Andmete esitamine "

Riigikogu riigieelarve kontrolli Teie 08.04.2025 erikomisjon Meie 23.04.2025 nr 12-3/25/1696-4 Andmete esitamine "FIT for 55" kohta Austatud Riigikogu erikomisjoni liikmed Kliimaministeerium tänab Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni pöördumise eest. Euroopa Komisjon esitas 14. juulil 2021. aastal kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Fit for 55“, mille eesmärk on saavutada aastaks 2030 vähemalt 55% kasvuhoonegaaside (KHG) netoheite vähenemine võrreldes 1990. aastaga. See pakett on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ja loob õigusraamistiku, et liikuda kliimaneutraalse Euroopa suunas aastaks 2050. „Fit for 55“ koosneb 13 peamisest seadusandlikust ettepanekust, sealhulgas uute määruste ja direktiivide eelnõudest ning olemasolevate õigusaktide muudatustest. Fit for 55“ paketti kuulusid lisaks neile 13-le põhilisele eelnõule ka mitmed kaasnevad algatused ja rakendusaktid, millest osa olid tehnilisema iseloomuga või mõeldud juba varasemate direktiivide/määruste täiendamiseks. Eelnõude kohta on koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse seisukohad ning vastavad seletuskirjad, mis sisaldavad hinnanguid nende rakendamisega kaasnevale halduskoormuse muutusele ning finantsvajadusele avalikus ja erasektoris. Käesoleva vastusega edastame Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile tuumik eelnõude seletuskirjad (Lisad 1-10) . Alljärgnevalt on esitatud loetelu „Fit for 55“ paketi peamistest eelnõudest koos viitega Eesti seisukohti käsitlevatele seletuskirjadele ning vastutavate ministeeriumidega: Vastutav ministeerium Nr Eelnõu nimi Seletuskiri (failinimi) Eestis ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reform ja uue Lisa 1 Eesmärk 55 KEM failid 1. Kliimaministeerium HKS2 loomine seletuskiri.docx hoonetele ja transpordile Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Vastutav ministeerium Nr Eelnõu nimi Seletuskiri (failinimi) Eestis Euroopa Liidu piiril kohaldatav Rahandusministeerium Lisa 2 Eesmärk 55 SPiM 2. süsinikdioksiidi (maksupoliitika), seletuskiri.pdf kohandusmehhanism Kliimaministeerium (CBAM / SPiM) Kliimameetmete Lisa 3 Eesmärk 55 Sotsfond Kliimaministeerium, 3. sotsiaalfondi loomine seletuskiri.pdf Sotsiaalministeerium Energiamaksustamise Lisa 4 Eesmärk 55 4. Rahandusministeerium direktiivi muudatus Energiamaksustamine seletuskiri.pdf CO₂ heitepiirangud Lisa 1 Eesmärk 55 KEM failid 5. uutele sõiduautodele ja Kliimaministeerium seletuskiri.docx kaubikutele Taastuvenergia Lisa 5 Eesmärk 55 Taastuvenergia 6. direktiivi (RED II) Kliimaministeerium direktiivi seletuskiri.pdf muudatus Energiatõhususe Lisa 6 Eesmärk 55 Energiatõhusus 7. Kliimaministeerium direktiivi muudatus seletuskiri.pdf Maakasutuse, Kliimaministeerium, maakasutuse muutuse ja Lisa 1 Eesmärk 55 KEM failid 8. Regionaal- ja metsanduse (LULUCF) seletuskiri.docx Põllumajandusministeerium määrus Jõupingutuste jagamise Lisa 1 Eesmärk 55 KEM failid 9. määruse muudatus Kliimaministeerium seletuskiri.docx (ESR) ReFuelEU Aviation – Lisa 7 Eesmärk 55 Lennukikütused 10. kestlike lennukikütuste Kliimaministeerium seletuskiri.pdf kasutuselevõtt FuelEU Maritime – Lisa 8 Eesmärk 55 Merenduskütused 11. meretranspordi Kliimaministeerium seletuskiri.pdf dekarboniseerimine Alternatiivkütuste Lisa 9 Eesmärk 55 Alternatiivkütuste 12. Kliimaministeerium taristu määrus (AFIR) taristu seletuskiri.pdf Euroopa Liidu Lisa 10 13. metsastrateegia aastani Kliimaministeerium SELETUSKIRI_metsastrateegia.pdf 2030 Kõigi „Fit for 55“ paketi eelnõude mõjuanalüüsid on koostatud ajahorisondiga kuni aastani 2030, vastavalt paketi eesmärkidele. 2040.a perspektiiviga kliimaeesmärkide osas avaldas Euroopa Komisjon 6. veebruaril 2024.a teatise „Meie tuleviku kindlustamine – Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuseni“, mille juurde kuulus ka mahukas Euroopa Komisjoni mõjuhinnang. Riigikogule esitatava vastusega on lisatud ka Eesti seisukohad 2040. aasta eesmärgi kohta koos vastava mõjuhinnanguga (vt Lisa 11), kus analüüsitakse, millistel tingimustel on võimalik saavutada 90% heite vähendamine aastaks 2040. 2040.a eesmärkide esialgses mõjuanalüüsis on tuginetud nii Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutele kui ka Eesti kliimakindla majanduse seaduse eelnõu raames koostatud siseriiklikele prognoosidele ja sektoripõhistele stsenaariumidele. Eesti on kõigi nimetatud õigusaktide menetlemisel ja seisukohtade kujundamisel lähtunud riigis kehtestatud mõjude hindamise põhimõtetest. Mõjude hindamine on toimunud vastavalt Riigikantselei ja Justiits- ja Digiminsteeriumi „Euroopa Liidu asjade menetlemise“ ja „Mõjude hindamise metoodika“ hindamise juhendmaterjalides12 sätestatud nõuetele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk kantsler Lisad: Lisa 1 Eesmärk 55 KEM failid seletuskiri.docx Lisa 2 Eesmärk 55 SPiM seletuskiri.pdf Lisa 3 Eesmärk 55 Sotsfond seletuskiri.pdf Lisa 4 Eesmärk 55 Energiamaksustamine seletuskiri.pdf Lisa 5 Eesmärk 55 Taastuvenergia direktiivi seletuskiri.pdf Lisa 6 Eesmärk 55 Energiatõhusus seletuskiri.pdf Lisa 7 Eesmärk 55 Lennukikütused seletuskiri.pdf Lisa 8 Eesmärk 55 Merenduskütused seletuskiri.pdf Lisa 9 Eesmärk 55 Alternatiivkütuste taristu seletuskiri.pdf Lisa 10 SELETUSKIRI_metsastrateegia.pdf Lisa 11 Seletuskiri Eesti seisukohad EL 2040 kliimateatisele.pdf Koopia:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Merilyn Möls, 605 0096 [email protected] 1 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine 2 https://www.riigikantselei.ee/media/879/download  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite normide määruse eelnõude kohta. Algatuse eesmärk 14. juulil avaldas Euroopa k omisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi. Paketi eesmärk on viia kõik olulisemad kliima- ja energiaraamistiku õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu (EL) ülese kliimaeesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) neto heidet aastaks 2030 vähemalt -55% (varem -40%) võrreldes 1990. aastaga ning liikuda seeläbi EL- ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseni aastaks 2050. Kõrgema kliimaeesmärgi leppisid riigijuhid kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus ja see sätestati ELi kliimamääruses . Tegemist on netoheite eesmärgiga, seega arvestatakse nii KHG heitkogust kui ka sidumist. „Eesmärk 55“ kliimapakett koosneb mitmest kliima- ja energiaalasest omavahel seotud algatusest, mis kõik juhinduvad samast eesmärgist – tagada üleminek õiglasele, konkurentsivõimelisele ja keskkonnasõbralikule majandusele aastani 2030 ja sellest edasi. Pakett on kompleksne, hõlmates nii piirangute ja eesmärkide seadmist (KHG sihttasemed), stiimuleid alternatiivsete lahenduste kiiremaks kasutuselevõtuks kui ka toetavaid meetmeid. Laiemas plaanis on paketi eesmärk tagada sujuvam teekond kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. See pakett on aluseks EL i õigusaktide läbirääkimistele, mille tulemusel on kavas jõuda EL i liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi osalusel lähiaastail kokkulepeteni. Ettepanekute kohaselt jõustuksid erinevad õigusaktid või nende muudatused vahemikul 2023-2026. Käesolevas seletuskirjas on käsitletud Keskkonnaministeeriumi vastutusvaldkonna s olevaid kliimapaketi „Eesmärk 55“ faile, milleks on: - Euroopa Liidu k asvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatus t e ettepanek - Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ehk jõupingutuste jagamise määruse muudatus - Lennunduse panus liidu majanduse heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni ja sama teemaga seotud otsuse eelnõu - Kliimaneutraalsuse eesmärgid maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris - Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidi - heite standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele - Otsuse muutmine seoses ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi paigutatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusega aastani 2030. Koostajad Seletuskirja koostasid ministeeriumite ja huvigruppide sisendit arvestades ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse ning sõidukite CO 2 -heite normide teemal Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunikud Laura Remmelgas ( [email protected] ) , Mart Kiis ( [email protected] ) ja Imre Bányász ( [email protected] ) ning LULUCF määruse teemal metsaosakonna nõunik ud Kadi Kõiv ( [email protected] ) ja Kristel Järve ( [email protected] ) . Seisukohtade ja seletuskirja kujundamises osalesid kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok ( [email protected] ), Keskkonnaministeeriumi nõunik Ivo Krustok ( [email protected] ), metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ( [email protected] ) , välissuhete osakonna nõunik Annaliisa Jäme ( [email protected] ) ning nõunik ud keskkonnaküsimustes Eesti Alalises Esinduses ELi juures Janika L aht ja Jörgen Talkop . Valdkon dade eest vastutavad asekantslerid Kristi Klaas ja Marku Lamp. Seisukohtade koost amises ja kujundamises osalesid Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium. Sisukokkuvõte 2017. aastal vastu võetud Eesti pikaajalise kliimapoliitika arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline siht vähendada Eesti KHG koguheidet 2030. aastaks 70% ja 2050. aastaks 80% võrreldes 1990. aastaga. Samas on Eesti juba integreerinud riikliku 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse “ Eesti 2035 ” , mis võeti Riigikogus vastu 12.05.2021. Strateegia " Eesti 2035 ” seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Eesti viimase, 2021. aasta märtsis avaldatud KHG inventuuriaruande kohaselt oli Eesti KHG heide 2019. aastal ligikaudu 14,7 miljonit tonni CO 2 ekvivalenti (CO 2 ekv ). Kui võtta arvesse ka maakasutuse ja metsanduse sektor, siis oli 2019. aastal Eesti KHG netoheide ligikaudu 14 miljonit tonni CO 2 ekv . Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide 2019. aastaks vähenenud ligikaudu 64%. Sektoripõhiselt on Eestis kõige suurem KHG heite vähenemine toimunud ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (ELi HKS). EL HKSis osalevate Eesti käitiste KHG heide vähenenud 2020. aasta seisuga tasemeni 5,6 mln t CO 2 ekv . Nii ELi HKSi sektori kui ka Eesti koguheide on vähenenud suuresti tänu põlevkivi-elektrijaamadest tuleneva heite vähenemisele. Energeetikasektor on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2019. aastal pärines 83,5% Eesti KHG heitkogusest energeetikavaldkonnast. Energeetikasektori heide tekib kõigi kasutatud kütuste pealt. Sektor hõlmab nii elektri- ja soojatootmise, tööstuse, transpordi, äri- ja avaliku sektori, kodumajapidamiste kui ka põllumajandus sektori kütuste kasutust. Transpordisektor moodustab 19,5% energeetikasektori heitkogusest ja 16,3% Eesti koguheitest. Transpordisektori heide tekib valdavalt (2019. aastal 98% ulatuses) maanteetranspordist. Energeetikasektorile järgneb põllumajanduse valdkond 10,2%, kus suurema osa koguheitest moodustavad otsesed heitkogused põllumajandusmaalt, mis on muude tegurite hulgas seotud ka põldude väetamisega, ja heitkogused kariloomade soolesisesest fermentatsioonist (eelkõige suu kaudu, aga vähe sema l määral ka kõhugaasidena eralduv metaan). Tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise valdkond moodustab Eesti koguheitest 4%, valdav osa heitkogustest tuleb seejuures mineraalsete ainete tööstusest ning külmutus- ja kliimaseadmetes kasutatavad külmaainetest. Kõige väiksema osa moodustab jäätmekäitluse valdkond kahe protsendiga . Jäätmekäitlussektoris moodustab kõige suurema osa tahkete jäätmete ladestamisel tekkiv heide. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris seoti 2019. aastal ligikaudu 0,7 miljonit tonni CO 2 ekv . Joonisel 1 on esitatud Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa perioodil 1990-2019 ja tulevikuprognoos aastani 2050 . Joonis 1. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa aastatel 1990–2019 ja prognoosid aastani 2050, kt CO 2 ekvivalenti . Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ( ELi HKS ) on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (ELi HKSi direktiiv). Kauplemissüsteem hakkas toimima 2005. aastal ning on ELi kliimapoliitika nurgakiviks. ELi HKSis on kehtestatud heitkoguse ülemmäär, mida iga-aastaselt vähendatakse. ELi HKS põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil ( inglise keeles cap and trade ). ELi HKSi kuuluvad nii paiksed käitised kui ka õhusõidukikäitajad. Paiksete käitiste puhul kuuluvad ELi HKSi vähemalt 20 MW installeeritud nimisoojusvõimsusega energiatootmiskäitised ning energiamahukad tööstuskäitised, mis kasutavad fossiilsete kütuste põletamisel saadud energiat. Sellisteks sektoriteks on näiteks elektritootmine, soojusenergeetika, tsemenditootmine, õli rafineerimine, terase tootmine, alumiiniumi tootmine, lubja tootmine, klaasi tootmine, paberi ja papi tootmine, hapete tootmine ja orgaaniliste keemiliste ühendite tootmine. ELi HKSi kuulub alates 2021. aastast kokku ligikaudu 10 000 käitist ning 40% EL i KHG heitkogusest. Eestis kuulub ELi HKSi alates 2021. aastast 44 elektri-, sooja-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi - , telliste-, lubja- ja klaasitootjat. ELi HKSis lõppes 2020. aastal kolmas kauplemisperiood (2013–2020) ning alates 2021. aastast algas neljas kauplemisperiood (2021–2030). Neljanda kauplemisperioodi reeglid kinnitati 2018. aastal muudetud ELi HKSi direktiiviga. Kauplemine toimub süsteemi loodud lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) raames. LHÜde üldkogus on määratud EL liikmeriikide ajalooliste heitkoguse andmete põhjal. Alates kolmanda kauplemisperioodi algusest kehtestati üldkogus EL liikmes riikide aastate 2008–2012 heitkoguse andmete põhjal. Iga l aasta l vähendatakse seda vastavalt lineaarsele vähendamistegurile (inglise keeles linear reduction factor , LRF) . Kolmandal kauplemisperioodil oli LRF 1,74%. Alates neljandast kauplemisperioodi st on LRF 2,2% ühikute üldkogusest . Ühikute üldkogus jaguneb 57% osas riikidele enampakkumiseks suunatud ühikuteks ning 43% eraldatakse ettevõtetele tasuta. EL i s on hetkel kehtivaks eesmärgiks vähendada ELi HKSi sektorites KHG heidet 43% võrreldes 2005. aasta tasemega. 2019. aasta seisuga on saavutatud ELi HKSis ligikaudu 35% KHG heitkoguste vähenemist. Võrreldes 2018. aastaga on vähenemine olnud 9,1% . Seoses uuendatud EL 2030. aasta üldeesmärgiga on vajalik tõsta ka ELi HKS sektorite KHG heitkoguse vähendamise eesmärki. ELi HKSi kuuluvad ettevõtted peavad kas ostma või neile eraldatakse tasuta teatud koguses LHÜsid . Tasuta saavad heitkoguse ühikuid eelkõige need ettevõtted, kelle puhul on konkurentsioht võrreldes kolmandate riikidega, kus tegutsevatele ettevõtetele sama rangeid nõudeid ei ole kehtestatud ning LHÜ hinnast tulenev kõrgem toote omahind ohustaks käitiste viimist madalamate keskkonnanõuetega riikidesse , mistõttu heitkogus ei väheneks. Seda nimetatakse süsinikdioksiidi heite ülekandumiseks (ka süsinikuleke). Tasuta LHÜsid ei eraldata elektritootmiskäitistele . Need ettevõtted, kellele LHÜsid tasuta ei eraldata või nendest ei jätku iga-aastase tagastamiskohustuse täitmiseks, peavad puudujäägi ostma kauplemisturult või minema üle tõhusamatele tehnoloogiatele, mis tooks kaasa KHG heite vähenemise. Iga-aastane tagastamiskohustus tähendab seda, et ettevõtted peavad tagastama iga aasta 30. aprilliks eelmise kalendriaasta tõendatud heitkoguse aruandele vastava koguse LHÜsid ELi HKSi registris. Eestis esitavad ettevõtted käitise eelmise kalendriaasta heitkoguse aruande igal aastal hiljemalt 25. märtsiks. Vastavalt ELi HKSi direktiivi artiklile 10a saavad käitajad, kelle põhitegevusalaks ei ole elektri tootmine, taotleda tasuta LHÜsid . Direktiivi kohaselt eraldavad EL liikmesriikide pädevad asutused käitajatele neile määratud tasuta LHÜd iga aasta hiljemalt 28. veebruaril. Alates 2021. aastast tuleb käitajatel esitada ka käitiste tootmistaseme aruanne, millele vastavalt on võimalik käitisele eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikute kogust jooksvalt kohandada, kui käitises on toimunud tootmistaseme muutus vähemalt 15% ulatuses. Tasuta eraldatavate LHÜde kogused, sealhulgas kohandatud kogused, kinnitab Euroopa k omisjon. Käitistele tasuta eraldatavad LHÜde kogused arvutatakse välja vastavalt käitajate esitatud tegevusandmetele, mille põhjal määratakse käitaja ajalooline tootmistase. Ajalooline tootmistase korrutatakse läbi vastava sektori võrdlusalusega ning vajadusel ka sektoriteülese parandusteguriga ( inglise keeles cross sectoral correction factor , CSCF). Võrdlusalus on ELi HKSi kuuluva sektori või allsektori 10% kõige efektiivsema käitise tegevusandmete põhjal arvutatud tegur, mis arvestab ühe ühikute tootmisel tekkivat CO 2 - heidet ning väljendub selles, kui mitu LHÜd on ühe toote ühiku tootmiseks vaja, et oleks võimalik katta tootmisel tekkiv CO 2 - heide. Kõige efektiivsemad käitised saavad seega ligi 100% tekkivast CO 2 - heitest tasuta eraldatavate LHÜdega kaetud. Võrdlusaluste eesmärk on innustada ELi HKSi käitisi parandama efektiivsust, et ühe ühiku toote tootmisel tekiks võimalikult vähe CO 2 - heidet. CSCFi rakendatakse juhul, kui käitiste taotletud LHÜde kogus ületab ELi HKSis saada olevate LHÜde kogust. Komisjon arvutab CSCFi välja iga LHÜde eraldusperioodi alguses, kui on teada käitajate taotletud LHÜde lõplik kogus. ELi HKSi kuulub alates 2012. aastast ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lennujaamade vahel toimuv lennundus. Tegelik ult hõlmab ELi HKSi direktiiv kogu EMP lennundust (sh ka EMP lennujaama saabuvaid ja EMP lennujaamadest lahkuvaid lende), kuid tulenevalt Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) toimuvatest läbirääkimistest , otsustati ELi HKSi direktiivi kohaldumist piirata. EMP lennujaama saabuvatele ja EMP lennujaamadest lahkuvatele lendudele kohaldub ICAO kehtestatud CO2 - heite kompenseerimise ja vähendamise süsteem (inglise keeles Carbon Offsetting and Reduction Scheme , CORSIA). Sarnaselt paiksetele käitistele tuleb ka lennundusettevõtetel, kelle aastane KHG heide ületab 10 000 tonni , seirata heidet lennukitest, mille stardimass on üle 5700 kg, ning tagastada vastavalt kalendriaasta jooksul tekkinud heitkogusele LHÜsid . Lennundussektoris eraldatakse samuti teatud ulatuses LHÜsid ettevõtetele tasuta. Eestis kuulub ELi HKSi üks lennundusettevõte, kuid pärast COVID-19 kriisi algust 2020. aastal oli ettevõtte aastane heitkogus alla 10 000 tonni, mille tõttu langes ettevõte alla künnise ja ELi HKSi nõuded enam ettevõttele ei kohaldu. Kui ettevõtte tegevus taastub ja heide ületab taas 10 000 tonni CO 2 aastas, siis on ettevõte kohustatud jälle ELi HKSi nõudeid täitma. Jõupingutuste jagamise määrusega (JJM) on ELi liikmesriikidele seatud siduvad riiklikud sihttasemed KHG heite vähendamiseks aastatel 2021-2030 nendes sektorites, mis ei kuulu EL HKSi , et vähendada ELi heidet määrusega hõlmatud sektorites 2030. aastaks 30% võrreldes 2005. aastaga. Heite sihttasemete trajektoor iga-aastaste eesmärkidega on sätestatud k omisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/2126 (Lisa 2) . JJM i sektorite alla kuuluvad transport, põllumajandus, nn väikesemahuline energeetika (energiatootmine alla 20 MW nimisoojusvõimsusega seadmetes, sh hoonete energiatarbimine), jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine. JJM i raames saab iga liikmesriik ise valida parimad meetmed ja praktikad KHG heite vähendamiseks. JJM is on KHG heitkoguste vähendamise sihttasemed aastaks 2030 seatud liikmesriikide lõikes, varieerudes kehtivas määruses liikmesriigiti vahemikus 0-40%. Kõrgema elatustasemega riikidele on seatud suhteliselt kõrgemad eesmärgid. Kuna vaid elatustasemel põhinevad eesmärgid tähendaksid nendele liikmesriikidele, kelle sisemajanduse koguprodukt ( SKP ) elaniku kohta on keskmisest kõrgem, suhteliselt kõrgeid kulusid, on nende riikide eesmärke kohandatud, et kajastada kuluefektiivsust õiglasel ja tasakaalustatud viisil. Jõupingutuste jagamise määruse vastuvõtmisega 2018. aastal pikendati aastatel 2013-2020 kehtinud jõupingutuste jagamise otsusega (JJO) seatud põhimõtete toimimist. JJO järgi piiratakse Eesti heitkoguste kasvu lineaarselt aastani 2020, mil kauplemissüsteemi väliste sektorite maksimaalne heitkogus võib olla 11% suurem 2005. a asta KHG heitkogusest. Euroopa k omisjoni eduaruande kohaselt saavutavad pea kõik liikmesriigid 2020. aasta eesmärgid ning seega täidetakse ka ELi - ülene JJO 2020. a asta eesmärk (-10% võrreldes 2005. aastaga) . Prognooside kohaselt täidab ka Eesti olemasolevate meetmete rakendamisel 2020. a asta eesmärgi. Kuigi mitmed riigid ületavad perioodi viimastel aastatel oma aastaseid heite sihttasemeid, siis puudujäägid on plaanis kompenseerida perioodi varasematest aastatest üle kantud ühikute ülejääki kasutades. 2018. aastal moodustas id JJ O sektor id 57% kogu ELi KHG heitest . JJ O heitkoguseid vähendati aastatel 2005-2014 ELis stabiilselt, ehkki aeglasemalt kui ELi HKSis . 2018. aastal olid JJ O heitkogused EL-27 riikides 10% madalamad kui 2005. aastal. Perioodil 2015–2019 püsisid heitkogused aga 2014. aasta tasemest kõrgemal, see tulenes valdavalt transpordisektoris suurenenud heitkogustest. ELi liikmesriikide riiklikes energia- ja kliimakavade (REKK) põhjal esitatud prognooside kohaselt saavutatakse ELis 2030. aastaks JJM i sektorites KHG heite vähenemine 32% võrreldes 2005. a asta tasemega, juhul kui riigid rakendavad täielikult REKKides toodud täiendavaid meetmeid . Olemasolevate poliitikate ja meetmete rakendamisel saavutatakse KHG heite vähenemine 19% võrra, mis on tunduvalt alla praeguse ELi JJM i eesmärgi (-30%). Seega nõuab juba tänaste JJM eesmärkide täitmine suures mahus täiendavaid meetmeid. JJM võimaldab erinevaid paindlikkusmeetmeid, sh JJM i kohaste lubatud heitkoguse ühikutega kauplemist liikmesriikide vahel – iga tonni KHG heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, eraldatakse riigile üks heitkoguse ühik. Kui riik vähendab oma KHG heitkoguseid rohkem kui JJM ette näeb, siis on võimalik müüa ülejäänud ühikuid teistele riikidele, kellel esineb puudujääk. Kui eesmärke ei täideta, on võimalik ühikuid teistelt liikmesriikidelt osta. Aastatel 2027 ning 2032 korraldatakse liikmesriikide heitkoguste aruannete põhjalik ülevaade ehk nn ametlik vastavuskontroll. Heitkoguse ühikute ülejäägiga saab kaubelda piiramatus koguses peale vastavuskontrollide toimumist. Samas võib riik perioodi l 2021-2025 igal ajal kaubelda ühikutega 5% ulatuses aastasest lubatud heit kogusest ning perioodil 2026–2030 10% ulatuses aastasest lubatud kogusest. Lisaks heitkoguse ühikutega kauplemisele näeb JJM ette ka teisi nn paindlikkusi (nt teatud protsendimäära ulatuses riigi JJMi ühikute laenamine järgmistest aastatest ja ühikute ülejäägi ülekandmine järgmistesse aastatesse, samuti teatud protsendimäära ulatuses). JJM kauplemisühikuid on võimalik vastavalt paika pandud reeglistikule kasutada ka LULUCF sektori kohustuste täitmiseks. Samuti on loodud võimalus vastupidiseks, st kasutada teatud mahus LULUCFi ühikuid JJM kohustuste täitmisel . Eesti võiks perioodil 2021-2030 kasutada JJMi eesmärgi täitmiseks kuni 0,9 mln t onni CO 2 ekv ulatuses LULUCFi ülejääki . JJM i sektori te heide moodustas Eestis 2019. aastal ligikaudu 42,2 % riigi koguheitest . Sellest suurema osa moodustas transpordivaldkond (38,5%), järgnes id väikesemahuline energeetika (28,3%) ning põllumajandus (24,1%). Väiksema osa andsid jäätmesektor (4,9%) ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (4,2%). Eestil tuleb kehtiva JJM i kohaselt 2030. aastaks vähendada KHG heidet JJM sektoris summaarselt -13% võrreldes 2005 . a asta tasemega. 2005. aastal oli JJM sektorite heide Eestis 6,14 mln t CO 2 ekv ning 2019. aastal 6,21 mln t CO 2 ekv . Kehtiva JJM i kohaselt võib 2030. aastal KHG heide o lla maksimaalselt kuni 5,39 mln t CO 2 ekv . Kui Eestis on väikeenergeetika, jäätmemajanduse ning tööstuslike protsesside valdkondades heitkogused veidi langenud, siis põllumajanduse ja transpordisektori heitkogused on suurenenud. Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite normide määruse ga (EL) 2019/63 on tootjatele kehtestatud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite normid, mis kohalduvad sõidukitele esmakordsel registreerimisel ELi turul. Määrus on täiendav ELi poolne õigusakt KHG heite vähendamiseks transpordisektoris ning annab selge suuna just maanteetranspordisektori CO 2 -heite vähendamiseks . Määrusega seatud normid kehtivad uutele M1 ja N1 kategooria sõiduk itele . M ääruse järgi on alates 1. jaanuarist 2020 liidus registreeritud uute sõiduautode ELi sõidukipargi keskmise CO 2 -heite sihttase 95 g/km ja liidus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite ELi sõidukipargi keskmise CO 2 -heite sihttase 147 g/km. Sihttasemed alanevad iga viie aasta järel - alates 2025. aastast on need nii sõiduautode kui väikeste tarbesõidukite puhul 15% väiksemad kui 2021. aasta tase , alates 2030. aastast aga sõiduautode puhul 37,5% ja väikeste tarbesõidukite puhul 31% väiksemad võrreldes 2021. aasta tasemega. Määrusega sätestatakse tootjale üldine kohustus tagada, et tema sõidukipargi keskmine CO 2 -heide ei ületaks kalendriaasta jooksul registreeritud uute sõidukite puhul talle kehtestatud iga-aastast eriheite sihttaset. Asjaomane sihttase kehtib üksnes konkreetsele tootjale ja see arvutatakse ELi sõidukipargi heite sihttaset, heite piirnormi kõverat, tootja sõidukipargi keskmist massi ja võrdlusmassi arvesse võttes . Tootjad, kes ületavad lubatud eriheite sihttaset, peavad tasuma ülemäärase heite maksu 95 eurot iga ülemäärase heite koguse (g/km) ja iga uue registreeritud sõiduki kohta. Tootjad saavad kehtiva määruse kohaselt vähendada keskmist heidet, kasutades sõidukites ökoinnovatsiooni . Samuti on vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu kiirendamiseks tootjatele ette nähtud stiimulid, nt kuni 2022. aastani võib sõiduautosid, mille CO 2 -heide on väiksem kui 50 g/km, tootja keskmise CO 2 - eriheite arvutamisel mitu korda arvesse võtta: kaks autot aastal 2020, 1,66 autot aastal 2021 ja 1,33 autot aastal 2022. Siduvad kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ( Land Use , Land Use Change and Forestry ehk LULUCF) sektorist tuleneva süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevad LULUCF määrusest (EL) 2018/841 , mis võeti vastu 2018. aasta mais. Määruse kohaselt peavad LULUCF sektori heitkogused perioodidel 2021-2025 ja 2026-2030 olema tasakaalustatud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt (nn no- debit rule ) vastavalt arvestusreeglitele. LULUCF sektoris hinnatakse KHG heidet ja sidumist järgmistes maakasutuskategooriates: raadatud maa, metsastatud maa, majandatud metsamaa, majandatud põllumaa, majandatud rohumaa ja alates 2026. aastast majandatud märgala (sh turba­karjäärid). Kategooriad jagunevad omakorda vähemalt 20 aasta vältel samasse maakasutusklassi jäänud aladeks ja maakasutusmuutusega aladeks. Iga alakategooria all raporteeritakse aastast süsinikuvaru muutust järgmistes süsinikuallikates: elus biomass (maapealne ja maa-alune biomass ), surnud orgaaniline aine (surnud puit ja varis ) ja mullad (mineraal- ja turvasmullad). Lisaks antakse hinnang ka puittoodete (HWP) kohta alam­kategooriates: saematerjal ja puitplaadid, kemi - termo -mehaaniline puitmass ning paber ja papp. Peale süsinikuvarus toimuvate muutuste peetakse arvestust ka dilämmastikoksiidide (N 2 O) ja metaani (CH 4 ) voogude üle, mis tulenevad turvasmuldade kuivendamisest, põlengutest ning lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest muldades. Alates 1990. aastast on LULUCF sektori netoheide varieerunud suurtes piirides -4 , 9 mln t CO 2 ekv kuni -0, 6 mln t CO 2 ekv . KHG arvestust peetakse LULUCF sektoris vastavalt arvestusreeglitele, mis on erinevate kategooriate korral erinevad: majandatud põllumaa, rohumaa ja märgalade korral kasutatakse net-net arvestust (võrreldakse baasperioodiga 2005-2009), metsastamise ja raadamise korral gross-net arvestust (piirdub aruandlusperioodiga, puudub referentstase) ning majandatud metsamaa korral arvestust võrdlustaseme (FRL) suhtes. LULUCFi sektoris hinnatakse ainult inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning aruandlus ei kajasta kogu maakasutuse KHG bilanssi ega arvesta ka puidu asendusefekti. Olenevalt arvestusreeglitest on seega võimalik, et sektor on heitev, kuid lähtuvalt arvestusreeglite kohaldamisest loetakse sektor siduvaks ning vastupidi. Liikmesriigid esitavad komisjonile LULUCF õigusaktide täitmise aruande 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021-2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026-2030 kohta, mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot. Juhul, kui liikmesriigi LULUCF sektor ei vasta no debit reeglile ehk heide ületab sidumise, saab kasutada paindlikkust JJM sektoriga või LULUCF ühikute ostmist teistelt liikmesriikidelt. Lisaks on võimalik teisel perioodil 2026-2030 kompenseerida heidet esimese perioodi 2021-2025 ühikute ülejäägiga. Metsamaal saab puuduoleva osa kompenseerida ka läbi metsamaa paindlikkusmeetme (aastatel 2021-2030 Eestil kokku 9,8 mln t CO 2 ekv ), eeldusel, et LULUCF sektor tervikuna on emiteeriv. Ülevaade komisjoni muudatusettepanekutest Kliimapaketiga tugevdatakse nii kehtivaid õigusakte kui esitatakse uusi algatusi erinevates poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima, energia ja kütused, transport, hooned, maakasutus ja metsandus. Lisaks olemasolevate M oderniseerimis- ja I nnovatsioonifondide suurendamisele tehakse ettepanek uue kliimameetmete sotsiaalfondi loomiseks. Euroopa k omisjoni seadusandlikke ettepanekuid toetab mõjuhinnangu analüüs, mis võtab arvesse kogu paketi koostoimet. Analüüs näitab, et ülemäärane toetumine tugevdatud regulatiivsele poliitikatele tooks kaasa tarbetult suure majanduskoormuse, samas kui süsinikdioksiidi hinnakujundus üksi ei ületaks püsivaid turutõrkeid ja turuväliseid tõkkeid. Valitud poliitikate kombinatsioon on seega kujundatud hoolika tasakaaluna hinnakujunduse, sihttasemete, nõuete ja toetusmeetmete vahel. Kliimapaketi ülesehitus tugineb varasemalt Euroopa Ülemkogu poolt kokku lepitud alusprintsiipidel. Pakett võimaldab Euroopa Liidul täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi ning saata maailmale positiivne signaal. Järgnevalt on toodud ülevaade peamistest muudatusettepanekutest Keskkonnaministeeriumi vastutusala õigusaktides. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiivi muutmise ettepanek Direktiivi muutmise ettepanekuga seatakse EL-üleseks eesmärgiks vähendada EL i HKS i sektori koguheidet aastaks 2030 senise 43% asemel 61% võrreldes 2005. aastaga. Eesmärgini jõudmiseks hakatakse ettepaneku kohaselt ELi HKS i lubatud heitkoguse ühikute üldkogust alates 2024. aastast vähendama 4,2% võrra aastas, mille tulemusel kasvab senisest kiiremini nõudlus ühikute järele, mis omakorda suunab ettevõtteid tegema investeeringuid KHG heite vähendamiseks, et kohaneda lubatud heitkoguse ühiku te kättesaadavuse vähenemisega ning tõusva hinnaga . Lisaks on ELi HKSi direktiivi muudatuste jõustumise aastast järgmisel aastal kavas ühekordne suurem ühikute koguse vähendamine, et minna edaspidi üle sujuvamale iga-aastasele trajektoorile. Millises ulatuse s LHÜsid ühekordselt vähendatakse , sõltub sellest, mis aastal muudatused jõustuvad, et tagada LRFi määr 4.2%. Komisjon on kinnitanud, et ettevõtetele kinnitatud tasuta eraldatavate LHÜde koguseid ei ole ettepaneku järgi kavas muuta. Hetkel on LHÜde kogused kinnitatud ettevõtetele kuni 2025. a astani. Perioodiks 2026-2030 kohandatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise reegleid ja võrdlusaluseid. Täiendavalt seotakse tasuta ühikute kogus ettevõtja heitkoguste vähendamise pingutustega. Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta septembri prognoosi kohaselt eeldatakse, et KHG ühiku keskmine turuhind aastaks 2030 on ligi 91 eurot (€) . Sama prognoosi kohaselt jääks keskmine ühikuhind aastatel 2021-2025 enam-vähem stabiilseks, st 52-62 euro vahele. Perioodi 2021-2030 keskmiseks hinnaks on prognoositud 63 eurot. Samas on praeguses olukorras ühikuhinna pikaajaline prognoosimine suure määramatusega. Seda on selgelt näidanud käesolev aasta - kui veel aasta alguses prognoositi aasta keskmiseks turuhinnaks ligi 30 eurot, siis suvel tõusis hind üle 50 euro . 2021. aasta novembris ületas LHÜ turuhind ka 68 euro piiri. Kõrge turuhinna üheks põhjuseks on k omisjoni kliimapakett, mis seab kõrgemad eesmärgid ning piirangud, et KHG heidet täiendavalt vähendada. Kõrge hind on omakorda ka kiirendanud söelt gaasile üleminekut. 2021. aasta on ka esimene aasta ELi HKSi neljandast kauplemisperioodist 2021-2030, millega hakkasid kehtima uued reeglid. Sellest tulenevalt muutusid ka süsteemi reeglid ning käitajatel polnud võimalik kasutada jooksva aasta ühikuid eelmise aasta kohustuste katteks, nagu on seda tehtud seni. Samuti on ettevõtted asunud kasvava hinna tõttu ostma rohkem ühikuid turult ette, et tagada madalama hinnaga tootmi n e järgmisteks aastateks. Ühtlasi on märgata üha kasvavat investorite poolset huvi CO 2 - kaubanduse vastu. Direktiivi muudatusega plaanitakse laiendada ka ELi HKSi reguleerimisala meretranspordile . Ettepaneku kohaselt tekib üle 5000 GT kogumahutavusega laevade käitajatele kohustus seirata oma KHG heidet ning osta LHÜsid , et tekkinud h eite ulatuses neid tagastada . Seda on kavas rakendada järk-järgult alates 2023. aastast ning minna üle täielikule rakendamisele alates 2026. aastast. Eestis mõjutab see kahte ettevõtet – Tallink (14 laeva) ja Viking Line (7 laeva). Eesti lipu all sõidavad 9 laeva, mis oleksid antud kohustusest mõjutatud. Neist 8 kuulub Tallinkile ja 1 Viking Line-il e . Potentsiaalne HKSi rakendumine mõjutaks mõlema kontserni laevastikku laiemalt , mitte ainult Eesti lipu all sõitvaid laevu. Komisjoni ettepaneku kohaselt kehtiks LHÜde ostmise kohustus 100% ulatuses EL sadamate vahel sõitvatele laevadele. Kui EL sadam on üksnes alguspunktiks või sihtpunktiks, kehtiks kohustus 50% ulatuses. Eestile riiklikult eraldatavate LHÜde müügist saadav tulu tuleb komisjoni ettepaneku kohaselt edaspidi kasutada 100% kliimaeesmärkide täitmiseks. Seni on Eesti kasutanud võimalust suunata 50% kliimaeesmärkidesse ja ülejäänud riigieelarve sse muudeks kuludeks. Lisaks on plaanis suurendada M oderniseerimisfondi, mis on mõeldud riikidele, mille SKP o li aastatel 2016-1018 madalam kui 65% EL keskmisest. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti. Moderniseerimisfondi suurus on hetkel 2% LHÜde üldkogusest . Komisjoni ettepaneku kohaselt suurendatakse seda 2,5 protsendini . Hetkel saab Eesti perioodil 2021-2030 M oderniseerimisfondist vahendeid ligikaudu 383 miljonit eurot (arvestades perioodi keskmiseks hinnaks 50 eurot). Moderniseerimisfondi suunatakse ettepaneku kohaselt täiendavalt umbes 181 miljonit ühikut, millest Eesti osakaal on hinnanguliselt 3,98 miljonit ühikut ehk 199 miljonit eurot perioodiks 2024-2030 (arvestades perioodi keskmiseks hinnaks 50 eurot). Komisjoni ettepaneku kohaselt suureneb ka I nnovatsioonifondi maht. Innovatsioonifond on EL - keskne fond, kust on võimalik taotleda toetust innovatiivsete tehnoloogiate arendamiseks ja turule toomiseks. Ettepaneku kohaselt suurendatakse seda vähemalt 200 miljoni LHÜ võrra, millest 150 miljonit tuleb uuest transpordi ja hoonete heitkogus e ühikutega kauplemise süsteemist. Arvestades LHÜ keskmiseks hinnaks 50 eurot , tähendab 200 miljoni LHÜ lisamine I nnovatsioonifondi ligikaudu 10 miljardi euro lisandumist. Siia juurde lisandub ka komisjoni pakutud E Li süsiniku piirimeetmega vastavates sektorites ettevõtetele tasuta eraldamata jäänud LHÜd , mille kogumaht ei ole hetkel teada. ELi HKSi lennunduse osas on komisjon teinud ettepaneku minna järk-järgult üle täielikule kauplemisele. See tähendab, et lennundusettevõtetele tasuta eraldatavate LHÜde kogust vähendatakse iga-aastaselt , kuni 2027. aastaks jõutakse nulli. Samuti kinnitab ettepanek E L i liikmesriikide jätkuvat osalust CORSIA süsteemis . Ühtlasi soovib k omisjon CORSIAs osalevate lennundusettevõtete CO 2 - heite vähendamise ambitsiooni hoida, mille tõttu soovitakse EL siseselt kehtestada loetelu ICAO poolt tunnustatud CO 2 - kompenseerimise mehhanismidest, mille ühikuid võib kasutada CORSIA kohustuste täitmiseks. Komisjon on teinud ettepaneku luua uus heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem maanteetranspordi ja hoonete sektorile (uus HKS) . Hetkel on sektorid kaetud jõupingutuste jagamise määrusega ning uue kauplemissüsteemi rakendumisel jääks nimetatud sektorid ka edaspidi selle määruse kohaste eesmärkide arvestus se . Uus kauplemissüsteem loodaks alates 2026. a astast ja kehtivast HKSist eraldiseisvana, kuid selle analoogina. Sisuliselt tähendaks uus HKS kütusemüüjatele ja soojatootjatele, kes ei kuulu kehtivasse HKSi , kohustust osta heitkoguse ühikuid vastavalt kütuse süsinikumahukusele. Loodav kauplemissüsteem ei hõlma tasuta ühikute eraldamist, muud põhimõtted kopeeritakse olemasoleva EL HKSi pealt. Uue HKSi ühikute üldkoguse määramisel lähtutakse j õupingutuste jagamise määruse aruandluses kogutud andmetest. Eesti osakaal uue HKS i ühikute kogusest on 0,2 6 %, mis on leitud a asta te 2016-2018 andmete põhjal , mis on aluseks ühikute jaotamiseks liikmesriikide vahel. 2028. aastal kohandatakse osakaalusid uuemate kogutud seireandmete põhjal, kasutades aastate 2024-20 2 6 andmeid. EL HKSi laiendamisest saadav heitkoguse ühikute müügitulu on seniste ettepanekute kohaselt kavas suunata osaliselt liikmesriikidele, osaliselt EL omavahenditeks (ca 25%) ja suuremas osas liikmesriikide eelarvesse (ca 75%) . See, kui palju Eesti laiendatud HKSi ühikute müügist teenib, sõltub sellest, m illiseks kujuneb LHÜ hind uues HKSis . Komisjon on teinud ettepaneku maanteetransport süsteemi lisada, kuna sektori heide on üle Euroopa olnud pigem kasvavas trendis. Uue HKSi eesmärk on kulutõhusalt sektori kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Hoonete sektor on hetkel üle E Li juba ligi 30% ulatuses kauplemissüsteemi hõlmatud. Seda eelkõige läbi kaugkütte käitiste, mis kuuluvad ELi HKSi . Samas kasutatakse ka ülejäänud hoonete kütmiseks fossiilseid kütuseid. Selleks, et vähendada E Li sõltuvust fossiilsetest kütustest, soovib komisjon läbi turumehhanismi muuta fossiilsete kütuste põletamine kallimaks. See omakorda peaks soodustama investeeringuid biokütustel põhinevatesse lahendustesse ja alternatiivsetesse kütustesse. Jõupingutuste jagamise määruse eesmärgi tõstmine Pidades silmas uut kogu ELi majandust hõlmavat üldeesmärki vähendada 2030. aastaks KHG heidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, ei ole jõupingutuste jagamise määruse praegused eesmärgid piisavad, et anda vajalik panus ELi suurendatud üldeesmärgi saavutamisse. Nii tõuseks k omisjoni ettepaneku kohaselt EL-ülene KHG heitkoguste vähendamise 2030. a asta eesmärk JJM sektorites senise 30% pealt 40% peale (võrreldes 2005. a astaga ). Eesti eesmärk tõuseb -13% pealt -24%- ni . Eesti eesmärgi proportsionaalne kasv on võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Liikmesriikide panus heite vähendamisse on arvutatud aastate 2017-2019 SKP põhjal. Selle arvutuse kohaselt oleks Eesti eesmärk 27%, kuid pärast SKP-põhise eesmärgi arvutamist hinnati ka iga liikmesriigi võimalusi kulutõhusalt KHG heidet vähendada. Nendel riikidel, kellel on väga suur erinevus SKP-põhise eesmärgi ja kulutõhusa vähendamise vahel, vähendati SKP-põhist eesmärki kuni 3% ulatuses. Lisaks Eestile tehti eesmärgis sellises ulatuses parandus veel Taanil, Küprosel ja Austrial. Pärast eesmärkide korrigeerimist kulutõhususe põhjal tehti veel täiendavad kohandused, et ühegi liikmesriigi eesmärgi kasv ei ületaks 12%. Määruse läbivaatamisel on kolm peamist eesmärki: esiteks määratleda jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisala ja ühine eesmärk kooskõlas paketi „Eesmärk 55“ teiste algatustega, võttes eelkõige arvesse võimalikku uut HKSi hoonetele ja maanteetranspordile. Teiseks on kavas tagada, et täiendavad jõupingutused jagatakse liikmesriikide vahel järjepideval ja õiglasel viisil. Kolmandaks on kavas edendada kulutõhusaid lahendusi heitkoguste vähendamiseks jõupingutuste jagamise sektorites, kohandades eesmärke ja rakendades paindlikkust. Kõik senised määruses kehtivad paindlikkusmehhanismid jäävad kehtima. Muudetakse LULUCFi paindlikkuse kasutamist nii, et kehtiv piirmäär (Eestil 0,9 mln t onni CO 2 ekv kogu perioodi jooksul ) jaotatakse võrdselt perioodide 2021-2025 ja 2026-2030 vahel. Uue lisamehhanismina luuakse täiendav reserv, mida saab kasutada ühikute puudujäägi täitmiseks perioodi lõpus vaid siis, kui Euroopa kliimamäärusest tulenev LULUCF sektori sidumise nõue on saavutatud . Reservi panustamine ja selle kasutamine on vabatahtlik, reservi saavad liikmesriigid panustada LULUCFi ühikutega, mis ületavad 2030. aasta eesmärki. Reservi kasutamine saab seega võimalikuks vaid siis, kui LULUCFis on heite vähendamisel suured edusammud. Kui 2021. aasta riiklike KHG prognooside kohaselt täidaks Eesti JJMi -13% eesmärgi üsna täpselt, siis eelnõu kohase uue eesmärgi järgi on Eestil vaja vähendada JJMi sektorite KHG heidet täiendavalt 11% võrra. See tähendab, et kõik sektorid peavad täiendavalt panustama, kuid Eestil on suurim potentsiaal heite vähendamisel sarnaselt mitmetele teistele ELi riikidele transpordisektoris. Samas tuleb leida võimalusi põllumajandussektori heite vähendamiseks, hinnata heite vähendamise (meetmete) ambitsiooni tõstmist hoonete/väikeenergeetika sektoris ning kindlustada planeeritud eesmärkide saavutamine jäätmesektoris. Senisest kõrgema sihttaseme saavutamine tähendab märkimisväärset väljakutset, mis vajab valdkondlike poliitikate ülevaatamist . Tagada pole vaja mitte üksnes olemasolevate eesmärkide täitmine, vaid ka teatud meetmete rakendamise kiirendamine ning uute, süsteemset lähenemist toetavate meetmete, väljatöötamine. Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (nn CO 2 - standardid sõidukitele) Algatuse eesmärk o n tugevdada määrusega seatavaid CO 2 -heite norme, et kiirendada seeläbi üleminekut vähese heitega transpordile, muuta maanteetransport keskkonnasõbralikumaks ja panustada ELi kliimaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Lisaks kaasneb standardite tugevdamisega kasu tarbijatele ja kodanikele: paraneb õhukvaliteet linnades ning avaneb võimalus pikemas perspektiivis transpordikulutusi vähendada, kuna elektrisõidukite energiakulu on väiksem. Algatuse üheks eesmärgiks on ka innovatsiooni edendamine nullheitega sõidukite tehnoloogiate arendamisel. Kehtivas määruses seatud heitenormid kuni 2030. aastani jäävad kehtima, mis tähendab, et alates 2025. aastast on nii uute sõiduaut ode kui väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite piirmäär 15% väiksem kui 2021. aastal. Ettepaneku kohaselt uuendatakse tootjatele alates 2030. aastast kohalduvaid sõiduau tode ja väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite piirmäärasid. Kui kehtiva määruse kohaselt peaks alates 2030. aastast ELis vähene ma CO 2 -heite tase uute turule toodavate sõiduautode puhul 37,5% ning väikeste tarbesõidukite puhul 31% võrreldes 2021. aasta tasemega, siis komisjoni ettepaneku järgi on vastavad tasemed 55% ja 50%. Samuti seatakse täiendav pikaajaline eesmärk aastaks 2035 – alates 1. jaanuarist 2035 on nii uute sõiduaut ode kui väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite tase 100% madalam kui 2021. aastal. See tähendab, et alates 2035. aastast uusi sisepõlemismootoriga sõiduautosid ja väikeseid tarbesõidukeid enam turule ei tooda. Seejuures on oluline, et määruses seatud eesmärkide täitmine on tootjatele tehnoloogianeutraalne, samas välistab ettepanek gaasiautode turule toomise, mis omakorda mõjutab biometaani kasutamise väljavaateid transpordisektoris. Maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust ehk LULUCFi reguleeriva raamistiku muutmine Ettepanek hõlmab EL i üldeesmärgi kehtestamist, et saavutada 2030. aastaks LULUCFi sektoris kasvuhoonegaaside netosidumine 310 miljoni tonni CO 2 ekv ulatuses; liikmesriikide kohustuse tugevdamist, et esitada maasektori jaoks lõimitud leevenduskavad; digitaaltehnoloogial põhinevate seirenõuete tõhustamist; elurikkuse ja bioenergiaga seotud poliitiliste algatustega eesmärkide vastavusse viimist; EL üldeesmärgi kehtestamist, et saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus kogu maasektoris (mis ühendab LULUCFi sektori ning JJM i põllumajandussektori) ning kohustust esitada komisjonile 2025. aastaks ettepanekud liikmesriikide panuse kohta 2035. aasta eesmärgi saavutamisse. Kavandatav muudatus toob LULUCFi reguleerivasse raamistikku sisse väikesed muudatused esimesel nõuetele vastavuse perioodil (aastatel 2021–2025). Seevastu olulised muudatused hõlmavad teist nõuetele vastavuse perioodi (aastatel 2026–2030). Rakendamise ja vastavuse lihtsustamiseks ei kohaldata Kyoto maapõhise arvepidamise reegleid alates aastast 2026. Seega alates aastast 2026 ei hinnata nõuetele vastavust varasemate arvestusreeglite järgi , mille põhjal peab iga liikmesriigi LULUCF heide ja sidumine olema vähemalt tasakaalus, vaid siduv eesmärk seatakse ja vastavust hinnatakse otseselt KHG inventuuri põhjal. ELi üldeesmärk siduda 2030. aa stal kasvuhoonegaase 310 miljon tonni CO 2 ekv ulatuses jaotatakse liikmesriikide vahel, võttes aluseks KHG inventuuride andmed ja majandatava maa pindala, ning selleni jõudmiseks seatakse igale liikmesriigile lineaarne trajektoor (iga-aastased eesmärgid) alates 202 6 . aasta st . Eestile tähendab see lineaarselt suurenevat LULUCF sektori sidumiskohustust, mis tipneb kohustusega siduda üle -2,5 miljoni tonni CO 2 ekv 2030. aastal ehk sektori sidumiskohustus suureneb oluliselt võrreldes praeguse arvestusreeglite põhjal seatud eesmärgiga (-0,5 miljonit tonni CO 2 ekv ). Veelgi enam, Euroopa k omisjon on koostanud ka nn „olukorra jätkumise“ võrdlusstsenaariumi , mille kohaselt Eesti LULUCF sektor 2030. aastal ei seo, vaid hoopis heidab keskmiselt 1,4 miljonit tonni CO 2 ekv aastas. Euroopa K omisjon ei ole liikmesriikidele uute eesmärkide seadmisel arvesse võtnud ei kohalikke eripärasid (sh metsa iseloomustavaid omadusi) ega tegelikku sidumispotentsiaali. Samas on LULUCFi täiendavate meetmete planeerimisel oluline arvestada pikka perspektiivi, sest mitmete meetmete mõju avaldub ka kaugemas tulevikus nii süsinikubilansis kui ka sotsiaalmajanduslikust aspektist. Eestile seatud uue eesmärgi täitmine toob kaasa vajaduse võtta rohkem meetmeid, kui on välja toodud Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli 2021. aastal koostatud LULUCF sektori sidumisvõimekuse uuringus . LULUCFi sektori KHG heidet mõjutavad peamiselt metsade vanuseline struktuur, majandamise praktikad metsamaal (sh raiemaht) ja põllumaal, kuivendatud turvasmuldadest tulenev heide, aiandusturba heitkogused ning süsiniku sidumine puittoodetes. Kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult sidumise suurendamist toetavatest meetmetest – aktiivselt tuleb panustada ka heite vähendamist soodustavatesse tegevustesse kõigis LULUCFi kategooriates. Näitlikustamaks mõju, mida toob kaasa LULUCF eesmärgi täimine, on järgnevalt kirjeldatud minimaalset meetmete vajadust. Kui võtta aluseks ühtlase raie stsenaarium, siis kogu LULUCF sektori prognoositav sidumine on -0,95 mln t CO 2 ekv aastas kümne aasta keskmisena. Ühtlase raiestsenaariumi raiemaht on sarnane kümne aasta keskmisega . LULUCF sektori sidumispotentsiaali hindavas uuringus välja toodud lisameetmed (mittemetsamaa metsastamine, metsakultiveerimise kõrgem tase erametsas, hõredate puistute ennak - ja eelisraie, ammendatud turbatootmisalade metsastamine ja looduslikkuse taastamine, aiandusturba kaevandamismahu vähendamine, haritavatel turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks, saematerjali tootmise kasv alates 2025. aastast) võimaldavad uuringu põhjal aastatel 2021-2030 keskmisena lisaks siduda -0 ,443 mln t CO 2 ekv aastas ehk kokku on prognoositav sidu mine -1,393 mln t C O 2 ekv aastas. Koos tselluloositehase rajamisega kasvab kogusidumine perioodi keskmisena -1, 598 mln t CO 2 ekv aastas. Seega ei piisa uuringus toodud meetmetest ning tuleb lisaks võtta meetmeid, nt veelgi suurem aiandusturba kaevandamismahu vähendamine (2 5%, heite lisavähenemine 0,110 mln t CO 2 ekv aastas ) ning raiemahu viimine 9,5 mln m 3 -ni aastas ( täiendav aastane sidumine -0,9 mln t CO 2 ekv aastas). R aadamise korral on arvestatud selle jätkumisega sarnases mahus . Mõnevõrra võib Eesti KHG inventuuri LULUCF sektori tulemusi muuta lisauuringute teostamine, et inventuuri tulemus kajastaks võimalikult täpselt Eesti tegelikku KHG bilanssi. Kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kohandatakse LULUCFi ja JJM kohaste sektorite vahelist paindlikkusmeedet, kuid ühikute ülekandmise võimalus JJM ja LULUCF sektorite vahel säilib. Kohandatakse maakasutuse paindlikkusmehhanismi, millega vähendatakse liikmesriikide poolt eesmärkide täitmata jätmise ohtu. Peamised muudatused on seotud sellega, et majandatava metsamaa kategooria paindlikkust saab kasutada kahe viieaastase perioodi lõikes (praegu igal aastal) ning enam ei saa LULUCF 2021-2025 perioodil tekkinud ülejääki üle kanda perioodi 2026-2030. Eestile seatud 9,8 miljonit tonni CO 2 ekv kümne aasta kohta majandatava metsamaa kategooria kompensatsioonina jääb kehtima, kuid on jaotatud kahe perioodi vahel kaheks võrdseks osaks. Lisaks laiendatakse teisel perioodil 2026-2030 majandatava metsamaa kategooria paindlikkust kõigile LULUCF maakasutuskategooriatele. Täiendaval t luuakse ka reserv looduslikest häiringutest tekkinud heite kompenseerimiseks. Soomele on määruses kehtestatud paindlikkuse osas erisus. Alates 2031. aastast laiendatakse määruse reguleerimisala JJMist muude KHG-de kui CO 2 põllumajandussektori heitkogustega, hõlmates seeläbi esimest korda kogu maasektor ühe kliimapoliitika raamistiku instrumendiga. Liikmesriigid on kohustatud oma kaasajastatud kliima- ja energiakavades näitama hiljemalt 2024 . aastas juunis, kuidas nad aitavad EL - ülest kogu maasektori kliimaneutraalsuse eesmärki saavutada ning nende põhjal teeb Euroopa k omisjon omakorda ettepaneku uuteks meetmeteks ja liikmesriikide 2031-2035 perioodi eesmärkideks hiljemalt 2025. aastal. Lisaks võetakse suund negatiivsele heitele peale 2035. aastat. Seega ei ole praegu võimalik hinnata, mida need ettepanekud täpsemalt Eestile kaasa toovad, kuid suure tõenäosusega toovad need kaasa veelgi suurema heite vähendamise ja sidumise suurendamise vajaduse. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepanekute õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 191-193, mis kinnitavad ja täpsustavad ELi kliimapoliitikat, mis on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses. Artikkel 192 lõike 1 kohaselt peab EL muu hulgas aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ning rahvusvahelisel tasandil meetmete edendamisele, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. Eesmärgiks on keskkonda kaitsta, võttes arvesse eri piirkondade olukordi ja erinevust. Kliimamuutused on piiriülene probleem, mille lahendamisel ELi koordineeritud meetmed täiendavad ja tugevdavad tõhusalt riiklikke ja kohalikke meetmeid. Koordineeritud meetmetega on võimalik saavutada kogu ELi hõlmavaid kõrgeid eesmärke, võttes seejuures arvesse subsidiaarsust ja liikmesriikide erinevat tegutsemissuutlikkust . Kooskõlas E L lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil komisjoni ettepaneku alusel. LULUCFi reguleeriva raamistiku muutmise vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Liikmesriigi subsidiaarsuse osas on puutumus LULUCF määruse muutmisega seotud ettepanekutel, sest eesmärgi saavutamine mõjutab mh oluliselt ka metsapoliitika kujundamist. Euroopa Liidu leppes ei ole reguleeritud ühise metsapoliitika koostamist ning see on iga liikmesriigi enda pädevuses . Kuigi ka senine regulatsioon puudutab metsapoliitikat, siis paketi „Eesmärk 55“ muudatuste raames on mõju tunduvalt olulisem, kuna sektorile seatud sidumiskohustus suurenes üle 400%. Metsapoliitika kujundamise pädevuse jätmine liikmesriigile on kooskõlas ka 28.10.2021 Vabariigi Valitsuses kinnitatud EL metsastrateegia seisukohtadega . Euroopa k omisjoni LULUCF sektorit puudutavate muudatusettepanekute seletuskirjas on öeldud, et ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest see ei lähe aastatel 2021–2030 ELi kasvuhoonegaaside heite kulutõhusa vähendamise eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, tagades samal ajal õigluse ja keskkonnaeesmärkidele vastavuse. Samas ei ole LULUCF sektori Eestile seatud eesmärgi saavutamine kulutõhusalt võimalik. Lisaks ei ole liikmesriikidele seatud LULUCF eesmärgid proportsionaalsed ega eelda kõigilt riikidelt pingutust. LULUCF määruse muudatuste mõjuhinnangu üks alusmaterjale on Euroopa Komisjoni koostatud nn „olukorra jätkumise“ võrdlusstsenaariumis . Selle kohaselt 2030. aastal Eesti LULUCF sektor ei seo, vaid heidab keskmisel t 1,4 miljonit tonni CO 2 ekv aastas. Seega tuleb Eestil oluliselt pingutada juba tänase eesmärgi (-0, 5 mln t CO 2 ekv ) saavutamiseks ning uus eesmärk (-2, 5 mln t CO 2 ekv ) tähendab kahekordset pingutust. Sama ei kehti kõigi liikmesriikide kohta – võrreldes võrdlusstsenaariumiga ei pea terve rida riike midagi ette võtma uue eesmärgi saavutamiseks. Eestile seatud LULUCF sektori eesmärgi muutus on ebaproportsionaalselt suur võrreldes ka EL ülese eesmärgi muutusega (sidumiskohustuse suurenemine 38%) ning üldiselt liikmesriikidele seatud muutusega (valdavalt sidumise suurendamine alla 100% või mitme riigi korral hoopis sidumi skohustuse vähenemine) (joonis 2 ). Joonis 2 . Joonisel on kujutatud Euroopa k omisjoni LULUCF sektori muudatusettepanekute mõjuhinnangu lisa peatükis 10.5 tabelis 12 toodud EL ja riiklike no debit võrdlustasemete ja muudatusettepanekus toodud eesmärkide protsentuaalse muutumise tulpdiagramm. Seejuures negatiivne muutus tähendab eesmärgi vähenemist (järjestatud suuruse järgi vasakult alates) ja positiivne muutus eesmärgi suurenemist (kõige suuremad protsentuaalsed muutused Eesti l , Saksamaa l ja Ungari l ). Eesti eesmärk (kollasega) on suurenenud 409% võrreldes kehtiva reeglistikuga. Seevastu EL -ülene eesmärk (rohelisega) on suurenenud 38% võrreldes kehtiva reeglistikuga. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Alljärgnevalt on lühidalt analüüsitud kliimapaketis “Eesmärk 55” esitatud Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvate õigusaktide muudatusettepanekute mõju valdkonniti . Täpsemalt on käsitletud ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiivi ettepanekut koos turustabiilsusreservi otsuse muutmise ettepanekuga, jõupingutuste jagamise määruse, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määruse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite normide määruse muudatuste mõju. Iga valdkonna all on kirjeldatud kõikide muudatuste mõju eraldi, kui taoline mõju esineb, või on kirjeldatud kõikide muudatusettepanekute koondmõju. Mõju majandusele Valdkondlike EL kliimaeesmärkide tõstmine võrreldes kehtiva tasemega suurendab survet seonduvatele tootmis- ja teenindusettevõtetele. Tuleb arvestada ka kliimamuutuste leevendamisega seotud nõuetega ning tarbimisharjumuste muutumisega. Uute tehnoloogiate arendamine ja nendel baseeruvate kliimamuutusi leevendavate lahenduste turule viimine pakuvad Euroopa ettevõtjatele võimaluse saavutada konkurentsieeliseid globaalses plaanis. Nende arengute tõttu kasvab ka teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustes vajadus keskenduda kliimamuutuste leevendamisele. Komisjoni HKSi mõjuhinnangus on välja toodud, et täiendavate iga-aastaste energiaga seotud investeeringute vajaduse kasv ajavahemikul 2021–2030 on 350 miljardit eurot võrreldes perioodiga 2011–2020. Suurem osa lisainvesteeringute vajadusest on seotud hoonete ja maanteetranspordiga. Võrreldes 260 miljardi euro suurus e lisainvesteeringu ga , mida oli vaja -40% EL - ülese eesmärgi saavutamiseks aastatel 2021–2030, tähendab see näitaja umbes 90 miljardi euro suurust kasvu aastas. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt tõstab -55% ambitsioon majapidamiste energiaga seotud kulutuste osakaalu 0,7-0,8 protsendipunkti võrra. ELi HKSi direktiivi muudatusettepaneku peamine mõju avaldub süsteemi kuuluvatele käitajatele ärikasumi vähenemise läbi. Komisjoni ettepanek vähendada 2030. aastaks hõlmatud sektorite koguheidet 61% võrreldes 2005. aastaga tähendab süsteemis olevate LHÜde üldkoguse senisest kiiremat vähendamist. Sellega väheneb LHÜde pakkumine, mis peaks omakorda avaldama mõju LHÜ hinnale. Kõrgema hinnaga toime tulemiseks peavad ELi HKSi ettevõtted vähendama oma KHG heidet , tõstes näiteks efektiivsust ja minnes üle taastuvenergiale . KHG heite vähenedes peavad ettevõtte d ost m a ka vähem LHÜsid oma heitkoguste katteks. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võimaldab ELi HKSi uus eesmärk tagada piisava hinnasurve, et vähendada käitiste heidet ning suurendada investeeringuid puhtamatesse tehnoloogiatesse. Samas toob k omisjon esile, et ühes täiendava hinnasurvega kasvab ka ELi HKSi kuuluvate sektorite süsinikulekke risk, mis võib pärssida käitiste tootmis tegevust ja investeeringuid tulevikus. Hetkel kehtivas raamistikus kaitsevad ettevõtteid süsinikulekke riski eest tasuta eraldatavad LHÜd . Tervikuna mõjutab ettevõtete tegevust ELi HKSi rakendamisest tekkiv kulu, mille moodustavad LHÜ hind, ettevõtte heitkogused ning tasuta eraldatavate LHÜde kogused. Tasuta eraldatavate LHÜde kogus sõltub erinevatest ELi HKSi direktiivi muudatustest, kuid üldiselt LHÜde üldkoguse vähenedes väheneb ka kogus, mida on võimalik käitajatele eraldada. LHÜde üldkoguse vähenemisega suureneb ka risk CSCF rakendumiseks. CSCF rakendub, kui ettevõtete tasuta LHÜde taotlustes soovitud kogused ületavad süsteemis tervikuna saadaval olevaid koguseid. Näiteks kui ettevõtete taotlusi on kokku 500 miljoni LHÜ jaoks, aga süsteemis on kõigest 400 miljonit LHÜd , siis rakendub CSCF, millega vähendatakse kõikide käitiste LHÜde koguseid võrdselt selliselt, et taotlustes esitatud LHÜde kogused võrduksid 400 miljoni LHÜga . Komisjoni ettepaneku kohaselt tekiks CSCF rakendumiseks risk kõige varem 2027. aastal, kuid tõenäolisemalt 2029. aastal. Riski maandamiseks on komisjon omakorda teinud ettepaneku vaadata üle võrdlusalused, et viia need lähemal e käitiste tegelike tootmisandmetega, sest aja jooksul on käitised muutunud efektiivsemaks. KPMG Baltic OÜ teostatud kliimaeesmärgi ambitsiooni suurendamise analüüsi ( edaspidi KPMG uuring) järelduste kohaselt väheneb ELi HKSi kaasajastamise korral Eestis ELi HKSi kuuluvate ettevõtete ärikasum. Ärikasumi vähenemise suurus sõltub LHÜde turuhinna muutustest, kui palju saavad käitajad edaspidi LHÜsid tasuta ning milliseid investeeringuid ettevõtted teevad, et oma heidet vähendad a . Suurimat mõju avaldab prognoositav ärikasumi langus põlevkivitööstuses. Põlevkivi tööstuse käitajad tekitavad kõige rohkem heidet ning sellest tulenevalt vajavad ka suuremal hulgal LHÜsid . Suurima surve all on käitajad, kes kasutavad põlevkivi elektri tootmiseks. Põlevkiviõli tootvate käitiste olukord on parem, kuna neile tasuta eraldatavatest LHÜdest enam ik on eraldatud käitise ajalooliste heitkoguste järgi, mitte võrdlusaluste järgi. Eesti põlevkiviõli tootjad saavad keskmiselt üle 80% vajaminevatest LHÜdest tasuta. KPMG uuringu kohaselt võivad raskused tekkida ka kütuseterminalidel ning mõnel üksikul koostootjal ja tööstuskäitajal. Tegu on käitajatega, kes on suured LHÜde ostjad ning kellel on olnud majanduslikult raskusi ka analüüsile eelnenud aastatel. ELi HKSi karmistamine võib süvendada seda olukorda. Käitajate konkurentsivõimet võib mõjutada vähenenud investeerimisvõimekus ja mõne sektori puhul (kütuseterminalid, tööstused) võib ELi HKSi karmistamine tekitada konkurentsieelise EL välistele konkurentidele, kui neile ei rakendata sarnaseid meetmeid. Eesti soojatootjad on KPMG uuringu andmete kohaselt paremas seisus. Kuna ettevõtted prognoosivad suuremas mahus üleminekut biomassi kasutamisele, siis on nad ELi HKSi s netomüüjad. See tähendab, et neile tasuta eraldatavate LHÜde kogus on suurem kui iga-aastane prognoositav KHG heide. Komisjon on teinud ettepaneku laiendada ELi HKSi meretranspordile. See hõlmaks laevaoperaatoreid, kes opereerivad vähemalt 5000 GT kogumahutavusega laevu E Li sadamates . Eestis on selliseid ettevõtteid kaks: Tallink ja Viking Line . KPMG uuringus hinnati ELi HKSi laiendamise mõju ettevõtetele, kellele LHÜde ostmise kohustus kohalduks. Uuringu kohaselt vähendab ELi HKSi laiendamine meretranspordile sektori investeerimisvõimekust, kuna LHÜde ostmise vajadusest tingitud kulusid ei ole võimalik täielikult tarbijahindadesse üle kanda. Lisaks avaldab ELi HKSi rakendamine merendusele mõju ka meretranspordile ja kaubandusele laiemalt. Läänemere regiooni eripäraks on transiidi suur osakaal sadamate kaubamahtudes. Näiteks moodustab regioonis ainuüksi transiit Eesti sadamate kaubamahtudest ca 20 miljonit tonni (kogumaht 37 miljonit tonni). Soome sadamaid läbiv transiidimaht on ca 8,4 miljonit tonni aastas. Komisjoni ettepanekust tulenev sadamakülastuse kallinemine ELi HKSi rakendamise tõttu võib osaliselt suunata transiidi Vene Föderatsiooni sadamatesse. Transiidi vähenemine omab olulist mõju ka riigieelarvele. Samas puudub hinnang , kui suureks võib osutuda risk täielikuks transiidi kadumiseks. Lennundussektoris tehtud ELi HKSi direktiivi muutmise ettepanekud on marginaalse mõjuga. Ettepaneku järgi kaotatakse lennundusettevõtetele tasuta eraldatavad LHÜd 2027. aastaks. Samuti jätkatakse CORSIA rakendamisega. Eestis on ELi HKSi ja CORSIA kohuslane olnud ainult üks ettevõte. Tulenevalt COVID-19 kriisist 2020. aastal langes aga ettevõte alla künnise, mille tõttu kuni majandustegevuse taastumiseni neile ELi HKSi ja CORSIA kohustus ei rakendu. HKSi direktiivi muutmisele lisaks loodaks uus HKS ka hoonete ja maanteetranspordi sektorile , kus muutuste esile kutsumine võib aga nõuda märgatavalt kõrgemat CO 2 -h inda, kui HKSi süsteem tulevikus pakkuda suudab. Seega ei pruugi uue ELi HKSi loomine neile sektoritele anda vajalikku hinnasignaali KHG heite vähendamiseks, küll aga võib negatiivselt mõjutada piirkondade konkurentsivõimet ning suurendada elatustaseme edasist ebaühtlustumist ELi eri piirkondades. Kuna uus süsteem tooks kaasa kohustuse osta heitkoguse ühikuid vastavalt energiaallika mahukusele just kütusemüüjatele ja soojatootjatele, siis KPMG uuringu tulemuste kohaselt kantaks uues süsteemis CO 2 - ühikuhinna tõus valdavalt edasi tarbijahindadesse, mis võib seeläbi mõjutada elanike ja ettevõtete toimetulekut piirkonniti ebaühtlaselt (sh mõnes sektoris regressiivselt). Mõju kandumisega ettevõtetele ja tarbijatele võib KPMG uuringu kohaselt Eestis kaasneda kodumajapidamiste ostujõu langus keskmiselt 0,2% - 0,3%. Direktiivi läbivaatamise ettepanekuga kaasneva k omisjoni mõjuhinnangu kohaselt ei mõjuta hoonete puhul uus HKS kodumajapidamisi võrdselt. Tõenäoliselt mõjutab see regressiivselt kodumajapidamiste kasutatavat tulu, kuna väikese sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma sissetulekust küttele. Lisaks avaldab ühtlustatud süsinikuhinna kehtestamine liikmesriikide tarbijahindadele väga erinevat mõju, sõltuvalt asjaomaste kütuste maksude praegusest tasemest. Mõjuhinnangu kohaselt suureneb madala sissetulekuga liikmesriikide rühmas kütusekulutuste osa leibkondade tarbimiskulutustes kõigis sissetulekugruppides ja veelgi enam madala sissetulekuga leibkondades. Hinnatõusu mõju on võimalik leevendada, kui teostatakse kulutõhusaid investeeringuid energiatõhususse, renoveerimisse ja taastuvenergiasse . Eesti puhul on plaanitava muudatuse eeldatav mõju hoonete sektoris tagasihoidlik, sest suur osa hoonetest ( 60%; kaugküttesektor) kuulub juba täna EL HKSi alla. Kodumajapidamisest kütab Eestis elektriga 5,1%, mis samuti on juba HKSi hõlmatud. Mõju avalduks neile, kes hetkel kütavad näiteks kütteõli või gaasiga. Eesti kodumajapidamistest kasutavad gaasi 5,9%, tahkeid kütuseid 0,2% ja vedelkütuseid 0,3%. Samuti mõjutab see väiksemaid alla 20 MW nimisoojus võimsusega katlamaju, kes kasutavad maagaasi või kütteõli. KPMG uuringu kohaselt võib ettepaneku mõju soojuse hinnakasvule Eestis (läbi maagaasi hinnakasvu) olla arvestuslikult 4%. Lisaks leitakse komisjoni mõjuhinnangus, et maanteetranspordi puhul oleks süsteemi mõju kodumajapidamistele erinev. Transpordikulutuste osakaal on suurim leibkondade sissetulekuklassides alumine-keskmine ja keskmine, kuna madalaima sissetulekuga leibkondadel pole juurdepääsu erasõidukile. KPMG uuringu kohaselt on ka Eestis madalamas sissetulekute detsiilis transpordikütuste tarbimine madal ning hinnatõusu absoluutne mõju seega väike. Eesti puhul oleks uuel kauplemissüsteemil maanteetranspordi puhul otsene mõju lõpptarbijatele läbi kütusehinna tanklates. KPMG uuringu kohaselt võib hinnakasv meetme mõjul olla arvestuslikult 5% kuni 13%. Kütusehinna kallinemisel oleks omakorda mõju toodete-teenuste hindadele, sh kallineks transporditeenused. Üle 99% Eesti autopargist sõidab hetkel fossiilkütustega. Kuigi EL HKS direktiivi muudatusettepaneku m õjuhinnangu kohaselt suurendab CO 2 - hinnakujundus küll tarbijate energiakulusid, suurendab see samal ajal tulusid, mida saab kasutada reinvesteeringuteks , kliimameetmete stimuleerimiseks ning süsinikuhinna kujunduse sotsiaalsete või jaotusmõjude leevendamiseks. Samuti muudab see alternatiivsete kütuste hinna konkurentsivõimelisemak s, mis muudab nendesse investeerimine atraktiivsemaks ja see loob võimaluse nende kiiremaks turule toomiseks. Uue kauplemissüsteemi enampakkumistest laekuvat tulu saab kasutada erinevate ümberjaot us mehhanismide kaudu hüvitisena tarbijatele, energiatõhususse või taastuvatesse energiaallikatesse investeerimise toetamiseks või muudeks üleminekut toetavateks meetmeteks. Jõupingutuste jagamise määruse (JJM) muutmise järel võivad k omisjoni mõjuhinnangu kohaselt E L- üleselt suureneda energiasüsteemi kulud järgmise kümne aasta jooksul summas, mis moodustab 0,3–0,6% SKPst , kusjuures prognoosides on võetud arvesse nii regulatiivseid meetmeid kui ka uut HKSi . Kuna määrus on suunatud otseselt liikmesriikidele, siis see mõjutab peamiselt liikmesriikide ametiasutusi ning ei teki täiendavat aruandekohustust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Määrusega hõlmatud sektorite ettevõtted võivad täiendavate eesmärkide täitmisel ühest küljest olla mõjutatud energiatõhusamate lahenduste ja innovatsiooni rakendamisest suuremal määral , kuid samas ka fossiilkütuste kasutamise vähenemisest. JJMi kõrgema riikliku eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada määrusega hõlmatud sektorites planeeritud poliitikate ja meetmete plaanitud kujul rakendumine, teatud meetmete rakendumise kiirendamine ning uute, süsteemset lähenemist toetavate meetmete väljatöötamine. Muutuste esile kutsumine võib vajada täiendavaid investeeringuid (nt biometaani täieliku kasutuspotentsiaali rakendamiseks või ühistranspordi ja kergliikluse arendamiseks), kuid ka täiendavate maksumeetmete (automaksud) rakendamist. Esialgsete analüüside põhjal on riiklike prognooside koostamise käigus või erinevates uuringutes hinnatud KHG heidet vähendavatest meetmetest, mida ei ole veel prognoosides arvesse võetud, võimalik põllumajanduses rakendada biometaani tootmist sõnnikust ja edendada täppisväetamist läbi vajalike seadmete ostutoetuse meetme, transpordisektoris peaks kaaluma maksude kehtestamist (sõiduautode registreerimise maks ja aastamaks, ummikumaks). Nende meetmete rakendamine aitaks heidet eriti alates 2025. aastast olulisel määral vähendada ning perioodi jooksul tekiks Eestil ligi 250 kt CO 2 ekv ulatuses ülejääk. Tabelis 1 on toodud Eesti heitkoguste trajektoor aastani 2030 erinevate stsenaariumite puhul ning täiendavat heitkoguste vähendamist võimaldavate meetmete hinnanguline mõju. Kuigi Eesti ei saavutaks 2030. aastaks määratud heite sihttaset, tekiks Eestil esimestel aastatel piisavas mahus ühikute ülejääk, mille abil on võimalik hilisemate aastate puudujääki kompenseerida ja vältida seeläbi ühikute ostmist teistelt riikidelt . Samas tuleb arvesse võtta riski, et näiteks transpordisektori olemasolevate (WEM) meetmete KHG heite prognoos võib olla liiga optimistlik ning meetmete rakendamine ei pruugi oodatavat mõju omada, kui nendega ei kaasne modaaljaotuses reaalset nihet säästvate liikumisviiside suunas. Tabel 1. Kasvuhoonegaaside heite trajektoorid (kt CO 2 ekv ) JJM i sektori te s perioodil 2021-2030 ja täiendavate meetmete võimalik mõju KHG heite vähendamisele (kt CO 2 ekv ). WEM - olemasolevate meetmetega stsenaarium; WAM – kavandatavate lisameetmetega stsenaarium; WAM+ - täiendavate meetmete ( biometaan , transpordimaksud) rakendumisel potentsiaalselt saavutatav trajektoor; FF55 – Eestile JJM i muudatusettepanekus seatud trajektoor. Heite trajektoorid ja transpordimaksude mõju hinnangud tuginevad riiklikele KHG prognoosidele , biometaani mõju JJMi meetmete kulutõhususe uuringule , täppisväetamise mõju 2019. aasta kliimaneutraalsuse uuringule . 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Sõiduautode registreerimise ja aastamaks (kt CO 2 ekv ) 129,7 145,9 162,2 178,4 194,7 210,9 Ummikumaks (kt CO 2 ekv ) 101,7 101,2 100,7 100,2 99,7 99,2 Biometaan sõnnikust (kt CO 2 ekv ) 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 Täppisväetamine (kt CO 2 ekv ) 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 2,2 Kokku vähendamine (kt CO 2 ekv ) 13,4 13,4 13,4 13,4 244,8 260,5 276,3 292 307,8 323,5 WEM 5816 5769 5816 5782 5704 5646 5581 5531 5480 5399 WAM 5810 5757 5782 5742 5649 5578 5500 5438 5375 5285 JJM kehtiv siht 6224 6002 5925 5849 5773 5696 5620 5543 5467 5391 FF55 6224 6002 5840 5678 5517 5355 5194 5032 4871 4709 WAM+ 5797 5744 5769 5729 5404 5318 5224 5146 5067 4961 Ülejääk/puudujääk FF55 vs WAM+ (kokku 264 kt) 427 258 72 -50 112 37 -30 -114 -196 -252 *Transpordimaksude KHG heite vähendamise mõju vajab täiendavaid analüüse. 2018. aastal teostatud JJMi meetmete uuringu kohaselt mõjutaks uue riikliku sihttaseme saavutamise võimalikkuse hindamisel arvestatud ummikumaks (eelkõige Tallinnas) negatiivselt nii eraisikute ostujõudu kui ka transpordiettevõtete kasumlikkust, samas tekib positiivne mõju läbi täiendavate tulude linnaeelarves ja süsteemi administreerimise kaudu. Kuigi meetme mõju transpordisektorile oleks negatiivne, siis kokkuvõttes kaaluvad positiivsed mõjud majandusele üles negatiivsed. Teis te maksumeetme te , sõiduautode registreerimis e ja aastamaksuga kaasneb kulude kokkuhoid nii era- kui avalikus sektoris ja kuigi meetme mõju transpordisektori lisandväärtusele oleks negatiivne, kaaluvad meetme positiivsed mõjud üles negatiivsed mõjud majandusele. Isikliku sõiduauto kasutusele säästvamate alternatiivide pakkumine vähendab kulusid ka elanikele ja ettevõtetele. Eriti suur potentsiaal selleks on suuremates linnapiirkondades ning eelkõige Tallinnas ja Harjumaal, mis annab ca 50% kogu Eesti transpordi CO 2 - heitest. Arvestades autode koguläbisõitu ning sõidukilomeetri keskmist kogukulu (0,3 €/km) , kulub auto omamisele ja kasutamisele Tallinna ja Harjumaa liikluses ettevõtetel ja eraisikutel ca 1,4 miljardit eurot . Seda otsest auto soetus - , liisingu-, kütuse-, remondi jm kulu kannavad nii autot omavad eraisikud ja ettevõtted kui kaudselt ka teenuste hindade kaudu inimesed, kes ise autot linnas ei kasuta. Põllumajandussektori täiendavad meetmed, biometaani tootmine ning täppisväetamise edendamine, aitaksid sektori KHG heidet vähendada , kuid samas on nende meetmete KHG heite vähendamise mõju väiksem kui praegu 2030. aastaks prognoositud sektori heite kasv. Seega on täna võimalused täiendavate investeeringute elluviimisel heite kasvu pidurdada, kuid piiratud on võimalused heidet vähendada proportsionaalselt samas mahus teiste j õupingutuste jagamise määruse sektoritega. Samas on kasvavate kliimaeesmärkide valguses selge, et tuleb leida täiendavaid võimalusi sektori heite vähendamiseks ning hinnata struktuursete muudatuste tegemise mõju sektoris, pidades seejuures silmas, et ei pidurduks põllumajandustootmine koos isevarustatuse tagamisega ega väheneks põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordipotentsiaal. Põllumajandussektori KHG heite vähendamine puudutaks enim piimatootmist ja tera-kaunvilja ning õlikultuuride kasvatajaid. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal Eesti päritolu kogu kaupade ekspordis on 8% (sh näiteks 2021 esimesel poolaastal piimatooted 7%, teravili 32%). Piimatoodangu koguväärtus moodustab põllumajandussaaduste kogutoodangu väärtusest 28%, samal ajal kui EL27 - keskmiselt on see näitaja 13%, Taanis 19%, Iirimaal 28%, Lätis 21%, Soomes 26%. Loomakasvatustootmisesse tehtavad investeeringud (sh noorkarjakasvatus ja aretustöö) on pikaajalise tasuvusega ning ettevõtjad on eeldanud äriplaane koostades pigem toodangu mahtude suurendamisega kui loomade arvu vähendamisega. Piimalehmade arvu vähenemisel langeks iga 1000 piimalehma kohta Eestis piimatoodang 1,2%, samal ajal kui võrdlusriikides (DK, IE, LV, LT, NL, PL, FI, SE) jääks muutus 0,07% (IE) kuni 0,78% (LV) vahemikku. Seetõttu on tulevikus oluline leida tasakaal kliimaeesmärkide täitmise ja jätkusuutliku toidutootmise ning sektoris stabiilse majanduskeskkonna tagamise vahel. Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite normide määruse muudatusettepaneku üheks eesmärgiks on viia tarbijate ja kodanikeni heiteta sõidukite laialdasema kasutuselevõtuga kaasnevad hüved nagu väiksemast energiakulust tulenev rahaline kokkuhoid, puhtam õhk ning väiksem müratase linnakeskkonnas. Samuti hoogustab karmimate nõuete seadmine innovatsiooni heitevabade tehnoloogiate arendamisel. Ettepanekuga kaasnenud k omisjoni mõjuhinnangu kohaselt peaks EL-üleselt sõiduki esimese kasutaja puhul olema sõiduki omamise kogukulude kokkuhoid 2030. aastal sõiduauto puhul kuni 330–600 eurot ja kaubiku puhul kuni 340–600 eurot. 2040. aastal suureneks see kasu sõiduauto puhul 2800–3100 euroni ja kaubiku puhul ligikaudu 5200–5500 euroni. Netosääst tekib seejuures ka sõiduki teisel kasutajal. Sõiduki kasutusea jooksul saadav ühiskondlik kasu oleks 2030. aasta sõiduauto puhul 860- 1600 eurot ja 2030. aasta kaubiku puhu l 1000- 1200 eurot. 2040. aasta sõiduauto puhul su ureneb see summa ligikaudu 4600- 5100 euroni ja 2040. aasta kaubiku puhul 5600- 6400 euroni. Seetõttu peaks ka ettepaneku majanduslik mõju olema ettevõtete jaoks positiivne, kuna kaubikuid ja sõiduautosid kasutavad ettevõtted saavad kütusesäästust kasu. Kuna perioodil 2030-2050 saavutatakse normide karmistamisega märkimisväärne diislikütuse ja bensiini kokkuhoid, väheneb ELi majanduse sõltuvus impordist. LULUCF ettepaneku elluviimisega soovitakse ennetada ja vähendada kliimamuutuse mõjuga kaasnevaid kulutusi majandusele. Komisjon on hinnanud majandusele ja ühiskonnale kliimamuutusega kaasneva kahju (nii äärmuslikest ilmastikunähtustest põhjustatud otsese kui ka kaudse majandusliku kahju) suuruseks praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas ehk 0,07% ELi SKP-st . Konservatiivsete hinnangute põhjal toob üleilmne soojenemine 3°C võrra üle tööstusajastueelse taseme ELi majandusele kaasa vähemalt 170 miljardi euro suuruse kahju aastas ehk 1,36% SKP-st . Eestis pole regionaalse paiknemise tõttu kliimamuutustega kaasnevad kahjud veel nii suured kui mujal, kuid need kulud võivad kiirelt kasvama hakata nt enamhaavatavamatel rannikualadel aina sagenevate tormide ja üleujutuste tõttu, nii omamaiste taimekahjustajate kui ka võõrliikide invasiooni ning uute taimehaiguste levimise järel põllumajandussektoris ja metsanduses jm . Komisjoni pakutud kohustuse täitmisel LULUCF se ktoris tuleb arvestada meetmete sotsiaalmajandusliku mõjuga, mis eeldab kompromisse erinevate eesmärkide vahel. Eesti kontekstis on määruse muudatusettepanekute mõju kõige suurem metsandusele ja aiandusturba kaevandam isele, samuti põllumajandusele. Joonis 3 illustreerib erinevate raiestsenaariumite ja nendele baseeruva lisandväärtuse muutust kolmekümne aasta jooksul, mida analüüsiti LULUCF sektori sidumisvõimekuse uuringus , arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Käsitleti nelja raiemahu stsenaariumit, mille raiemaht varieerub aastakümne kaupa, v.a. stsenaariumites ühtlane raie (kümn endite maksimaalne vahe 1,2 mln m 3 ) ja uuendusraie 5 mln m 3 (fikseeritud raiemaht). Metsanduse mõju KHG netosidumisele on pikemas perspektiivis nullile lähenev kõikide stsenaariumite korral ning sidumisvõime kasv (netojuurdekasvu suurenemine) eeldab täiendavate metsakasvatuslike võtete rakendamist ja/või metsamaa pindala suurendamist. Ebaühtlase vanuselise jaotuse tõttu tuleb lühemas (10-20 aastat) perspektiivis otsustada seda, kas soovitakse küpsete ja valmivate puistute tarbimisväärtust realiseerida (püüdes raiemahtu suunata küpsusraiele lähemale) võimalikult optimaalselt või mitte. Pikas perspektiivis s tabiilse majanduskeskkonna loob ühtlane ressursi kättesaadavus, mi da saab pakkuda ühtlane majandusmetsade vanuseline struktuur. Kümnendil 2021-2030 on majandusmetsa vanuselise struktuuri ühtlustamiseks soodsate ühtlase kasutuse stsenaariumi raiemaht keskmiselt 10,3 mln m 3 ja arvestuslangi stsenaariumi korral 13,1 mln m 3 . Äärmuslikumaid muutusi nõu ava d stsenaariumi d küpsusraie raiemahuga 19,3 mln m 3 ja uuendusraie 5 mln m 3 raiemahuga 7,2 mln m 3 . Kümnendiks 2041–2050 kolme esimese stsenaariumi raiemahud ja lisandväärtus sisuliselt võrdsustuvad. Joonis 3 . Metsasektori otsese ja kaudse lisandväärtuse muutumine erinevate raiestsenaariumite korral 2021. - 2050. a astal. Stsenaariumi uuendusraie 5 mln m 3 (kogu raiemaht 7,2 mln m 3 ) puhul jääb metsasektori sotsiaalmajanduslik panus oluliselt väiksemaks - võrreldes ühtlase kasutuse raiestsenaariumiga väheneb prognoositav hõivatute arv 2050. aastaks 5500 töötaja võrra ja aastane lisandväärtus 379 miljoni euro võrra. Lisaks suureneb küpsete majandusmetsade pindala ja osakaal, mis ei ole pikas perspektiivis soodus ka majanduslikust vaatest (lisandväärtuse langus, kallimate sortimentide osakaalu vähenemine, vähenev omanikutulu ja investeeringud metsakasvatusse). Sarnaselt ei ole pikas perspektiivis soodus ka küpsusraie stsenaarium, kuna suurendab samuti majandatavate metsade vanuselise jaotuse ebaühtlust ning toob kaasa juba järgmisel kümnendil (2031-2040) raimahu kahekordse kahanemise (hüpe 19,3 miljonilt m 3 – lt 8,8 miljonile m 3 -le) ning ebastabiilsuse investeerimis- ja majanduskeskkonnas. SA Erametsakeskuse tellitud OÜ Finantsmaailma uuringu kohaselt oli 2019. aastal metsandussektorilt otseseid ja kaudseid maksulaekumisi 1,07 miljardi euro eest, mis moodustas 11,5% maksutuludest, ning ühe m 3 puidu raiest laekus maksutulu 95 eurot . Ühtlaselt raielt üleminek raiemahule 9,5 mln m 3 toob aastas kaasa u 100 miljoni euro lisandväärtuse (otsene ja kaudne) vähenemise ning 76 miljoni euro riigi maksutulu vähenemise. Lisaks raiemahu vähendamisele tuleb vähendada heitkoguseid aiandusturba kaevandamisest ning haritavatelt muldadelt, mis omakorda tekitavad keerulise olukorra nii turbatootmise kui ka toidutootmissektorile . Turvas on ainsaks teadaolevaks mulla asendustoormeks, millel põhinevaid kasvusubstraate saab jätkusuutlikult kasutada taimede ettekasvatamisel aianduses. Kohaliku tootmispraktika alusel saab 1 m 3 turbaga kasvama panna kuni 5 miljonit väiketaime või istikut 1,5 ha metsa istutamiseks. Eesti on üks peamisi turba eksportijaid Euroopa Liidus, sh Eesti turvast kasutatakse 85% ulatuses EL siseturul. Sellest loobumine mõjutaks kogu ELi aianduse kestlikku edendamist ja toormega varustamist ning tekitaks vajaduse turba impordiks kolmandatest riikidest, kus see ei pruugi olla toodetud kontrollitud ja keskkonnahoidlikul moel kõiki keskkonnanõudeid järgides. Turvasmuldade viimine rohumaa alla on kliimaeesmärke silmas pidades suure potentsiaaliga, kuid alahinnata ei saa sotsiaalmajanduslikku mõju põllumajandus tootjatele. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030 näeb ette kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala säilimise või minimaalse suurenemise. Põllumajanduses on oluline roll rohumaadel, mis on süsinikku siduvad ökosüsteemid. Nii püsirohumaad kui ka looduslikud rohumaad on ühtlasi olulised loomade ekstensiivseks karjatamiseks ja rohusööda tootmiseks. Suurt potentsiaali nähakse EL tasandil metsastamisel, kuid Eesti tasandil on metsapindala kasvatamine keeruline . LULUCF sidumispotentsiaali uuringus on see siiski kajastatud, hõlmates metsastamist . Tähele tuleb panna, et kuna LULUCF põllumajandusega laiendatud sektori 2035. aasta liikmesriikide spetsiifilised eesmärgid ei ole täna teada, siis ei saa hinnata või oleks hinnangud liiga umbmäärased, et kirjeldada mõju aastate 2031-2035 kohta. Mõju elus-ja looduskeskkonnale Kõikide käsitletavate muudatusettepanekute mõju keskkonnale on pigem positiivne, avaldudes eelkõige kliimamuutuste leevendamise kaudu, mille abil väheneb surve looduskeskkonnale. Kaasneb välisõhu ja vee kvaliteedi paranemine, väheneb invasiivsete võõrliikide sissetung ning ressursside vähesema kasutuse ja ringmajanduse edendamisega tekib vähem jäätmeid. Kõrgemate eesmärkide planeeritud kujul saavutamisega kaasneks küll oluline positiivne kliimamuutuste leevendamise mõju, kuid tegevuste kavandamisel on väga oluline ressursside kasutust (nt elektriautode suuremast kasutuselevõtust tingitud kasvav vajadus maavarade järele) oskuslikult planeerida, et välistada võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud kolmandates riikides. Samas tuleb kliimamuutustega kohanemisel arvestada põllumajandus- ja metsamaal suurenevate kahjudega, mille ärahoidmiseks peab riigil olema valmisolek ja võimalus planeerida tegevusi, mis tagavad ka pikas perspektiivis süsiniku sidumise võimekuse. Kliimamuutustega seotud riskide hulgas on üheks olulisemaks taimekahjustajatele uute levikuviiside teke ja kahjurite masspaljunemised, põhjustades kohalikele taimedele, metsaelupaikadele ja keskkonnale suurt kahju. Oluline on ka kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust (kaasaarvatud kliimamuutustele vastupidamiseks ja paremaks süsiniku sidumiseks). Täiendavate meetmete planeerimisel LULUCF sektoris on oluline arvestada pikka perspektiivi, sest mitmete meetmete mõju avaldub kaugemas tulevikus lisaks sotsiaal-majanduslikule aspektile ka süsinikubilansis. Ainult süsinikusidumise ja sotsiaalmajanduslikele mõjude optimeerimisel jäävad tähelepanuta metsade struktuurne ja puuliigiline mitmekesisus, elurikkus, metsade tervislik seisund ja puidu kvaliteet. Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline tõsta süsiniku koguhulka, mis on seotud metsa biomassi ja puittoodetesse, ning samal ajal arvestada ka asendusefektiga ehk taastumatute ressursside kasutamisest ringlusse lisanduva süsiniku asendamisega juba ringluses oleva süsinikuga. Asendusefekt võimendub astmetena, süsinikku saab puitu taas siduda ning sama süsinikukogus jääb ringlema, st puidukasutuse „võit“ võimendub ajas. Asendusefekt on suurim, kui süsinikku siduda pikaealistesse toodetesse, see aga omakorda sõltub metsast toodava puidu kvaliteedist, mis omakorda sõltub metsa majandamise võtetest ja kahjustajatest jne. Samuti on oluline roll KHG heitkoguste tekkimisel mh raadamisel, mis lähiaastatel on suuresti seotud taristu loomise, samuti põllumajanduslike, riigi- ja looduskaitseliste eesmärkide saavutamisega ning on viimase viie aasta keskmisena põhjustanud heid et 600 k t CO 2 ekv aastas . Raadamisel tekitatud heite kompenseerimisel tuleb kindlasti arvestada pikaajalise mõjuga (minimaalselt raiering), sh lühemas ja keskpikas perspektiivis suure süsiniku sidumise vähenemise ja ökoloogilis e kaoga (eriti põlise metsamaa kadumisel) ehk kompenseerimiseks ei piisa vaid samas mahus uute alade metsastamisest. Raadamise põhjuseid ja sellest tul enevat heidet kirjeldab joonis 4 . Kirjeldatud stsenaariumite ja meetmete korral on eeldatud, et raadamise mõju jääb sarnaseks. Joonis 4 . Raadatud ala KHG aastane netoheide hilisema maakategooria järgi ( LULUCFi määratlus). Uute alade metsastamisel tuleb tähelepanu pöörata, et looduslikud rohumaad ehk pärandniidud on avamaastiku elurikkuse tuumikalad ning nende roll kliimamuutustega kohanemises on suur. Kuna pärandniitude seisund on loodusdirektiivi artikkel 17 aruande alusel halb, tuleb pärandniite säilitada. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on pigem positiivne. Eesmärkide täitmisel saavutatava kliimamuutuste mõjude leevendamise korral väheneb rändesurve ning elupaikade häving kogu maailmas. Eesti kui innovaatiline riik saab seejuures kasu lõigata uute tehnoloogiate väljaarendamisest ja seeläbi tugevdada oma kuvandit, välissuhtlust , ettevõtlust ning aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide täitmisele. On oluline, et ELi kliimaeesmärkide elluviimisel oleks tagatud, et EL ja meie ettevõtted püsivad globaalses konkurentsis, liikudes samal ajal kliimaneutraalsuse suunas. Euroopa Liit on väljendanud soovi kujuneda kliimamuutuste leevendamisel globaalseks eestkõnelejaks ja suunanäitajaks, edendada aktiivselt kliimadiplomaatiat ning inspireerida teisi riike tegutsema. Selline lähenemine pakub võimalusi ka Eestile. Pakett “Eesmärk 55” on osa EL i plaanist tagada Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamine ning ühtlasi mõjutada kolmandaid riike seadma või suurendama oma KHG vähendamise eesmärke. Kliimamuutuste mõju kaudsed tagajärjed ulatuvad üle riigipiiride ja kontinentide. Isegi lokaalselt avalduval kliimamõjul võivad olla piirkondlikud või üleilmsed tagajärjed ning sellised piiriülesed kliimariskid võivad jõuda Euroopasse (nt kasvav rändesurve). Mõju regionaalarengule Eesti huvides on seista lahenduste eest, millel on positiivsed mõjud regionaalarengule – tagatud on inimeste liikuvus, kaugtöö võimalused, maaettevõtluse konkurentsivõime. Eesti on hõredalt asustatud, suhteliselt suurte vahemaadega riik. Kliimamuutuste mõju regionaalarengule avaldub tööhõive ja töökohtade paiknemise (nii geograafilise kui sektorite) muutumise kaudu. Parimad majandustegevuse võimalused on praegu Eestis linnades, kuid kliimamuutustest tugevamalt mõjutatud ettevõtlussektorid on seotud maapiirkondades paiknevate ettevõtetega (põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, turismiettevõtted). Sellest tulenevalt tuleb just maapiirkondades tegutsevate ettevõtete haavatavamat olukorda arvestada kõigis poliitikavaldkondades. ELi HKSi direktiivi KHG heite vähendamise eesmärgi suurendamine avaldab Eestis mõju eelkõige Ida-Virumaal, kuna suurendab LHÜ hinna kasvust tulenevalt fossiilsetest kütustest toodetud energia kulusid ja kiirendab põlevkivist elektri tootmisest väljumist. KPMG uuringu kohaselt tekib ELi HKSi uute eesmärkide rakendumisel negatiivne mõju nendes piirkondades, kus elektri- ja soojatootjad peavad LHÜ sid juurde ostma ehk tootjad põletavad fossiilseid kütuseid. Enim võivad olla mõjutatud Ida-Virumaa linnad (Kiviõli, Sillamäe, Kohtla-Järve ja Narva) ning vähemal määral ka Tartu, Tallinn, Pärnu ja Haapsalu. Põlevkivi kõrge KHG heite mahukus muudab LHÜ hinnast tulenev a kulu tõttu põlevkivist elektritootmise 2030. aasta vaates mitteotstarbekaks. Väiksema kasvuhoonegaaside heitega ja taastuvenergial põhineval elektritootmisel on turukonkurentsis eelis. Samas avalduvad need mõjud Ida-Virumaa piirkonnas juba täna. Sujuvama ülemineku jaoks on vajalik, et nii ettevõtted kui ka riik teeksid vajalikke investeeringuid, et mõjusid leevendada. Eesti suurim põlevkivist elektritootja Eesti Energia on juba avalikult teatanud, et aastaks 2030 lõpetatakse elektri tootmine otsepõletamise kaudu ja aastaks 2035 on elektritootmise CO 2 - heide null . Uue hoonete ja maanteetranspordi HKSi rakendamine võib tõenäoliselt avaldada suuremat negatiivset mõju madalama sissetulekuga ja hõreda asustusega piirkondades, kus puuduvad alternatiivid säästvamatele tsentraalküttelahendustele üleminekuks ning kus sageli pole isikliku sõiduauto kasutusele toimivat alternatiivi. Uue kauplemissüsteemi negatiivset regionaalset mõju on võimalik leevendada kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu toetatavate meetmete (sh toetused haavatavatele leibkondadele ja mikroettevõtetele) abil ja/või läbi uue kauplemi s süsteemi riigi tulude suunamise hinnamõjude leevendamiseks sellest enim mõjutatud piirkondades. Jõupingutuste jagamise määruse riikliku eesmärgi saavutamiseks vajalike täiendavate lisameetmete rakendamine võib avaldada mitmesugust regionaalset mõju. Suur osa põllumajandussektori esmatootjaid tegutseb maapiirkondades. Täiendava heite vähendamise vajadus võib pakkuda võimalusi biogaasi tootmisüksuste rajamiseks maapiirkondades, millest võivad saada kasu näiteks toorainet pakkuvad põllumajandusettevõtted. Biogaasijaamade rajamisel luuakse maapiirkondades ka täiendavaid töökohti. Väiksema CO 2 -heitega sõiduautode ja kaubikute kasutuselevõtt võimaldab vähendada transpordile tehtavaid kulutusi hajaasustusega piirkondades, kus võivad puududa alternatiivid isikliku sõiduauto kasutamisel. Kuna vähesema heitega sõidukid on ka kütusesäästlikumad, vähenevad autoomanike kogukulud ning paraneb leibkondade toimetulek. Hajaasu stusega piirkondades saab v õtmeküsimuseks olema laadimis- ja tankimistartistu olemasolu ning väiksema CO 2 -heitega sõidukite soetamismaks u mus. Seetõttu on oluline arvestada nende piirkondade ostujõuga ja leida viisid, kuidas abistada madalamate sissetulekutega leibkondadel vähese heitega sõidukitele üleminekut. LULUCF sektoris sidumiskohustuse suurendamine mõjutab otseselt maapiirkondade arengut, kuna maakasutussektor, sh metsandus, põllumajandus, turbakaevandus on maapiirkondades olulisel kohal. Näiteks enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega ning raiemahtude vähendamine toob tõenäoliselt kaasa ümberõppe ja -suunamise vajaduse. Samuti on regionaalarengus oluline asustusalade ja taristu arendamine, mistõttu raadamise maksustamine või vähendamisele suunamine omab mõju ka selles sektoris. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib avalduda mõju läbi töötajate vajaduse olla kliima teemadega põhjalikumalt kursis. T arvilik on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste teadlikkuse kasv , mis omakorda võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. Mitmed omavalitsused on juba loonud kohaliku tasandi energia- ja kliimakavad (KEKK), kus on kaardistatud valdkonnad ning planeeritud tegevused kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Jõupingutuste jagamise määruse täiendavate eesmärkide saavutamisel pakuvad kohalikud omavalitsused seeläbi riigile olulist tuge Kuigi olemasoleva ELi HKSi moderniseerimisega olulisi süsteemi muudatusi ei kavandata, siis täiendavate elementide lisandumine võib tähendada mõningast halduskoormuse ja rakendamise kulu suurenemist. Näiteks on komisjon teinud ettepaneku laiendada ELi HKSi ulatust ja süsteemipiire, mille tulemusel võib suureneda paiksete käitiste arv, millele ELi HKS kohalduks. Kui merenduse sektor lisatakse ELi HKSi , siis on vaja Eestis määrata ka sektoriga tegelev pädev asutus ja tagada vastavale asutusele riigieelarvest vahendid ELi HKSi rakendamiseks merendussektorile. Komisjoni ettepanekut arvestades oleks Eesti administreerida kaks laevandusettevõtet. Komisjoni muudatusettepaneku mõjuhinnangu järgi on võimalik hoida täiendavaid kulusid madalamana , kuna riiklikke pädevaid asutus i aitaks ülesan nete täit misel Euroopa Mereohutuse Amet (edaspidi ka EMSA). Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võivad suureneda merendussektori HKSiga tegelevate pädevate asutuste kulud EL - üleselt kokku 0,5 - 6,4 miljonit eurot aastas. Suurem mõju on uue hoonete ja maanteetranspordi HKSi rakendumisel. Selle loomisel kantaks mõjuhinnangute kohaselt CO2 ühikuhinna tõus valdavalt edasi tarbijahindadesse, mis võib seeläbi mõjutada elanike ja ettevõtete toimetulekut ning suurendada energiavaesusesse langemise riski. Kuna energiavaesusega toimetulekuks on tarvis ellu rakendada nii meetmeid juurprobleemide lahendamiseks kui ka tagada toimetulekutoetused hinnamõju leevendamiseks, siis on siin oluline roll riigi- ja kohaliku omavalitsuse koostööl enim kannatavate ja haavatavamate gruppide määratlemisel ning toetuste suunamisel abivajajateni. Uue HKSiga kaasneb seega nii otsene halduskoormuse suurenemine läbi s üsteemi rakendamise kui ka kaudne mõju läbi kauplemissüsteemiga seotud kliimameetmete sotsiaalfondi kasutamiseks vajaliku sotsiaalse kliimakava väljatöötamise ja rakendamise. Viimasega kaasneb täiendav analüüsi, tegevuste kavandamise, elluviimise ja seire vajadus, mis võib osaliselt panna lisakohustusi ka kohalikele omavalitsustele. Uue HKSi rakendamise ettevalmistamine toimuks tõenäoliselt aastatel 2023-2025. Kauplemissüsteem rakenduks täiel määral 2026. aastal. Kui uus HKS luuakse, siis on vaja Eestis määrata süsteemiga tegelev pädev asutus ja tagada vastavale asutusele vahendid riigieelarvest uue HKSi rakendamiseks. Uue süsteemiga seoses tekivad pädevale asutusele ühekordsete kuludena üleüldise süsteemi üles seadmisega seotud kulud ning täiendava seire ja aruandlusega seotud kulud, komisjoni mõjuhinnangu põhjal tekivad täpsemalt järgmiste tegevustega seotud kulud: süsteemi käitiste tuvastamine siseriiklikult, juhiste- ja infomaterjalide koostamine , käitajate heitkoguste seirekavade kinnitamine, käitajate kauplemissüsteemi registri taotluste kinnitamine. Pädevale asutusele tekivad püsikulud seoses kasutajatoe loomise ja päringutele vastamisega, uute käitajate seirekavade ülevaatamise ja olemasolevates seirekavades tehtavate muudatustega, iga-aastaste heitkoguste aruannete ja tõendamisaruannete ülevaatamisega , jne. See tähendab osalist halduskoormuse kasvu uue HKSi lubadega tegelevale pädevale asutusele, milleks Eestis on Keskkonnaamet. Komisjon on mu udatusettepaneku mõjuhinnangus välja toonud, et uue HKSi loomisel kasvaksid pädeva asutuse kulud 1000-1400 euro võrra iga süsteemis oleva käitaja kohta. Süsteemi kuuluvate käitiste arv Eestis vajab täpsemaid analüüse. Rakendamisega seotud ühekordsed kulud, mis on seotud näiteks infosüsteemide uuendamisega on võimalik katta kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise st saadud tuluga. Selleks tuleks muuta VV määrust 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused .“ JJMi ja sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse muutmisega Eestile olulist halduskoormuse ja rakendamise kulu kasvu ei kaasne . LULUCF määruse muudatusettepanekutel on mõnevõrra positiivne mõju selles osas, et lihtsustatakse arvestusreegleid. Teisel perioodil jäetakse kõrvale võrdlustaseme ( FRL ) kontseptsioon ja teised võrdlustasemed ning seatakse arvuline eesmärk, mis mõnevõrra muudab kogu regulatsiooni läbipaistvamaks, kuid samas muudab keerulisemaks sellele eesmärgile vastavuse. Alates 2031. aastast LULUCF sektorisse mitte-CO 2 põhise põllumajanduse lisamine lisab efektiivsust ja selgust põllumajandussektori ja kogu maakasutust suunavate meetmete kavandamisse. Küll aga kaasneb kulu seoses seire ja aruande nõuete suurendamisega, kuid Euroopa k omisjoni mõjuhinnangule toetu d es eeldatakse, et suures pildis on võimalik seda kuluefektiivselt teha, võttes kasutusele kaugseire lahendusi ja olemasolevaid andmestikke. Siiski on juba täna teada, et uute riigipõhiste lahenduste uurimiseks ja metoodika täiendamiseks on vajadus, kuna rahvusvahelised metoodikad, heitetegurid jms ei kajasta piisavalt hästi Eesti olukorda. Ambitsioonikas eesmärk teravdab ka vajadust uute täpsemate lahenduste järele. Kuna LULUCF ettepanekud puudutavad mitut erinevat valdkonda ning täpne meetmete pakett ei ole teada, siis on keeruline ja ennatlik kirjeldada muid mõjusid riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele. Mõju sotsiaalvaldkonnale Euroopa Liidus avalduvad kliimamuutuste sotsiaalsed mõjud väga erinevalt. Vee-, õhu- ja pinnasesaaste vähenemine omavad positiivset mõju nii keskkonnale kui tervisele. Paraneb linnade elukeskkond. Samas võivad kuumalained, metsatulekahjud ja põuaperioodid mõnel pool kaasa tuua veevarustuse ja toidu ga kindlustatusega seotud probleeme. Looduskeskkonda säästva põllumajanduse viljelemisel on positiivne mõju ka toidu kvaliteedile ja tervislike toitumisvalikute kättesaadavusele. Teisalt on inimeste toitumisharjumustel ja toidu säästlikul tarbimisel oluline mõju keskkonnale, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu tervisliku ja säästliku toitumise alase teadlikkuse tõstmisele. Mõju tööhõivele sõltub nii vaatlusalusest vahemikust (nt kuud, aastad, aastakümned) kui ka sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamise jaoks võetavatest sammudest ja konkreetsest sektorist/valdkonnast. KHG heite vähendamine toob ilmselt kaasa töökohtade vähenemise süsinikumahukates sektorites (nt põlevkivitööstus), samas teistes sektorites (nt taastuvenergeetika) kaasneb oluline töökohtade kasv. Kõige enam mõjutatud saavad transpordi-, energeetika- ja tööstussektor. Üleminekul kliimaneutraalsele majandusele tuleb inimestel kohaneda uue tööturu struktuuriga, sest tekib nõudlus teistsuguste teadmistega ekspertide järele. Et enim mõjutatud piirkondade inimesed ei kannataks, tuleb kindlasti jälgida sotsiaalset õiglust, soodustada uute töökohtade loomist ja arvestada inimeste ümberõppe ja ettevõtete vajadustega. Seetõttu on komisjon teinud ettepaneku kõige enam mõjutatud inimeste ja piirkondade abistamiseks luua õiglase ülemineku mehhanism. Energiahindade kasv võib kaasa tuua energiavaesuse suurenemise juhul, kui ei suudeta vajalikus mahus ja tempos rakendada hinnamõju leevendavaid meetmeid. Metsamajanduses ja metsavarumises, puidutöötlemises ning paberi ja pabertoodete tootmises moodustab hõivatute osakaal ligikaudu 5% majanduses hõivatute koguarvust ning metsa- ja puidusektori tegevusaladel hõivatud keskmiselt 24 200 töötajat (perioodil 2009 -2018) . 2019. aastal oli nende tegevusalade otsene tööhõive 26 600 töötajat, koos kaudse tööhõivega 45 500 hõivatut. LULUCF eesmärgi saavutamine mõjutaks nii metsandussektorit kui ka aiandusturba kaevandamist. Kuigi kümne aasta lõikes on Eestis olnud raiemaht keskmiselt ühtlase kasutuse raiestsenaariumi tasemel, siis arvestades viimaseid aastaid, tähendab ainuüksi ühtlase kasutuse (raiemaht 10,3 mln m 3 ) raiestsenaariumi realiseerumine töötajate arvu vähenemist 3400 võrra (7,5%). Eesmärgi täitmiseks on täiendavalt vaja raiemahtu vähendada vähemalt 0,8 mln m 3 . Mõju rahastamisele ja investeeringutele ELi HKSi direktiivi muutmise ettepanek avaldab mõju ka riigi tuludele läbi enampakkumise ühikute koguste muutumise ning M oderniseerimisfondi suurendamise. Keskkonnaministeeriumi hinnangul oleks ELi HKSi direktiivi muutmata Eesti enampakkumiseks mõeldud LHÜde kogus perioodiks 2021-2030 hinnanguliselt 43,8 miljonit LHÜd . Kavandatavate muudatustega väheneks Eesti enampakkumiseks mõeldud kogus samaks perioodiks ligikaudu 28 miljoni LHÜni . Samas ei oleks LHÜde vähenemisega eeldatud hinnatõusu tõttu riigi tulude vähenemine nii suur. Mõjude hindamisel on Keskkonnaministeerium lähtunud 2021. aasta eeldatavast keskmisest hinnast 50 eurot. On eeldatud, et ELi HKSi direktiivi muutmata võiks perioodi 2021-2030 keskmine hind jääda samale tasemele. ELi HKSi uue KHG heite vähendamise eesmärgi puhul on lähtutud Keskkonnaministeeriumi hinnaprognoosist, mille järgi perioodi 2021-2030 keskmine hind on 63 eurot. Kuna LHÜ hind on tugevalt mõjutatud nii EL regulatsioonidest, ettevõtete planeeritud tegevustest kui ka kütuste maailmaturu hindadest, siis on hinna prognoos suure määramatusega. Enampakkumise koguste arvutamisel on mõlema stsenaariumi puhul eeldatud, et LHÜde turuülejääk ei lange alla künnise ehk 833 miljoni, millest alates ühikuid enam turustabiilsusreservi ei tõsteta. Sellisel juhul väheneks ELi HKSi eeldatav tulude maht perioodi 2021-2030 peale kokku ligikaudu 23% ehk 506 miljonit eurot. Tabel 2 . Eesti eeldatav LHÜ de enampakkumis kogus (miljon LHÜd ) ja enampakkumistulu (miljon €) perioodil 2021-2030 kehtiva regulatsiooni ja Euroopa Komisjoni ettepaneku võrdluses (Keskkonnaministeerium, 2021 september). 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kokk u Eesti enam - pakkumis - kogus (43% ) 4,3 3,9 3,8 4, 2 5,0 4, 9 4, 7 4,5 4, 4 4,2 43,8 Tulud (43%) 217,1 194,8 190,0 208,9 250, 4 242, 3 234,2 226, 2 218,1 210,0 2192,0 Eesti enam - pakkumis - kogus (61%) 4,3 3,9 3, 9 2, 8 2, 6 2,3 2, 1 1,8 1,6 1, 4 26, 7 Tulud (61%) 225,8 243,1 238, 8 131, 3 122,6 122, 8 128, 9 132, 5 131, 4 124,1 1601, 3 Komisjoni ettepanek hõlmab ka M oderniseerimisfondi suurendamist, mis tagab mitmele EL liikmesriigile investeeringuteks täiendava rahastuse . Moderniseerimisfondi täiendavatest vahenditest saavad kasu riigid, kelle SKP inimese kohta oli alla 65% võrreldes EL keskmisega perioodil 2016-2018. Kuna M oderniseerimisfondi suurendatakse riikide enampakkumise ühikute arvelt, siis panustavad sellesse kõik EL i liikmesriigid. Moderniseerimisfondi minevate ühikute kogus arvutatakse ühikute üldkogusest ja lahutatakse kogusest, mis jagatakse laiali liikmesriikidele enampakkumiseks. Eesti osakaal täiendavatest vahenditest on 2,2%. Arvestades komisjoni ajakavaga, et direktiiv jõustub 2024. aastast, saaks Eesti M oderniseerimisfondi suurendamisest täiendavat tulu ligikaudu 199 miljonit eurot kuni aastani 2030 (arvestades LHÜ keskmiseks hinnaks 50 eurot). Kui võtta arvesse ka Eesti panust M oderniseerimisfondi suurendamisse, siis Eesti teenib iga M oderniseerimisfondi suunatud euro pealt 2,35 eurot. Investeeri n guteks suurendatakse ka I nnovatsioonifondi minevate LHÜde mahtu. Ettevõtetele tasuta eraldatavate LHÜde kogusest suunatakse I nnovatsioonifondi 40 miljonit ja riikide enampakkumiseks mõeldud LHÜde kogusest 10 miljonit. Ühikute eraldamine toimub kogu perioodi vältel ehk 2024-2030. Arvestades, et 10 miljonit LHÜd moodustab väga väikese osa kogu LHÜde mahust, on I nnovatsioonifondi suurendamise mõju Eesti enampakkumise LHÜde kogusele marginaalne. Lisaks suunatakse I nnovatsioonifondi LHÜd , mis oleks eraldatud tasuta sektorite ettevõtetele, kellele rakendatakse süsiniku piirimeedet (SPIM) . Teadaolevalt on komisjon teinud ettepaneku vähendada sektoritele, millele rakendatakse SPIMi , tasuta eraldatavate LHÜde kogust iga aasta 10% kuni aastaks 2035 lõpetatakse neis sektorites tasuta LHÜde eraldamine täielikult. Alles jäänud ühikud suunatakse täiel määral I nnovatsioonifondi. Samuti suurendatakse I nnovatsioonifondi 150 miljoni ühiku võrra uue HKSi rakendamisel. Seega suurendatakse I nnovatsioonifondi vähemalt 200 miljoni LHÜ võrra, millele lisandub SPIMi minevatest sektorites alles jäänud LHÜd . Arvestades LHÜ keskmise hinnaga 50 eurot , suurendatakse I nnovatsioonifondi mahtu vähemalt 10 miljardi euro võrra. Komisjoni ettepaneku kohaselt suunatakse osa uue HKSi tuludest ELi omavahenditeks (ca 25%) ja suurem osa liikmesriikide eelarvesse (ca 75%). Uue kauplemissüsteemiga seotud uue kliimameetmete sotsiaalfondi maht vastaks komisjoni hinnaprognoosi alusel (ühiku hind 50 eurot) 25%- le antud ühikute müügitulu st , mille liikmesriigid maksaksid omavahendina EL eelarvesse (konkreetse omavahendite ettepaneku esitab komisjon enne 2021. aasta lõppu). Fondist oleks võimalik toetada otseselt energiavaesust leevendavaid meetmeid, aga ka investeeringuid hoonete ja transpordisektori KHG heite vähendamiseks. Fondi planeerimine ja kasutamine toimuks taaste- ja vastupidavusrahastu eeskujul. Eesti toetussumma oleks fondist aastatel 2025-2032 kokku 207 miljonit eurot (võrdluseks, et kui fondi ei looda ja see 25% ühikute müügitulu otse riigieelarvesse suunataks, oleks tulu 50-eurose heitkoguse ühiku hinna puhul 145 mln eurot). Arvestama peab, et 2028. aastal võetakse ühikute jaotamisel liikmesriikide vahel arvesse uuendatud 2024 . -2026 . aastate andmeid ja EL ühikute üldkogus ning ka Eesti osakaal võivad muutuda. A astatel 2025-2027 oleks toetus Eestile 68 mln eurot ning kui antud ühikute müügitulu riigieelarvesse suunata, oleks see 59 mln (50-eurose hinna juures). Ülejäänud ühikute müügitulu läheks riikidele (tõenäoliselt 75% ühikute müügitulust, sellest soovitatakse katta ka fondi 50%- line omafinantseering) kohustusega suunata see täismahus kliimainvesteeringutesse. Tabel 3. Eesti enampakkumistulud uue HKSi kolme hinnastsenaariumi korral perioodil 2026-2030. EL-ülene LHÜde piirmäär (mln ), arvestades, et 2026 väljastatakse 130% ühikuid EE LHÜde üldkogus (mln) EE enam-pakkumis-tulud (mln €) EE enam-pakkumis-tulud (mln €) EE enam-pakkumis-tulud (mln €) 0,26% LHÜ hind 50 € LHÜ hind 42,20 € LHÜ hind 64,40 € 2016-2018 1225,9 3,2 2024 1109 2,9 2025 1052 2,7 2026 1265,3 3,3 164 138,8 211,9 2027 916,2 2,4 119 100,5 153,4 2028 761,8 2,0 99 83,6 127,6 2029 704,7 1,8 92 77,3 118 2030 647,6 1,7 84 71,1 108,4 2026-2030 4295,6 558 471,3 719,3 Jõupingutuste jagamise määruse uue riikliku sihttaseme saavutamine on võimalik, kui rakendada täiendavaid meetmeid kõikides määrusega hõlmatud sektorites. Riiklike prognooside koostamise käigus hinnatud meetmetest, mida ei ole veel prognoosides arvesse võetud, ning erinevates uuringutes esitletud võimalustest, mille KHG mõju on teada, on võimalik rakendada biometaani tootmist sõnnikust, täppisväetamise edendamist läbi vajalike seadmete ostutoetuse ning transpordimaksude kehtestamist (sõiduautode registreerimis e ja aastamaks, ummikumaks). Biogaasi tootmise potentsiaali rakendumiseks ning täppisväetamise seadmete soetamiseks on vajalikud täiendavad investeeringud. Transpordimaksude kehtestamine, mis aitab kaasa autokasutuse vähendamisele ja seeläbi heite vähendamisele sektoris, tooks aga riigile täiendavaid tulusid. SEI Tallinna 2019. aasta uuringu põhjal oleks täppisväetamise seadmete ostutoetuse meetme puhul täiendav investeeringuvajadus 3,3 mln eurot perioodil 2020-2030, biometaani tootmise potentsiaali rakendumiseks oleks 2018. aasta JJMi meetmete kulutõhususe uuringu järgi avaliku sektori kulu perioodil 2020-2030 kokku 48 mln eurot. Tallinna ummikumaksu puhul vajab meetme kulude-tulude prognoos täiendavaid analüüse. Sõiduautode registreerimismaksu puhul oleks KPMG 2020. aasta uuringu põhjal riigi tulud perioodil 2025-2030 kokku 77,3 mln eurot ja aastamaksu puhul samal perioodil 154,4 mln eurot . Samas tuleb arvestada, et siin on käsitletud vaid meetmeid, mille KHG vähendamise mõju on varasemalt hinnatud - vaja on analüüsida täiendavate meetmete rakendamise võimalikkust ning nendega seotud investeeringuvajadusi. Mõju riigirahandusele Roheliste investeeringute erikäsitluse toel võib investeeringute, sh roheliste investeeringute maht suureneda. Oluline on, et sellised investeeringud oleksid selge tootlikkusega (nt riigi suurem panus hoonete soojustamise/renoveerimise meetmetesse, mis toovad läbi täiendavate maksulaekumiste eelarvesse vahendid tagasi). Kui investeeringud suurenevad ja need on ka tootlikud, siis on majanduskasvu potentsiaal suurem ja mõju sisemajanduse koguproduktile ( SKPle ) positiivne. Uue HKSi rakendumine KPMG 2021. aasta uuringu põhjal kaasa tuua riigi tulude languse tingituna kütuseaktsiisi suurest osakaalust autokütuste maksumuses. Transpordikütuste kallinemine avaldab negatiivset mõju tarbimisele, mille tulemusel langevad ka kütuseaktsiisi laekumised. Mõju lisandväärtusele on negatiivne, kuid ei ole prognoositud avaldama märkimisväärset mõju Eesti majandusele. Enamjaolt on tegu kaasneva mõjuga, mis tuleneb sellest, et tarbijate kulubaas suureneb tänu maagaasi hinna kasvule, mille tulemusel jääb üle vähem vahendeid investeerimiseks ja väheneb tarbimine teistes sektorites. Samas oleks KPMG uuringu põhjal riigi tulude koondsumma prognoos perioodi (2026-2030) jooksul positiivne, kuna lubatud heitkoguse ühikute müügist saadav tulu ületaks maksulaekumiste langust. Sõiduautode ja väi keste tarbesõidukite CO 2 -heite normide määruse muutmisega peaks mõjuhinnangu kohaselt kaasnema üldine positiivne mõju SKP-le , aga E L- üleselt väheneks 2030. aastal kütuseaktsiisist saadav tulu hinnanguliselt summas, mis moodustab 0,01 % ELi 27 liikmesriigi SKPst . Seda saamata jäänud maksutulu saab liikmesriigi tasandil korvata näiteks kaudse maksustamise abil. Täpsemat mõju Eestile ei ole hinnatud. LULUCF sektori eesmärgi täitmise mõju vaata tabelis 4, mis on koostatud ülalpool toodud näitliku meetmepaketi kohta . Tabel 4. Valik meetmeid koos hinnangulise maksumuse või riigieelarve mõjuga ning kaasneva KHG heite vähendamise või sidumise suurendamise hinnanguga. Oluline on tähele panna, et täiendavate meetmete mõju netosidumisele avaldub ajas erinevalt – mõne juhul kiire ja lühiajaline (nt tselluloositehase rajamine), teistel pikaajaline ja stabiilne (nt metsakultiveerimise taseme tõstmine, hõredate puistute ennakraie, haritavatel, turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks). On ka meetmeid, mille mõju ajas kasvab (nt ammendatud turbatootmisalade looduslikkuse taastamine), ehkki mõnel juhul võib mõju pikema perioodi järel järsult kahaneda (nt metsastamine). Meede KHG heite vähenemine, mln t CO 2 ekv /a KHG sidumise suurenemine, mln t CO 2 ekv /a Rahastusvajadus /mõju riigieelarvele Meetme elluviimise aeg Tselluloositehase rajamine (2 mln m 3 puitu) 0,335 700 mln € ( riigieelarve ja erarahastus) 2026 või hiljem Raiemahu vähendamine võrreldes ühtlase kasutuse stsenaariumiga ( tasemeni 9,5 mln m 3 /aastas), sh puittooted 0,9 Riigi maksutulu vähenemine 76 mln € /aastas 2022-2030 Saematerjali tootmise kasv (0,5 mln m 3 täiendavat kasutust) O,212 60 mln € esmane investeering (eraettevõtted) 2023-2030 Aiandusturba kaevandamismahu vähendamise alternatiivid: - alt1 referentstasemeni e 89,7 kt võrra; - alt2 25% e 163,8 kt võrra Alternatiivid: - alt1 0,13; - alt2 0,24 Vajab lisauuringuid: - alt1 korral lisandväärtuse vähenemine 1,4 mln € /aastas (hinnanguline); - alt2 ei ole teada 2026-2030 Metsastamine (2500 ha/a), sh hooldamine 0,05 (võimendub pikas perspektiivis) 5,3 mln € /aastas, sellest riigi kulu ol eneb toetusmeetmest, rahastus riigieelarvest 2022-2030 Metsakultiveerimise mahu suurendamine eramaadel 10% (1500 ha/a), sh hooldamine 0,06 2,7 mln € /aastas, sellest riigi kulu 0,9 mln eurot (ÜPP kuni 2027 ning 2028-2030 ei ole teada) 2022-2030 Hõredate puistute ennakraie* (580 ha/a) 0,1 0 2022-2030 Ammendatud turbaalade metsastamine 0,012 (võimendub pikas perspektiivis) 0,67 mln € /aastas 2022-2030 Ammendatud turbaaladel looduslikkuse taastamine 0,019 (võimendub pikas perspektiivis) 0,3 mln € /aastas 2022-2030 Haritavatel turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks (1000 ha/a, kokku 20 000 ha) 0,007 0,28 mln € /aastas 2022-2030 Raadamise kompensatsioonimehhanismi välja töötamine - - Võimalik sisend nt metsastamise meetme rahastamiseks, samas on suurim raadaja riik. 2023 LULUCF valdkonna KHG inventuuri arendamine ja metoodikate täiustamine Selgub peale uuringuid Selgub peale uuringuid 1 mln € /aastas 2022-2030 LULUCF sektori sidumispotentsiaali uuring viitab vajadusele välja töötada raadamisest tulenevate heitkoguste kompensatsioonimehhanism, mille tulu saaks kasutada sidumispotentsiaali suurendavate meetmete (nt metsastamisprogrammi) finantseerimiseks. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Üldseisukoht Eesti toetab kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide seadmisel Euroopa Komisjoni pakutud tasakaalu erinevate kliimapoliitika meetmete vahel. Selgitus : Euroopa Liit võttis 2021. aasta kevadel vastu otsuse tõsta kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärki, et saavutada vähemalt 55% KHG heite vähenemist 2030. aastaks. 2021. aasta 14. juulil avaldatud pakett „Eesmärk 55“ tagab tervikuna, et EL võetud eesmärgid saavutaks. Selleks tõstetakse ettepaneku kohaselt erinevate valdkondlike meetmete 2030. aasta eesmärki. KHG heite vähendamise eesmärk tuleb kokku järgmiste muudatustega: ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiiviga hõlmatud sektorite eesmärgi tõstmine seniselt 43%- lt 61%- le aastaks 2030 ja ELi HKSi laiendamine merendussektorile, uue HKSi loomine maanteetranspordile ja hoonetele, jõupingutuste jagamise määruse eesmärgi tõstmine seniselt 30%- lt 40%- le ning kohustuslik u KHG sidumise eesmär gi seadmine LULUCF määruses 310 mln t onni CO 2 aastaks 2030. Eesti leiab, et kõik sektorid peavad panustama KHG heite vähendamisse. Seega on komisjoni pakutud tasakaal erinevate sektorite ja meetmete vahel Eestile vastuvõetav. Samas on oluline, et kuigi EL - üleselt seatud eesmärkidega saab Eesti nõustuda, tuleb seatud riiklikke kohustuste osas põhjalikult analüüsida , kas eesmär gid on jõukoha s e d ja teiste liikmesriikidega võrreldes õiglased . E uroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem Eesti toetab Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ajakohastamist ning selles sektoris 2030. aasta l kasvuhoonegaaside heite vähendamist 61% võrreldes 2005. aasta tasemega. Samas tuleb tagada, et Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ajakohastamise osana oleksid kasutusele võetud meetmed hinnakõikumise stabiliseerimiseks. Selleks t eeme ettepaneku direktiivi vastavaid sätteid muut a , et hinnakõikumistele reageerimine oleks kiirem. Selgitus : Euroopa k omisjoni ettepaneku kohaselt suurendatakse ELi HKSi 2030. aasta eesmärki, et vähendada ELi HKSi sektorite koguheidet EL-üleselt vähemalt 61% võrreldes 2005. aastaga. Kehtiv eesmärk o n vähemalt 43% kasvuhoonegaaside (KHG) koguheite vähendamist. ELi HKSi direktiiv on üks osa kogu kliimapaketist, mis tervikuna tagab, et EL saavutab kokku lepitud eesmärgi vähendada kõikide sektorite peale kokku aastaks 2030 KHG heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega . ELi HKSi eesmärk on otseselt seotud lubatud heitkoguse ühikute ( LHÜ ) üldkogusega süsteemis. Eesmärgi täitmist võrreldakse 2005. aasta tasemega. Selleks, et eesmärki täita, vähendatakse ühikute üldkogust igal aastal sellises ulatuses, et seatud eesmärk täita. Näiteks kehtiva ELi HKSi direktiivi eesmärgi 43% KHG vähendamise saavutamiseks vähendatakse LHÜ üldkogust igal aastal 2,2%. Üldkoguse vähendamine on ainuke viis , kuidas tagada, et KHG vähendamise eesmärk oleks siduv, sest ELi HKS ei sea eesmärki käitistele. Seega on käitistel teoreetiliselt võimalik olla ka väga kõrge KHG heitega, kuid ainult seni, kuni ELi HKSis on olemas piisav kogus LHÜsid vajaduste katmiseks (eeldusel, et suudetakse ka LHÜd vastavas koguses osta). LHÜ üldkoguse pidev vähenemine võimaldab tagada ka pideva hinnasignaali, et käitised oma KHG heidet vähendaksid. Seejuures ei piisa eesmärgi täitmiseks üksnes LHÜ hinnast, sest kui LHÜsid tekib süsteemis rohkem , kui nendeks on käitistel vajadust, siis LHÜ hind pigem langeb ja lõpuks kaotab ka võime anda signaali, mida on käitiste rohepöördeks vaja, mis omakorda ei võimalda täita seatud ELi HKSi üldeesmärki . LHÜde suure ülejäägiga turul on tegeletud ka varem. ELi HKSi 3. k auplemisperioodi ( 2013-2020 ) alguses otsustati aastatel 2014-2016 eemaldada enampakkumiselt 900 mln ühikut, kuna varase matel perioodide l (2005-2007 ja 2018-2012) eraldati kokkuvõttes rohkem LHÜsid , kui oli käitistel oma kohustuse täitmiseks vaja. Ka turustabiilsusreserv võeti vastu 2015. aastal ( rakendus 2019. a astal ) selle tõttu, et turule oli tekkinud suur LHÜde ülejääk, mis hoidis LHÜ hinda madalal ega andnud piisavat hinnasignaali. Madala hinna mõju avaldus ka KHG heite ebapiisavas vähendamises. Perioodil 2013-2017 vähenes ELi HKSi hõlmatud käitiste koguheide üksnes 8,1%. Alates 2018. a astast, kui hind kerkis tasemele, mis tagas piisava hinnasignaali ettevõtetele, hakkas ka KHG heide vähenema. 2020. aasta KHG heide oli võrreldes 2017. aasta tasemega võrreldes ligi 22,8% madalam . Seega on ELi HKSi eesmär g i täitmist võimalik tagada üksnes LHÜde üldkoguse pideva vähendamise g a. ELi HKSi sektorite heide moodustab EL koguheitest ligi 40%, Eesti koguheitest 2020. aasta esialgsete andmete järgi 48%. Samas on ELi HKSiga hõlmatud sektorites KHG heide Eestis võrreldes 2005. a astaga vähenenud ligikaudu 56% võrra . E Li s tervikuna on 2019. aasta seisuga saavutatud ELi HKSis ligikaudu 35% KHG heitkoguste vähenemist võrreldes 2005. aasta tasemega . Võrreldes 2018. aastaga oli vähenemine E Li s 2019. aastal 9,1%. Suurimad m uutused on toimunud peamiselt energiatootmises , samas kui tööstussektorites on KHG heite vähendamine olnud aeglasem . Ka Eestis on heide vähenenud eelkõige tänu põlevkivi-elektri tootmise vähenemise le . Sellest võib järeldada, et ELi HKS on täitnud oma eesmärki KHG heidet vähendada. Heide on hakanud vähenema just energiasektoris, kuna seal on puhtamate kütuste näol olemas alternatiivid ülemineku tagamiseks . Järgmisena oleks vaja muutust ka tööstuskäitiste heitkoguste vähendamisel , kus seni pole suurt KHG heite vähenemist toimunud. Selleks, et ka tööstuskäitistes heidet vähendada , tuleb anda hinnasignaal, mis ergut aks tööstuse ülemineku t taastuvenergia kasutamisele. 2021. aasta teise poole viimaste aastate keskmisest tasemest oluliselt kõrgemal püsinud energiahindade kontekstis on oluline leida lahendus ELi HKSis senisest oluliselt paindlikuma reageerimise võimaldamiseks põhjendatud juhtudel , ehk nn hinnašokkidele reageerimiseks. Kehtivas ELi HKSi direktiivi artikkel 29a kohaselt kutsub komisjon kokku komitee , kui LHÜ hind on olnud viimased 6 kuud 3 korda kõrgem kui kahe eelneva kalendriaasta keskmine. Sellisel juhul suunatakse t urustabiilsus reserv ist (TSR) 100 m iljonit ühikut tagasi enampakkumiseks (TSR otsuse artikkel 1(7)). Selleks, et see meede rakenduks , peaks praegune hind püsima 6 kuud vähemalt üle 73,5 euro, mis aga on ebatõenäoline (eelmise kahe aasta keskmine hind ca 24,5 €) . Arvestades 2021. aasta LHÜ hinnatrendi , on ee s pool nimetatud kriteeriumi kohane lävend 2022. aastal ilmselt oluliselt suurem (alates aasta algusest keskmine hind 48 eurot ). Arvestades olukorda, kus 2021. aastal on LHÜ hind tõusnud ligi 2 korda ligi 30 eurolt 60 euroni, oleks p õhjendatud üle vaadata ja uuendada direktiivis ette nähtud mehhanismid hinna stabiliseerimiseks , võimaldamaks põhjendatud juhtudel (ning senist ELi HKSi kogemust arvestades) lahenduste paindlikumat rakendamist ühikuhinna stabiliseerimiseks. Näiteks direktiivi artikli 29a muudatusettepaneku ga saaks seada lühem a ajaraam i mille jooksul hinnatõusu arvesse võetakse (senise 6 kuu asemel näiteks 3 kuud) ning 3 - kordse hinnatõusu asemel rakendada 1,5-2 - kordse hinnatõusu kriteeriumi t . Täpsete lävendite seadmiseks peaks Euroopa k omisjon hindama nende mõju , arvestades ka viimaste aastate LHÜ hinnamuutusi . Samuti peab analüüsima , kuivõrd võiks 100 miljoni ühiku turule toomine hinda tasakaalustada ning kas oleks põhjendatud näha ette alused ka selle määra muutmiseks, lähtudes asjakohastest kriteeriumidest, pidades muuhulgas silmas LHÜde ostjate senist struktuuri ja käitumistrende. Väga palju sõltub konkreetsel ajahetkel olevast nõudlusest , mida on täna keeruline prognoosida. ELi HKSi LHÜde hinnatõusu 2021. aastal on seostatud ka enampakkumisturul üha kasvava spekuleerimisega. Ühtlasi viidatakse sellega, et turg ei toimi korrektselt ning on tekkinud olulised moonutused. Euroopa k omisjon on märkinud, et kuigi hetkel ei ole andmeid, et kauplemisturul toimuks spekuleerimine, and is komisjon 2021. aasta oktoobri alguses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalveasutusele (EMSA) korralduse kahtlusi uurida. Oluline on mõista, et LHÜdega kauplemine on E Lis käsitletud finantsinstrumentidena ning reguleeritud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2014/65 finantsinstrumentide turgude kohta (MIFID II) . Samuti on riiklikel finantsjärelevalve asutustel kohustus kontrollida LHÜde turu toimimist, mida EL tasandil koordineerib EMSA . Täiendavate turupiirangute seadmiseks on vajalik täiendavalt EL HKSi seadusandlusele muuta MIFID II direktiivi . Finantsasutuste turul osalemine on oluliseks märgiks turu usaldusväärsuse ja EL HKSi kui turuna toimimise kohta . Lisaks EMSA tegevusele pöörab ka Euroopa k omisjon üha rohkem tähelepanu turuga manipuleerimise ja rahapesu riskidele . MIFID IIs on EL HKSi kohuslastele , kes on ka hetkel põhilised enampakkumistel osaleja d , juba ette nähtud erandid ja eraldi ligipääs enampakkumistele. Enampakkumistele ligipääsu piiramine teistele turu osalistele võimaldaks suurettevõtetel, kellel on olemas kapital ja võimekus pidevalt enampakkumistel otse osaleda, oluliselt rohkem kontrollida turgu, muutes arvatavasti seeläbi kallimaks järelturust sõltuvate ja valdavalt vahendajaid kasutatavate väiksemate ettevõtete EL HKSi kohustuste täitmise. Ligipääsu piiramine võib aga ka mõjutada osade suurte heitkogustega ettevõtete kohustuste täitmist, kellel on piiratum ligipääs kapitalile ja vahendajate (sh pangad) kasutami se vaja dus, tulenevalt LHÜde ostmise suurest mahust. To etame võimalikult sujuvat lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse vähendamist Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi uue kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi saavutamiseks. O luline on vältida käitistele aastateks 2021–2025 kinnitatud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute ümber arvutamist, et tagada ettevõtetele investeerimiskindlus kuni 2025. aasta lõpuni. Selgitus : 2018. aastal vastu võetud ELi HKSi direktiivi muudatusega lepiti kokku süsteemi toimimise reeglistik 4. k auplemis perioodiks 2021-2030 . Direktiivi muudatusega lepiti ühtlasi ka kokku LHÜ üldkoguse lineaarne vähendamistegur ( LRF ) 2,2% kuni 2030. aastani, et saavutada ELi HKSi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 43% võrra võrreldes 2005. aastaga. Komisjoni ettepaneku järgi seatakse ELi HKSi uueks eesmärgiks 61%. Eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse direktiivi muudatuste vastuvõtmisele järgnevast aastast (komisjoni eelduste kohaselt 2024. aastast) uus LRF 4,2% . Lisaks vähendatakse ettepaneku kohaselt ühe korra LHÜde üldkogust, et viia see trajektoorile, mis võimaldab 4,2% LRFiga täita uut ELi HKSi eesmärki. L RFi kasutamine tagab stabiilse LHÜ üldkoguse vähendamise, mille prognoositavus on turuosalistele väga oluline investeeringute kavandamisel ja t ootmistegevuse planeerimisel . Üldkoguse ühekordne vähendamine tekitaks ühel aastal järsu muutuse, mis võib omada negatiivset mõju süsteemi stabiilsusele. Komisjon põhjendab oma ettepaneku kohast ühekord set ühikute langetamis t võimalus ega rakendada seeläbi laugemat LRFi , mis peaks ühtlasi tagama stabiilsema hinna. Kuivõrd LHÜ hinda prognoosida on keeruline, võib eeldada, et ühikute ühekordne langetamine tähendab mõnevõrra järsemat hinnatõusu. Kuna pole täpselt teada selle võimaliku järsu muutuse mõju LHÜde turuhinnale, on turuosalistel pikaajaliste investeeringute tegemine keeruline. Kui ühekordse t LHÜde üldkoguse langetamist ei tehta, oleks vaja sama ELi HKSi 2030. a asta eesmärgini jõudmiseks rakendada 2024. aastast LRFi 5,1%. Kuigi see on suurem komisjoni ettepanekus pakutust, tagab see kokkuvõttes rohkem LHÜsid süsteemis (joonis 5 ). Seega jagub rohkem LHÜsid ka ettevõtetele tasuta eraldamiseks, liikmesriikidele enampakkumiseks ja erinevatesse fondidesse paigutamiseks. Eesti enampakkumis eks mõeldud LHÜde kogus suureneks perioodi peale kokku ligikaudu 1,7 miljonit LHÜd , kui rakendada LRFi 5,1% võrreldes LRFiga 4,2% ja ühekordse ühikute langetamisega (vt ka tabelit 2) . Seetõttu on Eestile kasulikum toetada sujuvamat trajek t oori 2030. aasta eesmärgi täitmiseks. Joonis 5 . ELi HKS i ühikute üldkoguse (LHÜ) muutus erinevate LRFide rakendamisel 2024. aastast perioodil 2021-2030. ELi HKSi 4. kauplemisperiood on jagatud kaheks eraldusperioodiks ehk 2021–2025 ja 2026–2030. ELi HKSi kuuluvad ettevõtted taotlesid 2019. aastal LHÜsid tasuta eraldamiseks perioodiks 2021–2025. Ettevõtted taotlevad lubatud heitkoguse ühikuid teiseks eraldusperioodiks 2023. aastal. LHÜde tasuta eraldamis t taotleti Eestis kokku 43 käitisele. Keskkonnaamet esitas 2019. aastal ettevõtete poolt esitatud andmed Euroopa k omisjonile. 2020. aasta jooksul analüüsis k omisjon esitatud andmeid ning kinnitas need 2020. aasta lõpus . 2021. aasta alguses uuendas k omisjon esitatud andmete põhjal võrdlusaluseid ning kinnitas sektorite üleseks parandusteguriks (CSCF) 1. Kuna CSCF on üks teguritest käitistele tasuta eraldatavate LHÜde arvutamisel, siis CSCF võrdu mine ühega ei mõjuta LHÜde kogust. CSCF võrdub ühega , kui käitiste poolt taotletud tasuta eraldatavate LHÜde kogus on väiksem kui ELi HKSis tervikuna saadaval olevate tasuta eraldamiseks mõeldud LHÜde kogus. ELi HKSi kuuluvate ettevõtete tasuta eraldatavate LHÜde kogused perioodiks 2021–2025 kinnitati juunis 2021. Kui Euroopa k omisjoni ettepanekus sisalduvad muudatused rakenduksid juba 2024. aastal, on oluline, et muudatused ei mõjutaks komisjoni juunis 2021 kinnitatud tasuta eraldatavate LHÜde koguseid . Nii jääks ettevõtetele investeerimiskindlus ning oleks võimalik juba otsustatud LHÜde koguste alusel prognoosida enampakkumiselt ostetavate täiendavalt LHÜde koguse vajadust , et tekkiv kasvuhoonegaaside heide katta. Eesti toetab kehtivat tasakaalu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse jagunemisel tasuta eraldamiseks ning enampakkumisel müümiseks. Toetame Euroopa K omisjoni ettepanekut, et sektoritele, mis lisatakse süsiniku piirimeetme alla, lõpetatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine 10 aasta jooksul alates 2026. aastast. Peame oluliseks, et süsinikulekkeohuga sektorites, mida ei lisata Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme alla, peab jätkuma lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise süsteem seni, kuni on kasutusele võetud alternatiivid, mis tagavad ettevõtete samaväärse konkurentsipositsiooni võrreldes kolmandate riikide ettevõtete ga. Teeme ettepaneku suurendada sektorite ülese parandusteguri vältimiseks loodud puhvri t . Selgitus : Enam ik ELi HKSi sektorite KHG heitest tuleb Eestis põlevkivisektorist, sealhulgas õlitootmisest. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on oluline põlevkivisektori heidet vähendada. Samas peab vähenemine toimuma järk-järgult, alustades põlevkivi otsepõletamise lõpetamisest. Tänastes tingimustes on põlevkiviõli tootmine jätkuvalt konkurentsivõimeline, mille tõttu on võimalik jätkata selle tootmisega, arvestades sealjuures kliimaneutraalsuse saavutamisega aastaks 2050. Põlevkiviõli eksporditakse 99% ulatuses . Eestile on oluline, et liikmesri ikidel oleks piisav paindlikkus plaanide tegemisel ja elluviimisel ning seatud eesmärkide saavutamiseks. Samuti on oluline, et süsinikulekkeohuga sektorites jätkuks LHÜde tasuta eraldamise süsteem , vältimaks heite kandumist ELst välja ning EL ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. L ubatud heitkoguse ühikute üldkoguse jagunemise põhimõtet komisjoni ettepaneku kohaselt ei muudeta. ELi HKSi kehtiva direktiivi kohaselt eraldatakse 57% LHÜde üldkogusest riikidele enampakkumistel müümiseks . Ülejäänud 43% eraldatakse ettevõtetele ELi HKSi direktiivis sätestatud alustel tasuta. Riikide enampakkumiseks mõeldud kogustest arvutatakse maha ka turustabiilsusreservi tõstetavad ühikud ning M oderniseerimisfondi ja osa I nnovatsioonifondi suunatud lubatud heitkoguse ühikute kogused. Lisaks on direktiiviga ette nähtud 3% ühikute üldkogusest selleks, et vältida CSCF i rakendumist juhul, kui ettevõtete taotlused LHÜde tasuta eraldamiseks ületavad saada olevate ühikute kogust. Selleks võetakse täiendav kogus LHÜsid maha riikide enampakkumiskogustest ning eraldatakse ettevõtetele tasuta. Perioodil 2021-2030 I nnovatsioonifondi tõstetud 400 miljonist LHÜst 325 miljonit võetakse samuti ettevõtetele tasuta eraldatavatest lubatud heitkoguse ühikute kogusest. Eesti jaoks on oluline, et 2030. aastani säiliks piisavas koguses tasuta eraldatavaid LHÜs id . Euroopa k omisjoni ettepaneku kohaselt säilib LHÜ üldkoguse jaotuse põhimõte, et 57% suunatakse enampakkumiseks ning 43% eraldatakse ettevõtetele tasuta. Eesti jaoks komisjoni ettepanek sobib, kuna sellega on võimalik tagada tasuta eraldatavate LHÜde piisav kättesaadavus. Samas suunatakse ettepaneku järgi I nnovatsioonifondi täiendavalt 50 miljonit LHÜd . Sellest 40 miljonit LHÜde kogusest, mis eraldatakse ettevõtetele tasuta ja 10 miljonit LHÜd enampakkumiseks mõeldud kogusest. Samas on LHÜde üldkoguse senisest kiirema vähenemisega oht, et CSCF rakendub sellegi poolest. Seda juhul , kui ELi HKSi käitised ei ole võimelised oma heitkoguseid perioodil 2021-2025 piisavalt vähendama. Sellisel juhul rakenduks kehtiva direktiivi järgi ette nähtud 3% puhver üldkogusest , mis võetakse riikide enampakkumise ühikute arvelt. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt peaks see tagama, et CSCF ei rakenduks enne 2029. aastat. Samas on käsitletud ka riski, et see rakendub juba 2027. aastal. Selle vältimiseks peaks Eesti tegema ettepaneku puhvri suurendamiseks, mis tagaks, et CSCF ei rakenduks enne 2030. aastat. Näiteks kahekordne puhvri suurendamine kuni 6% - ni kehtivate direktiivi sätete puhul tagaks ca 75 miljonit ühikut 2026. aastal ELi HKSi kuuluvatele käitistele tasuta eraldamiseks juhul, kui tekib ühikute puudujääk, ja aitab seeläbi suurendada ettevõtetele tasuta eraldatavaid LHÜde koguseid. Kui ühikute puudujääki ei teki, siis puhvrit ei kasutata ja ühikud müüakse EL liikmesriikide poolt enampakkumisel. Kui puhvri kasutamiseks tekib vajadus, siis väheneb EL liikmesriikide enampakkumistel müüdavate LHÜde kogus, et tagada käitistele tasuta eraldatavate LHÜde kogus. See tähendab, et käitistel ei teki täiendavat nõudlust LHÜde järele ning seega on puhvri rakendumisel mõju LHÜ hinnale marginaalne. CSCF rakendumine avaldaks LHÜ hinnale suuremat mõju, kuna järsku väheneb käitistele tasuta eraldatavate LHÜde kogus, mis tekitab turul ühikute järele suurema nõudluse. Ettevõtetele tasuta eraldatavate LHÜde kogus soovitakse k omisjoni ettepaneku kohaselt siduda energiatõhususe direktiivist tuleneva energiaauditis sisalduvate ettepanekute täitmisega. Käitised, mis viivad ellu energiaauditis esitatud ettepanekud , saavad neile mõeldud LHÜdest kätte 100%. Kui energiaauditis sisalduvaid ettepanekuid ei rakendata, eraldatakse käitistele ühikuid tasuta 75% ulatuses algselt kinnitatud kogusest . Samas on k omisjoni ettepanek antud sõnastuses liiga ebaselge ega võimalda üheselt mõista, mida reguleerida soovitakse. Energiaauditi eesmärk on suurendada energiatõhusust, mitte otseselt kasvuhoonegaaside heite vähendami st . Seega võib nõutava energiaauditi ettepaneku elluviimine teoreetiliselt panustada energiatõhususse ka viisil, mis otseselt KHG heidet ei vähendaks. Läbirääkimiste käigus on oluline, et antud punkti selgitatakse. Eesti e ttevõtete hinnangul on energiaauditis esitatud soovituste täitmine üldjuhul jõukohane, kuid sellise ettepaneku tegemisel peab olema väga täpselt sätestatud , millised on nõuded ja kohustused. Vajalik on selgitada, kellele jääb kohustuste kontrollimise ülesanne. ELi HKSiga seotud aruandluse tõendab sõltumatu ja erapooletu tõendaja, mis annab pädevale asutusele kinnituse, et käitise esitatud andmed vastavad nõuetele ning on täidetud ELi HKSi reeglid. Kui tasuta eraldatavad ühikud seotakse energiaauditiga, tuleks ka selle kohustuse täitmise tõendamine anda tõendajale. Sektoritele, millele hakkab Euroopa k omisjoni ettepaneku kohaselt kehtima süsiniku piirimeede (SPIM), hakatakse vähendama tasuta eraldatavate LHÜde kogust 10-aastase üleminekuperioodi vältel igal aastal 10% alates 2025. aastast . Nendeks sektoriteks on terasetööstus, väetiste tootmine, alumiiniumitootmine, tsemenditootmine ja elektritootmine. Alates 2035. aastast nendes sektorites k omisjoni ettepaneku järgi enam LHÜsid tasuta ei eraldata. Selle asemel suunatakse alles jäänud LHÜ d I nnovatsioonifondi suurendamiseks. Mineraalõli r afineerimise sektor, mille alla kuulub ka põlevkiviõli tööstus, k omisjoni ettepaneku järgi SPIM alla ei kuulu. Samas on SPIMi laiendamist sellele sektorile soovinud muu hulgas näiteks Euroopa Parlament ja mitmed keskkonna ühendused . Eesti jaoks on oluline, et SPIM sektorite loetelu ei laiendataks , kuniks ei ole tagatud eksportivatele sektoritele samaväärne konkurentsipositsioon maailmaturul kolmandate riikidega , mida hetkel tagavad tasuta eraldatavad LHÜd . Komisjoni ettepanekus mõjutab tasuta LHÜde eraldamist ka süsteemipiiride ülevaatamine , et laiendada ELi HKSi ulatust osaliselt ka ettevõtetele, kes kasutavad fossiilse kütuse põletamise asemel taastuvenergiat. Komisjoni hinnangul eemaldatakse sellega ebavõrdne kohtlemine, kus teatud olukordades võivad fossiilseid kütuseid kasutavad tootjad saada eelise. Üheks sektoriks on vesiniku tootmine, mille käitistele eraldatakse väga suures osas LHÜsi d tasuta. Heite vähendamisel on võimalik käitistel saavutada olukord, kus käitistele eraldatavad tasuta LHÜd ületavad käitise vajaduse. Üleliigsete LHÜde arvelt saab käitis teenida tulu. Samas taastuvenergiat kasutav vesinikutootja ELi HKSis ei ole ja neil ei ole võimalik LHÜde müügiga oma investeeringuid katta. Siiski ei ole k omisjoni ettepanek üheselt mõistetav , mille tõttu puudub selge ülevaade , kui suurt LHÜde kogust selline muudatus mõjutab ja kuivõrd võiks see mõjutada LHÜde kättesaadavust ELi HKSi kuuluvatele käitistele . Eesti jaoks on oluline, et ebamõistlikud tõkked alternatiivsete ja puhtamate tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks eemaldatakse, kuid seejuures tuleb tagada, et muudatused ei avaldaks negatiivset mõju ELi HKSi toimimisele. Toetame Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvatele ettevõtetele lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise aluseks olevate võrdlusaluste tegurite uuendamist, et vältida sektorite ülese parandusteguri rakendumist. Oluline on säilitada varumeetodi alusel lubatud heitkoguse ühikute eraldamise põhimõtted. Võrdlusaluste uuendamise protsess peab olema läbipaistev kõikidele osalistele . Selgitus : Võrdlusaluseid kasutatakse konkreetsetes sektorites või allsektorites tegutsevate käitiste lubatud heitkoguse ühikute määramiseks, korrutades käitise ajaloolise tootmistaseme läbi asjaomase võrdlusalusega. Näiteks on kauplemisperioodil 2013–2020 soojuspõhine võrdlusalus 62,3 LHÜ/TJ. Ehk iga toodetud TJ soojuse kohta eraldatakse 62,3 LHÜd . Seega , kui käitise ajalooline tootmistase on 1000 TJ aastas, siis käitisele eraldatakse 62 300 LHÜd aastas. ELi HKSi kehtiva direktiivi kohaselt uuend ab Euroopa k omisjon perioodidek s 2021–2025 ja 2026–2030 kehtivaid võrdlusaluseid vastavalt ettevõtete poolt tasuta eraldatavate LHÜde taotlustes esitatud andmetele. Arvesse võetakse iga sektori või allsektori 10% k õige efektiivsema käitise andmed. Kehtivad võrdlusalused on sätestatud k omisjoni otsuses 2011/278/EÜ , mida uuendatakse vastavalt k omisjoni arvutatud uuendusmäärale. Uuendusmäärad jäävad vahemikku 0,2% ja 1,6%. Uuendusmäärasid rakendatakse vahemikus 2008–2023 iga aasta kohta, et arvutada välja võrdlusaluse uuendatud väärtus. Kui võrdlusaluse uuendusmäär on väiksem või suurem kui nimetatud vahemik, siis uuendatakse võrdlusaluseid kas vähima või suurima võrdlusaluse uuendusmäärale vastavalt. Vastavalt k omisjoni rakendusmäärusele uuendati mitmeid ELi HKSi võrdlusaluseid perioodiks 2021–2025 maksimaalsel võimalikul määral ehk 24%. See tähendab, et ELi HKSi direktiiviga ette nähtud võrdlusaluste uuendamise põhimõtted tagavad võrdlusaluste pideva uuenemise juba täna kehtiva korra kohaselt ja need põhimõtted on otstarbekas säilitada . Komisjoni ettepaneku kohaselt suurendatakse võrdlusaluste maksimaalset aastast uuendusmäära 2,5%- le (seni 1,6%). Selle mõjul on 2026-2030 perioodi võrdlusaluseid võimalik uuendada maksimaalselt 50% võrreldes 3. kauplemisperioodil ( 2013-2020 ) kehtinud võrdlusalustega. Enim mõjutab see ilmselt soojuspõhise käitisosa võrdlusaluse uuendamist, sest komisjoni tehtud arvutuste kohaselt võrdlusaluste uuendamiseks perioodiks 2021-2025 o li kõige suurem tõhusus saavuta tud E Li s just soojatootmisel, kuna väga suur osakaal soojatootmisest on üle läinud biomassi kasutamisele . Eestis tähendab see peaasjalikult kaugkütte sektorile tasuta eraldavate lubatud heitkoguse ühikute suuremat vähenemist. Võttes arvesse k omisjoni poolt kinnitatud tasuta eraldatavate LHÜde koguseid , väheneks soojatootjatele mõeldud tasuta eraldatavate LHÜde kogus täiendavalt ca 25%. Samas on Eesti soojatootjad võrdlemisi heas seisus, kuna mitmed käitised saavad LHÜsid tasuta rohkem , kui neil kulub kohustuste täitmiseks, sest on tehtud investeeringuid biomassi kasutamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks. KPMG uuringu s esitatud prognoosi kohaselt on perioodi l 2021-2030 mitmed Eestis ELi HKSi kuuluvad kaugkütte käitised eeldatavasti pigem neto LHÜde müüjad. Põlevkiviõli tootvad käitised saavad kehtiva regulatsiooni kohaselt enam iku tasuta LHÜdest varumeetodi kohaselt protsessiheite põhist metoodikat kasutades. Protsessiheite põhine lähenemine tähendab, et käitise tootmistase meks loetakse käitise ajalooline heitkogus, mis korrutatakse läbi teguriga 0,97. Protsessiheite põhist lähenemist kasutatakse juhul, kui käitiste tootele ei ole võimalik rakendada tootepõhist võrdlusalust ega soojuse või kütuse põhist võrdlusalust. Tulenevalt põlevkivi õlitööstuse keerukusest ja ainulaadsusest E Li s , ei ole nendele käitistele võimalik eeltoodud võrdlusaluseid rakendada. Komisjoni ettepanek ei käsitle protsessiheite põhise lähenemise muutmist, kuid ajalooliselt on Eesti ettevõtted pidanud tasuta LHÜde taotlemisel tööstusprotsessi täiendavalt selgitama. Eesti jaoks on oluline senise raamistiku jätkumine, et ettevõtetele saaks ka edaspidi rakendada protsessiheite põhist lähenemist tasuta LHÜde arvutamisel. Võrdlusaluste uuenemine teatud määral on vajalik, et suunata ELi HKSi käitisi võtma kasutusele meetmeid, et suurendada tootmise efektiivsust ning jõuda samale tasemele, kus on E Li vastava sektori või allsektori 10% kõige efektiivsemad käitised. Samas ei ole k omisjon kohustatud kehtiva ELi HKSi direktiivi kohaselt avaldama andmeid, mis võeti aluseks võrdlusaluse uuendamiseks või millised käitised konkreetse sektori või allsektori puhul 10% kõige efektiivsema hulka kuulusid . Selleks, et protsess oleks kõikidele ELi HKSi kuuluvatele ettevõtetele üheselt arusaadav , on oluline, et võrdlusaluste uuendamise protsess oleks läbipaistev. Eesti jaoks on Euroopa Liidu merendussektori konkurentsivõime säilitamiseks ja laevade võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamiseks oluline jätkata pingutusi ambitsioonika kasvuhoonegaaside vähendamise raamistiku väljatöötamiseks Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis. Euroopa Liidu sellekohaste regulatsioonide kehtestamisel tuleb arvestada Rahvusvahelise Mereorganisatsioonis tehtud otsustega, eriti kasvuhoonegaaside vähendamise strateegia ülevaatuse tulemustega aastal 2023. Juhul , kui Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis töötatakse välja Euroopa Liidu eesmärkide saavutamist toetav ja konkurentsivõimet tagav globaalne turumehhanism, siis teha esimesel võimalusel ettepanek minna Euroopa Liidu merendussektoris sellele üle. Selgitus : Merendussektori KHG heide moodustab ELi transpordi KHG heitest ligikaudu 13 % ja EL KHG koguheitest ligikaudu 3,5% . Vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) uuringule moodustab merendus ül emaailmsest KHG heitest 2018 . aasta andmete põhjal 2,89% . Sama uuringu kohaselt võib merendussektori heide tõusta 2050. aastaks 90-130% võrreldes 2008. aasta heitega . Vastava heite protsendiline kasvuprognoos on põhjustatud eelkõige suurenevatest kaubakogustest, mida meritsi on vaja vedada. Näitena - kui 2010. aastal veeti maailmas meritsi 8,5 miljardit tonni kaupu, siis 2019. aastal oli vastav näitaja 11,1 miljardit tonni. Euroopas oli vastav näitaja 2010. aastal 1,8 miljardit tonni , 2019. a asta l aga 2,1 miljardit tonni. See tähendab, et heite kasv on põhjustatud tarbimise suurenemisest. Sellest tulenevalt on oluline, et ka merendussektoris võetakse kasutusele meetmed KHG heite vähendamiseks, et vältida tarbimise eelduslikust suurenemisest tingitud negatiiv s e t mõju kliimale. Ilma KHG heite vähendamise meetmeteta on keeruline täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustust hoida globaalne temperatuuritõus alla 2 kraadi. Eesti toetab merendussektori KHG heite vähendamise väljakutsega tegelemist IMOs , kuna ELi laevandussektori konkurentsivõime säilitamiseks tuleb reguleerida KHG heitkoguste vähendamist üleilmselt. Ainult Euroopas jõustatavad rangemad regulatsioonid ei pruugi kaasa aidata KHG heite vähendamisele üleilmselt. Sellistel regulatsioonidel võib olla vastupidine mõju: Euroopa laevanduse konkurentsivõime vähenemine võrreldes kolmandate riikidega võib kaasa tuua laevade kaubateede ümberkujunemise, ku i meretranspordis hakatakse eelistama kolmandate riikide sadamaid EL i sadamate asemel. Samas loodab Eesti, et EL i tasandi regulatsioonid võiksid olla survevahendiks ambitsioonikama heitkoguste vähendamise raamistiku vastuvõtmise kiirendamiseks IMO tasandil, et merenduses tekiks rahvusvaheline lahendus, mis on Eesti esimeseks eelistuseks. Euroopa Liidu liikmesriigid on juba esitanud IMO merekeskkonna kaitse komiteele arutamiseks KHG heite vähendamise turupõhise mehhanismi põhimõtted, milles kokkuleppele jõudmine oleks esimene samm IMO tasandil turupõhise mehhanismi loomise suunas. Samuti käivad aktiivsed arutelud , kuidas täita esialgses IMO KHG vähendamise strateegias seatud eesmärke. 2023. aastal on kavas IMO KHG vähendamise strateegia ülevaatamine , mille raames on väga oluline, et turupõhise mehhanismi loomise vajaduses jõutakse kokkuleppele ning see saaks põhimõttena kirja ka nimetatu d strateegiasse. See võimaldaks juba asuda vastavat süsteemi välja töötama. Euroopa k omisjon on oma ELi HKSi muutmise ettepanekus sätestanud, et ELi HKSi rakendamine merendussektorile vaadatakse üle 2028. aastal. Eesti leiab, et ülevaatamine ja võimalusel IMO turupõhisele meetmele üle minemine peaks toimuma esimesel võimalusel, sõltuvalt sellest, millal IMO turupõhine meede rakenduks. Kui see rakendub juba enne 2028. aastat, on võimalik komisjonil vastav analüüs teha varem. Juhul, kui merendussektor lisatakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, on oluline, et oleks tagatud võrdse kohtlemise põhimõtted sõltumata lipuriigist, et laeva operaatoritel ei tekiks eelist kolmanda riigi sadama külastamisel võrreldes EL sadama külastamisega ning välditaks süsinikuleket. Arvestada tuleb piirkondade klimaatiliste tingimuste eripäradega, näiteks Eesti puhul jääoludega. Eesti leiab, et merendussektorile peab jääma piisav üleminekuperiood, et kohaneda Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamisest tekkivate kohustustega ning ühtlasi sellega tagada, et merendussektorile on kättesaadavad vähese heitega tehnoloogiad, mis on vajalikud sektori üleminekul kliimaneutraalsusele. Merendussektorist laekuvaid kauplemissüsteemi tulusid tuleb kasutada võimalikult suures mahus liikmesriigi kaudu vajalike investeeringute toetamiseks selles sektoris. Selgitus : Euroopa k omisjon on teinud ettepaneku lisada merendussektor olemasolevasse ELi HKSi . Samas on k omisjoni mõjuanalüüs merendussektori ELi HKSi lisamise kohta Eesti asukohta arvestades puudulik , kuna mõjuanalüüs ei käsitle eraldi Läänemere piirkonda . Sellest ei selgu piisava konkreetsusega , mis on selle ettepaneku mõjud sektori erinevatele osadele: laevaga kauba vedamisele, sadamategevustele , kauba logistikale ja transiidile . On vaja arvestada, et EL sadamatesse tuleb suur kogus kaupa väljaspoolt EL i siseturgu . Seetõttu on m erendussektorile avalduva negatiivse majandusliku mõju leevendamiseks Eesti jaoks oluline, et ELi HKSi kehtestamisel lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõttest. Komisjoni ettepaneku kohaselt rakendub ELi HKS üksnes 50% ulatuses nendele teekondadele, mis saabuvad EL sadamasse või lahkuvad EL sadamast. See tähendab, et sellistel teekondadel tekkinud KHG heide tuleb katta üksnes 50% ulatuses LHÜdega . Samas EL i sadamate vahel toimuvate vedude korral kehtib KHG heitele 100% ulatuses LHÜde ostmise vajadus . See seab väljaspoolt ELi tulevad laevad eelisseisu. On oluline, et seda välditakse, mi s tõttu peaks ELi HKS kohalduma võrdselt kõikidele EL i sadamaid kasutavatele laevadele. Arvestades Eesti geograafilist asukohta ning klimaatilisi tingimusi, on Eesti huvides, et merendussektori ELi HKSi arvamisel oleks arvestatud ka jääoludega. Selleks on oluline, et jääklassiga laevade tehnoloogilisi eripärasid arvestades oleks jääklassiga laevade heitkoguse arvutamisel kasutusele võetud parandustegurid, et tagada võrdne konkurents E Li teiste piirkondadega. Jääklassiga laevad on suurema veeväljasurvega, st kaaluvad rohkem, ja väiksema kandevõimega kui jääklassita laevad, mis omakorda suurendab jääklassiga laevade kasvuhoonegaaside heidet. Samuti on oluline, et oleks arvestatud laeva jääoludes sõitmisega. Jääolud sõltuvad klimaatilistest tingimustest, aastaajast ja teistest teguritest, mille vastu merendusettevõtted meetmeid võtta ei saa. Jääoludes sõitmine võib oluliselt suurendada laeva KHG heidet, sõltuvalt jääs sõitmise teekonna pikkusest ja jää paksusest. See on seotud ka mereohutuse tagamisega, mille tõttu ei ole laevadel võimalik jääoludes kasutada meetmeid, mida on võimalik rakendada jäävabades vetes. Arvestades, et IMO tasandil on jääklassiga laevadele juba selline parandustegur välja töötatud ning arutatakse ka jääoludes navigeerimist, siis tuleks E Li sisese õiguse väljatöötamisel arvestada IMO tasandil tehtavate otsustega , sh viidatud parandusteguriga . EL HKSi laiendamine merendussektorile võib kaasa tuua ärikasumi vähenemise meretranspordi ettevõtetele, kuna hinnatõusu pole võimalik täies ulatuses tarbijale edasi kanda. Ärikasumi langemise tulemusena langeb ka meretranspordi käitajate investeerimisvõimekus, mis pikemas perspektiivis võib vähendada nii nende võimalusi puhtamate tehnoloogiate kasutusele võtuks kui ka konkurentsivõimet. Se e tõttu on oluline, et merendussektori ELi HKSi tulud laekuksid liikmesriigi eelarvesse, et toetada sektori KHG heite vähendamiseks vajalikku üleminekut . Selleks on vaja, et komisjon selgitaks põhjalikult , kuidas merendussektori ELi HKSi lisamisel suuren eva LHÜde üldkoguse korral toimub EL liikmesriikidele enampakkumiseks eraldatavate LHÜde osakaalu arvutamine. Võrreldes teiste transpordiliikidega pole 2021. aasta sügise seisuga laevanduses toimivaid alternatiivsed tehnoloogiad ja lahendused veel kättesaadavad. Maailma üks suurimaid laeva jõuseadmete tootja id Wärtsila plaanib välja tulla ainult vesiniku l töötavate laevamootorite kontseptsiooniga alles 2025. aastal. Lisaks toob tehnoloogia puudumine ning lühike üleminekuperiood kaasa paigalduse ning ümberehituste hinnatõusu ja ümberehituse perioodi pikenemise , sest nõudlus laevade ümberehitamiseks kasvab järsult ning komisjoni esitatud kliima paketis välja pakutud meetmeid ei ole piisavad sellises mahus ümberehituste toetamiseks. Ka on pikka laevade kasutusiga (ca 40-50a) arvestades majanduslikult ebaotstarbekas laevu nende kasutusea kestel korduvalt erinevatele energi a lahendustele ümber ehitada – see võib tuua kaasa suurema eri heitega laevade suunamise väljapoole EL i ehk süsinikulekke merendussektoris (ülemaailmset KHG heitkogust vähendamata). ELi HKSi üleminekuperiood peab arvestama taristuga ja tehnoloogiaga, mida laevadel on võimalik kasutada, et 100% enampakkumise hetkel oleks võimalik ka va jalikke investeeringuid teha. Arvestades tehnoloogia arenguid , oleks asjakohane merendussektori ELi HKSi lisamisel lähtuda ajakavast , mis on esitatud tabelis 5 . Iga aasta kohta esitatud protsendimäär näitab seda, kui suure osa heitkogusest peab ettevõte katma LHÜde soetamisega. Eesti ettepanek on üleminekuperioodi pikendamine, et ELi HKS kohalduks 100% alates 2030. aastast. See võimaldab ettevõtetel oma investeeringuid pikemalt ette planeerida ning ühtlasi leevendab võimalikke m õjusid seoses ümberehitamise hindadega ning ajaperioodidega. Lisaks tuleks arvestada ka meetmete väljatöötamisel ettevõtetega , kes juba on investeerinud KHG heit e vähendamisse. Eesti suurim laevaoperaator on teinud olulisi investeeringuid rohetehnoloogiasse, mis on aidanud vähendada heitkoguseid viimase 10 aasta jooksul 450 000 t CO 2 ekv võrra. Tabel 5. ELi HKSi kohaldamine merendussektorile Euroopa komisjoni ettepanekus, võrrelduna Eesti eelistatud ajakavaga. Aast a Komisjoni ettepanek Eesti ettepanek 2023 20% 20% 2024 45% 30% 2025 75% 40% 2026 100% 50% 2027 100% 60% 2028 100% 70% 2029 100% 80% 2030 100% 100% Merendussektori ELi HKSi lisamise korral on oluline ka selle mõju halduskoormusele. Sektori ettevõtted annavad juba seletuskirja koostamise ajal aru laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta , lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/757 , mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (EL MRV) . Ettepaneku kohaselt rakendub ELi HKS merendussektorile läbi EL MRV määruse, et kasutada ära võimalikult palju juba kehtivaid ja ettevõtetele tuttavaid süsteeme. Eesti jaoks on oluline, et ELi HKSi rakendamine merendussektorile ei suurendaks põhjendamatult halduskoormust. Selle tõttu on tervitatav, et komisjon soovib ELi HKSi rakendamisel lähtuda EL MRV määrusest. On oluline märkida, et merendussektori KHG heite vähendamist mõjutavad ka laevakütuste määruse ettepanek ning energiamaksustamise direktiivi muutmise ettepanek. Kui merendussektorid ELi HKSi ei lisata , siis EL ülese KHG vähendamise eesmärgi täitmiseks tuleb suurendada ELi HKSi direktiiviga hõlmatud sektorite KHG vähendamise eesmärki 63% peale või suurendada jõupingutuse jagamise määrusega hõlmatud sektorite eesmärki (komisjoni ettepanek hetkel 40%). Eesti toetab Euroopa K omisjoni ettepanekut lõpetada aastaks 2027 tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine lennundusettevõtetele. On oluline, et Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise süsteemi rakendamine oleks seotud selliselt, et see ei tooks kaasa põhjendamatu t halduskoormust ning Euroopa Liidu lennundusettevõtete konkurentsivõime vähenemist maailmas . Selgitus : ELi HKS rakendub lennundusettevõtetele, kes opereerivad lennukeid stardimassiga üle 5700 kg ning mille aastane heitkogus on üle 10 000 t CO 2 e kv . Kehtiva direktiivi järgi saavad ettevõtted oma kohustuste täitmiseks kuni 2023. aastani LHÜsid teatud ulatuses tasuta. Eestis on 2021. aasta septembri seisuga ELi HKSi osaline ainult üks ettevõte, milleks on SmartLynx Airlines Estonia OÜ, mi llele eraldati ligi 40% heitkoguste mahus tasuta LHÜsi d . Teistel lennuettevõtjatel ELi HKSi kohustuse eelduseks vajalikku kasvuhoonegaaside heite mahtu 10 000 t CO 2 e kv aastas eelnõu menetlemise 2021. aasta septembri seisuga täidetud ei ole. Direktiiv näeb ette, et hiljemalt 2023. aastaks tuleb komisjonil teha ettepanek, kuidas jätkata ELi HKSi rakendamist lennundusettevõtetele. Komisjoni ettepanek u järgi vähendatakse tasuta eraldatavaid LHÜs id alates 2024. aastast igal aastal 25% kuniks 2027. aastaks enam LHÜsid tasuta ei eraldata. Komisjoni selgituste kohaselt lõpetatakse LHÜde tasuta eraldamine lennundussektorile , kuna ei ole täheldatud süsiniku leket ja seega ei ole LHÜde eraldamine põhjendatud. Komisjoni ettepanek puudutab ka ELi HKSi ja ICAO süsteemi CORSIA rakendamist. Komisjon sätestab ulatuse, milliste lendude puhul rakendub ELi HKS ja millal CORSIA. Ka CORSIA süsteemi kuulub Eestis hetkel sama ettevõte, kes ELi HKSi . Kuna mõlemad süsteemid rakenduvad korraga ja võivad rakenduda samale ettevõttele korraga, on oluline, et oleks välditud põhjendamatu halduskoormus, mis avaldab negatiivset mõju ettevõtetele. Kehtiva raamistiku järgi rakendatakse CORSIA nõudeid ELi HKSi aruandluse kaudu . Eesti jaoks on oluline, et neid põhimõtteid ei muudeta ja võimaluse korral ühtlustatakse EL ja CORSIA reeglistikku veelgi. Kuna ELi HKS ja CORSIA süsteemid on erinevad, võib süsteemide eripäradest ja erinevast hinnapoliitikast tulenevalt tekkida konkurentsimoonutusi. Eesmärk peaks olema vältida ELi konkurentsivõime kahjustamist selle kaudu, et ELi HKS süsteemi tulemusel on kaubeldavate koguste ja ettevõtjale rakenduva lõpphinna tulem kõrgem kui opereerimine kolmandates riikides ja kolmandate riikide sihtkohtade vahel. ELi naaber riikides võib selline süsteem tekitada täiendavat lennuliiklust soodsamate tingimuste ärakasutamiseks, mis toob pigem kaasa KHG heite kasvu . Toetame üldiselt Euroopa Komisjoni ettepanekut parandada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi toimimis t , aga Eesti eelistab mitte kiirendada lubatud heitkoguse ühikute reservi lisamis t . Selgitus : Turustabiilsusreserv (TSR) loodi 2015. aastal Euroopa nõukogu ja Parlamendi määrusega (EL) 2015/1814 (TSR määrus) . Eesmärk oli vähendada ELi HKSis tekkinud turul vabalt ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute ülejääki (edaspidi ka ühikute ülejääk). Euroopa k omisjoni hinnangul oli ühikute ülejääk 2013. aastal ligikaudu 2,1 miljardit ühikut. 2015. aastaks oli see vähenenud umbes 1,78 miljardi ühikuni. Ühikute ülejäägi tõttu oli LHÜde turuhind kauplemisperioodil 2013-2020 kuni 2018. aasta alguseni madal. Madala turuhinna tõttu ei omanud ELi HKS soovitud mõju KHG heitkoguse vähendamisele. Esimest korda rakendus TSR 2019. aastal. TSRi tõsteti 16% k omisjoni välja arvutatud ühikute ülejäägist, mis eemaldati E Li liikmesriikide ühikute kogusest, mis muidu oleks suunatud enampakkumisele. Komisjon arvutab ühikute ülejäägi eelmise kalendriaasta kohta ja avaldab selle hiljemalt iga aasta 15. maiks. Perioodil 2020–2023 on TSRi tõstetavate ühikute kogus 24% ühikute ülejäägist ning alates 2024. aastast 12%. 2021. aasta 12. mail avaldas k omisjon ühikute ülejäägi 2020. aasta lõpu seisuga, milleks oli 1,59 miljardit ühikut. Ühikute ülejääk on vähenenud alates turustabiilsusreservi rakendumisest (2017. ja 2018. aastal ligikaudu 1,65 miljardit). 2020. aastal ülejääk 2019. a astaga võrreldes ka mõnevõrra kasvas , tulenevalt COVID-19 kriisi mõju st. Turu ülejääk on tekkinud ajaloolistel põhjustel, kui turule toodud LHÜde kogused ületasid käitajate KHG heitkoguseid. Kuna LHÜde järele oli nõudlus madal, jäid osad LHÜd kasutamata. TSR on ülejääki juba oluliselt vähendanud. Arvestades, et kuni 2023. aastani (k.a) eemaldatakse LHÜsid 24% ulatuses ülejäägist, mis vähendab oluliselt ülejäägi suurust, ei pea Eesti põhjendatuks jätkata 2024. aastast 24% suuruse sammuga LHÜde reservi lisamist. Seetõttu eelistam e säilitada kehtivas TSR määruses ettenähtud sätted ja jätkata 2024. aastast 12% suuruse sammuga. 2022. a asta mais avaldab komisjon 2021. a asta LHÜde ülejäägi koguse. Kui selgub, et ülejääk ei ole 2021. aastal oluliselt vähenenud, on võimalik Eestil oma seisukoht ümber kujundada. Teatud ühikute ülejääk turul oluline, et tagada süsteemi stabiilsus. Kuna aja jooksul LHÜde kogus turul väheneb, siis toob see eeldatavasti kaasa nõudluse kasvu ja ettevõtted hakkavad varuma lubatud heitkoguse ühikuid ka ette. Seega on vajalik tagada, et turul ei tekiks LHÜde puudujääk. Seda arvestades toetame komisjoni ettepanekut tugevdada TSR toimimist, kuid mitte muuta neid lävendeid , mi llal LHÜde TSRi tõstmine peatatakse ning mi llal hakatakse LHÜsid TSRist tagasi turule suunama. Vastavalt kehtivale TSR määrusele lõpetatakse LHÜde turult eemaldamine , kui LHÜ ülejääk on väiksem kui 833 miljonit. LHÜsid pannakse ta gasi turule , kui ülejääk on väiksem kui 400 miljonit LHÜd . See tagab turule teatud ülejäägi, et ettevõtetel oleks võimalik oma riske maandada LHÜde etteostmisega. Nõustume Euroopa Komisjoni ettepaneku ga , et kehtiva Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kogu lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu tuleks kasutada s ihipäraselt kliima- ja energiaeesmärkide le suunatud meetmeteks . Selgitus : 2020. aasta detsembris võeti vastu E Li pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027, mis näeb ette täiendavat rahastust ka kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Eestile on keskkonna- ja kliimamuutuste mõju vähendavateks tegevusteks järgmisel eelarveperioodil kokku (sh taaskäivitamise kava vahendid) 3,3 miljardit eurot. See sisaldab ka õiglase ülemineku fondi tuge suurusjärgus 340 miljonit eurot, mis on vajalik eelkõige muutuste saavutamiseks Ida-Virumaal. Eesti jaoks on oluline, et need vahendid oleksid kättesaadavad ja kasutatavad riigi kliimaneutraalsusesse panustavate investeeringute toetamiseks . Eesti leiab, et senisest rangemate heite vähendamise sihttasemete seadmise korral tuleb luua täiendavaid toetusvõimalusi nende sihttasemete saavutamisesse panustavate tegevuste tarvis. Kliimapoliitika eesmärkide täitmine toob täiendavaid kulusid erinevates sektorites ning seetõttu on vajalike investeeringute tegemiseks toetusvõimaluste loomine väga oluline. ELi HKSi direktiivi kohaselt on liikmesriikidel võimalik kliimapoliitika elluviimiseks kasutada LHÜde enampakkumistulu, 2020. aastal loodud I nnovatsioonifondi ja M oderniseerimisfondi vahendeid. Lisaks aidatakse kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa erinevatest EL fondidest toetatavate meetmetega. On oluline, et liikmesriigid saaksid ise neile eraldatud LHÜde ja neist saadud tulu kasutamise üle otsustada, suunates seda kliima- ja energiapoliitika eesmärkide sse panustavatesse prioriteetsetesse tegevustesse , võttes arvesse riiklik k e vajadusi ning eripärasid. Selle tõttu peaks ELi HKSi enampakkumistulu kasutamine jääma liikmesriikide otsustada, kuid ühtlasi selge märgistusega, et nendest vahenditest tehtavad investeeringud ja meetmed täidaksid kasvuhoonegaaside vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärke. Kehtivas ELi HKSi direktiivi artikli 10 lõikes 3 on loetletud valdkonnad, mida saab käsitleda KHG heite vähendamise eesmärkide investeeringutena. Loetelu on põhjalik ja hõlmab endas tegevusi mitmes erinevas valdkonnas, sealhulgas sotsiaalseid tegevusi elanikkonna abistamiseks üleminekust tingitud negatiivsete mõjude korral. Eesti huvi on, et seda ELi HKSi tulu kasut amise sihtotstarvete loetelu ei kitsendataks. Kehtiva direktiivi kohaselt tuleb enampakkumistulust vähemalt 50% kasutada kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ELi HKSi direktiivis ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud valdkondades. See ei välista riigil investeerimast ka suurema osakaalu saadud tulust nimetatud valdkondadesse. Kuid arvestades kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi suurenemist ning sellest tingitud vajadust täiendavate investeeringute järele kogu E Lis , on mõistlik, kui EL HKS enampakkumistulu kasutusel järgitakse kogu tulu kasutamisel põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning kliimaeesmärkide saavutamisse panustamisel kasutatakse võimalikult suure sünergia saavutamiseks nii erinevate EL eelarvest toetatavate fondide vahendeid kui ELi HKS enampakkumistulu. Enampakkumistel saadud tulu laekub riigieelarvesse ja seda kasutatakse kooskõlas riigieelarve strateegiaga. Eesti enampakkumistel saadud riigieela rveline tulu vahemikul 2013-2020 on toodud tabelis 6 . Tabel 6. Eesti enampakkumistulu EL HKSis perioodil 2013-2020. Aasta LHÜ enampakkumistulu (€) 2013 18 073 820 2014 7 408 855 2015 21 125 300 2016 23 568 750 2017 39 307 630 2018 139 888 650 2019 141 389 935 2020 143 521 965 Euroopa k omisjoni ettepaneku kohaselt seatav uus ELi HKSi ülene KHG heite vähendamise eesmärk tähendab senisest kiiremat LHÜde vähendamist süsteemis. Kuna LHÜ hind on sõltuvuses turu nõudlusest ja komisjoni esitatud mitmetest kliimapaketi ga muudetavatest asjaoludest , siis on keeruline prognoosida riigi tulusid perioodiks 2021-2030, kuid eelduslikult on LHÜde turuhind tulevikus valdavalt kasvutrendis . Arvestades ELi HKSi tuluprognoosi perioodiks 2021-2030, siis tulenevalt müügikoguste vähendamisest LHÜ enampakkumistulu ajapikku pigem väheneb isegi kõrgemate LHÜ turu hindade korral. Samas on nii riigil kui erasektoril jätkuvalt suur investeeringuvajad us rohepöörde elluviimi seks . Selle tõttu tuleks toetada enampakkumistulule 100% kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmise kohustuse nõuet. Eeldades, et ELi HKSi direktiivide muudatused jõustuksid 2024. aastal, tuleks sellise muudatuse korral uuendada ELi HKSi tulu kavandatud kasutust riigi eelarvestrateegia s (RES). 2022. aasta kevadel koostatakse RES aastateks 2023-2026. Seetõttu tuleks ELi HKSi direktiivi s ELi HKSi tulu kasutuse muudatus tega arvestada juba RES perioodi lõpuaastateks . Euroopa k omisjon soovib teatud mahus käsitleda ELi HKSi tulu osaliselt ka uue E Li omavahendina. 2021. aasta septembri seisuga kavatseb komisjon avalda da sellekohase ettepaneku osa ELi HKSi tulude omavahendina käsitlemiseks 2021. aasta lõpus. 2018. aastal kavandas komisjon EL 2021-2027 eelarveperioodi ettepaneku osana20% EL HKS tulu suunamist EL omavahendiks; tookordsetel läbirääkimistel seda ettepanekut ei toetatud. Eesti toetab i nnovatsioonifondi suurendamis t Euroopa Komisjoni ettepaneku kohases suurusjärgus ja katteallikatest , et toetada uute innovatiivsete tehnoloogiate turule toomist ning seeläbi kasvuhoonegaaside heite vähendamist . Leiame, et i nnovatsioonifondi vahendeid peaks saama kasutada kõikides Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiiviga reguleeritavates sektorites . Selgitus : Innovatsioonifondi suurus on aastatel 2020–2030 450 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, mis müüakse regulaarselt enampakkumisel sarnaselt EL liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate LHÜdega . Innovatsioonifond loodi 2018. aastal vastu võetud ELi HKSi direktiivi muudatusega. 2020. aastal müüdi I nnovatsioonifondi esimese taotlusvooru väljakuulutamiseks 50 miljonit kauplemisperioodil 2013-2020 üle jäänud LHÜd . Ülejäänud 400 miljonit LHÜd müüakse neljanda kauplemisperioodi LHÜde kogusest perioodil 2021-2030 iga l aasta l võrdsetes kogustes. Euroopa k omisjon on teinud ettepaneku I nnovatsioonifondi suurendamiseks 50 miljoni LHÜ võrra. Sellest 40 miljonit LHÜd võetakse kogusest, mis eraldatakse ettevõtetele tasuta , ning 10 miljonit LHÜd liikmesriikide enampakkumise kogusest. Arvestades, et EL liikmesriikidele enampakkumiseks mõeldud LHÜde kogus on mitusada miljonit ühikut aastas, on 10 miljoni LHÜ I nnovatsioonifondi viimine marginaalse mõjuga riigi tuludele, sealhulgas Eesti enampakkumistuludele. Samal ajal on Eesti ettevõtted ja teadus-arendusasutused 2021. aasta seisuga juba aktiivselt I nnovatsioonifondist projektidele toetust taotlenud . Eestis on ü ks ettevõte ka I nnovatsioonifondist taotletud vahendeid saanud, kuid pidi projektist loobu ma . Oluline on r iigi poolt läbi mõelda , kuidas toetada Eesti ettevõtteid vahendite taotlemisel ja võimaldada projekt e ellu vii a . Eesti peab otstarbekaks I nnovatsioonifondi suurendamist osaliselt EL riikide enampakkumiskoguse arvel, ent ei toeta selle fondi tarvis riikide koguste suuremahulist vähendamist. Saadud tulu eest rahastatakse innovatiivseid madala CO 2 - heitega tehnoloogiaid ja protsesse energiamahukates tööstustes. Muuhulgas toetatakse süsiniku püüdmise ja talletamise ( carbon capture and storage , CCS) ning süsiniku püüdmise ja kasutamise ( carbon capture and storage , CCU) tehnoloogiaid. Lisaks toetatakse ka innovatiivseid taastuvenergia tootmise ja energia talletamise tehnoloogiaid. Eesti leiab, et I nnovatsioonifondi hetkel kehtivad reeglid, sealhulgas rahastatavate projektide maksimaalne rahastusmäär 60% , on olnud piisavad, et motiveerida ettevõtteid investeeringuteks vahendeid taotlema. Seda on näidanud ka 2020. aastal toimunud esimese taotlusvooru väga suur taotlemisaktiivsus. Kokku esitati taotlusi 21,7 miljardi euro mahus . Taotlusvooru maht oli 1 miljard. On oluline, et I nnovatsioonifond rahastaks nõuetele vastavaid projekte võimalikult paljudes EL i piirkondades. Sell eks tuleb taotlusvoorudesse laekunud projektide hindamisel lähtu d a kokku lepitud põhimõtetest, mille kohaselt võetakse arvesse ka regionaalset tasakaalustatust. Kui merendussektor lisatakse ELi HKSi , on oluline, et I nnovatsioonifondi vahendeid oleks võimalik kasutada ka merenduses toimuva innovatiivsete tehnoloogiate arendamiseks ja kasutusele võtmiseks, et soodustada laevadest tekkiva KHG heite vähendamist. Eesti toetab Euroopa K omisjoni ettepanekut m oderniseerimisfondi suurendamise suurusjärgu ja katteallika kohta . Leiame, et tuleb tagada m oderniseerimisfondist juba kavandatud investeeringute järjepidevus liikmesriikides. Selgitus : Moderniseerimisfond on loodud perioodiks 2021–2030 ELi HKSi direktiiviga kümnele ELi liikmesriigile, kelle SKP 2013. aasta tasemega oli alla 60% võrreldes ELi keskmisega (Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Ungari, Horvaatia), et toetada kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemist , esmajoones taastuvenergeetika ja energiatõhususe arendamiseks. O luline on , et vähemalt kuni 2030. aastani oleks hetkel kehtivas ELi HKSi direktiivis sätestatud Moderniseerimisfondi toetust saavate liikmesriikide arvestamise alused samad, mis 2018. aastal kokku lepiti. Moderniseerimisfondi suurus on 2% ELi HKSi ühikute üldkogusest vahemikul 2021–2030. See arvatakse maha liikmesriikidele enampakkumiseks suunatud LHÜde kogusest. Pärast Suurbritannia lahkumist EList on M oderniseerimisfondi arvestuslik suurus hetkel kehtivate ELi HKSi direktiivi sätete korral 275,6 miljonit ühikut. Ühikud müüakse enampakkumisel ühtlaselt kogu perioodi vältel. Eesti osakaal M oderniseerimisfondist on 2,78% ehk ligikaudu 7,66 miljonit ühikut perioodiks 2021-2030. Arvestades LHÜ keskmiseks turuhinnaks perioodi peale 50 eurot, on Eesti prognoositav tulu M oderniseerimisfondist perioodi 2021-2030 peale kokku ligikaudu 383 miljonit. Nende ühikute müügist saadavat tulu on valitsuskabineti 04.03.2021 nõupidamise otsuse kohaselt kavas kasutada avaliku sektori hoonete energiatõhususe programmi ning vähese heitega ühistranspordi arendamise programmi elluviimiseks. Euroopa k omisjon on teinud ettepaneku suurendada M oderniseerimisfondi 2,5% võrra LHÜ üldkogusest alates direktiivi muudatuste jõustumisele järgnevast aastast. Arvestades k omisjoni ajaraami ja ettepanekut võtta direktiiv i muudatused vastu juba 2023. aastal, siis eelduslikult võiks see säte rakenduda 2024. aastal. Kokku lisatakse ettepaneku kohaselt Moderniseerimisfondi ligikaudu 181 miljoni täiendava t LHÜd . Täiendavalt lisatud LHÜd eraldatakse liikmesriikidele, kelle SKP inimese kohta oli perioodil 2016-2018 alla 65% E Li keskmise. LHÜde Eesti osakaal täiendavast Moderniseerimisfondi mahust on 2,2% ehk 3,98 miljonit ühikut. Kui võtta eelduseks perioodi ühikute keskmine turuhind 50 eurot, tähendab see prognoosi kohaselt ligi 199 miljonit eurot perioodiks 2024-2030. Uus heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem hoonetele ja maanteetranspordile Eesti on kahtlev Euroopa K omisjoni ettepaneku suhtes luua hoonetele ja maanteetranspordile kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ning leiab, et selle otstarbekus ja mõjude põhjendatus vajab aruteludel täiendavat hindamist. Eesti lähtub läbirääkimistel põhimõttest, et juhul, kui süsteem luuakse, peaksid selle tulud laekuma olulises osas otse liikmesriikidele kasutamiseks viisidel, mis aitavad kompenseerida süsteemiga kaasnevaid negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid enim puudutatud leibkondades, piirkondades ja vajaduse korra l ettevõtluses ning toetavad innovatsiooni ja investeeringuid uue süsteemiga hõlmatud sektorites. Samuti on Eestile oluline, et uut heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ei rakendataks täielikult enne 2026. aastat ning oleks tagatud meetmed turušoki riskide leevendamiseks. Eesti kujundab uue kauplemissüsteemi kohta edasised seisukohad sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest ja neil kujundatavatest lahendustest. Selgitus : Euroopa komisjon on teinud kliimapaketi raames ettepaneku luua maanteetranspordi ja hoonete sektoritele eraldiseisev heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (HKS), mis oleks sarnane kehtivale HKSile ning seaks kütusemüüjatele ja sooja- ning jahutusetootjatele kohustuse osta enda kasutatud ja aruannetes kajastatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite mahus enampakkumisturult lubatud heitkoguse ühikuid ( LHÜd ). Uus süsteem rakenduks alates 2026. aastast. Komisjon näeb uut kauplemissüsteemi kui täiendavat majanduslikku stiimulit CO 2 -heite vähendamiseks kauplemis süsteemiga hõlmatavates sektorites ning see aitaks saa vutada liikmesriikide eesmärke jõupingutuste jagamise määruses (JJM), mille kohaldamisalasse kuuluvad jätkuvalt nii maanteetranspordi kui hoonete sektor. Seega käsitletakse uue HKSi loomist hoonetele ja maanteetranspordile JJMi eesmärgi saavutamisele kaasa aitava täiendava EL-ülese poliitika­instrumendina. Esialgsete hinnangute kohaselt võivad uue kauplemissüsteemi mõjul väheneda hoonete ja maanteetranspordi KHG heitkogused Eestis perioodil 2026-2030 kokku ligi 200-300 kt CO 2 ekv võrra, see oleks oluline täiendav panus Eesti 2030. aasta JJMi eesmärgi täitmisesse. Kui uue HKSi läbirääkimistel ei suudeta liikmesriikide muresid lahendada, peab arvestama, et komisjon on näinud uuel kauplemissüsteemil olulist rolli ELi 2030. a asta -55% KHG heite vähendamise eesmärgi täitmisel. Kui selle süsteemi loomist ei toetata, tuleb teiste läbirääkimisteks esitatud kliimapaketi õigusaktide eelnõudega (taastuvenergia direktiiv, energiatõhususe direktiiv, sõidukite CO 2 -heite normide määrus) seotud kohustused üle hinnata ja vajadusel neis seatud kriteeriume, tingimusi ja sihttasemeid tugevamaks muuta. Samuti on oluline, et komisjon näeb kauplemissüsteemi kui üht olulist meedet teel kliimaneutraalsuseni ka pikemas vaates – kõnealuste sektorite heitkoguste täiendav vähendamine on jätkuvalt oluline ka pärast 2030. aastat, seda peab riigisiseselt sobivaimate heite vähendamise meetmete valimisel arvesse võtma. Perioodil 2030-2050 võib uus HKS olla riikidele järjest tõhusam instrument, et fossiilkütuste kasutus kauplemisturu-põhiste hinnasignaalide mõjul lõpetada. Komisjoni ettepaneku kohaselt suunataks osa uue hoonete ja maanteetranspordi kauplemissüsteemi tuludest ELi omavahenditeks (eeldatavasti ca 25%, konkreetse omavahendite ettepaneku esitab komisjon 2021. aasta lõpus) ja suurem osa liikmesriikide eelarvesse (ca 75%). Eesti osakaal kauplemissüsteemi tuludest on ca 0,26%, mis põhineb Eesti 2016.-2018. aastate maanteetranspordi ja hoonete sektorite heite osakaalul kogu ELi vastavate sektorite heitest. Uue HKSiga koos loodava kliimameetmete sotsiaalfondi maht vastaks komisjoni hinnaprognoosi alusel 25%- le süsteemi ühikute müügitulust (LHÜ pikaajalise keskmise ühikuhinna 50 € a lusel arvutatuna), see laekuks omavahendina EL eelarvesse. Uuest fondist oleks Euroopa komisjoni ettepaneku kohaselt võimalik rahastada ajutisi toetusi madala energiaostuvõime ja suureneva transpordikuluga seoses haavatavamatele sihtrühmadele, aga ka investeeringuid hoonete ja transpordisektori KHG heite vähendamiseks. Eesti toetuse osakaal kogu fondi mahust on fondimääruse ettepaneku kohaselt 0,29%. Tabel 7. Eesti prognoositav enampakkumistulu 50 € LHÜ hinna korral perioodil 2026-2030, mis tugineb komisjoni ettepaneku mõjuhinnangus esitatud andmetele. EL- ülene LHÜde piirmäär* ( mln t CO 2 ekv ) EE LHÜde üldkogus (mln) EE enampakkumis-tulud (mln €) 25% EL eelarvesse* 0,26% LHÜ hind 50 € 2026 1265,3 3,3 164 41 2027 916,2 2,4 119 30 2028 761,8 2,0 99 25 2029 704,7 1,8 92 23 2030 647,6 1,7 84 21 2026-2030 4295,59 558 140 * Arvestades, et 150 mln LHÜd eraldatakse Innovatsioonifondi ning 2026. aastal väljastatakse turule süsteemi sujuva käivitamise eesmärgil 130% mahus ühikuid. Uue HKSi loomisel on oluline arvestada, et kütuste kallinemise mõju võib olulisel määral kanduda lõpptarbijani. Üldise sotsiaalmajandusliku mõju kõrval on Eesti jaoks oluliseks murekohaks ka meie geograafiline asukoht, mis tingib vajaduse veondussektoris läbida pikemaid vahemaid ning tankida rohkem kütust. Arvestatavas osas Eesti territooriumist on väljakutseks ka maanteetranspordile alternatiivsete veoliikide puudumine. Eelneva tulemusel võib uuel HKSil olla Eesti majandusele tervikuna konkurentsivõimet arvestatavalt pärssiv mõju, kui suud eta piisavalt kiiresti üle minna alternatiivsete kütuste kasutamisele ja suurendada energiatõhusust. Arvestuslikult kasvavad transpordi hinnad loodava HKSi mõjul suurusjärgus ca 5-10% . Süsteemiga kaasnevatest negatiivsetest sotsiaalmajanduslikest mõjudest puudutatud piirkonnad on enim mõjutatud ka hinnakõikumistest, mistõttu on vajalik, et ka uues HKSis tagaks LHÜ hinna stabiliseerimismehhanism hinnašokkide korral piisava paindlikkuse. Komisjoni ettepaneku kohaselt täiendatakse direktiivi sättega, mis käsitleb liigselt järsku hinnatõusu ja selle mõju leevendamist. Selleks eraldatakse turustabiilsusreservist 50 miljonit LHÜd , kui hoonete ja transpordi HKSi LHÜ hind on kaks korda kõrgem kui viimase järjestikuse kuue kuu keskmine. On oluline hinnata, kas see on piisav järskudele hinnašokkidele reageerimiseks ning läbirääkimistel leida võimalusi võimalike järskude hinnatõusude mõjule paindlikumaks reageerimiseks turustabiilsusreservi toel. Võttes arvesse Eesti geograafilist asukohta ning „Eesmärk 55“ toetavate meetmete (nt alternatiivkütuste taristu ettepanek) ajakava, on oluline, et uus süsteem ei tohiks täielikult rakenduda enne 2026. aastat, st kauplemissüsteemi rakendamisel oleks piisav üleminekuaeg, mis tagab kulutõhusate alternatiivide piisavas mahus kättesaadavuse. Eestile on see eriti oluline, kuna maanteel ei ole kaubaveole enne 2030. aastat ka Rail Balticu eeldatava valmimisaja tõttu Kesk-Euroopa suunal arvestatavat alternatiivi ning raskeveokite säästvate kulutõhusate tehnoloogiate turule tulek ei pruugi antud ajaraamis toimuda. See puudutab valusamalt perifeerseid piirkondi, kuhu ja kust kaubaveo transpordikulu on suur. Samas on oluline, et uus kauplemissüsteem on eelkõige kütuse pakkujatele suunatud meede ja süsteem annab neile võimaluse kõrgema fossiilse kütuse hinna juures tuua turule alternatiive, mis muutuvad tänu uuele süsteemile konkurentsivõimelisemaks. Sektorite KHG heitkoguste vähendamiseks vajalike tehnoloogiate arendamine ja innovatsiooni edendamine sektorites on seetõttu Eesti jaoks eriti oluline ja uus kauplemissüsteem võib siinkohal kujuneda oluliseks tõukemehhanismiks. Eesti puhul on plaanitava muudatuse eeldatav CO 2 -heite vähenemine hoonete sektoris tagasihoidlik, sest suur osa hoonetest (kaugküttesektor) kuulub juba täna EL HKSi alla (60%). Soojatootjate, aga ka soojuse ja elektri koostootjate kaudu tekkiv mõju (HKS laieneb otseselt neile, kaudselt hoone omanikele) avaldub peamiselt käitajate väliselt – soojuse hinnakasvus ning elanike ostujõu muutuses – kuna on eeldatud, et soojatootmises saab kulude kasvu üle kanda sooja müügihindadesse. See omakorda tähendab, et kõige suurem (ajutine, arvestades energiatõhususe edendamist ning üleminekut taastuvenergiaallikate kasutusele) negatiivne mõju saab olema just madalama sissetulekuga inimeste hulgas, kuna soojatarbimine ei sõltu üksnes inimeste sissetulekutest. Plaanitav HKSi laiendamine hoonetele ei oma seega CO 2 -heite vähendamiseks olulist mõju ning hoone omanikel puudub tihti võimalus ka alternatiivsete kütuste kasutamiseks. Plaanitavad HKSi laiendamisest tekkivad tulud ei pruugi aga olla piisavad madalamate sissetulekuga inimestele tekkivate negatiivsete mõjude leevendamiseks. Leiame, et juhul, kui maanteetranspordi ja hoonete sektorile luuakse uus HKS, peaks saama süsteemi tulusid kasutada võimalikult suures mahus sotsiaalsete mõjude ja kasvava energiavaesusriski leevendamiseks ning liikmesriikides nendes sektorites kliimaeesmärkide saavutamisse panustavate meetmete toetamiseks. Eelistame seejuures uue HKSi tulude kasutamist olulises mahus liikmesriikide kaudu, et võimaldada sünergia tekkimist liikmesriikide teiste rahastusallikate toel võetavate samasuunaliste meetmetega. Näiteks võimaldaks uue HKS i kauplemistulu kasutamine analoogselt olemasoleva HKSi tulu kasutusega liikmesriikides kasutada kauplemistulu võimalikult kiirelt ja tõhusalt maanteetranspordi ja hoonete sektori energiatõhususe suurendamiseks ja heite vähendamiseks ning haavatavamatele sihtrühmadele ajutise negatiivse mõju leevendamiseks, võimalikult suures koosmõjus teiste allikate vahendite kasutusega. Loodav HKS maanteetranspordile ja hoonetele oleks Euroopa Lii du ülene instrument, mis annaks kindluse, et kõikidel mõjutatud osapooltel on võrdne konkurentsipositsioon. Süsteemi käivitamine ühtlustaks KHG heite eest HKS i sektorites tasutavat määra võrreldes potentsiaalse olukorraga, kus erinevates liikmesriikides oleks KHG heite ühiku eest tasutavad summad võimalike erinevate lahenduste kombinatsioonis erinevad. See tooks kaasa neis sektorites KHG heite vähendamise kõigis riikides ja aitaks seeläbi kaasa nii liikmesriikide kui i 2030. a JJM sektorite sihttaseme saavutamisele. Jõupingutuste jagamise määrus Toetame jõupingutuste jagamise määruse Euroopa Liidu ülese eesmärgi suurendamist 40 protsendini aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga ja sellest tulenevat liikmesriikide sihttasemete uuendamist, et kindlustada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamine 55% v õrra aastaks 2030 võrreldes 1990 . aastaga ja liikuda sujuvamalt kliimaneutraalsuse poole aastaks 2050. Toetame Euroopa K omisjoni ettepanekut jaotusvõtme kohta, mille järgi jaguneb täiendav eesmärk liikmesriikide vahel eelkõige riikide elatustasemest lähtudes ning vähem lähtudes heitkoguste vähendamise meetmete kulutõhususest erinevates riikides. Peame oluliseks kehtivat põhimõtet, et liikmesriigid saavad ise leida sektorite üleselt otstarbekaimad võimalused sihttasemete saavutamiseks. Selgitus : Eesti toetab Euroopa k omisjoni pakutud tasakaalu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide seadmisel, millega tõstetakse Euroopa Liidu ülest ELi HKSi direktiiviga hõlmatud sektorite eesmärki seniselt 43%- lt 61%- le aastaks ja jõupingutuste jagamise määruse eesmärki seniselt 30%- lt 40%- le . Vastavalt komisjoni ettepanekule tõuseks Eesti riiklik KHG heite vähendamise sihttase jõupingutuste jagamise määruse valdkondades aastaks 2030 senise lt 13%- lt 24%- ni (võrre l des 2005 . a tasemega). Eesti e esmärgi kasv on võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Eesmärgi saavutamine oleks Eestile suur väljakutse, millesse peavad panustama kõik määrusega hõlmatud sektorid. Eesti jaoks tähendab kasvavate eesmärkide täitmine valdkondlike poliitikate ülevaatamist , sh transpordisektori maksupoliitika reformimist, ning täiendavate meetmete võtmist kõikides määrusega hõlmatud sektorites. Tagada pole vaja mitte üksnes olemasolevate meetmete plaanitud kujul rakendumine, vaid ka teatud meetmete rakendamise kiirendamine ning uute, süsteemset lähenemist toetavate meetmete väljatöötamine ja elluviimine. Samuti on vajalik, et täiendavate meetmete mõju KHG heite vähendamisele on võimalik riiklikus KHG inventuuris arvesse võtta, mistõttu on olulised nii juba käimasolevad kui ka edasised arendustööd algandmete ja heitetegurite täpsustamisel, et täiendada inventuuri metoodikaid ja saada seeläbi ka parem ülevaade meetmete ja lisauuringute vajadusest. Panustama peab teadus- ja arendustöösse ning rakendama uusi rohetehnoloogiaid, luues seeläbi majandusele uut lisa nd väärtust ja aidates saavutada algatuse eesmärke. E esmärgi saavutamiseks vajalikud meetmed panustavad ka strateegia s „ Eesti 2035 “ seatud majanduse ja elukeskkonnaga seotud sihtide saavutamisse. Eesti peab senisest rohkem tähelepanu pöörama ka sellele, et meetmed kujundatakse ja neid rakendatakse viisil, mis tagab prognoositava mõju , ning et sektori arengut ja seda toetavaid investeeringuid vaadatakse tervikuna. Eesti puhul on see eriti oluline just transpordisektoris, kus võimalus ja vajadus KHG heite vähendamiseks on JJM i sektoritest suurim. Kuna riikide lähtetase on erinev, siis peab riikidele jääma paindlikkus koostöös ettevõtete ja elanikega valida sobivaimad lahendused ja meetmed kliimaeesmärkide saavutamiseks. JJM sektori riiklike eesmärkide tõstmisele lisaks on heite vähendamise saavutamiseks vajalik tagada, et täiendavad ELi tasandi meetmed toetaksid JJM sektorites riiklike eesmärkide täitmist. Kui näiteks biogaasi tootmine ja kasutamine aitab vähendada nii põllumajanduse kui ka transpordisektori heidet, tuleb antud meetme rakendamist toetada paketis läbivalt. Peame oluliseks jõupingutuste jagamise määruses kehtivate paindlikkusmehhanismide tugevdamist vastavalt komisjoni pakutule ja nende kasutamise võimaldamist lisanduvate eesmärkide saavutamisel, et tagada liikmesriikidele kulutõhusus. Teeme ettepaneku lisada Eesti nende riikide hulka, kellel on võimalus kasutada paindlikkust jõupingutuste jagamise määruse ja Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi vahel. Selgitus : Euroopa Liidu 2030. a kliimaeesmärgi ning kliimaneutraalsuse saavutamisse peavad panustama kõik sektorid, sh on oluline tugevdada ka nende sektorite rolli, mis jäävad välja heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist. Samas tuleb eesmärkide ülevaatamisel säilitada liikmesriikidele paindlikkus KHG heite vähendamisel, arvestades liikmesriikide heitkoguste erinevat jaotust ELi HKSi ja JJM sektorite vahel. Suuremate heite vähendamise eesmärkide seadmisel tuleb lisaks tugevdada ka paindlikkusmehhanismide kasutamise võimalusi, et riikidel oleks võimalik leida parim lahendus KHG heit e vähendamiseks. Tervitame seniste paindlikkusmeetmete säilitamist komisjoni ettepanekus ja peame oluliseks, et paindlikkusmeetmed nagu heitkoguse ühikutega kauplemine, ühikute ülekandmine ja laenamine jäävad vähemalt samale tasemele kehtivas määruses sätestatuga. Kehtiva määruse kohaselt võivad liikmesriigid laenata aastatel 2021–2025 heitkoguse ühikuid kuni 10% ulatuses ning aastatel 2026–2029 kuni 5% ulatuses järgmiseks aastaks eraldatud ühikutest, samuti on võimalik varasemate aastate ühikute ülejääk kanda edasi järgmistesse aastatesse. Samuti toetame JJMi ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) vahelise paindlikkuse säilitamist , mis annab liikmesriigile võimaluse arvestada oma seniseid edusamme süsiniku sidumisel maakasutuses. See võimaldab nende sektorite üleselt lähtuda KHG heite vähendamisel ja sidumise parandamisel meetmete kulutõhususest. Kuigi Eestile on seatud kõrge eesmärk ka LULUCF - sektoris , ei ole välistatud sidumise ülejäägi tekkimine , mida Eesti saaks JJMi eesmärgi täitmiseks kasutada . L isaks teiste siseriiklike meetmete planeerimisele LULUCF is on s iinkohal oluline arvestada, et väljatöötamisel on uus metsanduse arengukava, mille raames tehtavad Eesti metsamajanduse pikaajalised valikud mõjutavad oluliselt LULUCF sektori KHG sidumist. Lisaks peame oluliseks, et vaadatakse üle kriteeriumid, mille alusel saavad osad liikmesriigid kasutada paindlikkust ELi HKSiga ehk kasutada ELi HKSi ühikuid JJM i eesmärkide täitmiseks. See tähendab, et ELi HKSi ühikud, mida liikmesriigid otsustavad kasutada JJM i nõuete täitmiseks, arvestatakse maha EL i HKSi liikmesriikide enampakkumisel müüdavast kogusest. Kehtiva JJM i kohaselt on see õigus üheksal liikmesriigil, kelle riiklikud heite vähendamise e esmärgid ületavad oluliselt nii ELi keskmist eesmärki kui ka nende KHG heite kulutõhusa vähendamise potentsiaali või kes ei eraldanud 2013. aastal tööstusrajatistele tasuta ELi HKSi ühikuid. Need riigid on Austria, Belgia, Taani, Soome, Iirimaa, Luksemburg, Holland, Malta ja Rootsi. Eesti aga nõutud kriteeriume ei täida, mistõttu tuleb arvestada, et paindlikkuse laiendamine Eestile on väga ebakindel. Paindlikkusmeedet saavad kasutada ka Euroopa Majanduspiirkonna riigid Island ja Norra, kuna nad on leppinud ELiga kokku JJM rakendamises. Aastatel 2021–2030 kasutatavaks iga-aastaseks maksimaalseks piirmääraks antud paindlikkuse raames on seatud 2% iga riigi J J M 2005. a asta heitkogustest , välja arvatud Iirimaa, Luksemburg ja Island, mille lubatud piirmäär on 4%. Enam ik nimetatud riikidest plaanivad paindlikkust ELi HKSiga ka maksimaalses ulatuses kasutada, erandiks on Holland ja Rootsi, kes on otsustanud seda mitte kasutada. Komisjoni muudatusettepaneku ga paindlikkusmeede oluliselt ei muutu ks , ainult Malta piirmäär tõuse ks 7%- ni . Paindlikkus EL HKSiga annaks Eestile JJM sektorite eesmärkide täitmise mõttes suurema kindluse ja tagaks üleüldise KHG heitkoguste vähendamise kulutõhususe. S amas on oluline arvestada, et JJM i eesmärgi täitmiseks kasutatavad ühikud võetakse EL HKSi enampakkumisele minevatest ühikutest maha, mis tähendab, et seeläbi väheneb riigi tulu EL HKS i enampakkumisest, samas annab see võimaluse vältida JJMis ühikute ostmise vajadust , juhul kui riik eesmärki ei täida. Riigile ei teki ühikute ülekandmisest täiendavat kulu ning ka EL i HKS i kohuslased ei kaota tasuta ühikuid. Kui eeldada, et paindlikkuse laiendamisel oleks ka Eesti osakaal 2% 2005. aasta heitkogustest ja EL i HKSi LHÜ keskmine hind oleks 50 eurot (pigem konservatiiv n e hinnang), siis tunnistaks Eesti iga-aastaselt kehtetuks ligi 123,9 kt JJMi heitkoguseid ja 6,2 mln euro väärtuses HKSi ühikuid. Kogu perioodi peale kokku oleks selle meetme maksumus Eesti jaoks seega 62 miljonit eurot. Paindlikkust kasutavad riigid pidid teavitama JJMi s kasutatavate ühikute koguse enne perioodi algust, seega kui ühikuid JJMis vaja ei lähe, lähevad need HKSi ühikud raisku. Arvestades, et HKSi paindlikkus võimaldaks Eestil JJMi heitkoguseid vaid statistiliselt vähendada ja pärast 2030. aastat on vaja jätkata heitkoguste vähendamist määrusega hõlmatud sektorites, võib osutuda otstarbekamaks suunata need rahalised vahendid kohe tegevustesse, mis aitavad sektorite heidet vähendada. Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite normide määrus Toetame uutele sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele kehtestatud CO 2 - heite normide ülevaatamist ja rangemate normide kehtestamist, et mõistlikult kiirendada Euroopa Liidus heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutusele võtmist ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist , vähendamaks kulutõhusalt CO 2 - heidet. P eame oluliseks, et elektrisõidukite muu keskkonnamõju vähendamiseks võetakse meetmeid akude vastupidavuse ja hoolsuskohustuse suurendamiseks. Selgitus : Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO 2 -heite normid on osutunud tõhusaks poliitikavahendiks ning mõjutanud tootjaid pakkuma nüüdisaegseid ja uuenduslikke keskkonnasõbralikke sõidukeid. Küll aga ei ole see piisav, et kindlustada transpordisektori heite vähenemine vajalikus mahus ning tagada seeläbi sujuvam üleminek kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. ELi transpordisektorist pärinev heide moodustas 2018. aastal ligi 23% kogu EL kasvuhoonegaaside heitest ning on viimastel aastatel kasvanud. Heiteta sõidukid aitavad vähendada nii maanteetranspordi tekitatavat CO 2 -heidet kui ka panustada õhusaasteainete vähendamisse. Ettepanekus sätestatud uute kergsõidukitega seotud CO 2 -heite vähendamise eesmärgid 2030. ja 2035. aastaks tagavad, et ELi autotööstus säilitab oma tehnoloogilise juhtpositsiooni ning suurendab seeläbi oma konkurentsivõimet ja edendab tööhõivet. Samas on oluline tagada, et null- ja vähese heitega sõidukite laialdasema kasutuselevõtt viidaks läbi viisil, mis ei põhjusta olulist keskkonnakahju tooraine tagamisega seotud peamiselt kolmandates riikides ega tooks kaasa süsinikuleket - tuleb minimeerida akude tootmisega kaasnev negatiivne keskkonnamõju. Pikaajaliste sihtide seadmine, nagu on täielik nullheitega sõidukite tootmisele üleminek alates aastast 2035, annab tööstussektorile selge signaali ja tagab etteaimatavuse investeeringute tegemiseks, tööhõive edendamiseks ning innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamiseks. ELi ja riikide tasandil võetavate vastavate kõrvalmeetmete toel suurendatakse eeldatavasti investeeringuid laadimistaristusse. Kiirem üleminek null- ja vähese heitega sõidukitele pakub tarbijatele võimaluse kütuste säästmiseks, kuna CO 2 -heite normidest tulenev väiksem kütusekulu kaalub üles võimaliku kallima sõiduki ostuhinna. Paralleelselt tehakse ka samme elektrisõidukite muu keskkonnamõju vähendamiseks. Uue patareide ja akude määrusega tuleb elektrisõidukite akudele teisese toorme kasutamise, CO 2 -jalajälje deklaratsiooni ja olelusringi maksimaalse CO 2 -jalajälje piirväärtuse kehtestamis e nõu ded, mis nõuded peaksid vähendama elektrisõidukite keskkonnamõju. Kui kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevast direktiivist saab 2022 II kv artalis mootorsõidukite määrus, siis seal kajastatakse tõenäoliselt ka tootmist, kasutamist ja nende olelusringi lõppu. See peaks kaasa tooma ka teisese toorme nõude ja CO 2 -piirväärtuste kehtestamise, eesmärgiga vähendada tulevikus elektrisõidukite keskkonnamõju. Peame oluliseks, et gaasimootoriga ühissõidukeid ja raskeveokeid saaks turule tuua ka pärast 2035. aastat, et toetada biometaani kui keskkonnasõbraliku gaasilise kütuse kasutamist transpordis. Selgitus : Eesti huvi on biometaanil töötavate ühis sõidukite ja raskeveokite turustamise ja kasutamise võimaldamine ka pärast 2035. aastat. Muudatusettepanekuga kaasneb oht, et tootjad lõpetavad gaasil töötavate sõidukite/mootorite arendamis- ja turustamistegevused, mis võib kaasnevalt omada negatiivset mõ ju ka 2021. a asta seisuga üheks suhteliselt keskkonnasõbraliku ks kütuseks peetaval biometaanil töötavate raskeveokite ja busside turustamisele ja kättesaadavusele. See seaks omakorda löögi alla siseriiklikud alternatiivkütuste tootmise, turustamise ja kasutamise eesmärgid ning nende kaudu maanteetranspordi KHG heite vähendamise võimalused viidatud valdkondades (eelkõige ühistransport). Biogaas peaks jääma soositavaks alternatiivkütuseks vähemalt seni, kuni ühisturul on suudetud kasutusse võtta mõistlikult toimiv ja kättesaadav taastuvallikatel põhinev vesinikuenergia tehnoloogia ja taristu. Eesti on teinud ja tegemas olulisi pingutusi, et käivitada biometaani turg, ning seeläbi mitmekesistanud keskkonnasõbraliku alternatiiviga kütuste portfelli. Biometaani kasutamine kogub hoogu ühistranspordisektoris, kus vanad diiselbussid asendatakse järk-järgult biometaani bussidega ning seni, kuni teised keskkonnasõbralikud tehnoloogiad pole antud valdkonnas piisavalt küpsed (nt. maapiirkondades on elektribussidega opereerimine keeruline , kuna ühe laadimiskorraga ei võimalda tehnoloogia veel vajaliku pikkusega vahemaid läbida), ei peaks ennetavalt turubarjääre looma. Biometaan , mis on toodetud vastavalt biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele, toob kaasa kumulatiivset kasu ning lahendusi erinevate sektorite ja poliitikate (nt ringmajanduse) eesmärkide täitmisel. Näiteks tehakse biometaani tootmiseks investeeringuid eelkõige maapiirkondades, kus paikneb tootmiseks vajalik ressurss. Kodumaise tooraine vajadus biometaani tootmiseks ergutab biojäätmete taaskasutuse suurenemist, reoveesette käitluse parendamist, reoveekäitlusjaamade energeetilise sõltumatuse suurendamist, tõhustab lägakäitlust ja seeläbi parandatakse bioväetiste omadusi ja vähendatakse lägas peituvate umbrohuseemnete ja patogeenide levikut. Ühtlasi aitab biometaani tootmine ja kasutamine saavutada põllumajandussektori KHG heite vähendamise eesmärke ning vähendada süsinikumahukust transpordisektoris, mille mõjul paraneb välisõhu kvaliteet ja keskkond, sest väheneb transpordisektorist õhku paisatavate saasteainete hulk, kui biometaaniga asendatakse vedelkütuseid. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF määruse muutmine Eesti toetab Euroopa Liidu ülese sidumise eesmärgi suurendamist LULUCF sektoris -310 Mt CO 2 ekvivalendini aastaks 2030, kuid liikmesriikidele seatud eesmärgid peavad olema realistlikud, arvestama ajaloolist maakasutust ja riiklikke eripärasid ning võimaldama piisavalt paindlikkusmeetmete rakendamist. Komisjoni poolt Eestile pakutavat eesmärki -2,5 Mt CO 2 ekv ivalenti me ei toeta, kuna leiame, et see ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ja võib kahjustada oluliselt mitme sektori (sh turbatootmise, põllumajandus- ja metsandussektori) konkurentsivõimet. Siduvate eesmärkide määramisel tuleks arvestuse aluseks võtta kõige uuemad ja täpsemad andmed, samuti arvestada metsarikaste riikide ajaloolist panust, metsade vanuselist struktuuri ning piiratud võimalusi metsamaa pi ndala ja tagavara suurendamiseks . Selgitus : Eesti toetab kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050 ning leiab, et sellesse peavad panustama kõik sektorid. Samuti toetab Eesti ELis -55% KHG netoheite saavutamist aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga ning et sellesse panustab muulhulgas ka LULUCF sektor läbi täiendava süsinikusidumise suurendamise. Leiame, et eelkõige tuleb siiski tegeleda KHG heite vähendamisega , tulenevalt piiratud võimalustest süsinikusidumist suurendada. ELi LULUCF sektori KHG netoheide oli perioodil 2016-2018 keskmisena tasemel -268 mln t CO 2 ekv . LULUCF sektoris ei piisa kliimaeesmärkide saavutamiseks ainult süsinikusidumise suurendamist toetavate meetmete elluviimisest, vaid aktiivselt tuleb panustada ka KHG heite vähendamist soodustavatesse tegevustesse kõigis maakasutuskategooriates ning panustama peavad kõik liikmesriigid . Rõhutame, et LULUCFi meetmete planeerimisel on oluline arvestada pikka perspektiivi, sest mitmete meetmete mõju avaldub kaugemas tulevikus nii süsinikubilansis kui sotsiaalmajanduslikus aspektis , arvestada tuleb ka mõjuga elurikkusele . Arvestama peab ka, et süsinikuvarude suurendamine toob endaga pikas perspektiivis kaasa metsade tervisliku seisundi halvenemise, väheneb võimekus kliimamuutustega kohaneda ja toota kvaliteetseid ja pikaajalisi puittooteid. Eesti LULUCF sektori KHG netoheide oli 2019. aastal -0,7 mln t CO 2 ekv ehk kogusidumine on langenud . Euroopa k omisjoni koostatud nn „olukorra jätkumise“ võrdlusstsenaariumi korral on Eesti LULUCF sektorile prognoositud heide 1,4 mln t CO 2 ekv 2030. aastaks. Selle järgi ei tuleks Eestile ka tänaste ko hustuste täitmine lihtsalt . Eesti enda prognoos näeb ette, et samamoodi jätkates oleks 2030. aastaks võimalik saavutada süsinikusidumine maksimaalselt tasemel -0,9 5 mln t CO 2 ekv (vt joonist 6 ) . Komisjoni poolt Eestile pakutav eesmärk aastaks 2030 (-2,5 mln t CO 2 ekv ) on 5 korda suurem kui meie praegune LULUCF sektori sidumise eesmärk (-0,5 mln t CO 2 ) ning enam kui 3,5 korda suurem kui oli 2019. aasta LULUCF sektori sidumine. Veelgi enam, võrreldes komisjoni koostatud võrdlusstsenaariumiga, tule ks Eestil asendada 1,4 mln t CO 2 ekv heidet -2,5 mln t CO 2 ekv sidumisega (vahe on ligi 4 mln t CO 2 ekv ) . Samu andmeid EL - üleselt vaadates ei ole Eestile seatud eesmärk proportsionaalne ei võrreldes praegu võetud kohustustega ega ka võrdlusstsenaariumitega . Leiame, et e esmärkide jaotamise loogika ei ole piisavalt põhjendatud ega läbipaistev ning sidumisvõimekus ja mõju liikmesriikide spetsiifiliselt on hindamata . Joonis 6 . LULUCF sektori kogu KHG sidumise ja heite prognoos maakasutuskategooriate kaupa aastani 2050, kt CO 2 ekv . Allikas 2021. aasta LULUCF sektori aruanne . Perioodil kuni 2030 on LULUCF sektor tervikuna veel siduv sektor, kuid alates 2032 muutub juba heitvaks sektoriks. Komisjoni mõjuhinnangus väidetakse, et eesmärkide jaotus on proportsionaalne, kuna see on kulutõhusalt saavutatav. LULUCF uuringu järgi on Eestile pakutav -2,5 mln t CO 2 ekv eesmärk saavutatav, kuid seletuskirjas näitena analüüsitud meetmete elluviimine üsna lühikese perioodi jooksul on kulukas ning sellega kaasnevad olulised muutused ja negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud (vt mõjude peatükki) . Seejuures on kõige olulisema kumulatiivse mõjuga metsastamise programm, suure, kuid ajutisema mõjuga on ka saematerjali tootmise suurendamine. Need koos märgalade metsastamisega on ka isetasuvad investeeringud: pikas perspektiivis saadakse tulu, mis katab esimestel aastakümnetel tehtud kulud. Teisalt just eelistatud heite vähendamise meetmed avaldavad väiksemat mõju ning toovad samas kaasa olulise sotsiaal-majandusliku mõju. Seetõttu on oluline tagada, et KHG heitkoguste vähendamine toimuks järk-järgult ja kulutõhusal viisil ega kahjustaks ettevõtete konkurentsivõimet. Uute eesmärkide seadmine peab tuginema lisaks k omisjoni mõjuhinnangule ka liikmesriigi hinnangule, mis arvestab riikide ja majandusvaldkondade eripäradega. Täiendavate meetmete rakendamine eeldab uusi kokkuleppeid erinevates valdkondades, sh tuleb arvestada juba kokkulepituga arengudokumentides ning seadusandlikul tasandil ning arvestada täiendava ajakuluga nende muutmiseks. Süsiniku sidumise suurendamise meetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta ka mõju keskkonnale, eelkõige elurikkusele, ning sotsiaalsetele ja majanduslikele eesmärkidele. Eestile seatud -2,5 mln t CO 2 ekv eesmärgi arvestus põhineb 2020. aastal esitatud riiklikus KHG inventuuriaruandes ( National Invent o ry Report , NIR) esitatud LULUCF sektori keskmise sidumise andmetel perioodil 2016-2018 (-2,1 mln t CO 2 ekv ), millele komisjon on arvestuses kasutatava majandatava ala pindalast lähtuvalt lisanud täiendava sidumise eesmärgi -0,4 mln t CO 2 ekv . Seega lähtutakse mitte sidumispotentsiaalist, vaid 3-aastase perioodi keskmisest. Kuna riikidele seatakse uued siduvad kohustused (sihttasemed), siis on oluline, et sihttaseme määramisel kasutatakse kõige uuemat riiklikku KHG aruannet (NIR). See annab võimaluse kasutada kõige täpsemaid teadaolevaid andmeid , sh Euroopa lõikes ka kliimamuutustest põhjustatud muutusi viimastel aastatel, ning võtta arvesse ka vahepealseid metoodika parendusi. 2021. aastal on Eesti valmis saanud ning esitanud uue ja täpsustatud NIRi , milles on tulenevalt arvutusmetoodika muutumisest ning andmete täpsustamisest ja parendustest LULUCF sektori keskmine sidumine perioodil 2016-2018 väiksem: -1,8 mln t CO 2 ekvivalenti. Eesti le on oluline kõige uuemate ja täpsemate andme te arvesse võtmine 2030. aasta eesmärgi seadmisel. Seda toetab ka k omisjoni enda lähenemine riiklike sihttasemete määramisel perioodil 2026-2029, kus tuginetakse värskematele andmetele, 2025. aastal esitatavale NIRile ning selles toodud LULUCF sektori keskmisele sidumisele perioodil 2021-2023. Seega kasutatakse kõige viimast NIRi ning sama soovime ka praegu 2030. aasta eesmärgi sätestamisel, et kasutataks kõige uuemat NIRi . Samuti on oluline, et riikide eesmärkides oleks võimalik teha tehnilisi korrektuure ( technical correction ) kuni kohustusperioodi lõpuni. Metsade sidumist puudutava LULUCF arvestuspõhimõtte saab lihtsustatult taandada metsa tagavara kasvule. Kuna iga-aastaselt hinnatakse muutust, siis sidumise suurendamiseks peab tagavara pidevalt kasvama. Seega sidumisvõime kasv (netojuurdekasvu suurenemine) eeldab metsamaa pindala suurendamist ja/või majandusmetsades täiendavate metsakasvatuslike võtete rakendamist. Eesti leiab, et LULUCF sektori regulatsioon peab toetama EL metsastrateegia seisukohti, sh 2030. aastaks Euroopas vähemalt kolme miljardi lisapuu istutamist, mida tuleb teha aga ennekõike Euroopa metsavaestesse piirkondadesse (28.10.2021 Vabariigi Valitsuses kinnita tud EL metsastrateegia Eesti seisukoh ad ) . Et metsarikastel riikidel on keeruline metsamaa pindala veelgi suurendada ja vastupidi, regionaalarengu ja muude , sh looduskaitseliste eesmärkide tagamiseks tuleb kohati hoopis metsapindala vähendada , siis tuleb sihttasemete seadmisel arvesse võtta nende riikide ajaloolist panust metsa pindala laiendamisel ja/või vajadusel näha ette täiendav kompensatsioon (nt nagu on kehtivas määruses Soomele ette nähtud täiendavad kompensatsiooniühikud). Metsastamise ja puude istutamise meetmeid tuleks ennekõike rakendada kahjustatud maadel (näiteks endised tööstus- või kaevandusalad), osana metsade taastamisest, ning linnapiirkondades, välja arvatud linnalähedased põllumaa d ja väärtuslikud pärandniidud. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kliimamuutusi ja maakasutust käsitleva raporti kohaselt võib jätkusuutlik maakasutus, sh jätkusuutlik metsamajandamine, ennetada ja vähendada maa degradeerumist, säilitada maa tootlikkuse ja ümber pöörata ebasoodsad kliimamuutuste mõjud maa degradeerumisele. See võib panustada ka kliimamuutuste mõju leevendamisse ja sellega kohanemisse. Maa seisundi halvendamise vähendamine ja ümber pööramine võib pakkuda kogukondadele kulutõhusust, vahetut ja pikaajalist kasu ning toetada kestliku arengu eesmärke ( Sustainable Development Goals , SDG ) koos kliimamuutuste mõju leevendamise ja sellega kohanemisega. Samuti võib jätkusuutlik metsamajandus vähendada metsamaa kasutuse muutmist (st, et ei hakata eelistama teisi maakasutusviise) . Seetõttu on metsanduses oluline võimaldada riikidel jätkata selliste metsamajanduslike võtete kasutamist, millega on võimalik pikas perspektiivis suurendada metsade tootlikkust, süsiniku sidumist ja –varu ning parandada metsa tervislikku seisundit, sh arvestades muude metsa kui ökosüsteemi funktsioonide säilimisega. See on oluline selleks, et liikuda metsade ühtlase vanuselise jaotumise poole, kuid mida Komisjoni ettepanekus pakutud arvestuspõhimõtted ei võimalda piisavalt. Eesti maakasutussektoris on täiendavate meetmete rakendamine süsiniku sidumise suurendamiseks piiratud. Samas on kliimaeesmärkide saavutamiseks oluline võimaldada vananevate ja kahaneva süsiniku sidumise võimega tulundusmetsade noorendamist eesmärgiga tagada jätkuv pikaajaline süsinikdioksiidi sidumine. LULUCF uuringu andmetel moodustavad Eestis majandatavate metsade kuni 10 aasta jooksul uuendusraie kriteeriumitele vastavad puistud 44% pindalast. Seega on Eesti majandusmetsad ebaühtlase vanuselise jaotusega. Jätkusuutliku metsamajandamise eesmärgiks on säilitada ja parandada kõikide metsatüüpide keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi nii praeguste kui tulevaste põlvkondade hüvanguks. Metsade jätkusuutlik majandamine aitab suurendada süsinikuvarusid metsamullas, talletada süsinikku puittoodetes ja asendada mittetaastuvate materjalide kasutust puidu kasutusega ning pakkuda lahendust ka metsasüsiniku küllastusprobleemile, mille korral vananev majandusmets enam süsinikku juurde ei seo (st süsinikuheide ja sidumine tasakaalustuvad üksteist) . Seega on metsa jätkusuutliku majandamisega võimalik kaasa aidata atmosfääri KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisele metsade raadamise ja degradeerumise vähendamise, metsade kaitse, metsa taastamise, majandamise intensiivistamise ning metsade ja ülestöötatud puittoodete süsinikuvaru suurendamise kaudu , . Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud LULUCF sidumisvõimekuse uuring analüüsimaks kompleksselt LULUCFi sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Uuringus ei ole arvestatud teiste keskkonnavaldkonna eesmärkidega nagu nt elurikkuse ja ringmajanduse eesmärgid. LULUCF uuringus on kirjeldatud LULUCF sektori täiendavaid meetmeid ja nende potentsiaali süsiniku sidumise suurendamisel, millest järeldub, et täiendavate meetmete rakendamisel (joonis 7 ) on võimalik tõsta 2021-2030 perioodi keskmist LULUCF sektori sidumist kuni 0,5 mln t CO 2 ekvivalendi võrra. LULUCF uuringu järgi on Eestile pakutav -2,5 mln t CO 2 ekv eesmärk saavutatav, kuid toob kaasa märkimisväärsed kulud ja negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh ettevõtete konkurentsivõime kahanemise. LULUCF sektoris süsiniku sidumise suurendamiseks tuleks täiendavalt kasutusele võtta mitmeid meetmeid: metsastamine, peenpuidust saematerjali tootmise kasv, täiendav tselluloositootmine, haritavate turvasmuldade viimine rohumaaks, aiandusturba kaevandamise vähendamine, jääksoode ja mahajäetud ammendatud turbatootmisalade korrastamine märgalaks või nende metsastamine ja looduslikkuse taastamine, hõredate puistuste ennakraie, metsakultiveerimise pindala tõstmine ning raiemahu vähendamine. Neist viimane meede on LULUCF sektori KHG netoheidet kõige enam ja kiiremini mõjutav . LULUCF uuringus analüüsitud raiestsenaariumidest viiksid majandusmetsa vanuselise struktuuri ühtlustumisele kiiremini arvestuslangi ja ühtlase kasutuse stsenaariumid, samas kui küpsuslank ja uuendusraie 5 miljonit m 3 suurendaksid ebaühtlust veelgi. Uuringus vaadeldi nelja erinevat raiestsenaariumi ning pikas perspektiivis metsamaa tagavara kasvab kõigi nelja stsenaariumi puhul, kuid mitte järjepidevalt 80 aasta jooksul. Kasv võib olla nii vaadeldava perioodi alguses, kesk- või lõpuosas. Metsa tagavara kasvul on kasvukohast, metsa liigilisest koosseisust, tervislikust seisundist ja vanusest tulenevad bioloogilised piirid. Kõige enam kasvab metsa tagavara uuendusraie 5 miljonit m 3 stsenaariumi korral, kõige vähem aga ühtlase kasutuse stsenaariumis. 5 miljonit m 3 stsenaariumi korral on ka süsinikuvaru puitses biomassis ja puittoodetes oluliselt suurem (sajandi lõpu poole isegi ligi kaks korda) kui teiste stsenaariumite korral. Siinkohal on oluline lisada, et nimetatud stsenaariumi süsinikuvaru hakkab alates 2070. aastast vähenema ning pikemas perspektiivis läheneb ülejäänud stsenaariumitele. Metsamaa ja puittoodete KHG netosidumine on pikemas perspektiivis (ehk siis vaatega kuni sajandi lõpuni) nullile lähenev kõikide raiestsenaariumite korral. Erinevused stsenaariumite vahel seisnevad selles, kui kiiresti süsiniku sidumine nullile läheneb ja kas aastal 2030 metsamaa ja puittooted ning ka LULUCF sektor tervikuna on sidujad või emiteerijad . Joonis 7 . Kasvuhoonegaaside netoheide LULUCF sektoris erinevate raiestsenaariumite korral perioodil 1990–2100 (kt CO 2 ekv ). Metsakasvatuslike tegevustega on võimalik mõjutada nii metsa süsinikusidumise võimekust, seotud süsiniku kogust kui metsast saadava puidu kvaliteeti ja tulu. Lähtudes sotsiaalmajanduslikest aspektidest ja eesmärgist liikuda metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole on üks võimalik metsa majandamise stsenaarium ühtlase kasutuse stsenaarium , kuid selle korral ei ole Eestil võimalik täita Komisjoni ettepanekus toodud 2030. aasta sihttaset. LULUCF arvestuspõhimõtted ja seatud eesmärk ei võimalda arvestada vajadusega majandada metsi selliselt, et oleks võimalik liikuda metsade ühtlase vanuselise jaotuse poole. Seega on vajalik Eesti eesmärk i oluliselt vähendada lähtudes metsade olemist ja uuematest andmetest (eelistatud) , võimaldada täiendavat kompensatsiooni ( Soome näide), seejuures sõltumatult loodusõnnetuste olemasolust, või muuta riiklike eesmärkide seadmiseks kasutatavat arvutusmetoodikat selliselt, et metsade olemit ja kestliku metsamajandamise põhimõtteid saaks eesmärgi seadmisel arvesse võtta. Komisjoni ettepanekus toodud sihttaset -2,5 mln t CO 2 ekv on Eestil võimalik täita vaid raiemahu vähendamisel ka siis, kui võtta kasutusele kõik uuring us välja toodud teised meetmed. On oluline toonitada, et k oguraiemahu vähenemisel suureneb küpsete majandusmetsade pindala ja osakaal oluliselt ning selle tulemusena suureneb omakorda häiringute oht ja väheneb puittoodetesse seotava süsiniku kogus. Majanduslikust vaatest toob see kaasa lisandväärtuse languse, kallimate sortimentide osakaalu vähenemise, väheneva omanikutulu ja investeeringud metsakasvatusse. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) kirjeldab uuringus , et kuigi raie vähendamine võib olla kuni sajandi keskpaigani (2030-2050) lihtsaim viis metsade süsiniku sidumist suurendada, siis on sellel negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud metsandussektoris ja tõenäoliselt põhjustaks metsade süsinikuvaru küllastumise, sama näitab ka Eesti LULUCF sektori sidumisvõimekuse uuring . Et ümber pöörata käesolev metsade süsinikuvarude vähenemine, tagamaks metsal põhineva biomajanduse vastavus ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega, tuleb metsade juurdekasvu suurendamiseks metsi majandada ja uusi maid metsastada. Lisaks leitakse töös, et metsakasutuse suurendamine metsade vanuselise jaotuse ebaühtluse tõttu ja nn ’ebasoodne’ suurem raiemaht toob läbi asendusefekti ja süsiniku sidumise puittoodetesse kasu võrreldes tavapraktikatega kasu kliimamuutustega võitlemisel. Täna LULUCF määruse ettepanekus toodud paindlikkusmeetmed ei ole piisavalt selged ning vajavad edasist täpsustamist ja vastuseid. Näiteks, loodusõnnetuste korral paindlikkuse kasutamisel on seatud kriteeriumiks, et paindlikkust saab kasutada vaid juhul, kui kogu EL maa arvestuskategooriate heide ületab sidumise. Ei ole selge, kuidas on see seotud varasema artikliga, mis lubas jätta sellise heite arvestusest välja. Samas võivad sagenevad loodusõnnetused olla ise põhjuseks, miks sektoriüleselt eesmärki ei saavutata. Kompensatsiooni saamiseks eeldatakse edasiste häiringute ärahoidmiseks meetmete kavandamist, mis aga ei pruugi olla seatud eesmärkide korral saavutatavad, st ei arvesta liikmesriigi metsade eripäradega ega vajalike metsa majandamise võtetega. Metsapoliitika kujundamise pädevuse jätmist liikmesriigile ja metsanduse kliimavõtmest laiemale käsitlemise vajadusele rõhutavad ka 28.10.2021 Vabariigi Valitsuses kinnitatud EL metsastrateegia seisukohad , sh sõnastustes: 1.1. „Lisaks metsaga seotud kliima ja elurikkuse eesmärkidele, mis on silmapaistvalt integreeritud strateegiasse, tuleb tähelepanu pöörata ka metsade ja metsasektori üldisele potentsiaalile ning kestlikkuse majanduslikule ja sotsiaalsele mõõtmele.“ ja 1.2. „Metsade eest vastutavad liikmesriigid ning Euroopa Liidus metsaga seotud otsused ja poliitika peavad austama subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust metsapoliitika valdkonnas. Euroopa Liidu tasemel ei ole mõistlik ega proportsionaalne piirata ja ette kirjutada detailseid metsamajandamise ja metsakasvatuslikke meetmeid. Peame oluliseks, et metsamajandamisvõtteid käsitletaks tasakaalukalt ja terviklikult, leides tasakaalu erinevate vajaduste ja eesmärkide vahel ja jättes liikmesriikidele rakendamisvabaduse.“ Eesti toetab ühtse põllumajanduse, metsanduse ja muu maakasutuse sektori moodustamist alates 2031. aastast ja selle kliimaneutraalsuse saavutamist ELi üleselt aastaks 2035, juhul kui riiklike eesmärkide seadmisel arvestatakse riikide lähtekohtade ja eripärade ning võimalustega sidumist suurendada või heidet vähendada. Siduvate eesmärkide seadmisel maasektoris tuleb silmas pidada, et need ei mõjutaks negatiivselt toidujulgeolekut ja muude keskkonnaeesmärkide saavutamist , sh elurikkuse säilitamist. Selgitus : Euroopa Komisjoni ettepanek on laiendada alates 2031. aastast määruse reguleerimisala põllumajandussektori muude kui CO 2 heitkogustega, hõlmates seeläbi kogu maakasutussektori ühe kliimapoliitika raamistiku instrumendiga ning määrata kindlaks liidu 2035. aasta maakasutussektori kliimaneutraalsuse eesmärk. Eesti toetab ühtse maasektori loomist, kuna see toob kõik maapoliitika ja maakasutuse kujundamisega otsustuskohad ühte sektorisse kokku ning võimaldab pidada arvestust ja saada parem ülevaade maakasutusega seotud kliimamõjudest. Maasektori kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleks komisjonil teha 2025. aastaks ettepanekud riiklike siduvate eesmärkide määramiseks. Peame oluliseks, et riiklike eesmärkide määramisel arvestataks riiklike eripärade ja võimalustega sidumist suurendada või heidet vähendada. Euroopa tasandil on metsastamine ühe võimalusena oluline, kuid arvesse tuleb võtta, et metsarikastes riikides on elurikkuse ja toidujulgeoleku seisukohast oluline ka muu maakasutus. Mitmekesine maastik pakub rohkem ökosüsteemiteenuseid ning just avamaastik, sh põllumajandusmaa loob seda mitmekesisust metsade vahele. Põllumajandusmaa ise paljude liikide elupaigana peab võimaldama ekstensiivistamist ja mitmekesisust ning pikaajalistel rohumaadel ja poollooduslikel kooslustel on oluline roll mulla süsinikusisalduse säilitamisel. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et paljud pärandniidud on tänaseks metsamaana arvel ja oleme olukorras, kus elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb pärandniidud hoopiski taastada. Samuti tuleb arvestada tolmeldajaid käsitleva ELi algatusega , mille üks eesmärk on kaitsta tolmeldajate looduslikke elupaiku ja parandada tolmeldajate elupaiku põllumajandusmaastikus. Arvestades siinjuures veel põllumajandusmaa toidutootmise põhieesmärki, on Eestis keeruline leida metsastamiseks sobivat maad. Seetõttu leiame, et metsarikastes riikides on oluline eelkõige säilitada olemasolevaid metsavarusid, tagades sellega süsiniku sidumine metsades, metsamullas ja puittoodetes. Üksnes 25% Eesti pindalal tegeletakse põllumajandusega ning Eestis on põllumajandusmaa majandamine oluliselt ekstensiivsem võrreldes teiste ELi riikidega. Eestis on ELi riikidega võrreldes madal loomkoormus ning madal taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine. Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heited moodustavad EL põllumajanduse KHG heitest marginaalse osa – 0,35 %. 2020. aastal esitatud riikliku KHG inventuuriaruande järgi on Eesti ELi riikide lõikes põllumajandussektoris 1990. aastaga võrreldes suurimate KHG heite vähendajate hulgas, kuid 2005. aastaga võrreldes on heide mõnevõrra suurenenud. Heite suurenemine on tingitud tootmise taastumisest pärast ELiga liitumist. Leiame, et sihttasemed ei tohi negatiivselt mõjutada toidujulgeolekut ning ajaloolisi heitkoguste kõikumisi on vaja kohustuste ja eesmärkide seadmisel arvestada. Samuti ei saa unustada, et põllumajandusel on peale kliimaeesmärkide ka majanduspoliitilised (toiduga kindlustamine, tootlikkuse kasvatamine), sotsiaalpoliitilised (tootjatele sissetuleku tagamine, maapiirkondades elanikkonna majandustegevuse säilimine, ääremaastumise vältimine ning tasakaalustatud regionaalne areng) ja keskkonnakaitselised eesmärgid (vee- ja mullakaitse, elurikkuse säilitamine) ning julgeolekupoliitiline dimensioon, mis avaldub näiteks nii piirialadel asustuse säilitamises, toiduga varustatuse tagamises kui ka sotsiaalpoliitilise stabiilsuse säilimises. Tuleb leida toimiv tasakaal tootmise vajaduste ja võimaluste vahel, rakendades meetmeid, mis soodustavad kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist, kuid samal ajal ei pärsi põllumajandus- ja toidutööstuste konkurentsivõimet ega kahjusta toidujulgeolekut, sealjuures tuleb vältida viljakate põllumuldade või karjatamiseks kasutatavate püsirohumaade metsastamist või toidutootmiseks kasutamisest väljalangemist. Looduslike rohumaade hulgas võivad olla kõrge bioloogilise väärtusega rohumaad, mille säilitamine on tähtis avamaastike liigirikkuse säilitamiseks, mis on olulised rohekoridoride tugialadena ja aitavad vältida maastike ja elupaikade killustumist ning seeläbi liikide väljasuremist. Looduslikel rohumaadel on puhveraladena oluline roll ka kliimamuutustega kohanemises. Kliimaeesmärkide saavutamisel peame silmas pidama ka teisi keskkonnakaitse eesmärke, sh bioloogilise mitmekesisuse säilitamist. Enne looduslike rohumaade metsastamist on vaja läbi viia nende inventuur, et selgitada välja alad, mida on vajalik hoida looduslike ilmega rohumaadena elurikkuse säilitamise eesmärkide täitmiseks. Samuti tuleb enne avatud alade lõplikku metsastamist kaaluda Eestis veel vähe kasutatud põllumajandustootmise vormi agrometsandust . ÜPP strateegiakava 2021-2027 kaudu soovime edaspidi toetada väärtuslike püsirohumaade hoidmist ja majandamist. Ka nende puhul on selliste alade eelnev välja selgitamine vajalik, sest tegemist võib olla ka rohumaadega, mis ei ole veel põllumajandus maana PRIA registris ja/või mis ei paikne Natura 2000 või muudel kaitsealadel. Eesti teeb ettepaneku töötada EL tasemel välja suunised puidu asendusefekti arvutamiseks ja laialdasemaks kasutamiseks. Selgitus : mets seob atmosfäärist fotosünteesi teel süsinikku ja ladestab seda biomassi ja mulda. Kui metsas toimub raie, siis osa puidus olevast süsinikust seotakse toodetesse, teine osa kasutatakse energia tootmiseks ja kolmas osa jääb jäätmetena metsa. Kui metsa panus süsiniku sidujana ja hoidjana on üldteada, siis puittoodete kogupanust on vähem teadvustatud. Puittoodete panus KHG netoheide vähendamisel ja kliimaneutraalsuse poole liikumisel jaguneb kaheks: 1) otseselt toodetes seotud süsinik; 2) fossiilsete toodete asendamine ja seeläbi KHG heite vähendamine teistes sektorites ehk asendusefekt. Asendusefekti hindamisel kasutatav asendusfaktor hindab kui palju KHG heidet välditakse, kui puidust tooteid kasutatakse sama funktsiooni täitvate fossiilsete toodete asemel. See on oluline info, mille kohta ei ole praegu häid võrreldavaid andmeid ning mida ei ole seetõttu ka avalikkusele hästi kommunikeeritud . Metsasektori panuse hindamisel kliimamuutuste leevendajana on aga just asendusefekt võtmekohaks. Kõik muutused süsiniku talletajates on ajutised, kuna majandamis võtete samaks jäämisel süsinikuvaru lõpuks stabiliseerub. Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline tõsta süsiniku koguhulka, mis on seotud metsa biomassi , mulda ja puittoodetesse, kuid pikas perspektiivis on sellel piirid. Samal ajal asendusefektist tulenev mõju on pidev. Asendusefekt võimendub järjepidevalt, süsinikku saab puitu taassiduda ning sama süsinikukogus jääb ringlema, st puidukasutuse „võit“ võimendub ajas. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ülevaates on öeldud, et vajalik on süsteemne ja terviklik vaade – oluline on kompleksselt hinnata süsiniku sidumist metsa, puitoodetesse ning samal ajal arvestada ka asendusefektiga. Raiemahtude vähendamine näib lihtsa lahendusena metsade sidumis võime suurendamiseks lühikeses perspektiivis, kuid sellega kaasnevad negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud ning see viib ka pikemas perspektiivis küllastumiseni. Sellega kasvab ka oluliselt oht looduslike häiringute tekkeks (põlengud, tuuleheide, üraskid), mis toovad kaasa süsinikuheite. Lisaks, kui raiete ja puidukasutuse vähenemisel toimub vastupidine asendus, kus puittoodete asemel kasutatakse fossiilseid materjale, suureneb KHG heide oluliselt. Vastupidisel juhul viib raiemahu kasv suurema süsinikusidumiseni puittoodetes ja sellega kaasneks ka suurem asendusefekti mõju, kuid samas ei kompenseeriks see väiksemat süsiniku sidumist ja süsinikuvaru vähenemist metsades. Jätkusuutlike majandamisotsustega on võimalik kasvatada metsade netojuurdekasvu ning sellega ka puittoodete ja asendusefekti osa sidumisvõime suurendamisel. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Kliimapaketi ettepanekud saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis. Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti sisendit Maaeluministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Rahandusministeeriumilt. Kõigilt ministeeriumitelt saabus ka ettepanekuid, mida on seisukohtades arvesse võetud. SELETUSKIRI Euroopa Liidu metsastrateegia aastani 2030 (COM(2021)572) 1. Algatuse eesmärk Euroopa Liidu uus metsastrateegia aastani 20301 on üks Euroopa rohelise kokkuleppe2 juhtalgatusi, mis põhineb Euroopa Liidu elurikkuse strateegial aastani 20303 ja milles käsitletakse metsade multifunktsionaalseid rolle. Strateegia eesmärk on tagada terved ja vastupanuvõimelised metsad, mis suurendavad elurikkust, panustavad kliimaeesmärkide saavutamisse, parandavad inimeste toimetulekut ning toetavad ring- ja biomajandust. Strateegia aitab muuhulgas saavutada Euroopa Liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% ja saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning täita Euroopa Liidu võetud kohustust suurendada kasvuhoonegaaside sidumist looduslikes neeldajates, nagu on ette nähtud kliimamääruses4. Strateegiale on lisatud tegevuskava, mille alusel on kavas istutada Euroopa Liidus 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit lisapuud, järgides hoolikalt ökoloogilisi põhimõtteid. Strateegias esitatakse visioon ja konkreetsed meetmed, et suurendada Euroopa Liidus metsade pindala ja parandada nende kvaliteeti ning tugevdada nende kaitset, taastamist ja vastupanuvõimet. Strateegiaga soovitakse kohandada Euroopa metsi, et tulla toime kliimamuutustest tingitud uute tingimuste, äärmuslike ilmastikunähtuste ja neist tingitud suure ebakindlusega. See on eeltingimus, et metsad saaksid ka edaspidi täita oma sotsiaal- majanduslikke funktsioone ning aidata hoida maapiirkonnad ja -elanikkond elujõulisena. Selleks propageeritakse võimalikult elurikkuse- ja kliimasõbralikke metsamajandamistavasid samal ajal ja koostoimes tugeva ja kestliku metsapõhise biomajanduse toetamisega. Puitu kasutavate tööstusharudega on seotud 20% Euroopa Liidu tootmisettevõtetest, need tagavad 3,6 miljonit töökohta ja nende aastakäive on 640 miljardit eurot. Strateegias kutsutakse üles kasutama puitu optimaalselt kooskõlas kaskaadkasutuse põhimõttega ning seatakse esikohale puittooted, millega on võimalik asendada fossiilkütuste põhised tooted. Strateegia kohaselt on samuti kavas arendada välja rahalised stiimulid, et tasuda metsaomanikele ja -majandajatele selle eest, et nad tagavad ökosüsteemiteenuseid. Strateegias on esitatud peamised poliitikasuunad ja Euroopa Komisjoni kavandatud meetmed (ca 69 väga erineval tasemel tegevust), mis mõningatel (9) juhtudel ka tähtaegadega. Algatuste kohta koostatakse detailsemad Eesti seisukohad vastavalt vajadusele koos vastavate mõjuhinnangutega pärast seda, kui Komisjon on kavandatavad õigusaktide eelnõud aastate 2021-2024 jooksul esitanud. Strateegias on mainitud ka LULUCF määrust (EL) 2018/841, mille muudatusettepanek oli osa „Fit for 55” paketist. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse (EL) 2018/841 muudatusettepanekute osas on ette valmistamisel. Algatustest kõige olulisem on kavandatav uus seadusandlik ettepanek Euroopa Liidu metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise kohta, mille osana peavad liikmesriigid koostama 2023. aasta esimeseks kvartaliks metsade ja metsandussektori kohta metsade strateegilised kavad. Viimane on Komisjoni poolt liikmesriikide pädevuste 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0572&from=EN 2 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 3 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_884 4 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_335 1 kitsendamine. Euroopa Liidu 2013. a metsastrateegia kestis aastani 2020 ning Euroopa Liidu Nõukogu oma 2019. aasta aprilli järeldustes nägi vajadust uue Euroopa Liidu metsastrateegia järele. Euroopa Liidu metsad laienevad, talletavad süsinikku, pakuvad puitu ja mittepuidulisi tooteid ja hüvesid, aitavad kaasa bioloogilisele mitmekesisusele, maapiirkondade tööhõive ja elujõulisuse säilitamisele. Siiski on olulisi ohte ja väljakutseid, mis seotud peamiselt metsade tervise, elurikkuse, kliimamuutuste ja majandusliku kestlikkusega. 1.1 Koostajad Seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Rauno Reinberg ([email protected]; 626 2923) ning välissuhete osakonna nõunik Sander Sipelgas ([email protected], 626 2833). Kaasatud olid ka Keskkonnaministeeriumi looduskaitse - ja kliimaosakondade eksperdid. Keskkonnaministeeriumi vastutav asekantsler on Marku Lamp ([email protected], tel 626 2960). Seisukohtade koostamises ja kujundamises osalesid Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti on lähtunud oma seisukohtade koostamisel 24.09.2020. a Vabariigi Valitsuse istungil heakskiidetud elurikkuse strateegia ja Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 14.-15. oktoobri 2019. a istungi raames Vabariigi Valitsuse 10.10.2019. a istungil heakskiidetud seisukohtadest Euroopa Liidu metsastrateegia kohta peale 2020. aastat ja lähtub neist ka edaspidi: • Uus metsastrateegia on oluline instrument jätkusuutliku metsamajanduse ja metsasektori rolli teadvustamisel, nähtavuse suurendamisel, majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamisel ning koordinatsiooni parandamisel erinevate poliitikavaldkondade vahel, eelkõige Euroopa Liidu tasemel. • Metsade eest vastutavad liikmesriigid ning Euroopa Liidus metsaga seotud otsused ja poliitika peavad austama subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust selles valdkonnas. • Uus metsastrateegia peab arvestama teiste poliitikavaldkondadega, kuna metsandus võib pakkuda lahendusi nii kliimamuutuste mõju leevendamisel ja kohanemisel kui ka elurikkuse, bioenergeetika ning bio- ja rohemajanduse edendamisel. 1.2 EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Mõned metsastrateegias välja toodud eesmärgid, näiteks bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliima eesmärgid on riigipiiride ülesed, millega ei saa tegeleda riigid üksikult või iseseisvalt ning on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Samas on Komisjon strateegias väljendanud kavatsust Euroopa Liidu tasandil esitada uusi õigusakte, mille osas liikmeriikidel puudub teadmine millist probleemi Euroopa Liidu õigusaktiga lahendama asutakse ja seni on need valdkonnad (näiteks metsapoliitika, sealhulgas riiklikud metsanduse arengukavad, metsaressursi andmed ja metsakasvatus) olnud liikmesriikide ainupädevuses. Kuna Komisjoni teatis, mis sisaldab mitmeid seadusandlikke ettepanekuid, käsitleb eesmärke ja nendeni jõudmise meetmeid väga üldisel kujul, on võimalik ettepanekute subsidiaarsust ja proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa Liidus on metsapoliitika kujundamine liikmesriikide pädevuses.5 5 https://ec.europa.eu/environment/forests/fpolicies.htm 2 1.3 Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Alljärgnevalt on lühidalt analüüsitud metsastrateegia üldisi mõjusid valdkonniti. Algatuse näol on tegemist Komisjoni strateegiaga, kus erinevad definitsioonid ning meetmete täpne sisu on veel kokku leppimata. Seetõttu on täpsemad mõjuhinnangud konkreetsete õiguslike algatuste ning strateegiate kohta võimalik teha tulevikus, kui Komisjon on esitanud vastavad eelnõude ja algatuste ettepanekud. Eesmärkide võimalikke mõjusid on praegu aga võimalik hinnata vaid üldiselt ja Komisjoni selgitused algatuste osas on sedavõrd ebamäärased, et praeguses etapis ei ole nende mõju võimalik hinnata. Mõju sotsiaal-majandusele Metsade ja metsandussektori hoidmine ja edendamine on majanduslikult selgelt põhjendatud. Metsadel ja metsandussektoril on mitu sotsiaal-majanduslikku funktsiooni ja nad toovad mitmesugust kasu, sealhulgas lisatöökohad ja majanduskasvu võimalused maapiirkondades ning kodanike füüsilist ja vaimset tervist toetav puhkefunktsioon. Euroopa Liidus on hinnanguliselt 16 miljonit erametsaomanikku ning 40 % metsast kuulub ühel või teisel moel riigi omandisse. Aastal 2018 töötas Euroopa Liidus traditsioonilises metsandussektoris (metsa majandamine, raie, saeveskid, puidupõhised tooted, korgi-, tselluloosi- ja paberitootmine) 2,1 miljonit inimest, kes lõid kogulisandväärtust mahus 109,9 miljardit eurot. Lisaks töötas 1,2 miljonit inimest puitmööbli ja pabertrükiste (näiteks raamatud ja ajalehed) tootmises, luues kogulisandväärtust vastavalt 25 ja 31 miljardit eurot. Aastal 2018 tegutses puitu kasutavates tööstusharudes 397 000 ettevõtet, mis moodustas 20% kõikidest tootmisettevõtetest kogu Euroopa Liidus. Lisades nendele tegevussuundadele paberdokumentide trükkimise, puidust soojuse ja energia tootmise ning puidupõhise ehitussektori, andsid laiendatud metsapõhised väärtusahelad rohelises majanduses 4 miljonit töökohta. Eestis metsanduse valdkond (metsa- ja puidusektor kokku) annab tööd peaaegu 28 000 inimesele. Kui arvestada kaudset ja kaasnevat mõju loob sektor peaaegu 59 000 töökohta. Metsa- ja puidusektoril on oluline panus Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti tööhõives, moodustades mõlemas piirkonnas ca. 15% regiooni tööhõivest. Eestis oli 2019. aasta lõpu seisuga 104 311 erametsaomanikku. Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus on 2,1832 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 14,7% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. See võtab arvesse nii sektori otsest, kaudset ja kaasnevat panust. Kui vähendada tänast raiemahtu 10 miljoni tihumeetrini väheneks loodav lisandväärtus 20% võrra. 1 miljoni tihumeetri puidu töötlemisel luuakse 174,66 miljonit eurot lisandväärtust. Metsa- ja puidusektoris tegutseb ligikaudu 3500 ettevõtet, mis moodustasid 2017. aastal 4% Eesti aktiivsetest ettevõtetest. Kõige suurema osa (ligi poole) sektori ettevõtetest moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted. Puidu keemilise töötlemisega tegelevaid ettevõtteid on Eestis vaid 2, kuid mis annavad kokku ca 5% sektori lisandväärtusest. Metsad pakuvad otseselt või kaudselt olulist kasu kõigi inimeste tervisele, mitte ainult neile, kelle elu on tihedalt põimunud metsa ökosüsteemidega, vaid ka metsadest kaugel asuvatele inimestele, sealhulgas linnaelanikele6. Metsade tähtsust on tunnustatud inimeste toiduga kindlustatuse, toitumise seisukohalt ja tervise seisukohalt. 6 http://www.fao.org/documents/card/en/c/cb1468en/ 3 Positiivne mõju majanduses avaldub seega kokkuhoitud tervisekulude kaudu, kuid ka inimeste kvaliteetsema ja suurema tööpanuse kaudu. Metsadel on positiivne tõestatud mõju füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele kui ka individuaalsele heaolule7. See on tähtis kriiside ajal, näiteks COVID-19 pandeemia ajal, samuti rahvatervise kontekstis selliste krooniliste probleemide lahendamisel nagu rasvumine, depressioon ja sellega seotud tööpäevade kaotus. Metsade mõjud inimeste tervisele ja heaolule võivad olla oma olemuselt kaudsed või otsesed, kuid üldiselt leitakse, et need viivad nii lühi- kui ka pikaajalisele tervise paranemisele. Juurdepääs metsadele, üldsuse metsa vaba aega veetma juhtimine on võtmetähtsusega tegurid, mis maksimeerivad väärtust tervisele ja heaolule. Mets pakub otsest kasu, sh sissetulekuallikat või elatist, ka ulukite, seente ja marjade korjamise ja mitmete teiste kaudu. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Mõju Eesti elus- ja looduskeskkonnale on positiivne. Kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne8. Kliimamuutuste valguses tuleb aga erilist rõhku panna just ökosüsteemide, sealhulgas metsade, kohanemisele, sealhulgas arvestada võimalike suurenevate kahjudega ka metsamaal, mille ärahoidmiseks peab riigil olema valmisolek ja võimalus planeerida tegevusi, mis tagavad muuhulgas metsade liigirikkuse ja geneetilise mitmekesisuse ning panustades pikas perspektiivis süsiniku sidumise võimekusse. Edendada tuleb taastumatute ja keskkonnakahjulike maavarade asendamisele taastuvate materjalidega näiteks puiduga ja sellest valmistatud pikaajaliste puittoodetega, mis on osa kliimamuututuste tekkepõhjuste vähendamisest. Mõju regionaalarengule Strateegia pakub võimalusi regionaalarengu edenemiseks. Vaja on suurendada koostööd erinevate osapoolte vahel (riik, omavalitsus, ettevõtted, metsaomanikud, teadlased ja kodanikud). Strateegia rakendamine võib mõjutada maapiirkondade tegevusalade struktuuri, sealhulgas primaarsektori ja osalt sekundaarsektori roll võib nii suureneda (biomajanduse edendamine) kui väheneda (täiendav looduskaitse) ning suurendada tertsiaarsektori (loodusturism, haridus) rolli. Näiteks on metsa- ja puidutööstus juhtiv valdkond eeskätt Kesk- ja Lõuna-Eestis. Kuivõrd strateegia rakendamisega võib kaasneda mõju ka sellele sektorile (vaata mõju majandusele), siis võib jätkusuutliku maapiirkondade arengu tagamiseks olla vajalik ümberõpe ning uute tegevusvaldkondade teke. 2. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 2.1 Lisaks metsaga seotud kliima ja elurikkuse eesmärkidele, mis on silmapaistvalt integreeritud strateegiasse, tuleb selgelt rohkem tähelepanu pöörata ka metsade ja 7 https://efi.int/sites/default/files/files/publication-bank/2021/EFI_K2A_04_2021.pdf 4 metsasektori üldisele potentsiaalile ning kestlikkuse majanduslikule ja sotsiaalsele mõõtmele. Selgitus: Eesti jaoks on oluline, et metsad on terved, produktiivsed ja looduslikult mitmekesised, vastupidavad, sh kliimamuutustele, aidates kaasa kestlikule arengule ning pakkudes majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja kultuurilist kasu praegustele ja tulevastele põlvedele. Metsastrateegia saab aidata kaasa metsasektoril reageerida ja panustada mitmesuguste poliitikavaldkondade arengutele. Uue metsastrateegiaga ja selle jätkutegevustega peaks edendama sidusat ja terviklikku nägemust jätkusuutlikust metsa majandamisest, määratlema peamised meetmed, mis on vajalikud metsa kestliku majandamise edendamiseks ning konkurentsivõime ja töökohtade loomise soodustamiseks, eelkõige maapiirkondades, ning mis tagavad samas metsade kaitse ja ökosüsteemi teenuste osutamise. Strateegia ja selle rakendamise puhul tuleks tugineda olemasolevatele strateegiatele, õigusaktidele ja rahvusvahelistele algatustele, sh arvestada protsessi FOREST EUROPE9 (edaspidi Euroopa metsad) raames tehtud tööd ja saavutatut10. Pan-Euroopa ministrite metsakaitseprotsessi Helsinki konverentsi resolutsiooni H111 kohaselt on metsade jätkusuutlik majandamine metsade ja metsamaade valdamine ja kasutamine sellisel viisil, määral ja tempos, mis säilitab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, taastumisvõime, elujõu ja potentsiaali täita nüüd ja tulevikus olulisi ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja ülemaailmsel tasandil, kahjustamata teisi ökosüsteeme. Metsastrateegia saab soodustada metsade majandamist nii, et oleks tagatud nende elurikkus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal täita ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata kõiki funktsioone. Metsadel on asendamatu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas. Metsastrateegia käsitleb ka metsade rolli muutuva kliima aspektist. Jätkusuutlik metsa majandamine, sh läbimõeldud metsastamine saab aidata suurendada süsiniku sidumist, vähendada metsatulekahjude esinemissagedust ja ulatust ning leevendada kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest tulenevat survet. Metsamajandamise abil on võimalik kliimamuutusi leevendada, kui metsade roll süsiniku- sidujana säilib või suureneb ning kasutusele võetakse biomaterjalid, mida võib kasutada ajutiste CO2 kogujatena või suurt CO2-heidet põhjustavate materjalide ja kütuste asendajatena. 2.2 Metsade eest vastutavad liikmesriigid ning Euroopa Liidus metsaga seotud otsused ja poliitika peavad austama subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust metsapoliitika valdkonnas. Euroopa Liidu tasemel ei ole mõistlik ega proportsionaalne piirata ja ette kirjutada detailseid metsamajandamise- ja metsakasvatuslikke meetmeid. Peame oluliseks, et metsamajandamisvõtteid käsitletaks tasakaalukalt ja terviklikult, leides tasakaalu erinevate vajaduste ja eesmärkide vahel ja jättes liikmesriikidele rakendamisvabaduse. Selgitus: Kuigi Euroopa Liidul on olemas mitmesugused metsaga seotud poliitikameetmed, ei viidata Euroopa Liidu toimimise lepingus ühisele Euroopa Liidu metsanduspoliitikale. Metsamajandamine ja kasutamine on kohandatud iga liikmesriigi oludega. Metsamajandamise ja metsakasvatuslikud meetmed peavad olema ökoloogiliste tingimuste varieeruvuse tõttu iga liikmesriigi otsustada ja riiklikus õigusloomes sätestada. Erinevad on metsade majandamise ajalugu ja praktika, kliima, mullastik, puuliigid liikmesriikides ja nii ei ole Euroopa Liidu 9 Üleeuroopaline poliitiline protsess, mille eesmärk on Euroopa metsade säästev majandamine https://foresteurope.org/ 10 https://www.foresteurope.org/sites/default/files/Assessment-of-the-achievements_FINAL.pdf 11 https://www.foresteurope.org/docs/MC/MC_helsinki_resolutionH1.pdf 5 tasandil võimalik ilma probleemideta ühtseid metsakasvatuslikke piiranguid kehtestada. Eestis on juba praegu väga detailselt ja rangelt reguleeritud metsade majandamine. Strateegias on rõhutatud metsamajandamisvõtete olulisust eelkõige keskkonna- ja kliimaaspektidest lähtuvalt, seejuures on jäetud tähelepanuta, et õigete ja õigeaegsete majandusvõtetega saavutatakse metsade hea tervislik seisund, elujõulisus ja vastupidavus ja oluline on ka majandamisvõtete sotsiaal-majanduslik tähtsus. Seega tuleks metsamajandamisvõtete rakendamist vaadata liikmesriigi tasandil, mis võimaldab terviklikuma lähenemise, sh leida mõistlik tasakaal erinevate vajaduste ja eesmärkide vahel. 2.3 Euroopa Liidu uue metsastrateegia raames peaks edendama meetmeid, mis aitavad liikmesriikidel toetada metsade kestlikku majandamist, et tagada terved ja elujõulised metsad. Metsastrateegia eesmärkide täitmiseks peab olema tagatud piisav rahastus ja kaasatud peavad olema erinevad rahastusallikad. Süsiniku põllumajanduse “(carbon farming) ja „süsiniku eemaldamise sertifikaadi“ (carbon removal certification) algatuste välja töötamisel tuleb arvesse võtta nimetatud algatuste mõju metsaomanikele, metsade terviklikule seisundile, metsastrateegias nimetatud eesmärkidele ning koosmõjule teiste strateegiatega. Samuti peame küsitavaks Euroopa Liidu sertifitseerimissüsteemi looduslähedasema metsamajandamise jaoks loomist, sest on juba olemas turupõhised rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimissüsteemid. Selgitus: Uus Euroopa Liidu metsastrateegia peaks soodustama meetmeid, mis aitavad kaasa metsade säästvale majandamisele ja mitmekülgsete funktsioonide ja ökosüsteemiteenuste pakkumisele, sealhulgas metsade kaitsele ja bioloogilise mitmekesisuse soodustamisele. Meetmete edendamise all on peetud silmas laia käsitlust, näiteks koolituse pakkumist, nõustamisteenuste osutamist ning heade tavade/teadmiste vahetamist, metsaühistute toetamist, metsaomanike koostöö soodustamist, aga ka metsakasvatuslikke ja metsa kaitsega seotud toetusmeetmeid. Metsade säästvasse majandamisse, sh kaitsmisse on seni rahaliselt kõige rohkem panustanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) maaelu arengu fond. Vaja on tõhustada sünergiat maaelu arengu, metsade jätkusuutliku majandamise ning kliima- ja elurikkuse eesmärkide vahel. Eesti kavandab perioodil 2023-2027 ÜPP raames panustada metsanduse valdkonnas 7,5 miljonit eurot kliimaeesmärkide täitmiseks ning 25 miljonit eurot elurikkuse/keskkonna eesmärkide täitmiseks. Lisaks aitavad kliimamuutustega kohanemisele või muude keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele kaasa muud ÜPP sekkumised, mis puudutavad metsandust osaliselt. Euroopa Kontrollikoja raportis12 nenditakse, et kuigi ELis metsaga on kaetud sama suur ala kui põllumajandusmaaga ja see ala on viimase 30 aastaga kasvanud, siis on võrreldes põllumajanduse rahastamisega olnud metsaalade rahastamine ELi eelarvest palju väiksem (vähem kui 1% ÜPP eelarvest) ning see on suunatud peamiselt kaitsemeetmete toetamisele ning puude istutamise ja metsamaa taastamise toetamisele. Ligi 90% ELi metsanduse rahastamisest suunatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu. Samas on oluline integreerida metsanduse rahastamine tõhusamalt ka teistesse Euroopa Liidu fondidesse ja Eesti riigi eelarvest rahastatavatesse meetmetesse. Eesti erametsade majandamist toetatakse metsaseaduse alusel. Nii Euroopa Liidu kui riigisisesed toetused on võimaldanud metsaomanikel uuendada, hooldada ja kaitsta oma puistuid ning on aidanud kaasa pärandkultuuri säilimisele ja loodushoiule. Jätkuvalt kompenseeritakse Natura 2000 erametsamaal saamata jäävat tulu, sh väljaspool Natura 2000 alasid rangelt kaitstaval erametsamaal ja rakendatakse metsaala arengu ja elujõulisuse parandamise investeeringutoetust. Lisaks toetatakse vääriselupaikade säilitamist, erametsaomanike ühistegevust, maaparandussüsteemide korrastamist ja 12 https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR21_21/SR_Forestry_ET.pdf 6 hooldamist. Selliste majanduslike metsandusmeetmete tähtsus on suur tagamaks metsade säästvat majandamist. Riigisiseste toetuste raha tuleb riigieelarvest. Riigisiseseid metsandustoetusi rahastatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eraldiste eelarvest. Keeruline on praeguses faasis aru saada ja hinnata „süsiniku põllumajanduse“ (carbon farming) ja „süsiniku eemaldamise sertifikaadi“ (carbon removal certification) algatuste tegelikku mõju põllumajandus- ja metsasektorile, mistõttu oleme äraootavad nende kohta täpsemat plaanide suhtes. Samas toetame algatust tõsta teadlikkust ja motiveerida põllumajandustootjaid ja metsaomanikke majandama senisest süsinikku siduvamalt. Metsastrateegias on süsiniku eemaldamise sertifikaadi rakendamise ajaks toodud 2021. aasta lõpp. Samas ringmajanduse tegevuskavas on viidatud regulatiivse raamistiku rakendamise aastale 2023. Oleme seisukohal, et erinevate initsiatiivide tutvustamiseks ja rakendamiseks peaks ette nägema piisava aja, et sihtgruppidel oleks võimalik nendega kohaneda ja neid võimalikult kiiresti rakendada. Rahvusvahelises puidukaubanduses on puidu päritolu ja kestliku metsamajanduse tõendamine muutunud üha olulisemaks. Paljud puittooted omavad ainult siis müügiturgu, kui nende valmistamiseks kasutatud puit on sertifitseeritud. Sertifitseerimise raames kinnitab sõltumatu osapool, et metsa majandamine või metsa- ja puidutöötlemine vastab kehtivatele nõuetele ja rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditele. Tagamaks Eesti puidule ja sellest valmistatud toodetele müügivõimalusi erinevatel turgudel on Riigimetsa Majandamise Keskusele omistatud kaks säästva metsanduse sertifikaati – FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification). Mõlemad on laialt tunnustatud ülemaailmsed säästliku metsamajandamise hindamise süsteemid, milles sätestatud nõuetele vastamine annab kinnitust sellest, et metsa majandatakse ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatult. Samuti on Riigimetsa Majandamise Keskusele omistatud keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadid ISO 14001 ja ISO 9001. 2020. aasta andmete põhjal omas Eesti metsamaa pindalast PEFC sertifikaati 56% (ehk 1 308 000 hektarit) ja FSC sertifikaati 51% (ehk 1 117 093 hektarit). 2.4 Eesti tervitab Euroopa Komisjoni vaadet tugevast teadus- ja innovatsioonikavast metsaalaste teadmiste parandamiseks, sealhulgas ettepanekut luua metsandusalane teadus- ja innovatsioonipartnerlus. Uue metsastrateegia rakendamine ja meetmed peavad tuginema usaldusväärsetele andmetele ja teadusuuringutele. Parimate lahenduste väljatöötamiseks tuleb investeerida teadusuuringutesse (sealhulgas „Euroopa horisont“), uuenduslikkusse, haridusse ja teadmussiirdesse. Meetmed peaksid hoogustama teadusuuringuid, -siiret ja innovatsiooni, näiteks süsiniku sidumise, kliimamuutustega kohanemise ning uute materjalide ja tehnoloogiate vallas. Teeme ettepaneku kaasata Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ ning Euroopa ringbiomajanduse partnerlusse põllumajandustootjad ja metsamajandajad ning metsa- ja põllumajandussaadusi väärindav sektor. Selgitus: Tuleks tugevdada metsaga seotud ja metsandussektoris esinevate probleemide lahendamiseks vajalikku teadmiste baasi. Euroopa Liit on pakkunud metsandussektorile märkimisväärset rahalist toetust läbi teadusuuringute programmi „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“. ForestValue13 praegu rakendatava programmi „Horisont 2020“ ERA-NET raames toetatakse üleminekut bioressursipõhisele majandusele. ForestValue hõlmab 17 riiki ning sellesse programmi on kaasatud 20 miljoni euro väärtuses liikmesriikide ja Euroopa Liidu 13 https://forestvalue.org/ 7 vahendeid. Eesti Teadusagentuur toetab ResTA14 programmi raames teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse tõusu, valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Informatsiooni olemasolu metsade kohta on oluline avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks ning info- ja teaduspõhiste otsuste tegemiseks. Komisjon edendab programmi „Euroopa horisont“ kaudu jätkuvalt Euroopa Liidu metsade teaduspõhist panust Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidesse kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime, elurikkuse ja kestliku majanduskasvu vallas. Metsaga seotud teadustegevust ja innovatsiooni toetatakse teemavaldkonna „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“ kaudu. See teemavaldkond võimaldab tugevdada ja luua sünergiat metsade keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide vahel ning muuta inimeste majandustegevuse kestlikumaks. Teadusuuringud ja innovatsioon muudavad tugevdatud kestliku metsamajandamise muutuvates kliimatingimustes tulemuslikumaks muuhulgas kliimamuutuste mõjuga seotud teadmiste parandamise kaudu, metsade ja geneetiliste ressursside mitmekesisuse suurendamisele kaasaaitamisega ning tõenduspõhiste ja praktiliste suuniste andmisega kliimamuutuste leevendamiseks ja nende muutustega kohanemiseks kooskõlas elurikkuse eesmärkidega. Tervikliku lähenemisega uutele ja esilekerkivatele kahjuritele ja haigustele tahetakse vähendada biootilisi häiringuid ja riske. Metsade ja pinnase mõistlikku ja asukohale sobivat taastamist toetatakse ka mulla seisundit ja toitu käsitleva teadus- ja innovatsioonimissiooni kaudu. Püütakse õppida paremini mõistma põlis- ja vanu metsi ning nende elurikkust ja kliimafunktsioone. Strateegias on olulisel kohal biomajandus, sealhulgas ringmajanduslike põhimõtete rakendamine, kaskaadkasutus, puidul põhinevate toodete ringlussevõtt ja puidu taaskasutus. Uuenduslikke lahendusi tuleb muuhulgas leida jääkide ja jäätmete töötlemiseks. Nõustume, et puidupõhine biomajandus peab arvestama ökoloogiliste piiridega ning olema kooskõlas ELi kliima- ja elurikkuse eesmärkidega. Selleks, et üle saada lünkadest teaduse tervikpildi loomisel, on vaja suuremat koostööd. Seda nii „Euroopa horisondi“ kui ka kavandatava Euroopa ringmajanduse partnerluse raames. Praktilise rakendatavuse osas tuleks koostöösse kaasata ka põllumajandustootjaid ja metsamajandajaid Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse suunad metsanduse valdkonnas on: kliimasõbralike metsamajandusvõtete arendamine ja edendamine; teaduslike teadmiste suurendamine metsade rollist süsinikuringes, kliimamuutuste leevendamises ning kliimamuutustega kohanemises; metsade tootlikkust, tervislikku seisundit, elujõulisust ning looduslikku mitmekesisust käsitlevad teadusuuringud, sealhulgas ka erinevate metsakahjustajate (sealhulgas invasiivsete liikide) avastamise, leviku takistamise ja kahjustuste ennetamisega, elurikkust säilitavate metsamajandamise võtete arendamisega ning metsapuuliikide geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamisega seotud teadusuuringud; mittepuiduliste metsasaaduste ja -teenuste lisandväärtuse suurendamine; puidu väärtusahela lisandväärtuse suurendamine, sealhulgas nii puidukeemia kompetentsi tõstmine kui ka jätkusuutlike biotehnoloogiaalaste teadmiste rakendamine; mitmekülgsete ja innovaatiliste puidukasutusviiside edendamine, metsasektoris ringmajanduse põhimõtete arendamine ja integreerimine; metsasektori ressursitootlikkuse suurendamine, innovaatiliste ressursitõhusate lahenduste ja – tehnoloogiate arendamine arvestades sealhulgas ka ringmajanduse põhimõtteid; metsa uuendamiseks ja Eesti kliimale sobilike puuliikide uurimine; metsa kasvatamise tehnoloogiate arendamine; metsainventeerimise süsteemi arendamine. 14 https://www.etag.ee/rahastamine/rakendusuuringute-toetused/ressursside-vaarindamise-ta-toetamine- resta/#puit 8 2.5 Eesti toetab strateegia rõhuasetust biomajandusele. Peame oluliseks metsasektori arengu rolli maakogukondade ja metsaomanike sissetulekutes, mis omab ka mõju ettevõtlusele, sh töökohtade loomisele ning riikide majandustele. Seetõttu tuleb soodustada ressursitõhusust ning uusi metsade erinevaid funktsioone parimal viisil kasutavaid väärtusahelaid. Samas peab säilima võimalus traditsiooniliste puittoodete kasutamiseks ja väheväärtusliku puidu kasutamiseks energeetikas vastavalt biomassi säästlikkuse kriteeriumidele. Edendada tuleb puiduga mitteseotud metsatoodete ja teenuste arendust (metsaökosüsteemi teenused, sealhulgas vaba aja teenused, tervishoiu, vaimse heaolu tooted ja teenused, harrastused, turism, haridus, mittepuiduliste metsasaaduste potentsiaali kasutus). Selgitus: Vahemikus 2007-2019 on metsamajanduse, puittoodete ja paber- ning paberitoodete otseste ja kaudsete maksude osakaal Eesti riigi maksutuludest olnud keskmiselt 10,6%. Metsastrateegia peab panustama olemasolevate töökohtade säilitamisse ning uute atraktiivsete töökohtade loomisesse, et tagada maapiirkonna ettevõtluse mitmekesisus ning edendada suuremat lisandväärtust loovaid tegevusi ja valdkondi, näiteks biomajandust. Tuleb suurendada metsasektoris töötavate inimeste kompetentse ning neid mitmekesistada ja vajadusel pakkuda ümberõpet. Oluline on soodustada uudsema ja keerulisema kompetentsiga kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist sektorisse. Selleks on oluline luua uued väärtusahelad mittepuiduliste toodete ja teenuste laialdasemaks levikuks ning puidupõhiste toodete osas arendada ressursitõhusust ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ning vajalikku teadus- ja arendustegevust. Põllumajanduses, metsanduses, jahinduses ja kalanduses ehk primaarsektoris töötab umbes 3-4% kõikidest hõivatutest (see on ~22 000 hõivatut). Ligikaudu 30% kõikidest hõivatutest töötab järgmises ahelas ehk tööstussektoris (valdava osa moodustab töötlev tööstus). Näiteks metsanduse valdkond (metsa- ja puidusektor kokku) annab tööd peaaegu 28 000 inimesele. Kui arvestada kaudset ja kaasnevat mõju loob sektor peaaegu 59 000 töökohta. Metsa- ja puidusektoril on sealjuures oluline panus Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti tööhõives (valdavalt maapiirkonnad), moodustades vastavalt 15,2% ja 14,5% kogu regiooni tööhõivest. EAS 2020. a loodusturismi uuringu15 järgi vaid 4 % (sise)turistidest ei külastanud aasta jooksul reisides loodusobjekte, ülejäänud 96 % käisid metsas või mujal looduses. 2020. a külastas RMK puhke- ja kaitsealasid 2,9 mln inimest16. Seega on loodusturism üks metsaökosüsteemi teenustest mis võiks mitmekesistada metsade mittepuiduliste hüvede pakkumist. 2.6 Toetame 2030. aastaks Euroopas vähemalt kolme miljardi lisapuu istutamist ennekõike Euroopa metsavaestesse piirkondadesse. Leiame, et metsastamise korral tuleb lähtuda liikmesriigi spetsiifikast ja keskenduda tegevustele, mis sisuliselt aitavad suurendada metsade ökoloogilist ja bioloogilist mitmekesisust. Peame oluliseks, et metsastamise puhul arvestatakse riikide eripäradega, sealhulgas metsamaa osakaaluga riigi territooriumist, et säiliks mitmekesine ja vaheldusrikas maastik. Metsastamise ja puude istutamise meetmeid tuleks ennekõike rakendada kahjustatud maadel (näiteks endised tööstus- või kaevandusalad), osana metsade taastamisest ning linnapiirkondadesse, välja arvatud linnalähedased põllumaad ja väärtuslikud pärandniidud. Selgitus: Euroopa Liidu metsastrateegiaga on kavandatud plaan 2030. aastaks 3 miljardi lisapuu istutamiseks. Puud annavad meile mitmesuguseid hüvesid: nad puhastavad õhku, seovad 15 https://static.visitestonia.com/docs/3618626_eesti-elanike-loodusturismi-uuring2020.pdf 16 https://media.rmk.ee/files/RMK_aastaraamat_2020_EST_final.pdf?fbclid=IwAR0hLJlyKk7WHHYnC0vcwaATsi eV1xlTWNWxsQ2N2BOAghGby1hWdkthg10 9 atmosfäärist süsinikdioksiidi, pakuvad elupaiku, toetavad meie majandust ning tagavad elatusvahendid ja füüsilise ning vaimse heaolu. Euroopa tasandil on oluline ka metsastamine, kuid siinkohal tuleb arvesse võtta, et metsarikastes riikides on elurikkuse seisukohast oluline ka muu maakasutus (näiteks märgalad ja niidud). Mitmekesine maastik pakub rohkem ökosüsteemiteenuseid ning ka põllumajandusmaa on paljude liikide jaoks oluline elupaik. Samuti on pikaajalistel rohumaadel ja poollooduslikel kooslustel oma roll mulla süsinikusisalduse säilitamisel. Arvestades siinjuures ka põllumajandusmaa toidutootmise põhieesmärki ja riikide erinevat metsasuse taset, on igas liikmesriigis keeruline leida sellist maad, kuhu täiendavalt puid juurde istutada ja metsamaad suurendada, mistõttu toetame puude istutamist ennekõike Euroopa metsavaestesse piirkondadesse. 2.7 Eesti toetab, et metsastrateegias on arvesse võetud uut EL elurikkuse strateegiat ja nendib, et Euroopa Liidu metsade kaitse ja ökosüsteemide taastamisega seonduv metsastrateegiasse silmapaistvalt integreeritud. Samas on taastamine oluliselt ressursimahukam kui olemasoleva olukorra hoidmine, mistõttu on ülioluline hoida kõrgete loodusväärtustega veel tänaseni säilinud metsaelupaikasid. Eesti seisukohast on oluline taastada eelkõige ebasoodsas seisundis elupaiku, mille taastamine toetab Eesti elustiku mitmekesisuse säilimist. Samas peame oluliseks, et uute algatuste elluviimisel arvestataks liikmesriikide eripärade ning senise saavutustasemega ja tagatud oleks elurikkuse eesmärkide saavutamiseks vajalike finantsvahendite olemasolu. Selgitus: 2019. aasta andmete põhjal on Eestis kaitstavate metsade osakaal kogu metsamaast veerand ehk 25,4% (ehk 592 800 hektarit), sealhulgas rangelt kaitstavate metsade pindala moodustab kogu metsamaast 14,1%. Eestis on kaitstavate metsade osakaal üks Euroopa kõrgemaid. See tähendab, et üle 60% kaitse all olevast maismaast moodustab metsamaa, sealhulgas rangelt kaitstavast maismaast asub metsamaal ligikaudu 70% aladest. Eestis on viimastel aastakümnetel käivitatud erinevate elupaikade taastamistegevused (näiteks pärandniitude taastamine ja jätkuva hoolduse tagamine, kuivendatud sooelupaikade loodusliku veerežiimi taastamine, vooluveekogude looduslikkuse taastamine, luitekoosluste avamine). Näiteks 2020. aastal taastas Riigimetsa Majandamise Keskus sooelupaiku 5982 hektaril ja poollooduslikke kooslusi 522 hektaril. Looduskaitsetööd läksid maksma 4,9 miljonit eurot. Selliste tegevuste jätkumine on kriitiliselt oluline, et saavutada kõigi liikide ja elupaikade soodne seisund ning tagada elurikkuse säilimine ja ökoloogiliste koridoride sidusus. Ökosüsteemide taastamisele peab eelnema põhjalik mõjude ning metoodiliste alternatiivide analüüs, et vältida olukorra halvenemist või elurikkuse seisukohast ebasoovitavaid tulemusi. Ökoloogilise taastamise strateegilisteks fookusteks võiksid Eestis olla eeskätt hüdroloogiliselt vaesunud maastikud (sealhulgas vooluveekogud), võsastunud niidud, kuid ka tööstusmaastikud (eriti Ida-Virumaal). Strateegia kohaselt koostab (2021. aasta lõpuks) Komisjon suunised põlis- ja vanade metsade määratlemiseks, mis hõlmab nii nende määratlemist, kaardistamist, seiret kui ka ranget kaitset. Veel ei ole ühiseid mõisteid kokku lepitud ning ELis juhib mõistete koostamist Komisjon ja seetõttu ei ole täna teada, millised kohustused kaasnevad Eestile, juhul kui osutub vajalikuks täiendavalt metsade kaitsmine. 2.8 Eesti toetab teabepõhist otsustamist ja edendab avatud juurdepääsu metsaressursside teabele ja leiab, et liikmesriikidel peab olema hea ülevaade metsaressursist ja selle kasutamisest. Teave metsade kohta peaks olema kergesti kättesaadav ning koostööd aruandluse ühtlustamiseks tuleks jätkata. Andmete kogumine ja analüüsimine peab 10 põhinema riiklikel metsainventuuridel ja muudel metsauuringutel, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse uurimisel. Euroopas ühiste ülevaadete saamiseks tuleb maksimaalselt kasutada juba kogutavat andmestikku ja vältida topeltraporteerimist. Metsapoliitika kujundamine, sealhulgas arengukavade koostamise protsess, sisu ja ajaline raamistik on liikmesriikide eripärasid arvestades vajalik jätta iga riigi enda otsustamiseks. Selgitus: Riiklikud võimalused ja ressursid on piiratud, millest tulenevalt ei pea me mõistlikuks uute, detailsete ja iga-aastaste täiendavate andmete kogumist. Komisjoni poolt kavandatava seadusandliku ettepaneku „metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise raamistik“ osas vajame täiendavat infot. Problemaatiline on nimetatud ettepaneku juures toodud nõue liikmesriikidele täiendavalt koostada ja esitada Komisjonile riiklikud metsade strateegilised kavad. Eesti juba koostab Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 ja sarnased kavad, eesmärgiga hõlbustada valdkondadevahelist dialoogi metsaga seotud poliitika kohta, on olemas enamikel Euroopa riikidel. 2015. aastal Madridis toimunud seitsmendal Euroopa metsad ministrite konverentsil võeti vastu säästva metsanduse alast kriteeriumide ja näitajat süsteemi, kus lisaks kvantitatiivsetele näitajatele on ka kvalitatiivsed näitajad, millised peegeldavad metsapoliitika, metsade haldamise ja valitsemise alast suutlikkust. Nende hulgas on olulisematena nimetatud riiklike metsandusprogrammide või arengukavade olemasolu, samuti institutsionaalset ja õiguslikku raamistikku. Kui võrrelda sellealast senist andmestikku Euroopas, siis kuulub Eesti koos 32 teise riigiga nende hulka, kellel on olemas riiklik metsandusprogramm, metsapoliitika või -strateegia, metsanduse arengukava või muu analoogne dokument, millest juhindutakse metsanduse arendamisel. Riikidel on kohustus iga-aastaselt raporteerida kestliku arengu näitajate raamistikus. Iga-aastane põhinäitajate tulemustabel peaks lähtuma juba kogutavatest andmetest, sealhulgas ka teistest raporteerimisprotsessidest (näiteks kasvuhoonegaaside raportid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) raamistikus) ning mitte lisama kergekäeliselt täiendavaid raporteerimiskohutusi. Harvemini kogutavate andmete osas peaks raporteerimise sageduse ja aja ning kogutavate andmete loendi ühtlustama Ülemaailmse Metsavarude Hindamise (GFRA) protsessiga, et vältida täiendavat infohõivet ja lisakulu liikmesriikidele. Euroopa metsad on vaid üks raporteerimis formaat, eraldi raporteeritakse elurikkuse, süsinikubilansi jne kohta. Leiame, et ELi metsade usaldusväärsel seirel ja andmestikul on oluline roll teadvustamaks metsade multifunktsionaalse rolli täitmist. Eraldi vaid metsa kohta raporteerimine viib topeltraporteerimise ja vahendite ebatõhusa kasutamiseni. 3. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Eesti seisukohtadele küsiti sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja Maaeluministeeriumilt. Perioodil 11.08.2021–27.02.2021 viis Keskkonnaministeerium läbi avaliku konsultatsiooni ja küsis huvirühmadelt sisendit kujundamaks Eesti seisukohti. Sisendi küsimisele vastas 7 huvirühma (ettevõtet, organisatsiooni, erialaliitu). Oma sisendi avalikule konsultatsioonidele vastamiseks saatsid järgmised huvirühmad: Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Laekunud arvamused ja märkused seisukohtade kujundamiseks on toodud seletuskirja lisas esitatud tabelis. 11  SELETUSKIRI Eesti seisukoht Euroopa komisjoni teatisele „Meie tuleviku kindlustamine Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“ Sissejuhatus Kliimamääruses1 on sätestatud ülesanne Euroopa komisjonile töötada välja 2040. aasta kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise vahe-eesmärk. Komisjon esitas 6. veebruaril 2024. a soovituse 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta 2, milleks on vähendada EL- üleselt KHG heide 90% võrra võrreldes 1990. aastaga. Ettepanek põhineb Euroopa teadusnõukoda soovitustel vähendada EL-üleselt KHG heidet 90-95% 3. Koos 2040. a kliimaeesmärgi teatisega esitati eraldi tööstusliku süsiniku haldamise teatis 4. Algatuses ei pakuta välja ega analüüsita 2030. aasta järgset energia- ja kliimapoliitika õiguslikku raamistikku. Vastav tulevane õiguslik raamistik töötatakse välja ja hinnatakse lähiaastatel, et see vastaks 2040. aasta eesmärgile. Kliimaneutraalsele majandusele üleminek aitab tagada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse. Selle eesmärgi poole liikumine nõuab oma senise tegevuse ümbermõtestamist, nt kuidas korraldame transporti, arendame põllumajandust, energiasektorit või jäätmemajandust, investeeringuid ja oskusi. Samas peab üleminek kliimaneutraalsusele olema sujuv, õiglane ja kaasav. Toetusmeetmed, õiglase ülemineku mehhanismid ja majanduslikult jätkusuutlik on äärmiselt olulised, et aidata enim mõjutatud sektoreid ja kogukondi. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (september 2024 seis) raames koostatud prognooside kohaselt suudaks Eesti hetkel kavas olevate meetmetega, ilma täiendavate tehnoloogiliste lahendusteta saavutada 2040. aastaks 82% KHG heite vähendamist. Seetõttu saab Eesti nõustuda Euroopa komisjoni pakutud 2040. a KHG vähendamise ettepanekuga eeldustel, et on tagatud võimaldavad eeltingimused, mis on vajalikud 90% eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgini jõudmiseks on vajalik uute tehnoloogiate (nagu näiteks süsiniku kinnipüüdmise ja kasutuse tehnoloogiate) kasutuselevõtmine ELis. Eeltingimused hõlmavad kokkulepitud EL 2030. a kliima- ja energiaeesmärkide õigusraamistiku täielikku rakendamist, ettevõtete konkurentsivõime ja investeerimiskindluse tagamist, suuremat keskendumist õiglasele üleminekule, vajalike heiteta ja vähese CO 2 heitega energialahenduste (sh tööstusprotsessides tekkiva süsiniku sidumistehnoloogiate) kättesaadavust ning soodsat regulatiivset õigusruumi, sh soodustavate majandusstiimulite loomist. 2032. aastal tuleb hinnata 2030. aasta eesmärkide täitmist, et vajadusel kohandada meetmeid ja strateegiaid 2040.a eesmärgi saavutamiseks. EL-tasandil ja Eestis oleks 90% KHG vähendamise saavutamise mõju keskkonnale positiivne, avaldudes eelkõige kliimamuutuste leevendamise kaudu, mille abil väheneb surve looduskeskkonnale. Aastaks 2040 seatud kliimaeesmärk annab finantsturgudele ja tööstustele olulisi signaale, kuidas investeerida ja teha pikaajalisi plaane. See aitab ka kodanikel, ettevõtjatel ja poliitikakujundajatel planeerida vajalikke investeeringuid inimeste oskuste ja pädevuste arendamiseks. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (september 2024 seisuga) kohase -82% KHG vähendamiseks kavandatavate meetmete elluviimine nõuab riigilt 1 Regulatin - 2021/1119 - EN - EUR-Le (euripa.eu) 2 EUR-Le - 52024DC0063 - EN - EUR-Le (euripa.eu) 3 EU climate Advisiry Biard recimmends ambitius 2040 climate target and urgent transitins ir the Euripean Uniin (euripa.eu) 4 EUR-Le - 52024DC0062 - EN - EUR-Le (euripa.eu) 1 hinnanguliselt üle 3 miljardi euro ulatuses investeeringuid järgneva 15 aasta jooksul kuni aastani 2040. Eesti seisukohtade kujundamist mõjutab pooleli oleva kliimakindla majanduse seaduse koostamine, mis on sisendiks 2040. a seisukohtadele ja seotud mõjuhinnangutele. Seisukohtade kujundamisel tuginesime järgnevatele varasematele seisukohtadele: - Eesti seisukohtadele Euroopa Komisjoni kliimapaketi Eesmärk 55 kohta, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25.11.2021. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 24.01.2022. a istungil - Eesti raamseisukohtadele Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, mis on kinnitatud 04.06.2020 Vabariigi Valitsuse istungil ja 19.06.2020 Riigikogu EL asjade komisjonis. - Eesti EL poliitika prioriteedid 2023–2025 (heaks kiidetud 22. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil) - Eesti seisukohtadele elektrituru korralduse muutmise eelnõude kohta,mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25.05.2023. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 09.06.2023. a istungil - Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17.10.2024. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 04.11.2024. a istungil Kliimaeesmärke on võimalik saavutada ainult globaalsel tasandil, millesse EL peab ühiselt ja ambitsioonikalt panustama. EL Nõukogu keskkonnatöörühmas on tutvustatud teatist lähtudes erinevatest sektoritest (energeetika, transport, põllumajandus, tööstus) ning kliima- ja keskkonnaministrid on samuti seda teatist arutanud. Järgmine Euroopa Komisjoni koosseis esitab ka vastava EL õigusakti ettepaneku - Euroopa kliimamääruse muutmise ettepaneku, eeldatavasti 2025.a alguses. Selle määruse muudatuse vastuvõtmiseks on vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. Koostajad Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi taastuvenergia ja rohetehnoloogiate nõunik Merilyn Möls [email protected], välissuhete osakonna nõunik Marina Bantšenko [email protected], kliimaosakonna peaspetsialist Brit-Beatrice Peri [email protected], kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas [email protected], kliimaosakonna peaspetsialist Hedy Eeriksoo [email protected], kliimaosakonna nõunik Mariann Leps [email protected] ja kliimaosakonna nõunik Kerli Kirsimaa [email protected]. Valdkonna eest vastutab asekantsler Kristi Klaas. Teatise lühikokkuvõte 2023. aastal globaalne soojenemine intensiivistus, jõudes võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega1,48 °C-ni. Ookeani temperatuur ja jääkadu Lõuna-Jäämeres püstitasid rekordeid. Euroopas oli õhutemperatuur maapinnal viimase viie aasta keskmisena 2,2 °C kõrgem kui tööstusajastu eelsel ajal. Euroopa Liit (EL) on seadnud kliimamäärusega5 õiguslikult siduva eesmärgi saavutada EL- üleselt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samas määruses on sätestatud ka ülesanne komisjonile töötada välja 2040. aasta kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise vahe-eesmärk hiljemalt 6 kuu jooksul pärast Pariisi kokkuleppe vaheülevaatust, mis viidi 5 Regulatin - 2021/1119 - EN - EUR-Le (euripa.eu) 2 lõpule kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumisel Dubais 2023. a detsembris. Kuivõrd määruses sätestatud kohustus langes kokku Euroopa Parlamendi valimiste ja komisjoni vahetumise ajaga, sisaldab teatis vaid hinnangut ja soovitust, kui palju on vaja 2040. aastaks KHG-d vähendada, et saavutada 2050. aastaks EL-i üleselt kliimaneutraalsus. Komisjoni soovitus selleks on vähendada EL-ülest KHG heidet võrreldes 1990. aastaga 90% võrra. Kliimamäärusega loodi ka Euroopa teadusnõukoda, et tulevased kliimapoliitika otsused tugineksid parimal teaduslikul alusel. Euroopa teadusnõukoja hinnangul tuleb EL üleselt 2040. aastaks vähendada KHG teket võrreldes 1990. aastaga 90% võrra. See on ka komisjoni soovitus, mis näitab, mida ja kui palju tuleb teha, et püsida kliimaneutraalsuse eesmärgi trajektooril. Tegemist on vahe-eesmärgiga teel 2050. a kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise poole. Vahe-eesmärgi kehtestamisega antakse ühiskonnale, valitsustele ja ka ELi tööstusele ja investoritele pikaajaline visioon ja signaal. Vahe-eesmärgi väljatöötamisega kaasnes põhjalik mõjuhinnang sektoritest ja nende panusest ning potentsiaalist. Algatuses ei käsitleta ega analüüsita 2030. aasta järgset energia- ja kliimapoliitika õiguslikku raamistikku. Vastav tulevane õiguslik raamistik töötatakse välja lähiaastatel, et see vastaks 2040. aasta eesmärgile. Koos 2040. a teatisega esitati eraldi tööstusliku süsiniku haldamise teatis. 6 Kirjeldatakse uute tehnoloogiate rolli heitmete vähendamisel raskesti dekarboniseeritavates sektorites (nt süsiniku eemaldamise abil), energiatarbimise vajadust, kestlike toidusüsteemide arendamist jmt. Senisest oluliselt enam nähakse KHG vähendamise kõrval rolli ka CO 2 heite tööstuslikul ja looduslikul eemaldamisel. Kõik sektorid panustavad 2040. aasta kliimaeesmärgi ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse saavutamisse ning nende dekarboniseerimise tempo sõltub valdkondlike süsinikuvabade tehnoloogiate kättesaadavusest. Fookuses on kliimaneutraalsusele ülemineku kulud võrreldes mitte tegutsemise kuludega. Rõhk on tulevikutehnoloogiate arendamisel, oskuste parandamisel, investeeringute suunamisel, rahvusvahelisel koostööl ja õiglase ülemineku tagamisel.  Ülemineku keskmes on elektrifitseerimine koos laadimistaristu ja soojuspumpade kasutuselevõtu ning hoonete soojusisoleerimisega. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks elektritootmine muutuma 2039. aastaks süsinikuneutraalseks.  Sektoreid, mis vajavad tehnoloogiaid, mida tuleb veel laialdaselt turustada, nagu e-kütuseid vajav transport või süsinikdioksiidi sidumist vajavad tööstusprotsessid, dekarboniseeritakse enne 2030. aastat aeglasemalt. Pärast 2030. aastat muutub enamik neist tehnoloogiatest konkurentsivõimelisemaks, kiirendades süsinikdioksiidiheite vähendamist sektorites, kus neid kasutatakse.  Sektorid nagu põllumajandus, kus heitkogused ei ole viimastel aastatel vähenenud, peavad samuti tegema pikemas perspektiivis rohkem jõupingutusi. Raskesti dekarboniseeritavad sektorid kasutavad ära looduspõhist ja tööstuslikku sidumist oma heitkoguste kompenseerimiseks.  Teatises mööndakse, et lennundus ja merendus on suhteliselt raskesti dekarboniseeritavad transpordiliigid. Sektorid vajavad kiiret tehnoloogilist arengut, et säilitada keskkonnahoidlikkust ja konkurentsivõimet, arvestades et nii lennundusel kui ka merendusel on väga tugev globaalne ja piiriülene majanduslik ja konkurentsialane mõõde.  Tervikuna nähakse transpordis kõige olulisemat rolli Eesmärk 55 raames kokkulepitu korrektses rakendamises. Strateegiliselt oluline on maanteetranspordilt ära liikumine vähem saastavatele transpordiviisidele nagu 6 EUR-Le - 52024DC0062 - EN - EUR-Le (euripa.eu) 3  raudtee ja meretransport. Üha olulisemaks muutuvad säästva linnalise liikuvuse teemad, kus kohalike omavalitsuste ja riikide tasandil püütakse edendada säästvamat ja mitmekesisemat liikuvust. Põhjalikum ülevaade Euroopa komisjoni teatisest 2040. aasta kliimapoliitika raamistiku loomine on tihedalt seotud 2030. aasta raamistiku eduka rakendamise ja eesmärkide saavutamisega. KOM on seisukohal, et järkjärguline liikumine kliimaneutraalsuse suunas aitab säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet; tuleb keskenduda õiglasele üleminekule, mis ei jäta kedagi maha; ning tuleb tagada võrdsete võimaluste loomine rahvusvahelistele partneritele ning pidada strateegilist dialoogi tööstuse ja põllumajandussektoritega. Komisjoni ettepanek, mis tugineb Euroopa Teadusnõukoja soovitustele, on vähendada 2040. aastaks Euroopa Liidu üleselt KHG heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90%. Tegemist on ELi üldeesmärgiga ja teatisest ei tulene sektoraalseid eesmärke ega konkreetseid eesmärke liikmesriikidele. Sellest tulenevalt peaks ELi KHG heide olema 2040. aastaks alla 850 miljoni CO2 ekvivalenttonni (välja arvatud LULUCF sektori heide), ning CO2 sidumine (maakasutuspõhine ja tööstuslik sidumine atmosfäärist) peaks ulatuma kuni 400 miljoni CO2 tonnini. KOM paneb rõhku nii õiglasele üleminekule kui ka konkurentsivõimelisuse kestlikkusele, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe aluseks. 2040. aasta raamistiku saavutamine on jaotatud seitsmele kliimapoliitika suunale, kus kirjeldatud kategooriad on kõik oluliselt seotud kliimaneutraalsuse saavutamisega. 1. 2030. aasta poliitikaraamistiku rakendamine Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad rakendama 2030. a kliima- ja energiaraamistikku ning saavutama selles kokku lepitud sihttasemed. See on osa suuremast plaanist saavutada konkreetne eesmärk aastaks 2040 ja liikuda edasi EL kliimaneutraalsuse suunas aastaks 2050. 2. Inimeste hüvanguks toimiv majandus Roheline kokkulepe ja 2040. aasta raamistik on keskendunud kliimamuutuste riskide eest kaitsmisele, eriti vähekindlustatud inimestele. Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse rakendada investeerimis- ja toetuspoliitikaid, et vähendada vaesust ja ebavõrdsust. Fossiilkütuste kasutamise muutuste kontekstis on oluline säilitada EL-i kodanike, ettevõtjate ja maapiirkondade elanike liikumisvõimalused. Kliimaneutraalsusele üleminek on protsess, mis peab olema kooskõlas EL-i ühtekuuluvuspoliitikaga ja sellega seotud investeeringutega. Õiglase ülemineku ja kogukondade toetamise rahastamiseks saab osaliselt kasutada EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (EL HKS) vahendeid. Sotsiaalse kliimafondi kaudu suunatakse perioodil 2026.-2032. a kasutusse 87 miljardit eurot, et leevendada uue HKS ajutist negatiivset mõju vähekaitstud leibkondadele, transpordikasutajatele ja mikroettevõtjatele. Liikmesriigid kasutavad alates 2024. aastast kogu HKSist saadavat tulu kliima- ja energiapoliitikaga seotud eesmärkidel. 3. Euroopa Liidu energiasüsteem Aastaks 2040 on komisjoni nägemuses Euroopa energiasüsteem üles ehitatud vähese CO2- heitega energialahendustele, taastuvatele energiaallikatele, energiatõhususele ning süsiniku kogumisele, säilitamisele ja kasutamisele (edaspidi CCU/S). Komisjon on seadnud eesmärgiks taastuvenergialiikide ja väikese CO2-heitega lahenduste kiirema kasutuselevõtu. Selleks on kavandatud tegevuskava CCU/S tehnoloogiate edendamiseks. Euroopa fotogalvaanikatööstuse liit ja ELi tuuleenergiaharta, on head näited algatustest, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu edasiarenduse protsessides. 4 Taastuvatest allikatest toodetud elektri tootmiskulud on juba üle kümne aasta olnud madalamad kui fossiilkütustest toodetud elektri omad. Järgmise kahe aastakümne jooksul võivad elektrihinnad EL-s märkimisväärselt langeda, kui fossiilkütuste kasutamine väheneb ja tehakse vajalikud investeeringud võrkudesse, salvestuslahendustesse ja akudesse. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte jääb keskseks poliitikapõhimõtteks ja 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi mõju ulatub 2040. aastani. See suurendab erasektori poolset rahastamist kõigis sektorites ja võib avada energiatõhususse tehtavate investeeringute Euroopa turu. Avalik sektor peaks olema eeskujuks kõigil tasanditel, sealhulgas kestlikkuse kriteeriume arvestavate keskkonnahoidlike riigihangete kaudu, ning esitama kava ülemineku hõlbustamiseks. Alates 2027. aastast kehtima hakkav CO2 hinnastamine annab tulu kliimameetmete sotsiaalfondile. Komisjon on prognoosinud, et elektrienergia osakaal energia lõpptarbimises kahekordistub aastaks 2040, ulatudes ligikaudu 50%-ni ja sellest üle 90% pärineb peamiselt taastuvatest energiaallikatest, ning ülejäänut täiendaks tuumaenergia. Euroopa tarbijad võidavad ühtsest elektriturust keskmiselt 34 miljardit eurot aastas. Elektrisektor peaks peaaegu täielikult dekarboniseeritama 2030. aastate teises pooles koos suurema paindlikkusega arukate võrkude, energia salvestamise, tarbimiskaja ja vähese CO2 heitega, juhitava elektrienergia salvestamise kaudu. Aastaks 2040 peaks komisjoni prognoosi kohaselt fossiilkütuste tarbimine energia saamiseks vähenema võrreldes 2021. aastaga ligikaudu 80%. Söe (Eestis kontekstis põlevkivi) kasutamine lõpetatakse järk-järgult. Gaasituru struktuur peaks muutuma märkimisväärselt, suurendades vähese CO2 heitega ja taastuvatest allikatest toodetud vedelkütuste ja gaaside osakaalu. 4. Tööstuse CO2 heite vähendamise kokkulepe Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks on vaja uuendatud tegevuskava. See keskendub kestlikule tööstusele ja konkurentsivõimele. Tööstuse ümberkujundamine võimaldab Euroopa Liidul säilitada oma tugevus tuuleenergia, hüdroenergia ja elektrolüüsiseadmete sektorites. Samuti võimaldab see jätkata tootmisvõimsuse suurendamist kasvavates valdkondades nagu akud, elektrisõidukid, soojuspumbad, päikesepaneelid, CO2 kogumine ja utiliseerimine ning CO2 kogumine ja säilitamine. Vähese CO 2 heitega tööstuse toetamiseks peab tugevdatud ELi tööstuspoliitika hõlmama vastupidavaid väärtusahelaid ja suurendama tööstusvõimsust. Komisjon rõhutab üleminekumeetmete vajalikkust, et toetada tööstusettevõtteid. Euroopa peamised konkurendid Hiina ja USA kasutavad ulatuslikke riiklikke toetusi ja poliitilisi algatusi. Euroopa Liit vastab sellele jätkates kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist, et kaitsta tööstust ebaõiglase impordi eest ja tagada vastupidavad tarneahelad. Komisjon toob välja, et EL peab maailmaturul strateegiliste kaupade tarne tagamiseks kehtestama ühisostumehhanismide meetmeid, et tagada konkurentsivõime. Euroopa Liidu kriitilise tooraine määrus7, kestlike toodete ökodisaini määrus8 ja nullnetotööstuse määrus9 aitavad laiendada liidusisest tootmist ja tagada tööstuse jätkusuutlikkuse. Tööstus saab vähendada CO2 heidet aastaks 2040 kasutades elektrifitseerimist, kohandatud tootmisprotsesse, vähese CO2 heitega kütuseid ning protsessiheite kinnipüüdmise lahendusi. Olulist rolli 2040. aasta kliimaeesmärkide saavutamise mängib ringmajandus. Samuti on oluline osa tööstuse CO2 heite vähendamisel CCU/S lahendustel, mis täiendaks CO2 sidumist LULUCF-sektoris - biomassis ja mullas. 