Infokorje

KAGU-EESTI TÖÖSTUSALADE UURING Lõppraport Tellija: Rahandusministeerium Täitja: OÜ Cumulus Consulting Detsember 2020 Sisukord SISSEJUHATUS .........................................................................................................2 1 METOODIKA ...................................................................................................4 2 KAGU-EESTI SOTSIAALMAJANDUSLIK LÜHIÜLEVAADE .........................................5 2.1 KAGU-EESTI TÖÖSTUSALADE ARENGUEELDUSED ...................................................................... 5 2.2 ELANIKKOND JA TÖÖJÕU POTENTSIAAL ................................................................................... 6 2.3 PEAMISED ETTEVÕTLUSSEKTORID .......................................................................................... 7 2.4 SUUNISED MAAKONDLIKEST ARENGUSTRATEEGIATEST JA -PLANEERINGUTEST ............................... 10 3 KAGU-EESTI TÖÖSTUS- JA ETTEVÕTLUSALADE ÜLEVAADE ................................. 11 3.1 KAGU-EESTI TÖÖSTUSALAD ................................................................................................ 11 3.2 PÕLVAMAA...................................................................................................................... 12 3.2.1 Kanepi vald .................................................................................................................... 12 3.2.2 Põlva vald ...................................................................................................................... 14 3.2.3 Räpina vald .................................................................................................................... 18 3.3 VALGAMAA ..................................................................................................................... 20 3.3.1 Otepää vald ................................................................................................................... 20 3.3.2 Tõrva vald ...................................................................................................................... 25 3.3.3 Valga vald ..................................................................................................................... 28 3.4 VÕRUMAA ....................................................................................................................... 34 3.4.1 Antsla vald ..................................................................................................................... 34 3.4.2 Rõuge vald..................................................................................................................... 37 3.4.3 Setomaa vald ................................................................................................................. 40 3.4.4 Võru vald ....................................................................................................................... 45 3.4.5 Võru linn ........................................................................................................................ 48 3.5 NÄITEID EDUKATEST ALADEST ............................................................................................. 57 3.6 PÕHIJÄRELDUS TÖÖSTUSALADE OLUKORRAST ......................................................................... 59 4 KAGU-EESTI TÖÖSTUSALADE VÄLJAARENDAMISE KAVA .................................... 60 4.1 TÖÖSTUSALADE KLASSIFITSEERIMINE .................................................................................... 60 4.2 PIIRKONNA TÖÖSTUSALADE VÄÄRTUSPAKKUMINE ................................................................... 61 4.3 KUUE PRIORITEETSE TÖÖSTUSALA VÄLJAARENDAMISE TEGEVUSED JA VÄÄRTUSPAKKUMISED ........... 64 4.3.1 Võrusoo ......................................................................................................................... 64 4.3.2 Väimela ......................................................................................................................... 67 4.3.3 Põlva KEK ....................................................................................................................... 68 4.3.4 Saverna .......................................................................................................................... 70 4.3.5 Väike-Laatsi ................................................................................................................... 71 4.3.6 Helme ............................................................................................................................ 74 4.3.7 Koondmõju .................................................................................................................... 75 4.4 MUUDE TÖÖSTUSALADE ARENDAMINE .................................................................................. 75 4.5 TURUNDUSSOOVITUSED ..................................................................................................... 77 4.6 ARENDUSMUDEL ............................................................................................................... 78 5 JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD ....................................................................... 81 5.1 JÄRELDUSED .................................................................................................................... 81 5.2 ETTEPANEKUD TOETUSMEETMETE KÄIVITAMISEKS ................................................................... 81 LISAD................................................................................................................... 84 LISA 1. OMAVALITSUSE OMANDISSE TAOTLETAVAD MAAD .................................................................... 84 1 Sissejuhatus Rahandusministeeriumi tellimusel valmis 2018. a Eesti tööstusalade analüüs1, mis jagas Eesti maakonnad tööstuse arengueelduste soodsuse koondindeksi alusel kolmeks: • A – Harjumaa • C – Tartu-, Ida-Viru-, Pärnu- ja Lääne-Virumaa • D – ülejäänud väiksemad maakonnad, sh Kagu-Eesti (Põlva, Valga- ja Võrumaa) Tööstusalade analüüsist ilmnes, et Kagu-Eesti külgetõmbevõime (geograafiline asend, transporditaristu, tööjõu kättesaadavus ja industriaalne taust) kõrget lisandväärtust loovate tööstusettevõtete piirkonda meelitamiseks on kesine. Samas on tööstusalade arendamine aastaid olnud üheks avaliku sektori tegevussuunaks kõigi kolmes Kagu-Eesti maakonnas. Sellest tuleneb ka vajadus siinse uuringu järele – mõtestada lahti võimalused, kuidas teemaga piirkonnas edasi minna. Tööstusalade analüüs käsitles Eestit tervikuna ja selle üldistusaste oli sellele vastav. Siinses töös vaadeldakse Kagu-Eestit üksikasjalikumalt, et saada selge ülevaade kolme maakonna tööstusalade olukorrast ja pakkuda välja lahendused nende arendamiseks. Eestis kasutatakse terminit „tööstusala“ enamasti vastavat mõistet määratlemata. Siinses uuringus lähtutakse aga samast definitsioonist, mis töötati välja tööstusalade analüüsis. Terminit „tööstusala“ kasutatakse kõigi alade kohta, kuhu on koondunud tööstusettevõtete ehitised ja tootmistegevus või mida kavandatakse tööstuspiirkonnana kasutusele võtta. Seejuures eristatakse brownfield- ja greenfield-tüüpi alasid: • brownfield-tüüpi tööstusalade puhul on tegemist ajalooliselt piirkonnaga, kuhu on koondunud tootmisettevõtted ja mis on kasutusel ka praegu, s.o olemas on teatud hoonestus. Alad võivad olla osalt mahajäetud või alakasutatud; • greenfield-tüüpi alade puhul on tegemist maatükkidega, kus varasem hoonestus puudub, kuid mis võivad olla varustatud vajalike kommunikatsioonidega. Kagu-Eesti tööstusalade uuringu eesmärgid on järgmised: • täpse ülevaate saamine piirkonna tööstusaladest; • tööstusalade prioriteetsuse määratlemine lähtuvalt nende potentsiaalist, valides välja kuus kõige olulisemat; • kuuele kõige suurema potentsiaaliga alale väärtuspakkumise koostamine, sh turundusettepanekud ja opereerimismudel; • ettepanekute formuleerimine avaliku sektori toetusmeetmete käivitamiseks. Tegemist on rakendusliku uuringuga, mille tulemusel on võimalik alustada konkreetsete tegevustega. Muuhulgas kaardistatakse uuringu käigus riigi omandis 1 Tööstusalade analüüs, OÜ Geomedia, 2018 2 olevad maad, mis on kohalikele omavalitsustele vajalikud tööstusalade arendamiseks. Kagu-Eesti tööstusalade uuring koosneb viiest osast. Esimeses kirjeldatakse uuringu läbiviimiseks kasutatud metoodikat, teine annab üldise ülevaate piirkonna sotsiaalmajanduslikust olukorrast, loomaks vajalikku konteksti. Kolmandas osas iseloomustatakse 31 Kagu-Eesti tööstusala (tööstusalade analüüsis välja toodud 20- le lisandus kaardistuse käigus veel 11) ning tuuakse välja peamised järeldused praeguse olukorra kohta. Neljas osa keskendub perspektiivsemate tööstusalade väljaarendamiseks vajalike tegevuste määratlemisele ja sellega kaasneva mõju analüüsimisele. Samuti käsitletakse selles tööstusalade väärtuspakkumisi ja turundussoovitusi. Uuringu lõpetavad ettepanekud avaliku sektori toetusmeetmete käivitamiseks. Uuringu läbiviimist koordineeris juhtrühm, kuhu kuulusid Aivar Nigol (SA Võrumaa Arenduskeskus), Anneli Kattai (Valgamaa Arenguagentuur), Asso Uibo (SA Tartu Ärinõuandla), Kuldar Leis (SA Põlvamaa Arenduskeskus), Lennart Liba (SA Põlvamaa Arenduskeskus), Raul Tohv (Rahandusministeeriumi regionaalhalduse Põlvamaa talitus), Tiit Toots (SA Võrumaa Arenduskeskus), Tõnis Lass (Rahandusministeeriumi regionaalhalduse Valgamaa talitus), Toomas Piirmann (Rahandusministeeriumi regionaalhalduse Võrumaa talitus), Liis Palumets (Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talitus), Tea Treufeldt (Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talitus), Kaarel Lehtsalu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakond). Raporti teksti on Rahandusministeeriumi tellimusel koostanud Mihkel Laan ja Jaan Urb OÜ-st Cumulus Consulting. Uuringu läbiviijad avaldavad tänu kõikidele asutustele ja isikutele, kes koostamises osalesid. 3 1 Metoodika Kagu-Eesti tööstusalade uuring koosnes neljast etapist (Joonis 1). 3. Väärtus- 2. Uuritavate 4. Ettepanekud 1. Tööstus- ja pakkumiste alade analüüs ja toetus- ettevõtlusalade koostamine ja klassifit- meetmete kaardistus ettepanekud seerimine käivitamiseks turundamiseks Joonis 1. Uuringu etapid Esimese etapi raames toimus Kagu-Eesti tööstus- ja ettevõtlusalade kaardistus. Kaardistuse esmaseks aluseks oli OÜ Geomedia poolt 2018. aastal koostatud „Tööstusalade analüüs“, mille raames toodi välja 20 Kagu-Eesti tööstusala (viis Põlvamaal, kuus Valgamaal ja üheksa Võru maakonnas). Etapi raames viidi läbi kohtumised kõigis kolme maakonna kohalikes omavalitsustes (kokku 11), täpsustamaks iga omavalitsuse nägemust ning prioriteete tööstus- ja ettevõtlusalade arendamisel. Etapi tulemusena valiti välja 31 tööstusala (kuus Põlvamaal, 10 Valgamaal ja 15 Võru maakonnas), mille arendamist omavalitsused oluliseks pidasid. Etapi tulemusi arutati projekti juhtrühmaga, mis kooskõlastas väljavalitud alade loetelu. Etapi raames koostati ka Kagu-Eesti sotsiaalmajandusliku olukorra lühiülevaade (vt ka ptk 2). Uuringu teise etapi raames toimus uuritavate alade (31) analüüs ja klassifitseerimine. Koostati iga ala kohta lühikirjeldus koos illustreeriva kaardimaterjaliga, mis kooskõlastati kõigi omavalitsustega, mille territooriumil see asus. Etapi tulemused kooskõlastati projekti juhtrühmaga. Samuti lepiti kokku, millistele aladele koostatakse üksikasjalikud väärtuspakkumised koos väljaarendamiseks vajalike tegevuste loeteluga (vt ka ptk 4.1). Alade klassifitseerimist arutati eraldi ka Lõuna-Eesti investorkonsultandi Asso Uiboga. Uuringu kolmanda etapi raames toimus väljavalitud kuue ala väljaarendamiseks vajalike tegevuste täpsustamine ning alade väärtuspakkumiste koostamine. Määratleti kuue ala väljaarendamiseks vajalikud tegevused, nende võimalik ajaline kestvus ja indikatiivne maksumus ning hinnati alade väljaarendamisega kaasnevad potentsiaalset mõju piirkonnale. Kagu-Eesti tööstusaladele tervikuna ning eraldi igale alale koostati nn väärtuspakkumised, sh alade peamised turundusargumendid. Täiendavalt toodi välja ettepanek, milline võiks olla Kagu- Eesti tööstusalade arendusmudel. Väljaarendamise tegevuskava koostamisel konsulteeriti ka SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liikme Teet Kuusmikuga. Uuringu neljanda etapi raames koostati ettepanekud toetusmeetmete käivitamiseks. Etapp sisaldas senise töö käigus kogutud info põhjal järelduste formuleerimist. Etapi tulemiks on uuringuraport, mis on kooskõlastatud projekti juhtrühmaga. 4 2 Kagu-Eesti sotsiaalmajanduslik lühiülevaade 2.1 Kagu-Eesti tööstusalade arengueeldused OÜ Geomedia poolt koostatud „Tööstusalade analüüs“ toob tööstusalade arendamisel välja neli arengueeldust – geograafiline asend, taristu, tööjõud ja industriaalne taust. Asendi vaates on tööstuse arengueeldusena oluline eelkõige selle paiknemine tooraine ja turgude suhtes. Käsitledes tööstust tervikuna tuleb arvestada eri harudele iseloomulikke tooraineid. Kui välja arvata hankiva tööstuse jaoks vajalikud põlevkivi, paekivi jt ehitusmaterjalitööstuse toorained ning turbamaardlad (hankiva tööstuse osakaal Eestis on väike), siis diferentseerivad Eesti maakondade asendit kodumaiste toorainete suhtes eelkõige põllumajanduse ja majandusmetsade paiknemine. Eesti maakondade võrdlus näitab, et Kagu-Eesti maakondade potentsiaal on keskpärane. Põllumajanduse osas veavad lihatootmist eelkõige Harjumaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa, piimatootmist Järvamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Metsaraie osas on mahud suuremad Pärnumaal, Ida-Virumaal, Viljandimaal ja Harjumaal. Turgude osas on Kagu-Eesti kolme maakonna eripäraks, et Riia on enamasti lähemal kui Tallinn ning Pihkva on väga lähedal. Samas pärsivad eelkõige Venemaa suunalist majanduskoostööd riikidevahelised barjäärid ja tollipiir. Taristu osas peetakse oluliseks paiknemist peamiste põhimaanteede (Tallinn- Pärnu-Ikla, Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Luhamaa) suhtes, raudteed, maagaasivõrku, meresadamaid ja lennuvälju. Võru maakonnal on kaetud kolm tegurit (Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee, raudtee, maagaasivõrk), Põlva maakonnal kolm (maantee, raudtee ja maagaasivõrk) ja Valgamaa puhul kaks (maantee ja maagaasivõrk). Kagu-Eesti miinusteks on seega kaugus meresadamatest ja lennuväljadest. Teatud määral kompenseerib kaugust Tallinna lennujaamast Riia suhteline lähedus. Lisaks eelkirjeldatud taristuliikidele on tööstusalade arendamise kohalikeks eeldusteks eelkõige korralike juurdepääsuteede ning piisava elektrivõimsuse olemasolu, mis paljude alade puhul on ka olulisteks probleemideks. Muud olulised tegurid võivad sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ning suurusest olla nt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võimalusete olemasolu, sideühendus ning tsentraalse kütte olemasolu. Eelmainitud tegurid on reeglina kohaspetsiifilised, seega ei saa Kagu-Eesti vaates üldistatult järeldusi välja tuua. Tööjõu vaates moodustavad kolm Kagu-Eesti maakonda kokku kogu Eesti tööjõust u 6% (kokku u 32 000 töötajat). Töötlevas tööstuses töötajaid on piirkonnas veidi enam kui 6000 inimest (u 20% töötajatest). Töötlevas tööstuses töötajate osakaal on võrreldes Eesti keskmisega (u 15%) suurem, samas tuleb vahe eelkõige sellest, et Harjumaal on teenindav sektor proportsionaalselt suurem. Kagu-Eesti kuulub nende piirkondade hulka, kus elanike kui töötajate arv lähimal kümnendil selgelt 5 väheneb, ainsaks erisuseks siin on Harju- ja osalt Tartumaa. Tööjõu andmeid on detailsemalt kajastatud ka järgmises alapeatükis. Industriaalne taust (sh ettevõte arv, müügitulu) on Harjumaa kõrval tugevam Ida- Viru, Tartu, Pärnu ja Lääne-Viru maakonnas, mis on ka suuremad. Tüüpiliselt on Eesti maakondades suurima osakaaluga toiduainete tootmine, puidu töötlemine ja metalltoodete tootmine (toiduaine-, puidu- ja metallitööstus), mis on olulised sektorid ka Kagu-Eestis. Töötleva tööstuse harude vaates eristub maakondades Võru maakond, kus puidutöötlemise ning puittoode tootmise osatähtsus on u 60% (suurim Eestis). Koos mööblitootmisega on sektori osakaal kogu maakonna töötleva tööstuse müügitulust u 70%. Ka Põlva- ja Valgamaal annab puidutöötlemine koos mööblitootmisega töötleva tööstuse müügitulust kokku enam kui poole (u 55%). Puidu- ja mööblivaldkond koos toiduainetetööstusega annavad kõigis Kagu- Eesti maakondades töötleva tööstuse müügitulust kolm neljandikku või enam, Põlvamaal on selle hulka arvestatud ka paberi- ja paberitoodete tootmine. 2.2 Elanikkond ja tööjõu potentsiaal Kagu-Eestis elas 1.01.2020 seisuga Rahvastikuregistri andmetel kokku 88 823 inimest (Tabel 1). Suurima elanike arvuga on Võru maakond, väikseimaga Põlvamaa. Tööealisi on elanikkonnas üle 52 tuhande ehk 59%. Enam-vähem sarnane proportsioon on kõikides piirkonna omavalitsustes. Tegemist on elanikkonna arvult kahaneva piirkonnaga, kus aastakeskmine tempo on olnud -1000 inimest aastas. Kõige kiiremini väheneb Valgamaa rahvastik. Tabel 1. Kagu-Eesti rahvastik (Rahvastikuregister) Elanike arv sh tööealised (19-64) Tööealiste osakaal Antsla 4 493 2 706 60,2% Rõuge 5 388 3 314 61,5% Setomaa 3 291 2 076 63,1% Võru vald 10 857 6 562 60,4% Võru linn 11 751 6 703 57,0% Võru maakond kokku 35 780 21 361 59,7% Otepää 6 481 3 901 60,2% Tõrva 6 109 3 547 58,1% Valga 15 549 8 996 57,9% Valgamaa kokku 28 139 16 444 58,4% Kanepi 4 776 2 873 60,2% Põlva 13 777 8 146 59,1% Räpina 6 351 3 840 60,5% Põlvamaa kokku 24 904 14 859 59,7% Kagu-Eesti kokku 88 823 52 664 59,3% 6 Tööealisest elanikkonnast oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 2020. a kolmandas kvartalis hõivatud 28 494 inimest, s.o 54% vanusegrupist. Oluline on märkida, et kogu eagrupp ei saagi hõivatud olla, kuna sellesse kuuluvad ka õppurid, lastega kodus olevad inimesed, ajateenistujad jt. Töötukassa andmetel oli piirkonnas 2020. a oktoobri lõpu seisuga kokku 3300 registreeritud töötut (Tabel 2). Kokku on seega piirkonna tööjõupotentsiaal ligikaudu 32 tuhat inimest. Täpset teavet pole nende kohta, kes küll võiksid töötada, kuid ei kajastu kuskil registris. Tabel 2. Registreeritud töötud 2020. a oktoobri lõpu seisuga (Töötukassa) Kokku Põlva Valga Võru maakond maakond maakond Registreeritud töötud kokku 3 300 852 1 234 1 214 Põhiharidusega 725 194 290 241 Keskharidusega 781 186 308 287 Kutseharidusega põhikooli 456 132 158 166 baasil Kutsekeskharidusega 354 98 117 139 Keskeriharidusega 368 94 136 138 Ülejäänud 616 148 225 243 Nagu ka tabelist 2 ilmneb, on suurem osa töötutest kas põhi- või keskharidusega. See tähendab, et senise ettevalmistusega saavad nad töötada madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel. Seega tuleb piirkonda siirduvatel ettevõtetel arvestada kohapealse tööjõu väljaõppega. 