AS KredEx Krediidikindlustus korralise üldkoosoleku otsus

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: AS Eesti Varude Keskus registrikood: 11124171 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, postiaadress: Veerenni tn 38b postisihtnumber: 10138 telefon: +372 6600900 faks: +372 6600904 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: https://www.espa.ee AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 15 Bilanss 15 Kasumiaruanne 16 Rahavoogude aruanne 17 Omakapitali muutuste aruanne 18 Raamatupidamise aastaaruande lisad 19 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 19 Lisa 2 Raha 25 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 26 Lisa 4 Varud 27 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 28 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 28 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 29 Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad 29 Lisa 9 Sihtfinantseerimine 29 Lisa 10 Aktsiakapital 30 Lisa 11 Müügitulu 31 Lisa 12 Muud äritulud 31 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 31 Lisa 14 Tööjõukulud 32 Lisa 15 Seotud osapooled 32 Aruande allkirjad 33 Vandeaudiitori aruanne 34 2 1. Ettevõte AS Eesti Varude Keskus (EVK) alustas tegevust 2021. aasta 1. juulist, olles 2005. aastal asutatud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri järglane. EVK vastutab hädaolukorra lahendamiseks, riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude ning taristu olemasolu ja kasutuselevõtu eest. Ettevõtte asutamisel seatud ülesanded riigi tegevusvarude moodustamiseks on praeguseks täidetud. Pärast asutamist toimunud aastate vältel on EVK saanud juurde rea täiendavaid ülesandeid nii uute varuliikide, näiteks maagaas, veterinaarravimid, meditsiiniseadmed, kui varustuskindluse meetmete ellu kutsumiseks. Varud on heaperemehelikult hallatud, sisemiste protseduuridega on tagatud varude kasutusele andmine hädaolukordade puhul. 2024. aasta alguses alustas EVK sadamapidamisega Pakrineeme sadamas ning koos gaasi süsteemihaldur Elering’iga tagab veeldatud maagaasi ujuvterminalide vastuvõtuvõime. Koosmõjus EVK poolt hoitava ühe teravatt-tunni suuruse strateegilise maagaasivaruga on Eesti gaasitarbijate varustuskindlus väga hästi tagatud. Vedelkütusevarude haldamisel jätkus varude Eestisse toomine, seda nii rotatsioonidega kui EVK ajaloos esmakordselt toimunud vedelkütuse laevatamisega. Lennukikütuse tarnekindluse parandamiseks jätkus koostöös Tallinna Lennujaamaga mahutiterminali rajamine, mille abil tõuseb mitmekordselt lennukikütuse hoiustamise võimekus. Vedelkütuste jaemüügi toimepidevuse kindlustamiseks arendati edasi kõiki Eesti piirkondi katvat esmareageerijate kriisitankimise lahendust ja asuti haldama ettevõtjate poolt loodud avariitanklate kaardirakendust. Elutähtsate ja oluliste teenuse osutajate kütuse kättesaadavuse parandamiseks soetati EVK kommertslattu täiendava koguse diislikütust. Toidu varustuskindluse tagamiseks alustas EVK 2024. aastal koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga generaatoritega varustatud kaupluste üleriigilise võrgustiku moodustamist. Kriisipoodide eesmärgiks on tagada paremini toidu ja esmatarbekaupade kättesaadavus ulatuslike elektrikatkestuste ja muude kriiside korral. Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt saadud ülesandele on eesmärgiks tagada 2026. aasta lõpuks 110 kriisipoe toimimine. Toidu varustuskindluse tõstmiseks hoiab EVK jätkuvalt delegeeritud varuna valmistoiduvaru ja toorainevaru ning 2024. aastasse jääb veterinaarravimite varu moodustamine. Veterinaarravimite varu aitab Eesti looma- ja linnukasvatust toimivana hoida olukordades, kus maailmas tekib mõne ravimi defitsiit või levib suurem taud. Tarnetõrgete ületamiseks ja epidemioloogilistes olukordades hakkama saamiseks on EVK rolliks tervishoiuvarude haldamine. 2022. aasta sügisel alustatud humaanravimite varu on moodustatud, selleks hoiavad EVK lepingupartnerid ühe kuu üldapteekides enimmüüdavate ravimite varu. 2024. aastal moodustas EVK täiendavalt elanikkonnale mõeldud meditsiiniseadmete ja -tarvikute strateegilise varu. Riigi ravimivaru on kahel korral osaliselt kasutusele võetud ja hiljem taastatud. EVK töö on korraldatud lähtuvalt kvaliteedijuhtimise süsteemist ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Juhtimissüsteemi uuendatakse ja täiendatakse vastavalt ettevõtte arengule, Vabariigi Valitsuse ning muude asjaomaste asutuste antud korraldustele ja ülesannetele ning EVK ja tema koostööpartnerite vahel kokkulepitule. Eelnimetatut toetavad juhtimissüsteemi käsiraamat, asutusesisesed juhendid ja - korrad. Iga-aastaselt viiakse läbi kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudit, mille käigus hinnatakse ettevõtte juhtimissüsteemi vastavust standardi ISO 9001 ning muudele nõuetele. Rahuloluküsitlused näitavad, et meie partnerid hindavad EVKd kui professionaalset, kiirelt tegutsevat ja asjatundlikku organisatsiooni, kus töötavad abivalmid, ühiskonna ja partnerite vajadusega arvestavad, avatud ja hea suhtlemisoskusega inimesed. 1.1. Omaniku ootused Eesti Varude Keskuse ainuaktsionäri 4.12.2024 otsusega kinnitati ettevõttele uued omaniku ootused. Tegemist on läbivalt uuendatud omaniku ootuste dokumendiga, millega täpsustati ja lisati EVK’le uusi tööülesandeid. Omaniku ootuste järgi on EVK riigile oluline strateegiline äriühing, mis vastutab hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude ja taristu olemasolu ning kasutusele võtmise eest. AS-i Eesti Varude Keskus klassifikatsioon riigivaraseaduse alusel on valdavalt avalike eesmärkidega äriühing. Omanik on seadnud EVK-le seitse peamist eesmärki:  täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;  olla varustuskindluse kompetentsikeskuseks, panustada ühiskonna kriisivalmidusse ja kriiside lahendamisesse;  tagada äriühingule pandud riigikaitseülesande täitmine ja investeerida äriühingu teenuste toimepidevusse;  investeerida äriühingu küberturvalisusesse ja teenuste digitaliseerimisse;  majandada efektiivselt, konservatiivselt ja kasumlikult seadustes sätestatud piirangute raames;  olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;  hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest. Riigi poolt seatud eesmärkide täitmise eest vastutab äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide kooskõlalise ning pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu. 1.2. Finantseesmärgid Eesti Vabariigi kui omaniku ootus on, et vabal turul tegutsevad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. EVK kasumlikkuse hindamisel tuleb aga arvestada hädaolukorra seaduses, vedelkütusevaru seaduses ja maagaasiseaduses sätestatud tegevusvaru moodustamise, haldamise ja rahastamise korraldust. Arvestades, et EVK saab koguda varumakset vaid mahus, mis katab kütusevarude ja strateegilise maagaasivaru (sh haalamiskai ja taristu) haldamiskulud ning ülelaekunud varumakse summat ei saa arvestada jaotamata kasumi hulka, ei pea omanik äriühingule vajalikuks oodatavat omakapitali hinda seada. EVK teeb muid investeeringuid riigi varustuskindluse tagamise eesmärgil lähtudes ainuaktsionäri sellekohastest otsustest. Selliste investeeringute puhul eeldab omanik äriühingult võimaluste loomist omatulu teenimiseks. Majandustegevust, sh rahaliste vahendite investeerimist, teostab EVK keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud, kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. EVK peab tagama riigi tegevusvaru väärtuse säilimise, turvalise hoiustamise ning eesmärgipärasuse igal ajahetkel. Riigi tegevusvaru hoiupartnerite valikul tuleb arvestada ka teenuste toimepidevuse, ristsõltuvuste ja riigi julgeoleku ohust tulenevate riskidega. Lähtudes ettevõtte tegevuspõhimõtetest maandab EVK nii varu hangetega tekkida võivaid hinnariske kui ka valuutariske. Ettevõte täidab vedelkütusevaru seaduse nõuet, et varu müümisel ja taastamisel oleks hinnarisk maandatud. Riskimaandusinstrumentide kasutamise esmaseks eesmärgiks on maandada hinnakõikumisi ja kaitsta ettevõtet ootamatute turumuutuste eest. Näiteks varu roteerimisel tuleb tagada, et kauba müügist teenitud vahenditega oleks võimalik tagasi osta sama kogus, hoolimata ajas toimuvatest turuhindade või valuuta kursside kõikumistest. Riigi tegevusvaru roteerimisel tuleb tagada tehingute turupõhisus ja efektiivsus. Arvestada tuleb, et tegevusvarude maht ei langeks roteerimise tagajärjel alla kokkulepitud taset. Kokkuvõtvalt aitab selline tegevus hoida ettevõttel üldist varustuskindlust. 