5. Transpordi CO2 heite vähendamine ja liikuvuse parandamine Transpordisektoris võimaldab “Eesmärk 55” meetmete rakendamine vähendada heitmeid aastaks 2040 ligi 80% võrra võrreldes 2015. aastaga. Selle saavutamiseks kasutatakse 7 https://eur-le .euripa.eu/legal-cintent/EN/TXtTX/?uuri=CELEt33A02024R1252-20240503 8 https://eur-le .euripa.eu/legal-cintent/et/TXtTX/?uuri=CELEt:32024R1781 9 https://eur-le .euripa.eu/legal-cintent/EN/TXtTX/?uuri=CELEt33A32024R1735 5 tehnoloogilisi lahendusi ja CO2 hinnastamist. Prognooside kohaselt on aastaks 2040 akutoitega elektrisõidukite ja muude heitmeta sõidukite osakaal üle 60% sõiduautode, üle 40% kaubikute ja ligi 40% raskeveokite puhul. Mere- ja lennundussektori CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgid eeldavad taastuvkütuste, madala CO2-heitega kütuste ning heitmevabade õhusõidukite ja laevade kasutuselevõttu. Lennundus- ja merendussektorites võib vähese heitega ja heiteta alternatiivkütuste kasutuselevõttu takistavaid tõkkeid kõrvaldades ning nende sektorite jaoks nimetatud kütustele eelisjuurdepääsu tagades anda olulise panuse EL kliimaeesmärkide saavutamisse. KOM kavatseb 2026. aastal hinnata merendussektoris CO2 hinnastamise poliitika laiendamist analüüsides milline oleks EL HKSi rakendamise mõju, kui see kehtiks merendussektoris ka laevadele, mille kogumahutavus on vahemikus 400-5000GT. Samuti on plaanis 2027. aastal teha kokkuvõtte kas lennunduse muu kui CO2 heite mõju võiks olla hõlmatud EL HKSi. Raudteetranspordi sagedasem kasutamine ja tõhus ning omavahel ühendatud mitmeliigiline transpordisüsteem aitavad oluliselt vähendada koguheiteid. 6. Maa, toit ja biomajandus KOM rõhutab, et on vaja tagada toidu tootmine, mis on piisav, taskukohane ja kvaliteetne. Põllumajanduses on oluline suurendada vähese CO2-heitega alternatiivide ja ringluspõhiste rakenduste kättesaadavus. Bioressursipõhised materjalid, mis on hangitud kestlikult, võivad asendada fossiilseid materjale ja aidata põllumajandusel vähendada teiste sektorite CO2 heidet. KOM teeb ettepaneku meetmete kohta, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kalandus- ja vesiviljelussektoris. Toidutarne ahela osapooltel on oluline roll nii teiste ahela lülide kui ka tarbijate otsuste kujundamisel ning tervisliku toitumise kättesaadavus sõltub suuresti õigetest stiimulitest. Digitaalsete seiretehnoloogiate ja nõustamisteenuste kasutamine võimaldab põllumajandustootjatel ja metsandusettevõtetel kasutada usaldusväärseid sertifitseerimismeetodeid KHG bilansi arvutamiseks. Arvestades 2040. aasta eesmärke ja 2030–2050 trajektoori, tuleb ära kasutada ja soodustada kliimaneutraalsuse, elurikkuse ja keskkonnaeesmärkide koostoimet. 7. Tulevikku investeerimine Euroopa Liit vajab erinevaid poliitilisi ja finantsalgatusi, et ergutada erasektorit investeerima nii EL piires kui ka väljaspool. Kestliku rahastamise raamistik on tõhus vahend erasektori investeeringute nö kestlikkusastme võrdlemiseks, kuid selle mõju ja ulatust tuleb veelgi laiendada. Avaliku sektori toetusi ja otseinvesteeringuid tuleks kasutada strateegiliselt, ühendades olemasolevaid vahendeid ja suurendades nende efektiivsust. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) koordineerib rahastamist puhta tehnoloogia ja biotehnoloogia sektorites. Euroopa Investeerimispanga edasigarantii tuuleenergia projektidele peaks tooma kaasa 80 miljardi euro suuruse investeeringumahtude kaasatõmbamise. See tagab nn ettemakse- ja täitmisvõlakirjad, millele töövõtjad peavad pankadelt tagatise saama, et arendajad oleksid maksehäire korral kaitstud. Komisjon soovib lihtsustada rahastamisvahendite kasutamist, eriti väiksematele ettevõtetele ja finantsvahendajatele. ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja võtta kasutusele juba nii turuvalmis tehnoloogiaid kui ka arendada neid, mis vajavad veel täiustamist. EL innovatsioonifond toetab nullnetoheite saavutamiseks vajalike tehnoloogiliste lahenduste innovatsiooni, mis on osa EL rohelise kokkuleppe tööstusstrateegiast. Nn nullnetoheite- tehnoloogia uued ärivõimalused loovad töökohti ja eeldavad uute oskuste arendamist. Majanduse digitaliseerimine aitab kaasa kestlikule majandamisele, võimaldades näiteks paremat energiasüsteemide juhtimist ja maa kestlikumat majandamist. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 6 Kliimamuutused on piiriülene probleem, mis mõjutab kogu Euroopat. ELi koordineeritud meetmed on olulised riiklike ja kohalike meetmete täiendamiseks ja tugevdamiseks. Kliimameetmete koordineerimine ELi tasandil on kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalik, mistõttu on potentsiaalne seadusandlus 2040. aasta raamistiku suhtes subsidiaarsuse põhimõttega õigustatud ja kooskõlas ELi lepingu artikliga 5. Kuna komisjoni teatis ja planeeritav õigusaktide ettepanekute pakett käsitleb eesmärke ja nendeni jõudmise meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete eelnõude esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. Eesti kliimapoliitika 2017. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti pikaajalise kliimapoliitika arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline siht vähendada Eesti KHG koguheidet 2030. aastaks 70% võrra ja 2050. aastaks 80% võrreldes 1990. aastaga. 8. veebruaril 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamise, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Samas on Eesti juba määratlenud riikliku 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalises arengustrateegias “Eesti 2035”10, mis võeti Riigikogus vastu 12.05.2021. Strateegia "Eesti 2035” seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Eesti viimase 2024. a märtsis komisjonile esitatud kasvuhoonegaaside heite inventuuriaruande kohaselt oli 2022. aastal Eesti summaarne KHG heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorita (nn LULUCF- land use, land use change and forestry) oli heide 14,0 miljonit tonni CO2 ekv. Võrreldes 1990. aastaga oli Eesti KHG koguheide 2022. aastal vähenenud 59% võrra. Arvestades mitmete EL õigusaktiga sätestatud sihttasemete võrdluseks oleva 2005. Aastaga heitkogusega, oli koguheite vähenemine 2022. a 12%. 2022. aastal oli Eesti KHG heitkogus elaniku kohta 10,5 t CO2 ekv, 2021. a oli see 11,7 t CO2 ekv, 2020. aastal 10,5 t CO2 ekv. 2022. aastal tulenes suurem osa KHG heitkogusest energeetika ja transpordi, kusjuures energiatööstus ja -tootmine moodustasid 64% koguheitest ning transport 18% jakokku 11 769,50 kt CO₂ ekvivalenti. Põllumajanduse heide moodustas 2022. aastal koguheitest 11%. Energeetikasektori KHG heitkogused suurenesid 2022. aastal 13% võrra võrreldes 2021. aastaga. Suurenemine toimus peamiselt suurema põlevkivielektri tootmise tõttu, mis oli tingitud kõrgetest elektrihindadest ning mis lubasid põlevkivielektrijaamadel sagedamini turule pääseda. Energeetikaga seotud CO₂ heitkogused varieeruvad aastast aastasse peamiselt majandussuundumuste ning EL heitkogustega kauplemissüsteemi CO2 ühikute hinna, energiavarustuse struktuuri ja ilmastikutingimuste tõttu. 10 https://valitsus.ee/strateegia-eest-2035-arenguaavad-jaa-planeering/strateegia 7 Joonis 1"Kasvuhoonegaaside trendid 1990-2022" 2023. a novembris algas Eestis kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamine. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiaid soodustades ja seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised majandusharud. Seaduses seatavad KHG heitkoguste eesmärgid annavad selguse kliimapoliitika pikaajaliste eesmärkide trajektoori osas, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Sektoritele on eesmärgid seatud aastani 2040, kuna sealt edasi jaotuse tekitamine oleks tänase teadmise baasilt liiga suur spekuleerimine ning vajaks peagi ülehindamist. Ka EL on seni seadnud valdkondlikud eesmärgid kliimaneutraalsus saavutamiseks samm-sammult aastani 2030 ja alles hakatakse läbi rääkima 2040 eesmärgi ning seejärel ka selle valdkondlike jaotuste osas. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõue tarbeks koostatud prognooside kohaselt avaldavad KHG üldisele heitkogusele hetkel suurimat mõju elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine, maanteetransport ning põllumajandus. Kõiki heitkoguseid mõjutab enim eelnõus pakutav põhimõtteline eesmärk, mille kohaselt avalik sektor loobuks 2040. aastal fossiilkütuste kasutamisest, va valdkonnad, kus puuduvad alternatiivid, näiteks riigikaitse ja teatud sisejulgeoleku valdkonnad. Kliimakindla majanduse seaduseelnõuga (september 2024 seisuga) seatakse sektorite ülesed ja sektoripõhised eesmärgid aastani 2040 tagamaks sujuv trajektoor kliimaneutraalsuseni jõudmiseks aastaks 2050. Sektoripõhised sihttasemed seatakse energeetika, tööstuse, hoonete, transpordi, põllumajanduse, jäätmete ja maakasutuse sektoritele. Seaduseelnõus on kavas sektorite ülesed heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes viimase 2024. aasta märtsis valminud riikliku inventuuri andmetega ehk 2022. aasta KHG heitkogusega järgmiselt: 1) 2030. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heitkogused 2022. aasta taset ehk Eesti on vähendanud heitkoguseid vähemalt 59% võrreldes 1990. aastaga (prognoos koos taastuvenergia arendamisega –66% võrreldes 1990. aastaga). Sihttase on 11 911 410 t CO2 ekv; 2) 2035. aastaks –29% (–71% võrreldes 1990. aastaga). Sihttase on 10 173 730 t CO2 ekv; 8 3) 2040. aastaks –57% (–82% võrreldes 1990. aastaga). Sihttase on 6 213 680 t CO2 ekv; 4) 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine. Kliimakindla majanduse seadusega kavandatavad olulisemad muudatused on: 1. vähese heitega energiatootmine ja tõhus energiakasutus; 2. keskkonnasõbralik transport ja parem liikuvus; 3. energiatõhusad hooned ja kvaliteetne ruumiloome; 4. keskkonnasõbralik toidutootmine; 5. elurikkust toetav ja süsinikku siduv maakasutus; 6. vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamine. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Alljärgnevalt on analüüsitud Euroopa komisjoni 2040. aasta kliimaeesmärgi soovituse mõju valdkonniti tuginedes kliimakindla majanduse seaduse mõjuhinnangutele, eeldusel, et saavutame kliimakindla majanduse seaduse eesmärgi vähendada KHG heidet võrreldes 1990.1 82%. Täiendav -8% KHG heite vähenemine, et saavutada võrreldes 1990. aastaga -90% KHG vähendamist nõuaks energeetikas ja tööstuses lisaks taastuvenergiaallikatele üleminekule arendada ja kasutusele võtta süsiniku sidumise tehnoloogiaid, mis tähendaks lisanduvaid kulusid ning mille kohta hetkel täpsemad hinnangud puuduvad. Kliimaministeeriumis on sel eesmärgil kavandamisel süsiniku püüdmise tehnoloogia kasutuselevõtu teekaart, et neid mõjusid täpsustada (eeldatav valmimisaeg 2025. a algus). Iga valdkonna all on kirjeldatud kõikide muudatuste mõju eraldi, kui taoline mõju esineb, või on kirjeldatud kõikide muudatusettepanekute koondmõju. Kavandatud muudatuste koondmõju on esitatud looduskeskkonnale, majandusele, sotsiaalvaldkonnale ja riigi julgeolekule ja välissuhetele. Esialgse koondmõjuhinnangu koostamisel on tuginetud varasematele valdkondlikele mõjuhinnangutele ja komisjoni-poolsele mõjuhinnangule. Põhjalikumad mõjuhinnangud on leitavad kliimakindla majanduse seaduse eelnõust. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Mõju keskkonnale on positiivne, avaldudes eelkõige kliimamuutuste leevendamise kaudu, mille abil väheneb surve looduskeskkonnale. Eesmärkide täitmist toetavate meetmete rakendamisega kaasneb välisõhu ja vee kvaliteedi paranemine, looduslikult heas seisus alade suurenemine, ning ressursside vähesema kasutuse ja ringmajanduse edendamisega tekib vähem jäätmeid. Õhukvaliteeti mõjutab eelkõige energia- ja transpordisektori ning põllumajandussektori õhusaasteainete vähendamine. Kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks vajalikud tegevused nagu taastuvenergia arendamine põlevkivist energiatootmise asemel, säästva liikuvuse edendamine ning nullheitega sõidukite osakaalu järk-järguline kasvatamine avaldavad olulist positiivset mõju just õhukvaliteedile. Euroopa komisjoni 2040. aasta kliimaeesmärgi soovituste mõjud maakasutus- ja metsandussektorile ning põllumajandussektorile mõjutavad positiivselt elurikkust ja ökosüsteeme, toiduga kindlustatust ning loodusvarade (nt vee) kestlikkust. Biometaani laialdane kasutuselevõtt toob endaga kaasa biojäätmete taaskasutuse suurenemise ja põllumajandusjäätmete käitluse parendamise. Mulla süsinikubilansi tasakaalu suurendavad meetmed (nt vahekultuurid ja haljasväetised) parandavad ühtlasi põllumulla struktuuri, taimede varustatust toitainete ja veega, vähendavad umbrohtumist, pidurdavad taimehaiguste ja kahjurite levikut (väheneb ka vajadus taimekaitsevahendite järele) ja suurendavad elurikkust. Lisaks väheneb saagiikalduse risk ja suureneb saagikindlus (vastupidavus) ekstreemsetes (nt põud) tingimustes. Oma rolli mängib ka elurikkusega arvestav ja maastikulist mitmekesisust suurendav metsastamine, eelkõige maastikuelementidena (puudetukad) põllumajandusmaastikus või põllumajandusmaana kasutusest väljas olevatel aladel. Metsastamiseks sobilike asukohtade 9 valikul on oluline veenduda, et tegevus ei kahjustataks elurikkust (eelkõige avamaastike ja poolavatud maastikega seotud liike ja ökosüsteeme) ega toidutootmise potentsiaaliga maid. Oluline on hoolikas asukohavalik ja metsastatava ala eelnev inventuur, et istutamisega ei kahjustataks kõrge loodusväärtusega pärandniite ja teisi väärtuslikke püsirohumaid, märgalasid ega kasutuses olevaid põllumajandusmaid välja arvatud puudetukkade loomine11. Kahjustatud ökosüsteemide, sh märgalade taastamine aitab vähendada KHG emissioone ja siduda süsinikku, rakendada erinevaid looduspõhiseid lahendusi ning parandada elurikkuse seisundit ning ökosüsteemide funktsioone ja nendega seotud looduse hüvesid. Taastuvenergia arendamine toob sageli kaasa maakasutuse muutuse ja maavõtu (tuulikute ja päikeseparkide alla jääv maa), mis muudab maastiku ilmet ja võib, aga ei pruugi endaga kaasa tuua olulist mõju elurikkusele. Mõju võib avalduda maismaa– ja mereliikidele ja nende elupaikadele, lindude rändele, vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule toimimisele. Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustega (nt kõrgus, asetus), mida ei ole võimalik hetkel sellises täpsusastmes ette näha. Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Mõju erineb oluliselt ka sõltuvalt sellest, kas päikesepaneelid paigaldatakse hoonete katustele, inimtegevuse poolt juba rikutud maale või biomajanduse potentsiaaliga maale (sh(pool)looduslikule maale)12. Kõigi meetmete rakendamise korral tuleb tagada, et seda viiakse ellu viisil, mis ei kahjusta oluliselt elurikkuse eesmärke. Mõju majandusele Euroopa roheline kokkulepe on ELi pikaajaline strateegia majanduskasvu, investeeringute ja innovatsiooni edendamiseks. Aastaks 2040 seatud kliimaeesmärk annab finantsturgudele ja tööstustele olulisi signaale, kuidas investeerida ja teha pikaajalisi plaane. See aitab ka kodanikel, ettevõtjatel ja poliitikakujundajatel planeerida vajalike investeeringuid inimeste oskuste ja pädevuste arendamiseks. Kliimamuutused toovad kaasa sagedasemad ja ekstreemsemad ilmastikunähtused, mis põhjustavad märkimisväärset sotsiaalset mõju ja majanduslikku kahju, kus prognoositud majanduslikud kahjud on suuremad kui kliimameetmete kulud. Euroopa Keskkonnaameti andmetel on ilmastiku ja kliimaga seotud sündmustest tingitud majanduslik kahju ELis viimase nelja aastakümne jooksul ulatunud 650 miljardi euroni. Sellest 59,4 miljardit eurot tekkis 2021. Aastal ja 52,3 miljardit eurot 2022. aastal. Aastatel 1980–2022 tekkinud kogukahjust oli kindlustatud vaid 126 miljardit eurot, mis on vähem kui 20% kogukahjust. Tagasihoidliku hinnangu kohaselt võib ELi SKP sajandi lõpuks väheneda umbes 7%, kui puuduvad tugevad leevendusmeetmed. Globaalse soojenemise suurema arengustsenaariumi kumulatiivne täiendav SKP kulu on aastatel 2031–2050 hinnanguliselt ligikaudu 2,4 triljonit eurot, võrreldes stsenaariumiga, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgiga. Euroopa komisjoni mõjuhinnangute kohaselt võib 90% eesmärgi saavutamine vähendada õhusaastest tingitud enneaegseid surmajuhtumeid 466 000-lt aastas 2015. aastal 196 000-le aastas 2040. aastal. Sellega kaasneb kulude vähenemine ligikaudu 1 700 miljardilt eurolt 2015. aastal 670 miljardi euroni 2040. aastal. 11 Metsastamiseks potentsiaalselt sobivate alade tuvastamiseks valmis Keskkonnaagentuuri asendusmetsastamise analüüs (2024).. Allikas: Analüüs näitab ära alad, kus saaks kaaluda asendusmetsastamist | Keskkonnaagentuur 12 keskkonnaamet.ee/sites/default/fles/documents/2023- 01/Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele_isbn.pdf 10 2040. aasta soovitatud eesmärk näeb ette energiasüsteemi kogukulude mõõduka suurenemise 12,9%ni SKPst aastatel 2031-2040, mis on veidi suurem kui ajalooline väärtus 11,9% SKPst, mis registreeriti aastatel 2011-2020. Prognooside kohaselt vähenevad energiasüsteemi kogukulud aastateks 2041–2050 11,3%-ni SKPst, mis on väiksem kui kümnendil 2011–2020. See on suuresti tingitud fossiilkütuste kasutamise märkimisväärsest vähenemisest, mis on osa üldisest suunast liikuda taastuvenergiallikatele tuginevale energiasüsteemile. Samuti prognoositakse, et koguinvesteeringud transporti suurenevad aastatel 2031–2040 90% eesmärgi raames 4,4%-ni SKPst, mis on tagasihoidlik kasv võrreldes keskmise 4,2%-ga SKPst aastatel 2011–2020. ELi tööstus tugevdab ka oma konkurentsivõimet, arendades keskkonnahoidlikke ja ringmajandusel põhinevaid sektoreid. Mõjuhinnang näitab, et kuni 2040. aastani muutub ringmajandus üha olulisemaks nii kliimaeesmärkide kui ka Euroopa uue heaolumudeli saavutamisel. Materjalide korduskasutamine ja ringlussevõtt pakub uusi võimalusi lisandväärtuse säilitamiseks ELis, sealhulgas energiamahukatele tööstusharudele, nagu terase- ja tsemenditööstus. Vähendades sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainete impordist, võib see suurendada ka ELi julgeolekut ja strateegilist sõltumatust. Bioressursipõhisem ringmajandus pakub uuenduslikke ärimudeleid, mis vastavad tarbijate muutuvatele eelistustele, haaravad kinni digilahendustest ja loovad ELis kvaliteetseid töökohti koos ajakohastatud teadmiste ja oskustega. 2021. aastal oli ringmajanduse jaoks olulistes majandussektorites 4,3 miljonit töökohta, mis on 11 % rohkem kui 2015. aastal. Et saavutada -82% KHG vähenemist võrreldes 1990.a aastaks 2040, kaasneksid sellega kliimakindla majanduse 2024.a septembrikuu eelnõu kohaselt Eestile mitmesugused majanduslikud mõjud, mis tähendavad nii kulusid kui ka tulusid eri majandussektoritele ja ühiskonnale tervikuna. Kavandatud meetmed suurendavad investeeringute mahtu Eestis keskpikas perspektiivis. Hinnangud investeeringuvajadustele ulatuvad 6 miljardist eurost (lisavajadus, eelkõige kliimapoliitika elluviimiseks) kuni ligi 13 miljardi euroni, arvestades ka erasektori ja KOVi vajadusi. Kliimakindla majanduse seaduses seatud eesmärkide täitmine ja kavandatavate meetmete elluviimine nõuab riigilt hinnanguliselt üle 3 miljardi euro ulatuses investeeringuid järgneva 15 aasta jooksul kuni aastani 2040. See teeb keskmiselt 200 miljonit eurot aastas. Suur osa investeeringutest on võimalik ellu viia EL struktuuritoetuste ja heitkogustega kauplemise süsteemide tulude toel. Alates 2024. aastast suunatakse 100% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest kliima- ja energiaeesmärkide elluviimiseks, mille arvestuslik maht sel kümnendil on ca 200 miljonit eurot aastas. Peamiselt suunatakse vahendeid energeetika-, transpordi- ning hoonete sektorisse ja roheliste tehnoloogiate arendamiseks. Perioodil 2021-2027 kliimaeesmärkidesse suunatavad vahendid: Enampakkumistulust ehk CO2 vahendid 1,426 miljardit EUR Struktuurivahenditest perioodil 2021-2027 kogusumma13 1,172 miljardit EUR Sh Õiglase Ülemineku Fond kogusumma14 33 mln EUR RRF ehk Taasterahastu sh RePowerEU perioodil 2021-2026 634 mln EUR Sotsiaalne Kliimafond perioodil 2026-2032 186 mln EUR. Samuti algab 2028. aastal uus EL eelarve periood, millega suunatakse Eestisse täiendavaid vahendeid kliima-energiaeesmärkide täitmiseks. Need investeeringud, avaliku või erasektori rahastatuna, aitavad moderniseerida olemasolevat infrastruktuuri, suurendada energiatõhusust ja edendada taastuvenergia kasutamist. On oluline 13 Kigusumma sisaldab EL tietuse isa jaa selle lisanduvat riigipiilset aaasfnantseeringut 14 Kigusumma sisaldab EL tietuse isa jaa selle lisanduvat riigipiilset aaasfnantseeringut 11 arvestada, et kavandatavad investeeringud ei täida üksnes kliimapoliitika eesmärke. Hoonete renoveerimine, ühistranspordi ja elektrivõrkude areng toovad kaasa laiema mõju, nt kinnisvara väärtuse ja elukvaliteedi kasvu, ühenduste paranemise, energeetikas varustuskindluse (sõltumatus fossiilkütusest), ning kuigi alginvesteeringud on suured, võib oodata pikaajalist kulude kokkuhoidu ja majandusliku konkurentsivõime suurenemist. Ettevõtluses on ressursisäästu- ja taastuvenergiainvesteeringuid juba ka varem tehtud. Samuti pakub kliimapoliitika uusi ärivõimalusi. Seejuures on oluline tagada uute tehnoloogiate sujuv kasutuselevõtt. Tehnoloogiamahukate investeeringute puhul on oluline tagada reeglite järjepidevus, nt selles, mis määrab tehnoloogia kliimasäästlikkuse. Samuti on oluline jälgida, et nii ELi kui riigi õigusaktid võimaldaksid rahastada nn üleminekutehnoloogiaid, et raskesti KHG heidet vähendatavates sektorites oleks võimalik toetada järk-järgulist üleminekut vähese heitega või heitevabadele tehnoloogiatele. Praegu on probleemne fossiilenergia sektori jäätmete kasutuselevõtt ning tehnoloogiad, mille käigus tekib fossiilgaas, kuid mis samas võimaldavad ringmajandust edendada (nt põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi tootmine). Majandussektorid võib mõju järgi suure üldistusega jagada kolmeks: süsinikumahukad tööstused (nt energeetika, põlevkivi- ja turbatööstus), kohanejad (transport, ehitus ja põllumajandus, valdav osa töötlevat tööstust) ning kasvav rohetehnoloogiasektor. Centari analüüsist15 tulevad selgelt esile tööstusharud, mille lisandväärtuse maht on võrreldes kasvuhoonegaaside heitega võrdlemisi väike (sisaldab tarneahela mõju). Sektorid on jaotatud ettevõtete põhitegevusala järgi ning võib seetõttu ebatäpsusi sisaldada, samuti ei näita see eraldi väiksemaid, ent süsinikumahukaid tööstusi (nt turbatööstust). Lisaks ei arvesta andmestik maakasutuse sektori heidet, sest selleks metoodikat veel pole. Suhteliselt süsinikumahukad harud on energeetika ja põlevkiviõli tootmine (koksi- ja naftatööstus). Samuti kuulub sinna turbatööstus, mille heide ulatub ca 10%-ni koguheitest, ent lisandväärtus on suurusjärgu võrra väiksem. Mõnevõrra parem on see näitaja erinevat liiki transporditeenuste, taime- ja loomakasvatuse ning toiduainetööstuse puhul, need on pigem kohanevad sektorid. Edukamad on teenused, sh ITK ja finantssektor. Majanduse konkurentsivõimet silmas pidades ei saa sellest siiski üheseid järeldusi teha. 15 https://rapirtd.centar.ee/2024-eest-easpirdi-lv-sysiniausisaldus.html. 12 Joonis 2. Hinnanguline Eest 2023. aasta ekspordi lisandväärtus, KHG emissioonid ja lisandväärtus emiteeritud KHG tonni kohta. Enamikul ettevõtetel on vaja ühel või teisel moel kohaneda kliimapoliitikaga ja kliimamuutustega. Sarnased trendid on ka eksporditurgudel, seega on vähese heitega tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtt sageli ka juba välisturgude nõue. Nii mõjutab ettevõtteid enim riigi eesmärk suurendada taastuvenergia tootmisvõimekust, energiatarbe optimeerimine, digitaliseerimine, ringmajanduse võtete kasutamine, ressursikasutuse optimeerimine, logistika ning kasutatava sõidukipargi säästlikkus. Ettevõtted, kes on teinud tarneahela KHG analüüsi, otsivad kogu tarneahelas väiksema keskkonnamõjuga partnereid. Arvestades, et kliimapoliitika pikaajalised sihid on seatud juba varem rahvusvahelisel ja ELi tasandil, on kohanevale sektorile ka praegu muutuste kiirendamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks välja töötatud ja rakendatud meetmeid, mis toetavad nt ressursitõhususe suurendamist, taastuvenergiale üleminekut, ringmajanduse lahendusi jmt. Seadus annab kohanevale sektorile juurde süsteemsuse ning selged eesmärgid ja ajahorisondi. Kasvava vähese heitega tehnoloogia märksõna all on majandusliku mõju seisukohalt oluline, et Eestis väärindataks kohalikke ressursse, sh teisest tooret ning kasutataks ära taastuvenergeetika võimalused. Kliimakindlas majanduses on suurim perspektiiv suures mahus taastuvenergia tootmises, kohalike ressursside väärindamises, materjalide ringlussevõtul, keskkonnasõbralike kütuste tootmises, andmetes ja digilahendustes ning rannikumajanduses. Järjest rohkem iduettevõtteid on leidnud uusi ärinišše ja jõudnud ka välisturgudele, pakkudes lahendusi energiatarbimise optimeerimiseks (nt hoonetes, elektriautode laadimise tarbeks), keskkonnasõbralikus materjalitehnoloogias (alates nanofiibritest ja seeneproteiinist kuni rohe- süsinikuni), kaugseirelahendustes, vesinikutehnoloogias jmt. Samuti on ettevõtjad arendamas 13 kliimasõbralikke lahendusi merenduses ning meretehnoloogiate ja laevade ümberehitamise äriline perspektiiv on suur, kuigi ka see võib käivitamiseks vajada stiimuleid. Kriitilise tähtsusega on, et need lahendused oleksid skaleeritavad ning jõuaksid tööstusliku tootmiseni. Seepärast on oluline toetuste planeerimisel keskenduda ka nende katsetootmisele. Euroopa Keskkonnaameti andmetel16 ohustavad kliima muutumisega seotud ohud, nagu äärmuslikud temperatuurid, tugevad sademed ja põuad, inimeste tervist ja keskkonda ning võivad põhjustada olulist majanduslikku kahju. Aastatel 1980–2022 ulatusid kliimakahjud ELis hinnanguliselt 650 mld euroni (2022. aasta hindades). Hüdroloogilised ohud (üleujutused) moodustavad peaaegu 43% ja meteoroloogilised ohud (tormid, sh välk) ligikaudu 29% koguarvust. Klimatoloogiliste ohtude puhul põhjustavad kuumalained ligikaudu 20% kogukahjust, ülejäänud ±8% aga põud, metsatulekahjud ja külmalained. Kliimasurmade arv oli ELi riikides aastatel 1980–2022 Euroopa Keskkonnaameti andmete17 kohaselt 220 308. Joonis 3 Iga-aastane majanduslik kahju, mida põhjustavad ilmastku ja kliimaga seotud äärmuslikud sündmused ELi liikmesriikides (Allikas: Euroopa Keskkonnaamet). Vähese heitega energiatootmine ja tõhus energiakasutus Kliimakindla majanduse seaduse töörühmade arutelude käigus jõuti järeldusteni, et taastuvelektri tootmine peab kiiresti ja oluliselt suurenema. Kui olemasolevad kehtivad 2030. aasta taastuvenergia- ja kliimaeesmärgid on saavutatavad juba täna kättesaadavate tehnoloogiliste lahendustega, siis elektritootmise peaaegu või täielik dekarboniseerimine 2040. või 2050. aastaks on Eestis võimalik erinevate uuenduslike tehnoloogiate kasutamisega, ennekõike juhitavate tootmisvõimsuste puhul. Kiirelt käivitatavaid juhitavaid elektrijaamasid käitatakse peamiselt maagaasiga, nende dekarboniseerimine on tulevikus võimalik maagaasi asendamise kaudu biogaasi või vesinikuga või sellistele jaamadele süsinikupüüdmise seadmete installeerimise kaudu. Seaduse koostamise käigus modelleeriti stsenaarium, mille kohaselt väheneks energeetikasektori KHG heitkogus 2040. aastaks -84% võrreldes 2022. aastaga ehk -96% võrreldes 1990. aastaga. Eesmärkide seadmisel arvestati, et 2030. aastaks lisanduks elektrisüsteemi 1200MW mahus gaasielektrijaamu elektri varustuskindluse tagamiseks. Need jaamad töötavad algul maagaasil ja alates 2040. aastast alternatiivkütustel ehk CO 2-heite vabalt. Lisaks on arvestatud, et kogu elektri ja soojuse tootmine muutub CO2-heite vabaks hiljemalt aastaks 2040. Eesmärkide täitmiseks on vaja rakendada lisaks olemasolevatele meetmetele ja eeltoodule järgmisi tegevusi: 16 https://wwwwww.eea.euripa.eu/en/analysis/indicatirs/ecinimic-lisses- rim-climate-related?u actveAccirdiin=ecdb3bc -bbe9-4978-b5c -0b136399d9 8. 17 https://wwwwww.eea.euripa.eu/data-and-maps/davia/impacts-i -e treme-wweather-and-5ttab-chart11. 14   täiendav taastuvelektri vähempakkumine mahus 4+4 TWh,  täiendav EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) mitte kuuluvate ehk alla 20 MW nimisoojusvõimsusega kaug-, lokaal- ja kohtkütteseadmete renoveerimine või asendamine. Kestlik toidusüsteem Toidu tootmine on ressursimahukas tegevus, millel on suur mõju keskkonnale. Toidu tootmiseks kasutatakse mulda, vett ja energiat ning see mõjutab elurikkust ja kliimat. Euroopa Liidus ja Eestis moodustab põllumajanduse sektor (sh LULUCF põllu- ja rohumaad) kasvuhoonegaaside emissioonist ca 13%.18 Olulise kliima- ja keskkonnamõju ning üha suureneva rahvastiku arvu tõttu peavad toidusüsteemid muutuma senisest veelgi kestlikumaks, mh tuleb vähendada toiduraiskamist ja ebatervislikku toitumist. Ressursimahuka toidutootmise ümberkorraldamine Eestis nõuab märkimisväärseid investeeringuid kestlikesse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse. Maaelu Teadmuskeskuse 2024. aastal läbiviidud uuringu alusel on Eestis suurim kasvuhoonegaaside heite vähenemise potentsiaal põllumajandusvaldkonnas maakasutuse muutuses ja seda eriti turvasmullaga põllumaa osas.19 Euroopa tasandil on oluline metsastamine, kuid arvesse tuleb võtta, et metsarikastes riikides on elurikkuse ja kestliku toidusüsteemi seisukohast oluline samuti muu maakasutus. Kuna Eesti metsad katavad juba ligi poole maismaast, on täiendava metsamaa suurendamine keeruline. Mitmekesine maastik pakub rohkem ökosüsteemiteenuseid ning põllumajandusmaa on paljude liikide jaoks elupaik. Samuti on pikaajalistel rohumaadel ja pärandniitudel mulla süsinikusisalduse säilitamisel oma roll ning, olles olulised karja- ja heinamaadena, täidavad tähtsat rolli ka kestlikus toidutootmises. Seega tuleb kestliku toidusüsteemi vaatest keskenduda mitte metsade laiendamisega põllumajandusmaadele vaid olemasolevate metsade kliimakindlust suurendavale majandamisele, süsinikuvaru hoidmisele ja süsiniku sidumise suurendamisele. Ühe võimalusena saab aga metsastamist rakendada suurte põldudega maastike mitmekesistamiseks maastikuelementidega, sh metsatukad. Kõikjal tuleb aga välistada metsastamise negatiivne mõju elurikkusele, maastike mitmekesisusele ja mitmekesistele tootmisvõimalustele (nt karjatamisvõimalustele). Põllumajandussektoris on maakasutuse muutuste sees omakorda ühe suurima kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaaliga turvasmuldadel oleva põllumaa viimine rohumaa alla. Aastal 2024 läbiviidud uuringu alusel on põllumajanduslikus kasutuses ca 76 500 ha turvasmullaga maad, millest põllumaana kasutatakse ca 30 000 ha 20 Kokku on PRIA andmetel turvasmuldadel majandavaid põllumajandustootjaid 2806, kellest valdav tegeleb taimekasvatusega. Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on esitatud riigile kuivendatud turvasmuldadega põllumajandusmaa taastamismeetmete kasutuselevõtu kohustus. Liikmesriigid saavad valida mitmesuguseid meetmeid, nagu põllumaa muutmine püsirohumaaks, ekstensiivistamise meetmed (millega koos vähendatakse kuivendamist), aga ka täielik märjutamine koos märgalaviljeluse võimalusega või turvast moodustava taimestiku rajamine ja madalsoo taastamine. Liikmesriigi tasandil siduvate eesmärkide seadmisel tuleb tagada, et need ei pärsi põllumajandus- ja toidutööstuste konkurentsivõimet ega kahjusta toiduga kindlustatust ning võtavad arvesse riiklikke eripärasid, nt madalat loomkoormust. Samuti tuleb vältida viljakate põllumuldade või karjatamiseks kasutatavate püsirohumaade metsastamist või toidutootmiseks kasutamisest väljalangemist. 18 Euripean Cimmissiin | Agri Sustainability Cimpass (euripa.eu) 19 TXäiendavate1aliimameetmete1mõjauanalüüs1lõpparuanne12024108072024.pd (agri.ee) 20TXäiendavate1aliimameetmete1mõjauanalüüs1lõpparuanne12024108072024.pd (agri.ee) 15 Äärmiselt vajalik on tarbijat toidutootmise protsessist teavitada, et tarbija mõistaks, milline on toidutootmise ja impordi jalajälg loodusressurssidele, kes ja kuidas on panustanud toidu tootmisesse ning teadvustaks kõigi toidutarneahela osaliste rolli toiduraiskamise vähendamisel. Tarbijakäitumise muutmine vajab teavitamist, tuge ja suunamist, aga samuti kogu toidutarneahela oluliselt koordineeritumat tegevust, seda nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasemel. Ebatervislik toitumine mõjutab üha rohkem inimesi, üle poole Euroopa Liidu täiskasvanud elanikkonnast on liigse kehakaaluga, põhjustades toitumisega seotud haiguste esinemise kasvu ja suurendades tervishoiukulusid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole samuti piisavalt kestlik (keskkonnasõbralik ja tervislik), kuna süüakse toidusoovitustest oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete allikaks. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning kala. Kliimameetmete väljatöötamisel ja eesmärkide seadmisel tuleb hinnata samuti meetmete koosmõju. Eesti loomkoormus on üks ELi väiksemaid 21 ja näiteks loomade arvu vähenemine, et KHG heidet vähendada, võib piirata ühtlasi mineraalväetiste kasutamise vähendamise eesmärki, kuna mineraalväetiste kasutamise vähendamisel on vaja muuhulgas suurendada orgaaniliste väetiste kasutamist. Orgaaniliste väetiste, sh sõnniku kasutamine on oluline muldade süsiniku sidumise võime suurendamiseks. Samuti on oluline hinnata meetmete mõju teistele sektoritele. Näiteks alaneb biogaasijaamade lisandumisel kasvuhoonegaaside heide märgatavalt ning kuigi see meede ei ole üksnes kliimaeesmärke silmas pidades kuluefektiivne, on tegemist ringbiomajanduse ja energiasõltumatuse vaatest oluline meetmega. Sarnaselt, täppispõllumajandus vähendab kasvuhoonegaaside heidet, kuid pole samuti vaid kliimaeesmärke silmas pidades kulutõhus, kuid on oluline keskkonnakaitse seisukohalt. Elurikkust toetav ja süsinikku siduv maakasutus Maakasutussektori netoheide koosneb metsanduse (metsamaa ja puittooted) maaharimise (põllumaa, rohumaa), turbatootmise (turbatootmisalad ja aiandusturba kasutamine), maahõive (asulad) ja muu maakasutuse (maakasutuse muutus muudeks märgaladeks ja muu maa) kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahest. LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside sidumist ja heidet mõjutavad peamiselt raiemaht, metsamaa pindala, metsade vanuseline struktuur, metsakahjustused, majandamisviisid metsanduses ja põllumajanduses, rohumaade pindala, kuivendatud turvasmuldadega alade pindala ja nende majandamispraktikad, aiandusturba kaevandamise mahud ning süsiniku talletamine puittoodetes. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga on LULUCF sektori eesmärgiks saavutada 2030.aastaks heite ja sidumise tasakaal. Antud eesmärk on suurem kui EL määrusest tulenev kohustus Eestile 2030.aastaks ette näeb (vähendada kasvuhoonegaaside heidet või täiendavalt suurendada sidumist 434 kt CO2 ekvivalenti võrreldes 2016–2018. aastate keskmisega). Kuna prognooside kohaselt tekib Eestil eesmärgi täitmise osas aga puudujääk, siis aitab kliimakindla majanduse seadusega seatud siht ja selle saavutamiseks kokkulepitud meetmed, täita eelkõige teise perioodi (2026-2030) eesmärki ülejäägiga, kompenseerides tõenäolist vajakajäämist ka EL jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektoris ja vähendades heitkoguste ostmisest tulenevat kulu riigieelarvele. Oluline on kliimakindlate metsade kujundamine, majandusmetsade hea seisundi tagamine, sh läbi metsade uuenemise, süsiniku sidumise võime paranemise, haigustele ja kahjuritele vastupidavama mitmeliigilise puistu kujunemise ja metsamaastiku mitmekesisuse. See hõlmab ka erinevaid metsakasvatustöid nt läbi hooldusraiete ja oskusliku metsauuendamise. Kogu metsamaad arvestades (majandusmetsad ja kaitstavad metsad) tuleb kindlustada süsinikuvaru säilimine, kaitstavate metsade hea looduslik seisund, veel kaitseta loodus- ja 21 (Agri-envirinmental indicatir - livestica patterns - Statstcs E plained (euripa.eu)) 16 põlismetsade kaitse. Teaduslikud uuringud püsimetsanduse ja looduslähedasemate metsamajandusvõtete osas aitavad välja töötada Eesti oludesse ja erinevatesse metsatüüpidesse sobivaid praktikaid metsadega seotud elurikkuse hoidmiseks, kliimakindluse suurendamiseks ning majandamisest lähtuva süsinikuheite vähendamiseks. Puittoodete puhul on oluline puidu keemilise väärindamise potentsiaal ja kvaliteetse puitmaterjali (hästi hooldatud majandusmetsad) olemasolu pika elueaga puittoodete tootmiseks. Pikaajaliseks probleemiks on olnud töötlemata paberipuidu jm väheväärindatud puidu eksport (sh energiatootmiseks mujal riikideks). Oluline on toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes tegelevad puidu väärindamise ja pika kasutuseaga puittoodete tootmisega. Pika kasutuseaga puittoodete soosimisega, sh nt puitehitistega, on võimalik suurendada süsiniku sidumist puittoodetesse ja vähendada suure CO2 jalajäljega materjalide, nagu betoon, kasutust. Märgalade heide on valdavalt seotud turba kaevandamisega ja aiandusturba kasutamisega. Märgalade korrastamiseks on mitmeid alternatiive (nt märgalaks taastamine, metsastamine, märgalaviljelus). Eelistama peaks looduslikku taastumist soodustavat korrastamist (märgalaks taastamist), kuid igale alale on vajalik leida sobivaim lahendus, arvestades ala seisundit ja tingimusi. Turba kaevandamisel on suur kliimamõju, mis peab vastavalt kliimakindla majanduse seaduse eesmärkidele järk-järgult, vähenema, sh ka läbi tõhusama korrastamise ja turba suurema kohapealse väärindamise. Looduskaitse ja elurikkuse vaatest on kõige olulisem ökosüsteemide hea seisundi kindlustamine, kehvas seisus ökosüsteemide taastamine ning põhimõte, et kliimameetmed ei tohi kahjustada elurikkust ning eelistada tuleb lahendusi, mis lisaks kliimamuutuste leevendamisele parandavad ka looduse seisundit. Euroopa Liidu rohelepe, elurikkuse strateegia, metsastrateegia ja looduse taastamise määrus rõhutavad tervikliku lähenemise ja looduse seisundi paranemise vajadust. EL roheleppe eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus ning samal ajal säilitada ja taastada elurikkus, rõhutades, et kliimameetmed ei tohi kahjustada ökosüsteeme. Heas seisundis ökosüsteemid mängivad võtmerolli kasvuhoonegaaside sidumisel ning pakuvad looduslikke lahendusi kliimamuutuste mõjude vähendamiseks. Seega on oluline nii säilitada ja kaitsta olemasolevaid loodusväärtusi kui ka taastada juba kahjustunud ökosüsteeme. Kliimamuutustega kohanemise seisukohalt on oluline panustada kliimakindluse suurendamisele ning arvesse võtta kliimariske, mis sektorit mõjutavad - sagenevad tormid, põuaperioodid, temperatuuri tõus ja sademete hulga suurenemine. Maastikud peavad olema mitmekesised, rohevõrgustik ja kaitstavad alad aitavad panustada asulate ja infrastruktuuri kliimakindlusesse ja hea elukeskkonna säilimisse. Metsanduses on oluline välja selgitada, millised puuliigid on tuleviku kliimale vastupidavamad. Eelistada tuleks kodumaiseid liike ning arvestades sellega, et muutuvas kliimas muutuvad ka kasvutingimused ja kahjurite leviku võimalused, mistõttu on tähtis liigilise ja geneetilise mitmekesisuse säilitamine. Asjakohane on kuivendusparadigma uuesti mõtestamine lisandunud teadmiste ja kliimamuutuste kontekstis. Kuivendamisel on oluline negatiivne mõju elurikkusele. Sagenenud põuad ning kuumalained toovad ka tootmise seisukohast vajaduse paindlikumateks lähenemisteks, sh vajaduspõhine kuivendamine (vaid juhul kui see on põllumajanduse, metsanduse või muu tegevuse seisukohast vältimatu), kahepoolsete süsteemide rajamine (kuivendussüsteem, mis suudab veetaset reguleerida kahes suunas: nii vett ära juhtida kui ka vajadusel vett juurde suunata või säilitada), kuivendamise leevendusvõtete rakendamine vähendamaks kuivenduse elustiku- ja keskkonnamõju. Edasistele kuivendamistele on vajalik teha asjakohane mõjude hindamine. 17 Vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamine Rohetiigri 2024. a aastaraamatu kohaselt on võrreldes 2011. aastaga EL tööstuse, majanduse ja ühiskonna toimimise seisukohalt kriitiliseks märgitud toorainete arv kasvanud 14-lt 34-le. Täna tuleb 90% EL-i jaoks kriitilistest toormaterjalidest aga valdavalt Hiinast. Ringmajandusele üleminek aitaks sõltuvust Hiinast vähendada. Rohetiigri hinnangul on süsinikuneutraalsele ja ringmajandusele üleminekusse suhtutud üsna passiivselt nii poliitilisel tasandil kui ka erasektoris. Samas soovivad meie peamised eksportturud Rootsi, Soome, Taani, Norra, Holland olla nendel teemadel maailmas esirinnas. See kujutab Eesti majanduse jaoks juba teatud riski – kui me ei väärtusta ringdisaini ja madala süsinikujalajäljega tooteid ja teenuseid, kahanevad meie ettevõtete väärtuspakkumised eelmainitud turgudel ja kaotame konkurentsivõimes. Kolmandatest riikidest tooraine sõltuvuse leevendamiseks tuleb senisest rohkem materjale välja väärindada jäätmetest. Jäätmetest on väärtuslike materjalide kontsentratsioon tihti kordades suurem kui looduslikest allikatest kaevandatavates maakides. Ida-Virumaal on plaanis kasutult seisvast põlevkivituhast hakata tootma maailma esimest kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati, lisaks on plaanis tuhast välja võtta magneesium ja alumiinium. Verston paigaldas 2023. aastal koostöös TalTechi ja Fibenoliga katseprojekti raames Imaverre roheasfaldi, milles kuni veerand bituumensideainetest on asendatud ligniininga ning mille tootmisel, transpordil ja paigaldamisel kasutatakse taastuvtoorainetest diislikütust. Need on head kohalikud näited, kuidas jäätmeid, sh tööstusjääke võib võtta kui materjalide pankasid. Meelitamaks investoreid ja talente, on vaja ringmajandusel põhineva materjalitööstuse tekkimiseks ja suurinvesteeringute meelitamiseks luua toetav keskkond ringmajandust soodustavate poliitikate näol . Eesti valik on, kas teeme seda viimaste seas või võtame liidrirolli, et olla ELi tasandil suunakujundaja ja atraktiivne piirkond rohetehnoloogia investorite jaoks. Lisaks on riigil võimalust uue majanduse tekkimist kiirendada läbi ülikoolide rahastuse suurendamise, aga ka rakendusuuringute ning katsetuste läbiviimise toetamise. Ringmajandust arengut soodustab soosiv suhtumine ja toetav seadusandlus. Huvigruppide hinnangul ei ole Euroopa komisjoni ettepanekutes nimetatud uudsed null- ja vähese CO2 heitega tehnoloogiad (näiteks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, CCU/S) kõigile ettevõtetele turul kättesaadaval ning nõuavad kasutuselevõtuks suuri investeeringuid. ELi tasandil on seni olnud innovatsioonifond peamine rahastamisvahend tööstusprotsesside CO₂ -heite vähendamise toetamiseks, andes toetusi, mis võivad vähendada järgmise põlvkonna tehnoloogiate kulusid. Kui energiatõhususe suurendamine ja alternatiivkütuste kasutuselevõtt on juba praegu või muutub lähitulevikus EL HKS-i mõjul kulutõhusaks, siis süsiniku püüdmise puhul ei osata veel hinnata, millal muutub tõhus ja konkurentsivõimeline süsinikupüüdmise tehnoloogia ettevõtetele kättesaadavaks. Tööstusliku süsiniku haldamise teatises on välja toodud järgmised probleemid: - raskused elujõulise ärimudeli loomisel, sealhulgas seetõttu, et vajatakse märkimisväärset eelnevat investeerimiskapitali, ebakindlus tulevaste CO2 hindade suhtes ning vajadus pöörata erilist tähelepanu vähese CO2 heitega toodete pakkumise ja nõudluse ühitamisele; - tervikliku õigusraamistiku puudumine kogu väärtusahela ulatuses, eelkõige süsiniku tööstusliku sidumise ja teatavate CO2 kasutusviiside jaoks; - esimesed CO2 väärtusahelate loomises osalevad ettevõtjad seisavad silmitsi ka CO 2-le omaste väärtusahelaüleste riskidega, nagu näiteks vastutus lekete korral või transpordi- või säilitustaristu kättesaamatus; - ebapiisav koordineerimine ja kavandamine, eelkõige piiriüleses kontekstis; - stiimulid era- ja avaliku sektori investeeringuteks ei ole tööstusliku süsinikumajanduse ärimudelite toimivuseks piisavad. 18 Praeguseks on EL innovatsioonifondist toetatud 26 suure- ja väikesemahulist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või kasutamise projekti EL-is kokku enam kui 3,3 miljardi euroga. Eesti on saanud toetust ühel korral. Keskkonnasõbralik transport ja parem liikuvus Transpordisektor on suuruselt teine kasvuhoonegaaside heitja, kus 2022. aastal paisati õhku 2,6 miljonit tonni ehk 18,5% kõigist Eesti kasvuhoonegaasidest. Transpordisektori KHG heitkogus pärineb ca 95% maanteetranspordi heitmetest, millest omakorda ca 65% tuleb sõiduautodest, 15% veoautodest, 14% väikekaubikutest ning 6% bussidest. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist reguleerib EL jõupingutuste jagamise määrusest (EL) 2018/842 tulenev kohustus vähendada transpordist, põllumajandusest, jäätmemajandusest, hoonetest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest pärinevat kasvuhoonegaaside heitkogust tervikuna 24% aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. See, kuidas panus heite vähendamisse jõupingutuste jagamise määruses nimetatud sektorite vahel jaotada, on liikmesriikide otsustada. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist ei ole hetkel Eestis seadusega reguleeritud, kuid kehtivas transpordi ja liikuvuse arengukavas on seatud eesmärk vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogust 1,7 miljoni t CO2 ekvivalendini aastaks 2035. Transpordi ja liikuvuse valdkonna 2023. aasta tulemusaruande järgi ei vähene Eesti kasvuhoonegaaside heide eesmärgi saavutamiseks ettenähtud tempos ning hetkel olemasolevate meetmetega püstitatud eesmärki ei saavutata. Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa. Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma maksupoliitika muudatusteta, aga ka üldise paradigma muutuseta. Selleks, et paradigma muutust säästva liikuvuse või üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende mugavustsoonist välja astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues selleks eeldused (nt rattateede arendused, kiiremad rongiühendused jne) ning tegeleda järjepideva teavitustööga. Olemasolevad meetmed, mis omavad märkimisväärset mõju sektori kasvuhoonegaaside heite vähenemisele, on: • ratta- ja jalgteede arendamine, • Tallinna trammiliinide arendamine, • Rail Balticu ehitus, • raudtee elektrifitseerimine ja uute reisirongide soetamine, • raudtee ühenduskiiruse ja liiklustiheduse parendamine, • elektri kasutamise soodustamine sõiduautodes, • biometaani kasutamise soodustamine linnaliinibussides, • vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine, • EL uute sõiduautode, tarbesõidukite ja raskeveokite CO2-heite normid, • EL alternatiivkütuste taristu arendamise nõuded, • EL HKS hoonetele ja maanteetranspordile (alates 2027. aastast), • ühe siseriikliku parvlaeva muutmine kliimaneutraalseks. Olemasolevate meetmete rakendamise tulemusena väheneb transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogus prognoosi kohaselt ca 2,1 miljoni t CO2 ekvivalendini aastaks 2030 ja ca 1,6 miljoni t CO2 ekvivalendini aastaks 2040. Praeguste trendide jätkumise korral kasvab sõidukite summaarne aastane läbisõit ning inimeste liikumisharjumuste muutmine ja ühistranspordi osakaalu hüppeline suurenemine on vähetõenäoline. Suurim väljakutse hetkel ongi sõiduautode läbisõidu kasvu pidurdamine ning seda saab mõjutada nii tõhusama ruumiloome kui ka ühistransporditeenuse pakkumise kaudu. Seega olemasolevad meetmed ei 19 ole piisavad, et oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 ega 2040, kuid lisameetmete rakendamise potentsiaal on märkimisväärne. Kliimakindla majanduse seaduses ette nähtud järgmised vajalikud muudatused transpordi sektori KHG eesmärkide saavutamiseks:  Fookus on linnades heite vähendamisel, sest just sealt tuleb suurem osa heitest;  Suuremates linnades viiakse ühistransport aastaks 2040 üle nullheitele, sh suuremate linnade taksod nullheitele aastaks 2035;  Luuakse uusi võimalusi jala, rattaga ja ühistranspordiga liikumiseks.  Toetatakse elektriautode soetamist.  Raudtee elektrifitseerimine ja Rail Baltic aitavad vähendada heidet pikkadel distantsidel ning annavad uued võimalused liikumiseks. Suurim ülesanne on praegu maanteetranspordi kui suurima KHG heitega alasektori heite vähendamine, mida saab mõjutada nii efektiivsema ühistransporditeenuse pakkumise kui ka tõhusama ruumiloome kaudu. Samal ajal tuleb arendada alternatiivsete säästvate liikumisviiside kättesaadavust ja kvaliteeti ning oluline osa on ka inimeste liikumisharjumuste muutumisel. Kiireid muutusi on võimalik saavutada eelkõige säästlikumate kütuste ja sõidukite kasutuselevõtuga. Energiatõhusad hooned ja kvaliteetne ruumiloome Jätkusuutliku ja kvaliteetse ruumi tagab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete (samaväärne on Davosi kvaliteetse ruumi kriteeriumite või Euroopa uue Bauhausi põhimõtete) jälgimine ruumiloomes. Hoonete sektori KHG heite vähendamist ei ole hetkel Eestis seadusega reguleeritud. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalises strateegia (REKS) abil vähendatakse hoonetest pärit kasvuhoonegaaside heitkogust 89% võrra ehk 480 000 tonni CO 2 ekvivalendini aastaks 2050. Samas tuleb tähele panna, et strateegia ei hõlma peale aastat 2000 ehitatud olemasolevat hoonefondi ega uusehitust perioodil 2020–2050. REKS hõlmab hooneid ehitusaastaga kuni 2000. Peale 2000. a ehitatud hooned on varasemaga võrreldes energiatõhusamad jaa enne 2000. a ehitatud hooneid on oluliselt enam kui pärast 2000. a püstitatud hooneid. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegiat asendatakse riikliku renoveerimiskavaga, mille esimene versioon valmib 2025. aasta lõpuks ja lõplikult 2026. aasta lõpuks. Kavasse lisatakse ka kasvuhoonegaaside heite vähenemise mõju. Hoonete sektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist reguleerib EL jõupingutuste jagamise määrusest (EL) 2018/842 tulenev eesmärk vähendada transpordist, põllumajandusest, jäätmemajandusest, hoonetest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest pärinevat kasvuhoonegaaside heitkogust tervikuna 24% aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. See, kuidas panus heite vähendamisse jõupingutuste jagamise määruses nimetatud sektorite vahel jaotada, on liikmesriikide otsustada. Olemasolevad meetmed, mis omavad märkimisväärset mõju sektori kasvuhoonegaaside heite vähenemisele, on: • korterelamute rekonstrueerimine, • eramute rekonstrueerimine, • avaliku sektori hoonete rekonstrueerimine, • energiatõhus tänavavalgustus, • EL HKS hoonetele ja maanteetranspordile (alates 2027. aastast). Olemasolevate meetmete rakendamise tulemusena väheneb hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkogus prognoosi kohaselt 393 tuhande t CO2 ekvivalendini aastaks 2030 ning 317 tuhande t CO2 ekvivalendini aastaks 2040. 20 Kliimakindla majanduse seaduses ette nähtud järgmised täiendavad muudatused hoonete ja elukeskkonna sektori KHG eesmärkide saavutamiseks:  Investeerime korter- ja üksikelamute renoveerimisse, et kodud saaksid soojaks ja energiatõhusaks ja elukeskkond paraneks. Tekitab lisavõimalusi tehaselise renoveerimisega tegelevatele ettevõtetele.  Kodude energiatõhusamaks muutmine avaldub kahes KHG kategoorias – energeetika ja hooned, olenevalt sooja tootmise viisist.  Muudame tänavavalgustuse energiatõhusamaks. Mõju sotsiaalvaldkonnale Euroopa Liidu ambitsioonikad kliimaeesmärgid on suunatud kliimaga seotud riskide leevendamisele, ennetades nende kõige tõsisemaid tagajärgi ning kaitses haavatavaid elanikkonnarühmi, eelkõige madalama sissetulekuga, selliste riskide eest. Fossiilkütuste kasutamise järkjärguline vähendamine kooskõlas soovitatud 2040. aasta eesmärgiga aitaks parandada ELi elanike tervist, vähendades õhusaastest tekitatud hingamisteede ja veresoonkonna haiguste esinemissagedust. Eeldatavalt väheneb selle tulemusel enneaegsete surmade arv Euroopas aastas 2040. aastaks 196 000-ni. Selleks, et kliimamuutuste leevendamise meetmed õnnestuksid, peavad EL-i kodanikud aktiivselt osalema nii investorite kui ka tarbijatena. Energiasäästumeetmed on võtmetähtsusega nii energiahindade stabiliseerimisel, tarbija energiakulude vähendamisel kui ka kliimaeesmärkide saavutamisel. Energiatõhususe parandamine elamusektoris suurendab mugavust ja parandab elutingimusi, kuid nõuab märkimisväärseid investeeringuid. Avalikul sektoril on oluline tagada, et investeeringud energiatõhususse oleksid laialt kättesaadavad, eriti madala sissetulekuga ja haavatavatele leibkondadele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige tundlikumad. Üleminek heitevabale transpordile võib muuta autode, ühistranspordi ja logistika kulusid, kuna nõuab suurt investeeringut, mis võib tõsta ajutiselt ka transpordi hinda. Pikas perspektiivis peaksid alternatiivsete kütuste ja sõidukite kasutuselevõtuga kaasnema väiksemad transpordikulud ning vähenema CO₂-heide. Oluline on tagada, et kõigil elanikel oleks juurdepääs taskukohastele ja usaldusväärsetele transpordilahendustele, sealhulgas ühistranspordile ja heitevabadele sõidukitele. Leevendamaks energiakulude ja transpordihindade tõusu mõju kõige haavatavamale sihtrühmale on loodud kliimameetmete sotsiaalfond. Selle eesmärk on tegeleda hoonete ja maanteetranspordi uue heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) võimaliku sotsiaalse mõjuga kõige haavatavamatele leibkondadele, transpordikasutajatele ja mikroettevõtjatele. Aastatel 2026–2032 eraldatakse 65 miljardi euro suurusest fondist vahendeid investeeringuteks EL ehitus- ja maanteetranspordisektoris. Eesti osa fondist on 186 miljonit eurot, millele lisandub kohustuslik 25% omapanus. Konkreetsed rahastusmeetmed otsustatakse riigipõhiselt sotsiaalse kliimafondi kavas koostöös liikmesriigi ja komisjoni vahel. HKS2 raames prognoosib Euroopa komisjon, et riiklike enampakkumiste tulud ulatuvad 86,7 miljardit euroni. Neid vahendeid kasutatakse investeeringuteks, mis toetavad kliimaeesmärkide saavutamist ja vähendavad sotsiaalset ebavõrdsust. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on pigem positiivne. Eesmärkide täitmisel saavutatava kliimamuutuste mõjude leevendamise korral väheneb rändesurve ning elupaikade häving kogu maailmas. Eesti kui innovaatiline riik saab seejuures kasu lõigata uute tehnoloogiate väljaarendamisest ja seeläbi tugevdada oma kuvandit, välissuhtlust, ettevõtlust ning aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide täitmisele. On oluline, et ELi kliimaeesmärkide elluviimisel oleks tagatud, et EL 21 ja meie ettevõtted püsivad globaalses konkurentsis, liikudes samal ajal kliimaneutraalsuse suunas. Euroopa Liit on väljendanud soovi kujuneda kliimamuutuste leevendamisel globaalseks eestkõnelejaks ja suunanäitajaks, edendada aktiivselt kliimadiplomaatiat ning inspireerida teisi riike tegutsema. Selline lähenemine pakub võimalusi ka Eestile. Kliimamuutuste mõju kaudsed tagajärjed ulatuvad üle riigipiiride ja kontinentide. Isegi lokaalselt avalduval kliimamõjul võivad olla piirkondlikud või üleilmsed tagajärjed ning sellised piiriülesed kliimariskid võivad jõuda Euroopasse (nt kasvav rändesurve). Kliima- ja energiadiplomaatia aitab suurendada EL rahvusvahelist mõju, kuna lähemate aastakümnete suurim globaalne väljakutse on kliimamuutustega kohanemine ja nende negatiivsete mõjude vähendamine. Energeetikas jääb jätkuvaks eesmärgiks süsinikuheite vähendamine, elektrifitseerimine ja kiirem taastuvenergiale üleminek. See on positiivne, kuna kodumaise taastuvenergia tootmise kasv ning energiapartnerluste sõlmimine usaldusväärsete riikidega parandab EL energiajulgeolekut. Samas tingib see vajaduse uute ühenduste arendamiseks nii ELi sees kui ka ilmselt uute liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Uute liikmesriikide lisandumisega on oodata tähelepanu pööramist nende füüsilisele ühendamisele liiduga nii energeetikas, transpordis, sides jm. Eesti saab seda toetada, kuid meil on ka erihuvi enda ja Balti-Soome regiooni paremate ühenduste jätkuval väljaarendamisel, arvestades meie ääremaa staatust. Mõjud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusele, eeldatavad kulud ja tulud Investeeringute ulatus Investeeringuid kliimapoliitika elluviimiseks on tehtud aastaid, nt taastuvenergeetikasse, ühistransporti ja energiasäästu. Teisalt ei saa neid investeeringuid käsitada pelgalt kliima- investeeringutena – nendest saadav kasu ühiskonnale on laiem. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatud eesmärkide täitmine ja kavandatavate meetmete elluviimine eeldab riigilt hinnanguliselt üle 3 miljardi euro ulatuses investeeringuid järgneva 15 aasta jooksul kuni aastani 2040, mida toetab üle 11 miljardi euro ulatuses erasektori investeeringuid. Suurimad investeeringud seisnevad meretuuleparkide rajamise hoogustamises ja elektrivõrgu tugevdamises, liinibusside üleminekus heiteta bussidele ja ühistranspordist lähtuv planeerimises ning korterelamute rekonstrueerimises, samas toovad need meetmed ka kõige rohkem tulu. Tulu ühiskonnale avaldub majanduse elavdamises investeeringute ja uute kliimasõbralike ärimudelite esile kerkimise kaudu. Taastuvenergeetika investeeringud loovad aluse ka suurema majandusliku mõjuga tööstuse arenguks. Samuti luuakse töökohti taristu ehitamise ja hoonete renoveerimise käigus ning vähendatakse keskpikas perspektiivis ebatõhusaid kulusid, nt soojamajanduses, transpordis. Suur osa investeeringutest on võimalik ellu viia EL struktuuritoetuste ja heitkogustega kauplemise süsteemide tulude toel. Alates 2024.aastast suunatakse 100% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest kliima- ja energiaeesmärkide elluviimiseks, mille arvestuslik maht sel kümnendil on ca 200 miljonit eurot aastas. Taastuvenergia Koja hinnangul22 on riigi tulu 1000 MW meretuulepargi opereerimisperioodil 129 mln €/a. Põlevkivielektri tootmisest riigieelarvesse laekuvate tasude ja maksude puhul võib vähemalt osaliselt prognoosida, et need asenduvad uute tasude või maksudega. Mõju kohalikele omavalitsustele Põlevkiviõlitootmine panustab riigieelarvesse maksudena oluliselt rohkem kui põlevkivi 22 https://wwwwww.taastuvenergeetaa.ee/rapirtd-jaa-analuusid/ 22 elektritootmine ehk 153 mln eurot 2022. aastal. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarves avaldub põlevkivisektori kahanemine õlitootmise lõpetamise järel peamiselt kaevandamisõiguse tasude ja vee erikasutuse tasude vähenemises. Otsene tulude kadumise risk ähvardab peamiselt kaht omavalitsusüksust: Alutaguse vald ja Narva-Jõesuu linn. Sektori kahanemise mõju on suurim Alutagusele, kus 2019. aastal moodustasid kaevandamisõiguse tasud 32% (3,8 mln eurot) kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja vee erikasutuse laekumise tasud 10% (1,2 mln eurot), Narva-Jõesuus olid vastavad näitajad 3% ja 8% (kokku 825 000 eurot). Teistes Ida-Virumaa omavalitsusüksustes moodustasid tasud kokku enamasti vähem kui 3% eelarvest. Negatiivseid mõjusid on võimalik tasakaalustada pika üleminekuperioodiga ning avaliku sektori toetuste ja erasektori investeeringutega majanduse ümberstruktureerimiseks. Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) nii ettevõtluse kui ka sotsiaalmeetmed on valdavas osas suunatud negatiivsete mõjude vähendamisele ja need katavad olulises osas põlevkivi energiatootmise sulgemisega seotud mõjud ja osalt põlevkiviõli tööstuse sulgemisega seotud mõjud. Lisaks tuleb ka keskkonnatasude süsteemi arendamisel eesmärgiks seada loodusvarade kasutamisega seotud kahjulike mõjude vähendamine ning toetava majanduskeskkonna loomine kohalikele kogukondadele. Üheks KOVide tulubaasi positiivselt mõjutavaks näiteks on 1. juulil 2023. jõustunud tuulikutasu, mida makstakse uute tuulikute naabruses elavatele inimestele ja kogukondadele. Kohaliku omavalitsuse üksuseid mõjutab ka üleminek heiteta busside kasutamisele suuremate linnade linnaliinidel ja/või alternatiivkütustele väiksemate linnade ja maakonnaliinidel. Probleeme võib tekitada uute busside võrdlemisi kõrge ostuhind, kuid samas on elektribussi kogu omamiskulu 15 aasta jooksul madalam nii gaasi- kui ka diislibussi omast, mis tähendab omavalitsusele pikaajaliselt kulude kokkuhoidu. Raskusi võib tekkida eelkõige väiksematel linnadel ja valdadel, millel puudub raha uute busside hankimiseks ning mis võivad vajada lühiajalist investeeringutoetust. Üleminek heiteta bussidele nõuab ka elektrivõrgu tugevdamist. Tallinna linna näitel tarbiksid 551 elektribussi umbes 1% Eesti aastasest elektritarbimisest. Lisainvesteeringute vajadus elektrivõrku oleks umbes 13 miljonit eurot, mis tõstaks busside kilomeetrihinda 5 sendi võrra. Tulevikus võivad tehnoloogia hinnad langeda ja kaaluda võiks ka vesiniku kasutamist alternatiivina. Transpordisektori meetmed23 Transpordisektori meetmete rakendamisel on oluline mõju riigieelarvele, kuna lühikeses ja keskpikas perspektiivis suureneb investeeringute ja toetuste vajadus. Riigi jaoks odavamad meetmed on ühistranspordist lähtuv planeerimine (nt hoonestu planeerimine vastavalt väljaehitatud taristule ja ühistranspordipeatustele) ning ratta- ja jalgteede arendamine, mistõttu neid peaks esmajoones rakendama. Need meetmed on rahaliselt tulusad, paiknevad transpordihierarhias kõrgel astmel ning on üldiselt soodsate sotsiaalmajanduslike mõjudega . Alternatiivkütuste tootmise hoogustamisel on suure ulatusega negatiivne mõju riigieelarvele eelkõige suurte avaliku sektori investeerimiskulude ja toetuste tõttu vesinikusektori väljaarendamiseks ning selle pika tasuvusaja tõttu, mida siiski tasandab suur innovatsioonipotentsiaal ja uute töökohtade teke. Nende meetmete rakendamiseks vajab valitsussektor lisatulusid. Mootorsõidukimaksu ja uue ELi HKSi jõustumise korral suureneb investeeringuteks kasutatav riigieelarveline tulu, eriti kuna HKSi kauplemistulu saab kasutada ainult kliimameetmete rahastamiseks. Nende meetmete abil on võimalik finantseerida teiste meetmete kulusid ning ka muudel põhjustel on mõistlik neid meetmeid teiste (soodustavate) meetmetega kombineerida. Pikaajaliselt väheneb kütuseaktsiisi laekumine, mis nõuab maksusüsteemi muutmist, aga väheneb ka toetuste vajadus, kuna uued tehnoloogiad muutuvad kättesaadavamaks ja odavamaks. Vähenevad riigieelarvelised tervishoiukulutused, kuna väheneb õhusaaste ja mürareostus, mis vähendab südame- ja kopsuhaiguste riski ja suurendab keskmiselt tervena ja töövõimelisena elatud aastaid, samuti väheneb liiklussurmade 23 https://aliimaministeerium.ee/sites/de ault/fles/dicuments/2024-08/TXranspirdi320jaa320energeetaa 320meetmete320anal3C33BC3C33BCs.pd 23 arv. Eesti seisukohad ja põhjendused 1. Eesti saab nõustuda Euroopa komisjoni ettepanekuga seada Euroopa Liidu tasandil 2040. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk 90% võrreldes 1990. aastaga vaid eeldustel, et eesmärgiga koos lepitakse kokku võimaldavad eeltingimused, eelkõige tehnoloogiate kättesaadavuse olulisus, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgini jõudmiseks on muuhulgas vajalik uute tehnoloogiate (nagu näiteks süsiniku sidumise tehnoloogiad) kasutuselevõtmine Euroopa Liidus, mille roll 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel sõltub tehnoloogiate valmisolekust, arengust ja maksumusest. 2032. aastal tuleb hinnata 2030. aasta eesmärkide täitmist koos tehnoloogia arengu vastavushinnanguga ning mõjuhinnanguga liikmesriikide majandusele ja selle erinevatele sektoritele ning vajadusel kohandada 2040. aasta eesmärgiga seotud meetmeid, paindlikkusi ja strateegiaid. Selgitus: Euroopa komisjoni soovitatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 90% aastaks 2040 võrreldes 1990. aastaga on ambitsioonikas ning eeldab kiiremat KHG vähendamist võrreldes lineaarse vähendamise stsenaariumiga (mille kohaselt oleks 2040.a vahe-eesmärk teel 2050.a kliimaneutraalsuse saavutamiseni 80%). Komisjoni hinnangul on 90% vähendamistrajektoor tõhusam kui lineaarne stsenaarium, viies EL-i kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. See saavutab suurema kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise enne 2040. aastat, mistõttu on pärast 2040. aastat vaja vähem lisameetmeid, et jõuda netonull heitkogusteni. 90% vähendamistrajektoor toob kaasa madalamad EL-i kumulatiivsed kasvuhoonegaaside heitkogused (nn kasvuhoonegaaside eelarve), mis teeb sellest parema valiku EL-i panuseks kliimamuutuste piiramisel. Varajane tegevus annab eeldatavalt suurema mõju ülemaailmsete heitkoguste vähendamisele ja suurendab võimalust hoida globaalne soojenemine 1,5 °C piires, vältides pöördumatute kliimatipp-punktide saavutamise riski. Samuti tähendab 90% trajektoor kiiremat vähese süsinikuga tehnoloogiate, nagu rohevesiniku tootmine ja CCU/S, kasutuselevõttu aastatel 2031–2040. Lineaarne stsenaarium lükkab need tehnoloogiad suures osas edasi aastateks 2041–2050. Kokkuvõttes peaks 90% vähendamistrajektoor olema kulutõhusam, pakkudes suuremat netokasu kliimamuutuste ja õhusaaste vältimise osas, võrreldes lineaarse stsenaariumi kliimamuutuste leevendamise lisakuludega. Euroopa Liit on vastu võtnud 2030. aasta kliimaeesmärgid ning rakendanud selle täitmiseks erinevaid poliitikameetmeid. Samas on KOM hinnanud, et tänaste suundumustega ei suuda me olemasolevaid eesmärke täita24. ELi tasandi koondprognoos näitab, et olemasolevaid poliitikameetmeid arvesse võttes on vahe ELi eesmärgiga vähendada KHG heidet 2030. aastaks 55 % 15 protsendipunkti ja täiendavate poliitikameetmete arvesse võtmisel 5 protsendipunkti. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt vähendavad kehtivad õigusaktid kasvuhoonegaaside netoheidet ELis 2040. aastaks 88%, kui neid rakendatakse ka pärast 2030. aastat. See hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKSi) raames igal aastal kindla protsendi võrra lubatud heitkoguse ühikute piirmäära järkjärgulist vähendamist (lineaarne vähendustegur) ja 2030. aasta järgse transpordipoliitika jätkamist. Põllumajandussektori heitkoguste vähendamise meetmeid on aga proportsionaalselt vähem ning eri sektorite panus ei ole tasakaalus. Koostamisel olevas Eesti kliimakindla majanduse seaduses (september 2024 seis) sätestatakse sektorite ja valdkondade KHG heitkoguste eesmärgid, andes kliimaneutraalsuse trajektoori 24 2023. aasta eduaruanne ELi aliimameetmete aihta : https://eur-le .euripa.eu/legal-cintent/ETX/TXtTX/PDF/?u uri=CELEt:52023DC0653 24 aastaks 2050. Prognooside kohaselt suudab Eesti olemasolevate tehnoloogiatega vähendada 2040. aastaks KHG koguheidet 82%. Ülejäänud vähendamine peaks toimuma CO 2 sidumise ja uudsete nullheitega tehnoloogiate kasutamise kaudu. Suurimat negatiivset mõju heitkogustele avaldavad elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine, maanteetransport ning põllumajandus. ELi ülene 2040. aasta eesmärk ei tähenda, et kõigil liikmesriikidel oleks ühesugune koguheite vähendamise eesmärk (siiani koguheite vähendamise eesmärke ELi tasandil riikidele seatud ei olegi, eesmärgid on konkreetsetes sektorites). Eesti hinnangul ei ole KHG heite vähendamine EL-üleselt 90% 2040. aastaks ilma uute seni mitte kasutuses olevate tehnoloogiateta realistlik, mida näeb ka komisjon oma mõjuhinnangus25. Seetõttu saab Eesti nõustuda Euroopa komisjoni pakutud 2040. a KHG vähendamise ettepanekuga vaid eeldustel, et töötatakse võimaldavate eeltingimuste nimel, mis on vajalikud 90% eesmärgi saavutamiseks ning uute tehnoloogiate, sh CCU/S osa eesmärgist seotakse tehnoloogia arengu vastavushinnanguga. Eeltingimused hõlmavad kokkulepitud 2030. a kliimaraamistiku täielikku rakendamist, ettevõtete konkurentsivõime ja investeerimiskindluse tagamist, suuremat keskendumist õiglasele üleminekule, vajalike heiteta ja vähese CO2 heitega energialahenduste (sh tööstusliku süsiniku sidumistehnoloogiate) kättesaadavust ning soodsat regulatiivset õigusruumi. Arvestades, et viimase ELi-i ülese KHG-inventuuri kohaselt on EL-i ülene KHG vähenemine olnud 1990. a võrreldes alla 30%26, ei ole hetkel alust ka eeldada, et Eestile võiks kohalduda üldeesmärgist madalam KHG vähendamiskohustus. EL-ülese 90% eesmärgi saab komisjoni hinnangul saavutada eeldusel, et vajalikud eeltingimused on täidetud. Eestil tuleks 2040. a kliimaraamistiku läbirääkimistel komisjon lähtuda riigi majandusolukorrast, regionaalsest konkurentsivõimest ja tegelikest võimalustest, tuginedes riiklikele eripäradele, ning tehnoloogia kättesaadavusele. Põhjendatud oleks võtta arvesse Eesti SKP (per capita) osakaalu EL keskmisest tasemest, samuti Eesti asukohta ja konkurentsivõimet Läänemere piirkonnas. Kuna Eesti on alla EL keskmise taseme jõukusega riik ning asub regionaalselt EL äärealal, see tähendab, et suhteliselt alla keskmise tehnoloogia ostmise võimekusega ning samas pikkade vahemaade tõttu suhteliselt suuremate transpordikuludega, ei ole Eesti ega teiste sarnaste EL riikide suhteline võimekus sihttaseme saavutamiseks vajalikke investeeringuid teha võrreldav EL keskosas paiknevate EL keskmist ületava jõukustasemega suurriikidega (nt Saksamaa või Prantsusmaa). Lisaks SKP (per capita) osakaalule tuleks arvestada ka EL-s arvutatavat regionaalse konkurentsivõime indeksit – RCI. Eesmärkide seadmisel tuleks lähtuda realistlikest meetmetest, mis võimaldavad saavutada 2040 eesmärgid konkurentsivõimet kahjustamata. Süsinikuhaldamise ja sellega samal ajal esitatud 2040 eesmärgi teatis kirjeldavad, kuidas 2040. aastaks on võimalik Euroopa Liidus vähemalt 250 miljonit tonni CO2 aastas kinni püüda. Sektorites, kus heitkoguste vähendamine on keeruline (hard-to-abate sectors), kaalutakse lisaks looduslikele CO2 sidumise lahendustele ka tehnoloogilist CO2 püüdmist. Vastavad tehnoloogiad on aga veel arendusjärgus ja neid ole veel piisavalt testitud ega kinnitatud, et need oleksid valmis laialdaseks kommertskasutuseks. Samuti puudub teadmine nende töökindlusest ning kaasnevatest kuludest. Seega, kuna tööstuslikud heite eemaldamise tehnoloogiad on alles arendusjärgus, on tõenäosus, et seatud eesmärgid võivad jääda saavutamata. Kuna 2040. a ELi uue sihttaseme ettepanek tugineb mitmetel olulistel eeltingimustel, sh EL 2030. a sihttasemete saavutamine (nii KHG heite vähendamises kui energiatõhususes ja taastuvenergeetikas), siis näeme, et oleks vaja paralleelselt uue sihttaseme kokku leppimisega jälgida liikmesriikide tegelikku edenemist nende 2030. a sihtide suunas. Kui sellest peaks 25 EUR-Le - 52024SC0063 - EN - EUR-Le (euripa.eu) 26 Euripean Uniin. 2023 Natinal Inventiry Repirt (NIR). | UNFCCC 25 tulenema vajadust kaaluda 2040. a sihttaseme suunas liikumise viiside-meetodite (või ka valdkondliku lähenemise) korrigeerimist, siis on oluline seda võimalikult varases staadiumis tuvastada ja 2040. a sihi läbirääkimistel arvesse võtta. 2. Euroopa Liidu tööstuspoliitika peab toetama kliimapoliitikat, soodustades looduslike materjalide kasutust ja väikese kasvuhoonegaaside jalajäljega toodete turu arengut (nt läbi ringmajanduslike põhimõtete juurutamise ja taastuvkütuste kasutusele võtu), samal ajal säilitama EL ja liikmesriikide ettevõtete konkurentsivõime. Kriitiliste toormete ja maavarade projektide investeeringutes on oluline arvestada nende panust kliima ja energeetika eesmärkide elluviimisesse ning pangad peaksid neid käsitlema kestliku rahastuse taksonoomia alusel roheliste investeeringutena. Selgitus: Vajadus on tegeleda tööstuse väljakutsetega nagu nt ressursitõhususe tõstmine, kriitiliste toorainete kättesaadavus, taastuvkütustele üleminek jne, et leida selle ümberkujundamiseks äriline põhjendus ja säilitada samal ajal konkurentsivõime. Kliima- ja keskkonnaeesmärkide elluviimiseks vajavad kõik liikmesriigid uusi tehnoloogiaid (näiteks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, CCU/S vms) ja ringmajandusele tuginevaid ärimudeleid . Samuti on vaja luua liikmesriikides rohetehnoloogiate ja roheliste ärimudelite arendamist toetavaid ökosüsteeme, mis aitavad ettevõtetel, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel ühiselt kapitali kaasata. Turud kliimaneutraalsetele toodetele on juba tekkimas, kuid vaja oleks ambitsioonikamat plaani, näiteks riigihangetes madalama KHG jalajäljega toodete- ja teenuste eelistamine. Turunõudlus tekitab ka ettevõtjatele ärilise põhjenduse. Väiksema KHG jalajäljega tooted on üldjuhul kallimad ja ei suuda täna veel konkureerida kolmandatest riikidest pärit toodetega, kus keskkonnanõudeid sellisel määral ei arvestata. Peame oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud kriitilise tähtsusega maavarade 27 toormete uurimise ja kasutamise loamenetluste ja kooskõlastuste ning regulatsiooni lihtsustamist ja lühendamist liikmesriikides, mis on ühena suundadest välja toodud ka EL kriitiliste toormete määruses28. Loamenetlused on meile olulised ka kõrge lisandväärtusega investeeringute osas. Soovime, et Euroopa Komisjon algataks liikmesriikidega dialoogi küsimuses, kas ja millistele parameetritele (sektor, investeeringu maht) vastavate investeeringute puhul tuleks Euroopa Liidus rakendada ühtlustatud menetlusskeeme. Ühtsed ja etteennustatava ajaraamiga menetlused muudavad Euroopa Liidu turu tervikuna investoritele atraktiivsemaks. Kriitilise tähtsusega maavarade levik Euroopas on ebaühtlane sõltuvalt geoloogilistest tingimustest, seega tuleb soodustada ja toetada nende riikide tootmisvõimalusi, kus neid leidub. Siiski leiame, et juhul, kui tuleb strateegiliste projektide raames läbi viia keskkonnamõju hindamine ning selle raames suuremahulised keskkonnauuringud, tuleks sellega täiendavalt arvestada ning anda liikmesriikidele mõningast paindlikkust tähtaegade osas. Samuti toome välja, et kliimaneutraalne tööstus vajab sisendeid toorainete kujul. Kriitiliste toormete kaevandamise ja kasutamise projektide osas tuleks toetada võimalikult pika väärtusahela katmist ja kujundamist, et tagada võimalikult turvaline tootmisahel Euroopa Liidu sees. Lisaks on teada, et rohepöördeks vajalike uute maardlate avamine võib võtta aastaid, ilma algetappides toormeprojektide uurimise toetamiseta ei ole võimalik ka edaspidi tootmist hoogustada. Investeeringute suunamisel maavarade projektidesse (kus juba kehtivad ranged keskkonnanõuded), näiteks kriitiliste toormete puhul, on oluline arvestada nende panust ja asendamatust kliima ja energeetika eesmärkide elluviimisesse, mis hõlmab rohetehnoloogiate arendamist ja tootmist, mida pangad peaksid taksonoomia seisukohalt käsitlema roheliste investeeringutena. 27 https://eur-le .euripa.eu/legal-cintent/ETX/TXtTX/HTXLL/?uuri=CELEt:52023PC0160 28 https://eur-le .euripa.eu/legal-cintent/ETX/TXtTX/HTXLL/?uuri=J::L1202401252 26 3. Riikidel, kellel puudub tootmiskogemus näiteks vesiniku või CO₂ sidumise tehnoloogiatega, on vaja ülemineku aega ja soodsat regulatiivset keskkonda, et nad saaksid kasutusele võtta madala heitega lahendusi raskesti dekarboniseeritavates sektorites. Sektorites, kus rohetehnoloogiate tootmisvõimekus pole tõestatud, peab säilima võimalus rahastada ringmajandust edendavaid üleminekutehnoloogiaid Euroopa Liidu vahenditest. Selgitus: Komisjoni ettepanekutes nimetatud uudsed nullnetoheitega tehnoloogiad ja vähese CO2 heitega tehnoloogialahendused (näiteks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, CCU/S vms) ei ole kaugeltki kõigi ettevõtete jaoks turul saadaval ning nõuavad kasutuselevõtuks suuri investeeringuid. Selleks on vaja elektrienergiaga ja kütustega varustatuse tagamiseks kasutada üleminekulahendusi ja -tehnoloogiaid, mis tagavad ettevõtete turul püsimise konkurentsivõimelisena ja hoiavad riigi majanduse stabiilselt kasvamas. Üleminekutehnoloogiatena saab vaadelda nt poolkoksigaasist vesiniku tootmisel saadud vesiniku sidumist CO2-ga metanooli või süsivesinike tootmisel ja vesiniku tootmise valmisolekuga gaasijaamu (tegemist on kuni 25% vesiniku osakaaluga neil jaamadel, millel on see võimekus olemas ja mille emissioonid on väiksemad kui põlevkivijaamadel). Saadud kogemuste varal on ettevõtetel lõpuks tehniline võimekus tulevikus üle minna juba täiesti rohelise kütuste nagu rohevesinik tootmisele. Kuigi EL toetab süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning on väljendanud vajadust nende tehnoloogiate järele, siis ringlussevõtuprotsessides suhtutakse kogutud fossiilse süsinikdioksiidi kasutamisse ettevõtete kogemusel skeptiliselt. Tallinna Lennujaam on probleemina välja toonud, et hetke tehnoloogia areng ei võimalda nende eritehnikat viia vähese või nullheitega alternatiividele ning turul pole saadaval nende tehnilistele vajadustele vastavaid sõidukeid. Lennujaam on leidnud ka muid probleeme keskkonnanõuete täitmisel seoses tehnoloogiate turuvalmidusega, mis ei luba juba täna seatud eesmärke täita. Näiteks hankides alla 50 g CO 2/km heitega N-kategooria sõidukeid, jõudis lennujaam järeldusele, et Euroopa turul ei pakuta tehnilistele vajadustele vastavat sõidukit. Masinate vaates on takistavaks nii tehnoloogia puudumine, mis peaks vastu Eesti kliimas, kui majanduslikult ebamõistlik hind. Sellest tulenevalt on oluline võimaldada üleminekuajal kompromisslahendusi, et vajalik tehnoloogia areng vastaks ettevõtete nõuetele. Masinate vaates on takistavaks nii tehnoloogia puudumine, mis peaks vastu Eesti kliimas, kui majanduslikult ebamõistlik hind. Eesti asub Euroopa keskmest kaugemal ning seega vajab transpordiühendusi EL teiste liikmesriikidega, et investeeringud jõuaksid lihtsamalt Eestisse ning et Eesti ettevõtted saaksid skaleerida. Seetõttu tuleks kriitiliselt üle vaadata, et Eestiga sarnaste EL riikide transpordiühendused oleksid toimivad ja turvalised ka uute tehnoloogiate väljatöötamise faasis kui kliimaeesmärgid on juba seatud - näiteks keerulistes talvistes ilmaoludes, et meie ettevõtjad ei kaotaks seetõttu oma konkurentsivõimet. Näitena saab veel välja tuua plasti ringlussevõtu eesmärkide täitmiseks vajalike tehnoloogiate kättesaadavuse, kus näeme Eesti puhul olulist rolli mh plasti keemilisel ringlussevõtul ehk pürolüüsil. Eestis soovib sellist tehast rajada Kohtla-Järvele VKG, kes taotles sellele rahastust ÕÜFist. Eesti konsulteeris projekti rahastamiseks komisjoniga ning sai eitava vastuse, kuigi JRC uuringu kohaselt on keemiline ringlussevõtt parem kui jäätmete ladestamine või taaskasutamine energiatootmise eesmärgil (põletamine), kuid peaks olema täiendus mehaanilisele ringlussevõtule (ehk protsessi tuleks suunata plastijäätmed, mida ei ole võimalik mehaanilise ringlussevõtu teel ringlusse võtta). Toodud näidete varal peame oluliseks analüüsida õigusliku raamistiku puudujääke uute tehnoloogiate ladusaks kasutuselevõtuks ja neid ajakohastada. Puudulik ja bürokraatlik õigusraamistik (sh EL-ülene) võib olla oluliseks takistuseks investeeringute tegemisel ja tehnoloogiate kiirel arengul/ kasutusele võtul. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku 27 puhul on vajalik Euroopa Liidu toetust tehnoloogia ja taristu arendamiseks ning ühtlustatud õigusraamistik ja standardid vältides ülereguleerimist. Üleminek vähese CO2-heitega majandusele nõuab ka väga suuri investeeringuid. Selliste investeeringute tegemise eeldus on, et Euroopa Liidus luuakse ettevõtluskeskkond, mis soodustab kasvu ja stabiilsust ning pakub seeläbi ettevõtetele investeerimiskindlust. Praegu vähendab ettevõtete investeerimiskindlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet järjest kiirenevas tempos lisanduv ELi regulatsioonide hulk, millega kaasneb põhjendamatult suur koormus ja kulude kasv. Ühtlasi peab jääma võimalus Euroopa Liidu vahenditest rahastada üleminekutehnoloogiaid, kuna kogu tööstus ei saa minna otse üle täielikult keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele. Seega vajame rohetehnoloogiatele üleminekuks vaheetappi. Lisaks tööstusele on oluline ka finantssektori finantsmehhanismide reformimine ja finantsteenustele ligipääsu takistuste kõrvaldamine. See on üks olulisi võimaldajaid uute tehnoloogiate kasutusele võtu finantseerimisel. 4. 2040. aasta raamistiku kavandamisel tuleks arvesse võtta Euroopa Liidu liikmesriikide ajaloolisi panuseid ja maakasutuse võimekust süsiniku tagavara suurendamiseks, et ELi ülene eesmärk jaguneks liikmesriikide vahel võimalikult õiglaselt. Liikmesriikidele peaks jääma paindlikkus otsustada, millistes sektorites ja kuidas kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada. Süsinikuneutraalsusele üleminekul peaks olema suurim roll energeetikasektoril, millel on ELi-üleselt suurim kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal. Euroopa Liidu tasandil poliitikameetmete väljatöötamisel ning valdkondlike riiklike eesmärkide kokkuleppimisel on Eesti jaoks oluline, et arvesse võetaks riigi suutlikkust vajalikke investeeringuid teha. On oluline, et kasutusele võetavad meetmed toetaksid Eesti konkurentsivõimet, tagaksid õiglase ülemineku, leevendamaks kasvuhoonegaaside vähendamisega tekkivaid negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Kliimaeesmärkide seadmisel peame oluliseks, et on tagatud elutähtsate teenuste toimimine ja julgeoleku sh toidujulgeolek ning selle toimimiseks vajaliku tooraine tarnekindlus. Selgitus: 2040. aasta raamistiku kavandamisel tuleks arvesse võtta EL liikmesriikide ajaloolisi panuseid ja ka maakasutuse ajaloolisi muutuseid, millest sõltub tänase maakasutuse võimekus süsiniku tagavara suurendamiseks Oleme nõus, et kliimaeesmärkidesse peavad panustama kõik sektorid, kuid 2040. eesmärkide täitmisel peab jääma liikmesriigil piisav paindlikkus leida viisid, kuidas ja millises sektoris on võimalik kõige väiksema mõjuga ning kulutõhusamalt heidet vähendada. Eesti on alates 1990. a oma kasvuhoonegaaside heidet vähendanud 59%. Kuna iga riigi majanduse struktuur on erinev, siis igal riigil peaks olema paindlikkus otsustada, kuidas ja millises tempos erinevates sektorites kõige mõistlikumalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada, säilitades samal ajal nende majanduse konkurentsivõime. ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste osas29 on kõige olulisem sektor energeetika, mis moodustas 2021. aastal 58% ELi (koos LULUCFiga) ning millel on ELi üleselt suurim KHG heite vähendamise potentsiaal. Suuruselt teine sektor on transport 22% , millele järgnevad põllumajandus (11%), tööstusprotsessid (10). %). EL-i kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on LULUCF sektoris süsiniku sidumine suurem kui heitkogused, mistõttu on sektor netosüsiniku siduja. 2021.a aastal oli EL-i LULUCF sektori netosüsiniku sidumine kokku -253 523 kt CO2, mis tähendab 8% kasvu võrreldes 1990. aasta netosüsiniku sidumise tasemega. Energeetikasektor on peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas ka Eestis. 2022. aastal moodustas sektori heitkogus 48% kogu Eesti heitkogusest, kokku 6 882 660 t CO₂ ekv. 1990. aastal toodeti Eestis 16 267 GWh elektrienergiat, kuid pärast Eesti 29 https://un ccc.int/ghg-inventiries-anne -i-partes/2023 28 taasiseseisvumist hakkasid tootmismahud langema ning saavutasid miinimumtaseme 8278 GWh aastal 1999. Sealt alates on tootmine olnud tõusutrendis (välja arvatud 2009. aastal, mil tootmine oli oluliselt väiksem majanduskriisi tõttu) ning maksimaalne tootmine saavutati 2017. aastal – 13 161 GWh. ELi kliimamääruse kohaselt on energia tootmise ja tarbimise suurt mõju KHG heite tasemele arvestades väga oluline tagada üleminek ohutule, kestlikule, taskukohasele ja kindlale energiasüsteemile, mis tugineb taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmisele, hästitoimivale energia siseturule ja energiatõhususe parandamisele. Energeetikasektoris on võimalik kiiresti ja suures mahus üle minna taastuvenergiaallikatele, nagu tuule- ja päikeseenergia, mis on juba paljudes EL-i liikmesriikides osutunud majanduslikult konkurentsivõimelisteks. Kuna taastuvenergia allikad toodavad energiat ilma otseste KHG heitmeteta, võimaldab nende osakaalu suurendamine drastiliselt vähendada heitkoguseid. Samuti loob energeetikasektori dekarboniseerimine soodsad eeldused teiste sektorite, nagu transpordi ja tööstuse, süsinikuneutraalsusele üleminekuks. Näiteks elektrifitseerimine (nt elektriautod, elektrilised tööstusseadmed) vähendab kaudselt teiste sektorite sõltuvust fossiilkütustest, mis omakorda kiirendab süsinikuneutraalsuse saavutamist. Põllumajanduses tuleb rakendada praktikaid ning teha investeeringuid, mis aitavad KHG heidet vähendada ja süsiniku sidumist suurendada, kuid sektoris endas ei ole võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni. Sektoripõhiste eesmärkide seadmisel tuleb meetmeid põhjalikult analüüsida ja sektori spetsiifilisust arvestades hinnata lisaks KHG mõjule ka mõju majandusele, elurikkusele, regionaalarengule, toidu varustuskindlusele. Kliimameetmete väljatöötamisel ja eesmärkide seadmisel tuleb hinnata samuti meetmete koosmõju ja mõju elurikkusele. Biomajanduse arendamisel on Eestis head väljavaated ning nende kasutamise sobitub kõige paremini ka kliimakindla majanduseni jõudmiseks. Kohapeal kasvatatud taastuv ressurss ja selle tark kasutamine on see, mis aitab meid lähemale globaalsete probleemide lahendamisele, aitab säilitada elu maal ja luua uusi nutikaid lahendusi majanduse edendamiseks. Kliimatark metsandus ja puidu täiendav kasutamine taastumatute materjalide asemel koos sellele järgneva asendusefektiga saavad olla meie võimaluseks Eesti ainsat süsinikupositiivset valdkonda edendada. 5. Eesti peab oluliseks kliimamuutustele vastupidavuse suurendamist, mis eeldab kliimariskide tuvastamist ja kliimaga kohanemise edenemise pidevat jälgimist. Selleks tuleks EL-i tasandil välja töötada ühtsed ja konkreetsed mõõdikud, mille abil hinnata meetmete tõhusust ning vajadusel meetmeid kohandada vastavalt seiretulemustele. Selgitus: Kliimamuutuste vastupanuvõime suurendamiseks tuleb hinnata kliimariske ja kliimamuutustega kohanemismeetmete tõhusust . Selleks on vaja välja töötada mõõdikud ning seire tulemustest tulenevalt vajadusel kohanemismeetmeid täiustada või kohandada, eriti enim haavatavate sektorite ja inimgruppide jaoks. Samas tuleks kasutada võimalikult palju juba olemasolevaid ja töötavaid metoodikaid ning uued mõõdikud peavad olema võrreldavad ajalooliste andmetega. Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev maailmajagu ning kliimariskid ohustavad Euroopa energia- ja toidujulgeolekut, ökosüsteeme, infrastruktuuri, veevarusid, finantsstabiilsust ja inimeste tervist. Paljud neist riskidest on juba saavutanud kriitilise taseme ja võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda katastroofiliseks. Seetõttu on vajalik kliimariskide hindamist jätkata nii üle-euroopaliselt kui ka riigisiseselt ning välja töötada ja ühtlustada mõõdikud, mille alusel kohanemise edenemist hinnata. 29 Eesti peamisteks kliimariskideks on kliimastsenaariumite30 kohaselt üleujutuste kasv ja meretaseme tõus, tormide, suviste kuuma-, põua- ja äärmuslike vihmaperioodide ja teiste äärmuslike kliimasündmuste sagenemine, muutused taimekasvus, uued taimekahjurid, võõrliikide leviala suurenemine ning uued haigusetekitajad. Kliimariskid avaldavad mõju inimeste tervisele, linna avalikule ruumile, transpordile, hoonestule, veemajandusele, energiamajandusele, keskkonnale, põllumajandusele, metsandusele ja turismile. Kliimariskidest põhjustatud kahju31 ennetamiseks ja vähendamiseks ning kohanemismeetmete tõhususe hindamiseks on vajalik koguda parimaid praktikaid ning kokku leppida mõõdikud, mille alusel on võimalik kohanemismeetmeid analüüsida, kohandada ja täiustada. Eestis on peamisteks indikaatoriteks Kliimamuutustega kohanemise arengukavast32 tulenevad mõõdikud (nt kliimariske teadvustavate inimeste %) ning valdkondlikes arengukavades sätestatud mõõdikud (nt ilmastikukindla võrgu osakaal jaotusvõrgus, metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal jt). Selleks, et riikide kohanemismeetmete tõhusust võrrelda ja sellest tulenevalt laiemat teadmistebaasi luua, on vajalik välja töötada ühtne mõõdikute süsteem. 6. Toetame Euroopa Liidu rahvusvaheliste kliima- ja energiapartnerluste tugevdamist ning ambitsioonika kliimadiplomaatia jätkamist. Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika peab olema kooskõlas liidu strateegiliste ja välispoliitiliste eesmärkidega ning tugevdama Euroopa Liidu tööstuspoliitika konkurentsivõimet. Selgitus: Oluline on, et Euroopa Liit keskenduks EL-i siseste eesmärkide ja regulatsioonide kehtestamise kõrval ka sellele, et samad või vähemalt sarnased kliimaeesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed võetakse kasutusele kogu maailmas. Vastasel korral võivad Euroopa ettevõtted sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kui regulatsioonid ei ole sarnased üle maailma, siis võib see kaasa tuua ka süsinikulekke ohu. Kui muu maailm ei liigu samal kursil, siis ei pruugi ELi pingutusest olulist kasu olla, et vältida CO 2-heitega kaasnevaid negatiivseid mõjusid, kuna Euroopa Liidu heide moodustab vaid 7 protsenti maailma koguheitest. Kliima- ja energiadiplomaatia aitab ka suurendada EL rahvusvahelist mõju, kuna lähemate aastakümnete suurim globaalne väljakutse on kliimamuutustega kohanemine ja nende negatiivsete mõjude vähendamine. Leiame, et rahvusvaheliste süsinikuturgude loomine ja tugevdamine on väga oluline instrument ülemaailmse KHG-heite vähendamiseks. Kuna ka kliimaneutraalne majandus vajab toimimiseks ressursse, on ülioluline EL kliima- , energia- ja toorainete partnerluste loomine usaldusväärsete riikidega. EL eesmärk peaks olema võimalikult sarnane ja ühtne reeglistik kliima- ja energiaküsimustes USA jt liitlastega, et vältida omavahelisi pingeid ning laiendada meie väärtusruumist lähtuvat kliimapoliitikat teistesse regioonidesse. EL energiaülemineku välismõõtme koordineerimine ning poliitikate kooskõlastamine USA ning G7/G20-ga, aga ka Global Gateway programmiga tuleks tõhusamalt korraldada, kuna praegu esineb kohati lahknevusi liidu kliimapoliitika ja välispoliitika eesmärkide vahel. EL kaubanduslepped peaksid hõlmama kliimamuutuste leevendamist, ent viisil, mis on kasulikud nii ELile kui kolmandale riigile (nt EL investeeringud või energiaimport 30 https://aliimaministeerium.ee/sites/de ault/fles/dicuments/2021 06/Lilline320in320meie320aliima 320tuleviaus1320328Eest320tuleviau320aliimastsenaariumid320aastani3202100329.pd 31 https://wwwwww.eea.euripa.eu/en/analysis/indicatirs/ecinimic-lisses- rim-climate-related?u actveAccirdiin=ecdb3bc -bbe9-4978-b5c -0b136399d9 8 32 https://aliimaministeerium.ee/sites/de ault/fles/dicuments/2022-07/Aruande 3203E238039CKliimamuutustega320aihanemise320arenguaava320aastani32020303E238039D 320esitamine320aiisa3C33B5lastamiseas.pd 30 vastutasuks süsinikuheite vähendamise eest). Järgnevate aastate jooksul on väga tähtis ÜRO kliimakonventsiooni Loss & Damage Fund’i rakendamine, mis aitab arengumaadel hüvitada kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide kahjusid. Vaesemate riikide hõlmamiseks nii majanduslikult kui ka poliitiliselt on ülioluline Global Gateway algatus (Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on investeerida infrastruktuuriprojektidesse kogu maailmas), mis saaks pakkuda investeeringuid puhta energia ja uute ühenduste projektidesse üle maailma ning seeläbi luua töökohti arenevates riikides kohapeal. Kliima- ja energiaeesmärkide elluviimiseks on võtmetähtsusega ka EL enda piiriüleste ühenduste ja võrkude jätkuv prioriseerimine ja ambitsioonikas rahastamine. Uute liikmesriikide lisandumisega on oodata tähelepanu pööramist nende füüsilisele ühendamisele liiduga nii energeetikas, transpordis, sides jm. Eesti saab seda toetada, kuid meil on ka erihuvi enda ja Balti-Soome regiooni paremate ühenduste jätkuval väljaarendamisel, arvestades meie ääremaa staatust. Laienemist tuleks kasutada ka selleks, et lisaks füüsilistele ühendustele veel enam ühtlustada reeglid EL energia- ja transporditurgudel. Toetame ka EL kandidaatriikide joondumist EL 2040 kliimaeesmärgiga. 7. Kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb EL rahastatavates fondides keskenduda tegevusele, mis annavad suurimat lisaväärtust kogu Euroopas. Seejuures tuleb arvestada EL konkurentsipoliitika, riigiabi reeglite ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Kliima- ja keskkonnaeesmärkide elluviimisel on oluline roll Euroopa Liidu Innovatsioonifondil, mille kasutuse reeglistik oleks otstarbekas üle vaadata, eelkõige projektide tasakaalustatud geograafilise jaotuse osas, tagamaks paremad rahastusvõimalused ka väiksemate riikide ettevõtetele. Selgitus: Kulutõhusus kliima- ja energiapoliitikas tuleb saavutada eesmärkide/sihttasemete suunas liikumise suhtes kõige tõhusamalt tulemust andvate tegevuste rahastamise kaudu, kasutades enim teiste eesmärkidega sünergiat võimaldavaid lahendusi. Selleks tuleb tähelepanu suunata kõige suuremate heitega sektorites heite vähendamist suhteliselt soodsaimate kuludega kaasa toovatele tegevustele ning allesjääva KHG heite sidumist kõige kulutõhusamalt võimaldavatele tegevustele. EL üleseid prioriteete ning EL eelarve piiratust silmas pidades on selle toel rahastatud fondides vaja pidada silmas üle-euroopaliselt kõige suurema lisaväärtusega tegevusi. (Nagu on määratletud Eesti raamseisukohtades EL 2028.a algava eelarveperioodi kohta 2024.a mais,) on neist väga oluline EL üleste (transpordi- ja energia-)võrgustike piiriüleste ühenduste rajamine, et võimaldada eri piirkondades tehtavate vajalike investeeringute mõjust siseturul laiemalt osa saada. Teatises on välja toodud vajadus „toetada tööstusettevõtteid enne, kui need muutuvad majanduslikult elujõuliseks“, pidades selleks põhjalikke arutelusid kõigi erainvesteeringuteni viivate elementide üle “maksustamisest rahastamisvõimalusteni, oskustest regulatiivse koormuse ja igapäevase äritegevuse energiakuludeni“. Neis aruteludes on muu hulgas vaja silmas pidada seotust EL konkurentsipoliitika, riigiabi ja võrdse kohtlemise/võrdse mänguvälja temaatikaga. Kuigi tööstuspoliitika ja EL tööstuse konkurentsivõime ning suveräänsuse edendamine on äärmiselt oluline, ei saa see õigustada riigiabi andmise võidujooksu, kus kaotajateks ei oleks ainul väiksema eelarvevõimalustega riigid, vaid pikemas perspektiivis kogu EL tervikuna. Seetõttu on oluline rangelt järgida riigiabi kokku lepitud reegleid ja mitte neid põhjendamatult lõdvendada. 2040.a kliimaeesmärgi saavutamist mõjutavad nii EL üleselt kui liikmesriikides mitmed valdkondade ning valdkonnaülesed protsessid, seepärast on väga oluline arvestada seoseid eri EL poliitikate vahel ning hoida eelnõude paketi valdkondlikes töörühmades käsitlemise eel, ajal ja järel valdkondadeülest vaadet. Samuti tuleb arvestada, et kui soovitakse läbi viia EL eelarvega seotud (nt rahastamismehhanismide jmt teemaliste) EL õigusaktide muutmine, siis 31 selliste ettepanekute (eelnõude) kohta on vaja seisukohad kujundada teistes protsessides kui EL 2040.a kliimaeesmärgi ettepaneku teemalise komisjoni teatise järgsed läbirääkimised. ELi eesmärkide saavutamiseks tuleb rohetehnoloogiaid arendada ja võtta kasutusele nii väiksemates kui suuremates liikmesriikides. Seejuures ei pruugi väiksemate riikide ettevõtetel piisata vahendeid, et arendada rohetehnoloogiaid, mis aitavad jõuda seatud kliima- energiaeesmärkideni ning tagada ka konkurentsivõimelisus väljaspool liikmesriiki. Mõne ELi keskse fondi, nagu näiteks (EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud) Innovatsioonifondi (IF) kasutamisel võib olla põhjendatud projektitaotluste (seatud minimaalset lävendit ületavatele) hindamistulemustele lisaks ka nende geograafilise jaotuse arvestamine. IF seniste taotlusvoorude tulemusel on väga napilt eraldatud toetusi väiksematest liikmesriikidest esitatud taotlustele, seda vaatamata fondi küllalt suurele eelarvele ning hiljuti lisandunud taotlusvooru eelsele nõustamisteenusele. Riigipoolselt saab nõustada ja toetada ettevõtteid Innovatsioonifondile eelnevate sammude ületamises, kuid suurim probleem seisneb konkureerimisel suurriikide ettevõtetega, kelle projektid on olemuselt suuremad ja mõjusamad, seetõttu on taotlusi mõjususele suurt rõhku panevate kriteeriumide alusel hinnates väiksed projektid jäänud varju. Seetõttu tuleks kaaluda osa IF eelarve jaotamisel nn geograafilise tasakaalustatuse kriteeriumi arvestamist selleks seatavat lävendit ületavate hindamistulemuste korral, analoogselt nt LIFE programmis kasutusel olevale lähenemisele. See aitaks mõnevõrra leevendada suurte riikide ettevõtete enamat võimekust ja nende esitatavate projekti(taotluste) suuremat mõju. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Teatis saadeti arvamuse saamiseks lisas 3 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 4 esitatud kooskõlastustabelis. Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Välisministeeriumiga. 32  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohta 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon avalikustas 2021. aasta 14. juulil piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku1 (lisad 1 ja 2). Kohandusmehhanism on üks meede Euroopa Komisjoni mahukast kliima- ja energiaalasest paketist „Eesmärk 55“2, mis on suunatud kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil oluliste kliima- ja energiaraamistiku õigusaktide ümbervaatamisele ning täiendamisele. Paketi ülesanne on sisustada kokku lepitud eesmärk saavutada liiduüleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil on paketis „Eesmärk 55“ selgelt keskkonnakaitseline eesmärk. Kohandusmehhanismi kaasatud sektorites3 tuleb vähendada Euroopa Liidu tööstuse süsinikuheidet ja takistada kõrge süsinikuheitega tööstuse kolimist kolmandatesse riikidesse. Viimane lisab mehhanismi keskkonnakaitselisele eesmärgile ka majandusliku mõõtme. Selle veelgi laiemaks ja ambitsioonikamaks eesmärgiks on motiveerida Euroopa Liidu kaubanduspartnereid järgima samu keskkonnakaitse põhimõtteid. Seega mõjutab kavandatav meede mitmeid aspekte, mis aitavad nii Euroopa Liidu sees kui ka kolmandates riikides tööstuse süsinikujälge vähendada. Kokkuvõttes on meetmel „Eesmärk 55“ paketis roll vähendada tööstuse süsinikuheidet nii Euroopa Liidu sees kui ka kolmandates riikides ning kaitsta Euroopa Liidu siseturgu. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2023 ja täies ulatuses hakatakse seda rakendama 2026. aasta veebruaris. Aastani 2035 suurendatakse järk-järguliselt kohandusmehhanismi sertifikaatide ehk heitkoguse ühikute hindu, et võtta arvesse, millises ulatuses eraldatakse eelnõuga sätestatud kaupade puhul Euroopa Liidus lubatud heitkoguste ühikuid tasuta. Aastaks 2035 kaotatakse järk-järgult kõnealuste kaupade tootmisele Euroopa Liidus tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 191–193 on kindlaks määratud liidu pädevus kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Vastavalt lepingu artiklile 191 ja artikli 192 lõikele 1 aitab liit muu hulgas kaasa keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärkidele ning edendab rahvusvahelisel tasandil meetmeid, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi on kavandatud keskkonnameetmena, seetõttu on selle heakskiitmiseks vajalik häälteenamus. Eesti seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialistid Velda Buldas ([email protected], 611 3622) ja Maret Mets ([email protected], 611 3214), fiskaalpoliitika osakonna talituse juhataja Meelis Meigas 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52021PC0564 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0550&qid=1627632350370 3 Tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter. 1 ([email protected], 611 3073), sama osakonna nõunik Mari Lahtmets ([email protected], 611 3520) ning tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ([email protected], 611 3471). Eelnõu on kooskõlastanud maksu- ja tollipoliitika asekantsler Helen Pahapill ([email protected], 611 3011). 2. Sisu ja võrdlev analüüs 2.1 Eelnõu sisu Eelnõuga sätestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi (CO2) kohandusmehhanism (ingl k Carbon Border Adjustment Mechanisam, CBAM, eesti k SPIM). Kohandusmehhanism on kavandatud teatud imporditavale kaubale rakenduva meetmena ja on oma olemuselt sarnane Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem4, sätestatud heitkogustega kauplemise süsteemi (EL-i HKS) regulatsiooniga. Kohandusmehhanismiga luuakse EL-i HKS-i kõrvale sarnane süsteem, kus importijad ostavad sertifikaatide vormis õigust tuua Euroopa Liidu (EL) tolliterritooriumile teatud süsinikuheitemahukaid kaupu (tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ja elekter). Üks sertifikaat vastab ühele tonnile kaupades sisalduvatele heitkogustele. Kohandusmehhanism on alternatiiv EL-i HKS-is lubatud heitkoguste ühikute (LHÜ-de) tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada CO2 heite ülekandumise (süsinikulekke) ohtu. CO2 heite ülekandumise oht tekib, kui rangemate reeglitega EL-i kliimapoliitika põhjustab siinse tootmise väljaviimist EL-ist teistesse piirkondadesse, kus on vähem tõhusam kliimapoliitika või tõuseb vähem süsiniku-intensiivsete asendustoodete import. Selle tulemusel võib kogu maailma kasvuhoonegaaside heide hoopis tõusta, mis seaks omakorda ohtu Pariisi kokkuleppe eesmärgi hoida globaalne temperatuuri tõus alla 2 kraadi sajandi keskpaigaks. Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ei eraldata enam EL-s tootmise käigus tasuta LHÜ-sid, sest ainult nii asetatakse kolmandate riikide kaubad EL-i siseturul samale hinnapositsioonile EL-s toodetavatega. Selleni jõudmiseks on siiski vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜ-d järk-järgult kaotatakse, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue olukorraga kohaneda. Tasuta eraldatavate LHÜ-de vähendamine kuni täieliku ära kaotamiseni toimub aastani 2035. Eelnõu I peatükk hõlmab üldsätteid, sealhulgas ettepaneku reguleerimiseset, kohaldamisala (artiklid 1 ja 2) ning põhimõistete määratlusi (artikkel 3). I lisas määratakse üksikasjalikult kindlaks ettepaneku kohaldamisala, loetledes kaubad ja kaubaga seotud kasvuhoonegaasid. Kohandusmehhanism rakendub kõikide kolmandate riikide kaupadele, välja arvatud need, mis on toodud määruse II lisas nimetatud riikidest (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits) ja territooriumitelt (Büsingen, Heligoland, Livigno, Ceuta, Melilla). Eelnõu II peatükk sisaldab sätteid kauba deklarantide kohustuste ja õiguste kohta. Täpsemalt sisaldab see sätteid, mis käsitlevad kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade impordiloa taotlemise tingimusi (artiklid 4 ja 5), kinnitatud deklarandi kohustust esitada iga aasta 31. maiks iga-aastane deklaratsioon ja selle deklaratsiooni sisu (artikkel 6), eelmisel kalendriaastal EL-i imporditud kaupadega seonduvate heitkoguste arvutamise põhimõtteid (artikkel 7 ja III lisa) 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02003L0087-20210101 2 ning akrediteeritud tõendajate poolt nende heitkoguste tõendamise protsessi (artikkel 8, mida täiendavad IV ja V lisas esitatud aruandlusnõuded ja tõendamispõhimõtted). Selles sätestatakse ka põhimõtted kolmandates riikides makstud CO2 hinna arvessevõtmiseks (artiklid 9 ja 10). Eelnõu III peatükk sisaldab üldsätteid, mis käsitlevad riiklike pädevate asutuste halduskorraldust, Euroopa Komisjoni (komisjon) rolli (sh keskse haldajana) ja teabe avalikustamist (artiklid 11, 12, 13 ja 15). Peatükk sisaldab sätteid riiklike registrite ja nende kontode põhiomaduste kohta (artiklid 14 ja 16), deklarantide kinnitamise (artikkel 17), tõendajate akrediteerimise (artikkel 18) ja deklaratsioonide läbivaatamise kohta (artikkel 19). Eelnõu IV peatükk sisaldab sätteid sertifikaatide kohta. Artiklitega 20–24 kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad sertifikaatide kehtivusaja kohta, alates nende müügist kuni nende loovutamise või võimaliku tagasiostmise kontrollini ning nende lõpliku tühistamiseni. Artikkel 20 käsitleb üksikasjalikult sertifikaatide müüki pädevate asutuste poolt. Artiklis 21 käsitletakse sertifikaatide iganädalast hinna arvutamist. Artiklis 22 sätestatakse menetlused, mille eesmärk on tagada, et iga kinnitatud deklarant täidab oma kohustust loovutada sertifikaadid riiklikus registris. Artikliga 23 kehtestatakse kinnitatud deklarandi õigus paluda pädeval asutusel osta tagasi piiratud arv sertifikaate, mis on jäänud tema kontole pärast loovutamist. Viimaks täpsustatakse artiklis 24, et pädev asutus peab iga aasta 30. juuniks tühistama sertifikaadid, mis on jäänud iga deklarandi kontole pärast loovutamist ja tagasiostmist. Eelnõu V peatükis käsitletakse seda, kuidas tolliasutused peaksid tegema kaupade piiril haldamise protseduure (artikkel 25). Toll kontrollib kaupa vastavalt liidu tolliõiguses sätestatud reeglitele, erisusi ei ole. Eelnõu VI peatüki artiklis 26 sätestatakse karistused eelnõus sätestatud nõuete täitmata jätmise eest. Artiklis 27 on juhuks, kui kaubandusstruktuur muutub, ette nähtud erisäte meetmetest kõrvalehoidmise kohta. Kaubandusstruktuuri muutmine tähendab eelkõige seda, kui kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu asendatakse väheste muudatustega toodetega, mis enam kohaldamisalasse ei kuulu. Eesti õigusruumis on esialgse mõju hinnangul karistused juba sätestatud läbi EL-i HKS direktiivi 2003/87/EÜ5. Karistuse trahvi suurus on seotud CO2 suurusega. Eelnõu VII peatükk sisaldab sätteid komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise kohta (artikkel 28) ja rakendusaktide kontrollimenetluse kohta (artikkel 29). Õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte on sätestatud artiklites 2, 18 ja 27. Artiklid 2, 5–9, 21, 25, 31, 33 ja 35 sisaldavad sätteid rakendamisvolituste kohta. Eelnõu VIII peatükk sisaldab sätteid määruse hindamise ja läbivaatamise kohta (artikkel 30). Eelnõu IX peatükis (artikkel 31) käsitletakse kohandusmehhanismi seost EL-i HKS-is LHÜ- de tasuta eraldamisega üleminekuperioodil käitistes, mis toodavad EL-s eelnõuga hõlmatud kaupu. Nende toodete EL-s tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse 10 aasta jooksul tasuta eraldatavate LHÜ-de kogust nullini. Eelnõu X peatükk sisaldab esialgse üleminekuperioodi jooksul kohaldatavaid erisätteid (artiklid 32–35). Nende sätete järgi rakendatakse kohandusmehhanismi esimestel aastatel ilma 5 Justiitsministeeriumi e-kiri 25. oktoober 2021. a 3 finantskohandusteta, et koguda andmeid ja suurendada deklarantide teadlikkust. See üleminekuperiood kestab kolm aastat, alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025, nagu on sätestatud artiklis 32. Deklarandid esitavad kord kvartalis andmed oma eelmise kvartali impordiga kaasnevate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid heitkoguseid ning teatades välismaal makstud CO2 hinna. Tolliasutused teavitavad deklarante nende kohandusmehhanismiga seotud kohustustest ja vahetavad teavet pädevate asutustega. Eelnõu XI peatükk sisaldab lõppsätteid, millega sätestatakse eelnõu jõustumine ja kohaldamine alates 2023. aasta 1. jaanuarist, kusjuures mõnda sätet kohaldatakse ainult üleminekuperioodil ja teisi hakatakse kohaldama 2026. aastal (artikkel 36). 2.2 Kohaldamisala Kohandusmehhanismi rakendatakse tsemendi, väetiste, raua ja terase, alumiiniumi ning elektri importimisel EL-i. Kohaldamisalasse kuuluvad kaubad on valitud nende tootmisel tekkiva CO2 heitkoguse mahust ja heite ülekandumise riski koosmõjust tekkivast pingereast. Kumuleeritud heitkoguste alusel moodustati kohaldamisala väljatöötamise käigus järgmine tööstussektorite pingerida: raud ja teras, rafineerimistehased, tsement, orgaanilised põhikemikaalid ja väetised. Komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2019/708 loetletud teatavaid sektoreid ei saa praeguses etapis nende eripära tõttu käsitleda, seega ei kuulu ettepaneku järgi kohaldamisalasse orgaanilised kemikaalid. Nende puhul on sisalduva heitkoguse arvutamine väga keeruline. Samuti kehtivad tehnilised piirangud rafineerimistoodete suhtes, mille puhul ka ei ole võimalik kasvuhoonegaaside heidet ühemõtteliselt määrata. Lisaks jäävad kohaldamisalast välja teatavad tooted, mille tootmisel ei teki olulist heidet, näiteks malmi ja terase jäätmed, ferrosulamid ja teatavad väetised. Komisjon on rõhutanud, et hinnastamisel ei ole võimalik arvesse võtta kogu toote elutsükli jooksul põhjustatud süsinikuheidet, vaid ainult otsest CO2 heidet. Kogu keskkonnajälje arvestamine teeks süsteemi keeruliseks ja manipuleeritavaks. Alumiiniumist tooted lisati seevastu kohaldamisalasse, sest nende puhul esineb väga suur heite ülekandumise oht. Lisaks on nad oma omaduste poolest mitmetes tööstuslikes rakendustes terasetoodetega otseses konkurentsis. Alumiiniumi lisamine on asjakohane ka tuleviku mõttes, kui kohandusmehhanism võib laiendada kaudsetele heidetele. Elektrienergia on lisatud kohaldamisalasse, sest see sektor tekitab 30% EL-i CO2 koguheitest. EL-i tõhustatud kliimaeesmärgid suurendaksid CO2 kulude erinevust elektritootmise vahel siin ja kolmandates riikides. See suurenemine koos edusammudega elektrivõrgu ühendamisel naaberriikide elektrivõrguga suurendaks heite ülekandumise ohtu kasvanud elektriimpordi tõttu, millest märkimisväärse osa toodavad söeküttel töötavad elektrijaamad. Elektri kui toote füüsikalised omadused, eelkõige asjaolu, et elektronide tegelikku vooluhulka ei ole võimalik jälgida, põhjustavad kohandusmehhanismi veidi teistsugust ülesehitust. Elektrikaubandus erineb muude kaupadega kauplemisest eelkõige seetõttu, et sellega kaubeldakse omavahel ühendatud elektrivõrkude kaudu, kasutades elektribörse ja konkreetseid kauplemisvorme. Tegelike heitkoguste arvutamine on lubatud üksnes rangete tingimuste alusel, 4  näidates ära, et määratud ülekandevõimsus on kindlalt registreeritud ning et on olemas otsene lepinguline suhe ostja ja elektri tootja vahel. Kohandusmehhanismi sektori kaupade suurimad eksportöörid EL-i:  tsement: Türgi 37%, Ukraina 7%, Valgevene 8%;  väetised: Venemaa 36%, Egiptus 11%, Alžeeria 10%;  teras ja raud: Hiina 14%, Venemaa 13%, Türgi 12%;  alumiinimum: Norra 18%, Venemaa 14%, Hiina 9%;  elekter: Venemaa 13300GWh (363 CO2 tonni/GWh kohta), Ukraina 6400 GWh (282 t/GWh). 2.3 Kohandusmehhanismi osalised ja toimimine Joonisel 1 on kujutatud piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi toimimine, rakendamisega seotud institutsioonid ja nende peamised ülesanded. Joonis 1. Piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi toimimine Registreerivad KOMISJON KOMITEE EL Annab määrusi, direktiive ja suuniseid Aitab komisjoni TASAND Peab tsentraalseid registreid kohandusmehhanismi haldamisel Haldab mehhanismi teemalehte Monitoorib kaubavoogusid Juhised Aruandlus PÄDEV ASUTUS TOLLI- TÕENDAJA Täidab kohustusi komisjoni ees ja muid RV ASUTUS (riiklik või kohustusi Tolli- erasektorist) AVALIK Loob riikliku registri ja haldab seda formaal- Kontrollib SEKTOR Kinnitab deklarante sused, tootmisele Annab välja sertifikaate ja peab nende üle edastab omistatud arvestust andmed emissioonide Teostab järelevalvet, kontrollib pädevale õigsust asutusele tolliasutuse või komisjoni taotlusel Atesteerimine, arvestus,… Taotlus, aruandlus KINNITATUD DEKLARANT KOLMANDATE ERA- RIIKIDE Taotleb kinnitatud deklarandi SEKTOR TOOTMISKOHAD staatuse Tasub vajadusel tagatise Võimalus end Ostab sertifikaate ja peab nende üle registreerida arvestust komisjoni registris 5 EL tasandil on tsentraalseks üksuseks komisjon, mida toetab komitee. EL-i peamiste kaubanduspartnerite ja nende kaupade süsinikumahukuse kohta loob komisjon keskse registri. Kolmandate riikide ettevõtted saavad sinna esitada oma andmed ja need on registris järgneva viie aasta jooksul arvestuse aluseks. Kui ettevõte andmeid ei uuenda, siis viie aasta pärast need kustuvad ja ettevõtte kohta rakenduvad riigi keskmised. Kui ettevõte soovib tõestada oma emissiooni suurust või tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses ja ta soovib tegeliku süsinikuheite kohta kinnitatud hinnangut, kasutatakse tõendajate abi. Tõendajaks võib olla kas avaliku või erasektori isik, kellel on olemas sobiv kvalifikatsioon ja akrediteering sellise hindamise läbiviimiseks. Liikmesriigi tasandil täidab tsentraalset rolli pädev asutus. Pädev asutus tuleb määrata igal liikmesriigil ja asutuse ülesandeks lisaks deklarantide kinnitamisele on regulatsiooni rakendamise korraldamine riiklikul tasandil, sealhulgas sertifikaatide väljastamine, arvestuse pidamine ja aruandlus komisjonile. Kliimameetmete paketis on kohandusmehhanism mõeldud alternatiivina EL-i HKS-is LHÜ-de tasuta eraldamisele. Sellest seosest tulenevalt võiks Eesti kaaluda pädeva asutuse määramist selle ministeeriumi haldusalas, kus täna juba tegeletakse EL- i HKS-ga (Keskkonnaministeerium). Nn kliimaasutuse määramist kohandusmehhanismi rakendajaks on nimetanud ka komisjon. Lisaks Keskkonnaministeeriumi haldusala asutusele kaalutakse pädeva asutusena Maksu- ja Tolliametit. Tolliformaalsustega tegeleb tolliasutus (Eestis Maksu- ja Tolliamet), kes tagab, et määruse kohaseid kaupu impordivad kinnitatud deklarandid. Eelnõu kohaseid kaupu on lubatud importida vaid kinnitatud deklarantidel, kes on liikmesriigi pädevalt asutuselt saanud vastava kinnituse ja loa. Tõendajaks võib kohandusmehhanismi rakendamise protsessis vastavalt komisjoni rakendusmäärusele 2018/20676 olla juriidiline isik või muu õigussubjekt, kes teostab tõendamistoimingud vastavalt käesolevale määrusele ja kellel on tõendamisaruande väljaandmise ajal määruse (EÜ) nr 765/2008 ja käesoleva määruse kohane riikliku akrediteerimisasutuse akrediteering, või füüsiline isik, kes on selleks muul viisil volitatud. Tõendaja akrediteerimisprotsess on sätestatud samas rakendusmääruses. Tõendaja ülesanne on kinnitada eelnõu kohaseid heitkoguse määramiseks tehtud arvutusi. Käesoleva ettepanekuga paralleelselt on komisjon teinud „Eesmärk 55“ paketis ettepaneku muuta EL-i HKS-i kehtestava direktiivi regulatsiooni, lisades süsteemi maanteetranspordi ja hoonete sektori ning vähendades järkjärgult tasuta LHÜ-de eraldamist, kuni need aastaks 2035 täielikult kaotatakse. Tasuta LHÜ-de eraldamist ja selle vähenemist võetakse arvesse süsinikuheite tonni hinna arvestamisel, oksjonil kujunevat hinda korrigeeritakse tasuta eraldatavate LHÜ-de koguse võrra. Täpsem arvutusmeetod sätestatakse komisjoni rakendusaktiga. 3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Subsidiaarsus 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018R2067 6 Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülene probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes liikmesriigi või kohaliku tasandi meetmete abil. Kooskõlastatud EL-i meetmed võivad tulemuslikult täiendada ja tugevdada liikmesriigi ja kohaliku tasandi meetmeid ning need tõhustavad kliimamuutuste vastast tegevust. Kliimameetmete kooskõlastamine on vajalik nii liidu kui ka võimaluse korral maailma tasandil ning EL-i meetmed on subsidiaarsuse seisukohast põhjendatud. Kogu EL-i hõlmava piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi kasutuselevõtt loob ühise ja ühtse raamistiku, et tagada EL-i siseturul kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika ja impordi suhtes kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika samaväärsus. Selle keskkonnakaitsealase eesmärgi ja piiriülese mõõtme tõttu ei saa liikmesriigid küsimusega iseseisvalt tegeleda. Keskkonnakaitselise olemuse tõttu ja kaubavoogude ümbersuunamise vältimiseks on kohandusmehhanism tõhusam, kui seda kohaldatakse EL tasandil ühtsel viisil analoogselt EL HKS-ga. Kohandusmehhanism peab olema loodud kooskõlas WTO eeskirjadega. Kui kohandusmehhanismi ei kohaldataks ühtselt, stimuleeriks see käitumist, mille tulemuseks oleks kaubavoogude kõrvalesuunamine ja meelepärase jurisdiktsiooni valimine, kuna kolmandate riikide eksportijad impordiksid kaupu nende EL-i jurisdiktsioonide kaudu, kus kohandusmehhanismi kohaldatakse kõige leebemal viisil. Seega ei tagaks liikmesriigi tasandile delegeeritud mehhanismi valik soovitud tulemust ei keskkonna ega ka majandustsooni kaitse eesmärke silmas pidades. Pädevuse andmine liikmesriikide pädevatele asutustele peaks seetõttu siiski piirduma rakendamise ja nõuete täitmise tagamisega. 3.2 Proportsionaalsus Ettepaneku eesmärk on tegeleda EL-s kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemiga, vältides samal ajal seda, et need heite vähendamise jõupingutused nullib ära heite suurenemine väljaspool EL-i. Poliitilised valikud on seega selgelt tingitud eesmärgist saavutada kohandusmehhanismi eesmärgid, nimelt tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, vähendades kasvuhoonegaaside heidet EL-s ja kogu maailmas. Kavandatud kohandusmehhanism hõlmab EL-i HKS-i kaasatud sektoreid ja heitkoguseid, mille hõlmatus põhineb omakorda mitmesugustel kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel, mis on seotud EL-i HKS-i keskkonnaeesmärkidega, ning kohandusmehhanismi kohaldamisala tuleks kindlaks määrata viidates teatavatele kaupadele vastavalt nende klassifikatsioonile kombineeritud nomenklatuuris. See motiveerib meetme rakendamist, nimelt tagab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu maandamise teatavates energiamahukates sektorites. Kohandusmehhanism tugineb EL-i HKSi kliimaloogikale, alustades sektoritest, kus heitkogused on absoluutarvudes suurimad ja kus selle rakendamine oleks seetõttu kõige olulisem. Kohandusmehhanismi oluline element on konkreetsete toodete süsinikusisaldus, sest see näitab kasvuhoonegaaside heidet (süsinikdioksiidi ekvivalendina, CO2), mis vabaneb nende konkreetsete toodete tootmise ajal välisriigis. Seda kasutatakse tagamaks, et imporditud tooteid ei kohelda ebasoodsamalt kui EL-i HKSi käitistes toodetud kodumaiseid tooteid. Kuna EL-i HKS-i kuuluvate käitiste suhtes kohaldatakse CO2 hinda, mis määratakse kindlaks nende tegelike heitkoguste alusel, tuleks ka piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvaid imporditud tooteid hinnata nende tegelike kasvuhoonegaaside heitkoguste alusel. Selleks, et ettevõtjad saaksid sellise lähenemisviisiga kohaneda, tehakse ettepanek alustada üleminekuperioodiga ilma finantskohandusteta. Finantskohustuseta 7 rakendamine tähendab, et kolme esimese aasta jooksul on ainult aruandekohustus, millega kogutakse rakendamiseks vajalikku informatsiooni. 3.3 Vahendi valik Ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määruse abil. See tagab mitmete tolliliitu imporditavaid kaupu käsitlevate sätete vahetu kohaldatavuse. Lisaks tuleb määrust kogu EL-s ühetaoliselt ja järjepidevalt kohaldada, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklite 32 ja 207 eesmärgid. Erinev kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht õigustaks riigi tasandil meetmete võtmist vaid vähesel määral. CO2 heitkoguseid ei ole võimalik lokaliseerida ning nii nagu EL-i HKS võib ka kohandusmehhanism olla tõhusam, kui seda rakendatakse ühetaoliselt ja ulatuslikult. Seetõttu saab käesoleva ettepaneku eesmärke kõige paremini saavutada määruse abil. See tagab sätete vahetu kohaldamise. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Komisjoni mõjuanalüüs Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt mõjutab kohandusmehhanism Euroopa majandust mitteolulisel määral. Võrreldes 2030. aasta baasstsenaariumiga väheneb sisemajanduse kogutoodang 0,223% ja tarbimine 0,558%. Sotsiaalmõjuna suureneb vähesel määral tööhõive kohandusmehhanismi sektorites (0,388%). Piiratud negatiivset mõju tööhõivele võib oodata tootmisahela järgmise etapi sektorites. Kohandusmehhanismi sektorid moodustavad EL tööstuse toodangust suhteliselt väikse osa, 0,79% kogu lisandväärtusest, 2,61% kogu EL-i ekspordist ja 2,32% EL-i impordist. Komisjoni mõjuanalüüs näitab, et kohandusmehhanismi rakendamisega kaasnevate nõuete täitmise kulud ettevõtetele on suurusjärgus 9,8–14,3 miljonit eurot aastas. Ametiasutuste kulud võivad ulatuda 15 miljoni euroni aastas. Mõjuanalüüsi kohaselt vähenevad kohandusmehhanismi rakendamisel heitkogused EL-is 2030. aastaks 1% ja ülejäänud maailmas 0,4%. Süsinikdioksiidi ülekandumise riski vähendatakse 2030. aastaks 29%. Aastaks 2030, mil kohandusmehhanism on täismahus rakendunud, prognoosib komisjon nendes sektorites EL impordi vähenemist 11,9% ja ekspordi vähenemist 6,8%. Impordi vähenemine 11,9% tähendab, et EL-is tuleb neid kaupu ise tootma hakata. Kuna eksport nii palju ei vähene, säilib positsioon välisturgudel. Kokkuvõttes võib prognoosida EL-is kohandusmehhanismi sektorites suuremat tööhõivet, et kompenseerida 11,9% suurust ekspordi puudujääki. Kohandusmehhanism kehtestatakse esialgu ainult algmaterjali laadi kaupade (tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ning elekter) impordile, mistõttu mõjutab see peamiselt ainult suuri ettevõtteid. Seega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) on praktiline 8 mõju väike. Seetõttu ei tehtud VKE-de mõjuanalüüsi ega peetud nendega ka eraldi konsultatsioone, piirdudes veebipõhise avaliku konsultatsiooniga. Nimetatud põhjustel ei ole eelnõus ette nähtud VKE-dele erimeetmeid. Kuna enamus Eesti ettevõtetest on VKE-d ja kohandusmehhanismi sektorite tootmine on Eestis vähene, siis on ettepaneku üldine mõju Eestile tunduvalt väiksem kui teistele liikmesriikidele. 4.2 Mõju riigieelarvele ja riigiasutustele Mõju hindamise eelarvele muudab keeruliseks ühe CO2 heitkoguse tonni hinna määramatus ja volatiilsus ning esialgne ebaselgus toodetega kaasneva heitkoguse mahu osas. LHÜ hind, mida eelnõu kohaselt kavatsetakse kasutada kohandusmehhanismis sertifikaadi hinna alusena, kujuneb EL-i HKS-i oksjonil. EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisel püsis aastatel 2010–2017 CO2 heitkoguse tonni hind suhteliselt muutumatuna 10 euro lähedal, järsk tõus algas 2018. aasta keskpaiku. Aastatel 2018–2020 kõikus heitkoguse tonni hind 20–30 euro vahemikus. Uue, 2021. aastal alanud kauplemisperioodi alguses on tonni hind ühelt poolt COVID-19 pandeemia mõjust tingituna järsult kõikunud, teiselt poolt erinevate protsesside mõjul kiiresti tõusnud 25 euro tasemelt enam kui 50 euro tasemele ühe tonni kohta. Eelarvemõju hindamise muudab keerukaks ka asjaolu, et konkreetsete käitiste CO2 heitkoguse tase ei ole hetkel teada. Samuti ei ole veel avalikult teada antud riikidepõhistest keskmistest, mida nendes arvutustes kasutada saaks. Toodetega kaasnev CO2 heitkoguse sisaldus võib olla erinev nii riigiti kui ka detailsemalt ühes riigis sama kaupa tootvate käitiste lõikes. Kui EL käitiste puhul on see EL-i HKS süsteemis kajastatud ja kaupade lõikes on võimalik välja tuua keskmine heitkogus, siis kolmandate riikide käitiste kohta sellised andmed hetkel puuduvad. Teada on vaid see, milliste riikide tootmine on saastavam, millistel riikidel vähem saastav. Sertifikaatide müügist saadav tulu sõltub just süsinikuheite sisaldusest. Lisaks muutuksid ettepanekute kohaselt nii EL-i HKS-s kaubeldavad kogused, nendega seotud erisused, LHÜ-de ettevõtetele tasuta eraldamise reeglistik ja mõned muud tegurid. Seega on hinna ja tulu prognoosimine nii lühi- kui pikas perspektiivis mõjutatud äärmiselt suurest määramatusest. Komisjon on EL-i tasandil prognoosinud, et kui EL-i HKS-i muudatused toovad tasuta LHÜ- de eraldamise vähenemisega seonduvalt kaasa umbes 7 miljardi euro suuruse tulu, siis kohandusmehhanismist laekuv tulu on EL-i tasandil keskmiselt 2,1 miljardit eurot. Lähtudes Eestisse perioodil 2019–2021 I poolaasta imporditud kauba mahtudest, võttes eelduseks CO2 heitkoguse tonni hinna 50 eurot ja EL-s toodetavate kaupade keskmise heite, oleks Eestis kohandusmehhanismiga kogutud CO2 heitkoguse tasu alla 10 miljoni euro aastas. Sealhulgas laekuks väetiste impordilt umbes 4 miljonit, raua ja terase impordilt 3–4 miljonit ja alumiiniumi impordilt umbes 0,5 miljonit eurot. Lisaks regulatsiooni mõjudele mängib olulist rolli ka turuosaliste käitumise muutumine, mis järgib kujunevaid hindu turul (ja komisjoni hinnangul väheneb import kuni veerandi võrra), seega võib prognoositud summa jääda ka väiksemasse suurusjärku. Kokkuvõttes puuduvad hetkel detailsemad andmed mida prognoosiks kasutada ja kohandusmehhanismi täpset rahalist mõju oodatavale laekuvale tulule paremini hinnata. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt on Eesti mahud 27 liikmesriigi kohandusmehhanismi sektori kaupade impordist ja ekspordist marginaalsed, vastavalt: 9   raual ja terasel 0,6% ja 0,4%;  tsement 0,6% ja 1,0%;  väetised 1,1% ja 0,5%;  alumiinimum 0,2% ja 0,2%. Kohandusmehhanismi sektorites loodud kogu lisandväärtusest moodustab Eesti osa kõikide EL liikmesriikide koguväärtusest 0,8% (import 4,9% ja eksport 4,8%). Kohandusmehhanismi rakendamisega kaasnevad püsikuludena halduskulud ja ühekordse kuluna siseriikliku registri loomise kulu. Siseriikliku registri lahenduse loomise kulu on oodatavalt 2 miljonit eurot. Pädevat asutust praegu veel määratud ei ole, kohandusmehhanismi rakendamisega seotud kulud tuleb täiendavalt katta riigieelarvest. Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonide töötlemise süsteemi kohandamise kulu on hinnanguliselt tänase seisuga umbes 65 000 eurot, sh arenduskulud süsteemide liidestamiseks komisjoni ja pädeva asutuse infosüsteemidega (X-tee kaudu), vajalike andmeväljade täiendamine ja kriteeriumite lisamine. Eelduseks on määrusest tulenev konkreetne kaupade nomenklatuur ning asjaolu, et kõik andmeedastused toimuvad elektrooniliselt ja automatiseeritult. Riskianalüüs ja tollikontroll peaks jääma olemasolevasse kontrolliressurssi, kui ei lisandu erisuuniseid nende läbiviimiseks. 4.3 Mõju majandusele Kohandusmehhanismi sektori kaupade importide arv on 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga veidi langenud (4602 importdeklaratsioonilt 4442-le), kuid 2021. aasta I poolaastal tehtud importide arv ületab juba mõlema eelmise aasta impordid (4737). Seega võib kõnealuste kaupade importimist Eestis pigem kasvavaks trendiks lugeda. Tervikuna on kohandusmehhanismi sektori kaupade impordi mahud Eestisse olnud ülekaalukalt suurimad Venemaalt, järgnevad Ukraina ja Hiina. Seetõttu on Venemaal kaubanduspartnerina kohandusmehhanismi rakendumisele suur mõju. Kõige väiksema osakaaluga on olnud tsemendi importimine. Peamine osa tsemendist toodetakse Eestis või tuuakse siia teistest liikmesriikidest. Seega tasutakse Eestis kasutatava tsemendi tootmisega kaasneva CO2 heitkoguse eest EL-i HKS-i kaudu ja käesolev ettepanek seda ei puuduta. Alumiiniumi on toodud Eestisse umbes võrdses koguses teistest liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest (peamiselt Venemaalt, väheses mahus Hiinast ja Türgist). Impordi maht on kasvanud 2019.–2021. I poolaastal 14 miljonilt eurolt 17,6 miljoni euroni. Rauda ja terast toodi Eestisse 2020. aastal kokku 664,7 tuhat tonni, millest EL-sisene kaubandus moodustas üle poole (rahaliselt 73%, koguseliselt 64%), Venemaalt imporditi 143,2 tuhat tonni. Suurematest kolmandatest riikidest võibki välja tuua Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi (koguselt kokku 32% impordist), kust pärinevad tooted on keskmisest madalama hinnaga, mistõttu võib eeldada, et nende puhul on ka kohandusmehhanismist tulenev suhteline hinnatõus suurem. Hinnatõusule seavad siiski piir konkureerivad tooted (näiteks EList). Võib eeldada, et ka EL-i hinnatase tõuseb, kuid see sõltub konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse või imporditakse. Kogu EL-välisele impordile CO2 hinna eeldusi rakendades lisanduks aastas suurusjärgus 17–44 miljonit eurot lisakulu. Antud toodete eksport on Eestis olnud koguseliselt 10 umbes kolmandik impordi mahust, samas ekspordihind ületab kaks korda importi. Seega võib osa toodangust liikuda EL-i turule läbi Eesti, kuid suures osas töödeldakse seda kohapeal. Metallitööstuses tegutseb Eestis suurusjärgus 1500 ettevõtet, lisaks kasutavad metalli sisendina veel masinatööstus, ehitus, elektriseadmete tootmine ning masinate ja seadmete remont. Väetisi tuuakse Eestisse valdavalt kolmandatest riikidest, sh moodustab import Venemaalt pea 60% kogu Eestisse toodud väetiste mahust. Kokkuvõtlikult on kohandusmehhanismi sektori kaupade impordi statistiline väärtus kajastatud alljärgneval joonisel 2. Joonis 2. Kohandusmehhanismi kaupade impordi statistiline väärtus 2019–2021 I pa (eurodes) 17587344,44 Alumiinium 15458930,1 14170667,5 31343162,23 Raud 21113506,56 28528774,71 60773253,75 Mustmetallid 34332021,28 42133388,32 51554439,03 Väetised 41806887 66410923,61 313316,6 Väetiste komponendid 266151,3 247437,55 149935,54 Tsement 214351,57 146500,17 0 10000000 20000000 30000000 40000000 50000000 60000000 70000000 2021 I pa 2020 2019 Allikas: Maksu- ja Tolliamet Alljärgnevas erinevate stsenaariumitega tabelis 1 on näidatud indikatiivselt, milliseks kujuneb kohandusmehhanismi sektori kaupade impordil ühele tonnile kauba hinnale lisanduv CO2 kulu. Tabeli 1 eesmärk on luua ettekujutus sellest, millises suurusjärgus kuludega tuleb arvestada. Lähtudes komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025, ja Keskkonnaministeeriumi hinnangust, võib kaupade tootmisel eralduva CO2 mahu määramiseks kasutada seost, mille korral  ühe tonni tsemendi ja väetiste komponentide tootmisel eraldub õhku 0,7 tonni CO2,  ühe tonni väetiste tootmisel 0,23 tonni,  mustmetallide ja raua tootmisel 1,3 tonni ning 11   alumiiniumi tootmisel 1,46 tonni.7 Tabel 1. Importimisel ühele tonnile kohandusmehhanismi kauba hinnale lisanduv kulu (eurodes) 40 EUR/t 50 EUR/t 60 EUR/t 70 EUR/t 80 EUR/t Tsement 28,00 35,00 42,00 49,00 56,00 Väetised 9,20 11,50 13,80 16,10 18,40 Raud ja teras 52,00 65,00 78,00 91,00 104,00 Alumiinium 58,56 73,20 87,84 102,48 117,12 Kui näiteks ühe CO2 tonni hinnaks oleks 50 eurot, tähendaks see terase importijatele 2021. aasta I poolaasta andmetele tuginedes 6,4 miljoni eurost lisakulu, väetiste ja raua importijatele umbes 2,5 miljonit, alumiiniumi importijate täiendav kulu jääks 0,5 miljoni juurde. Paralleelselt kohandusmehhanismi rakendamisega kavandatakse EL-i HKS-is tasuta LHÜ-de eraldamise järkjärgulist vähendamist ja kahanemist nulliks aastaks 2035, seega mõjutab kohandusmehhanism kaudselt ka eksporti. Kohandusmehhanismi aluste kaupade eksportijaid on Eestis aastatel 2019–2021 olnud alla 500 ettevõtte, ekspordi deklaratsioone aastas kokku alla 3000. Kuigi eksportööride arv ei ole kasvanud, on trend pigem kasvav, sest juba 2021. aasta I poolaastal on deklaratsioone olnud rohkem kui 2019. ja 2020. aasta jooksul. Samas, nagu ka impordi puhul, prognoosib komisjon ekspordi langust pärast kohandusmehhanismi rakendumist. Kohandusmehhanismi kaupade ekspordimahud Eestis ei ole suured. Peamiselt eksporditakse väetisi, mustmetalle ning rauda ja terast. Kogu väljaveost, kus arvesse on võetud ka EL-sisene kaubandus, moodustab tsemendi eksport umbes 2%, väetise komponentide eksport alla 1%, väetiste eksport 5,63%, mustmetallidel 3,33%, raual 12,29% ja alumiiniumil 4,4%8. Seega on Eesti ettevõtete peamised väljaveopartnerid pärit teistest liikmesriikidest ja kuna kõigis neis rakendub kohandusmehhanism sarnaselt Eestile, tootjate ebavõrdse kohtlemise probleemi ei teki. Kohandusmehhanismi rakendumisega kaasneb EL-s nende sektorite kaupade kallinemine, sest imporditud toodetele lisandub tootmisel eraldunud CO2 heitkoguse hind. Sellise kulu lisandumine on siiski ootuspärane tulem ja samasugune kulu kasv kaasneb ka EL-sisese tootmisega, kui tasuta LHÜ-d EL-i HKS-s kaovad. Kuna tasuta LHÜ-de eraldamist võetakse ka kohandusmehhanismis arvesse, toimub kallinemine ühtmoodi paralleelselt nii kolmandatest riikidest pärit kui ka EL-s toodetavate kaupade puhul. Konkurentsis satuvad raskustesse vaid väga saastavast tööstusest pärit kaubad, kuna nende CO2 heitkoguse kulu on kõrge ning oodatavalt ei soovi kaupu EL-i müüvad ettevõtted jätta seda kulu enda kanda. Kui hinna kasv on sedavõrd oluline, et konkureerivate tootjate keskkonnasõbralikumad tooted muutuvad EL siseturul odavamaks, langevad saastavad kaubad järk-järgult konkurentsist välja. Seega takistab kohandusmehhanism EL-i siseturule saastava tööstuse toodangu importimist. Ühtlasi võimaldab see turule tulla hoopis uutel, innovatiivsetel ja vähese heitega toodetel. Tarbijat mõjutavad kohandusmehhanismi kehtestamine ja EL-i HKS-i muudatused sarnaselt ning ei saa 7 Nende hinnangute puhul tegemist EL-i keskmistega ning saastava tööstuse korral võivad mahud olla oluliselt, isegi kordades, suuremad. Kuigi toodud seos ei ole täpne, annab see aimu süsinikuheite keskmisest suurusjärgust arenenud riikide tööstuses. 8 Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet 12 väita, et kohandusmehhanism oleks suurem kauba kallinemise mõjur turul kui EL-i HKS. Kohandusmehhanismi mõju avaldub pigem selles, et kui saastava tööstusega riik ei ole enam huvitatud oma toote Eestisse importimisest, siis võib tekkida selle kauba defitsiit, kui seda kaupa siin väga vähe toodetakse, nagu näiteks väetisi. Kohandusmehhanism võib mõjutada ka teisest turgu. Näiteks on elekter ja väetised sisendiks põllumajanduses ja nende kõrgem hind mõjutaks teatud määral toiduainete hindu. Kuna toidukaubad ei kuulu kohandusmehhanismi rakendusalasse, ei kanna imporditud toiduained süsinikuheite kulu. See võib kaasa tuua EL-i toiduainetetööstuse konkurentsipositsiooni halvenemist EL siseturul. Elektri ja väetiste puhul võib kohandusmehhanismi mõju jõuda otse lõpptarbijateni ka siis, kui kaupade lisandväärtus või ümbertöötlus on väike. Alumiinimumi ja raua tootmisahelas on rohkem etappe, mistõttu lõpptoode muutub kompleksemaks ja baasmaterjali osakaal ei mõjuta oluliselt lõpphindasid. Eesti põllumajandussektori jaoks on olulised Venemaalt imporditavad lämmastikväetised. EL- is väetiste tootmine ei ole tänasel päeval majanduslikult konkurentsivõimeline, sest Venemaal, kes on suurim väetiste eksportija EL-i, ei ole tootmisega kaasnev CO2 heitkogus hinnastatud. Väetistele CO2 heite kulu rakendamine võib kaasa tuua nende hinna tõusu EL-s, mis kanduks üle teatavate toiduainete hindadesse. Seetõttu võivad nende toiduainete hinnad Eesti turul tõusta ja muuta nende ekspordi kolmandatesse riikidesse vähem konkurentsivõimelimaks. Ka komisjon toob oma mõjuanalüüsis välja asjaolu, et väetiste osa toiduainete lõpphindades on suurem kui teiste kohandusmehhanismi sektorite puhul. Väetiste hinnatase tõuseb kõikide liikmesriikide jaoks siiski samaväärselt ja seega tänane ühisturu konkurentsivõime ei muutu EL ettevõtte asukohast sõltuvalt. Arvestades kohandusmehhanismi kliimaeesmärkide saavutamise potentsiaali, võib komisjoniga nõustuda, et võimalikud kaasnevad negatiivsed mõjud hindadele ei ole võrreldavad kohandusmehhanismi positiivse mõjuga kliimaeesmärgi saavutamisele. Näiteks väetiste puhul on praegu tegemist heite ülekandumisega kolmandatesse riikidesse, mille vastu kohandusmehhanism suunatud on. Kuna Eesti on heite ülekandumise vastaste meetmete võtmist näiteks elektrisektoris väga oluliseks pidanud, oleks sidus võtta väetiste suhtes sama suund. 4.3 Mõju keskkonnale Kohandusmehhanismi mõju keskkonnale on komisjoni mõjuhinnangus hinnatud positiivseks, sest meetme mõjul vähendavad EL-i imporditavate kaupade tootjad oodatavalt oma CO2 heidet ning madalama heitega tootjatel on turule sisenemine lihtsam. See omakorda avaldab positiivset mõju heite vähenemisele ka EL-s. Seega laiendaks meede väiksema süsinikuheitega tootmise initsiatiivi ka väljapoole EL-i, mõjutades positiivselt EL-i kaubanduspartnereid. Mõju eeldab, et kohandusmehhanismi puhul järgivad teised riigid ja majanduspiirkonnad EL-i eeskuju ja loovad sarnased süsteemid. 4.4 Mõju sotsiaalvaldkonnale 13 Mõju sotsiaalvaldkonnale ei ole võimalik eraldi välja tuua. Võib öelda, et mõju on kaudne ja sõltub paljudest teguritest. Komisjoni poolt läbiviidud analüüs näitab, et kuna import EL-st väheneb, võib see kaasa tuua näiteks uue väetisetehase loomise, mis suurendab tööhõivet mingis piirkonnas ja kannab seega positiivset sotsiaalset mõju. Samas võib väliskaubanduse mahtude vähenemine kaasa tuua töökohtade vähenemise näiteks vedude valdkonnas. 5. Eesti seisukohtade selgitus 5.1 Eesti toetab Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse ettepanekut, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heite kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohtu Euroopa Liidu suure heitemahukusega tootmissektorites. Eesti toetab põhimõtteliselt piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse ettepanekut sellisena, nagu see esitatud on. 2020. aasta detsembris seadis EL endale läbi Euroopa Ülemkogu siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks on vaja CO2 heitkoguse praeguse taseme olulist vähendamist järgmistel kümnenditel. Vahesammuna suurendas EL oma 2030. aasta kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja esitas selle realiseerimiseks paketi „Eesmärk 55“. Selliste eesmärkidega on Euroopa võtnud endale juhtrolli globaalsete kliimaprobleemide lahendamisel. Kohandusmehhanism on üks „Eesmärk 55“ paketi meetmetest ja täidab seal selget rolli, olles üheaegselt suunatud kutsuma esile muutusi nii sise- kui välisturul. EL siseturul on meetme eesmärgiks takistada odavate suure süsinikuheitega kaupade importi ja heite ülekandumise ohtu kolmandatesse riikidesse (ehk süsinikuleket). Meetme välisturule suunatud eesmärgiks on ergutada kolmandaid riike looma sarnaseid süsteeme, et keskkonda toetav mõtteviis leviks. Seda aspekti ei saa alahinnata, kuna kliimamuutuste leevendamiseks on vaja kõigi maailma riikide tuge. Globaalseid eesmärke kliima soojendamise pidurdamiseks, mille riigid on omale seadnud Pariisi kokkuleppe ratifitseerimisega, ei ole võimalik saavutada vaid EL pingutustele tuginedes. 5.2 Peame oluliseks asjaolu, et ettepanek on vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ja sellesse ei lisata sätteid, mis võivad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi nende reeglitega vastuollu viia. Nõustume Euroopa Komisjoni seisukohaga, et kohandusmehhanism on välja töötatud mittediskrimineeriva meetmena kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Kuigi kohandusmehhanism ja EL-i HKS-i direktiivi muudatused omavad tasuta eraldatavate LHÜ-de kaotamise kaudu teatavat majanduslikku mõju, on kohandusmehhanismi loomise eesmärk siiski keskkonnahoid. Kui EL-i HKS paneb EL-i ettevõtetele kohustuse kanda CO2 heite eest kulu, siis kohandusmehhanism paneb sama kohustuse ka kolmandate riikide ettevõtetele, kes oma kaupu EL-i impordivad. Sellega sunnib kohandusmehhanism kõiki EL-i siseturul kauplejaid oma süsinikuheidet vähendama (või selle eest maksma) ja pidurdab oluliselt heite ülekandumise ohtu kolmandatesse riikidesse. 14 Ühtlasi ei toeta kohandusmehhanism ka suure süsinikuheitega kaupade eksporti ehk nende müüki EL-st väljapoole. Sellisena on meede selgelt keskkondliku suunitlusega ja kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. WTO reeglitega kooskõla tagab asjaolu, et tegemist on keskkonnapoliitika instrumendiga, mida kohaldatakse erapooletult, et see ei tooks kaasa kolmandate riikide ettevõtete õigustamata diskrimineerimist. Samuti võtab kohandusmehhanism arvesse imporditavates kaupades sisalduva CO2 heitkoguse, mis tagab võrdse kohtlemise. Lisaks tagab EL-i HKS-i ühikuhindade aluseksvõtmine, et EL-i ja siia imporditud tooteid koheldakse võrdselt ning võimaldab sujuva, ettenähtava ja asjakohase ülemineku kohandusmehhanismile, seda nii ettevõtete kui ametiasutuste jaoks. 5.3 Toetame piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ettepaneku kohaldamisala, milleks on terase, raua, alumiiniumi, väetiste, tsemendi ja elektri import. Tegemist on tootmissektoritega, mis on ühed suuremad kasvuhoonegaaside heite tekitajad ja märkimisväärselt avatud nende süsinikuheite kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohule. Kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvad sektorid, mis moodustavad 45% EL-i HKS- i kõrge CO2 ülekandumise riskiga kaupadest. Ühtlasi on nende sektoritele tasuta LHÜ-de eraldamise asendamine kohandusmehhanismiga praktilisest küljest teostatav. Teise etapina kaalub komisjon kohandusmehhanismi laiendamist teistele sektoritele. 5.4 Peame oluliseks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järk-järgulist rakendamist, mille käigus suurendatakse sertifikaatide hindu võrdeliselt Euroopa Liidus kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade tootmisel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamisega. Sellega tagatakse kolmandatest riikidest pärit ja Euroopa Liidus toodetavate kaupade kasvuhoonegaaside võrdne hinnastamine. Seetõttu on kohandusmehhanismi toetamise vältimatuks eelduseks, et Eesti nõustub samaaegselt kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87/EÜ muutmise ettepanekuga, mille kohaselt lõpetakse kümne aasta jooksul lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine kohandusmehhanismiga hõlmatud sektorites. Kohandusmehhanismi ettepanek on otseses seoses EL-i HKS-i direktiivi muutva eelnõu ettepanekuga. Sama CO2 hinna tagamiseks EL-i siseturul nii siin kui kolmandates riikides toodetud kaupade puhul peab CO2 hind pärinema samast arvestusest ja süsteemist. EL-s on toimiv heitkogustega kauplemise turg (EL-i HKS-i) ja seetõttu võetakse kolmandates riikides toodetud kaupade impordil arvesse sealsed iganädalased turu sulgemishinnad. Kuna EL-i HKS-is on kasutusel tasuta LHÜ-d ka kohandusmehhanismi sektorites, tuleb need järk-järgult kaotada. Kaotamise käigus tuleb selle võrra vähendada kohandusmehhanismi CO2 hinda, et see vastaks EL-i HKS-i hindadele. Tasuta LHÜ-de eraldamise ärakaotamine toimub astmeliselt ja ühtlaselt kümne aasta jooksul. See üleminekuaeg ja seos kohandusmehhanismiga on sätestatud nimetatud direktiivi muutmise eelnõu ettepanekus. Kohandusmehhanismi ei saa kehtestada ilma direktiivi muudatusteta, mis põhjustaks CO2 hinna arvestamiseks erinevad alused ja määrad ning vastuolu WTO reeglitega. EL-i HKS-i muutva direktiivi eelnõus on sätestatud üldsättena, et kohandusmehhanismi sektori kaupadele tasuta LHÜ-sid ei jagata. Küll on eelnevalt kirjeldatud üleminekuperioodi 15 tagamiseks tehtud sellesse üldsättesse erand. Erandi kohaselt rakendatakse kohandusmehhanismi toimimise esimesel aastal (2025) 100% luba kasutada tasuta LHÜ-de eraldamist, 2026. aastal 90% jne, kuni aastaks 2035 jõuab see nullini. 5.5 Leiame, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kolme aasta pikkune finantskohustuseta üleminekuperiood ja sellele järgnev kohandusmehhanismi järk- järguline kasutuselevõtt kümne aasta jooksul annavad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide ettevõtetele ning ametiasutustele piisava aja, et kohaneda rakendatava meetmega. Selle aja jooksul saavad kolmandad riigid, sealhulgas Eesti jaoks olulised kaubanduspartnerid, järjest enam hinnastada kasvuhoonegaaside heidet, et täita rahvusvahelisi kliimaeesmärke. Olemasolevad CO2 heite ülekandumise ohu vähendamise mehhanismid on EL-i HKS-i LHÜ- de tasuta eraldamine ja mõnel juhul finantsmeetmed hüvitamaks heitkogustega seotud kaudseid kulusid, mis tulenevad elektrihindade tõusust EL-i HKS-i tõttu (heitkogustega seotud kaudsed kulud). Kohandusmehhanism peab need meetmed aja jooksul asendama. Selleks, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue korraga kohaneda, tuleks LHÜ-de tasuta eraldamise vähendamist rakendada järk-järgult, korraga piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga, tagamaks, et need ei oleks kumulatiivsed. 5.6 Leiame, et 2021. a lõpus esitatava Euroopa Liidu omavahendite õigusakti ettepaneku menetlemise käigus tuleb kaaluda piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadava tulu suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Selle arutelu juures peame oluliseks, et kohandusmehhanismi esmase rakendamisega seotud kulud ja hilisemad halduskulud kaetakse kohandusmehhanismi tuludest. Suurem osa piiril kohaldatava CO2 kohandusmehhanismi kasutamisest saadavast tulust läheb EL-i eelarvesse. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralisel kohtumisel leppisid EL-i juhid kokku taasterahastus „NextGenerationEU“. Rahastuga antakse EL-ile vajalikud vahendid COVID-19 pandeemiast tulenevate probleemide lahendamiseks ning toetatakse investeerimist rohe- ja digipöördesse. Selle rahastamiseks saab komisjon finantsturgudelt laenata kuni 750 miljardit eurot. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku, et taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksete kava usaldusväärsuse ja jätkusuutlikuse tõstmiseks püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa. Komisjon võttis endale kohustuse esitada 2021. aasta I poolaastal ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmaksid ka kohandusmehhanismi. Kohandusmehhanism on liiduülene ja selle rakendamisest laekuvad tulud omavahenditena EL eelarvesse. On igati põhjendatud ja õiglane, et liikmesriikidele hüvitatakse kogumiskulud. 5.7 Peame oluliseks, et Euroopa Liit teeks koostööd vähemarenenud riikidega, et aidata kaasa nende tööstuse kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja toetada neid riike vajaliku tehnilise abiga, et hõlbustada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamist. Ettepanekus on EL võtnud ülesande jätkata dialoogi kolmandate riikidega ning luua võimalused koostööks ja lahendusteks, mis võiksid edendada kohandusmehhanismi rakendamist ja 16 juurutamist. Komisjoni ülesanne on teha erapooletult ja kooskõlas EL-i rahvusvaheliste kohustustega koostööd kolmandate riikidega, kelle EL-i suunduvat eksporti käesolev määrus mõjutab. On oluline, et komisjon uurib ja rakendab võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta arvesse kolmandate riikide CO2 heite maksustamise mehhanismi. Soovime eraldi rõhutada, et kuna kohandusmehhanismi eesmärk on soodustada puhtamaid tootmisprotsesse, peab EL olema valmis tegema koostööd madala ja keskmise sissetulekuga (MKS) riikidega, et vähendada nende töötleva tööstuse CO2 heidet. Lisaks peaks liit toetama vähem arenenud riike vajaliku tehnilise abiga, et hõlbustada nende kohanemist käesoleva määrusega kehtestatud uute kohustustega. Kaubanduse mahtude mõttes on MKS riikide kohandusmehhanismi sektori kaupade eksport EL-i minimaalne. Samas on iga eksport siia MKS riigi jaoks tõenäoliselt väga olulise tähtsusega ja mängib selle riigi tuludes suurt rolli. Kuigi nende riikide kaubanduslik eeliskohtlemine on teatud mehhanismidesse sisse kirjutatud, kohandusmehhanismis sellised reeglid puuduvad. Hoiduma peaks kindlasti otseste erandite tegemisest ja eelistama abi vormi mehhanismi rakendamisel ja kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel. Selline lähenemine viib MKS riike siiski arengus edasi, mitte ei hoia paigal. Samuti võivad MKS riigid ilma igasuguse toeta väita, et kohandusmehhanism on ebaproportsionaalne koormus. Tehnilise abi eesmärk võib tähendada tehnoloogilist abi, võimekuse kasvatamist või rahalist abi, sh läbi juba toimivate abiprogrammide. 5.8 Nõustume ettepanekuga, et Euroopa Komisjon peaks hindama käesoleva määruse kohaldamist enne aruandluskohustusega kolmeaastase üleminekuperioodi lõppu ning esitama tulemustest nõukogule aruande. Oleme valmis selle aruande põhjal arutama võimalikku kohaldamisala laiendamist teistele sektoritele. Enne kolmeaastast aruandluskohustusega üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse kohaldamise kohta. Kolme-aastane periood on vajalik selleks, et käitajad saaksid algses ja suhteliselt lühikeses katseetapis ilma finantskohandusteta kohaneda uue süsteemiga, sealhulgas selle täiendavate haldusnõuetega, ning ametiasutused saaksid uue süsteemi toimimisega seotud kogemusi. Lisaks teeb komisjon aruande esitamise ajal vajadusel seadusandliku ettepaneku laiendada kohandusmehhanismi I lisas loetlemata kaupadele ja muudele heitkogustele. See tähendab, et igasugune võimalik laienemine jõuab õigusakti andmise ettepanekuna liikmesriikidele seisukoha kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Nii on tagatud, et ka hilisemal ajal ei lisata kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade loetellu ühtegi kaupa ilma liikmesriikide eelneva nõusoleku ja põhjaliku analüüsita. 5.9 Eesti toetab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni otsese ja kaudse süsinikdioksiidi hinnastamise kaasava raamistiku algatust ja osaleb selles, et võrdsustada konkurentsitingimused riikide ja ettevõtete vahel. CO2 hinnastamine on üldtunnustatud poliitikameede, mis on üks kõige tulemuslikum ja kulutõhusam CO2 heitkoguste vähendamise meede. Tegemist on peamise meetmega, mis aitab jõuda üleilmse nullheiteni, seda olukorras, kus ligi 60% CO2-st on täna hinnastamata. 17 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretär Mathias Cormann tegi oma 6. augusti 2021. aasta kirjas ettepaneku, et OECD kutsub kokku kaudse ja otsese CO2 hinnastamise kaasava raamistiku. Sinna kuuluksid G20 ja OECD riigid ning see oleks avatud ka teistele huvitatud riikidele. OECD teeb kaasava raamistiku kaudu vajaliku tehnilise töö, seda rahandusministeeriumide ekspertide kaasabil. Töö tulemused esitatakse aruteluks G20 rahandusministritele, sh kaasates kestliku rahanduse töörühma ja toetades OECD rahvusvahelisse kliimategevuste programmi (IPAC) algatust. Kuigi esmane fookus on mõõdikute väljatöötamisel, täpsemalt otsese ja kaudse CO2 hindadel, siis koostöös G20 riikidega pakub raamistik riikidele platvormi, mis aitab saavutada ühiseid eesmärke ja seeläbi võrdsustada konkurentsitingimusi. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eelnõu kohta seisukoha kujundamiseks kaasati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, Maaeluministeerium ning Riigikantselei. Erasektorist kaasati mitmed ettevõtete esindusorganisatsioonid ja suuremad ettevõtted: Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Energia AS, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Keskkonnaühenduse Koda, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Õliühing, Rahvusvaheline Kaubanduskoda ICC Eesti, AS Sillamäe Sadam, AS Tallinna Sadam, AS Tallink Grupp, Viru Keemia Grupp, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, AS Eesti Raudtee, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Baltic Agro, Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Kirjaliku tagasiside esitasid kõik kaasatud ministeeriumid ja erasektorist Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Energia AS ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Arvamused koos lühikommentaaridega on esitatud seletuskirja lisas 3. 7. Lisad Lisa 1. Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepanek Lisa 2. Euroopa Komisjoni piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku lisad Lisa 3. Kaasamisel esitatud märkustega arvestamise tabel Lisa 4. Mõju Eesti impordile ja ekspordile 18  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond, eelnõu kohta 1. Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu kinnitas 2020. a detsembris Euroopa Liidu uue siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra. 2050. aastaks on eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ehk olukord, kus kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on tasakaalus ehk kasvuhoonegaaside netoheide on null. ja majanduskasv on ressursside kasutuse kasvust eraldatud. Need eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud Euroopa kliimamääruses1. 14. juulil 2021. a esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“. Kuna suurendati kliimaeesmärke, siis selles ettepanekute paketis suurendatakse ka kõigi sektorite panust. Sellega seotult tehakse ettepanek muuta ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiivi ja luua eraldiseisev heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (HKS) hoonetele ja maanteetranspordile, mis tähendaks üleminekut lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) müügile enampakkumisel (turuhinnaga) neis sektorites fossiilsetest allikatest pärit energia kasutusel. Ettepaneku kohaselt peaks see aitama täiendavalt kaasa fossiilkütuste tarbimise vähendamisele ning seeläbi kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Samas on fossiilkütuste hinnatõusul suhteliselt suurem mõju just haavatavate leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele, kelle sissetulekust kulub energiale ja transpordile suurem osa kui teistel, ning kel ei pruugi hajusamalt asustatud piirkondades olla piisavat ligipääsu alternatiivsetele ja samas soodsatele transpordivahenditele. Komisjoni hinnangul on selline hinnamõju tõenäoliselt tuntavam väiksema kuni keskmise sissetulekuga liikmesriikides, piirkondades ja elanikkonna rühmades. Selle koormuse leevendamiseks teeb komisjon ettepaneku luua kliimameetmete sotsiaalfond (edaspidi fond). CO2 hinnastamisega kaasnevale kütuse hinnatõusule lisaks kaasneb komisjoni ettepaneku kohase uute sektorite HKSi arvamisega ka kauplemistulu, mida saab kasutada haavatavatele rühmadele lisanduva koormuse leevendamiseks loodava fondi kaudu. Komisjon esitab (tõenäoliselt enne 2021. aasta lõppu) eraldiseisva ettepaneku võtta osa maanteetranspordi ja hoonete sektori uue HKSi tulust kasutusele EL eelarve omavahendina ehk kanda see liidu eelarvesse. Fondi maht vastaks 25%-le komisjoni prognoosi kohasest maantee ja hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise tulust, see on komisjoni 2021. a juuli prognoosi alusel EL üleselt hinnanguliselt 72,2 miljardit eurot jooksevhindades aastateks 2025-2032. Sellest praeguse, 2021-2027 pikaajalise EL eelarve perioodil oleks aastateks 2025-2027 kasutada 23,7 miljardit eurot. Fondi vahendid jaotataks liikmesriikide vahel arvestades näitajaid, mis peegeldavad seda, kui palju mõjutab liikmesriike maanteetranspordi ja hoonete sektorite hõlmamine heitkogustega kauplemise süsteemi. Nendeks on maapiirkondades suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal; kodumajapidamistes kütuse 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). põletamisel tekkiva CO2 heite kogus; nende suhtelises vaesuses elavate leibkondade protsent, kellel on võlgnevused kommunaalteenuste eest; rahvaarv; liikmesriigi jõukus (rahvuslik kogutulu (RKT) inimese kohta ostujõudu arvestades) ning hoonete ja maanteetranspordi heite osakaal nende sektorite ELi koguheitest. Läbi fondi jaotatakse kaudselt hoonete ja maanteetranspordi HKS tulusid liikmesriikide vahel ümber nende riikide kasuks, kus uuest heitkogustega kauplemise süsteemist potentsiaalseid haavatavaid on rohkem. Fondi eesmärgi – CO2 hinnastamise hinnamõju leevendamine – saavutamiseks saab fondist toetada meetmeid ja investeeringuid hoonete energiatõhususse ning null- ja vähese heitega liikuvusse ning samuti on võimalik pakkuda ajutisi sissetulekutoetuseid haavatavatele leibkondadele uue HKSi loomisega seotud mõju osaliseks hüvitamiseks. Seega fondi loomise ettepanek on olemuslikult seotud hoonete ja maanteetranspordi sektorite hõlmamisega heitkogustega kauplemise süsteemi. Süsteemi loomise ettepaneku hoonete ja maanteetranspordi sektoritele on komisjon teinud EL HKS direktiivi muutmisettepanekuga. Seisukohad uue EL HKS loomise ettepaneku kohta ei kajastu siinsetes seisukohtades, vaid on esitatud eraldiseisvalt Keskkonnaministeeriumi poolt. Ettepaneku EL õigusest tulenev õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 punkt d, artikli 192 lõige 1 ja artikli 194 lõike 1 punkt c, mis käsitlevad transpordi-, keskkonna- ja energiapoliitikat, mis on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses. Algatuse subsidiaarstähtaeg on 9. november 2021. a ning seda menetletakse seadusandliku tavamenetluse korra järgi. Ettepaneku menetlus sõltub otseselt uue HKSi loomise ettepaneku menetlusest. Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali ([email protected]) ja talituse nõunik Karin Reiska ([email protected]), fiskaalpoliitika osakonna analüütik Karin Kondor-Tabun ([email protected]) ning Eesti Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures nõunikud Magnus Urb ([email protected]) ja Katri Seier ([email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected]). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Ettepanekuga loodaks aastateks 2025–2032 kliimameetmete sotsiaalfond eesmärgiga leevendada sotsiaalset mõju, mis tuleneb uue heitkogustega kauplemise süsteemi loomisest hoonete ja maanteetranspordi sektorile. Fondist saaks maksta ajutist sissetulekutoetust ning toetada meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust, ja toetada üleminekut heiteta ja vähese heitega liikuvusele ja transpordile. Fondi sihtrühmaks on haavatavad leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad. Iga liikmesriik peaks koostama oma sotsiaalse kliimakava, mis tuleb esitada koos uuendatud riikliku energia- ja kliimakavaga 2024. a. juunis. Määruses sätestatakse nõuded kava sisule (artikkel 4) ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud meetmed. Fondi rahalised vahendid jaotatakse metoodika alusel, mis võtab arvesse maapiirkondades suhtelises vaesuses elavate inimeste arvu, kodumajapidamistes kütuse põletamisel tekkivat CO2 heidet, suhtelises vaesuses elavate leibkondade protsenti, kellel on võlgnevused kommunaalteenuste eest, rahvaarvu, liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta, mõõdetuna ostujõu standardi alusel ning HKS-ga hõlmatud sektorite võrdlusheite osakaalu. Riigipoolne kaasrahastus on ettepaneku kohaselt vähemalt 50%, milleks saab mh kasutada kahe uue sektori heitkogustega kauplemise raames saastekvootide enampakkumisel müügist saadud tulu. Komisjon hindab liikmesriikide kavade asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust ning positiivse hinnangu korral kinnitab kava. Vastasel juhul võib komisjon kava liikmesriigile täiendamiseks tagasi saata. Rakendamise ajal on võimalik kava ka muuta, kui kavas kindlaks määratud eesmärgid ja sihid ei ole objektiivsete asjaolude tõttu kas osaliselt või täielikult enam saavutatavad. Lisaks sõlmib komisjon asjaomase liikmesriigiga rahastamislepingu. Maksed liikmesriikidele tehakse pärast kavas kindlaks määratud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist. Määrus sisaldab ka reegleid maksete tegemise ja peatamise kohta ning sätteid, mille eesmärk on tagada tugev koordineerimis-, teavitamis- ja järelevalvesüsteem. Fondi eluea jooksul viiakse läbi kaks hindamist, milles hinnatakse fondi toimimist, eesmärkide saavutamist, vahendite kasutamise tõhusust. Määrus jõustuks kuupäevast, mil liikmesriigid peavad võtma üle ELi HKSi direktiivi hoonete ja maanteetranspordi osas (uue HKSi loomine). Seega on fondi loomine otseselt seotud uue HKSi loomisega hoonete ja maanteetranspordi sektoritele. Ettepaneku kohaselt rakendataks fondi komisjoni otsejuhtimise all (sarnaselt näiteks taaste- ja vastupidavusrahastule). Ettepanekus ei ole põhjendatud, miks just seda rakendusviisi peetakse kõige sobivamaks fondi eesmärkide saavutamiseks. Alternatiividena ei ole kaalutud näiteks jagatud juhtimist (sarnaselt ühtekuuluvuspoliitika fondidele), juba olemas olevate EL instrumentide võimendamist (ühtekuuluvuspoliitika või taaste- ja vastupidavusrahastu) või hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise tulu sihtotstarbelist suunamist otse liikmesriikidele, sarnaselt juba toimiva EL HKSi tulu kasutusreeglitega. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 punkt d, artikli 192 lõige 1 ja artikli 194 lõike 1 punkt c, mis käsitlevad transpordi-, keskkonna- ja energiapoliitikat, mis on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses. Artikkel 192 lõike 1 kohaselt peab EL muu hulgas aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ning rahvusvahelisel tasandil meetmete edendamisele, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. Eesmärgiks on keskkonda kaitsta, võttes arvesse eri piirkondade olukordi ja erinevust. Fond on osaliselt suunatud haavatavate leibkondade ja mikroettevõtjate energiavaesuse leevendamiseks, selleks on kavas toetada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist, mida on osutatud artikli 194 lõike 1 punktis c. Samuti on fondi eesmärk leevendada haavatavate transpordikasutajate olukorda, milleks on kavas toetada meetmeid, mis hõlbustavad inimeste juurdepääsu heiteta ja vähese heitega transpordile, aidates kaasa transpordipoliitika eesmärkidele, mis on toodud artiklis 91. Komisjoni ettepaneku järgi algatatav üle EL-i rakendatava maanteetranspordi ja hoonete sektori heitkogustega kauplemine avaldab eri liikmesriikides erineva suurusega mõju. Arvestades, et ettepanekuga loodava fondi üks sihte on kaudselt kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise tulusid liikmesriikide vahel ümber jaotada, siis on EL tasandil tegutsemine põhjendatud. Liikmesriigid ise kavandavad ja valivad meetmed ja investeeringud, mis võtaks kõige paremini arvesse riigi olusid, kuigi praktikas Euroopa Komisjon võib ka keelduda teatud meetmete rahastamisest või nõuda mõne meetme lisamist. Euroopa Liidu toetuste kasutamine investeeringuteks sh energiatõhususe või säästliku transpordi valdkonnas on levinud praktika. Proportsionaalsuse ja subsidiaarsusega seotud küsimusi võib tekkida eeskätt oludes, kus vahendeid kasutatakse ajutisteks toimetulekutoetusteks. Tavapäraseid toimetulekutoetusi annavad Eestis kohalikud omavalitsused. Euroopa Liidu vahendite kasutamine toimetulekutoetuste täiendamiseks võib tähendada, et Euroopa Komisjonil tekib õigus kontrollida nende toetuste jagamise süsteeme ja ka toetuse andmise üksikotsuseid, samuti teha ettekirjutusi nende süsteemide kohta. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja KOVide asutuste korraldusele, tuludele ja kuludele) Otsene mõju fondi loomisest on võimalik toetus ehk tulu riigieelarvesse 207 mln eurot, mis jaguneb 8 aasta peale ehk keskmiselt 26 miljonit eurot aastas. Kehtiva pikaajalise EL eelarve 2021-2027 perioodil ehk aastatel 2025-2027 oleks fondi toetus Eestile 68 miljonit eurot 3 aasta peale kokku ehk keskmiselt 22,7 miljonit aastas. Eesti toetuse osakaal kogu fondi mahust on ettepaneku kohaselt 0,29%. Seda fondi rahastataks EL eelarvest, st selleks teeb komisjon tulevikus ettepaneku pikaajalise EL eelarve aastateks 2021-2027 suurendamiseks, milles liikmesriigid peavad ühehäälselt kokku leppima. Seega peaksid liikmesriigid ka oma sissemakset EL eelarvesse suurendama, et selle fondi mahtu katta. Komisjon on fondi loomise juures kinnitanud, et teeb tulevikus (tõenäoliselt enne 2021. a lõppu) ettepaneku osa uue HKSi tuludest võtta kasutusele omavahendina ehk EL eelarve tuluallikana. Fondi maht (EL üleselt kokku 72,2 miljardit 2025-2032) moodustab ettepaneku kohaselt orienteeruvalt 25% uue HKSi tuludest (komisjoni prognooside järgi), mis on, nagu muud omavahendid, kulu riigieelarvele (kuna omavahendite ettepanekut veel pole tehtud, siis pole kindlust kas omavahendina kogutakse 25% või muu osakaal uue HKSi tuludest ega kui palju lisandub sellele nö tava HKSi vahendeid või muid omavahendeid). Praktikas pole fondi maht seotud reaalse 25%-ga uue HKSi tuludest – st kui tulud uuest HKSist on suuremad kui komisjon on praegu prognoosinud, siis saab kulu riigieelarvele olema rahaliselt suurem (sest 25% uue HKSi tuludest tuleb ikkagi EL eelarvesse kanda), samas tulu ehk toetus fondist oleks ikkagi sama suur, 207 miljonit aastatel 2025-2032. Lisaks, sellisel juhul võtab 50% omapanuse nõude katmine suurema osa ülejäänud (st mitte EL eelarvesse kantud) uue HKSi tuludest ning kasvab riigipoolse kaasrahastuse koormus. On ka vastupidine võimalus – kui 25% uue HKSi tuludest on EL üleselt väiksem kui 72,2 miljardit, siis fondi maht sellest ei muutu, puudujääv tulu kaetakse teistest omavahenditest. Eesti osakaal EL-i ülese uue HKS ühikute kogusest on 0,26%, mis on leitud 2016.-2018.a ajalooliste andmete põhjal (mis on aluseks ühikute jaotamiseks liikmesriikide vahel). Seega Eestile eraldatakse müügiks 0,26% ELi ülesest uue HKSi ühikute kogusest. 2028. aastal kohandatakse ühikute üldkogust kogutud seireandmete põhjal, kasutades 2024.-2026. aastate andmeid. Kui suur on tulu, mida Eesti uue HKSi ühikute müügist teenib, sõltub sellest, mis on HKSi ühiku hind uues kauplemissüsteemis. Kui võrrelda praeguse suurima EL omavahendi –  RKT-põhise omavahendiga, siis RKT põhiselt on Eesti osakaal ELi RKT-s 0,2% ning ka Eesti osakaal kõigi omavahendite peale kokku on praegu 0,2%. Alltoodud tabelis on välja toodud Eesti ühikute üldkogus ning erinevad stsenaariumid ühikute hinnataseme kohta (keskmiselt aastate 2026-2032 kohta). Hinnatasemete puhul on lähtutud komisjoni prognoosist (keskmiselt 50€/LHÜ) ning KPMG Baltic OÜ poolt läbi viidud kliimaeesmärgi ambitsiooni suurendamise analüüsis2 välja toodud kahest erinevast stsenaariumist, kus ühikute hinnatase 2026-2030 on keskmiselt 42,2€ ja 64,4€ Lisaks on välja toodud, kui suured oleksid summad, kui 25% nendest tuludest kantaks EL eelarvesse omavahendina (ülejäänu jääks riigieelarve tuludeks). Sinna kõrvale on toodud komisjoni ettepaneku järgne Eesti toetussumma kliimameetmete sotsiaalfondist. 2025. aastal uue HKSi ühikute müügist veel tulu ei saada (sest süsteem hakkab kehtima 2026. aastast alates), kuid kliimameetmete sotsiaalfondist näeb komisjon ette väljamakseid 2,5 miljardi ulatuses üle ELi. Sellest tulenevalt on võrreldavuse tagamiseks makstavate ja saadavate summade vahel 2025. aastal Eesti EL eelarvesse makstava osa alla arvestatud see summa, mis on Eesti osa 2,5 miljardist eurost EL omavahenditest (5 miljonit ehk 0,2% 2,5 miljardist eurost). Tabel 1. Eesti prognoositavad tulumahud uue HKS ühikute müügist erinevate keskmiste ühikuhinna tasemete juures ja kavandatav toetus Eestile kliimameetmete sotsiaalfondist. Eesti makstav osa EL Eesti Eesti tulu ühikute müügist eelarvesse ühikute tulust Eesti toetus ühikute erinevate keskmiste (25%) erinevate kliimameetmete ELi ühikud üldkogus hinnataseme juures (mln) hinnatasemete juures (mln) sotsiaal-fondist Aasta (mln) (mln) 50 € 42,20 € 64,40 € 50 € 42,20 € 64,40 € (mln) 2025* 5 5 5 7 2026 1 266 3,291 165 139 212 41 35 53 31 2027 917 2,383 119 101 153 30 25 38 30 2028 762 1,982 99 84 128 25 21 32 29 2029 704 1,831 92 77 118 23 19 29 29 2030 647 1,683 84 71 108 21 18 27 28 2031 688 1,788 89 75 115 22 19 29 27 2032 631 1,640 82 69 106 20 17 26 26 2025-2027 334 282 430 76 65 96 68 2028-2032 446 377 575 112 94 144 139 2025-2032 730 616 940 187 159 240 207 * 2025. aastal on sotsiaal- ja kliimafondi makseteks ette nähtud 2,5 miljardit eurot. Kuna uus HKS hakkaks kehtima alates 2026. aastast, siis 2025. a maksaksid liikmesriigid sotsiaalse- ja kliimafondi katteks nö tava EL eelarve tulude kaudu. EE osa 2,5 mld-st oleks 5 mln eurot (0,2%) Tabelist on näha, et erinevate ühikuhinna prognooside alusel on uue HKSi ühikute müügist oodata tulu aastatel 2026-2027 (st praeguse pikaajalise EL eelarve perioodi lõpuni) 282-430 miljonit eurot ning 2028-2032 aastatel 377-575 mln eurot. Kuna 2028. a uuendatakse ühikute üldkogust 2024.-2026.a andmete põhjal, siis hilisemate aastate ühikute üldkogus ja sellest tulenevalt ka Eesti ühikute arv tõenäoliselt muutuvad. Tulud peaaegu igal aastal vähenevad, 2 KPMG Baltics OÜ uuring “Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs”, 2021. Uuringu lõppraporti saab alla laadida Keskkonnaministeeriumi kodulehelt https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/kliima/uuringud kuna kauplemissüsteemis müüdav ühikute kogus väheneb (v.a 2031.a) ja siinkohal on eeldatud stabiilset hinnaprognoosi. Kui ühikuhind hilisematel aastatel kasvab, ei pruugi tulu väheneda (või väheneb aeglasemalt). Samuti, väga tõenäoline on, et esimestel aastatel on hind madalam kui perioodi kohta keskmiselt, kuna 2026. a on kavas müüa uues kauplemissüsteemis 130% selleks aastaks algselt mõeldud ühikuid, mille võrra 2028.-2030. aastatel müüakse enampakkumistel vähem ühikuid. Tulude prognooside lai vahemik näitab, et tulemus on väga kõikuv, kuna ühikuhind on kõikuv ja raskesti prognoositav (sest sõltub mitmetest 2021.a Euroopa komisjoni kliimapaketi ettepanekute läbirääkimistulemustest, mis ei selgu veel lähiajal). Sama kõikuv on ka võimalikust omavahendist tulenev tulu, kui komisjon teeb ettepaneku 25% uue HKS tuludest kanda EL eelarvesse ja see saaks liikmesriikide ühehäälse toetuse, mis peaks komisjoni prognooside järgi katma fondi mahu EL üleselt. Kui võrrelda uuest HKSist EL eelarvesse Eesti kantavaid võimalikke summasid, siis kehtiva pikaajalise EL eelarve perioodil, 2025-2027, oleksid need 65-96 miljonit eurot. Toetus kliimameetmete sotsiaalfondist oleks samal perioodil 68 miljonit eurot. Kuna esimestel aastatel võib ühikute hind kujuneda pigem madalamaks kui perioodi keskmine (kuna 2026. a paisatakse turule suurem kogus ühikuid), on suurem tõenäosus, et HKSi tulud ja EL eelarvesse makstav osa on neil aastatel pigem väiksem kui toetus fondist. Hilisema perioodi kohta selliste ühikute ja hinna eelduste puhul on näha, et 2025-2032 kokkuvõtlikult on kahe hinnastsenaariumi puhul kolmest toetus Eestile fondist suurem kui uue HKSi tuludest EL eelarvesse kantud osa. Arvestades erinevaid ühikuhinna prognoose, siis oleks 2025-2032 perioodil aastakeskmisena fondi toetus Eestile aastas kuni 7miljoni võrra suurem kui HKSi tuludest EL eelarvesse makstav osa. Samas, kui HKS ühiku hind perioodi keskmisena on suurem kui 55€, siis toetust fondist on Eestile sama suur või väiksem kui HKSi tuludest EL eelarvesse makstav summa. Fondi loomisega kaasneb ka kulu fondi kasutamise aluseks oleva kava koostamiseks, selle rakendamiseks, elluviimiseks, seireks, hindamiseks, teavitamiseks ja auditeerimiseks. Tavapärast administreerimiskulude eelarvet selleks ette nähtud ei ole. EL struktuurivahendite kogemuse põhjal on väiksemate fondide rakendamise keskmine kulu ca 5% fondi mahust (analoogselt fondi – Euroopa abifond enim puudustkannatavate inimeste jaoks – administreerimisele) ning see tuleks lisada riigieelarvest või rakendavatel asutustel endil kanda. Komisjoni ettepaneku järgi peavad liikmesriikide sotsiaalsetes kliimakavades olema kavandatavad eesmärgid, sihid ja esialgne ajakava meetmete rakendamiseks ja investeeringute tegemiseks, millega leevendatakse KHG ühikute uues HKS-is müügiga kaasnevat mõju haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Komisjon hindab kava asjakohasust, võttes arvesse mh kas liikmesriik on nõuetekohaselt võtnud arvesse probleeme, mis on määratletud komisjoni hinnangutes liikmesriigi riiklikule energia- ja kliimakavale ja soovitusi, mis on komisjon andnud energialiidu eesmärkide saavutamise tagamiseks. Samuti hindab komisjon kava tulemuslikkust ja tõhusust, mh kava hinnangulise kogukulu põhjenduste mõistlikkust ja usutavust ning kava püsivat mõju. Nagu komisjon on ka selgitanud, siis fondi eeskujuks on taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF – Recovery and Resilience Facility) rakendamisviis, mis tähendab, et praktikas Euroopa Komisjon võib ka keelduda teatud meetmete rahastamisest või nõuda mõne meetme lisamist ning need võivad hõlmata ka muid rahastusallikaid kui seda konkreetset fondi ja hõlmata fondi kasutusega mitte seotud tegevusi. Mõju majandusele Kuna fondi kaudu kavandatavatest toetustest saab rahastada meetmeid ja investeeringuid hoonete energiatõhususe suurendamiseks, st renoveerimiseks ning hoonete kütmise ja jahutamise KHG heite vähendamiseks, sh taastuvenergia integreerimise teel, on toetustel mõju erinevatele ehitusettevõtetele, kütte- ja ventilatsiooniettevõtetele ning taastuvenergiaga tegelevatele ettevõtetele. Samas arvestades, et ehitustööde maht jooksevhindades Eestis ettevõtete poolt on üle 4 miljardi aastas, on fondi võimalik mõju väga väike. Teiseks saab toetustest rahastada meetmeid ja investeeringuid, et suurendada heiteta ja vähese heitega transpordiviiside kasutuselevõttu, nt toetada heiteta ja vähese heitega sõidukite ja jalgrataste kasutamist ning ühistranspordi kasutamist. Sellel on mõju nende toodete pakkujatele ja vastava taristu rajajatele, samuti ühistranspordi pakkujatele. Täpsem mõju sõltub meetmetest, mida otsustataks rahastada. Uue HKSi loomisel on suur mõju hoonete ja transpordisektoritele, mida on analüüsitud Eesti seisukohtade seletuskirjas Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketi ettepanekutele kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiivi, jõupingutuste jagamise määruse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse kohta. Mõju keskkonnale Kliimameetmete sotsiaalfondi mõju keskkonnale on positiivne, kuna fondi kaudu kavandatavate toetuste mõjul paraneb hoonete energiatõhusus, väheneb transpordi ja hoonete KHG heide, sellega kaasneb välisõhu kvaliteedi paranemine, väheneb surve looduskeskkonnale ja laiemalt leevenevad kliimamuutuste mõjud. Mõju sotsiaalvaldkonnale Toetustel on positiivne mõju haavatavatele leibkondadele, kui nende eluruumid muutuvad energiasäästlikumaks, mis toob kaasa väiksemad küttearved ning kui paraneb (või vähemalt ei halvene) ligipääs (maantee)transpordile. Täpsem mõju sõltub konkreetsetest fondi toel ellu viidavatest meetmetest. Uue HKSi loomise enda mõju sotsiaalvaldkonnale on tõenäoliselt suurem kui toetus fondist suudaks lahendada. Tõenäoliselt toob uue HKSi loomine maanteetranspordile ja hoonetele kaasa nii soojusenergia kui transpordikütuste hinnatõusu. KPMG Baltic OÜ poolt läbi viidud kliimaeesmärgi ambitsiooni suurendamise analüüsis on välja toodud, et kuna soojatarbimine on sarnane kõrgema ja madalama sissetulekuga inimeste hulgas ja seda on keeruline vähendada, on hinnakasvu mõju tuntavam just madalama sissetulekuga inimestele. Mootorikütuse hinnakasv mõjutab uuringu kohaselt väiksema sissetulekuga elanikke veidi vähem, kuna nad tarbivad oluliselt vähem mootorkütuseid kui keskmise sissetulekuga elanikud. Samas maapiirkondades on väiksema sissetulekuga elanike hulgas isikliku auto omanikke tõenäoliselt rohkem kui linnades, kuna transpordiühendused on kehvemad, mistõttu mõju neile on suurem. Täpsemalt on uue HKSi loomise mõju kirjeldatud Eesti seisukohtade seletuskirjas Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketi ettepanekutele kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiivi, jõupingutuste jagamise määruse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite KHG-heite normide määruse kohta. Mõju regionaalarengule Kitsalt fondi loomisel on suurem mõju on neis piirkondades, kus kaasneb uue HKSi loomisega suurem mõju, tõenäoliselt hõreda asustusega ja madalama sissetulekuga maapiirkondades (kus ei ole sageli isikliku auto kasutusele toimivat alternatiivi ja puuduvad alternatiivid säästvamatele keskküttelahendustele üleminekuks). Lõplik mõju sõltub konkreetsetest toetusmeetmetest, mida saab suunata enim mõjutatud piirkondadesse hinnamõjude leevendamiseks. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused 1. Kuna kliimameetmete sotsiaalfond on olemuslikult seotud uue heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loomisega hoonete ja maanteetranspordi valdkonnale ning veel avaldamata ELi eelarve tuluallikate ehk omavahendite süsteemi muutmise ettepanekutega, siis leiame, et enne peab olema selge nende ettepanekute läbirääkimise tulemus, kui saab kliimameetmete sotsiaalfondi loomise üle otsustada. Kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamine sõltub otseselt mitmest asjaolust. Esiteks eeldab see kokkulepet heitkogustega kauplemise süsteemi (uus HKS) loomises hoonete ja maanteetranspordi sektoritele. Kui uut HKSi ei looda, siis ei ole vajalik ka selle leevenduseks loodav fond. Kas ja millistel tingimustel see kokkulepe saavutatakse, ei ole 2021. a oktoobri seisuga võimalik öelda. Teiseks (ja eeldusel, et uus HKS luuakse) sõltub fondi rahastamine uue tuluallika lisamisest EL eelarve tuludeks, milleks komisjon peaks esitama veel 2021. aastal omavahendite ning pikaajalise EL eelarve 2021-2027 muutmise ettepaneku. Pole sugugi kindel, et uues omavahendis ja pikaajalise EL eelarve muutmises kokku lepitakse (või millal seda tehakse), sest need muudatused eeldavad ühehäälsust ning liikmesriikide huvid on erinevad (sh kasutada võimalikke EL uusi omavahendeid EL fondide rahastamiseks võetud laenude ennetähtaegseks tagastamiseks, mitte uuteks kuludeks). Seega ei ole mõistlik kokku leppida uue fondi loomises enne, kui pole selged fondi katteallikad. 2. Kui fond luuakse Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt perioodiks 2025-2032, peame otstarbekaks rahastamismahud perioodiks 2028-2032 üle vaadata ja kinnitada järgmise mitme-aastase finantsraamistiku läbirääkimiste käigus arvestades muuhulgas värskeid prognoose laekuvate tulude kohta. Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks fondi rakendusperioodiks aastad 2025-2032. Seega hõlmaks fond pretsedenditult pikaajalist EL eelarvet 2021-2027 ning ka 2028. aastal algavat järgmise pikaajalise EL eelarve perioodi. Samas esitab komisjon järgmise pikaajalise EL eelarve ettepaneku ilmselt alles 2025. a ning oleks ennatlik etteulatuvalt võtta selleks juba praegu kohustusi üksikult ühes valdkonnas. Samuti nõuab veel õiguslikku analüüsi kohustuste võtmine eelarveperioodiks, mille kohta puudub veel aluskokkulepe. Antud summa lisamine järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku etteulatuvalt suurendab survet läbirääkimistele ja võib seega kokkuvõttes tulla ka teiste Eesti jaoks prioriteetsete valdkondade eelarve vähendamise arvelt. Seega fondi eelarve kinnitamine jooksva eelarveperioodi mõjutaks ka pretsedendina tulevase pikaajalise EL eelarve kui terviku läbirääkimiste kulgu ning võimalik, et ka Eesti prioriteetide saavutamist. Otsused asjakohaste meetmete rahastamismahu kohta 2028. aastat tuleks teha või vähemalt üle vaadata ja lõplikult kinnitada koos järgmise pikaajalise EL eelarve läbirääkimistega otsustega (st eeldatavasti vahemikus 2025-2027). 3. Toetame fondi eesmärki leevendada uue heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loomise mõju haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtetele ja transpordikasutajatele. Kui luuakse uus heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem hoonetele ja maanteetranspordi sektorile, toetame selle tulude vähemalt osalist kasutamist antud eesmärgil. Samas eelistame vahendite kasutamisel lihtsamaid lahendusi, millega kaasneb väiksem halduskoormus. Juhul, kui lepitakse kokku uue kauplemissüsteemi loomises hoonete ja maanteetranspordi sektori jaoks, siis: - Eesti eelistab uue HKSi tulu suunamist olulises osas otse liikmesriikidele kasutamiseks viisidel, mis aitavad kompenseerida uue süsteemiga kaasuvaid negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid enim puudutatud leibkondades, piirkondades ja vajadusel ettevõtluses ning toetavad innovatsiooni ja investeeringuid uue süsteemiga hõlmatud sektorites; - Eelistame uue Euroopa Liidu fondi loomise asemel struktuurivahendite eelarve võimendamist selle tulu arvelt ja lisavahendite sihtotstarbelist kasutamist ülalmainitud eesmärkideks struktuurivahendite rakendussüsteemi kaudu. - Juhul, kui läbirääkimised viivad uue fondi loomiseni, peame vajalikuks rakendamismehhanismi lihtsustamist halduskoormuse vähendamiseks. Komisjon on teinud ettepaneku täiesti uue komisjoni otsejuhitud (sarnaselt taaste- ja vastupidavusrahastule) instrumendi loomiseks. On selge, et rohepöördega ja uue heitkogustega kauplemise süsteemi loomisega tekib positiivsete kõrval ka vähemalt ajutiselt negatiivseid sotsiaalseid mõjusid (mis vähenevad energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise- tarbimise edendamise tulemusel). Samas on ELil juba olemas mitmeid instrumente ja vahendite kasutamise skeeme, millega neid mõjusid on võimalik leevendada. Komisjoni ettepaneku kohane uue fondi loomine, selleks sotsiaalse kliimakava koostamine ning uue rakendussüsteemi üles ehitamine on aja- ja rahakulukad. Leiame, et EL vahendite kasutamine peab olema eeskätt tulemuslik, kuluefektiivne ja liikmesriigi ning sihtrühma vajadustest lähtuv. Esimene ja eelistatud alternatiiv Komisjoni ettepanekule, juhul kui lepitakse kokku heitkogustega kauplemise süsteemi loomises hoonete ja maanteetranspordi sektoritele, on suunata võimalikud uue heitkogustega kauplemise süsteemi tulud olulises osas otse liikmesriikidele sihtotstarbelise tuluna sarnaselt juba toimivale HKSi reeglistikule ning jätta riikide pädevusse, kuidas täpselt on neid vahendeid kasutades kõige mõistlikum uue HKS sektorite heitkoguseid vähendada, kaasnevaid sotsiaalseid mõjusid ajutiselt leevendada ja haavatavaid sihtrühmi toetada. Selle osa HKS tulu kasutamise jaoks, mis kantakse Euroopa Liidu eelarvesse, on lihtsamaks lahendusteks tänaste instrumentide mahu võimendamine ning nende kaudu asjakohaste uue HKS sektoritega seotud sihtotstarbeliste meetmete rahastamine selle tulu arvelt. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest, õiglase ülemineku fondist või taaste- ja vastupidavusrahastust on võimalik toetada nii investeeringuid ja meetmeid hoonete energiatõhususse kui heiteta ja vähese heitega transporti, sh hõlmates haavatavaid sihtrühmi. Samuti on võimalik tagada, et lisavahendeid kasutatakse vaid ettenähtud sihtotstarbeks. Vaid ajutiste sissetulekutoetuste maksmiseks, milleks nähakse võimalus sotsiaalse kliimafondi puhul, oleks vaja muudatusi nende instrumentide ulatuses ja katvuses. Seega kattuksid fondi tegevuste sisu suures osas juba olemasolevate toetusvõimalustega EL eelarvest. Olemasolevate instrumentide (sh nende planeerimis- ja rakendussüsteemi) kasutamine ja võimendamine võimaldaks olulises osas kokku hoida aega ja halduskulusid EL maksumaksjale, mis kaasneksid täiesti uue fondi loomisega. Lisaks näitab senine kogemus taaste- ja vastupidavusrahastuga, et selle rakendamine on osutunud oluliselt keerukamaks ja seega ka kulukamaks, kui algselt heakskiidetud EL fondimääruse alusel võis eeldada. Sarnase mudeli loomisel peab olema ettevaatlik ning kaaluma lihtsamaid võimalusi samade eesmärkide saavutamiseks. Uue kava koostamise asemel oleks võimalik tugineda juba olemas olevatele strateegiadokumentidele nagu näiteks riiklik kliima- ja energiakava, liikuvuse ja transpordi arengukava ja/või energiamajanduse arengukava. Juhul, kui läbirääkimistel siiski tekib lai toetus uue fondi loomise kasuks, on ka eraldiseisva uue fondi rakendamist võimalik korraldada lihtsamalt kui Komisjoni ettepanek ette näeb. Muuhulgas oleks ka siis võimalik kasutada ühtekuuluvuspoliitika reegleid ja rakendamise süsteemi. 4. Toetame komisjoni ettepanekut jaotusvõtmeks, peame oluliseks, et fondi vahendite jaotamisel igal juhul arvestatakse ka riigi jõukuse tasemega. See peaks kehtima ka osa uue heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tulu struktuurivahendite või muude EL vahendite süsteemi kaudu rakendamisel Fondi jaotamise metoodika on kujundatud nii, et võetaks arvesse seda, palju on liikmesriigis inimesi, kelle jaoks maanteetranspordi ja hoonete hõlmamine heitkogustega kauplemise süsteemi suurimat negatiivset mõju avaldab. Lisaks sellele arvestatakse ka riigi jõukuse taset. Arvesse võetakse järgmisi muutujaid: - maapiirkondades suhtelises vaesuses elavate inimeste arv (2019), mis peaks peegeldama seda, kui palju on inimesi, keda mõjutab negatiivselt transpordi kallinemine tulenevalt heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamisest maanteetranspordile; - kodumajapidamistes kütuse põletamisel tekkiv KHG heide (2016.–2018. aasta keskmine); - nende suhtelises vaesuses elavate leibkondade protsent, kellel on võlgnevused kommunaalteenuste eest (2019), mis kombinatsioonis ülaltoodud näitajaga peaks peegeldama kui paljusid mõjutab hoonete sektorile uue heitkogustega kauplemise süsteemi loomine; - rahvaarv kokku (2019); - liikmesriigi rahvuslik kogutulu elaniku kohta, mõõdetuna ostujõu standardi alusel (2019); Viimaks arvestatakse ka seda, et nende liikmesriikide, kelle rahvuslik kogutulu inimese kohta ostujõudu arvestades on inimese kohta alla 90% EL keskmisest, osakaal fondist poleks väiksem kui liikmesriigi hoonete ja maanteetranspordi heite osakaal kogu ELi hoonete ja maanteetranspordi heitest 2016-2018 aastatel. Arvestades seda, millised andmed on EL üleselt kõigi liikmesriikide kohta kättesaadavad, siis peame valitud näitajaid üldiselt mõistlikeks. Kindlasti peame oluliseks, et jaotusvõtme näitajate ülevaatamise korral jääks jaotusvõtme osaks riigi jõukuse taseme arvestamine. 