2.3 Peamised ettevõtlussektorid Eesti keskmisega võrreldes on tegemist piirkonnaga, kus teenindussektori osakaal on ligikaudu 10% võrra väiksem (vastavalt 68% ja 58%) ja põllumajandussektori oma sama suurusjärgu võrra suurem (vastavalt 3% ja 12%). Tööstus jääb Eesti keskmisega samasse suurusjärku, s.o 29% piirimaile. Statistilisse profiili kuuluvatest üksustest on Kagu-Eestis (Põlva, Valga ja Võru maakonnas) enim põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid (2019. aasta andmetel ligi 2000 üksust 7205-st). Umbes poole vähem on hulgi- ja jaekaubanduse ning ehituse ettevõtteid. Töötleva tööstuse ettevõtteid oli 663 (Joonis 2). 7  Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1978 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja… 879 Ehitus 850 Töötlev tööstus 663 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 528 Muud teenindavad tegevused 509 Veondus ja laondus 377 Majutus ja toitlustus 290 Haldus- ja abitegevused 278 Kinnisvaraalane tegevus 234 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 186 Info ja side 146 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 120 Haridus 73 Finants- ja kindlustustegevus 29 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga… 26 Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 25 Mäetööstus 14 0 500 1000 1500 2000 2500 Joonis 2. Statistilisse profiili kuuluvad üksused Kagu-Eestis 2019. a Kõige suurema hõivatute arvuga on Kagu-Eestis töötlev tööstus, sektoris töötab keskmiselt 22% hõivatutest. Kõige madalam on see Põlva (15%), kõige kõrgem Valga maakonnas (27%). Kokku on töötlevas tööstuses hõivatud ligi 6400 inimest. Suuruselt teine tööpakkuja on piirkonnas avalik sektor, kus töötab 19% ehk u 5400 inimest. Kuigi enim ettevõtteid tegutseb põllumajanduse valdkonnas, annab see sektor tööd üksnes 9%-le hõivatutest (Tabel 3). Tabel 3. Hõivatute ülevaade valdkonniti 2020. a III kvartalis (Maksu- ja Tolliamet) Põlva Valga Hõivatuid Võru maa- % maa- % maa- % % kokku konnas konnas konnas Töötlev tööstus 6374 22 1060 15 2367 27 2947 24 Avalik sektor 5394 19 1535 21 1579 18 2280 18 Hulgi- ja jaekaubandus 3490 12 826 11 786 9 1878 15 Tervishoid ja 2729 10 829 11 882 10 1018 8 sotsiaalhoolekanne Ehitus 2592 9 704 10 907 10 981 8 Põllumajandus 2524 9 982 14 697 8 845 7 Veondus ja laondus 1184 4 378 5 276 3 530 4 Ülejäänud 996 3 165 2 338 4 493 4 Majutus ja toitlustus 989 3 181 2 333 4 475 4 Kunst, meelelahutus ja vaba 787 3 174 2 304 3 309 2 aeg Kutse-, teadus- ja 731 3 192 3 208 2 331 3 tehnikaalane tegevus Muud teenindavad 704 2 231 3 187 2 286 2 tegevused Valdkonnad kokku 28 494 7257 8864 12 373 Kagu-Eestis on üle 50 töötajaga ettevõtteid 63 (sh haiglad ja Coopi ühistud). Töötleva tööstuse ettevõtted moodustavad neist pooled (kokku 34). Töötleva 8 tööstuse ettevõtetest tegutseb omakorda 18 puidu- ja mööblitööstuses, viis toiduainetööstuses ja neli metallitööstuses. Seega eristub suurimate tööandjate seas selgelt puidutööstus koos mööblitööstusega. Viimast toetab Võru maakonnas ka Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Keskus tegeleb mitmesuguste katsete läbiviimise (mööbliühenduste tugevus, viimistletud puitpinna omadused ja kvaliteet), tootearenduse (uute toodete konstruktiivsed lahendused, disain, tehniline joonestamine), tootmisefektiivsuse suurendamise (efektiivsuse analüüs, protsesside kaardistamine, tootlikkuse arvutamine) ja koolitustega. Seega on piirkonda koondunud ka praktiline oskusteave. Kõigi töötleva tööstuse ettevõtete 2020. a III kvartali käive oli ligi 173 miljonit eurot. Nimetatud 34 suurema ettevõtte kogukäive moodustas sellest 72% ehk ligi 125 miljonit eurot. Kokku andsid need ettevõtted tööd ligikaudu 3700 inimesele ehk enam kui poolele töötlevas tööstuses hõivatutele. Võru maakonnas on seitse töötleva tööstuses ettevõtet, kus on üle 100 töötaja: 1. Cristella VT Võru linnas (toiduainetetööstus) 2. Barrus Võru vallas (puidutööstus) 3. Antsla-Inno Antslas (mööblitootmine) 4. Saru Lauavabrik Rõuges (puidutööstus) 5. Toftan Võru vallas (puidutööstus) 6. Arke Lihatööstus Võru vallas (toiduainetetööstus) 7. Rauameister Võru vallas (metallitööstus) Enam kui 20 töötajaga töötleva tööstuse ettevõtteid on Võrumaal 27. Põlva maakonda registreeritud ettevõtetest on üle 100 töötajaga üksnes Räpina Paberivabrik. Arke Lihatööstus ja AS Tere on registreeritud teistesse maakondadesse, kuigi on Põlvamaal olulised tööandjad. Üle 20 töötajaga ettevõtteid on valdkonnas 13. Valga maakonnas on üle 100 töötaja kuuel töötleva tööstuse ettevõttel: 1. Atria Eesti Valgas (toiduainetetööstus) 2. UPM-Kymmene Otepääl (puidutööstus) 3. Combiwood Tõrva vallas (puidutööstus) 4. Gomab Valgas (mööblitootmine) 5. Sanwood Otepää vallas (mööblitootmine) 6. M.A.S.I Company Valgas (tekstiilitööstus) Enam kui 20 töötajaga on 17 töötleva tööstuse ettevõtet. 9 2.4 Suunised maakondlikest arengustrateegiatest ja -planeeringutest Aastatel 2017–2018 koostati kõigile kolmele Kagu-Eesti maakonnale maakonnaplaneeringud2 ning 2018. aastal ka arengustrateegiad3. Visiooni tasandil eristavad Võru ja Valga maakonna arengustrateegiat mitme kultuuriruumi rõhutamine. Põlvamaal võib eristuvaks pidada tunnuslauset „rohelisem elu“ ning Valgamaal veel ka Eesti lõunaväravaks olemist. Arengustrateegiate ja planeeringute ettevõtlusvaldkonda käsitletavates osadeks on selgelt ühiseks fookusvaldkonnaks kohaliku ressursi väärindamine, sh puidusektor ja toiduainete töötlemine. Muude valdkondadena käsitletakse ka rohemajandust ja mahetootmist, puhkemajandust ning transpordi- ja logistikasektorit. Piirkonda ühendava võimalusena on välja toodud naaberriikide lähedus (Venemaa, Läti), mis loob eeldused ekspordiks. Kaudselt seostub ettevõtlusvaldkonnaga ka piirkonna kultuurilise eripära rakendamine ning kaugtöövõimaluste arendamine. Ettevõtlus- ja tööstusalade arendamine on selgelt välja toodud Võru ja Valga maakonna arendusdokumentides, sh on Valgamaa arengustrateegias ühe tegevusena välja toodud Kagu-Eesti tööstus- ja ettevõtlusalade ühine arendamine. 2013. aastal on Eesti–Läti– Vene piiriülese koostöö programmi raames koostatud kuuele Võru maakonna ettevõtlusalale (Misso, Väimela, Võrusoo, Kobela, Vastseliina, Rõuge) teostatavus-tasuvusanalüüs4. Vastavatele aladele on 2014– 2015. aastal koostatud projekti raames ka detailplaneeringud, ehitusprojektid, kodulehekülg (www.investinvoru.com) ja trükised. Süsteemset tööstusalade arendustegevust projektile aga järgnenud ei ole. Täpsema ülevaate tööstusalade arendamise praegusest seisust Kagu-Eestis saab järgmisest peatükist. 2maakonnaplaneering.ee 3 Põlvamaa arengustrateegia 2035+: https://www.polvamaa.ee/documents/876469/21522492/Põlvamaa%2Barengustrateegia%2B2035%2B.pdf/9b17d038- cdc8-4fac-a599-d26504031f98 Valgamaa arengustrateegia 2035+: https://valgamaa.ee/userfiles/valgamaa/Strateegia%202035+/VALGA%20MAAKONNA%20ARENGUSTRATEEGIA%20203 5+.pdf Võru Maakonna arengustrateegia 2035+: https://vorumaa.ee/wp-content/uploads/2018/12/Arengustrateegia-2035.pdf 4 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19109293/Võrumaa_TTA_25.11.2013.pdf/9ad51749-8bac-494c- 8eca-0f7adfaf16c8 10 3 Kagu-Eesti tööstus- ja ettevõtlusalade ülevaade 3.1 Kagu-Eesti tööstusalad Peatükis on antud ülevaade kolme Kagu-Eesti maakonna tööstusaladest, sh nende asukoht, suurus, omandivorm, taristu jms. Tööstusalade analüüsis välja toodud nimekirja on siin täiendatud kohalike omavalitsuste ettepanekutega. Tööstusalade täpsed asukohad on kantud Maa-ameti kaardirakendusse. Kokku kaardistati uuringu raames 31 tööstusala, neist kuus Põlvamaal, 10 Valgamaal ja 15 Võru maakonnas, mille arendamist omavalitsused oluliseks pidasid (Joonis 3 ja Tabel 4). Joonis 3. Kagu-Eesti tööstusalad 11 Tabel 4. Kagu-Eesti tööstusalad Põlva maakond (6) Võru maakond (15) Kanepi vald: Saverna tööstusala, Krootuse Antsla vald: Kobela tööstusala, Maratinurga tööstusala tööstusala Põlva vald: Põlva KEKi territoorium, Rõuge vald: Rõuge ettevõtlusala, Misso Mammaste tööstusala, Himmaste tööstusala ettevõtlusala (Luhamaa logistikakeskus) Räpina vald: Võõpsu (Räpina) tööstusala Setomaa vald: Koidula terminal, Obinitsa ettevõtlusala, Luhamaa transpordikeskus, Värska (Lobotka) ettevõtlusala Valga maakond (10) Võru linn: Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus, Otepää vald: Alajaama tööstusala, Puka Pika tänava tööstusala, Võrusoo tööstusala, tööstusala, Hundisoo tööstusala Võrukivi tehnopark, Võru endise naftabaasi Tõrva vald: Tõrva tööstusala, Helme ala tööstusala, Linna küla tööstusala Võru vald: Vastseliina tööstusala, Valga vald: Priimetsa tööstusala, Rükkeli Väimela tööstusala tööstusala, Väike-Laatsi tööstusala, Tehnika tööstusala 3.2 Põlvamaa 3.2.1 Kanepi vald Kanepi vallas saab rääkida kolmest tööstuspiirkonnast – Krootuse, Põlgaste ja Saverna. Põlgastes on krundid hõivatud ja laienemisruum puudub. Samuti on taristu rahuldavas seisukorras, seega antud töö kontekstis seda ala rohkem ei käsitleta, kuigi Tööstusalade analüüsis oli see välja toodud. Peamine vajadus vallas on renditavate pindade järele. Hooneid põllumajandusettevõtetel küll leidub, kuid need on reeglina kehvas olukorras. Vallal endal hooneid pakkuda ei ole. Samas on pöördumised vallavalitsuse poole olnud pigem harvad. Eraldi teema on sobivad üüripinnad elamiseks, mis vallas puuduvad. See on takistuseks vajaliku tööjõu leidmisel. Logistiliselt on väga heas asukohas Saverna, mis asub põhimaantee kõrval 9 km kaugusel Kanepist. Muuhulgas on vallavolikogu kaalunud omavahendite eest stockoffice-tüüpi arenduse rajamist. Tabel 5. Saverna tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Saverna küla, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (põhimaantee nr 2) ääres Kahel pool teed, ühel alal praegu põllumaa, teisel toimub osaliselt põllumajanduslik tootmine. Omavalitsuse huvi on esmajoones tühja ala väljaarendamine 36 km Tartust, 30 km Võrust, 20 km Põlvast Suurus Ala kokku: u 42 ha Vaba maaressurss: • Tühjad krundid ühel pool teed – u 9,5 ha (omavalitsuse esmane huvi) • Põllumajandusliku tootmise vahel – u 9,5 ha (võimalus laieneda) 12  Kinnistud ja 28401:001:0200 (eraomand) omandisuhe 85603:001:0679 (eraomand) 28401:001:0032 (riigimaa) 28401:001:0111 (riigimaa) 85601:002:0299 (KOVi omand) 85603:002:0029 (eraomand; teisel pool teed) Taristu Teed on mustkatte all, tänavavalgustus puudub Katlamaja on Savernas olemas, kaugemal tuleb küte lokaalselt lahendada Vesi ja kanalisatsioon on küla kortermajades olemas, seega pole liitumine kaugel Suured laudad asuvad alajaama kõrval, täpset võimsust ei tea. Piirkonnast läheb üle 110 kV õhuliin Planeering Valla üldplaneeringus (koostamisel) tootmise maa-ala juhtotstarbega Detailplaneering puudub Arenguvajadus Omandisuhte lahendamine Detailplaneeringu koostamine Taristu väljaarendamine Peamised Bussivedudega tegelev ettevõte ettevõtted Põllumajandustootmine (laudad) Tankla (Terminal) Rajamisel on toitlustuskoht Eco Oil (kemikaalid, puitehitised) Omavalitsuse Fookuses võiks olla mahetoodangu väärindamine koha peal. Praegu veetakse hinnang tooraine niisama piirkonnast välja. Konsultandi Logistiline asukoht on hea, kuid lahendamist vajavaid küsimusi on palju hinnang (peamiselt omand, aga ka kommunikatsioonid). Joonis 4. Saverna tööstusala Tabel 6. Krootuse tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Krootuse küla Kortermajade vahetus läheduses, osaliselt kasutavad elanikud ala aiamaana 45 km Tartust, 30 km Võrust, 15 km Põlvast Suurus Ala kokku: 5,5 ha, kõik kasutuseta Kinnistud 35401:001:0217 35401:001:0188 Omandisuhe Omavalitsuse omandis Taristu Ala nurgas asub katlamaja 13  Vesi ja kanalisatsioon on ala piiril olemas Planeering Valla üldplaneeringus (koostamisel) tootmise sihtotstarbega Detailplaneering aastast 2009, kuid sisult aegunud Peamised Puuduvad ettevõtted Arenguvajadused Juurdepääs suuremale maa-alale Omavalitsuse Konkreetset fookust alale ei ole. Peaks olema lõhnavaba, kuna elamud on hinnang lähedal. Logistika sobiks Kaalumisel oli alale päikesejaama rajamine, kuid teostuseni ei jõutud Konsultandi Valmisolek on suurem kui Savernas. Samas mõjub ala kaugus hinnang põhimaanteest märksa suuremana, kui see tegelikult on. Mastaap on väike ja muu kohapealne tootmine puudub. Samuti võib tekkide konflikt elanikega, kes suurt osa ühest alast oma aiamaana kasutavad. Joonis 5. Krootuse tööstusala Kokkuvõte: • Kanepi vallas on üks toimiv tööstusala (Põlgaste), mis on sisuliselt täis. • Vallavalitsus näeb prioriteetse arendustegevusena veel ühe uue tööstusala arendamist (Saverna), konkreetseid huvilisi ega arendustegevust alal veel ei toimu. • Krootusel asub samuti munitsipaalomandis olev ala, kuid töötleva tööstuse seisukohalt sellel suurt perspektiivi pole. Alale sobiks hästi näiteks päikesepark. 3.2.2 Põlva vald Põlva vallas on võimalik rääkida kolmest tööstuspiirkonnast, milleks on linnas asuv endine KEK-i territoorium, mõlemal pool Tartu-Põlva maanteed Mammastes asuvad alad ja Põlva-Mooste maantee ääres Himmastes asuv väiksem ala. Endise KEK-i territoorium on hea näide järjepidevast arengust. Oma roll on ka olnud asjaolul, et tegemist on ajaloolise tootmismaaga. Samuti aitas arengule kaasa 14 taristu rajamine Euroopa Liidu toetuse abil. Ka olid omandisuhted küllalt selged – üks omanik, kes müüs krunte turuhinnaga. Mammastes on tegemist eraomandis olevate kinnistutega, kus viimasel ajal on tegevus aktiivistunud. Himmaste on kolmest alast väikseim, samuti pole see otseselt omavalitsuse prioriteet. Vallavalitsuse hinnangul pole otstarbekas uusi alasid valda juurde rajada, vaid tegeleda olemasolevate arendamise ja vajadusel laiendamisega. Selgelt esimeseks prioriteediks on endise KEK-i ala. Tabel 7. Põlva KEK-i tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Põlva linn Raudtee ääres asuv ajaloolise KEKi territoorium Suurus Toimiv ala u 30 ha I etapi täiendav arendus u 10 ha, perspektiivis veelgi enam (kokku võiks ala pindala olla u 70 ha) Omandisuhe Taristu on KOVi oma, toimiv ala eraomandis, laienemiseks vajalik ala riigimaa Taristu Olemas, kunagi saanud toetust ka Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest Planeering Toimival alal kehtiv, mujal detailplaneering puudub Peamised Lõuna Pagarid, Peetri Puit (puidutööstus, avas äsja uue tootmishoone), ettevõtted Avraal, Valkan (palkmajad), Wentelax (katlad, katlamajad), Starter ST (loomasöödad), Liimpuit (puidutööstus) Arenguvajadused Laienemiseks vajaliku maa munitsipaliseerimine, sellele taristu rajamine Sisemised juurdepääsuteed, sh Vabriku tn pikendamine Jaama tn-ni (võimalik sundvalduse seadmisega lahendada) Ligipääs raudteele (peamiselt vajab Peetri Puit) Omavalitsuse Fookus on puidul ja metallil. KEKi ala võiks edasi arendada, täiesti uue ala hinnang rajamisel mõtet ei ole. Konsultandi Hea näide alast, mis on järjepidevalt arenenud. hinnang Tegemist on toimiva alaga, kus tegutsevad ka suuremad ettevõtted. Alasiseselt vajavad lahendamist mõningad läbipääsud (nt Vabriku tn pikendus Jaama tn-ni). Laienemisruumi on alal samuti – esimeses etapis saab rääkida Põrnaõie tn ja Põlva ringteega külgnevatest aladest, sealt edasi on võimalik liikuda ka Soesaare küla maadele. 15 Joonis 6. Põlva KEK-i tööstusala Tabel 8. Mammaste tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Mammaste küla, kahel pool Tartu-Põlva maanteed Põlva linnast 1 km kaugusel Suurus 4,6 ha ühel pool teed 36 ha teisel pool teed U 70% on kasutuses, seega arenguruumi veel on Omandisuhe Täielikult eraomand Taristu Amortiseerunud. Vesi ja kanalisatsioon hakkab tasapisi lahenema, kuna liitumisvõimalus linna piiril on olemas Valguskaabel on olemas Planeering Detailplaneering puudub Krundipiirid on ebaloogilised, teemaad välja mõõtmata Peamised Peamiselt põllumajanduslik tootmine (Põlva Agro), transpordiettevõtted ettevõtted (Zeigeri Veod, bussifirmad) Arenguvajadused Taristu terviklik arendamine Omavalitsuse Väärib arendamist hinnang Konsultandi Arengumudel võiks siin olla kolmandate isikute (ettevõtete) maade hinnang väärindamine, s.o alale korraliku detailplaneeringu koostamine, teede välja mõõtmine ja arendamine nii, et taristu jääb munitsipaalomandisse. 16 Joonis 7. Mammaste tööstusala Tabel 9. Himmaste tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Himmaste küla, Põlva-Mooste mnt ääres Põlvast u 4 km kaugusel Suurus U 11 ha Omandisuhe Eraomand Taristu Amortiseerunud Planeering Detailplaneering puudub Krundipiirid on ebaloogilised, teemaad välja mõõtmata Peamised Valdavalt puiduga seotud ettevõtted ettevõtted Arenguvajadused Taristu terviklik arendamine Omavalitsuse Kõige küsitavama perspektiiviga kolmest alast. Võib käsitleda hinnang reservobjektina Konsultandi Nõus KOV-i hinnanguga hinnang 17 Joonis 8. Himmaste tööstusala Kokkuvõte: • Põlva vallas on üks edukas näide väljaarendatud tööstusalast (Põlva KEK), alal on veel üksikuid vabu krunte, mis on ka müügis. • Põlva KEK-i alal on perspektiivi edasiseks arenemiseks ümberkaudsete maade kasutuselevõtu kaudu. Põlva KEK on vallavalitsuse jaoks prioriteetne ala. • Eraldi väärib tähelepanu taristu väljaarendamine Mammaste brownfield- alal. 3.2.3 Räpina vald Räpina vallas on tootmise fookuses puit ja paber, mis enamjaolt põhineb kohalikul loodusressursil. Samuti on oluline koht kalatööstusel. Kaevandatakse ka turvast, mida on pikemas plaanis kavas ka koha peal pakendama hakata. Vallavalitsuse poole ei ole senini investorid oma küsimustega pöördunud. Samuti on enamasti maad eraomandis, arendusperspektiiviga munitsipaalmaid on vähe. Kunagise metsamajandi erastamine muutis krundipiirid mõneti ebaloogiliseks. Suured alad seisavad juba aastaid kasutuseta, kuid kuna tegemist on eraomandisse kuuluvate aladega, ei ole ka omavalitsusel hoobasid olukorra muutmiseks. Rääkida on mõtet ühest väiksemast alast Võõpsu mnt ääres, mis kuulub osaliselt omavalitsusele. 