Vabariigi valitsuse korralduse eelnõu

Riigikantselei 28.04.2025 nr 2-2/440-6 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine Austatud riigisekretär Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu; 2) Vabariigi Valitsuse korralduse lisa; 3) Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri. Alan Rood +372 5556 8761, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 16.04.2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel: 1. Algatada EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa, mis tagab EstLink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. 3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 513 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 4. Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Lisa Planeeringuala asukoht ja piir  Vabariigi Valitsuse korraldus „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeringuala asukoht ja piir  16.04.2025 Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Elering AS (edaspidi Elering) esitas 19.11.2024 kirjaga nr 11-4/2024/928 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (edaspidi ReM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. REP koostamise eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikele 1 kuulub alates 1. jaanuarist 2025 ruumilise planeerimise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) haldusalasse. Seega andis ReM alates 1. jaanuar 2025 MKMile üle ka EstLink 3 Rehemäe- Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu koostamise korraldamise. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. Kuna MKM eelarves puuduvad vahendid REPi koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, sõlmiti 12.02.2025 MKM ning Elering vahel koostöökokkulepe nr 5-4/51-1 2 . Koostöökokkuleppe kohaselt kannab Elering kõik REP koostamiseks vajalikud kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ja uuringutega seotud kulud. Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse MKM ettepanekul Eleringi taotluse alusel EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osas REP ning KSH. REP-i koostamist korraldab MKM. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM ruumilise planeerimise osakonna nõunik Alan Rood (tel 5556 8761, e-post [email protected]) ja riigi planeeringute valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 5850 5436, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1 Saabunud kiri Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 14-5/4878 2 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/16680934 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osale, mis tagab EstLink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Planeeringuga lahendatakse põhivõrgu ühendus kavandatava 330 kV võrguna Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Ülekandevõrgu arendamise põhieesmärk on kavandada elektriühendus, mis on võimeline üle kandma kogu EstLink 3 võimsust. Uus elektriühendus leevendab 2035. aasta ja kaugema tuleviku vaates elektri ülekandevõimsuste puudujääki, mille tingib elektrienergia osakaalu kasv energiatarbimises ja võimaldab vajadusel liita elektrivõrguga täiendavaid tarbimis- ja tootmisvõimsusi. REP-i alusel ehitatakse elektriliin, mis vastab ka „Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2024–2033“3 pikaajalisele 2050. aasta tulevikuvisioonile. REP-iga koostatakse terviklik ruumilahendus kavandatava merekaabil EstLink 3 ühenduseks vajaliku Rehemäe-Aulepa maismaa osa kõrgepingeliinide ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“4 kohaselt eeldatavalt järgnevad ehitised: (kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam, (kood 22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. 3. EELNÕU SISU Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP-i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku otsuse alusel REP kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP koostamisel kohustuslik KSH. Planeeritav EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on REP-i objekt PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on REPi eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele. 3 https://www.elering.ee/elektriulekandevorgu-arengukava-2024-2033 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021006 EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on REPi objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga elektriühendus, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt. Planeeritav EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa on olulise ruumilise mõjuga ehitis PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Elektriühenduse rajamisega kaasneb oluline ruumiline mõju, mis väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures maa-ala vajaduses, sh kaitsevööndis, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks (EhS § 77). Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile. Maakonnaülesed huvid PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 80–81 kohaselt on REPi esemeks ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Antud juhul kavandatava elektriühenduse vajadus ning mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng ja elektri varustuskindlus. REP-i raames planeeritakse 330 kV kõrgepinge õhuliin Lääne-Nigula valda, mis on vajalik EstLink 3 ühendamiseks olemasoleva 330 kV võrguga. Planeeritav elektriühendus kavandatakse mandril EstLink 3 merekaabli randumiskohast läbi Aulepa konverteralajaama olemasoleva Rehemäe alajaamani. See suurendab varustuskindlust ning loob eeldused kavandatava EstLink 3 välisühenduse toimimiseks. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda – välisühenduste mitmekesistamisega (EstLink 3) suurendatakse varustuskindlust ja energiajulgeolekut. Planeeritava EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja6 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse 5 Eelnõu - Riigikogu 6 Eelnõu - Riigikogu ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja7 lk 80 kohaselt peab REPi koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks. Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks tugevdada olemasolevat võrku ja kavandada Eesti ja Soome vahelist elektriühendust EstLink 38. 28.06.2022 allkirjastasid Elering ja Soome põhivõrguettevõtja Fingrid Oyj ühiste kavatsuste protokolli, mille raames võtsid mõlemad ettevõtted mittesiduvad kohustused rajamaks Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3 aastaks 2035. EstLink 3 mõjutab positiivselt Eesti ja Soome vahelist elektrienergia ülekandevõimet, parandab elektriturgude toimimist ning varustuskindlust. Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Käesolev REP käsitleb lõiku merekaabli randumiskohast kuni ühenduseni olemasoleva elektri ülekandevõrguga. Riik on enda huvi varustuskindluse suurendamise, hajutatud taastuvenergia tootmise ja täiendavate välisühenduste kavandamise (ka EstLink 3), mille loogiliseks osaks on ka selle ühendamine olemasolevasse võrku, väljendanud strateegilistes dokumentides, mis käsitlevad kliima- ja energiapoliitikat. Varustuskindluse suurendamine, hajutatud taastuvenergia tootmise ja täiendavate välisühenduste kavandamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika 2050 eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada. Riik on väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides, et Eesti riik on võtnud suuna kliimaneutraalsuse saavutamisele, millele 2033+ vaates aitab kaasa ka kavandatav kõrgepingevõrgu tugevdamine: • Strateegia „Eesti 2035“ 9 seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises >65% aastaks 2035). Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Strateegia seab eesmärgiks elektrivõrgu sünkroniseerimise Mandri-Euroopa sagedusalaga, luua vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtta kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava 10 kohaselt kavandatakse kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla taristu rajamist ning kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks vajalike eelduste loomist nii maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, 7 Eelnõu - Riigikogu 8 19.11.2024 Eleringi esitatud REP algatamise taotlus, Elering AS kiri ReM dokumendiregistris 9 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 10 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus  tankimistaristu, laadimistaristu sadamates, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline salvestus). • „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 11 kohaselt tuleb soodustada kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Taastuvenergeetika arendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. • Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“12 kehtestamine“ kehtestatud üleriigiline planeering näeb muuhulgas ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Planeeringu kohaselt tuleb uued energiatootmisüksused paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. • Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Eesti mereala planeering peab oluliseks toimivaid ühendusi Põhjamaade turuga. Antud eesmärgi saavutamisele aitab kaasa EstLink 3 merekaabli rajamine, mille toimimise üheks eelduseks on EstLink 3 ühendamine olemasoleva võrguga. • „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 13 kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine. • „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ kohaselt on Eesti elektrisüsteemis lähiajal (aastaks 2025) suurimaks eesmärgiks Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse. Eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest). Seejuures on oluline suuremahuliste liitumisvõimsuste rajamine ja uute 330 kV liinide rajamine. Lähtudes riiklikust kliima- ja energiapoliitikast, energiasüsteemide dekarboniseerimisest ning kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist 2050. aastaks14 tuleb arvestada energiasüsteemides aset leidvate muudatustega. Peaasjalikult tähendab see üleminekut taastumatutelt energia tootmisallikatelt taastuvatele, ühest konkreetsest tootmiskohast (Ida-Eesti) enamatele tootmisekohtadele (peamiselt tänu tuuleenergeetika arendamisele) üle Eesti ning sellest tulenevalt uute elektriliinide rajamist. EstLink 3 elektriühenduse rajamine ja selle ühendamine olemasoleva võrguga on otseselt seotud riiklike huvidega energeetika valdkonnas tagada varustuskindlus. 11 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 12 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee 13 Energiamajanduse arengukava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 14 Eesti 2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia Rahvusvaheline huvi väljendub eelkõige Soome huvis kavandada elektriühendus läbi EstLink 3 merekaabli. Kavandatav täiendav elektriühendus Soomega parendab Eesti elektri varustuskindlust. Rahvusvaheline huvi väljendub ka läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, kus on seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning läbi Pariisi kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C. Kavandatava EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja rahvusvaheline huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-ala kui ka maakasutusõiguste järele, on riiklik huvi taristu paiknemise asukoha vastu suur. Kavandatava EstLink 3 merekaabli elektriühenduse ühendamine olemasoleva võrguga on eelduseks täiendavate välisühenduste ja tootmisvõimsuste lisandumiseks Lääne-Eestis, mis parendab tulevikus Eesti elektri varustuskindlust, loob eeldused Eestil taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab energiajulgeolekut. Eelnõu punkti 2 järgi on REP ja KSH algatamise eesmärk planeerida kõrgepingeliinid Eesti erinevate piirkondade vahelise varustuskindluse tagamiseks ning EstLink 3 ühendamine olemasoleva võrguga, mis suurendab energiajulgeolekut ja energiatõhusust. Uue liini rajamine on tulevikukindel investeering ning vajadusel saavad edaspidi piirkonnas süsteemiga liituda ka muud elektrienergia tootmis- ja tarbimisallikad, mille rajamine võidakse otsustada tulevikus. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 330 kV pingega õhuliin, 330 kV pingega konverteralajaam, olemasoleva 330 kV alajaama laiendus ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Planeeritakse uue 330 kV konverterjaama (jaama maavajadus ca 550x400 m) asukoht. Planeeritav elektriliin ehitatakse protsesside tõrgeteta kulgemisel valmis kõige varem aastal 2035 (Tabel 1). Tabel 1. EstLink 3 ajagraafik juhul, kui protsessid kulgevad tõrgeteta. Leitav ka https://elering.ee/EstLink-3 Elering ja Soome ülekandevõrgu operaator Fingrid sõlmisid eeluuringute 2021 läbiviimise kokkuleppe Elering ja Fingrid allkirjastasid EstLink 3 ühiste kavatsuste kokkuleppe, kus mõlemad ettevõtted võtsid mittesiduvad kohustused rajamaks EstLink 3 2022 projekti aastaks 2035 2025 REP algatamine REP koostamiseks rahvusvahelise hanke korraldamine ning asukoha 2025–2026 eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine 2026–2027 REP asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruande koostamine 2027 Eeldatav REP kehtestamine 2027–2028 Eleringi Investeerimisotsus, selgub ühenduse ehitamise aeg Projekteerimine, kasutusõiguse seadmine, tehniline lahendus ja hangete 2027–2030 läbiviimine 2030 Ehituse algus, ehitus 2035 Eelduslikult uus ühendus EstLink 3 valmis REP-i asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Elektriühendusele otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Elering on eelnevalt analüüsinud15 liinikoridoride alternatiivide paigutamise võimalusi piirkonda (joonis 1), millest lähtuvalt on tehtud ka ettepanek planeeringuala ulatuse osas (joonis 2). Joonis 1. Seoses EstLink 3 rajamisega võrgu üldine plaan REP-i menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku tegemisest ja 2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamisest. PlanS annab võimaluse teatud tingimuste täitmisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse järgselt. Sellisel juhul jätkub ehitise kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt projekteerimistingimuste väljastamisega. REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Asukoha eelvaliku alusel REP-i kehtestamine on ennekõike võimalik juhul, kui puuduvad välistavad tegurid elektriühenduste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega (nt välistatud on mõju Natura 2000 aladele) ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse pärast asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise 16, sh KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist REP-i detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud 15 19.11.2024 Eleringi esitatud REP algatamise taotlus, Elering AS kiri ReM dokumendiregistris 16 PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude ning KeHJS kohaste mõjude hindamiseks koostatakse üks ühine programm, esimese etapi aruanne ja aruanne. elektriühenduste alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja17 lk 95 kohaselt on REP-i detailse lahenduse puhul tegemist detailplaneeringuga sarnase instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline on, et planeeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse KMH täpsusastmes. Eelnõu punktis 3 esitatakse REP-i algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 2). REP planeeringuala hõlmab Lääne maakonnas osa Lääne-Nigula valda. Planeeringuala suurus on ligikaudu 513 km2. Joonis 2. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP-i planeeringuala asukoht ja piir Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Planeeringu ala on määratletud arvestades Eleringi poolt 20.05.2024 Tarbijakaitse ja 17 Eelnõu - Riigikogu Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud EstLink 3 merekaabli hoonestusloa taotlust 18 . Planeeringuala piiriks idas on Lääne-Nigula valla piir, lõunas Haapsalu mnt, läänes Silma looduskaitseala. REP kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal. Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REPi ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala. Planeeringualas toimub EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine. Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP-i koostamist MKM. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on REPi koostamise korraldaja üldreeglina MKM. Ainult PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel (riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes) võib Vabariigi Valitsus otsustada, et REP-i koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 teine lause ei kohaldu. MKM teavitab PlanS § 28 lõike 6 kohaselt REP-i ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja MKM-i veebilehel. Riigikantselei teavitab REP-i ja KSH algatamisest 14 päeva jooksul algatamisest arvates Vabariigi Valitsuse veebilehel. Teates märgitakse PlanS § 28 lõike 5 alusel järgmine info: 1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir; 2) REP-i koostamise eesmärk; 3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus; 4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht. PlanS § 28 lõike 7 kohaselt teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest kirjalikult PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates. Täpsemalt seletuskirja p 7.1. Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda MKM-i veebilehel19, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14 päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6). 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 18 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/960772 19 https://mkm.ee/planeeringud-ja-maapoliitika/planeeringud 6. KAVANDATAVA ESTLINK 3 REHEMÄE-AULEPA MAISMAA OSA RIIGI ERIPLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD REP-i algatamine ja kehtestamine on vajalikud kavandatava välisühenduse EstLink 3 ühendamiseks maismaal oleva 330 kV elektri ülekandevõrguga. Elektriühendused aitavad kaasa riigi 2050. aasta kliima- ja energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3). EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP on 2033+ vaates elektri varustuskindluse tagamiseks vältimatult vajalik. Kavandatava EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid (joonis 3). Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed. Joonis 3. Looduskaitselised piirangud EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa REP-i planeeringualal ja selle lähiümbruses. Perspektiivsed liinijooned on joonisel kujutatud skemaatilisena näidates, milliseid punkte on vaja omavahel ühendada. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA KULUD 7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud REP-i ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja MKM-i veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks planeeringuala kohalike omavalitsuste lehtedes. MKM-ile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 5000 eurot. Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult: • ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb; • Riigikogu; • planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi; • isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa paiknema pole kindlalt selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, teavitatakse kirjalikult kõiki planeeringualas asuvate maaüksuste omanikke. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil; • isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud; • samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või REP-i elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda). Algatamisest teavitatakse elektrooniliselt, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil. MKM-ile kaasnevad kulud REP-i ja KSH algatamisest teavitamisega. Kulu suurus on ligi 100 eurot. 7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud REP-i maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Juhul, kui ei ole võimalik loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, siis REP-i detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas KSH. Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Elering, kellega on sõlmitud koostöökokkulepe nr 5-4/51-1, (allkirjastatud 12.02.2025 20), mille kohaselt Elering kannab REP-i koostamise kulud, sh tasub PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning REP-i koostamiseks vajalike uuringute eest. MKM kannab REP-i ja KSH hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamise ja avalikustamisega seotud kulud, projektijuhi palgakulu). REP-i koostamine on kavas kuni kahes etapis: • REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 21 programmi koostamine ja REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine; • REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine juhul, kui pole võimalik detailsest lahendusest loobuda. REP-i koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis ning sõltub eelkõige mõjude hindamise ja planeeringulahenduse läbirääkimiste protsesside sujumisest. REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning asukoha eelvaliku ja asjakohaste mõjude, sh KSH esimese etapi aruande koostamise eeldatav aeg on 2,5 aastat (vt tabel 2). Ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad planeeringu koostamisel ning planeeringulahenduse läbirääkimisel. Tabel 2. REP-i koostamise eeldatav kestus detailsest lahendusest loobumise korral: Tegevus Eeldatav kestus REP-i algatamine, planeeringu koostamiseks rahvusvahelise 2025–2026 hanke korraldamine ning asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; - esialgsete trassialternatiivide visandamine; - lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine ning avalike arutelude korraldamine. 20 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/16680934 21 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.  REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruande 2026–2027 koostamine, sh: - vajalike uuringute, sh seire ja analüüside läbiviimine; - uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; - mõjude hindamine, alternatiivide võrdlemine ja asukoha eelvaliku tegemine; - asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud; - eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine; - vajadusel lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamiseks. Eeldatav REP-i kehtestamine 2027 Kui detailse lahenduse koostamisest pole võimalik loobuda, siis kehtestatakse REP alles pärast detailse lahenduse ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH aruande koostamist, sh vajalike uuringute ja analüüside läbiviimist ning eelprojekti(de) koostamist. REP-i menetlust selgitav skeem on esitatud joonisel 4. Oluline on märkida, et menetlusele lisandub mõjude hindamisele, uuringutele ja analüüsidele vajalik aeg, mis ei ole lõpuni prognoositav. I ETAPP AJAKULU (KUUDES)* II ETAPP AJAKULU (KUUDES)* REP asukoha eelvalik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 REP detailine lahendus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Algatamine II etapi aruanne Teavitamine Kooskõlastamine Riigihange Vastuvõtmine LS ja KSH P** Avalik väljapanek Avalik väljapanek Arutelu Arutelu Tulemuste arvestamine Tulemuste arvestamine Kehtestamine I etapi aruanne Kooskõlastamine*** Avalik väljapanek Arutelu Tulemuste arvestamine Vastuvõtmine Kehtestamine**** * Kollasega markeeritud ajakulu on indikatiivne, täpne aeg selgub planeerimismenetluses ** Lähteseisukohad ja KSH programm on võimalik avalikustada ka koos algatamisest teavitamisega *** Kooskõlastamine ja avalik väljapanek on võimalik läbi viia samaaegselt **** Asjakohane juhul kui on võimalik loobuda detailse lahenduse koostamisest Joonis 4. REP-i menetlust illustreeriv joonis. Mõjude hindamisele ja planeeringulahenduse läbirääkimistele kuluv aeg on prognoosimatu. 