Sissetulev kiriAvalik

Teedeinseneride kutsestandardite arvamusküsitlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. märts 2025

Viit: 2-3/1073
Registreeritud: 6. märts 2025
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: SA Kutsekoda
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari: 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 2-3/2025
Vastutaja: Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Innovatsiooni ja tehnoloogia osakond)
Lahendamise tähtaeg: 19. märts 2025

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: "Maris Saarsalu" <[email protected]> Saaja: "Maris Saarsalu" <[email protected]> Teema: Teedeinseneride kutsestandardite arvamusküsitlus - tähtaeg 19.03.2025 Kuupäev: 2025-03-05 17:33 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud valdkonna asjatundjad Saadan teile arvamuse andmiseks ja ettepanekute esitamiseks töörühma töö tulemusena valminud Teedeinsener, tase 6; Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; Volitatud teedeinsener, tase 8 uuendatud kutsestandardite kavandid, millised leiate kirja manusest võrdlevas tabelis. Manusest leiate ka kutsestandardite lisad. Palun teil edastada standardite eelnõud arvamuse andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ka teile teada olevatele puutuvatele isikutele ja nendega seotud organisatsioonidele. Arvamusküsitlus Arvamusküsitluse eesmärk on tutvustada kutsestandardite kavandeid huvirühmadele ning saada tagasisidet, mida arvestada kutsestandardite lõppkavandite juures. Kutsestandard Kutsestandardi eesmärk on kirjeldada selgeid ja asjakohaseid nõudeid kutseala töötajatele. Kutsestandard koosneb kolmest osast: A-osa kirjeldab tööd, B-osas on toodud töö tegemiseks vajalikud kompetentsusnõuded ning C-osas on esitatud kutsestandardi koostamise ja kinnitamisega seotud info. Palume tutvuda kutsestandardite kavanditega ja nende lisadega ning vajadusel teha parandusettepanekuid. Märkused ja ettepanekud märkida saadetud võrdlustabelisse. Arvamuse esitamisel palume keskenduda järgmistele küsimustele 1) Kas kutsestandardi A-osas toodud kutsekirjeldus iseloomustab hindaja kutset asjakohaselt ja terviklikult 2) Kas kutsestandardi A-osas esitatud tööosad on asjakohased ja piisavad, arvestades töö nõudmisi praegu ja lähitulevikus 3) Kas kutsestandardi B-osas toodud kompetentsid asjakohased ja kas need on kirjeldatud arusaadavalt 4) Kas kutsestandard on loogiliselt struktureeritud 5) Muud tähelepanekud, kommentaarid ja ettepanekud Ettepanekuid ootame kuni 19.03.2025 e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> või postiaadressile SA Kutsekoda, Mustamäe tee 16, Tallinn 10617. Kutsestandardeid ja selle lisade eelnõusid tutvustav infotund toimub 14. märtsil, kell 9.30-10.30. Infotunniga saab liituda <https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_NzI1Mjg0MDgtMjk2OS 00ZDlmLTg2YzgtOGZhZGVlN2U5NWY3%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%22d57 83c6f-e203-436a-b230-54a0af36263d%22%2c%22Oid%22%3a%226683d134-a952-4b86-9 cd2-c726aa9b49ad%22%7d> Teedeinseneride kutsestandardite eelnõude infotund Kutsestandardite lõplikud kavandid esitatakse kinnitamiseks Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogule. Kutsestandardites Teedeinsener, tase 6; Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; Volitatud teedeinsener, tase 8 tehtud peamised muudatused 1. Ajakohastati kutsestandardite töökirjeldus. Sellest jäeti välja kutsetaseme pädevuspiiride kirjeldus, mis on esitatud kutsestandardi lisas 1 „Tööde pädevused ja referentside vahemik“. Täpsemalt vt muudatuste kirjeldust punktis 4. 2. Kutsestandardites on kirjeldatud tulevikuoskused, mis hõlmavad teedeehituse valdkonnas olulisi tuleviku oskusi. Need oskused võivad olla tähtsad juba täna, kuid omavad suurt rolli ka tulevikus. 3. Kutsestandarditesse on lisatud üldoskused. Üldoskuste aluseks on Oskuste Kompassis kirjeldatud üldoskused (mõtlemisoskused, enesejuhtimisoskused, lävimisoskused), mida on kutsetasemele ja kutsespetsiifikale vastavalt kohandatud, vt ka www.oskused.ee <http://www.oskused.ee> 4. Kutsestandardile on loodud lisad: a. Lisa 1 „Tööde keerukuse referentsvahemikud kutse taotlemisel. Teedeinseneri pädevuspiirid töötamisel vastavalt kutse tasemele. Kutse taotlemise kvalifikatsiooninõuded.“ Lisa 1 koostamise aluseks on kehtivate kutsestandardite osas A1 esitatud kutse pädevuspiiride kirjeldused, mida on Lisa 1 eelnõus kirjeldatud täpsemalt ja selgemalt. Pädevuspiiridega määratakse, millise keerukusega töid vastava kutsetasemega isik võib teha. Lisaks pädevuspiiridele on loodud tööde keerukuse referentsvahemikud, mida rakendatakse kutse taotlemisel taotleja tehtud tööde paigutamiseks keerukusest lähtuvale kutsetasemele. Pädevuspiirid ja keerukuse referentsvahemikud on esitatud tasemeti võrdlevalt tabelis, et lihtsustada nende mõistmist ja rakendamist. b. Lisa 2 „Kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel. Täiendusõppe arvestussüsteem. Alleriala ja ametialaspetsiifilised õppeainete loetelud. Töökogemuse minimaalsed ajalised nõuded ametialade kaupa,. Teedevaldkonna inseneride töökogemuse liigid.“ Lisa 2 koostamise aluseks on kehtiv kutse andmise kord ja selle lisad, neis toodud nõuded haridusele, täiendusõppele ja töökogemusele. Nõuded on kirjutatud selgemaks ja esitatud tasemeti võrdlevalt tabelis, et lihtsustada nende mõistmist ja rakendamist. Taotlemisel on varasema tava- ja mitme erijuhu asemel eelnõus käsitletud kahe kutse taotlemise juhtu ja sellest tulenevaid nõudeid: juhtu 1 rakendatakse, kui taotlejal on teedeehituse eriala kõrgharidus; juhtu 2 rakendatakse: * kui taotlejal on teedeehituse erialast erineva muu ehituseriala või tehnikavaldkonna eriala kõrgharidus või üldkeskharidusel põhinev erialane keskeriharidus. Sel juhul on võimalik taotleda teedeinsener, tase 6 kutset * või kui taotlejal on teedeehituse erialast erineva ehituseriala või tehnikavaldkonna eriala magistrikraad või erialane bakalaureusekraad. Sel juhul on võimalik taotleda kutset diplomeeritud teedeinsener, tase 7. 5. Läbivalt on ajakohastatud ja kirjeldatud hinnatavalt ning tegelikule tööülesandele vastavalt kompetentside tegevusnäitajate kirjeldused. Allolevas tabelis on esitatud kutsestandardi kompetentsid ja kutsestruktuur kehtivates standardites ja eelnõus. Standard Kompetentsid kehtivas standardis Kompetentsid eelnõus Teedeinsener, tase 6 B.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents Spetsialiseerumisega seotud kohustuslikud kompetentsid Teedeehitus ja korrashoid B.2.2 Teedeehitus ja korrashoid Sillaehitus ja korrashoid B.2.3 Sillaehitus ja korrashoid Valitavad kompetentsid vastavalt spetsialiseerumisele B.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine B.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine B.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) B.2.7 Ehitusjuhtimine B.2.8 Omanikujärelevalve B.2.9 Tee korrashoid B.2.10 Silla korrashoid B.2.11 Liikluskorralduse projekti koostamine Kutse struktuur Teedeinsener, tase 6 kutsestandard koosneb kohustuslikust (B.2.1), kahest spetsialiseerumisega soeutd (B.2.2-B.2.3) ja kaheksast valitavast kompetentsist (B.2.4-B.2.11). Kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik, üks spetsialiseerumisega seotud ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. B.2 Üldoskused Mõtlemisoskused Enesejuhtimisoskused Lävimisoskused Kohustuslikud kompetentsid B.3.1 Teehoid Valitavad kompetentsid vastavalt spetsialiseerumisele Sillad või Teed B.3.2 Projekti koostamine (spetsialiseerumine Teed) B.3.3 Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) B.3.4 Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) B.3.5 Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.6 Omanikujärelevalve (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.7 Korrashoid (spetsialiseerumine Teed) B.3.8 Liikluskorralduse projekti tegemine (spetsialiseerumine Teed) Kutse struktuur Kutse teedeinsener, tase 6 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.7. Kutse teedeinsener, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega tee-ehitus ja korrashoid seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5.-B.3.8. Spetsialiseerumisega sillaehitus ja korrashoid seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.4.-B.3.6. Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 B.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents Spetsialiseerumisega seotud kohustuslikud kompetentsid Teedeehitus ja korrashoid B.2.2 Teedeehitus ja korrashoid Sillaehitus ja korrashoid B.2.3 Sillaehitus ja korrashoid Valitavad kompetentsid vastavalt spetsialiseerumisele B.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine B.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine B.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) B.2.7 Ehitusjuhtimine B.2.8 Omanikujärelevalve B.2.9 Tee korrashoid B.2.10 Silla korrashoid B.2.11 Liikluskorralduse projekti koostamine B.2.12 Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine B.2.13 Silla auditi tegemine B.2.14 Liiklusohutuse auditi tegemine B.2.15 Projekteerimise juhtimine Kutse struktuur Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsestandard koosneb kohustuslikust (B.2.1), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.2-B.2.3) ja kaheteistkümnest valitavast kompetentsist (B.2.4-B.2.15). Kutse saamiseks on vaja tõendada kohustuslik, üks spetsialiseerumisega seotud ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. B.2 Üldoskused Mõtlemisoskused Enesejuhtimisoskused Lävimisoskused Kohustuslikud kompetentsid B.3.1 Teehoid Valitavad kompetentsid vastavalt spetsialiseetumisele Sillad või Teed B.3.2 Projekti koostamine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.3 Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) B.3.4 Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) B.3.5 Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.6 Omanikujärelevalve (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.7 Korrashoid (spetsialiseerumine Teed) B.3.8 Liikluskorralduse projekti tegemine (spetsialiseerumine Teed) B.3.9 Projekti ekspertiisi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.10 Auditi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.11 Liiklusohutusauditi tegemine (spetsialiseerumine Teed) B.3.12 Projekteerimise juhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) Kutse struktuur Kutse diplomeeritud teedeinsener, tase 7 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.12. Kutse diplomeeritud teedeinsener, tase 7 taotlemiselt tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega tee-ehitus ja korrashoid seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5-B.3.12 Spetsialiseerumisega sillaehitus ja korrashoid seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2 ja B.3.4.-B.3.6 ning B.3.9-B.3.12 Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Volitatud teedeinsener, tase 8 B.2.1 Teedeinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents Spetsialiseerumisega seotud kohustuslikud kompetentsid Teedeehitus ja korrashoid B.2.2 Teedeehitus ja korrashoid Sillaehitus ja korrashoid B.2.3 Sillaehitus ja korrashoid Valitavad kompetentsid vastavalt spetsialiseerumisele B.2.4 Tee ehitusprojekti koostamine B.2.5 Sillaehitusprojekti koostamine B.2.6 Ehitustegevuse juhtimine (ehitamine) B.2.7 Ehitusjuhtimine B.2.8 Omanikujärelevalve B.2.9 Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine B.2.10 Silla auditi tegemine B.2.11 Liiklusohutuse auditi tegemine B.2.12 Projekteerimise juhtimine Kutse struktuur Volitatud teedeinsener, tase 8 kutsestandardis on kirjeldatud ühte kohustuslikku (B.2.1), kahte spetsialiseerumist (B.2.2-B.2.3) ja üheksat valitavat kompetentsi (B.2.4-B.2.12). Kutse saamiseks on vajalik tõendada kohustusliku, ühe spetsialiseerumise ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud valitava kompetentsi olemasolu. B.2 Üldoskused Mõtlemisoskused Enesejuhtimisoskused Lävimisoskused Kohustuslikud kompetentsid B.3.1 Teehoid Valitavad kompetentsid vastavalt spetsialiseerumisele Sillad või Teed B.3.2 Projekti koostamine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.3 Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) B.3.4 Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) B.3.5 Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.6 Omanikujärelevalve (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.7 Projekti ekspertiisi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.8 Auditi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) B.3.9 Liiklusohutusauditi tegemine (Spetsialiseerumine Teed) B.3.10. Projekteerimise juhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) Kutse struktuur Kutse volitatud teedeinsener, tase 8 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.10. Kutse volitatud teedeinsener, tase 8 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega tee-ehitus ja korrashoid seotud valitavad kompetentsid on B.3.2-B.3.3 ja B.3.5-B.3.10. Spetsialiseerumisega sillaehitus ja korrashoid seotud valitavad kompetentsid on B.3.2 ja B.3.4-B.3.10. Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Lugupidamisega Maris Saarsalu Kutsesüsteemi suunajuht SA Kutsekoda +372 51 69 709 Arvamusküsitlus saadeti Transpordiamet Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Taristuehitajate Liit (saadab liikmeskonnale) Kutsenõukogu liikmed Raudteekutsete SA Tehnilise Järelevalve Amet Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu Kutsestandardi lisa Võõrkeele kompetentsid keeleoskustasemetel A1-C2 Keeleoskustase Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning ja selle kirjeldus A1 1 vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Suudab suhelda lihtsas keeles, kui suhtluspartner on nõus teda parandama, öeldut Suudab jälgida väga Mõistab väga lühikesi, Oskab moodustada lihtsaid Oskab ümber kirjutada tuttavaid aeglasemalt kordama või ümber sõnastama. aeglast ja hoolika lihtsaid tekste fraas- lauseid ja küsimusi ning sõnu ja lühikesi käibefraase, nagu Teab ja kasutab lihtsaid põhiväljendeid, sõnu ja fraase iseenda ja oma konkreetsete hääldusega juttu, haaval, leides tuttavaid nendele vastata. lihtsamad sildid ja juhised, tarbe- vajaduste ja mõne konkreetse olukorra, paiga kohta. vajades sisu tabamiseks nimesid, sõnu ja Oskab kasutada kõige esemete ja poodide nimetused jms. rohkelt pause. tuntumaid fraase ning lihtsamaid igapäevaseid Oskab kirjalikult küsida ja edastada Hääldusest võivad mõningase pingutusega aru saada need emakeelsed kõnelejad, kes lugedes vajadust viisakusväljendeid (tervitades, isikuandmeid, kirjutada oma nime, sama keele kõnelejatega sageli kokku puutuvad. mööda mitu korda. hüvasti jättes, ennast aadressi, rahvust, vanust ja sünni- Teksti moodustamisel on iseloomulikud üksikud äraõpitud tarindid ja lausemallid, kuid tutvustades; oskab öelda aega ning arve ja kuupäevi (nt neid kasutades tuleb ette vigu. Seob sõnu ja fraase lihtsate ja väheste sidesõnadega. „tänan“, „palun“, hotelli registreerimisplangil). Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida „vabandust“ jms). sõnastust. Keeleoskustase Mõistab lauseid ja sagelikasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime ja selle kirjeldus A2 igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi EKõR üldskaalas ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Tuleb lühikesi igapäevaseid väljendeid kasutades toime lihtsates konkreetsetes olu- Mõistab selget ja Mõistab lühikesi, Tuleb toime lihtsa igapäevase Oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja kordades (isikute ja igapäevatoimingutega seonduv). aeglast kõnet, selgelt ja lihtsaid tekste, mis töise suhtlusega, kui see lauseid igapäevastel tööalastel Igapäevavajadustega piirnev napp sõnavara võimaldab rahuldada põhilisi suhtlus- aeglaselt hääldatud sisaldavad sagedasti seisneb lihtsas ja otseses teemadel (nt juhatada, kuidas vajadusi, kuid ettenägematus olukorras võib tekkida pause ja suhtlusraskusi ning fraase jm väljendeid, kasutatavaid ja rahvus- infovahetuses tuttaval kuhugi minna). seetõttu võib olla sunnitud sõnumit lihtsustama. mis seostuvad töövald- vahelise levikuga sõnu. teemal. Oskab väljendada tänu või esitada konnaga ning suudab Suudab vahetada lihtsaid vabandust lihtsas lühikeses töö- Kõne on takerduv, hääldus üldjuhul piisavalt selge, kuigi võõras aktsent on märgatav. üldiselt tabada mõtte- lauseid, kuid mõistmis- alases kirjas, kirjutada lühikesi Oskab paluda kordamist, anda märku, et saab jutust aru või ei suuda teise juttu jälgida. vahetuse teemat. raskuste tõttu ei suuda ise sõnumeid ning täita lihtsaid planke. Oskab lühikeste konkreetset laadi igapäevaste tekstide ja suuliste teadete üldise vestlust ülal hoida. Oskab kuulamise järgi kirja panna tähenduse kontekstis tuletada tundmatute sõnade arvatavat tähendust. Oskab tervitamisel ja lühikesi ja lihtsaid teateid, kui tal Moodustab teksti lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja lausetest, kasutades ja pöördumisel kasutada iga- on võimalus paluda neid korrata või varieerides põhimalle, meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid. päevaseid viisakusväljendeid. teisiti sõnastada. Võib kirjutada sõnu ja väljendeid häälduspäraselt ehk mitte alati õigesti. Oskab esitada kutset, teha Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid Teeb sageli vigu ka grammatika põhivaras, siiski on enamasti selge, mida öelda tahab. ettepanekut ja vabandada; teateid, mis puudutavad talle oskab kutsele, ettepanekule vajalikke asju. ja vabandusele vastata. 1 Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf Keeleoskustase Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda ja selle kirjeldus B1 jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Oskab keelt piisavalt, et väljenduda igapäeva teemadel (nt perekond, huvialad, töö, reisimine, päeva- Mõistab olulisemat Loeb rahuldava aru- Oskab avaldada Oskab kirjutada otse- sündmused) ning sõnastada mitmesuguseid vajadusi. selgest kirjakeelsest saamisega otsesõnalisi arvamust, anda ja sõnalisi seotud tekste Väljendab oma mõtteid lihtsate lausete järjendina, kasutab sagedasi väljendeid ja neutraalset keelt. Jutus jutust, millega puutub faktipõhiseid tekste, küsida infot igapäeva- ja täita tüüpdoku- võib ette tulla takerdusi ja kaudset väljendust. igapäevaselt tööl kokku. millega tööalaselt elu või isiklike asjade mente. Suudab igapäevases kokku puutub. kohta. Oskab üsna täpselt Valdab põhisõnavara, kuid teeb vigu, kui on vaja väljendada keerukamat mõtet või kui kõneaine ja olu- kord on võõras. Teab ja oskab kasutada erialaseid mõisteid ja termineid. Piiratud sõnavara võib vestluses jälgida selge Oskab esitada edasi anda infot ja põhjustada kordamist või ka sõnastusraskusi. Kontekstis suudab mõista tundmatuid sõnu ja järeldada hääldusega pöördumist, võrdlemisi ladusaid, mõtteid nii abstraktsel lausete mõtet. aegajalt võib paluda kuid üldsõnalisi kui konkreetsel teemal, kordamist või selgitust. kirjeldusi oma huvivald- üle küsida teavet ja Kui teema on tuttav või huvipakkuv, siis oskab ettevalmistuseta alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat konna teemade piires. paluda selgitusi ning silmast-silma vestlust; korrata eelkõneleja öeldut, et kinnitada vastastikust mõistmist ja hoida juttu õigel Oskab edastada lühikesi anda neid ise. kursil; kaasata teisi mõttevahetusse. Oskab arusaadavalt väljenduda, kuigi pikema kõnelõigu korral teeb sageli pause, et otsida sõnu ja ettevalmistatud teateid grammatilisi vorme või korrigeerida sõnastust. Aegajalt võib jääda arusaamatuks, mida ta öelda tahab. igapäevases tööolu- korras. Hääldus on selge ja arusaadav, kuigi aegajalt on märgata võõrast aktsenti ja hääldusvigu. Oskab tavaolukorras üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Keeleoskustase Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab ja selle kirjeldus B2 paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Oskab keelt piisavalt, et sõnu otsimata selgesõnaliselt kirjeldada vajalikku, väljendada seisukohti ja Mõistab suhteliselt pika Loeb suuresti ise- Oskab esitada selgeid, Oskab kirjutada selgeid, esitada põhjendusi. Kasutab ka liitlauseid ja lauselühendeid. ja keeruka ühiskeelse seisvalt, kohandades üksikasjalikke kirjeldusi üksikasjalikke tekste Oskab küllaltki ladusalt ja spontaanselt suhelda emakeelsete kõnelejatega, ilma et ta neile tahtmatult jutu, kuid ka oma eri- lugemise viisi ja kiirust ja ettekandeid mitme- oma huvivaldkonna nalja teeks, neid ärritaks või neilt tavapärasest erinevat käitumist eeldaks. Suudab mõningase alase väitluse põhisisu sõltuvalt tekstist ja sugustel oma huvivald- teemade piires, pingutusega osaleda ja kaasa rääkida arutelus, isegi kui kasutatakse argikeelt ja kõnetempo on kiire. nii konkreetse kui ka lugemise eesmärgist konna teemadel. sünteesides ja hinnates Oskab väljenduda olukohaselt ja suudab vältida suuremaid sõnastusvigu. abstraktse teema ning kasutades sobivaid Oskab kommentaaride mitmest allikast pärit puhul. abimaterjale. ja asjakohaste näidete infot ja arutluskäike. Valdab üldiste kõneainete ja oma tegevusala piires ulatuslikku sõnavara. Sõnakasutus on üldjoontes täpne. Korduste vältimiseks oskab väljendust enamasti varieerida, sõnavara lüngad võivad siiski Suudab jälgida pikka Tal on suur aktiivne toel mõttekäike Oskab kirja panna põhjustada takerdust või kaudset väljendust, kuid see ei takista suhtlust. juttu ja keeruka sisuga lugemissõnavara, kuid laiendada ja sõnumeid ja arvamusi vaidlust juhul, kui raskusi võib olla vähe- põhjendada. ning seostada neid Oskab arusaamiseks kasutada eri strateegiaid (nt kuulates olulisele keskendumine, teksti mõistmine teema on tuttav ja tuntud idioomide teistelt kuulduga. konteksti abil). vestluse suunda mõistmisega. Oskab sekkuda arutellu ja toetada selle käiku, näidates, et mõistab kuuldut, haarates teisi kaasa, andes toetavad selged märk- tagasisidet ning lisades omapoolseid seisukohti ja järeldusi jne. On võimeline kohanema mõttevahetuse sõnad. suuna, stiili või rõhuasetuse muutustega. Oskab kõnelust olukohaselt alustada, jätkata ja lõpetada, kuid ei pruugi seda alati teha kõige kohasemal viisil. Oskab kasutada käibefraase (nt „See on hea küsimus”), et kõnevooru hoides mõtte sõnastamiseks aega võita. Kõnetempo on enamvähem ühtlane ka pikemate kõnelõikude korral, võib kõhelda vormide ja väljendite valikul, kuid pikemaid pause teeb harva. On omandanud selge, loomuliku häälduse ja intonatsiooni. Oskab kirjutada selgelt ja arusaadavalt, järgides teksti paigutamise ja liigendamise tavasid, kirjavahe- märgistus on korrektne. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid grammatikavigu. Keeleoskustase Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja ja selle kirjeldus C1 tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Oskab mitmekesisest keelevarast valida sobivaid vahendeid, et mõtteid selgelt sõnastada; ei pea piirama Mõistab keelt piisavalt, Mõistab üksikasjalikult Oskab keerukal teemal Oskab keerukal teemal seda, mida väljendada tahab. et saada aru pikemast pikki ja keerukaid tekste esitada selgeid, üksik- kirjutada selgeid, hea Tunneb paljusid idioome ja argikeeleväljendeid, tajub registrivahetusi; siiski võib vajada mõne sõna kohta jutust abstraktsel ja olenemata sellest, kas asjalikke kirjeldusi ja ülesehitusega tekste, kinnitust, eriti kui selle hääldus on talle tundmatu. keerukal teemal, mis ei need kuuluvad tema ettekandeid. Oskab rõhutada seejuures Suudab jälgida suhtlust, kus kasutatakse nt slängi, dialekti. pruugi olla tuttav, mille valdkonda või mitte, kui siduda allteemasid, olulist, toetada oma Kasutab keelt enamasti paindlikult ja tulemuslikult, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab ülesehitus ei pruugi olla vaid on võimalik raskeid arendada seisukohti ja seisukohti selgituste, teha nalja. selge ja mille kõiki kohti üle lugeda. lõpetada sobiva kokku- põhjenduste ja asja- mõtteseoseid ei panda võttega. kohaste näidetega ning Valdab rikkalikku sõnavara ja oskab sõnavaralünkadest üle saada kaudse väljenduse abil; sõnade otsimist sõnadesse. Võib siiski lõpetada sobiva kokku- või mõne väljendi vältimist tuleb ette harva. küsida mõnd üksikasja, võttega. Tuleb ette väiksemaid keelevääratusi, kuid märkimisväärseid sõnakasutusvigu pole. eriti kui hääldus on Oskab teha kontekstis, grammatikas ja sõnavalikus peituvate vihjete toel järeldusi hoiakute, meeleolu ja võõrapärane. kavatsuste kohta ning oletada, mida on järgmisena oodata. Oskab vabalt valida sobivaid fraase, millega sõna saada või kõnevooru hoides mõtlemisaega võita. Suudab oskuslikult siduda oma juttu teiste omaga. Oskab väljenduda ladusalt ja spontaanselt, peaaegu pingutuseta. Keerulisema teema korral võib loomulik, sujuv kõnevool siiski takerduda. Oskab varieerida intonatsiooni ja kasutab õigesti lauserõhku, et väljendada peenemaid tähendus- varjundeid. Oskab väljendusvahendite valikul lähtuda olukorrast ja sõnumi vastuvõtjast. Oskab valida olukohase ametlikkuse astme. Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ja neid on raske märgata. Keeleoskustase Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja selle kirjeldus C2 ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Valdab mitmekesist keelevara; oskab mõtteid paindlikult sõnastada, ühemõtteliselt väljenduda, vajalikku Mõistab raskusteta iga- Mõistab ja oskab Oskab üsna täpselt Oskab selgelt ja ladusalt rõhutada või eristada. On võimeline sõnastama kõike, mida väljendada tahab, varieerides keelekasutust suguse kiirusega suulist kriitiliselt tõlgendada edasi anda peenemaid kirjutada keerukaid olukorra või vestluspartneri järgi. keelt nii vahetus pea igat laadi kirjalikke tähendusvarjundeid. tekste asjakohases ja Oskab hästi kasutada idioome ja argikeelt, tajub konnotatiivseid tähendusi . 2 suhtluses kui ka tekste, k.a abstraktsed, Oskab vajadusel mõjusas stiilis; teksti Tajub emakeelekõnelejate väljendusviisis avalduvaid sotsiolingvistilisi ja ühiskondlik-kultuurilisi norme, meedias. keeruka ülesehitusega sujuvalt uuesti alustada loogiline ülesehitus oskab oma keelekasutuses neid arvestada. või tugevasti argi- ja raskeid kohti ümber aitab lugejal märgata Oskab tulemuslikult vahendada sihtkeelt ja tema enda emakeelt kõnelevaid isikuid. Oskab vahendajana keelsed ilukirjandus- ja sõnastada, ilma et olulist. arvestada ühiskondlik-kultuurilisi ja sotsiolingvistilisi erinevusi. muud tekstid. vestluspartner seda Mõistab suuremat osa õieti märkakski. Sõnakasutus on järjekindlalt õige ja sobilik. Sõnavara on rikkalik. pikki ja keerukaid Oskab rääkida selgelt, Oskab väljenduda loomulikult, pingutuseta ja takerdumata. Pause teeb vaid täpsema sõnastuse või tekste, osates näha ladusalt, liigendatult ja sobiva näite ja selgituse otsimisel. väga peeni stiili- loogiliselt, nii et kuulajal Kasutab grammatiliselt õiget keelt järjekindlalt isegi siis, kui tähelepanu on mujal (nt ütluse planeerimisel varjundeid, selge- on lihtne olulist tähele või teiste asjaosaliste reageeringute jälgimisel). sõnalisi ja varjatud panna ja meelde jätta. tähendusi. 