2024. aastal jätkusid nii Euroopas kui globaalselt pingelised ajad, mis mõjutasid nii kütuse kui valuutaturgude volatiilsust. Aastat iseloomustasid geopoliitilised kriisid. Nafta pakkumise poolel jätkus mure maailma peamiste tootjariikide poliitiliste valikute ja nõudluse poolel kütuse importijate majanduskasvu üle. Hoolimata jätkuvatest sõjalistest pingetest ja energiaturgude närvilisest olukorrast on hinnad võrreldes eelmise aastaga vähe muutunud. Turgu on eelkõige mõjutanud nõudlusele vastanud pakkumine ja olulistel turgudel, eelkõige Hiinas, aeglustunud majanduskasv. Globaalne naftanõudluse kasv tegi võrdluses 2023. aastaga läbi järsu vähenemise. See peegeldab tagasihoidlikku majanduskasvu, suurenevat elektrisõidukite arvu ja üleüldist sõidukite energiatõhususe kasvu. Hiina asemel juhivad tarbimise kasvu India ja teised areneva majandusega Aasia riigid. Euroopas ja teistes OECD riikides on nõudlus vähe muutunud. Ainus kasvusektor on olnud USA naftakeemia tööstus. Nafta pakkumise poolel juhivad kasvu kolmandat aastat järjest OPEC+ kartelli välised tootjad Brasiilia, Kanada, Guyana ja Ameerika Ühendriigid. Maailmaturu tasakaalu muutust iseloomustab asjaolu, et Saudi-Araabia ja Venemaa juhitud OPEC+ tekitatud kartellipiirangud on vähendanud bloki turuosa algselt 56%-lt vaid 48%-ni. Euroopas vähenes naftatoodete tarbimine selgelt kiiremini, kui teistes OECD piirkondades. Diiselkütuste nõudluse vähenemise kiirus küll aeglustus võrdluses viimase paari aastaga, bensiini kasutus kasvas, kuid viimase viie aasta trend on kokkuvõtvalt selgelt langev. Erinevalt Euroopa üldisest naftatoodete tarbimise kahanemise trendist ja hoolimata koduse majanduskeskkonna negatiivsest muutusest on Eestis püsinud viimaste aastate kütuste tarbimine äärmiselt ühtlasel tasemel. Ettevõtte strateegiliste otsuste juures peab EVK arvestama, et varem või hiljem võivad hakata globaalsed arengud ka siinset kütuse nõudlust mõjutama. 1.3. Ettevõtte strateegia Bilansipäevajärgse sündmusena kiitis Eesti Varude Keskuse nõukogu heaks ettevõtte strateegia aastateks 2025 – 2028. Strateegiale annavad raamid nii EVK tegevusi reguleerivad õigusaktid kui ka omaniku ootused. Ettevõtte missioon sõnastab ettevõtte rolli Eesti ühiskonnas: korraldame nutikalt koos partneritega riigi varustuskindlust. Ettevõtte visioon sõnastab soovitud tulevikupildi, mida strateegiliste tegevustega soovime saavutada: Oleme ühiskonna varustuskindluse viimane kaitseliin ja toimepidevuse eestvedaja. Missioonil ja visioonil põhinevad organisatsiooni strateegilised suunad ja eesmärgid. EVK roll on seista varustuskindluse eest ning aidata tagada toimepidevus, et Eesti ühiskond oleks kriisides vastupidav. EVK saavutab seatud eesmärgid tihedas koostöös partneritega. Peamisteks partneriteks on: 1. Valitsussektor: riigikantselei, ministeeriumid ja -ametid, elutähtsat teenust korraldavad asutused. 2. Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, Eesti Linnade ja Valdade Liit. 3. Ettevõtlussektor: elutähtsate teenuste osutajad, kriitiliste kaupade tootjad, tarnijad, hulgimüüjad ja – ostjad, valdkondlikud ühendused ja liidud. 4. Rahvusvahelised partnerid: teiste riikide varude agentuurid ja valitsusasutused, varustuskindluse tagamisega tegelevad organisatsioonid, Rahvusvaheline Energiaagentuur, Euroopa Komisjoni institutsioonid. Strateegia kohaselt on EVK peaeesmärk, et varud ja varustuskindlus tagavad Eesti elanike hakkamasaamise kriisiolukorras. Varustuskindluse tagamisel on roll kõigil osapooltel ja esmased varud peavad olema nii elanikel, omavalitsustel, riigiasutustel kui ka ettevõtetel. EVK aitab leida varustuskindluse tagamiseks parimaid lahendusi koostöös kõigi osapooltega. Peaeesmärgist tulenevad viis strateegilist eesmärki on järgnevad: Eesmärk 1. Vedelkütuse varud ja varustuskindlus tagavad Eesti elanike hakkamasaamise kriisiolukorras. Eesmärk 2. Maagaasi varud ja varustuskindlus tagavad Eesti elanike hakkamasaamise kriisiolukorras. Eesmärk 3. Ravimite ning meditsiinitarvikute varud ja varustuskindlus tagavad Eesti elanike hakkamasaamise kriisiolukorras. Eesmärk 4. Toidu ning esmatarbekaupade varud ja varustuskindlus tagavad Eesti elanike hakkamasaamise kriisiolukorras. Eesmärk 5. EVK on hästi juhitud, usaldusväärne ja kriisikindel ettevõte ning valdkonna kompetentsikeskus. Strateegias on välja toodud ka EVK lähiaastate väljakutsed:  Arendada organisatsiooni, mis oleks Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Väärtustada vastutustundliku ühingujuhtimise ja kestlikkuse põhimõtteid.  Liikuda varude haldamiselt varustuskindluse tagamise suunas. Tõstatada olulisi varustuskindluse kitsaskohti ja vedada eest lahenduste väljatöötamist, pakkudes kompetentsi ning panustades ühiskonna kriisivalmidusse ja kriiside lahendamisesse. Arendada EVK organisatsiooniks, mis lisaks varude haldamisele, on partnerite poolt hinnatud ja lahendusi pakkuv varustuskindluse kompetentsikeskus, pakkudes teenuseid ettevõtetele ja asutustele.  Olla toimepidevuse eestvedaja. Luua ja rakendada varuvaldkondade erisustega arvestavat toimepidevuse ja kaitsemeetmete kontseptsiooni ning nõustada ja toetada selles oma partnereid. Viia läbi õppusi ja teabepäevi, mis vahendavad parimaid praktikaid ja muudavad iga varuvaldkonna tervikahela kriisikindlamaks.   Tagada EVK riigikaitse ülesannete täitmine ja investeerida ettevõtte toimepidevusse, varude kaitsemeetmetesse, EVK kriisivalmidusse ja inimeste kriisikoolitustesse.  Aidata kaasa rahvusvahelise abi korraldamise keskse võime loomisele, toetades abi vastuvõttu logistikaga ning võime kujundamist oma kompetentsiga.  Panustada küberturvalisusesse ja saavutada EVK vastavus Eesti infoturbe standardile.  Leida eelarve vähenemise tingimustes nutikaid lahendusi, liikudes varude hoidmiselt varustuskindluse tagamise suunas ja panustades oma teadmiste ja kompetentsiga kriitiliste valdkondade toimepidevusse ja kriiside ennetamisse.  Kütusevaru haldamisel olla valmis reageerima turumuutustele, olla usaldusväärne partner rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, teha siseriiklikult koostööd turuosalistega ja pakkuda kompetentsi valdkonna toimepidevuse ja kaitstuse tõstmisel. Rajada lennukikütuse varu hoiustamiseks vajalik taristu ja hallata seda koostöös AS-ga Tallinna Lennujaam. Kindlustada kütuse kättesaadavus esmareageerijatele ja kriisitanklate valmisolek ning jagada avalikkusele teavet toimepidevate tanklate asukohtadest. Analüüsida vedelkütuse kriisiaegse logistika toimimist ning saada ülevaade nõudlusest ja pakkumise võimalustest.  Maagaasi varustuskindluseks koostöös gaasivõrgu süsteemioperaatoriga olla igal ajal valmis võtma Pakrineeme sadam kasutusse ja investeerida Pakrineeme kinnistu kaitsemeetmetesse. Luua olukorrapilt kommertsvarudest ja biogaasi siseriiklikest tootmisvõimekustest.  Tervishoiuvarus luua selgus riigikaitselises kriisis vajaliku tervishoiuvaru osas. Ravimite varustuskindluse tagamiseks toetada kompetentsiga kriitiliste ravimite kodumaise tootmisvõimekuse arendamist, aidata kaasa üldapteekide toimepidevusele kriisiolukorras, teha siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd olukorrapildi loomiseks ja parimate lahenduste leidmiseks.  Toidu ja esmatarbekaupade osas panustada enam varustuskindluse tagamisse ning toidu kodumaise tootmisvõimekuse tõstmisesse ja tarneahela kriisikindlusesse. Toidu varustuskindluse tagamiseks luua kriisipoodide võrgustik, tagada nende valmisolek ja toimimine kriisiolukorras; luua olukorrapilt toidu kommertsvarudest ja aidata kaasa toidu varustuskindluse tagamisele läbi veterinaarravimite varu haldamise ja tooraine varu suurendamise.  Investeerida ettevõtte tegevusalade raames ärivõimalustesse, mis toetavad varude ja varade tõhusamat haldamist ning majandamist. Tõhusama haldamise eesmärgil kasutada võimalust ladustamise võimekuse rajamiseks ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele või koostööpartnerite juurde. Eesmärk on samuti välja töötada ja realiseerida uued ärivõimalused Pakrineeme sadamas, kui need ei kahjusta EVK põhitegevusi. 1.4. Peamised finantssuhtarvud Peamised finantssuhtarvud 2024 2023 Omakapitali määr % (omakapital / varad kokku x 100) 98% 98% Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (käibevara / lühiajalised kohustised) 53,40 49,43 Likviidsuskordaja (likviidsed varad / lühiajalised kohustised) 2,79 2,89 Varade maht 391 963 181 392 314 293 Omakapital 385 229 138 383 794 202 EVK tegevus jaguneb neljaks: (1) vedelkütusevaru, (2) strateegiline maagaasivaru, (3) riigi tegevusvarud ja toimepidevus ning (4) muud. Vedelkütusevaru ja strateegiline maagaasivaru tegevus on tulemilt neutraalne, sest nendel tegevusaladel tekkivad kulud on kaetud vaid varumaksetega. Varumaksete reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks.Riigi tegevusvaru ja toimepidevuse valdkonnas tekkivad kulud on kaetud sihtfinantseerimisega, kasum/kahjum sellel tegevusalal on raamatupidamislik ning kujuneb vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile. Tegevusalal „muud“ kajastuvad ebaregulaarsed majandustehingud, mis ei kuulu eelmainitud valdkondadesse. 