Komisjoni teatis

Saatja: "Merili Kriisa" <[email protected]> Saaja: "EL kohtu töögrupp" <[email protected]> Teema: Komisjoni teatis: rahalised karistused rikkumismenetlustes (C/2025/1481) Kuupäev: 2025-03-06 08:37 Tere Komisjon avaldas 03.03.2025 teatise, millega muudab rikkumismenetlustes rahaliste karistuste arvutamise meetodit ning sellega seoses uuendab andmeid. Mis muutub arvutusmeetodis? Tegur n arvutuskäik. Kui varem võttis komisjon teguri n puhul arvesse nii liikmesriigi maksevõimet kui ka demograafilist kriteeriumi, siis kohtuotsuses komisjon vs. Poola (C-147/23) leidis kohus, et demograafilist tegurit ei saa maksevõime kindlaksmääramisel arvesse võtta. Seega nüüd arvutatakse tegur n liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja liikmesriikide keskmise SKP suhtena. Mis muutub andmetes? - karistusmakse arvutamisel kasutatav kindla suurusega summa on 3440 € päevas (eelmisel aastal 3230 €) - põhisumma arvutamisel kasutatav kindla suurusega summa on 1150 € päevas (eelmisel aastal 1080 €) - tegur n Eesti puhul on 0,06 (eelmisel aastal 0,07) - minimaalne põhisumma Eesti puhul 193 000 € (eelmisel aastal 211 000 €) Uut teatist hakatakse kohaldama nende otsuste suhtes, mis komisjon võtab pärast selle teatise avaldamist ELTs (05.03.2025). Uusi summasid ei kohaldata menetlustes, mis on juba EL Kohtus. Tervitades Merili Merili Kriisa EL õiguse büroo direktor | Juriidiline osakond +372 637 7441 | +372 53 733 747 Välisministeerium Islandi välljak 1 | 15049 Tallinn <http://www.vm.ee/> www.vm.ee | <https://twitter.com/MFAestonia> @MFAestonia EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.3.2025 C(2025) 1316 final KOMISJONI TEATIS Euroopa Liidu Kohtus toimuvates rikkumismenetlustes komisjoni poolt soovitatavate rahaliste karistuste arvutamise meetodi muutmine ET ET  KOMISJONI TEATIS Euroopa Liidu Kohtus toimuvates rikkumismenetlustes komisjoni poolt soovitatavate rahaliste karistuste arvutamise meetodi muutmine 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) on sätestatud, et kui komisjon kaebab liikmesriigi aluslepingutest tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest Euroopa Liidu Kohtusse (edaspidi „Euroopa Kohus“), on kaks olukorda, kus ta võib teha Euroopa Kohtule ettepaneku määrata sellele liikmesriigile rahaline karistus: − kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita varasemat Euroopa Kohtu otsust, kus on tuvastatud liidu õiguse rikkumine (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 2)1, − kui liikmesriik ei ole täitnud seadusandliku menetluse kohaselt vastuvõetud direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamise kohustust (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 3). Mõlemal juhul võib Euroopa Kohtu määratud karistus koosneda põhisummast, mis tuleneb rikkumise jätkumisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni või täieliku täitmiseni, kui see saavutatakse varem, ja päevasest karistusmaksest, et motiveerida asjaomast liikmesriiki lõpetama rikkumist võimalikult kiiresti pärast kohtuotsuse kuulutamist. Komisjon teeb Euroopa Kohtule ettepaneku rahalise karistuse summa kohta, kuid Euroopa Kohus peab oma kaalutlusõigust kasutades2 määrama kindlaks summa, mida ta peab asjaoludele vastavaks ning proportsionaalseks nii tuvastatud rikkumise kui ka asjaomase liikmesriigi maksevõimega3. Nii Euroopa Kohtu võimalus määrata liikmesriikidele rahalisi karistusi kui ka komisjoni võimalus taotleda selliste karistuste kehtestamist pärineb 1992. aasta Maastrichti lepingust. Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, on komisjon alates 1996. aastast avaldanud mitu teatist, kus kirjeldatakse põhimõtteid ja metoodikat, mida ta rahaliste karistuste arvutamisel kasutab. 2023. aastal avaldatud teatisega rahaliste karistuste kohta rikkumismenetlustes2 (edaspidi „2023. aasta teatis“) vaatas komisjon läbi ja asendas kõik varasemad selle valdkonna teatised. Rahaliste karistuste arvutamiseks kasutatud arve ja andmeid ajakohastati 2024. aastal3. Oma 2023. aasta teatises võttis komisjon liikmesriikide maksevõime arvutamiseks kasutusele meetodi, mis põhineb liikmesriigi sisemajanduse koguproduktil (SKP) (kaaluga 2/3) ja asjaomase liikmesriigi rahvaarvul (kaaluga 1/3). 25. aprillil 2024 tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C-147/23 komisjon vs. Poola,4 milles ta uuris muu hulgas komisjoni 2023. aasta teatises kasutusele võetud rahaliste karistuste arvutamise meetodit. Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et komisjoni meetod „põhineb eeldusel, et liikmesriigi rahvaarvu suuruse ja maksevõime vahel esineb korrelatsioon, mis ei pruugi nii olla. Järelikult toob nimetatud meetodist tuleneva demograafilise kriteeriumi arvessevõtmine kaasa teguri n lahtisidumise asjaomase liikmesriigi tegelikust maksevõimest, mis võib viia sellise teguri n kindlaksmääramiseni, mis 1 Või kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita kohtuotsust, kus on tuvastatud riigiabiotsuse rikkumine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2. 2 Komisjoni teatis „Rahalised karistused rikkumismenetluses“, 2023/C 2/01 (ELT C 2, 4.1.2023, lk 1). 3 Komisjoni teatis „Komisjoni poolt rikkumismenetlustes Euroopa Liidu Kohtule esitatud rahaliste karistuste arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine“, C/2024/360 (ELT C, C/2024/1123, 26.1.2024). 4 Kohtuotsus, Euroopa Kohus (esimene koda), 25. aprill 2024, komisjon vs. Poola (C-147/23, EU:C:2024:346). 1 ei vasta tingimata liikmesriigi maksevõimele. […] Seega ei saa asjaomase liikmesriigi maksevõime kindlaksmääramisel võtta [...] arvesse demograafilist kriteeriumi [...].“5 Seda hiljutist kohtupraktikat silmas pidades tuleb arvutusmeetod, mida komisjon on kasutanud rikkumismenetlustes rahaliste karistuste ettepaneku tegemiseks, läbi vaadata. Eelkõige peaks liikmesriikide maksevõime või teguri n arvutamine (2023. aasta teatise punkt 3.4) Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt põhinema üksnes liikmesriikide SKP-l. Seepärast asendatakse käesoleva teatisega 2023. aasta teatise punkt 3.4 ja selle I lisa ning vastavad arvud ajakohastatakse uusimate makromajanduslike andmetega. 2. Liikmesriikide maksevõime Karistusmakse summa peab olema selline, et karistus oleks ühtaegu proportsionaalne ja hoiatav. Karistusmakse hoiatav mõju on kahetine. Karistus peab olema piisavalt karm, et: - sundida liikmesriiki rikkumist lõpetama (karistusmakse peab seega olema suurem kui kasu, mis liikmesriik rikkumisest saab), - liikmesriik sama rikkumist enam ei kordaks. Hoiatava mõju saavutamiseks vajalik karistusmäär sõltub liikmesriigi maksevõimest. Hoiatavat mõju kajastab tegur n. See on määratluse kohaselt asjaomase liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti (SKP)6 ja liikmesriikide keskmise SKP suhe. See näitab asjaomase liikmesriigi maksevõimet võrreldes teiste liikmesriikide maksevõimega: 𝑆𝐾𝑃𝑛 𝑛 𝑡𝑒𝑔𝑢𝑟 = 𝑆𝐾𝑃𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚 Nagu on sätestatud 2023. aasta teatise punktis 4.2.2, kasutab komisjon sama tegurit n nii põhisumma kui ka karistusmakse arvutamisel. Iga liikmesriigi tegur n on sätestatud lisa punktis 3; lisa punktis 5 on sätestatud nende minimaalsed põhisummad. Nagu on sätestatud 2023. aasta teatise punktis 5, kasutab komisjon juhul, kui ta teeb ettepaneku määrata rahaline karistus Ühendkuningriigile, sama valemit, mis on esitatud käesolevas teatises liikmesriikide maksevõime kindlaksmääramiseks7. 3. Kohaldamise alguskuupäev Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud norme ja kriteeriume kõikide otsuste suhtes, mis ta teeb ELi toimimise lepingu artikli 260 kohase menetluse algatamise kohta Euroopa Kohtus pärast käesoleva teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 5 Kohtuotsus C-147/23, punktid 84–86. 6 Allikas: nominaalne SKP – Eurostat. Eurostat avaldab korrapäraselt liikmesriikide SKP andmeid (nama_10_gdp). 7 𝑆𝐾𝑃𝑈𝐾 𝑈𝐾 𝑛 𝑡𝑒𝑔𝑢𝑟 = 𝑆𝐾𝑃𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚 2 LISA. Andmed, mille põhjal määratakse kindlaks Euroopa Kohtule soovitatavad rahaliste karistuste summad Komisjon vaatab käesolevas lisas esitatud andmed igal aastal läbi ja ajakohastab neid, võttes arvesse Eurostati avaldatud ametlikel andmetel põhinevat inflatsioonimäära ja liikmesriikide SKP varieerumist. 1. KARISTUSMAKSE ARVUTAMISEL KASUTATAV KINDLA SUURUSEGA SUMMA Käesoleva teatise punktis 3.1 nimetatud kindla suurusega summa, mida kasutatakse karistusmakse arvutamisel, on 3 440 eurot päevas. 2. PÕHISUMMA ARVUTAMISEL KASUTATAV KINDLA SUURUSEGA SUMMA Käesoleva teatise punktis 4.2.2 nimetatud kindla suurusega summa, mida kasutatakse põhisumma arvutamisel, on 1 150 eurot päevas ehk kolmandik karistusmakse arvutamisel kasutatavast kindla suurusega summast. 3. TEGUR N Käesoleva teatise punktis 1 nimetatud tegurid n on järgmised: Tegur n8 Belgia 0,94 Bulgaaria 0,15 Tšehhi 0,50 Taani 0,59 Saksamaa 6,57 Eesti 0,06 Iirimaa 0,80 Kreeka 0,35 Hispaania 2,35 Prantsusmaa 4,43 Horvaatia 0,12 Itaalia 3,34 Küpros 0,05 Läti 0,06 Leedu 0,12 Luksemburg 0,12 8 Põhineb 2023. aasta SKP-l (andmed 20. jaanuari 2025. aasta seisuga), ümardatuna kahe kümnendkohani. 3  Ungari 0,31 Malta 0,03 Madalmaad 1,68 Austria 0,74 Poola 1,18 Portugal 0,42 Rumeenia 0,51 Sloveenia 0,10 Slovakkia 0,19 Soome 0,43 Rootsi 0,85 4. PÕHISUMMA VÕRDLUSALUS Liikmesriigi minimaalse põhisumma arvutamiseks kasutatav võrdlusalus on 3 208 660 eurot. 5. MINIMAALNE PÕHISUMMA LIIKMESRIIGI KOHTA Minimaalne põhisumma võrdub põhisumma võrdlusalusega, mis on korrutatud teguriga n. Minimaalne põhisumma9 on järgmine: Minimaalne põhisumma (eurodes) Belgia 3 016 000 Bulgaaria 481 000 Tšehhi 1 604 000 Taani 1 893 000 Saksamaa 21 081 000 Eesti 193 000 Iirimaa 2 567 000 Kreeka 1 123 000 Hispaania 7 540 000 Prantsusmaa 14 214 000 Horvaatia 385 000 Itaalia 10 717 000 Küpros 160 000 Läti 193 000 Leedu 385 000 Luksemburg 385 000 Ungari 995 000 9 Põhineb 2023. aasta SKP-l (andmed 20. jaanuari 2025. aasta seisuga), ümardatuna kahe kümnendkohani. 4  Malta 96 000 Madalmaad 5 391 000 Austria 2 374 000 Poola 3 786 000 Portugal 1 348 000 Rumeenia 1 636 000 Sloveenia 321 000 Slovakkia 610 000 Soome 1 380 000 Rootsi 2 727 000 5