2 - sõna põhitähendusega kaasnev tunde- või hinnangutähendus (mõeldakse normis levinud konnotatsioonide tundmist, nt sõna lake halvustavat tähendust või liite -ke kohatist õrnustähendust, nt emake). Lisa 2 Kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel . Täiendusõppe arvestussüsteem. Alleriala ja ametialaspetsiifilised õppeainete loetelud. Töökogemuse minimaalsed ajalised nõuded ametialade kaupa,. Teedevaldkonna inseneride töökogemuse liigid. Teedeinseneri kutse allerialad (spetsialiseerumised) ja ametialad kutsetasemeti on esitatud allolevas tabelis. Ühe taotlemise raames võib teedeinseneri kutset taotleda ja saada mitmel allerialal ja ametialal Alleriala Ametiala Teedeinsener, tase 6 Diplomeeritud t eedeinsener , tase 7 Volitatud t eedeinsener , tase 8 Tee d 1 Auditi tegemine - + + Ehitusjuhtimine + + + Ehitustegevuse juhtimine + + +, sh korrashoid Korrashoid + + - Liikluskorralduse projekti tegemine + + - Liiklusohutus e auditi tegemine - + + Omanikujärelevalve + + + Projekteerimise juhtimine - + + Projekti ekspertiisi tegemine - + + Projekti koostamine + + + Silla d 1 Auditi tegemine - + + Ehitusjuhtimine + + + Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid + + + Omaniku järelevalve + + + Projekteerimise juhtimine - + + Projekti ekspertiisi tegemine - + + Projekti koostamine - + + Käesolevas lisas kasutatud lühendid EAP - Euroopa ainepunkt Euroopa ainepunkti süsteem TP – täiendusõppe punkt Märkused: 1 Sisaldab ka rööbasteede ja neil olevate sildade ehitamist, v.a pealisehitis. I osa KVALIFIKATSIOONINÕUDED KUTSE TAOTLEMISEL JA TAASTÕENDAMISEL Nõuded kutse taotlemisel V ariant 1 (tavajuht) Kutse taotlemist punktis 1.1 esitatud tingimustel kohaldatakse taotlejale, kellel on teedeehituse eriala kõrgharidus . Nõuded haridusele, eri- ja ametialasele töökogemusele, täiendusõppele ning eelnevale kutsele kutse taotlemiseks variandi 1 kohaselt on esitatud punktides 1.1.1–1.1.3. Teedeinsener, tase 6 Diplomeeritud teedeinsener , tase 7 Volitatud teedeinsener , tase 8 Nõuded haridusele ja eelnevale kutsele ja selle tasemele Teedeehituse eriala kõrgharidus . Taotleja peab olema saanud erialaga seotud õppeainetes ainepunkte vähemalt 75 EAP , sealhulgas taotletava le alleriala le ja ametiala le eriomastes õppeainetes (vt käesoleva lisa III osa ) järgnevalt : ametialadel „ projekti koostamin e “ , „ liikluskorralduse projekti koostamine “ , „ omanikujärelevalve “ - 24 EAP ; ametialadel „ e hitustegevuse juhtimine “ , „ e hitusjuhtimine “ , „ korrashoid “ - 15 EAP . Teedeehituse eriala magistrikraad. Taotleja peab olema saanud erialaga seotud õppeainetes ainepunkte vähemalt 75 EAP, sealhulgas taotletavale allerialele ja ametialale eriomastes õppeainetes (vt käesoleva lisa III osa ) 33 EAP . Variant 1a Teedeehituse eriala magistrikraad. Taotleja peab olema saanud erialaga seotud õppeainetes ainepunkte vähemalt 75 EAP, sealhulgas taotletavale allerialale ja ametialale eriomastes õppeainetes (vt käesoleva lisa III osa) 33 EAP. Diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutse taotletaval allerialal ja ametialal. VÕI Variant 1b Teedeehituse eriala magistrikraad. Taotleja peab olema saanud erialaga seotud õppeainetes ainepunkte vähemalt 7 5 EAP, sealhulgas taotletava le allerialele ja ametiala le eriomastes õppeainetes (vt käesoleva lisa III osa ) 33 EAP. Nõuded eri- ja ametialasele töökogemusele . Rakendamine 1.1.2.1 Nõuded erialasele töökogemusele Ametialadel „ projekti koostamine “ , „ liikluskorralduse projekti koostamine “ ja „ omanikujärelevalve “ - vähemalt 3 aastat. Ametialadel „ ehitustegevuse juhtimine “ , „ ehitusjuhtimine “ ja „ tee korrashoid “ - vähemalt 2 aastat. Ametialadel „ projekti koostamine “ , „ liikluskorralduse projekti koostamine “ , „ projekteerimise juhtimine “ , „ ekspertiisi tegemine “ , „ auditi tegemine “ , „ liiklusohutuse auditi tegemine “ ning „ omanikujärelevalve “ - vähemalt 3 aastat. Ametialadel „ ehitustegevuse juhtimine “ , „ ehitusjuhtimine “ ja „ tee korrashoid “ - vähemalt 2 aastat. Portfoolios esitatavatest töödest/projektidest peavad vähemalt 50% ajalises mahus (vt käesoleva lisa IV osa) ületama teedeinsener , tase 6 pädevuspiire ja olema tehtud diplomeeritud teedeinsener , tase 7 või volitatud teedeinsener , tase 8 juhendamisel ja kontrollimisel. Kui kutset taotletakse „ projekti ekspertiisi tegemise “ ja „ auditi tegemise “ ametialadel, peab taotlejal olema viimase 7 aasta jooksul antud vähemalt 7 ekspertarvamust või tehtud auditit või juhendatud vähemalt magistritööd. Nimetatud töödest 4 peavad sisult ja keerukuselt vastama taotletavale kutsetasemele. Variant 1a (kohaldub p 1.1.1 variandiga 1a) Kõikidel ametialadel - vähemalt 4 aastat pärast kutse diplomeeritud teedeinsener , tase 7 saamist. VÕI Variant 1b (kohaldub p 1.1.1 variandiga 1b) Kõikidel ametialadel - vähemalt 10 aastat. Portfoolios esitatavatest töödest/projektidest peavad vähemalt 30% ajalises mahus (vt käesoleva lisa IV osa) ületama diplomeeritud teedeinsener , tase 7 pädevuspiire ületavaid töid ja olema tehtud volitatud teedeinsener , tase 8 juhendamisel ja kontrollimisel. Kui kutset taotletakse „ projekti ekspertiisi tegemise “ ja „ auditi tegemise ametialadel “ , peab taotlejal olema viimase 10 aasta jooksul antud vähemalt 7 ekspertarvamust või tehtud auditit või juhendatud vähemalt magistritööd. Nimetatud töödest 2 peavad sisult ja keerukuselt vastama taotletavale kutsetasemele. 1.1.2. 2 Rakendamine Taotledes kutset mitmel alleri - ja ametialal, peab minimaalse ametialase töökogemuse kestuse nõue olema täidetud iga taotletava alleriala ja ametiala osas eraldi. Minimaalse ametialase töökogemuse kestuse nõue ühe alleriala ja ühe ametiala lõikes on määratud käesoleva lisa osas IV. Erialase töökogemuse all peetakse silmas teedeehituse alast töökogemust. Teedeehituse eriala jaguneb allerialadeks (spetsialiseerumisteks) „ teed “ ja „sillad“ , mis omakorda jagunevad ametialadeks (valitavateks kompetentsideks). Sobivad töökogemuse liigid ametialade kaupa on esitatud käesoleva lisa osas V. Erialase ja allerialase ametialase töökogemusena arvestatakse perioodi, mis algab vastavat haridust tõendava diplomi või hariduseelduse täitmise hetkest. Allerialase ametialase töökogemuse hulka võib täiendavalt arvestada õppetöö aegset, tõendatud ametialast inseneritegevust koefitsiendiga 0,3, kuid mitte rohkem kui poole ulatuses nõutud minimaalsest ametialasest töökogemusest. Minimaalne alleri - ja ametialane töökogemus peab olema omandatud : 6. ja 7. tasemel 7 viimase aasta jooksul, 8. tasemel 10 . aasta jooksul. Ekspertiiside ja auditite ametialadel töökogemusele ajalise mahu nõudeid ei esitata ja hinnatakse nende sisu keerukust ja ekspertarvamuse taset vastavuses taotletava kutsetasemega. Ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „korrashoid“, „projekti koostamine“ ja „omanikujärelevalve“ peab kutse taotlemisel vähemalt 30 % töökogemuse ajalisest mahust olema saadud avalikult ehitusseadustiku mõistes kasutatavatelt teedelt. Omanikujärelevalve ametialal kutset taotledes loetakse töökogemuse nõue samuti täidetuks, kui taotleja töökogemus on omandatud ametialal ehitustegevuse juhtimine üks tase kõrgemal kutsetasemel kui taotletav omanikujärelevalve kutsetase. Nõuded täiendusõppele . Rakendamine 1.1.3.1 Nõuded täiendusõppele Kui kutse taotlemiseks vajaliku hariduseelduse täitumisest on möödunud kuni 5 aastat, ei ole täiendusõpe nõutav. Suurema kui 5-aastase ajavahe korral on nõutav täiendusõppe maht 80 TP, millest vähemalt 60 TP peab olema saadud teedeehituse erialal või ehituse erialal. Täiendusõppe mahust vähemalt 50 TP peab olema saadud täienduskoolituste kaudu. Soovitatavalt võiks teedeehituse või ehituse eriala täienduskoolitused olla seotud allerialaga , millel kutset taotletakse. Kui kutse taotlemiseks vajaliku hariduseelduse täitumisest on möödunud kuni 5 aastat, ei ole täiendusõpe nõutav, v.a liiklusohutus e auditi tegemine ameti alal tegutsemiseks (vt p c). Suurema kui 5-aastase ajavahe korral on nõutav täiendusõppe maht 80 TP, millest vähemalt 60 TP peab olema saadud teedeehituse erialal või ehituse erialal. Täiendusõppe mahust vähemalt 50 TP peab olema saadud täienduskoolituste kaudu. Soovitatavalt võiks teedeehituse või ehituse eriala täienduskoolitused olla seotud allerialaga , millel kutset taotletakse. Kutse taotlemisel liiklusohutuse auditi tegemine ametialal peab taotlejal olema läbitud liiklusohutus audiitori koolituskursus vastavalt ehitusseadustikus sätestatule. Koolituse TPd loetakse nõutava täiendusõppe mahu hulka. Kui kutse taotlemiseks vajaliku hariduseelduse täitumisest on möödunud kuni 5 aastat, ei ole täiendusõpe nõutav, v.a liiklusohutus e auditi tegemine ameti alal tegutsemiseks (vt p c). Suurema kui 5-aastase ajavahe korral on nõutav täiendusõppe maht 100 TP, millest vähemalt 75 TP peab olema saadud teedeehituse erialal või ehituse erialal. Täiendusõppe mahust vähemalt 65 TP peab olema saadud täienduskoolituste kaudu. Soovitatavalt võiks teedeehituse või ehituse eriala täienduskoolitused olla seotud allerialaga , millel kutset taotletakse. Kutse taotlemisel liiklusohutuse auditi tegemine ametialal peab taotlejal olema läbitud liiklusohutus audiitori koolituskursus vastavalt ehitusseadustikus sätestatule. Koolituse TPd loetakse nõutava täiendusõppe mahu hulka . 1.1.3.2 Rakendamine Täiendusõppe punktid peavad olema omandatud kutse taotlemisele eelnenud 7 aasta jooksul . Täiendusõppe punktide arvestussüsteem on kirjeldatud käesoleva lisa II osas. Variant 2 (erijuht) Kutse taotlemist punktis 1.2. esitatud tingimustel rakendatakse, kui on taotlejal on täidetud üks järgmistest tingimustest: - T eedeehituse erialast erineva muu ehituseriala või tehnikavaldkonna eriala kõrg haridus või üldkeskharidusel põhinev erialane kesk eri haridus . Viimati nimetatud haridusega on võimalik taotleda ainult teedeinsener , tase 6 kutse t . - T eedeehituse erialast erineva ehituseriala või tehnikavaldkonna eriala magist rikraad või erialane bakalaureuse kraad (kutse diplomeeritud teedeinsener , tase 7) . Nõuded haridus ele , eri- ja ametialasele töökogemusele, täiendusõppele ning eelnevale kutsele kutse taotlemiseks Varian di 2 kohaselt on esitatud punktides 1.2.1. ja 1.2.2. Teedeinsener, tase 6 Diplomeeritud teedeinsener , tase 7 Volitatud teedeinsener , tase 8 1.2.1. Nõuded haridusele, töökogemusele ja täiendusõppele. Rakendamine 1.2.1.1 Nõuded haridusele ja töökogemusele Kutset ei anta Teedeehituse erialast erineva ehituseriala või tehnikavaldkonna eriala kõrgharidus ; v ahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 7 aastane erialane töökogemus, millest vahetult kutse taotlemisele eelneval 5 aastal on see taotletaval allerialal ja ametialal ; t aotleja peab olema saanud teedeehitusega seotud õppeainetes ainepunkte vähemalt 65 EAP, sealhulgas taotletavale allerialale ja ametialale eriomastes õppeainetes (vt käesoleva lisa III osa) järgnevalt: ametialadel „ projekti koostamine “ , „ liikluskorralduse projekti koostamine “ ja „ omanikujärelevalve “ - 24 EAP ; ametialadel „ ehitustegevuse juhtimine “ , „ ehitusjuhtimine “ ja „ korrashoid “ - 15 EAP. VÕI Lõpetatud üldkeskharidusel põhinev teedeehituse eriala keskerihariduse õppekava (näiteks Tallinna Kõrgem Tehnikakool (TKTK) vms ; l äbitud kõrghariduse õppekaval põhinev teedeehituse mooduli täiendusõppe taotletavale allerialale ja ametialale eriomastes õppeainetes (v.a. lõputöö ja praktika) mahus 12 EAP ; v ahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 7 aastane erialane töökogemus, millest vahetult kutse taotlemisele eelneval 5 aastal on see taotletaval allerialal ja ametialal . Teedeehituse erialast erineva ehituseriala või tehnikavaldkonna eriala magistrikraad ; vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 7 aastane erialane töökogemus, millest vahetult kutse taotlemisele eelneval 5 aastal on see taotletaval allerialal ja ametialal. VÕI Teedeehituse eriala bakalaureusekraad ; vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 7 aastane erialane töökogemus, millest vahetult kutse taotlemisele eelneval 5 aastal on see taotletaval allerialal ja ametialal. Kui kutset taotletakse „ projekti ekspertiisi tegemise “ ja „ auditi tegemise “ ametialadel, siis töökogemusele ajalise mahu nõudeid ei esitata, kuid taotlejal peab olema viimase 7 aasta jooksul antud vähemalt 7 ekspertarvamust või tehtud auditit või juhendatud vähemalt magistritööd. Nimetatud töödest 4 peavad sisult ja keerukuselt vastama taotletavale kutsetasemele. Taotleja peab olema saanud erialaga seotud õppeainetes ainepunkte vähemalt 65 EAP, sealhulgas taotletavale allerialale ja ametialale eriomastes õppeainetes (vt käesoleva lisa III osa) 33 EAP. 1.2.1.2 Nõuded täiendusõppele 80 TP, millest vähemalt 60 TP peab olema saadud teedeehituse erialal või ehituse erialal. Täiendusõppe mahust vähemalt 50 TP peab olema saadud täienduskoolituste kaudu. Soovitatavalt võiks teedeehituse või ehituse eriala täienduskoolitused olla seotud allerialaga , millel kutset taotletakse. 100 TP, millest vähemalt 75 TP peab olema saadud teedeehituse erialal või ehituse erialal. Täiendusõppe mahust vähemalt 65 TP peab olema saadud täienduskoolituste kaudu. Soovitatavalt võiks teedeehituse või ehituse eriala täienduskoolitused olla seotud allerialaga , millel kutset taotletakse. Kutse taotlemisel liiklusohutuse auditi tegemine ametialal peab taotlejal olema läbitud liiklusohutus audiitori koolituskursus vastavalt ehitusseadustikus sätestatule. Koolituse TPd loetakse nõutava täiendusõppe mahu hulka. 1.2.1. 3 . Rakendamine Punktide 1.2.1.1 ja 1.2.1.2 alusel kutse andmisel selgitatakse eri- ja ametialase töökogemuse vastavust esitatud nõuetele erilise hoolikusega. Seetõttu võib taotleja kompetentsuse hindamine sisaldada täiendavaid protseduure , mida on kirjeldatud kutse andmise korra punktis 6 . Punktides 1.2.1.1 ja 1.2.1.2 alustel saadud kutse ei anna eeldust järgmise taseme teedeinseneri kutse taotlemiseks. Hariduseelduse mittetäitmise korral ning kutsetasemel tõusmiseks on vajalik tasemenõudele vastav akadeemiline õpe. Erialase töökogemuse all peetakse silmas teedeehituse alast töökogemust. Teedeehituse eriala jaguneb allerialadeks (spetsialiseerumisteks) „teed“ ja „sillad“ , mis omakorda jagunevad ametialadeks (valitavateks kompetentsideks). Sobivad töökogemuse liigid ametialade kaupa on esitatud käesoleva lisa V osas . Eri- ja ametialase töökogemusena arvestatakse perioodi, mis algab vastavat haridust tõendava diplomi või hariduseelduse täitmise hetkest . Ametialase töökogemuse hulka võib täiendavalt arvestada õppetöö aegset , tõendatud ametialast inseneritegevust koefitsiendiga 0,3, kuid mitte rohkem kui poole ulatuses nõutud minimaalsest ametialasest töökogemusest. Minimaalne alleri - ja ametialane töökogemus peab olema omandatud : 6. ja 7. tasemel 7 viimase aasta jooksul, 8. tasemel 10 . aasta jooksul. Omanikujärelevalve ametialal kutset taotledes loetakse töökogemuse nõue täidetuks ka siis, kui taotleja töökogemus on omandatud ametialal "ehitustegevuse juhtimine" ühe taseme võrra kõrgemal kutsetasemel kui taotletav omanikujärelevalve kutsetase . Ekspertiiside ja auditite ametialadel töökogemusele ajalisi nõudeid ei esitata; hinnatakse nende sisu keerukust ja ekspertarvamuse taset vastavuses taotletava kutsetasemega. Ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „korrashoid“, „projekti koostamine“ ja „omaniku järelevalve“ peab kutse taotlemisel vähemalt 30 % töökogemuse ajalisest mahust olema saadud avalikult ehitusseadustiku mõistes kasutatavatelt teedelt. Täiendusõppe punktid peavad olema omandatud kutse taotlemisele eelneva 7 aasta jooksul. Täiendusõppe punktide arvestussüsteem on kirjeldatud käesoleva lisa II osas. Nõuded kutse taastõendamisel Kutse taastõendamist punk t i s 2. esitatud tingimustel rakendatakse , kui on täidetud üks järgmistest tingimustest : T aotlejale on eelnevalt antud teedeinseneri kutse, mille kehtivuse lõppemisest ei ole mööd unud rohkem kui 2 aastat . T aotlejale on eelnevalt antud raudtee spetsialiseerumisega kutse , mille kehtivuse lõppemisest ei ole mööd unud rohkem kui 2 aastat. Kui eelmise kutse kehtivusaja lõpust on möödunud üle 2 aasta, peab taotleja läbima esmakordse kutse taotlemise protsessi . Nõuded töökogemusele ja täiendusõppele kutse taastõendamiseks on esitatud punktides 2.1.-2.2. Teedeinsener, tase 6 Diplomeeritud teedeinsener , tase 7 Volitatud teedeinsener , tase 8 Nõuded töökogemusele. Rakendamine 2.1.1 Nõuded töökogemusele Iseseisva inseneritöö kogemus viimase 7 aasta jooksul nendel alleri - ja ametialal( del ), kus kutset soovitakse taastõendada ajalises kestvuses vastavalt käesoleva lisa osas IV esitatule . Iseseisva inseneritöö kogemus viimase 7 aasta jooksul nendel alleri - ja ametialal( del ), kus kutset soovitakse taastõendada ajalises kestvuses vastavalt käesoleva lisa osas I V esitatule . Portfoolios esitatavatest töödest/projektidest peavad nõutavast ajalisest mahust ( vt käesoleva lisa IV osa ) vähemalt 50% ületama teedeinsener , tase 6 pädevuspiire. Kui kutset taastõendatakse „ projekti ekspertiisi tegemise “ ning „ auditi tegemise “ ametialadel, peab taotlejal olema viimase 7 aasta jooksul antud vähemalt 7 ekspertarvamust või tehtud auditit või juhendatud vähemalt magistritööd. Nimetatud töödest 4 peavad sisult ja keerukuselt vastama taotletavale kutsetasemele. Iseseisva inseneritöö kogemus viimase 10 aasta jooksul nendel alleri - ja ametialal( del ), kus kutset soovitakse taastõendada vastavalt käesoleva lisa osas IV toodule. Portfoolios esitatavatest töödest/projektidest peavad nõutavast ajalisest mahust ( vt käesoleva lisa IV osa) vähemalt 30% ületama diplomeeritud teedeinsener , tase 7 pädevuspiire. Kui kutset taastõendatakse „ projekti ekspertiisi tegemise “ ning „ auditi tegemise “ ametialadel, peab taotlejal olema viimase 10 aasta jooksul antud vähemalt 7 ekspertarvamust või auditit või juhendatud vähemalt magistritööd. Nimetatud töödest 2 peavad sisult ja keerukuselt vastama taotletavale kutsetasemele. 2.1. 2 Rakendamine Taotledes kutset mitmel alleri - ja ametialal, peab minimaalse ametialase töökogemuse kestuse nõue olema täidetud iga taotletava alleriala ja ametiala osas eraldi . Minimaalse ametialase töökogemuse kestuse nõue ühe alleriala ja ühe ametiala lõikes on määratud käesoleva lisa osas IV. Töökogemust hakatakse arvestama taastõendatava kutse jõustumise hetkest. Sobivad töökogemuse liigid ametialade kaupa on esitatud käesoleva lisa V osas . Ekspertiiside ja auditite ametialadel töökogemusele ajalisi nõudeid ei esitata ; hinnatakse nende sisu keerukust ja ekspertarvamuse taset vastavuses taotletava kutsetasemega. Ametialade „ ehitusjuhtimine “ ja „ ehitustegevuse juhtimine “ taastõendamisel on taastõendamisega samaaegselt võimalik lihtsustatud korras taotleda omanikujärelevalve kutset , kui taotlejal on : vahetult enne taotlemist vähemalt 5-aastane vastutava isikuna tegutsemise erialane töökogemus ametialal "ehitustegevuse juhtimine" , või vahetult enne taotlemist vähemalt 10-aastane vastutava isikuna tegutsemise erialane töökogemus ametialal "ehitusjuhtimine". Ühe eeltingimuse täitmise korral väljastatakse taotlejale kutse ametialal "omanikujärelevalve", kuid üks aste madalamal kutsetasemel võrreldes taotlejal olemasoleva kutsega ametialal "ehitustegevuse juhtimine" või "ehitusjuhtimine" Nõuded täiendusõppele. Rakendamine 2.2.1 Nõuded täiendusõppele 80 TP, millest vähemalt 60 TP peab olema saadud teedeehituse erialal või ehituse erialal. Täiendusõppe mahust vähemalt 50 TP peab olema saadud täienduskoolituste kaudu. Soovitatavalt võiks teedeehituse või ehituse eriala täienduskoolitused olla seotud allerialaga , millel kutset taotletakse. 80 TP, millest vähemalt 60 TP peab olema saadud teedeehituse erialal või ehituse erialal. Täiendusõppe mahust vähemalt 50 TP peab olema saadud täienduskoolituste kaudu. Soovitatavalt võiks teedeehituse või ehituse eriala täienduskoolitused olla seotud allerialaga , millel kutset taotletakse. Kutse taastõendamisel liiklusohutuse auditi tegemine ametialal peab taotlejal olema läbitud liiklusohutus audiitori koolituskursus vastavalt ehitusseadustikus sätestatule. Koolituse TPd loetakse nõutava täiendusõppe mahu hulka 100 TP, millest vähemalt 75 TP peab olema saadud teedeehituse erialal või ehituse erialal. Täiendusõppe mahust vähemalt 65 TP peab olema saadud täienduskoolituste kaudu. Soovitatavalt võiks teedeehituse või ehituse eriala täienduskoolitused olla seotud allerialaga , millel kutset taotletakse. Kutse taastõendamisel liiklusohutuse auditi tegemine ametialal peab taotlejal olema läbitud liiklusohutus audiitori koolituskursus vastavalt ehitusseadustikus sätestatule. Koolituse TPd loetakse nõutava täiendusõppe mahu hulka 2.2.2 Rakendamine Täiendusõppe punktid peavad olema omandatud kutse taotlemisele eelneva 7 aasta jooksul. Täiendusõppe punktide arvestussüsteem on kirjeldatud käesoleva lisa II osas . II osa TÄIENDUSÕPPE PUNKTIDE ARVESTUSSÜSTEEM Pidev erialane täiendusõpe, mille ingliskeelne vaste on “ continuous professional development ” tähendab inseneri enda initsiatiivil kavandatud ning läbi viidud teadmiste, kogemuste ja oskuste täiendamist kutse-, eri- ja ametialaga seotud ülesannete paremaks täitmiseks kogu insenerikarjääri jooksul. See hõlmab nii tehnilist kui ka mittetehnilist ainestikku. Täiendusõppena arvestatakse: osalemine täienduskoolitustel; inseneride täienduskoolitamine; osalemine seminaridel ja praktilistel õppustel; osalemine teaduslikel ja praktilise kallakuga konverentsidel; ettekanne konverentsil, seminaril, kursusel; erialased publikatsioonid; osalemine uute erialaste ideede ja initsiatiivide väljatöötamise ja juurutamisega seotud komiteede ja töögruppide töös; bakalaureuse, magistri- ja doktoritööde retsenseerimine/juhendamine (või kaasjuhendamine). Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Peamiseks kriteeriumiks täiendkoolituse defineerimisel on väljundipõhise õppekava olemasolu. Täiendusõppe arvestussüsteemi keskseks näitajaks on täiendusõppe punkt – TP Täiendusõppe arvestamine inseneri täiendus koolituste /komiteede ja töögruppide töös osalemise/ettekannete konverentsil, seminaril, kursusel/erialaste publikatsioonide puhul Täiendusõppe punktide arvestamisel võetakse arvesse lektori kvalifikatsiooni, loengu sisu ja õpp e kestust ja a rvutatakse õpp e või selle üksiku osa eest saadav täiendusõppepunktide väärtus kolme teguri korrutisena: TP = LK ´ ÕS ´ h TP – täiendusõppe punkt LK – lektori kvalifikatsioon 1,2 – ülikooli või kõrgkooli professor ja PhD 1,0 – ülikooli või kõrgkooli õppejõud (v.a professor); volitatud insener 0,8 – diplomeeritud insener 0,7 – insener ÕS – õppe sisu 0,9 ... 1,1 – aktuaalsete või perspektiivsete arvutusmeetodite sisu selgitamine, projektijuhtimise meetodite selgitamine, inseneritegevuse eri aspektide praktilise kogemuse üldistamine 0,6 ... 0,9 – arvutusmeetodite üldpõhimõtete selgitamine, projektijuhtimise ja inseneritegevuse praktilise kogemuse esitamine 0,3 ... 0,6 – toote tutvustus, ettevõtte erialaseminar jm. h – õppuse kestus akadeemilistes tundides (45 min) Mitme erineva lektoriga koolitustel, tuleb koolituse täiendõppe punktide arvestusel summeerida iga lektori ettekande täiendusõppepunktide väärtused, mis on arvutatud kolme teguri korrutisena. Ettekande ettevalmistamise ja esitamise eest arvestatakse lektorile täiendusõppe punkte väärtuses, mis võrdub kuulajatele antava täiendusõppe punktide kolmekordse väärtusega. Täiendusõppe arvestamine t äiendava akadeemilise õppe puhul Akadeemilise õppe ainepunktid on kutse taotlemisel ja taastõendamisel üks kord kasutatavad 10 aasta jooksul nende saamisest arvates. Ülikooli õppekava 1 EAP annab kutse taotlemisel ja/või taastõendamisel 26 TP Varasem ülikooli õppekava 1AP = 1,5EAP Kui koolituse/kursuse tunnistusel on lisaks EAP- le esitatud ka täiendusõppe punktid (TP), siis arvestatakse viimastega. Täiendusõppe arvestamine l õputööde retsenseerimise/juhendamise (või kaasjuhendamine) puhul Bakalaureuse töö 4 TP/8 TP Magistritöö 8 TP/ 16 TP Doktoritöö 16 TP/ 32 TP III osa KUTSE TAOTLEMISEL HARIDUSE EELTINGIMUSTE TÄITMISEKS ALLERIALA JA AMETIALA SPETSIIFILISTE ÕPPEAINETE LOETELUD * Teedeehitusega seotud õppeained arhitektuur geodeesia ehitusgeoloogia pinnasemehaanika staatika dünaamika tugevusõpetus ehitusmehaanika materjaliõpetus, betoonkonstruktsioonid metallkonstruktsioonid puitkonstruktsioonid hüdraulika hüdromeetria statistika teede projekteerimine ja ehitamine liikluskorralduse ja - ohutuse üldised alused ehitustööde korraldamine ehitusökonoomika erialased arvutiprogrammid jne. Matemaatika, kõrgem matemaatika, tõenäosusteooria, informaatika, füüsika ja keemia, mis on eelpool nimetatud erialaainete omandamiseks vajalikud, loetakse eelneva ülikoolikursuse jooksul piisavas mahus läbituks ja neid eraldi ei arvestata. Õppeainete loetelu hariduse eeltingimuse täitmiseks allerialal „ teed “ , ametialadel: „ projekteerimine “ , „ projekteerimise juhtimine “ , „ omanikujärelevalve “ , „ liikluskorralduse projekti koostamine “ , „ projekt i ekspertiisi tegemine “ , „ tee audit i tegemine“ ja „ liiklusohutuse auditi tegemine “ Teede projekteerimine Liiklussõlmede projekteerimine Liikluskorraldus ja -ohutus BIM alused Veeristete projekteerimine Liiklusuuringud ja teeprojekt Liikuvuskorraldus linnades ja liikluse modelleerimine Linna plan eerimine Rööbasteede projekteerimine Katendikonstruktsiooni projekteerimine Õppeainete loetelu hariduse eeltingimuse täitmiseks alleriala l "sillad" ametialadel : „ projekteerimine “ , „ projekteerimise juhtimine “ , „ omanikujärelevalve “ , „ projekti ekspertiisi tegemine “ ja „ auditi tegemine “ Sillad ja sillasambad BIM alused Veeristete projekteerimine Sildade korrashoid Raudbetoonsillad (või raudbetoonkonstruktsioonid) Sillasambad – projekt Terassillad (või teraskonstruktsioonid) Puitsillad (või puitkonstruktsioonid) Sildade erikursus Õppeainete loetelu hariduse eeltingimuse täitmiseks allerialadel "teed" ja "sillad" ametialadel : „ ehitustegevuse juhtimine “ (ehitamine), „ ehitusjuhtimine “ ja „ korrashoid “ Teede projekteerimine ( allerialal Tee d ) Sillad ja sillasambad ( allerialal Silla d ) Tee-ehitusmaterjalid Liikluskorraldus ja -ohutus BIM alused Tee korrashoid Sildade korrashoid Rööbasteede ehitus ja korrashoid Ehitust ööde korraldus E hitusökonoomika Ehitustehnoloogia Kutset allerialal „teed“ taotledes peab taotleja olema läbinud õppeaine t eede projekteerimine ning kutset allerialal „ s illa d“ taotledes peab taotleja olema läbinud õppeaine Sillad ja sillasambad. ---------------------------------- * Taotleja poolt läbitud õppeainete nimetused ei pea vastama üks-üheselt loeteludes kirjas olevatele õppeainete nimetustele. Õppeainete nimetused võivad olla erinevad, aga samas eelduslikult sama sisu ehk samu õppeväljundeid andnud. IV osa TÖÖKOGEMUSE MINIMAALSED AJALISED NÕUDED AMETIALADE KAUPA , KUTSE TAOTLEMISEL MITMEL ALLERIALA JA AMETIALAL 0 0 0 0 0 -12700 0 0 0 0 0 0 1816100 -12700 0 0 0 0 0 0 0 381000 0 0 0 0 0 0 1816100 381000 0 0 0 0 0 0 0 609600 0 0 0 0 0 0 1816100 609600 0 0 0 0 0 0 0 1358900 0 0 0 0 0 0 1816100 1358900 0 0 Ametiala 0 0 0 0 4470400 -12700 0 0 0 0 0 0 2654300 381000 0 0 0 0 0 0 3556000 381000 0 0 0 0 0 0 4470400 381000 0 0 Minimaalne eri- ja ametialase töökogemuse kestus kuudes 0 0 0 0 901700 215900 0 0 0 0 0 0 1816100 215900 0 0 0 0 0 0 2654300 215900 0 0 Kutse taotlemisel 0 0 0 0 914400 215900 0 0 0 0 0 0 914400 965200 0 0 Kutse taas- tõendamisel 0 0 0 0 901700 736600 0 0 2-aastane erialase töö kogemuse nõue 6 . JA 7 . T ASE 0 0 0 0 914400 736600 0 0 3-aastane erialase töö kogemuse nõue 6 . JA 7 . TASE 4-aastane erialase töö kogemuse nõue 8 . TASE 0 0 0 0 0 215900 0 0 0 0 0 0 1816100 215900 0 0 Projekti koostamine ja liikluskorralduse projekti koostamine 0 0 0 0 901700 215900 0 0 0 0 0 0 0 431800 0 0 0 0 0 0 901700 431800 0 0 0 0 0 0 0 647700 0 0 0 0 0 0 901700 647700 0 0 0 0 0 0 0 863600 0 0 0 0 0 0 901700 863600 0 0 0 0 0 0 0 1092200 0 0 0 0 0 0 901700 1092200 0 0 Nõue ei rakendu 0 0 0 0 914400 215900 0 0 18 0 0 0 0 838200 215900 0 0 22 0 0 0 0 914400 215900 0 0 22 0 0 0 0 0 215900 0 0 Projekteerimise juhtimine 0 0 0 0 914400 215900 0 0 18 0 0 0 0 838200 215900 0 0 22 0 0 0 0 914400 215900 0 0 22 0 0 0 0 0 215900 0 0 Omanikujärelevalve 0 0 0 0 914400 215900 0 0 18 0 0 0 0 838200 215900 0 0 22 0 0 0 0 914400 215900 0 0 22 0 0 0 0 0 215900 0 0 Auditi tegemine , liikluskorralduse auditi tegemine 0 0 0 0 3581400 215900 0 0 N õue ei rakendu 0 0 0 0 0 215900 0 0 Projekti e kspertiisi tegemine 0 0 0 0 914400 215900 0 0 0 0 0 0 1752600 215900 0 0 0 0 0 0 2654300 215900 0 0 0 0 0 0 3581400 215900 0 0 N õue ei rakendu 0 0 0 0 0 431800 0 0 0 0 0 0 1816100 431800 0 0 Ehitustegevuse juhtimine 0 0 0 0 901700 431800 0 0 18 Nõue ei rakendu 0 0 0 0 838200 431800 0 0 22 0 0 0 0 901700 431800 0 0 22 0 0 0 0 914400 431800 0 0 22 0 0 0 0 0 203200 0 0 0 0 0 0 1816100 203200 0 0 Korrashoid 18 Nõue ei rakendu 22 22 0 0 0 0 0 203200 0 0 0 0 0 0 1816100 203200 0 0 Ehitusjuhtimine 18 0 0 0 0 838200 203200 0 0 22 0 0 0 0 901700 203200 0 0 22 V osa TEEDEVALDKONNA INSENERIDE TÖÖKOGEMUSE LIIGID Töökogemuse liigid ametialati on määratud allolevas tabelis. Kutse taotlemisel/taastõendamisel peab olema ametialane töökogemus omandatud vastaval t alleriale Ametiala Töökogemuse kirjeldus Teedeinsener tase 6 Diplomeeritud teedeinsener tase7 Volitatud teedeinsener tase 8 Auditi tegemine Ei kohaldu Vastava keerukusega rajatise auditi tegemine. Vastava keerukusega rajatise auditi tegemine. Liiklusohutuse auditi tegemine Ei kohaldu Vastava keerukusega liiklusohutuse auditi tegemine. Vastava keerukusega liiklusohutuse auditi tegemine. Ehitusjuhtimine Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Vastava keerukusega ehitushanke juhtimine tellijana või -ettevõtjana. Vastava keerukusega hoolde hanke juhtimine tellijana või ettevõtjana. Kutsetasemele vastava keerukusega rajatise omanikujärelevalve teenuse juhtimine tellijana, mida osutatakse ettevõtja poolt. Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Vastava keerukusega tervikliku ehitushanke juhtimine tellijana või -ettevõtjana. Vastava keerukusega tervikliku hoolde hanke juhtimine tellijana või ettevõtjana. Vastava keerukusega kompleksse ehitusprojekti projekteerimistööde juhtimine tellijana. Vastava keerukusega rajatise omanikujärelevalve teenuse juhtimine tellijana, mida osutatakse ettevõtja poolt. Ehitusettevõtte või selle allüksuse juhtimine vastava keerukusega rajatise püstitamisel või rekonstrueerimisel või remontimisel Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Vastava keerukusega tervikliku ehitushanke juhtimine tellijana või -ettevõtjana Vastava keerukusega tervikliku hoolde hanke juhtimine tellijana Vastava keerukusega kompleksse ehitusprojekti projekteerimistööde juhtimine tellijana. Vastava keerukusega rajatise omanikujärelevalve teenuse juhtimine tellijana, mida osutatakse ettevõtja poolt. Ehitusettevõtte või selle allüksuse juhtimine vastava keerukusega rajatise püstitamisel või rekonstrueerimisel või remontimisel . Teadus- ja/või arendustöö ehitusjuhtimise korraldamisel. Ehitustegevuse juhtimine Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Ehitusobjekti juhtivasse meeskonda (sh asfaltsegude tootmine ja paigaldamine) kuulumine vastava keerukusega rajatise püstitamisel või rekonstrueerimisel või remontimisel. Hooldeobjekti vastava keerukusega ehitustööde korraldamine. Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Ehitusobjekti juhtivasse meeskonda kuulumine (sh asfaltsegude tootmine ja paigaldamine) vastava keerukusega rajatise püstitamisel või rekonstrueerimisel või remontimisel. Hooldeobjekti vastava keerukusega ehitustööde korraldamine. Ehitusettevõtte või selle allüksuse juht vastava keerukusega rajatise püstitamisel või rekonstrueerimisel või remontimisel. Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Ehitusobjekti juhtivasse meeskonda kuulumine (sh asfaltsegude tootmine ja paigaldamine) vastava keerukusega rajatise püstitamisel või rekonstrueerimisel või remontimisel. Hooldeobjekti vastava keerukusega ehitustööde korraldamine. Ehitusettevõtte või selle allüksuse juht vastava keerukusega rajatise püstitamisel või rekonstrueerimisel või remontimisel. Korrashoid Vastava keerukusega hooldeobjekti hooldetööde korraldamine ja/või juhtimine. Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Vastava keerukusega hooldeobjekti hooldetööde korraldamine üksuse juhina. Vastava keerukusega hooldeobjekti hooldetööde korraldamine ja/või juhtimine. Ei kohaldu Liikluskorralduse projekti koostamine Vastava keerukusega liikluskorralduse projekti koostamine Kutsetasemele vastava keerukusega liikluskorralduse projekti koostamine . Ei kohaldu Omanikujärelevalve Vastava keerukusega rajatise omanikujärelevalve tegemine ja/või juhtimine . Vastava keerukusega rajatise omanikujärelevalve tegemine ja/või juhtimine. Vastava keerukusega rajatise omanikujärelevalve tegemine ja/või juhtimine . Projekti ekspertiisi tegemine Ei kohaldu Vastava keerukusega rajatise ehitusprojekti ekspertiisi tegemine. Vastava keerukusega rajatise ehitusprojekti ekspertiisi tegemine. Projekteerimise juhtimine Ei kohaldu Vastava keerukusega ehitusprojekti projekteerimistööde korraldamine. Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Vastava keerukusega ehitusprojekti projekteerimistööde korraldamine. Teadus- ja/või arendustöö rajatiste projekteerimise korraldamisel. Projekti koostamine Töökogemus järgnevatel tegevusaladel: Vastava keerukusega rajatise projekteerimine. Vastava keerukusega liikluskorralduse projekti koostamine . Töökogemus järgnevatel tegevusaladel: Vastava keerukusega rajatise projekteerimine. Vastava keerukusega liikluskorralduse projekti koostamine . Töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: Vastava keerukusega rajatise projekteerimine. Teadus- ja/või arendustöö rajatiste projekti koostamisel. KUTSE GRUPP TEEDEINSENER Kutsestandardid Teedeinsener, tase 6 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Volitatud teedeinsener, tase 8 Töörühm Alan Muruväli Verston Eesti OÜ Heiki Meos OÜ Estkonsult Ilmar Link TPJ Inseneribüroo OÜ Mihkel Kask TalTECH Riho Milva Roadplan OÜ Taivo Kurg Transpordiamet Tarmo Trei EST E L Tarvi Kliimask ESTEL Tarvo Mill Tallinna Tehnikakõrgkool Tiit Metsvahi TalTECH Toomas Paaver EAL esindaja Sven Sillamäe Tallinna Tehnikakõrgkool A-osa Teedeinsener, tase 6 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Volitatud teedeinsener, tase 8 A.1 . Töö kirjeldus Teedeinsener tegeleb teede ja sildade kavandamise, ehitamise, laiendamise, korrashoiu ja rekonstrueerimise ning nende lammutamisega, samuti liikluskorralduse ja -ohutuse ga ning nende tegevuste juhtimisega, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Teedeinsener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel kutsestandardi lisas 1 toodud pädevuspiirides. Teedeinsener, tase 6, spetsialiseerub ühele kahest allerialast: Teed, mille alla kuuluvad ametialad: ehitustegevuse juhtimine*, ehitusjuhtimine**, korrashoid, liikluskorralduse projekti koostamine, omanikujärelevalve, projekti koostamine. Sillad, mille alla kuuluvad a metialad: ehitustegevuse juhtimine*, sh korrashoid ehitusjuhtimine** ; ehitusjuhtimine; omanikujärelevalve. Teedeinsener vastutab nii enda kui tema juhitud töörühma töö tulemuste eest. Teedeinsener mõistab, et tee on ruumi kui terviku osa, tunnetab oma töös teedeinseneri pädevuse piire. Inim- ja loodussõbraliku, ruumilisi tervikväärtusi kandva ning ohutu liiklus- ja tänavaruumi loomisel puutuvad insenertehniliste asjaolude kõrval asjasse arhitektuurivaldkonna asjatundjate tunnetusel põhinevad seosed ja lahendused tee või selle osade kohta. Teedeinsener arvestab projekteerimisel tee mõjuga ruumi kvaliteedile, tehes koostööd arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega kvaliteetse ruumi loomise eesmärgil. Teedeinsener vastutab oma töös selle eest, et teed, tänavad ja nendega seotud liiklussõlmed ning ehituskonstruktsioonid vastavad heale ehitustavale, normidele ja standarditele ning nende eluiga on optimaalne arvestades ohutust ja säästlikkust. T eedeinsener töötab nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Lisaks teedeinsener, tase 6 on teedeinseneri kutsegrupis välja töötatud kutsestandardid diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ja volitatud teedeinsener, tase 8. Teedeinseneri kutsed erinevad üksteisest objektist tulenevate pädevuspiiride poolest (vt kutsestandardi lisa 1). Tase 6 teedeinsener erineb tase 7 diplomeeritud teedeinsenerist mitte ainult objektist tulenevate pädevuspiiride poolest, vaid ka seetõttu, et tema kompetentside hulka ei kuulu auditi, projekti ekspertiisi ega liiklusohutuse auditi tegemine ja projekteerimise juhtimine. Lisaks silla projekti koostamine. Volitatud teedeinseneri (tase 8) kutsetunnistus annab selle omanikule õiguse tegutseda tehniliste piiranguteta. Lisaks kuuluvad tema pädevusse ehitised , mille puhul rakenduvad kõrgendatud tähelepanu, täpsus- või ohutusnõuded ning mis Eesti kontekstis on kas mastaapsed, ehituskorralduslikult keerulised või kasutavad erakordset ja innovaatilist tehnoloogiat. Sama kehtib ka olukordades, kus kõrgendatud nõuded kaasnevad mittetavapärase konstruktsiooni rajamisega. _______________________________ * Ametiala „Ehitustegevuse juhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustööde korraldamist objektil . ** Ametiala „Ehitusjuhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustegevuse juhtimist tervikuna või tellija rollis . T eedeinsener tegeleb teede ja sildade kavandamise, ehitamise, laiendamise, korrashoiu ja rekonstrueerimise ning nende lammutamisega, samuti liikluskorralduse ja -ohutuse ga ning nende tegevuste juhtimisega, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel kutsestandardi lisas 1 toodud pädevuspiirides. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 spetsialiseerub ühele kahest allerialast: Teed, mille alla kuuluvad am e tialad: auditi tegemine, ehitustegevuse juhtimine*, ehitusjuhtimine**, korrashoid, liikluskorralduse projekti tegemine, liiklusohutuse auditi tegemine, omanikujärelevalve, projekteerimise juhtimine, projekti ekspertiisi tegemine, projekti koostamine. Sillad, mille alla kuuluvad ametialad: auditi tegemine ; ehitustegevuse juhtimine* ; ehitusjuhtimine**, sh korrashoid ; omaniku järelevalve ; projekteerimise juhtimine ; projekti ekspertiisi tegemine ; projekti koostamine. Teedeinsener vastutab nii enda kui tema juhitud töörühma töö tulemuste eest. Teedeinsener mõistab, et tee on ruumi kui terviku osa, tunnetab oma töös teedeinseneri pädevuse piire. Inim- ja loodussõbraliku, ruumilisi tervikväärtusi kandva ning ohutu liiklus- ja tänavaruumi loomisel puutuvad insenertehniliste asjaolude kõrval asjasse arhitektuurivaldkonna asjatundjate tunnetusel põhinevad seosed ja lahendused tee või selle osade kohta. Teedeinsener arvestab projekteerimisel tee mõjuga ruumi kvaliteedile, tehes koostööd arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega kvaliteetse ruumi loomise eesmärgil. Teedeinsener vastutab oma töös selle eest, et teed, tänavad ja nendega seotud liiklussõlmed ning ehituskonstruktsioonid vastavad heale ehitustavale, normidele ja standarditele ning nende eluiga on optimaalne arvestades ohutust ja säästlikkust. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt . Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Lisaks diplomeeritud teedeinsener tase, 7 kutsele on teedeinseneri kutsegrupis välja töötatud kutsestandardid ka teedeinsener, tase 6 ja volitatud teedeinsener, tase 8. Teedeinseneri kutsed erinevad üksteisest objektist tulenevate pädevuspiiride poolest (vt kutsestandardi lisa 1). Tase 6 teedeinsener erineb tase 7 diplomeeritud teedeinsenerist mitte ainult objektist tulenevate pädevuspiiride poolest, vaid ka seetõttu, et tema kompetentside hulka ei kuulu auditi, projekti ekspertiisi ega liiklusohutuse auditi tegemine ja projekteerimise juhtimine. Lisaks silla projekti koostamine. Volitatud teedeinseneri (tase 8) kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevalt õiguse tegutseda tehniliste piiranguteta. Lisaks kuuluvad tema pädevusse ehitised, mille puhul rakenduvad kõrgendatud tähelepanu, täpsus- või ohutusnõuded ning mis Eesti mõistes on kas mastaapsed, ehituskorralduslikult keerulised või kasutavad erakordset ja innovaatilist tehnoloogiat. Sama kehtib olukordades, kus kõrgendatud nõuded kaasnevad mittetavapärase konstruktsiooni rajamisega. _______________________________ * Ametiala „Ehitustegevuse juhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustööde korraldamist objektil . ** Ametiala „Ehitusjuhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustegevuse juhtimist tervikuna või tellija rollis . T eedeinsener tegeleb teede ja sildade kavandamise, ehitamise, laiendamise, korrashoiu ja rekonstrueerimise ning nende lammutamisega, samuti liikluskorralduse ja -ohutuse ga ning nende tegevuste juhtimisega, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Volitatud teedeinsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevalt õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel tehniliste piiranguteta. Tema pädevusse kuuluvad ka ehitised, mille puhul rakenduvad kõrgendatud tähelepanu, täpsus- või ohutusnõuded ning mis Eesti mõistes on kas mastaapsed, ehituskorralduslikult keerulised või kasutavad erakordset ja innovaatilist tehnoloogiat. Sama kehtib ka olukordades, kus kõrgendatud nõuded kaasnevad mittetavapärase konstruktsiooni rajamisega. Volitatud teedeinsener, tase 8 spetsialiseerub ühele kahest allerialast Teed, mille alla kuuluvad ametialad: auditi tegemine; ehitusjuhtimine; ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid; liiklusohutuse auditi tegemine; omanikujärelevalve; projekteerimise juhtimine; projekti ekspertiisi tegemine; projekti koostamine. Sillad, mille alla kuuluvad am e tialad : auditi tegemine; ehitustegevuse juhtimine*, sh korrashoid; ehitusjuhtimine**; omaniku järelevalve; projekteerimise juhtimine; projekti ekspertiisi tegemine; projekti koostamine. Teedeinsener vastutab nii enda kui tema juhitud töörühma töö tulemuste eest. Teedeinsener mõistab, et tee on ruumi kui terviku osa, tunnetab oma töös teedeinseneri pädevuse piire. Inim- ja loodussõbraliku, ruumilisi tervikväärtusi kandva ning ohutu liiklus- ja tänavaruumi loomisel puutuvad insenertehniliste asjaolude kõrval asjasse arhitektuurivaldkonna asjatundjate tunnetusel põhinevad seosed ja lahendused tee või selle osade kohta. Teedeinsener arvestab projekteerimisel tee mõjuga ruumi kvaliteedile, tehes koostööd arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega kvaliteetse ruumi loomise eesmärgil. Teedeinsener vastutab oma töös selle eest, et teed, tänavad ja nendega seotud liiklussõlmed ning ehituskonstruktsioonid vastavad heale ehitustavale, normidele ja standarditele ning nende eluiga on optimaalne arvestades ohutust ja säästlikkust. Teedeinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Lisaks volitatud teedeinsener, tase 8 kutsele on teedeinseneri kutsegrupis on välja töötatud kutsestandardid ka teedeinsener, tase 6 ja diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Teedeinsneri kutsegrupi kutsed erinevad üksteisest pädevuspiiride poolest. Teedeinsener, tase 6 ja diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda kutsestandardi lisas 1 toodud pädevuspiirides. Tase 6 teedeinsener erineb tase 7 diplomeeritud teedeinsenerist mitte ainult objektist tulenevate pädevuspiiride poolest, vaid ka seetõttu, et tema kompetentside hulka ei kuulu auditi, projekti ekspertiisi ega liiklusohutuse auditi tegemine ja projekteerimise juhtimine. Lisaks silla projekti koostamine. _______________________________ * Ametiala „Ehitustegevuse juhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustööde korraldamist objektil . ** Ametiala „Ehitusjuhtimine“ all mõistetakse käesolevas kutsestandardis ehitustegevuse juhtimist tervikuna või tellija rollis . A. 2. Tööosad A.2.1 . Teehoid A.2.1. Teehoid A.2.1 . Teehoid Valitavad tööosad spetsialiseerumisega seotud tööosad A. 2 . 