2. 2024. aasta sündmuste mõju EVK tegevusele Julgeolekukeskkond on viimase kolme aastaga oluliselt muutunud, süveneb erinevate poliitiliste, majanduslike ning ühiskondlike süsteemide polariseerumine. Selle tulemusel teravnevad piiriülesed probleemid nagu oht energiajulgeolekule, massiline migratsioon, terrorism ja äärmuslus. Kõik need nähtused võivad kaasa tuua probleeme, mille puhul peavad riigid olema valmis tagama elanikele hakkamasaamiseks hädavajaliku ja maandama elutähtsate teenuste ristsõltuvuste riskid. Sõltumata Venemaa-Ukraina sõjalise konflikti edasistest arengutest on Venemaa pikemas perspektiivis suurendamas sõjalist ründevõimekust Euroopa suunal, sealhulgas Eesti vahetus läheduses. Juhul, kui Venemaal õnnestub jätkata planeeritud väekoondiste moodustamist, siis seisavad Eesti ja NATO lähiaastatel silmitsi pikaajalist sõjalist ohtu kujutava Venemaa väehoiakuga. Ohupilti arvestades peab Eesti elanikkonnakaitse võime kiirelt kasvama, millesse tuleb panustada ka Eesti Varude Keskusel. Majanduses on samuti viimased aastad olnud rahutud, oleme kogenud volatiilsust nii kütuse- kui valuutaturgudel. Geopoliitilised kriisid, nafta pakkumise poolel mure maailma peamiste tootjariikide poliitiliste valikute ja nõudluse poolel kütuse importijate majanduskasvu üle, mõjutavad turgu. Naftaturgu on mõjutanud 2022. aastal Venemaa sõjategevusest tingitud esmane hinnatõus, Ukraina ründamisele järgnenud pakkumishäired, rahvusvahelised sanktsioonid ning nendega kaasnenud oluliselt pikenenud globaalsed tarneahelad. Eesti ettevõtete kindlustunnet kõigutab napp nõudlus oma peamistel eksporditurgudel, kõrged intressid kui ka geopoliitiline ebakindlus ning maksukeskkonna muutused. Tooraine kättesaadavus ei ole otseselt probleem, väljakutseks võib olla selle kõrge hind. Prognoosid viitavad energiahindade kallinemisele. Lisaks sellele kasvab lähiaastatel surve riigi kuludele, sest elanikkond vananeb ja tööealiste osakaal väheneb. Suur osa riigieelarve puudujäägist ei ole tingitud majandustsüklist, vaid uutest püsikuludest ja ei ole ette näha, et surve riigi kuludele lähiajal taanduks. 2024. aastal jätkus Venemaa agressioon ja sõda Ukrainas, mis on nii otseselt kui kaudselt mõjutanud EVK tegevusi ja Eesti laiendatud riigikaitset üldiselt. Jätkuvalt on väljakutseks globaalsete tarnekanalite toimimine. EVK tegevustest on tarneprobleemidest enim mõjutatud humaanravimite varu moodustamine. Sarnaselt 2023. aastale tuli mullu ühel korral Vabariigi Valitsuse otsusega kasutusele võtta ravimivaru. Hoolimata korduvatest hangetest pole õnnestunud EVK’l täies ulatuses moodustada humaanravimite varu. Tegemist on küll üksikute ravimitega, kuid näitab pingeid rahvusvahelises tootmises ja logistikas. Vedelkütusevaru roteerimise- ja tarnimise hanked 2024. aastal üldjuhul õnnestusid ja maailmaturul toimuv liialt palju EVK tegevust ei mõjutanud. Hinnavolatiilsus on siiski püsinud märkimisväärne. Tulenevalt nii EVK’le antud ülesandest kui ka rahvusvahelistest pingetest jätkas ettevõtte vedelkütusevaru Eestisse toomisega. Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal kasvas 88%-ni aasta alguse 76%-ga võrreldes. Varuliikidest oli suurim tõus lennukipetrooli osas, mida aasta lõpuks oli Eestis 39 tavatarbimise päeva varu. Esmakordselt viis EVK läbi ka varu laevatamise Rootsist Eestisse. Maagaasi hinnad olid 2024. aastal volatiilsed, aasta alguspoolel pigem langeva trendiga, kuid aasta lõpuks kasvasid taas ligi 50 eur/MWh tasemele. Põhjuseks peaasjalikult ebakindlus tarnete osas. Bilansipäevajärgselt on hinnad taas kord langenud, millele on kaasa aidanud soe talv. Eesti jaoks on gaasivaru olemasolu jätkuvalt oluline, ebakindlus sektoris püsib jätkuvalt suur. Eestis jätkus elanikkonnakaitse ja hädaolukordadeks valmistumise võimete üle vaatamine ja korrastamine, uuendati hädaolukorra seadust ja elutähtsa teenuse osutajate ringi. Jätkus töö tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse väljatöötamisega, millesse EVK panustas varude uuringu läbiviimisega. Bilansipäevajärgselt toimunud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise ettevalmistuste raames kaardistati ja vaadati läbi kriisideks valmisoleku võimed ning tuvastati õpikohad. Seda tegi ka EVK. EVK partnerministeeriumid: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jätkasid poliitikakujundajatena toimemudelite välja töötamist energia, toidu ja tervishoiu valdkondades hakkama saamiseks pikemaajaliste ja sõjaliste kriiside tingimustes. EVK osaleb neis aruteludes koostööpartnerina, et vajadusel kokkulepitud poliitikat praktilisel tasandil ellu viia. Sellisel viisil on koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alustatud kriisipoodide meetmega. Lisaks osaleb EVK aktiivse partnerina kriisideks valmisoleku tagamist puudutava õigusruumi uuendamisel. Kokkuvõtvalt jäävad nii Venemaa agressioonisõda Ukrainas kui teised konfliktid veel väga pikalt mõjutama globaalsete turgude ümberkujundamist. Elanikkonnakaitse, varude ja varustuskindluse teemad on järjest enam päevakorral nii Eestis kui laiemalt Euroopa Liidus. See tähendab EVK-le vajadust kohaneda uue olukorraga, kuid pakub ka uusi võimalusi ettevõtte arendamiseks. 3. Tegevus 3.1. Vedelkütusevaru EVK vedelkütusevaru vastab seaduses nõutud 90 päeva tavatarbimise mahule. EVK viis majandusaastal läbi rea vedelkütusevaru hoiu-, roteerimis- ja ostu-müügi hankeid ning 2024. aasta lõpu seisuga on EVK suurendanud Eestis asuva vedelkütusevaru osakaalu 88%-ni. Seoses hoiukohtade riikidevahelise muutustega viis EVK läbi mõned meretranspordi hanked. Vedelkütusevaru roteerimine on osa EVK rutiinsetest tegevustest, millega tagatakse kauba kvaliteedinõuete täitmine. 2024. aastal suurendas EVK Eestis hoiustatava lennukikütuse varu mahu 39 päevani. Aasta jooksul jätkusid EVK ja AS Tallinna Lennujaam koostöös arendatava lennukikütuse terminali ehitustööd. Projekt loob võimaluse suurendada mitmekordselt lennujaamas paikneva varu mahtu. EVK vedelkütusevaru on kindlustatud ja ettevõte korraldab vedelkütusevaru säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. Eesti tarnekindlus on tänu kütusefirmade vastutustundlikule äritegevusele hästi tagatud. Lisaks EVK varudele on Eesti kütusemüüjatel tavapäraselt ladustatud keskmiselt ühe kuu tavatarbimise mahus nii bensiini kui diislikütuse kommertsvarud. 3.2. Maagaasivaru Euroopa Liidu liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole gaasihoidlaid, sätestati 2022. aastal kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. EVK sai 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesande moodustada Eestile kuni 1TWh ulatuses strateegiline maagaasivaru ning täitis selle eesmärgi järgneva aasta jooksul. Gaasi hoiustakse Lätis asuvas maa-aluses gaasihoidlas. Arvestades Eesti aastast maagaasi tarbimist (2024. aastal ca 3,7 TWh) moodustab riigi strateegiline varu sellest ligikaudu veerandi. 2024. aastal tõusis strateegilise gaasivaru varumakse, sest jõustunud maagaasiseaduse muudatusega on Pakrineeme sadama kui strateegilise taristuobjekti halduskulu arvestatud gaasitarbijate poolt tasutavasse varumaksesse. Möödunud aastal tõstis gaasivaru hoidja Conexus Baltic Grid AS oluliselt gaasivaru hoiutariife. Lätis jõustunud seadusemuudatusega hoiustatakse alates 1. oktoobrist EVK gaasivaru selleks spetsiaalselt loodud strateegiliste varude tootena. See tähendab, et kuni aastani 2029. aastani on EVK-le garanteeritud hinnaga hoiumaht. 3.3. Tervishoiuvarud Osana tervishoiuvarudest on EVK hallata ulatusliku nakkuspuhangu jaoks perearstidele, haiglatele, kiirabile ning sotsiaalhoolekande asutustele mõeldud isikukaitsevahendite ühe kuu kriisiaegsele tiputarbimisele vastav varu. EVK on lähtudes Terviseameti sisendist täiendanud ja uuendanud varude koosseisus olevaid isikukaitsevahendeid, sealjuures moodustanud osa isikukaitsevahendite varust delegeeritud varuna. Isikukaitsevahendite varu uuendamine on lähtudes aegumistähtaegadest pidev protsess, et tagada varude nomenklatuuri ja koguste vastavus saadud ülesandele. 