18 Tabel 10. Võõpsu tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Ristipalo küla Võõpsu mnt ääres Suurus U 7,5 ha Omandisuhe Eraomand, KOV-i omandis 2,5 ha Taristu Katlamaja lähedal (hakkepuit), vesi ja kanalisatsioon olemas, puhastusseadmed naabruses Alajaam on lähedal Plaan oli väljaarendamiseks taotleda toetust Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, kuid selleni ei jõutud liiga suure omafinantseeringu tõttu Planeering Detailplaneering puudub (alustati, kuid ei lõpetatud) Peamised Autoremont, põllumajandusühistute garaažid ettevõtted Arenguvajadused Taristu Omavalitsuse Toetusmeetme abil võiks ala taristu välja arendada, et kohapealseid hinnang töökohti lisanduks Fookuses on looduslikud ehitusmaterjalid Konsultandi Väikese mastaabiga kohaliku tähtsusega hinnang Joonis 9. Võõpsu tööstusala 19 3.3 Valgamaa 3.3.1 Otepää vald Süsteemselt tööstuse arendamisega omavalitsuses tegeletud ei ole. Ühtegi ala aktiivselt ei pakuta – ettevalmistatud maad puuduvad. Ka pole teada, millised ettevõtted võiksid piirkonda tulla ja millised on nende vajadused. Peamiselt ollakse orienteeritud turismivaldkonnale. Kohapealset tööjõudu on vähe, suuremad tööandjad, nagu näiteks Sanwood ja UPM toovad ligi kolmandiku töötajatest väljastpoolt. Tööstuse arendamiseks sobivaid alasid siiski on, kuid need tuleb kõik ette valmistada. Aladeks on Alajaama (kahel pool Tartu-Otepää maanteed linna sissesõidul), Puka (alevikus sees paar väiksemat ala, väljaspool suur) ja Hundisoo (linna piirides asuv ala). Tabel 11. Alajaama tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Kahel poolt Tartu-Otepää mnt-d Otepää linna piiril Suurus U 40 ha Omandisuhe Enamjaolt eraomandis, KOV-i oma on Alaveski kinnistu Taristu Vesi, kanalisatsioon, elekter (alajaam) ja kaugküte on lähedal olemas Planeering Detailplaneering puudub Peamised Autopesula, ülevaatuspunkt, Pro Fiksum (saematerjal), Inpuit (puittooted ja ettevõtted -ehitised) Arenguvajadused Tööstuse arendamiseks vajalik taristu Omavalitsuse Logistiliselt perspektiivne ala, kommunikatsioonid on kõik olemas. Samas hinnang on eramaa Otepää lähedal kallis, s.o omavalitsus seda omale tööstuse arendamiseks ilmselt soetama ei hakka. Konsultandi Korter- ja individuaalelamud on lähedal, samuti on tegemist sissesõiduga hinnang Otepääle – turismikuvandile see positiivset mõju ei avalda. Teisalt saaks korterelamud ümber kujundada töötajate elamuteks. 20 Joonis 10. Alajaama tööstusala Tabel 12. Puka tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Puka alevik, Jaama ja Tööstuse tn piirkond Lisaks sobiks arendamiseks piki raudteed kulgev ala (ühest otsast vana mööblitehase krundiga ühendatud) Suurus 2 eraldiseisvat, kuid ühest nurgast kokku puutuvat ala: • Puka alevikus u 4 ha • Aleviku piiril olev ala u 95 ha Omandisuhe Eraomand Taristu Puka alevikus on katlamaja (müügis) lähedal, vesi ja kanalisatsioon samuti (mööblitööstusel oma puurkaev) Planeering Üldplaneeringus ei ole seal praegu tootmismaa sihtotstarvet, detailplaneering puudub Peamised Puuduvad ettevõtted Arenguvajadused Puka alevikus on peamiseks probleemiks ligipääs – suurtele autodele on tee väike Omavalitsuse Puka alevikus võiks perspektiiv olemas olla, hooned on olemas, uus kool hinnang tulemas, elamispinda on samuti Konsultandi Puka alevikus on maht väga väike. Huvipakkuv võiks olla vana hinnang mööblikombinaadi osa (müügis 170 tuhandega). Raudtee, sh harutee olemasolu on pluss. Tööstuse arendamiseks ei tundu suurt entusiasmi olevat. Ka alad on täpselt piiritlemata 21 Joonis 11. Puka tööstusala (Tööstuse tn piirkond) 22 Joonis 12. Puka tööstusala 23 Tabel 13. Hundisoo tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Otepää linna territooriumil, Palupera tee vahetus läheduses (Rõngu-Otepää mnt) Suurus U 62 ha Omandisuhe Era- ja riigiomand Taristu Teed osaliselt olemas, osaliselt puudu. Elekter, vesi ja kanalisatsioon olemas Planeering Terviku kohta puudub Peamised UPM-Kymmene Otepää (vineeri tootmine), Autohunt, Otepää Metall ettevõtted (metallitööstus), Scaleter (betoonitööstus) Arenguvajadused Taristu Omavalitsuse Üks valla aladest, kus tööstus toimib ja võiks edasi arendada. Osaliselt on hinnang probleeme eramajapidamistega, kellele ei meeldi tootmisest tulenev müra ja/või tolm Konsultandi Alal tegutsevad 3 suurt ettevõtet. Samas on nende kõrval veel vabu krunte hinnang küll. Seega väärib kaalumist tööstusala tihendamine. Joonis 13. Hundisoo tööstusala 24 Kokkuvõte: • Otepää vallas ei ole süsteemselt tööstusalade arendamisega tegeletud. • Vallas tegutsevad mõned suured ettevõtted, mille ümbruskonda võib käsitleda tööstusalana, kuid omavalitsusel arendamiseks sobivad maad praktiliselt puuduvad. • Konkreetne eelistus, millist ala eelisjärjekorras arendada, vallavalitsusel puudub. 3.3.2 Tõrva vald Omavalitsus tähtsustab tööstuse arendamist, kuna seal on töökohad, mis on piirkonna arengu seisukohalt olulised. Vastavalt võimalustele võõrandatakse maid ja hooneid ettevõtetele. Menetlused püütakse hoida võimalikult kiired. Edaspidi võiks omavalitsusel olla ettevalmistatud maid, mida ise välja pakkuda. Praegu seda ressurssi praktiliselt pole. Samuti on kavas mõningad menetlused ette ära teha, viia trassid võimalikult krundi lähedale jms. Valla puhul saab rääkida kolmest alast: 1) endine KEK-i territoorium linnas, kus vabu krunte peaaegu pole, 2) Helme ja 3) Linna küla. Kõige suuremat potentsiaali näeb omavalitsus Helmes. Tabel 14. Tõrva tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Tõrva linn, Tõrva-Valga mnt ääres (endine KEK) Suurus U 15 ha Omandisuhe Eraomand KOVil on üks tühi mõne tuhande ruutmeetri suurune plats Taristu Vesi ja kanalisatsioon olemas, alal on 2 katlamaja (moderniseeritud) Planeering Olemas, teemaad on samuti välja mõõdetud Peamised Mööblitööstus, palkhooned, külmhoone, saekaater ettevõtted Arenguvajadused Teed on korrast ära (KOV-i bilansis) Omavalitsuse Laienemisvõimalusi praktiliselt pole, üks krunt on tühi ja hinnang munitsipaalomandis, mida saaks välja pakkuda Konsultandi Väljanägemise huvides tuleks taristu korda teha, siis on võimalik, et lisaks hinnang tootmisele tuleb alale ka äripindu või kontoreid (hoonestus on olemas). 25 Joonis 14. Tõrva tööstusala Tabel 15. Helme tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Valga-Uulu mnt ääres Tõrva linna piirist u 2 km kaugusel (endise kutsekooli ala) Suurus U 51 ha (kaks lahustükki), millest kõik ei ole tootmise käsutuses, vaid esineb ka elamumaid, samuti võivad piirid muutuda parasjagu koostatava üldplaneeringu menetluse käigus Omandisuhe Eraomand, osaliselt ka KOV-i omand Taristu Uus katlamaja Planeering Vajab uuendamist, maade sihtotstarbed täpsustamist, kuna alal on ka elamumaid, samuti 2 hooldekodu Peamised Metallitööstus ettevõtted Arenguvajadused Elektrivõimsus vajab tulevikus suurendamist Teed vajavad laiendamist, vesi ja kanalisatsioon arendamist (plaan on see tulevikus Tõrva Vee abil lahendada) Omavalitsuse KOV peab kõige perspektiivsemaks alaks, tasapisi on ettevõtlus piirkonnas hinnang hoogustumas Konsultandi KOV-i hinnanguga päri hinnang 26 Joonis 15. Helme tööstusala Tabel 16. Linna küla tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Valga-Uulu mnt ääres 6-7 km kaugusel Tõrva linna piirist Suurus U 33 ha Omandisuhe Eraomand KOVil konkreetselt midagi valmis pole, võimalik oleks saada maad üle tee Taristu Lokaalne vesi ja kanalisatsioon (biotiik), mis ei rahulda Soojavarustus puudub Planeering Detailplaneering puudub Peamised Puitmajade tootmine (Scanholtz, Ritsu), maaparandustööd (Valmap Grupp) ettevõtted Arenguvajadused Torustik vajab uuendamist, kanalisatsioon on mõistlik ühendada Tõrva pumplaga Omavalitsuse Ei ole esimene prioriteet, kuid pikemas plaanis võiks välja arendada hinnang 27  Konsultandi Ala enam-vähem toimib, tegutsevad üksikud suuremad ettevõtted. Kuna hinnang olemas on suurema potentsiaaliga alasid, siis esialgu ei ole mõtet selle ala arendamisse panustada. Joonis 16. Linna küla tööstusala Kokkuvõte: • Tõrva vallas on endine KEK-i piirkond toimiv ala, mida saaks mõnevõrra laiendada. • Omavalitsuse prioriteet on Helme, kus viimasel ajal on ettevõtlustegevus hoogustunud. 3.3.3 Valga vald Valga vallas on mitmeid tootmise sihtotstarbega alasid, kuid nendele siirdujaid on vähe. Nii mitmedki ettevõtted on pigem ümber kolinud teistesse Eesti piirkondadesse. Sageli on põhjuseks tööjõu puudumine. Tööstuse arendamiseks sobivaid munitsipaalmaid napib. Tööstusaladel asuvad krundid on peamiselt eraomandis, kusjuures need on aastaid tühjalt seisnud. Osa maid on ka riigi omandis. Erasektori ootus on korralik avalik infrastruktuur (teed, tänavavalgustus). Probleemiks on aga ka eramaadel asuvad suured platsid, mis on enamasti auklikud 28 ja muidu korrast ära. Elektrivõimsus on enamasti igal pool tagatud, samuti on Valga linnas vesi ja kanalisatsioon korras. Plussiks on ka raudtee lähedus. Tööstuse arendamiseks on Valga vallas üldplaneeringiga määratletud mitmeid alasid: 1. Õru 2. Tehnika 3. Sauna 4. Rükkeli 5. Priimetsa 6. Väike-Laatsi 7. Tuubi Lähemalt on vaadeldud neist nelja – Väike-Laatsi, Rükkeli, Priimetsa ja Tsirguliinas asuvat (Tehnika) ala kui suuremaid ning olulisemaid. Õru ala asub Õru alevikus, kus tegutseb üks puidutöötlemisega seotud ettevõte. Lisaks on seal vaba maad ühe vana põllumajandushoonete kompleksi jagu. Sauna ala asub Tsirguliina piiri peal, kus vanades hoonetes tegutseb kaks puidutöötlemisega seotud ettevõtet. Tuubi ala asub Valga linnas Võru tn ääres vana leivatehase territooriumil, kus vanad hooned on kasutusele võetavad. Joonis 17. Valga valla tööstusalade paiknemine 29 Tabel 17. Väike-Laatsi tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Valga linn Suurus U 65 ha Omandisuhe Osaliselt eraomand, enamjaolt riigimaa (Savisoo krunt), mida KOV tahaks omale saada (on taotlenud 2007. aastast) Taristu Juurdepääsuteed on lähikonnas olemas, samuti muud kommunikatsioonid. Struktuurifondide vahenditest on korda tehtud peamised juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega. Vee- ja kanalisatsioonitrassid on uuendatud, liitumispunktid on olemas tegutsevate ettevõtete juures. Ala kõrval asub uus alajaam, samuti on väiksemad ettevõtete juures. Seega on elektrivarustus tagatud. Küte on lokaalne, tsentraalset trassi piirkonnas ei ole. Lairiba internetikaabel on olemas Saviaugu tänava ääres, s.o vahetult ala piiril. Oluline on ka raudtee olemasolu (Valga-Võru suund). Ühtegi haruteed seal praegu pole, 2007. a detailplaneeringu koostamise ajal Eesti Raudtee mahasõitu ei kooskõlastanud. Samas vajalikku maad selleks on. Teadaolevad piirangud ja kaitsevööndid alal puuduvad. Alasisene taristu vajab välja arendamist. Planeering Detailplaneering on 2007. a kehtestatud Peamised Moodulmajade toomine, haagiste tootmine, teedeehitus, metallitööstus ettevõtted (peamiselt uued ja korras tootmishooned). Arenguvajadused Alasisene taristu Omavalitsuse KOV peab kõige suurema potentsiaaliga alaks, kõik liitumised on lähedale hinnang toodud, juurdepääsutee on Piirkondade konkurentsivõime meetmest rajatud. Kohustus on projekti jätkutegevustega edasi minna. Konsultandi Ala on teistega võrreldes loogilise kujuga ega sisalda elamualasid. Vaba hinnang pinda on ka piisavalt. Kui maa küsimus saaks lahendatud, tekiks taristu väljaarendamisega konkreetne toode, mida turundada. 30 Joonis 18. Väike-Laatsi tööstusala Tabel 18. Rükkeli tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Valga linn Priimetsa tööstusala kõrval Suurus U 59 ha Vabu krunte on mitmeid On veelgi laienemisvõimalust – teisele poole Tartu maanteed Omandisuhe Eraomand Taristu Lokaalne küte, vesi ja kanalisatsioon on ala piiril üldjuhul olemas, veidi on puudu tänavavalgustust Planeering Ala keskel on elamumaa, mille sihtotstarbe võiks ärimaaks ümber planeerida. Kirde tn ja Tartu mnt vaheline ala on detailplaneeringuga varustatud, tervikut lahendatud pole. Peamised Metallitööstus, jaekaubandus (14 ettevõtet) ettevõtted Arenguvajadused Terviklik planeeringulahendus, taristu ühendused kruntidele Taristu väljaarendamine linna piirist väljas asuvale osale, kuna seal puudub tänavavalgustus, vesi ja kanalisatsioon, samuti on teed halvas seisukorras. Omavalitsuse Tegemist on ühega Valga linnas asuvatest tööstusaladest, mida soovitakse hinnang arendada 31  Konsultandi Sarnaselt teiste Valga linna aladega vajaks alade krundijaotusplaan, hinnang liikumine jms terviklikku lahendamist, kuna elamualad vahelduvad äri- ning tööstusmaadega Joonis 19. Rükkeli tööstusala Tabel 19. Priimetsa tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Valga linn, Kuperjanovi/Petseri tn piirkond Rükkeli tööstusala kõrval Suurus U 69 ha Vabu maid on siin-seal, ala on üldiselt hoonestatud Omandisuhe Eraomand, KOVil on väike tükk võsastunud ala Taristu Piirkondade konkurentsivõime meetmest on juurdepääsutee välja ehitatud Muu taristu on tänavate peal olemas, elektrivõimsus on samuti tagatud Planeering Kehtiv detailplaneering logistikakeskuse jaoks (Linnamets 5 kinnistu) Terviklik ala lahendus puudub Peamised Veosed, ehitus, metsavarumine (u 27 ettevõtet) ettevõtted Arenguvajadused Läbi planeerimine, mahasõitude lahendamine Omavalitsuse Sellele alale oodatakse ka jätkutegevusi Piirkondade konkurentsivõime hinnang tugevdamise projektist (Männiku tn) Konsultandi Ala vajaks eskiisi staadiumis läbi planeerimist, et krundid ja liikuvus paika hinnang saada. Sisuliselt on tegemist Rükkeliga sama tööstuspiirkonnaga. 32 Joonis 20. Priimetsa tööstusala Tabel 20. Tehnika tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Tsirguliina küla 15 km Valgast, Tartu-Valga mnt-st 4 km kaugusel Suurus U 33 Omandisuhe Eraomand Taristu Amortiseerunud Lähedal on raudteesõlm koos mahasõiduradadega Planeering Detailplaneering puudub Peamised Puidutööstus, kütteõli ümberlaadimine ettevõtted Arenguvajadused Läbi planeerimine, mahasõitude lahendamine Omavalitsuse KOVi soov on piirkonda uuesti elu tuua hinnang Konsultandi Väiksema perspektiiviga kui Valga linna alad. Kuna KOVil seal omal maid hinnang pole, ei peaks selle alaga esimeses järjekorras tegelema. 33 Joonis 21. Tehnika tööstusala • Kokkuvõte: • Suurimad tööstusalad paiknevad Valga linnas, vaheldudes elamualadega. Seega vajab tööstus tervikuna läbimõeldud planeeringulahendust. • Omavalitsuse jaoks on prioriteet Väike-Laatsi ala, kus on ka alates 2007. a olemas detailplaneering. Selle ala osas on vallal ka kohustus jätkutegevusteks, kuna peamise juurdepääsutee arendamiseks saadi toetust struktuurifondidest. 3.4 Võrumaa 3.4.1 Antsla vald Antsla valla puhul saab rääkida kahest nn greenfield-arendusprojektist ning väiksematest olemasolevatest tööstusaladest: • Kobela tööstusala – omavalitsuse poolt välja arendatud greenfield-tüüpi arendusprojekt u 7 ha suurusel maa-alal Kobela alevikus, mis tänaseks on suuremas osas kasutusele võetud kahe ettevõtte poolt. Ala vahetus läheduses tegutseb veel mitmeid ettevõtteid. • Maratinurga tööstusala – perspektiivne u 11 ha suurune greenfield-tüüpi arendusprojekt, mis jääb Kobela tööstusalast u 1 km kaugusele. Vastav maa- ala on riigi omandis, kohalik omavalitsus planeerib selle ostmist, peale mida tuleb alale koostada detailplaneering ning rajada kommunikatsioonid. 34  • Endine Wermo tootmiskompleks – eraomandis olev endine u 5 ha suurune tööstuspiirkond Antsla linnas. 2020. a sügise seisuga on Wermo endine peahoone kasutusest väljas ja müügis. Ala kasutuselevõtmine vallapoolset otsest arendustegevust ei eelda, perspektiivis võib olla küsimus kommunikatsioonide rajamises/uuendamises. • Kuldre tööstusala – eraomandis olev endine tootmispiirkond, mis on hetkel kasutusest väljas. Ala kasutuselevõtmine vallapoolset otsest arendustegevust ei eelda, perspektiivis võib olla küsimus kommunikatsioonide rajamises/uuendamises. Valla ettevõtluskeskkonna ja töökohtade seisukohast on oluline ka teiste olemasolevate tootmisettevõtete säilimine ja areng piirkonnas (Antsla-Inno AS, Linda Nektar AS jt) ning nende võimalike kitsaskohtade lahendamine. Vastavad arendustegevused on aga konkreetselt juhtumipõhised (nt vee- ja kanalisatsioonitrassi uuendamine, juurdepääsuteede kaasajastamine, valguskaablil põhineva kiire internetiühenduse väljaehitamine jms). Tabel 21. Kobela tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Antsla vald, Kobela alevik, Lusti tee Antsla 3 km, Valga 33 km, Võru 36 km, Otepää 37 km, Tartu 77 km Suurus 7 ha + olemasolev ettevõtlusala Omandisuhe Munitsipaalmaa Taristu Olemas ligipääs, rajatud vee- ja kanalisatsioonivarustus, elektrivarustus Planeering Kehtestatud (Lusti tee äärde jäävatele kinnistutele) Peamised • Baltic Steelarc OÜ – metalliettevõte, ligi 30 töökohta, 2019. a käive 2,3 ettevõtted MEUR (14201:001:0623) • MPPuit OÜ – puiduettevõte, kohapeal u 5 töökohta (14201:001:0095) • Tööstusala naabrusesse valmib 2020. aastal 5,5 ha suurune päikesepark • Tööstusala läheduses on mitmeid teisi tegutsevaid ettevõtteid (nt Sän & Män OÜ, Jaxel OÜ, Sänna Põllumees, Linda Nektar AS), 2km kaugusel on valla suurim tootmisettevõte Antsla Inno AS (ligi 200 töökohta). Kokku on 2 km raadiuses ligi 300 töökohta, mis moodustab 25% valla territooriumil töötavatest inimestest Arenguvajadused Kiire internet valguskaabli näol Omavalitsuse Ala on suures osas realiseeritud ja kasutusele võetud. hinnang Võimalus on kasutusele võtta veel u 1 ha suurune vallale kuuluv kinnistu (14301:001:0277). Perspektiivis on ka laienemisruumi, nt eraomandis olevale krundile (14301:003:0026, 1,7 ha, tootmismaa). Konsultandi Tegu on väljaarendatud ja toimiva tööstusalaga, mille arendamist võib hinnang pidada edulooks. Tööstusalale ümberpaiknenud kahel ettevõttel on vajadusel ruumi ka laienemiseks. Perspektiivne on veel ühe väiksema (tootmis)ettevõtte lisandumine valla maa-alale ning täiendavalt eraomanikele kuuluvale kinnistule. 