2. P rojekti koostamine (spetsialiseerumine Teed) A.2.3. Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) A.2.4. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) A.2. 5 . Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2.5. Omanikujärelevalve (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2.6. K orrashoid (spetsialiseerumine Teed) A.2.7. Liikluskorralduse projekti tegemine (spetsialiseerumine Teed) A. 2 . 2. P rojekti koostamine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2.3. Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) A.2.4. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) A.2. 5 . Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2. 6 . Omanikujärelevalve (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2. 7 . K orrashoid (spetsialiseerumine Teed) A.2. 8 . Liikluskorralduse projekti tegemine (spetsialiseerumine Teed) A.2. 8 . P rojekti ekspertiisi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2. 10 . A uditi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2.1 1 . Liiklusohutusauditi tegemine (spetsialiseerumine Teed) A.2.1 2 . Projekteerimise juhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A. 2 . 2. P rojekti koostamine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2.3. Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) A.2.4. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) A.2. 5 . Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2. 6 . Omanikujärelevalve (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2. 7 . P rojekti ekspertiisi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2. 8 . A uditi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.2. 9 . Liiklusohutusauditi tegemine (Spetsialiseerumine Teed) A.2. 10 . Projekteerimise juhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad) A.3. Kutsealane ettevalmistus Üldjuhul on 6. taseme teedeinseneril vähemalt ehitus- või muu tehnikavaldkonna bakalaureusekraad. Lisaks on tal taotletavale kutsetasemele vastav alleri- ja ametialane töökogemus ning läbitud täiendusõpe. Kvalifikatsooninõuded kutse taotlemisele ja taastõendamisele, sh haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele on esitatud kutsestandardi osas B.1 Üldjuhul on 7. taseme diplomeeritud teedeinseneril ehitus- või muu tehnikavaldkonna magistrikraad või magistrikraadiga võrdsustatud võrdustatud hariduslik kvalifikatsioon. Lisaks on tal olemas taotletavale kutsetasemele vastav pikaajaline alleri- ja ametialane töökogemus ning läbitud täiendusõpe. Kvalifikatsooninõuded kutse taotlemisele ja taastõendamisele, sh haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele on esitatud kutsestandardi osas B.1 Üldjuhul on 8. taseme volitatud teedeinseneril ehitus- või muu tehnikavaldkonna magistrikraad või magistrikraadiga võrdsustatud võrdustatud hariduslik kvalifikatsioon. Lisaks on tal olemas taotletavale kutsetasemele vastav pikaajaline alleri- ja ametialane töökogemus ning läbitud täiendusõpe. Kvalifikatsooninõuded kutse taotlemisele ja taastõendamisele, sh haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele on esitatud kutsestandardi osas B.1 A.4. Enamlevinud ametinimetused E hitusjuht , konsultant, objektijuht , omanikujärelevalve tegija , p rojekteerija , töödejuhataja. E hitusjuht , konsultant , objektijuht , omanikujärelevalve tegija , p rojekteerija , projektijuht , töödejuhataja , valdkonnajuht/ekspert. Ehitusjuht, konsultant, objektijuht, omanikujärelevalve tegija, projekteerija, projektijuht, töödejuhataja, valdkonnajuht/ekspert. A.5. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks Ehitusseadustikust tulenevalt k ui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusala järgmistel tegevusaladel: ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; omanikujärelevalve tegemine; ehitusprojekti ekspertiis; ehitise audit; liiklusohutuse audit; avalikult kasutatavate teede korrashoid; liikluskorralduse projektide tegemine . majandustegevuse korras oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks t egutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega . Teedeinsener, tase 6 kutsega on neist seotud: ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; e hitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; omanikujärelevalve tegemine; avalikult kasutatavate teede korrashoid; liikluskorralduse projektide tegemine Ehitusseadustikust tulenevalt k ui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusala järgmistel tegevusaladel: ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; omanikujärelevalve tegemine; ehitusprojekti ekspertiis; ehitise audit; liiklusohutuse audit; avalikult kasutatavate teede korrashoid; liikluskorralduse projektide tegemine . majandustegevuse korras oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks t egutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Ehitusseadustikust tulenevalt k ui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusala järgmistel tegevusaladel: ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; omanikujärelevalve tegemine; ehitusprojekti ekspertiis; ehitise audit; liiklusohutuse audit ; avalikult kasutatavate teede korrashoid ; liikluskorralduse projektide tegemine . majandustegevuse korras oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks t egutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. A .6. Tulevikuoskused Teedeinseneri tegevuse eesmärk on liiklejatele turvalise, keskkonnasõbraliku ning jätkusuutliku taristu kavandamine ja rajamine arvestades taristu elukaart. Teedeinsener rakendab oma töös innovaatilisi ja digitehnoloogilisi lahendusi, mistõttu muutuvad enam oluliseks kohaste riist- kui ka tarkvara, sh BIM tehnoloogia, pilvepõhiste lahenduste, interneti, küberturvalisuse, andmebaaside ja -süsteemide rakendamise oskused. Teedeinseneri tegevuse eesmärk on liiklejatele turvalise, keskkonnasõbraliku ning jätkusuutliku taristu kavandamine ja rajamine arvestades taristu elukaart. Teedeinsener rakendab oma töös innovaatilisi ja digitehnoloogilisi lahendusi, mistõttu muutuvad enam oluliseks kohaste riist- kui ka tarkvara, sh BIM tehnoloogia, pilvepõhiste lahenduste, interneti, küberturvalisuse, andmebaaside ja -süsteemide rakendamise oskused. Teedeinseneri tegevuse eesmärk on liiklejatele turvalise, keskkonnasõbraliku ning jätkusuutliku taristu kavandamine ja rajamine arvestades taristu elukaart. Teedeinsener rakendab oma töös innovaatilisi ja digitehnoloogilisi lahendusi, mistõttu muutuvad enam oluliseks kohaste riist- kui ka tarkvara, sh BIM tehnoloogia, pilvepõhiste lahenduste, interneti, küberturvalisuse, andmebaaside ja -süsteemide rakendamise oskused. Ettepanekud kutsestandardi A osa kohta B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED B.1. Kutse struktuur Kutse teedeinsener, tase 6 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.7. Kutse teedeinsener, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega tee-ehitus ja korrashoid seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5.-B.3.8. Spetsialiseerumisega sillaehitus ja korrashoid seotud valitavateks kompetentsideks on B.3. 4 .-B.3. 6. Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Kutse diplomeeritud teedeinsener, tase 7 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.12. Kutse diplomeeritud teedeinsener, tase 7 taotlemiselt tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega tee-ehitus ja korrashoid seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5-B.3.12 Spetsialiseerumisega sillaehitus ja korrashoid seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2 ja B.3. 4 .-B.3. 6 ning B.3.9-B.3.12 Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise l e. Kutse volitatud teedeinsener, tase 8 koosneb üldoskustest B.2, kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja sptsialiseerumisega seotud valitavatest kompetentsidest B.3.2-B.3.10. Kutse volitatud teedeinsener, tase 8 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused, kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents. Spetsialiseerumisega tee-ehitus ja korrashoid seotud valitavad kompetentsid on B.3.2-B.3.3 ja B.3.5-B.3.10. Spetsialiseerumisega sillaehitus ja korrashoid seotud valitava d kompetentsid on B.3.2 ja B.3. 4- B.3. 10 . Kõikide k ompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise le . Kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja kutse taastõendamisel Kvalifikatsiooninõuded, sh nõuded haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele kutse taotlemisel ja kutse taastõendamisel on esitatud kutsestandardi lisas 2. Kutse andmise korraldus on reguleeritud teedeinseneeria kutsete kutse andmise korras. Kvalifikatsiooninõuded, sh nõuded haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele kutse taotlemisel ja kutse taastõendamisel on esitatud kutsestandardi lisas 2. Kutse andmise korraldus on reguleeritud teedeinseneeria kutsete kutse andmise korras. Kvalifikatsiooninõuded, sh nõuded haridusele, töökogemusele ja täienduskoolitusele kutse taotlemisel ja kutse taastõendamisel on esitatud kutsestandardi lisas 2. Kutse andmise korraldus on reguleeritud teedeinseneeria kutsete kutse andmise korras. Ettepanekud kutsestandardi osa B.1 kohta B.2 Üldoskused B.2. Teedeinsener, tase 6 , üldoskused B.2. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 , üldoskused B.2. Volitatud teedeinsener, tase 8 üldoskused Mõtlemisoskused Analüütiline mõtlemine - Analüüsib oma valdkonna tavateoreetilisi lähtekohti ja nendevahelisi seoseid ning seostab neid erialase praktikaga. Rakenduslik mõtlemine - Mõtestab tööprotsesse omandatud teadmiste ja praktiliste kogemuste kokkupuutekohtades. Loovmõtlemine - Kohandab olemasolevaid lahendusi ja tööviise, rakendades neid tavapäraste olukordade lahendamiseks Enesejuhtimisoskused Väärtustest lähtumine - Juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses üldtunnustatud eetikanõuetest, insenerieetikast ja heast tavast. (Vt Lisa 3 – inseneri kutse-eetika) Erapooletuse säilitamine - Tegutseb tööalastes olukordades objektiivselt ja eelarvamustevabalt, järgides kehtivaid nõudeid ja protseduure. Juhistest ja nõuetest lähtumine - Järgib oma töös valdkondlikke juhiseid ja nõudeid, tagades tööülesannete vastavuse õigusaktidele ja standarditele. Vastutustundlik käitumine - Kaalub otsustamisel enda ja oma meeskonna tegevuse tagajärgede mõju ümbritsevale keskkonnale ja teistele inimestele. Erialane enesearendamine - Analüüsib oma professionaalset arengut, püstitab õpieesmärke ning rakendab uusi teadmisi ja oskusi oma töös. Pinge talumine - Toimib keerulistes ja tavapärasest pingelisemates olukordades rahulikult ja efektiivselt, säilitades enesekontrolli. Suhtlemisoskused Suhtlemisoskus - Suhtleb selgelt ja viisakalt tegelikes suhtlusolukordades, püüdes mõista teise seisukohti ja edastades oma mõtteid konstruktiivselt. Meeskonnatöö tegemine - Täidab oma rolli meeskonnas usaldusväärselt ja koostööd soodustavalt, aidates kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele tavapärastes olukordades. Keeleoskus - Kasutab oma töös ja dokumentide koostamisel eesti keelt tasemel B2 (Lisa 4 – keele oskustasemete tabel) ja vähemalt ühte võõrkeelt tasemel B1. Kasutab korrektset erialaterminoloogiat. Digitaalne kirjaoskus - Kasutab oma igapäevatöös arvutit infotöötluse, ohutuse, kommunikatsiooni, sisuloome ja probleemilahenduse osas iseseisva kasutaja tasemel (Lisa 5 – digipädevuste enesehindamise skaala). Kasutab erialaseks tööks vajaminevaid erialaspetsiifilisi tarkvara-lahendusi, programme ja infotehnoloogilisi töövahendeid. Mõtlemisoskused Analüütiline mõtlemine - Seostab oma valdkonna teoreetilisi lähtekohti ja arengusuundi teiste valdkondadega, sünteesib neid ning kasutab neid oma valdkonna arendamisel Rakenduslik mõtlemine - Analüüsib tööprotsesse ning on võimeline välja pakkuma uuenduslikke lahendusi töö parendamiseks. Loovmõtlemine - Arendab olemasolevaid lahendusi ja tööviise, leides uudseid ka keerukamatele ülesannetele oma valdkonnas. Enesejuhtimisoskused Väärtustest lähtumine - Juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses üldtunnustatud eetikanõuetest, insenerieetikast ja heast tavast ning arvestab teiste kutsevaldkondade heade tavade ja standarditega. (Vt ka kutsestandardi lisa 3 - Inseneri kutse-e e tika) Erapooletuse säilitamine - Tegutseb tööalastes olukordades objektiivselt ja eelarvamustevabalt, järgides