2024. aastas viidi isikukaitsevahendite varu uuendamiseks läbi kaks hanget. Elanikkonnale hoitava tervishoiuvaru koosseisu kuuluvad apteekides müüdavad humaanravimid. Varu eesmärgiks on suurendada varustuskindlust ning maandada võimalike pikaajaliste tarnetõrgetega seotud riske. EVK alustas apteegiravimite varu moodustamisega 2022. aastal, mil koos partnerorganisatsioonide ja turuosalistega töötati välja varu nomenklatuur. 2024. aastal jätkasime ravimivaru hangetega ning aruandekuupäeva seisuga oli valdav osa ligi 200 humaanravimist koosnevast varust moodustatud. Lisaks humaanravimite moodustamise kohustusele sai EVK 2023. aastal Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt ülesande välja töötada mudel veterinaarravimite varu moodustamiseks. 2024. aasta oktoobriks oli hange veterinaarravimite varusse hankimiseks läbi viidud ning varu täis koosseisus moodustatud. Moodustatud varusse kuuluvad põllumajandusloomade- ja lindude taudide ohjamiseks ning ennetamiseks mõeldud olulisemad vaktsiinid, antibiootikumid ja põletikuvastaseid ravimeid. 2024. aasta alguses saime Terviseministrilt tellimuse moodustada inimestel kodus kasutamiseks mõeldud kriitiliselt oluliste meditsiiniseadmete varu. Alustasime varu hankimisega ning 2024. aasta lõpu seisuga oli see valdavas osas moodustatud. Nii humanitaar- kui veterinaarravimite varu põhineb ravimihulgimüüjatega sõlmitud delegeeritud varu lepingutel, millega ettevõtted võtavad kohustuse luua ravimite täiendav laovaru, seda hoiustada ja pidevalt uuendada. EVK korraldab tervishoiuvarude olemasolu ja säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. 3.4. Toiduvarud Riigi valmistoiduvaru põhineb delegeeritud varu lepingutel, kus EVK lepingupartneriteks on ettevõtted, kellel on kohustus kokkulepitud hulka toitu ja jooke igal ajahetkel oma ladudes hoida ja seda pidevalt värskena hoida. 2024. aastal viidi läbi hange täiendavate lepingute sõlmimiseks. Koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga keskenduti toidu varustuskindluse laiapindsele tagamisele ning toidujulgeoleku suurendamiseks uute meetmete väljatöötamisele. EVK korraldab toiduvarude olemasolu ja säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. 3.5. Toimepidevuse ja logistika korraldamine Kuna varude kättesaadavus oleneb ettevõtjate teenuste kättesaadavusest ja tarneahelate kindlusest, on EVK ülesandeks koostöös turuosaliste ja teiste partneritega seirata ning tugevdada riigi tegevusvarude valdkondades toimepidevust. EVK on oma varuliikide hoiulepingutes sätestanud partneritele toimepidevusnõuded, mille kohaselt peab varude kättesaamine olema tagatud sõltumata põhiteenuste toimimisest. Varude kättesaadavuse tagamiseks on EVK-l sõlmitud leping logistikateenuse osutajaga ja hangitud erineva võimsusega elektrigeneraatoreid. 2024. aasta maikuus sai EVK Vabariigi Valitsuselt ülesande ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks luua üle Eesti nn kriisipoodide võrgustik, kus saab elektrikatkestuste korral osta toitu ja esmatarbekaupu. Eesmärk on, et 2026. aasta lõpuks tekiks Eestis 110-nest toimepidevast poest koosnev võrgustik. Möödunud aasta jooksul viidi selleks läbi kaks hanget mille raames sõlmiti lepingud 46 poega. Paralleelselt hangiti poodidele sobivaid elektrigeneraatoreid. 3.6. Pakrineeme sadam Alates 2024. aasta algusest osutab Pakrineeme Sadam sadamateenuseid. Sadamateenused vastavad rahvusvahelistele nõuetele ja sadama kasutamine maagaasi varustuskindluse tagamise eesmärgil on tagatud. Sellega viis EVK lõpule 2023. aasta märtsis Vabariigi Valitsuse ja ainuaktsionäri otsuse taristu omandamiseks ning sadamateenuste osutamiseks. Möödunud aastal viidi läbi sadama edasiarendamise seisukohalt vajalikke keskkonnauuringuid ja valmistati ette kai ja maismaa vahelise püsiva ühenduse projekti. Lisaks on EVK alustanud Pakrineeme Sadama territooriumile laopinna rajamise ettevalmistustega. See võimaldab laiendada ärivõimalusi ning ühtlasi korrastada ja ehitada välja riigi maagaasi varustuskindluse tagamise vaates olulise objekti turvalahendused. 4. Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud EVK lähtub oma tegevustes ja otsustes säästva arengu põhimõtetest ja prioriteetidest. Peame oluliseks ettevõtte kompetentside kasvatamist ja töötajate arendamist. Väärtustame ja tunnustame kõiki töötajaid vastavalt tööpanusele õiglaselt, olenemata tema soost või tõekspidamistest. Edendame oma töötajate tervist ning kaitseme oma töötajate õigusi. EVK annab igapäevaselt oma panuse kestlikusse arengusse ning säästvasse eluviisi, sh toetab säästvaid riigihankeid kooskõlas Eesti Vabariigi tegevuspoliitikate ja prioriteetidega. Arvestades EVK põhitegevust ning ettevõttele omaniku poolt seatud strateegilisi eesmärke, EVK eelarvet ning kulusid, panustab EVK järgnevatesse kestliku arengu eesmärkidesse: hea tervis ja heaolu, kvaliteetne haridus, sooline võrdõiguslikkus, puhas vesi ja sanitaartingimused, taskukohane ja puhas energia, inimväärne töö ja majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, vastutustundlik tarbimine ja tootmine, ookeani ja mereökosüsteemid ning rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid, kaotada nälg. ARUANDEKUUPÄEVA JÄRGSED SÜNDMUSED Aruandekuupäeva järgselt ei ole toimunud suuremahulisi soetusi ega tegevusi, millel oleks juhatuse hinnangul mõju bilansile või kasumiaruandele. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 2024 AS Eesti Varude Keskus on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Ettevõtte ühingujuhtimise aruanne on avaldatud veebilehel www.varudekeskus.ee lõigus „Majandusaasta aruanne“. Ühingujuhtimise heade tavade järgimisel lähtume riigivara seadusest, Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) juhistest ning ettevõtte ülesannete eripärast tulenevalt vedelkütusevaru seaduses, maagaasiseaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud põhimõtetest. Riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on ettevõttes moodustatud auditikomitee ja kasutatakse siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt ettevõtte töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks. Ettevõtte järelevalve teostamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine riskijuhtimise, sisekontrolli ning finantsaruandluse küsimustes. Riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks on juhatus koostanud nõutavad sise-eeskirjad, võtnud vastu vajalikud korrad ja loonud asjakohase aruandlussüsteemi. Ettevõtte juhtimise korralduses esineb võrdluses HÜT soovituslike juhistega mõningaid erisusi. Mittejärgitavad HÜT juhised puudutavad ettevõtte üldkoosoleku läbiviimise korda ja vedelkütusevaru seadusest tulenevaid erisusi nõukogu liikmete määramisel. AS Eesti Varude Keskus on välja arendanud, dokumenteerinud ja juurutanud oma juhtimissüsteemi vastavalt standardi ISO 9001:2015 nõuetele. 1. Juhtimine Ettevõte on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab ainuaktsionäri esindajana majandus- ja tööstusminister. Seega on HÜT aruandes sätestatud emitentide õiguste teostamine olulises osas tagatud ning investorite ja aktsionäride võrdse kohtlemise reeglid, mida tuleks rakendada laiema omanike ringiga ühingu töö korraldamisel, EVK juhtimisel ei kohaldu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisel olevate äriühingute juhtimise korraldamisel lähtutakse riigi enamusosalusega ettevõtetele kehtestatud üldkoosolekute töökorrast. Töökorras esitatud nõuded on täienduseks riigivara seaduses sätestatud riigi äriühingu juhtimise põhimõtetele. Töökorras on muuhulgas sätestatud:  üldkoosoleku pädevus;  üldkoosolekute juhtimise, läbiviimise, koosolekul osalemise kord;  nõuded üldkoosoleku kutse, päevakorra, protokollimise ja eelnõude osas;  üldkoosoleku otsuste langetamise, nende vormistamise ja avaldamise kord. Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. 2. Nõukogu Ettevõtte tegevust ja juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja aktsionäri parimates huvides ning osaleb ühingu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel. Põhikirja kohaselt on ettevõttel kolmeks aastaks valitud kuni kuus nõukogu liiget, kellest pooled on riigi ja pooled ettevõtjate esindajad. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi üldkoosolekul ainuaktsionäri esindav majandus- ja tööstusminister. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek riigipoolsete nõukogu liikmete seast. Ettevõtte nõukogu moodustamise erisus, mille kohaselt valitakse vähemalt üks nõukogu liige kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, on sätestatud vedelkütusevaru seaduse §-s 14. 