7.3. REP-i elluviimine tulevikus REP-i koostamise käigus määratakse kavandatava Eesti ja Soome vahelise EstLink 3 merekaabili ühendamiseks vajaliku Rehemäe-Aulepa maismaa osa asukoht, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjudega, mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuurimälestistele. Vajadusel määratakse meetmed mõjude ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, seiremeetmed ning põhjendatud juhul olulise mõju heastamise meetmed. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa elektri ülekandevõrgu maismaa osa on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on võimalik enim leevendada. REP-i algatamise korralduse andmise ajal ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid EstLink 3 ühendamiseks vajaliku Rehemäe-Aulepa maismaa osa kavandamiseks koostatava REP-i elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut REP-i koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui REP-i koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus REP-i koostamise ja KSH-i PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada. PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peatub REP-i kehtestamisega sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab REP-i peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul REP-i kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaotab REP kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel REP-i kehtestamisest arvates. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osaga seotud REP-i koostamise ja mõjude hindamise kulud kannab huvitatud isik. 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele valitsusasutustele: Riigikantselei, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL). PlanS § 28 lg 7 lubab Vabariigi Valitsusel REP-i algatada ja teavitada sellest asjaomaseid isikuid 30 päeva jooksul pärast algatamist. REP-i algatamisel rakendatud hea tava kohaselt ja konstruktiivsete koostöösuhete loomiseks esitab MKM korralduse eelnõu asjaomastele isikutele nende arvamuse väljaselgitamiseks siiski juba enne REP-i algatamist. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Lääne-Nigula vallale, Sihtasutusele Läänemaa, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Elering AS-le ja Elektrilevi OÜ-le. Kooskõlastuste ja arvamuste tabel koos MKM-i vastustega on leitav seletuskirja lisas.  Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastuste ja arvamuste tabel Kooskõlastaja/arvamuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitaja Märkused, ettepanekud arvamus 1. Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkusteta Teadmiseks võetud 07.02.2025 (EIS) 2. Kliimaministeerium Kooskõlastatud märkustega: Märkustega arvestatakse planeeringuga lahendatava 03.03.2025 (EIS) osa piires 1. Eelnõu plaanidel on märgitud ka planeeritav 1. Eelnõu plaanidel on liinide trassid kujutatud mereala kaabli trass, mis mõjutab ka skemaatiliselt. Merekaabli paiknemine ja selle maismaaosa. Seega näeme vajadust analüüsida, maaletuleku koht lahendatakse hoonestusloa milline mereala trassi võimalik asukoht kõige taotluse alusel, mille menetlejaks on vähem keskkonda kahjustaks. Hetkel plaanitav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. mereosa trass läbib kaitsealasid ning kulgeb piki Merekaabli maaletuleku kohta on võimalik rannikut (olles praegusel kujul ilmselt suurima täpsustada vastavalt REP-is leitavale mõjuga keskkonnale), mistõttu näeme, et trass konverteralajaama asukohale. tuleks juba olemasolevate andmete põhjal planeerida kaitsealadest mööda ning keskenduda uuringute läbiviimisel ka alternatiivsetele lahendustele (hetkel on ainult üks trassi eelvalik, mis läbib kaitsealasid). 2. Kuna maismaa osa trassist mõjutab ka mereosa 2. Merekaabli turvalisuse tagamist ning (s.o energiataristu maal ja merel), siis tuleb tehnoloogiat, sh selle mõju keskkonnale  kaaluda meetmeid trassi turvalisuse tagamiseks käsitletakse hoonestusloa menetluses, mis on kuni Eesti merealade välispiirini, arvestades REP-ist eraldiseisev protsess. muutunud julgeolekuolukorda. Edasises protsessis tuleb ära näidata, millist tehnoloogiat kasutatakse ning milline on selle mõju keskkonnale (näiteks kui trass süvistatakse merepõhja, kaetakse teatud materjalidega või kasutatakse muid lahendusi). 