35 Joonis 22. Kobela tööstusala Tabel 22. Maratinurga tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Antsla vald, Taberlaane küla, Maratinurga (14201:001:0137); Antsla 2 km, Valga 33 km, Võru 36 km, Otepää 37 km, Tartu 76 km Suurus 11,1 ha Omandisuhe Riigimaa Taristu Puudub Planeering Detailplaneering puudub, üldplaneeringus tootmismaa Peamised Puuduvad ettevõtted Arenguvajadused • Maa ostmine • Detailplaneeringu koostamine • Taristu rajamine (juurdepääs riigiteelt, krundi sisesed teed, vesi- ja kanalisatsioon, elektrivarustus) Omavalitsuse Perspektiivne ala, mis on plaanis riigilt ära osta ning seejärel järk-järgult hinnang välja arendada. Omavalitsuse jaoks prioriteetne arendustegevus. Konsultandi Hetkel teadaolevaid huvilisi maa-alale ei ole, kuid Kobela tööstusala näitel hinnang on põhjendatud täiendava maa-ala ettevalmistamine võimalikele huvilistele. Omavalitsus on motiveeritud teemaga tegelema. 36 Joonis 23. Maratinurga tööstusala Kokkuvõte: • Antsla vallas on üks edukas näide väljaarendatud tööstusalast (Kobela), alal on veel (vähest) ruumi täiendavaks ettevõtluseks. • Vald näeb prioriteetse arendustegevusena veel ühe uue tööstusala arendamist (Maratinurga), konkreetseid huvilisi ega arendustegevust alal veel ei toimu. • Väiksemad olemasolevad tööstusalad (Wermo ala, Kuldre) on erasektori arendada, vald otseseid arendustegevusi neil ei planeeri. 3.4.2 Rõuge vald Rõuge valla puhul saab rääkida kahest nn greenfield-arendusprojektist: • Rõuge aleviku ettevõtlusala – u 4 ha suurune ala, kuhu on planeeritud kuus tootmis- ja ärimaa krunti kogupindalaga u 27000 m2. Kruntide suurused on vahemikus 3000-6000 m2, need sobivad väiksemamahulisteks arendusteks. Alal on kehtestatud detailplaneering ning koostatud ehitusprojekt taristu väljaarendamiseks (sh vee- ja kanalisatsioonivarustuse rajamine, teed jm). Kõrvuti asuvad tootmis-ja ärimaa sihtotstarbega krundid on ette nähtud liitmisvõimalusega kruntidena. Rõuge vald taotles 2016. aastal Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi toetust Rõuge ettevõtlusalale inkubatsioonikeskuse (u 1300 m2) rajamiseks. Inkubatsioonikeskusesse oli 37  kavandatud tootmisplokk (938 m2) ja bürooplokk (335 m2). Keskuses planeeriti inkubeerida puidu- ja metallitööstuse ning pakendamise tootmisettevõtteid ning teenusesektoris loomemajanduse ja infotehnoloogia ettevõtteid. EAS projekti ei toetanud, muud arendustegevust projektile ei järgnenud. • Misso ettevõtlusala (Luhamaa logistikakeskus) – u 28 ha suurune ala Missokülas, mis jääb Riia- Pihkva-Peterburi ning Tallinn-Pihkva-Moskva transpordikoridoride ristumisala lähedusse. Tegu on perspektiivika arendusprojektiga, mille käivitamise sõltub aga piiriülestest suhetest. Ala nõrkuseks on kaugus suurematest keskustest ning taristu rajamise eeldatav suur maksumus (eelkõige elektrivarustus). Valla ettevõtluskeskkonna ja töökohtade seisukohast on oluline ka teiste olemasolevate (tootmis)ettevõtete säilimine ja areng piirkonnas (suurim tööandja on nt Saru Lauavabrik OÜ) ning nende võimalike kitsaskohtade lahendamine. Vastavad arendustegevused on aga konkreetselt juhtumipõhised. Tabel 23. Rõuge aleviku ettevõtlusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Rõuge vald, Rõuge alevik/Handimiku küla; Võru 17 km, Tartu 81 km Suurus 3,8 ha Omandisuhe Riigimaa (5 kinnistut), munitsipaalmaa (1 kinnistu) Taristu Olemas ligipääs alale (tee viidud kõvakatte alla), muud kommunikatsioonid puuduvad Planeering Detailplaneering kehtestatud Peamised • Kinnistule Tehnika 3 (69701:001:0096) on plaanis rajada ettevõtted depoohoone (MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed), selle tarbeks on senist detailplaneeringut muudetud • Katastriüksusele 69701:001:0211 on Rõuge Vallavolikgu seadnud hoonestusõiguse Mahesulased OÜ kasuks. Hoonestusõiguse tähtaeg on 36 aastat. Hoonestusõiguse omandajal lasub kohustus peale hoonestusõiguse lepingu sõlmimist viie aasta jooksul valmis ehitada kinnistule tootmishoone ning vajalikud kommunikatsioonid ja saada kasutusluba. • Ala vahetus läheduses asub Rõuge kaugtöökeskus „Catlamaja“, OÜ Rõuge Kommunaal ja Rõuge Jäätmejaam Arenguvajadused • Kõik kinnistud on otstarbekas saada munitsipaalomandisse • Vajalik rajada taristu, sh vee- ja kanalisatsioonivarustus (liitumine ühisveevärgiga), elektrivarustus, soojavarustus (aleviku katlamaja), alasisesed teed Omavalitsuse Vald on korrastanud juurdepääsutee, samas pole seni tööstusala välja hinnang arendamine olnud terviklik ning uusi ettevõtteid pole aktiivselt otsitud. Omavalitsuse jaoks on tegu siiski prioriteetse ettevõtlusalaga. Konsultandi Kohaliku tähtsusega ettevõtlusala, millele on taristu rajamine põhjendatud, hinnang kui eelnevalt/paralleelselt tegeletakse aktiivselt ka huvitatud ettevõtete leidmisega. Taristu rajamise eeltingimuseks on aga maa saamine munitsipaalomandisse. Perspektiivis võib alal maksimaalselt tegutseda 3-4 väiksemat pigem kohaliku tähtsusega ettevõtet. 38 Joonis 24. Rõuge aleviku ettevõtlusala Tabel 24. Misso ettevõtlusala/Luhamaa logistikakeskus Tunnus Iseloomustus Asukoht Missoküla küla, Rõuge vald, osa kinnistust 46801:002:0460 Riia- Pihkva-Peterburi ning Tallinn-Pihkva-Moskva transpordikoridoride ristumisala läheduses Võru 40km, Eesti-Venemaa piiripunkt 6 km, Eesti-Läti piiripunktist 16 km, Pihkva 66 km Suurus 28 ha, 19 krunti, kruntide suurused u 5000-17000 ruutmeetrit Omandisuhe Riigimaa Taristu Puudub Planeering DP kehtestatud Peamised Puuduvad ettevõtted Arenguvajadused Tegu on RMK valitsusalas oleva maatulundusmaaga, mis on kruntideks jaotamata, kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed on rajamata. Omavalitsuse Sõltub makromajanduslikust keskkonnast ja geopoliitiliselt olukorrast hinnang Konsultandi Eeldab olulist muutust Vene turu suunas, ilma selleta pole hinnang arendustegevuste käivitamisel mõtet 39 Joonis 25. Misso ettevõtlusala Kokkuvõte: • Rõuge ettevõtlusala kasutuselevõtmine perspektiivse kohaliku tähtsusega ettevõtlusalana võiks olla põhjendatud. Selleks on vajalik maa saada munitsipaalomandisse ning selle edasise arendamisega aktiivselt tegeleda. • Misso ettevõtlusala (Luhamaa logistikakeskus) on perspektiivne hea asukohaga arendusprojekt, mille käivitamise eeldab aga soodsamat väliskeskkonda ning Eesti-Vene kaubandussuhteid. 3.4.3 Setomaa vald Setomaa valla tööstusalade puhul saab rääkida kahest perspektiivsest arendusprojektist (Luhamaa, Koidula) ning kahest kohaliku tähtsusega ettevõtlusalast (Obinitsa, Värska (Lobotka)): • Koidula – Eesti-Vene piiripunkti vahetus läheduses olev ala. Piiripunktis on välja arendatud taristu, sh parkimisalad, raudteeühendus jms. Piirkonnas on mitu arenduseks sobivat kinnistutut (äri- ja tootmismaa), neist üks (u 10 ha) kuulub Setomaa vallale ning üks riigile. Juurdepääs kinnistutele on olemas, vajalik on rajada kommunikatsioonid. Ala kasutuselevõtu perspektiiv sõltub geopoliitilistest arengutest ja Eesti-Vene suhetest. Lähimal ajal pole suuremaid arenguid tõenäoliselt oodata, pikas vaates oleksid perspektiivsed piiriületusega seonduvad arendusprojektid. 40  • Luhamaa – ala (u 30 ha) jääb Luhamaa piiripunkti vahetusse lähedusse, kuulub eraomandusse. Piirialale on rajatud Luhamaa terminali hoone ja parklad. Piirkonnas on arendustegevustest huvitatud kaks eraettevõtjat (Collade tolliagentuur ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon), kuid detailplaneeringu koostamine on takerdunud. Sarnaselt Koidulale oleksid perspektiivsed piiriületusega seonduvad arendusprojektid, kuid nende perspektiiv sõltub geopoliitilistest arengutest ning lisaks ka kahe eraomaniku omavahelistest suhetest. Lähimas perspektiivis pole suuremaid arenguid alal tõenäoliselt oodata. Nii Luhamaa kui ka Koidula puhul on probleemiks kaugus suurematest keskusest, kohapealset tööjõudu kummaski piirkonnas arvestatavas mahus ei ole. • Obinitsa – Obinitsa küla keskusesse jääv väike ala, kus eraomandis olevate kinnistute kõrval on kaks vallale kuuluvat kinnistut (kokku u 2,2 ha). Ühele eraomandis olevale kinnistule on rajatud külmhoone (Obinitsa külmakeskus), mis on mõeldud aiasaaduste külmutamiseks. Ühele kinnistule soovib vald rajada jäätmejaama. Alale on vaja koostada detailplaneering. Valla hinnangul võiks alast perspektiivis kujuneda nn mahedakeskus. • Värska (Lobotka) – u 2 km kaugusel Värska alevikust olev ala, kus tegutseb kaks puidusektoris tegutsevat ettevõtet - OÜ Värska Laht ja OÜ Värska Puit ning kuhu on rajatud päikesepark. Eraomandis kinnistute kõrval on piirkonnas ka üks munitsipaalmaa kinnistu (katastritunnus). Kaasajastamist vajab juurdepääs ja kommunikatsioonid. Alal on perspektiivi arenguks, kuid see sõltub eelkõige eraomanikest. Setomaa valla suurimaks tööandjaks on AS Värska Sanatoorium (puhkemajandus), suurimaks tootmisettevõtteks on AS Värska Vesi. Ülejäänud ettevõtted on enamasti väga väikesed. Peamisteks tegevusvaldkondades on põllu- ja metsamajandus, puhkemajandus, puidutööstus ja kaubandus-teenindus. Tootmisettevõtluse puhul on peamiseks arengusuunaks eelkõige kohaliku tooraine väärindamine (põllumajandus (sh mahetootmine), puit, maavarad). Valla jaoks on oluline ka endiste (põllumajanduslike) tootmishoonete kasutuselevõtmine (endised kolhoosi-sovhoosikeskused), kuna need on enamasti heas logistilises asukohas ning vajalike elektrivõimsustega. Vastavad alad võivad vajada taristu uuendamist (nt ligipääs, vesi-kanalisatsioon), kuid tegu on eelkõige kohaliku tähtsusega eraomandis olevate (potentsiaalsete) ettevõtlusplatsidega. Tabel 25. Koidula ettevõtlusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Koidula küla, Setomaa vald, piiripunkti läheduses Värska 18 km Võru linn 45 km Tartu 99 km Suurus 10 ha Omandisuhe Munitsipaalomand, hoonestusõigus on antud ASile Paldiski Sadam ja riigile Taristu Juurdepääs olemas, kommunikatsioonid vaja rajada Planeering Koidula transpordikeskuse detailplaneering 41  Peamised AS Paldiski Sadam ettevõtted Riigi piiriületamisega seotud teenindushooned Arenguvajadused Vajalik rajada kommunikatsioonid Omavalitsuse Hetkel ootel, konkreetseid arendusideid ei ole hinnang Konsultandi Logistiliselt väga perspektiivne asukoht, mille areng sõltub aga hinnang väliskeskkonnast. Ilma Eesti-Vene suhete paranemiseta on arendustegevused pigem ebatõenäolised. Joonis 26. Koidula ettevõtlusala Tabel 26. Luhamaa ettevõtlusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Setomaa vald, Luhamaa piiripunkt Suurus 30ha Omandisuhe Eraomand Taristu Terminali hoone, parklad Planeering Detailplaneeringu koostamine on algatatud, kuid see on seiskunud eraomanike vaidlustesse 42  Peamised Collade tolliagentuur ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ettevõtted Arenguvajadused Areng sõltub eraomanikest ja geopoliitilisest olukorrast Omavalitsuse Eraomand, areng sõltub muudest teguritest hinnang Konsultandi Logistiliselt väga perspektiivne asukoht, kus aga ilma eraomanike hinnang kokkuleppeta ja kaubandussuhete olulise paranemiseta mingeid arenguid ei toimu Joonis 27. Luhamaa ettevõtlusala Tabel 27. Obinitsa ettevõtlusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Obinitsa küla Võru 32 km, Tartu 96 km Suurus 2,2ha + eraomand Omandisuhe 2 kinnistut valla omandis, mõlemad 1,1 ha (sihtotstarbeta maa, transpordimaa) Taristu Puudub Planeering Puudub Peamised Eraomandis kinnistul on külmhoone (Obinitsa külmakeskus) ettevõtted Vald planeerib alale rajada jäätmejaama Arenguvajadused Planeeringu koostamine, taristu rajamine 43  Omavalitsuse Perspektiivis võiks alast kujuneda nn mahedakeskus hinnang Konsultandi Kohaliku tähtsusega ala hinnang Joonis 28. Obinitsa ettevõtlusala Tabel 28. Värska (Lobotka) ettevõtlusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Lobotka küla, Setomaa vald Värska 2 km, Põlva 39 km, Võru 50 km, Tartu 87 km Suurus U 10 ha Omandisuhe Eraomand, läheduses 1 kinnistu valla omandis (73201:001:0695, 1,7 ha), kuid sellel on kõrgepingeliinid ja planeering puudub Taristu Juurdepääs olemas, ala vahetus läheduses ka alajaam Planeering Puudub Peamised Alal 2 puidutööstuse ettevõtet: OÜ Värska Laht, OÜ Värska Puit (tegutseb ettevõtted hooajaliselt), lisaks naabruses päikesepark Arenguvajadused Teoreetiline võimalus tööstusala laiendamiseks, vajalik juurdepääsu korrastamine, vee- ja kanalisatsioonitrassi laiendamine Omavalitsuse OÜ Värska Laht soovib areneda, OÜ Värska Puit pigem mitte, pole ühtset hinnang nägemust Konsultandi Kohaliku tähtsusega ala, vajalik ala arendamise nägemus hinnang 44 Joonis 29. Värska (Lobotka) ettevõtlusala Kokkuvõte: • Setomaa vallas on kaks väga kõrge potentsiaaliga piiriäärset perspektiivset arendusala (Koidula ja Luhamaa), mille realiseerimisel oleks selgelt piiriülene mõju, kuid mis sõltuvad väliskeskkonnast. • Obinitsa ja Värska (Lobotka) on selgelt kohaliku tähtsusega ettevõtlusalad. 3.4.4 Võru vald Võru valla tööstusalade arendamisel saab rääkida kahest nn greenfield- arendusprojektist, kus on tehtud teatud ettevalmistustööd: • Vastseliina tööstusala – ala paikneb Vastseliina alevikus (u 21 km Võru linnast), tegu on olemasoleva tööstusala arendamise II etapiga. Tegu on riigimaaga, kus on kehtestatud detailplaneering ning moodustatud 9 krunti kogupindalaga 78 571 m². Kruntide suurused varieeruvad 6000 m² kuni 12 000 m², vajalik on rajada taristu. Tööstusalast läheb mööda Tallinn-Tartu- Luhamaa maantee. Ala vahetus läheduses tegutsevad mitmed tootmisettevõtted, neist suurim on u 50 töötajaga AS Förmann NT, kes on perspektiivis huvitatud oma tegevuse laiendamisest. • Väimela tööstusala – ala paikneb Väimela alevikus u 5 km kaugusel Võru linnast. Tööstusala piirneb lääneservast Võru-Põlva tugimaanteega. Ala vahetus läheduses asub Võrumaa Kutsehariduskeskuse tehnomaja- 45  laboratoorium, kus õppurid omandavad praktilisi oskusi puidu ja metallide töölemise, mehhatroonika, infotehnoloogia süsteemide ja puhastusteeninduse vallas. Lisaks jääb ala vahetusse lähedusse maakonna üks suuremaid tootmisettevõtteid - metallitööstusettevõte AS Rauameister, kus on ligi 100 töökohta. Alale on koostatud detailplaneeringud (DP), ettevõtluseks mõeldud piirkond on rajatud kunagise farmi territooriumile. DP järgi kavandati alale kokku 21 krunti kogupindalaga u 25 ha, mille suurus on vahemikus 5000-28000 m2. Tegu on munitsipaalomandiga. Lisaks on Võru vallas kogu Eesti mõttes väga suuri tööstusettevõtteid, mis tegutsevad enamjaolt puidutöötlemise valdkonnas (nt AS Barrus, AS Toftan, AS Graanul Invest) aga ka metallitöötlemise valdkonnas (AS Rauameister). Vastavad ettevõtted on võimekad ning tegelevad oma taristu arendamisega ise, valla ülesandeks on nende arenguid toetada vajadusel planeeringute ja vajalike lubade- kooskõlastustega. Tabel 29. Vastseliina tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Vastseliina alevik Suurus U 7,7 ha, 9 tootmis- ja ärimaa kinnistut Omandisuhe Riigiomand Taristu Ala sees puudub. 10 m kaugusel esimesest krundist asub 10 kV elektrikaabel, samuti vee- ja kanalisatsioonitrassid (63 mm). Alast 50 m kaugusel on tulekustutusvee mahuti ja Päästedepoo hoone. Alast 400 m kaugusel on 35 kV trafo. Planeering DP on kehtestatud Peamised Ala läheduses tegutseb mitmeid ettevõtteid, neist suurim AS Föhrmann NT ettevõtted (u 50 töökohta) soovib perspektiivis laieneda Arenguvajadused Maa taotlemine munitsipaalomandisse, taristu rajamine Esimese krundi saaks vajaliku taristuga varustada u 150 tuhande euro eest (madalpinge alajaam u 70 tuhat, vee- ja kanalisatsioonitrassid ja teed- platsid teine sama palju). Omavalitsuse Peale haldusreformi pole alaga tegeletud, perspektiivis võiks hinnang Konsultandi Ala taotlemine munitsipaalomandisse on põhjendatud, taristu rajamine hinnang peaks toimuva vastavalt vajadusele. Tööstusala selgeks eeliseks on ettevalmistustase, kommunikatsioonide rajamine on suhteliselt lihtne 46 Joonis 30. Vastseliina tööstusala Tabel 30. Väimela ettevõtlusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Väimela alevik Võru linn 5km, piirneb Võru_Põlva tugimaanteega Suurus U 25 ha, detailplaneeringu järgi on kavandatud 21 tootmis- ja ärimaa kinnistut (kruntideks jaotamata, hetkel 3 kinnistut) Omandisuhe Munitsipaalomand Taristu Puudub Planeering DP koostatud Peamised Ala läheduses on Rauameister OÜ ning Võrumaa Kutsehariduskeskus ettevõtted Arenguvajadused Taristu rajamine Omavalitsuse Alaga pole aktiivselt tegeletud, kuid perspektiivis võiks tegevustega edasi hinnang minna Konsultandi Asukoha ja maaomandi poolest väga perspektiivikas ala, mille hinnang kasutuselevõtmine eeldab aga võrreldes senisega aktiivsemat turundus- ja müügitööd 47 Joonis 31. Väimela ettevõtlusala Kokkuvõte: • Väimela ettevõtlusala on üks väheseid tööstusalasid Kagu-Eestis, kus on suurem maa-ala munitsipaalomandis ning mis on vajadusel suhteliselt kiiresti võimalik kasutusele võtta. Kuna tegu on ka logistiliselt soodsa asukohaga, võiks ala arendamine olla prioriteetne arendustegevus. • Vastseliina ala on perspektiivne kohaliku tähtsusega ettevõtlusala, mida võiks eelkõige olemasolevatele ettevõtetele laienemiseks kasutada. Ala tugevaks trumbiks on ettevalmistustase – koostatud detailplaneering, kinnistuteks jagatud maa ning koostatud taristu ehitusprojekt. Maa munitsipaalomandisse taotlemine on põhjendatud, kuna olemasolevad ettevõtted soovivad laieneda. 