Seisukoht Rail Balticu planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute osas

Foreko OÜ Teie 17.02.2025 Meie 06.03.2025 nr 13-2/589-3 Seisukoht Rail Balticu planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute osas Austatud Rutt Grünberg Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tutvunud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ avalikul väljapanekul Foreko OÜ poolt esitatud seisukohtade ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi antud vastustega. Planeerimisseaduse (01.01.2012 redaktsioon) § 23 lõike 3 punkti 5 kohaselt järelevalve teostaja pädevuses on planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamise korraldaja ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsus 13.02.2025 kirjaga nr 13-2/589-1 Foreko OÜ ärakuulamisele. Foreko OÜ teavitas 14.02.2025 e-kirjaga, et ei soovi ärakuulamisel osaleda. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab käesolevaga oma kirjaliku seisukoha arvamuse osas, milles Foreko OÜ ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kokkuleppele ei jõudnud. I Arvestamata jäänud arvamus Foreko OÜ 28.10.2024 kirjaga tegi järgnevad ettepanekud ja esitas järgnevad küsimused.  Foreko OÜ palus täpsustada mitmele metsisekukele on vajalik tagada elupaigad kompensatsioonialadel. KSH ja hüvitusmeetmete materjalides esitatud statistikale tuginedes jääb arusaamatuks, miks on nendes ette nähtud hüvitusmeetmed 24 metsisekuke jaoks, kui aluseks võetud aastatel on loetletud kõige rohkem 12 metsisekukke. Foreko OÜ hinnangul on hüvitusmeetmed ette nähtud liiga suure kukkede arvu jaoks, piiravad need juba sel põhjusel ülemääraselt isikute õigusi ja vabadusi.  Foreko OÜ palub täiendada kavandatavate hüvitusmeetmete põhjendusi, sest Foreko OÜ hinnangul on eelistatud trassi (SKR) puhul metsise elupaiga kadu maksimaalselt 1421 ha, kuid hüvitusmeetmed hõlmavad 5756 ha suurust ala. Hüvitusmeetmete kavast ei nähtu Foreko OÜ hinnangul, millistest asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt peetakse sellises ulatuses Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  hüvitusmeetmete võtmist sobivaks vajalikuks ja proportsionaalseks. Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu hüvitusmeetmete kavas vastas hüvitusmeetmetega hõlmatud maa ala suurus kahjustatava metsise elupaiga suurusele.  Hüvitusmeetmete kavas on selgitatud, et lähtudes Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidest ning asjaolust, et hüvitusmeetmete eesmärgiks on kompenseerida Natura ala kahjustamist, tuleb kõik moodustatavad metsise püsielupaigad arvata ka Natura 2000 võrgustiku osaks (lk 37). Sellest tulenevalt peaks planeeringumaterjalidest ka üheselt nähtuma, et kahjustatud alad arvatakse Natura alad võrgustikust välja.  Foreko OÜ palub täiendada puhveralade määratlemise põhjendusi. Hüvitusmeetmetega hõlmatud maa ala ületab mitmekordselt metsise elupaikade kadu, on hüvitusmeetmeid toetavate tegevuste kavandamise vajadus juba iseenesest küsitav. Hüvitusmeetmete kavast jääb selgusetuks, kui suureks kujuneb puhveralade kogu pindala, mistõttu ei ole planeeringu materjalide pinnalt võimalik analüüsida puhveraalade moodustamisega maaomanike jaoks kaasnevate omandiõiguse kitsenduste proportsionaalsust.  Foreko OÜ-le teadaolevalt varem puhveralasid hüvitusmeetmeid toetavate tegevustena ette nähtud ei ole ning jääb arusaamatuks miks käesoleval juhul, kus hüvitusmeetmeid rakendatakse juba nagunii kordades suuremal alal, kui kahju tekib, on veel täiendavalt vajalik määrata arvestatava suurusega puhverala.  Foreko OÜ palub lisada selgitused, millisel õiguslikul alusel kavatsetakse kehtestada puhveraladel kavandatavad piirangud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 12.11.2024 kirjaga nr 14- 8.3/954-5 esitas alljärgnevad selgitused (vt täpsemalt kirjast).  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas, miks on ette nähtud hüvitusmeetmed 24 metsisekuke jaoks. Hüvitusmeetmete väljatöötamisel lähtuti eesmärgist hüvitada kukkede arv, mis võrdub Luitemaa linnuala asurkonna viimasel neljateistkümnel aastal ala mängudes loendatud maksimaalse kukkede arvuga. See on ligilähedane kaitsekorralduskava minimaalse eesmärgiga (20 kukke) ning arvestab metsiste 2-3 põlvkonna maksimumarvukust. Hüvituse aluseks võetud loendustulemused kirjeldavad kõige objektiivsemalt nii hüvitatava Luitemaa linnuala metsise elupaikade mahutavust kui ka hüvitusalade metsise elupaikade mahutavust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et planeeringuga seatavad, sh hüvitusmeetmete kavast tulenevad piirangud on kohased, vajalikud ja proportsionaalsed.  