3. Eriplaneeringu raames tuleb kavandada ka 3. Planeeringu koostamise käigus tehakse maismaatranspordi ligipääsud ning ühendus koostööd Transpordiametiga. avalikult kasutatavate teede võrguga. Lisaks tuleb hinnata ehituse ja käitamise aegse ülegabariidiliste vedude vajadusega, arvestades riigi ja kohalike teede sildade ja viaduktide kandevõimet. Palume teha nimetatud küsimustes koostööd Transpordiametiga. 4. Eriplaneeringu raames tuleb arvestada 4. Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse varem võimaliku Turba-Haapsalu-Rohuküla kehtestatud planeeringute, sh kavandatud Turba- elektrifitseeritud raudtee rajamisega ja raudtee Haapsalu-Rohuküla raudtee kaitsevööndi piirangutega. maakonnaplaneeringuga. 5. Võimalusel tuleb vältida elektriliinide ja muude 5. Märkusega arvestatakse võimaluste piires. elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatiste planeerimist maardlatele. 6. Palume eriplaneeringu koostamisse kaasata 6. Eesti Geoloogiateenistus kaasatakse planeeringu Eesti Geoloogiateenistus. koostamise protsessi. 3. Regionaal- ja Kooskõlastatud märkusteta. Teadmiseks võetud Põllumajandusministeerium 10.03.2025 nr 1.4-2/349-1 4. Kaitseministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu. Teadmiseks võetud. Paralleelselt kulgeva riigi 26.02.2025 e-kiri EstLink 3 riigi eriplaneeringus arvestada eriplaneeringu tulemusi arvestatakse. menetluses oleva Kaitseministeeriumi korraldatava riigi eriplaneeringuga juhul kui selles valitav ala peaks jääma EstLink 3 riigi eriplaneeringu alale. (Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu avalik veebileht: Kaitsetööstuspark | Kaitseministeerium) 5. Lääne-Nigula Vallavalitsus 1. Ettepanek on kavandatava EstLink 3 õhuliini 1. Ettepanek teadmiseks võetud (arvamus) alternatiivina rajada maakaabel. 12.03.2025 nr 7-1/25-19-4 2. Algatamise eelnõust (sh. seletuskiri ja 2. Merealuse kaabli asukoha määramise aluseks lisadokumendid) ei selgu või on keeruline mõista on võetud taristu haavatavuse leevendamise selgitust või põhjendust kaabli maale tuleku vajadus, et vähendada võimalust mitmete asukoha valikule. Hetkel oleme pandud olukorda, Soome lahes paiknevate kaablite samaaegse kus kaabli maismaale jõudmise asukoht on leitud vigastumise riski. Selleks, et antud riski ja Lääne-Nigula vallas tuleb leida trassi asukoht maandada, peab Estlink 3 trassi vahekaugus maal. Antud situatsioon vajaks seletuskirjas lahti olemasolevast Estlink 1 merekaablist olema kirjutamist ja kaalutlust, millises ulatuses on võimalikult suur. Seega on meretrassi siiski võimalik merekaabli asukohta veel muuta alguspunktiks valitud Aulepa, kuna siis on ning vastavalt sellele korrigeerida planeerigu ala. sõltumata Soomepoolsest trassist ja võimaliku kaableid vigastava laeva kiirusest tagatud elektrisüsteemi reageerimiseks sobilik miinimumaeg. Aulepa trass võimaldab arvestada võimalike tulevikutootmistega Hiiumaal ja kaugemalgi (Elektriülekandevõrgu arengukava 2025–2034 peatükk 6.5 Võrgu pikaajaline tulevikuvisioon). Lisaks on Paldiskis asuvate mitmete eri tüüpi taristu- ja sõjaliste objektidest tulenevalt täiendav risk. Paldiski trassi korral oleks ühenduspunkt põhivõrku Keilas Harku-Lihula-Sindi liinile. See asub väga lähedal Harku alajaamale, mis on Estlink 1 alguspunktiks. Laialdasem katastroof, rike võrgus või mõni muu taristut kahjustav sündmus võib viia tööst välja mõlemad välisühendused Paldiski ja Keila asukoha korral. Lisaks sellele asub Pakri poolsaarel piisavalt muid kõrge riskiga objekte nagu Paldiski lõuna- ja põhjasadam, mitmed sõjalised objektid ning Pakri poolsaarele planeeritav radioaktiivsete jäätmete lõppladestuskoht. Seega on kõrgendatud risk Pakri poolsaare tervikuna saboteerimiseks. Seda riski asukohavalikul arvesse võttes ei taotleta merekaabli paigaldamiseks hoonestusluba Nõva või Paldiski suunal. Merekaabli asukohta on võimalik muuta vastavalt REP-is ilmnevatele piirangutele liini jätkumisel maismaal. Selleks tuleb vajadusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti menetletava hoonestusloa protsessis liikuda tagasi  varasemasse etappi, kuid eelduslikult jääb see siiski samasse piirkonda. 3. Algatamise eelnõust ei selgu regionaalsete 3. Regionaalsest vaatest pakub põhivõrgu vajaduste vaade ja võimalused. olemasolu võimalusi tootjate ja tarbijate liitmiseks elektrisüsteemiga. Juhul kui regionaalarengut ei toimu selliselt et tarbimine või tootmine kasvaks nii, et liitumine pingel 330kV on vajalik, siis projekti rajamisaegselt pakub ehitustegevus kohalikele majutusasutustele, toitlustusasutustele, metsatööstusele ja teistele ehitustegevusega seotud ettevõtetele tööd. Kohalikult tasemel tagab elektriühenduse OÜ Elektrilevi läbi jaotusvõrgu. Jaotusvõrgu rekonstrueerimisvajaduse kohta ei saa Elering otsuseid teha. Antud REP-i eesmärk on kavandada põhivõrgu ühendus perspektiivse EstLink3 ja olemasoleva põhivõrgu vahele. 4. Algatamise eelnõu juures olevas algatamise 4. Elektrisüsteemi põhiolemus on, et taotluses on viidatud, et õhuliin võiks tulevikus üle elektrivõrku ühendatud tootmisseadmed kanda meretuuleparkide võimsust, kuid saavad olla ükskõik missugused seadmed algatamise seletuskirjas ei nähtu, millised mis toodavad või tarbivad elektrit. Seega täiendavad ehitustegevused sellega seose hetkel lisaks tuuleenergiale saab elektrivõrku planeeritava liiniga kaasnevad või ei kaasne. ühendada ükskõik missuguseid tootmis- ja Selline info annaks selgema ülevaate kohalikule tarbimisallikaid. Seega on võimalik ka omavalitsusele ja elanikele ehitise mastaapsuse ja meretuuleparkide energia ülekandmine. mõjutuste osas. Hetkel on Eleringi hinnang, et antud  piirkonnas täiendavaid uusi 330kV õhuliine peale planeeringutaotluses esitatu tarvis ei ole isegi juhul kui meretuuleparkide energia ülekandmine toimuks planeeritavast liinist. 5. Algatamise eelnõu juures olevas taotluses on 5. REP-i algatamise taotluses viidatud võimalikud viidatud võimalikule Aulepa-Nõva ühendusele ja tulevikuprojektid ei ole antud planeeringu osa. ringühendusele mandri ja saarte vahel, kuid jääb Elering viitab algatamise eelnõu juures olnud selgusetuks, kas kavandatule tuleks koheselt taotluses, et antud rajatav liin on tulevikukindel tähelepanu pöörata, millises ulatuses planeerimis- investeering ning vajadusel saab võimaldada ja ehitustegevust ja sellega seonduvat mõju tulevikuarenguid elektrisüsteemis. Need sellega kaasneb. arengud on aga seotud majandusarenguga ning võimaliku elektritarbimise suurenemisega tulevikus. Antud planeeringus neid ei käsitleta, need oleks osa tulevikus koostatavatest planeeringutest. 6. Seletuskirjast ei selgu, kas üldse ja milline on 6. Planeeringus on eesmärk leida trassikoridor, ülekaalukas huvi planeerida elektriliini koridor mis võimalikult vähe kasutab piirangutega kaitsealadele juhul, kui kaitse-eeskiri uute ehitiste alasid. Siiski võib tekkida vajadus kaaluda püstitamise välistab. tasakaalu looduskaitse ja inimestele põhjustatavate häiringute vahel. Korralduse eelnõu seletuskirjas on põhimõtteline liinijoon kujutatud skemaatiliselt, sirgjoonena, et tähistada üldistatult, millised punktid on vaja omavahel ühendada. 7. Risti osavallakogu otsustas mitte toetada riigi 7. Risti osavallakogu otsus mitte toetada riigi eriplaneeringu algatamist. eriplaneeringu algatamist võetakse teadmiseks 8. Planeeringu koostamisel täpsustada millist 8. Seoses maaomanikele ja kohalikule hüvitist ja regulaarset talumistasu saab omavalitsusele hüvitiste ja regulaarsete maaomanik ja kohalik omavalitsus; millised on talumistasudega on Eleringi kui trassikoridori alla jääval maal lubatud/keelatud põhivõrguettevõtja eesmärgiks kohelda tegevused ja kohustused (korrapärane raadamine, maaomanikke võimalikult võrdselt ja seetõttu kraavide puhastamine ja vajadusel kuivendamine, juhindutakse hüvitiste kokkuleppimisel Eleringi asendusistutused jmt maad väärtustavad sisemisest korrast. Selle põhjal makstakse tegevused). maaomanikele ühekordset hüvitist kinnistu kasutusvõimaluste vähenemise eest. Ühekordne hüvitis sõltub kasutatava kinnistu väärtusest, kasutusala ulatusest ning võimalikust tegevuspiirangute tõttu saamata jäävast tulust ja otsesest varalisest kahjust (nt metsa hävimise, ehitise lammutamise, avalikule teele juurdepääsu pikenemise jms tõttu). Prognoositud keskmised ühekordsed hüvitised Eleringi sisekorra alusel viimase aasta kinnisvaratehingute hinnastatistika või eksperthinnangu alusel:  Metsamaa (koos metsaga) – reeglina kompenseeritakse 100% tehnorajatise kasutusõiguse ala turuväärtusest ja lisaks kompenseeritakse raieringi (küpse metsa) tulu ja kaitsevööndis raiutava sortimentide tulu vahe vastavalt hindamisprotsessi hetkel  kehtivale RMK vahelao hinnale kasutusõiguse ala ulatuses.  Põllumaa – reeglina kompenseeritakse 33% tehnorajatise kasutusõiguse ala turuväärtusest.  Masti paigaldamise tasu 500 eur/masti kohta.  Kõikide kasutusõiguslepingute asjaajamistasu kompenseeritakse maaomanikele summas 200 eur. Talumistasudega, ehk peale kitsenduse rajamist makstava perioodilise tasuga seonduv on lahti kirjutatud Eleringi veebilehel: https://elering.ee/talumistasu