3.4.5 Võru linn Võru linna tööstusalade arendamisel saab rääkida viiest arendusprojektist: • Kaks arendusprojekti on erasektori poolt algatatud, neist üks on greenfield- tüüpi tööstuspark (Võrukivi), mis on 2020. a sügiseks suuremas osas 48  realiseeritud ning üks brownfield-tüüpi arendusprojekt (Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus (KEIK)), kus olemasolevad hooned on kasutusele võetud erinevat tüüpi ettevõtete poolt. • Üks arendusprojekt (Pika tänava tööstusala) on peamiselt eraomanikele kuuluv brownfield-tüüpi ala (Pika ja Luha tänava ning raudtee vaheline ala), kus tegutsevad erinevad ettevõtted. Ala taristu uuendamist on toetanud kohalik omavalitsus, võttes enda omandisse tööstusala läbiva tee, mis renoveeritakse osaliselt 2020. aasta lõpuks (sh vesi, kanalisatsioon ja tänavavalgustus). • Üks arendusprojekt on kohaliku omavalitsuse poolt algatatud greenfield- tüüpi tööstuspark (Võrusoo), kuhu on koostatud detailplaneering ning taristu ehitusprojekt. Tööstuspargi maa on riigi omandis, va kaks omavalitsusele kuuluvat krunti ning tehnovõrkude ja tänavate maa-ala. • Perspektiivseks arendusprojektiks on endise Võru naftabaasi ala, mille kasutuselevõtu eeltingimuseks on ohtliku reostuse likvideerimine. Eelmainitud alade kõrval on Võru linnas ka muid väiksemaid tööstus- ja ettevõtluspiirkondasid (nt endine „Linavabriku ala“), mille arengus saab avalik sektor kaasa aidata nt baastaristut uuendades (juurdepääs, trassid), kuid nende alade väljaarendamise mõju pole eelduslikult nii suur, kui viie olulisema arendusprojekti puhul. Võrukivi Tehnopark Võrukivi Tehnopark on eraomanikele kuuluv tööstusala, mis paikneb logistiliselt heas asukohas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee (Võru ringtee) ääres. Tegu on ühe edukaima näitega greenfield-tüüpi tööstusala arendamisest Lõuna- Eestis. Tehnopargis on 14 äri-ja tootmismaa krunti (suurused vahemikus 2000- 10000 m2). Alale rajati taristu (tänavad koos tehnovõrkudega), mis valmis 2013. aastal. Tehnopargi teed on antud omavalitsuse omandisse. 2020. aasta sügiseks on alal kolm vaba krunti, millest üks on hoonestusõiguseta parkimis- ja ladustamisala. Hoonestusõigusega vabade kruntide müügihind jääb vahemikku 9-13 eurot/m2. Alal tegutsevad Kagu Elekter OÜ, KPG Kaubanduse OÜ, Estelaxe OÜ ja Selista Ehitus OÜ. Perspektiivis kaalub arendaja OÜ Selista Ehitus tehnopargi laiendust, seda oleks võimalik teha riigimaal. Lisainfo: www.vktehnopark.ee Tabel 31. Võrukivi Tehnopark Tunnus Iseloomustus Asukoht Võru ringtee ääres, Kivi-Kivimurru-Ringtee tänavad Suurus U 10 ha, 14 äri- ja tootmismaa krunti Omandisuhe Eraomand, teed munitsipaalomandis Taristu Tehnovõrgud rajatud 2013. aastal Planeering Kehtestatud Peamised Kagu Elekter OÜ, KPG Kaubanduse OÜ, Estelaxe OÜ ja Selista Ehitus OÜ ettevõtted Arenguvajadused Tehnopargi I etapp on terviklikult välja arendatud, perspektiivis küsimus laienduses, mida oleks võimalik teha riigimaale 49  Omavalitsuse Toimiv tööstusala, mis on eraomaniku poolt arendatav hinnang Konsultandi Positiivne näide tööstusalade arendamisest, samas oluline välja tuua, et ala hinnang väljaarendamine ja kasutuselevõtmine on pikk protsess, mis võib võtta ligi 10 aastat Joonis 32. Võrukivi Tehnopark Kagu-Eesti innovatsioonikeskus (KEIK) KEIK on brownfield-tüüpi eraomanikele kuuluv arendusprojekt Võru linnas (Räpina mnt 12). Keskus tegutseb olemasolevates hoonetes u 7 ha suurusel alal. Alal tegutsevad erinevad ettevõtted, alates väiksematest alustavatest ettevõtetest kuni tootmisettevõteteni. Enam on puidu- ja metalliettevõtteid, peamised uue tulijad on alustavad ettevõtted. Kokku tegutseb KEIKi alal umbes 100 ettevõtet, töökohti on neis ettevõtetes kokku umbes 460. Baastaristu on hoonetes olemas, tagatud on vesi-kanalisatsioon, küte ja elekter. Kokku kuulub KEIK-ile Võrus ja Antslas 14 erineva kasutusalaga hoonet, büroo- ja tootmisruumide pindalaga 38 100 m2. Kõigist pindadest on u 85% kasutusel. 50 KEIK peab oma eripäraks eriilmeliste ettevõtete koondamist, mis võimaldab tekitada sünergiat. KEIKi edasisel arengu Võru linnas on ruumilised piirangud, millest tulenevalt saab tegu olla eelkõige alustavatele ning väiksematele ettevõtetele suunatud alaga. Perspektiivis on KEIKi alal kavandatud hoonete ja taristu järk-järguline kaasajastamine. Lisainfo: www.keik.ee Tabel 32. KEIK Tunnus Iseloomustus Asukoht Räpina mnt 12, Võru linn Suurus U 7 ha, 10 hoonet ja 38 tuh m2 Omandisuhe Eraomand Taristu Baastaristu olemas, kuid vajab kaasajastamist Hooned vajavad (vähemalt osaliselt) kaasajastamist Planeering - Peamised Ligi 100, kokku ligi 500 töökohta. Suurim tootmisettevõte on Wermo AS ettevõtted Arenguvajadused Taristu uuendamine, sh juurdepääs ja perspektiivne läbimurre ja kommunikatsioon ning hooned Omavalitsuse Toimiv tööstusala, mis on eraomaniku poolt arendatav hinnang Konsultandi Omanik pakub lisaväärtust, pakkudes erinevaid teenuseid hinnang Baastaristu ühiseks arendamiseks on vaja selget kokkulepet KOVi ja eraomaniku vahel, mis on osapoolte rollid Joonis 33. KEIK 51 Pika tänava tööstusala Pika tänava tööstusala on brownfield-tüüpi ala Võru linnas endise Võru KEK-i territooriumil, kus täna tegutsevad tootmisettevõtted erinevatelt aladelt, sh mööbli valmistamine, metallist konstruktsioonide ja moodulhoonete tootmine, saematerjali tootmine jm. Tööstusala pindala on 10,2 ha, praeguse seisuga on alal 20 tootmismaa kinnistut. Kruntide suurused jäävad vahemikku 2600-8400 m2. Kõik tootmiskrundid on eravalduses. Olemasolevad kommunikatsioonid ja hoonestus on vanad ning paljuski amortiseerunud, probleem on nt elektrivarustusega, mis vajab täies mahus kaasajastamist. Hetkel puudub alal ka kaugküte. 2020. aastal kaasajastas omavalitsus alale viiva juurdepääsutee (sh sadevesi). Perspektiivis näeb planeering ette läbi tööstusala kulgeva kõvakattega peatee rajamise, mis on ühenduses Pika tänavaga ja Luha tänava pikendusega. Vabadele (osaliselt hoonestamata) kruntidele on eeskätt oodatud mahukam tootmistegevus ja ettevõtlus. Tabel 33. Pika tänava tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Võru linn Suurus Enam kui 35 ha Omandisuhe Eraomand, juurdepääsutee ja trassid KOV-i omandis Taristu 2020. aasta lõpuks kaasajastab KOV juurdepääsutee ja sellega kaasnevalt vee- ja kanalisatsioonivarustuse ning tänavavalgustuse. Täies mahus vajab elektrivõrk, lisaks osaliselt ka vesi-kanalisatsioon Planeering - Peamised Suurem osa alast on kasutuses, paaril eraomanikul on ka kasutamata ettevõtted kinnistud. Suuremad piirkonda jäävad ettevõtted on Valio Eesti AS ja Võru Hallid AS. Arenguvajadused Elektrivõrk on aegunud, ala eeldaks uusi liitumisi ja uut elektrivõrku (toetusi ettevõtetele liitumistasude maksmiseks). Lisaks vajalik vee- ja kanalisatsioonivarustuse lõplik kaasajastamine ning perspektiivis läbimurde rajamine (Jaama ja Luha tänava ühendamine) Omavalitsuse Olemasolevate ettevõtete säilimiseks on väga oluline taristu hinnang kaasajastamine. Konsultandi Taristu kaasajastamine põhjendatud, tegu on suure kasutuses oleva hinnang tööstusalaga. 52 Joonis 34. Pika tänava tööstusala Võrusoo tööstusala Võrusoo tööstusala on nn greenfield-tüüpi arendusprojekt Võru linnas Luha ja Roopa tänava vahelisel alal. Ala läheduses asuvad kõik linna olulised 53 tootmisettevõtted. Riigimaale jääva tööstusala pindala on 39,4 ha ja sinna on detailplaneeringuga kavandatud 32 krunti kogupindalaga 220 360 m². Kruntide suurused varieeruvad 4000 m² kuni 20 000 m². Koostatud on ka taristu rajamise projekt. Ala on perspektiivis sobilik ka nt soojamahukatele ettevõtetele. Tabel 34. Võrusoo tööstusala Tunnus Iseloomustus Asukoht Võru linn Suurus 39,4 ha, 32 krunti, lisaks olema Omandisuhe Enamuses riigiomand, 2 krunti KOV-i omandis Taristu Puudub Planeering DP kehtestatud Peamised - ettevõtted Arenguvajadused Maa omandisse taotlemine Taristu rajamine on võimalik etappide kaupa Omavalitsuse KOV-i jaoks prioriteet, kuna võimaldab luua uut väärtust hinnang Konsultandi Taristu etapiviisiline arendamine on otstarbekas, tegu on selgelt hinnang projektiga, millel võiks olla märkimisväärne mõju 54 Joonis 35. Võrusoo tööstusala 55 Endise naftabaasi ala Enam kui 12 ha suuruse eraomandis maa-ala näol on tegu endise naftabaasi alaga, kus on märkimisväärne reostus, mis ohustab laiemalt nii Võru linna kui läbiümbruse keskkonda. Ala on määratletud kui tootmismaa, kuid enne reostuse likvideerimist sellega midagi ette võtta võimalik ei ole. Reostuse likvideerimise hinnanguline maksumus ulatub 4-6 miljoni euroni, mistõttu pole reaalne, et eraomanik ega ka omavalitsus omavahenditest selle likvideerimisega tegeleks. Seega vajab ala (taas)kasutusse võtmine riigipoolset tuge. Tabel 35. Endise naftabaasi ala Tunnus Iseloomustus Asukoht Võru linn, Kose tee 8 Suurus 12,2 ha Omandisuhe Eraomand Taristu Puudub Planeering Puudub Peamised Endine naftabaasi ala ettevõtted Arenguvajadused Reostuse likvideerimine, u 4-6 MEUR Omavalitsuse Keskkonnaohtlik ala, mis on perspektiivis võimalik tootmismaana hinnang kasutusele võtta Konsultandi Reostuse likvideerimine on prioriteetne tegevus, kuid see on vajada hinnang lahendada muudest tööstusalade arendamisest eraldiseisvalt Joonis 36. Endise naftabaasi ala 56 Kokkuvõte: • Võru linna jaoks on tööstusalade arendamise prioriteetsus järgnev: 1. Võrusoo tööstusala I etapp – vajalik uute kaasaegsete võimaluste loomine tööstusettevõtetele, sh (välis)investoritele. Projektil on perspektiivi, kuna Võrukivi tööstusala on sisuliselt välja müüdud. Ala väljapakkumise eeltingimuseks on vajalik see saada munitsipaalomandisse ning rajada vähemalt I etapi taristu (juurdepääsutee ja kommunikatsioonid). 2. Pika tänava tööstusala taristu kaasajastamine – vajalik selleks, et olemasolevad ettevõtted saaksid edasi tegutseda, lisaks on võimalus paari uue ettevõtte tulekuks. Eelkõige on oluline toetusvõimaluste leidmine elektrivarustuse kaasajastamiseks, mida alal tegutsevad ettevõtjad terviklikuna lahendada ei suuda. 3. Endise naftabaasi ala kasutuselevõtmine tööstusalana – tegevuse eeltingimusena on vajalik likvideerida keskkonnaohtlik olukord (jääkreostus). Peale reostuse likvideerimist on võimalik kavandada ala väljaarendamine äri- ja tootmismaana. Ettevõtluskeskkonna seisukohast on oluline ka Võrukivi Tehnopargi ja KEIK-i edasine areng, kuid nendega tegelemine on eelkõige arendajate ülesanne. 3.5 Näiteid edukatest aladest Põlva KEK Tegemist on väljakujunenud toimiva alaga, kus tegutsevad mitmed Kagu-Eesti mõistes suured ettevõtted, millest nii mõnedki on viimastel aastatel teinud olulisi investeeringuid hoonetesse ja seadmetesse (näiteks Peetri Puit). KEK on ajalooliselt olnud ettevõtluspiirkond, kus erastamise järgselt liikus suur osa maadest ühe ettevõtte omandisse, omandi killustumine ei olnud suur. Samuti nägi kunagine Põlva linnavalitsus 2010. a alal perspektiivi ja otsustas toetusrahade abil taristut parendada. Eelnevalt saavutati peamise omanikuga kokkulepe, et rajatavad teed ja trassid hakkavad kuuluma omavalitsusele ja tühjana seisvad krundid pannakse turuhinnaga müüki. Toetuse taotlus oli edukas ja projekt viidi 2012. a lõpuks ellu. Põlva KEK-i edukuse peamised põhjused: • Omand ei olnud killustunud, peamine omanik oli nõus ala arendama ja krunte müüma. • Omavalitsus võttis taristu arendamisel juhtrolli. • Suur osa taristust arendati kompleksselt korraga välja. • Alal tegutsesid mõned suuremad ettevõtted (Peetri Puit). 57 Kobela tööstusala Võru maakonna kuuest tööstusalast, millele 2013–2015. aastal teostatavus- tasuvusanalüüs, detailplaneeringud ja ehitusprojektid koostati, on ainsana välja arendatud Antsla vallas asuv Kobela tööstusala. Tegu on väiksema tööstusalaga (u 6,5 ha), kuhu tänaseks on oma ettevõtte rajanud metallitööstusettevõte OÜ Baltic Steelarc (u 30 töötajat) ja MPPuit OÜ (kohapeal u 5 töötajat). Tööstusala naabrusesse valmib 2020. aastal 5,5 ha suurune päikesepark, lisaks on ala läheduses mitmeid tegutsevaid ettevõtteid (nt Sän & Män OÜ, Jaxel OÜ, Sänna Põllumees, Linda Nektar AS). Koos 2 km kaugusele jääva Antsla Inno AS-ga (ligi 200 töökohta) on piirkonnas ligi 300 töökohta, mis moodustab 25% valla territooriumil töötavatest inimestest. 2020. a lõpu seisuga on alal vaba veel üks väiksem krunt. Kobela tööstusala edukuse peamised põhjused: • Tegevuse käivitamise puhul oli võtmetähtsusega KOV-i otsus maad riigilt ära osta. See lõi eelduse arendustegevuseks ning kiireteks ja konkreetseteks otsusteks, mida on vaja ettevõtjatele. • Kohaliku omavalitsuse poolt rajati alale ligipääs, vee- ja kanalisatsioonivarustus ning elektrivarustus, taristu rajamiseks kasutati ka EL toetust. Kaasaegsete võimaluste loomine tekitas ettevõtjate huvi ala vastu. • KOV suhtles aktiivselt ettevõtjatega, kaardistades nende huvi ja vajadused. Ettevõtjad said alale otsustuskorras pikaajalise hoonestusõiguse, mis võimaldab ühelt poolt KOV-il tagada, et ala ka sihtotstarbeliselt kasutusele võetakse ning teisalt on soodne lahendus ettevõtja jaoks (hoonestusõiguse tasu on sümboolne). • Kobela tööstusala piirkonnas on aktiivne ettevõtlus, edukalt tegutsevad ettevõtted on atraktiivne lisaargument ka uutele tulijatele. Võrukivi Tehnopark Võrukivi Tehnopark on edukas näide veidi suuremast nn greenfield-tööstusala arendusprojektist Kagu-Eestis. Kokku on alal 14 äri- ja tootmismaa kinnistut. Tegu on erasektori poolt arendatud alaga, mille taristu rajamiseks saadi ka struktuurifondide toetust. Tänaseks on alal 11 kinnistut müüdud, mitmed ettevõtte on alale oma hooned ka rajanud. Täpsem info: vktehnopark.ee Võrukivi Tehnopargi tööstusala edukuse peamised põhjused: • Esimene tänapäevane tööstusala Kagu-Eestis. • Terviklikult väljaarendatud taristu logistiliselt heas asukohas Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa riigimaantee ääres. • Järjepidevus – planeeringu koostamisest kuni alale kasutuselevõtmiseni võib minna 7–10 aastat. Tööstusalasid on vaja järjepidevalt turundada ning seejuures arvestada, et kiireid lahendusi reeglina ei ole. • Võimalus saada terviklahendus – kuna tööstusala arendajaks on ehitusettevõte, pakutakse ka nn võtmed kätte lahendust ehk kliendi vajadustest lähtuva tootmishoone rajamist. 58 Helme Helme puhul ei saa (veel) rääkida ala puudutavast eduloost, vaid konkreetsest ühe ettevõttega seotud lahendusest. Nimelt plaanis üks metallitööstusettevõte Tõrva vallast lahkuma hakata, kuna puudusid sobivad pinnad arenemiseks. Tõrva Vallavalitsus leidis omalt poolt kiiresti lahenduse: olemas oli sobiv munitsipaalomandis krunt, mis otsustuskorras ettevõttele võõrandati. Praeguseks on ettevõttel uus tootmishoone rajatud ja tegevus käib. Edukuse võtmeteguriteks olid: 1. Omavalitsuse valmisolek kiirelt tegutseda 2. Sobiliku munitsipaalomandis oleva kinnistu olemasolu 3.6 Põhijäreldus tööstusalade olukorrast Tööstusalade ülevaatest nähtub, et enamasti on Kagu-Eesti tööstusalade maad kas era- või riigiomandis. Kinnistuid, millele on rajatud baastaristu ja mida on võimalik koheselt kasutusele võtta, on üksikuid. Võrukivi Tehnopargis on saadaval üks suurem ja kaks väiksemat krunti, Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuses on mõningaid vabu pindu. Need on aga erasektori poolt arendatavad alad. Lisaks on vaba üks väiksem krunt Kobela tööstusalal ja mööndustega veel mõned omavalitsuste omandis olevad maatükid (nt Võrusoo tööstusala kaks krunti, kuid nendel puudub välja arendatud taristu). Seega Kagu-Eestis avaliku sektori (kohaliku omavalitsuse) poolt arendatavaid tööstusalasid, kus on olemas toode (kaup, mida turundada) peaaegu pole. Peamine probleem, miks uute tööstusalade kasutusele võtmine visalt edeneb ei peitu mitte maines, turundussõnumis, vaid toote puudumises. Riigi omandis olevaid alasid ei ole praktikas mõtet investorile pakkuda, kuna selle kasutusele võtmine konkreetse ettevõtja jaoks on väga ebamäärase perspektiiviga. Avaliku sektori poolt arendatav toode, mida on võimalik ettevõtjale pakkuda, peab olema munitsipaalomandis ning sellele peab olema rajatud baastaristu (minimaalselt juurdepääs ja võimalus liituda elektri, vee ning kanalisatsiooniga). Kokkuvõtvalt, Kagu-Eesti tööstusalade arendamisel tarvis on selget tegevusplaani, kuidas ja milliste aladega toodeteni jõuda ning alles seejärel käivitada aktiivsem turundus. 59 4 Kagu-Eesti tööstusalade väljaarendamise kava 4.1 Tööstusalade klassifitseerimine Peatükis 3 välja toodud 31 tööstusala puhul on tegu erineva mastaabi ja potentsiaaliga aladega, millest mõned on ideetasandil ning mõned oluliselt kaugemale jõudnud, mõned juba olemasolevate ettevõtete poolt kasutusele võetud ning mõned nn greenfield-tüüpi arendusprojektid. Selleks, et avaliku sektori jaoks prioriteetsemad alad välja valida, eristati loetelust esmalt: 1. Erasektori poolt arendatavad alad (2) – alad, mille arendamisel pole avalikul sektoril otsest rolli, kuid mis on olulised kohaliku ettevõtluskeskkonna jaoks. Nendeks aladeks on Võru linnas asuvad Võrukivi Tehnopark5 ja Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus6, millest mõlemad on suuremas osas juba kasutusele võetud (vt ka p 3.4.5). 2. Suuremas osas kasutuses olevad nn brownfield-tööstusalad (4) – enamjaolt eraomandis olevad toimivad tööstusalad. Suurem osa vastavatest tööstusalast on igapäevases kasutuses ning nende arendamise eesmärk on eelkõige olemasolevatele ettevõtetele paremate tingimuste tagamine. Nendeks aladeks on Pika tänava tööstusala (Võru linn), Mammaste tööstusala (Põlva vald), Tõrva tööstusala (endine KEKi territoorium, Tõrva vald) ja Priimetsa tööstusala (Valga vald). Avaliku sektori roll vastavate tööstusalade juures saab olla eelkõige baastaristu (teed, tehnovõrgud) kaasajastamine, mis võimaldab ettevõttel jääda piirkonda tegutsema ka pikemas perspektiivis. Kui ala võimaldab, võib taristu kaasajastamisega tekkida ka võimalus täiendavate ettevõtete lisandumiseks (mõned vabad või kasutusest väljas olevad krundid). 3. Perspektiivsed suure mõjuga tööstusalad, mille realiseerimine sõltub muudest teguritest (4) – alad, millel võiks olla arvestatav arengupotentsiaal, kuid mille kasutusele võtmine eeldab piiriüleste suhete arengut (Setomaa valla tööstusaladest Koidula ja Luhamaa ning Misso ettevõtlusala Rõuge vallas) või eelnevat suurt investeeringut (Võru endise naftabaasi ala, vajalik reostuse likvideerimine). Teisisõnu, tegu on aladega, kus avalikul sektori koheselt pole otstarbekas või võimalik suuremaid arendustegevusi ette võtta, ilma et teatud eeltingimused oleksid täidetud. Ülejäänud 21 tööstusala jaotati omakorda kahte kategooriasse: 1. Perspektiivsed suurema mõjuga avaliku sektori tuge vajavad tööstusalad (6) – alad, mille väljaarendamine on potentsiaalselt vähemalt regionaalse mõjuga ja/või mida on perspektiivne pakkuda ka välisinvestoritele ning mille arendamine on ka kohalike omavalitsuste jaoks prioriteet. Jaotuse puhul peeti silmas ka regionaalset tasakaalustatust – et välja oleks valitud kaks tööstusala igast maakonnast, sh üks igast 5 https://vktehnopark.ee 6 http://www.keik.ee 60  maakonnakeskusest. Vastavateks aladeks on Võrusoo tööstusala (Võru linn), Väimela tööstusala (Võru vald), Põlva KEKi tööstusala (Põlva vald), Saverna tööstusala (Kanepi vald), Väike-Laatsi tööstusala (Valga vald) ja Helme tööstusala (Tõrva vald). Väljavalitud kuuest alast kolm on maakonnakeskuste (Põlva, Valga, Võru) kõige prioriteetsemad projektid. Väimela tööstusala eeliseks on suur munitsipaalomandis olev maa, mis on detailplaneeritud ning jääb Võrumaa Kutsehariduskeskuse vahetusse lähedusse. Saverna tööstusala puhul on peamiseks plussiks selle logistiline asukoht vahetult põhimaantee ääres ja KOV-i huvi ning Helme tööstusala puhul selle asukoht, KOV-i huvi ja juba olemasolevad arengud piirkonnas. 