2024. aastal toimus EVK nõukogus mitmeid muudatusi, tulenevalt nii nõukogu liikmete töölepingute kui nõukogu liikme volituste lõppemisest. Ainuaktsionäri 25.01.2024 otsusega kutsuti nõukogust tagasi Timo Tatar ja Mart Raamat ning nimetati nõukogu liikmeteks Maria Alajõe ning Krista-Maria Alas. Ainuaktsionäri 8.02.2024 otsusega kutsuti nõukogust tagasi Viola Murd ning 10.04.2024 otsusega nimetati nõukogu liikmeks Jaanus Uiga. Ainuaktsionäri 28.08.2024 otsusega pikendati Jaan Lepp’a ja Raul Puusepp’a volitusi ning 27.09.2024 otsusega kutsuti nõukogust tagasi Jaanus Uiga ja nimetati nõukogu liikmeks Rein Vaks. 2024. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte nõukogu koosseis järgmine:  Maria Alajõe – MKM-i strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler  Krista-Maria Alas - MTÜ Eesti Transpordikütuste Ühing tegevjuht  Jaan Lepp – ettevõtja, logistikaekspert  Raul Puusepp – AS Tallinna Kaubamaja Grupp juhatuse esimees  Erkki Tori – Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor  Rein Vaks – Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Üldkoosoleku otsusega on nõukogu esimehe tasu 1000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikme tasule võib lisanduda täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Sellisteks organiteks võivad olla auditikomitee või hangete hindamiskomisjon. Nõukogu liikmetele maksti 2024. aastal tasudena kokku 42 000 eurot. Vastavalt põhikirjale moodustab nõukogu ettevõtte auditikomitee. 2024. aastal töötas auditikomitee koosseisus:  Kerli Zirk – MKM-i kriisiosakonna juhataja, auditikomitee esimees  Rein Vaks – Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja, hiljem EVK nõukogu liige  Jaan Lepp – EVK nõukogu liige 3. Juhatus Ettevõttel on kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Ando Leppiman ja juhatuse liikmed Priit Enok ning Priit Ploompuu. Vastavalt ettevõtte põhikirjale ei või juhatuse liikmeks olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Korruptsioonivastase seaduse mõistes on EVK juhatuse liikme staatus võrdsustatud ametiisiku staatusega, kel on kohustus pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhtimisotsuste tegemisel lähtub juhatus äriühingu parimatest huvidest jättes kõrvale isiklikud ja/või ühegi kontrolliva osapoole huvid. Juhatus kohustub tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt ettevõtte ülesannetele, üldkoosoleku ning nõukogu seatud eesmärkidele ja strateegiale. Toiminguteks, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu kooskõlastust. Juhatus tagab nõukogu liikmete pideva informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest. Juhatuse liikmetele maksti 2024. aastal tasudena kokku 349 928 eurot. 4. Teabe avaldamine ja aruandlus Ettevõte avaldab oma veebilehel pidevalt informatsiooni ühingu juhtimise, tööpõhimõtete, riigi vedelkütusevaru, maagaasivaru ja tegevusvaru korralduse, asjakohaste regulatsioonide ning avalike hangete kohta. Veebilehel on avaldatud ühingu põhikiri, aastaaruanded, kvartaliaruanded ja varumakseid puudutav info. Aruandluse korraldamisel lähtub ettevõte riigivaraseaduses, vedelkütusevaru seaduses, maagaasiseaduses, hädaolukorra seaduses, avaliku teabe seaduses, Euroopa Nõukogu toornafta ja/või naftatoodete miinimumvaru direktiivis ja EVK põhikirjas sätestatust. Ettevõtte tegevuse eripärast tulenevalt peab juhatus üksikasjalikku ja pidevalt ajakohastatavat arvestust kogu soetatud ja hoiustatud varu koosseisu kohta ning edastab vajalikud aruanded MKMle ja vedelkütusevaru osas ka Statistikaametile. Statistikaamet esitab aruande põhjal Euroopa Komisjonile kokkuvõtlikud andmed vedelkütusevaru koosseisu ja varu koguste kohta. Iga-aastaselt esitab ettevõte Euroopa Komisjonile aruande, milles märgitakse meetmed, mille abil tagatakse vedelkütusevaruvaru kättesaadavuse ja kontroll. Hädaolukorra seaduse kohaselt on ettevõttel kohustus esitada kaks korda aastas MKM-le andmed oma valduses oleva varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade, asukohtade ja varu omanike kohta. 5. Finantsaruandlus ja raamatupidamise auditeerimine Ettevõttel on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, seega hiljemalt iga aasta 30. aprilliks, auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eest vastutab juhatus, raamatupidamise aastaaruande auditeerimise eest vastutab audiitor ja nõukogu. Vajadusel osaleb audiitor majandusaasta aruande nõukogule esitlemisel. AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 18 795 690 24 620 909 2 Nõuded ja ettemaksed 2 084 381 5 733 507 3 Varud 338 722 897 329 943 659 4 Kokku käibevarad 359 602 968 360 298 075 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 0 66 237 3 Materiaalsed põhivarad 32 360 213 31 949 981 5 Kokku põhivarad 32 360 213 32 016 218 Kokku varad 391 963 181 392 314 293 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 531 390 3 772 053 7 Sihtfinantseerimine 2 202 653 4 748 038 9 Kokku lühiajalised kohustised 6 734 043 8 520 091 Kokku kohustised 6 734 043 8 520 091 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 323 862 100 323 862 100 10 Ülekurss 24 642 953 24 642 953 10 Kohustuslik reservkapital 4 400 012 1 961 648 Muud reservid 19 923 627 19 923 627 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 10 965 510 10 673 878 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 434 936 2 729 996 Kokku omakapital 385 229 138 383 794 202 Kokku kohustised ja omakapital 391 963 181 392 314 293 15 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 8 770 692 30 748 569 11 Muud äritulud 6 181 480 5 656 616 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -793 337 -22 564 625 Mitmesugused tegevuskulud -11 460 521 -9 392 786 13 Tööjõukulud -1 256 257 -1 117 629 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -710 114 -521 584 5 Muud ärikulud -24 374 -144 768 Kokku ärikasum (-kahjum) 707 569 2 663 793 Intressitulud 743 972 363 885 2 Intressikulud -70 -8 Muud finantstulud ja -kulud -16 535 -297 674 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 434 936 2 729 996 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 434 936 2 729 996 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -3 330 187 -2 682 628 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 28 639 0 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise -1 866 612 47 368 netomeetodi korral 16 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 707 569 2 663 793 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 710 114 521 584 5 Muud korrigeerimised -5 986 359 -5 288 641 9 Kokku korrigeerimised -5 276 245 -4 767 057 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 756 073 -4 983 022 3 Varude muutus -8 779 238 -25 936 382 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 759 310 -2 749 753 7 Laekumised sihtfinantseerimisest 3 441 000 6 503 819 9 Kokku rahavood äritegevusest -5 391 531 -29 268 602 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -1 120 346 -32 414 909 5 soetamisel Laekunud intressid 703 263 294 498 Kokku rahavood investeerimistegevusest -417 083 -32 120 411 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud intressid -70 -8 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 0 68 000 000 10 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -6 497 -12 419 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -6 567 67 987 573 Kokku rahavood -5 815 181 6 598 560 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 24 620 909 18 307 604 Raha ja raha ekvivalentide muutus -5 815 181 6 598 560 Valuutakursside muutuste mõju -10 038 -285 255 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 18 795 690 24 620 909 2 17 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Registreerimata Ülekurss Kohustuslik Muud Jaotamata nimiväärtuses aktsiakapital reservkapital reservid kasum (kahjum) 31.12.2022 220 991 600 34 870 500 24 642 953 1 438 492 17 501 178 14 986 722 314 431 445 Arvestuspõhimõtete 0 0 0 -1 234 561 0 -1 234 561 muutuste mõju Korrigeeritud saldo 220 991 600 34 870 500 24 642 953 1 438 492 16 266 617 14 986 722 313 196 884 31.12.2022 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 0 2 438 364 2 438 364 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 102 870 500 -34 870 500 0 0 0 0 68 000 000 Muutused reservides 0 0 0 523 156 3 789 688 -4 312 844 0 31.12.2023 323 862 100 0 24 642 953 1 961 648 20 056 305 13 112 242 383 635 248 Arvestuspõhimõtete 0 0 0 0 -132 678 291 632 158 954 muutuste mõju Korrigeeritud saldo 323 862 100 0 24 642 953 1 961 648 19 923 627 13 403 874 383 794 202 31.12.2023 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 0 1 434 936 1 434 936 (kahjum) Muutused reservides 0 0 0 2 438 364 0 -2 438 364 0 31.12.2024 323 862 100 0 24 642 953 4 400 012 19 923 627 12 400 446 385 229 138 Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 10. Muude reservidena kajastatakse vedelkütuse rotatsioonide reserv. Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reserv tekkis 2011. a. vedelkütusevarude rotatsiooni tulemusel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest, reservi suurus on 31.12.2024 seisuga 19 923 627 eurot. Täpsem informatsioon arvestuspõhimõtete muutuste kohta on toodud lisas 1. 18 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Varude Keskus (edaspidi ettevõte) 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad rahandusministri määrusega kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Varude Keskus kui riigi tütarettevõtja, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 11 lg 12 alusel tuleb näidata varade soetamiseks saadud sihtfinantseerimise mõjud. Käesolevas aruandes on kasumiaruandes vastavatel ridadel näidatud põhivara sihtfinantseerimise mõju ja väljaostetud laovarude sihtfinantseerimise mõju. 2024. aastal muudeti vedelkütusevaru ja maagaasivaru haldamiseks saadavate varumaksete tulude arvestuspõhimõtet selliselt, et varumaksetest saadav tulu kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes ainult selle arvelt tehtud haldamiskulude ulatuses. Aruandeperioodil tehtud kuludest enam või vähem laekunud tulu varumaksetest kajastatakse bilansis. Seni kajastati laekunud varumaksed kogusummas tuludena perioodis, mille eest need tasuti ja varu haldamisest tekkinud kasum kanti omakapitali muude reservide hulgas kajastatud vedelkütuse varumakse reservi. Arvestuspõhimõtte muutus kajastati tagasiulatuvalt, mille tulemusena klassifitseeriti varasem vedelkütuse varumakse reserv omakapitalist ümber lühiajaliste kohustuste hulka. Vedelkütuse varumakse reservi ümberklassifitseerimise mõju 2022 a. omakapitalile oli -1 234 561 eurot ja 2023 a. omakapitalile oli -132 678 eurot, kokku muutus -1 367 678 eurot. Arvestuspõhimõtte muutmisel võeti üles gaasi varumakse puudujäägi arvelt lühiajaline nõue summas 158 954 eurot. Juhtkonna hinnangul kajastab uus arvestuspõhimõte õiglasemalt ettevõtte finantstulemust ning tagab parema võrreldavuse aruandeperioodide vahel. Bilansi ja kasumiaruande read muutusid järgmiselt: Lisarea nimetus 31.12.2023 Muutus 31.12.2023 Nõuded ja ettemaksed 5 574 553 158 954 5 733 507 Võlad ja ettemaksed 2 537 492 1 234 561 3 772 053 Muud reservid 20 056 305 -132 678 19 923 627 Aruandeaasta kasum 2 438 364 291 632 2 729 996 (kahjum) Müügitulu 30 456 937 291 632 30 748 569 Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha, üleöö deposiidid ja kuni kolmekuulised tähtajalised katkestatavad deposiidid. Rahavoogude aruandes on äritegevuse rahavood kajastatud kaudmeetodil ja investeerimis- ning finantseerimistegevusest tulenevad rahavood kajastatud otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised 19 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Välisvaluutas fikseeritud tehingute esmasel kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded),välja arvatud tuletisinstrumendid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajalistena kajastatakse nõudeid, mis arveldatakse 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Kõiki muid nõudeid kajastatakse pikaajaliste nõuetena. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks). Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga kindlaks määratud diskontomäära 4% aastas. Varud Ettevõte kajastab varudena oma põhikirjalise tegevuse käigus soetatud vedelkütusevaru, strateegilist gaasivaru ja isikukaitsevahendite varu. Varu on hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikud tooted, mis on ettevõtte omandis. Delegeeritud varu on varu, mis ei ole ettevõtte omandis, kuid mille omandamine või kasutamine on ettevõttele eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. Delegeeritud varud ei ole ettevõtte bilansis kajastatud. Ettevõtte kõik varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisega kaasnev mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes. Kütusevarude soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude maksumusse. Vedelkütuse varu: Vastavalt vedelkütusevaru seadusele võib ettevõte moodustada varu järgmistest energiatoodetest: bensiin, reaktiivkütus ja diislikütus. VKVS § 1 lõike 2 kohaselt on vedelkütusevaru riigi käsutuses või kontrolli all olev kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis moodustatakse riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel põhinevaid usaldusväärseid ja läbipaistvaid mehhanisme. Vastavalt VKVS-ile saab varude kasutusele võtmine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse korraldusel kütuste varustusraskuste ilmnemise korral. Varustamisraskus on Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete märkimisväärne ja järsk vähenemine. 20 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Varu roteerimisel võib varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud. Ettevõte võib vedelkütuse varusid müüa varude vähendamise eesmärgil, kui olemasolev varu kogus ületab kohustuslikku varu kogust rohkem kui viis protsenti. Samas võib VKVS § 17 lõike 2 kohaselt varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud valdkonna eest vastutava ministri loal. Vedelkütuse varu vähendamisel tuleb arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase puhasimpordi alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub. Toodud definitsioonist tulenevalt ei hoita vedelkütusevarusid tavapärase äritegevuse eesmärgil. Eeltoodust lähtuvalt ning kuna ettevõtte üheks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise korraldamise vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele, siis ei hinda ettevõte aruandekuupäeva seisuga vedelkütusevarusid madalamana neto realiseerimisväärtus või soetusmaksumus lähtuvalt aruandekuupäeva seisuga vedelkütuse turuhindadest. Varusid mõõdetakse ja kajastatakse kuludes lähtuvalt kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodist. Isikukaitsevahendite varud: Isikukaitsevahendite varude üle peetakse arvestust FIFO meetodil partiide põhiselt, kuna varudel on erinevad aegumistähtajad. Seetõttu võetakse kasutusse või müüakse varud nende aegumistähtaegade järjekorras. Isikukaitsevahendite arvelevõtmise järel mõõdetakse neid bilansis madalamana kas soetusmaksuses või neto realiseerimisväärtuses. Vastavalt hädaolukorra seadusele müüakse varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis, kui varu vähenemine on tingitud selle kasutusele võtmisest. Strateegiline gaasivaru: Ettevõtte üheks ülesandeks on Eesti Vabariigi strateegilise gaasivaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele. Sellest lähtuvalt sarnaselt vedelkütusevarule ei hoita strateegilist gaasivaru tavapärase äritegevuse eesmärgil ning ei hinnata bilansipäeval madalamana soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses vastavalt turuhinnale. Strateegilise maagaasivaru haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib maagaasiseadus. Vastavalt hädaolukorra seadusele müüakse varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis kui varu vähenemine on tingitud selle kasutusele võtmisest. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot. Maa võetakse soetusmaksumuses arvele maksumusest olenemata. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Erinõudena ei kapitaliseerita põhivara maksumusse varade soetamisega seotud makse ja lõive. Samuti ei kapitaliseerita vara tellimisega seotud kulusid (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve), kui seda tehakse oma töötajate poolt ning nende suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Liitumistasu kajastatakse osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna, kui see jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära. Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks 21 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade väärtuse teste ei tehta ja varade väärtuse langust kaetavale väärtusele ei kajastata avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”. Kasutusrendile võetud varadele rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parendused, remondi ja hoolduse kulutused kajastatakse põhivara soetusena kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele. Kuna rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 eurot. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised - kasutusrendile võetud 5 aastat kontori remont Ehitised - rajatised 10-50 aastat Muud masinad ja seadmed 5-20 aastat Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intessikulud”. Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande lisades. Sihtfinantseerimine 22 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Ettevõte on saanud sihtfinantseerimise riigi tegevusvarude moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulude tegemiseks. Saadud toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetusena kajastatakse antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: • sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; • tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisulist tagasinõuet või laekumata jäämise riski. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Tulud Ettevõtte tuluks on vedelkütuse- ja gaasivarude haldamiskulude katteks varumaksjate poolt tasutavad varumaksed. Vedelkütuse varumakse maksjateks on kütuseaktsiisi maksjad, aktsiisimaksja puudumise korral isikud, kes kütuse tarbimisse lubavad ning isikud, kes varustavad Eestis tangitavat õhusõidukit reaktiivkütusega. Gaasi varumakse maksjaks on võrguettevõtjad. Varumaksed tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab varumakse maksja poolt eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele või tarbijatele müüdud gaasi kogusele ja kehtivatele kütuse ja gaasi varumaksete määradele. Varumaksete üle- või puudujäägi korral suhtes varu haldamiseks tehtud kuludega kajastatakse bilansis varumakse nõue või kohustus. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, kui tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, kui tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja kui tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või 23 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Kasumiaruande rida „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ sisaldab vedelkütusevarude roteerimisel tekkinud kulu varude müügist. Maksustamine Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist. 2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 makstavatest netodividendidest) ning kehtis erikord, mis nägi ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud soodusmäär 14% (14/86) on kaotatud ning kõigile dividendidele rakendub ühtne maksustamine. Füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt, millele oli varem rakendatud 14% maksumäära, tuleb endiselt kinni pidada täiendav 7% tulumaksu. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 8. Seotud osapooled Ettevõte aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: - tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende lähedasi pereliikmeid; - sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva, 31. detsembri 2024 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Tuletisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel soetusmaksumuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Pärast esmast kajastamist hinnatakse neid igal aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumite või kahjumite kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina (sh valuuta- ja kütuse ning gaasihinna SWAP tehingud) ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kui ettevõte kasutab riskimaandamisarvestuse erireegleid, dokumenteerib ettevõte tehingu sõlmimisel riski juhtimise eesmärgi ja strateegia, riskimaandamise suhte liigi, maandatava riski kirjelduse, riskimaandamise objekti ning maandava instrumendi. Samuti dokumenteeritakse riskimaandamise efektiivsuse nõuete täitmine ning võimalikud ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on rohkem kui 12 kuud ja lühiajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on vähem kui 12 kuud. Rahavoo riskimaandamine Alates 2012. aastast kasutab ettevõte rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida soetatavate varude (kütus ja gaas) hinnad ning maandada hinna muutumise riski. 24 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivne osa kajastatakse omakapitalis. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse hindamise hetkel kasumiaruandes. Riskimaandamisinstrumentide lepingud on sõlmitud mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude või soetatavate gaasivarude kogustele. Realiseerunud hinna katmisest tekkinud summad loetakse vastavalt ostusumma (varud) või müügisumma (tulud) koosseisu, olenemata, kas need olid hinna kõikumise maandamiseks sõlmitud lepingud või mitu lepingut sealjuures oli. Kui riskimaandamisinstrument ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul realiseerumisel. Kui prognoositava tehingu toimumisi enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes finantstulude või -kuludena. Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude või -kuludena. Riskimaandamise efektiivsuse hindamine Juhatus hindab avatud positsiooniga riskimaandamisinstrumendi efektiivsust võrreldes omavahel maandava instrumendi ja alusvara õiglase väärtuse muutusi. Kui riskimaandamisinstrument on sõlmitud mahus, mis vastab müüdava või soetatava objekti kogusele ning kui hinnastamisperiood kui ka hinnastamisel kasutatav alusvara on vastavuses, on prognoositav riskimaandamine efektiivne. Riskimaandamise efektiivsust hinnatakse järgmistel hetkedel: • riskimaandamistehingu tegemise hetkel • aruandekuupäeval • riskimaandamistehingu realiseerumise päeval Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Arvelduskontod 18 795 690 21 108 742 Üleöödeposiit 0 1 012 208 Lühiajaline hoius 0 2 499 959 Kokku raha 18 795 690 24 620 909 Intressitulu üleöödeposiidilt ja lühiajaliselt hoiuselt teeniti aruandeaastal 736 698 (2023: 357 310) eurot. Aruandekuupäevaks kogunenud intressinõuded summas 41 562 (2023: 82 271) eurot on kajastatud Lisas 3. 25 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 976 134 976 134 0 Ostjatelt 976 134 976 134 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 125 526 125 526 0 6 ja tagasinõuded Muud nõuded 41 596 41 596 0 Intressinõuded 41 562 41 562 0 2 Viitlaekumised 34 34 0 Ettemaksed 100 514 100 514 0 Tulevaste 100 514 100 514 0 perioodide kulud Tagatisdeposiidid 70 524 70 524 0 Varumaksete 770 087 770 087 0 viitlaekumised Kokku nõuded ja 2 084 381 2 084 381 0 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 5 271 237 5 205 000 66 237 Ostjatelt 5 271 276 5 205 039 66 237 laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad -39 -39 0 nõuded Muud nõuded 82 849 82 849 0 Intressinõuded 82 271 82 271 0 2 Viitlaekumised 578 578 0 Ettemaksed 216 180 216 180 0 Tulevaste 89 451 89 451 0 perioodide kulud Muud makstud 126 729 126 729 0 ettemaksed Tagatisdeposiidid 70 524 70 524 0 Varumaksete 158 954 158 954 0 viitlaekumised Kokku nõuded ja 5 799 744 5 733 507 66 237 ettemaksed Ostjate laekumata arvete pikaajaline nõue 2023. aastal oli kajastatud nüüdisväärtuses. Kuna nõue on intressi mitteteeniv, on nüüdisväärtus leitud vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile nõude diskonteerimisel 4% diskontomääraga. Tagatisdeposiidid moodustati 2022. aastal ning muutusi nendes ei ole toimunud. 26 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Vedelkütusevarud 180 020 209 170 955 724 Meditsiinivaldkonna varud 1 900 722 2 089 208 Maagaasivaru 156 784 847 156 784 847 Toimepidevuse varu 17 119 113 880 Kokku varud 338 722 897 329 943 659 Meditsiinivaldkonna varudest enamuse moodustab isikukaitsevahendite varu, millele 2024 aastal lisandus meditsiinitarvikute varu. Isikukaitsevahendite varu moodustamist alustati 2021. aastal kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis varud üle mitterahalise sissemakse teel omakapitali. Ettevõte on lähtudes Terviseameti sisendist täiendanud ja uuendanud varus olevaid isikukaitsevaendeid, sealjuures moodustanud osa isikukaitsevahendite varust delegeeritud varuna. Ettevõte sai 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesande moodustada Eestile kuni 1TWh ulatuses strateegiline maagaasivaru. Ühtekokku viidi 2022. aastal läbi viis hanget, mille tulemusel moodustati 2022. aasta lõpuks maagaasivaru koguses 650 MWh. 2023. aastal täideti ettevõttele pandud ülesanne, kui täiendavalt soetati 350 MWh. 2024. aastal ei ole maagaasivaru koguses muutuseid olnud. Toimepidevuse varu moodustavad riigi tegevusvarude kasutusele võtmise eesmärgil elektrikatkestuste tingimustes (nt. varude ladudest väljastamiseks, apteegis või kütusetanklas teenuse tagamiseks, side toimimiseks) soetatud elektrigeneraatorid. 