5. Leiame, et omapanuse määr peab olema kooskõlas riikide ning toetuse saajate finantsvõimekusega ning peame 50% minimaalset nõutavat riigipoolse omapanuse määra liiga kõrgeks. Eelnõu kohaselt oleks liikmesriikide omapanus vähemalt 50 % ning seda on võimalik katta muu hulgas kahe uue sektori heitkogustega kauplemise raames enampakkumisel lubatud heitkoguse ühikutemüügist saadud tuluga. Võrdlusena taaste- ja vastupidavusrahastu kasutusel omapanuse nõue üldse puudub ning ühtekuuluvuspoliitikas ulatub see Eesti puhul sõltuvalt fondist 15%-30%-ni. Leiame, et omapanuse nõue parandab eelduseid läbimõeldumaks raha kasutamiseks, kuid 50% omapanuse määr ei arvesta riigi ega toetuse saajate finantsvõimekusega. Seetõttu peame mõistlikuks omapanuse määra, mis on võrreldav teiste EL instrumentidega ja mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat jõukuse taset. 6. Toetame fondi eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste rahastamisega seotud halduskulude hüvitamist lihtsate reeglite alusel EL toetuste kasutamisega seondub ka halduskulu, mis kaasneb toetuste planeerimise, rakendamise järelevalve tagamise, IT-süsteemide arendamisega jms. Üldjuhul on halduskulu (nn tehniline abi või tugi, administreerimiskulu) EL fondides ja instrumentides hüvitatav 2%- 6% ulatuses fondide mahust, kuid näiteks sarnase rakendusmudeliga taaste- ja vastupidavusrahastus mitte. Samas, kogemus taaste- ja vastupidavusrahastuga näitab, et tehniline abi halduskulu katmiseks oleks ka selle kasutuseks olnud põhjendatud, sest vastavaid kulusid peame hetkel katma siseriiklikest allikatest. Seetõttu toetame lähenemist, kus tehnilist abi hüvitataks protsendina (kuni 4%) fondi mahust lihtsustatud kuluna (kindlasummalise makse meetodil). 7. Leiame, et juhul kui fondi vahendite kasutuse eeldusena tuleb koostada sotsiaalne kliimakava, peaks see hõlmama vaid Euroopa Liidu poolt kaasrahastavaid tegevusi. Maksete tegemiseks komisjoni ja liikmesriigi vahel kokku lepitavad eesmärgid ja sihid peavad olema otseselt seotud rahastatavate meetmete ja investeeringutega ning olema proportsionaalsed nende Euroopa Liidu poolse toetusmahuga. Ettepaneku kohaselt peab iga riik koostama fondi kasutuse eeldusena kõikehõlmava sotsiaalse kliimakava, mis sisaldab põhjalikke meetmeid ja investeeringuid, et leevendada süsiniku hinnastamisega seotud mõju haavatavatele isikutele, mikroettevõtetele ja transpordikasutajatele. Seega ilmselt eeldatakse märksa laiemat kava, kui vaid plaan Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu eraldatavate vahendite kasutamiseks, ning võimalust Euroopa Komisjonile kaasa rääkida laiema riikliku kava kujundamises, mis hõlmaks ka riigieelarvest rahastavaid tegevusi. Arvestades kliimameetmete sotsiaalfondi piiratud mahtu ning sellest toetatavate tegevuste piiratud loendit, ei ole proportsionaalne ega asjakohane nõuda selle fondi kasutuse eeldusena fondi kasutusulatusest laiema sisuga kava koostamist ja heakskiitmist. Kogemus taaste- ja vastupidavusrahastu taastekava koostamisega näitab, et komisjon ootab lisaks kava rahastamismahu katmisele liikmesriikidelt toetuse eraldamise tingimusena ka täiendavate eesmärkide, sihtide ja lubaduste lisamist olgugi, et neid ei (kaas)rahastata EL vahenditest. Peame vajalikuks üheselt kokku leppida ja sätestada, et kliimameetmete sotsiaalfondi kasutusega seotud dialoog Euroopa Komisjoniga katab vaid Euroopa Liidu toetuse abil rahastavaid tegevusi ning fondi kasutamise eeldusena koostatavas kavas tuleb eesmärgid ja sihid seada vaid liikmesriigile eraldatava EL toetuse rahastamismahu ulatuses.  8. Leiame, et fondi eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste rahastamisel peaks käibemaks olema abikõlblik juhul, kui toetuse saajal puudub õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi saada. Kui käibemaks ei ole abikõlblik, suurendaks see riigieelarve ja/või toetuse saajate koormust lisaks omapanuse määrale veelgi. Käibemaks on abikõlblik mitmete teiste EL instrumentide puhul, nagu ühtekuuluvuspoliitika või kehtiva heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tulu kasutusel. Valdavalt on erinevates Euroopa Liidu fondides käibemaksu abikõlblikkuse tingimuseks see, et toetuse saaja ei saa käibemaksu tagasi muul moel, et vältida selle hüvitamist avaliku sektori poolt kahekordselt. Peame oluliseks võrdset kohtlemist erinevate EL eelarve instrumentide vahel. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel korraldati koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga Kliimapaketi ettepanekute avalik konsultatsioon huvigruppide esindusorganisatsioonidega. Ülevaade laekunud arvamustest seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamisest on toodud seletuskirja lisas 1 esitatud tabelis. Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Sotsiaalministeeriumilt. Ministeeriumitelt saabus ettepanekuid, mida on seisukohtades arvesse võetud. Lisa 1. Avaliku konsultatsiooni käigus saabunud huvigruppide esindusorganisatsioonide ettepanekud kliimameetmete sotsiaalfondi loomise ettepanekule. Huvigrupp Seisukoht Kliimameetmete sotsiaalfondi kohta Rahandusministeeriumi vastus Eesti Gaasiliit Lähtudes eelpool toodud ettepanekutest ja kommentaaridest, peaks riigil Kliimapaketi teiste failide seisukohtades olema võimalus pakkuda toetust gaasiautode soetamiseks kui kütusena arvestatud. kasutatakse biometaani. EL metoodikatel baseeruvad arvutused näitavad, et gaasiautod aitavad vähendada KHG heitmeid transpordisektoris kordades paremini kui elekter. Isegi kui taastuvelektri jalajälg oleks 0 g CO2ekv/MJ kohta, siis biometaani jalajälg on RED II direktiivi kohaselt -19 kuni -99 g CO2ekv /MJ. Tallinna Strateegiakeskus Antud algatusega proovib EL ennetada planeeritavate muudatustega Teadmiseks võetud. Konkreetsete sihtrühmade kaasnevat mõju kõige haavavamatele sotsiaalsetele gruppidele (eraisikud, vajaduste, leevendusmeetmete analüüsi ja mikroettevõtted) ja võidelda üldisemalt n.n. energiavaesusega, mis Eestis rahastamise otsustuseni jõutakse on suhteliselt suur. UK definitsiooni järgi on energiavaesus olukord, kus kliimameetmete sotsiaalfondi planeerimise leibkond kulutab üle 10% sissetulekutest energiavajadusteks (küte, soe käigus. vesi, elekter) – Eestis on see osakaal suhteliselt suur. Seega tuleks välja töötada meetmed, kuidas sotsiaalse kliimafondi vahendeid maksimaalselt suunata eraisikutele ja mikroettevõtetele s.h. vajadusel garanteerides erainvesteeringute omafinantseeringu finantseerimise. Keskkonnainvesteeringute • Mõte väga tervitatav. Teadmiseks võetud. Toetame fondi eesmärki Keskus • Kas saadav ja riigi poolt panustatav raha on piisav plaanitud leevendada uue heitkogustega kauplemise üleminekute elluviimiseks vaesemate elanike vajadustega arvestades? süsteemi loomise mõju haavatavatele • Vaja metoodikaid leibkondade ja ettevõtete toetamiseks. leibkondadele, mikroettevõtetele ja transpordikasutajatele. Konkreetsete sihtrühmade vajaduste ja võimalike toetusmeetmete analüüs seisab sotsiaalse kliimafondi planeerimise käigus ees. Lisaks toetatakse hoonete energiatõhususe suurendamist ning soodustatakse null- ja vähese heitega sõidukitega kasutuselevõttu transpordis ka teistest rahastamisallikatest.  Näiteks on selliseid investeeringuid kavas perioodil 2021-2027 EL struktuuritoetuste ning Taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu üle 470 mln euro (lisandub toetuse saaja omafinantseering). Eestimaa Looduse Fon/ Tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekut luua sotsiaalne kliimafond Arvestatud. Keskkonnaühendused kompenseerimaks EL HKS laiendamisega kaasnevat sotsiaalset mõju haavatavamatele sihtrühmadele. Kliimafondi disainides tuleb aga konkreetselt planeerida selle suunamine sotsiaalmajanduslikult kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele ja sihtrühmadele. Teeme ettepaneku seista läbirääkimistel seisukoha eest, et seada rangemad kriteeriumid fondi rahade kasutusele, et mitte ergutada selle kasutamist investeeringuteks, mida on võimalik rahastada ka muudest vahenditest (nt taasterahastu, õiglase ülemineku fond jt meetmed). Oluline on eraldada osa rahast konkreetselt haavatavamate ühiskonnagruppide otsetoetuseks, et võimaldada maanteetransporti ja hoonete soojustamist, jätkates samal ajal kliimaneutraalsete alternatiivide väljatöötamist ja pakkumist. Põllumajandus- Hetkeettepaneku kohaselt on sotsiaalse kliimafondi peamine eesmärk Teadmiseks võetud. Kliimameetmete Kaubanduskoda kompenseerida HKSi transpordi ja hoonete sektorile laiendamisega sotsiaalfond on oma eesmärgi ja toetatavate kaasnevat sotsiaalset mõju. Samas pole käsitletud sotsiaalmajanduslike tegevuste poolest otseselt seotud transpordi ja mõjude kompenseerimist, mis kaasnevad võimalike ohtudega hoonete sektorile uue HKS loomisega ajutiselt toidujulgeolekule ning toiduhindade kallinemisega. Kui lähtuda kaasnevate mõjude leevendamisega. Komisjoni lähenemisest „leave no-one behind“, ei saa jätta kliimapaketi rakendamisega kaasnevat niivõrd suurt ja olulist mõju, nagu toidujulgeolek, käsitlemata. Elering Elering AS on loodava kliimafondi suhtes toetaval seisukohal. Arvestatud. Eesti Jõujaamade ja Sotsiaalne kliimafond peab toetama paketi üldeesmärke st energiatõhusus, Arvestatud. Kaugkütte Ühing taastuvenergia allikate levik ning saasteallikate vähenemine linnakeskkonnas (liitumine kaugkütte- kaugjahutuse süsteemidega koos vajalike hoonesisese tehnosüsteemi väljaehitamisega) Eesti Energia Eesti country-fiche tabel 2.7 ja ptk. 3 toovad esile Eesti kõrgema kulu EL Teadmiseks võetud. EL HKS direktiivi uute eesmärkide saavutamisel, võrreldes teiste EL-i liikmesriikidega: muutmise eelnõus tehakse ettepanek suunata tulevikus 100% EL HKS kauplemistulu kliima-  Üldised kommentaarid: ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete toetamiseks. Praegu (mil Eestis Eesti puhul ei saa tõenäoliselt pidada realistlikuks Komisjoni poolt suunatakse sihtotstarbeliste meetmete country-fiche's viidatud lahendust, mille kohaselt riik hakkaks elluviimiseks vähemalt 50% kauplemistulust) emissioonikaubanduse tulusid jaotama otse elanikkonnale (lump-sum määratletakse valdava osa meetmete raames maksed), et leevendada dekarboniseerimise kulusurvet. Seega tuleks teha toetuse taotlemise ning kasutusetingimused ja täiendav analüüs selle kohta kuidas Eesti võiks reaalselt suurenevaid kord asjakohase õigusaktiga (nn meetme kulusid kompenseerida ning mis arvestaks Eesti eripärasid. määrusega), milles sätestatud kriteeriumide alusel toimub toetatavate projektide valik. Plaanitav uute sektorite kvooditulu osaline ümberjagamine EL tasemel suudaks tekitada olulist lisaväärtust vaid juhul, kui riikidele kehtestataks Sotsiaalse kliimafondi määruse eelnõu ei täpsed ja selged reeglid kvooditulude kasutamiseks. Tänane olukord, kus välista riikidel suure osa nn uue HKS riikidel on lubatud energiasektori arvelt teenitud kvooditulu suunata enampakkumistulu suunamist uue HKS üldisesse riigieelarvesse ilma võtmata kohustust toetada konkreetseid sektorites kasvuhoonegaaside heite energiasektori moderniseerimise projekte, ei ole jätkusuutlik ega vähendamisele suunatud investeeringute kuluefektiivne. Suurimat ja kulutõhusamat CO2 emissioonide toetuseks. vähendamise potentsiaali omavad projektid tuleb välja selgitada läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Sotsiaalse kliimafondi vahendite kasutuse kavandamise osana kaalutakse riigi Article 3 kliimapoliitika eesmärkide ning fondi Social Climate Plans sihtotstarbe kontekstis olulisemate meetmete 2. The Plan may include national measures providing temporary direct ettepanekuid ning määratletakse kõige income support to vulnerable households and households that are asjakohasemad meetmed ning nende vulnerable transport users to reduce the impact of the increase in the sihtrühmad. price of fossil fuels resulting from the inclusion of buildings and road transport into the scope of Directive 2003/87/EC. Märkused: Liikmesriikidel, mis on vähendanud oma CO2 emissioone ennaktempos edestades EL-i üldeesmärki 2020. aastaks, tuleks võimaldada planeerida kogu fondi (ja vastava riikliku panuse) kasutamist eeskätt ja ainult investeeringuteks. Eesti Taastuvenergia Koda Toetame sotsiaalse kliimafondi loomise põhimõtet. Arvestatud. Kaubandus-Tööstuskoda • Kaubanduskoda ei ole näinud realistlikku Euroopa Komisjoni Teadmiseks võetud. Toetame fondi eesmärki analüüsi, mis näitaks, milline on Euroopa Komisjoni kliimapaketi leevendada uue heitkogustega kauplemise sotsiaalmajanduslik mõju. Meie esialgsel hinnangul võib plaanitavate süsteemi loomise mõju haavatavatele muudatuste mõju olla kordades suurem kui on sotsiaalse kliimafondi leibkondadele, mikroettevõtetele ja planeeritav maht. Näiteks kui Eesti saab 8 aasta jooksul kliimafondist ca transpordikasutajatele. Konkreetsete 200 miljonit eurot ehk ca 25 miljonit eurot aastas, siis see ei pruugi olla sihtrühmade vajaduste ja võimalike piisav, et katta ettepanekute elluviimisega kaasnev negatiivne toetusmeetmete analüüs seisab sotsiaalse sotsiaalmajanduslik mõju. Näiteks ei ole see ilmselt piisav, et hüvitada kliimafondi planeerimise käigus ees. Lisaks madalama sissetulekuga leibkondadele ettepanekute elluviimisega toetatakse hoonete energiatõhususe kaasnev kulutuste kasv. suurendamist ning soodustatakse null- ja • Oleme seisukohal, et Euroopa Komisjoni ettepanekud peaksid olema vähese heitega sõidukitega kasutuselevõttu sellised, et madalama sissetulekuga leibkonnad ei vajaks täiendavaid transpordis ka teistest rahastamisallikatest. toetuseid. Näiteks on selliseid investeeringuid kavas • Praegu loodab EL ettepanekute elluviimisel koguda kokku rohkem perioodil 2021-2027 EL struktuuritoetuste ning raha, et seda siis madalama sissetulekuga leibkondadele ümber jagada. Taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu üle 470 Sellist lahendust me ei toeta. mln euro (lisandub toetuse saaja omafinantseering).  Asutusesiseseks kasutamiseks Märge tehtud Rahandusministeeriumis 12.10.2021 Kehtib kuni seisukohtade vastuvõtmiseni Vabariigi Valitsuses Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr … …..2021 Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik), eelnõu kohta. 1. Toetame energiatoodete Euroopa Liidu üleste aktsiisi alammäärade kehtestamist lähtuvalt energiatoodete energiasisaldusest. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik), eelnõu kohta: 1.1 Eesti peab oluliseks, et direktiivi muutmine toimuks ainult maksustamise harmoneerimist puudutava Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 alusel. Mitte toetada ettepanekut kehtestada täiendava õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 2 esimene lõik, mille kohaselt võib nõukogu Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teha otsuse kohaldada seadusandlikku tavamenetlust ehk kvalifitseeritud häälteenamust keskkonnakaitseks maksualaste sätete kehtestamisel; 1.2 Peame vajalikuks, et liikmesriike ei kohustata samaotstarbelisi energiatooteid üle EL aktsiisi alammäära maksustades järgima EL aktsiisi alammäärades etteantud struktuuri; 1.3 Oleme põhimõtteliselt nõus aktsiisimäärade indekseerimise ettepanekuga, kuid peame vajalikuks, et eelnõusse lisatakse indekseerimisotsuse tegemise ja selle liikmesriikide poolse rakendamise tähtajad; 1.4 Pidada oluliseks, et otsustatakse ühehäälselt ettepanekute üle, mis puudutavad kütusena kasutatava põlevaine hõlmamist energiamaksustamise direktiivi; 1.5 Pidada oluliseks jätta liikmesriikidele alles võimalus lähtuvalt energiatoote kvaliteedist aktsiisimäära diferentseerida; 1.6 Teha ettepanek kehtestada üleminekuperiood: võimaldada liikmesriikidel esimese kümne aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist maksustada fossiilsed gaasilised mootorikütused vähemalt 50% tasemel bensiini ja diislikütuse aktsiisi alammäärast, ehk aktsiisimääraga vähemalt 5,38 €/GJ kohta; 1.7 Toetame soojuse tootmiseks kasutatavatele puitkütustele keskkonnamõju põhjal diferentseeritud aktsiisi alammäärade kehtestamist ning puitkütuste maksustamist ainult  suuremate kui 5MW võimsusega katelseadmete korral, pidades seejuures vajalikuks täpsustada energeetilisel otstarbel kasutatava puidu säästlikkuse kriteeriumeid; 1.8 Teha ettepanek energiamaksustamise direktiivis täpsustada põlevkivi ja põlevkivikütteõli maksustamist, tuues need kütused eraldi välja; 1.9 Peame oluliseks, et liikmesriik saaks jätkuvalt energiamahukate ettevõtete aktsiisisoodustuse rakendamisel kohaldada piiravamaid põhimõtteid kui direktiivis on määratletud; 1.10 Peame vajalikuks, et liikmesriikidel säilib valikuõigus otsustada, milliste soodusmääradega maksustatud energiatoodete kasutamist millistel soodustatud tegevusaladel (näiteks põllumajanduses ja laevanduses) lubada; 1.11 Näeme vajadust töötada välja ja sätestada energiamaksustamise direktiivis regulatsioon, mis võimaldaks fossiil- ja biokütuse segude maksustamist lihtsamini administreerida ning loobuda eranditult komponentide põhisest maksustamisest. Teeme ettepaneku maksustada kütusesegud lõpptoote kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodi järgi kui lõpptootes sisalduvate energiatoodete aktsiisimäär on ühesugune; 1.12 Teha ettepanek kehtestada üleminekuperiood: laevakütuste ja kalanduses kasutatavate kütuste aktsiisitasemed tuleks saavutada kuni kümneaastase üleminekuperioodi jooksul aastaks 2033, tõstes aktsiisimäära iga-aastaselt ühe kümnendiku võrra sihtmärgiks olevast tasemest. Näeme vajadust töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks liikmesriikidel kasutusele võtta meetmeid kui laevaoperaator kavandab oma tegevuse eesmärgiga spetsiaalselt kolmandast riigist aktsiisiga maksustamata kütust punkerdada; 1.13 Toetame energiamaksustamise direktiivi eelnõuga kavandatud kümneaastast üleminekuperioodi fossiilsete lennukikütuste maksustamisel, samuti säästlike alternatiivsete lennukikütuste kümneaastast maksuvabastust alates direktiivi jõustumisest; 1.14 Toetame suuremat õigusselgust energeetilisel otstarbel kasutatavate jäätmete maksustamisel, koos vajadusega täpsustada maksubaas ja maksumäär. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 Sissejuhatus 2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Euroopa kliimamäärusega2 sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle vahe-eesmärgi saavutamiseks vaatas komisjon läbi olemasolevad ELi kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitika instrumendid ning võttis 2021. aasta juulis vastu nende muutmisettepanekute paketi „Eesmärk 55“ (Fit for 55). Energia tootmine ja kasutamine tekitab 75% ELi heitkogustest, seega on 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline kiirendada üleminekut rohelisemale energiasüsteemile. See nõuab taastuvate energiaallikate oluliselt suuremat osakaalu integreeritud energiasüsteemis. Komisjoni hinnangul on taastuvenergia osakaalu suurendamiseks vaja kahte asja: investeeringuid olemasolevatesse ja uutesse taastuvenergia tehnoloogiatesse, et suurendada tootmist (ja veelgi vähendada tootmiskulusid), ning sellise energiasüsteemi loomist, mis suudab võimalikult tõhusalt integreerida suurel hulgal taastuvaid energiaallikaid lõppkasutajate jaoks. Neid adresseerib komisjoni ettepanek vaadata läbi taastuvenergia direktiiv. Esimene taastuvenergia direktiiv3 võeti vastu 2009. aastal eesmärgiga kiirendada ELi üleminekut puhtale energiale, tuginedes mitmesugustele taastuvatele energiaallikatele, nagu tuule-, päikese-, hüdro-, tõusu-mõõna-, geotermiline, biomassi- ja biokütuseenergia ning viia EL taastuvenergia kasutamisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel ja tootmisel globaalsele juhtpositsioonile. Seda muudeti 2018. aastal vastu võetud teise taastuvenergia direktiiviga (edaspidi RED II)4, millega muuhulgas lepiti kokku, et 2030. aastaks tuleb 32% ELi energiatarbimisest saada taastuvatest energiaallikatest. RED II alusel peavad ka liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses igal aastal soovitusliku 1,3% võrra ning liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata, 1,1% võrra. Samuti peavad liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses igal aastal soovitusliku 1% võrra. Direktiivi kohaselt peab ka iga liikmesriik kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et taastuvenergia moodustab vähemalt 14% asjaomase liikmesriigi transpordisektoris tarbitavast energiast. Lisaks sätestab 1 Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta 4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta direktiiv rangemad bioenergia säästlikkuse kriteeriumid. RED II ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele on 30. juuni 2021. a, Eesti võtab selle üle energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõuga, mis võetakse vastu eeldatavasti käesoleva aasta neljandas kvartalis. Käesoleva ettepanekuga suurendatakse ELi tasandi siduvat taastuvenergia eesmärki 40%-ni. Liikmesriigid peavad suurendama oma panuseid, et saavutada ühiselt uus eesmärk, tuginedes nende riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud eesmärkidele. Direktiivi ettepanekus pakutakse välja konkreetsed eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks transpordis, kütte- ja jahutussüsteemides, hoonetes ja tööstuses. Transpordisektoris kehtestatakse eesmärk vähendada transpordikütuste KHG heitemahukust 13% võrra. Samuti suurendatakse täiustatud biokütuste kasutamise eesmärki 2,2%-ni transpordi energiatarbimisest ning kehtestatakse selles sektoris vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetilistele kütuste kasutuse eesmärk 2,6%. Ettepanekuga muudetakse kohustuslikuks praegune taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse osakaalu kasv vähemalt 1,1% aastas, millega kaasnevad soovituslikud liikmesriikide lisaeesmärgid mahajäävate liikmesriikide suunamiseks. Lisaks suurendatakse ettepanekuga kaugküttes ja -jahutuses taastuvate energiaallikate kasutamise iga-aastase suurenemise soovituslikku eesmärki praeguse 1,0% pealt 2,1%-le. Hoonetele seatakse direktiivi ettepanekuga soovituslik eesmärk, et 2030. aastaks oleks vähemalt 49% hoonetes kasutatavast energiast taastuvenergia. Tööstussektoris kehtestatakse indikatiivne eesmärk, et taastuvenergia osakaal peaks suurenema keskmiselt 1,1% aastas ning siduv eesmärk, et lähteainena või energiakandjana tuleb 50% ulatuses kasutada muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid. Direktiivi muudatusega soovib komisjon ka suurendada liikmesriikide omavahelist koostööd läbi ühiste koostööprojektide ja meretuuleenergia arendamise. 31. detsembriks 2025. a peab iga liikmesriik algatama vähemalt ühe taastuvenergia koostööprojekti teise liikmesriigiga ning liikmesriigid, kellel on ühine merepiir, peavad koostööd tegema ka meretuuleenergia arendamiseks, et ühiselt defineerida meretuuleenergia hulk, mida plaanivad toota aastateks 2030, 2040 ja 2050 võttes arvesse mh võrguplaneerimise vajadust. Samuti soovitakse ettepanekuga võimaldada pikaajaliste taastuvenergia otseostulepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel ning hõlbustada taastuvelektri integreerimist energiasüsteemidesse tervikuna. Lisaks karmistatakse ettepanekuga bioenergia kasutamise suhtes kohaldatavaid säästlikkuskriteeriume. Et vähendada kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energia tootmiseks, biomassi tooraineturu liigseid moonutusi ja kahjulikku mõju elurikkusele, edendatakse ettepanekuga biomassi kasutamist vastavalt selle suurimale majanduslikule ja keskkonnaalasele lisaväärtusele (nn kaskaadkasutamine). Ettepaneku kohaselt ei tohi riik maksta toetust sellise taastuvenergia eest, mida toodetakse säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavast kütusest. Seeläbi keelatakse riiklikud toetusmeetmed, mille abil toetatakse kvaliteetse puidu, näiteks saepalkide ja vineeripakkude ning kändude ja juurte kasutamist energia tootmiseks ning madala kasuteguriga (alla 36%) elektri tootmine metsa biomassist ainult elektrit tootvates käitistes. Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu. Edendamaks KHG heite vähendamist, nõutakse uues direktiivis, et kõik biomassi kasutavad elektri- ja küttejaamad vastaksid KHG heite vähendamise alampiiridele. Praegu kehtib see ainult uute käitiste suhtes. Tulevikus tuleb ELi biomassi säästlikkuse kriteeriume kohaldada ka praeguse direktiiviga määratud 20 MW alampiirist väiksematele vähemalt 5 MW võimsusega elektrijaamadele ja katelseadmetele. Eesti on seadnud endale 2030. aasta eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 42%ni summaarsest energia lõpptarbimisest5, mis tuleb aga uute EL eesmärkide valguses ümber hinnata. 2020. a taastuvenergia eesmärk energia lõpptarbimisest oli Eestil 25%, mis täideti juba 2011. aastal. 2019. aastal moodustas taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest juba 31,9%.6 Selle näitaja poolest oli Eesti ELis 6. kohal. Taastuvenergia osakaal transpordisektoris oli 5,15% ja soojusmajanduses 52,28%, millega oli Eesti EL liikmesriikidest vastavalt 23. ning 4. kohal. 2030. aasta sihttaseme saavutamiseks tuleb Eestil suuremad ponnistused teha taastuvenergias tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukite elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega. Taastuvenergia direktiivi muutmise eelnõu põhineb peamiselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 194(2), milles on sätestatud õiguslik alus uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamiseks, mis on üks ELi energiapoliitika eesmärke vastavalt artiklile 194(1)(c). Ka käesoleva direktiivi ettepanekuga muudetav taastuvenergia direktiiv 2018/2001 võeti vastu artikli 194(2) alusel. Sellele lisandub ELi toimimise lepingu artikkel 114 (siseturuga seotud õiguslik alus), et muuta kütusekvaliteeti käsitlevat direktiivi 98/70/EÜ7, mis sellel artiklil põhineb. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas, kus artiklipõhiste aruteludega alustati 13. septembril 2021. a. EL nõukogu 2021. a teise poolaasta eesistuja Sloveenia on seadnud eesmärgiks 2. detsembri energeetikaministrite nõukogul esitleda direktiivi eelnõu eduaruannet. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo ([email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ([email protected]), taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kadi Avingo ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). Sisu ja võrdlev analüüs Käesoleva direktiivi ettepanekuga muudetakse teist taastuvenergia direktiivi, energialiidu juhtimismäärust8 ja kütusekvaliteedi direktiivi. Teise taastuvenergia direktiivi muutmine Ettepanekuga muudetakse RED II artiklit 2, milles on välja toodud definitsioonid. Täiendatakse muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja vaikeväärtuse määratlust ning lisatakse järgmised uued definitsioonid: kvaliteetne ümarpuit, taastuvkütused, pakkumisvöönd, nutiarvestisüsteem, laadimispunkt, turuosaline, elektriturg, kodumajapidamistes kasutatav aku, elektrisõiduki aku, tööstuslik patarei või aku, seisukord, laetustase, võimsuse seadeväärtus, 5 Summaarne energia lõpptarbimine sisaldab erinevalt energia lõpptarbimisest lisaks ka elektri ja soojuse tootmisseadmete omatarvet ning kadusid energiavõrkudes. 6 Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ren/default/table?lang=en 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, 13. oktoober 1998, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, OJ L 350, 28.12.1998 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 nutilaadimine, reguleeriv asutus, kahesuunaline laadimine, tavalaadimispunkt, tööstussektor, kasutamine muul otstarbel kui energia saamiseks, istandik ja istutatud mets. Ajakohastatakse RED II artiklit 3, millega sätestatakse uus siduv ELi ülene 2030. aasta taastuvenergia osakaalu eesmärk vähemalt 40% summaarsest energia lõpptarbimisest. Samuti muudetakse artiklit 3, et tugevdada kohustust minimeerida toetuskavadest tulenevate turumoonutustega seotud riske ning vältida kooskõlas kaskaadkasutamise põhimõttega olukorda, kus toetatakse teatavate toorainete kasutamist energiatootmiseks. Lisaks kehtestatakse selles kohustus, et alates 2026. aastast tuleb järk-järgult kaotada toetused elektrienergia tootmisele biomassist (teatavate eranditega, mis kätkevad millistel tingimustel võib toetust edasi maksta). Samuti lisatakse artiklisse uus elektrifitseerimist käsitlev lõige, et aidata liikmesriikidel saavutada oma riiklikud sihttasemed. Muudetakse ka RED II artiklit 7, et kajastada ajakohastatud meetodit taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks: i) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud energiat võetakse arvesse sektoris, kus seda tarbitakse (elektrienergia, küte ja jahutus või transport), ning ii) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmisel kasutatud taastuvelektrit ei võeta arvesse liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel. RED II liikmesriikide ühisprojekte käsitlevasse artiklisse 9 lisatakse uus lõige, millega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus osaleda kolme aasta jooksul direktiivi jõustumisest alates piiriüleses katseprojektis ja uus lõige avamereenergia ühise, mereala tasandil toimuva planeerimise kohta, mille kohaselt peavad liikmesriigid koos kindlaks tegema ja kokku leppima avamere taastuvenergia tootmiskoguse, mis kavatsetakse iga mereala puhul 2050. aastaks saavutada, sh kehtestades vaheetapid koos tegevusplaaniga aastateks 2030 ja 2040. Samuti ajakohastatakse ettepanekuga RED II artiklis 15 (haldusmenetlused, õigusaktid ja eeskirjad) viiteid standarditele, täiendatakse taastuvelektri ostulepinguid käsitlevat sätet ning lisatakse klausel, et haldusmenetlused vaadatakse läbi ühe aasta pärast käesoleva direktiivimuudatuse jõustumist. Hooneid puudutavad sätted viiakse üle uude artiklisse 15a, milles käsitletakse taastuvenergia kasutamise edendamist ning tugimeetmeid taastuvenergia kasutamise edendamiseks hoonete küttes ja jahutuses. Uude artiklisse lisatakse ka uus soovituslik eesmärk, et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal hoonete sektoris olema 49% tarbimiskogusest ning osutatakse mõiste „tõhus kaugküte ja -jahutus“ uuele definitsioonile, mis lisatakse uuesti sõnastatavasse energiatõhususe direktiivi9. RED II artiklisse 18 (teavitamine ja koolitus) lisatakse ettepanekuga lõigud paigaldajate kvalifikatsiooni- ja sertifitseerimisnõuete kohta, et tegeleda taastuvenergial põhinevate küttesüsteemide paigaldajate nappuse probleemiga ning jäetakse välja konkreetset liiki taastuvenergiapõhiste küttetehnoloogiate loend ja selle asemel osutatakse taastuvenergial põhinevatele küttesüsteemidele üldiselt. Samuti sätestatakse liikmesriikidele kohustus kehtestada meetmed, et toetada näiteks taastuvenergia paigaldajate osalust koolitusprogrammides. Kui varem oli ette nähtud, et liikmesriigid võivad teha kvalifitseeritud paigaldajate nimekirja üldsusele kättesaadavaks, siis nüüd on nimekirja avaldaminekohustuslik. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutunnistusi käsitlevat artiklit 19 muudetakse, et kaotada liikmesriikide võimalus mitte anda päritolutunnistusi tootjale, kes saab 9 Euroopa Komisjoni ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud), COM/2021/558 final rahalist toetust. RED II artiklisse 20 (juurdepääs võrkudele ja võrkude kasutamine) lisatakse säte, millega kehtestatakse liikmesriikidele nõue, et vajaduse korral arendatakse taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse edendamiseks välja tõhus kaugkütte ja kaugjahutuse taristu. Ettepanekuga lisatakse RED II uus artikkel 20a, mille eesmärk on edendada taastuvelektri lõimimist energiasüsteemi. Selleks peavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad tegema kättesaadavaks teabe taastuvelektri osakaalu kohta nende varustatavas elektrienergias ning sellest tuleneva KHG heite kohta, et suurendada läbipaistvust ja anda rohkem teavet elektrituru osalistele, energiavahendajatele, tarbijatele ja lõppkasutajatele; akutootjad peavad tagama akude omanikele ning ka nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele juurdepääsu aku mahutavust, seisukorda, laetustaset ja võimsuse seadeväärtust käsitlevale teabele; liikmesriigid peavad tagama nutilaadimise võimalused nende tavalaadimispunktide puhul, mis ei ole üldkasutatavad; ja et salvestus- ja tasakaalustamisvarade kasutamist käsitlevad sätted ei ole diskrimineerivad ega välista väikeste ja/või mobiilsete salvestussüsteemide osalust paindlikkus-, tasakaalustamis- ja salvestusteenuste turul. Direktiivi lisatakse ka uus artikkel 22a, mis käsitleb taastuvenergia kasutamise edendamist tööstuses ning millega seatakse indikatiivne eesmärk, et taastuvenergia osakaal peaks suurenema keskmiselt 1,1% võrra aastas (võrreldes eelmise aasta tasemega), ja siduv eesmärk, et lähteainena või energiakandjana tuleb neil tööstustel kes kasutavad täna tootmises fossiilkütustest toodetud vesinikku vähemalt 50% ulatuses kasutada muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid. Samuti sätestatakse nõue, et keskkonnasäästlike tööstustoodete märgistusel tuleb märkida kasutatud taastuvenergia osakaal, mis on arvutatud ühise ELi tasandi kehtestatud metoodika alusel. RED II artikli 23 muudatusega määratakse taastuvenergia osakaalu 1,1% suurune iga-aastane kasv küttes ja jahutuses siduvaks lähtetasemeks ning lisatakse uus lõik, millega kohustatakse liikmesriike hindama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutusvõimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutusenergia sektoris. Samuti laiendatakse muudatusega nende meetmete loetelu, mis võivad aidata saavutada kütte ja jahutusega seotud eesmärki, ning muudetakse kohustuslikuks, et liikmesriigid peavad tagama meetmete kättesaadavuse kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga või majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele, kellel ei ole muidu piisavalt algkapitali, et neist meetmetest kasu saada. Ettepanekuga muudetakse ka RED II artiklit 24, et sätestada uus kõrgem eesmärk, mille kohaselt tuleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses suurendada senise 1% asemel 2,1% võrra. Samuti lisatakse uus lõige, millega laiendatakse kolmandate isikute võimalust taotleda ühendamist üle 25 MW nimisoojusvõimsusega kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidega, kui see on otstarbekas. Muudetud artiklisse lisatakse ka viide tõhusa kaugkütte uuele määratlusele uuesti sõnastatavas energiatõhususe direktiivis ning sätestatakse liikmesriikidele nõue kehtestada mehhanism, et käsitleda juhtumeid, mil kolmandate isikute juurdepääsust kaugküttele on põhjendamatult keeldutud. Lisaks sätestatakse muudetud artiklis jaotusvõrguettevõtjatele nõue hinnata iga nelja aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid. Ettepaneku kohaselt peavad ka liikmesriigid tagama, et pädev asutus on selgelt määratlenud ajakohastatud eeskirjade kohased tarbijaõigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise normid, teinud need üldsusele kättesaadavaks ning tagab nende täitmise. RED II artikli 25 muudatus kajastab kõrgemat sihttaset transpordis kasutatava taastuvenergia puhul – KHG heitemahukuse vähendamise eesmärgiks seatakse 13% tarbimismahust, täiustatud biokütuste alameesmärki tõstetakse vähemalt 0,2 %-lt 2022. aastal 0,5 %-le 2025. aastal ja 2,2 %-le 2030. aastal ning kehtestatakse 2,6% alameesmärk tarbimismahust muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste puhul. Samuti kehtestatakse mehhanism elektromobiilsuse edendamiseks, mille raames saavad elektrisõidukeid üldkasutatavates laadimisjaamades taastuvenergiaga varustavad ettevõtjad arvestusühikuid, mida nad saavad müüa kütusetarnijatele, kes saavad neid omakorda kasutada kütusetarnijatele kohaldatava kohustuse täitmiseks. Lisaks muudetakse taastuvenergia direktiivi artiklit 26, et kajastada transpordis tekkivate kasvuhoonegaaside heitemahukuse puhul kindlaks määratud sihttaset. Muudetakse ka RED II artiklit 27, sätestades eeskirjad, mille alusel arvutatakse nii transpordis taastuvenergia kasutamisest tulenev kütuste KHG heitemahukuse vähenemine kui ka täiustatud biokütuste, biogaasi ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste eesmärgid. Muudatustega kaotatakse teatavate taastuvkütuste ja transpordis kasutatava taastuvenergia puhul ette nähtud kordajad ning jäetakse välja transpordis kasutatava elektrienergia täiendavusraamistik. Samuti muudetakse artiklit, et tagada, et arvutamist käsitlevaid sätteid selliste muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste puhul, mis on toodetud elektrienergiast, kohaldatakse olenemata sektorist, kus selliseid kütuseid tarbitakse. RED II artiklist 28 jäetakse välja lõiked ELi andmebaasi kohta, mida reguleeritakse nüüd uue artikliga 31a, ja volitus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse metoodika muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasutamisest tuleneva KHG heitkoguste vähenemise hindamiseks, mida reguleeritakse uues eelnõus artikliga 30. Samuti muudetakse ettepanekuga artiklis 29 sätestatud säästlikkuskriteeriumeid rangemaks sellega, et põllumajandusliku biomassi suhtes kehtivaid maa-alaga seotud kriteeriume (nt keelualad) kohaldatakse ka metsa biomassi suhtes, sh põlismetsad, suure liigirikkusega metsad ja turbaalad. Neid rangemaid kriteeriume kohaldatakse väikesemahuliste biomassipõhiste elektri- ja küttejaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alates 5 MW. Lisaks kohaldatakse ajakohastatud lõike alusel biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmise puhul kehtivaid KHG heitkoguste vähendamise alampiiri olemasolevate (mitte üksnes uute) käitiste suhtes. Samuti lisatakse artiklisse 29 (6) täiendavaid elemente, et minimeerida metsa ülestöötamise negatiivset mõju pinnase kvaliteedile ja elurikkusele. Luuakse ka uus artikkel 29a, milles esitatakse KHG heitkoguste vähendamise kriteeriumid muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul, nii et muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest saadavat energiat saab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui KHG heitkogused vähenevad vähemalt 70%, ning ringlussevõetud CO2-põhistest kütustest saadavat energiat saab transpordisektori eesmärgi täitmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui KHG heitkogused vähenevad vähemalt 70%. RED II artiklit 30, mis käsitleb säästlikkuse ja KHG heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimist, kohandatakse vastavalt uute artiklitega 29a ja 31a tehtud muudatustele. Samuti kehtestatakse selles lihtsustatud kontrollimehhanism käitiste puhul, mille võimsus on 5–10 MW. Artiklist 31 jäetakse välja lõiked, millega reguleeriti võimalust kasutada piirkondlikke kasvatamisega seotud väärtusi, et paremini edendada tootjate individuaalseid jõupingutusi vähendada toorainete kasvatamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitemahukust. Ettepanekuga luuakse ka uus artikkel 31a, millega reguleeritakse ELi andmebaasi ning laiendatakse selle ulatust, et see hõlmaks transpordisektori kõrval ka muudes sektorites kasutatavaid kütuseid. Andmebaas on seire- ja aruandlusvahend, kuhu kütusetarnijad sisestavad teabe, mille alusel nad saavad kontrollida, kas nad on täitnud kütusetarnijatele artiklis 25 sätestatud kohustuse. Energialiidu juhtimismääruse muutmine Ettepanekuga asendatakse energialiidu juhtimismääruses esitatud viited 2030. aasta kogu ELi hõlmavale siduvale taastuvenergia osakaalu eesmärgile 32% lõpptarbimisest järgimisega „direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3 osutatud liidu siduv 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärk“. Ettepanekuga ei muudeta muid energialiidu juhtimismääruse põhielemente, näiteks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15% osakaalu eesmärki, mis on ka edaspidi määrava tähtsusega taastuvate energiaallikate lõimimisel. Kütusekvaliteedi direktiivi muutmine Direktiivi ettepanekuga muudetakse kütusekvaliteedi direktiivi, et vältida kattuvaid regulatiivseid nõudeid seoses transpordikütuste CO2-heite vähendamise eesmärkidega ning viia see direktiiv vastavusse teise taastuvenergia direktiiviga, sealhulgas KHG heite vähendamise ja biokütuste kasutamisega seotud kohustuste puhul. Ettepanekus esitatakse ka kütusekvaliteedi direktiivi kohaste aruandekohustustega seotud üleminekusätted tagamaks, et komisjonile esitatakse andmed, mis tuli käesoleva ettepanekuga välja jäetavate kütusekvaliteedi direktiivi artiklite alusel koguda ja edastada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/65210, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt kütusekvaliteedi direktiivile. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Taastuvenergia direktiiviga reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Kestliku taastuvenergia kulutõhus ja kiirendatud korras arendamine paremini integreeritud energiasüsteemi raames on eesmärk, mida liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes piisaval määral saavutada. Seetõttu on vajalik ELi tasandi lähenemisviis, et pakkuda liikmesriikidele õigeid stiimuleid aitamaks neil koordineeritud viisil kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ehk üleminekut fossiilkütustel põhinevalt traditsiooniliselt energiasüsteemilt energiatõhusamale energiasüsteemile, milles energiat toodetakse järkjärgult enam taastuvatest allikatest. Võttes arvesse, et liikmesriikidel on erinevad energiapoliitika põhimõtted ja prioriteedid, aitavad ELi tasandi meetmed võrreldes ainult riigi või kohaliku tasandi meetmetega suurema tõenäosusega saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu kiirenevas tempos. EL tasandi meetmetega välditakse lähenemisviiside killustatust ja lähenetakse Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamisele koordineeritud viisil. Selleks et suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises ELis, peab iga liikmesriik andma oma panuse. Komisjoni hinnangul on liikmesriikide panused ambitsioonikamad ja kulutõhusamad, kui need on ajendatud kokkulepitud ühisest õigus- ja poliitikaraamistikust. Taastuvenergia direktiivi ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava üldeesmärgi saavutamiseks ehk kestliku taastuvenergia kulutõhusaks ning jõudsaks 10 Nõukogu direktiiv (EL) 2015/652, 20. aprill 2015, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta arendamiseks, võimaldamaks ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, eelkõige seoses nii 2030 kui ka 2050. aasta eesmärkidega, sh kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Mitme direktiivi eelnõu poliitikavariandi ja -eesmärgi puhul on kindlaks määratud saavutatav sihtväärtus või -tase, kuid nende saavutamise viisid on jäetud liikmesriikide otsustada. Liikmesriikidele kehtestatavad kohustused ning neile eesmärkide saavutamiseks võimaldatav paindlikkus on sobivalt tasakaalustatud, arvestades kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise vajalikkust. Direktiivist tulenev sekkumine on proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekute mõju Eesti majandusele on üldiselt positiivne. Oluline majanduslik aspekt on ka taastuvenergia kättesaadavus ja hind. REDi ettepanekuga kaasneb investeeringute vajadus. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini, aastaks 2050, vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Tänu taastuvenergia lahenduste osakaalu suurendamisele Eesti majanduses peaks suurenema ka Eesti konkurentsivõime ja varustuskindlus. Taastuvenergia kasutuselevõtuga kaasnevad arendused peaksid aitama uute töökohtade tekkele ning soodustama majanduskasvu. Samas tuleb arvestada majandussektorite vaheliste muutustega, mille tagajärjel võib ühest sektorist töökohtade arv kaduda ning seda peaks tasakaalustama teises keskkonnasõbralikumas sektoris töökohtade loomisega. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult mõttekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. Parim viis elektrienergia hinna stabiliseerimiseks on rajada uusi taastuvelektri tootmisseadmeid. 2021. aasta septembri11 hinnatipp on põhjustatud vähesest taastuvenergia olemasolust ja vajadusest tagada elektrisüsteemi stabiilsus juhitavate (fossiilkütustest sõltuvate) elektrienergia tootmisseadmetega. Kuna süsteemis on vähe taastuvenergiat, peab nõudlust täitma kalli omakuluga fossiilsest kütusest toodetud elektrienergia. Kogu EL-s tuleb hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete turule tulekut käsikäes salvestusseadmete integreerimisega elektrisüsteemi. Biomassil on siinkohal oluline roll. Biomassil töötavad elektrijaamad panustavad tugevalt elektrisüsteemi stabiilsusesse – biomassil töötavad koostootmisjaamad on juhitavad ja töötavad täna soodsamalt kui fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad. Tarbijale tekivad konkurentsitingimustes suuremad võimalused energiateenuse hinna ja kvaliteedi valimisel. Taastuvenergiaga kaasnevad sektoriaalsed eesmärgid toovad endaga kaasa ka kaudse mõju Eesti tööstussektori konkurentsivõimele. Komisjoni ettepanek ei arvesta piisaval määral liikmesriikide tööstuste eripära, tootmismahtu, energiavajadust, geograafilist paiknemist ja konkurentsivõimet. Tööstussektor panustab olulisel määral riigi SKPsse ja tööhõivesse. Näeme, et direktiivi uus eesmärk võib avaldada negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele, kui 11 13.09.2021 börsihind oli elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 141,6 eurot, mis on ühtlasi elektri hinnaajaloo uus rekord. puudub eesmärgi täitmiseks liikmesriikides ühine lähenemine. Samuti tekib tööstusel teatud määral vajadus investeerida taastuvenergia tehnoloogiatesse, millega kaasnevad olulised kulud ja teatud aeg, et investeering tasuks end ära. Taastuvenergia, eeskätt avamere taastuvenergia osakaalu kasv aitaks muuta ELi energiasüsteemi kindlamaks ning vähendaks sõltuvust impordist. Taastuvenergia direktiivi muutmine aitab eeldatavalt soodustada majanduskasvu ja investeeringuid, sest see võimaldab luua kvaliteetseid töökohti ja vähendada fossiilkütuste importi ning tarbijate ja ettevõtjate energiakulusid. Prognooside kohaselt võimaldavad paljud neist poliitikavariantidest luua töökohti kooskõlas eesmärgiga taastada majandus rohelisel ja digitaalsel viisil. Oodata on positiivset mõju tööhõivele, eelkõige taastuvenergiaga seotud sektorites, kusjuures energiavarustus- ja ehitussektoris võib oodata tööhõive suurenemist, oskuste taseme tõusu ning töökohtade sektoritevahelist siiret. Iga taastuvenergiale kulutatud euroga luuakse peaaegu 70 % rohkem töökohti kui fossiilkütustele kulutades ning päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia võimaldab võrreldes kivisöe või maagaasiga luua ühe toodetud elektrienergia ühiku kohta enam kui kaks korda rohkem töökohti. Taastuvenergiatehnoloogiate areng ning rakendamine soodustab innovatsiooni ning ettevõtete rohestamist ja digitaliseerimist. Eesti ettevõtetel tekib võimalus koostöös teadus- ja arendus ning innovatsiooni valdkonnaga muutuda konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasemel, mis omakorda tugevdab Eesti kuvandit. Parem kuvand loob ühtlasi ka paremaid võimalusi piiriüleseks rahvusvaheliseks koostööks ning veelgi edendada innovatsiooni. Taastuvenergia eesmärkide suurendamine võiks potentsiaalset luua turuvõimalusi biokütuste ja teiste taastuvenergia allikate tootmise rajamiseks Eestis. Hetkel puuduvad Eesti riigil suuremahulised biorafineerimistehased, kuid Eestil on biokütuste tootmiseks suur potentsiaal, isegi lennunduse valdkonnas. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Muudatuste tulemusel areneb taastuvenergia sektor, kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitmeid ning säilitada olemasolevat keskkonda. Direktiivi ettepanekud vastavad riiklikus kliimakavas sätestatud suunitlustega energiatõhususe ja roheenergiale ülemineku osas. Samuti panustab ettepanek riiklikku eesmärki vähendada 70% KHG heidet aastaks 2030 (võrreldes 1990. aastaga). Statistikaandmete andmetel oli taastuvenergia osatähtsus Eesti energia lõpptarbimises 31,9 % 2019. aasta seisuga. Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitaks panustada ELi ülesesse eesmärki vähendada KHG heidet 55% võrra aastaks 2030. Taastuvenergia osakaalu suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutusele võtmisega väheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet. Säästva taastuvenergia ulatuslikum kasutuselevõtu suurendamine, eriti vesiniku puhul, aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine aitaks vältida nende kütuste põletamisel tekkivaid erinevaid saasteaineid, mis põhjustavad nii õhu- kui veesaastet ning kahjustavad elanikkonna tervist. Muudatused innustaksid transpordisektoris võtma üha rohkem kasutusele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise seisukohalt kõige kulutõhusamaid ja parimate näitajatega kütuseid. Erinevate transpordiliikide elektrifitseerimisel, eeskätt maanteetranspordi puhul, paraneb linnaõhu kvaliteet. Analoogselt aitavad hoonesektori taastuvenergiapõhise kaugkütte süsteemide kasutuselevõtt ja hoonete kütte elektrifitseerimine märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heidet. Samas taastuvenergia osakaalu suurendamise puhul tuleb tagada ka nn laiemaid keskkonnaeesmärke, mis takistaks elurikkuse vähenemist, millele avaldab negatiivset mõju maakasutus seoses taastuvenergia tootmisega. Näiteks avamere taastuvenergia suurem kasutuselevõtt on hea meede energiamajanduse säästlikumaks muutmiseks, kui samal ajal arvestatakse elurikkuse kaitse vajadusega. Tuuleenergia CO2 vähendamise potentsiaal Eestis aastaks 2050 oleks üks suurimaid, kuna meetmega on võimalik viia tarbijani suures mahus süsinikuvaba elektritootmist. On hinnatud, et tuuleenergia maht võiks aastaks 2030 olla 12% kogutarbimisest. Avamere taastuvenergia arendamisel tasub arvestada, et arendustööd võivad mõjutada ümbritsevat keskkonda ja selle elurikkust ning meremajandust. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline leida sobiv tasakaal looduskaitseliste piirangute ja rajatavate tuuleparkide vahel ning nende kooseksisteerimise võimalust rakendades meetmeid elurikkuse kaitseks. Eesti Mereinstituudi läbiviidud uuringu põhjal on raskemateks otsustuskohtadeks madalike ala, mis on olulised alad mereelustikule ning atraktiivsed ka meretuulepargi arendajatele Eestis on põhilisteks konfliktikohtadeks madalikud. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Taastuvenergia direktiiviga kaasnev ettepanek soodustab piiriülest koostööd ning enamasti mõjub positiivselt riigi julgeoleku tagamisele, eriti energiavarustuse valdkonnas. Komisjoni ettepanek soodustab liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast koostööd vabatahtlikkuse alusel, läbi erinevate koostöö projektide, sh ühise meretuuleenergeetika arendamise ning taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimise tootjate ja tarbijate vahel. Ettepanekuga kaasnev lihtsustatud regulatiivne raamistik peaks soodustama suuremahulisi taastuvenergeetika projektide elluviimist. Samuti näeme positiivse mõjuna, et ettepanekuga soodustatakse tihedat riikidevahelist koostööd, mis annab olulise eelduse Euroopa Liidu ülese taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks, kaasates selleks ka erainitsiatiivil tehtud koostööprojektid. Samuti luuakse eeldusi ka turupõhisele taastuvenergia arendamisele läbi soodsa turukeskkonna ja investeerimiskindluse. Eesti on arendamas koostööd Lätiga, mille eesmärgiks on riikide koostöös meretuulepargi eelarendamine. Ühisprojekt võimaldab piirkonda meelitada ka teisi investeeringuid meretuuleparkidesse ja tänu rajatavale taristule muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistele samas piirkonnas olevatele projektidele. Euroopa muutunud julgeolekusituatsioonis tuleb selgelt panustada hajutatud taastuvenergia tootmisele, sest taastuvenergia lahendused on oma töökindlust tõestanud, olles seejuures ainus energeetikaharu, kus toimub kiire innovatsioon. Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitab kulutõhusalt suurendada energiavarustuse mitmekesisust ning samal ajal vähendada sõltuvust energiaimpordist. Nii näiteks võivad rangemad bioenergia säästlikkuse kriteeriumid vähendada biomasskütuste importi väljastpoolt ELi, kuna kolmandate riikide kütused ei pruugi vastata ELi normidele ning neid suunatakse EList eemale. Enamus kaugküttes kasutatavast fossiilsest kütusest on Venemaalt pärit maagaas. Muudatus suurendab kohalike kütuste kasutamist, panustades seega otseselt energiajulgeolekusse. Suurenev taastuvenergia tootmisvõimekuse kasv üle Euroopa võimaldab paremat Euroopa Liidu ühtse elektrituru toimimist ning tagada ka varustuskindlus tänu riikidevahelisele koostööle. Seejuures on väga olulised piisavad riikidevahelised ühendused, mida vajadusel ka tugevdatakse. Süsteemi varustuskindluse vaatlemisel muutub tulevikus üha olulisemaks üheaegsusteguri rakendamine – kuna mujal Euroopas jätkub tuule- ja päikeseenergia tootmine, siis paistab, et toimiva võrgu kaudu on võimalik ka taastuvatest allikatest toodetud energiat süsteemis transportida. Seega on varustuskindluse tagamiseks eeskätt vajalik toimiv võrk ja piisavalt ühendusvõimsusi riikide vahel, mis võimaldaksid turul toimida. Turu toimimine üle- euroopaliselt soodustab tootmisvõimsuste juurdekasvu. Liikmesriikide koostöö taastuvenergia propageerimisel võib väljenduda statistilistes ülekannetes, toetuskavades või ühisprojektides. See lubab võtta taastuvenergia kulutõhusalt kasutusele kõikjal Euroopas ja aitab kaasa turu lõimumisele. Vaatamata koostöös peituvatele võimalustele on see olnud väga piiratud ega ole viinud optimaalsete tulemusteni seoses taastuvenergia osakaalu suurendamise tõhususega. Sellest tulenevalt tuleks teha liikmesriikidele kohustuseks viia koostöö katsetamiseks ellu katseprojekt. Mõju regionaalarengule Taastuvatest allikatest toodetud energia tootmine elavdab maapiirkondade majandust luues juurde töökohti. Selle kohaselt avaldab ettepanek positiivset ja kõrget majanduslikku mõju Eesti regionaalpiirkonnas. Taastuvatest allikatest toodetud energia tootmine loob juurde töökohti. Vaatamata sellele, et konkreetseid numbrilisi väärtusi on keeruline välja tuua, on nii otseste kui ka kaudsete töökohtade teke hinnatud positiivse ja kõrge mõjuga. Töökohad on seotud eelkõige jäätmete veo, biometaani tootmise, tanklatega arvestades tarbimistihedusega. Eestis on hästi välja arenenud majandatud metsast pärit biomassist energia tootmine. Ühtlasi ei tohi alahinnata puidutööstuse panust nii SKP-le (Eestis ca 10%) ning see annab tööd eelkõige maapiirkondades (Eestis ca 35 tuhat töökohta), seega on sektori jätkusuulikus olulise mõjuga. Seda enam, et seni puuduvad kulutõhusad ja kättesaadavad alternatiivid, mis bioenergia rolli juhitava keskkonnasõbraliku energiana endas kannaks. Sama kehtib ka uute ettevõtete arvu, ekspordi ning maksutulu kohta. Seda põhjustel, et kohaliku kasu mudelit on lisaks rahalisele kompensatsioonile võimalik rakendada mitmel viisil, näiteks luues uusi töökohti, pakkudes soodsamat elektrit kogukonnale, investeerides taristusse, sotsiaalse heaolu edendamisse piirkonnas. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uue taastuvenergia direktiivi ettepanekuga tuleb suurendada ja teha tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Koostöö ja panustamine on vajalik eesmärkide täitmiseks (meetmete edukas rakendamine, planeeringute ja projektide menetlemine), kuid sellega kaasneb oluline halduskoormuse kasv riiklikele ja kohalike omavalitsuste asutustele. Antud ettepanekuga peavad avalikud haldusasutused edendama ja hõlbustama taastuvenergia kasutuselevõttu eri energiakandjate lõikes. See võib tuua olulisi kulutusi riigieelarvele. Toetusi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, energiasektori efektiivsemaks muutmiseks ja sisemaise varustuskindluse/võimsuse piisavuse tagamiseks jagatakse Elektrituruseaduse § 59 alusel. Toetusi makstakse elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil. Vastavalt elektrituruseadusele maksab toetused välja põhivõrguettevõtja ehk Elering ning andmed antud riigiabi kohta kantakse "Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse". Toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija vastavalt võrguteenuse tarbimise mahule ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele. Toetuse rahastamine on lähemalt kirjeldatud taastuvenergia tasu peatükis. 2020. aasta seisuga oli taastuvenergia toetus 97 039 955,12 eurot, arvestades direktiivi kehtivat eesmärki. Näeme antud ettepanekuga riski, et kasvab halduskoormus. Kuna komisjoni muudatusettepanek karmistab bioenergia säästlikkusekriteeriume nii, et põllumajandusliku biomassi suhtes hakkavad kehtima maa-alaga seotud kriteeriumid (nt keelualad) ka metsa biomassi suhtes, sh põlismetsad, suure liigirikkusega metsad ja turbaalad. Neid kriteeriume hakatakse kohaldama väikesemahuliste biomassipõhiste elektri- ja küttejaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 5 MW (enne oli piir 20 MW). Selline muudatusettepanek võib tuua endaga kaasa administratiivse koormuse kasvu ning nõuab täiendavat analüüsi. Taastuvenergia direktiivi muutmine toob praktilised tagajärjed peamiselt avalikele haldusasutustele, kes peavad uute siduvate eesmärkide saavutamiseks tegema jõupingutusi ja asjakohast järelevalvet. Samuti kasvab ka KOVide halduskoormus selle võrra, et tuleb tegeleda mitmete haldusdokumentide väljastamisega, mida vajatakse uute taastuvenergia allikate arenduste loomiseks ja rajamiseks. Mõju sotsiaalvaldkonnale Taastuvenergia ettepanekuga kaasneb kahtlemata positiivne mõju elanikkonna tervisele. Eespool on juba kajastatud ka mõju rahvastiku tööhõivele, mis pikemas perspektiivis võib osutuda positiivseks. Uued ettepanekud motiveerivad sektoripõhiste investeeringute tegemist ning loovad võimalusi uute tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel väheneb elektrienergia tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nagu taastuvenergiatasu. Eesti pikaajaline eesmärk, milleks on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks 2050 on Eesti sihiks KHG heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Suurem taastuvenergia kasutuselevõtt ja kliimaneutraalsuse poole liikumine toob kaasa rahvatervise paranemise. Kui ELi poolt seatud eesmärgid aastaks 2030 õnnestub saavutada ning ellu viia kõiki kliimaneutraalsuseni vajalikke ühiskonna muutusi, väheneb erinevate saasteainete ja kliimamuutuste mõju poolt tekitatud oht inimeste tervisele ja üldiselt elukeskkonnale. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti toetab taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekut suurendada EL-i ülest siduvat taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki lõpptarbimises. Sellest tulenevalt toetame ühtlasi Eesti taastuvenergia riikliku eesmärgi suurenemist Komisjoni väljapakutud mahus, kus varasema 42% asemel oleks eesmärk vähemalt 46%. Kõrgema taastuvenergia osakaalu saavutamiseks vajalike eesmärkide täitmine peab olema paindlik ning lähtuma liikmesriikide eripäradest, seni tehtud strateegilistest valikutest ning võtma arvesse eesmärkide saavutamise lühikest ajaraami. Taastuvenergia eesmärkide, s.h sektoripõhiste alameesmärkide põhimõtteid tuleb direktiivi eelnõus täpsustada selliselt, et EK kliimapaketi eelnõudega kaasnevad muudatused teineteist toetaksid. Selgitus: Taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisesse peavad üha enam panustama kõik majandussektorid, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eestis on head tingimused ja potentsiaal välja arendada ning võtta kasutusele senisest rohkem taastuvenergia lahendusi valdkondade üleselt, sh lisaks energeetikasektorile ka põllumajandussektoris, transpordisektoris, elamumajanduses. Taastuvenergia arengu tagamiseks tuleb säilitada ja luua stabiilne pikaajaline õiguskeskkond, mis loob ettevõtetele investeerimiskindluse. Direktiivis tehtavad muudatused sh seosed teiste EK esitatud kliimapaketieelnõudega peavad olema üksteist võimendavad ning mitte seadma põhjendamatuid piiranguid, mis võivad keskkonnasõbralike lahenduste rakendamist erinevates sektorites, vastupidiselt soovitule, pärssida. Leiame, et kehtiva direktiivi, mille ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele oli alles 2021., rakendamise mõju pole jõudnud avalduda ja hinnata, mistõttu võib olla keeruline rakendatavate meetmete mõju tervikuna näha ja uusi ambitsioone sh sihttasemeid seada. Uute ambitsioonide seadmisel peab arvestama, et energeetikas, tööstuses, hoonefondis saab muutusi ellu viia üsna pika ajaperioodi jooksul, mis tähendab, et 5 aastaga ei saa suures mahus muudatusi teha, sest protsesside tulemusteni jõudmine võtab neis valdkondades kauem aega kui mujal sektorites. EK on hinnanud, et Eesti taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest võiks olla tõstetud 46%-le (varasema 42% asemel), mis esialgsete hinnangute põhjal tundub saavutatav. Ebaselgeks on jäänud, milliseid sanktsioone rakendatakse liikmesriikidele, kes ei täida enda riigipõhiseid taastuvenergia eesmärke. Energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalikkus sõltub otseselt taastuvenergiaks sobilike alade leidmisest, bioenergia tootmiseks kasutatava säästlikkuse kriteeriumitele vastava biomassi tootmise ja energeetikas kasutamise võimaldamisest ning seejuures mõistlike kompromisside leidmisest erinevate piirangute vahel, tagades erinevate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide tasakaalu (näiteks taastuvenergia eesmärkide ning elurikkuse strateegia, metsastrateegia ning LULUCF-i jt eesmärkide vahel). Ühtlasi tuleb aktiivselt kaasata EL kodanikke, et suurendada nende valmisolekut ise taastuvenergiat toota ja tarbida ning et suureneks vastuvõtlikkus suuremahuliste taastuvenergia projektide elluviimise suhtes See eeldab EL-i üleselt ühtseid turureegleid ning lähenemist metoodikates näiteks taastuvenergia eesmärkide arvutamise põhimõtetes, mis on muudatusettepanekutes jäetud väga üldisele tasemele. Näeme, et muudatusettepanekutega on toodud direktiivi palju dubleerimist teiste EK kliimapaketi eelnõudega, mis ei sobi taastuvenergia direktiivi, vaid on teiste haldusalade pädevuses, need kordused tuleks likvideerida õigusselguse huvides (näiteks energiatõhususe direktiivi muudatusettepanekud soojamajanduse osas on taastuvenergia direktiivis juba osati kajastatud, kuid need oleks otstarbekas jätta ettepanekud energiatõhususe direktiivi). Taastuvenergia eesmärkide tõstmise, sh tõstmise ulatuse ja suurendatud ambitsiooni saavutamise viiside või üksikasjade üle otsustamisel tuleb analüüsida ja kaaluda koosmõjus kõiki EL-i regulatsioone sh EK kliimapaketi eelnõudes välja toodut ja nende mõjusid (kogumis), mitte eraldiseisvalt ja ükshaaval. 2. Eesti toetab ettepanekut kehtestada täiendavaid sektoripõhiseid taastuvenergia eesmärke - näiteks hoonefondis ja tööstuses -, juhul kui neid ei sätestata siduvate eesmärkidena, sest nende saavutamine ei ole alati kulutõhus ning võimalik, tulenevalt liikmesriikide eripäradest, seni tehtud strateegilistest valikutest ja võttes arvesse eesmärkide täitmise lühikest ajaraami. Liikmesriikidel peab säilima paindlikkus valida endale sobilikud viisid järk-järgulise süsinikuneutraalse majandusmudeli suunas liikumiseks. Seatud eesmärkide täitmise sh arvutamise metoodika vajab olulist täpsustamist ning selgitusi, vastasel juhul on keerukas hinnata eesmärkide ambitsiooni ja seeläbi ka saavutamise võimekust. Selgitus: Eesmärkide täitmiseksvajalike trajektooride seadmisel peab säilima paindlikkus, mis võtab arvesse liikmesriikide eripärasid ning liikmesriikidele spetsiifilisi kitsaskohtasid, mis mõjutavad oluliselt taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtu, tootmisüksuste rajamise ajakulu ning investeeringumahte. Seega leiame, et spetsiifiliste alameesmärkide siduvana määratlemine ei ole mõistlik, kuna liikmesriigid on tulenevalt geograafilisest asukohast, klimaatilistest eripäradest ja turuolukordadest väga erinevad. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et tehtavad muudatused peavad olema ka etteseatud ajaperspektiivis reaalselt teostatavad (ca 5 aastaga ei saa energeetikas, tööstustes, hoonemajanduses suuri muutuseid veel piisavalt tulemuslikult ellu viia). Muudatusettepanekuga on lisatud juurde uus taastuvenergia kasutamise eesmärk tööstuses. Näeme, et keskkonnamõõtme teadvustamine tööstussektoris on oluline, kuna tööstuses kasutatav energiakogus on suur, seega on nimetatud sektori mõju energia lõpptarbimisele ja seeläbi keskkonnale tervikuna tuntav. Kuid paraku on seatud eesmärgi täitmise metoodika jäänud puudulikuks (näiteks ei ole välja toodud milline on baasaasta, kas eesmärgi täitmine on tööstusettevõtte kohustus või lihtsalt statistiline arvutus, kus võib eesmärgi täita siseriikliku taastuvenergia energiatarbimise pealt) ning seetõttu on keerukas hinnata eesmärgi täitmise võimekust ja ambitsiooni sh mõju sektorile liikmesriikides ja EL-s tervikuna. Tööstussektorile seatud taastuvenergia eesmärgi täitmine võib olla liikmesriigiti väga erineva keerukusega, kuna tööstusettevõtted on suuruselt ning fookuselt erinevad, tootmise mahud sh energiavajadus on erinev, ettevõtete geograafiline paiknemine on erinev ning seeläbi ka konkurentsivõime on erinev. Nimetatud eesmärgi seadmine võib avaldada negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele, kui puudub eesmärgi täitmiseks liikmesriikides ühine lähenemine, vastasel juhul ei saa toodanguga kauplemine turutingimustes toimida ning mõjutab otseselt toodete hindu, kaudsete sisendihindade erinevuste tõttu. Eesti tööstussektori konkurentsivõime säilitamine on oluline, sest see sektor panustab oluliselt riigi SKP-sse ja tööhõivesse. Ühtlasi näeme, et eesmärgi täitmise võib teha keerukaks asjaolu, et ettevõtted on fokusseeritud oma toote arendamisesse ning taastuvenergeetika arendamine on osale neist võõras valdkond ning seetõttu peavad oma kompetentsi selles suunas arendama, mis võtab teatava aja. Ühtlasi ei poolda Eesti tööstusele seatud eesmärgi saavutamisel eraldi Komisjoni poolt välja toodud kütusepõhist eesmärki taastuvenergiast toodetava vesiniku kasutuse osakaalule, kuna vesinikutehnoloogia kättesaadavus, hind ja rakendatavus ei ole alati võimalik või majanduslikult mõistlik ning 2023.-2030. aasta vahemikul ei pruugi rohelise vesiniku tootmise ja kasutuse tehnoloogiad olla veel piisavalt kasutatavad. Lisaks on muudatusettepanekutega lisatud juurde uus taastuvenergia kasutamise osakaalu sihttase hoonefondile. Eesti ei toeta täiendavat siduvat taastuvenergia eesmärgi lisamist hoonemajandusele, kuna seda valdkonda reguleerivad juba täna teised aktid (energiatõhususe direktiiv, hoonete energiatõhususe direktiiv, renoveerimislaine teatis jne) st tuleks vältida kattuvust. Lisaks näeme, et eesmärgi täitmise ajaraam on liialt lühike, et suures mahus muutusi ellu viia, kuna see nõuab suuri investeeringuid ja kvalifitseeritud tööjõudu, mis ei ole veel piisavalt kättesaadavad. Lisaks näeme, et hoonemajandus on liikmesriigiti väga erineval tasemel ning ühtset eesmärki on ebamõistlik kõikidele liikmesriikidele seada. Paraku tuleb ka selle muudatusettepaneku osas nentida, et seatud eesmärgi täitmise arvutamise metoodika on jäänud puudulikuks (näiteks ei ole välja toodud milline on referentsaasta, kellel eesmärgi täitmise kohustus lasub jne) ning seetõttu on keerukas hinnata eesmärgi täitmise võimekust ja ambitsiooni Eestis ja EL-s, sh uue pakutava sihttaseme mõju sektorile tervikuna. Täiendavalt on muudatusettepanekutega tõstetud soojusmajanduse taastuvenergia eesmärke. Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas fossiilkütuste kasutamisest järk-järgult loobumist, kuid eesmärkide saavutamine peab olema paindlik, võtma arvesse seni saavutatut ja liikmesriikide eripärasid sh peab olema võimalik jätkuvalt kasutada eesmärkide täitmiseks säästlikkuse kriteeriumitele vastavat bioenergiat. Eestis on kõrge taastuvenergia osakaal soojusmajanduses (kaugküttes ca 53% 2021. aasta seisuga) ning hästi on arenenud ka kaugküttevõrk – seetõttu on igat järgnevat protsendipunkti üha keerukam ja kulukam saavutada, seda enam, et liikmesriikides on väga erinev nii asustustihedus kui ka klimaatilised tingimused. Oluline on heitsoojuse ja energiasalvestuse kasutamise potentsiaali hindamine. majanduslikult mõistlik rakendamine ja arvestamine taastuvenergia sihttasemete saavutamise hindamisel, sealjuures võttes arvesse küttevajaduse geograafilist lähedust. 3. Eesti toetab ettepanekut liikuda taastuvenergia transpordisektori eesmärgilt kasvuhoonegaaside heite vähendamise põhisele eesmärgile, kuid eesmärgi saavutamiseks ei tohi piirata taastuvkütuste kasutamist, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele transpordis. Tagatud peab olema kõikide keskkonnasõbralike kütuste võrdne kohtlemine ning tuleb eraldi soosida negatiivse kasvuhoonegaaside jalajäljega kütuste kasutamist. Teeme ettepaneku võimaldada transpordisektori alameesmärkide vahel paindlikkust, et liikmesriik saaks kasutada endale sobivaimat keskkonnasõbralikku kütust, mida arvestada eesmärkide täitmisel. Eesti toetab täiustatud biokütuste alameesmärgi suurendamist siduva eesmärgina. Eesti ei poolda uue kütuse põhise alameesmärgi seadmist mittebioloogiliste kütuste näol. Selgitus: Transpordis kasutatavate kütuste juures peaks lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist, kus EL regulatsioonid peavad looma kõikidele märkimisväärselt KHG emissiooni vähendavatele kütustele (sh elektrifitseerimine, vedel-, gaas-, vesinik- ja sünteetilised kütused) võrdsed konkurentsivõimalused. See soodustaks ja võimaldaks kõikide KHG-neutraalsete või KHG emissioone märkimisväärselt vähendavate transpordilahenduste turule tulekut või kasutust. Näiteks on Eesti aktiivselt arendanud biometaani turgu, et seda kodumaist keskkonnasõbralikku biokütust kasutataks transpordisektori rohestamiseks, eriti just ühistranspordis. Biometaani toodetakse valdavas enamuses põllumajandusjäätmetest ja jääkidest, mis aitab omakorda lahendada jäätmekäitlusprobleeme ning vähendada põllumajandussektori metaaniheidet, seega biometaani kasutuse arendamine toob endaga kaasa valdkondade vahelise sünergia. Usume, et komisjoni ettepanekute mõju võib kujuneda problemaatiliseks biometaani kasutamisel transpordikütusena just väikesõidukites (seda pärsib ettepanek väikesõidukite sisepõlemismootorite müügi keelustamiseks pärast 2035. aastat), kuid prognoosid näitavad, et sel ajal on väikesõidukite hulgas laiemalt levinud elektriajamiga autod ning biometaani kasutamine väikesõidukites valdavaks ei saa, kuid bussides ning rasketranspordis tuleks biometaani kasutuselevõttu siiski võimaldada. Sellest johtuvalt, näeme, et ei tohiks piirata taastuvkütuste kasutamist, mis aitavad kaasa sektorite KHG heite vähendamisele ja aitavad luua erinevat valdkondade vahelist koostoimet. Eesti ei poolda uue kütuse-põhise alameesmärgi sisseseadmist mittebioloogiliste kütuste näol, sest muudatusettepanekutes välja toodud eesmärgi täitmiseks oleks kohustus hinnanguliselt tarbida vesinikku või sünteetilisi kütuseid Eestismahus ca 260 GWh aastaks 2030. Sellises mahus taastuvallikatest toodetud vesiniku käitamine aastal 2030 on ebarealistlik, arvestades tehnoloogia ja taristu puudulikkust, tehnoloogia kõrgeid hindu ning turuarenguks vajalikku aega. Sektori siseste alameesmärkide seadmisel võiks säilida teatav paindlikkus, näiteks peaks olema liikmesriigil võimalik tõsta biometaani osakaalu vastavalt vajadusele, täitmaks mittebioloogiliste kütuste (näiteks vesinik) osakaalule seatud eesmärki. Lisaks peab olema võimaldatud arvele võtta iga usaldusväärselt mõõdetud elektrilaadimise statistilist mahtu, olenemata sellest kas laadimine on aset leidnud avalikus või mitte-avalikus elektrilaadijas. 4. Eesti toetab ettepanekut suurendada liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast koostööd läbi ühise meretuuleenergeetika arendamise, koostööprojektide ning taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimise tootjate ja tarbijate vahel. Oluline on liikmesriikide üleselt lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid barjääre, mis takistavad suuremahuliste taastuvenergeetika projektide tulemuslikku elluviimist. Ühtlasi on oluline ühise Läänemere energiavõrgu arendamine, vältimaks kitsaskohtade teket ning suurendamaks projektide elujõulisust. Selgitus: Taastuvenergiat on otstarbekaim toota seal kus on selleks parimad geograafilised ja klimaatilised tingimused. Pikas perspektiivis, saavutamaks kliimaneutraalsust, liigub suuremahuline taastuvenergia tootmine maismaalt merele, seetõttu on oluline, et ettevalmistavad tegevused algaksid kohe (TSO-de vaheline koostöö, alusuuringud jms), kuna tegemist on pikaajalise protsessiga. Liikmesriikide eripäradest tulenevalt on mõistlik teha riikidevahelist tihedat koostööd, et saavutada Euroopa Liidu ülene taastuvenergia eesmärk, mille täitmisel on asjakohane arvestada ka erainitsiatiivil tehtud koostööprojektid. Koostöö lihtsustamiseks on vajalik lahendada haldustakistused ja administratiivsed barjäärid, võttes arvesse näiteks liikmesriikide eri tasemeid ühiste taastuvenergia projektide arendamise suutlikkuses. Oluline on ühtlustada turureegleid, et liikuda toetustele tuginevalt mudelilt turupõhisemaks ja enam finantsinstrumente (laenu, käendusi jt rahastamisvahendeid) kasutavaks. Pikaajaliste otse ostu lepingute soodustamine ja sõlmimine on hea vahend tagamaks tarbijale ja tootjale investeerimiskindlus, mis loob eeldused turupõhiseks taastuvenergia kasutuseks. 5. Eesti toetab biomassi säästlikkuse kriteeriumite tugevdamist, kuid kriteeriumite täitmine ei tohi kaasa tuua üleliigset halduskoormust ning direktiivi eelnõus tuleb täpsustada biomassi kasutamisega seotud definitsioone ja määratlusi, mis võtaksid arvesse liikmesriikide eripärasid. Metsarikastel liikmesriikidel peab olema võimalik majandada kestlikult metsasid ning selle tulemusena tekkivat tööstuslikuks tootmiseks sobimatut puitu kasutada bioenergia tootmiseks, lähtudes toetuse andmisel kaskaadkasutuse põhimõttest. Bioenergia on juhitav energiaallikas ning sel viisil omab juhitamatu energiatootmisega võrreldes olulist üleminekurolli, tasakaalustades elektrisüsteemi ja võimaldades elektrivõrku liita üha suuremat osakaalu juhitamatuid taastuvenergia tootmisvõimsusi. Toetame ettepanekut välistada toetuste maksmine ainult elektrit tootvatele jaamadele, mis kasutavad biomassi peale 2026. aastat. Selgitus: Euroopa Liidus keskmiselt moodustab bioressursist toodetud energia taastuvenergia osakaalust ligikaudu 60% ning Eestis ligikaudu 80%. Eestis bioenergeetikas kasutatav biomass on oma olemuselt metsatööstuse (sh. metsamajandamise) madalakvaliteediline kõrvalprodukt, seega ka energia tootmiseks kasutatakse vaid madalakvaliteedilist puitu, jäätmeid ja jääke. On tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil püsiks bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Komisjoni muudatusettepanek on karmistada bioenergia säästlikkuse kriteeriume nii biomassi kui ka biomassi kasutatavate jaamade osas. Näiteks nähakse ette, et ka metsa biomassi suhtes kehtiksid nii nagu varasemalt oli seatud põllumajandusliku biomassi kohta, maa-alaga seotud kriteeriumid (nt keelualad nagu põlismetsad, suure liigirikkusega metsad ja turbaalad). Lisaks tuleb järgida kaskaadkasutuse põhimõtet, kus biomassi kasutamine energia tootmiseks peab olema võimalusel viimane etapp jne. Biomassi kasutavate jaamade osas kohaldatakse sätestatud kriteeriume ka väikesemahuliste biomassipõhiste elektri- ja küttejaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alates 5 MW (enne oli piir 20 MW), kes peavad edaspidi tõendama, et kasutavad vaid seda biomassi energia tootmiseks, mis vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Selle uue piirangu mõju hindamine nõuab täiendavat analüüsi, kuna võib endaga kaasa tuua põhjendamatult suure administratiivse koormuse ning oluline on enne kokku leppida ühistes definitsioonides, millele tuginevalt kriteeriumeid edaspidi rakendatakse (nt kaskaadkasutuse põhimõtte ulatus ning maa-aladega seotud definitsioonid ja määratlused). Leiame, et kriteeriumitele vastavuse tõendamine peab olema liikmesriikide üleselt läbipaistev, usaldusväärne ja ei tohi kaasa tuua suur administratiivset koormust. Lisaks peavad olema kriteeriumite rakendamisele põhinevad alusdefinitsioonid üheselt mõistetavad, läbipaistvad ning kontrollitavad. Oluline on, et võimaldataks säästvalt toodetud biomassi kasutamist ühe taastuvenergiaallikana, tehes seda mõistlikul ja jätkusuutlikul viisil keskkonda ning elurikkust täiendavalt kahjustamata. Püüelda tuleks astmelise kasutamise põhimõtte poole ja edendada tuleks biomassi kasutamist kasutusvaldkondades, mille olelusring on pikem. Mööname, et teatud juhtudel võib energiakasutus olla biomassi kõige tõhusam kasutamine, sest selleks ei ole muud head alternatiivi. Nõuetele vastavalt majandatud metsast pärit väheväärtuslikust biomassist energia tootmine on metsarikaste riikide loogiline valik. Ühtlasi ei tohi alahinnata puidutööstuse panust nii SKP-sse (Eestis ca 10%) kui ka tööhõivesse eelkõige maapiirkondades (Eestis ca 35 tuhat töökohta), seega on sektori jätkusuulikkus olulise mõjuga. Seda enam, et seni puuduvad kulutõhusad ja kättesaadavad alternatiivid, mis bioenergia rolli juhitava keskkonnasõbraliku energiana üle võtaks. Peame vajalikuks seda seisukohta kaitsta ka LULUCF-i läbirääkimistel. 6. Toetame direktiivi eelnõu põhimõtet, et toodetud ja tarbitud taastuvenergia usaldusväärne tõendamine läbi päritolutunnistuste instrumendi on oluline vahend liikumaks turupõhisele taastuvenergia tootmisele ja tarbimisele. Leiame, et päritolutunnistused võiksid käia käsikäes pikaajaliste taastuvenergia otse ostu lepingutega. Oleme seisukohal, et päritolutunnistusi tuleb kasutada seal, kus turg selleks ka vajadust näeb, lähtuvalt liikmesriigi energiaturu eripärast. Selgitus: Leiame, et usaldusväärsed päritolutunnistused on heaks instrumendiks tõendamaks taastuvenergia päritolu ja omadusi nii taastuvenergia tootjale, tarnijale kui tarbijale. Päritolutunnistustele tekib omaette konkureeriv hinnaturg, mis eeldatavasti asendab mõne aja möödudes taastuvenergia toetuste vajaduse. Päritolutunnistus koos pikaajalise taastuvenergia otse ostu lepinguga peab võimaldama täita ära sektoripõhiseid taastuvenergia eesmärke näiteks tööstusettevõtetel. Päritolutunnistused peavad olema instrumendina kasutusel neis sektorites, kus sellel on majanduslik loogika ning tuleb luua seosed nende tunnistuste ning teiste väljaarenenud energiaturgude ja hindade vahel, mis loovad tootjale ja tarbijale väärtust ning edastavad hinnareferentse. Näeme, et on tarvis üha enam siduda taastuvenergia füüsiline toodang päritolutunnistusega. Muudatusettepanekud ei tohi endaga kaasa tuua täiendavaid lisapiiranguid, mis võivad takistada päritolutunnistuste väljastamist ja kasutamist eesmärgipäraselt. Päritolutunnistuste väljastamine (nt kaugkütte või -jahutussektoris) peaks olema vabatahtlik, kui turg ei näe päritolutunnistuste järgi teatud sektoris vajadust. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Sisendit küsiti Keskkonnaministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Eelnõu ettepanek saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 kaasamise tabelis.  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse energiatõhusust Sissejuhatus 2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Euroopa kliimamäärusega2 sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle vahe- eesmärgi saavutamiseks vaatas komisjon läbi olemasolevad ELi kliima-, energia-, maakasutus- , transpordi- ja maksupoliitika instrumendid ning võttis 2021. aasta juulis vastu nende muutmisettepanekute paketi „Eesmärk 55“ (Fit for 55). Energia tootmine ja kasutamine tekitab 75% ELi KHG heitkogustest. Nii hoonete, tööstus-, transpordi- kui ka muudes sektorites on üheks peamiseks majanduse süsinikuheidet vähendavaks meetmeks energiasääst, mis saavutatakse energiatõhususe meetmetega. Seetõttu on komisjon läbi vaadanud energiatõhususe direktiivi, et tugevdada energiatõhususe meetmeid ja kirjutada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte ELi seadustesse. Energiatõhususe direktiiv3 võeti vastu 2012. aastal, et edendada ELis energiatõhusust, kasutada konkreetsete meetmetega ära olemasolevad energiasäästuvõimalused ning kõrvaldada tõkked ja turutõrked, mis takistavad energia tõhusat tarnimist ja kasutamist eri sektorites, et saavutada ELi 2020. aasta energiatõhususe põhieesmärgid. Energiatõhususe direktiivi esimene, piiratud läbivaatamine4 toimus 2018. aastal paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames. Selle läbivaatamise käigus kehtestati ELi 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5%. Kehtivas energiatõhususe direktiivis on ka ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama soovituslikud riiklikud eesmärgid ja panused, et see põhieesmärk saavutada ning igal aastal aru andma edusammudest nende soovituslike riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisel. Samuti sätestab direktiiv nõude, et liikmesriigid peavad renoveerima aastas 3% oma keskvalitsuse hoonetest (ministeeriumid ja riigiasutused) vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks ja kohustuse keskvalitsustele osta energiatõhusaid tooteid, hooneid ja sõidukeid. Direktiiv kohustab ka liikmesriike saavutama igal aastal uus energiasääst, kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või muud poliitikameetmed. Liikmesriigid olid kohustatud muudetud direktiivi üle võtma 2020. a oktoobriks. Eesti võttis direktiivi suures osas üle 2020. aastal, viimased sätted 2021. aasta esimeses kvartalis. Direktiivi muudatusettepanekuga kehtestatakse kõrgem siduv ELi energiatõhususe eesmärk, mille kohaselt peavad liikmesriigid ühiselt tagama, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 9% võrra võrreldes 2020. aasta referentsstsenaariumiga. See 9% 1 Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012 , milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust eesmärk on samaväärne 36%-ga lõppenergia tarbimises5 ja 39%-ga primaarenergia tarbimises6 võrdluses kehtiva eesmärgiga. Liikmesriigid annavad oma panuse ELi üldeesmärgi saavutamisse soovituslike siseriiklike panustega vastavalt võrdlusalustele, mis ühendavad iga riigi olukorda kajastavaid objektiivseid kriteeriume. Need kriteeriumid hõlmavad energiamahukust, SKPd elaniku kohta ja energiasäästu potentsiaali, et täiendada energiatarbimise vähendamise fikseeritud määrasid. EL energiatõhususe eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse energiatõhususe suurenemist kogu majanduses, sealhulgas seda suurenemist, mis saavutatakse tänu taastuvate energiaallikate kiiremale kasutuselevõtule, rangematele CO2 heite normidele autode jaoks ja heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisele uutes sektorites. Energiatõhususe keskset rolli 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel toetab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte. Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb tagada energiatõhususe lahendustega arvestamine energiasüsteemides ja energiaga mitte seotud sektorites, planeerimis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste langetamisel. Lisaks sellele peaaegu kahekordistatakse ettepanekus iga-aastast energiasäästukohustust, mida kõik liikmesriigid peavad eraldi täitma lisaks ELi õigusaktide rakendamisega saavutatavale säästule. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid saavutama ajavahemikus 2024–2030 igal aastal lõppenergia tarbimises täiendava säästu vähemalt 1,5% praeguse 0,8% asemel. Komisjoni hinnangul on see direktiivi peamine vahend, mis aitab kaasa aktiivsele energiasäästule lõpptarbimise sektorites, nagu hooned, tööstus ja transport, ning aitab seega kaasa ELi üldise eesmärgi saavutamisele. Ettepanekus rõhutatakse ka avaliku sektori olulist rolli energiatõhususe edendamisel, millest tulenevalt on kogu avalikule sektorile määratud eraldiseisvad energiatõhususe eesmärgid. Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid igal aastal renoveerima vähemalt 3% kõigi tasandite avaliku sektori asutuste omanduses olevate hoonete üldpõrandapinnast. Avaliku sektori asutused peavad ka toodete, teenuste, hoonete ja tööde riigihangetes süstemaatiliselt arvesse võtma energiatõhususe nõudeid. Lisaks kehtestatakse avalikule sektorile kohustus vähendada energiatarbimist 1,7% võrra igal aastal. Avaliku sektori asutused peaksid ka edendama energiatõhususe lepingute kasutamist, eelkõige suurte (üle 1000 m²) mitteeluhoonete puhul, mis tuleb renoveerida. Direktiivi muutmisega adresseeritakse ka energiatõhususe edendamist tarbijate, koduomanike ja üürnike jaoks. Iga liikmesriik peab tagama, et kindel osa energiasäästust on suunatud haavatavatele tarbijatele, kütteostuvõimetutele inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele inimestele. Praegu puuduvad enamikul juhtudel, kui hoone vajab renoveerimist, eeskirjad kulude ja tulude õiglaseks ja mõistlikuks jagamiseks kinnisvaraomanike ja üürnike vahel. Ettepanekuga tugevdatakse liikmesriikide kohustust kõrvaldada huvide lahknemisena tuntud takistused omanike, kes tavaliselt peavad maksma energiatõhususe meetmete eest, ja üürnike vahel, kes võivad neist otseselt kasu saada. Ettepanekus nõutakse ka, et ELi liikmesriigid kehtestaksid tarbijakaitse ja teadlikkuse suurendamise meetmed ning toetaksid mitmepoolset dialoogi omanike ja üürnike organisatsioonide, tarbijaorganisatsioonide, 5 Lõppenergia tarbimine on riigis kohapeal tööstus-, transpordi-, teenuste-, põllumajandussektorile ja kodumajapidamistele tarnitud energia, kuhu ei kuulu energia muundamise sektorile ja energiatööstusele endale tarnitud energia. Lihtsustatult saab öelda, et energia lõpptarbimise hulka kuulub see energia (elekter, soojus, kütused), mille Eesti elanikud ja ettevõtjad riigisiseselt ära tarbivad. 6 Primaarenergia tarbimise maht näitab seda kui palju riigis energiat tarbitakse ehk riigi brutosisetarbimist. Seda nii kodudes ja ettevõtetes kui ka energia tootmisel ja jaotamisel. Sellest tarbimisest lahutatakse maha energia (nt elektri) eksport. Eksporditud energia tootmiseks kulunud energia jääb meie bilanssi. Primaarenergia tarbimise hulka kuuluvad näiteks kaod, elektritööstuse omatarve ja toodetud energia eksport. Primaarenergia tarbimise hulka ei kuulu näiteks põlevkivist kummikute valmistamine, aga seevastu põlevkiviõli tootmine kuulub, kuna toodetakse kütust. Lihtsustatult saab öelda, et primaarenergia hulka kuulub kogu riigis tarbitud ja toodetud energia (elekter, soojus, kütused) sh energia lõpptarbimine. taastuvenergiakogukondade, kodanike energiakogukondade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Dialoogi tulemuseks peaksid olema kõigile vastuvõetavate meetmete ettepanekud ning vajalikud stiimulid ja suunised. Teadmiste vähesus energiatõhususe parandamise võimaliku kasu kohta on oluline investeerimistakistus. Seetõttu tehakse ettepanekus liikmesriikidele ülesandeks luua ühtsed kontaktpunktid, kust tarbijad saaksid abi ja teavet selle kohta, miks ja kuidas energiat säästa. Eesti riiklik kliima- ja energiakava seab 2030. aasta Eesti soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel 32 kuni 33 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes viimaste aastate tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a. Energiatarbimise kasvu peatamiseks tuleb senisest enam teha, sest kuigi põlevkivi kasutus on oluliselt vähenenud (2019. a vähenes see veerandi võrra võrreldes 2018. a), siis kasvanud on puitkütuste siseriiklik kasutus ning ka transpordikütuste kasutus on pigem kasvu- kui kahanemistrendis. Aastaks 2030 peame kahekordistama rekonstrueeritava korterelamute pinna ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud pinda. Viimase viie aasta jooksul on keskvalitsuse hooneid rekonstrueeritud 0,5 mln m2 ulatuses ja vaja on rekonstrueerida veel 0,88 mln m2 keskvalitsuse hoonete pindu, sh aastaks 2030 eesmärgi 3%/a täitmiseks peab rekonstrueeritud saama 0,72 mln m2.7 Energiatõhususe direktiivi muutmise eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 194(2), mis on energiavaldkonna meetmete õiguslik alus. Kavandatud meetmete eesmärk on parandada energiatõhusust kõigis sektorites ja kogu energiaahela ulatuses ning seega taotleda üht artiklis 194 loetletud eesmärki, nimelt edendada energiatõhusust ja energiasäästu kooskõlas artikliga 194(1)(c). Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas, kus artiklipõhiste aruteludega alustati 9. septembril 2021. EL nõukogu 2021. a teise poolaasta eesistuja Sloveenia on seadnud eesmärgiks 2. detsembri energeetikaministrite nõukogul esitleda direktiivi eelnõu eduaruannet. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ([email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Kadi Avingo ([email protected]) ja Yana Laurand ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). Sisu ja võrdlev analüüs Järgnevalt on välja toodud ettepaneku peamised sätted, millega kehtivat energiatõhususe direktiivi oluliselt muudetakse või sellesse uusi elemente lisatakse. Peatükis I (artiklid 1-4) on esitatud eelnõu üldsätted, sh direktiivi reguleerimisala ja energiatõhususeesmärgid. Artiklitega 1 ja 4 sätestatakse ELi kõrgem siduv energiatõhususeesmärk lõpp- ja primaarenergia tarbimise valdkonnas, samuti soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid ning valem, mida liikmesriigid saavad kasutada oma panuse arvutamiseks. ELi üleste eesmärkide seadmisel lähtutakse lõpp- ja primaarenergia tarbimise tasemest, mis tuleb 2030. aastaks saavutada, ning eesmärgi taseme väljendamiseks võrreldakse neid tarbimistasemeid 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosidega 2030. aastaks. Sellisel viisil väljendatud eesmärkide tase kajastab täiendavaid jõupingutusi võrreldes nendega, mis on tehtud või riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud. Liikmesriikide panused on soovituslikud, kuid siiski pakutakse välja võrdlusalused ja uued puudujääkide kõrvaldamise mehhanismid, mis täiendavad energialiidu 7 Eesti energiamajandus aastal 2020, kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf juhtimismääruses8 kavandatud mehhanisme. Direktiivi ettepaneku uue artikliga 3 lisatakse uus säte, mis käsitleb energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. See hõlmab kohustust kaaluda energiatõhususe lahendusi poliitilistes ja investeerimisotsustes, mis tehakse energiasüsteemides ja muudes sektorites peale energiasektori, sealhulgas sotsiaaleluruumide valdkonnas. Peatükk II (artiklid 5-7) käsitleb avaliku sektori eeskuju. Artikliga 5 kehtestatakse avalikule sektorile kohustus vähendada avalike teenuste ja avalik-õiguslike asutuste rajatiste puhul oma energiatarbimist. Artikliga 6 laiendatakse renoveerimiskohustuse kohaldamisala kõigile avaliku sektori asutustele kõigil haldustasanditel ja kõigis avaliku sektori asutuste tegevusvaldkondades, sealhulgas tervishoius, hariduses ja riiklikus elamumajanduses, kui hooned kuuluvad avaliku sektori asutustele. Eesmärgiks on renoveerimine, mis vastab energiasäästuhoonete (NZEB) standardile ning renoveerimismääraks jääb vähemalt 3%. Artikliga jäetakse välja alternatiivid, mis võimaldasid liikmesriikidel saavutada samasugust energiasäästu muude meetmetega kui renoveerimine. Selliseid meetmeid võidakse jätkuvalt arvesse võtta artiklis 8 sätestatud energiasäästukohustuste puhul ja need aitavad kaasa selles artiklis sätestatud kohustuse täitmisele. Artikliga 7 tugevdatakse riigihankeid käsitlevaid sätteid, laiendades kohustust võtta kõigil avaliku halduse tasanditel arvesse energiatõhususe nõudeid ning kaotades kulutõhususe ning tehnilise ja majandusliku teostatavusega seotud tingimused. Muudatuse kohaselt võivad liikmesriigid nõuda, et avaliku sektori asutused võtaksid riigihangete puhul asjakohasel juhul arvesse ringmajanduse aspekte ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Liikmesriigid peavad ka avaliku sektori asutusi toetama, nähes ette suunised ja metoodika olelusringi kulude hindamiseks, luues pädevuskeskused ning julgustades kasutama koond- ja digitaalseid hankemenetlusi. Artikkel 7 sisaldab ka sätet, mille kohaselt võivad avaliku sektori hankijad nõuda, et pakkumuses avalikustataks uute hoonete globaalse soojendamise potentsiaal (arvuline näitaja kg CO2 ekvivalenti/m² (kasuliku sisepõrandapinna kohta) iga olelusringi etapi kohta, mis on arvutatud 50-aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena), eelkõige uute hoonete puhul, mis on suuremad kui 2000 m2. Peatükis III (artiklid 8-19) on välja toodud energiakasutuse tõhususe sätted. Artikli 8 muudatustega suurendatakse iga-aastast energiasäästukohustust 1,5 %ni kõikide liikmesriikide puhul ning lisatakse konkreetsed nõuded energiaostuvõimetuse leevendamiseks. Vastavalt artiklile 8 peavad liikmesriigid tagama, et riiklikud poliitikameetmed ei avalda haavatavatele tarbijatele ja lõpptarbijatele, energiaostuvõimetutele inimestele ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kahjulikku mõju ning et need poliitikameetmed leevendavad ja vähendavad tulemuslikult energiaostuvõimetust. Artiklis 8 nõutakse, et liikmesriigid saavutaksid osa kogu nõutavast lõpptarbimise energiasäästust haavatavate tarbijate ja lõpptarbijate, energiaostuvõimetute inimeste ning vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavate inimeste puhul. Artikliga 8 kehtestatakse ka puudujääkide kõrvaldamise mehhanism seoses nõutava energiasäästuga, mis tuleb saavutada konkreetsel kohustusperioodil. Energiasäästukohustus ei näe alates 1. jaanuarist 2024 ette paindlikkusmeetmete kohaldamist nõutava energiasäästu alternatiivseks arvutamiseks (artikli 8 lõiked 6–9). Energiatõhususkohustuste süsteeme käsitleva artikli 9 muudatus hõlmab põhivõrguettevõtjaid kui võimalikke kohustatud isikuid ning võimaldab liikmesriikidel nõuda kohustatud isikutelt teatava energiasäästu saavutamist haavatavate tarbijate ja lõpptarbijate, energiaostuvõimetute 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 inimeste ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavate inimeste seas. Direktiivi ettepaneku V lisas jäetakse fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia kasutamisega seotud poliitikameetmetest välja energiasäästuga seotud vastutus ning selgitatakse, et energiasäästukohustuse täitmisel ei saa võtta arvesse energiakasutuse vähendamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi HKS) direktiivi kohaste meetmete abil, ja tugevdatakse täiendavuse nõuet seoses maksumeetmetega. Artikli 11 muudatusega viiakse energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide kriteerium ettevõtete liigilt energiatarbimise tasandile ning nõutakse auditisoovituste kinnitamist ettevõtte juhtkonna poolt. Sellega nõutakse energiajuhtimissüsteemi olemasolu ka suurimatelt energiat tarbivatelt ettevõtetelt, kes suudavad tõenäoliselt tulemuslikumalt tagada, et tehakse rohkem kulutõhusaid investeeringuid energia säästmiseks, samas kui ettevõtte üldine kulukoormus on tõenäoliselt väiksem. Samuti kehtestatakse selle artikliga andmekeskuste energiatõhususe seire kohustus, eesmärgiga kehtestada hiljem andmekeskuste kestlikkuse näitajad. Peatükk IV (artiklid 21-22) käsitleb tarbijate teavitamist ja nende mõjuvõimu suurendamist. Ettepanekuga tugevdatakse artiklis 20 tarbijate kaitset, kehtestades kaugkütte ja -jahutuse ning sooja tarbeveega seotud põhilised lepingulised õigused kooskõlas õigustega, mis on elektri puhul kehtestatud elektri siseturu direktiiviga9. Artiklis 21 tugevdatakse kohustusi tarbijate ees, eelkõige teabe kättesaadavust ja esitamist, teadlikkuse suurendamise meetmeid ning pakutavat tehnilist ja finantsnõustamist või -abi. Loodavad ühtsed kontaktpunktid ja vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid peaksid aitama märkimisväärselt suurendada klientide ja lõppkasutajate mõjuvõimu. Samuti sisaldab see artikkel kohustust teha kindlaks ja kõrvaldada tõkked, mis on olulised üürnike ja omanike või omanike endi lahknevate huvide puhul. Artiklis 22 osutatakse haavatavate tarbijate mõistele, mille liikmesriigid peaksid kehtestama vastavalt elektri siseturu direktiivi artiklitele 28 ja 29 ning maagaasi siseturu direktiivi10 artikli 3 lõikele 3. Artiklis 22 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid selle mõiste kehtestamisel arvesse ka lõpptarbijaid, kes ei ole sõlminud energiatarnijatega otsest ega individuaalset lepingut. Samuti kehtestatakse artikliga 22 liikmesriikidele kohustus rakendada energiatõhususe parandamise meetmeid eeskätt haavatavate tarbijate, energiaostuvõimetute inimeste ja vajaduse korral sotsiaaleluruumide elavate inimeste seas, et leevendada energiaostuvõimetust. Liikmesriigid peavad rakendama energiatõhususe parandamise meetmeid, et leevendada muude poliitikavaldkondade ja meetmete, näiteks käesoleva direktiivi artikli 9 kohaselt rakendatavate maksumeetmete või ELi HKSi kohaldamise jaotuslikku mõju, ning soodustama rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite kasutuselevõttu. Artikliga 22 tugevdatakse ka ekspertide võrgustike rolli. Peatüki V (artiklid 23-25) artiklites 23 ning 24 on sätestatud kütte- ja jahutussüsteemide põhjaliku hindamise rangem kavandamine ja järelmeetmed, sealhulgas edendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Nende artiklitega kehtestatakse tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide miinimumnõuded, laiemad kulude-tulude nõuded ja heitsoojuse taaskasutamise kohustused. Tõhusa kaugkütte miinimumnõudeid karmistatakse järk-järgult, et tagada 2050. aastaks CO2 heite vaba soojus- ja jahutusenergia tarnimine tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides. Tõhusa koostootmise nõudeid täiendatakse koostootmisel tekkiva otsese CO2 heite kriteeriumiga, kui koostootmine ei põhine taastuvatel energiaallikatel või jäätmetel. Artiklis 25 selgitatakse ja suurendatakse riikide reguleerivate asutuste rolli energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisel energiavõrkude kavandamise ja käitamise käigus. Samuti kasutatakse edusammude jälgimiseks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse teadmisi. Võrguettevõtjate ja süsteemihaldurite arvukuse tõttu tuleks eelistada kaudset lähenemisviisi. Peatükis VI (artiklid 26-29) artiklis 26 selgitatakse ja tugevdatakse sätteid, mis käsitlevad erinevate energiateenuse osutajate, energiaaudiitorite, energiajuhtide ja paigaldajate kvalifikatsiooni-, akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide kättesaadavust. Uute sätete kohaselt peavad liikmesriigid hindama kavasid iga nelja aasta järel alates 2024. aasta detsembrist. Artikli 27 muudatusega kehtestatakse täiendavad nõuded, et suurendada energiatõhususe lepingute kasutuselevõttu. Artikliga 28 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus esitada aruanne energiatõhususe investeeringute kohta, sealhulgas sõlmitud energiatõhususe lepingute kohta (energialiidu juhtimismääruse raames). Liikmesriigid peavad looma riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil projektide arendamise abimehhanismid, et edendada investeeringuid energiatõhususse ja aidata saavutada kõrgemaid energiatõhususeesmärke. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Energiatõhususe direktiiviga reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Energiatõhususe direktiivi muutmisettepanekuga kavandatud meetmete eesmärk on parandada energiatõhusust kõigis sektorites ja kogu energiaahela ulatuses ehk taotleda üht artiklis 194 loetletud eesmärki, nimelt edendada energiatõhusust ja energiasäästu kooskõlas artikliga 194(1)(c). Meetmete koordineerimine EL tasandil parandab energiajulgeolekut ning toob kasu keskkonnale ja kliimale. Energiasäästu puudujääke põhjustavad probleemid on kogu ELis sarnased ja esinevad kõikjal, seetõttu on ELi tasandi meetmed subsidiaarsuse alusel põhjendatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 191. ELi tasandi meetmeid on vaja selleks, et tagada liikmesriikide panus ELi tasandi siduva energiatõhususeesmärgi saavutamisse ning kindlustamaks, et see eesmärk saavutatakse kollektiivselt ja kulutõhusalt. Asjaolu, et energiatõhususeesmärk ei ole riiklikul tasandil siduv, on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe direktiivi kavandatud muudatused üldiselt kaugemale sellest, mis on vajalik kõrgema energiatõhususeesmärgi saavutamiseks, pidades silmas 2030. aastaks seatud kõrgemaid ELi energia- ja kliimaeesmärke. Energiatõhususeesmärkide puhul on muudatused proportsionaalsed kokkulepitud ELi eesmärgiga vähendada KHG heidet vähemalt 55% aastaks 2030. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Energiatõhususe direktiivi mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid negatiivse mõjuna võib täheldada halduskoormuse kasvu ettevõtetele. Väiksem energiatarbimine ja energiahindade langus tänu kõrgemale energiatõhususe tasemele aitab vähendada energiaga seotud kulusid ja energia hinda. Energiatõhususe meetmeid saab pidada vahenditeks, mis, lisaks kestliku energiavarustuse saavutamisele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, varustuskindluse suurendamisele ja impordiarvete kärpimisele, aitavad edendada Eesti konkurentsivõimet. Eestis investeerivad ettevõtted energiatõhususse Euroopa keskmisega võrreldes vähem. Ainult üks hoone viiest, mis on Eestis ettevõtete kasutuses, vastab energiatõhususe kriteeriumitele. Euroopa Liidu näitaja selles valdkonnas on kaks viiest, mis on juba kõrgem. Euroopa Kontrollkoja raporti järelduste kohaselt tehakse energiatõhususe investeeringuid ennekõike ettevõtete poolt, mille energiakulud on suuremad või mis on läbi viinud energiaauditi. Ettepanek aitaks seda olukorda parandada. Eesti kohta nähakse energiatõhususe suurendamise potentsiaali eriti puidu-, paberi- ja toiduainesektoris, kaevandamises ja ehitusmaterjalide sektoris. Kuigi eeltoodud majandussektorite energiatõhususe suurendamine nõuab võrdlemisi tähtsaid energiatõhususe investeeringuid, eriti hoonete renoveerimise, transporditaristu parandamise ja tööstuste tootmisprotsesside tõhustamiseks, tekib sektorites pikemas perspektiivis lisandväärtus. Tööstuse ja ettevõtluse seisukohast peaks energiatõhususe suurendamine ning sellest tulenev väiksem energiakulu aitama kohalikel ettevõtetel suurendada oma tootlikkust, mis tuleneb väiksematest energiakuludest ja suurema energiatõhususega varade suurenenud turuväärtusest. Energiatõhusate tehnoloogiatega saab parandada ka Eesti innovatsiooni ja konkurentsivõimet energia sektoris tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja arendamisele. Need meetmed võivad omakorda suurendada tööhõivet energeetika sektoris. Samas on täheldada ka negatiivset mõju ettevõtjatele, mis kaasneb halduskoormuse kasvuga. Uus ettepanek sätestab, et ettevõtted, mis tarbivad energiat aastas 10 TJ kuni 100 TJ, on kohustatud viima läbi energiaauditi kord nelja aasta jooksul. Ettevõtted, mis tarbivad aastas rohkem kui 100 TJ energiat, on kohustatud ettevõttes rakendama energiajuhtimissüsteemi. Uue ettepanekuga kaasneb seniste energiaauditi kohuslaste Eesti nimekirja suurenemine 154-lt ligikaudu 803-le, mis on rohkem kui 5 korda. Eestis on vahemikus 10 TJ kuni 100 TJ aastas energiat tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 676 ja aastas üle 100 TJ tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 126. Muudatusettepaneku kohaselt oleks seega auditikohuslasti ettevõtteid 676 ja energiajuhtimissüsteemi kohuslasi 126. Peame arvestama, et ettevõtete halduskoormus kasvab. Kui riik otsustab lahendada energiatõhususe eesmärkide täitmise läbi maksumäärade tõstmise ja uute maksude kehtestamise, seeläbi suunates tarbijaid energiat vähem tarbima, võib suureneda tarbijate maksukoormus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Komisjoni ettepanek toob endaga kaasa keskkonnakasu, mis on seotud energianõudluse vähenemisega. Samuti saab täheldada ka energiatarbimise vähenemise mõjuga kaasnevat kasvuhoonegaaside heite vähenemist ja õhusaaste vähenemist. Ettepaneku keskkonnamõju väljendub selles, kui suur süsihappegaasi heide energia tootmisel tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalik ressursside kasutus. Mida suurem on primaarenergia ja lõppenergia kulu, seda suurem on ka keskkonnamõju. Kaudselt, saastetasude ja ressursikasutuse kaudu, väljendab keskkonnamõju ka energia hind. Selleks et saavutada suurem kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 % kuluoptimaalselt viisil, tuleb võrreldes lähtetasemega (2007 aasta võrdlusstsenaariumi prognoos) lõpp- ja primaarenergia tarbimist vähendada vastavalt vähemalt 36% ja 39%11. Lõpptarbija jaoks tooks energiatõhusus madalamaid püsikulusid ja kvaliteetsema elukeskkonna. Seletuskirja kirjutamise kontekstis oli energia hindade teema eriti aktuaalne, kuna elektri 13.09.2021 börsihind oli elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 141,6 eurot, mis on ühtlasi elektri hinnaajaloo uus rekord. 11 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN Uus energiatõhususe direktiiv aitab vähendada energia ja kütuste tarbimist ning vähendada energia tootmist. Kuna uute muudatusettepanekute tagajärjel energianõudlus väheneb, siis hakatakse kasutama energiatootmises vähem fossiilkütuste allikaid, mis omakorda vähendab ka heitkoguseid. Samuti väheneb ka energiatootmiseks kuluvad jahutusvee- ja maakasutus elektritootmises ning paranevad ka riigi ökosüsteemid (taimede ja loomade elupaigad). Eelnõu aitab vähendada 8 % võrra õhusaasteainete heidet. Samuti toob keskkonnale kasu ka väiksem kütusega varustamise vajadus, väiksem taristuvajadus ja väiksem heide vette, näiteks suitsugaaside puhastusseadmetest.12 Umbes 45% Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele ja seetõttu on Eestis väga oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat, säilitades olemasolevaid konstruktsioone ning korrastades hoone välisilmet. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Energiatõhususe osade ettepanekute puhul võib tekkida oluline mõju riigi julgeolekule, kui läbirääkimiste käigus ei õnnestu saavutada erandid riigikaitse andmekeskuste jaoks. Energiatõhususe direktiivi muudatusettepaneku puhul tuleb arvestada riigi julgeoleku kaalutlustega. Riigi julgeoleku seisukohast on oluline tagada, et energiatõhususe direktiiv peaks seadma erandi rekonstrueerimise kohustuses riigikaitse ja elutähtsate teenuste osutamiseks olulistele andmekeskuste hoonetele. Energiatõhusamate lahendused on kasutusel ka riigikaitsesektoris. Kui seni oli direktiivi järgi võimalik liikmesriigil otsustada, et kõrgeimat energiatõhususe nõuet ei kehtestata kaitseväe hoonele (v.a elu ja kontorihoonetele), siis direktiivi muudatuse kavandi järgi on plaan see erand kaotada. Energiatõhususe nõuded võivad kehtida n.ö tavapärase kasutusega hoonetüüpidele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroo-(s.t staabi-)hooned, sööklad, õppehooned jms. Samas on riigikaitsevaldkonnas hulk väga spetsiifilise funktsiooniga hooneid, mille puhul on energiatõhususe saavutamine ebamõistlik ning teatud juhtudel ka lausa keeruline. Kuna üks direktiivi sätetest kohustab raporteerimist andmekeskuste asukohta kohaliku omavalitsuse tasandi võib tekkida võimalus teostada sihitud rünnakuid selliste objektide vastu. Väliskoostöö seisukohast tuleb arvestada, et kuna liikmesriikidel on kohustus saavutada summaarne lõppenergiasääst, tuleb arendada riikidevahelist koostööd, et saavutada ettepaneku eesmärgid. Siinkohas peame oluliseks koostööd. Mõju regionaalarengule Energiatõhususe direktiivi olulisim regionaalarengu mõju on energiaostuvõimetuse leevendamine ning energiahindades vähenemine, mis toob kaasa positiivset mõju elanikkonna elutaseme parandamisele maapiirkondades, tõstab inimeste heaolu ja elustandardit. Energiahinnad ja energiaostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa Investeerimispank on uurinud energiatõhususe mõju energiahindadele oma 2013. aasta raportis ning tulnud järeldusele, et kütusearvete vähendamine energiatõhususe meetmete abil võib leevendada nii energiavaesust kui ka paljusid ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud 12 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN probleeme.13 Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest14. Võttes aluseks Eesti määratluse järgi 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustas energiaostuvõimetute isikute arv 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest. Nendel isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust sealjuures energiakulude tasumiseks. Kuigi Eesti ei paista Euroopa tasandil väga probleemsena silma, aitab eelnõu leevendada tänaste energiostuvõimetute perede murekohti siseriiklikul tasemel ja vältida tulevikus energiaostuvõimetuse kasvamist.15 Üldisemalt aitab energiatõhusus tagada Eesti regionaalarengu eesmärke, täpsemalt elamisväärse ja turvalise elukeskkonna ning igapäevaelu vajaduste rahuldamise, et aidata kaasa rahvastiku vähenemise ja vananemise aeglustamisele maapiirkondades. Selleks toetatakse toimepiirkonna keskuste tagamaal hõreasustusega piirkondade majapidamiste kohandamist tänapäevastele baasvajadustele vastavaks. Samuti aitab selline muudatus tagada toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosivat elukeskkonda. Võtmata arvesse regioonide võimekust energiatõhususe meetmetest osa võtta, võib tekkida olukord, kus väiksema võimekuse piirkonnad jäävad teistest maha. Selle vältimiseks on oluline energiatõhususmeetmete rakendamisel teha meetmetes vastavalt piirkonna võimekusele regionaalseid erisusi (nt. toetusmäärad), et energiatõhususpotentsiaali kõikides piirkondades ära kasutada. Lühemas plaanis võib väheneda kohalike omavalitsuste rekonstrueerimiskulude arvelt piisava toetuse puudumisel võimekus panustada sisutegevustesse ja teenuste arendamisse. Pikemas plaanis leevendab seda osaliselt saadav energiasääst, kuid arvestada tuleb, et ka tehtav investeering amortiseerub ning nõuab täiendavaid kulutusi. Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uus energiatõhususe eesmärk eeldab suuremaid investeeringuid energiatõhususe sektorisse, kuid energiasäästuga kaasnevad ka kaudsed ja otsesed tulud. Energiatõhusus peaks olema isetasuv, mis tähendab, et riigieelarvele on pigem lühiajaine kulude suurenemine, mis mingil hetkel kandub üle kulude kokkuhoiuks. 2024-2050 peaks avaliku sektori energiatarbimine vähenema 45,9%, mis tähendab taaskord kulude kokkuhoidu, aga teistpidi administratiivse koormuse kasvu. Esmalt võib prognoosida energiatõhususega kaasnevate investeeringute või energiatõhususega kaasnevate toetuste suurenemist, mis suurendab ka kulusid riigieelarves. Samas võib pikemas perspektiivis prognoosida ka riigieelarve kulude kokkuhoidmist, mis võib tekkida energiatõhususe paranemise ja energianõudluse vähenemisega. Üleüldine elanikkonna tervise ja heaolu paranemine võib tuua rohkem tulu riigi eelarvesse, kuna positiivne sotsiaalne ja keskkonnamõju vähendab kulutusi sotsiaalkindlustusele. Energiatõhususe investeeringud võivad ka riigieelarve kulutusi vähendada selle võrra, et vähenevad töötushüvitised, mille riik hakkab vähem maksma tänu paranenud tööhõive energiatõhususe sektoris. Energia tarbimise vähenemine võib 13 Euroopa Investeerimispank. https://www.eib.org/attachments/epec/epec_guidance_on_energy_efficiency_in_public_buildings_en.pdf 14 Energiamajanduse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv#para2 15 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) energiatootmise sektorites mõjutada tööhõivet ka negatiivselt, kuid tänu energiatõhususele paraneb tööhõive muudes valdkondades. Üks suurimaid mõjusid võib tekkida direktiivist tulenevast laienenud kohustustest keskvalitsuselt kogu avalikule sektorile. Eraldi mõjud on avalikule sektorile, kus aastatel 2024- 2050, kokku vajaks kohustuse all olevates hoonetest renoveerimist 81%. Direktiivist tuleneb kohustus iga-aastaselt renoveerida 3% avaliku sektori hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid looma avaliku sektori asutuste andmebaasi, mis hõlmaks ka nende aastast energiatarbimist. 2018. aastal on Riigikontrolli16 arvutuste kohaselt kuulub avalikule sektorile 46 keskvalitsuse hoonet rekonstrueerimise kohustuse täitmiseks. Rahandusministeeriumi17 nimekirja alusel saab avaliku sektorite asutustest haldusalade kaupa koondada 2658 avaliku sektori asutust sh keskvalitsus, kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ettevõttete, sihtasutuste ja muude avaliku sektori hooneid. Sellest tulenevalt suureneb hoonete rekonstrueerimise kohustuse alla kuuluvate asutuste nimekiri 46- lt 2658-le, ehk 58 korda, mis tähendab riigi eelarvele olulisi kulutusi. Samas arvestades olukorda, et paljud asutused asuvad üüripinnal ega tarbi nad olulisel määral energiat, ei mõjuta antud ettepanek väiksemaid asutusi, mis vähendab direktiivi poolt hõlmatud asutuste koguarvu. 18 Riigikontrolli19 varasemas aruandes tuuakse välja, et 2015. aasta lõpu seisuga oli omavalitsuste ja nende ühingute valduses kokku 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, suletud netopinnaga kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit. Eespool viidatud hoonete hulka kuuluvad 2015. aasta seisuga:  omavalitsuse enda hooned 4787 (4,85 mln m2);  omavalitsuse valitseva mõju all olevate ühingute hooned 561 (0,56 mln m2);  hoonestusõigus Riigi Kinnisvara ASi kasuks 22 (koolihooned või kooliteenindavad spordi-või vaba aja veetmise hooned üle Eesti, 0,07 mln m2) omavalitsus tasub üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist;  hoonestusõigus ehitamise või renoveerimise rahastaja kasuks, omavalitsus tasub üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist 16 (neist 14 Tallinnas asuvat koolihoonet, 0,1 mln m2);  5386-st hoonest 532 olid andmete kogumise hetkel hooned, mida kasutatakse mitmel otstarbel, teisisõnu multifunktsionaalsed hooned. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna esialgsel hinnangul on eeldatavasti vajalik energiasäästumeetmetesse suunata täiendavalt 2,6 mld € perioodil 2021-2030. See summa on Eesti riigieelarvele päris olulise mõjuga. Omavalitsuste hinnangul on olemasolevatest hoonetest 81% täielikult ja 8% osaliselt neile vajalikud ka viie aasta pärast. Oma hoonete investeeringuvajaduseks (sh energiasääst) on omavalitsused kokku hinnanud 838 miljonit eurot, sellest 647 miljonit eurot on vaja nende 16 „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus Kui energiatõhusad on avaliku sektori hooned?“ - Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 24. mai 2018 17 Rahandusministeeriumi kodulehekülg. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 18 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT REPORT Accompanying the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on energy efficiency (recast) - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0405 19 Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. oktoober 2016 hoonete tarbeks, mis ei ole praegu heas või väga heas korras ja 191 miljonit eurot vajatakse praegu heas või väga heas korras olevate hoonete jaoks (2015.a. seisuga). Kuigi uuring ei anna informatsiooni hoone tegeliku energiatõhususe kohta, võib eeldada, et hooned, seisukorra määratlusega väga halb, rahuldav ning suur osa heas korras olevatest hoonetest ei vasta kehtivatele energia-tõhususe miinimumnõuetele. Lisaks hoonete rekonstrueerimise kohustusele kohaldub avaliku sektori asutustele kohustus kogumina igal aastal säästa 1,7% energiat ja võtta riigihankeid teostades aluseks energiatõhususe nõudeid. Antud kohutusega kaasneb vajadus asutustel oma energiatarbimist jälgida ja planeerida meetmeid energiatarbimise vähendamiseks. Komisjon on soovitanud riikidele töötada välja andmebaas mis sisaldab avaliku sektori hooneid ja nende energiatarbimist. Avaliku sektori energia säästmise tulemusel tuleb energiatarbimist vähendada ennekõike hoonetes ja ühistranspordis. Euroopa Liidu tasandil reguleerivad transpordi energiatarbimist mitmed õigusaktid, mistõttu ei ole suure tõenäosusega vaja suunata transpordi sektorile kehtivate CO2-heitenormide kõrval täiendavat rahastust 1,7% aastas energia säästmiseks. Samuti kehtib riigil võimalus hoida 1,7% aastas energiat kokku valdkonnas, kus see kõige mõistlikum tundub. Samuti on tehtud ettepanek suurendada riikliku energiasäästukohustuse eesmärki 2024-2030 ligi 2 korda. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline töötada välja täiendavaid energiatõhususe meetmeid sh toetusi, rahastusskeeme, koolitusi jm. Mõju riigieelarvele avaldub läbi täiendavate toetusmeetmete kehtestamise vajaduse ning mõõtmis, raporteerimis ja arvutuskohutuse täitmise. Olenevalt sellest, kuidas riik otsustab eesmärki täita, võib tekkida vajadus kohalikel omavalitsustel rakendada ja raporteerida täiendavaid energiatõhususe meetmeid. Esialgne mõjuhinnang näitab, et eesmärgi täitmiseks, säästa aastas täiendavalt 1,5% energiat tähendab lisanduvat rahastusvajadust 2,6 mld € 2021-2030 perioodil. Mõju halduskoormusele Direktiivi ettepanekuga kaasneb halduskoormuse kasv ning teatud mahus dubleerimine teiste kehtivate seadusaktide nõuetega. Direktiivi artikkel 8 näeb riigile ette kohustuse töötada välja, mõõta ja raporteerida energiaostuvõimetute isikute seas saavutatud energiasäästu. Selle eesmärgi täitmisega kaasneb suur halduskoormuse kasv. Naaberriikide näitel (Soome, Läti, Leedu) on kohustuse täitmiseks määratud riiklik allasutus, mis energiasäästu arvutamiseks vajalike metoodikaid, meetmeid ja andmekorje teostab. Näeme, et selline aruandluskohustus tekitab üleliigset halduskoormust ning ei aita kuidagi direktiivi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks, välistades võimaluse arvestada valdkondlike indikaatoreid. Samuti tuleb ettepaneku jõustumisega vältida teistest direktiividest tulenevate kohustuste dubleerimist. Nii on näiteks näha, et seoses direktiivi vastuvõtmisega võib tekkida dubleerimine seoses eraldi soojuse, jahutuse ja kuuma tarbevee lepingutingimuse sättega, mis ei tohiks minna vastuollu tüüptingimuste regulatsioonis 93/13/EMÜ20 juba seatud nõuetega. Ettepanekuga kaasnev mõjuhinnang toob negatiivse mõjuna välja Eesti halduskoormuse kasvu. Energiatõhususe direktiivi eri sätteid käsitleva aruandluse üksikasjad on sätestatud juhtimismääruses (määrus (EL) 2018/1999), mille kohaselt peab iga liikmesriik koostama aastateks 2021–2030 kümneaastase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning konkreetseid 20 Tarbijate kaitse ebaõiglaste lepingutingimuste eest - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/LSU/?uri=celex:31993L0013 nõudeid, mis käsitlevad energiatõhususeesmärkide seadmist, aruandekohustusi, edusammude jälgimist ning ebapiisavate eesmärkide ja edusammude korral võetavaid parandusmeetmeid. Arvestades uue energiatõhususe direktiivi nõudeid tuleb tagada kahe õigusakti sidusus, et vältida nõuete kattumist. Seda tuleb eriti teha direktiivi sätete puhul, mis sätestavad seotud soovituslike riiklike eesmärkide kehtestamist, puudujääkide kõrvaldamise mehhanismi ja aruandekohustust. Lisaks halduskoormusele on märgata nii energiaauditi kohuslaste kasvu kui ka suurema auditi nõudluse tagajärjel tekkiva auditite hinna kasvu. See omakorda põhjustab suuremat nõudlust audiitorite järele. Näeme selles võimalust audiitorite nõudeid hakata diferentseerima läbi ettevõtte tegevusala ning osadele auditooritele aidata spetsialiseeruda auditi eriliigile (nt. hoonete energiatõhususele spetsialiseerunud audiitor). Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Energiatõhususe paranemisega peaks kaasnema elanikkonna tervise ja heaolu paranemine ning tervisealase võrdsuse saavutamine. Hoonete parem energiatõhusus tähendab nii paremaid temperatuuri tingimusi hoonetes, paremat õhupidavust, valgustust kui ka siseõhu kvaliteeti ning vähenenud niiskust ja hallitust. Oluline roll on eelkõige hoonete sisetemperatuuril ja võimel hoida sisetemperatuur mugaval tasemel. Mugav sisetemperatuur aitab ära hoida olukorda, kus elanikkond peab kannatama talvel külma kätte, suvel sooja kätte või üleliigse niiskuse kätte. Vale sisetemperatuur ning sellega kaasnev ebamugavus põhjustab tõsiseid terviseprobleeme, sh ka vaimse tervise ja südamehaigusi. Üldiselt kajastub positiivne mõju tervisele südame-veresoonkonnahaiguste, hingamisteede haiguste (astma, nakkushaigused, allergiad jne), kopsuvähi ning kognitiivsete ja vaimse tervise häirete vähenemises. Kuna puudutakse vähem kokku ruumi küttesüsteemidest ja kütustest tuleneva siseruumide õhusaastega, mis põhjustavad nii kroonilisi kui ka ägedaid hingamisteede haigusi. Niiskus ja halvasti soojustatud ruumid põhjustavad selliseid laialdaselt levinuid haigusi nagu astma ja allergia. Äärmuslikud temperatuurid viivad raskemate tervisehäireteni nagu insult.21 Energiatõhususega kaasnev renoveerimine ja energiatõhususe parandamine aitavad kodumajapidamistel hoida ruumi vajalikul sisetemperatuuril ning aitavad parandada ka energiaostvõimetute perede olukorda. Paranenud ventilatsiooni- ja elektriseadmed vähendavad ruumis liikuvaid saasteaineid, mis vähendavad raskete krooniliste (astma, vähk, nakkushaigused, allergiad) haiguste riski. See tegur võib omakorda positiivselt mõjutada ka elanikkonna keskmist eluiga, mis võib pikeneda vastavalt paranenud elutingimustele. Parem energiatõhusus omab kaudset mõju ka haavatava leibkonna sissetulekutele, mis võivad paraneda tänu vähenenud energia- ja tervisekuludele. Samuti tuleb arvestada mõju tarbijatele ning nende sissetulekutele. Komisjoni mõjuhinnangu arvutuste kohaselt peaks energiaga seotud kulud (nii transpordiga kui ka ilma selleta) osa kodumajapidamiste kuludes kasvama 2030. aastal. Samas saavad kodumajapidamised kompenseerida lisakulutusi peaaegu täielikult kütuse- ja elektrikulude vähenemisega, mis tuleneb energiatõhususe suurenemisest. 2050. aasta perspektiivis väheneks energiaga seotud kulude osa 2030. aastal kõrgema energiatõhususega kodumajapidamiste jaoks.22 21 WHO (2011), Health in the green economy : health co-benefits of climate change mitigation- housing sector, https://www.who.int/publications/i/item/9789241501712 22 Energiatõhususe direktiivi mõjuhinnang. SWD/2016/0405 final - 2016/0376 (COD) Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 9% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Selle saavutamiseks toetame paindlikkust, et oleks võimalik seada riikide eripärasid arvesse võttev riigisisene soovituslik energiatõhususe eesmärk. Direktiivi uuendamisel tuleb vältida teistest EL õigusaktidest seatud kohustuste ja eesmärkide dubleerimist ning vältida olulist halduskoormuse tõusu. Selgitus: Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut seada Euroopa Liidule eesmärk vähendada 2030. aastaks energiatarbimist 9% võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga23. Eesmärk on liidu tasandil muudetud siduvaks, kuid eesmärk kohaldub liikmesriikidele indikatiivselt. Võrdlusstsenaarium prognoosib Eestile 2030. aasta energia lõpptarbimiseks 33 TWh ja primaarenergia tarbimiseks 59,5 TWh. Esialgsetel hinnangutel kujuneks Eestile indikatiivne 2030. aasta eesmärk lõpptarbimises 30,16 TWh (tänane siseriiklik eesmärk24 on 32-33 TWh) ja primaarenergia tarbimises 53,79 TWh (tänane siseriiklik eesmärk25 on ligikaudu 60 TWh). Peame oluliseks riikliku energiatõhususe ambitsiooni tõstmisel ja eesmärkide seadmisel arvestada riigi energiatarbimist ja -tootmist mõjutavaid asjaolusid ja eripärasid sealhulgas riikide regionaalseid, majanduslikke, geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi, kuid ka energiamajanduslikke arenguid ja püstitatud eesmärke nagu uute energiaallikate, -salvestuse ja -kandjate turule tulek, muutused energia impordis ja ekspordis, varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamine ning tarbimisharjumuste ja -struktuuri muutus. Eesti puhul näeme, et suurim energiatõhususe potentsiaal on hoonete renoveerimisel ja transpordi ning tööstuse sektorites. Mainitud sektorite energiatõhususe potentsiaal peitub tihtilugu kulukate energiatõhususe investeeringute taga – hoonete renoveerimine, transporditaristu rajamine ja tööstuste tootmisprotsesside tõhustamine. Pooldame üldise energiatõhususe eesmärgi liikmesriigi tasandil mittesiduvaks jätmist, seeläbi välistades olukorda, kus liikmesriigis tuleks siduva eesmärgi täitmiseks hakata keelama uute tootmisüksuste, energiakandjate ja tarbijate turule tulekut, juhul kui 2020. aasta prognoosid ei näe ette kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks olulise energiatõhususest mittesõltuva tarbimismahu või energiatootmise kasvu. Peame oluliseks, et liikmesriikides, kus on võimalus taastuvenergiat suures mahus toota näiteks meretuuleparke rajades, saavad seda energiat ka eksportida näiteks elektri või vesiniku kujul. Transpordi sektori energiatõhususe suurendamine on ülimalt oluline, kuid Eesti kontekstis on oluline arvestada energiatõhususe potentsiaali mõjutatust näiteks hajaasustuse, sobivate tehnoloogiliste alternatiivide puudumise (käesolevalt ei ole kulutõhusaid alternatiive nt biogaasi bussidele maapiirkondades) ning elektritranspordi ebaefektiivsusest külmadel talvedel. Leiame, et transpordi sektori energiatõhususe lahenduste elluviimiseks on vajalik teostada mahukaid ühistranspordi taristuinvesteeringuid ja töötada välja innovaatilise lahendusi nagu reisijateveo digitaliseerimine ning liikuvus kui teenus (Mobility as a Service ehk MaaS). Eesti on toetanud ja plaanib ka edaspidi toetada investeeringuid hoonete energiatõhususse, ühistranspordi taristu arendamisse ja ettevõtete energia- ja ressursitõhususe investeeringutesse. 23 EU Reference Scenario 2020 - https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/energy-modelling/eu-reference- scenario-2020_en 24 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 25 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf Teeme ettepaneku direktiivi lisas 1 energiamahukuse komponendi määramisel võtta aluseks riikide klimaatilised tingimused. Eesti talved on külmad ja suvetemperatuurid muutumas üha kõrgemaks, Eesti energiatarbimine sõltub suurel määral külmast kliimast ja sellega kaasnevast soojusvajadusest. Energia lõpptarbimist hoonetes on võimalik hoonete kulutõhusa tervikliku renoveerimisega Eesti kliimas vähendada kuni 7 TWh energia lõpptarbimisest26 ehk 41% aastaks 2050, mis moodustab ligikaudu 21% kogu lõpptarbimisest. Lisaks energiatõhususele tuleb hoone terviklikul rekonstrueerimisel tagada ka tervislik sisekliima (mugav sisetemperatuur ja piisav õhuvahetus). Reeglina puudub rekonstrueerimata hoonetes nõuetele vastav õhuvahetus, mistõttu selle rajamisega suureneb ka energiakulu, mille võrra omakorda väheneb rekonstrueerimisel soojusenergia kokkuhoiust tekkiv energiasääst. Muutuva kliima tõttu tekib suvedel üha tihemini kuumalaineid, mis tingivad suureneva vajaduse jahutuse järele. See omakorda tähendab uue energiakulu teket ja vähendab hoonete sektorist tulenevat energia kokkuhoiu osakaalu. Näiteks on Eesti suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) hoogu sisse saamas kaugjahutuse kasutamine. Leiame, et energiatõhususe raamistikuga peab pidevalt kaasas käima kulutõhususe põhimõte ja seda mitte kitsalt konkreetsete tegevuste ja meetmete raames aga laiemalt. Näiteks suurendades hoonete energiatõhusust, vähenevad inimeste küttekulud, kuid väiksem kaugkütte soojuskoormus võib tuua kaasa kaugkütte soojuse hinna tõusu, misläbi kõrgemad küttearved võivad suurendada energiaostuvõimetust, seevastu pole ebatõhus energiatarbimine ka kaugküttes jätkusuutlik. Kui kohustada ettevõtetes teostama energiatõhususe investeeringuid ja meetmeid, mis pole kulutõhusad, võib nende ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus kannatada läbi mittetasuvate investeeringute teostamise või andma riikidele paindlikkust neid ise arvesse võtta. Energiatõhususe direktiivi muudatused peavad seetõttu ka selliste aspektidega arvestama. Oluline on riiklike energiatõhususe eesmärkide määramisel arvestada uute süsinikuneutraalsete kütuste turule tulekuga (nt vesinik ja biogaas), mille puhul energiatarbimine reeglina suureneb. Eesmärkide seadmisel tuleb arvesse võtta ka energia eksporti (nt vesiniku ekspordil jääb riigi energiabilanssi vesiniku tootmiseks kulunud primaarenergia). Samuti tuleb arvestada uute tootmisüksuste paigaldamisega, jättes võimaluse igal riigil ise valida parim tee kliimaneutraalsuseni. Peame oluliseks Eesti näitel ka tööstussektori, aga ka muude majandussektorite kasvu, mis samuti toob kaasa energiatarbimise suurenemise. Peame vajalikuks eesmärkide seadmisel selliseid arenguid arvesse võtta või tagada riikidele paindlikkus neid arvesse võtta. Näeme Eestis suurt potentsiaali ka salvestustehnoloogiatel ja heitsoojuse kasutamisel. Direktiivi muutmisel tuleb vältida teistest direktiividest seatud kohustuste ja eesmärkide dubleerimist. Näiteks näeme, et direktiivis eraldi soojuse, jahutuse ja kuuma tarbevee lepingutingimusi seades tuleb tagada, et need ei läheks vastuollu tüüptingimuste regulatsioonis 93/13/EMÜ27 juba seatud nõuetega ja tarbijavaidluste mehhanismid ei tohi tekitada kohtumenetlusega paralleelseid sundtäidetavate otsusteni jõudvaid vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteeme (direktiivi ettepanek seda ka ei nõua). 2. Energiatõhususe suurendamine peab olema kulutõhus ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid mitte suurendav, tagades energiatõhususe edendamise poliitika ja 26 „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ - https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 27 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01993L0013-20111212&from=EN  investeeringute positiivse mõju majanduse konkurentsivõimele ning ühiskonnale tervikuna. Pooldame energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvestamist oluliselt energiatarbimist ja -tõhusust mõjutavate sektorite planeerimis- ja investeerimisotsuste langetamisel viisil, mis väldib ebamõistlikku halduskoormust. Selgitus: Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on energialiidu ja kliimameetmete juhtimismääruses28 määratletud järgmiselt: „energiatõhususe esikohale seadmine“ - alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmine energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijakajast lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid. Euroopa Komisjon avaldas 28. septembril käesoleval aastal soovituse “Energiatõhususe esikohale seadmine - põhimõtete rakendamine. Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal.29”. Dokument annab üldised soovitused energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte siseriiklikuks rakendamiseks sh soovitused mõjude hindamiseks ning kulude-tulude analüüsi läbiviimiseks. Dokument annab hea ülevaate energiatõhususe laiematest positiivsetest mõjudest sh energiaostuvõimetuse leevendamisel, energiajulgeoleku tagamisel, majanduskasvu edendamisel, tööstuse tootlikkuse kasvamisel, õhusaaste vähendamisel ja mitmed muud laiemad positiivsed mõjud. Näeme vajadust ka Eestis neist arvukatest positiivsetest mõjudest osa saada. Peame kulutõhusalt ja mõistuspäraselt saavutatud energiatõhusust oluliseks kliimaeesmärkide täitmisel, aga ka vajalikuks hoovaks majanduse konkurentsivõime suurendamisel, uute töökohtade loomisel ja süsinikuheite vähendamisel. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte soovituslik ja horisontaalne rakendamine kõigis valdkondades on oluline Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte eesmärk ei saa olla kitsalt energiasäästu saavutamine, vaid kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsuste langetamisel laialdasemate energiatõhususe positiivsete efektide arvestamine ning alternatiivide kaalumine. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine ei tohi minna vastuollu kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsuste plaanitud eesmärkide saavutamisega, vaid abistama nende otsuste langetamisel ja eesmärkide täitmisel energiatõhusamaid alternatiive kaaluda. Oleme seisukohal, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisega ei tohi kaasneda ebamõistlik aruandlus ja halduskoormus. Näeme halduskoormuse suurenemist ennekõike riikliku raporteerimise, aga ka eraldi põhimõtte rakendamise ning seire eest vastutava asutuse määramisel. Leiame, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte 28 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02018R1999-20210729&from=EN 29 KOMISJONI SOOVITUS, energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine. Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal. - https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2021)7014&lang=et rakendamine on parimal viisil teostatud läbi kõigi turuosaliste teadlikkuse suurendamise ja soovituslike metoodikate ning juhendite olemasolu tagamise ning seda asjakohasel juhul. Näeme, et Eesti elektri- ja gaasivõrgud on juba täna tõhusalt majandatud ja energiatõhususe põhimõtted hindade kooskõlastamisel arvesse võetud, mistõttu ei näe Eesti näitel suuremat väärtust täiendava aruandluskohutuse näol, kuid peame sellegipoolest oluliseks põhimõtet elektri- ja gaasivõrkude arendamisel rakendada. Parim viis energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet rakendada on läbi selle integreerimise olemasolevate õigusaktide ja protsessidega. Headeks näideteks saavad olla energiatõhususe integreerimine mõjuanalüüse, toetusmeetmete väljatöötamist, riiklike ja kohaliku tasandi planeeringuid reguleerivatesse õigusaktidesse. 3. Toetame riiklike energiatõhususe meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel nende suunamist sihtgruppidele, kus võimekus iseseisvalt energiatõhusust tõsta on madal. Eesti ei poolda eraldi kohustuse seadmist aruandmiseks energiaostuvõimetute seas energiasäästu saavutamisest, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks. Selgitus: Energiaostuvõimetus tähendab energiatõhususe direktiivi muudatusettepaneku raames kodumajapidamise puudulikku juurdepääsu põhilistele energiateenustele, mis on aluseks inimväärsele elatustasemele ja tervisele, sealhulgas piisavale soojusele, jahutusele, valgustusele ja seadmete kasutamiseks vajalikule energiale asjaomase riigi kontekstis, olemasoleva sotsiaalpoliitika ja muude asjakohaste poliitikameetmete korral30. Energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on energiaostuvõimetu isik defineeritud läbi sotsiaalhoolekande seaduse. Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära31. Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest. 30 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN 31 Energiamajanduse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv#para2  TOIMETULEKUTOETUST SAANUTE HULK MAAKONNITI 2020. AASTAL, % Võru maakond; Harju maakond; 2,43% Tallinn; 0,89% 1,27% Viljandi maakond; 1,18% Hiiu maakond; 3,83% Valga maakond; 3,31% Ida-Viru maakond; 1,86% Tartu maakond; 1,09% Jõgeva maakond; Saare maakond; 0,95% 1,01% Järva maakond; 1,36% Rapla maakond; 3,27% Lääne maakond; 1,88% Pärnu maakond; Lääne-Viru 1,61% Põlva maakond; maakond; 1,74% 2,26% Kui elanikele on tagatud võimekus hoida kodu soojana ja mõistlikud energiakulud (kodumajapidamises nt elekter, gaas, puitkütused), mõjutavad energiaostuvõimetust kõige enam inimeste sissetulekud ja muude väljaminekute osakaal sissetulekutest. Sellistel juhtudel saab energiaostuvõimetust kõige rohkem vähendada läbi sotsiaalpoliitiliste otsuste, mis toovad kaasa elanikkonna vaesuse vähenemise (absoluutne32 ja suhteline33 vaesus). Kõige rohkem kannatavad vaesuse all vanemaealised, töötud või muul põhjusel vähem kindlustatud isikud, kellele energiatõhususe meetmete suunamine ei pruugi tuua kaasa soovitud efekti. Näiteks rekonstrueerimise puhul vähendame küll nende inimeste kulutusi energiale, kuid asendame need teist liiki kuludega nagu pangalaenu maksed või remondifond. Selle olukorra leevendamiseks sobivad kõige paremini sihitud toetused (näiteks toimetulekutoetus34) Energiatõhususmeetmete kaudu üksikisikute toetamine on tunduvalt keerulisem ja halduskoormavam, sest õiguslikus tähenduses on Eestis iga korterelamu ka korteriühistu, mis on juriidiline isik (laenu ja toetust saab ühistu). Iga isiku sissetulekute hindamine ja jälgimine paralleelselt sotsiaalsüsteemiga nii riiklikul kui ka omavalitsuse tasandil ei ole mõistlik, mistõttu pooldame horisontaalsemat lähenemist. 32 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/absoluutne-vaesus 33 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus 34 Sotsiaalhoolekandeseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv, tänase süsteemi põhjal ei saa siiski anda toetust eramute haldamise sh remondiga seotud kuludele, ega renoveerimislaenu tagasimakseteks EU Energy Poverty Observatory (EPOV) tõdes oma raportis, et Eesti elanike võimetus hoida oma kodu soojana oli rohkem kui kolm korda väiksem Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Raport toob ühe energiaostuvõimetuse vähesuse põhjusena välja ka Eesti energiahindade madala määra.35 Eurostati andmete põhjal ei suuda Eestis 2,5% elanikkonnast hoida oma kodu piisavalt soojana, samas kui Euroopa Liidu keskmine tase on 6,9%. Kommunaalarvete võlglaste osakaal on Eestis 7,2%, Euroopa Liidus keskmiselt aga 6,2%. Näeme, et seni on Eestis energiaostuvõimetute arv olnud madal, mis aga võib energiahindade hüppelisel ja pideva kasvamise tulemusel kiiresti võib muutuda. Kuna energiaostuvõimetuse üheks võimalikuks põhjuseks saavad olla ka kõrged energia hinnad, peame oluliseks sh kliimaeesmärkide täitmisel võimaldada tarbijatel soetada oma põhivajaduste katmiseks vajalikku energiat taskukohase hinnaga. Tarbijate energiaostuvõime tagamiseks peame oluliseks taastuvenergia osakaalu suurendamist, energiatõhususe parandamist, energia säästlikumat tarbimist ja nõrgimate energiaostuvõimetute inimeste abistamist sotsiaalvaldkonna meetmete kaudu. Kliimaeesmärkide täitmine eeldab, et paljud energiat tarbivad sektorid tuleb elektrifitseerida, kuna elektri paindlikus võimaldab seda lihtsalt ja piisavas mahus roheliselt toota, kuid elektrit tarbivad seadmed on reeglina ka tõhusamad kui fossiilseid kütuseid tarbivad alternatiivid. Suur nõudlus elektri vastu tõstab elektri hinda lõpptarbijale, mida saab aga leevendada läbi odavat elektrit turule tootvate taastuvenergia tootmisüksuste rajamise (näiteks tuule- ja päikeseenergia), aga ka tarbimise nõudluse vähendamise teel. Elektri tarbimise ülemääraselt suurt kasvu pikaajaliselt saab ära hoida energiatõhususe suurendamisel kõigis sektorites, aga ka tarbija energiasäästlikum käitumine ning teadlik tarbimine. Elektri tarbimise lühiajalise nõudluse kasvu aitab aga tasandada paindlikkusteenuste turu välja arendamine Eestis. Elektri tarbimine suureneb erinevate prognooside kohaselt kliimaeesmärke täites paratamatult, kuid elektri taastuvatest allikatest tootmine ja võimalikult tõhusalt ning säästlikult tarbimine loovad eeldused elektrihinda mõistlikul tasemel hoidmiseks. Energiatõhususe suurendamine näiteks transpordi sektori elektrifitseerimisel suurendab küll nõudlust elektri järele, kuid vähendab tarbijate kulusid palju kallimatele ja ebatõhusamatele alternatiividele. Lisaks energiahindadele mõjutab energiaostuvõimetust liigne energiatarbimine ebatõhusate seadmete, hoonete või tarbija teadmatuse tõttu. Näiteks satuvad energiaostuvõimetuse riski elanikud, kes elavad piirkonnas, kus pole võimalik saada laenu elukoha renoveerimiseks või elanikkonna sissetulekud on renoveerimiseks liiga madalad. Hoone renoveerimata jätmisega võivad kaasneda ka energiaostuvõimetusega mitteseotud kulud, nagu vajadus hoone kahjustunud konstruktsioonide remontimiseks või hoopis kaudsed mõjud inimese tervisele, mis kehva sisekliima ja näiteks sellega kaasneda võivast hallitusest tekkida võivad. Energiatõhususe direktiivi muutmisettepaneku artikkel 8 seab riigile kohustuse töötada välja, mõõta ja raporteerida energiaostuvõimetute isikute seas saavutatud energiasäästu. Võttes aluseks Eesti määratluse järgi 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustas energiaostuvõimetute isikute arv 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest36. Nendel isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust sealjuures energiakulude tasumiseks. Arvestades energiaostuvõimetuse madalat määra Eestis, ei poolda me kohustust eraldi energiaostuvõimetute seas energiasäästu saavutamist raporteerida, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks, välistades 35 Member State Report Estonia - https://www.energypoverty.eu/sites/default/files/downloads/observatory- documents/20-06/extended_member_state_report_-_estonia.pdf 36 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimeste arvu suhe rahvaarvu. võimaluse võtta arvesse meetmete väljatöötamisel konkreetsemaid valdkondlike indikaatoreid. Sellegipoolest me toetame vähemkindlustatud elanikele energiatõhususe meetmete suunamist, võttes aluseks valdkondlikud indikaatorid, näiteks energiatõhusate sotsiaalmajade arv või energiasäästu meetmete suunamine piirkondadesse, kus piirkondlike erisuste (nt sissetulekud, keskmine kinnisvara väärtus, hajaasustus) tõttu pole võimalik saada osa energiatõhususe meetmetest. Näeme vajadust hoida täiendavat raporteerimist minimaalsel tasemel. 4. Pooldame energiaauditi kohustuse määramist ettevõtete energiatarbimise mahu kriteeriumi alusel, kuid näeme vajadust täiendava paindlikkuse järele. Teeme ettepaneku võimaldada riigil ise määratleda lävendid, mille alusel energiaauditi kohustus ettevõttele seatakse. Parima lähenemisena näeme Eesti näitel kohustuse seadmist elektri- ja gaasitarbimise põhjal. Energiaauditi kohustus peab olema seatud energiatarbimise lävendit ületavale ettevõttele, mitte kogu kontsernile, kuhu ettevõte võib kuuluda. Selgitus: Energiatõhususe direktiivi muudatus teeb ettepaneku energiaauditi kohustus määrata kitsalt ettevõtete energiatarbimisele tuginedes. Ettevõtted, mis tarbivad energiat aastas 10 TJ kuni 100 TJ, on kohustatud viima läbi energiaauditi kord nelja aasta jooksul. Ettevõtted, mis tarbivad aastas rohkem kui 100 TJ energiat, on kohustatud ettevõttes rakendama energiajuhtimissüsteemi. Selline lähenemine suurendab seniste kohuslaste nimekirja Eestis tänaselt 154-lt ligikaudu 803- le37 ehk rohkem kui 5 korda. Eestis on vahemikus 10 TJ kuni 100 TJ aastas energiat tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 676 ja aastas üle 100 TJ tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 126. Muudatusettepaneku kohaselt oleks seega auditikohuslasti ettevõtteid 676 ja energiajuhtimissüsteemi kohuslasi 126. Euroopa Investeerimispanga 2020. aastal avaldatud raport38 tõdeb, et Eestis investeerivad ettevõtted energiatõhususse Euroopa keskmisega võrreldes vähem. Samuti kui Euroopas on ettevõtete kasutuses olevatest hoonetest kaks viiest on energiatõhusad, siis Eestis on energiatõhus üks hoone viiest. Raport tõdeb, et energiatõhususse investeerivad ennekõike ettevõtted, mille energiakulud on suuremad või mis on läbi viinud energiaauditi. Ühe takistusena on Eesti puhul välja toodud energiatõhususse investeerimisel oskuste ja teadmiste vähesust. IEA raport Eesti kohta39 leiab, et tööstuse energiatarbimine on olnud langustrendis, kuid sellegipoolest leidub energiatõhususe potentsiaali eriti puidu-, paberi- ja toiduainesektoris, kaevandamises ja ehitusmaterjalide sektoris. Euroopa Komisjoni mõjuhinnang40 prognoosis liikmesriikide halduskoormuse vähenemist, kuid Eesti näitel halduskoormus kasvab. Auditi kohuslaste kasv toob kaasa ka suurema nõudluse ettevõtete energiaaudititele, misläbi kasvab auditite hind ja tekib suurem nõudlus audiitorite järele, kuid eeldatavasti turutõrget audiitorite puuduse tõttu ei teki, vaid näeme võimalust audiitorite nõudeid hakata diferentseerima läbi ettevõtte tegevusala, lubades seeläbi 37 Statistikaameti indikatiivne hinnang 38 Going green Who is investing in energy efficiency and why it matters June 2020, Euroopa Investeerimispank - https://www.eib.org/en/publications/who-is-investing-in-energy-efficiency.htm 39 ENERGY POLICIES OF IEA COUNTRIES 2019 Review Estonia - https://iea.blob.core.windows.net/assets/21965e0d-c9a9-4617-b1ad-5b4539d91ad7/Estonia_2019_Review.pdf 40 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT REPORT Accompanying the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on energy efficiency (recast) - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0405 näiteks ettevõtetes, kus energiat tarbivad põhiliselt hooned, viia energiaaudit läbi hoonete energiatõhususe auditile spetsialiseerunud eksperdi poolt. Näeme, et on vajalikud täiendavad ressursimahukad digi- ja andmekorje arendused auditikohuslaste määramiseks. Teistpidi annab ettevõtete põhine tarbimisandmete kogumine suure panuse energiasektori digitaliseerimisse, võimaldades ettevõtetel võtta osa näiteks nii paindlikkusteenuste kui päritolutunnistuste turust. Lähtudes Eesti ettevõtluse energiatõhususe potentsiaalist, peame oluliseks ettevõtetes energiaauditite läbiviimist, kuid näeme, et energiatõhususe saavutamine, sealjuures energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide läbiviimine peab lähtuma kulutõhususe põhimõttest. Eeldades, et energiaauditi tulemusel tuvastatakse ettevõttes kulutõhusa energiasäästu potentsiaal vähemalt 5% mahus, hoiab ettevõte aastas kokku rohkem kui 10 tuh.€41 energiakuludelt, mis eeldatavasti muudab energiaauditi ettevõttes, mille energiatarbimine on 10 TJ, kulutõhusaks. Tänaseks läbiviidud energiaauditite põhjal näeme, et ettevõtte keskmine energiasäästupotentsiaal on ligikaudu 9%, kuid kõigi nende investeeringute puhul pole sellegipoolest tegemist kulutõhusate investeeringutega. Kuna energiaauditite läbiviimine ettevõtetes, kus energiatarbimine on suur, on energiaaudit ja energiajuhtimissüsteem suure tõenäosusega kulutõhus, pooldame auditi kohustuse seadmisel ühe indikaatorina energiatarbimise arvestamist. Selleks, et tagada andmete automatiseeritus ja vältida halduskoormuse kasvamist, on oluline võimalikult suurel määral kasutada olemasolevaid digilahendusi. Kitsalt energiatarbimise põhjal kohustuse seadmisel näeme suuremaid takistusi andmete kogumisel. Täna koondame Eestis elektri- ja gaasitarbimised kesksesse andmebaasi42, mille andmete kasutamine lihtsustaks energiaauditi ja - juhtimissüsteemide kohustuse seadmist ning muudaks selle läbipaistvamaks. Ühe võimalusena näeme ettevõtete energiaauditi ja -juhtimissüsteemi kohustuse seadmise suure elektri- ja gaasitarbimisega ettevõtetele. Leiame, et sellise lähenemise tulemusena suureneb Eestis energiaauditikohuslaste arv ligikaudu 3 korda. Näeme energiaauditi kohustuse seadmisel vajadust lähtuda konkreetse ettevõtte näitajatest, võtmata arvesse kontserni summaarseid näitajaid. Selline lähenemine lihtsustaks auditi kohustuse määramist ja auditi läbiviimist ettevõtetes, võimaldades meetmeid suunata suurima potentsiaaliga tarbijatele. Ühe energiaauditi kohustuse halduskoormuse vähendamise võimalusena näeme energiaauditi läbiviimise kohustuse välba tõstmist 4 aasta pealt 5 aasta peale. Täna tuleb ettevõttel teostada energiaaudit kord nelja aasta jooksul. Tihtilugu nelja aasta jooksul ei muutu ettevõtete struktuur sellisel määral, et uue auditi läbiviimine oleks põhjendatud. Eesmärki täidaks samal viisil ka auditi kord 5 aasta jooksul teostamine. Selle muudatuse tulemusena väldiksime Eesti näitel halduskoormuse ülemäärast kasvamist, samas tagades energiaaudiitoritele pideva töövoo ja vältides energiaauditite ebamõistlikku hinnakasvu. Andmete kogumise lihtsustamiseks ja riigipõhise lähenemise säilitamiseks on mõistlik kohustuse seadmisel vaadelda üksnes riigis asuvat energiatarbimist ja ettevõtteid konkreetselt neid iseloomustavate näitajate põhjal, näitajaid konsolideerimata ja kohustust suure tarbimisega ettevõttelt tervele kontsernile laiendamata. Energiajuhtimissüsteemi ja -auditi kohustuse seadmisel on ülimalt oluline võimaldada ettevõttel koondada sarnased tegevuskohad või energiatarbijad, seeläbi vältides ebamõistlikku halduskoormust. Näiteks ettevõte, millele 41 Ligikaudne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna arvutus. 42 https://www.estfeed.eu/ kuulub 50 sarnast hoonet, peab saama energiatarbimist seirata hoonetes komplekselt ja energiajuhtimissüsteemi uuendamisel kasutada valimi koostamise meetodit43. Kohustuse muutmisel tuleb kohuslaste määramine tänase olukorraga võrreldes muuta läbipaistvamaks ja selgemaks, pidades silmas nii energiatarbimise tõhustamise eesmärki, aga ka vajadust hoida nii riigi kui ettevõtete halduskoormus minimaalsel tasemel. Näeme auditikohustuse määramisel vajadust täiendava paindlikkuse järele, lubades liikmesriikidel ise määrata täpsemad indikaatorid, mille alusel ettevõtted kohustuse alla kuuluksid – olgu selleks kas ettevõtete energiatarbimine, energiakulud või kohustuse määramine kindlat liiki tarbimise põhjal. Eesti näitel sobiks ennekõike auditi kohustuse määramine elektri- ja gaasitarbimise põhjal, kuna seda toetavad juba tänased digi- ja andmekorjesüsteemid. 5. Eelistame kohustuse seadmist iga-aastaselt renoveerida 3% hoonete köetavast netopinnast avaliku sektori asemel valitsussektori hoonetele. Peame vajalikuks renoveerimise eesmärgi täitmisel tagada täiendav paindlikkus ennekõike eelnevate aastate eesmärgist suuremat renoveerimise mahtu kanda edasi järgnevate aastate eesmärkide täitmiseks ja võtta renoveerimise mahu arvestusse ka kasutusest väljaviidavate hoonete põrandapind. Samuti soovime paindlikkust ajaloolistele hoonetele energiatõhususe nõuete seadmisel, eesmärgiga säilitada nende kultuuriväärtus. Selgitus: Energiatõhususe direktiiv muudatusettepanek kohustab tervet avalikku sektorit renoveerima igal aastal 3% avaliku sektori hoonete köetavast netopinnast liginullenergia hoone nõuetele vastavaks (kohustus laiendatakse keskvalitsuselt kogu avalikule sektorile). Avaliku sektori defineerimisel on direktiivi ettepanekus viidatud riigihangete direktiivile 2014/24/EL (avaliku sektori hankijad44). Avaliku sektori hankija määratleb ka riigihangete seaduse paragrahv 545. Eestis on avalik sektor jagatud kaheks – valitsussektor ja muu avalik sektor46. Valitsussektor jaguneb veel omakorda kolmeks - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid47. Riigikontrolli aruandes48 on 2018. aastal keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise kohustuse täitjana toodud välja 46 keskvalitsuse asutust. Rahandusministeeriumi veebis avalikult kättesaadav nimekiri49 avaliku sektorite asutustest haldusalade kaupa koondab 2 658 avaliku sektori asutust. Võttes aluseks Rahandusministeeriumi veebis kättesaadava nimekirja, suureneb direktiivi ettepaneku põhjal hoonete rekonstrueerimise kohustuse alla kuuluvate asutuste 43 Sarnaselt keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemile (EMAS). Komisjoni otsus (EL) 2017/2285 - https://eur- lex.europa.eu/eli/dec/2017/2285/oj?locale=et 44 Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused direktiivi 2014/24/EU art 2 tähenduses. 45 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv#para5 46 Riigihaldus, Rahandusministeerium - https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 47 Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia, https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed =y 48 „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus Kui energiatõhusad on avaliku sektori hooned?“ - Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 24. mai 2018 49 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus nimekiri 46-lt 2658-le, ehk 58 korda. Seevastu ei oma paljud asutused hooneid vaid asuvad üüripinnal, mistõttu tegelik mõjutatud asutuste nimekiri on väiksem. Rekonstrueerimise kohustust laiendatakse kõigile köetavatele hoonetele, võttes välja senised erandid kultuurimälestistele ja riigikaitse objektidele. Rekonstrueerimise kohustuse alla kuuluvad eelnõu kohaselt ka kohalike omavalitsuste hooned, mida hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia50 kohaselt on aastaks 2050, vaja renoveerida ligikaudu 4 mln m2. Arvestades lisaks kultuurimälestisi ja muu avaliku sektori hooneid, suureneb renoveerimise uue kohustuse prognoositav maht veelgi. Oluline on siinkohal märkida seda, et seades renoveerimise baasiks 2024. aasta hooned, mis ei vasta liginullenergiahoonete nõuetele, tuleb 2030. aastaks liginullenergiahoone nõuetele vastavaks renoveerida 21% hoonete pinnast ja 2050. aastaks 81% hoonete pinnast, mis jätab riigile otsustusvabaduse ise valida hooned, mis eesmärgi täitmisse panustavad (näiteks on võimalik mitterenoveeritava 19% pinna sisse arvata kultuurimälestised ning jätta need liginullenergia standardile vastavaks renoveerimata). Samuti mõjub kohustuse täitmist asjaolu, et kohustuse alla kuuluvad hooned, mis ei vasta 2024. aastal renoveeritava hoone liginullenergia nõuetele, nõuetele vastavad hooned saab nimekirjast välja arvata. Eesti näitel on kulutõhus liginullenergiahoone renoveerimisel energiaklass C, mistõttu näeme, et direktiivi muudatus ei tohiks tuua kaasa täiendust täna kehtivatele renoveerimise nõuetele51. Kuna liginullenergiahoone määratlemine on plaanitud kliimapaketi järgmises etapis, siis pole tänasel päeval kindlalt teada, kuidas mõiste hoonete energiatõhususe direktiivis (EPBD) lõplikult määratletakse. Keskne ülevaade kogu avaliku sektori (sh valitsussektor ja muu avalik sektor) hooneportfellist puudub, mistõttu pole võimalik täpselt hinnata, kui suureks võib hoonete renoveerimise kohustuse alla kuuluvate hoonete põrandapind kujuneda. Piiritledes kohustust üksnes valitsussektori hoonetele, võib renoveerimise kohustuse alla kuuluv põrandapind suureneda ligikaudu 6 korda. Eelistame kohustuse seadmist iga-aastaselt renoveerida 3% köetavate hoonete netopinnast avalikult sektorilt kitsamalt valitsussektori hoonetele. Peame vajalikuks renoveerimise eesmärgi täitmisel tagada täiendav paindlikkus nt eelnevate aastate eesmärgist suuremat renoveerimise mahtu kanda edasi järgnevate aastate eesmärkide täitmiseks ja võtta renoveerimise mahu arvestusse ka kasutusest väljaviidavate hoonete põrandapind. Enamike renoveerimist vajavate hoonete puhul on tegemist haridus-, teadus- ja huviasutuste hoonetega, büroohoonetega, haiglatega ja kaitseväe ning sotsiaalvaldkonna eluhoonetega. 2014-2020. aastatel täitis Eesti 3% keskvalitsuse hoonete renoveerimise kohustuse, ka kohalike omavalitsuste renoveerimise maht ületas 3% määra. Siiski näeme, et täna plaanitud toetusmeetmed pole piisavad 2024. - 2030. aastatel sihttaseme täitmiseks ning suure tõenäosusega on vajadus kaasata täiendavat rahastust või töötada välja muid meetmeid avaliku sektori hoonete renoveerimise kiirendamiseks. Võttes ligikaudseks eelduseks hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia põhjal, et keskvalitsuse omandis olevatest köetavate hoonete pinnast vajab renoveerimist kokku 0,9 mln m2 (tegelik pind on suurem) ja kohalike omavalitsuste omandis olevatest köetavate hoonete pinnast 4 mln m2 on vaja keskvalitsuse hoonete renoveerimisse nn 3% kriteeriumi täitmiseks suunata 2024. - 2030. perioodil rahastust ca 113 mln € ja kohalike omavalitsuste omandis olevate hoonete rekonstrueerimiseks 504 mln €. Prognoositav rahastus Euroopa Liidu fondidest ja heitetasudest katab rahastusvajaduse eeldatavasti 36% ulatuses. Võttes arvestusse lisaks ka muinsuskaitse all olevad hooned, 50 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia – https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 51 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna hinnang keskvalitsuse ettevõtete omandisse kuuluvad hooned ja renoveerimise hinna kasvu, suureneb renoveerimise rahastusvajadus veelgi. Renoveerimise vajadus tuleb katta asutuste Euroopa Liidu fondidest, heitetasudest ja/või riigi ning kohalike omavalitsuste eelarvetest, samuti on otstarbekas kaaluda laene jm tulevase energiakasutusega seotavaid finantsinstrumente. Pooldame hoonete renoveerimise eesmärgi laiendamist ka ajaloolise väärtusega hoonetele, kuid oluline on sellistele hoonetele erisugused energiatõhususe nõuded seada, eesmärgiga säilitada nende ajastule kohane välimus (nt pole ajaloolise väärusega hoonetel või hoonetes tihtilugu võimalik kasutada omatoodetud energiat). Ühetaolised nõuded kõigele ohustaks kultuuriväärtusega hoonete väljanägemist ning tingimuste paindlikkus on oluline ka seetõttu, et avalikul sektoril säiliks huvi nende hoonete rekonstrueerimise vastu ja vältimaks võimalikku müügisurvet, kus muinsuskaitse seadusest tulenev säilitamiskohustus lükatakse erasektorile. Kultuuriväärtusega hoonete hoidmine avaliku sektori kasutuses on ajalooline traditsioon ning selle jätkamine tagab neile ka avalikkuse juurdepääsu. 6. Eelistame kohustuse seadmist vähendada iga-aastaselt 1,7% energiatarbimist avaliku sektori asemel valitsussektori asutustele ja selle eesmärgi seadmist mittesiduvana, et lihtsustada energiatõhususe eesmärkide seiramist. Näeme vajadust täiendava paindlikkuse järele ennekõike määrata energia säästmise eesmärgi aluseks võetud energiatarbimine mitme aasta keskmise tarbimismahu alusel. Pooldame energiatõhususe nõuete arvestamist riigihangete läbiviimisel, kuid leiame, et antud nõuded peavad olema võimalikult lihtsalt ning üheselt mõistetavalt määratletud. Selgitus: Energiatõhususe direktiiv muudatusettepanek kohustab avalikku sektorit vähendama igal aastal energiatarbimist52 1,7% võrreldes baasaastaga (tegemist on uue eesmärgiga). Avaliku sektori defineerimisel on viidatud riigihangete direktiivile 2014/24/EL (avaliku sektori hankijad53). Avaliku sektori hankija määratleb ka riigihangete seaduse paragrahv 554. Eestis on avalik sektor üldjoones jagatud kaheks – valitsussektor ja muu avalik sektor55. Valitsussektor jaguneb veel omakorda kolmeks - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid56. Valitsussektor tarbib esialgsel hinnangul ca 2,1 TWh energiat57, moodustades Eesti energia lõpptarbimisest ligikaudu 6%. Avaliku sektori energiatarbimisest ligikaudu 70-80% on tarbitud hoonetes (hoonete küte ja elekter, seadmete elekter) ja 20-30% on tarbitud transpordikütusena. Oluliselt tarbivad energiat haridusasutused, riigikaitse ja politsei, tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekandeasutused, tänavavalgustus, kultuuriasutused ja ühistransport. Lisaks lisandub juurde muu avalik sektor (riigi ja teiste valitsussektori liikmete 52 Sealhulgas transport, avalikud hooned, tervishoid, ruumiline planeerimine, veemajandus ja reoveepuhastus, kanalisatsioon ja veepuhastus, jäätmekäitlus, kaugküte ja -jahutus, energia jaotamine, tarnimine ja ladustamine, avalik valgustus, infrastruktuuri kavandamine. 53 Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused direktiivi 2014/24/EU art 2 tähenduses. 54 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv#para5 55 Riigihaldus, Rahandusministeerium - https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 56 Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia, https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed =y 57 Tuletatud eeldatavate keskmiste energiahindade (Statistikaameti info) ja avaliku sektori energiakulude (Rahandusministeeriumi info) osalusega kaupu ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted58,, kokku 202 ettevõtet) energia tarbimine. Oluliste tarbijatena saab välja tuua transporditeenuste, majutuse, aga ka muude teenuste osutajad (veevarustus, soojus/jahutus, energeetika). Kui kohustus igal aastal vähendada valiku sektori energiatarbimist 1,7% kohaldub riigile alates 2024. aastast, tähendab see, et 2030. aastal peab avaliku sektori energiatarbimine olema vähenenud 11,9% ja 2050. aastaks 45,9%. Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid liikmesriigid kohustuste täitmiseks luua avaliku sektori asutuste andmebaasi, mis hõlmaks ka nende aastast energiatarbimist59. Avaliku sektori roll energiatõhususe valdkonnas on oluline. Avalikul sektoril on võimalus piloteerida ja teostada nutikaid energiatõhususe lahendusi ja võtta energiajuhtimisel kasutusele digilahendused. Avaliku sektori poolt ellu viidud lahendused ja innovaatiliste energiatõhususe lepingute ning rahastusmudelite rakendamine võib erasektoris avaliku sektori eeskujul rakendama parimaid ja kulutõhusamaid lahendusi. Eelistame eesmärki vähendada avalikus sektoris energiatarbimist iga-aastaselt 1,7% seadmist soovituslikuna. Näeme kohustuse täitmisel vajadust täiendava paindlikkuse järele. Näiteks kehtestades üleminekuperioodi riigisiseste andmekorje ja digiplatvormide välja arendamiseks võimaldada riikidele üleminekuaega, mis võimaldaks kohustuse täitmisel võtta kasutusele digilahendused, seeläbi välistades ebamõistlikku töökoormuse kasvamist. Samuti peame otstarbekaks välistada lahendused, mille korral enne digisüsteemide kasutuselevõttu tuleks uut mahukat seire- ja aruandluskohustust täita nö käsitsi (st väga töömahukalt ja kulukalt) ning peame vajalikuks ülemineku ajakava leppida kokku selliselt, et uuele aruandluskohustusele üleminek arvestaks usaldusväärsete ja töökindlate digilahenduste kasutuselevõtu ajaga. Samuti näeme ühe olulise paindlikkuse vajadusena määrata energia säästmise eesmärgi aluseks võetud energiatarbimine mitme aasta keskmise tarbimismahu alusel ning paindlikkust säästukohustuse jaotus aastate lõikes liikmesriikidel ise määrata või arvestada mitmeaastaste perioodide keskmisena (on aastaid, kus energiatarbimine langeb rohkem ja mõnel aastal jällegi vähemal määral) eeldusel, et 2030. aastaks saavutatakse lõppeesmärk. Avalikule sektorile tarbimise kohustusliku ülemmäära seadmisel näeme selle võimaliku negatiivset mõju avaliku sektori teenuste kvaliteedile, juhuks kui teenuste osutamiseks vajaminevat energiatarbimist tuleks energia säästmise eesmärgi vaates ebamõistlikult piirata (pidades mh silmas järkjärgulist üleminekut avalike teenuste digilahenduste kaudu osutamisele, mis võib nendega seotud energiatarvet esialgu lühiajaliselt ka suurendada). Samuti võib eesmärgi sellisel viisil seadmine avalikule sektorile panna piirid ette uute teenuste või ettevõtluse turul osalemisele ja suunata avalikku sektorit sihttasemete saavutamiseks hooneid erastama ning teenuseid erasektorilt sisse ostma, mis aga ei pruugi olla ei kulutõhus ega aidata kaasa energiatõhususe edendamisele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Oluline on avalikus sektoris energiatarbimist seirata, kuid näeme, et avaliku sektori rekonstrueerimise ja tõhusate riigihangete nõuded katavad ära juba 70-80% avaliku sektori energiatarbimisest. Energia säästmise kohustus avalikule sektorile toob kaasa täiendava töökoormuse avaliku sektori energiasäästu meetmete aruandlusvajaduse näol. Eelistame direktiivis avaliku sektori defineerimist kitsamas tähenduses, keskendudes eelkõige valitsussektorile. Avaliku sektori kitsam määratlemine muudab nii keskvalitsuse kui 58 Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia, https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed =y 59 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN ka kohalike omavalitsuste tasandil eesmärkide täitjate piiritlemise ning energiatarbimise mõõtmise hõlpsamini hallatavaks. Energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek kohustab rakendama avaliku sektori riigihangetes energiatõhususe nõudeid alates paika pandud maksumuse piiridest60 (kohustus pannakse kogu avalikule sektori61 ja võrgustikusektori hankijatele62). Pooldame energiatõhususe nõuete arvestamist kõrge maksumusega riigihangete läbiviimisel. Avaliku sektori hangetes energiatõhususe arvestamine toob eeldatavasti vähemalt mõneks ajaks kaasa hangete potentsiaalse kallinemise, läbiviimise keerukuse ja töökoormuse kasvu. Selle leevendamiseks näeme vajadust nii Euroopa Komisjoni kui riigi poolt välja töötada üheselt mõistetavaid juhiseid, indikaatoreid ja metoodikaid energiatõhususe tingimuste ja kriteeriumite seadmiseks riigihangetes, nõustada avaliku sektori ning võrgustikusektori hankijaid täiendavate kriteeriumide kasutuselevõtul ning levitada häid kogemusi ja praktikaid. Samas toob senisest oluliselt suuremale arvule asutustele uue kohustuse seadmine kaasa vajaduse nii nende asutuste kui hankijate koolitamiseks ja nõustamiseks. 7. Energiasäästukohustuse täitmisel on vaja luua täiendav paindlikkus energiasäästu arvutamisel ja vältida lisanduvate nõuete kehtestamist energiasäästu arvestamisele. Riikliku energiasäästu kohustuse ligi kahekordne tõus 2024. aastast on Eesti jaoks liiga ambitsioonikas ja selle täitmine pole välja pakutud ajaraamis teostatav, mistõttu 60 Energiatõhususe nõuetega tuleb arvestada riigihangetes, mis ületavad järgnevad lävendid: 2014/23/EL alusel Kontsessioonilepingu maksumus ületab 5 350 000 € (2014/23/EL art 8); 2014/24/EL art 4 alusel:  5 350 000 eurot ◄ ehitustööde riigihankelepingute puhul;  139 000 eurot ◄ keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste valiku riigihankelepingute puhul ning selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul; riigikaitse valdkonna avaliku sektori hankijate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes selliste lepingute suhtes, mis hõlmavad III lisas loetletud tooteid;  214 000 eurot ◄ keskvalitsusest madalama tasandi hankijate sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ning selliste avaliku sektori hankijate korraldatavate ideekonkursside puhul. See piirmäär kehtib ka riigikaitse valdkonnas tegutsevate keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade riigihankelepingute puhul, kui need lepingud hõlmavad III lisas loetlemata tooteid;  750 000 eurot XIV lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste riigihankelepingute puhul. 2014/25/EL art 15 alusel:  428 000 eurot ◄ asjade ja teenuste hankelepingute ning ideekonkursside puhul;  5 350 000 eurot ◄ ehitustööde hankelepingute puhul;  1 000 000 eurot XVII lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul. 61 Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused (2014/24/EU art 2). 62 Võrgustiku sektori hankijad“ – võrgustiku sektori hankijad, nagu on määratletud direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL. Riigihangete seaduses on võrgustikusektori hankija kirjeldatud järgmiselt: Võrgustikusektori hankija on tegutsemisel võrgustikusektoris: 1) avaliku sektori hankija; 2) isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud; 3) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega.  pooldame energiasäästukohustuse tõusu alates 2028. aastast või selle järk-järgulist kasvamist alates 2024. aastast, võimaldades riigile üleminekuaega täiendavate meetmete ja energiasäästusüsteemi väljatöötamiseks. Peame oluliseks võimaldada varasemalt rakendatud meetmete energiasäästu arvestada hilisematel perioodide kohustuse täitmiseks. Selgitus: Energiasäästukohustuse eesmärk on liikmesriike suunata töötama välja ja rakendama täiendavaid energiatõhusust ja -säästmist edendavaid meetmeid ning suunata lõpptarbijaid lisaks Euroopa Liidu nõuetele või tarbija enda tegevusele täiendavalt energiatarbimist tõhustama ja säästma. Eesti on seni oma eesmärgi täitnud põhiliselt läbi täiendava energiamaksustamise. Lisaks energiamaksustamisele on rakendatud ka toetusmeetmeid nagu korterelamute renoveerimine ja tööstuste ressursitõhususse investeerimine. Energiasäästukohustuse täitmisel saab arvesse võtta ainult täiendavalt riigi sekkumise tulemusel saavutatud energiasäästu. Kohustuse eesmärk on riiki suunama toetusrahastust ennekõike energiatõhususe meetmetesse, mistõttu jäävad tahaplaanile muud meetmed, mis kliimaeesmärke samuti täidavad. Näiteks pole energiasäästukohustuse täitmisel võtta arvesse biokütuste kasutamist edendavaid meetmeid, kuna selliste meetmete puhul energiatarbimine reeglina suureneb. Samuti on kohustuse eesmärk suunata riiki tarbijate teadlikkust tõstma, täiendavaid energiamaksusid seadma ja täiendavaid energiatõhususe nõudeid kõikides sektorites rakendama. Energiasäästukohustus vähendab suurel määral riigi paindlikkust ise valida parimad viisid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, kuna kohustab riiki teostama tegevusi eelkõige kitsastes valdkondades. Direktiivi muudatusettepanek tõstab riigi energiasäästukohustuse eesmärki, mis tõuseks perioodil 1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2030, 0,8%-lt aastas 1,5%-le aastas ehk perioodil 2021-2030, tõuseb kohustus 14 767 GWh-lt 21 446 GWh-le. Perioodil 2021-2030, peab liikmesriigi tegevuse tulemusena energia kogu lõpptarbimine vähenema või selle kasvu ära hoidma 8% (kumulatiivselt 44%) asemel summaarselt vähemalt 12,9% (kumulatiivselt 63,6%). Energiasäästu eesmärgi muutust visualiseerib allolev skeem: Eeldatav saavutatav sääst täna teadaolevate tegevuste (sh täiendavate tegevuste ehk nn with additional measures stsenaarium) põhjal perioodil 2021-2030 on 10 688 GWh63, mis moodustab uuest ambitsioonist 21 446 GWh-st 50%. Näeme, et tõusnud eesmärgi valguses tuleb Eestil suurel määral panustada täiendavate meetmete ja seiresüsteemide väljatöötamisse puudujääva 50% täitmiseks. Oluline on mainida, et Eestis pole varasemalt energiasäästukohustuse täitmiseks hinnatud transpordimeetmete mõju. Transpordimeetmete tulemusena saavutatud modaalnihke mõju energiatarbimisele ja säästu raporteerimisele on ennekõike keerukas hinnata, kuna arvesse võetavaid tegureid ja efekte on mitmeid (nt tagasilöögiefekt64 ning kattuvus muude meetmete ja poliitikate mõjudega, tarbimise muutus seoses tarbija jõukuse kasvamisega või võrdluseks võetud alternatiivsete liikumisviiside säästlikkuse paranemine). Renoveerimise tulemusena saavutatud energiasäästule omab olulist mõju renoveerimise kallinemine, mille tulemusena tegelik energiasääst võib jääda perioodi lõpus väiksemaks. Selleks, et täita 2021-2030 suurem energiasäästukohustus, on prognoosi kohaselt eeldatavasti vajalik energiasäästumeetmetesse suunata täiendavalt 2,6 mld €. Meetmeid on vajalik suunata renoveerimise toetamiseks, aga ka energiatõhususe investeeringutesse transpordis, tööstuses, põllumajanduses ning äri- ja avalikus sektoris, kuna need valdkonnad energiasäästukohustuse täitmisesse panustavad. Samuti on oluline tarbijate teadlikkuse tõstmine energia säästmise 63 Tegemist on indikatiivse hinnanguga. Energiasäästu arvutamist mõjutavad teistes EL õigusaktides FF55 raames vastuvõetud muudatused ja tegelikud meetmete mõjud pärast nende rakendamist. 64 tagasilöögiefekt - kui toote/teenuse suurenenud tõhusus ja sellega seotud kulude vähendamine toob kaasa selle suurenenud tarbimise, sest see on odavam. Nt. Säästlikuma sõiduki toomine võib tuua kaasa selle sõidukiga suuremal määral liikumise, mistõttu väheneb osaliselt saavutatud energiasäästu mõju. Tagasilöögiefekt võib olla ka kaudne, väljendudes tarbimise kaudu muudes valdkondades. https://ec.europa.eu/environment/eussd/pdf/rebound_effect_report.pdf võimalustest ja kaasnevatest hüvedest. Eesmärgi täitmine kitsalt läbi toetusmeetmete pole eeldatavasti teostatav ja vajalik võib olla kaaluda muid võimalusi nagu vabatahtlikud lepped65 või energiatõhususkohutuste süsteem66. Energiasäästukohustuse täitmiseks sh energiasäästu üksikmeetmetega, vabatahtlike lepingute ja energiatõhususkohustuste süsteemiga on teistes riikides välja töötatud eraldisesivad süsteemid ja määratud vastutavad ministeeriumite allasutused nt Soomes67, Lätis68 ja Leedus69. Sellegipoolest ei piisa selliste süsteemide rakendamisest üksinda eesmärkide täitmiseks (Soome täidab vabatahtlike energiatõhususe lepingute süsteemiga näiteks ligikaudu 50% oma säästukohustusest). Eestis on seni energiasäästu ja raporteerimise eest vastutanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond meetmete eest vastutavate rakendusasutuste sisendi põhjal, kuid uue ambitsiooni, nõuete ning meetmete väljatöötamise ja energiatõhususe teadlikkuse valguses võib tekkida ka Eestis vajadus määrata energiasäästu eesmärgi täitmist koordineeriv asutus või asutused, misläbi suureneb suurel määral Eestis avaliku sektori töökoormus. Seni pole Eestis olnud vajadust energiasäästu eesmärgi täitmisel täiendava ressursi kaasamist, kuna eesmärk on põhiliselt täidetud läbi maksumeetmete ja energiatõhususe toetusmeetmete, millest uue ambitsiooni valguses suure tõenäosusega enam ei piisa. Eesti indikatiivne võimekus energiasäästu kohustust perioodil 2021-2030 täita: Meetmed Kumulatiivne sääst Maksud70, GWh 7 135,0871 Hooned, GWh 1 626,42 Transport, GWh 1 419,62 Muud, GWh 1 518,55 KOKKU, GWh 11 699,68 Direktiivi tänane ettepanek tõstab ambitsiooni ja raporteerimise mahtu, kuid ei paku välja täiendavat paindlikkust, mistõttu näeme energiasäästukohustuse täitmisel vajadust luua riikidele täiendav paindlikkus energiasäästu arvutada. Energiasäästumeetmete rakendamine ja energiasäästu mõjude avaldumine ning kumuleerumine võtab aega, mistõttu leiame, et 65 Soome näitel hästi toimiv süsteem, kus turuosalised on vabatahtlikult võtnud eesmärgi energiat säästa ja seda raporteerida - https://energiatehokkuussopimukset2017-2025.fi/en/ 66 Energiatõhususkohustuste süsteem (EEOS) – riigid määravad kohustatud isikud energiatarnijate, energia- jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või -jaemüüjate seast. Antud isikud on kohustatud iga-aastaselt täitma neile seatud energiasäästu eesmärki lõpptarbija juures või tegema sissemakseid energiatõhususe fondi. (2019. aasta lõpu seisuga rakendasid Euroopas 16 riiki energiatõhususkohustuste süsteemi - https://ensmov.eu/snapshot-of-alternative-measures-in-europe-article-7-eed-as-of-end-2019/) 67 The Energy Authority - https://energiavirasto.fi/energiatehokkuus; Motiva Oy - https://www.motiva.fi/julkinen_sektori/energiatehokkuussopimukset 68 State Construction Control Bureau - https://www.bvkb.gov.lv/en/energy-efficiency 69 Lithuanian Energy Agency - https://www.ena.lt/pazangos-igyvendinant-eve-tikslus-ataskaita/ 70 Lähtutud on energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muudatusettepanekuid energiamaksude miinimummäärade tõstmiseks. Arvestamata on jäetud võimalik mõju mis kaasneb energiatõhususe direktiivi muudatusettepanekuga väljapakutud täiendavate nõuetega maksumeetmetest energiasäästu arvutamisele, kuna selle mõju pole hinnatav – kui riik oma maksusüsteemi ajakohasena hoiab, on maksud piisava mõjuga energiasäästu arvutamiseks, kuid maksumeede mis ei arvesta tarbija maksuvõimekuse ajas kasvamisega ja energiatarbimise keskkonnamõjuga, ei pruugi olla piisavalt oluline ja täiendav energiasäästukohustuse täitmiseks. 71 Arvutuses on arvestatud energiamaksustamise direktiivi miinimummäärade tõstmise plaani. Kui maksustamise miinimummäärasid ei tõsteta, võib maksude täiendav panus eesmärgi täitmisesse olla ligikaudu 2000 GWh. ambitsiooni tõstmine 2024. aastal on liiga järsk selle saavutamiseks. Pooldame ambitsiooni tõusu alates 2028. aastast, mille tulemusena jääb riigil aega uute meetmete ja skeemide välja ning sisse töötamiseks. Järgmise variandina eelistame ambitsiooni järk-järgulist kasvamist alates 2024. aastast (vt allolevas tabelis). Eesti näitel tähendab suurenev ambitsioon tänasest lähenemisest ja mõttemaailmast väljumist – eesmärgi täitmiseks võib olla vajalik energiatõhusus seada energiatarnijate ja -tarbijate kohustuseks, kuna ainuüksi toetustega eesmärgi täitmine pole tõenäoliselt võimalik. Energiatõhususe üheks suurimaks mõjutajaks on energia kõrge hind, mille energiatõhusust edendavat mõju energiasäästukohustuse täitmisel saab võtta arvesse juhul, kui riigi tegevuste tulemusel tõendatult tarbijate energiahind suureneb. Uute eesmärkide täitmiseks võib ühe lahendusena luua energiatõhususe tegevuste rahastamisele suunatud fondi, mille kaudu saaks rahastada energiatõhususe toetusi, laene ja käendusi hoonete ja tööstuse energiatõhususe investeeringute elluviimiseks. Teiste riikide näitel rahastatakse sellist fondi täiendavast energiatõhususe maksust, energiatõhususkohustuste süsteemi või vabatahtlike lepingute süsteemis osalejatelt ja energia tarnijatelt ning müüjatelt. Sellise fondi loomine on üks võimalike võimalusi energiasäästukohustuse täitmiseks ning sellele peavad eelnema põhjalikud analüüsid72. Näiteks ollakse Eestis loomas elamuinvesteeringute fondi. Erinevad alternatiivid ja nende mõjud energiasäästukohustusele: Aastane kohustus Kumulatiivne Kumulatiivne kohustus, Eeldav lisakulu kohustus,% GWh riigieelarvele, mld €73 2021-2023: 0,8%/a 2024-2030: 1,5%/a 63,6% 21 446 2,6 2021-2027: 0,8%/a 2028-2030: 1,5%/a 48,2% 16 199 1,4 2021-2023: 0,8%/a 2024-2025: 1%/a 54,4% 18 279 1,8 2026-2027: 1,2%/a 2028-2030: 1,5%/a Peame oluliseks võimaldada eelmistel perioodidel (2014-2020) teostatud üksikmeetmete mõju arvestada 2021-2030 perioodi energiasäästukohustuse täitmiseks, kui antud üksikmeetmed 2021-2030 perioodil mõju avaldavad. Näiteks hoonete renoveerimine on pikaajaline meede, mille tulemusena jätkub energiasääst kuni 30 aastat. Samuti näeme vajadust energiasäästu 72 Selle ja teiste lahenduste analüüsiks oleme esitanud Komisjonile taotluse TSI (Technical Support Instrument) meetmest. 73 Eeldusel, et toetusmeetmete kõrval rakendatakse ka muid säästumeetmeid nagu energiatõhususkohustuste süsteem ja maksumeetmed. Mida suurem on seatud eesmärk, seda kallimaks osutub ühe ühiku säästu saavutamine. täiendavuse nõude74 leevendamiseks, et vähendada liikmesriikide halduskoormust (näiteks arvestada ainult Euroopa Liidu õigusaktide otsest mõju energiasäästukohustuse täitmisele, välistades kaudsete mõjude arvestamise vajaduse sh hoonete ja transpordi loodava heitkoguste süsteemi mõju välistamine kitsalt ainult maksumeetmete energiasäästu hindamisel). Me ei poolda energiasäästukohustuse täitmisel täiendava raporteerimiskohustuste ja energiasäästu arvestamise nõuete seadmist (sh maksumeetmete arvestamise täiendavad nõuded ja fossiilseid kütuseid kasutavate tehnoloogiate välistamine) energiasäästu arvutamisel. Energiakasutuse tõhustamine on ennekõike oluline valdkondades, kus kasutatakse fossiilseid kütuseid. Eesti energia lõpptarbimine on Euroopa Liidu suurima tarbijaga võrreldes 74 korda väiksem ja moodustab Euroopa Liidu lõpptarbimisest 0,3%75. Sellegipoolest on liikmesriikidele võrdsetel alustel seatud energiasäästukohustuse täitmisel energiasäästu arvutamise, mõõtmise, raporteerimise ja tõendamise nõuded. Näeme, et sellisel viisil kõrge halduskoormusega nõuete seadmine pole proportsioonis eeldatava mõjuga. Oluline on väiksematele riikidele tagada erisused liigse raporteerimise ja halduskoormuse vältimiseks. Leiame, et energiasäästu arvutamise ja metoodikate ümber on senimaani palju arusaamatust. Iga liikmesriik arvutab energiasäästu väga erinevalt. Lähenemiste ja metoodikate ühtlustamiseks peame vajalikuks Euroopa Komisjoni pool töötada välja valdkondlikud soovituslikud metoodikad ja lähenemised energiasäästu arvutamiseks sh energiasäästu arvutamiseks transpordi sektoris (mh millise metoodikaga saab arvestada modaalnihkest tulenevat energiasäästu jne). 8. Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlus direktiivis peab võimaldama võrdsetel alustel nii taastuvenergia kui ka heitsoojuse kasutamist. Pooldame kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamist rajatavas või oluliselt rekonstrueeritavas soojuselektrijaamas, tööstuskäitises, teenindusrajatises või andmekeskuses võimaldades ettevõtetel investeeringute teostamisel kaaluda tõhusamaid alternatiive ja heitsoojuse kasutamist. Selgitus: Direktiivi muudatusettepanek seab uued nõuded tõhusale kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemile. Kaugkütte või -jahutussüsteem on tõhus, kui see vastab järgnevatele kriteeriumitele76:  kuni 31. detsembrini 2025: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni;  alates 1. jaanuarist 2026: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 80 % suure tõhususega koostoodetud soojust või vähemalt sellise võrku mineva soojusenergia kombinatsiooni, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 74 Täiendav sääst - sääst mis on saadud lisaks säästule, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta või avaliku sektori rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, hindavad liikmesriigid, kuidas energiatarbimine ja nõudlus muutuks, kui kõnealust poliitikameedet ei võetaks, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ning muudest liidu ja liikmesriigi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused. - https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1 75 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_bal_c/default/table?lang=en 76 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) artikkel 24 – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN  5 % ja taastuvenergia, heitsoojuse või suure tõhususega koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 50 %;  alates 1. jaanuarist 2035: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat ja heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 20 %;  alates 1. jaanuarist 2045: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75 % taastuvenergiat ja heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 40 %;  alates 1. jaanuarist 2050: süsteem, milles kasutatakse ainult taastuvenergiat ja heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 60 %. Kaugkütte- ja jahutussüsteemi olulisel uuendamisel peab uus süsteem vastama kehtivatele nõuetele. Nõuetele mittevastava süsteemi, mille koguvõimsus ületab 5 MW, käitajad on kohustatud iga viie aasta tagant koostama primaarenergia tõhususe ja taastuvenergia kava, millega seatakse meetmed tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumite täitmiseks. Kava kiidab heaks pädev asutus. Eesti näitel näeme, et tõhusa kaugkütte või -jahutussüsteemi taastuvenergia nõuded on sobivad, kuid leiame, et tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlus peab võimaldama nii taastuvenergiat kui heitsoojust kasutada samadel alustel, ega seadma heitsoojuse kasutamisele piiranguid. Direktiiviga välja pakutud määratlus eristab taastuvenergiat ja heitsoojust, piirates oluliselt heitsoojuse kasutamise võimalusi. Leiame, et protsessides, kus jääb heitsoojust üle piisavas mahus selle kaugkütte- või jahutusvõrku suunamiseks, peab olema selle heitsoojuse kasutamine eelistatud esmajärgus, välistades olukorra, kus nt tööstusprotsessis üle jääv heitsoojus suunatakse õhku ja soojusnõudlus tagatakse taastuvenergia täiendava mittevajaliku toodanguga. Leiame, et energiatõhususe võtmes on ennekõike oluline taaskasutada üle jäävat energiat ja seejärel alles täiendavat taastuvenergiat toota. Teise olulise muudatusena vähendab direktiivi muudatus kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamiseks läbiviidavate kulude-tulude analüüsi kohustuse soojuselektrijaamade ja tööstuskäitiste puhul allapoole (senise 20 MW pealt tasemele 5 MW). Lisaks on tulude-kulude analüüs kohustuslikuks muudetud teenindusrajatistele (5 MW) ja andmekeskustele (1 MW). Täna on keeruline hinnata kohustustega kaasnevat mõju sh halduskoormuse kasvu, kuna selleks on vajalik läbi viia detailsem analüüs. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis analüüsi “Heitsoojuse ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine”, mille tulemusena leiti, et Eestis on suures koguses heitsoojuse potentsiaali rakendama nii ettevõtete, aga ka kodutarbijate tasandil. Analüüs tõdes ka, et suurt heitsoojuse potentsiaali omavad Eestis reoveepuhastusjaamad, andmekeskused ja suitsugaaside kondenseerimine. Potentsiaali nähti ka madalatemperatuurilise kaugkütte piirkondade väljaarendamisel. Nende lahenduste rakendamise tulemusena suureneb kaugkütte- ja jahutussüsteemide energiatõhusus, kliimamõju ning on tagatud konkurentsivõimeline soojuse ning jahutuse hind. Reoveepuhastusjaamade ja andmekeskuste heitsoojuse kasutamise lahendused on uuringu tulemsutel lühiajaliselt tasuvad. Heitsoojuse investeeringute lühiajalist tasuvust mõjutab suurel määral kaugkütte- ja jahutusvõrgu lähedus heitsoojuse allikale, kuna täiendava võrgu rajamine on kulukas.77 77 „Heitsoojuse ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ - https://mkm.ee/sites/default/files/heitsoojuse_ja_-jahutuse_analuus_.zip Toetame kulude-tulude analüüsi läbiviimist. Toetame võimalust teha kulude-tulude analüüsi asemel tööstuskäitisele, teenindusrajatisele või andmekeskusele energiaaudit, kuna seeläbi on ettevõttele tagatud suurem paindlikkus kohustuste täitmiseks. 9. Leiame, et riigikaitselistele objektidele tuleb võimaldada energiatõhususe kohustuste täitmisel seada erisused, ennekõike hoonete rekonstrueerimise kohustuse täitmisel ning andmekeskuste informatsiooni raporteerimisel ja avalikustamisel. Selgitus: Energiatõhususe direktiivi ettepanek võtab avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kohustusest välja seni kehtinud erisuse võimalused riigikaitselistele hoonetele. Teeme ettepaneku säilitada direktiivis siiski võimalus välistada kohustusest riigikaitse objektid, mida tavakasutuses (hooned, mida kasutatakse elamiseks, büroona, sööklatena või õppehoonetena) ei kasutata. Peame sellise erandi säilitamist oluliseks, kuna nende hoonete otstarve on spetsiifiline ning neile pole võimalik seada üldiseid energiatõhususe nõudeid. Direktiiv ettepanek kohustab kõiki riigi territooriumil asuvaid märkimisväärse energiatarbimisega andmekeskuseid iga-aastaselt esitama riigile ja tegema avalikult kättesaadavaks järgmise info:  andmekeskuse nimi; andmekeskuse omaniku ja haldajate nimed; omavalitsusüksus, kus andmekeskus asub;  andmekeskuse põrandapindala; paigaldatud võimsus; aastas sissetulev ja väljaminev andmehulk; andmekeskuses säilitatavate ja töödeldavate andmete hulk;  andmekeskuse toimimise tulemuslikkus viimasel täiskalendriaastal vastavalt peamistele tulemusnäitajatele, muu hulgas energiatarbimise, võimsuse kasutamise, temperatuuri seadepunktide, heitsoojuse kasutamise, veekasutuse ja taastuvenergia kasutuse kohta. Riik raporteerib kogutud andmed Euroopa Komisjonile. Näeme vajadust paindlikkuse järele, seada riigikaitse ja elutähtsate teenuste osutamiseks olulistele andmekeskustele erisused raporteerimise kohustuse täitmisel. Andmekeskuste kohta informatsiooni raporteerimisel on ühe kohustusena raporteerida andmekeskuse asukohta kohaliku omavalitsuse tasandil. Näeme, et selline lähenemine loob võimalused teostada sihitud rünnakuid selliste objektide vastu. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Sisendit küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Eelnõu ettepanek saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 kaasamise tabelis.  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks 1. Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu kinnitas 2020. a detsembris Euroopa Liidu uue siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra. 2050. aastaks on eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ehk olukord, kus pole kasvuhoonegaaside netoheidet. Need eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud nn Euroopa kliimamääruses1. 14. juulil 2021 esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“, mille raames esitati ka määruse ettepanek kestlike lennukikütuste edendamiseks ELis 2. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevaid heitmeid vähendada 2050. aastaks 90%. Euroopa Komisjon on seisukohal, et kõik transpordiliigid, sealhulgas ka lennutransport, peavad aitama kaasa heitmete vähendamisele. Lennundusel on oluline roll Euroopa Liidu (EL) majanduskasvu tagamisel ja inimeste liikumisvõimaluste pakkumisel. 2018. aastal kasutas üle 1,2 miljardi lennureisija enam kui 500 Euroopas asuvat lennujaama. Samas on lennundusvaldkond ka kasvuhoonegaaside põhjustaja. Lennutranspordi tekitatud heitmete kogus moodustas 2019. aastal 3,3% kogu EL-i kasvuhoonegaaside (KHG) heitmest ja 15,9% EL-i transpordisektori heitmest. Õhusõidukite tekitatav KHG maht kasvab. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) hinnangul võib aastaks 2050 lennunduse KHG heitmed globaalselt kolmekordistuda võrreldes 2015. a näitajatega. Probleem peitub selles, et lennundussektori energiaallikateks on pea täielikult fossiilkütused. Selleks, et märkimisväärselt vähendada heitmekoguseid, tuleb sektoril kiirendada üleminekut täiustatud kestlikele bio- ja sünteetilistele kütustele. Sõltuvalt 2030. a kliimaeesmärgi kava raames hinnatud poliitikastsenaariumidest ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia toetusest, peaksid kestlikud lennukikütused 2030. aastaks moodustama vähemalt 5% ja 2050. aastaks 63% kasutatavast lennukikütusest. Mitmed kestlikud lennukikütused on sertifitseeritud ja sobivad kasutamiseks lennukimootorites. Kuna mainitud kütuste tootmiskulud on kõrged, siis ei ole need leidnud kütuseturul kasutust (eeldatavalt moodustavad kestlikud lennukikütused vaid 1% tarbitavast lennukikütusest). Euroopa Komisjoni hinnangul on sünteetiliste lennukikütuste tootmiskulud hetkel hinnanguliselt kolm kuni kuus korda suuremad kui fossiilse kütuse oma. Lisaks bio- ja sünteetilistele kütustele katsetakse lennunduses ka teisi energiaallikaid. Pilootprojekte on tehtud vesiniku ja elektri jõul töötavate lennukite ehitamiseks, kuid need õhusõidukid ei ole veel kasutusse jõudnud. Elektritoite kasutamine on lennujaamades levinud praktika, ka Eestis on hetkel tagatud rahvusvahelisi lende teenindavates lennujaamades seisvate lennukite elektritoide. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 2 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks, COM(2021) 561 final, 14.07.2021, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0561&from=EN Euroopa Komisjon leiab, et seadusloome (kohustuse tekitamise) kaudu on võimalik ergutada tehnoloogia arengut ja keskkonnasõbralike lennukikütuste tootmist ning tarnimist EL-i lennujaamadesse. Samuti loodetakse, et EL-is kehtiv seadusloome avaldab rahvusvahelisel tasandil lennundussektorile survet kasutada keskkonnasõbralikumaid kütuseid ning survestab Rahvusvahelist Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) liikuma kiiremini kliimaneutraalsuse saavutamisega seonduvate eesmärkide suunas. Kavandatava määruse eesmärk on tagada lennunduse ühtse turu osalistele võrdsed võimalused ning kehtestada sektorile kindlad reeglid, mis tagavad selle konkurentsivõime, suurendades samal ajal sektori kestlikkust. Tegemist on uue algatusega, mis on ette nähtud jõustuma 1. jaanuarist 2023 (osa artiklite puhul, mis käsitlevad kütuse miinimumosakaale ning aruandlust, on kohaldamine ette nähtud 1. jaanuarist 2025 ning 1. aprillist 2024). Seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots ([email protected], tel 7153420) ning lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi taivo.linnamä[email protected]). Seletuskirja kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik. Transpordi valdkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], tel 6256468). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus ingliskeelse lühendiga „FuelEU Aviation“ on üks meede, mille eesmärk on tegeleda lennutranspordist pärit heitme vähendamisega. Mainitud algatuse eesmärk on suurendada taastuv- ja vähese CO 2 heitmega kütuste kasutamist EL-i lennutranspordis, et aidata kaasa EL-i ning rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Määrusega soovib Euroopa Komisjon suunata lennutranspordi kiiret üleminekut fossiilkütustelt kestlikele kütustele ja selle kaudu muuta lennureisid keskkonnasäästlikumaks. Euroopa Komisjoni hinnangul peaks õigusakti rakendamine viima senisest kiiremini kestlike lennukikütuste tootmise ja kasutuselevõtuni ning julgustama ettevõtjaid tegema pikaajalisi investeeringuid kütuste tootmisse. Määruse eelnõu järgi peavad kestlike lennukikütuste kasutamisele üle minema kõik EL-i lennujaamades tegutsevad lennuettevõtjad, olenemata nende riikkondsusest. Lennukikütuste tarnijad peavad hakkama varustama kestlike kütustega EL-i lennujaamasid ning lennuettevõtjaid kohustatakse enne EL-i lennujaamadest väljumist tankima lennukikütust, mis on segatud kestliku lennukikütusega. Eelnõuga sätestatakse kestlike lennukikütuste minimaalne osakaal ajavahemikus 2030–2050 ning õhusõidukite käitajatele ja kütusetarnijatele kehtestatakse seda tegevust kinnitav aruandluskohustus. Eelnõu kohaselt peab kütusetarnija segama EL-i lennujaamades pardale võetava reaktiivkütuse hulka üha rohkem kestlikke lennukikütuseid, sealhulgas sünteetilisi vähese CO 2 heitmega kütuseid. Ühtlasi on lennuettevõtjad kohustustatud täitma enne iga väljalendu EL-is asuvast lennujaamast lennuki paagid kütusega, millesse on segatud kestlikke lennukikütuseid. Kohustuse täitmise peavad tagama EL lennujaamad, lennukikütuste tarnijad ja kõik lennuettevõtjad (sh kolmandate riikide lendajad, kui nende EL-i lennujaamadest väljuvate lendude maht ületab aastas 729 lendu). Lennuettevõtjad on kohustatud enne EL-i lennujaamadest väljumist tankima lennukikütust, mis on segatud kestliku kütusega. Kütusetarnijatele seatakse kohustus lisada ajavahemikus 2030–2050 reaktiivkütusele järjest suurem kogus kestlikke lennukikütuseid (eelnõu lisa 1): 2% aastaks 2025; 5% aastaks 2030; 20% aastaks 2035; 32% aastaks 2040; 38% aastaks 2045 ja 63% aastaks 2050. Sünteetilistele kütustele kehtivad eraldi alameesmärgid (arvestatud osakaaluna lennunduse kogu kütusetarbimisest): 0,7% aastaks 2030; 5% aastaks 2035; 8% aastaks 2040; 11% aastaks 2045 ning 28% aastaks 2050. Kestlike kütuste all peab Euroopa Komisjon silmas eelkõige uue põlvkonna biokütuseid (algatus ei hõlma põllukultuuridel põhinevaid biokütuseid) ja rohelisest elektrist toodetud sünteetilisi kütuseid kooskõlas uuendatava taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse nõuetega. Elektrit ja vesinikku määrus ei hõlma: Euroopa Komisjon tunnustab nende kütuste tugevat potentsiaali, kuid ühtlasi prognoosib, et neid on võimalik kasutada ainult lühilendude puhul ja pärast 2035. aastat. Määruse eelnõu koosneb 15 artiklist ja kahest lisast. Artiklis 1 kirjeldatakse kavandatava määruse sisu ehk kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad suurendamaks kestlike lennukikütuste kasutamist. Artiklis 2 sätestatakse määruse kohaldamisala, milleks on õhusõidukite käitajad, EL-i lennujaamad (kus on üle 1 miljoni reisija aastas või kus käideldakse üle 100 000 tonni kaupa) ja lennukikütuste tarnijad. Artiklis 3 tuuakse välja määruses kasutatavad mõisted. Artiklis 4 kehtestatakse lennukikütuse tarnijate kohustus tagada, et EL-i lennujaamades õhusõiduki käitajatele kättesaadavaks tehtud lennukikütus sisaldaks kestliku lennukikütuse miinimumosakaalu vastavalt määruse lisale 1. Artiklis 5 kehtestatakse õhusõiduki käitajatele kohustus, et konkreetses EL-i lennujaamas pardale võetava lennukikütuse kogus oleks vähemalt 90% nõutavast aastasest tarbitavast lennukütusest. Selgitus: Aastane lennukikütuse kogus määruse tähenduses on vajalik määratleda selleks, et siduda õhusõiduki käitaja aasta vältel käitatavad konkreetsest lennujaamast väljuvad kõik ärilised lennud seal tarbitava lennukikütusega. Eelnõule lisatud seletuskirja põhjal mõistame seda kui kohustust, mille järgi enne lennujaamast väljumist tangitud kütuse kogus peaks vastama lennuks vajalikule kütusekogusele. See tähendab, et õhusõiduki käitajad peavad enne lennujaamast väljumist täitma paagid ainult selle reisi jaoks vajaliku kütusega. Selle nõudega üritatakse tekitada kestliku lennukikütuse turgu kõikides lennujaamades ning vältida konkurentsieelise andmist lennuettevõtjatele, kellel on ligipääs odavamale kütusele. Artiklis 6 kohustatakse lennujaamasid tagama kestlike lennukikütuste jaoks sobiv taristu ja kestliku lennukikütuse olemasolu (osakaal tavapärases kütuses) vastavalt määruse lisale 1. Artiklites 7 ja 8 täpsustatakse õhusõiduki käitajate aruandluskohustus ja sätestatakse eeskirjad koos aruande vormiga, et vältida võimalikke topeltarvestusi. Artiklis 9 täpsustatakse lennukikütuse tarnijate aruandluskohustus. Artiklites 10 ja 11 kohustatakse liikmesriike määrama pädev asutus, mis kontrollib määruse tingimuste rakendamist, samuti sätestatakse määruse tingimuste ülevõtmisest teavitamise tähtaeg (s.o 31. detsember 2023) ning karistusnormid. Artikliga 12 kohustatakse Euroopa Lennundusohutusametit avaldama iga-aastast tehnilist aruannet, mis põhineb õhusõiduki käitajate ja kütusetarnijate esitatud aastaaruannetel ning turuanalüüsil. Artikliga 13 kehtestatakse viieaastane üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2029 lennukikütuse tarnijatele kestliku lennukikütuse tagamiseks vastvalt määruse tingimustele ja määruse lisale 1 (kaalutud keskmisena). Artiklis 14 määratletakse Euroopa Komisjonile kohustus esitada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamise kohta. Artikli 15 kohaselt on määruse jõustumise kuupäevaks 1. jaanuar 2023, v.a artiklid 4 ja 5 jõustumise tähtajaga 1. jaanuarist 2025 ning artiklid 7 ja 9, mida kohaldatakse 1. aprillist 2024. Eelnõul on kaks lisa. I lisas määratletakse kestliku lennukikütuse, sealhulgas sünteetilise lennukikütuse minimaalne osakaal tarnitavas lennukikütuses ning II lisas esitatakse õhusõiduki käitajate aruandluskohustuse vorm. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Algatus on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikega 2, mille alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted lennu- ja meretranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega. Euroopa Komisjoni hinnangul on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vaja siduvaid regulatiivseid meetmeid. Määrus on kõige sobivam vahend, et tagada kavandatud meetmete ühtne rakendamine EL-i liikmesriikides. Muidu võib tekkida olukord, kus riigiti kehtestatakse erinevaid nõudeid, mis moonutavad turgu. EL-i tasandi sekkumine on vajalik eelkõige selleks, et vältida riiklike meetmete ebaühtlust, millel võivad olla soovimatud tagajärjed. Näiteks, hinnaerinevuse korral EL-i sees ja väliselt võivad õhusõidukite käitajad otsustada majanduslikel põhjustel oma tankimisstrateegiaid kohandada ning soetada kütuse seal, kus see on soodsam. See suurendab õhusõidukite kütusekulu ja põhjustab tarbetut kasvuhoonegaaside heitme teket. Samuti võivad õhusõiduki käitajad või lennujaamad sattuda sise- või väliskonkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 5. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu lennunduse töörühmas. Eesistuja Sloveenia on seadnud eesmärgiks saavutada nõukogu üldine lähenemisviis eelnõu kohta novembri keskpaigaks. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele, tuludele ja kuludele) Määruse vastuvõtmine mõjutab riigieelarve tulusid kaudselt, kuivõrd kestlikud lennukikütused on määruse rakendamise algusperioodil maksustatud sarnaselt tavapäraste lennukikütustega. Lennukikütuste täiendav maksustamine plaanitakse energiamaksustamise direktiivi muudatuste tulemusel (hetkel menetluses), mille raames hinnatakse ka mõju maksutuludele. Ettevõtluskeskkonna ja konkurentsivõime huvides on kasulik, kui kestlike lennukikütuste laiemal kasutuselevõtmisel ja maksustamisel arvestatakse liikmesriikide majanduse eripäradega ja vajaduse korral nähakse ette üleminekumeetmed ja -toetused. Kestlike lennukikütuste maksustamine kasvava proportsiooniga peab arvestama turusituatsiooni ning pigem soodustama laialdasemat kasutuselevõttu. Kestliku lennukikütuse madalam maksustamine võrreldes tavapärase lennukikütusega aitaks kaasa selle laiemale kasutusele ja võiks ka soodustada tootmisvõimekuse teket siinses regioonis. Kui kestlikke lennukikütuseid hakatakse maksustama kõrgemalt, siis hakkavad lennuettevõtjad otsima tankimisvõimalusi teistes riikides ja sellest jääb saamata Eesti riigi maksutulu. Määruse rakendamisega kaasnevad ka riigile uued kohustused. Nõuete ülevõtmiseks tuleb läbida riigisisene menetlus, sh ette näha rakendamise tingimused turuosalistele (lennuettevõtjad, kütuse tootjad, tarnijad ja käitajad, lennujaamad) tingimuste täitmiseks. Samuti tuleb ette näha järelevalve ja raporteerimise tingimused Transpordiametile määruse tingimuste täitmise kohta. Viidatud kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Mõju majandusele Positiivse mõju majandusele annaks kestlike lennukikütuste tootmise alustamine Eestis. Selle eelduseks oleks piisava biomassi mahu olemasolu. Määruse väljatöötamise ajal ei ole selliseid tasuvusuuringuid ega äriplaane tehtud. Ohuteguriks võib pidada kestliku lennukikütuse kõrgema hinnaga kaasneda võivat transpordiühenduse kallinemist. Lennuühendused on Eesti kui EL-i geograafilise ääreala riigi jaoks võtmetähtsusega ja suure mõjuga majanduskasvu soodustamiseks. Seega võib hinnatõusul olla negatiivne mõju piirkonna ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele. Määruse väljatöötamise ajal ei ole selliseid tasuvusuuringuid Eestis tehtud. Euroopa Komisjon on määruse mõjuhinnangus leidnud, et kütusekulude kasv kajastub lennupiletihindades, mis 2050. aastaks suurenevad hinnanguliselt ligikaudu 8,1–8,2 %. Kõrgemad piletihinnad tooksid kaasa reisijateveo koguaktiivsuse mõningase vähenemise võrreldes lähtetasemega, kuigi 2050. aastaks on see EL-is võrreldes 2015. aastaga siiski kasvanud 77 %. Mõju keskkonnale Määrusest tulenev mõju keskkonnale on positiivne. Kestlike lennukikütuste ja vähese CO2 heitmega sünteetiliste kütuste suurem kasutatavus toob kaasa väiksema kasvuhoonegaaside ja ka teiste õhusaasteainete heitmete vähenemise. Määruse mõjuanalüüsi kohaselt vähenevad lennundussektori CO2 heitmed alates kütuse tootmisest kuni tarbimiseni 2050. aastaks ligikaudu 60-61%. Õhusaasteainete heitmekogused vähenevad 2050. aastaks ligikaudu 9% võrreldes 2015.a lähtetasemega. Mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju sotsiaalvaldkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Lennukikütuse kulud moodustavad suurusjärgus 25% õhusõiduki käitajate kuludest, mistõttu tuleb eeldada, et kestlikele lennukikütustele üleminek toob kaasa tegevuskulude kasvu, mis kantakse üle lennukipileti hinda ja võib kaasa tuua lennutranspordi kallinemise. Eestis ei ole vastavat analüüsi tehtud, kuid Euroopa Komisjon on määruse mõjuhinnangus leidnud, et kütusekulude kasv kajastub lennupiletihindades, mis 2050. aastaks suurenevad hinnanguliselt ligikaudu 8,1–8,2 %. Positiivse mõju regionaalarengule tänu võimalikele uutele töökohtade tekkele annaks kestlike lennukikütuste tootmise alustamine Eestis. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne. Lennukikütuste tootmine Eestis kindlustaks väiksema sõltumatuse imporditavast kestlikust lennukikütusest.  5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused 5.1. Toetame kestlike lennukikütuste kasutuselevõttu ja nende osakaalu järkjärgulist suurendamist vastavalt kestlike lennukikütuste määruse eelnõule. Kestlike lennukikütuste kasutuselevõtu kohustuse määramisel tuleb arvestada kütuste tootmisvõimekuse ja kättesaadavusega kogu Euroopa Liidu alal. Eesti seisukohast on oluline saavutada kestlike lennukikütuste ühtlane kättesaadavus ning mõistlik turuhind üle Euroopa Liidu, et säilitada õiglane konkurents kõigi liikmesriikide lennuettevõtjate ja lennujaamade vahel ning pakkuda reisijatele mõistliku hinnaga lennuühendusi erinevate piirkondadega. Selgitus: Kestlike lennukikütuste kasutuselevõtmine õhusõidukites ei too kaasa mootorite ümberehitamist või uue täiendava tehnoloogia rakendamist. Praegu kasutusel olev tehnoloogia on selleks sobiv ning õhusõidukite tootjad arendavad tehnoloogiat aina puhtamate ja vähese süsinikdioksiidi heitmega sünteetiliste kütuste kasutamiseks. Kestlike kütuste kasutuselevõtmine ei too kaasa olulisi investeeringuvajadusi ka lennujaamadele. Väljakutseks võib osutuda kütuse kättesaadavus ja selle hind. Eesti kui geograafiliselt EL-i ääreriigi seisukohast on lennundus oluline ühenduvuse tagaja teiste EL-i keskustega ning lennukikütuse kättesaadavus ja selle hind mõjutab kindlasti Eesti reisijate ühendusvõimalusi. Hetkeseisuga puudub Eestis kestlike lennukikütuste tootmine, mis tingib mainitud kütuste sisseostmise vajaduse teiste riikide tootjatelt. Käesoleva määruse elluviimisel peab jälgima, et kestlikke kütuseid importivad riigid ei kannataks konkurentsipositsioonis kõrgemate kütusehindade tõttu, mis võib tervikuna avaldada olulist negatiivset mõju Eesti lennundussektori (lennuettevõtjad, AS Tallinna Lennujaam, aeronavigatsiooniteenuse osutajad, Tallinna lennujaamas kütuste tarnijad ja käitlejad, hooldusorganisatsioonid) konkurentsivõimele. Seetõttu on turumoonutuste vältimiseks oluline, et EL-i üleselt lähenetakse kestlike kütuste kasutuselevõtuks süsteemselt ja ühtselt, ilma regionaalsete erinevustega. Väga oluline on riigil ning AS-il Tallinna Lennujaam teha koostööd lennukikütuste tootjatega, et tagada piisav võimekus kestlike kütuste tootmiseks või alternatiivselt kestlike kütuste tarnimiseks Eestisse. Üheks lahenduseks oleks EL-i toetusmehhanismide (näit Õiglase ülemineku fond, Invest EU, Next Generation EU) võimalikult otstarbekas kasutamine ja vajadusel muude rahaliste lahenduste otsimine, mis peaksid toetama biokütuste ning vähese süsinikdioksiidi heitmega sünteetiliste kütuste tootmist. Täiendavalt oleks riigil võimalik kaaluda võimalikult soodsa maksustamise lahenduse kasutamist seoses kestlike lennukikütustega, arvestades seejuures käimasoleva energia maksustamise direktiivi eelnõu muutmisprotsessi tulemusi. 5.2. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei põhjustaks ebamõistlikult suuri kohustusi ja üleliigseid kulusid ning olulist halduskoormust lennuettevõtjatele ja lennujaamadele. Me toetame tankimiskohustuse kehtestamist enne väljalendu vaid juhul, kui see ei sea ohtu lennuohutust ning ei takista igakordset tankimist mittevajavate regionaalsete regulaarlendude toimimist. Selgitus: Eelnõu näeb ette kestlike kütuste kasutamise teemalise aruandluskohustuse kütuse käitajatele ja tarnijatele ning õhusõidukite käitajatele, mis võib kaasa tuua täiendava halduskoormuse. Aruandlus on põhjendatud, ent selle kogumiseks ja esitamiseks ette nähtud mehhanism peaks olema kõiki pooli minimaalselt koormav ja maksimaalselt automatiseeritud. Eelnõu selgituspunkt 21 alusel peavad õhusõiduki käitajad enne lennujaamast väljumist paagid kütust täis võtma. Enne konkreetsest liidu lennujaamast väljumist tangitud kütuse kogus peaks vastama sellest lennujaamast väljuvate lendude käitamiseks vajalikule kütusekogusele. Mõistame seda kui tankimise kohustust. Lennuohutustingimusi arvestades on põhjendatud jätta igakordse tankimise otsustus lennuettevõtjale (õhusõiduki piloodile), kes võtab tankimise vajadust arvesse iga kord vastavalt lennuplaanile jt tingimustele (sh distants, reisijate arv ja kauba kogus, ilmaolud jm tegurid). Tegemist on lisakohustuse tekitamisega, mis regionaallennunduses lähiriikide vahel ei ole vajalik, kuivõrd kohustusliku tankimise nõude kehtestamine suurendab ka lennujaamades vajadust suurendada tankimisvõimekust. Selle tulemusena muutuvad pikemaks lennukite seisuajad, millel on otsene mõju lennujaamade lennukite käitlemise efektiivsusele. Kui kestlik kütus on kättesaadav kõikidel või valdavas osas EL-i lennuväljadel, siis kaob ära ka vajadus kohustusliku tankimise järele EL-i siselendudel. Samas tuleb vältida tuleb piiriülest süsinikuleket ning leida lahendusi selle tagamiseks. 5.3.Eesti toetab määruse eelnõu ettepanekut kasutada kestlike lennukütustena täiustatud biokütuseid ja sünteetilisi kütuseid kooskõlas uuendatava taastuvenergia direktiivi sätetega. Eesti ei toeta toidu- või söödakultuuridest valmistatud biokütuste kasutamist lennunduses. Selgitus: Kestlike kütuste all peab Euroopa Komisjon silmas eelkõige täiustatud biokütuseid (algatus ei hõlma biokütuseid, mida toodetakse toidu- või söödakultuuridest) ja rohelisest/ taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit kasutades toodetud sünteetilisi kütuseid kooskõlas uuendatava taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse nõuetega. Eelnõu ei hõlma elektrit ega vesinikku – Euroopa Komisjon küll tunnustab nende kütuste tugevat potentsiaali, kuid ühtlasi prognoosib, et neid on võimalik kasutada pärast 2035. aastat peamiselt lühilendudeks. Oluline on silmas pidada Euroopa Liidus olemasolevat kütuste tootmise potentsiaali. Selle ära kasutamine aitab vähendada keskkonnamõju ja sõltuvust importkütustest ning edendab õhusõidukite keskkonnaheitmete vähendamist. Turule on vaja tuua rohkem transpordiliikide vajadusi arvestavaid alternatiivkütuseid. Eelistada tasuks kütuseid, mida saab toota taastuvenergiast, jäätmetest (sh toidujäätmetest), jääkidest, kõrvalsaadusest. Toiduks kasutatavast toorainest toodetavaid kütused ei kasutata kestlike lennukikütusena. Eestis on tähtsal kohal madalakvaliteedilisest puidust või selle jääkidest biomassi tootmine. Eestis on bioenergeetikas kasutatav biomass oma olemuselt metsatööstuse jääde, kus energia tootmiseks kasutatakse vaid madalakvaliteedilist puitu, jäätmeid ja jääke. Seega on tähtis, et kestlikke kütuseid käsitletavates ettepanekutes oleks lubatud kasutada kestliku lennukikütusena ka sellisest toorainest toodetud biokütust. 5.4. Peame vajalikuks Euroopa Liidul jätkata jõupingutusi Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasemel kestlike lennukikütuste kiireks arendamiseks, ühtsete kriteeriumide kokkuleppimiseks ja kasutuselevõtuks, et vähendada lennundussektori tekitatavat keskkonnajalajälge. Selgitus: Eesti toetab kestlike kütuste teemapüstitust ICAO tasemel. Praegu puudub ülemaailmne süsteem, mis kohustaks rahvusvahelistel lendudel kasutama kestlikke lennukikütuseid. Samas on ICAO rakendatud üleilmne CO 2 heitme kompenseerimise ja vähendamise süsteem (carbon offsetting and reduction scheme - CORSIA), mis toetab kestlike kütuste laialdasemat kasutuselevõttu. Hetkel kehtib pilootfaas 2021-2023, mille jooksul peavad lennuettevõtjad oma CO2 heidet seirama ja hiljem kompenseerima kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud ühikuid. Kestlike kütuste kasutamine teatud perioodi jooksul võimaldab ettevõtetel oma heidet vähendada, mis vähendab ühikute ostmise vajadust. Samas langes pilootfaas perioodile, kus maailm taastub COVID-19 kriisist, mille tõttu ilmselt CORSIA veel olulist mõju ei avalda (kasvuhoonegaaside heitmed jäävad pilootetapil eeldatavasti alla baasaasta 2019 taseme). Eesmärgiks peaks olema ühtsete ülemaailmsete alternatiivkütuste standardite väljatöötamine ning alternatiivkütuste tootmine ja kasutamine kokkulepitud tingimustel. Samuti aitaks see vähendada piiriülest süsinikuleket EL-i ja kolmandate riikide vahel. Mainitud eesmärgi saavutamiseks peavad Euroopa Liidu liikmeriigid leidma ideele vähemalt kokkuleppe saavutamiseks vajalikul arvul samameelseid/toetajaid ICAO liikmesriikide hulgast. 5.5. Toetame kestlike lennukikütuste ja tehnoloogiate arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse finantseerimist Euroopa Liidu toetusmeetmetest (nii teostatavusuuringute läbiviimiseks kui ka kütuste ning tehnoloogia väljaarendamiseks). Selgitus: Mittefossiilsete vedelkütuste kasutuselevõtuga on võimalus jõuda vähese süsinikdioksiidi heitmega lennunduseni. Selliste lennukikütuste turule toomisel on oluline roll teadus- ja arendustegevusel. Lisaks on vaja välja töötada elujõuline tarneahel nii tootmiseks, tarnimiseks kui ka tarbimiseks. Uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtmise soodustamiseks (sh uute kütuste tootmise kavandamiseks) oleks otstarbekas näha ette Euroopa Liidu toetusega rahastusvõimalused (näit CEF taastuvenergia ja kestliku transpordiga seotud alaosad, Horisont 2020) eeskätt teostatavusuuringutele. See on eriti tähtis väikeriikide piiratud arendusressursside puhul, kus spetsialiseerunud tööstus on vähene ja selle võimekuse loomine sõltub lisaks tooraine piisavusele ka muudest määrava tähtsusega elementidest (sh tööjõud, taristu, maksukeskkond jm). Samas oleks tegemist meie ettevõtete jaoks uute võimalustega. Eesti puhul oleks oluline välja selgitada, milline on regiooni ja Eesti biomassi tootmise ning turuosaliste potentsiaal loomaks siia kestlike lennukikütuste tootmise võimekus. Esmaste hinnangute alusel võiks selliste kütuste tootmise eelduseks olla 500 000 tonni biomassi olemasolu aastas, millele lisanduvad muud tegurid, nagu vajaliku toorme läheduse, optimaalsele transpordi ning keemiasektori jaoks sobiva oskustööjõu kättesaadavus. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Seisukohad määruse eelnõu kohta koos mõjuhinnanguga saadeti kooskõlastamiseks kõikidele Eesti lennuettevõtjatele, AS-ile Tallinna Lennujaam ning lennundusklastrile. Tagasiside laekus lennundusklastrilt, Nordica grupilt, AS-ilt Tallinna Lennujaam ning SKYCORP OÜ. Lisaks on kütustega seotud teemasid arutatud erinevatel kohtumistel, millel on osalenud kütusevaldkonna erinevate erialaliitude esindajad. Seisukohad saadeti kooskõlastamiseks ka Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, kes andsid ka tagasiside oma pädevuse piires.  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ 1. Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu kinnitas 2020. a detsembris Euroopa Liidu uue siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra. 2050. aastaks on eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ehk olukord, kus pole kasvuhoonegaaside netoheidet. Need eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud nn Euroopa kliimamääruses1. 14. juulil 2021. esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“, mille raames esitati ka määruse ettepanek 2 taastuvate laevakütuse kasutuselevõtuks. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90%. Komisjoni arvamusel peavad kõik transpordiliigid, sealhulgas ka meretransport, aitama kaasa heitmete vähendamisele. Meretranspordil on oluline tähtsus Euroopa Liidu (EL) majandusele – 75% ELi väliskaubandusest ja 31% ELi sisekaubandusest toimib tänu laevandusele. Samas on laevandus ka kasvuhoonegaaside tekitaja. Euroopa Komisjoni hinnangul tekitab laevaliiklus Euroopa Majanduspiirkonna sadamatesse või sadamatest hinnanguliselt 11% ELi transpordi CO2 koguheitmest ning 3–4 % ELi CO2 koguheitmest. Laevandussektori energiaallikateks on valdavalt fossiilkütused. Peamiseks kütuseks on naftal baseeruvad kütteõlid, samas üha suurem roll on veeldatud maagaasil (LNG). Merendusanalüütika ettevõtte Clarksons Research infot avaldanud allikate alusel on 2021. a septembri seisuga 30% ehitatavatest laevadest (kogumahutavust arvestades) varustatud LNG kütust tarbivate peamasinatega. LNG kütuse aktiivsema kasutuselevõtu põhjuseks võib pidada tehnoloogia hinna konkurentsivõimelisemaks muutmist ja kütuse laialdasemat ülemaailmset kättesaadavust. LNG kütuse eeliseks on selle suurem keskkonnasõbralikkus võrreldes naftatoodetel baseeruva kütusega. LNG põlemisel vabaneb väga minimaalselt SOx, kuni 85% vähem NOx ja 23% vähem CO2 . Paraku tekib LNG kütuse kasutamisel suhteliselt palju CO2, seetõttu ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul tegemist piisavalt keskkonnasõbraliku kütusega ning selle roll peab pikemas perspektiivis vähenema. Praegu puuduvad laevanduses kasutatavatele fosiilkütustele alternatiivid . Pilootprojekte on tehtud vesiniku, elektri ja metanoolkütuse kasutamiseks, kuid kommertsmeresõitu need laevad (v.a üksikud prototüübid) veel jõudnud ei ole. Võrdluseks võib välja tuua, et maailmas on 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 2 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, COM (2021) 562 final, 14.07.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/DOC/? uri=CELEX:52021PC0562&from=EN 1 ligikaudu 39 000 rahvusvahelist meresõitu tegevat laeva kogumahutavusega 5000 ja enam ning 110 000 laeva kogumahutavusega alla 5000. Üksikute innovatiivset kütust kasutavate laevade kasutuselevõtt üldpilti ei muuda. Praegu puudub piisav Euroopa Liidu õigusraamistik, mis käsitleb konkreetselt taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis. Euroopa Komisjon eeldab, et läbi seadusloome (kohustuse tekitamise) on võimalik ergutada tehnoloogia arengut ja keskkonnasõbraliku laevakütuse tootmist. Samuti loodetakse, et läbi EL seadusloome avaldatakse rahvusvahelisel tasandil meretranspordisektorile survet kasutada keskkonnasõbralikumaid kütuseid ning survestatakse kaudselt Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni (IMO) liikuma kiiremini kliimaneutraalsuse saavutamisega seonduvate eesmärkide suunas. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots ([email protected], tel 7153420) ning meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus ([email protected]). Seletuskirja kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik. Meremajanduse valdkonna eest vastutab asekantsler Kaupo Läänerand ([email protected], tel 6397671). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus ingliskeelse nimetusega „FuelEU Maritime“ on üks meede, mille eesmärk on tegeleda meretranspordist pärit heitmete vähendamisega. Mainitud algatuse eesmärk on suurendada taastuvkütuste ja vähese CO 2 heitmega kütuste kasutamist ELi meretranspordis, et aidata kaasa ELi ja rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Ettepanekuga kehtestatakse ELi sadamatesse saabuvatele või sealt lahkuvatele laevadele kogumahutavusega üle 5000, nende lipuriigist olenemata, kasvuhoonegaaside sisalduse vähendamise protsentuaalsed piirnormid. Aluseks võetakse 2020. aastal kehtestatud laeva kasutatud energia aasta keskmise kasvuhoonegaaside heitmemahukuse kontrollväärtus (X grammi CO2 ekvivalenti MJ kohta), mida tuleb vähendada alljärgneva protsendi võrra: alates 01.01. 2025. a – 2%; alates 01.01. 2030. a – 6%; alates 01.01. 2035. a – 13%; alates 01.01. 2040. a – 26%; alates 01.01. 2045. a – 59%; alates 01.01. 2050. a – 75%. Piirmäärade saavutamiseks jäetakse laevaomanikele võimalus valida kasutatavate kütuste ja tehniliste lahenduste vahel. Määrus hõlmab kõiki meretranspordis kasutatavaid kütuseid sh. taastuvaid ja vähese CO2-heitega kütuseid, nagu vedelad biokütused, sünteetilised vedelkütused, vähese CO2-heitega gaas (sealhulgas veeldatud biogaas ja sünteetiline gaas), vähese CO2-heitega vesinik ja vähese CO2-heitega vesinikupõhised kütused (sh metanool ja ammoniaak) ning elekter. Eelnõu järgi läheb arvesse 100% energiast, mis kasutatakse EL-sisestel, ja 50% energiast, mis kasutatakse ELis algavatel või lõppevatel reisidel. Samuti soovitakse vähendada kõigis sadamates (mitte ainult TEN-T võrgu sadamad) kai ääres seisvate laevade tekitatavat õhusaastet. Seetõttu kehtestatakse kai ääres seistes reisi- ja konteinerilaevadele kohustus alates 2030. aastast kasutada kaldal paiknevat alternatiivset energiaallikat (kaldaelekter või mõni muu heitmeteta alternatiivlahendus). Määrusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks kehtestatakse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mis sialdab sõltumatu akrediteeritud isiku poolset kontrolli ja sertifikaatide väljastamise kohustust. Määruse eelnõu koosneb 30 artiklist ja viiest lisast. Artikliga 1 kirjeldatakse määruse sisu, milleks on vähendada ELi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvate, seal viibivate või sealt väljuvate laevade tekitatavat kasvuhoonegaaside hulka. Artikliga 2 sätestatakse määruse kohaldamisala, milleks on laevad kogumahutavusega üle 5000, olenemata lipuriigist (reguleerimisalast jäävad välja sõjalaevad, kalalaevad ja riigile kuuluvad laevad, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel). Kolmandasse riiki suunduvasse või sealt tulevatele laevadele kehtestatakse nõuded 50 %-le kasutatavast energiast. Selgitus: Euroopa Komisjon põhjendab määruse kohaldamisalasse jäävate laevade valikut sellega, et laevad kogumahutavusega üle 5000 tekitavad 90% merendussektori CO 2 heitmest. Euroopa Komisjoni arvates aitab laeva 50% energia reguleerimise kohustus tagada Euroopa sadamate konkurentsivõime ning hoiab ära ümberlaadimistegevuste viimise väljapoole Euroopa Liitu olevatesse sadamatesse. Artikliga 3 tuuakse välja määruses kasutatavad mõisted. Artikliga 4 kehtestatakse laeva poolt kasutatava energia iga-aastase kasvuhoonegaaside heitmemahukuse piirmäära vähendamise protsendid ajavahemikuks 2025 kuni 2050. Piirmäära arvutamiseks võetakse aluseks 2020. aastal kasutatud energia keskmine kasvuhoonegaaside heitmemahukus. Artikliga 5 kehtestatakse nõuded kaldaäärse elektritoite või heitmevabade energiaallikate kasutamiseks konteineri- ja reisilaevadele ning loetletakse üles võimalikud erandid. Selgitus: Konteineri- ja reisilaevu peab Euroopa Komisjon laevakategooriateks, mis tekitavad kõige rohkem heitmeid laeva kohta kai ääres. Artiklitega 6, 7, 8, 9 sätestatakse põhimõtted järelevalveks nõuete täitmise üle. Laevandusettevõtjaid kohustatakse pidama seiret tehtud reiside ja nendel kasutatud laevakütuse üle. Sätestatakse seirekava sisu ning kehtestatakse põhimõtted, mis on seotud biokütuste, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste sertifitseerimisega. Artiklitega 10, 11, 12, 13 sätestatakse akrediteeritud isikute ehk tõendajate kohustused ja tööpõhimõtted. Samuti määratakse tõendajate akrediteerimisnõuded. Selgitus: Akrediteeritud tõendajate tegevus peaks tagama ettevõtjate seire ja aruandluse täpsuse ja käesoleva määruse järgimise. Erapooletuse tagamiseks peaksid tõendajad olema sõltumatud ja pädevad juriidilised isikud, kelle on akrediteerinud riiklikud akrediteerimisasutused. Artiklitega 14, 15, 16 määratakse kindlaks parameetrid, mida ettevõtjad peaksid nõuete täitmise tõendamiseks jälgima ja registreerima. Samuti sätestatakse tõendajate ülesanded seoses ettevõtjate esitatud teabega ning luuakse Euroopa Komisjoni juurde vastav andmebaas. Artikliga 17 nähakse ette paindlikkussätted, mis võimaldavad ettevõtjatel laeva poolt kasutatava energia aasta keskmise heitgaaside piirmäärade ületäitmise või alatäitmise korral ülejääki või puudujääki teatavate piirangutega üle kanda või laenata järgmistest aruandeperioodidest. Artikliga 18 sätestatakse peamised põhimõtted ja menetlused nõuetele vastavuse bilansi võimalikuks ühendamiseks kahe või enama laeva puhul. Artiklitega 19 ja 22 sätestatakse FuelEU vastavussertifikaadi väljaandmise tingimused ja kehtestatakse laevade kohustus omada kehtivat FuelEU vastavussertifikaati. Artiklitega 20 ja 21 kehtestatakse karistused, mida tuleb liikmesriikidel rakendada nõuete mittetäitmisel. Artiklitega 23, 24, 25 määratletakse liikmesriikide kohustused määruse nõuete täitmisel (sertifikaadi olemasolu kontroll laevadel, sätestatakse õigus vaadata läbi ettevõtjaid mõjutavaid otsuseid ja nõutakse vastavate pädevate asutuste määramist). Artiklitega 26, 27, 28 kehtestatakse komiteemenetlus, mille alusel Euroopa Komisjon saab kasutada õigust võtta vastu rakendusakte, samuti kehtestatakse tingimused Euroopa Komisjonile käesoleva määruse alusel volituste delegeerimiseks ja nõutakse, et Euroopa Komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Artikliga 29 muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, et lisada FuelEU vastavussertifikaat selle IV lisasse. Artikliga 30 pakutakse määruse kohaldamise kuupäevaks 1. jaanuar 2025. Eelnõul on viis tehnilist lisa, mis käsitlevad heitgaaside piirmäärade arvutamise metoodikat, arvutusteks vajalikke koefitsente; nimekirja tehnoloogiatest, mida saab kasutada alternatiivina kaldaelektrile; kaldaelektri kasutamisest vabastamise tunnistuse vormi ja laeva nõuetele vastavuse bilansi ja mittevastavuse korral kohaldatava karistuse määramise valemeid. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Algatus on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikega 2, mille alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteedega. Meretransport on oma olemuselt rahvusvaheline sektor. Sektori piiriülene mõõde on seetõttu oluline ja nõuab kooskõlastatud tegevust ELi tasandil. Euroopa Komisjoni põhjendusel võib ilma ELi tasandi meetmeteta ELi liikmesriikide piirkondlike või riiklike nõuete paljusus põhjustada selliste tehniliste lahenduste väljatöötamise, mis ei pruugi tingimata omavahel sobida. Näiteks võivad riiklikul tasandil kehtestatud kohustused seoses taastuvkütuste ja vähese CO2 heitmega kütuste kasutamisega suunata liikluse teiste liikmesriikide konkureerivatesse sadamatesse ja moonutada EL-i sisest konkurentsi. Seega on vaja ühtlustamist ELi tasandil, et tagada võrdsed võimalused kõigile merendusvaldkonna osalistele (eelkõige ettevõtjatele, sadamatele ja kütusetarnijatele). Euroopa Komisjoni hinnangul on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vaja siduvaid regulatiivseid meetmeid. Määrus on kõige sobivam vahend, et tagada kavandatud meetmete ühtne rakendamine ELi liikmesriikides. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu merenduse töörühmas. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja kohalike omavalitsusasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele) Määrusel on negatiivne mõju riigieelarvele. Põhjuseks on sadamakülastuste vähenemine, mis on tingitud kaupade ümbersuunamisest Venemaa sadamatesse. Kindlasti väheneb riigi tulu, mis tuleb veeteetasudest, samuti ka võimalik dividenditulu merendusega seotud ettevõtetelt. Vähenevad ka muud maksutulud, sest merendus- ja logistikaettevõtete seniste tegevuste maht tervikuna väheneb. Eesti sadamaid läbiva kaubamahust ca 50% moodustab transiit, mistõttu transiidi kadumine võib tuua kaasa olulise majandusliku mõju Eestile. 2016. a tehtud uuringu alusel võib hinnanguliselt halvima stsenaariumi korral olla kaotus 200 mln euro suurune. Juhul kui riik otsustab hakata rahaliste meetmete kaudu toetama kodumaiseid reedereid, et vähendada ainuüksi käesolevast määrusest tulenevaid kulusid seoses kaldaelektri kasutamise võimekuse tekitamisega või üleminekuga laevajõuseadmete hübriidlahendusele, siis tuleb arvestada kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvate kuludega. Mõju majandusele Määrusel on otsene negatiivne mõju nii laevandusettevõtetele, sadamatele ja logistikateenuste osutajatele kui ka Eesti eksportivale tööstusele. Laevandusettevõtetele tekivad kulud, mis on seotud täiendavate ümberehitamiste või kallimate kütuste kasutuselevõtuga. Olukorra teeb keerukaks see, et kasutamiseks sobivaid alternatiivseid tehnilisi lahendusi ei eksisteeri, seega pannakse osa laevaomanikke olukorda, kus seniste laevadega ei saa Euroopa turul enam opereerida. Sadamate ja logistikaettevõtete jaoks tähendavad määruse nõuded väljakujunenud logistika muutumist, mis tähendab seniste Eestit läbivate kaubavoogude suundumise Venemaa sadamatesse. Lootus, et Venemaa sadamad ei suuda Eesti sadamaid läbinud kaubamahtu teenindada, ei pea paika. Arvestades Eestit läbivate kaubavoogude mitte väga suurt mahtu, ei ole Venemaa Soome lahe sadamatel probleemiks neid kaupu ise teenindada. Seega määruse mõjust tingituna on paljud Eesti logistikaettevõtted sunnitud oma tegevusi kokku tõmbama või halvimal juhul isegi tegevuse lõpetama. Eesti eksportivale tööstusele võib määruse jõustumine tähendada transpordihinna tõusu, mis tuleb üle kanda tarbijale. Näitena võib väga laialdast mõju omada transpordihinna tõus majandusele laiemalt läbi kütuse tarneahela, sest 90% maailma kaupadest veetakse meritsi. Lisaks tõstavad ka transpordi hinda teised Fit for 55 algatused meretranspordis. Puistlastilaevu kasutavale tööstusele (näit puidu- ja turbaeksportöörid) võib lahenduseks olla alla 5000 kogumahutavusega laevade kasutamine, sest need laevad ei kuulu käesoleva määruse rakendusalasse. Mõju keskkonnale Kuigi Euroopa Komisjon on oma mõjuhinnangus leidnud, et taastuvkütuste ja vähese CO2 heitmega kütuste suurem kaasatus laevakütuste valikusse toob kaasa kasvuhoonegaaside heite ja vähemal määral ka õhusaasteainete heite olulise vähenemise, siis sellega ei saa täielikult nõustuda. Määrusest loodetav positiivne mõju Läänemere piirkonna keskkonnale jääb küllaltki minimaalseks, sest Läänemerel sõitvatest laevadest väga suur osa külastab Venemaa sadamaid ning nendele laevadele vähese CO2 kütuse kasutamise reeglid ei kehti või siis kehtivad 50% ulatuses (juhul kui üks sadamatest on EL-i sadam). Kindlasti suunduvad Venemaa sadamatesse ka osa nendest kaubalaevadest, mis hetkel Eesti sadamaid külastavad. Seega kehtestatavate nõuetega ei saavutata loodetud efekti, sest regionaalsest vaatevinklist vaadatuna jääb süsinikuheitme hulk praktiliselt muutumatuks. Mõju sotsiaalvaldkonnale Määruse nõuetest saavad negatiivselt mõjutatud suures mahus transiitkaupadega tegelevad Sillamäe, Muuga ja Paldiski sadamad. Käideldavate kaubakoguste vähenemine seab löögi alla sealsed töökohad. Kõige tugevalt saaks mõjutatud olema Sillamäe sadam. 2019. aasta alguse seisuga töötas sadamas 142 inimest ning koos terminalide töötajatega umbes 1500 inimest. Arvestades Tallinnast kaugemal olevate piirkondade (eelkõige Ida- Virumaa) tööhõive probleeme, siis sadama aktiivsuse vähenemine tõenäoliselt suurendaks seda veelgi. Kunda ja Pärnu sadamatele ei ole mõju niivõrd suur, sest neid sadamaid külastavatest laevadest on enamik kogumahutavusega alla 5000. Mõju regionaalarengule Suurim negatiivne mõju puudutab ennekõike transiidiga tegelevaid sadamaid nagu Sillamäe, Muuga ja Paldiski. Käideldavate kaubakoguste vähenemine sadamates seab löögi alla töökohad. Kunda ja Pärnu sadamatele ei ole mõju niivõrd suur, sest neid sadamaid külastavatest laevadest on enamik kogumahutavusega alla 5000. Statistika põhjal oli 2019. a 83% Kundat külastavatest laevadest kogumahutavusega kuni 5000, Pärnu puhul oli see number 80%. Sillamäe sadamat külastavatest laevadest olid 55% väiksema kogumahutavusega kui 5000. Muuga sadama külastustest moodustasid sellised laevad 25%. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kaldaelektri kasutusele võtmine sadamates juba enne nõuete kohustuslikuks muutmist oleks mainekujunduslikult riigile kasulik, sest see annab signaali, et Eesti on orienteerunud keskkonnasäästlikule ja innovatiivsele mõtteviisile. Samas peame olema ka eelnõust tuleneva negatiivse mõjuga Eesti väliskaubandusele, kuna kehtestatavate nõuete tõttu võivad suure tõenäosusega väheneda Eesti sadamate kaudu liikuvad kaubaveod. Riigi julgeoleku seisukohast ei anna eelnõuga kehtestatud nõuded lisaväärtust. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused 5.1. Toetame Euroopa Liidu määruse eelnõud taastuvkütuste ja vähese heitmega kütuste osakaalu suurendamiseks meretranspordis, kuid arvestades kasutamiseks sobivate alternatiivkütuste puudumist, peame kuni 2035. aasta aruandeperioodini laevadel kasutatava energia iga-aastase keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäära vähendamise ettepanekut liiga ambitsioonikaks. Teeme ettepaneku alustada piirmäära vähendamist väiksemate sammudega, et tagada piisav ajaperiood uute tehnoloogiate välja töötamiseks ja reederitele vajalike investeeringute tegemiseks. Pakume, et kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäära arvutamiseks vähendatakse kontrollväärtust järgnevatel aastatel 2025 kuni 2035 mainitud protsentide võrra ning aastatel 2040 kuni 2050 järgitakse eelnõu ettepanekus tehtud piirmäära vähendamise protsente. - 2% alates 1. jaanuarist 2025 (eelnõu ettepanek -2%); - 5% alates 1. jaanuarist 2030 (eelnõu ettepanek -6%); -10% alates 1. jaanuarist 2035 (eelnõu ettepanek -13%); -26% alates 1. jaanuarist 2040 (eelnõu ettepanek -26%); - 59% alates 1. jaanuarist 2045 (eelnõu ettepanek -59%); -75% alates 1. jaanuarist 2050 (eelnõu ettepanek – 75%). Selgitus: Taastuva ja vähese heitmega keskkonnasõbraliku kütuste kasutuselevõtt peaks olema kooskõlas tehnoloogia arenguga ja sõltuma selle olemasolust ning kättesaadavusest. Toimiva ja kättesaadava tehnoloogia puudumisel tuleb pikendada ülemineku perioodi. Võrreldes teiste transpordiliikidega pole praegu laevanduses toimivad alternatiivsed kütusetehnoloogiad ja lahendused veel piisavalt kättesaadavad ega ka sertifitseeritud ning ei jõua kommertsturule enne 2025. aastat. Lisaks tuleb silmas pidada, et laevade eluiga on sõltuvalt laevatüübist 25-40 aastat ning korduv ümberehitamine on kapitalimahukas, millega omakorda suurendatakse laeva CO2 jalajälge. Sellest tulenevalt on mõistlik alustada vähem ambitsioonikamate sammudega ning kiirendada tempot tehnoloogia ja alternatiivsete kütuste kättesaadavuse suurenemisega.3 Seetõttu on oluline tagada piisav üleminekuperiood uute alternatiivkütuste tehnoloogia kasutuselevõtuks. Samuti aitaks üleminek vältida transpordikulude hüppelist tõusu. Vähendamaks mõjusid on AS Tallink Grupp pakkunud välja alljärgneva ettepaneku. Artikli 4 lõikes 1 osutatud piirmäära arvutamiseks vähendatakse kontrollväärtust [X grammi CO2 ekvivalenti MJ kohta]* järgmise protsendi võrra: Komisjoni ettepanek Sektori ettepanek -2 % alates 1. jaanuarist 2025; -2% alates 1. jaanuarist 2025 -6 % alates 1. jaanuarist 2030; -5% alates 1. jaanuarist 2030; -13 % alates 1. jaanuarist 2035; -10% alates 1. jaanuarist 2035; -26 % alates 1. jaanuarist 2040; -26% alates 1. jaanuarist 2040; -59 % alates 1. jaanuarist 2045; -59% alates 1. jaanuarist 2045; -75 % alates 1. jaanuarist 2050. -75% alates 1. jaanuarist 2050. Kuna piirmäärade arvutamise aluseks on võetud 2020. aastal laevas kasutatud energia keskmine heitemahukus, siis satuvad suurema löögi alla need ettevõtjad, kes on teinud investeeringud heitemahtude vähendamisse lühikese ajaperioodi jooksul enne seda kuupäeva ja peavad seega leidma veel võimalusi heitemahtude vähendamiseks. Väiksemate sammudega alustades tunnustaksime juba nende poolt tehtud jõupingutusi. 5.2. Teeme ettepaneku, et kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärade arvutamisel kehtestatakse kõigile EL-i sadamatest väljuvatele või neisse saabuvatele laevadele samasugused nõuded nagu EL-siseste laevareiside puhul, ehk arvesse läheks alati 100% kasutatud energiast. 3 DNV releases latest Maritie orecast to 2050 – ShipInsight Selgitus: Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vähendada kolmandate riikide sadamatest tulevate või sinna suunduvate laevade piirmäära vaid 50% kasutatud energiast. Euroopa Komisjoni arvates on see piisav meede vältimaks kaupade ümbersuunamist kolmandate riikide sadamatesse. Mainitud meedet ei toeta Eesti sadamaid ühendavad organisatsioonid ning Eesti suurim laevandusettevõte. Sadamasektori arvates ei anna see meie regioonis soovitud tulemust, tekitab vaid ebavõrdset kohtlemist riikide ja sadamate vahel ning ei oleks ka vastavuses kliimapaketi eesmärkidega. 50% kasutatud energia arvestuse vastu on ka laevandusettevõte Tallink, kuna see annaks eelise reederitele, kellel on võimalik oma laevadega Läänemerel külastada Venemaa sadamaid (näit Skandinaavia- Lääne-Euroopa liinidel sõitvad laevad) ning hiljem seadusest tulenevalt summeerida erinevate laevade heitkoguste bilansse. Tulemuseks on lisaks ebavõrdsetele tingimustele ka piirkonnas suurenev heitgaaside kogus, mis on tingitud laevade sõiduteekondade pikenemisest. Eesti esitatav ettepanek aitaks kohelda laevaomanikke võrdselt ning vältida süsinikuleket. 5.3. Peame oluliseks, et laevade poolt tekitatavate heitkoguste piirmäärasid kehtestavate eesmärkide seadmisel arvestatakse nii Euroopa Liidu konkurentsivõime kui ka süsinikulekke ohtu, mis tekib kaubavoogude suundumisel Euroopa Liiduga piirnevate kolmandate riikide sadamatesse. Samuti soovime, et kehtima hakkavatest nõuetest tulenevalt ei saaks kolmandate riikide sadamad võrdluses EL-i sadamatega konkurentsieelist. Sellest tulenevalt peame ülioluliseks Euroopa Liidul jätkata jõupingutusi keskkonnasõbralike laevakütuste üleilmse kasutuselevõtu kohustuse kiireks reguleerimiseks läbi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO). Selgitus: Tegemist on Euroopa Liidu konkurentsivõime küsimusega, kuna tekib risk, et kaubavood suunduvad Euroopa Liiduga piirnevate kolmandate riikide sadamatesse (Läänemerel Venemaa sadamad, Põhjamerel UK sadamad, Vahemerel Põhja-Aafrika riikide sadamad). Leiame, et „Eesmärk 55“ paketti kuuluvate seaduseelnõude mõju hindamisel merendus- ja transpordisektorile pole regionaalset (sh nt selle mõju transiidikoridoridele Läänemere piirkonnas) aspekti piisavalt arvestatud. Planeeritavad nõuded muudaksid Euroopa Liidu sadamate külastamise märkimisväärselt kallimaks võrreldes Venemaa omadega, mis võib omakorda tuua kaasa kaubavoogude algus- ja lõppsihtkohtade ning transiidi liikumise Eesti sadamatest mööda. Mingit keskkonnasäästu ei saavutata, sest laevade arv piirkonnas ja neist lähtuv saaste jääb arvestatavalt samaks. Statistikaameti ja Riigikogu Arenguseire keskuse andmetel läbis Eesti sadamate kaubamaht 2019. aastal ca 37 miljonit tonni, millest ca 20 miljonit tonni moodustas Venemaaga seotud transiit peamiselt vedellasti ja väetiste näol. Eesti sadamakülastuste kallinemine suunab kaubad Venemaale. PricewaterhouseCoopers’i 2016. aastal tehtud uuringu järgi tähendab Eestile ühe miljoni tonni kaubamahtude suurenemine või vähenemine ca 11,7 miljoni euro suurust muutust riigieelarves. Sellest arvestusest lähtudes võib transiidi kadumine tuua kaasa negatiivse mõju Eesti riigile kuni ca 234 miljonit eurot. Täiendavalt on võimalik, et senised transiitkaubad hakkavad liikuma väiksemate laevadega, mis jäävad kogumahutavusega alla 5000, tuues kaasa veelgi suurema mõju keskkonnale, sest kaubamahud ei muutu, aga reiside arv suureneb. Selleks, et alternatiivkütuste kasutamisel laevanduses oleks reaalne mõju keskkonnale ning samal ajal ei tekitaks konkurentsieelist kolmandatele riikidele, tuleb teha pingutusi keskkonnasõbralike kütuste kasutamise kohustuslikuks muutmiseks rahvusvahelisel tasandil. Üheks lahenduseks oleks piirkondliku erirežiimi kehtestamine Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) tasandil. Tegemist ei oleks täiesti uue lahendusega. Selliseks näiteks on Läänemere erikeskkonna režiim (SECA), milles kehtivaid nõudeid täidavad kõik piirkonna riigid, sh Venemaa. Väljakutseks on saavutada Venemaa ühinemine heitgaaside vähendamise regionaalse leppega. 5.4. Toetame CO2 heitmete vähendamise eesmärkide saavutamiseks digitehnoloogiliste lahenduste ning sadamates kaldaelektri laialdasemat kasutuselevõttu. Soovime, et käesoleva määrusega laevadele kehtestatavad kaldaelektri kasutamise nõuded oleksid vastavuses alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruses kehtestatud tingimustega ja kehtiksid ainult TEN-T põhi- ja üldvõrgu sadamates. Oleme seisukohal, et sadamas paikneva elektritoite kasutamise kohustus oleks ainult kai ääres seisvatel reisi- ja konteinerilaevadel. Soovime, et kaldaelektritaristu rajamise eelduseks oleks ühtsete tehniliste standardite väljatöötamine ja kehtestamine. Selgitus: Laevade tekitatud heitgaase saab vähendada lisaks keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisele ka teistel meetoditel. Kindlasti on oluline roll digitaalsetel lahendustel ja ka sadamas seismisel kaldaelektri kasutamisel. Digitaalsetest lahendustest on oluline välja tuua „just in time“ kontseptsiooni rakendamise. Läbi „kallas-laev-kallas“ andmevahetuse on võimalik planeerida sadamakülastused ja kaupade laadimisega seonduvad protsessid. Mainitud kontseptsiooni rakendamine aitab lisaks transpordiahela efektiivsuse tõusule kaasa ka keskkonna eesmärkide täitmisele, sest võimaldab paremini planeerida laevade liikumist ja leida kõige optimaalsem kiirus (laevade süsinikuheite suurus sõltub laeva kiirusest). Kaldaelektrivõrgust saadavat elektrienergiat saab kasutada sadamas seisvate laevade laevasüsteemide töös hoidmiseks, vähendades laeva abimasinate tekitatavaid heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. Tallinki näite baasil väheneb ühe rohelist kaldaelektrit kasutava reisilaeva CO2 heitmete maht 100 tonni võrra ühes kuus. Kaldaelektri kasutamise eelduseks on laevade ja sadamate vastava tehniline võimekuse olemasolu. Kitsaskohaks võib saada kallis kaldaelektri hind, mis ei motiveeri reedereid seda kasutama. Lahenduseks võiks olla kaldaelektri madalam maksustamine. Samas on oluline, et määrusega ei seataks ebamõistlikke kohustusi, mille rakendamine ei ole realistlik. Kalda elektritoite kasutamise kohustus peab jääma ainult kai ääres seisvatele laevadele. Soovime, et määruses säiliks ettenähtud erandite võimalus teatud juhtumitele reguleerimiseks. Eestit külastavad kruiisilaevad, mille elektritarbimist (ühe laeva elektritarbimine jääb vahemikku 4,8 MW kuni 20 MW, olenevalt laeva suurusest) ei ole tehniliselt võimalik katta läbi tavapärase kaldaelektrivõrgustiku. Kaldataristu väljaarendamiseks on vaja välja töötada ühtne standard, sh ka kaldaelektri kasutamiseks, et sadamad saaksid pakkuda ühtset kvaliteetset teenust, sest laevadel, mis seda kasutavad, on selleks põhjendatud ootus, mitte iga sadama jaoks erilahendus või igal sadamal iga laeva jaoks erilahendus. Samuti nendime, et sadamate võimekus on erinev ja seetõttu on vaja üleminekuaega, et sadamatel oleks võimalik taristut arendada. 5.5. Eelistame andmete ühekordset esitamist ja standardiseerimist, et vältida dubleerimist ja üleliigset halduskoormust. Selgitus: Eelnõuga kehtestatakse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mis peaks tõendama, et reeder järgib kasvuhoonegaaside vähendamiseks kehtestatud nõudeid. Algatus ei tohiks põhjendamatult suurendada laevandusettevõtjate halduskoormust ning sellega kaasnevaid lisakulusid. Oluline on, et andmed oleksid võimalikult täpsed ja usaldusväärsed, et neid saaks kasutada poliitikakujundamiseks. Vältida tuleb andmete edastamise dubleerimist, kasutada tuleks juba olemasolevaid raporteerimissüsteeme (näit laevanduse MRV). 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Oma arvamuse määruse mõjude kohta on esitanud AS Tallink, Sadamate Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, kelle arvates on eelnõul väga negatiivne mõju sektorile. Sisendi on andnud ka Keskkonnaministeerium.  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL 1. Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu kinnitas 2020. a detsembris Euroopa Liidu uue siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheitmeid võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra. 2050. aastaks on eesmärk saavutada kliimaneutraalsus. Need eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud nn Euroopa kliimamääruses1. 14. juulil 2021 esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevaid heitkoguseid vähendada 2050. aastaks 90%. Euroopa Komisjon on seisukohal, et kõik transpordiliigid peavad aitama kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Viimastel aastatel on elektrisõidukite areng teinud väga suure hüppe ning liikluses olevate elektri jõul sõitvate sõiduautode arv on kiiresti kasvamas. Euroopa Komisjoni hinnangul liigub 2030. aastal Euroopa teedel vähemalt 30 miljonit elektrisõidukit. Toetudes transpordi ja liikuvuse arengukavale, prognoositakse aastaks 2030 Eesti teedele 53 000 elektrisõidukit. Siiski sõltub transpordisektor endiselt suuresti fossiilkütustest. Seetõttu tuleb Euroopa Komisjoni arvates kõikides transpordiliikides esmatähtsaks eesmärgiks seada vähese CO2- emissiooniga keskkonnasõbralike kütuste kasutuselevõtu edendamine. Selliste sõidukite massilisema kasutamise eelduseks on aga alternatiivkütuse laadimis- ja tankimistaristu üldvõrgu olemasolu. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu reguleerib seni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole direktiiv täitnud oma põhieesmärki, milleks on turu ühtse arengu tagamine Euroopa Liidus (EL). Euroopa Komisjon on jõudnud järeldusele, et kuus aastat pärast direktiivi vastuvõtmist on kogu Euroopa alternatiivkütuste taristu turg ikka veel üsna varajases arengujärgus ning saavutatu on olnud riigiti vaadates ebaühtlane. Senini ei ole loodud taristuvõrku, mis võimaldaks sujuvat reisimist kogu ELis. Samuti puuduvad ühtsed tehnilised kirjeldused ja standardid, mis tagaksid uute tehnoloogiate koostalitlusvõime. Lisaks piiravad kasutamist tarbijate teavitamise korra ja ühiste maksesüsteemide puudumine. Euroopa Komisjoni arvates võib ilma EL tasandil sekkumiseta hakata efektiivse laadimis- ja tankimistaristu puudumine takistama keskkonnasõbralikke kütuseid kasutavate sõidukite kasutuselevõttu. Taristuvõrgu arendamise kiirendamiseks tuleb määrata üleeuroopalised eesmärgid (määratud tähtajad, võrgustiku tihedus, võimsusnäitajad). Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots ([email protected], tel 7153420), transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Juku Paulus ([email protected], tel 6397689) ja ekspert Johann Peetre ([email protected], tel 6256386). Seletuskirja kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). juhataja Silver Tammik. Transpordivaldkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], tel 6256468). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus „Alternatiivkütuste taristu määruse ettepanek2“ on üks meede, mille eesmärk on suurendada keskonnasõbralike ja taastuvkütuste kasutamist ELi transpordisektoris, et aidata kaasa ELi ja rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Algatuse eesmärk on tagada tiheda alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu võrgustiku olemasolu ELi TEN-T võrgustiku maanteedel, sadamates ja lennujaamades. Eelnõu järgi tuleb iga registreeritud elektritoitega kergsõiduki kohta paigaldada kumulatiivselt laadimisvõimsust 1 kW ning iga pistikhübriidi kohta 0,66 kW. Lisaks peab TEN-T võrgu täielikuks ühendamiseks 2025. aastaks paigaldama TEN-T põhivõrgul kergsõidukitele iga 60 km lõigu kohta vähemalt 300 kW väljundvõimsusega üldkasutatav laadimispunkt (vähemalt üks laadimisjaam peab olema 150 kW individuaalse väljundvõimsusega) ja 2030. aastaks vähemalt 600 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad laadimispunktid (vähemalt kaks laadimisjaama peavad olema 150 kW individuaalse väljundvõimsusega) mõlemal sõidusuunal. TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada vastavalt 2030. ja 2035. aastaks. Elektriliste raskeveokite jaoks tuleb TEN-T põhivõrgu iga 60 km lõigu kohta 2025. aastaks paigaldada vähemalt 1400 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad laadimispunktid (vähemalt üks laadimisjaam peab olema 350 kW individuaalse väljundvõimsusega) ja 2030. aastaks vähemalt 3500 kW väljundvõimsusega üldkasutatav laadimispunkt (vähemalt kaks laadimisjaama peavad olema 350 kW individuaalse väljundvõimsusega) mõlemal sõidusuunal. TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada iga 100 km lõigu kohta vastavalt 2030. ja 2035. aastaks. Lisaks tuleb üleeuroopalises transpordivõrgus (linnatranspordisõlmed) 2030. aastaks rajada veokitele laadimispunktid turvalistes parkimiskohtades ning suuremates linnades. Vesiniku puhul peab olema üks tankla (sobilik nii kergsõidukitele kui ka raskeveokitele) iga 150 km kohta TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes. Maanteesõidukitele mõeldud LNG taristut kohustatakse hoida toimivana TEN-T põhivõrgus aastani 2025, et tagada LNG gaasi kasutavatele sõidukitele kütuse olemasolu. Biogaasi temaatikat määrus ei kajasta. Mootorsõidukitele mõeldud laadimispunktides ja tanklates peab olema kättesaadav info kütuste ühiku hindade kohta. Samuti peavad sõidukite kasutusjuhendid sisaldama selgesti mõistetavat teavet kasutatavate kütuste kohta. Märgistamisnõuded tuleb standardiseerida Euroopa standardiorganisatsioonides. Lisaks soovitakse ettepanekuga tagada õhusõidukite ja laevade elektritoide TEN-T võrgustiku lennujaamades ja sadamates. TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades seisvaid õhusõidukeid tuleb hakata alates 2025. aastast varustama väravates ja alates 2030. aastast kõigil lennujaama territooriumil asuvatel seisuplatsidel elektrienergiaga. 2030. aastaks peaks seisvatele õhusõidukitele tarnitud elekter tulema elektrivõrgust või kohapeal toodetud taastuvenergiast (nt elektritoiteseadmed peavad hakkama kasutama biodiislit). Kõikidesse TEN-T võrgu 2 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL COM (2021) 559 final 14.07.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/DOC/?uri=CELEX:52021PC0559&from=en meresadamatesse tuleb paigaldada kaldaelektritoide, mis rahuldaks vähemalt 90% sadamas peatuvate konteineri- ja reisilaevade vajadused. Igas TEN-T põhivõrgu siseveesadamas peab olema kaldaäärne elektritoiteseade alates 2025. aastast. TEN-T üldvõrgu siseveesadamatele kehtib mainitud nõue alates 2030. aastast. Lisaks tuleb 2025. aastaks TEN-T põhivõrgu sadamate juurde luua LNG tankimisvõimekus, et tagada laevade kütusega varustatus. Määrus asendaks jõustumisel hetkel kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta. Komisjon vaatab määruse läbi 31. detsembriks 2026 ja esitab vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. Eestis on 2021. a maikuu seisuga kokku 395 avalikku laadijat, sh 172 kiirlaadijat (suurema kui 22 kW väljundvõimsusega). Laadijate võrgustikuga on kaetud kõik peamised kõrge liiklustihedusega maanteed. Linnades ja asulates on laadimiskohad paigaldatud erinevatesse asukohtadesse. Laadimisjaamade vahekaugus on maksimaalselt 40‒60 km. Lisaks kiirlaadijatele on Eestis paigaldatud või paigaldamisel mõned ülikiired (suurema kui 150 kW väljundvõimsusega) laadijad, mis võimaldavad elektrisõiduki aku laadida 75‒80% ulatuses paarikümne minutiga3. Kokkuvõtvalt võib öelda, et võrgustikus olevate laadijate tehnilised parameetrid ei vasta määruses sätestatule ning kogu võrk vajab uuendamist. Tänaseks on koondunud elektrisõidukite laadimistaristu arendamine, haldamine ja opereerimine eraettevõtete kätte. Suurimateks turuosalisteks selles valdkonnas on Eleport, Enefit Volt (varasem ELMO võrk), VonkTech, Ruex, Lootman. Aga ka muud ettevõtted, mis tegelevad taastuvenergialahenduste või transpordisektorile suunatud teenustega (Solar4you, Asematic jm). Valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid on eelduslikult veel juurde lisandumas. Tallinna lennujaama reisijate terminali taristu vastab juba praegu määrusekohastele nõuetele (üheksa reisijate teenindamise väravat). Samuti on elektritoite punktidega varustatud perrooni seisuplatsid, v.a paar seisuplatsi, mida kasutatakse pikaajaliselt parkima saabunud õhusõidukite jaoks. Määrus mõjutab ka Tartu, Pärnu, Kärdla ja Kuressaare regionaalseid lennujaamu, kus klassikalised reisijate väravad puuduvad (reisijad liiguvad lennuki ja terminali vahel jalgsi), kuid õhusõidukite seisuplatsid on elektritoitepunktidega ka praegu varustatud. Merenduse vallas on LNG tankimise võimekus Eestis olemas LNG punkrilaeva Optimus näol. Kaldaelektri kasutamise võimalus on loodud Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamates regulaarliine sõitvatele parvlaevadele. Samuti kasutavad kaldaelektrit Tallinna Vanasadamat külastavad reisilaevad. Määruse eelnõu koosneb 30 artiklist ja 5 lisast. Artiklis 1 kirjeldatakse kavandatava määruse sisu, ehk siis kehtestatakse ühtlustatud eesmärgid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks. Artiklis 2 tuuakse välja määruses kasutatavad mõisted. Artiklites 3 ja 4 on sätestatud liikmesriikidele tingimused (laadimispunktide väljundvõimsus, laadimispunktide arv) tagamaks kergsõidukitele ja raskeveokitele piisavad laadimisvõimalused. Artiklis 5 on sätestatud täiendavad nõuded (maksevõimalused, hindade läbipaistvus) laadimistaristu kasutajasõbralikkuse tagamiseks. Artikkel 6 sisaldab sätteid, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama TEN-T põhivõrgus ja üldvõrgus ning transpordisõlmedes üldkasutatavate vesinikkütuse tanklate olemasolu. 3 https://www.eafo.eu/countries/estonia/1731/infrastructure/electricity Artiklis 7 kehtestatakse nõuded (maksevõimalused, hindade läbipaistvus ja lepingute valik) laadimistaristu kasutajasõbralikkuse tagamiseks. Artikkel 8 sätestab nõuded, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama kuni 1. jaanuarini 2025 TEN-T põhi- ja üldvõrgus raskeveokitele mõeldud veeldatud maagaasi avalike tanklate minimaalse kaetuse. Artiklites 9 ja 10 on sätestatud liikmesriikidele kohustused, tagamaks konteineri-, reisi- ja siseveelaevade jaoks minimaalse kaldaäärse elektritoite olemasolu. Artiklis 11 nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid asjakohase arvu veeldatud maagaasi tankimispunktide olemasolu TEN-T võrgu meresadamates ja määratleksid vastavad sadamad läbi oma riiklike poliitikaraamistike. Artiklis 12 sätestatakse miinimumnõuded, mis käsitlevad kõikide seisvate õhusõidukite elektriga varustamist TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades. Artiklis 13 kohustatakse liikmesriike koostama riiklikku poliitikaraamistikku, milles töötatakse välja kütuste tankimise taristu rajamiseks ja määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Artiklites 14, 15 ja 16 on sätestatud põhimõtted, mida liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil tuleb järgida aruandluse koostamisel ja läbivaatamisel. Artikkel 17 hõlmab kasutajate teavitamise nõudeid kütuse märgistamise ja kütusehindade võrdluse kohta. Artiklis 18 on sätestatud nõuded identifitseerimise registreerimisorganisatsiooni (IDRO) määramiseks, et hakata väljastama üldkasutatava laadimis- või tankimiskoha käitajatele või omanikele tunnuskoode. Artiklis 19 täpsustatakse alternatiivkütuste laadimispunktidele esitatavaid tehnilisi tingimusi. Artiklites 20 ja 21 käsitletakse Euroopa Komisjoni õigusi delegeeritud õigusaktide koostamiseks ja komiteemenetlust. Artiklites 22, 23 ja 24 tunnistatakse direktiiv 2014/94/EL kehtetuks ning kehtestatakse käesoleva määruse läbivaatamise tingimused ja jõustumiskuupäev. Ettepanek sisaldab järgmisi lisasid: – I lisa sisaldab üksikasjalikke sätteid liikmesriikide aruandluse kohta, et toetada käesoleva määruse rakendamist. – II lisas on loetletud valdkonnad, kus käesoleva määruse kohaseid ühiseid tehnilisi kirjeldusi kohaldatakse siseturu suhtes või mis tuleb vastu võtta käesoleva määruse alusel delegeeritud õigusaktidega valdkondades, kus tehnoloogia arengu tõttu on vaja kehtestada ühised tehnilised kirjeldused. – III lisas on sätestatud nõuded liikmesriikidele, kes liigitavad oma aruanded elektrisõidukite ja laadimistaristu kasutuselevõtu kohta. – IV lisa sisaldab vastavustabelit.  3. Euroopa Liidu määruse eelnõu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Algatus on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) sätetega, mis puudutavad ühist transpordipoliitikat (VI jaotis, artiklid 90–91) ja üleeuroopalisi võrke (XVI jaotis, artiklid 170–171). Mainitud õigusraamistiku sätted võimaldavad koordineerida üleeuroopalist alternatiivkütuste taristu ühtlast ja laialdast kasutuselevõttu, selle asemel et tugineda ainult liikmesriikidele. Euroopa Komisjoni hinnangul on soovitavate eesmärkide saavutamiseks määrus kõige sobivam vahend, et tagada kavandatud meetmete ühtne kiire rakendamine ELi liikmesriikides. Komisjoni hinnangul on liikmesriikide panused ambitsioonikamad ja kulutõhusamad, kui need on ajendatud kokkulepitud ühisest õigus- ja poliitikaraamistikust. ELi tasandi sekkumine on vajalik eelkõige selleks, et saavutada taristu ühtlane areng kõikides ELi liikmesriikides. Kehtivate õigusaktide alusel pole ühtlast arengut üle ELi tänaseks toimunud – järelikult ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisaval määral arendada alternatiivkütuste taristut, mis tagaks vajalikul hulgal keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu ja piiriülese liikluse. Seega aitab eelnõu kaasa 2030. aasta kliima- ja energiaalaste eesmärkide ning 2050. aastaks kliimaneutraalsususe saavutamisele. EL tasandi meetmetega välditakse eri lähenemisviiside killustatust ja lähenetakse Euroopa transpordisüsteemi ümberkujundamisele koordineeritud viisil. Alternatiivkütuste taristu määruse eelnõu ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava üldeesmärgi saavutamiseks ehk vähese või nullheitmega sõidukite kiiremaks kasutuselevõtuks, mille eelduseks on omakorda piisava laadimis- ja tankimistaristu olemasolu. Eelnõus on mitme eesmärgi puhul kindlaks määratud saavutatav sihtväärtus või -tase, kuid nende saavutamise viisid on jäetud liikmesriikide otsustada. Kehtestatavad kohustused ning eesmärkide saavutamiseks võimaldatav paindlikkus on sobivalt tasakaalustatud, arvestades kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise vajalikkust. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu kombineeritud transpordi töörühmas. Eesistuja Sloveenia on seadnud võimalikuks eesmärgiks saavutada nõukogu üldine lähenemisviis eelnõu kohta novembri keskpaigaks. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja KOVide asutuste korraldusele, tuludele ja kuludele) Määruse rakendamine toob kaasa vajaduse teha Eestis suuri investeeringuid sõidukite laadimistaristu väljaehitamiseks. Euroopa Komisjoni nõuete järgi peaks aastatel 2025 kuni 2035 Eesti TEN-T põhivõrku rajatama 11 ja TEN-T üldvõrku 10 sõiduautodele mõeldud laadimisjaama. Ettevõttelt Enefit Green saadud andmete alusel võiks kõikide laadimisjaamade rajamise ligikaudne maksumus olla vähemalt 6 mln eurot. Tegemist on väga indikatiivse hinnaprognoosiga, sest tegelikkuses hakkab iga konkreetse laadimisjaama lõplik hind sõltuma selle geograafilisest asukohast ja kaugusest elektriliitumispunktist (alajaamast). Sõiduautode laadimistaristu puhul on erasektor juba valmis ise investeerima jaamade ehitamisse, kuid väljaspool suuremaid linnu ja enne piisava nõudluse tekkimist on tõenäoline, et investeeringuteks on vaja riigi tuge. Euroopa Komisjoni eelnõu järgi oleks Eestisse vaja rajada sarnaselt sõiduautode taristule ka 11 TEN-T põhivõrgus ja 10 üldvõrgus olevat veoautodele mõeldud laadimisjaama. Mainitud laadimisjaamade maksumus on tunduvalt kallim sõiduautode omadest. Eeldame, et aastatel 2025 kuni 2035 võib veoautodele mõeldud elektritaristu rajamine maksta 50 kuni 60 mln eurot. Tegemist on väga indikatiivse hinnaprognoosiga, sest tegelikkuses hakkab iga konkreetse laadimisjaama lõplik hind sõltuma selle geograafilisest asukohast ja kaugusest elektriliitumispunktist (alajaamast). Lähiaastatel puudub erasektoril ilmselt huvi selliste laadimisjaamade ehitamist ise finantseerida. Põhjuseks on kasutuses olevate elektriveokite vähesus ning piiratud läbisõiduvõime (alates 2023.-2024. valmivad ja kasutusele võetavate elektriveokite sõiduulatus on kuni paarsada kilomeetrit, mis tähendab ilmselt kasutust eelkõige ladude ja lähimaa teenindamiseks ning kus laadimine toimub kodujaamas) ning seetõttu tehtavad investeeringud ei leia kasutust ja pole seega kasumlikud. Seega vajab veokitele mõeldud taristu väljaehitamine kindlasti riigi rahalist tuge. Detailset analüüsi sõiduautode ja veokite laadimisjaamade asukoha ja nende maksumuse kohta ning erasektori poolt ehitatavate jaamade kaardistust ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesolevaks hetkeks läbi viinud. Samuti puudub ka mahupõhise laadimisvajaduse analüüs. Mõju majandusele Alternatiivkütuste tankimisvõrgustiku rajamisel on positiivne mõju majandusele. Laadimisseadmete tootmine üleeuroopalise võrgustiku jaoks võib anda tööd Eesti elektroonikatööstusele. Laadimistaristu rajamist Eestis ning selle hilisemat hooldust hakkavad läbi viima kohalikud ettevõtted. LNG kütuse laialdasem kasutamine laevanduses suurendab LNG punkerdamisega tegelevate ettevõtete töömahtu siinses piirkonnas. Kasusaajateks on need ettevõtted, millel on vastav taristu (punkrilaevad) juba olemas. Juhul kui biogaasi hakatakse senisest laiemalt kasutama, toob see kaasa vajaduse tootmisvõimsuse kasvu järele. Positiivne efekt majandusele oleks vesiniku tootmise alustamisel Eestis. Mõju keskkonnale Määruse rakendamisest tulenev mõju keskkonnale on positiivne, sest fossiilkütustega sõitvate sõidukite asendumine alternatiivkütustel liikuvate sõidukitega vähendab erinevat liiki õhureostust ning mürasaastet. Õhukvaliteedi parandamisele aitab kaasa ka kaldaelektritoite kasutamine sadamates. Näitena võib tuua Tallinnas Vanasadamas kasutusele võetud parvlaevadele mõeldud kaldaelektrilahenduse, mis Keskkonnaministeeriumi hinnangul on aidanud sadamapiirkonnas vähendada õhu- ja mürareostust. Mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju sotsiaalvaldkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Sarnaselt mõjuga majandusele annaks positiivse mõju regionaalarengule alternatiivsete kütuste (nt biogaas, vesinik) tootmise alustamine või olemasoleva laiendamine mõnes Eesti piirkonnas, aidates läbi selle kaasa uute töökohtade loomisele. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Määruse rakendamisega kaasnevad ka riigile uued kohustused. Nõuetest tulenev halduskoormuse kasv ei ole väga märkimisväärne. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Tegemist on kindlasti ka mainekujunduslikult riigile kasuliku algatusega, mille elluviimine annab signaali, et Eesti on orienteerunud keskkonnasäästlikule ja innovatiivsele mõtteviisile. ELis ühtlase piiriülese tankimis- ja laadimistaristu väljaarendamine võib aidata hoogustada väliskaubandust ja mõjub seega positiivselt nii riikidevahelistele suhetele kui ka majandusele. Riigi julgeoleku seisukohast ei anna eelnõuga kehtestatud nõuded mingit lisaväärtust. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused 5.1 Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõud, et luua senisest paremad eeldused alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja keskkonnasõbralikemate sõidukite kasutuselevõtuks. Selgitus: Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõu üldisi eesmärke, kuna alternatiivkütuste taristu puudumine on oluline takistustegur keskkonnasõbralike sõidukite soetamise ja kasutamise osakaalu suurendamisel ELis. Sõidukipargi ning TEN-T võrgustiku põhine lähenemine laadimis- ja tankimistaristu arendamisel on õige suund, sest aitab tagada avaliku laadimis- ja tankimisvõimaluste kättesaadavuse paranemist Euroopa Liidu transpordivõrgustikus. 5.2 Toetame kergsõidukitele ja raskeveokitele mõeldud elektrilaadimistaristu arendamist. Samas oleme seisukohal, et mõlemat sõidukiliiki puudutava elektrilaadimistaristu loomisel on oluline arvestada erinevate piirkondade asustus- ja liiklustihedusega. Oluline on tagada paindlikkus laadimispunktide vahemaade, kahesuunalisuse nõude, taristu valmimise tähtaegade ning võimsuspõhiste kriteeriumide seadmisel. Määruse tulevikukindluse huvides eelistame, et sõidukipargipõhised võimsusnõuded omaksid ülemist piirväärtust ja ei sätestataks piiramatu kestusega kohustust. Selgitus: Määrusega kehtestatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed, reaalsetest vajadustest lähtuvad ning vähemalt teatud määral arvesse võtma ka liiklustihedust. Nõuete proportsionaalsuse hindamiseks tuleb arvesse võtta liikmesriigiti ka seda, kui suur osakaal laadimistest tehakse kodus või töökohal. Meie arvates ei arvesta käesolev määrus hetkel nende põhimõtetega. Soovime, et:  Minimaalne vahemaa laadimisjaamade vahel TEN-T võrgustiku hõreda asustusega piirkondades ei tohiks olla fikseeritud, vaid peaks arvesse võtma hõredalt asustatud ja vähese liiklustihedusega piirkondade vajadusi.  Tavalisel kahesuunalisel eraldusribata teel, kus on võimalik sooritada vajalikke pöördeid, puudub vajadus arendada välja alternatiivkütuste taristut mõlemal sõidusuunal. Kuna sellistel teedel on liikluskoormus üldiselt väiksem, siis ei ole otstarbekas kehtestada ka laadimisjaamadele topeltvõimsuse kohustust.  Täiendavalt oleme seisukohal, et vajalik on kaaluda võimsuspõhisele kriteeriumile (1 kW elektrisõiduki ja 0,66 kW pistikhübriidi kohta) maksimaalse piirväärtuse määramist. Eeldame, et pärast miinimumnõuete väljaarendamist hakkab turg ka ise toimima ning pakub vajalikke võimsusi juba vastavalt nõudlusele.  Kaaluda raskeveokitele mõeldud laadimistaristu valmimise tähtaegade edasilükkamist viisil, mis võimaldab vältida reaalsest turunõudlusest liigset etteruttamist ja suurt doteerimisvajadust alternatiivkütuste infrastruktuuri haldajatele. Soovime, et määruse ettepanek arvestaks liiklustihedusega ja TEN-T võrgu erinevate teede tüüpidega. Kogu TEN-T taristut ei ole otstarbekas arendata välja samaväärseks. Põhiliseks probleemiks eelnõus hetkel on täielik ühetaolisus. Samasugused võrgustikupõhised nõuded on välja pakutud nii Berliini-lähedasele kiirteele kui ka Põhja-Soome tundrale. Näiteks võiks liikmesriikidel olla õigus TEN-T võrgustikul pikendada teatud määral laadimisspunktide vahelist vahemaad vastavalt reaalsele vajadusele ning mitte rakendada mõlemalt suunalt ligipääsetavale laadimispunktile topeltvõimsuse kohustust teelõikudel, kus kombineeritud liiklustihedus mõlemal suunal on alla 10 000 kergsõiduki ööpäevas. Raskeveokite puhul võiks kombineeritud liiklustihedus mõlemal suunal olla 2000 veokit ööpäevas. Eelnõus välja toodud võimsuskriteeriumid on pakutud välja eeldusel, et märkimisväärne osa laadimistest (umbkaudu 40%) toimuks avalikul laadimistaristul. Eestis on hetkel registreeritud 2186 elektrisõidukit ja ligikaudu 800 pistikhübriidi. Praegu on Eestis olev laadimisvõrk olemasolevate elektriautode teenindamiseks piisav. Määruse järgi oleks tarvis rajada laadimisvõimsust 1 kW ühe elektrisõiduki kohta (hetkeseisuga oleks nõue täidetud, sest juba kiirlaadijate koguvõimsus tuleb 3784 kW). Juhul kui Eesti sõidukipargist 10% moodustaksid elektrisõidukid, oleks meil vaja 998 pool-kiirlaadijat4 ehk ca 450 mitme laadijaga elektrilaadimispunkti, mis tähendab, et sisuliselt igas vedelkütuse tanklas peaks olema laadimispunkt viie pool-kiirlaadijaga. Eeldame, et suurem osa laadimistest võiks toimuda tulevikus mitte-avalikul laadimistaristul ehk siis inimeste kodudes ja töökohtades. Aeglane laadimine kodutingimustes on lisaks soodsamale hinnale ka elektriauto akut rohkem säästev. Laiemas vaates tuleb leida võimalused ja lahendused, kuidas soodustada kortermajade juures sõidukite laadimist, et vähendada potentsiaalset koormust avalikule laadimistaristule. Seetõttu on otstarbekas kavandada võimsuspõhist kriteeriumit (1 kW elektrisõiduki ja 0,66 kW pistikhübriidi kohta) ainult aastani 2030. Oleks loogiline, et pärast miinimumnõuete väljaarendamist hakkab turg toimima ning pakub vajalikke võimsusi vastavalt nõudlusele ning siinkohal ei ole asjakohane liikmesriikidele lõputult ette kirjutada iga-aastaseid võimsuspõhiseid nõudeid. Meie eeldus on, et alternatiivkütuste taristu turg läheb käima ja on isereguleeruv nagu praegu ka vedelkütuste tanklate turg. Määrus kehtestab raskeveokite elektrilaadimistaristu nõuded, kus laadimispark peab pakkuma väljundvõimsust juba 2025. aastaks vähemalt 1400 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 350 kW. 2025. aastaks on ebaotstarbekas Eestis välja arendada määruse ettepaneku järgi raskeveokite elektrilaadimistaristut, kuna see ei leia kasutust. Vastav hinnang põhineb eelnõu seisukohtade koostamise raames saadud tagasisidel. Eesti-sisesteks sõitudeks hakkavad kasutama elektrit eelkõige suuremate firmade linnalähedaste marsruutide veokid, kus laadimine saab toimuda kodujaamas. Pealegi on 2025. aastal selliste veokite hulk eelduslikult väga väike, kuna sellised sõidukid hakkavad laiemalt turule tulema 2023.-2024. a ning suudavad läbida suhteliselt lühikesi vahemaid. Meie nägemusel võiks alternatiivkütuste taristut (sh ka raskeveokitele mõeldut) võimalikult palju arendada turupõhiselt erasektor. Mittekasutamist leidva taristu rajamise kohustus jääb riigi kanda, mis tähendab, et selle taristu rajamiseks ja haldamiseks vajatakse riigi toetusi. Arvestades meie regioonis lähiaastatel kasutuses olevate elektriveokite vähest arvu, oleks üheks lahenduseks veoautodele mõeldud elektritaristu esimese etapi, mis puudutab 1400 kW väljundvõimsusega laadimispunktide ehitamist, edasi lükkamist vähemalt viie aasta võrra aastaks 2030 ning teise etapi, mis puudutab 3500 kW väljundvõimsusega laadimispunktide ehitamise nõude edasilükkamist samuti viie aasta võrra, 2035. aastaks. Samuti võiks eristada laadimistaristu väljaarendamise nõudeid olenevalt tee kategooriast, näiteks 4 Üks pool-kiirlaadija on võimsusega 50 kW. tavalisel kahesuunalisel eraldusribata teel, kus on võimalik sooritada vajalikke pöördeid, puudub vajadus arendada välja alternatiivkütuste taristut mõlemal sõidusuunal. Sellega tagaksime me veoautodele laadimisvõimekuse, samas vähendaksime investeeringute mahtu taristusse. 5.3 Oleme seisukohal, et oluline on tagada tarbijatele usaldusväärse ja ajakohase info kättesaadavus laadimispunktide asukoha, kasutusvalmiduse ning ühikuhindade kohta digitaalsete lahenduste abil. Soovime, et alternatiivkütuste kasutajatele peab rajatavates ja renoveeritud avalikes laadimispunktides olema tagatud rahvusvaheliselt aktsepteeritavate maksekaartidega maksmise võimalus. Selgitus: Peame oluliseks, et alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustatakse digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada asjakohast informatsiooni (laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm). ELi õigusaktidega tuleks tagada, et teave alternatiivkütuste taristu kohta tehakse kasutajale kättesaadavaks lisaks füüsiliste vahenditele (märgid jne) ka digitaalsete lahendustega (nt rakenduse kaudu). Info laadimistaristu teenuste kohta peab olema digitaalselt reaalajas kättesaadav rakenduste kaudu piiriüleselt. Selline lahendus lihtsustab ka välisriikide kodanikel leida rakenduste kaudu infot alternatiivkütuse taristu kohta. Käesoleva eelnõu vastuvõtmisel tuleb sellega vastavusse viia ka EL teised õigusaktid.5 Tähtis roll on ka koostalitlusvõimelistel makseteenustel. Klientide mugavuse saavutamiseks peab olema alternatiivkütuste eest tasumisel tagatud rahvusvaheliselt aktsepteeritavad kaardimaksevõimalused. Soovime, et kaardimaksevõimalus on kõikides uutes ja renoveeritud laadimispunktides. Lisaks tasub kaaluda ka, kas ja kuidas oleks võimalik lisada maksevahendite nimistusse ka mobiilirakendusega tasumise võimalused. 5.4 Toetame alternatiivkütuste taristu määruse kohaldamisala laiendamist mere- ja lennutranspordile ning siseveelaevandusele. Oleme seisukohal, et sadamas paikneva elektritoite kasutamise kohustuse kriteeriumiks olevate laevade arvu määramisel võetakse arvesse ainult kai ääres seisvad laevad. Selgitus: Alternatiivsete kütuste kasutusel ja elektritoite olemasolul on tähtis roll merenduse, lennunduse ja siseveelaevanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Samas on oluline, et määrusega ei seataks ebamõistlikke kohustusi, mille rakendamine ei ole realistlik. Kalda elektritoite kasutamise kohustus peab jääma ainult kai ääres seisvatele laevadele. Määrusega seatakse kohustus tagada reisi- ja konteinerilaevadele TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates piisav kaldaelektri kasutamise väljundvõimsus, et rahuldada vähemalt 90% sadamas peatuvate laevade elektrinõudlusest. Hetkel on eelnõu sõnastatud nii, et sadamakülastusteks loetakse ka need laevakülastused, mis viibivad ainult sadama akvatooriumil ilma kai äärde tulemata. See teeb keeruliseks eelnõu artiklis 9 kehtestatud nõuete täitmise (milline sadam peab omama kaldaelektri taristut, kas 90% nõudlus on tagatud). Lisaks on arutelude käigus liikmeriigid väljendanud muret, et eelnõu tekst kohustab kaldaelektri kasutamist rakendada ka laevadele, 5 Käesoleva määruse artikkel 18 p 61 alusel peab andmetele ligipääs põhinema direktiivil 2010/40/EL. Samas ei saa tugineda vaid intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi (2010/40/EL) ja selle delegeeritud aktide kohasele infovahetuse reeglistikule, kuna näiteks delegeeritud määruse nr 2015/962 selgituspunktis 16 on öeldud, et „Need spetsifikatsioonid ei peaks kohustama maanteeameteid või teedehaldajaid alustama mis tahes selliste andmete kogumist, mida nad juba ei kogu, või digiteerima mis tahes andmeid, mis ei ole masinloetavas vormis juba kättesaadavad.“ Seega puudub otsene kohtustus kõigi määruses toodud andmete kogumiseks. mis on üksnes akvatooriumis, mitte ei seisa kai ääres. Tehniliselt oleks tegemist nõudega, mille täitmine oleks ülikeeruline, kui mitte võimatu. Soovime, et määruses säiliks ettenähtud 10% erandi võimalus teatud juhtumite reguleerimiseks. Näitena võib tuua Eestit külastavad kruiisilaevad, mille elektritarbimist (üks laev võtab sama palju elektrienergiat kui tavaline Eesti väikelinn) ei ole hetkel tehniliselt võimalik katta läbi kaldaelektrivõrgustiku. Erandi olemasolu tagab meile võimaluse jätkata laevade vastuvõtmist ka juhul, kui tehnilistel põhjustel ei suudeta sobivat elektrilahendust 2030. aastaks töösse rakendada. 5.5. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei suurendaks oluliselt halduskoormust. Soovime, et määrusejärgsel raporteerimisel võetaks arvesse juba edastatud masinloetavaid andmeid, mis on esitatud muu aruandluskohustuse raames. Selgitus: Aruandlus on põhjendatud, ent selle kogumiseks ja esitamiseks ette nähtud mehhanism peaks olema kõiki pooli minimaalselt koormav ja maksimaalselt automatiseeritud. Toetame võimalikult vähest aruandluskoormust – raporteerimise ja hindamise tähtaegade intervalli tuleks pikendada vähemalt 1 aasta võrra. Nii on näiteks eelnõu artiklis 14 välja toodud liikmesriigi kohustus alates 2027. aastast esitada Euroopa Komisjonile eduaruanne oma poliitikaraamistiku kohta iga kahe aasta tagant. Kaheaastane ajaraam on liiga lühike ja suurendab vaid administratiivset bürokraatiat. Samuti sooviksime masinloetavate andmete maksimaalset kasutamist, vältimaks dubleerivat aruandluskohustust. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil soovime ka vältida andmete dubleerivat sisestamist. 5.6 Peame oluliseks rõhutada biogaasi tähtsust ning selle kasutamist TEN-T võrgustiku alternatiivkütuste taristus, eelkõige raskeveokites ja ühistranspordis. Eelistame, et liikmesriikidel oleks kohustus tagada üldkasutatavate veeldatud maagaasi tanklate toimimine vähemalt kuni aastani 2030. Selgitus: Eelnõu reguleerib ainult maanteesõidukitele ettenähtud veeldatud maagaasi taristut, jättes kõrvale kõik teised gaasilised kütused. Biogaas on kogumas üha suuremat populaarsust, paljud ettevõtted on negatiivse keskkonnajalajälje vähendamiseks soetanud just gaasisõidukeid. Arvestades, et biogaas on hetkel konkurentsivõimeline kütus veondussektori dekarboniseerimiseks ning selle jaoks on juba toimiv taristu Eestis välja arendatud, tuleks tagada biogaasile ka roll TEN-T võrgustikus. Eelnõu kohustab liikmesriike tagama veeldatud maagaasi tanklate olemasolu TEN-T võrgustikul aastani 2025. Selleks, et tagada veoettevõtete poolt soetatud gaasisõidukite kasutamine nende kasuliku eluea lõpuni, on oluline võimaldada gaasi (nii veeldatud maagaas kui ka biogaas) tankimistaristu kasutamist ja arendamist kogu Euroopas vähemalt 2030. a lõpuni või isegi kauem. 5.7 Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu tasemel vesinikutehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtmine ning selleks sobivate regulatiivsete eeltingimuste loomine. Seega toetame eelnõus väljapakutud eesmärke vesinikutanklate rajamiseks, aga saame ka nõustuda kohustuslike sihttasemete edasilükkamisega kuni kolme aasta võrra. Eesti saab olla vesinikutanklate vahemaade seadmisel paindlik. Selgitus: Kuigi vesinikuturg on praegu veel arendamisel, võib olla turusignaali andmiseks oluline sätestada üldised eesmärgid vesinikutanklate taristu rajamiseks. Kuna ettepanekus on vastava taristu rajamise tähtajaks 2030. aasta ning on sätestatud ka 2026. aastaks määruse ülevaatamise klausel, siis on see piisav, et tagada vesinikutaristu sobivus ja kasutatavus kütusena. Samas on mitmed liikmesriigid eelnõu läbirääkimistel EL töögrupis avaldanud soovi 2030. aasta tähtaega mõne aasta võrra edasi lükata, siis oleme valmis toetama sellist lähenemist. Praeguses eelnõus peab vesinikutankla olema rajatud iga 150 km tagant TEN-T põhivõrgus, ent töögrupi arutelud on näidanud, et osa liikmesriike sooviks seda vahemaad pikendada. Eesti saab olla vesinikutanklate rajamise vahemaade seadmisel paindlik, kuid lõplikud vahemaad ei tohiks minna nii suureks, et eelnõu nõuete järgi kaoks ära vajadus Eestis TEN-T põhivõrgu teedel vesinikutanklad välja arendada. Vesinikutaristu loomisel on ka oluline arvestada erinevate piirkondade asustus- ja liiklustihedusega. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Alternatiivkütuste taristu määrusega seotud teemasid on arutatud erinevatel kohtumistel, millel on osalenud kütusevaldkonna erinevate erialaliitude esindajad. Tagasisidet on saadud ettevõtetelt Scania Eesti, Alexela ja Enefit Green. Oma arvamuse eelnõu kohta on edastanud Keskkonnaministeerium.