2. Kohaliku tähtsusega ettevõtlusalad (15) – alad, mille väljaarendamine on pigem kohaliku tähtsusega ja/või mis ei ole KOV-ide jaoks esmane prioriteet. Kohaliku tähtsusega alad on Obinitsa ja Värska tööstusalad (Setomaa vald), Rõuge ettevõtlusala (Rõuge vald), Vastseliina tööstusala (Võru vald), Kobela ja Maratinurga tööstusalad (Antsla vald), Krootuse tööstusala (Kanepi vald), Himmaste tööstusala (Põlva vald), Võõpsu tööstusala (Räpina vald), Rükkeli ja Tehnika tööstusalad (Valga vald), Alajaama, Puka ja Hundisoo tööstusala (Otepää vald), Linna küla tööstusala (Tõrva vald). Kuigi tegu on pigem kohaliku tähtsusega tööstusaladega, on ka nende seas mitmeid, mille arendamisega saab ja on mõistlik kiiresti edasi liikuda. Tööstusalade klassifitseerimise tulemuse kinnitati uuringu juhtrühma poolt ning ühtlasi otsustati, et detailne kava koostatakse kuuele perspektiivselt suurema mõjuga avaliku sektori tuge vajavale tööstusalale. 4.2 Piirkonna tööstusalade väärtuspakkumine Väärtuspakkumised on koostatud kuuele prioriteetsele alale, mis valiti juhtrühma poolt välja uuringu käigus. Väärtuspakkumise puhul on üheks aluseks Kagu-Eestile koostatud mainekujunduse kava7, mis keskendub kahele suunale – välisinvesteeringute piirkonda toomisele ja turistide arvu kasvatamisele. Kavas on sõnastatud väärtuspakkumine välisinvestorile: • Kagu-Eesti on jätkusuutliku metsanduse ja mahetoidu-suunaga piirkond, kus on aastate jooksul kogunenud valdkonna kompetents, kuhu otsitakse vastutustundlikke investoreid piirkonna edasiseks arendamiseks läbi nende valdkondade äriteenuste arendamise. Lisaks investoritele mõeldud pehme maandumise teenusele viiakse ellu kaasahaaravat rahvusvahelist kaugõppe programmi talentide arendamiseks ja järelkasvu tagamiseks ning toetatakse kaugtöökeskuste teket avaliku sektori poolt. Välisinvesteeringutes on kolm peamist sihtrühma: • puidusektori teenuste sektor (disaini ja tootearenduse keskused, koolitused, logistika juhtimine jms) ja jätkusuutlik metsandus. Puidusektoris on olemas puidu kompetentsikeskus ja ökosüsteem. Kolme maakonna arengustrateegiates on puit fookusvaldkond; 7 https://vorumaa.ee/wp-content/uploads/2020/01/Kagu-Eesti-mainekujunduse-kava.pdf (viimati külastatud 27.11.2020) 61  • toidusektori teenuste sektor (tootearendus, turundus, koolitus, kokandus jms), aga ka mahetootmine, puhas toit. Kolme maakonna arengustrateegiates on toit fookusvaldkond; • suunatud kinnisvaraarendus nt eakate vajadusele kohandatud elurajoonid, keskustesse investeerimine ning kaug-/koostöökeskustele investorite leidmine. Väärtuspakkumine on definitsiooni kohaselt teadvustatud ja kirja pandud kasupakett, mis hõlmab endas nii organisatsiooni kui kliendi huve. Teisisõnu, väärtuspakkumine on suunatud mingi kindla sihtrühma mingi kindla probleemi lahendamisele. Mainekujunduse kavast ei selgu konkreetselt, millist kliendi probleemi lahendatakse. Samuti ei ole sihtgrupid piisavalt selged. Tööstusalade väärtuspakkumist määratlemise aluseks on tarvis selgepiirilisemaid sihtgruppe ja nende probleeme, mida lahendatakse. Kuna käesolev uuring keskendub konkreetselt Kagu-Eesti tööstusaladele, siis on väärtuspakkumised formuleeritud just nendest lähtuvalt. Väärtuspakkumistes on eristatavad kaks tasandit – Kagu-Eesti ja konkreetne tööstusala. Eraldi maakondliku tasandi väljatoomine ei ole põhjendatud, kuna maakonnad ei eristu üksteisest niivõrd, et tekiks neile ainuomane lisaväärtus. Asukohast tulenevad eelised on seega välja toodud konkreetse tööstusala juures. Väärtuspakkumiste rakendamise eeltingimuseks on toodete (lahendatud omandiküsimustega kommunikatsioonidega varustatud krundid) olemasolu. Kagu-Eesti peamised eelised tööstusalade arendamisel on järgmised: • Piiriäärne asukoht – Kagu-Eesti piirneb lõunast Läti Vabariigi ja idast Vene Föderatsiooniga ning sobib seetõttu piiriüleseks äriks. Regiooni läbivad rahvusvahelised transpordikoridorid. • Tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning edukad toiduainete ja metallitöötlejad – Kagu-Eestis on kümneid keskmise suurusega puidutööstuse ja mööblitootmise ettevõtteid, kelle toodangust arvestatav osa läheb ekspordiks ning kes annavad suurema osa töötleva tööstuse müügitulust. Kokku on piirkonnas enam kui 6000 töötlevas tööstuses töötajat. • Kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistus ja tugiteenused – piirkonnas on kolm kutseõppeasutust kokku ligi 2000 õpilasega (Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool). Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures tegutseb puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kõigi maakondades tegutsevad maakondlikud arenduskeskused, kes pakuvad tuge nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtetele. • Hea loodus- ja elukeskkond ja tugev piirkondlik identiteet – Kagu-Eesti turvaline ja ilusa loodusega elukeskkond koos vajalike esmatasandi teenuste ja kultuurilise mitmekesisusega moodustab soodsa pinnase uutele tulijatele. 62  • Terviklikult väljaarendatud erinevate valikuvõimalustega tööstusalasid on Eestis vähe – seni on Eestis tööstusalasid suuremamahuliselt arendatud peamiselt erasektori poolt Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus, lisaks avaliku sektori toel ka Ida-Virumaal ja Pärnus. Väljaspool eelnimetatud piirkondi on üksikuid kaasaegseid tööstusalasid, kuid võimalust, kus ettevõtja saab valida oma spetsiifikast tulenevalt kuue erineva ala vahel ühes piirkonnas ei ole. Tulenevalt senisest praktikast (sh Võrukivi, Kobela ja Põlva KEK-i kogemus) on tööstusalade arendamise esimeses etapis kõige olulisemaks sihtgrupiks Kagu- Eestis tegutsev ettevõte, kes soovib laieneda või ümber paikneda tänapäevastele logistiliselt heas asukohas olevatele pindadele. Tulenevalt piirkonna majanduskeskkonnast ja ettevõtlusstruktuurist on tööstusalade võtmesektoriteks puidutööstus, mööblitööstus, metallitööstus, toiduainetetööstus, veondus ja laondus. Samas on tööstusalad avatud ka teistele sektoritele (nt põllumajandus, ehitusmaterjalide tööstus, masinaehitus jms), mis sobivad olemasolevasse keskkonda. Perspektiivis on täiendavateks sihtgruppideks ka eelmainitud valdkondades tegutsevad ettevõtted mujalt Eestist ning peamistest välisturgudest (Soome, Rootsi, Venemaa), kes on huvitatud oma tegevuse laiendamisest. Kagu-Eesti tööstusalade tooteks on tänapäevaselt ettevalmistatud tootmis- ja ärimaa kinnistu, mis võimaldab kliendil kiiresti käivitada oma ettevõte selleks ettevalmistatud kaasaegses keskkonnas. Peamine väärtus kliendi jaoks seisneb selles, et täna sisuliselt puuduvad Kagu-Eestis kaasaegsed ümberpaiknemiseks sobivad alad. Eelnevast tulenevalt on piirkonna tööstusalade väärtuspakkumine sõnastatud järgmiselt: • Kagu-Eesti tööstusaladel saavad ettevõtted kiirelt ja soodsalt käivitada tegevuse selleks terviklikult ettevalmistatud logistiliselt heas asukohas oleval alal. Väärtuspakkumise täpsem sisu on lahti mõtestatud komponentide kaupa: • Kiire lahendus – maa-ala on ettevõtjatele ettevalmistatud. Ettevõtja ei pea muretsema detailplaneeringu ja tugitaristu rajamise pärast. Piirkonna omavalitsused, tugiorganisatsioonid ja kutseõppeasutused on ettevõtjasõbralikud ja toetavad sujuvat asjaajamist alates ehitusloast kuni tööjõu täiendkoolituseni. • Terviklikult ettevalmistatud ala – tööstusaladel on terviklik tänapäevane taristu, mis vastab ettevõtete vajadustele, sh juurdepääsud, elektrivarustus, vee- ja kanalisatsiooniühendused jm. • Soodne hind – ettevõtted, kes käivitavad alal kokkulepitud aja jooksul planeeritud tegevuse, saavad kinnistu omandada/seada pikaajalise hoonestusõiguse sümboolse hinnaga. • Logistiliselt hea asukoht – tööstusaladele on tagatud mugav ligipääs põhimaanteedelt ning võimalused ligipääsuks rasketranspordiga. • Elukeskkond – piirkonnas on turvaline ja ilusa loodusega elukeskkond koos vajalike esmatasandi teenuste ja kultuurilise eripäraga. 63 Eelkirjeldatud väärtuspakkumise sobib kõigi kolme maakonna ühiseks laiemaks „katuseks“, sellele lisanduvad iga konkreetse tööstusala kohaspetsiifilised argumendid. 4.3 Kuue prioriteetse tööstusala väljaarendamise tegevused ja väärtuspakkumised Tegevuskava põhieesmärk on toodete väljaarendamine, et oleks, mida turundada ja müüa. Ainult sel viisil saab tekkida ka mõju. Tegevuskava on koostatud eraldi iga prioriteetse ala kohta, milleks on: 1. Võrusoo 2. Väimela 3. Põlva KEK 4. Saverna 5. Väike-Laatsi 6. Helme Tegevuskavade peamised etapid on: • Maade omandiküsimuse lahendamine – omavalitsuse omandis olev maa on aluseks toote väljaarendamisele. Uuringu käigus on välja selgitatud, milliseid krunte omavalitsused vajavad (vt ka lisa 1 ja Maa-ameti kaardirakendust). Maade omandiküsimusi on mõttekas lahendada paketina kas maakonna või kogu Kagu-Eesti põhiselt. • Planeerimine ja projekteerimine – on aluseks taristu väljaarendamisele. Osade alade puhul eelneb planeerimine omandiküsimuse lahendamisele, osade puhul on planeeringud olemas. • Taristu väljaarendamine – ettevõtted ootavad tänapäevaselt ettevalmistatud krunte, kuhu on korralik ligipääs, tänavavalgustus, vesi ja kanalisatsioon, elekter ja kiire internet. • Turundus ja müük – alustama peaks piirkonna suuremate (nt 20+ töötajaga) tööstusettevõtete vajaduste kaardistamisest ja nende tulevikuplaanide väljaselgitamisest, kuna kõige tõenäolisemalt tulevad investorid just regiooni olemasolevate ettevõtete hulgast (kellelgi on soov laieneda, keegi otsib paremaid tingimusi jms). Seejärel saab hakata tegema otsepakkumisi tööstusettevõtetele mujal Eestis. Paralleelselt on soovitav ka nende alade väljaarendamine, mis ei kuulu kuue prioriteetse hulka ja mida alljärgnevalt sellises detailsusastmes ei käsitleta. 4.3.1 Võrusoo Võrusoo tööstusala on üks Kagu-Eesti perspektiivsemaid arendusprojekte, kuna ala asub maakonnakeskuses spetsiaalselt tööstusalaks planeeritud piirkonnas, potentsiaalse tööjõu ning mitmete suurte tööstusettevõte (nt mööblitootja Wermo, toiduainete tootja Valio) lähedal. Tööstusala on u 40 ha suurune, sellele on koostatud detailplaneering, mille järgi on alal moodustatud 32 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, millele lisanduvad transpordimaa ja tehnorajatistele 64 mõeldud kinnistud. Alale on koostatud ka taristu rajamise ehitusprojekt (põhiprojekti staadiumis), mis võimaldab ala kasutuselevõtmist etapiviisiliselt. Ala läbib kõrgepingeliin, mis ei sega I etapi realiseerimist, kuid kogu detailplaneeritud ala kasutuselevõtmise seisukohast on vajalik nn õhuliinikaabel asendada maakaabliga. Võru linn on riigilt ostnud kaks äri- ja tootmismaa kinnistut (1,5 ha ja 0,6 ha), ülejäänud kinnistud on riigi omandis. Linnal on soov ja valmisolek saada munitsipaalomandisse ka teised kinnistud, kuid selle takistuseks on maa maksumus. 2018. aastal tehtud maa hindamisest lähtuvalt on kinnistute m2 hinnaks 3-4 eurot, millest omavalitsus peab tasuma 65%. Kuigi hindamist ei ole tehtud kogu alale ning kinnistute hind võib varieeruda, võib kogu tööstusala maa hinnaks olla kokku ligi miljon eurot (KOV peaks sel juhul tasuma 650 tuhat eurot). Vastava summa katmine kogu ulatuses KOV-i poolt pole realistlik. Alternatiivseks võimaluseks oleks muuta seadusandlust (Riigivaraseadus) selliselt, et maa eest tuleks KOV-il tasuda alles peale selle võõrandamist ettevõtjale. Vastav muudatus parandaks oluliselt tööstusalade kasutuselevõtmise eelduseid. Peale maaomandi lahendamist (minimaalselt I etapi mahus) on alale koheselt võimalik käivitada taristu rajamine, mis tähendab, et tooteni võib jõuda kõige kiiremini u 1,5 aastaga. Tööstusala väljaarendamise tegevuskava on välja toodud tabelis 36, täiemahuliseks väljaarendamiseks vajalikud hetkel riigiomandis olevad kinnistud on välja toodud tabelis 37. Väljaarendamise etappe on käsitletud joonisel 35. Tabel 36. Võrusoo tööstusala väljaarendamise tegevuskava Nr Tegevus Ajakava Vastutaja/maksumus 1 Maade omandiküsimuse 3 kuud kuni 1 aasta Maade omandiküsimuse lahendamine – I etapis (osaliselt vajalik lahendamisel saab vastutajaks olla soetada 7 kinnistut (Põllu 16, teha uus maade kohalik omavalitsus, maakondlik 18, 19, 20, 21, 22 ja 23). Koos hindamine) arenduskeskus saab protsessi kahe linna omandis oleva toetada. kinnistuga saaks välja arendada kommunikatsioonid I etapi seitsme kinnistu soetamise 9 krundile (u 7,7 ha). Maa maksumus nn turuhinnas on u 200 omandiküsimuse võiks tuhat eurot, sellest 65% moodustab lahendada kohe ka kogu alale. u 130 tuhat eurot. 2 Taristu väljaarendamine (I 12 kuud (koos Võru Linnavalitsus etapp) – etapp sisaldab projekti ehitusprojekti uuendamist ja uuendamisega) I etapi maksumus on u 750 tuhat taristu rajamist, sh tee (u eurot. 300m), sadevesi, tänavavalgustus, vee- ja kanalisatsioonitrass, elektrivarustus, soojavarustus, side. 3 Turundamine ja müük – Paralleelselt Kaardistamise ja esmase täpsemalt käsitletud taristu suhtlusega tegeleb maakondlik turundussoovitustes väljaarendamisega arenduskeskus, konkreetse huvi korral edastatakse kontakt omavalitsusele, kes teeb konkreetse pakkumuse ja asub läbirääkimistesse. 65  4 II etapi taristu rajamine Otstarbekas U 1-1,5 miljonit eurot käivitada I etapi valmimise ja esimeste ettevõtete tekkimisel 5 Kõrgepingeliini Soovitav U 1,5 miljonit eurot ümberpaigutamine (õhuliini paralleelselt II asendamine maakaabliga) etapiga (puudutab u 7 tootmis- ja ärimaa kinnistut) Tabel 37. Võrusoo tööstusala arendamiseks vajalikud riigiomandis olevad maad Tööstusala Nimetus Katastritunnus Suurus (m2) Võrusoo Põllu tn 16 91901:001:0122 9851 tööstusala Põllu tn 18 91901:001:0126 8449 Põllu tn 19 91901:001:0127 6920 Põllu tn 20 91901:001:0128 7809 Põllu tn 21 91901:001:0129 6671 Põllu tn 22 91901:001:0131 9677 Põllu tn 22a 91901:001:0132 106 Põllu tn 23 91901:001:0133 5822 Põllu tn 24 91901:001:0134 6859 Põllu tn 24a 91901:001:0135 134 Põllu tn 25 91901:001:0136 4597 Põllu tn 26 91901:001:0137 5554 Põllu tn 27 91901:001:0138 4672 Põllu tn 29 91901:001:0139 6101 Roopa põik 1 91901:001:0141 6152 Roopa põik 2 91901:001:0143 6587 Roopa põik 3 91901:001:0144 5119 Roopa põik 4 91901:001:0145 7942 Roopa põik 5 91901:001:0146 6061 Roopa põik 6 91901:001:0147 7645 Roopa põik 7 91901:001:0148 7897 Roopa põik 8 91901:001:0149 6683 Roopa põik 10 91901:001:0151 4685 Roopa põik 11 91901:001:0154 4722 Roopa põik 12 91901:001:0153 6577 Roopa põik 13 91901:001:0152 7071 Turba tn 16 91901:001:0155 5495 Turba tn 17 91901:001:0156 6927 Turba tn 21 91901:001:0157 6572 Turba tn 22 91901:001:0158 6030 Turba tn 23 91901:001:0159 9760 Turba tn 24 91901:001:0165 4089 Turba tn 24a 91901:001:0166 79 Turba tn 91901:001:0167 2688 25 (transpordimaa) KOKKU 291 697 66 Võrusoo tööstusala spetsiifilised argumendid/täiendavad väärtuspakkumise komponendid lisaks Kagu-Eesti tööstusalade väärtuspakkumise juures välja toodule on järgevad: • Hea majandusgeograafiline asukoht Kagu-Eesti keskuses spetsiaalselt ettevalmistatud tööstusalal. • Suur terviklikult planeeritud territoorium (ligi 40 ha), võimalus kasutusel võtta erineva suurusega krunte (alates 4000 m2). • Võimalus liituda kõigi kommunikatsioonidega, sh tsentraalne soojavarustus ja side. • Ala läheduses on kümneid edukalt tegutsevaid suuremaid tootmisettevõtteid erinevatest valdkondadest (puit, mööbel, metall, toiduainetetööstus jne), nagu näiteks: o Cristella VT OÜ (sügavkülmutatud pagari- ja kondiitritooted) – ligi 300 töötajat o Wermo AS (mööblitootmine) – u 60 töötajat o Valio Eesti AS Võru Juustutööstus (toiduainetetööstus) o Võru Hallid (metallkonstruktsioonide tootmine) • Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus, kelle jaoks on tegu prioriteetse arendusprojektiga. • Head koostöövõimalused haridusasutuste (nt Võrumaa Kutsehariduskeskus) ja ettevõtluse tugistruktuuridega (nt Võrumaa Arenduskeskus). Ala terviklik kasutuselevõtmine võiks kaasa tuua 20-30 ettevõtte lisandumise piirkonda. Sõltuvalt ettevõtete tegutsemisvaldkonnast võiks lisanduda 200-500 töökohta (keskmiselt 10-20 töötajat). 4.3.2 Väimela Väimela tööstusala on hetkeseisus võrreldes teiste Kagu-Eesti tööstusaladega unikaalses seisus, kuna kogu tööstusala (kokku u 25 ha, hetkel kolm kinnistut) on munitsipaalomandis. Kahele suuremale kinnistule (91801:005:0062, 91801:005:0063, vastavalt 19,2 ja 3,9 ha) on koostatud detailplaneering, mis jagab ala 19 krundiks (5000-28000 m2). Kruntideks jagamine on hetkel teostamata. Kolmandale eraldiseisvale tööstusala kinnistule (91801:005:0690, u 2,5 ha) on detailplaneeringu järgi ette nähtud kaks krunti. Ala muudab atraktiivseks asjaolu, et võimalus kommunikatsioonidega liituda on sisuliselt olemas. Seega on võimalik kahe esimese kinnistu väljapakkumine koheselt, kui ala on kaheks krundiks jagatud. Väimela tööstusala konkurentsieelise kasutamiseks tuleks detailplaneeringuga ettenähtud krundid koheselt jagada kruntideks, lisaks kaalub kohalik omavalitsus vähemalt territooriumi siseste teede rajamist. Tabel 38. Väimela tööstusala väljaarendamise tegevuskava Nr Tegevus Ajakava Vastutaja/maksumus 1 Tööstusala jagamine 2-3 kuud Võru Vallavalitsus detailplaneeringuga ettenähtud kruntideks 67  2 Taristu väljaarendamine 12 kuud Võru Vallavalitsus kahel suuremal kinnistul – võimalik kaaluda ka Sõltub elektrivõimsusest. Suurusjärk etapiviisilist lahendust 1-1,5 miljonit eurot. 3 Turundamine ja müük – Kahte eraldiseisvat Kaardistamise ja esmase suhtlusega täpsemalt käsitletud kinnistut saab tegeleb maakondlik arenduskeskus, turundussoovitustes turundada konkreetse huvi korral edastatakse koheselt, teiste kontakt omavalitsusele, kes teeb kinnistute konkreetse pakkumuse ja asub turundus läbirääkimistesse. paralleelselt taristu rajamisega. Väimela tööstusala spetsiifilised argumendid/täiendavad väärtuspakkumise komponendid lisaks Kagu-Eesti tööstusalade väärtuspakkumise juures välja toodule on järgevad: • Tööstusala vahetus läheduses asub Võrumaa Kutsehariduskeskus ja puidu- ning mööblitööstuse kompetentsikeskus Tsenter. • Võrumaa Kutsehariduskeskuses õpetatavad erialad: § Puidutöö: • Puidupingioperaator • Tisler • Puittoodete tehnoloog • CNC puidutöötlemiskeskuse operaator • Puittoodete konstrueerija-tehnoloog § Metallitöö: • Metallilõikepinkidel töötaka • Keevitaja (osakutse MIG/MAG) • Metallide töötlemise tehnik-tehnoloog • Paiknemine hästi ligipääsetavas kohas Võru-Põlva maantee ääres maakonnakeskusest 5 km kaugusel. • Kogu maa-ala on KOV-i omandis ning võimalik kiiresti kasutusele võtta, aluspind on ehitustegevuseks sobiv. • Ala vahetus läheduses on edukas metallitööstuse ettevõte Rauameister, kus on u 100 töökohta. Ala terviklik kasutuselevõtmine võiks teoreetiliselt kaasa tuua 10-20 ettevõtte lisandumise piirkonda. Sõltuvalt ettevõtete tegutsemisvaldkonnast võiks lisanduda 150-300 töökohta. 4.3.3 Põlva KEK Põlva KEK-i näol on tegemist toimiva tööstusalaga, kus praegu on üksikuid vabu krunte. Need on eraomandis ja osad neist ka müügis. Ala on võimalik laiendada Põlva linna piiridest välja Soesaare küla aladele, kus maad on praegu riigi omandis. Lisaks tasub luua ligipääs raudteele, mida saaksid kasutada alal juba tegutsevad ettevõtted. 68 Tabel 39. Põlva KEK-i väljaarendamise tegevuskava Nr Tegevus Ajakava Vastutaja/maksumus 1 Maade omandiküsimuse 1–2 a Maade omandiküsimuse lahendamist lahendamine – planeeringu koordineerivad arenduskeskused või elluviimine eeldab vajalike lepitakse kokku ühes konkreetses maade (22,2 ha) Põlva valla esindajas omandisse saamist riigilt 2 Detailplaneeringu 1a Põlva Vallavalitsus koostamine ja kehtestamine (kogu 22 ha suurusele alale vähemalt eskiisi tasemel tervikuna) 3 Taristu väljaarendamine 3–6 a Põlva Vallavalitsus Ala suurust arvestades on Kuna puudub detailplaneering, on ala seda mõttekas teha väljaarendamise maksumust väga vähemalt kahes etapis, keeruline hinnata. Suure millest esimese moodustab üldistusastmega võib eeldada, et ala Pärnaõie tn ääres asuv 10 ha väljaarendamine hõlmab ligikaudu 2 suurune ala km teede ja trasside rajamist. Ülejäänud ala arendamist Kui arvestada 1 km maksumuseks 1,5 võib omakorda etappidesse miljonit, siis kulub kogu taristu liigendada sõltuvalt väljaarendamiseks 3 miljonit eurot ettevõtete huvist 4 Turundamine ja müük – Paralleelselt Kaardistamise ja esmase suhtlusega täpsemalt käsitletud taristu tegeleb maakondlik arenduskeskus, turundussoovitustes väljaarendamisega konkreetse huvi korral edastatakse kontakt omavalitsusele, kes teeb konkreetse pakkumuse ja asub läbirääkimistesse. Tabel 40. Põlva valla omandisse taotletavad maad KOV Nimetus Katastritunnus Suurus (m2) Põlva vald Ringtee 8 62201:001:1300 8351 Ringtee 12 62201:001:0374 7681 Ringtee 3 62201:001:0480 8351 Ringtee 7 62201:001:0380 37 859 Vabriku tn 12 62201:001:0340 14 428 Pärnaõie tn 7 62201:001:0481 107 224 Aasa 62201:001:0965 15 891 Jaama tn 91 62201:001:1112 4593 Jaama tn 85 62201:001:0379 5692 Jaama tn 60 62101:001:0070 5114 Jaama tn 81b 62201:001:0378 6498 Põlva KEK-i spetsiifilised argumendid/täiendavad väärtuspakkumise komponendid lisaks Kagu-Eesti tööstusalade väärtuspakkumise juures välja toodule on järgevad: • Toimiv tööstusala, kus tegutsevad mitmed edukad piirkonna ettevõtted, nagu näiteks: o Peetri Puit OÜ (brändi nimega Arcwood; liimpuit, ristkihtpuit, konstruktsioonid) – ligi 80 töötajat o Lõuna Pagarid AS (pagari- ja kondiitritooted) – ligi 70 töötajat 69  o Acino Estonia AS (farmaatsia) – ligi 70 töötajat • Terviklikult planeeritud ala (laiendus 22 ha), mis võimaldab kasutusele võtta erineva suurusega krunte. • Raudtee vahetu lähedus. • Paiknemine Põlvamaa keskuses linnas, kus on olemas kõik vajalikud avalikud ja erateenused. Põlva KEK-i laienduse väljaarendamine tähendab ligikaudu 22 krundi väljaarendamist, kui arvestada ühe krundi keskmiseks suuruseks 10 000 m2. Täpne arv sõltub planeeringulahendusest ja sellest, kui suuri krunte ettevõtted vajavad. Seega võiks alale siirduda kuni 22 ettevõtet. Lisanduvateks töökohtadeks võib prognoosida kuni 300 (10-20 töötajat ettevõtte kohta). 4.3.4 Saverna Saverna tööstusala puhul käsitletakse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ääres olevat 13 ha suurust ala. Tegemist puhtal kujul greenfield-alaga, mis on koostatavas valla üldplaneeringus tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega. Seega on tegemist täiesti algusjärgus arendusega, kus munitsipaalomandis on üks kinnistu. Tabel 41. Saverna tööstusala väljaarendamise tegevuskava Nr Tegevus Ajakava Vastutaja/maksumus 1 Maade omandiküsimuse 1–2 a Maade omandiküsimuse lahendamist lahendamine – planeeringu koordineerivad arenduskeskused või elluviimine eeldab vajalike lepitakse kokku ühes konkreetses maade (7,9 ha) Kanepi valla esindajas. omandisse saamist riigilt, samuti tuleks terviklikkuse Eraomandis maade küsimuse huvides omandada ka kaks lahendamine on omavalitsuse erakätes olevat krunti ülesanne. 2 Detailplaneeringu 1a Kanepi Vallavalitsus koostamine ja kehtestamine 3 Taristu väljaarendamine – 3–4 a Kanepi Vallavalitsus ala suurust (13 ha) arvestades on mõttekas ellu Kuna puudub detailplaneering, on ala viia ühes etapis väljaarendamise maksumust väga keeruline hinnata. Suure üldistusastmega võib eeldada, et ala väljaarendamine hõlmab ligikaudu 1,5 km teede ja trasside rajamist. Kui arvestada 1 km maksumuseks 1,5 miljonit, siis kulub kogu taristu väljaarendamiseks 2,25 miljonit eurot. 4 Turundamine ja müük – Paralleelselt Kaardistamise ja esmase suhtlusega täpsemalt käsitletud taristu tegeleb maakondlik arenduskeskus, turundussoovitustes väljaarendamisega konkreetse huvi korral edastatakse kontakt omavalitsusele, kes teeb konkreetse pakkumuse ja asub läbirääkimistesse. 70 Tabel 42. Kanepi valla omandisse taotletavad maad KOV Nimetus Katastritunnus Suurus (m2) Kanepi vald Nurmenuku 28401:001:0111 19 664 Suurepõllu 28401:001:0032 58 900 Saverna tööstusala spetsiifilised argumendid/täiendavad väärtuspakkumise komponendid lisaks Kagu-Eesti tööstusalade väärtuspakkumise juures välja toodule on järgevad: • Suurepärane asukoht ühe suurima tugimaantee (Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa) kõrval, Lõuna-Eesti keskusest Tartust 40 km kaugusel, Võrust 30 km kaugusel. Ideaalne asukoht logistikaettevõtetele. • Kompaktse suurusega ala, samas on piisavalt mahtu (13 ha) ka suuremate ettevõtete teenindamiseks. • Terviklikult planeeritud kõigi kommunikatsioonidega varustatud krundid. Saverna tööstusala väljaarendamine tähendab ligikaudu 13 krundi väljaarendamist, kui arvestada ühe krundi keskmiseks suuruseks 10 000 m2. Täpne arv sõltub planeeringulahendusest ja sellest, kui suuri krunte ettevõtted vajavad. Seega võiks alale siirduda kuni 13 ettevõtet. Lisanduvateks töökohtadeks võib prognoosida kuni 150 (10-20 töötajat ettevõtte kohta). 4.3.5 Väike-Laatsi Väike-Laatsi detailplaneering on kehtestatud Valga Linnavolikogu 31.10.2008. a otsusega nr 51. Planeeringuala on u 60 ha. Planeerimisettepanekuga on maa-ala jaotatud kruntideks ja määratud ehitusõigus. Planeeringuga on kavandatud 2000- 5000 m2 suurused krundid, mida on lubatud vajadusest ja krundi asukohast tulenevalt liita. Planeering on plaanitud ellu viia kolmeetapilisena. Kohalik omavalitsus on teinud investeeringuid Saviaugu ja Väike-Laatsi tänava taristu arendamisse. Sellest tulenevalt on väikeste investeeringutega võimalik nüüd esimese etapina kasutusele võtta krundid, mis piirnevad Saviagu ja Väike-Laatsi tänavatega. AS-il Valga Vesi on võimekus varustada krunte uute liitumistega. Selliselt detailplaneeringule lähenedes ei ole esmast vajadust uute tänavate rajamise järele. Kogu planeeringu elluviimine eeldab ligikaudu 4 km jagu uute tänavate ja trasside rajamist. Ala idaosas tegutsevad mõned suured ettevõtted (AS Moodul, TÜ Eha Metalli- ja Puidutooted). 71 Joonis 37. Väike-Laatsi tööstusala arendamise etapid Tabel 43. Väike-Laatsi tööstusala väljaarendamise tegevuskava Nr Tegevus Ajakava Vastutaja/maksumus 1 Maade omandiküsimuse 1–2 a Maade omandiküsimuse lahendamist lahendamine – planeeringu koordineerivad arenduskeskused või elluviimine eeldab vajalike lepitakse kokku ühes konkreetses maade (53,3 ha) Valga valla esindajas. omandisse saamist riigilt 2 Planeeringu ülevaatamine ja Kuni 6 kuud Valga Vallavalitsus vajadusel ajakohastamine 3 Taristu väljaarendamine 3–6 a Valga Vallavalitsus kolmes etapis, alustades ala lõunaosast, kuhu pole Planeeringu elluviimine tervikuna koheselt uusi teid tarvis eeldab u 4 km teede ja trasside rajada rajamist. Kui arvestada 1 km maksumuseks 1,5 miljonit, siis kulub kogu taristu väljaarendamiseks 6 miljonit eurot. 4 Turundamine ja müük – Paralleelselt Kaardistamise ja esmase suhtlusega täpsemalt käsitletud taristu tegeleb maakondlik arenduskeskus, turundussoovitustes väljaarendamisega konkreetse huvi korral edastatakse kontakt omavalitsusele, kes teeb konkreetse pakkumuse ja asub läbirääkimistesse. 72 Tabel 44. Valga valla omandisse taotletavad maad KOV Nimetus Katastritunnus Suurus (m2) Valga vald Valli tn 49 85501:001:0736 2343 Valli tn 36 85501:001:0331 10 952 Savisoo 85501:001:0538 344 647 Väike-Laatsi tänav T3 85501:001:0535 461 Laatsimetsa 85501:001:0536 40 893 Laatsinurga 85501:001:0537 134 438 Väike-Laatsi tööstusala spetsiifilised argumendid/täiendavad väärtuspakkumise komponendid lisaks Kagu-Eesti tööstusalade väärtuspakkumise juures välja toodule on järgevad: • Suure mastaabiga ala (65 ha) kahe riigi piiril Valgas. • Võimalus kujundada omale just sobiva suurusega krunt – kehtestatud detailplaneering võimaldab krunte alates 2000 ruutmeetrist, mida saab omavahel vastavalt vajadusele liita. • Raudtee vahetu lähedus. • Paiknemine Valgamaa keskuses linnas, kus on olemas kõik vajalikud avalikud ja erateenused. • Alal tegutsevad juba mõned suuremad ettevõtted, nagu näiteks: o AS Moodul (metallitööstus) – ligi 50 töötajat o EHA Metalli- ja Puidutööted TÜ (järelhaagised, vahetuskastid) – ligi 40 töötajat • Valgas asub Valgamaa Kutseõppekeskus, mis valmistab ette vajalikke oskustöölisi. o Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas: § Mootorsõidukitehnik § Puidupingioperaator § Puidutöötleja § Pehme mööbli valmistaja § Tisler § Sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehnik § Maaler o Teeninduse valdkonnas: § Logistik § Veokorraldaja § Laotöötaja § Veokorraldaja-logistik Väike-Laatsi tööstusala väljaarendamine tähendab ligikaudu 100 erinevas suuruses krundi väljaarendamist. Täpne arv sõltub sellest, kui suuri krunte ettevõtted vajavad. Reeglina on minimaalseks tootmisettevõttele vajaminevaks mahuks 5000 m2, kuid vajadus võib küündida ka enam kui hektarini. Seega võiks alale potentsiaalselt siirduda ligikaudu 50 ettevõtet, kui arvestada krundi keskmiseks suuruseks 10 000 m2. Lisanduvateks töökohtadeks võib prognoosida 500 (10-20 töötajat ettevõtte kohta). Tegemist on n-ö optimistliku stsenaariumiga, milleni jõudmiseks kulub aastaid. 73 4.3.6 Helme Helme tööstusala koosneb kahest lahustükist, mis on koostatava üldplaneeringu kohaselt määratud tootmismaaks. Kogupindala on neil u 51 ha, millest u 30 on hoonestamata. Enamjaolt on Helme puhul tegemist eraomandis maadega, mille väljaarendamisega omavalitsus ei tegele. Kokku on Helmes u 5,4 ha omavalitsusele kuuluvaid maid, mida tööstusalaks välja arendada. Tabel 45. Helme tööstusala väljaarendamise tegevuskava Nr Tegevus Ajakava Vastutaja/maksumus 1 Planeeringu koostamine 1a Tõrva Vallavalitsus omavalitsusele kuuluvatele kinnistutele 2 Taristu väljaarendamine 2–3 a Tõrva Vallavalitsus Mõistlik on lahendada Kava elluviimine munitsipaalmaade etapiviisiliselt. Esimene osas eeldab u 1,1 km trasside etapp hõlmab rajamist. Kui arvestada 1 km munitsipaalmaid (5,4 ha), maksumuseks 1,5 miljonit, siis kulub teine Valga-Uulu mnt ääres taristu väljaarendamiseks 1,65 olevat eraomandis olevat miljonit eurot. maatulundusmaad (3,4 ha) ja kolmas OÜ Combiwood ümbruses asuvaid maid (KOV ise ei tegele) 3 Turundamine ja müük – Paralleelselt Kaardistamise ja esmase suhtlusega täpsemalt käsitletud taristu tegeleb maakondlik arenduskeskus, turundussoovitustes väljaarendamisega konkreetse huvi korral edastatakse kontakt omavalitsusele, kes teeb konkreetse pakkumuse ja asub läbirääkimistesse. Helme tööstusala spetsiifilised argumendid/täiendavad väärtuspakkumise komponendid lisaks Kagu-Eesti tööstusalade väärtuspakkumise juures välja toodule on järgevad: • Hea asukoht Valga-Uulu maantee vahetus läheduses Tõrva linnast 2 km kaugusel. Kõik olulisemad avalikud ja erateenused on hõlpsalt kättesaadavad. • Omavalitsus on ettevõtluse arendamisest väga huvitatud ja valmis panustama. Helme arendamine on Tõrva valla jaoks prioriteet. • Ettevõtlustegevus on piirkonnas üha hoogustumas. Helme tööstusala väljaarendamine tähendab u 5 erinevas suuruses krundi väljaarendamist. Täpne arv sõltub sellest, kui suuri krunte ettevõtted vajavad. Reeglina on minimaalseks tootmisettevõttele vajaminevaks mahuks 5000 m2, kuid vajadus võib küündida ka enam kui hektarini. Seega võiks alale siirduda ligikaudu 5 ettevõtet (KOV-i poolt arendatavatele kruntidele), kui arvestada krundi keskmiseks suuruseks 10 000 m2. Lisanduvateks töökohtadeks võib prognoosida kuni 75 (10-20 töötajat ettevõtte kohta). 74 4.3.7 Koondmõju Kuue prioriteetse tööstusala väljaarendamise peamised karakteristikud on välja toodud järgmises tabelis. Tabel 46. Koondmõju Potents. Potents. Kruntide Investeerin- Tööstusala Suurus ettevõtete töökohtade Aeg** arv* gute maht arv arv I etapp 1 Võrusoo 40ha 32 20-30 200-500 MEUR, kokku 1,5a u 2,5 MEUR Väimela 25ha 21 10-20 150-300 1,5 MEUR 1,5a*** Põlva KEK 22ha 22 20 200-300 3 MEUR 5a Saverna 13ha 13 13 100-200 2,3 MEUR 5a Väike-Laatsi 60ha 100 50 500 6 MEUR 5a 51ha, sh Helme KOV 5 5 50-100 1,7 MEUR 3a 5,4ha KOKKU 165 ha 180 100-140 1000 17 MEUR *indikatiivne, kui pole tehtud detailplaneeringut (Põlva, Saverna, Helme) **kasutuselevõtu aeg eeldusel, et tegevuskava viiakse viivitusteta ellu *** kaks kinnistut on võimalik kohe peale nende moodustamist välja pakkuda 4.4 Muude tööstusalade arendamine Lisaks eelnevalt kirjeldatud kuuele prioriteetsele alale asub Kagu-Eestis veel 25 tööstusala määratlusega piirkonda, mida pole mõistlik tähelepanuta jätta. Vastavalt uuringus toodud klassifikatsioonile on nendeks aladeks: 1. Erasektori poolt arendatavad alad (2) 2. Suuremas osas kasutuses olevad nn brownfield-tööstusalad (4) 3. Perspektiivsed suure mõjuga tööstusalad, mille realiseerimine sõltub muudest teguritest (4) 4. Lokaalse tähtsusega ettevõtlusalad (14) Erasektori poolt arendatavaid ja muudest teguritest sõltuvaid tööstusalasid siinses uuringus pikemalt ei käsitleta, kuna nende puhul ei sõltu väljaarendamine (ainult) kohalikest omavalitsustest. Küll aga peatutakse kohaliku tähtsusega ja juba kasutusel olevatel aladel, kuna nende arendamine võimaldab kas ettevõtjatel piirkonda jääda või suurendab nende valikuvõimalust. Põlva maakond (4) Põlvamaal on brownfield-ala Mammastes (Põlva vald), kus tegutsevad enamjaolt põllumajandusliku tausta ja vedudega tegelevad ettevõtted. Vajalikuks tegevuseks on teede-trasside aluse maa väljamõõtmine ja munitsipaalomandisse andmine, et neid oleks võimalik terviklikult välja arendada. Seejärel tuleb vajalikud kommunikatsioonid projekteerida ja ehitada. Ainuüksi omavalitsuse eelarvest selleks ei piisa. 75 Lokaalse tähtsusega alad on Krootuse (Kanepi vald), Himmaste (Põlva vald) ja Võõpsu (Räpina vald). Himmaste olukord on sarnane Mammaste omale (vaja on korda saada alasisene taristu), kuid mastaap on märkimisväärselt väiksem. Krootuse puhul on tegemist põllumaaga, kus puudub igasugune taristu. Maa on munitsipaalomandis. Seal tuleks kõne alla näiteks päikesepargi rajamine, mis ei häiriks naabruses olevaid kortermajade elanikke. Võõpsu asub olemasolevate ettevõtete läheduses, osaliselt on ala kasutusel, osaliselt tühi (munitsipaalomandis olev osa). Neid krunte on suhteliselt lihtne ette valmistada. Tarvis on aga investeeringut. Valga maakond (8) Brownfield-alad on Valgamaal Tõrva endine KEK-i territoorium ja Priimetsa tööstusala (Valga vald). Tõrvas on ala enam-vähem täis, kuid munitsipaalomandisse kuuluvad teed ja trassid vajavad rekonstrueerimist, et ala väärtust tervikuna kasvatada. Lisaks on Tõrva Vallavalitsus ette näinud ala võimaliku laiendamise riigimaa arvelt (välja toodud lisas 1). Priimetsa sarnaselt Rükkelile Valga linnas vajab terviklikku planeeringulahendust, mis näitaks ära liikumisteed. Nende kahe ala erinevus on, et Priimetsa on enamjaolt hoonestatud, Rükkelis on mitmeid vabu (eraomandis) krunte. Lisaks planeeringule on kruntidele tarvis mahasõite ja teiste kommunikatsioonide ühendusi. Kohaliku tähtsusega alad maakonnas on Rükkeli, Tehnika (Valga vald), Alajaama, Puka ja Hundisoo (Otepää vald) ning Linna küla tööstusala (Tõrva vald). Tehnika ala on täielikult eraomandis, mistõttu sõltub selle areng omanike huvidest. Alajaama ja Hundisoo asuvad olemasolevate ettevõtete läheduses, kuid aladel endal taristu ja planeeringud puuduvad. Alad suures osas eraomandis ja nende arendamine sõltub eeskätt olemasolevate ettevõtete laienemisplaanidest. Omavalitsuse roll saab olla peamise juurdepääsuteede ja/või ümbersõitude arendamine. Puka koosneb kahest osast, millest alevikus olevad krundid on eraomandis, suurem neist ka müügis. Seega sõltub nende arendamine omanike plaanidest. Alevikust väljas olev ala on hästi suur ning enamjaolt kasutusel põllumaana. Selle ala väljaarendamine omavalitsuse poolt ei ole lähiperspektiivis tõenäoline. Linna küla puhul on tegemist toimiva alaga, kus kohati vajab taristu parendamist, kuid suuri avaliku sektori investeeringuid tarvis pole. Võru maakond (7) Brownfield-alaks on Võru maakonnas Pika tn tööstusala (Võru linn), mis on eraomandis (v.a tehnovõrkude alad). Alal tegutseb kümneid ettevõtteid, kuid selle 76 taristu vajab olulisel määral kaasajastamist. KOV on juba teinud esimesed investeeringud, rekonstrueerides osaliselt juurdepääsu ning vee- ja kanalisatsioonitrassid. Suuremaks kitsakohaks on aga elektrivarustuse täiemahuline kaasajastamine, mida eraomanikud eraldiseisvalt ette ei võta (vaja on toetusi ettevõtetele liitumistasude maksmiseks). Lisaks on vajalik vee- ja kanalisatsioonivarustuse lõplik kaasajastamine ning perspektiivis läbimurde rajamine (Jaama ja Luha tänava ühendamine). KOV peab tegevust prioriteetseks, kuna olemasolevate ettevõtete säilimiseks on väga oluline taristu tänapäevastamine. Kohaliku tähtsusega alad maakonnas on Kobela ja Maratinurga tööstusala (Antsla vald), Rõuge ettevõtlusala (Rõuge vald), Obinitsa ja Värska (Lobotka) ettevõtlusala (Setomaa vald) ja Vastseliina tööstusala (Võru vald). Kobela tööstusala on tänaseks välja arendatud, seal on saadaval veel vaid üks vaba krunt. Maratinurga (greenfield-tüüpi) tööstusala arendamise on Antsla vald seadnud prioriteetseks ning planeerib maa-ala riigilt ära osta ning arendama hakata. Kobela tööstusala näitab, et KOV-i võiks vastavas arenduses toetada, tegu on ka mõistliku suurusega territooriumiga (u 11 ha). Rõuge ja Vastseliina ettevõtlusaladele on detailplaneeringud ja ehitusprojektid koostatud, vajalik on maaomandi lahendamine (kinnistud on riigiomandis). Mõlema alaga tasub kindlasti edasi liikuda, tegu on kompaktsete ja osalt ettevalmistatud tööstusaladega. Vastseliina tööstusala puhul on tugevuseks ka ala vahetus läheduses tegutsevad ettevõtted, kes kaaluvad tegevuse laiendamist (nt piirkonna suurim tootmisettevõte Förmann NT AS). Rõuge ala sobib hästi kohalikuks väiksemahuliseks ettevõtluseks. Obinitsa ettevõtlusala on KOV-i jaoks prioriteetne projekt, perspektiivis võiks olla tegu nt mahetootmisele keskendunud väikese ettevõtluspargiga. Esmalt tuleb alale koostada detailplaneering ning seejärel saab kavandada järgnevaid etappe. Värska (Lobotka) ettevõtlusala on eraomandis, selle areng pole otseselt KOV-i kujundada. 