2024. aastal klassifitseeriti generaatorid ümber põhivaraks. Delegeeritud varud: Delegeeritud varud on varud, mis on moodustatud hoiustamislepingutega ning mis seetõttu ei kajastu ettevõtte bilansis. Ettevõte hoiab delegeeritud varudena toiduvaru, ravimivaru ning osaliselt isikukaitsevahendite ja meditsiinitarvikute varu. Valmistoiduvaru ning ravimivaru põhinevad delegeeritud varu lepingutel, mille osas on ettevõttel eelisostuõigus. 27 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Muud masinad ja seadmed 31.12.2023 Soetusmaksumus 1 501 225 30 619 117 351 223 32 471 565 Akumuleeritud kulum -518 657 -2 927 -521 584 Jääkmaksumus 1 501 225 30 100 460 348 296 31 949 981 Ostud ja parendused 0 38 455 1 081 891 1 120 346 Uute ehitiste ost, uusehitus, 38 455 38 455 parendused Muud ostud ja parendused 1 081 891 1 081 891 Amortisatsioonikulu 0 -643 751 -66 363 -710 114 31.12.2024 Soetusmaksumus 1 501 225 30 657 572 1 433 114 33 591 911 Akumuleeritud kulum 0 -1 162 408 -69 290 -1 231 698 Jääkmaksumus 1 501 225 29 495 164 1 363 824 32 360 213 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 125 526 0 0 17 066 Üksikisiku tulumaks 0 20 760 0 19 827 Erisoodustuse tulumaks 0 5 248 0 908 Sotsiaalmaks 0 43 529 0 34 074 Kohustuslik kogumispension 0 1 562 0 1 673 Töötuskindlustusmaksed 0 1 967 0 817 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 125 526 73 066 0 74 365 28 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 3 261 275 3 261 275 Võlad töövõtjatele 36 195 36 195 Maksuvõlad 73 066 73 066 6 Muud võlad 1 650 1 650 Muud viitvõlad 1 650 1 650 Varumaksete tulevaste perioodide tulud 1 159 204 1 159 204 Kokku võlad ja ettemaksed 4 531 390 4 531 390 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 2 378 427 2 378 427 Võlad töövõtjatele 81 779 81 779 Maksuvõlad 74 365 74 365 6 Muud võlad 2 909 2 909 Saadud ettemaksed 12 12 Muud saadud ettemaksed 12 12 Varumaksete tulevaste perioodide tulud 1 234 561 1 234 561 Kokku võlad ja ettemaksed 3 772 053 3 772 053 Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 10 164 300 10 723 099 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 2 236 146 2 680 775 Kokku tingimuslikud kohustised 12 400 446 13 403 874 Aastatel 2021-2024 dividende ei makstud. Dividendide väljamaksmisel 2025 aastal rakenduks tulumaksumäär 22/78. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 on 12 400 446 (2023 korrigeeritud: 13 403 874) eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 2 236 146 (2023 korrigeeritud: 2 680 775) eurot. Dividendidena saab välja maksta 10 164 300 (2023 korrigeeritud: 10 723 099) eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustise välja arvutamisel on lähtutud eeldusest, et jaotamata netodividendid ja nende maksmisega kaasnev tulumaks kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2024. Lisa 9 Sihtfinantseerimine (eurodes) 29 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne 31.12.2022 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2023 Lisa kasumiaruandes nr Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Sihtfinantseerimine 3 532 860 5 500 000 0 4 284 822 4 748 038 12 tegevusvarude moodustamiseks ja haldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 1 000 000 0 1 000 000 0 12 - Sihtfinantseerimine tegevuskulude katmiseks Tallinna toetus konverentsi 0 3 819 0 3 819 0 12 korraldamiseks Kokku sihtfinantseerimine 3 532 860 6 503 819 0 5 288 641 4 748 038 tegevuskuludeks Kokku 3 532 860 6 503 819 0 5 288 641 4 748 038 sihtfinantseerimine 31.12.2023 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2024 Lisa kasumiaruandes nr Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Sihtfinantseerimine 4 748 038 2 461 000 27 5 006 358 2 202 653 12 tegevusvarude moodustamiseks ja haldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 980 000 0 980 000 0 12 - Sihtfinantseerimine tegevuskulude katmiseks Kokku sihtfinantseerimine 4 748 038 3 441 000 27 5 986 358 2 202 653 tegevuskuludeks Kokku 4 748 038 3 441 000 27 5 986 358 2 202 653 sihtfinantseerimine Lisa 10 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Aktsiakapital 323 862 100 323 862 100 Aktsiate arv (tk) 3 238 621 3 238 621 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Seisuga 31.12.2024 on ettevõtte aktsiakapital 323 862 100 (2023: 323 862 100) eurot. AS Eesti Varude Keskus omanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 30 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Müügitulu (eurodes) 2024 2023 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 8 175 729 26 861 640 Soome 558 473 3 503 644 Rootsi 36 490 383 285 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 8 770 692 30 748 569 Kokku müügitulu 8 770 692 30 748 569 Müügitulu tegevusalade lõikes Vedelkütuse varumaksed 5 404 959 5 811 968 Kütuse müük 718 364 23 775 382 Muude kaupade ja teenuste müük 2 081 178 638 Gaasi varumaksed 2 645 288 982 581 Kokku müügitulu 8 770 692 30 748 569 Lisa 12 Muud äritulud (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 5 986 358 5 288 641 9 Kasum valuutakursi muutustest 192 260 367 975 Muud 2 862 0 Kokku muud äritulud 6 181 480 5 656 616 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Üür ja rent 43 309 41 553 Kütusevarude ladustamise, haldamise kulud 6 606 544 6 132 145 Gaasivarude ladustamise, haldamise kulud 2 136 392 905 400 Tegevusvarude ladustamise, haldamise kulud 1 556 029 1 491 162 Kindlustuskulud 336 088 299 510 Rajatiste ja kontori halduskulud 116 381 89 963 Uurimis- ja arendustööd 38 400 130 240 Muud 627 378 302 813 Kokku mitmesugused tegevuskulud 11 460 521 9 392 786 31 AS Eesti Varude Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu 930 269 837 864 Sotsiaalmaksud 325 988 279 765 Kokku tööjõukulud 1 256 257 1 117 629 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 13 12 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 9 9 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 1 0 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 3 3 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 390 442 393 333 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruandes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2024. ja 2023. aastal ei olnud. 2024. aasta juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tasud moodustasid kokku vastavalt 349 928 (2023: 351 333) eurot ja 46 125 (2023: 42 052) eurot. Juhatuse liikmete ametilepingutes on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses juhatuse liikme ennetähtaegsel tagasikutsumisel nõukogu algatusel. Seotud osapooli käsitlev asjaajamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud tegevusaruande peatükis “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”. 32  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Varude Keskus aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Varude Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Randmann Vandeaudiitori number 661 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Ahtri 4, Tallinn 31.03.2025  AS EESTI VARUDE KESKUS KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT AS Eesti Varude Keskus, registrikood 1124171, asukoht Veerenni 38b, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 29.04.2025. a kell 13:30 kuni 14:30 ministeeriumide ühishoones, aadressil Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Aktsiate/häälte arv: 3 238 621 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest. Tutvunud AS Eesti Varude Keskus 2024. a majandusaasta aruandega ja sõltumatu vandeaudiitori aruandega, samuti nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 278, § 298 lõikes 1, § 305 lõikes 1, § 334 lõikes 1 ja § 335 lõikes 1 sätestatust ning kooskõlas AS Eesti Varude Keskus põhikirjaga: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus 2024. aasta majandusaasta aruanne (lisatud). 2. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus 2024. a. aruandeaasta kasum suurusega 1 434 936 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum 10 965 510 eurot ning jaotada see alljärgnevalt: 2.1 suurendada kohustuslikku reservkapitali 1 489 536 euro võrra; 2.2 katta 2024. a rotatsioonikulu vedelkütuse rotatsioonikulu reservist summas 54 600 eurot; 2.3 jätta rahavoo riskimaandusinstrumentide reserv muutmata; 2.4 jätta 2024. a majandusaasta kasumist ja eelmiste perioodide jaotamata kasumist osanikule dividendid jaotamata. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2024. aastal. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud ning kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustes kinnitatud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister