Teadus- ja arendusteenuse „​​Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ tellimine, vastutava isiku ja komisjoni nimetamine

Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Anija vallavalitsus Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Inga Vainu, [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 Tiheasusutus ala /hajaasustus Maakorralduslik toiming- maaüksuse jagamine Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusteatiste menetlus Detailplaneeringu menetlus Järelevalve menetlus 1. joon ei J a , Maaameti planeeringute kaardil on piisav Ka pdf piisab valla kodulehel ja paberkandjal seinal Anija valla arengukava Anija valla heakorra eeskiri Anija valla raietööde eeskiri Anija valla ü hisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017 - 2028 Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Anija valla raiekord 2 Juhtotstarve Detailplaneeringu menetlus Projekteerimistingimuste menetlus 1. pind-eri värviga ja Ja, P df piisab valla kodulehel ja paberkandjal seinal Maaameti planeeringute kaardirakendus 3 Perspektiivne tee (so ristumine riigimaanteega) Tehniliste tingimuste taotlus ja menetlus Transpordiametis, Projekteerimsitingimuste menetlus 1 joon ei Ja, P df piisab valla kodulehel ja paberkandjal seinal Anija valla arengukava 5 Perspektiivsed kergliiklusteed Projekteerimistingimuste menetlus, Hankemenetlus projekteerimiseks ja ehitamiseks 1.joon ei ja Anija valla arengukava 6 Perspektiivsed tuletõrjeveevõtukohad Hankemenetlus projekteerimiseks ja ehitamiseks 1.punkt või sümbol ei ja Anija valla arengukava 7 Perspektiivsed supluskohad Hankemenetlus projekteerimiseks ja ehitamiseks 1. punkt või sümbol ei ja Anija valla arengukava 8 Jalgratta tunnel või sild (so raudtee ületamised) Tehniliste tingimuste taotlus ja menetlus Eesti Raudtees 1. punkt või ring ei ja Lisaks on Anija valla ü ldplaneeringus praegu olulised kihid maakonnaplaneeringust rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa kihid, mis praegu mujal ei kajastu avalikkusele . Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: AS Eesti Raudtee 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. [email protected] – GIS spetsialist [email protected] – Maakorralduse spetsialist 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid vajate? Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks tingimus) kategori- kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot 3. Numbriline seeritud? andmeid kasutate) 4. kategoriseeritud (näiteks kasutate. lubatud katusetüübid) 1 Planeerimisseaduse (PlanS) §75 lõige 1 punkt 1 …Raudteede üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 1.1 Olemasoleva Projekteerimistingimu 1.Ruumiobjekt: joonobjekt= Hetkel kehtivates ÜP-des ÜP peaks sätestama kas raudteetrassi ste (PT) taotlemisel ja rööbastee õgvendus, pigem ei ole kajastatud ehitisi realiseerimine on õgvendused ja koostamisel. pindobjekt=rööbastee ruumiobjektina. täiendava planeeringu nendest muutuv Maade omandamisel õgvenduse trassikoridor Koostatavatesse ÜP- (DP) koostamise kaitsevöönd. (KAHOS). kaitsevööndi ulatuses – sisendi desse annab Eesti kohustusega või on ÜP-sse annab AS Eesti Raudtee sisendeid realiseeritav PT Tugineme üleriigilise Raudtee asukohapõhiselt jooksvalt menetlusega (s.h avatud planeeringu „Eesti 2. Tekstiline – sisendi ÜP koos lähteseisukohtadega menetlusega) tuginedes 2030+“ peatükile seletuskirja annab AS Eesti või koostöö vältel. ÜP-le. „4.3.2. Ühendus Raudtee Valdavalt on menetluses lähemate olevatesse ÜP-desse sihtkohtadega“ õgvendused KOV-ide /Reisirongiliikluse poolt lisatud, kuid on ka kiirus, sagedus ja erandeid. Näiteks KOV kasutusmugavus on vastanud ettepanekule peavad kasvama järgmiselt: „Ettepanekut kõigis Eesti jaoks ei arvestata. Kõik tähtsates suundades õgvendused Tulevikus tuleb kavandatakse vastavalt rongide kehtivale õigusele ning maksimaalset kohalik omavalitsus siin lubatud piirkiirust täiendavaid tingimusi ei suurendada sea“. Tallinna–Narva– Peterburi, Tallinna– Tartu–Pihkva ja Tartu–Valga–Riia liinidel kuni 160 km/h./ 1.2 Olemasoleva Projekteerimistingimu 1.Ruumiobjekt: joonobjekt– Hetkel kehtivates ÜP-des ÜP peaks sätestama kas raudtee ste (PT) taotlemisel ja sisendi ÜP-sse annab AS Eesti on kajastatud ehitisi realiseerimine on trassikoridori koostamisel. Raudtee seletuskirjas. täiendava planeeringu perspektiivse teise Maade omandamisel 2. Tekstiline – sisendi ÜP Koostatavatesse ÜP- (DP) koostamise raudtee peatee (KAHOS). seletuskirja annab AS Eesti desse annab Eesti kohustusega või on rajamine ja sellest Raudtee Raudtee sisendeid realiseeritav PT muutuv raudtee jooksvalt ja menetlusega (s.h avatud kaitsevöönd asukohapõhiselt. menetlusega) tuginedes ÜP-le. 1.3 Uute planeeritavate Ruumiandmete üle 1.Ruumiobjekt: joonobjekt= Jah Koostatavates ja raudtee toomine varem planeeritav raudtee, uuemates kehtivates ÜP- trassikoridoride kehtestatud pindobjekt=raudtee des on arvestatud asukohad maakonnaplaneerigut trassikoridor, est ja/või puntobjektid=planeeritavad teemaplaneeringutest. reisrongide peatuskohad, Ehitusprojektide planeeritavad jaamad, koostamise või varem planeeritavad kehtestatud raudteeületuskohad planeeringut (kategoriseerida sama- või täpsustavate PT eritasand), planeeritavad taotlemisel ja veoalajaamad, vms koostamisel. raudteerajatised. Maade omandamisel 2. Tekstiline –ÜP seletuskirjas (KAHOS). trassikoridoris kehtivad piirangud vastavalt varem kehtestatud maakonnaplaneerigutes ja/või teemaplaneeringutes toodule 2. Planeerimisseaduse (PlanS) §75 lõige 1 punkt 1 …  transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede… üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 2.1 Raudteega ristuvad AS Eesti Raudtee 1.Ruumiobjekt: joonobjekt= Jah Koostatavates ja ÜP peaks sätestama kas avalikud teed, kooskõlastab olemasolev tee/planeeritav uuemates kehtivates ÜP- ehitisi realiseerimine on sealhulgas raudteega ristumiste, tee, pind- või punktobjekt= des on arvestatud DP kohustusega või on kergliiklusteed: s.h uute olemasolev realiseeritav PT 1.Olemasolevad ületuskohtade raudteeületuskoht/planeeritav menetlusega (s.h avatud 2.Planeeritavad asukohad ÜP raudteeületuskoht menetlusega) tuginedes täpsusastmes. 2. Raudteeületuskohad ÜP-le. Tulevasele ehitise kategoriseerida: omanikule 2.1 Olemasolev planeeringu või PT samatasandiline, olemasolev koostamise aluseks. eritasandiline 2.2 Planeeritav samatasandiline, planeeritav eritasandiline 3. Tekstiline –ÜP seletuskiri selgitab ruumiobjekti 2.2 Reisirongide AS Eesti Raudtee 1.Ruumiobjekt: joonobjekt= Jah ÜP peaks sätestama kas peatuskohad: kooskõlastab peatuskohta ühendav ehitisi realiseerimine on 1.Olemasolevad peatuskohtade olemasolev/planeeritav DP kohustusega või on 2.Planeeritavad asukohad ÜP teedevõrgustik, sh realiseeritav PT täpsusastmes. kergliiklusteedevõrgustk, pind- menetlusega (s.h avatud Tulevasele ehitise või punktobjekt= peatuskoht, menetlusega) tuginedes omanikule ÜP-le.  planeeringu või PT parklad, koostamise aluseks ühistranspordisõlmpunkt, vms (õiguseks). 2. Peatuskohad kategoriseerida: 2.1 Olemasolev 2.2 Planeeritav 3. Tekstiline –ÜP seletuskiri selgitab/täiendab ruumiobjekti asukoha valikut 2.3 Avaliku kasutusega ÜP-ga tuleks selgitada 1.Ruumiobjekt: joonobjekt Jah Sõltub KOV-ist. Mõned kohalikud teed, s.h välja raudteemaa kategoriseerida: arvestavad kergliiklusteed kinnistutel paiknevad 1.1. Olemasolevad ettepanekutega, mõned raudteemaal: olemasolevad avalikult 1.2. Planeeritavad mitte. 1.Olemasolevad kasutatavad teed, 2.Planeeritavad väljaarvatud raudtee hooldusteed ning teha ettepanek nende arvamiseks kohalike teede hulka. Valdavalt on tegemist selliste teedega, kustkaudu on ainukesed juurdepääsud raudteemaaga piirnevatele kinnistutele. AS Eesti Raudtee kooskõlastab või teeb ettepaneku selliste teede arvamiseks kohaliku tähtsusega teede hulka.  Uued raudteemaale planeeritavad avalikud teed või nende paiknemise võimalikkus raudteemaal kooskõlastab või kooskõlastab tingimustega AS Eesti Raudtee ÜP koostöö vältel. Arvestamiseks järgnevates planeerimis- või projekteerimismenetl ustes. Tuginemine vajadusel olemasolevate teede kasutusõiguse (servituut KOV kasuks) seadmise protsessi läbiviimiseks. (NB uutele rajatavatele teedele seatakse kasutusõigus vastavalt projektile). 3 Planeerimisseaduse (PlanS) §75 lõige 1 punkt 10 rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste  täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine 3.1 Metsloomade AS Eesti Raudtee 1.Ruumiobjekt: ÜP peaks sätestama kas läbipääsude/ökoduk kooskõlastab punktobjekt=planeeritav ehitisi realiseerimine on tide asukohtade asukohad ÜP ökodukti asukoht DP kohustusega või on vajaduse määramine täpsusastmes. rohekoridoris realiseeritav PT Tulevasele ehitise menetlusega (s.h avatud omanikule menetlusega) tuginedes planeeringu või PT ÜP-le. koostamise aluseks. 4. Planeerimisseaduse Projekteerimistingimu 1.Ruumiobjekt: pindobjekt- ÜP KSH peaks sätestama (PlanS) §75 lõige 1 ste (PT) taotlemisel ja kaitseala piir ja selle kas ehitisi realiseerimine punkt 13 kohaliku koostamisel. kaitsevöönd on DP ja KMH omavalitsuse üksuse Uuringute läbiviimise 2. Tekstiline –kehtivad kohustusega või PT tasandil kaitstavate (KMH) vajaduse piirangud, uuringute vajadus, menetlusega koos KMH- loodusobjektide ja väljaselgitamiseks vms ÜP seletuskirjas, KSH ga (s.h avatud nende kaitse- ja ehitise kavandamisel. aruandes menetlusega). kasutustingimuste seadmine 5 Planeerimisseaduse ÜP peaks sätestama kas (PlanS) §75 lõige 1 DP kohustusega aladel on punkt 26 raudteerajatise detailplaneeringu ehitamiseks, koostamise rekonstrueerimiseks, kohustusega alade teise peatee ehitamiseks, või juhtude õgvendamiseks jne määramine olemasolevale raudteemaale vajalik DP koostamine või on võimalik realiseerida PT  menetlusega (s.h avatud menetlusega). Pärast üldplaneeringu kehtestamist (või üldplaneeringu menetluse ajal) algatatavad raudteerajatiste, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustoimingud, sealhulgas maakorraldustoimingud KAHOS-e alusel peaksid vastama üldplaneeringus esitatud põhimõtetele.  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud ? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid , mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 Maa-alale vajalik elektriline võimsus Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Numbriline Ei Ei 2 Maakasutus otstarve Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Kategoriseeritud (eramumaa, looduslik rohumaa, tootmis-ja ärimaa annab aimu võimalikust perspektiivsest energiatarbest alal) Jah Jah 3 M aakasutusplaan : detailplaneeringu kohustusega alad Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Dwg formaadis, eraldi kihina pindobjekt /joonobjekt Ei 4 Maakasutusplaan : Võiks olla suuremad, näiteks alates B-tüüpi (0,5 MW ja suuremad) perspektiivsed tootmisüksused ( päikeselektrijaamad , tuulepargid) üldplaneeringus kajastatud Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Dwg formaadis, eraldi kihina pindobjekt /joonobjekt Ei 5 P laneeritav ad teede trassid , ka raudtee Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Dwg formaadis, eraldi kihina pindobjekt /joonobjekt Ei 6 O lemasolevad tehnotrassid Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Dwg formaadis, eraldi kihina pindobjekt /joonobjekt 7 P laneeritavad põhilised tehnotrassid (ühistööde kavandamiseks) Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Dwg formaadis, eraldi kihina pindobjekt /joonobjekt Ei 8 E hituskeelualad Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Dwg formaadis, eraldi kihina pindobjekt /joonobjekt Ei 9 L ooduskaitse piirangualad Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Dwg formaadis, eraldi kihina pindobjekt /joonobjekt Ei 10 M uinsuskaitsealad Elektrivõrgu planeerimine/ehitamine Dwg formaadis, eraldi kihina pindobjekt /joonobjekt Ei Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Järva Vallavalitsus 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Signe Siil, [email protected] 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid vajate? Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks tingimus) kategori- kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot 3. Numbriline seeritud? andmeid kasutate) 4. kategoriseeritud (näiteks kasutate. lubatud katusetüübid) 1 Planeeringuala või Projekteerimistingimu 1. Ruumiobjekt – pind Ei oska On seletuskirjades Ehitusseadustik; kohaliku tähtsusega ste andmine, 2. Tekstiline muid tekstiliselt ja kaartidel Maa-ameti kitsenduste objekti üldiste detailplaneeringu 3. Kategoriseeritud - kategoori pdf-is – võiks olla kaardirakendus kasutus- ja algatamine, ehitusloa juhtotstarbed aid näha vähemalt mingid andmed ehitustingimuste väljastamine kui kaardirakendusel vaatamine, ala juhtotstar aadressiga leitavad. juhtotstarve, kas on bed detailplaneeringu kohustus, kas on supelranna ala 2 Tiheasustusalade, Maakorraldustoimingu 1. Ruumiobjekt (pind) Kehtivad üldplaneeringud krundi määratud te läbiviimine: 2. Tekstiline (tingimused) on pdf-kujul. minimaalsuuruse, 1) kinnisasja või selle 3. Kategoriseeritud - detailplaneeringu osa ümberkruntimine; juhtotstarbed koostamise 2) kinnisasjade osade kohustusega juhtude vahetamine; vaatamine 3) kinnisasja piiri muutmine; 4) kinnisasja jagamine; 5) kinnisasjade liitmine; 6) kinnisasja piiri kindlakstegemine ja 7) kinnisomandi kitsenduste selgitamine. 3 4 5 6 …  KAITSEMINISTEERIUMI ANDMEVAJADUSED ÜLDPLANEERINGUTEST Üldplaneeringu lahendatav Tegevus või haldusmenetlus, mille Millisel kujul andmeid vajate? Võite Kas andmed Kas täna koostatavates ja juba Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid andmeid kasutate valida mitu peaksid olema kehtivates üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille kaudu/milles Võimalusel vastake palun võimalikult 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, kategori- andmed teile vajalikul kujul üldplaneeringute andmeid kasutate) täpselt, millist infot kasutate. pind) seeritud? kättesaadavad? 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) 1 Riigikaitseliste objektide käsitlus, Riigikaitseliste ehitiste arendamisel. 1, 2, 3, 4 On kättesaadav, kuid enamasti Üldplaneeringute materjalid valla vm asutuse ehitustingimused, kasutustingimused tähendab see pdf-materjale, mida saab veebilehel. sisuliselt võrdustada paberkaustaga. Valla koostatud ülplaneeringu kaardirakendus (kui on). Kaardikihtide olemasolu korral oleks võimalik kasutada oma geoinfosüsteemi. 2 Riigikaitseliste ehitiste töövõimest lähtuvad Ehitisregistris ehitusloa, 1, 2, 3, 4 Jah, aga vahel mõne peatükkide ja Sama ehitustingimused muudele kinnistutele projekteerimistingimuste, ehitise teatiste kaartide vahel laiali. Pdf-formaadi tõttu menetlused. on info saamine põhimõtteliselt Planeeringute menetlusel. käsitöö. 3 Üldised ehitamise tingimused linnalise Uute riigikaitseliste ehitiste arendamisel ja 1, 2, 3, 4 Jah, aga kohati paljude peatükkide ja Sama asustuse piirkonnas, maalise asustuse asukohavalikul. kaartide vahel laiali. Pdf-formaadi tõttu piirkonnas on info saamine põhimõtteliselt käsitöö. 4 Planeeringu koostamise kohustus Riigikaitseliste ehitiste arendamisel. 1, 2, 3, 4 Jah, aga kohati paljude peatükkide ja Sama Uute riigikaitseliste ehitiste arendamisel ja kaartide vahel laiali. Pdf-formaadi tõttu asukohavalikul. on info saamine põhimõtteliselt käsitöö. 5 Väärtuslike põllumajandusmaade üldised Riigikaitseliste ehitiste arendamisel. 1, 2, 3, 4 Jah, aga kohati paljude peatükkide ja Sama tingimused Uute riigikaitseliste ehitiste arendamisel ja kaartide vahel laiali. Pdf-formaadi tõttu asukohavalikul. on info saamine põhimõtteliselt käsitöö. 6 Rohevõrgustike ja Natura 2000 alade üldised Riigikaitseliste ehitiste arendamisel. 1, 2, 3, 4 Jah, aga kohati paljude peatükkide ja Sama tingimused Uute riigikaitseliste ehitiste arendamisel ja kaartide vahel laiali. Pdf-formaadi tõttu asukohavalikul. on info saamine põhimõtteliselt käsitöö. 7 Miljööväärtuslike alade tingimused Riigikaitseliste ehitiste arendamisel. 1, 2, 3, 4 Jah, aga kohati paljude peatükkide ja Sama Uute riigikaitseliste ehitiste arendamisel ja kaartide vahel laiali. Pdf-formaadi tõttu asukohavalikul. on info saamine põhimõtteliselt käsitöö. 8 Energiavaldkonna arengusuunad (tuulikud, Riigikaitselise ehitise töövõime tagamisel - 1, 2, 3 Jah, aga kohati paljude peatükkide ja Sama päikesepaneelid) ehitisregistris projekteerimistingimuste, kaartide vahel laiali. Pdf-formaadi tõttu ehitusloa ja ehitisteatise menetlusel. on info saamine põhimõtteliselt Detailplaneeringute menetlusel. käsitöö. 9 Juhtotstarve Riigikaitseliste ehitiste arendamisel. 1, 2, 3 Jah, kuid pdf-formaadi tõttu on info Sama Uute riigikaitseliste ehitiste arendamisel ja saamine põhimõtteliselt käsitöö. asukohavalikul. EHR ja DP kooskõlastamismenetlused.  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Keskkonnaamet 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Irma Pakkonen (Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist, [email protected]) ja Märt Öövel (Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialist, [email protected]). 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid vajate? Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks tingimus) kategori- kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot 3. Numbriline seeritud? andmeid kasutate) 4. kategoriseeritud (näiteks kasutate. lubatud katusetüübid) 1. Kõik üldplaneeringu (ÜP) Keskkonnaamet analüüsib Ruumiobjekt ja tekstiline. Ei pruugi olla, vt täpsemalt Vt ka altpoolt. ülesanded (alljärgnevalt on ÜP kooskõlastamisel ja altpoolt. osade ÜP ülesannete kohta ehituskeeluvööndi Digitaalses vormis oleks vaja kõiki Üldplaneeringutega antud täiendavat infot). vähendamiseks nõusolekute kehtestatavaid kihte (kasutusvajadus kehtestatud piirangud võiksid andmisel kogu sõltub konkreetsest teemast ja olla nähtavad ka Maa-ameti planeeringulahendust probleemist), loodetavasti need geoportaalis erinevate tervikuna, mitte saavad edaspidi olema alla laetavad. kaartikihtide juures konkreetsete ÜP-ga Informatiivsed kihid (nt (kitsenduste kiht). lahendatavate ülesannete reoveekogumisalad) peaksid saama Kaardimaterjal võiks olla kaupa. Sama ka ÜP-le allalaetavad või vastava teenusena vaadeldav ka MapInfos või järgnevate arendusetappide kasutatavad erinevatest ametlikest ArcGis süsteemis (lisaks Maa- (detailplaneering, allikatest. ameti kaardirakendusele).  ehitusdokumendid) MapInfo sobib praeguses kooskõlastamisel ning olukorras kõige paremini just keskkonnamõju kooskõlastamise protsessis, et strateegilises hindamises leida kiirelt võimalikud (KSH), keskkonnamõju probleemkohad, kus tuleb hindamises (KMH) hinnata planeeritud objektide osalemine (seisukoha ja tegevuste mõju keskkonnale, andmine, kooskõlastamine kaitstavatele aladele, liikidele jmt). jm. Keskkonnaamet kasutab ÜP-sid ka keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa taotluste menetlemisel ja lubade andmisel. Keskkonnaamet tutvub ÜP- ga kehtestatud piirangutega ka riikliku keskkonnajärelevalve teostamisel, samuti tõendite kogumisel nii karistusõiguses (süüteomenetluste läbiviimisel) kui haldusõiguses (haldusmenetluste läbiviimisel). 2. Transpordivõrgustiku ja Kooskõlastuse või Sõltub konkreetsest objektist – Hetkel kehtivad ÜP-d on Looduskaitseseaduse (LKS) muu infrastruktuuri, nõusoleku andmine DP eelkõige ruumiobjekt, kuid olulised koostatud väga erinevatel § 38 lg 5 loetleb konkreetsed sealhulgas kohalike teede, kehtestamiseks või võivad olla ka nt tekstilised ajajärkudel ning seetõttu väga ehitised, millele ei laiene raudteede, sadamate ning ehitustegevuseks, sh selgitused või tingimused. erineva sisu ja kvaliteediga, ehituskeeld, kui need on väikesadamate üldise kaitstaval loodusobjektil. mistõttu kõikidel juhtudel kavandatud kehtestatud detail- asukoha ja nendest Vastavat objekti käsitleva kindlasti ei ole nimetatud või üldplaneeringuga. tekkivate kitsenduste järgmise arendusetapi objektid piisavalt käsitletud. Probleem – selleks et erand määramine (PlanS § 75 lg KSH-s, KMH-s osalemine Koostatavates ÜP-des rakenduks, peaks olema 1 p 1). (seisukoha andmine, eeldatavalt saavad teatud konkreetne ehitis kooskõlastamine jmt). täpsusastmes olema, kuid planeeringuga kavandatud, Samuti keskkonnalubade põhiline probleem (näiteks üldplaneering paljudel taotluste menetlemisel ja ehituskeeluvööndi seisukohalt) puhkudel (eriti lubade andmisel. täpsusastmes. sadamaehitised) ehitise  täpsuseni ei lähe, Praktikas küsitakse detailplaneeringuid peetakse Keskkonnaametilt sageli valdavalt aga liigseks. arvamust (nt esitatakse kooskõlastamiseks ehitusdokumente, ehkki Keskkonnaamet ei pruugi olla asutus, kellelt peab arvamust või kooskõlastust küsima), kas teatud ehitiste rajamine ehituskeeluvööndis on lubatud (avalikult kasutatavale teele, raudteele, sillale, sadamaehitisele jne ei laiene ehituskeeld, kui need ehitised on kavandatud üld- või detailplaneeringuga). 3. Kohaliku tähtsusega Keskkonnaloa taotluse Ruumiobjekt ja tekstiline. Hetkel kehtivad ÜP-d on liiga Jäätmeseadus, jäätmekäitluskohtade menetlemisel ja lubade üldsõnalised. keskkonnaseadustiku üldosa asukoha ja nendest andmisel, sh KMH seadus. tekkivate kitsenduste eelhinnangu andmisel. määramine (PlanS § 75 lg Samuti nt 1 p 2). detailplaneeringute menetlemisel. 4. Tehnovõrkude ja -rajatiste Nõusoleku andmine DP Sõltub konkreetsest objektist – Hetkel kehtivad ÜP-d on LKS § 38 lg 5 loetleb üldise asukoha ja nendest kehtestamiseks või eelkõige ruumiobjekt, kuid olulised koostatud väga erinevatel konkreetsed ehitised, millele ei tekkivate kitsenduste ehitustegevuseks, sh võivad olla ka näiteks tekstilised ajajärkudel ning seetõttu väga laiene ehituskeeld, kui need on määramine (PlanS § 75 lg kaitstaval loodusobjektil. selgitused või tingimused. erineva sisu ja kvaliteediga, kavandatud kehtestatud detail- 1 p 3). mistõttu kõikidel juhtudel või üldplaneeringuga. Praktikas küsitakse kindlasti ei ole nimetatud Probleem – selleks et erand Keskkonnaametilt sageli objektid piisavalt käsitletud. rakenduks, peaks olema arvamust (nt esitatakse Koostatavates ÜP-des konkreetne ehitis kooskõlastamiseks eeldatavalt saavad teatud planeeringuga kavandatud, ehitusdokumente, ehkki täpsusastmes olema, kuid üldplaneering paljudel Keskkonnaamet ei pruugi põhiline probleem (EKV puhkudel tehnovõrkude ja olla asutus, kellelt peab seisukohalt) täpsusastmes. rajatiste puhul ehitise täpsuseni arvamust või kooskõlastust ei lähe, detailplaneeringuid küsima), kas teatud ehitiste peetakse valdavalt aga liigseks. rajamine ehituskeeluvööndis on lubatud (avalikult kasutatavale teele, tehno- võrgule ja rajatisele, sadamaehitisele jne ei laiene ehituskeeld, kui need ehitised on kavandatud üld- või detailplaneeringuga). 5. Olulise ruumilise mõjuga Kooskõlastuse või Ruumiobjekt ja tekstiline. Kooskõlastatavates ehitise asukoha valimine nõusoleku andmine DP planeeringutes on olulise (PlanS § 75 lg 1 p 4) kehtestamiseks või ruumilise mõjuga objektideks ehitustegevuseks, sh nt tuulepargid, mille kaitstaval loodusobjektil. planeerimise metoodilistes Vastavat objekti käsitleva alustes on vaidlusaluseid kohti. järgmise arendusetapi KSH-s, KMH-s osalemine (seisukoha andmine, kooskõlastamine jmt). Samuti keskkonnaloa taotluse menetlemisel ja andmisel, sh KMH eelhinnangu andmisel. 6. Avalikus veekogus kaldaga Pindalalised Ruumiobjekt ja tekstiline. Hetkel kehtivad ÜP-d on liiga Veeseaduse (VeeS) 13. jagu. püsivalt ühendatud või maasoojussüsteemid üldsõnalised. kaldaga funktsionaalselt veekogudes seotud ehitise üldiste  ehituslike tingimuste ja (veekeskkonnariskiga asukoha määramine (PlanS tegevuse registreering). § 75 lg 1 p 5). 7. Asustuse arengut DP menetlemisel maa Ruumiobjekt ja tekstiline. Valdavalt on kättesaadav. suunavate tingimuste juhtotstarbe kontroll. täpsustamine (PlanS § 75 lg 1 p 6). 8. Supelranna ala määramine Praktikas küsitakse Ruumiobjekt Hetkel kehtivates ÜP-des LKS § 38 lg 4 p 3 ja § 42 (ja (PlanS § 75 lg 1 p 7). Keskkonnaametilt sageli kajastatud väga erinevalt (nii VeeS § 118 lg 5 p 2). arvamust ruumi- kui punktobjektina, nii Ideaalne oleks, kui kõiki (Keskkonnaametile supelranna, supluskoha, kitsendusi ja ka leevendusi esitatakse sageli puhkeala või muu sisuga nendes kajastaks üks ehitusdokumente, ehkki alana). Täna koostatavates ÜP- andmebaas (nt Maa-ameti Keskkonnaamet ei pruugi des valdavalt piisavalt kitsenduste rakendus). olla asutus, kellelt peab kajastatud. Probleemiks võib arvamust või kooskõlastust siiski olla definitsioonide küsima), kas teatud ehitiste varieeruvus (supelrand vs rajamine supluskoht). ehituskeeluvööndis on lubatud (supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele ranna või kalda ehituskeeld ei laiene). 9. Korduva üleujutusega ala Ehituskeeluvööndi Ruumiobjekt Pigem mitte, kuna osa seni LKS § 35 lg 31, § 40 lg 3. piiri määramine vähendamiseks nõusoleku kehtivad ÜP-d on kehtestatud Teadaolevalt Maa-ameti mererannal ja kõrgveepiiri andmise kaalumine (kas ÜP pea paarkümmend aastat kitsenduste kaardirakendus märkimine suurte protsessis või ÜP-d muutva tagasi, selle aja jooksul on nii alasid (ja neist tulenevaid üleujutusaladega DP raames). õigusaktid kui selle täiendusi ranna ja kalda kaitse siseveekogul (PlanS § 75 rakendamine muutunud, kasutust piiravates vööndites) lg 1 p 9). mistõttu planeeringud kas ei kajastab ning loodetavasti kajasta teemat või kajastavad jõuavad planeeringu puudulikult. kehtestamise järgselt Koostatavad ÜP-d valdavalt rakendavad kitsendused kajastavad, kuid antud teemas operatiivselt ka rakendusse. on sisulised probleemid (nt kõrgveepiiri sisustamine suurte üleujutustega sisevete kallastel). 10. Rohevõrgustiku toimimist Ehituskeeluvööndi Ruumiobjekt, lisaks tekstilised Üldplaneeringutes LKS § 34 ja 40 lg 1 kohaselt tagavate tingimuste vähendamiseks nõusoleku täpsustused. rakendatakse suhteliselt on rannal ja kalda olevad täpsustamine ning sellest andmise kaalumine (kas ÜP ebaühtlaselt. looduskooslused ja taimestik  tekkivate kitsenduste protsessis või ÜP-d muutva üheks kriteeriumiks määramine. (PlanS § 75 DP raames). ehituskeeluvööndi lg 1 p 10) vähendamisel, ÜP tasemel seatud tingimused rohevõrgustiku toimimiseks võivad olla kaalumisel täiendavaks kriteeriumiks. 11. Kallasrajale avaliku Ehituskeeluvööndi Ruumiobjekt (kuid võib olla ka Ei pea olema. Kaasaegsetes planeeringutes LKS § 34 – ranna ja kalda juurdepääsu tingimuste vähendamiseks nõusoleku tekstiline). valdavalt on kättesaadavad. kaitse eesmärk on seal vaba määramine (PlanS § 75 lg andmise kaalumine (kas ÜP liikumise ja juurdepääsu 1 p 11). protsessis või ÜP-d muutva tagamine ning see on DP raames). kriteerium ehituskeeluvööndi vähendamise kaalumisel. 12. Ranna ja kalda Ehituskeeluvööndi Ruumiobjekt ja tekstiline. Ei pea olema Valdavalt on kättesaadav. LKS § 40 lg 3. Ideaalne oleks, ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku kui kõiki kitsendusi ja ka suurendamine ja andmise kaalumine (nt ÜP leevendusi nendes kajastaks vähendamine (PlanS § 75 protsessis). üks andmebaas (nt Maa-ameti lg 1 p 12). kitsenduste rakendus). loodetavasti jõuavad planeeringu kehtestamise järgselt rakendavad kitsendused või leevendused kitsendutes operatiivselt ka rakendusse 13. Kohaliku omavalitsuse Loodusobjektide riikliku Keskkonnaamet vajab kaitse alla Ei pea olema. Alati mitte. Peavad olema On KKR objektid, kuid üksuse tasandil kaitstavate kaitse alla võtmise võetud ala piire. Need tuleb edastada masinloetavad (GIS kahjuks kõik KOV alati neid loodusobjektide ja nende menetlus. esimesel võimalusel andmekihid). PDF kujul kaart andmeid kaitse- ja keskkonnaregistrisse (KKR). Kui on ebatäpne. Keskkonnaagentuurile ei esita. kasutustingimuste KKR-s on olemas, siis sellest piisab. seadmine. 14. Väärtuslike Ehituskeeluvööndi Ruumiobjekt. Üldplaneeringutes LKS § 34 ja 40 lg 1 kohaselt põllumajandusmaade, vähendamiseks nõusoleku rakendatakse suhteliselt on rannal ning kalda olevad rohealade, maastike, andmise kaalumine (kas ÜP ebaühtlaselt. looduskooslused ja taimestik maastiku üksikelementide protsessis või ÜP-d muutva üheks kriteeriumiks ja looduskoosluste DP raames). ehituskeeluvööndi määramine ning nende vähendamisel, ÜP tasemel kaitse- ja väärtustatud rohealad, kasutustingimuste looduskooslused võivad olla seadmine (PlanS § 75 lg 1 kaalumisel täiendavaks 14). kriteeriumiks 15. Maardlatest ja Maardlad seavad piirangud Ruumiobjekt ja tekstiline. Võiks olla ÜP-des on mõneti on Maa-ameti maardlatega seotud kaevandamisest mõjutatud ehitustegevusele, maardlate kategorisee- arvestatud maavara vajadusega kaardikihid võiks ka aladest tekkivate alane teave aitab sellega ritud kohaliku omavalitsuse piires ja üldplaneeringute koostamisel kitsenduste määramine paremini arvestada. Samuti maavarade juba olemasolevate suuresti aluseks võtta. (PlanS § 75 lg 1 p 15). keskkonnaloa taotluste järgi. karjääridega on üldjuhul Keskkonnaametile oleks menetlemisel ja lubade arvestatud. Edaspidi tuleks ÜP- oluline info, mis alad andmisel maavara tesse kanda lähitulevikus üldplaneeringutega on ette kaevandamiseks piirkonnas kaevandamistegevuseks kavandatud lähitulevikus taotletavatele uutele taotletavad alad ning ÜP-des kaevandamiseks ning kuidas karjääridele. näha ette mingigi piirkonna kohalikud omavalitsused varustuskindluse. arvestavad oma tegevuse planeerimisel mineraaltoorme kättesaadavust. 16. Planeeringuala üldiste Keskkonnaloa taotluste Ruumiobjekt (kaardikihil ära toodud jah Valdavalt on olemas. kasutus- ja menetlemisel ja lubade maakasutuse juhtotstarve). ehitustingimuste, andmisel, sh KMH sealhulgas eelhinnangu andmisel (nt projekteerimistingimuste müra teema osas). andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine (PlanS § 75 lg 1 p 18) 17. Puhke- ja virgestusalade Keskkonnaloa taotluste Ruumiobjekt ja tekstiline Jah asukoha ja nendest menetlemisel ja lubade tekkivate kitsenduste andmisel, sh KMH määramine (PlanS § 75 lg eelhinnangu andmisel. 1 p 20). 18. Müra normtasemete Keskkonnaloa ja Ruumiobjekt, tekstiline, numbriline Jah Seni koostatud ÜP-d ei ole ÜP mürakategooriad võiks kategooriate määramine keskkonnakomplekslubade andnud piisavalt teavet. ruumiandmetena kanda Maa- (PlanS § 75 lg 1 p 22). taotluste menetlemisel ning ameti kaardikihile. Hetkel peab lubade andmisel, sh KMH neid otsima erinevatest eelhinnangu andmisel. üldplaneeringutest, mis on suur ajakulu. 19. Detailplaneeringu Keskkonnaloa taotluste Ruumiobjekt ja tekstiline. KeÜS § 49 lg 4 ja § 55. koostamise kohustusega menetlemisel ja lubade alade või juhtude andmisel. määramine (PlanS § 75 lg 1 p 26).  Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) sätestab, millises järjekorras peavad erinevad haldusorganid andma käitise tegevuse alustamiseks vajalikke haldusakte. Kui käitaja tegevuseks on vajalik nii (uue) detailplaneeringu kehtestamine kui ka keskkonnaluba, siis enne keskkonnaloa väljastamist tuleb kehtestada detailplaneering. Samuti annab KeÜS sellisel juhul keskkonnaloa taotluse menetlemise tähtaja. ÜP on üks infoallikas, kas konkreetsel juhul on detailplaneering vajalik. 20. Maareformiseaduse ja Praktikas küsitakse Ruumiobjekt. Kuna samasisulisi või –kõlalisi Ideaalne oleks, kui kõiki looduskaitseseaduse Keskkonnaametilt sageli termineid on erinevaid, siis kitsendusi ja ka leevendusi tähenduses tiheasustusega arvamust segadus varem kehtestatud nendes kajastaks üks alade määramine (PlanS § (Keskkonnaametile planeeringutes. Osaliselt ka andmebaas (nt Maa-ameti 75 lg 1 p 27). esitatakse sageli probleem koostatavates kitsenduste rakendus). ehitusdokumente, ehkki planeeringutes – kas on loodetavasti jõuavad Keskkonnaamet ei pruugi tegemist reaalselt või planeeringu kehtestamise olla asutus, kellelt peab ajalooliselt olemasoleva järgselt rakendavad arvamust või kooskõlastust tiheasustusala märkimisega või kitsendused või leevendused küsima), kas teatud ehitiste ka sisuliselt uue tiheasustusala kitsendutes operatiivselt ka rajamine moodustamisega (viimane on rakendusse. ehituskeeluvööndis on veekogude ranna või kalda lubatud. Tiheasustusala piiranguvööndis keelatud, loa määramisest sõltub LKS § võib anda LKS § 41 alusel vaid 38 lg 1 p 3 alusel Vabariigi Valitsus). ehituskeeluvööndi ulatus ning LKS § 38 lg 4 p 11 alusel rakenduvad erandid. 21. Sanitaarkaitsealaga Joogiveehaarde toiteala ja Ruumiobjekt ja tekstiline Üldjuhul ei ole ÜP-des infot VeeS 6. jagu (§-d 148-154). veehaarete asukoha ja tegevuse piiramine olnud. nendest tekkivate toitealal. kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 30). 22. Reoveekogumisala Reoveekogumisala Ruumiobjekt ja tekstiline Piisab infost pdf kujul. VeeS § 99 lg-d 3 ja 4. moodustamine ja muutmise ettepaneku (reoveekogumisalade piirid ja muutmine. tegemine. perspektiivsete alade piirid). 23. Raiepiirangud. Metsateatiste Vajalikud on ÜP määratud Varasemates ÜP-des ei ole menetlemiseks. raiepiirangute kaardid. Igal alal peab piisavalt olnud. olema nimi, ka number ning eraldi andmeveerus eraldi piirangu päritav väärtus. Kaardid peavad olema vektorkujul. Kaardid peab saatma Maa-ametile, kes koondab ja säilitab katastriüksuste kitsenduste kaarte ja infot. Keskkonnaamet pärib metsaregistri süsteemiga seejärel üldplaneeringute metsaraiepiirangud Maa-ameti serverist. Raie piirang peab olema ühemõtteline ja konkreetsete mõõdetavate tingimustega. Maa-ameti teenus info: Teenuse WFS URL on kättesaadav: https://gsavalik.envir.ee/geoserver/pl aneeringud/ows? Kihi nimi on “Üldplaneeringud - keskkonnatingimusega alad”. 24. Muu: ÜP-d peaksid DP-de menetlemisel, Ruumiobjekt ja tekstiline Alati ei ole. kajastama nt ka järgmisi keskkonnalubade taotluste objekte: sadamad; menetlemisel ja lubade lautrikohad; vesiviljelusega andmisel. seotud objektid; paisutused, mis kavas säilitada; paisutused, mida planeeritakse likvideerida; uued trassikoridorid üle veekogude  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Keskkonnaministeerium Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Ü ldplaneeringute menetlustes koordineerib Keskkonnaministeeriumi seisukohtade esitamist riigivaraosakond ( Silver Jakobson (juhataja), [email protected] ) Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 R ohevõrgustiku piirid, eristatud elemendid: tugialad, koridorid Rohevõrgustiku olemuse analüüs 1 (pinnaobjekt) , 4 JAH (Eristada tugialad ja koridorid, lisaks hierarhiline jaotus) EI 2 Väärtuslike maastike piirid Maastike analüüs 1 (pinnaobjekt) , 4 JAH (Eristada riikliku, maakondliku ja kohaliku tähtsusega alad) Ei 3 Tuuleenergia alad Rohevõrgustiku analüüs, maastike analüüs jne. 1 (pinnaobjekt) , 2 , 4 JAH, kui on EI Lisada ka tingimused, kui määratakse erinevate tingimustega alad, tuua välja tingimused kõikide alade kohta 4 Ökoduktid (ja puhveralad) Rohevõrgustiku olemuse analüüs 1 (pinnaobjekt) , 4 JAH, kui on EI 5 Korduva üleujutusega ala piir mererannal Ehituskeeluvööndi analüüs 1 (pinnaobjekt) EI EI Looduskaitseseadus § 35 lg 3(1) 6 KAH alad Maastike analüüs, rohevõrgustiku analüüs 1, 2 , 4 JAH, kui on kategooriaid EI Võimalusel koos konkreetsete kasutustingimustega, eristades konkreetsed piirangute alad 7 Kohaliku omavalitsuse poolt kaitse alla võetud alad Kaitstavate alade analüüs 1 EI JAH On olnud juhtumeid, kus andmete esitamine on viibinud, kuna KOV pole olnud teadlik, et andmed on vajalik esitada ka keskkonnaregistrisse kandmiseks. Alus: LKS §-d 43 ja 44 8 M aapõue kasutamise üldised põhimõtted ja suundumused. Ruumiandmed (algatatud (koostamise etapp), kehtestatud, kehtetu) Poliitika kujundamisel , õigusakti de välja töötamisel ja otsuste tegemisel. 1, 2, 3, 4 (kategoriseeritud ning süstematiseeritud ruumiobjekte, teksti ja numbreid) JAH Planeeringutest on kasu, kui need on avalikud, lihtsalt ülesleitavad, digitaalsed ja vajalikke ruumiandmeid ning seletuskirja sisaldavad Maa-ametisse koondatud mitteametlik X-GIS 2.0 üld- ja maakonnaplaneeringute andmebaas, millest on leitav nii seletuskiri kui ka ruumiandmed. Sh erinevate asutuste/üksuste kodulehed 9 Kavandatav maakasutusotstarbe muutmine (PlanS § 75 ülesanded lg 1 p 1, 2, 3, 8, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 21, 28, 29) Jääkreostuse likvideerimise kavandamine ja taotluste hindamine toetuste andmiseks jääkreostuse likvideerimisel – maa kasutusotstarbest tuleneb, milliste ohtlike ainete sisalduse piirarvudega tuleb objekti pinnas vastavusse viia. 1, 2, 3, 4 (ruumiobjekt (pind), kategoriseeritud vastava kasutusotstarbega, numbriline väärtus protsendina, kui samal alal kavandatakse mitu kasutusotstarvet) JAH PDF-ilt silmaga otsides ja tõlgendades 1) Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ; 2) keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused 10 M aareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Taotluste hindamine toetuste andmiseks üleujutusriskide maandamiseks. Riskipiirkonna üheks kriteeriumiks on paiknemine tiheasustusalal 1 (pind), 4 JAH Digitaalselt, nt kaardikihina üldiselt ei ole. Enamasti on pdf-ilt silmadega otsitav, see on ajamahukas ja ebatäpne. Samuti puudub kindlus ajakohasuse kohta, sest võib olla hilisemaid muutusi 1) KKM 20.09.2020 määrus nr 45 Toetuse andmise tingimused meetme „Üleujutusriski maandamine“ ehituslike tegevuste elluviimiseks ; 2) KKM 25.05.2018 määrus nr 13 Meetme „Üleujutusohu riskide maandamine” uurimuslike tegevuste jaoks toetuse andmise tingimused ja kord 11 Korduva üleujutusega ala piir Korduva üleujutusega ala piir on ranna ja kalda kitsenduste piiri alguseks. Antud piiri ulatusest sõltub ka see, kus rakendatatakse veekaitsevööndi maksusoodustust 1 Kehtivates üldplaneeringutes ei ole andmeid vajalikul kujul kättesaadavad Kitsendust põhjustavate objektide infosüsteem. Looduskaitseseadus § 35 lg 3 1 ja 4. Veeseadus § 118. Maksuseadus § 4 lg 2 12 Muud üleujutusalad, kus on üldplaneeringuga määratud, et ei tohi ehitada või on seatud ehitamise piirangud Üleujutusega seotud riskide hindamine tulenevalt üleujutuse direktiivist 1, 2 EI Kehtivates üldplaneeringutes olevad ei ole andmeid vajalikul kujul kättesaadavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise Kohta, Veeseadus § 108-110 13 R eoveekogumisala piir ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Alad, millele on kehtestatud detailplaneering Reoveekogumisalade moodustamise või muutmise taotluste üle vaatamine, reoveekogumisalade menetlemine 1 (joon, pind), 2 On vajalikul määral kättesaadavad Veeseadus § 99 lg 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus § 4 lg 2 5 p 7 14 M etsandusega seotud teemad ( PlanS § 75 lg 1 p 13, 14 jne ) Metsapoliitika kujundamine 1, 2, 3, 4 JAH Ei ole hetkel MS, PlanS, kaardirakendused 15 Kõik maakasutusega seotud ülesanded ja teema d, mis mõjutavad riigimaad (KeM valitsemisel ja Maa-ameti volitusel) ning maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa d ( peamiselt PlanS § 75 ülesanded lg 1 p 18, aga ka 1, 3, 4, 6, 7, 8, 1 1 , 13, 14, 16, 17, 19 , 20, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 , 30, 31 ) Üldplaneeringu koostamise etapis kasutatakse andmeid planeeringulahenduse osas seisukoha võtmiseks (üldplaneeringu kooskõlastamine, arvamuse avaldamine). Kehtestamise järgselt kasutatakse andmeid maade haldamisel . Üldplaneeringu andmeid kasutame r iigivaraseadus e alusel toimuvates haldusmenetlustes 1, 2, 3, 4 JAH, kui on kategoriseeritud Kehtivates pigem ei ole (kuid oleneb konkreetsest ülesandest/teemast). K oostatavates planeeringutes on andmekvaliteet paranenud, järjest rohkem avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks ka planeeringu andmekihte ja vajadusel saab neid eraldi omavalitsustelt küsida. See kiirendab ja lihtsustab tööd. Aidanud on määrus „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “, kuid kõik ei kasuta seda planeeringu koostamise ajal. Eraldi küsimus on see, mis saab andmetest ja nende kättesaadavusega pärast kehtestamist Kehtivate planeeringute andmeid kasutame Maa-ameti planeeringute kaardirakenduse ja erinevate omavalitsuste loodud planeeringute andmebaaside kaudu. Maa-ameti Riigi reservmaade andmebaas i kaudu ja selles kasutame üldplaneeringute andmeid . Üldplaneeringu andmeid kasutame r iigivaraseadus e alusel toimuvates menetlustes 16 Teemaplaneering - maavara kasutuselevõtu meetmed ning maavara kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused. Ruumiandmed (algatatud (koostamise etapp), kehtestatud, kehtetu) Poliitika kujundamisel, õigusaktide välja töötamisel ja otsuste tegemisel 1, 2, 3, 4 (kategoriseeritud ning süstematiseeritud ruumiobjekte, teksti ja numbreid) JAH Planeeringutest on kasu, kui need on avalikud, lihtsalt ülesleitavad , digitaalsed ja vajalikke ruumiandmeid ning seletuskirja sisaldavad Maa-ametisse koondatud mitteametlik X-GIS 2.0 üld- ja maakonnaplaneeringute andmebaas, millest on leitav nii seletuskiri kui ka ruu miandmed. Sh erinevate asutuste/üksuste kodulehed 17 Riigi eriplaneering - maavarade kaevandami ne ja kaevandamisega seotud huvide väljendami ne avali kus veekogus ja majandusvööndis. Ruumiandmed ( algatatud (koostamis e etapp), kehtestatud, kehtetu) Poliitika kujundamisel, õigusaktide välja töötamisel ja otsuste tegemisel 1, 2, 3, 4 (kategoriseeritud ning süstematiseeritud ruumiobjekte, teksti ja numbreid) JAH Planeeringutest on kasu, kui need on avalikud, lihtsalt ülesleitavad , digitaalsed ja vajalikke ruumiandmeid ning seletuskirja sisaldavad Maa-ametisse koondatud mitteametlik X-GIS 2.0 üld- ja maakonnaplaneeringute andmebaas, millest on leitav nii seletuskiri kui ka ruumiandmed. Sh erinevate asutuste /üksuste kodulehed 18 Ehitiste ja rajatiste planeerimisel ning rajamisel tuleb arvesse võtta altkaevandatud alade olemasolu (valdavalt Ida-Virumaal, aga ka Harjumaal ja Põlvamaal). Ruumiandmed Suunatud KOV-dele, kes võiks arvesse võtta ehituslubade väljastamisel tingimuste seadmisel 1, 2, 3, 4 (kategoriseeritud ning süstematiseeritud ruumiobjekte, teksti ja numbreid) JAH On mingil määral kajastatud, kuid ülevaade puudub Olemasolev digitaalne andmestik on Maa-ameti X-GIS 2.0 kaardirakenduses. Vajalik andmestik on oluline lisada üldplaneeringutele, esmalt ohutusest lähtuvalt ning et ei tekiks riigile kulusid, kui teadlikult ehitatakse altkaevandatud aladele ja ei arvestata sealsete tühemikega (Maapõueseadus § 93) Katri-Liis Ennok Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Planeeringute osakonna juhataja Rahandusministeerium Meie kuupäev digiallkirjas nr 21-1/1829-1 [email protected] [email protected] Andmevajadused üldplaneeringutest – infokorje Pöördusite AS Eesti Raudtee poole sooviga saada sisendit, et koondada info selle kohta, milliseid andmeid üldplaneeringutest nii koostamise ajal kui ka kehtestamise järgselt vajatakse ning millistes tegevustes või haldusmenetlustes andmeid kasutatakse. Soovite pikaajaliselt tagada, et Eestis tulevikus loodavad ja kehtivad üldplaneeringud sisaldaksid andmeid sellisel kujul, nagu andmekasutajad neid vajavad. Palute täita kirjale lisatud tagasiside tabeli. Täidetud tagasiside tabel on käesolevale kirja le lisa tud . AS Eesti Raudtee täitis tabeli lähtudes oma pädevusvaldkonnast ja seni üldplaneeringutesse koostöö käigus tehtud ettepanekutest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Vjatkin Ehitusteenistuse juht Lisa: Andmekorje tabel Argo Kangur, 615 8514, [email protected] HARJU MAAKOND ANIJA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium planeeringute osakond Teie: 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Meie: 07.06.2021 nr 7-1/671-1 Vastus üldplaneeringute infokorjele Olete pöördunud kohalike omavalitsuste poole, et koguda informatsiooni üldplaneeringute andmete vajadusest. Teatame, et Anija valla uus üldplaneering on kehtiv alates 13.08.2020 ehk ligikaudu 10 kuud. Kehtiv üldplaneering on väga hästi rakendatav eelkõige ehitustoimingute alusena, kus on selged ja piisavad tingimused ehitustegevuseks ja ka teiste üldplaneeringu valdkondade arendustegevusteks Anija valla territooriumil. Käesolevale kirjale lisatud infokorje tabel küsitud andmetega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Enn Pung abivallavanem Lisatud 1. Infokorje tabel (Anija valla üldplaneering) Inga Vainu [email protected] 5272963 F. R. Kreutzwaldi tn 6 Telefon: 6199000 Konto EE391010002018897002 74307 Kehra linn E-post: [email protected] SEB Pank Reg nr 75018816 Konto EE922200001120120102 Swedbank  Saatja: Andrus Niidumaa <[email protected]> Saaja: Taavi Pipar Teema: Andmevajadused üldplaneeringutest - infokorje Tere, Esindan Elektrilevi OÜ-d. Edastan Teile soovitud infokorje osas vastava tabeli. Peamiselt kasutame andmeid uue elektrivõrgu planeerimisel ning perspektiivi arvestamiseks. Sisendina üldplaneeringusse anname perspektiivsete üle 35kV liinide trasside ja piirkonnaalajaamade asukohtade info. Sisendinfo andmiseks on meile oluline, et tabelis soovitud info oleks teada, kuna peamiselt selle alusel saamegi arvestada perspektiivsete võimsusvajadustega ja ning trassikoridori valikut. Kontaktandmed edaspidiseks suhtlemiseks: Andrus Niidumaa, e-post: [email protected] Lugupidamisega, Andrus Niidumaa Planeerimise üksuse juht Enefit Connect OÜ +372 507 9382 | [email protected] Veskiposti 2, 10138 Tallinn | energia.ee <http://energia.ee> <https://www.energia.ee/> <https://www.linkedin.com/company/eesti-energia> <https://www.facebook.com/EestiEnergia/> <https://www.instagram.com/eestienergia/> Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Avalik JÄRVA VALLAVALITSUS MAJANDUSOSAKOND Katri-Liis Ennok 13.05.2021 15-4/3760-1 Rahandusministeerium [email protected] 11.06.2021 nr 7-6/2021/1519-2 Andmevajadused üldplaneeringutest Saadame täidetud tabeli andmevajaduste kohta üldplaneeringutes. Põhiliselt kasutame üldplaneeringust andmete otsimist planeerimismenetlustega seotult alade ja objektide kasutus- ja ehitustingimuste määramiseks ja maakorraldustoimingute läbi viimiseks. Praegu on kehtivad üldplaneeringud pdf-kujul ja tingimuste otsimine käib kaarte kõrvutades ja tekstist infot otsides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Siil Ehituse ja planeeringute peaspetsialist Signe Siil [email protected] ______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 386 3377 Registri kood 77000335 Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB 73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.kovtp.ee EE222200001120105842 Swedbank  Rahandusministeerium Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 01.06.2021 nr 12-1/21/1763 [email protected] Kaitseministeeriumi andmevajadused üldplaneeringutest Rahandusministeerium palus Kaitseministeeriumi sisendit, et koondada infot selle kohta, milliseid andmeid üldplaneeringutest nii koostamise ajal kui ka kehtestamise järgselt vajatakse ning millistes tegevustes või haldusmenetluses andmeid kasutatakse. Kaitseministeerium on kaasatud üldplaneeringute koostamise protsessi nende koostamise ajal, kuid kasutab üldplaneeringutes kujutatud andmeid ja infot ka nende kehtestamise järgselt. Üldplaneeringutes kavandatut ja kajastatut jälgime, silmas pidades nii seda, kuidas üldplaneeringus kirjeldatu võib mõjutada uute või olemasolevate riigikaitseliste ehitiste arendamist konkreetses omavalitsuses, kui ka seda, kuidas üldplaneeringu muudes valdkondades kavandatu võib mõjutada olemasolevate riigikaitseliste ehitiste töövõimet (tuulikud, kõrged ehitised, teatud juhtfunktsiooniga alad jne). Väga detailselt on konkreetseid vajaminevaid andmeid keeruline välja tuua, sest andmevajadus sõltub nii omavalitsusest, üldplaneeringuga kavandatust, üldplaneeringu vormistuse viisist, riigikaitselisest huvist antud piirkonnast ning muudest võimalikest asjaoludest. Seega saame öelda, et Kaitseministeerium võib, olenevalt olukorrast, vajada suurt osa üldplaneeringus kajastatud andmetest. Vastavalt Teie palvele ning kirjaga kaasas olnud tabelile esitame oma hinnangu peamistest vajaminevate andmete kohta. Rõhutame, et tegemist on esmase hinnanguga ning olenevalt olukorrast võib loetelu laieneda. Täidetud tabel on kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sang Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Lisa: Andmekorje tabel_KaM Maris Freudenthal 717 0165 [email protected] 2 (2)  Katri-Liis Ennok Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 planeeringute osakonna juhataja Rahandusministeerium Meie 16.06.2021 nr 1-15/21/10544-4 [email protected] Andmevajadused üldplaneeringutest - infokorje Austatud Katri-Liis Ennok Pöördusite 13.05.2021 kirjaga nr 15-4/3760-1 Keskkonnaameti poole soovides sisendit, et koondada info selle kohta, milliseid andmeid üldplaneeringutest nii koostamise ajal kui ka kehtestamise järgselt vajatakse ning millistes tegevustes või haldusmenetlustes andmeid kasutatakse. Vastavalt kokkuleppele Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnaga vastab Keskkonnaamet Teie kirjale hiljemalt 18.06.20211. Täidetud andmekorje tabel on käesolevale kirjale lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Täidetud andmekorje tabel Irma Pakkonen 5683 1311 [email protected] Märt Öövel 5306 8315 [email protected] 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.05.2021 nr 1-15/21/10544-3 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Rahandusministeerium Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Meie 16.06.2021 nr 7-15/21/2425-2 Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje vastus Rahandusministeeriumi planeeringute osakond soovis selleks, et koondada infot selle kohta, milliseid andmeid üldplaneeringutest nii koostamise ajal kui ka kehtestamise järgselt vajatakse ning millistes tegevustes või haldusmenetlustes andmeid kasutatakse, Keskkonnaministeeriumi poolset sisendit. Palusite täita kirja lisas olnud tabeli ning tagastada see Rahandusministeeriumile. Oleme koondanud käesoleva kirja lisas 1 olevasse tabelisse Keskkonnaministeeriumi erinevate valdkondade sisendi üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Kuna erinevad valdkonnad võivad oma tegevustes kasutada sama üldplaneeringu ülesande/teema andmeid erinevalt, siis on tabelis mõned üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded esitatud mitu korda. Olete palunud infot üldplaneeringute andmevajaduste kohta, kuid oleme lisanud tabelisse ka mõned vajadused teiste planeeringuliikidega seoses (punktid 16 ja 17). Punktis 18 toodu ei ole niivõrd Keskkonnaministeeriumi andmevajadus, vaid neid andmeid peaksid vajama kohalikud omavalitsused. Käesoleva kirja lisas 2 on toodud Riigimetsa Majandamise Keskuse sisend, kuna infokorje kirja adressaatide hulgas neid ei olnud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler Lisad: 1. Andmekorje tabel KeM 2. Andmekorje tabel RMK Antti Pääsukene, 626 2854 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Saatja: Sven Otsmaa <[email protected]> Saadetud: 21.06.2021 11:44 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: Taavi Pipar <[email protected]> Teema: Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Lüganuse vald Tere, Saadame teile väikese hilinemisega vastuse teie poolt küsitud üldplaneeringute andmevajaduste kohta Lüganuse vallas. Lugupidamisega Sven Otsmaa Vallaarhitekt-planeerimisspetsialist Lüganuse Vallavalitsus Tel 33 25 872 Tel 51 37 699 [email protected]  Katri-Liis Ennok Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 10.06.2021 nr 6-3/21/8755-2 Andmevajadused üldplaneeringutest – infokorje Austatud Katri-Liis Ennok Pöördusite Maa-ameti poole 13.05.2021 kirjaga nr 15-4/3760-1, millega soovite sisendit, et koondada info selle kohta, milliseid andmeid üldplaneeringutest nii koostamise ajal kui ka kehtestamise järgselt vajatakse ning millistes tegevustes või haldusmenetlustes andmeid kasutatakse. Palute täita tagasiside tabeli. Tagasiside tabel on lisatud kirja manusesse (Lisa). Lisaks juhime tähelepanu, et Maa-amet on 05.01.2021 kirjaga nr 2 8/21/146 esitanud Rahandusministeeriumile Maa-ameti vajadused arendamisel olevast planeeringute registrist. Dokumendis on täpsemalt toodud, millise tegevuse jaoks andmeid vajatakse ning millise õigusaktiga antud ülesande täitmiseks. Palume lisaks manuses olevale tabelile arvestada 05.01.2021 edastatud dokumendiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Lisad: Andmekorje tabel Maa-amet Kristi Kivimaa 56971915 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098  Saatja: Margus Raha </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=888E8B00C5034E208350B77095F355AC-MARGUS RAHA> Saaja: Taavi Pipar Teema: Andmevajadused üldplaneeringutest Tere Ei hakanud tabelit täitma, kuna meie osakond planeeringute andmeid menetlustes vms ei kasuta/vaja ja haldusmenetlusi ei tee. Küll on MKM-i haldusala asutusel Eesti Geoloogiateenistusel (EGT) tervikuna vaja, et planeeringuid koostades maavarade temaatikaga arvestataks, sellest aga siin praegu ei räägita. Kui nüüd on teistpidine juhtum, kus EGT avastab mingi perspektiivse ala ning kus võib olla mingit laadi maavara väärindamise potentsiaal, siis muidugi tahaks EGT vaadata, mis alad sinna juba planeeritud on. Täna on olemas mõned kohad, kust sellise info üldiselt kätte saab (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Planeeringud/Planeeringute-otsing-p450.html ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud). Eks parem andmebaas võiks alati olla, aga üldiselt tundub, et midagi eraldi EGT-le või meile saata/esitada ei oleks vaja. Kui on küsimusi, olen valmis vastama! Parimate soovidega Margus Raha maapõueressursside analüütik Maavarade osakond Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> tel: 625 6406 / 5340 7967 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> Saatja: Taavi Jakobson </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=CD27DBD66D9D4DC8B33259B2E8E7742D-TAAVI JAKOBSON> Saaja: Taavi Pipar, Vanessa Vorteil, Ülle Reidi, Ege Netse, Ingrid Aasoja-Zverev, Kermo Mägi Teema: Re: Andmevajadused üldplaneeringutest – infokorje Tere! Meie vajadused (nagu näed, üsna pikk nimekiri) lisatud. Kui Sul on täpsustavaid küsimusi, anna teada. Tervitades Taavi Taavi Jakobson Ehitisregistri (EHR) tooteomanik +372 625 6394 | Skype: taavi.jakobson Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RAM Info, Taavi Pipar Teema: Andmevajadused üldplaneeringutest – infokorje Tere Edastan Üldplaneeringute andmevajaduste tabeli. Andsin endast parima, et seda valla seiskohtadest ja praegusest olukorrast lähtuvalt täita, kuigi võiks eeldada, et kuna ÜP on valla üks tähtsamaid ruumilist arengut suunavaid dokumente, siis on meil vaja sealt kõiki andmeid ja planeeringu koostaja/tellijana, võiks kõik andmed ka olemas olla. Oma igapäevatöös kasutame digitaalseid ruumiandmeid koostöös seletuskirjas toodud tingimustega. Iseasi muidugi kui struktureeritud ja kasutajasõbralikud need andmed on. Siin on kahtlemata arenguruumi küllalt. Meie puhul näen puudujääki eelkõige üldplaneeringu välja poole (kodanikule, teistele ametkondadele) suunatud funktsioonis. Kahetsusväärselt on meie kehtiv üldplaneering avalikkuse jaoks vaid pdf kujul ja digitaalsest avalikustamisest on asi kaugel. Lugupidamisega Pille Tamm Muhu valla maa- ja planeeringunõunik [email protected] <mailto:[email protected]> 4530680 Rahandusministeerium Teie: 13.05.2021 nr. 15-4/3760-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie: 03.06.2021 nr. 1.1-7/1485-1 [email protected] [email protected] Andmevajadused üldplaneeringutest – infokorje Edastan Muinsuskaitseameti poolt täidetud üldplaneeringute andmevajaduste infokorje tabeli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kais Matteus Osakonnajuhataja Ehitiste ja arheoloogia osakond Lisa: Andmekorje tabel. Koostaja(d): Anni Martin, [email protected], 506 1835 Ulla Kadakas, [email protected], 5191 8285 Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958  MUSTVEE VALLAVALITSUS Katri-Liis Ennok Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Rahandusministeerium Meie 11.06.2021 nr 7-4/21/1082-3 Vastus kirjale Käesolevaga esitab Mustvee Vallavalitsus vastuse 13.05.2021 Teie poolt saadetud kirjale nr 15- 4/3760-1. Täidetud tabel andmevajaduste kohta üldplaneeringus on kirjale lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Lainjärv vallavanem Reili Tooming, 5194 6525, [email protected] Tartu tn 28 / Mustvee linn / Mustvee vald / 49603 Jõgeva maakond / registrikood 77000364 / tel: +372 772 6161 / e-post [email protected] / mustveevald.kovtp.ee  Katri-Liis Ennok Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 16.06.2021 nr 1.11-11/181-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Politsei- ja Piirivalveameti kontaktisik planeeringute küsimuses Logistikabüroo kinnisvaragrupi juhtivlogistik Hannes Jaanimäe ([email protected], 5299291) ning Politsei- ja Piirivalveameti vajadused ja praktika üldplaneeringute andmete kasutamisel lisatud tabelis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Jaanimäe administratsioon, logistikabüroo, kinnisvaragrupp juhtivlogistik Hannes Jaanimäe, 6191142, [email protected] Pärnu mnt 139 kliendiinfo 612 3000 [email protected] registrikood 70008747 15060 TALLINN faks 612 3009 www.politsei.ee  Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.06.2021 11:35 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Andmekorje tabel Teie 13.05.2021 kiri nr 15-4/3760-1Asutus: Põhja-Pärnumaa VallavalitsusRegistreerimise kp: 03.06.2021Registreerimise nr: 7-1/1023- 1Saadetava dokumendi pealkiri: Andmekorje tabelLugupidamisegaUlvi Schärsekretär-registripidajaPõhja-Pärnumaa Vallavalitsustel 44 73 [email protected]  Kooskõlastamine Põllumajandus- ja Toiduametiga Koostaja: Põllumajandusamet; 22.05.2020. Eesti paikneb parasvöötme kliimavööndis, kus sademete hulk ületab auruvuse ja see soodustab maapinna liigniiskust. Liigniiskete alade viljelemiskõlblikuks muutmiseks on ligikaudu kolmandik Eestist kuivendatud. Umbes pool sellest on metsa- ja pool põllumaa kuivendus. Metsa kuivendamiseks rajatakse kraavid, põllumaa (sh rohumaa) kuivendamiseks kasutatakse valdavalt drenaažkuivendust ehk maa-alust torude võrgustikku, kus dreenid koguvad mullast liigvee, juhivad selle kollektorisse, kust see jõuab drenaažisuudme kaudu eesvoolu (tavaliselt kraavi). Maaparandussüsteemid (MPS) on projekteeritud ja rajatud arvestades põllu- või metsamaa kuivendamise vajadust. Kuivendatud maad on tihti ligi null-languga ja paisutamisele väga tundlikud. Igasugused takistused liigvee äravooluteel vähendavad haritava maa viljelusväärtust või muudavad selle põllu- ja metsamajanduslikult kasutuskõlbmatuks. Valdavalt on MPS-d rajatud ajal, mil maa ei olnud eraomandis. MPS-del puudub seos kinnistute piiridega, mistõttu asuvad süsteemid enamasti mitme maaomaniku maal. Kraavid, truubid ja drenaažikaevud on kõigile nähtavad, kuid maa all, keskmiselt ühe meetri sügavusel asuvatest dreenidest ja kollektoritest ei ole tihti isegi maaomanik teadlik. Tegevus või tegevusetus ühel kinnisasjal võib mõjutada maa seisukorda ka teisel (teistel) kinnisasjal (kinnisasjadel). Kuna maa on piiratud ressurss, mis on just ehitusstegevuse tõttu tugeva surve all, on riik võtnud endale ülesandeks maaomanike huvide kaitse tagamise, määrates Põllumajandus- ja Toiduameti üheks ülesandeks riikliku järelevalve ja seadusandluse kaudu maaparandussüsteemide nõuetekohase toimimisvõime tagamise. Seega alati, kui tegevust kavandatakse maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolul või riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul, tuleb tegevusloa andjal taotletav tegevus eelnevalt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (PTA). Kooskõlastamine on ennetava iseloomuga ning on oluline hilisemate probleemide vältimiseks. Märkimist väärib asjaolu, et kui ehitusseadustiku kohase ehitise ehitamine tingib MPS-i (ümber)ehitamise, siis MPS-i rekonstrueerimine peab toimuma vastavalt maaparandusseadusele, mille kohaselt annab maaparandussüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks projekteerimistingimused, ehitusloa ja kasutusloa Põllumajandus- ja Toiduamet (MaaParS § 7). Lähtuvalt eeltoodust palume: 1. Mistahes asjakohase taotluse saabumisel kohalikku omavalitsusse (KOV) kontrollida Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduselt, kas  taotluses kavandatav tegevus jääb MPS-i maa-alale  taotluses kavandatav tegevus jääb MPS-i eesvoolu kaitsevööndisse  taotletava tegevusega kavatsetakse juhtida vett maaparandussüsteemi või selle eesvoolu. 2. Kui jah, siis esitada taotlus enne taotletavale tegevusele loa andmist eelnevalt PTA-le kooskõlastamiseks. 3. Olukordades, kus KOV ei pea maaparandussüsteemi maa-alal kavandatavale tegevusele luba andma (istanduse rajamine, kraavi kaevamine jmt), teavitada taotlejaid võimalikust vajadusest taotleda luba Põllumajandus- ja Toiduametilt ja suunata taotlejad asjakohase 1  info saamiseks Põllumajandus- ja Toiduametisse. Telefoninumbrid on leitavad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt pta.agri.ee Põllumajandus- ja Toiduameti maakondade esinduste e-posti aadressid: 1. Harju maakond: [email protected] 2. Hiiu maakond: [email protected] 3. Ida-Viru maakond: [email protected] 4. Jõgeva maakond: [email protected] 5. Järva maakond: [email protected] 6. Lääne maakond: [email protected] 7. Lääne-Viru maakond: [email protected] 8. Põlva maakond: [email protected] 9. Pärnu maakond: [email protected] 10. Rapla maakond: [email protected] 11. Saare maakond: [email protected] 12. Tartu maakond: [email protected] 13. Valga maakond: [email protected] 14. Viljandi maakond: [email protected] 15. Võru maakond: [email protected] Kliendid saavad taotlusi esitada ka kliendiportaali kaudu (https://portaal.agri.ee/epm-portal- ng/esileht.html). Mõisteid: Maaparandussüsteem - maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum (maaparandussüsteemi liigid: kuivendussüsteem; niisutussüsteem; veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteem). Maaparandusehitis - maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Maaparandussüsteemi maa-ala - maa-ala, mis on kuivendatud või niisutatud või mille veerežiim on kahepoolselt reguleeritud maaparandussüsteemi toimimise tulemusena. Drenaaž – kuivendusvõrgu maa-alune torustik, mis kogub pinnases liigvee. Kollektor – toruveejuhe, mille kaudu liigvesi pinnasest eesvoolu või suublasse juhitakse. Eesvool - kuivendusvõrgust voolava liigvee ära juhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine (eesvoolu liigid on: avatud eesvool – vooluveekogu, nagu jõgi, oja, kanal või kraav; kollektoreesvool- maa-alaune toruveejuhe). Ühiseesvool - eesvool, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Riigi poolt korras hoitav ühiseesvool - ühiseesvool, mille valgala pindala on suurem kui kümme ruutkilomeetrit (loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega) Eesvoolu kaitsevöönd - eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. Suubla - on veekogu, kuhu liigvesi voolab otse maaparandussüsteemi reguleerivast võrgust või eesvoolu kaudu. Suubla ei ole eesvool. Suubla võib olla ka maapõue osa ja pinnavorm, kui liigvee juhtimine veekogusse ei ole võimalik ja põhjustab majanduslikult ülemääraseid kulutusi. 2  Sisu Märkused/näited Miks on kooskõlastamine vajalik Maaparandusseadus Muu ehitise rajamine (ka rekonstrueerimine) 1 § 50 lg 1 Maaparandussüsteemi maa- "Muu ehitis" - mistahes ehitis, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone Siia alla kuuluvad kõik ehitised, mille ehitamine (sh ka ümberehitamine) või mis ise võivad alale muu ehitise rajamine ega rajatis (nt: puurkaev, kaabel, hoone, tee, päikeseelektrijaam). kahjustada maaparandussüsteemi toimimist - nii need ehitised, millele antakse ehitusluba või esitatakse ehitusteatis, kui ka need ehitised, millele isegi ehitusteatist pole vaja esitada. 2 § 48 lg 3 Eesvoolu kaitsevööndisse Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus: Eesvoolu kaitsevöönd on kehtestatud eesvoolude säilimiseks ja nendel mehhaniseeritud muu ehitise rajamine 1) Kollektoreesvoolul 10 m maaparandushoiutööde võimaldamiseks. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks 2) Avatud eesvoolul tiheasustusalal 7 m kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kui maaparandushoiutööde tegemine on takistatud, 3) Avatud eesvoolul väljaspool tiheasustusala: muutub põllumajandusmaa liigniiskeks. Eesvoolu kaldale rajatud mistahes ehitis takistab valgala pindalaga < 10 km2 - 12 m mehhaniseeritud maaparandushoiutöid eesvoolul. valgala pindalaga ≥ 10 km2 - 15 m Lisavee juhtimine 3 § 47 lg 4 Heit- ja sademevee ning Igasuguse lisanduva vee juhtimine maaparandussüsteemi maa-alusesse Drenaažisüsteemide projekteerimisel on arvestatud maatulundusmaa loodusliku liigniiskuse muu väljastpoolt drenaaži torustikku. astmega. Suure hulga lisavee lisandumisega drenaaži projekteerimisel ei arvestatud. Lisanduv maa-ala pärineva vee vesi võib torustiku lõhkuda. Kuivenduse torustik ei ole täistoru st on rajatud järjestikku laotud juhtimine kuivendusvõrgu torukestest, mille vahekohtadest peab vesi pääsema torustikku. Vastupidine olukord, kus vesi maa-alusesse torustikku seisab torustikus, leostab pinnase torustikku. Pinnas settib ning torustik kaotab töövõime. 4 § 47 lg 5 Drenaaži maa-alale heitvee Immutamine on kaudselt maaparandussüsteemi lisavee juhtimine (nt Immutamisel ei satu vesi otse torustikku, vaid imbub sinna läbi pinnase. Ka selle immutamine septikud, imbtunnelid, imbväljakud jmt) lisaveehulgaga ei saadud projekteerimisel torustiku läbimõõdu määramisel arvestada. 5 § 53 lg 1 Väljaspool Sellise lisanduva vee juhtimine maaparandussüsteemi kas otse või Kuivenduskraavid ja eesvoolud on enamasti väga väikese kaldega. Lisanduv vesi võib maaparandussüsteemi valgumise teel, millega maaparandussüsteemi projekteerimisel ei saadud põhjustada nii veetaseme tõusu kui voolukiiruste suurenemist. Olulise koguse vee juhtimine koondatud vee eesvoolu või arvestada (nt: linna sademevesi, karjäärist välja pumbatav vesi). süsteemi võib tähendada vajadust süsteem rekonstrueerida. Kahjustuste vältimiseks on vaja kuivenduskraavi juhtimine. teha arvutused enne lisanduva vee maaparandussüsteemi juhtimise lubamist ja vajadusel maaparandussüsteem eelnevalt rekonstrueerida. Veetaseme tõstmine 6 § 47 lg 1 Maaparandussüsteemis vee Igasuguse kõrgusega vee paisutamine maaparandussüsteemi mistahes Kui veeseadus käsitleb kooskõlastust nõudva paisutusena vähemalt 30 cm veepinna tõstmist, paisutamine ja veevoolu osas. siis maaparandusseaduse kohaselt tuleb PTA kooskõlastus taotleda süsteemis igasuguse takistamine kõrgusega paisutuse kavandamise korral. Lähtutud on tõsiasjast, et eesvoolude veeseis on projekteeritud väga väikese kõrgusvaruga, mistõttu ka väike paisutus eesvoolus võib põhjustada drenaažisuudmete vee alla jäämise, mis omakorda häirib süsteemi toimimist. 7 § 50 lg 1 Eesvoolu kaitselõigu Eesvoolu kaitselõik on suubla osa (suubla lõik), millel veetaseme Kui kavandatakse suublas veetaseme reguleerimist, siis võib see mõjutada süsteemi toimimist. veetaseme reguleerimine reguleerimine mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Eesvoolude kaitselõikude ulatused määratakse maaparandushoiukavades. Istanduse rajamine 8 § 47 lg 5 Drenaaži maa-alale Dreenide kohale ja lähedusse puittaimede istutamine Puittaimestiku juured võivad ummistada torustiku. Ummistuse kõrvaldamiseks tuleb teha istanduse rajamine kulukas torude asendamine. Samas võib teatud tingimustes istanduse rajamist lubada (Näiteks jõulukuuskede kasvatamiseks). 9 § 48 lg 4 Eesvoolu kaitsevööndisse Eesvoolul hoiutöid takistavate puittaimede istutamine. (Vt ka eelmist punkti) Eesvoolu kaldale rajatud istandus takistab mehhaniseeritud istanduse rajamine maaparandushoiutöid eesvoolul. 3  Sisu Märkused/näited Miks on kooskõlastamine vajalik Kinnisasja sihtotstarbe muutmine ja maakorraldustoimingu tegemine ning kinnisasja kasutusotstarbe muutmine 10 § 51 lg 1 Kinnisasja sihtotstarbe Maaparandussüsteem paikneb eelkõige maatulundusmaa sihtotstarbega Kinnisasja sihtotstarbe muutmisel on kolm erinevat võimalust: muutmine maal, erandjuhul ka muu sihtotstarbega maal. • kui muudetava sihtotstarbega ala ei mõjuta maaparandussüsteemi toimimist, siis: 1) loetakse muudetud sihtotstarbega alal maaparandussüsteemi kasutusotstarve lõppenuks ja maaparandussüsteemide registris tehakse vastav muudatus • kui muudetava sihtotstarbega alal paikneva maaparandussüsteemi osata ei ole võimalik ülejäänud maaparandussüsteemi toimimine, siis: 2) kas rekonstrueeritakse ülejäänud osa iseseisvalt toimivaks ja maaparandussüsteemide registris loetakse muudetava sihtotstarbega alal maaparandussüsteemi kasutusotstarve lõppenuks. 3) või jäetakse muudetud sihtotstarbega alal olev maaparandussüsteemi osa toimima ja sellele jääb kehtima maaparandussüsteemi hoiu kohustus. 11 § 51 lg 1 Kinnisasja Maakorraldustoimingud on: Maaparanduse seisukohast oleks hea, kui süsteemi hooned või rajatised kuuluvad võimalikult maakorraldustoimingu 1) kinnisasja või selle osa ümberkruntimine; ühele omanikule. See välistaks probleemi, mis tekiks juhul, kui näiteks süsteemi regulaator tegemine 2) kinnisasjade osade vahetamine; kuuluks neljale omanikule. Sellel juhul võib eeldada probleeme nii regulaatori kasutamisel 3) kinnisasja piiri muutmine; kui selle hoiul. 4) kinnisasja jagamine; 5) kinnisasjade liitmine; 6) kinnisasja piiri kindlakstegemine; 7) kinnisomandi kitsenduste selgitamine 12 § 51 lg 2 Kinnisasja kasutusotstarbe Kinnisasja kasutusotstarbe muutmine on maatulundusmaal: Maakasutuse muutus võib halvendada süsteemi toimimist. Drenaažiga kuivendatud muutmine 1) haritava maa või loodusliku rohumaa muutmine metsamaaks; põllumajandusmaa metsastamisel/istanduse rajamisel rikuvad puujuured drenaažitorustiku ja 2) metsamaa muutmine haritavaks maaks või looduslikuks rohumaaks; süsteem lakkab toimimast. Metsamaa haritavaks maaks kujundamisel kaob ära puude maad 3) haritavale maale või looduslikule rohumaale puittaimedega istanduse kuivendav mõju. rajamine. Muud tegevused 13 § 47 lg 8 Poldri ehitusprojektis Poldri töörežiimi muutmine suverežiimilt talverežiimile või talverežiimilt Polder on kavandatud kasutamiseks kas ainult suvel või nii suvel kui talvel. Kui poldri ettenähtud režiimi muutmine suverežiimile; pumpamise lõpetaine. kasutamise režiimi muudetakse, siis võib tekkida olukord, kus poldrilt vee pumpamine ei ole enam majanduslikult otstarbekas (ei saa 2-3 niidet aastas). 14 § 48 lg 8 Kollektoreesvoolu Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub kollektoreesvoolust mõlemale Kollektoreesvoolu läheduses pinnases tehtavate tööde kavandamisest peab Põllumajandus-ja kaitsevööndis lõhkamis-, poole 10 m. Toiduamet olema teadlik, et otsustada, kas kavandatavad tööd võivad kahjustada puurimis-, kaeve- ja muud kollektoreesvoolu. tööd pinnases 4  Sisu Märkused/näited Miks on kooskõlastamine vajalik Teised seadused Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 15 § 11 lg 2² Keskkonnamõju hindamine § 11 lg 12 (vajalikkuse üle otsustamisel § 15¹ lg 1 seisukoha küsimine; § 20¹ lg 1 programmi sisu kohta § 22 lg 2 seisukoha küsimine; aruande kohta seisukoha küsimine; Kui kavandatava tegevuse asukohas on maaparandussüsteem, siis maaparandussüsteem aruande kooskõlastamine) mõjutab veerežiimi kavandatava tegevuse asukohas. Kui maaparandussüsteem rikutakse, võib Keskkonnamõju hindamisel tuleb muu hulgas hinnata: veerežiimi muutus mõjutada oluliselt kavandatavat tegevust. Samuti vastupidi: kavandatav 1) nii maaparandussüsteemist tulenevat mõju kavandatavale tegevusele tegevus võib oluliselt mõjutada maaparandussüsteemi toimimist ka väljaspool kavandatava 16 § 33 lg 6 Keskkonnamõju 2) kui ka kavandatava tegevuse mõju maaparandussüsteemile tegevuse ala. Võimalik, et on vaja kaasata vastav ekspert. Peale kavandatava tegevuse § 36¹ lg 1 strateegiline hindamine 3) ja/või vajadust maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks. elluviimist võib osutuda vajalikuks veel tegevusi, millega tuleb arvestada (näiteks § 40¹ lg 1 (vajalikkuse üle otsustamisel settebasseinide regulaarne hooldamine vms). § 42 lg 2 seisukoha küsimine; programmi sisu kohta seisukoha küsimine; aruande kohta seisukoha küsimine; aruande kooskõlastamine) Planeerimisseadus 17 § 15 lg 2 Üleriigiline planeering § 18 lg 1 § 31 lg 2 Riigi eriplaneering § 44 lg 2 § 57 lg 1 Maakonnaplaneering Planeeringus kajastatakse maaparandussüsteemide olemasolu ja nendel kehtivad piirangud Vabariigi valitsuse määrus nr 133 (17.12.2015) Planeeringute selleks, et ehitustegevuse kavandaja oleks teadlik nende olemasolust, võimalikust mõjust ja § 76 lg 1 Üldplaneering koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise võimalikest lisakulutustest. Detailsemate planeeringute (detailplaneering ning riigi ja KOV alused § 3 lg 9: "Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja eriplaneering), mis on ehitamise aluseks, võib enne planeeringulahenduse elluviimist olla § 99 lg 1 KOV eriplaneering kooskõlastab planeeringu Põllumajandus- ja Toiduametiga, kui ja/või 2 vajalik maaparandussüsteemide eelnev ümberehitamine. planeeringualal asub või planeeringualale kavandatakse rajada § 112 lg 1 maaparandussüsteem või kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab ja/või 2 maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist." § 127 lg 1 Detailplaneering Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 18 § 38 lg 5 Kallasraja tõkestamine Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu Olukord, kus kallasrada tõkestatakse kas kraavi või eesvooluga. Üldjuhul lahendatakse MPS-i avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal ehitusloa andmisega või eesvoolu kaitsevööndis tegevuse kooskõlastamisega. liikumiseks. 19 § 46 lg 1 Keskkonnaloa andmine Kaevandamine ja sellele eelnevad uuringud tähendavad töid pinnases. Kaevandamisele eelnevate uuringute tegemisel tuleb vältida maaparandussüsteemi, eelkõige (üldgeoloogilise uurimistöö drenaaži kahjustamist. Kaevandamisel võib olla vajalik maaparandussüsteem rekonstrueerida. luba, geoloogilise uuringu luba, maavara kaevandamise luba) 5  Sisu Märkused/näited Miks on kooskõlastamine vajalik Ehitusseadustik 20 § 31 lg 4 p 1 Projekteerimistingimuste Projekteerimistingimustes kirjeldatakse kõiki projekteerimiseks Muu ehitise kavandajal on juba enne projekteerimisega alustamist olemas teadmine andmine vajalikke asukohast tingitud asjaolusid. maaparandussüsteemi olemasolust, selle toimima jäämisega arvestamisest ning võimalikest lisakulutustest maaparandussüsteemi rekonstrueerimise vajaduse korral. 21 § 36 lg 5 p 2 Ehitusteatise menetlemine Nii ehitusloa andmine kui ehitusteatise esitamine on maaparandusseaduse mõistes muu ehitise ehitamine. Vt märkused ja selgitused punktides 1 ja 2. § 42 lg 7 p 1 Ehitusloa andmine 22 § 48 lg 5 p 2 Kasutusteatise Kasutusloa saab anda või kasutusteatise kinnitada vaid sellisel ehitisel, Muu ehitise rajamisega ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi toimimist. Kui seda on siiski menetlemine/kinnitamine mis on rajatud nõuetekohaselt, sealhulgas teisi rajatisi kahjustamata. tehtud, siis tuleb tekitatud kahjustused enne kasutusloa andmist või kasutusteatise kinnitamist § 54 lg 6 p 1 Kasutusloa andmine likvideerida. 6  Rahandusministeerium Teie 13.05.2021 [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 6-6/4617-1 Andmevajadused üldplaneeringutest – infokorje Kirjale on lisatud Rae Vallavalitsuse poolt täidetud üldplaneeringute andmevajaduse infokorje tabel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Põldmäe abivallavanem Lisa: Üldplaneeringute andmevajaduse infokorje tabel.docx Stina Metsis, 651 3921 [email protected] Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post [email protected] EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank  Saatja: Andres Sepp <[email protected]> Saaja: Taavi Pipar, Merike Laidvee, Mare Hiiesalu Teema: RE: Andmevajadused üldplaneeringutest Tere Keeruline on lisatud tabelisse RMK vajadusi kirjeldada, kuid koostatavast üldplaneeringute digitaalsest kihist on meil vaja kätte saada kõik andmed, mis puudutavad mingil moel RMK halduses olevatele maadele planeeritavaid tegevusi – kas siis mingiks otstarbeks planeeritud maaüksuste ruumikujusid või siis praegusel kujul ÜP tekstist üles korjamist vajavaid tekstilisi piiranguid – nt raadamine keelatud, rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist, raie kooskõlastada KOV-ga, metsastamine keelatud, lubatud raieala suurus, säilitada kõrghaljastus jne jne – mis moel või teisel lisavad täiendavaid tingimusi hetkel kehtivale seadusandlusele lisaks. Neis ÜP tekstis kirjeldatud tingimustes on küll raske mingit süsteemi üldse leida. Kuid siiski, RMK-d huvitavad ÜP-ga seatavad piirangud, mis karmistavad moel või teisel kehtivat seadusandlust. Lugupidamisega Andres Sepp RMK metsaosakond Peametsaülem 505 5932 3932 [email protected] Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Taavi Pipar Teema: Andmekorje tabel Tere, edastan andmekorje tabeli. Lugupidamisega Miia Kasearu Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Taavi Pipar Teema: 5-1/1/2018-316 Andmevajadused üldplaneeringutest – infokorje: vastuskiri Tere! Saatsite Saue vallavalitsusele 13.05.2021 kirja nr 15-4/3760-1, milles tõite välja, et Rahandusministeeriumi planeeringute osakond soovib sisendit, et koondada info selle kohta, milliseid andmeid üldplaneeringutest nii koostamise ajal kui ka kehtestamise järgselt vajatakse ning millistes tegevustes või haldusmenetlustes andmeid kasutatakse. Sellega seoses saadame Teile tagasi täidetud üldplaneeringute andmevajaduste infokorje tabeli. Lugupidamisega Kaili Tuulik Planeeringute koordinaator <https://u3420185.ct.sendgrid.net/wf/open?upn=3fJJ4brnXRPjovoaoK-2FxBdqtOpRfgI-2FGIgRHPUOvDlzy0d7ffbrBgsv8Fqj5DT-2FANJcF36KUDjoVDRCy9Ug-2F-2FscTOq6gIMeHvBNpVlePGnA2kiMfoja-2FZ4Rqt1kaAgg9zMBtbfscxpzlgdm2-2FNb8F3CuLMhWc3K8lPGSi3qLiRFzlm1vu-2FUvsvBzvS-2B3DRV5jZsvy7M6P1COqd1NokJ7CeyDRzixzyKepGiHxjZCytPGG-2Fb7whyH8a7CSxE2KRsB> Saatja: Kristjan Õim <[email protected]> Saaja: Taavi Pipar Teema: Üldplaneeringute andmebvajaduste infokorje Tere! Vestlesime ennist telefonitsi SiM valitsemisala on planeeringutes heakskiidetud aga veel ellu viimata arenduste andmetest abi järgmisest: 1. Teedevõrgustik: võimaldab pääste- ja korrakaitse korralduse analüüsides luua stsenaariume mis kasutatavad tuleviku olukorda 2. Elu- kontori- ja tööstuspiirkondade muutused: võimaldab pääste- ja korrakaitse korralduse analüüsides luua stsenaariume mis kasutatavad tuleviku olukorda 3. Veevõtu kohad 4. Sadamad ja ranna alad: PPA päästesündmuste võimalike muutuste analüüs 5. Kõrged ehitised (tuulepargid ja muu sarnane). Valdavalt vaieldakse paiknemised juba planeeringu kehtestamise käigus läbi aga kuivõrd ka meie sidelahendusi arendatakse võibolla ka vahepealsel perioodil, siis nende kavandamisel on hea kontrollida kuhu kõrged ehitised on lubatud ja neid alasid vältida. Kii PPA ja PäA lisasid veel mingeid teemasid siis anna palun teada. Vabandust et sellise hilinemisega! Päikest! Kristjan Õim Kinnisvara nõunik Strateegia- ja arendusosakond Siseministeerium 612 5023 | 5667 1730 Pikk 61, 15065 Tallinn Saatja: Mihkel Kõrvits <[email protected]> Saaja: Taavi Pipar Teema: ÜP andmevajaduste infokorje tagasiside Tervist, Arvestades, et viimaste aastate jooksul on maa-amet hakanud pakkuma kõigi vajaminevate teemade kohta vajalikku andmeinfot, ei olegi eriti midagi tabelisse kanda. Siiski mõne teema osas on puudujääke. Lugupidamisega, Mihkel Kõrvits linnaplaneerija ruumiloome kompetentsikeskus linna strateegilise planeerimise teenistus 640 4744 Rahandusministeerium Teie: 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn Meie: 14.06.2021 nr 16-6/21-06366-003 Harju maakond Ettepanekud üldplaneeringute andmevajaduste kohta Rahandusministeerium edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 13.05.2021 kirja nr 15-4/3760-1, millega soovis saada TTJA-lt sisendit üldplaneeringute andmevajaduse kohta. TTJA kasutab üldplaneeringus olevaid andmeid vastavalt ehitusseadustikust tulenevale pädevusele raudteerajatiste projekteerimistingimuste, ehitus- ning kasutuslubade väljastamisel. Samuti riigikaitseliste ja julgeolekuasutuse ehitistele ehituslubade väljastamisel ning hoonestuslubade menetluses. Edastame omapoolse tagasiside tabelina, mis on lisatud käesoleva kirjale lisana. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Lisad: Üldplaneeringute andmevajaduste tabel +372 667 2004 [email protected] Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  Saatja: Kristina Aidla <[email protected]> Saaja: RAM Info, Taavi Pipar Teema: Infokorje andmevajadused üldplaneeringutes Tere! Pöördusite Terviseameti poole sisendi sooviga, et koondada info selle kohta, milliseid andmeid üldplaneeringutest nii koostamise ajal kui ka kehtestamise järgselt vajatakse ning millistes tegevustes või haldusmenetlustes andmeid kasutatakse. Terviseamet täitis Teie poolt edastatud kirja lisas oleva tabeli. Käesoleva kirjaga edastame meie poolt täidetud tabeli (lisatud manusena). Lugupidamisega Kristina Aidla Peaspetsialist Keskkonnatervise osakond +372 7943527 [email protected] <mailto:[email protected]> Terviseamet +372 794 3500 [email protected] <mailto:[email protected]> www.terviseamet.ee <http://www.terviseamet.ee/> Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Saatja: Marek Lind <[email protected]> Saaja: Taavi Pipar Teema: RE: Andmevajadused üldplaneeringutest Tere! Äsja lõppes mul viimane ÜP andmevajaduste koosolek taristu varahalduse osakonna juhatajaga. Hoolimata asjaolust, et olen ise ÜP konsultandina kandnud kaardile lennuväljade piirangupindu, lennukoridore ja muid taristuobjekte, selgus pika infokogumise kokkuvõtteks, et vajame Transpordiametis ainult riigiteede kaitsevööndeid. Liiatigi ei tee me saadud infoga muud, kui töötleme selle Maa-ametile sobivasse vormi ja saadame edasi. Isegi ei arhiveeri TKV andmekihti, kuna see on igapäevaseks kasutamiseks ebatäpne. Palun veel kord vabandust, et andmete kogumisele kulus ebamõistlikult palju aega. Samuti palun, et annaksid täiendavalt märku, kui soovid saada vastust ka blanketil. Parimate soovidega Marek Lind juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus +372 54501752 www.transpordiamet.ee <http://www.transpordiamet.ee/> Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet From: Taavi Pipar <[email protected]> Sent: Monday, July 12, 2021 10:53 AM To: Marek Lind <[email protected]> Subject: RE: Andmevajadused üldplaneeringutest Tere, Marek! Tänan vastamast, jään kirja ootama. Lugupidamisega Taavi Pipar Nõunik Planeeringute osakond Rahandusministeerium Telefon 611 3223 | [email protected] <mailto:[email protected]> www.fin.ee <http://www.fin.ee/> | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn From: Marek Lind <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, July 12, 2021 10:28 AM To: Taavi Pipar <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Andmevajadused üldplaneeringutest Tere, Taavi Võlgnen Sulle suure vabanduse, kuna Transpordiametist ei ole veel laekunud vastust. Peamine põhjus seisneb selles, et taotlus langes Transpordiameti suure struktuurimuudatuse ajale: kaduvate ja loodavate ametikohtade vahelt ning tööpostilt lahkuvate/ lahkunud kolleegide käest oli väga keeruline saada infot. Saati kui pidin jaanipäeva eelsel ajal enda juhitava üksuse töökoormuse vähendamiseks ka ise „labida kätte võtma“. Luban, et panen alanud töönädala jooksul ameti pealt kokkukraabitud info kirjaks kokku ja saadan vähemalt eelinfona Sulle ka ära. Lugupidamisega Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond +372 54501752 www.transpordiamet.ee <http://www.transpordiamet.ee/> Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. VALGA VALLAVALITSUS Katri-Liis Ennok Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/1687-1 Andmevajadused üldplaneeringutest Austatud proua Ennok Edastame Valga Vallavalitsuse poolt täidetud üldplaneeringu andmevajaduse infokorje tabeli. Peame oluliseks märkida, et tabelis toodud teabe loetelu ei ole lõplik. Tabeli andmed on kokku pandud üldplaneeringute koostamise ja menetlemise kogemusele tuginedes ning arvestades koostööpartnerite poolt jagatud taustainformatsiooni üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Rogenbaum vallavanem Lisa: Andmekorje tabel_Valga Vallavalitsus Lenna Hingla 5860 1234 [email protected] Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004 68203 Valga [email protected] SEB Pank AS rg-kood 77000507 www.valga.ee  Taavi Pipar Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 09.06.2021 nr 10-10/2655-2 Vastuskiri Lugupeetud Taavi Pipar Pöördusite Viimsi Vallavalitsuse poole seoses üldplaneeringute andmevajaduse infokorjega ja palusite täita selle kohta saadetud tabeli. Edastame Rahandusministeeriumile täidetud tabeli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Elvis Tõnnison keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja Lisa: Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje tabel Maarja Pilman +372 602 8871 [email protected] Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250 Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected] Swedbank EE182200221010936477  VÕRU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Teie 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Meie 28.05.2021 nr 7-4/1764-1 Vastus üldplaneeringute andmevajaduste infokorjele Soovisite (13.05.2021 nr 15-4/3760-1) sisendit, et koondada info selle kohta, milliseid andmeid üldplaneeringutest nii koostamise ajal kui ka kehtestamise järgselt vajatakse ning millistes tegevustes või haldusmenetlustes andmeid kasutatakse. Kirja lisas on Võru vallavalitsuse täidetud küsimustik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Jürisaar planeeringuspetsialist Lisa: Andmekorje tabel.docx 735 5061 [email protected] Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008 Võrumõisa tee 4a e-post [email protected] AS SEB Pank 65605 VÕRU  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Luunja Vallavalitsus 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Eddy Märtin arendusnõunik [email protected] (üldplaneeringu koostamise eestvedamine) Evelin Karjus planeeringute nõunik [email protected] (detailplaneeringualaste tegevuste korraldamine) 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel.  Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid Kas Kas täna koostatavates Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, vajate? andmed peaksid ja juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. mille raames Võite valida mitu olema üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake vastavaid andmeid 1. Ruumiobjekt (näiteks kategoriseeritud? andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult kasutate punkt, joon, pind) kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot 2. Tekstiline (näiteks andmeid kasutate) kasutate. tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks 5. lubatud katusetüübid) 1 Väärtuslike Maakorraldus Numbriline (täisarv), Ei Ei, vaja oleks numbrilist Üldplaneeringu andmete põllumajandusmaade mõõtühik kas hektarites või väärtust tärkandmetena esitamine katastripidajale, määramine ning m2 kehtivusala ruumikuju üldplaneeringu rakendus nende kaitse- ja küljes kasutustingimuste seadmine (pindala suuruse määramine) , PlanS § 75 lg 1 p 14  Kas andmed Tegevus või peaksid Kas täna koostatavates ja juba Üldplaneeringu haldusmenetlus, mille olema kehtivates üldplaneeringutes lahendatav raames vastavaid andmeid kategoriseeri on andmed vajalikul kujul Märkused (seotud õigusaktid, ülesanne/teema kasutatakse Millisel kujul andmeid vajatakse tud kättesaadavad andmebaasid, infosüsteemid) 1 Maakasutus Maakorraldus Ala Jah Jah Maa-ameti avaandmed 2 Piirangud Planeerimine joon, ala Jah Jah Maa-ameti avaandmed Arengukavad, 3 Transport planeeringud joon, ala Jah ei/jah Transpordiameti andmed Potentsiaalsed Rahandusministeeriumi rahastatud uuring, 4 tuulealad Maakorraldus, ehitus ala Jah ei/jah KOV tasand, uuringutulemused ÜP-s 5 Kultuur, miljöö Taristu, planeerimine punkt, ala jah ei/jah kohapealne (KOV) keskkomnnaregister 6 Rohevõrgustik planeerimine ala jah ei/jah KOV, metsandus  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Maa-amet 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Veronika Ilsjan, [email protected] 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid Kas Kas täna koostatavates ja juba Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, vajate? Võite valida mitu andmed kehtivates üldplaneeringutes õigusaktid, ülesanne/teema. mille raames 1. Ruumiobjekt (näiteks peaksid on andmed teile vajalikul andmebaasid või Võimalusel vastake vastavaid punkt, joon, pind) olema kujul kättesaadavad? infosüsteemid, mille palun võimalikult andmeid kasutate 2. Tekstiline (näiteks kategori- kaudu/milles täpselt, millist infot tingimus) seeritud? üldplaneeringute 3. Numbriline andmeid kasutate) kasutate. 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) 1. Tiheasustuse piiri Katastrikaartide Geomeetria tüüp joon, Jah Maa-ameti katastrile Maakataster, sh registreerimine koostamine; seotud tabelandmetega esitatakse pdf kitsenduste kaart, Katastriüksuste (objekti iseloomustavate maa hindamise mõõdistamise atribuutidega). Eelistatud süsteem jne täpsuse formaat GML, GeoJson, määramine WKT 2. Üleujutusalade piir Kitsenduste Geomeetria tüüp joon, Jah Maa-ameti katastrile ETAK?, katastri kaardi pidamine seotud tabelandmetega esitatakse pdf kitsenduste kaart (objekti iseloomustavate (KPOIS)  atribuutidega). Eelistatud formaat GML, GeoJson, WKT 3. Ranna- ja kalda Kitsenduste Geomeetria tüüp pindobjekt, Jah Maa-ameti katastrile KPOIS ehituskeelu vöönd kaardi pidamine seotud tabelandmetega esitatakse pdf (objekti iseloomustavate atribuutidega). Eelistatud formaat GML, GeoJson, WKT 4. DP kohustusega ala Maakorraldus Geomeetria tüüp pindobjekt, Jah Maa-ameti katastrile Loodava vajab infot, et seotud tabelandmetega esitatakse pdf maatoimingute saaks (objekti iseloomustavate platvormi maakorraldust atribuutidega). Eelistatud elektroonilise soovivale isikule formaat GML, GeoJson, katastri teenused anda, info on WKT vajalik DP 5. Krundi Maakorraldus - Tekst/number, esitatud Jah Maa-ameti katastrile Loodava minimaalsuurus kinnisasjade tabelina. Formaat, csv, xml esitatakse pdf maatoimingute jagamise, piiri platvormi muutmise, osade elektroonilise vahetamise katastri teenused lubamine 6. Maardlatest ja Andmeid 1. Ruumiobjekt (näiteks ÜP PDF vormingus on võimalik maapõueseadus, kaevandamisest kasutatakse ÜP punkt, joon, pind). Lisaks andmete tuvastada maardlate aladele maavarade register mõjutatud aladest koostamise etapis GIS-failidele vajame detailsus üldplaneeringuga seatud tekkivate kitsenduste ÜP-le joonistest ka fikseeritud e määrab kasutustingimused ja määramine. kooskõlastuse sisuga ja üheselt ÜP piirangud konkreetsel Maardlatega andmise üle mõistetavaid PDF-faile. koostaja. ajahetkel. Allkirjastatud PDF kattuvatel aladel otsustamisel. 2. Tekstiline. Planeeritud Kategori on arhiiviväärtuslik ja saab maakasutuse Kehtestatud ÜP objekti tähendus ehk seerimise olla vaidluste lahendamisel juhtotstarbe, üldiste andmeid planeeringuga seatud ks ootust tõendiks, ka kohtus. kasutus- ja kasutatakse ei ole. Koostatavates ehitustingimuste, maardlatega tingimused ruumiobjekti üldplaneeringutes on vahel kavandatavast kattuvatel aladel alal. kasutatud ka kaardirakendusi, maakasutusest detailplaneerin- kuid seal puudub võimalus tekkivate kitsenduste gute koos- fikseerida konkreetne seis, määratlemine. kõlastamisel, mis on kooskõlastamiseks projekteerimis- saadetud (võimalik on tingimuste, andmeid jooksvalt muuta, ehitusprojektide, kõik kaardikihid ei ole ehituslubade, aktiviseeritud). katastriüksuse Kaardirakenduses ei ole sihtotstarbe võimalik teostada esitatud muutmiste jms andmete/ruumikujude lubamisel. kontrolli andmebaaside andmetega ehk tuvastada andmete korrektsust. Samuti pole kindel, et kaardirakendusest õnnestub kehtestamise hetkeks moodustada pdf-fail, kus pole mingeid tahtmatuid sisulisi muudatusi tulenevalt kujundusvõimaluste erinevusest pdf-plaanil ja kaardirakenduse kaardiaknas, lisaks on võimalus eksida käsitsi tehtavas töös, mida teeb inimene. Nt Tartu linn viib kogu ÜP koostamise protsessi läbi kaardiaknas ja kehtestamise ajaks on lubanud koostada pdf-faili. Kuid kujuneb nii, et  kehtestatava joonise faili sisu pole mitte keegi mitte kunagi näinud, kuna kõik vaatasid kaardirakendust. Meedia vahetuse tõttu võivad tahtmatud sisu mõjutavad vead väga lihtsalt tekkida. 7. Üldplaneeringu Andmeid Tekstilisel kujul ja Ei näe Andmed on üldjuhul Üldplaneeringu lahendatavatest kasutatakse riigile ruumiobjektina. vajadust. kättesaadavad, kuid mitte ringpiir peab olema ülesannetest kuuluvate lihtsalt. Probleemiks on kättesaadav kasutatakse eelkõige maadega andmete laialipillutatus masintöödeldaval järgmisi andmeid: riigivaraseaduse kohalike omavalitsuste kujul, et oleks Maakasutuse alusel menetluste kodulehtedel ning seda väga võimalik juhtotstarbe, üldiste läbi viimisel ja erinevas formaadis ja erineva ruumianalüüsi toel kasutus- ja otsuste tegemisel. kvaliteediga. tuvastada kattumine ehitustingimuste, Üldplaneeringuga katastriüksuse avaliku kasutusega määratletud maa ruumikujuga. alade, kasutamist detailplaneeringu mõjutavad koostamise piirangud ja kohustusega alade, reeglistik on krundi oluliseks minimaalsuuruse, lähteinformatsioo kavandatavast niks menetlustes maakasutusest ja aluseks otsuste tekkivate tegemisel. kitsenduste, väärtuslike põllumaade määratlemine.  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Elamu- ja Ehitusosakond. Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Vanessa Vorteil; [email protected] Taavi Jakobson; [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vastake palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate? Võite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori-seeritud ? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid , mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 1)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina (KAOL või CCI) Kitsendused: soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend), alternatiiv 2. tekst Siin ja edaspidi ka allikas : v ähemalt „ÜP“ koos avaliku unikaalse püsiva identifikaatoriga Jah / soovitavalt (siin ja edaspidi eraldab kaldkriips erinevaid andmeid) ei Siin ja edaspidi: p laneerimisseadus, ehitusseadustik, EHR i menetlused vastavad menetlusprotsessid – nii taotleja, menetleja , kooskõlastaja /arvamuse avaldaja ja üldsuse vaates. Edaspidi lühemalt . Prioriteet 1 (suure mõjuga) . 2 kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 2)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus: J äätmekäitluskoha tüüp : soovitavalt 4. kategoriseeritud , alternatiiv 2. tekst Kitsendused: soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend) , alternatiiv 2. tekst Jah / s oovitavalt ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suure mõjuga) . 3 tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 3)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina (KAOL või CCI) K itsendused : soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend), alternatiiv 2. tekst Jah / soovitavalt ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suure mõjuga) . 4 olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 4)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina (KAOL või CCI), Kirjeldus : 2 . tekst Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suure mõjuga) . 5 avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 5)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina (KAOL või CCI), Tingimused : 2. Tekst Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (väiksem mõju) . 6 asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 6)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus: 2. tekst Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1. 7 supelranna ala määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 7)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina ( näiteks „supelranna ala“ ) . Jah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 3 (väiksem mõju) . 8 tänava kaitsevööndi laiendamine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 8)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina ( näiteks „tänava kaitsevööndi laiendamine“ ) . Jah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1. 9 korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 9)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Kirjeldus: 4. kategoriseeritud KEM üleujutusala esinemissageduse klassifikaatorina Jah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 3 (üleujutusalade info tuleb ka teisi allikaid mööda). 10 rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 10 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Tingimused: 2. Tekst K itsendused : soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend) (alternatiiv vaba tekst) Jah / ei / soovitavalt ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 11 kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 11)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Tingimused: 2. Tekst Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (väiksem mõju) 12 ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 12)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina ( näiteks „ ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine “ või „ ranna ja kalda ehituskeelu vööndi vähendamine “ ) . J ah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1. 13 kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 13)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: soovitavalt 4. kategoriseeritud (alternatiiv 2. tekst) Tingimused: 2. tekst Jah / soovitavalt / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1. 14 väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 14)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: soovitavalt 4. kategoriseeritud Tingimused: 2. tekst Jah / soovitavalt / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (kui võimalik siis prio 1, kuid ehitustegevusele üldiselt väiksem mõju). 15 maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 15)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: soovitavalt 4. kategoriseeritud (alternatiiv 2. tekst) Kitsendused: soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend) (alternatiiv 2. tekst) Jah / soovitavalt ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (kitsam mõju). 16 miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 16)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: soovitavalt 4. kategoriseeritud ( näiteks „miljööväärtuslik ala“, „ väärtuslik üksikobjekt“ või täpsemalt või 2. tekst ) Tingimused : 2. tekst Jah / soovitavalt / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1. 17 kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 17)) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Tingimused: 2. tekst Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (ehitustegevusele ilmselt väiksem mõju). 18 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 18)): maakasutuse juhtotstarve. PlanS §75 lg 1 18) , va PT tingimused võib olla mõttekas kombineerida ühe ala ja erinevate väärtuspaaridega objektiks Projekteerimistingimuste menetlus, Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated . Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 4. kategoriseeritud (loend) Jah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suurim mõju!) 1 9 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 18)): maksimaalne ehitusmaht . PlanS §75 lg 1 18) , va PT tingimused võib olla mõttekas kombineerida ühe ala ja erinevate väärtuspaaridega objektiks Projekteerimistingimuste menetlus, Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 3. Numbriline Jah / e i ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suurim mõju!) 20 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 18)): hoonestuse kõrguspiirang. PlanS §75 lg 1 18) , va PT tingimused võib olla mõttekas kombineerida ühe ala ja erinevate väärtuspaaridega objektiks Projekteerimistingimuste menetlus, Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 3. Numbriline Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suurim mõju!) 21 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 18)): haljastusnõuded. PlanS §75 lg 1 18) , va PT tingimused võib olla mõttekas kombineerida ühe ala ja erinevate väärtuspaaridega objektiks Projekteerimistingimuste menetlus, Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 2. tekstiline Jah / e i ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suurim mõju!) 2 2 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 18)): PT aluseks olevad tingimused - ehitise alune pind Projekteerimistingimuste menetlus, Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 3. Numbriline (lubatud vahemikuna) Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suurim mõju!) 23 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 18)): PT aluseks olevad tingimused - ehitise kõrgus Projekteerimistingimuste menetlus, Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 3. Numbriline (lubatud vahemikuna) Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suurim mõju!) 24 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 18)): PT aluseks olevad tingimused - ehitise korruselisus Projekteerimistingimuste menetlus, Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 3. Numbriline (lubatud vahemikuna) Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suurim mõju!) 2 5 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 18)): PT aluseks olevad tingimused - kasutusotstarve Projekteerimistingimuste menetlus, Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 4. kategoriseeritud ( KAOL või CCI ) , ( loend) Jah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 (suurim mõju!) 2 6 riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 1 9 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina ( näiteks „ riigikaitselise otstarbega maa-ala“ ) Jah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 3 (võib vajada täiendavat analüüsi, piiratud mõju) 2 7 puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 20 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina ( näiteks „ puhke- ja virgestusala “ või täpsemalt ) Kitsendused: soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend) (alternatiiv 2. tekst) Jah / soovitavalt ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 2 8 müra normtasemete kategooriate määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 22 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa /-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 3. Numbriline (või väärtuspaarid kategooriast ja maksimaalsest tasemest) Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 2 9 liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 23 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa/-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 2. Tekst Ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (mõju ehitustegevusele piiratum) 30 krundi minimaalsuuruse määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 24 )) 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 3. Numbriline Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (mõju ehitustegevusele piiratum, kuid ehitustegevuse planeerimisel oluline) 3 1 alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 25 )) 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud ( näiteks „ Arhitektuurivõistluse nõudega ala “ ) Tingimused (juhud) : soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend) (alternatiiv 2. tekst) Jah / soovitavalt ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (mõju ehitustegevusele piiratum, kuid ehitustegevuse planeerimisel oluline) 3 2 detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 26 )) 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud ( näiteks „Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala“ ) Jah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (mõju ehitustegevusele piiratum, kuid ehitustegevuse planeerimisel oluline) 3 3 maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 27 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa/-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud ( näiteks „Tiheasustusega ala“ ) Jah ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (mõju ehitustegevusele piiratum, kuid võib muutuda oluliseks) 3 4 maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 28 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa/-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud klassifikaatorina (Maaparandussüsteemide register?) Kitsendused: soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend) (alternatiiv 2. tekst) Jah / soovitavalt ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (mõju ehitustegevusele piiratum) 3 5 PlanS §75 lg 1 nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 29 )) 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud ( näiteks „ A valikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine “ ) Selgitus: 2. tekst Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (mõju ehitustegevusele piiratum, kuid võib muutuda oluliseks) 3 6 sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 30 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa/-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : Objekt: 4. kategoriseeritud ( näiteks „ S anitaarkaitsealaga veehaarete asukoh t “ ) Kitsendused: soovitavalt 4. kategoriseeritud (loend) (alternatiiv 2. tekst) Jah / soovitavalt ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 1 3 7 Muud PlanS §75 lg 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded ( HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv" \l "para75" PlanS §75 lg 1 31 )) Projekteerimistingimuste menetlus , Ehitusloa/-teatise menetlus (kaasaarvatud BIM-toetatud menetlus) , 2D ja 3D kaardivaated Ala: 1. Ruumiobjekt soovitavalt polügoonina L-EST süsteemis, saame hakkama ka KÜde või ADS aadressiobjektidega Väärtus ed : 2. tekst Jah / ei ei Planeerimisseadus, ehitusseadustik, EHR . Prioriteet 2 (mõju ehitustegevusele piiratum ? ) Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Muhu Vallavalitsus Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Maa- ja planeeringunõunik Pille Tamm, [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vastake palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate? Võite valida mitu Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) Tekstiline (näiteks tingimus) Numbriline kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategoriseeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 T ranspordivõrgustiku (sh kohalike teede, sadamate ning väikesadamate ) ja tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; Projekteerimistingimuste väljastamine – nt kohalikest teedest ja tehnovõrkudest tulenevate kitsendustega arvestamine hoonestuse kavandamisel. Erateede avaliku kasutuse lepingute sõlmimine. Eelkõige ruumiobjekt jah Jah (siin ja edaspidi tuleb arvesse võtta, et kohalikul omavalitsusel on üldjuhul olemas üldplaneeringust tulenevad vajalikud ruumiliste andmete kaardikihid ja vastav info, mis avalikkusele saadaval pole. Näiteks meie hetkel kehtiv üldplaneering on tavakodanikule kättesaadav vaid pdf-kujul, kuid vallasiseselt kasutatakse MapInfo kaardikihte) . 2 kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Projekteerimistingimuste väljastamisel ning dp-de koostamisel. Loomulikult ka konkreetse jäätmekäitluskoha rajamisel Eelkõige ruumiobjekt, aga ka tekstiline (kui ÜP-s on määratud) Ei oska öelda 3 asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel Meie puhul eelkõige tekstiline Ei oska öelda 4 supelranna ala määramine Maa avaliku kasutuse kokkulepete sõlmimine, puhkealade rajamine jne Ruumiobjekt Ei 5 korduva üleujutusega ala piiri määramine Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel R uumiobjekt ei Kindlasti peaks andmed olema ka Maa-ameti kitsenduste kaardilt leitavad. 6 Ehituskeeluvööndi ulatus (vähendamised, suurendamised) Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel Ruumiobjekt (aga kohati oleks ilmselt asjakohane ka tekstiline osa, kuna mõnikord on ehituskeeluvööni vähendamise juurde antud Keskkonnaameti pooltmingi lisa tingimus i (näiteks on meil ühes kohas vähendatud ehituskeeluvööndit 30 meetrini, aga tingimusel, et hoonestust tohib rajada vaid ajalooliste hoonete kohale) ). Ei oska öelda Kindlasti peaks korrektsed ehituskeeluvööndi andmed olema ka Maa-ameti kitsenduste kaardilt leitavad. 7 Rohevõrgustiku paiknemine ja tingimused Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel R uumiobjekt , tekstiline, Kategoriseeritud (nt kas tuumala või koridor) jah Võiks paremini olla (kehtivas üp-s ei ole rohevõrgustiku alasid kaardile märgitud, on vaid viide maakonnaplaneeringule, koostatavas Üp-s on kõik OK) Kindlasti peaks olema avalikult leitav 8 KOV tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel, hooldustööde kavandamisel Ruumiobjekt, tekstiline, kategoriseeritud võibolla Andmed leitavad ka EELIS-est 9 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ja nende tingimuste seadmine Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel , maakasutuse kavandamisel Ruumiobjekt, tekstiline, kategoriseeritud jah Väärtuslike põllumajandusmaade õiguslik alus on hetkel nii segane (viidatakse pidevalt seaduseelnõule, mis pole aga jõustumiseni jõudnud ja ei tea ka millal ja mis kujul jõuab). Kindlasti oleks vaja mingit ühtset keskkonda, kust andmeid saada. Seda eelkõige riikliku tähtsusega põllumajandusmaade kotha. 10 maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel Ruumiobjekt, tekstiline Ei oska öelda Meie valla puhul tulevad need kitsendused eelkõige maapõueseadusest, mitte ÜP-st 11 miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel Ruumiobjekt, tekstiline, Kategoriseeritud jah 12 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu määramine Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel Tekstiline, ruumiobjekt (juhtotstarbe alad) Ei oska öelda 13 riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Detailplaneeringute lähteisukohtade ja projekteerimistingimuste koostamisel ruumiobjekt ei 14 puhke- ja virgestusalade asukoha d Detailplaneeringute lähteisukohtade ja projekteerimistingimuste koostamisel , rekreatsiooni kavandamisel jne ruumiobjekt ei 15 krundi minimaalsuuruse määramine Ehitusõiguse andmisel T ekstiline (kuna meil on kogu vallas ühtsed tingimused, siis ruumiobjekti pole vaja. Piirkondades, kus on diferentseeritud lähenemine, on ilmselt asjakohane ka ruumiobjektina käsitlemine) ei 16 detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine Detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel Tekstiline (juhud) , ruumiobjekt (alad) ei Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Muinsuskaitseamet 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal: Ulla Kadakas, [email protected]; Anni Martin, [email protected] 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid vajate? Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate punkt, joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks kategori- kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot tingimus) seeritud? andmeid kasutate) 3. Numbriline kasutate. 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) 1 Riiklikult kaitstud KSH, KMH, DP, PT, Kõik neli – vaatame joonist, Kõiki ei Kaardikihid on halvasti - Maa-ameti kultuuripärand. ehitusteatise loeme seletuskirja, otsime saa, aga kättesaadavad. Praktiline kaardirakendused menetlustes seisukoha tingimusi, vajadusel ka lihtsam oleks kihtide sisse-välja erinevate kitsenduste kujundamine ja märksõnalisi otsinguid oleks kui lülitamise võimalus. kohta. andmine. kasutades. need, mis Paljud ÜP-d on pdf-d, - seisukoha kujundamisel saab, mille suurendamine on KSH, KMH, DP, PT, oleks tülikas ja info raskesti ehitisteatise menetluses. kategoris loetav. eeritud. 2 Kohalik KSH, KMH, DP, PT, Kõik neli – vaatame joonist, Kõiki ei Kaardikihid on halvasti - Maa-ameti kultuuripärand ehitisteatise loeme seletuskirja, otsime saa, aga kättesaadavad. Praktiline kaardirakendused (miljööalad ja menetlustes seisukoha tingimusi, vajadusel ka lihtsam oleks kihtide sisse-välja erinevate kitsenduste väärtuslikud kujundamine ja märksõnalisi otsinguid oleks kui lülitamise võimalus. kohta. üksikobjektid – andmine, kasutades. need, mis Paljud ÜP-d on pdf-d, - seisukoha kujundamisel viimastel sh lammutustaotlustele saab, mille suurendamine on KSH, KMH, DP, PT, lammutuse taotluste seisukoha andmine ja oleks tülikas ja info raskesti ehitisteatise menetluses. ja riikliku kaitse vajadusel mälestiseks kategoris loetav. rakendamise tunnistamise eeritud. ettepanekutes menetluse algatamine; seisukoha kaevandusega seotud kujundamine). küsimused.  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Mustvee Vallavalitsus 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal: Mustvee Vallavalitsuse maakorraldaja Reili Tooming, [email protected] 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid vajate? Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks tingimus) kategori- kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot 3. Numbriline seeritud? andmeid kasutate) 4. kategoriseeritud (näiteks kasutate. lubatud katusetüübid) 1 Krundi Maakorraldustoiming Tekstiline, numbriline Ei Jah minimaalsuuruse määramine 2 Planeeringuala Maakorraldustoiming, Ruumiobjekt, tekstiline, Jah Jah üldiste kasutus- ja ehitusloa menetlus numbriline ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimu ste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse  juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine 3 Detailplaneeringu Detailplaneeringu Ruumiobjekt, tekstiline, Jah Jah koostamise menetlus numbriline kohustusega alade või juhtude määramine 4 Maareformiseaduse Raielubade menetlus, Ruumiobjekt Ei Jah ja jäätmekäitlus, looduskaitseseaduse detailplaneeringu tähenduses menetlus tiheasustusega alade määramine 5 Transpordivõrgustiku Teeregistri andmete Ruumiobjekt, tekstiline, Jah Jah ja muu infrastruktuuri, korrigeerimine numbriline sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 6 Ranna ja kalda Detailplaneeringu Ruumiobjekt, tekstiline, Jah Jah ehituskeelu vööndi menetlus numbriline suurendamine ja vähendamine …  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Narva Linnavaltisus Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Aina Antson-Manjukevitš , [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vastake palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate? Võite valida mitu Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) Tekstiline (näiteks tingimus) Numbriline kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 Detailplaneeringu vastavus ü ldplaneeringule Detailplaneeringu menetlus Ruumiobjekt Tekstiline Numbriline Kategoriseeritud J ah Puudub k ä ttesaadavus digitaalse andmebaasi kujul. Andmed on k ä ttesaadavad Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel . Ü ldplane eringu info on k ä ttesaadav ameti kodulehelt PDF-formaadis, puudub krundip õ hine digitaalse andmebaasi kasutamise v õ imalus. 2 Projekteerimistingimuste andmine Projekteerimistingimuste andmise menetlus Ruumiobjekt Tekstiline Numbriline Kategoriseeritud Jah Puudub k ä ttesaadavus digitaalse andmebaasi kujul. Andmed on k ä ttesaadavad Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel . Ü ldplaneeringu info on k ä ttesaadav ameti kodulehelt PDF-formaadis, puudub krundip õ hine digitaalse andmebaasi kasutamise v õ imalus. 3 Maakorralduslik Sihtotstarvete m ää ramine/ muutmine Maa ü ksuste kruntimine Ruumiobjekt Tekstiline Kategoriseeritud Jah Puudub k ä ttesaadavus digitaalse andmebaasi kujul. Andmed on k ä ttesaadavad Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel . Ü ldplaneeringu info on k ä ttesaadav ameti kodulehelt PDF-formaadis, puudub krundip õ hine digitaalse andmebaasi kasutamise v õ imalus. 4 Lubade menetlus Ehitusloa menetlus Ehitusteatise menetlus Ruumiobjekt Tekstiline Numbriline Kategoriseeritud Jah Puudub k ä ttesaadavus digitaalse andmebaasi kujul. Andmed on k ä ttesaadavad Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel . Ü ldplaneeringu info on k ä ttesaadav ameti kodulehelt PDF-formaadis, puudub krundip õ hine digitaalse andmebaasi kasutamise v õ imalus. 5 J ä relevalve teostamine Ehitusj ä relevalve Ruumiobjekt Tekstiline Numbriline Kategoriseeritud Jah Puudub k ä ttesaadavus digitaalse andmebaasi kujul. Andmed on k ä ttesaadavad Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel . Ü ldplaneeringu info on k ä ttesaadav ameti kodulehelt PDF-formaadis, puudub krundip õ hine digitaalse andmebaasi kasutamise v õ imalus. Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Politsei- ja Piirivalveameti kontaktisik planeeringute küsimuses Logistikabüroo kinnisvaragrupi juhtivlogistik Hannes Jaanimäe ([email protected], 5299291) ning Politsei- ja Piirivalveameti vajadused ja praktika üldplaneeringute andmete kasutamisel allpool tabelis: Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid vajate? Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks tingimus) kategori- kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot 3. Numbriline seeritud? andmeid kasutate) 4. kategoriseeritud (näiteks kasutate. lubatud katusetüübid) 1 Andmeid kasutame Ettepaneku või Andmeid soovime Jah Pigem mitte Ehitisregister, Maa-amet. (korrakaitseliste ja arvamuse kaardirakendusena, millel on KOV/LOV koduleht ennetuse) tegevuste avaldamiseks ruumiobjektid koos tekstilise planeerimisel. kirjeldusega (päris hea näide sellest on Tartu linnal või siis uus ehitisregister 3D kaksik). Andmed peaksid olema kategoriseeritud, näiteks: liiklus, territooriumi iseloomustav süütegevus, valgustus ja varjatud alad jne, kirjeldataks lahti, et miks on ruumi lahenduseks valitud lahendus parim. 2 Info kõikide Piiri- ja Tuulikute tüübid, asukohad ja Ei Pigem mitte planeeritud mereseiresüsteem kõrgused tuuleparkide ja radarite ja tuulikute kohta, maal kaameratega ja merel 3 Ruumiobjektid võiksid ka olla Koordineeritud Ettevõtte geoinfosüsteem lisana kaasas, eelistatult CAD digitaalsete failidena ei formaadis sobi pdf-id, võib olla illustreerivaks lisaks  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Reet Olev planeerimis-ja arenguspetsialist, [email protected] 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille vajate? Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate punkt, joon, pind) olema andmed teile vajalikul kujul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks kategori- kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot tingimus) seeritud? andmeid kasutate) 3. Numbriline kasutate. 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) 1 Ehitustingimuste Projekteerimistingimuste 2,3,4 (mõistlik oleks jah Koostatavates tegeleme Ehitisregister, maa-ameti seadmine väljastamine, konkreetne tabeli kuju, et sellega, kehtivates ei infosüsteemid, detailplaneeringute oleks kergem leida Päästeameti algatamise vajaduse üle küttesüsteemide register, otsustamine, 2 Detailplaneeringu Projekteerimistingimuste 1. Ala piirid jah Enamasti on Maa-ameti registri kohustusega alad väljastamine, digitaalselt planeeringute ja maardlalubade üle maardlate kaardid  otsustamine, detailplaneeringute algatamine 3 Ehituskeeluvööndid, Ehituslubade, proj. 1. Kindel joon jah Üldplaneeringus on küll Maa-ameti kaardid ei piirangud Tingimuste, koordinaatides ehituskeeluvööndeid vasta kehtivale planeeringute menetlus saadav (nt jõe piir, vähendatud, kuid maa-ameti olukorrale, seal puuduvad millest vööndeid kaardirakenduses see korrektsed piirangud saab arvestada), vähendus ei kajastu (suvaliselt seatud nt liinide Üldplaneeringus on ka veekogudel, puurkaevude kaitsevööndid jne. teekaitsevööndid andmed ei vasta 2. Tekstiline, mis numbriliselt märgitud, aga tegelikkusele, vee-ja piirang seda ei peaks tegema, kuna kanalisatsioonirajatiste 3. Numbriline ei see tuleneb seadusandlusest piirangud puuduvad peaks olema ja on muutuv suurus (50m hoopis); õigusakte on vöönd vähendati 30m peale, väga palju ja nendes on aga kuna ÜP-s on 50 kirjas, keeruline orienteeruda, siis detailplaneeringus peab EVS-id on kohustuslikud, seda järgima) tasulised ja vahetuvad kiireti; planeeringute kohta võiks olla kergesti sisestatav andmebaas, mitte igal KOV oma ja need peaksid olema ajas uuendatavad KOV poolt nagu ehitisregister. 4 Teemakaardid Igapäevased 1. Kindel ala joon jah Koostatavas tegeleme, Maa-ameti lehelt peaks (tuuleenergeetika, menetlustoimingud koordinaatides varasemates ei ole olema võimalik ala piire tehnovõrkude keskkonnaspetsialistil, 2. Tekstiline ja alla laadida asukohad, rohealad planeerimisspetsialistil, numbriline osa jne) ehitusspetsialistil tabeli vormis, et oleks kiiresti ka kergesti leitav 5 Tiheasustusalade Omandireformi Praegustes planeeringutes Õigusaktid võiks ära piiride ühtlustumine läbiviimine on mitu tiheasutusala sätestada, et kõigile oleks (maaspetsialist), mõistet ja uutes jääb ka 3: üheselt arusaadav planeerimine,ehitamisega 1. Asula, kus on dp seotud menetlused kohustus 2. Tiheasustusala maareformi mõistes 3. ÜVK ala mõistes 4. Looduskaitseseaduse tähenduses 6 Kaitsemetsadega Metsakonsultandi poolt 1. Kindel ala jah ÜP-des on, ei arvestata Metsaseaduse ja ÜP seonduv väljaantavad raieload 2. koos piirangute ja lageraiete lubadel vastuolud – ÜP-dega ei raiete õiguste arvestata raiuelubade äranäitamisega väljaandmisel 3. Numbriline ala suurus (lageraie ha suurus jm) 7 Juhtotstarvetega Ehitamisega seotud 1. Kindel ala jah Täna kehtivad ÜP-d on Taastusvenergiaga seotus seonduv menetlus, 2. Kas ja kuidas % enamjaolt elamise õigusaktid tegelikult detailplaneerimine toimib, kui alal on juhtotstarvetele suunatud, puuduvad mitu juhtotstarvet praegu koostatavates on 3. Numbrilised tekkinud juurde mõisteid piirangud nagu päikeseparkide maa tootmisfunktsioon (kas on ajutise loomuga ja saab hiljem muutuda tgasi maatulundusmaaks), tegelikult puudub juhtotstarve maatulundusmaa 8 Päästetöödega seotud Rail Balticaga ja Via 1. Punkt jah Andmeid praktiliselt praegu Päästeameti poolt teave Baltica trassiga seotud 2. Raadius, millist ala ei ole, aga vajame kehtestatud õigusaktid, (tulekustutusvee objektide menetlus, katab Päästeametil endal peaks  asukohad, ehitustega ja 3. Numbriline suurus olema ka ülevaade, kus lisavajadused, planeerimisega seotud tabelina, kui on midagi asub. Seda enam, juurdepääsud) menetlused elamud või et igas projektis peab see tootmine, seda olema ära märgitud ja tabelit võiks infot võiks anda tohtida muuta Päästeamet, kui ligiduses vastavalt koht puudub ja vajadus seadusandluse on välja ehitada. muutustele 9 Teede avalikuks Teehooldustööd, 1. – Kehtivates ÜP-des Maa-ameti infoportaalid, kasutamiseks võtmine juurdepääsutingimused, 2. Kindlad tingimused puuduvad, täna teeregister või mahavõtmine keskkonnaalased tingimused, mis on aktuaalne, kuna menetlused peavad olema rahastuses tõmmatakse tagatud, et tee summasid kokku ja lepinguid võtta avalikuks alati pole; on ka kasutuseks (nt onupojapoliitia tõttu vähemalt 3 avalikuks teeks võetud majapidamist) põlluteid.  Katri-Liis Ennok Teie: 13.05.2021 nr 15-4/3760-1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika Meie: 10.06.2021 nr 6.2-1/4819-1 10122, Tallinn Andmed üldplaneeringutes Austatud proua Katri-Liis Ennok Tervitame Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna infokorje algatust. Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) peab väga oluliseks, et maaparandust puudutav teema on üldplaneeringus põhjalikult kajastatud. Juhime tähelepanu, et PTA kasutab küll oma töös üldplaneeringus sisalduvaid andmeid, kuid peame olulisemaks oma rolli üldplaneeringu koostamisel, kus PTA on sisendi andja. PTA eesmärk on maaparandussüsteemide toimimisvõime säilitamine. Selleks on vaja igasuguste tegevuste kavandamisel maaparandussüsteemi alale arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. Seetõttu on all oleva andmekorje tabeli esimene osa (1*) täidetud küll andmete kasutajast lähtuvalt, kuid andmete kasutajaks ei ole PTA vaid keegi teine, eelkõige KOV ja (ehitus)tegevuse kavandaja, kuid ka teised üldplaneeringu andmete kasutajad. Järgnev tabeli osa (2*) on täidetud selliselt, et andmete kasutajaks on PTA. Andmed üldplaneeringute andmevajaduste infokorjeks: 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osaleme: Põllumajandus- ja Toiduamet 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses Merly Kiisler maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialist [email protected] 3. Allolevas tabelis on kirjeldatud üldplaneeringu koostamisel PTA esitatavaid andmeid (1*) ja andmeid, mida PTA kasutab üldplaneeringus (2*). 1  Millisel kujul andmeid vajate vajatakse*? Võite valida mitu Kas täna Üldplaneeringu lahendatav 1. Ruumiobjekt (näiteks Märkused (nt seotud koostatavates ja juba ülesanne/teema. punkt, joon, pind) õigusaktid, andmebaasid või kehtivates Võimalusel vastake palun võimalikult Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate 2. Tekstiline (näiteks Kas andmed peaksid infosüsteemid, mille 1.* üldplaneeringutes kasutatakse* tingimus) olema kategoriseeritud? kaudu/milles täpselt, millist infot kasutate on andmed teile 3. Numbriline üldplaneeringute andmeid kasutatakse*. vajalikul kujul 4. kategoriseeritud kasutate kasutatakse*) kättesaadavad? (näiteks lubatud katusetüübid) Planeerimisseaduse § 75 lõikest 1 Maaparandussüsteemi maa-alal ja/või maaparandussüsteemi kaitsevööndis: 1. Ruumiobjekt: 1. Maaparandussüstee Maaparandussüstee 1. Seadused punkt 28 ja 31 tulenevalt on A. Planeerimine  eesvool – joon mi reguleeriva võrgu mi või selle eesvoolu  maaparandusseadus üldplaneeringu ülesanne (muu hulgas 1. Detailplaneeringu koostamine (PlanS § 4 lg 4 ja § 127 lg 1)  reguleeriv võrk – maa-ala: olemasolust  ehitusseadustik ka) maaparandussüsteemide asukoha 2. KOV eriplaneeringu koostamine (PlanS § 4 lg 4 ja § 99 lg 1) tulenevaid nõudeid ja nendest tekkivate kitsenduste pind ja nende kajastamise  planeerimisseadus 3. Kinnisasja maakorraldustoiming (MaaParS § 51 lg 1 ) Kindlasti peaks olema  keskkonnaseadustiku määramine ning muud vajadust enamasti 4. Kinnisasja sihtotstarbe muutmine (MaaParS § 51 lg 1) 2. Tekstiline:  drenaažkuivendus üldosa seadus maaparandussüsteemidega alahinnatakse. seonduvad ülesanded. 5. Kinnisasja kasutusotstarbe muutmine (MaaParS § 51 lg 2) maaparandussüsteemide  kraavkuivendus ja eesvooludega seotud Üldiselt ei ole seni 2. Infosüsteemid B. Kõik ehitamist (eelkõige kaevamist) sisaldavatele tegevustele loa andmise kohustused ja piirangud võiks olla ka Maaparandusseadusest tulenevad kehtivates  Ehitisregister – EHR nõuded maaparandussüsteemi menetlused (sh päikeseelektrijaamad).  põllukuivendus üldplaneeringutes 2. Numbriline:  Maa-ameti kaitseks. Nõuded on kehtestatud 6. Projekteerimistingimuste andmine (§ EHS § 31 lg 4 p 1)  metsakuivendus maaparandussüstee erinevat liiki eesvoolude kaardirakendus maaparandussüsteemi reguleeriva 7. Ehitusloa ja kasutusteatise andmine (MaaParS § 50 lg 1; § 48 lg 3 ja § 50 lg 4) me ja eesvoolusid võrgu maa-alal ja kaitsevööndi ulatus ning nendest  Maaparandussüsteemide 8. Kasutusloa ja kasutusteatise andmine(EHS § 54 lg 6 p 1 ja § 48 lg 5 p 2) maaparandussüsteemi eesvoolu 2. Maaparandussüstee tekkivaid piiranguid register – MSR kaitsevööndis. 4. Kategoriseeritud mi eesvool piisavas ulatuses Maaparandussüsteemide kaitse C. Veerežiimi muutmine ja paisutamine kajastatud (on ka tagatakse erinevate tegevuslubade ja 9. Paisutamine (MaaParS § 47 lg 1) erandeid) – kas ei ole erinevad eesvoolu liigid: tegevuste eelneva kooskõlastamisega 10. Kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku heit- ja sademevee või väljastpoolt kaardil või ei ole  riigi poolt ja kooskõlastamisel antud tingimuste drenaaži maa-ala pärineva muu vee juhtimine (MaaParS § 47 lg 4) seletuskirjas või on täitmisega. korrashoitav mõlemas vähesel 11. Drenaaži maa-alale heitvee immutamine (MaaParS § 47 lg 5) ühiseesvool määral. 12. Poldri kasutamise režiimi muutmine (MaaParS § 47 lg 8) Seega PlanS § 75 lg 1 p 28 ja 31 kohase  eesvool 13. Maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme üldplaneeringu ülesande  kollektoreesvool lahendamiseks on vaja reguleerimine (MaaParS § 47 lg 1 ja 50 lg 4) üldplaneeringu seletuskirjas ja14. Lisavee eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimine (MaaParS § 53 lg 1; KeÜS § 41 joonistel kajastada lg 1 ja § 46 lg 1) maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolude D. Muud kaitsmiseks vajalikku teavet selliselt, 15. Istanduse rajamine et nendel aladel tegevuste kavandaja  drenaaži maa-alale (MaaParS § 47 lg 5) oleks nendest nõuetest teadlik.  maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse (MaaParS § 48 lg 4) 16. Kaevandamine ja kaevandamise kavandamine (MaaParS § 48 lg 8; § 47 lg 6)  Üldgeoloogilise uurimistöö luba  geoloogilise uuringu luba  kaevandamisluba (maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba) 17. Kallasraja tõkestamine (KeÜS § 38 lg 5) 2  Millisel kujul andmeid vajate vajatakse*? Võite valida mitu Kas täna 1. Ruumiobjekt (näiteks Üldplaneeringu lahendatav koostatavates ja Märkused (nt seotud õigusaktid, punkt, joon, pind) ülesanne/teema. juba kehtivates andmebaasid või infosüsteemid, 2. Tekstiline (näiteks Kas andmed peaksid 2.* Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate üldplaneeringute mille kaudu/milles Võimalusel vastake palun võimalikult tingimus) olema kategoriseeritud? s on andmed teile üldplaneeringute andmeid täpselt, millist infot kasutate 3. Numbriline vajalikul kujul kasutate) 4. kategoriseeritud kättesaadavad? (näiteks lubatud katusetüübid) KOV hallatavad teed Maaparandussüsteemi sh selle eesvoolu ja eesvoolul paikneva truubi ehitamiseks 1. Ruumiobjekt (joon – Lisaks olemasolevale Osaliselt on. 1. Seadused või rekonstrueerimiseks projekteerimistingimuste andmine ja ehitusloa andmine. tee ise, punkt – liigitusele tähtsuse järgi  maaparandusseadus truup ja sild). ka liigitus  ehitusseadustik 2. Tekstiline – millised hoolduskohustuse järgi 2. Infosüsteemid tingimused on  KOV teed  Maa-ameti kaardirakendus kehtestatud  avaliku kasutusega  Maaparandussüsteemide ehitustegevusele erateed (KOV register – MSR KOV teede tsoonis. hooldatavad 3. Kategoriseeritud erateed)  erateed Väärtuslik põllumajandusmaa Drenaažkuivendusega põllumajandusmaale lubade ja kooskõlastuste andmine. 