4.5 Turundussoovitused Eduka turundamise aluseks on toote olemasolu, ilma selleta on turundamine riskantne. Järgnevalt on välja toodud peamine, mida Kagu-Eesti tööstusalade turundamise juures tuleks arvestada: • Turundamine põhineb isiklikel kontaktidel. Tegemist on suurte tehingutega, seetõttu on oluline usaldusväärse partneri olemasolu. o Seega on oluline konkreetse „müügimehe“ olemasolu, kes kogu piirkonda tervikuna haldaks. • Turundamisel on suureks abiks olemasolevad ettevõtted. Tuleb selgeks teha, keda olemasolevad tootjad piirkonda soovivad, mis nende tootmist hõlbustaks või tarneahelat lühendaks. Selleks tuleb olemasolevate ettevõtetega tihedalt suhelda. • Sihtgrupid muutuvad ajas. 77  o Esmalt on mõttekas keskenduda ettevõtetele Kagu-Eestis, kel võiks olla soov ümber paiknemiseks. Selleks tuleb kõik suuremad ettevõtted läbi käia ja omanikega suhelda. o Seejärel tasub pilk pöörata mujale Eestisse. o Välisotseinvesteeringud on kolmas etapp, selleks on vaja kohapealset kogemust. • Välisturgudele suunatud turundustegevus vajab eelarvet. Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus kulutab selleks aastas ligikaudu 80-100 tuhat eurot. • Turundusinstrumendid on ajas muutuvad: o Korralik info veebis on nn hügieenifaktor, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Igal juhul peab kättesaadav olema info järgmiste näitajate kohta: § Planeering, sh kruntide suurused ja tingimused § Piirangud § Olemasolevad võimsused ja liitumised § Väljaarendamise ajakava § Tööjõu info § Tugistruktuuride info o Samuti võiks alade asukohas olemas olla korralik viidasüsteem. o Alustada võib telemarketingist, et üleüldse kontaktid leida. o Messid on hea võimalus otsekontaktide loomiseks. o Peale esimeste edulugude tekkimist, kui aladel on uued ettevõtted tegevust alustanud, saab turundamisel tugineda nendele sõnumitele. • Iga ala unikaalsus vajab eraldi välja toomist pidades sealjuures silmas ka konkreetse ettevõtte vajadusi, kellele väärtuspakkumine koostatakse. • Väärtuspakkumisi tuleb teha nendes kohtades, kus toode on olemas. Üldisi pakkumisi pole mõtet teha, tarvis on see adresseerida konkreetsele ettevõttele, mis just tema probleemi lahendab. 4.6 Arendusmudel Arendusmudel on kirjeldus sellest, kuidas peaks Kagu-Eestis tööstusalade ettevalmistamine, turundus ja müük ning järelteenindus toimuma. Tegemist on uuringu läbiviijate ettepanekuga, mis põhineb kogutud andmetel ja nende baasil tehtud järeldustel. Kuna fookuses on avaliku sektori (kohalikud omavalitsused) poolt arendatavad tööstusalad, on mudelis lähtutud esmajoones omavalitsuste vaatevinklist. Arendusmudelis on kolm osapoolt: 1. Kagu-Eesti omavalitsused (11) 2. Maakondlikud arenduskeskused (3) 3. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (piirkonna investorkonsultant) jt välisinvesteeringutega tegelevad koostööpartnerid Järgmises tabelis on kirjeldatud osapoolte rolle ja ülesandeid. 78 Tabel 47. Kagu-Eesti tööstusalade arendusmudel Osapool Roll Ülesanded ja tegevuse kirjeldus Kohalikud • Kruntide omanik Omavalitsusel on alade arendamisel omavalitsused (6 • Planeerija keskne roll. Tema peamine ülesanne on prioriteetse ala • Taristu omanik, arendamiseks vajalike maade omandisse omanikud) arendaja ja haldaja saamine, detailplaneeringute koostamise • Ettevõttele korraldamine ja taristu väljaarendamine, konkreetse et tekiks toode, mida turundada ja müüa. pakkumuse tegija (sisendi andja) Konkreetse pakkumuse ettevõttele teeb • Müügi- või samuti omavalitsus. Samuti toimuvad hoonestusõiguse läbirääkimised ettevõtte ja omavalitsuse lepingute sõlmija vahel. Lepingud sõlmitakse omavalitsuse ja ettevõtte vahel. Eelistatud on investeerimiskohustusega hoonestusõiguse seadmine. See tähendab, et ettevõttel on teatud aja jooksul kohustus krunt sihtotstarbeliselt kasutusse võtta, vastasel korral leping lõpetatakse. Omavalitsuse roll on ka väljaarendatud taristu hooldamine ja vajadusel remont. Seega peaksid tööstusalade teed ja trassid jääma omavalitsuse bilanssi. Maakondlikud • Turundaja piirkonnas Arenduskeskustes on olemas arenduskeskused (Kagu-Eestis) ja mujal turundamiseks ja omavalitsuste Eestis nõustamiseks vajalik oskusteave. Seega • Ettevõtete vajaduste on igas maakonnas arenduskeskuse väljaselgitaja esimene roll omavalitsuste nõustamine ja • Omavalitsuste kursil hoidmine, et maade nõustaja omandiküsimuste lahendamine seisma ei jääks. Arenduskeskused tegelevad ka alade turundamisega Eesti riigi piires, esmase fookusega Kagu-Eestil, sh selgitavad välja piirkonna ettevõtete huvid ja pikaajalised plaanid ning viivad nad kokku omavalitsustega. Kokkuvõtvalt, arenduskeskused loovad vajaliku tausta, et tehing toimuda saaks. Lisaks pakuvad arenduskeskused ettevõtetele vajadusel lisateenuseid, sh abistavad finantseerimisskeemi valikul, ehitusfirmade leidmisel jne. Investorkonsultant, • Turundaja välismaal Investorkonsultant on kursis ettevõtete teised päringutega, mis tulevad välismaalt. koostööpartnerid Seega on tema roll pakkuda Kagu-Eesti tööstusalasid väljaspool riigipiire. Mudeli edukus sõltub osapoolte omavahelisest koostööst. Igas maakonnas peaks maakondlik arenduskeskus olema tihedas kontaktis omavalitsustega, et maade 79 küsimus lahendatud saaks. Mõistlik on tegeleda kõigi kolme maakonna maade küsimusega samaaegselt, et iga omavalitsus ei peaks ministeeriumitega eraldiseisvalt suhtlema. Võimalik on leppida kokku, et üks arenduskeskus räägib kõigi nimel. Samuti on tähtis, et Kagu-Eestis oleks konkreetne isik, kes alade turundamise eest vastutab. Omavalitsused peaksid omalt poolt nimetama konkreetse isiku, kes alade väljaarendamise eest vastutab, samuti potentsiaalsete investoritega suhtleb, et viimastel oleks üks konkreetne kontakt (n-ö haldur). Uuringu läbiviijad ei pea otstarbekaks uue organisatsiooni loomist, kuna selleks puudub otsene vajadus, samuti jääks ebaselgeks selle volituste ulatus. Senine praktika on näidanud, et sarnast lähenemist, nagu on Ida-Virumaal (riik on asutanud sihtasutuse ja andnud maad selle omandusse), rakendada ei soovita. Mõned aastad tagasi viidi läbi tööstusalade arendamise projekt Võrumaal, mis hõlmas ka arendusorganisatsiooni idee väljatöötamist. Toona prooviti maavalitsuse eestvedamisel kasutada Ida-Virumaa mudelit, kuid see ei leidnud ministeeriumites toetust. Pole põhjust eeldada, et olukord kuidagi muutunud oleks. 80 5 Järeldused ja ettepanekud 5.1 Järeldused Peamised uuringu põhjal tehtavad järeldused on järgmised: 1. Esmatähtis on lahendada maade omandiküsimus, et omavalitsustel oleks võimalik toode välja arendada. 2. Toote ettevalmistamine ehk baastaristu rajamine on möödapääsmatu. Ilma selleta pole midagi turundada. Kui tegemist on suure alaga, tuleks arendus jagada etappideks. 3. Kõige olulisem sihtgrupp on ettevõtted, kes juba piirkonnas tegutsevad. Nendega tuleb esmajoones suhelda ja vajadused kaardistada. 4. Väärtuspakkumise põhiargumendid on: a. Terviklikkus – tööstusala on tervenisti ette valmistatud, s.o planeeritud ja kommunikatsioonid rajatud; b. Kiirus – ala on võimalik kiiresti kasutusele võtta; c. Hind – maa ost või hoonestusõiguse seadmine on ettevõtte jaoks soodsad; d. Logistika – alad asuvad hästi ligipääsetavates kohtades suurte teede vahetus läheduses; e. Hea elukeskkond – Kagu-Eesti loodus on kaunis, vajalikud teenused koha peal olemas. 5. Vajalik on palgata konkreetne inimene, kes ainult kõikide alade turunduse ja müügiga tegeleb. Koheselt tuleks välja pakkuda alad, kus on vabu krunte, nagu näiteks Kobela ja Väimela. 6. Alade arendamine eeldab järjepidevat tegevust. Arvestada tuleb, et kõikide väljaarendamiseni kulub aastaid. Samuti ei taga edu mitte 1–2 tegevust üksikuna, vaid kompleks, mis algab, nagu korduvalt välja toodud, toote ettevalmistamise, ja lõppeb järelteeninduse ning edulugude väljatoomisega. Seega ei ole võimalik välja tuua ühte kindlat meedet, mis suurendaks Kagu-Eesti atraktiivsust ettevõtjate silmis, vaid tegeleda tuleb paralleelselt paljudega. 7. Siinse uuringu fookuses olid tööstusalad – millised need täpselt on, mida nende käivitamiseks tarvis teha on jne. Eraldi teema on muud ettevõtlust võimestavad tegurid, mis suurendavad tõenäosust, et uued ettevõtted Kagu-Eesti tööstusaladele siirduvad. Paralleelselt tööstusalade väljaarendamisega on otstarbekas selgitada välja meetmed piirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. 5.2 Ettepanekud toetusmeetmete käivitamiseks Kagu-Eesti tööstusalade väljaarendamine ainuüksi omavalitsuste ressursside arvel ei ole tõenäoline, kuna investeeringute mahud on suured. Ka Tööstusalade analüüsi järeldustes tõdetakse, et omavalitsused pole enamasti valmis tööstusala kui toodet ainult oma ressurssidega ise välja arendama. Seetõttu on uuringu tulemustele tuginedes välja pakutud rida võimalikke toetusmeetmeid. 81 Toote väljaarendamise aluseks on maa olemasolu. Kohalikel omavalitsustel tööstuse arendamiseks sobivat maad peaaegu pole, valdavalt on tegemist kas riigi või eraomandis olevate kinnistutega. Seetõttu on oluline kindlustada esmajärjekorras vajalike maade munitsipaalomandisse saamine. Selleks: 1. Anda tööstusalade arendamiseks sobivad riigiomandis olevad maad kiirendatud korras üle kohalikele omavalitsustele. Täielik kinnistute nimekiri asub lisas 1. o Kuna omavalitsustel puuduvad vabad rahalised vahendid maade ostmiseks ka soodustingimustel, võiks kaaluda Riigivara seaduse muutmist selliselt, et omavalitsustel tekiks tasumiskohustus alles siis, kui krundile on investor leitud, s.o maa võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega. 2. Mitte võõrandada lisas 1 loetletud riigimaid enampakkumise korras ettevõtetele ja/või eraisikutele. See võib kaasa tuua nende kokkuostmise ja pikaks ajaks tühjalt seisma jäämise. Sarnane kogemus on olemas Valga vallas Rükkeli tööstusalal, kus mitmed eraomandis olevad krundid on juba aastaid tühjalt seisnud. Järgmine samm on tööstuse arendamiseks vajaliku taristu väljaarendamine ja/või tänapäevastamine. Uuringu tulemusena on formuleeritud järgnevad ettepanekud ministeeriumitele ja toetusmeetmete väljatöötajatele: 3. Prioriteetse tegevusena toetada terviklikku taristu väljaarendamist prioriteetsel kuuel tööstusalal, et aidata kaasa uute ettevõtete tulekule ja töökohtade säilitamisele/loomisele regioonis. 4. Eraldi selge fookusena toetada taristu tänapäevastamist brownfield- tüüpi tööstusaladel, mille kestlik areng on piirkonna jaoks selge prioriteet, nagu näiteks Pika tänava tööstusala, Mammaste tööstusala ja Tõrva KEK. Meetme eesmärk on olemasolevate ettevõtete kestliku arengu tagamine ja võimalusel laienemine. Samuti aitab see kaasa kasutusest väljas olevate kinnistute kasutusele võtmisele – taristu kompleksne väljaarendamine tagab neile ligipääsu. a. Enamasti on teede-trasside all olevad maad praegu eraomandis. Meetme rakendamise eeltingimus peaks olema vajalike maade välja mõõdistamine ja nende üleandmine omavalitsusele. b. Taristu väljaarendamise toetamine ei peaks piirduma üksnes suuremate brownfield-tüüpi aladega, vaid hõlmama ka kohaliku tähtsusega piirkondi, kuid väiksemas mahus. See aitab kaasa ettevõtluse edendamisele kõikides Kagu-Eesti omavalitsustes. 5. Eraldi tähelepanu pöörata elektriühenduste ja kiire interneti väljaarendamisele. Tegemist on valdkondadega, kus omavalitsustel pole palju võimalusi omalt poolt kaasa aitamiseks, kuna rajajad on võrguettevõte ja sideteenuste pakkujad. Samuti on elektriühenduste rajamine võrreldes muu taristuga märkimisväärselt kulukam. c. Siinkohal tulevad kõne alla nii otsetoetused ettevõtetele tootmisvõimsuste suurendamiseks kui ka tugi omavalitsustele alade terviklikuks väljaarendamiseks. 6. Toetada kinnistusisese taristu väljaarendamist 82  d. Paljude eraomandis olevate kinnistute sees olev taristu, esmajoones teed-platsid vajab tänapäevastamist. Sageli puuduvad ettevõtetel selleks rahalised võimalused. Seega väärib kaalumist ettevõtete toetamise meede, kus osa vajaminevast investeeringust tasub ettevõte, osa kohalik omavalitsus ja osa tuleb riigilt. 7. Toetada lokaalseid ettevõtlusalasid e. Lokaalsete ettevõtlusalade toetamine on oluline, et luua võimalused väiksematele aladele, kuhu võiks koonduda nt 2-5 ettevõtet. Vastavad alad ei vaja reeglina miljoneid eurosid. Vastseliina tööstusala näitel saaks uued alad kasutusele võtta ka u 150 tuhande eurose investeeringu järel. Ka turundustegevus vajab tuge. Selleks: 8. Töötada välja toetusmeede turundustegevuste läbiviimiseks, sh reklaam asukohas, kontaktreisid ja veebireklaam. Mõeldud on horisontaalset meedet, mis käiks kaasas iga taristu arendamisega. Samas võib teatud tingimustel kaaluda ka eraldi turunduse toetamist, näiteks kui tegevused hõlmavad korraga mitmeid (prioriteetseid) tööstusalasid. Täiendavalt tasub kaaluda meetmeid, mis soodustavad nii juba koha peal tegutsevate ettevõtete laienemist kui ka annavad piirkonda siirdujatele eelise, et ümberasujate valik Kagu-Eestile langeks. Nendeks meetmeteks võivad olla finantsinstrumendid, mis suurendavad ligipääsu kapitalile, samuti otsetoetused konkreetse ettevõtte kitsaskoha lahendamiseks. 83 Lisad Lisa 1. Omavalitsuse omandisse taotletavad maad KOV Nimetus Katastritunnus Suurus (m2) PÕLVA MAAKOND Kanepi vald Nurmenuku 28401:001:0111 19 664 Suurepõllu 28401:001:0032 58 900 Põlva vald Ringtee 8 62201:001:1300 8351 Ringtee 12 62201:001:0374 7681 Ringtee 3 62201:001:0480 8351 Ringtee 7 62201:001:0380 37 859 Vabriku tn 12 62201:001:0340 14 428 Pärnaõie tn 7 62201:001:0481 107 224 Aasa 62201:001:0965 15 891 Jaama tn 91 62201:001:1112 4593 Jaama tn 85 62201:001:0379 5692 Jaama tn 60 62101:001:0070 5114 Jaama tn 81b 62201:001:0378 6498 VALGA MAAKOND Tõrva vald Ritso 20301:001:0044 3,62 ha Aakre metskond 166 20302:003:0031 13,29 ha (lõunapoolne osa, mitte kogu ala; kuni 8,5 ha) Otepää vald Alametsa 55701:001:0493 65 115 Valga vald Valli tn 49 85501:001:0736 2343 Valli tn 36 85501:001:0331 10 952 Savisoo 85501:001:0538 344 647 Väike-Laatsi tänav T3 85501:001:0535 461 Laatsimetsa 85501:001:0536 40 893 Laatsinurga 85501:001:0537 134 438 VÕRU MAAKOND Antsla vald Maratinurga 14201:001:0137 11,14 ha Rõuge vald Soojuse tn 1 69701:001:0097 1317 Tööstuse tn 6 69701:001:0098 4127 Tööstuse tn 4 69701:001:0099 4033 Tööstuse tn 2 69701:001:0100 4988 Võru linn Põllu tn 16 91901:001:0122 9851 Põllu tn 18 91901:001:0126 8449 Põllu tn 19 91901:001:0127 6920 Põllu tn 20 91901:001:0128 7809 Põllu tn 21 91901:001:0129 6671 Põllu tn 22 91901:001:0131 9677 Põllu tn 22a 91901:001:0132 106 Põllu tn 23 91901:001:0133 5822 Põllu tn 24 91901:001:0134 6859 Põllu tn 24a 91901:001:0135 134 Põllu tn 25 91901:001:0136 4597 Põllu tn 26 91901:001:0137 5554 Põllu tn 27 91901:001:0138 4672 Põllu tn 29 91901:001:0139 6101 Roopa põik 1 91901:001:0141 6152 Roopa põik 2 91901:001:0143 6587 Roopa põik 3 91901:001:0144 5119 Roopa põik 4 91901:001:0145 7942 84  Roopa põik 5 91901:001:0146 6061 Roopa põik 6 91901:001:0147 7645 Roopa põik 7 91901:001:0148 7897 Roopa põik 8 91901:001:0149 6683 Roopa põik 10 91901:001:0151 4685 Roopa põik 11 91901:001:0154 4722 Roopa põik 12 91901:001:0153 6577 Roopa põik 13 91901:001:0152 7071 Turba tn 16 91901:001:0155 5495 Turba tn 17 91901:001:0156 6927 Turba tn 21 91901:001:0157 6572 Turba tn 22 91901:001:0158 6030 Turba tn 23 91901:001:0159 9760 Turba tn 24 91901:001:0165 4089 Turba tn 24a 91901:001:0166 79 Turba tn 91901:001:0167 2688 25 (transpordimaa) Kivi tn 20a (Võrukivi 91901:001:0271 80123 tehnopargi laiendus) Võru vald Piusaveere tn 1 87401:001:0166 9556 Piusaveere tn 2 87401:001:0167 7693 Piusaveere tn 3 87401:001:0189 7902 Piusaveere tn 4 87401:001:0183 10610 Piusaveere tn 5 87401:001:0188 13274 Piusaveere tn 6 87401:001:0184 6506 Piusaveere tn 8 87401:001:0190 7407 Piusaveere tn 10 87401:001:0185 7818 Piusaveere tn 12 87401:001:0186 7427 Piusaveere tn 14 87401:001:0187 7997 Piusaveere tänav 87401:001:0170 15256 85 Saatja: "Miia Kasearu" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Infokorje Kuupäev: 2025-04-21 12:02 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, edastan Räpina Vallavalitsuse 17.04.2025 kirja 7-1/2025/6-2 kirja juurde täiendava lisa dokumendi. Lugupidamisega Miia Kasearu Räpina Vallavalitsus Planeeringute ja maakorralduse spetsialist Tel. +372 506 3276 e-post:[email protected]