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas hüvitusmeetmete kava peatükis 5.1.2 kirjeldatud hüvitusmeetmete aluseks võetud sihtväärtused ja metoodikat, mille alusel on arvutatud elupaikade mahutavus. Suure kodupiirkonna tõttu ei toimi metsiste mõjutatud elupaiga hektarite üks-ühele hüvitamine, sest piirkonna mahutavus ei ole otseselt ala suuruses kinni, vaid sõltub ka selle kvaliteedist elupaigana. Näiteks kaob osa elupaiku, kuna väheneb piirkonna mahutavus metsise elupaigana nii lüngasutmise kui killustumise tõttu kodupiirkonnas. Seetõttu on hüvitamise tulemuslikkuse tagamiseks eelkõige vaja tagada mõjutatavale asurkonnale samaväärse mahutavusega elupaigad, mitte tingimata samas suuruses elupaigad. Kaitseväe keskpolügoon ja Rail Baltica rajamisega rakendamist vajavad hüvitusmeetmed pole üks ühele omavahel võrreldavad, kuna looduslikud olud ja situatsioon on erinev.  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas, et metsis on ainult üks Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkidest. Linnuala oma piirides moodustab mitmekesise maastike kompleksi, mis pakub elupaikasid suurele hulgale linnuliikidele. KSH ja Natura aruande kohaselt on raudteega 2 (5)  kaasnevad ebasoodsad mõjud kõigile teistele Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkideks seatud liikidele leevendavate meetmete abil välditavad. Raudteest mõjutatud metsise elupaikadel on seega jätkuv väärtus teistele liikidele ning kaitseala üldisele terviklikkusele, mistõttu nende elupaikade Luitemaa linnualast välja arvamine ei ole asjakohane.  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas, millisele metoodilisele lähenemisele tuginedes kujunesid puhveralad. Puhveralana nähakse hüvitusaladel ja hüvitusalade jaoks tähtsatel astmelaudadel olevate metsise mängude keskosast kuni 3 km raadiuses metsise põhilisele elupaigakasutusalale jäävatel sidusatel metsamassiividel asuvat ala. Nii on puhveralaga hõlmatud põhiosa metsise elupaigakasutuse alast. Tingimus on sätestatud tekstiliselt mitte määratud joonisel pindalaliselt, kuna metsise mängu asukoha muutumisel muutub vastavalt ka puhverala. Praeguse puhverala paiknemisega on võimalik tutvuda KSH aruande lisa 9 joonisel 19 ja planeeringu kaardirakenduses. Kõik maaomanikud, kelle maale täna teadaolevalt puhverala ulatub, on planeeringu menetlusesse kaasatud ja neid on teavitatud puhveralaga kaasnevatest ajutistest piirangutest.  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas, et see, kas mõju lähedalasuvale Natura alale on mõttekas kirjeldada puhveralana, sõltub piirkonna asurkonna elujõulisusest, elupaikade ulatusest, seisundist ja sidususest ning hüvitatava mõjude iseloomust. Rail Balticu raudteest lähtuvate mõjude hüvitamise korral on puhverala rakendamine vajalik ja põhjendatud eelkõige raudtee rajamisega tekkiva barjääriefektist tuleneva metsise elupaikade sidususe katkemise tõttu. Puhveralade abil olulise mõju vältimine on vajalik metsisele kui metsamaastikku ulatuslikult kasutavale liigile ka kumulatiivsete mõjude vähendamiseks.  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas, et kõnealust planeeringut mitut kohalikku omavalitsust läbivat joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna PlanS tähenduses vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikele 2. PlanS § 27 lg 5 kohaselt on riigi eriplaneeringu alusel võimalik muu hulgas kitsenduste seadmine kinnisomandile. Kuna käesoleva maakonnaplaneeringu puhul on tegemist ehitustegevuse aluseks oleva planeeringuliigiga, ongi selle alusel seega võimalik ka kinnisomandile kitsenduste seadmine, muu hulgas osas, mis on vajalik keskkonnaeesmärkide täimiseks. 