1. Ruumiobjekt (pind) Kohaliku tähtsusega ja Osaliselt on. 1. Seadused Märkus: seaduse eelnõu on alles Vt loetelu esimeses jaotise vastavas veerus (1*). 2. Kategoriseeritud riikliku tähtsusega  maaparandusseadus menetluses. väärtuslik  ehitusseadustik Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – eelnõu (Märkus: seaduse eelnõu on põllumajandusmaa.  planeerimisseadus alles menetluses).  keskkonnaseadustiku üldosa seadus  (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus –eelnõu) 2. Infosüsteemid  Ehitisregister – EHR  Maa-ameti kaardirakendus  Maaparandussüsteemide register – MSR Kohalikud kitsendused (sh Maaparandussüsteemi sh selle eesvoolu ja eesvoolul paikneva truubi ehitamiseks 1. Ruumiobjekt (pind). Kui on, siis erinevad Osaliselt on. 1. Seadused detailplaneeringu kohustusega alad, või rekonstrueerimiseks projekteerimistingimuste andmine ja ehitusloa andmine. 2. Tekstiline – millised keelualad.  maaparandusseadus ehituskeelualad jmt) tingimused on  ehitusseadustik kehtestatud 2. Infosüsteemid ehitustegevusele.  Maa-ameti kaardirakendus 3. Kategoriseeritud  Maaparandussüsteemide register – MSR 1.* Tabel on täidetud selliselt, et andmete kasutaja on üldplaneeringu kasutaja (mitte PTA). 2.* Tabel on täidetud selliselt, et andmete kasutaja on PTA. 3 Maaparandussüsteemidega on kaetud umbes kolmandik Eestist. Maaparandussüsteemide kaitseks on eelõige ehitustegevusele kehtestatud mitmeid kitsendusi. Kuna üldplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks, peame väga oluliseks, et maaparandust puudutav teema on üldplaneeringus põhjalikult kajastatud. Samuti on see oluline maaomanike teadlikkuse tõstmiseks maaparandussüsteemi olemasolust, selle töökorras hoidmise vajalikkusest ja maapinda ning maaparandussüsteemi veerežiimi mõjutavate tegevuste kavandamisel maaparandussüsteemi maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis. Maaparandusest tulenevate nõuete mõistmiseks lisame infomaterjali (kiri kohalikele omavalitsustele on saadetud 22.05.2020), mille oleme koostanud kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusvaldkonna spetsialistidele parima koostöö tagamiseks kooskõlastamisel (Lisa). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Valdmaa Juhataja Maaparanduse ja maakasutuse osakond Lisa: Kiri kohalikele omavalitsustele Merly Kiisler +372 5823 0530 [email protected] 4  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud ? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid , mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 Maakasutus Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa ja -teatiste menetlus Maakorraldustoimingud Järelvalvemenetlus Ruumiobjekt, tekstiline , kategoriseeritud Jah Jah GIS, Dokumendiregister 2 Hoonestus-/ Ehitustingimused Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa ja -teatise menetlus Maakorraldustoimingud Järelvalvemenetlus Tekstiline , numbriline, kategoriseeritud Jah Jah GIS, Dokumendiregister 3 Rohevõrgustik (Tuumala ja koridor) Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa ja -teatise menetlus Järelvalvemenetlus Ruumiobjekt, tekstiline Jah Jah GIS, Dokumendiregister 4 Kaitsemets Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Metsateatise menetlus Ruumiobjekt, tekstiline Ei Jah GIS, Dokumendiregister 5 Teed Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa ja -teatise menetlus Tee projektide koostamine Avalikes huvide omandamine Ruumiobjekt, tekstiline Jah Jah GIS, Dokumendiregister 6 Liiklussõlmed ja ristmikud Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa ja -teatise menetlus Tee projektide koostamine Avalikes huvide omandamine Ruumiobjekt, tekstiline Jah Jah GIS, Dokumendiregister 7 Tiheasustusala piir Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa menetlus Maamaksu määramine Ruumiobjekt, tekstiline Ei Jah GIS, Dokumendiregister 8 Haljastusnõuded Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa ja -teatise menetlus Järelvalvemenetlus Tekstiline , numbriline Jah Jah GIS, Dokumendiregister 9 Erineva asustusstruktuuriga alad Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa menetlus Ruumiobjekt, tekstiline Jah Jah GIS, Dokumendiregister 10 Tehnovõrgud Detailplaneeringute menetlus Projekteerimistingimuste menetlus Ehitusloa menetlus Sundvalduse seadmine Ruumiobjekt, tekstiline Jah Jah GIS, Dokumendiregister 11 Asustusüksuse piiride muutmise ettepanek Asustusüksuste piiride muutmise menetlus Ruumiobjekt Ei Jah GIS, Dokumendiregister 1 2 Taastuvenergia tootmiseks ettenähtud alad Detailplaneeringute menetlus Ehitusloa- ja teatise menetlus Ruumiobjekt, tekstiline Jah Jah GIS, Dokumendiregister Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid vajate? Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks tingimus) kategori- kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot 3. Numbriline seeritud? andmeid kasutate) 4. kategoriseeritud (näiteks kasutate. lubatud katusetüübid) 1 * projekteerimis- 1, 2, 4 2 tingimuste võiks E-vald 3 väljastamiseks olla jah, kehtivas 4 detailplaneeringu N: miljöö- üldplaneeringus 5 puudumise korral alad Uut ei koosta 6 andmed digit. ja … paberkandjal * allpool olev tekst 1. Üldplaneeringu koostamiseks moodustati üks juhtrühm ja kuus teematöörühma - Sotsiaal; - Vaba aeg, kultuur ja sport; - Infrastruktuur; - Elu- ja töökeskkond; - Looduskeskkond. Teematöörühmade ülesanne oli arutada läbi oma valdkonna teema ning pakkuda välja konkreetseid ettepanekuid. Juhtrühma ülesanne oli üldplaneeringu tegevust ja teemasid koordineerida ja langetada otsuseid. Üldplaneeringu alusuuringud ja konsultandid : 1. Tartu Ülikool Geograafia Instituut- Rakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega, Prof. Rein Ahas 2. Tartu Ülikool Geograafia Instituut- Rakvere linna rahvastikuprognoos aastani 2030 TÜ teadur, Tiit Tammaru 3. OÜ Castellum Rakvere linna miljööväärtuslike alade analüüs, Sirli Naska 4. Eesti Geoloogiakeskus, Radooni-222 sisalduse uuring pinnases Rakvere linna haldusterritooriumil 5. Artes Terrae OÜ, Rakvere linna rohealade analüüs, Sulev Norme 6. OÜ Kivisilla, Rakvere linna avalike spordi- ja mänguväljakute analüüs, Ülle Grišakov 7. OÜ Urban Mark, Rakvere linna kergliiklusteede analüüs, Ülar Mark, Kristine Kurro 8. OÜ GeoBaltica, Keskkonnamõjude Strateegiline Hindamine, Raivo Markov 9. AS Kaardikeskus, Rakvere linna vektor ja rasterkaardi uuendamine, Rein Keller 10. Rakvere linna avaliku veebirakenduse koostamine (hankimisel  Ü Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. I Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ Rapla Vallavalitsus 2. Asutuse -post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Cerly-Marko Järvela, [email protected] 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse Üldplaneeringu T Millisel kujul andmeid vajate? Kas K M lahendatav haldusmenetlus, mille V ite valida mitu andmed juba kehtivates raames vastavaid R peaksid eemid, mille V ke andmeid kasutate joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun T kategori- 3. Numbriline seeritud? andmeid kasutate) 4. kasutate. 1 Transpordivõrgustik Ehitusõiguse küsimuste Enamjaolt on kõik kujud (1, 2, 3, 4) Sõltub Kuidagi on hakkama saadud, ArcGIS andmebaas valla 2 Asustuse arendustingimused lahendamine aktuaalsed. Kategooriaid ei pruugi andmetest. pigem jah. serveris ja töölaual, planeeringute koostamisel iga teema juures olla. Kui Maa-ameti geoportaal, 3 Rohevõrgustiku tingimused või kategooriad EVALD 4 Väärtuslikud piirkonnad projekteerimistingimuste on olemas, siis jah, kui 5 DP-kohustuslike juhtude määramine andmisel mitte, siis ei. 6 PT alustingimuste määramine  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ettevõte, mille esindajana üld planeeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vastake palun võimalikult täpselt, millist infot kasut ate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate? Võite valida mitu Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) Tekstiline (näiteks tingimus) Numbriline kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategoriseeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/mi lles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 ÜP-ga seatud maakasutuse juhtotstarve Riigimetsa majandamine Ruumiobjekt Digitaalselt ei ole ja paber(PDF) kujul ei ole süsteemselt hallatavad Riigimetsa majandamise tööde planeerimine ja riigimetsa kasutusse andmine 2 Erinevad piirangud ja tingimused, mis seatakse ÜP-ga metsa majandamisele või maa kasutamisele Riigimetsa majandamine Ruumiobjekt koos tekstiga Võiks öelda, et ei ole Riigimetsa majandamise tööde planeerimine ja riigimetsa kasutusse andmine 3 4 5 6 … Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 Detailplaneeringute algatamine ja kehtestamine Punkt 1, 2, 3, 4 Jah Hetkel kõikides vallas kehtivates ÜP-des vajalikul kujul kättesaadavad ei ole Vajalik ühtne riiklik planeeringute k a ardirakendus ja sellega seonduvad andmebaasid 2 Projekteerimistingimuste väljastamine Punkt 1, 2, 3, 4 Jah Hetkel kõikides vallas kehtivates ÜP-des vajalikul kujul kättesaadavad ei ole Vajalik ühtne riiklik planeeringute kaardirakendus ja sellega seonduvad andmebaasid. 3 Arengukavad Punkt 1, 2 Jah Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Saue Vallavalitsus Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal : Kalle Pungas, [email protected] ; Kaili Tuulik, [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud ? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid , mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 V äärtusliku põllu majandusmaa määratlemine, lisaks riiklikult kavandatavale boniteedipõhisele piirangule (mille osas on Põllumajandusametil üleriigiline kaardikiht olemas) on Saue valla üldplaneeringus piirangud ka 4 hektarist suurematele põllumajandusmaa aladele (sõltumata boniteedist) . Ehitusõiguste kaalutlemisel . Piirang s isaldub üldplaneeringu seletu s kirjas, aga vastav kaardikiht puudub. St vajalik oleks tekitada vastav ruumiobjekt (pind). K ä sitsi tekitamine oleks ülimalt ajamahukas, seega oleks mõistlik püüda kiht tekitada nt Maa-ameti kõlvikute andmeid kasutades . Ei Ei Üldplaneering on meil ArcGis rakenduses . Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Tallinna strateegia keskus, Ruumiloome osakond Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Mihkel Kõrvits , Olari Kärmas , Ruumiloome osakond, linnaplaneerija d . Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja prakti kaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. ( Tänaseks on maa ametilt võimalik saada juba mitmeid varem puuduolnud andmekihte…) Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 Olemasolevad hoonete brutopinnad, korterite arv dud ruumianalüüsides kasutamiseks . Kõik linnaosade üldplaneeringud , Teemaplaneeringud, Struktuurplaanid punktid jah Siiani ei ole suudetud adekvaatselt siduda EHR-i ja katastriandmeid 2 Olemasolevad parkimiskohad Kõik linnaosade üldplaneeringud, Teemaplaneeringud, Struktuurplaanid punktid ei Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal : Liina Roosimägi, [email protected] 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel : Üldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vastake palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate? Võite valida mitu Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) Tekstiline (näiteks tingimus) Numbriline kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategoriseeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid , mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 PlanS § 75 lg 1 kõik punktid. Keskkonnamõju (eel)hindamine , ( KeHJS alusel) Ruumiobjekt ja tekstiline jaa Tekstina on, aga visuaalne (kaardivorm) oleks ülevaatlikum. Mingis osas on kaetud nt Geoportaalis kitsenduste kaart , puudu on aga nt rohevõrgustikud 2 PlanS § 75 lg 1 kõik punktid: peab olema tõendatud objekti rajamise vastuolude puudumine (Raudteerajatiste) projekteerimistingimuste väljastamine ( EhS alusel) Ruumiobjekt ja tekstiline jaa T ekstina on, aga visuaalne (kaardivorm) oleks ülevaatlikum. EhS § 32 p 2 tulenev kontroll PT menetluses (praegu tuleb KOV kaudu) 3 PlanS § 75 lg 1 kõik punktid Ehitus- ja kasutusloa menetlused Ruumiobjekt ja tekstiline jaa T ekstina on, aga visuaalne (kaardivorm) oleks ülevaatlikum. EhS § 12 lg 2, § 44 p 1 4 PlanS § 75 lg 1 p 4 , 5 Hoonestusloa menetlused Ruumiobjekt ja tekstiline jaa T ekstina on, aga visuaalne (kaardivorm) oleks ülevaatlikum. EhS § 109, VeeS § 223 Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Terviseamet Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Kristina Aidla , [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 Supluskoha asukoht maa-alal. Vajadusel supluskoha asutamine Joon, pind Maa-a la määratlemine Ei Täna koostatavates üldplaneeringutes puuduvad mõningatel juhtudel supluskohtadele selged piirid Veeseadus; VTI (Vee terviseohutuse infosüsteem); 2 Veehaarete asukohad ja sanitaarkaitse alad. Üld- ja detailplaneeringute läbivaatamisel Ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni arengukava kooskõlastamine Joon, pind Maa-ala määratlemine Numbriline Ei Enamjaolt on täna koostatavates üldplaneeringutes kättesaadavad Kättesaadavad Maa-Ameti Geoportaalist, Keskkonnaportaalist, jt andmebaasidest 3 Kaitsevööndid: Kõrgepingeliinide koridorid; Teekaitsevööndid (maanteed, raudteed); Üld- ja detailplaneeringute läbivaatamisel ja kooskõlastamisel 1. Joon, pind 2. Maa-ala määratlemine 3. Numbriline Ei Alati ei ole kajastatud üldplaneeringutes täna. Andmed kättesaadavad Maa-ameti Geoportaalist 4 Maa-alade jaotus (elamumaa, tööstusmaa, sotsiaalmaa, rohealad, jt) Üld- ja detailplaneeringute läbivaatamisel 1. Joon, pind 2. Maa-ala määratlemine 3. Numbriline Jah Paljudel juhtudel on maa-alade jaotus kas tegemata või meelega jäetud määramata. Kaevanduste rajamisel elamumaa kõrvale tekkivad probleemid 5 Mürakategooriate määramine Üld- ja detailplaneeringute läbivaatamisel Maa-ala kategooria (Atmosfääri õhukaitse seadus) Jah See on täna puudu, uus tegevus . 6 Elektrituulikute alade määramine Üld- ja detailplaneeringute läbivaatamisel 1. Joon, pind 2. Maa-ala määratlemine 3. Numbriline Ei See on täna enamjaolt puudu üldplaneeringutest, uus tegevus . 7 Välisõhu mürakaart, s trateegili ne mürakaart ja müra vähendamise tegevuskavad Üld- ja detailplaneeringute läbivaatamisel 1. Joon, pind 2. Maa-ala määratlemine 3. Numbriline Ei Ei ole 8 Kõrgendatud radooniriskiga alade määratlemine Üld- ja detailplaneeringute läbivaatamisel 1. Joon, pind 2. Maa-ala määratlemine 3. Numbriline Jah Riski määratluse alusel Ei ole 9 Olulise keskkonnamajõuga tegevused/objektid vastavalt KeHJS §6 mõistes Üld- ja detailplaneeringute läbivaatamisel 1. Joon, pind 2. Maa-ala määratlemine 3. Numbriline Ei Ei ole Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud ? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid , mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 2 3 4 5 6 … Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Türi Vallavalitsus Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Ülle Surva [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud ? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid , mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 Jah on 2 3 4 5 6 … Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Valga vallavalitsus Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal . Lenna Hingla, [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud ? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid , mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) Ruumiline areng 1 Asustuse struktuur Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid ja kihte KOVi arengukava ja valdkondlikud arengukavad, DP, PT, KSH, KMH koostamiseks ja menetlemiseks seisukoha kujundamiseks ja lahenduste põhjendamiseks 1,2,3,4 Võimalusel ja asjaolusid arvestades Tabelis on toodud andmed, mida olema saanud kasutada. Alati ei ole andmed vajalikus vormis või kujul, kuid töödeldavad. 2 Asusalad, sh keskused ja nende alade arengu tingimused Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid ja kihte 3 Tiheasustusalad (sh linnalise asustusega ala) ja määratlemise kriteeriumid Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid ja kihte ning Maa-ameti geoportaali katastriandmete kihti 4 Eri funktsiooniga maa-alade arendamise põhimõtted (avalik ruum, tootmis- ja ettevõtlusalad, sotsiaalne taristu, piiriülene koostöö, riigikaitselase otstarbega objektid) Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid ja kihte ning Maa-ameti geoportaali katastriandmete kihti 5 Ruumimudelid 6 Kuritegevusriskide ennetamine Maakasutus ja ehitus 7 Detailplaneeringu koostamisega alad Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid DP, PT, KMH, KSH 1,2,3,4 Võimalusel ja asjaolusid arvestades Tabelis on toodud andmed, mida olema saanud kasutada. Alati ei ole andmed vajalikus vormis või kujul, kuid töödeldavad. 8 Detailplaneeringu koostamisega seotud juhud Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid 9 Maakasutuse juhtotstarbed ja juhtotstarbega seotud tingimused Ülesande lahendamiseks kasutame Maa-ameti geoportaali katastriandmete kihti 10 Ehitustingimused asustusüksustes Ülesande lahendamiseks kasutame Maa-ameti geoportaali katastriandmete kihti 11 Arhitektuurivõistluse alad ja juhud 12 Müra normtasemed Ülesande lahendamiseks kasutame mürauuringust saadud tulemusi ja kaardikihte ning Maa-ameti geoportaali katastriandmete kihti Kultuuriväärtused 1 3 Kultuurimälestised Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Maa-ameti geoportaali teemakihti kultuurimälestised Muinsuskaitseameti väljastatud kaardikiht Kultuurimälestiste registri andmeid (mälestised) KOVi arengukava ja valdkondlikud arengukavad, DP, PT, KSH, KMH koostamiseks ja menetlemiseks seisukoha kujundamiseks ja lahenduste põhjendamiseks 1,2,3,4 Võimalusel ja asjaolusid arvestades Tabelis on toodud andmed, mida olema saanud kasutada. Alati ei ole andmed vajalikus vormis või kujul, kuid töödeldavad. 14 Muinsuskaitseala Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Maa-ameti geoportaali teemakihti kultuurimälestised Muinsuskaitseameti väljastatud kaardikiht Kultuurimälestiste registri andmeid (mälestised) 15 Miljööväärtuslikud alad ja nende kaitse- ja kasutustingimused Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid ja kihte ning muinsuskaitsealade uuringu tulemust ja kaardikihte. 16 Väärtuslikud üksikobjektid ja nende kaitse- ja kasutustingimused Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: maakonnaplaneeringu andmed ja ki hid EELIS e pärandkultuuri andmekiht Kultuurimälestiste registri andme (XX sajandi arhitektuur, maaehituspärandi andmekogu, matmispaikade register) 17 Prognoosimata arheoloogiapärand Ülesande lahendamiseks kasutame Muinsuskaitseameti väljastatud kaardikihti Loodusväärtused 18 Roheline võrgustik Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: maakonnaplaneeringu andmed ja ki hid Metsaportaali metsaeraldiste kihid Hendrikson&amp;Ko kaardirakendus ja kihid „Eesti riigiteede Loomaohtlikkus 2009-2018“ Maa-ameti geoportaali põhikaardi andmekihid vektorkujul EELISe kaitstavate alade, rahvusvahelise tähtsusega alade, üksikobjektide andmekihid RMK väljastatud puhke ja matkaradade andmekiht ning KAH-alade andmekiht KOVi arengukava ja valdkondlikud arengukavad, DP, PT, KSH, KMH koostamiseks ja menetlemiseks seisukoha kujundamiseks ja lahenduste põhjendamiseks 1,2,3,4 Võimalusel ja asjaolusid arvestades Tabelis on toodud andmed, mida olema saanud kasutada. Alati ei ole andmed vajalikus vormis või kujul, kuid töödeldavad. 19 Väärtuslikud maastikud Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid ja kihte 20 Väärtuslikud põllumajandusmaad Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid ja kihte ning Maa-ameti geoportaali maaparandussüsteemide kaardirakendust 21 Linnaaiandus 22 Puhke- ja virgestusalad , sh KAH-alad, supelrannad Ülesande lahendamiseks kasutame maakonnaplaneeringu andmeid ja RMK väljastatud kaardikihti ning puhkealade ja matkaradade andmekiti 23 Kalmistud 24 Loodusobjektid ja maastiku üksikelemendid ning nende kaitse- ja kasutustingimused Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: EELISe kaitstavate alade, rahvusvahelise tähtsusega alade, üksikobjektide andmekihid Maakonnaplaneeringu andmed ja kihid 25 Avalikult kasutatavad veekogud ja nende kallasrajale juurdepääs koos tingimustega Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: EELISe veekogude andmekiht Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri 26 Üleujutusohuga alad ja nende kasutustingimused Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: EELISe veekogude andmekiht Maa-ameti geoportaali üleujutusalad 27 Veekogu kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: EELISe veekogude andmekiht 28 Maardlad Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Maa-ameti maardlate WFS teenust Transport 29 Teed ja tänavad, sh kaitsevööndi vähendamine ja laiendamine Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Transpordiameti WFS teenust KOVi arengukava ja valdkondlikud arengukavad, DP, PT, KSH, KMH koostamiseks ja menetlemiseks seisukoha kujundamiseks ja lahenduste põhjendamiseks 1,2,3,4 Võimalusel ja asjaolusid arvestades Tabelis on toodud andmed, mida olema saanud kasutada. Alati ei ole andmed vajalikus vormis või kujul, kuid töödeldavad. 30 Teede avalikuks kasutamiseks määramine Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Transpordiameti WFS teenust Maa-ameti geoportaali katastriandmete kihti 31 Ühistransport Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Transpordiameti WFS teenust 32 Raudtee Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Maa-ameti geoportaali põhikaart vektorkujul Tehniline taristu 33 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kaetavad alad Ülesande lahendamiseks kasutame allikana AS Valga Vesi kaardikihte KOVi arengukava ja valdkondlikud arengukavad, DP, PT, KSH, KMH koostamiseks ja menetlemiseks seisukoha kujundamiseks ja lahenduste põhjendamiseks. 1,2,3,4 Võimalusel ja asjaolusid arvestades Tabelis on toodud andmed, mida olema saanud kasutada. Alati ei ole andmed vajalikus vormis või kujul, kuid töödeldavad. 34 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga mittekaetavatel aladel Ülesande lahendamiseks kasutame allikana AS Valga Vesi kaardikihte 35 Sademevesi Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Maa-ameti geoportaali põhikaart vektorkujul AS Valga Vesi kaardikihte 36 Tuletõrje veevõtuvõrk ja -kohad Ülesande lahendamiseks kasutame järgmiseid allikaid: Maa-ameti geoportaali põhikaart vektorkujul AS Valga Vesi kaardikihte 37 Maaparandus 38 Kaugküte ja kaugküttepiirkond 39 Päikese- ja tuuleenergia 40 Gaasivarustus 41 Elektrivõrk 42 Sidevõrk 43 Jäätmekäitluskohad ja avalikud jäätmete kogumiskohad Üldplaneeringu elluviimise võimalused 44 Kinnisasja avalikes huvides omandamise vajadus KAHOSE rakendamisel ja menetluse läbiviimisel 1,2,3,4 Võimalusel ja asjaolusid arvestades Tabelis on toodud andmed, mida olema saanud kasutada. Alati ei ole andmed vajalikus vormis või kujul, kuid töödeldavad. 45 Ettepanekud maakonnaplaneeringusse Maakonnaplaneeringu täpsustamine ja muutmine Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktikaga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). 1. Asutus/ettevõte, mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Viimsi Vallavalitsus 2. Asutuse/ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post). E-postiaadressi kasutab Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal: Maarja Pilman, [email protected] 3. Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse/ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Üldplaneeringu Tegevus või Millisel kujul andmeid vajate? Kas Kas täna koostatavates ja Märkused (nt seotud lahendatav haldusmenetlus, mille Võite valida mitu andmed juba kehtivates õigusaktid, andmebaasid ülesanne/teema. raames vastavaid 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, peaksid üldplaneeringutes on või infosüsteemid, mille Võimalusel vastake andmeid kasutate joon, pind) olema andmed teile vajalikul kaudu/milles palun võimalikult 2. Tekstiline (näiteks tingimus) kategori- kujul kättesaadavad? üldplaneeringute täpselt, millist infot 3. Numbriline seeritud? andmeid kasutate) 4. kategoriseeritud (näiteks kasutate. lubatud katusetüübid) 1 Kõik PlanS §-s 75 * Detailplaneeringute Kõigil nimetatud kujudel Jah Ei * PlanS sätestatud menetlus * Ehitusseadustik üldplaneeringu * Projekteerimis- * Looduskaitseseadus ülesanded tingimuste menetlus * Harju * Ehituslubade ja maakonnaplaneering ehitisteatiste taotluste * Maa-ameti menetlus kaardirakendus * Selgitustaotlustele vastamine  Üldplaneeringute andmevajaduste infokorje Selleks, et omada tegevuste kavandamiseks ja realiseerimiseks piisavat ja asjakohast alusinfot, palume teil enda tegevuse valguses vastata allolevatele küsimustele üldplaneeringu andmete kasutamise praktika ga ja vajadustega seoses. Infot palume nii üldplaneeringute koostamise etapi kui ka kehtestamise järgsete tegevuste kohta. Palun tagastage allkirjeldatud info Rahandusministeeriumile (planeeringute osakond, Taavi Pipar). Asutus/ ettevõte , mille esindajana üldplaneeringute protsessides osalete või kehtivate üldplaneeringute andmeid kasutate: Võru vallavalitsus Asutuse /ettevõte kontaktisik planeeringute küsimuses (nimi, e-post) . E-postiaadressi kasuta b Rahandusministeerium tulevikus jooksvaks suhtluseks planeeringuandmete loomise ja kasutamise teemal : planeeringuspetsialist Triinu Jürisaar [email protected] Palun kirjeldage allolevas tabelis enda asutuse /ettevõtte vajadusi ja praktikaid üldplaneeringute andmete kasutamisel. Ü ldplaneeringu lahendatav ülesanne/teema. Võimalusel vasta ke palun võimalikult täpselt, millist infot kasutate. Tegevus või haldusmenetlus, mille raames vastavaid andmeid kasutate Millisel kujul andmeid vajate ? Võ ite valida mitu 1. Ruumiobjekt (näiteks punkt, joon, pind) 2. Tekstiline (näiteks tingimus) 3. Numbriline 4. kategoriseeritud (näiteks lubatud katusetüübid) Kas andmed peaksid olema kategori - seeritud? Kas täna koostatavates ja juba kehtivates üldplaneeringutes on andmed teile vajalikul kujul kättesaadavad? Märkused (nt seotud õigusaktid, andmebaasid või infosüsteemid, mille kaudu/milles üldplaneeringute andmeid kasutate) 1 T ranspordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Kergliiklusteede projekteerimise tellimine , detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste menetlemine. 1., 2. Jah Kergteede asukoht - jah. Muu ei. Riigiteede kaitsevööndi ulatus – Maaameti kaardirakendus , ehitusseadustik. 2 rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Projekteerimistingimuste andmine, detailplaneeringute algatamine/menetlemine 1., 2. ? Jah 3 kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Detailplaneeringute algatamine 1., 2. Ei Jah 4 ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Detailplaneeringute algatamine/menetlemine, projekteermistingimuste andmine, ehitusteatiste andmine 1., 2. ? Ei Maa-ameti kitsenduste kaarti ehituskeeluvööndi ulatuse ja valgala suuruse tuvastamiseks. Rakendus ei kajasta kahjuks vähendatud ehituskeeluvööndi ulatusi , ega arvesta metsamaa kõlviku erisusega. L looduskaitseseadus, veeseadus 5 väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Detailplaneeringute algatamine/menetlemine, projekteerimistingimuste andmine 1., 2. ? Ei. Kajastatud on seletuskirjas, joonistel ei kajastu. Maa-ameti mullastiku kaart. 6 maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Projekteerimistingimuste andmine, 1., 2. ? Ei. Maa-ameti kitsenduste kaart maardlate asukoha ja kooskõlastamise vajaduse täpsustamisel. 7 miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Projekteermistingimuste andmisel. Pigem väärtusliku maastiku andmeid. 1, 2, 3, 4. Osaliselt Ei. Liiga üldsõnaline. Piirid ruumis raskesti tuvastatavad. 8 planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Projekteerimistingimuste andmisel, detailplaneeringu koostamise vajaduse tuvastamisel, kinnisvara ostu huviga inimeste nõustamisel. 1, 2,3,4, Jah Jah 9 puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Metsa raiekavadesse sisendi andmine 1, 2 ? Kas pole üldse või väga vähe käsitletud. 10 krundi minimaalsuuruse määramine Maakorralduslike toimingute kooskõlastamine, detailplaneeringu koostamise vajaduse määramine 2, 3 Ei. Nõue ei ole kaardil piiritletud. 11 detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine 12 maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Hajaasustuse programmi taotluste vastavuse hindamine, detailplaneeringu koostamise vajaduse hindamine, veekogude ehituskeeluvööndi ulatuse erisuste kaalutlemine projekteerimistingimuste andmisel 1, 2. ? Ei. Ei ole kaardil sageli piiritletud. Maa-ameti kitsenduste kaardi abil on võimalik ulatust täpsustada. 13 maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Detailplaneeringute menetlemine, projekteerimistingimuste andmine 1., 2. ? Ei. Ei ole kajastatud. Maa-ameti kitsenduste kaardi abil on võimalik ulatust täpsustada. Piirangud/tingimused annab PTA igal juhtumil eraldi. Probleem: alades ei sisaldu elamumaa katastriüksusega alasid, kuhu on tegelikult süsteem rajatud. Maaparandusseadus. 14 sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Projekteerimistingimuste andmine. 2. ? Ei kajastu mõõtkava tõttu. Pole kajastatud. Maa-ameti kitsenduste kaardil täpsust. Veeseadus, KÄSKKIRI 24.04.2025 nr 21 Teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ tellimine, vastutava isiku ja komisjoni nimetamine Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12: 1. Tellida teadus- ja arendusteenus „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel'' (CPV kood 73000000-2 Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused, edaspidi rakendusuuring). Teadmuspõhiselt koostatud uuring koos selle põhjal koostatud andmemudeli ja soovitustega on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 tähenduses. Rakendusuuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse Eesti ruumilise planeerimise tõhustamiseks ja kiirendamiseks, mille eelduseks on digitaalsete lahenduste parim võimalik rakendamine. Planeeringute tõhustamise ja kiirendamise osaks on ka teised digisüsteemide arendused, mille tulemusel kasvab planeeringu andmete jagamise kiirus ja sellest tulenev kasu on üleriigiline. Tellitav rakendusuuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud teadus- ja arendusteenuse erandi tunnustele, kuna teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle tulemused on ülekantavad erinevatele asutustele ja projektidele. Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ välja toodud eesmärgil, et aidata riigi otsuseid teha kvaliteetsete andmete abil ja toetada Eesti majandust, riiki ja ühiskonda andmepõhiste teenuste arendamisel ja otsuste tegemisel. Tellitav rakendusuuring vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele, mis on täpsemalt kirjeldatud hanke tehnilise kirjelduse punktis 6. Rakendusuuringu tulemus ei ole pärast uuringu läbiviimist hankija ja pakkuja vahelise hankelepingu alusel turustatav. 2. Kinnitan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on hanke tehniline kirjeldus koos lisadega (Tehniline kirjeldus koos lisadega (Lisa 1), pakkumuste hindamismetoodika (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3)). 3. Nimetan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks maa- ja ruumipoliitika osakonna nõuniku Helen Madisoni. Rakendusuuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle.  2 4. Moodustan komisjoni punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud rakendusuuringu vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus: 4.1. Komisjoni esimees: Helen Madison, maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik. 4.2. Komisjoni liikmed: 4.2.1. Kermo Mägi, Maa- ja Ruumiameti e-ehituse arendusosakonna valdkonnajuht, tema nõusolekul; 4.2.2. Tuulikki Sillajõe, maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik. 5. Rakendusuuringu „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel” finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 90 000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3.04.2025 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Sisukord 1. Lühendid ja mõisted .............................................................................. 2 2. Uuringu kontekst ................................................................................... 3 2.1. Riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ................................................................. 3 2.2. Planeeringute andmekogu ................................................................ 4 2.3. Planeeringute menetlemise infosüsteem .......................................... 5 3. Probleemipüstitus ja uuringu eesmärk ................................................ 7 4. Uuringus käsitletavad teemad .............................................................. 9 4.1. Eesti planeeringuandmetega seotud probleemide ja vajaduste kaardistus..................................................................................................... 9 4.2. Loogilise andmemudeli väljatöötamine ............................................11 4.3. Teekaardi koostamine täisdigitaalse andmemudeli rakendamiseks. 11 5. Nõuded vahe- ja lõppraportile ............................................................ 13 7. Uuringu ajakava ................................................................................... 16 8. Pakkuja meeskonna kirjeldus ............................................................. 17 9. Tellijapoolne töögrupp ja kaasatud osapooled ................................. 20 10. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus ...... 20 11. Lisad .................................................................................................. 22 1 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 1. Lühendid ja mõisted API - (ingliskeeles application programming interface) ehk rakendusliides ehk programmiliides ehk rakendustarkvara liides on arvutiprogrammides alamprogrammi määratluste, protokollide ja tööriistade komplekt rakendustarkvara ehitamiseks. MaRu – Maa- ja Ruumiamet PLANK – kehtestatud planeeringute andmekogu PLANIS – planeeringute menetlemise infosüsteem PlanS - Planeerimisseadus VAAL - Viimsi valla geoinfosüsteemi põhine register-menetluskeskkond e-ehitus - e-ehituse platvorm on kogu ehitise elukaare osaliste ja avaliku sektori infovahetuse kese Planeeringulahendus - on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel. Planeeringulahenduse ruumiandmed - on andmed, millega on määratud planeeringualal kindlas asukohas maakasutus- ja ehitustingimused. Algandmed – andmed, mida koondatakse kokku planeeringulahenduse väljatöötamiseks. Täisdigitaalne planeering - masinloetav andmestik, mis võimaldab planeeringu töötlemist minimaalse inimese sekkumisega ning tagab sisulise tähenduse säilivuse. DP – detailplaneering ÜP - üldplaneering 2 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 2. Uuringu kontekst Vabariigi Valitsuse eesmärk on planeeringute koostamise kiirendamine ja tõhustamine, mille üheks eelduseks on digitaalsete lahenduste parim võimalik rakendamine. Standardiseerimata ja kõiki ehitise kavandamise etappe toetava täisdigitaalse planeeringu andmemudelita ei ole võimalik arendada andmete taaskasutust, parandada sisuliste kaalutluste ja menetlustoimingute jälgimist, ega lihtsustada ligipääsu planeeringus sisalduvale infole. Täisdigitaalse planeeringu kasutuselevõtu eelduseks on ühtsete andmestandardite rakendamine kõigile planeeringutele üle Eesti. PLANIS visioon on luua tõhus ja kasutajasõbralik planeeringute valdkonna portaal, mis hõlbustab planeeringute informatsiooni kogumist, jagamist ja töötlemist ning võimaldab valdkonna arengut. 2.1. Riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“1 17. oktoobril 2019. aastal kehtestati riigihalduse ministri määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse kehtestamine oli vajalik, et tagada planeeringu vormistamise ja ülesehituse nõudeid ühtselt kogu Eestis. Määrus aitab tagada planeeringute paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Samuti aitavad ühtsed vormistus- ja ülesehitusnõuded lihtsustada planeeringulahendusest arusaadavust ning kasutatavust ehitustegevuse alusena. Seni olid eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud kohalikud omavalitsused iseseisvalt lähtudes oma vajadustest. Määrusega jõustati esmakordselt riigi tasandil nõue vormistada planeering digitaalselt. Planeeringu vormistamise ja ülesehituse ühtsete nõuete seadmine kõikjal Eestis lõi eeldused planeeringute keskse digitaalse kättesaadavuse korraldamiseks ning lihtsustab kõigi osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist ja planeeringute kasutamist. Määruse lisades on seatud nõuded jooniste digitaalsele vormistamisele: sätestati, et planeeringujoonised koosnevad andmekihtidest, millele seatakse tehnilised kriteeriumid. Määrusega reguleeriti planeeringuala ja täpsemate teemade loetelu. Kihtide vormistust ei antud maakonna- ja üleriigilisele planeeringule. Määruse peamine rõhk oli reguleerida planeeringu joonisel olevad kehtestatavate tingimuste ruumiandmed, et neid keskselt koguda. Planeeringuid on enda muude funktsioonide täitmise toetamiseks sisemiselt varasemalt kogunud Maa-amet, perioodil 2015-2022 sisaldas PlanS nõuet esitada Maa-ametile planeering masinloetaval kujul. Planeeringulahenduse kehtestatud kihid tuli esitada maakatastri pidajale (Maa-amet). Praktikas ei olnud planeeringute digitaalne kogumine seeläbi ammendavalt korraldatud - näiteks kihtide nimetused ei olnud täielikult standardiseeritud, kihid üheselt defineeritud, puudus võimalus planeeringu variantide esitamiseks jpm. 1 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded 3 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Järgnevalt alustati 2021. aastal riikliku planeeringute andmekogu loomist, mille eesmärk oli koguda planeeringud riiklikku andmekogusse ja automatiseerida kogutavad andmete avalikustamine keskses veebiteenustes ja veebikeskkonnas planeeringud.ee. Arendustööde analüüsi käigus selgus, et riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ vajab täiendamist. Määruse muudatused tulenesid osapoolte ootustest, et keskkonnas kogutakse ja kuvatakse täpsemaid planeeringuandmeid. Loomaks õigusliku aluse vajalikul kujul kogutavale andmetele, jõustusid 2022. a sügisel määruse muudatused. Sealjuures üldisi andmestruktuuri põhimõtteid ei muudetud. Määrusega defineeriti Planeeringulahenduse ruumiandmed, mis on andmed, millega on määratud planeeringualal kindlas asukohas maakasutus- ja ehitustingimused, ning reguleeriti ja täpsustati planeeringulahenduse ruumiandmete vormistamine. 2019. ja 2022. aastatel kehtestatud vormistusnõuete määrused lõid planeeringu digitaalses koosseisus esmase korrastatuse, ent ei lahendanud valdkonna probleeme ammendavalt. Andmete taaskasutuseks ning digitaalsete lahenduste arendamiseks on lisaks planeeringu joonistele vajalik ka planeeringu seletuskirjas sisaldavate tingimuste standardiseerimine. Perspektiivselt võib olla vajalik täisdigitaalse planeeringu kasutamiseks jõustada uus vormistusnõuete määrus. 2.2. Planeeringute andmekogu Riikliku planeeringute andmekogu loomine oli ajendatud olukorrast, kus riigis puudus keskne andmekogu planeeringute andmete kogumiseks, säilitamiseks ja avalikustamiseks ning selle tõttu oli osapooltel raske saada ülevaadet ja ligipääsu kehtivatele planeeringutele. Raskendatud oli planeeringute kohta korrektse info kättesaamine, mistõttu oli oht ebatäpsete maakasutusotsuste tegemiseks ning võimalik oli, et planeeringutega tutvumiseks tuli paljudes kohalikes omavalitsustes pöörduda vastava taotlusega omavalitsuse poole. Ühtse andmekogu puudumise tõttu olid planeeringute andmed (sh omandikitsendusi sisaldavad ruumiandmed) killustatult ja eritaoliselt hajali omavalitsustes ning sidumata muu geograafilise infoga. Andmete kättesaamiseks ja taaskasutatavale kujule viimiseks kulus nii andmevajajatel (kodanikud, ettevõtjad) kui päringutele vastajatel (KOV töötajad) ebamõistlikult palju aega, mis aeglustas kehtivate planeeringute alusel toimuvaid protsesse (nt projekteerimistingimuste väljastamine). Eelnevalt kirjeldatud olukorra parendamiseks jõustas Rahandusministeerium kehtestatud planeeringute andmekogu PLANK ja Riigihalduse ministri määruse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ 1. novembril 2022. Kõik alates sellest kuupäevast kehtestatud planeeringud (välja arvatud üleriigiline planeering) on koostamise korraldaja poolt kohustuslik esitada PLANK-i. Enne 2022 aastat kehtestatud detailplaneeringute ühtses andmekogus kättesaamiseks toimub kuni 2026 aasta teise kvartalini kehtivate detailplaneeringute digiteerimine. Kuna varem kehtestatud planeeringud on vormistatud väga erinevalt ning aastate jooksul on õigusruum muutunud, siis on varem kehtestatud planeeringuid võimalik ühtsele digitaalsele kujule viia vaid väga väike osa seal sisalduvatest andmetest. 4 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Planeeringu andmekoguga seoses loodi eraldi klassifikaatorid ja juhendid, mis hõlbustavad andmete sisse kandmist andmekogusse. Planeeringuandmete täpsemat klassifitseerimist kirjeldavad klassifikaatorid, mis loodi täiendamaks määruses toodud kohustuslikke planeeringute vormistamisele esitatavaid nõudeid, ei ole kohustuslikud, kuid rangelt soovitatavad, et tagada parem ja kiirem infovahetus. Kõiki klassifikaatoreid ei viidud Riigihalduse ministri määrusesse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ selleks, et nende täiendamine oleks operatiivsem ning neil puuduvad seni definitsioonid, mis võimaldaks neid üheselt mõistetavalt kasutada. Tulevikus tuleb andmekogusse esitatud planeeringud vormistada andmemudeli jõustamiseks seatud reeglite alusel. 2.3. Planeeringute menetlemise infosüsteem Planeeringute menetlemise infosüsteem PLANIS on loodav riiklik infosüsteem, mis arendatakse e-ehituse platvormile ning mille kaudu saab tulevikus menetleda kõiki planeerigu liike. Planeeringute menetlemise infosüsteemi eesmärgiks on areneda keskne planeeringute valdkonna infopunkt kõikidele osapooltele, koondades sealjuures tulevikus ruumilise planeerimise portaalina planeeringute andmekogu ja teisi riigi poolt loodud infokanaleid ning luues täiendavaid võimalusi koostööks, analüüsiks ja valdkonna arenguks. 2020. aastal viidi Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös läbi planeeringute menetluse infosüsteemi eelanalüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja kasutajate vajadused planeeringute menetlemisel ning leida parimad võimalused KOV korraldavate planeeringute menetlemiseks kasutatava ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks. Infosüsteemi selgrooks sai planeeringu ja menetluse digitaliseerimine ning andme(baasi) ja objekti põhine lähenemine nii menetluses kui ka planeeringulahenduse osas. Analüüsis töötati välja mitmeid viise, kuidas muuta planeeringute koostamist mõjusamaks ja tõhusamaks. Ministeeriumi hetke seisukoht on, et antud parenduste elluviimine võib eeldada nii sisulisi muudatusi ja täiendusi planeerimisseaduses või selle rakendusaktides kui ka ulatuslikke digiarendusi. Analüüsi kohaselt on väljatoodu oluliseks eelduseks kõikvõimalike planeeringute koostamisel aluseks olevate vormide, ruumiandmete ja erinevate tulemite formaatide standardiseerimine üle KOVide. 2022. aastal viidi Euroopa Liidu Regionaalarengufondi rahastusel läbi täiendav eelanalüüs „Planeeringute menetluse infosüsteemi funktsionaalsete nõuete ning e- ehituse komponentide taaskasutusvõimaluste määratlemise analüüs“. Töö eesmärgiks oli 2020. aastal läbi viidud ärianalüüsi alusel otsustada arendatavad funktsionaalsused ning seotud olulised asjaolud. Näiteks, kas ja kuidas taaskasutada e-ehituse või muude ka riiklike infosüsteemide (X-GIS, loodav Viimsi GIS-lahendus VAAL vm) arendustes ja kasutusel olevaid komponente. Lähtuvalt projekti tellimuse dokumendist tooks funktsionaalsuste kasutuselevõtt planeeringu koostamise korraldajate, huvitatud isikute (maaomanike, arendajate), planeerimiskonsultantide, projekteerijate, planeeringuprotsessides osalevate asutuste kui ka avalikkuse jaoks kaasa ressursisäästu ja parendaks andmete kättesaadavust. Samuti tekib digitaalsete 5 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus andmete vahetamise võimalus teiste ehitusetappidega (ehitusregister, kinnisvara hooldus ja korrashoid, ringmajandus jt). Eelanalüüsi käigus koostati PLANIS süsteemi andmemudel, andmaks ettekujutust loodavate tabelite arvust (26 tk) ja sisust. Detailanalüüsi käigus tõenäoliselt loodud mudel muutub, kuna sõltub kasutusele võetavast arhitektuursest lahendusest, detailidest ja teatud määral ka arhitekti „käekirjast". Näiteks on praeguses lahenduses kujutatud planeeringute kihid kõik ühte tabelisse salvestatuna ning kihtide parameetrid oleks salvestatavad jsonb tüübiga andmevälja, mis võimaldab iga kihi korral salvestada erinevat hulka parameetreid (nt tüvikiht, jaotuskiht, ehitusalune pind, kõrgus, kuja jm). Teine variant oleks iga kihi jaoks tekitada eraldi andmetabel nagu näiteks PLANK süsteemis tehti. Täiendav keerukus ühtse andmemudeli kokku leppimisel tuleneb sellest, et perioodil 1995-2019 kehtis planeeringute koostamisel täielik vormivabadus. Vormistusnõuete määrusega on valdkonnas ühtsete vorminõuete kehtimist juurutatud, ent täiendav ühtlustamine vajab valdkonnas laiapindset kokkulepet. Kokkulepete saavutamist soodustab osapoolte, sh planeerijate vajadus saada planeeringute andmed standardiseeritud kujul. Aastal 2025 on MaRu läbi viimas mitut hanget, mille eesmärk arendada PLANIS infosüsteemi esimene minimaalseid vajadusi kattev versioon. Esimene avalikustatav versioon peaks valmima 2025. aasta sügisel. Käesoleva tehnilise kirjelduse objektiks olev uuring panustab samuti PLANIS edasiarendamisse, kuna uuringu käigus täpsustatakse planeeringu andmete koosseis ja andmemudel, mis võetakse kasutusele loodavas planeeringute menetluse infosüsteemis. 6 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 3. Probleemipüstitus ja uuringu eesmärk Uuringu eesmärgiks on töötada välja täisdigitaalse planeeringu, sh menetluse käigus loodava info loogiline andmemudel, mis toetab tõhusamat planeeringute koostamist ja menetlemist ning planeeringuandmete kasutust. Selleks kirjeldatakse ja analüüsitakse planeeringute koostamises osalejate ja planeeringuandmete kasutajate vajadusi seoses planeeringutes sisalduva infoga. Lisaks koostatakse teekaart täisdigitaalse planeeringu andmemudeli rakendamiseks. Peatükis kaks kirjeldatud planeeringute valdkonna digitaliseerimise sammudest hoolimata vajab valdkonna digiteemad põhjalikumat ülevaatamist, täpsustamist ja täiustamist, kuna paberipõhine planeering, planeeringu menetlemine ja nendega seotud info viimine täisdigitaalsesse vormi nõuab kõikide eelpool nimetatud andmete terviklikku struktureeritud käsitlemist ja uue kontseptuaalse lahenduse väljatöötamist. Üks valdkonna keskseid väljakutseid on see, et puudub täisdigitaalse planeerimise valdkonna vajadusi arvestav andmemudel. Planeeringutega seotud mõistete (nt. tiheasustusala) defineerimise vajadus on aina enam olulisemaks muutunud seoses digilahenduste kasutuselevõtuga. Mõned terminid on sätestatud planeerimisseaduses (PlanS), planeeringute vormistusnõuete määruses või mõne muu valdkonna seadusandluses ja juhendites. Eesti õigussüsteemis on erinevates regulatsioonides kasutatud samasid termineid erinevas tähenduses. Kuna planeeringute valdkond hõlmab endas väga paljusid valdkondasid ja erinevaid osapooli, siis on olnud raskendatud saavutada valdkondade ülene kokkulepe ärisõnastikuks ja kõikide mõistete definitsioonide loomiseks. Lisaks puudub ühtne ja terviklik regulatsioon ja suunised, mis arvestaks kõikide osapoolte vajadusi seoses planeerimisega seotud andmete kogumise, loomise, hoidmise ja jagamise põhimõtetega. Uuring käsitleb detail- ja üldplaneeringuid, mis erinevad oma andmete vajaduste, (planeeringu ja planeeringuga seotud protsesside) probleemide ja andmehalduse osas, kuid leidub ka palju ühiseid jooni. Uuringu teostamisel tuleb TOBE lahendust välja pakkudes lähtuda planeerimise põhimõtetest PlanS2 § 1 lg 1 ja ptk 2, ressursside mõistlikust kasutusest ning valdkonna heast tavast ja parimatest praktikatest. Uuringu läbiviimiseks saab kasutada planeerimismenetluse ühisosaprotsessi skeemi (Lisa 1.4), mis annab ülevaate planeeringuliikide menetluses tehtavatest tegevustest. Uuringu peamised uurimusküsimused on: 3.1. Milline on täisdigitaalse planeerimise tervikkäsitlus, sh milliseid mõisteid ja lähenemisi see peaks hõlmama? 3.2. Millised on planeeringu andmetega seotud osapoolte andmevajadused, probleemid, loodavad ja kasutatavad andmed ning andmehalduse tegevused 2 Planeerimisseadus 7 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus (kogumine, loomine, töötlemine ja jagamine) seoses kaasaegse ja täisdigitaalsete planeeringute ja nende menetlusega? 3.3. Millised on hetke seadusandlusel põhineva andmemudeli kitsaskohad ja milline andmemudel vastab planeeringuga ja selle menetlemisega seotud osapoolte vajadustele ja probleemidele? 3.4. Millised on täisdigitaalsele planeerimisele üleminekuga seotud peamised väljakutsed (planeeringute ja nende menetlemise andmete struktuur, kvaliteet ja täpsuses; nende omavaheliste seosed)? 3.5. Millised on täisdigitaliseeritud planeerimise tehnoloogilised ja metodoloogilised lahendused, mis võimaldavad lahendada kaasaegseid vajadusi ja probleeme planeeringu andmete valdkonnas? 3.6. Millised on ruumilise planeerimise tõhusat andmekasutust tagavad andmehalduse põhimõtted ja andmete kirjeldused? 3.7. Milline on täisdigitaalse planeeringu väljatöötamise ja rakendamise teekaart? Järgnevalt on etappide kaupa välja toodud analüüsi raames käsitlemist vajavad teemad ja täpsemad uurimisküsimused, millele tuleb töö käigus vastused leida. Etapp 1 käsitleb hetkeolukorra kaardistust (as-is) ja etapid 2 ja 3 lahendusi ning ettepanekuid. 8 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 4. Uuringus käsitletavad teemad Alljärgnevalt on kirjeldatud tellija nägemust võimalikest tegevustest lõpptulemuste saavutamiseks. Uuring on tellija hinnangul otstarbekas jaotada omavahel seotud etappideks. Iga etapi tulemus annab sisendi järgmistele etappidele. Kogutud info põhjal sünnib viimases etapis lõpparuanne Eestile kohandatud loogilise andemudeli ja teekaardiga täisdigitaalse planeeringu rakendamiseks. 4.1. Eesti planeeringuandmetega seotud probleemide ja vajaduste analüüs Olukorra kaardistamiseks tuleks koostöös tellijaga läbi viia intervjuud ja/või küsitlused erinevate planeerimise osapoolega igas erinevas rollis. Käsitletud peavad olema detail- ja üldplaneeringu koostamisel osalevad ja peale kehtestamist planeeringu andmeid kasutavad osapooled. Planeeringuga ja selle menetlusega seotud osapooli on palju alustades kohalikest omavalitsustest, valitsusasutustest, valdkondlikest ekspertidest ja huvitatud isikutest (nt. kinnisvara arendajatest) kuni planeeringu mõjualasse jäävate isikuteni ja teiste huvitatud osapoolteni. Intervjuud võib läbi viia gruppidena. Üks osapool võib esindada mitut rolli, kuid iga rolli vajadused tuleb selgelt eristada. Tellija saab abistada osapoolte kontaktide leidmisel. Enne osapooltega intervjuude läbiviimist tuleks teostada tellija ja teostaja koostöös taustateadmiste ja võrdlusriikide näidete alusel esmane osapoolte andmevajaduste kaardistus, mida valideeritakse osapooltega. Planeeringu koostamise ja kehtestamisejärgsed osapooled on: Rolli nimetus mõiste Planeerija Planeerija (DP, ÜP) Korraldaja Planeerimisalase tegevuse korraldaja (ministeerium ja KOV) Ekspert Planeeringu koostamises osalev eriteadmistega isik (KSH) Koostöötegija3 Kooskõlastaja Isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on Kaasatud isik avaldanud soovi olla kaasatud Huvitatud isik Koostamisest huvitatud isik Tehnovõrkude valdajad Arvamuse andja (Elenger, Telia, kohalik vee-ettevõte) Heakskiitja Esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile Võtab vastu planeerimismenetluses algatamise, lõpetamise, asukoha eelvaliku, kehtestamise otsuseid. Linna- või Otsustaja vallavolikogu või – valitsus. Planeeringuandmeid Näiteks projekteerijad, projekteerimistingimuste ja ehituslubade kasutavad osapooled menetlejad, Maa- ja Ruumiameti osakonnad jt. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062023014?leiaKehtiv 9 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Ettevalmistamiseks võib kasutada üldplaneeringute vajaduste kaardistust (Lisa 1.1) Järgnevalt on välja toodu käsitlemist vajavad teemad: 4.1.1. Hetkeolukorra kaardistus: 4.1.1.1. Planeeringu ja selle menetlusega seotud andmete kasutus ja haldus 4.1.1.1.1. Milliseid ja miks töödeldakse algandmeid? 4.1.1.1.2. Milliseid tegevused ja protsessid viiakse läbi kehtestatud planeeringu andmete põhjal? 4.1.1.2. Andmete töötlemise ressursikulu ja andmekvaliteet 4.1.1.2.1. Millised on peamised andmekvaliteedi probleemid seoses planeeringu menetlemise ja koostamisega? 4.1.1.2.2. Mis on peamised ressursse nõudvad tegevused ja takistused seoses planeeringu andmehaldusega? 4.1.2. Osapoolte vajadused 4.1.2.1. Planeerimise osapoolte vajadused 4.1.2.1.1. Millised on erinevate planeeringu koostamise ja kehtestamise järgsete osapoolte vajadused seoses andmetele? 4.1.2.1.2. Millised on peamised murekohad planeeringulahenduse terviklikkuse ja üheselt mõistetavuse tagamisel ja sellest tulenevalt, millised osad vajavad standardimist? 4.1.2.1.3. Millised on vajadused (ajalooliste) alusandmete fikseerimiseks ja või ajas pidevalt muutuvate alusandmete sidumiseks (dünaamilised vs staatilised andmed)? 4.1.2.2. Innovatsiooni ja efektiivsuse suurendamine 4.1.2.2.1. Millised innovaatilised lahendused võiks aidata kaasa planeeringu ja selle menetlusega seotud andmete käsitlemisele? 4.1.2.2.2. Milline äriline vajadus tingib 3D andmete kasutamist planeeringu koostamises? 4.1.2.2.3. Milliste andmetega seotud tegevuste ja protsesside ümbermõtestamise kaudu on võimalik suurendada planeerimise efektiivsust? 4.1.2.3. Andmete struktureerimine ja jaotamine 4.1.2.3.1. Kuidas jaotada planeeringuga ja selle menetlemisega seotud andmeid? 4.1.2.3.2. Kuidas tagada, et reguleeritud osad (suunised, tingimused, kitsendused) ja ajas muutuvad andmed oleksid struktureeritud ja milline võiks olla nende jaotus? 4.1.2.4. Nägemused täisdigitaalsest planeeringust 4.1.2.4.1. Millised on planeeringutega seotud osapoolte nägemused ja ootused seoses täisdigitaalse planeerimisega? 4.1.2.4.2. Kus erinevad osapooled näevad andmehalduse sh vastutuse ja koostöö parendamise kohti planeerimise valdkonnas? 4.1.2.4.3. Millised tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa täisdigitaalse planeeringu rakendamisele? 10 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 4.1.2.4.4. Milline metoodika aitab rakendada täisdigitaalset planeeringut tagades kasutajate vajadused? 4.2. Loogilise andmemudeli väljatöötamine Ruumilise planeeringu andmete tõhusaks ja ühtseks haldamiseks on vajalik välja töötada osapoolte vajadustest lähtuv loogiline andmemudel. Andmemudeli väljatöötamine peab tuginema teaduslikule lähenemisele, arvestades kaasaegseid andmeteaduse tänast teadmist ning üldlevinud andmehalduse põhimõtteid, hõlmates võimalikke alternatiivseid lahendusi ning põhjendusi ühe või teise alternatiivi kasuks. Töö teostaja peab teaduslikele argumentidele tuginedes selgitama valikut ning ühtlasi kirjeldama ka selle võimalikke piiranguid. Lisaks pannakse kogutud vajaduste põhjal kirja ettepanekutena andmehalduse ja töötlemise põhimõtted, mis on kooskõlas loodava andmemudeliga. Loodav andmemudel peab vastama parimale praktikale kasutades selleks sarnaste planeerimissüsteemide näiteid456 ning arvestama osapoolte vajadusi, sh olema läbinud esmase testimise ja tagasisidestamise kasutajatega. Uuringu etapi eesmärk on välja töötada planeeringu andmete loogiline struktuur, mis sobitub e-ehituse andmebaaside struktuuriga (Lisa 1.5). Etapi lõppedes tutvustatakse andmemudelit, andmehalduse ja - töötlemise põhimõtteid, millest lähtuti. 4.2.1. Loogilise andmemudeli väljatöötamine: 4.2.1.1. Millised on ASIS andmemudeli kitsaskohad? 4.2.1.2. Milline on kasutajate vajadustest lähtuv andmemudel, mis katab planeeringuid ja nende menetlusi? 4.2.1.3. Millised atribuudid ja andmetüübid tagavad kasutajate vajadused? 4.2.1.4. Millised on andmete kirjeldused? 4.2.1.5. Millised andmeväljad peaksid olema kohustuslikus korras täidetud, et tagada osapoolte vajadused? 4.2.1.6. Milliseid kasutajate vajadused ei ole võimalik mõistlikul kujul katta loodava andmemudeliga? 4.3. Teekaardi koostamine täisdigitaalse andmemudeli rakendamiseks. Täisdigitaalse planeeringu ja sellest lähtuva andmemudeli rakendamiseks on vaja koostöös tellijaga koostada rakenduslik teekaart. Teekaart koos ajakavaga täisdigitaalse planeeringu ja selle menetluse andmemudeli rakendamiseks: 4.3.1.1 Millised on vajalikud tegevused loogilise andmemudeli rakendamiseks? 4.3.1.2 Milline võiks olla andmemudeli rakendamise samm-sammuline ajakava? 4 Soome planeeringute andmemudel 5 Saksamaa Xplannung standard 6 Hollandi RO ruumilise planeerimise standardid 11 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 4.3.1.3 Millised on võimalikud vaheetapid, osapooled ja nende saavutamiseks vajalikud ressursid? 4.3.1.4 Täisdigitaalse planeeringu ja selle menetluse andmemudeli rakendamisega seotud tegevused, nendega kaasnevate riskide maandamine: 4.3.1.5 Milline on protsessiline ja institutsionaalne lahendus, sh millised planeeringu ja selle menetluse osad vajavad struktureerimist, defineerimist ja täiendamist? 4.3.1.6 Millised on andmemudeli rakendamisega seotud riskid ja millised võimalikud leevendusmeetmed? 4.3.1.7 Millised on täisdigitaalse planeeringule üleminekuga seotud eri osapooltele kaasnevate kulude hinnang? 4.3.1.8 Millised tegevused ja protsessid toetavad andmemudeli pidevat arendamist ja kohandamist vastavalt muutuvatele vajadustele? 12 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 5. Nõuded vahe- ja lõppraportile Lõppraporti koostamisel tuleb arvestada, et see kajastaks põhjalikult kogu uurimuse ulatust, tulemusi sh uurimusküsimusi ja soovitusi. Raport peab olema selge, struktureeritud ning suunatud nii spetsialistidele kui ka laiemale lugejaskonnale. Raporti lõpliku struktuuri ettepaneku teeb tööde teostaja. Lõppraporti juurde käivad lisad, mis on uuringu koostamise ajal kogutud ja loodud andmed, mida on võimalik taaskasutada järgnevates tegevustes. Järgnevalt on esitatud esialgne raporti struktuur, mis täpsustub töö teostamise käigus. Vaheraporti nõuded: 5.1. Valitud metoodika kirjeldus. 5.2. Osapoolte nimekiri. 5.3. Osapoolte vajaduste kirjeldused seoses planeeringutega ja nende menetlusega. 5.4. Planeeringuandmete töötlemise andmevoog graafiliselt. Lõppraporti struktuur (esialgne): 5.5. Uuringus kasutatud mõisted 5.5.1. Definitsioon ja allikas 5.5.2. Mõistete inglisekeelne tõlge 5.6. Eesti planeeringuandmetega seotud vajaduste kaardistus: 5.6.1. Hetkeolukorra ülevaade planeeringutega ja nende menetlusega seotud osapoolte vajadustest seoses andmetega . 5.7. Loogilise andmemudeli väljatöötamine: 5.7.1. Andmemudeli graafiline esitlus koos vajalike täpsustustega. Andmemudel antakse üle redigeeritavas ja taaskasutavas formaadis. 5.7.1.1. Andmehalduse ning äriprotsesside põhimõtted, mille rakendamine on eelduseks andmemudeli kasutuselevõtuks ja protsesside optimeerimiseks. 5.8. Soovitused ja teekaart: 5.8.1. Andmemudeli rakendamisega seotud riskide ja võimalike tegevuste kaardistamine koos selgituste ja põhjendustega. 5.8.2. Teekaart ja ajakava kirjeldus andmemudeli rakendamiseks koos visualisatsiooni, selgituste ja põhjendustega. 5.9. Kokkuvõte: 5.9.1. Peamised järeldused ja avastused uurimuse käigus. 5.9.2. Kokkuvõtlik seisukoht peamistele uurimusküsimustele, mis esitati uuringu alguses. 5.10. Viidatud kirjandus 5.11. Lisad: 5.11.1. Uuringu käigus kogutud, loodud ja süstematiseeritud materjalid. 5.11.2. Koostatud graafikud, tabelid, kaardid jms. 5.11.3. Ettekanded ja vaheraport. 5.11.4. Vajadusel täiendavad materjalid, mis toetavad raporti väiteid. Raport peab olema koostatud selgelt, järgides keelelisi norme ja olema visuaalselt atraktiivne. Tekstis peavad olema selgelt eristatavad peatükid ja alapeatükid. Töö peab 13 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus olema korrektselt viidatud. Töö lõpptulemuse paremaks arusaamiseks peavad spetsiifilisemad mõisted olema defineeritud. Lõppraportis toodud lahendused ja ettepanekud peavad tagama planeeringuandmete koosvõime katastriüksuste sihtotstarvete7 ja ehitiste kasutamise otstarvete8 ning võimalusel kinnistusraamatu, keskkonnalubade, ehituslubade, keskkonnamõju (strateegilise) hindamise ning erinevate avalike huvide kaitseks kantavate andmetega. Peale lõppraporti vastuvõtmist korraldab tööde tellija seminari, kus töövõtja tutvustab töö tulemusi kõigile soovijatele ning vastab asjakohastele küsimustele. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024016#para18b1 8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/2202/1006/MKM_m51_lisa_uus.pdf# 14 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 6. Metoodika ja meetodid Uuringu teostaja töötab välja parima metoodika uuringu eesmärkide saavutamiseks ja uurimusküsimustele vastamiseks. Täpsema töö teostamise metoodika ja selle läbiviimise kava pakub teostaja pakkumuses. Lõplik metoodika lepitakse kokku projekti alguses. Olenemata valitavast metoodikast tuleb uuringus kaardistada planeeringu osapoolte vajadused. Metoodika peab hõlmama analüüsi nii olemasolevate andmete kui ka uuringu käigus kogutud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete põhjal (vt ka tehnilise kirjelduse ptk 10. Uuringu teostamisel tuleb jälgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja kriteeriume: Uudsus – uuringu raames uuritakse esmakordselt planeerimises osalevate osapoolte vajadusi andmekasutuse vaates. Projekti tulemusena töötatakse esmakordselt Eestis välja andmehalduse üldpõhimõtteid ning osapoolte vajadusi arvestav süsteemne planeeringute andmemudel, mis on eelduseks täisdigitaalsele planeerimisele üleminekuks. Loomingulisus – uuringu raames kaasatakse planeeringu koostamises osalevad ja kehtestamisejärgsed osapooled, kelle vajaduste põhjal luuakse planeeringuandmete kasutamiseks uus andmemudel. Uuring koostatakse teostajate parimatele teadmistele tuginedes lähtuvalt parimatest rahvusvahelistest teadmistest, tellija ei sea uuringu teostamiseks kohustuslikku metoodikat ega defineeri oodatavate väljundite sisu. Ettemääramatu tulemus - antud uuringu tulemus ei ole ette teada, kuna varasemalt pole planeerimises osalevate osapoolte vajadusi uuritud andmekasutuse vaates ega töötatud välja planeeringute andmemudelit. Süstemaatilisus - uuring peab olema kavandatud ja läbi viidud antud ülesandepüstitusele sobiva metoodikaga, mis võimaldab süsteemseid tegevusi, etapilisust ja dokumenteerimist ning tegevuste iteratiivsust ja korratavust. Ülekantavus ja korratavus – uuringu tulemusel tekkiv uus teadmine peab olema vabalt kättesaadav ja kasutatav rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus. Uurigu tulemusena loodav andmemudel peab olema kasutatav planeeringute menetlemiseks loodavas ja teistes sellega seotud infosüsteemides. Lähteandmeteks on nii viidete all olevad materjalid kui ka tellija poolt esitatavad lisad. Vastavalt vajadusele korraldatakse uuringu käigus töötubasid ning ümarlaudu koos tellija poolse töörühmaga. 15 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 7. Uuringu ajakava Töö koosneb järgmistest etappidest: 7.1. Avakohtumine tellija ootuste, töö metoodika ja tellija poolse töörühma koosseisu selgitamiseks 10 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. 7.2. Vajadusel tööplaani täiendamine vastavalt Tellija tagasisidele; 7.3. Töö teostamise käigus toimuvad minimaalselt 2 korda kuus progressikoosolekud töövõtja ja tellijapoolse töörühma vahel 7.4. Uuringu vaheraporti esitamine Tellijaga avakoosolekul kokku lepitud tähtajal, Vaheraport annab ülevaate seni tehtud töödest esimeses etapis ja vastavusest ajakavale. 7.4.1. vajadusel vaheraporti täiendamine vastavalt tellija tagasisidele; 7.4.2. vaheraporti kinnitamine tellija poolt. 7.5. Uuringu lõppraporti esitamine tellijale avakohtumisel kokku lepitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30.11.2025 pärast hankelepingu sõlmimist vastavalt „Analüüsi väljundid“ peatükis kirjeldatud loetelule. 7.5.1. vajadusel lisakohtumised lõppraporti sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks; 7.5.2. lõppraporti kinnitamine tellija poolt. 7.6. Uuringu tulemuste esitamine seminaril ühe kuu jooksul peale lõppraporti kinnitamist. 7.6.1. Töövõtja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö eesmärke. 16 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 8. Pakkuja meeskonna kirjeldus Pakkuja peab moodustama teenuse osutamiseks teadusvõimekuse- ja kogemusega ekspertidest koosneva meeskonna, millesse kuuluvad vähemalt projektijuht, analüütik, geoinformaatik, andmebaasiarhitekt ja planeerija. Vähemalt ühel eksperdil peab olema doktorikraad (või sellele vastav kvalifikatsioon) ja teistel vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Meeskonnaliikme(te)l peab olema vähemalt 2 (kaks) teaduspublikatsiooni (ETISe publikatsioonide klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1. Vastav teave tuleb esitada meeskonnaliikme(te) CVs). Vähemalt kaks meeskonnaliiget peavad olema eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kahe teadus- ja arendusuuringu9 läbiviimisel analüütiku/metoodiku/eksperdi kogemus planeerimise, geograafia, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, linnauuringute, andmeteaduse või äriinfotehnoloogia valdkonnas (uuring peab olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud). Pakkuja meeskonnas võib olla täiendavaid meeskonnaliikmeid, kelle kaasamisel tuleb pakkumuses esitada isiku CV kinnitusena hankelepingu täitmisel osalemise kohta, kuid nende vastavus ei kuulu hindamisele. Pakkuja esitab meeskonna kirjelduse, kust nähtuvad kõikide esitatud meeskonnaliikmete nimed, rollid ja vastutus ning täiendavate liikmete puhul põhjendus nende kaasamiseks. Üks meeskonnaliige võib täita kahe meeskonnaliikme ülesandeid – sellisel juhul peab meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus vastama kõigile tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmetele sätestatud nõuetele. Pakkuja kohustub hankelepingu sõlmimisel tagama, et pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed osalevad hankelepingu täitmisel pakkumuses esitatud rollides isiklikult hankelepingu täitmisel. Pakkuja esitatud meeskonna koosseisu kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodikas toodule. 8.1 Projektijuht Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul projektijuhina vähemalt kahes (2) infotehnoloogilises arendusprojektis, millest vähemalt ühe projekti kogumaksumus oli vähemalt 60 000 eurot ( km-ta). Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke 9 teadus- ja arendusuuring on mõistetud kui Teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes 17 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 8.2 Analüütik Analüütiku rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes (2) sarnases projektis, millest vähemalt ühe projekti kogumaksumus oli vähemalt 60 000 eurot ( km- ta). Sarnaseks projektiks loetakse konsultatsiooniteenuse projekti, mille raames analüüsiti IT-teenuseid, erinevate sihtrühmade kasutajateekondi või andmevajadusi, kasutades teenusedisaini tööriistu ja metoodikaid. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 8.3 Geoinformaatik Geoinformaatiku rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes (2) sarnases projektis, millest vähemalt ühe projekti kogumaksumus oli vähemalt 60 000 eurot ( km- ta). Sarnaseks projektiks loetakse projekti, milles on analüüsitud või loodud ruumiandmeid ja nende halduse raamistikke, ruumiandmebaase või kaardirakendusi. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 8.4 Andmebaasiarhitekt Andmebaasiarhitekti rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahes (2) sarnases projektis, millest vähemalt ühe projekti kogumaksumus oli vähemalt 60 000 eurot (km-ta). Sarnaseks projektiks loetakse projekti, milles on kavandatud või realiseeritud andmebaasi struktuuri (entiteedid ja nendevahelised seosed) välja töötamine vastavalt ärinõuetele ja tehnilistele võimalustele. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik 18 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 8.4 Planeerija Planeerija rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud planeerija või planeeringu koostamise korraldaja rollis pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahe (2) detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringud peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks vastu võetud. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. 19 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 9. Tellijapoolne töögrupp ja kaasatud osapooled Tellija võib kaasata liikmeid vastavalt vajadusele nii tellija organisatsioonist kui ka teistest organisatsioonidest. Tellija ja täitja esindajad lepitakse kokku lepingus. 10. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus Pakkumuses esitab pakkuja: 1. Pakkumuse kogumaksumus, milles on välja toodud maksumus nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta 2. Meeskonnaliikmete nimed ja dokumendid (sh allkirjastatud CV), mis tõendavad punktis 8 nimetatud nõuetele vastavust. 3. Töö teostamise metoodika ja ajakava, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) Töö koostamise metodoloogilise raamistiku, sh peamised põhimõtted ja meetodid, kuidas probleemipüstitust lahendada; 2) Kirjeldatud on uuringu eesmärki ja uurimisülesandeid. Lisaks on toodud, millistele uurimisküsimustele vastamiseks ja millise info kogumiseks on otstarbekas kasutada tehisaru lahendusi. 3) Esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused töö elluviimiseks 4) Ajakavas on tegevused esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega, kusjuures iga tegevuse juures on märgitud ka läbiviija(d) ja seotud osapooled. 5) Pakkuja on kirjeldanud töö teostamisega kaasnevate riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Pakkuja tagab projekti tegevuste alustamisel projekti info kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-sse kantakse projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja lõppkuupäev, vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala, projekti läbi viiv asutus, finantseeriv asutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), projekti maksumus, annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus. Pakkumuse eeldatav maksumus on kuni 90 000 eurot (ilma käibemaksuta). Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada pakkuja seadusliku esindaja poolt hiljemalt 12.05.2025 kell 12.00 e-posti aadressile [email protected]. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 20 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 21 Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus 11. Lisad Lisa 1 Tehnilise kirjelduse lisad 1.1 Planeeringuandmete töörühmas kogutud sisend ÜP andmevajaduste osas. 1.2. PLANK andmebaasi skeem 1.3. PLANIS andmekasutuse üldmudel 1.4. Planeerimismenetluse ühisosaprotsess 1.5. E-ehituse andmebaasi skeem Lisa 2 Hindamismetoodika ja -kriteeriumid Lisa 3 Lepingu projekt 22  Teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ tehnilise kirjelduse Lisa 2 Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine 1. Üldised põhimõtted 1.1. Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100- väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 1.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 või negatiivse väärtusega maksumuse. 1.3. Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. 1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktis 2.1.2 alusel saanud hindamisel 0 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Uuringu teostamise metoodika ja ajakava“ eest (vt p 2.1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkumus liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel. 2. Hindamismetoodika kirjeldus 2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille kogumaksumus käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 30. Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 2.1.2. Uuringu teostamise metoodika ja ajakava (osakaal 70%): “Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse metoodika kirjeldus ja ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 70. Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist, metoodika kirjeldust ja ajakava vastavust lähteülesande kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti: 70 hindamispunkti – 70 punkti antakse, kui: a. Uuringu koostamise teoreetilis-metodoloogiline raamistik, sh peamised põhimõtted ja meetodid, on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt, on sobiv antud uurimisülesande lahendamiseks ning kirjeldatu vastab hankija ootustele, mis on toodud „Tehnilise kirjelduse“ ptk-s 10. b. Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded on põhjalikult kirjeldatud ning seostatus uurimisülesannetega, eesmärkide, oodatavate tulemustega on selged, sh toodud on tehisaruga lahendatavad küsimused. c. Metoodikas on esitatud konkreetsed ja asjakohased tegevused uuringu läbiviimiseks, hõlmatud on kõik uurimisküsimused, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud. d. Pakkuja on välja pakkunud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid olulisi täiendusi, mis on sisuliselt selged ja arusaadavalt põhjendatud. e. Ajakava on põhjendatud. Tegevused on esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed ja seotud osapooled). Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. f. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (uuringu teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad uuringu teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui: 1 kuni 2 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui: 3 kuni 4 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 0 hindamispunkti – 0 punkti antakse, kui: kui 5 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Metoodika on pealiskaudselt kirjeldatud, seoseid ei ole loodud ning hankijal ei teki veendumust, et valitud metoodika aitab parimal võimalikul viisil kaasa eesmärkide saavutamisele 2  Teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ tehnilise kirjelduse lisa 3 TÖÖVÕTULEPINGU NR … ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel ruumilise planeerimise osakonnajuhataja ... (edaspidi tellija), ja ………., registrikood ………, asukoht ………., mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ………….. (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ (CPV kood 73000000-2; edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud lepingu lisas 1 „Tehniline kirjeldus” (edaspidi lähteülesanne). 2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel “ hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete seaduse teadus-ja arendusteenuse erandi1 alusel ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) kahes osas vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 5 ja 7. 2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates vahe- ja lõppraporti esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. 2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …. eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub/ei lisandu käibemaks. 1 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated  3.2. Tellija tasub töö eest kahes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt: 3.2.1. I etapi töö eest 40% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas ….. 3.2.2. II etapi töö eest peale lõppraporti vastuvõtmist 60% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas …. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Helen Madison, telefon 5802 3901, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on ……, telefon ….., e-post …. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. – Pakkumuse esitamise ettepanek koos lisadega (sh tehniline kirjeldus, pakkumuste hindamismetoodika ja -kriteeriumid, lepingu projekt); 5.1.2. Lisa 2. – üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm); 5.1.3. Lisa 3. – töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist). 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Pakkuja tagab projekti tegevuste alustamisel projekti info kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). Töövõtja kannab lõpliku uuringu info ETIS süsteemi 60 päeva jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 2  Lepingu Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesoleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunikule (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel …..……2025. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel osutatud töö alljärgnevalt: 1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(d)e nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Tellija on töö tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab töö tulemused, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas …… (summa sõnades) eurot. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3