20.12.2024 e kirjaga Foreko OÜ tänas põhjalike selgituste eest ja teavitas, et nõustub nendega üldjoontes. II Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui järelevalvaja seisukoht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui planeeringu üle järelevalvet teostav asutus on hinnanud planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid esitanud Foreko OÜ seisukohti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastuseid. Järelevalve käigus kujundatud seisukoht on alljärgnev. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab põhjendatuks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohta, et hüvitusmeetmete arvutamisel kasutatud metsisekukkede arv (24 kukke) on asjakohane ja metoodiliselt põhjendatud. Võetud on arvesse Luitemaa Natura ala kaitse-eesmärki, mille kohaselt tuleb tagada vähemalt senine metsiste asurkonna mahutavus. Kasutatud on pikaaegseid seireandmeid, mis annavad tervikliku ülevaate piirkonna metsiseasurkonna tegelikust mahutavusest. Seetõttu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul kavandatud piirangud metsisekukkede arvukuse tagamiseks põhjendatud ja proportsionaalsed. 3 (5) Lisaks peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium põhjendatuks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi selgitusi, miks hüvitusmeetmetega hõlmatud ala suurus (5756 ha) ületab kahjustatava elupaiga pindala (1421 ha). Metsiste elupaikade kvaliteet ja funktsionaalsus ei sõltu otseselt ainult pindalast, vaid ka ala terviklikkusest, sidususest ja elupaiga kvaliteedist. Rail Balticu rajamisest tulenevate barjääriefektide ja sidususe katkemise tõttu on vajalik tagada kompenseeritavate alade ökoloogiline sidusus ning piisav mahutavus. Seetõttu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et kavandatud ulatuses hüvitusmeetmed on sobilikud ja põhjendatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhjendusega, et mõjutatud metsise elupaiku ei ole asjakohane Luitemaa Natura 2000 alast välja arvata, kuna need säilitavad jätkuvalt olulise väärtuse teiste kaitstavate liikide jaoks. KSH ja Natura aruande kohaselt on raudteega kaasnevad ebasoodsad mõjud kõigile teistele Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkideks seatud liikidele leevendavate meetmete abil välditavad. See tähendab, et ka raudteest mõjutatud metsise elupaikadel säilib oluline ökoloogiline funktsioon. Luitemaa Natura 2000 ala terviklikkuse säilitamine on oluline elurikkuse ja loodusväärtuste kaitse seisukohalt, kuna see tagab erinevate liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu ja võimaldab neil jätkuvalt sobivates tingimustes elada. Seetõttu ei ole metsise elupaikade väljajätmine kaitsealast asjakohane, kuna need alad täidavad jätkuvalt olulist rolli ka teistele liikidele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab samuti põhjendatuks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi selgitust puhveralade vajalikkuse kohta. Hüvitusalade ümber kavandatud puhveralad on olulised, et vältida kumulatiivseid mõjusid metsisele kui tundlikule liigile ning tagada elupaikade terviklikkus ja toimivus pikemas perspektiivis. Planeeritud puhveralade ulatus (kuni 3 km raadiuses mängu keskosast) tugineb teaduslikele uuringutele ja on kooskõlas üldiselt tunnustatud looduskaitsepraktikaga. Seega on puhveralade määramine põhjendatud ja vajalik, eriti arvestades metsise kaitse tegevuskava eelnõus1 seatud pikaajalist eesmärki, mille kohaselt metsise kaitse pikaajaliseks (15 aastat) kaitse eesmärgiks on liigi soodsa seisundi saavutamine Eestis lähtudes Rahvusvahelise Looduskaitseliidu piirkondlikest ohustatuse hindamise kriteeriumitest. Selleks on vaja metsise arvukus hoida Eestis vähemalt praegusel tasemel, säilitada praegune leviku ulatus ja asustatav pindala. Lisaks nõustub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusliku selgitusega puhveralade ja nende piirangute kehtestamise aluse osas. Nimetatud on oluline ka tagamaks planeeringu elluviidavus peale planeeringu kehtestamist. Kokkuvõtvalt peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi selgitusi ja planeeringulahendust piisavaks ning proportsionaalseks, arvestades Rail Balticu projekti ülekaalukat avalikku huvi ning keskkonna- ja looduskaitse eesmärkide täitmise vajadust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivan Sergejev planeeringute asekantsler 4 (5) Külli Siim [email protected] 5 (5)