kehtivaid nõudeid ja protseduure. Toetab erapooletuse põhimõtte rakendamist organisatsioonis. Juhistest ja nõuetest lähtumine - Rakendab valdkonna juhiseid ja nõudeid, tagades nende järgimise ka keerukamates tööprotsessides ning otsuste tegemisel. Vastutustundlik käitumine - Kaalub otsustamisel enda ja oma meeskonna tegevuse tagajärgede mõju ümbritsevale keskkonnale ja teistele inimestele. Erialane enesearendamine - Analüüsib enda ja oma meeskonna professionaalset arengut, püstitab õpieesmärke ning rakendab uusi teadmisi ja oskusi töös. Pinge talumine - Tegutseb iseseisvalt kõrge surve all, säilitades emotsionaalse ja vaimse tasakaalu ning leides lahendusi keerukates olukordades. Suhtlemisoskused Suhtlemisoskus - Suhtleb selgelt ja viisakalt tegelikes suhtlusolukordades, kohandades oma suhtlusstiili sihtrühmale ja olukorrale vastavaks ning arvestades eri arvamusi. Meeskonnatöö tegemine - Juhib ja koordineerib meeskonna tööd ka keerukamates olukordades, arvestades liikmete oskusi ja vajadusi, et tagada tõhus koostöö ja eesmärkide saavutamine. Keeleoskus - Kasutab oma töös ja dokumentide koostamisel eesti keelt tasemel B2 (Lisa 4 – keele oskustasemete tabel) ja vähemalt ühte võõrkeelt tasemel B1. Kasutab korrektset erialaterminoloogiat. Digitaalne kirjaoskus - Kasutab oma igapäevatöös arvutit infotöötluse, ohutuse, kommunikatsiooni, sisuloome ja probleemilahenduse osas iseseisva kasutaja tasemel (Lisa 5 – digipädevuste enesehindamise skaala). Kasutab erialaseks tööks vajaminevaid erialaspetsiifilisi tarkvara-lahendusi, programme ja infotehnoloogilisi töövahendeid. Mõtlemisoskused Analüütiline mõtlemine - Analüüsib ja hindab oma valdkonnaga seotud koolkondi ning praktikaid, loob valdkondade vahelisi seoseid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt. Rakenduslik mõtlemine - Analüüsib tööprotsesse ning on võimeline välja pakkuma uuenduslikke lahendusi töö parendamiseks, millel on laiaulatuslik mõju Loovmõtlemine - Loob ja kujundab uusi tööviise, meetodeid ja strateegiaid, millel on laiaulatuslik mõju valdkonna arengule. Enesejuhtimisoskused Väärtustest lähtumine - Juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses üldtunnustatud eetikanõuetest, insenerieetikast ja heast tavast ning arvestab teiste kutsevaldkondade heade tavade ja standarditega. Arendab organisatsiooni väärtusi, olles suunanäitaja. (Vt ka kutsestandardi lisa 3 - Inseneri kutse-eetika) Erapooletuse säilitamine - Tegutseb tööalastes olukordades objektiivselt ja eelarvamustevabalt, järgides kehtivaid nõudeid ja protseduure. Toetab ja suunab erapooletuse põhimõtte rakendamist organisatsioonis ja valdkonnas. Juhistest ja nõuetest lähtumine - Arendab juhiseid ning standardeid, mis suunavad valdkonna arengut ja tagavad nõuetele vastavuse. Vastutustundlik käitumine - Kujundab ja edendab vastutustundlikke töö- ja juhtimispraktikaid, suunates otsuseid, mis arvestavad strateegiliselt keskkonnamõjusid ja ühiskondlikku vastutust. Erialane enesearendamine - Juhib ja edendab erialast enesearendamist ning teadmussiiret, olles suunanäitaja ja panustades oma valdkonna arengusse laiemalt. Pinge talumine - Juhib suuri ja strateegilisi protsesse, säilitades pingeolukordades tasakaalu, motiveerides teisi ning toetades meeskonda tõhusalt. Suhtlemisoskused Suhtlemisoskus - Suhtleb selgelt ja viisakalt ka keerukates suhtlusolukordades, kohandades oma suhtlusstiili sihtrühmale ja olukorrale vastavaks ning arvestades eri arvamusi. Meeskonnatöö tegemine - Kujundab ja suunab strateegilisi koostööprotsesse, tagades meeskonna ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise ning edendades innovatsiooni ja koostööd valdkonnaüleselt. Keeleoskus - Kasutab oma töös ja dokumentide koostamisel eesti keelt tasemel B2 (Lisa 4 – keele oskustasemete tabel) ja vähemalt ühte võõrkeelt tasemel B1. Kasutab korrektset erialaterminoloogiat. Digitaalne kirjaoskus - Kasutab oma igapäevatöös arvutit infotöötluse, ohutuse, kommunikatsiooni, sisuloome ja probleemilahenduse osas iseseisva kasutaja tasemel (Lisa 5 – digipädevuste enesehindamise skaala). Kasutab erialaseks tööks vajaminevaid erialaspetsiifilisi tarkvara-lahendusi, programme ja infotehnoloogilisi töövahendeid. Ettepanekud üldoskuste kohta B.3. Kompetentsid B.3.1. Teehoid EKR 6 B.3.1. Teehoid EKR 7 B.3.1. Teehoid EKR 8 Juhib ja korraldab teehoidu kutsestandardi lisas 1 esitatud teedeinsener, tase 6 ametialase pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate projektide koostamisel täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Järgib head projekteerimis- ja ehitustava, kehtivaid õigusaktide ja normdokumentidest tulenevaid nõudeid ning kokkuleppeid tellija ja koostööpartneritega. Planeerib ja koordineerib meeskonna/töötajate tegevusi, sea des selged eesmärgid. Tagab, et tööde tegemisel peetakse silmas ehitist kui tervikut. Näeb osade (ehitise, projekti) vahelist seost ja mõistab enda ametiala paiknemist selles. Arvestab teiste osapooltega ja on kursis nende tegevuse spetsiifikaga. Kontrollib tehtud tööde vastavust asjakohastele nõuetele. Kasutab töös vajaminevaid erialaspetsiifilisi tarkvaralahendusi ja infotehnoloogilisi töövahendeid , et tagada tööde täpsus, efektiivsus ja usaldusväärsus . Dokumenteerib ja süstematiseerib tegevuste kavandamist ning väljatöötamist (sh tööetapid, vajalikud ressursid ja tulemused), et tagada kontrollitavus ja läbipaistvus. Kasutab töös uudseid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja lahendusi, soodustades ümbertöödeldud ja taaskasutatud materjalide ning tehnoloogiate kasutamist, et vähendada tööde keskkonnamõju. Pöördub oma või teise ala eksperdi poole asjakohase teabe ja nõu saamiseks, et lahendada olukord või saavutada eesmärk võimalikult tõhusalt. Pakub asjatundlikku eri - ja ametialast teavet ja teeb koostööd saavutamaks jätkusuutlikke ja keskkonnahoidu silmas pidavaid lahendusi. Juhib ja korraldab teehoidu kutsestandardi lisas 1 kirjeldatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ametialase pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate projektide koostamisel täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Järgib head projekteerimis- ja ehitustava, kehtivaid õigusaktide ja normdokumentidest tulenevaid nõudeid ning kokkuleppeid tellija ja koostööpartneritega. Planeerib ja koordineerib meeskonna/töötajate tegevusi, sea des selged eesmärgid. Tagab, et tööde tegemisel peetakse silmas ehitist kui tervikut. Näeb osade (ehitise, projekti) vahelist seost ja mõistab enda ametiala paiknemist selles. Arvestab teiste osapooltega ja on kursis nende tegevuse spetsiifikaga. Kontrollib tehtud tööde vastavust asjakohastele nõuetele. Kasutab töös vajaminevaid erialaspetsiifilisi tarkvaralahendusi ja infotehnoloogilisi töövahendeid , et tagada tööde täpsus, efektiivsus ja usaldusväärsus . Dokumenteerib ja süstematiseerib tegevuste kavandamist ning väljatöötamist (sh tööetapid, vajalikud ressursid ja tulemused), et tagada kontrollitavus ja läbipaistvus. Kasutab töös uudseid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja lahendusi, soodustades ümbertöödeldud ja taaskasutatud materjalide ning tehnoloogiate kasutamist, et vähendada tööde keskkonnamõju. Pöördub oma või teise ala eksperdi poole asjakohase teabe ja nõu saamiseks, et lahendada olukord või saavutada eesmärk võimalikult tõhusalt. Pakub asjatundlikku eri- ja ametialast teavet ja teeb koostööd saavutamaks jätkusuutlikke ja keskkonnahoidu silmas pidavaid lahendusi. Juhib ja korraldab teehoidu pädevuse piiranguteta. Tegevusnäitajad Järgib head projekteerimis- ja ehitustava, kehtivaid õigusaktide ja normdokumentidest tulenevaid nõudeid ning kokkuleppeid tellija ja koostööpartneritega. Planeerib ja koordineerib meeskonna/töötajate tegevusi, sea des selged eesmärgid. Tagab, et tööde tegemisel peetakse silmas ehitist kui tervikut. Näeb osade (ehitise, projekti) vahelist seost ja mõistab enda ametiala paiknemist selles. Arvestab teiste osapooltega ja on kursis nende tegevuse spetsiifikaga. Kontrollib tehtud tööde vastavust asjakohastele nõuetele. Kasutab oma vajaminevaid erialaspetsiifilisi tarkvaralahendusi, programme ja infotehnoloogilisi töövahendeid , et tagada tööde täpsus, efektiivsus ja usaldusväärsus . Dokumenteerib ja süstematiseerib tegevuste kavandamist ning väljatöötamist (sh tööetapid, vajalikud ressursid ja tulemused), et tagada kontrollitavus ja läbipaistvus. Kasutab töös uudseid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja lahendusi, soodustades ümbertöödeldud ja taaskasutatud materjalide ning tehnoloogiate kasutamist, et vähendada tööde keskkonnamõju. Pöördub oma või teise ala eksperdi poole asjakohase teabe ja nõu saamiseks, et lahendada olukord või saavutada eesmärk võimalikult tõhusalt. Pakub asjatundlikku eri - ja ametialast teavet ja teeb koostööd saavutamaks jätkusuutlikke ja keskkonnahoidu silmas pidavaid lahendusi. Ettepanekud kohustusliku kompetentsi kohta VALITAVAD KOMPETENTSID B.3.2. P rojekti koostamine (spetsialiseerumine Teed) EKR 6 B.3.2. Projekti koostamine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 7 B.3.2. Projekti koostamine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 8 Koostab tee ehitusprojekti* konstruktsioonide osa kutsestandardi lisas 1 esitatud teedeinsener, tase 6 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate projektide koostamisel täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Kogub ja analüüsib lähteandmeid, määratleb rakenduvad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid, lähtudes tellija lähteülesandest ja projekti eesmärkidest. Määratleb ja analüüsib ehitisele rakenduvaid mõjusid* * , tagades projekti ohutuse ja tõhususe. Koostab täiendavate uuringute lähteülesanded ja teeb oma pädevuse piires vajalikke uurimis- ja mõõdistustöid, tagamaks projekteerimise kvaliteeti ja täpsust. Töötab koostöös arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega välja nõuetele vastava, sobiva ja ohutu projektlahenduse, tuginedes lähteandmetele, pidades silmas ehitist kui tervikut ja selle kasutusiga ning arvestades ringmajanduse põhimõtteid. Teeb vajalikud insenertehnilised arvutused ning koostab projektdokumentatsiooni, järgides projekteerimise staadiumile ja ehitamisele esitatavaid nõudeid. Osaleb projektiga seotud koosolekutel, suhtleb osapooltega tagamaks projekti edukat elluviimist. Koostab ehitise või selle osa tervikliku kasutus- ja hooldusjuhendi, mis arvestab ehitise kavandatud kasutusiga ja hooldusvajadusi. Teeb projekteerimise järelevalvet vastavalt ehitise tagajärgede klassile, et projekt tervikuna vastaks tehnilistele, regulatiivsetele ja funktsionaalsetele nõuetele. Konsulteerib projektiga seotud küsimustes ja lahendab ehitusprotsessi käigus tekkivaid projekteerimisalaseid probleeme, kohandades vajadusel lahendusi . *Teedeisiner tase 6 pädevusse ei kuulu sillaehitusprojekti koostamine. ** M ääratleb ja analüüsib planeeringuid, ehitisele rakenduvaid mõjusid tuginedes maantee või tänava kasutusotstarbele (või funktsioonile), eeldatavale liiklussagedusele ja -koosseisule koos nende prognoosiga . Mõjude määratlemisel ja analüüsimisel hindab/võrdleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale . Koostab spetsialiseerumisega seotud ehitusprojekti konstruktsioonide osa kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides. Pädevuse piire ületavate projektide koostamisel täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Kogub ja analüüsib lähteandmeid, määratleb rakenduvad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid, lähtudes tellija lähteülesandest ja projekti eesmärkidest. Määratleb ja analüüsib ehitisele rakenduvaid mõjusid*, tagades projekti ohutuse ja tõhususe. Koostab täiendavate uuringute lähteülesanded ja teeb oma pädevuse piires vajalikke uurimis- ja mõõdistustöid, tagamaks projekteerimise kvaliteeti ja täpsust. Töötab koostöös arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega välja nõuetele vastava, sobiva ja ohutu projektlahenduse, tuginedes lähteandmetele, pidades silmas ehitist kui tervikut ja selle kasutusiga ning arvestades ringmajanduse põhimõtteid. Teeb vajalikud insenertehnilised arvutused ning koostab projektdokumentatsiooni, järgides projekteerimise staadiumile ja ehitamisele esitatavaid nõudeid. Osaleb projektiga seotud koosolekutel, suhtleb osapooltega tagamaks projekti edukat elluviimist. Koostab ehitise või selle osa tervikliku kasutus- ja hooldusjuhendi, mis arvestab ehitise kavandatud kasutusiga ja hooldusvajadusi. Teeb projekteerimise järelevalvet vastavalt ehitise tagajärgede klassile, et projekt tervikuna vastaks tehnilistele, regulatiivsetele ja funktsionaalsetele nõuetele. Konsulteerib projektiga seotud küsimustes ja lahendab ehitusprotsessi käigus tekkivaid projekteerimisalaseid probleeme, kohandades vajadusel lahendusi . *Tee ehitusprojekti puhul määratleb ja analüüsib teedeinsener planeeringuid, ehitisele rakenduvaid mõjusid tuginedes maantee või tänava kasutusotstarbele (või funktsioonile), eeldatavale liiklussagedusele ja -koosseisule koos nende prognoosiga; silla ehitusprojekti puhul määratleb analüüsib teedeinsener planeeringuid, rajatisele rakenduvaid mõjusid (nt alalis- ja muutuvkoormused, koormuskombinatsioon, kasutusiga, keskkonnamõjud, veevoolust tulenevad tegurid voolusängis ja sängiprotsesside prognoos jne). Mõjude määratlemisel ja analüüsimisel hindab/võrdleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale . Koostab spetsialiseerumisega seotud ehitusprojekti pädevuse piiranguteta . Tegevusnäitajad Kogub ja analüüsib lähteandmeid, määratleb rakenduvad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid, lähtudes tellija lähteülesandest ja projekti eesmärkidest. Määratleb ja analüüsib ehitisele rakenduvaid mõjusid*, tagades projekti ohutuse ja tõhususe. Koostab täiendavate uuringute lähteülesanded ja teeb oma pädevuse piires vajalikke uurimis- ja mõõdistustöid, tagamaks projekteerimise kvaliteeti ja täpsust. Töötab koostöös arhitekti ja maastikuarhitektiga ning ehitusvaldkonna teiste inseneridega välja nõuetele vastava, sobiva ja ohutu projektlahenduse, tuginedes lähteandmetele, pidades silmas ehitist kui tervikut ja selle kasutusiga ning arvestades ringmajanduse põhimõtteid. Teeb vajalikud insenertehnilised arvutused ning koostab projektdokumentatsiooni, järgides projekteerimise staadiumile ja ehitamisele esitatavaid nõudeid. Osaleb projektiga seotud koosolekutel, suhtleb osapooltega tagamaks projekti edukat elluviimist. Koostab ehitise või selle osa tervikliku kasutus- ja hooldusjuhendi, mis arvestab ehitise kavandatud kasutusiga ja hooldusvajadusi. Teeb projekteerimise järelevalvet vastavalt ehitise tagajärgede klassile, et projekt tervikuna vastaks tehnilistele, regulatiivsetele ja funktsionaalsetele nõuetele. Konsulteerib projektiga seotud küsimustes ja lahendab ehitusprotsessi käigus tekkivaid projekteerimisalaseid probleeme, kohandades vajadusel lahendusi . *Tee ehitusprojekti puhul määratleb ja analüüsib teedeinsener planeeringuid, ehitisele rakenduvaid mõjusid tuginedes maantee või tänava kasutusotstarbele (või funktsioonile), eeldatavale liiklussagedusele ja -koosseisule koos nende prognoosiga; silla ehitusprojekti puhul määratleb analüüsib teedeinsener planeeringuid, rajatisele rakenduvaid mõjusid (nt alalis- ja muutuvkoormused, koormuskombinatsioon, kasutusiga, keskkonnamõjud, veevoolust tulenevad tegurid voolusängis ja sängiprotsesside prognoos jne). Mõjude määratlemisel ja analüüsimisel hindab/võrdleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale . B. 3 . 3. Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) EKR 6 B. 3 . 3. Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) EKR 7 B. 3 . 3. Ehitustegevuse juhtimine (spetsialiseerumine Teed) EKR 8 Juhib spetsialiseerumisega Teed seotud ehitustegevust kutsestandardi lisas 1 esitatud teedeinsener, tase 6 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusprojekti, ehitusuuringuid, funktsionaalset ja tehnoloogilist lahendust, kvaliteedinõudeid) ja muud asjakohast (nt kinnitused, kooskõlastused, tellija erinõuded). Valib sobiva* tehnoloogia ja arvutab vajalikud ressursid, lähtudes ehitusprojektist ning hindab riskid. Arvutab ehitusmaksumuse ja koostab ehitustööde pakkumuse. Koostab ehitustööde eelarve ning rahavoo plaani, lähtudes lepingust. Otsustab ehitustehnoloogia ja koostab töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku), tagades tööde majandusliku tasuvuse ja kuluefektiivsuse Määrab ehitusplatsi juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse ning koordineerib nende tegevust. Tagab ehitusplatsi varustamise vajalike ressurssidega (sh mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne). Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende nõuetele vastavuse. Juhib ehitustöid vastavalt projektile kooskõlas kehtivate nõuetega ja lepinguga, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ning tagades tõhusa infovahetuse ja koostöö osapoolte vahel. Tagab ehitise ja ehitamise ohutuse, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse ning ehitusplatsi üldise korrashoiu, sh jäätmete ratsionaalse ja nõuetekohase käitluse. Teeb valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates tööde vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Tagab valminud ehitise vastavuse projektile ja nõuetele ning ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimise. Korraldab valminud ehitustööde või ehitise üleandmise. * Sobiva tehnoloogia valimiseks hin dab /võr dleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Juhib spetsialiseerumisega Teed seotud ehitustegevust kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusprojekti, ehitusuuringuid, funktsionaalset ja tehnoloogilist lahendust, kvaliteedinõudeid) ja muud asjakohast (nt kinnitused, kooskõlastused, tellija erinõuded). Valib sobiva* tehnoloogia ja arvutab vajalikud ressursid, lähtudes ehitusprojektist ning hindab riskid. Arvutab ehitusmaksumuse ja koostab ehitustööde pakkumuse. Koostab ehitustööde eelarve ning rahavoo plaani, lähtudes lepingust. Otsustab ehitustehnoloogia ja koostab töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku), tagades tööde majandusliku tasuvuse ja kuluefektiivsuse Määrab ehitusplatsi juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse ning koordineerib nende tegevust. Tagab ehitusplatsi varustamise vajalike ressurssidega (sh mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne). Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende nõuetele vastavuse. Juhib ehitustöid vastavalt projektile kooskõlas kehtivate nõuetega ja lepinguga, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ning tagades tõhusa infovahetuse ja koostöö osapoolte vahel. Tagab ehitise ja ehitamise ohutuse, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse ning ehitusplatsi üldise korrashoiu, sh jäätmete ratsionaalse ja nõuetekohase käitluse. Teeb valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates tööde vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Tagab valminud ehitise vastavuse projektile ja nõuetele ning ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimise. Korraldab valminud ehitustööde või ehitise üleandmise. * Sobiva tehnoloogia valimiseks hin dab /võr dleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Juhib spetsialiseerumisega Teed seotud ehitustegevust * pädevuse piiranguteta. Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusprojekti, ehitusuuringuid, funktsionaalset ja tehnoloogilist lahendust, kvaliteedinõudeid) ja muud asjakohast (nt kinnitused, kooskõlastused, tellija erinõuded). Valib sobiva* * tehnoloogia ja arvutab vajalikud ressursid, lähtudes ehitusprojektist ning hindab riskid. Arvutab ehitusmaksumuse ja koostab ehitustööde pakkumuse. Koostab ehitustööde eelarve ning rahavoo plaani, lähtudes lepingust. Otsustab ehitustehnoloogia ja koostab töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku), tagades tööde majandusliku tasuvuse ja kuluefektiivsuse Määrab ehitusplatsi juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse ning koordineerib nende tegevust. Tagab ehitusplatsi varustamise vajalike ressurssidega (sh mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne). Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende nõuetele vastavuse. Juhib ehitustöid vastavalt projektile kooskõlas kehtivate nõuetega ja lepinguga, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ning tagades tõhusa infovahetuse ja koostöö osapoolte vahel. Tagab ehitise ja ehitamise ohutuse, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse ning ehitusplatsi üldise korrashoiu, sh jäätmete ratsionaalse ja nõuetekohase käitluse. Teeb valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates tööde vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Tagab valminud ehitise vastavuse projektile ja nõuetele ning ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimise. Korraldab valminud ehitustööde või ehitise üleandmise. * Volitatud teedeinsener, tase 8, spetsialiseerumine „Teed“, valitav kompetents „Ehitustegevuse juhtimine“ tõendab ka tee korrashoiu korraldamise pädevust . ** Sobiva tehnoloogia valimiseks hin dab /võr dleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. B. 3 . 4. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) EKR 6 B. 3 . 4. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) EKR 7 B. 3 . 4. Ehitustegevuse juhtimine, sh korrashoid (spetsialiseerumine Sillad) EKR 8 Juhib spetsialiseerumisega Sillad seotud ehitustegevust kutsestandardi lisas 1 esitatud teedeinsener, tase 6 pädevuse piirides. Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusprojekti, ehitusuuringuid, funktsionaalset ja tehnoloogilist lahendust, kvaliteedinõudeid) ja muud asjakohast (nt kinnitused, kooskõlastused, tellija erinõuded). Valib sobiva* tehnoloogia ja arvutab vajalikud ressursid, lähtudes ehitusprojektist ning hindab riskid. Arvutab ehitusmaksumuse ja koostab ehitustööde pakkumuse. Koostab ehitustööde eelarve ning rahavoo plaani, lähtudes lepingust. Otsustab ehitustehnoloogia ja koostab töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku), tagades tööde majandusliku tasuvuse ja kuluefektiivsuse Määrab ehitusplatsi juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse ning koordineerib nende tegevust. Tagab ehitusplatsi varustamise vajalike ressurssidega (sh mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne). Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende nõuetele vastavuse. Juhib ehitustöid vastavalt projektile kooskõlas kehtivate nõuetega ja lepinguga, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ning tagades tõhusa infovahetuse ja koostöö osapoolte vahel. Tagab ehitise ja ehitamise ohutuse, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse ning ehitusplatsi üldise korrashoiu, sh jäätmete ratsionaalse ja nõuetekohase käitluse. Teeb valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates tööde vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Tagab valminud ehitise vastavuse projektile ja nõuetele ning ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimise. Korraldab valminud ehitustööde või ehitise üleandmise. * Sobiva tehnoloogia valimiseks hin dab /võr dleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Juhib spetsialiseerumisega Sillad seotud ehitustegevust kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusprojekti, ehitusuuringuid, funktsionaalset ja tehnoloogilist lahendust, kvaliteedinõudeid) ja muud asjakohast (nt kinnitused, kooskõlastused, tellija erinõuded). Valib sobiva* tehnoloogia ja arvutab vajalikud ressursid, lähtudes ehitusprojektist ning hindab riskid. Arvutab ehitusmaksumuse ja koostab ehitustööde pakkumuse. Koostab ehitustööde eelarve ning rahavoo plaani, lähtudes lepingust. Otsustab ehitustehnoloogia ja koostab töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku), tagades tööde majandusliku tasuvuse ja kuluefektiivsuse Määrab ehitusplatsi juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse ning koordineerib nende tegevust. Tagab ehitusplatsi varustamise vajalike ressurssidega (sh mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne). Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende nõuetele vastavuse. Juhib ehitustöid vastavalt projektile kooskõlas kehtivate nõuetega ja lepinguga, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ning tagades tõhusa infovahetuse ja koostöö osapoolte vahel. Tagab ehitise ja ehitamise ohutuse, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse ning ehitusplatsi üldise korrashoiu, sh jäätmete ratsionaalse ja nõuetekohase käitluse. Teeb valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates tööde vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Tagab valminud ehitise vastavuse projektile ja nõuetele ning ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimise. Korraldab valminud ehitustööde või ehitise üleandmise. * Sobiva tehnoloogia valimiseks hin dab /võr dleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Juhib spetsialiseerumisega Sillad seotud ehitustegevust * pädevuse piiranguteta. Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusprojekti, ehitusuuringuid, funktsionaalset ja tehnoloogilist lahendust, kvaliteedinõudeid) ja muud asjakohast (nt kinnitused, kooskõlastused, tellija erinõuded). Valib sobiva* tehnoloogia ja arvutab vajalikud ressursid, lähtudes ehitusprojektist ning hindab riskid. Arvutab ehitusmaksumuse ja koostab ehitustööde pakkumuse. Koostab ehitustööde eelarve ning rahavoo plaani, lähtudes lepingust. Otsustab ehitustehnoloogia ja koostab töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku), tagades tööde majandusliku tasuvuse ja kuluefektiivsuse Määrab ehitusplatsi juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse ning koordineerib nende tegevust. Tagab ehitusplatsi varustamise vajalike ressurssidega (sh mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne). Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende nõuetele vastavuse. Juhib ehitustöid vastavalt projektile kooskõlas kehtivate nõuetega ja lepinguga, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ning tagades tõhusa infovahetuse ja koostöö osapoolte vahel. Tagab ehitise ja ehitamise ohutuse, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse ning ehitusplatsi üldise korrashoiu, sh jäätmete ratsionaalse ja nõuetekohase käitluse. Teeb valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates tööde vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Tagab valminud ehitise vastavuse projektile ja nõuetele ning ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimise. Korraldab valminud ehitustööde või ehitise üleandmise. * Sobiva tehnoloogia valimiseks hin dab /võr dleb erinevate ehitustoodete ja materjalide paigaldamise või töötlemise tehnoloogiliste protsesside ressursikulukust ja võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. B.3.5. Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 6 B.3. 5 . Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 7 B.3.5. Ehitusjuhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 8 Korraldab spetsialiseerumisega seotud ehitamist kutsestandardi lisas 1 esitatud teedeinsener, tase 6 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusuuringuid, ehitusprojekti, tehnoloogilist lahendust, ruumiprogrammi, funktsionaalseid ja kasutusalaseid kvaliteedinõudeid ning energiabilanssi) ja muud asjakohast. Hindab kriitiliselt ehitustööde ajakava, tuues välja võimalikud riskid ning teavitab nendest tellijat. Analüüsib ehituse rahastamise tingimusi ja eelarvet, tagab eelarve täidetavuse jälgimise ning annab tellijale teada eelarveriskidest ja alternatiivsetest lahendustest. Korraldab ehitustööde läbiviimist vastavalt ehitusprojektile, ajakavale ja eelarvele ning arvestades keskkonnahoiu ja ressursitõhususe põhimõtteid. Loob ja hoiab tõhusat koostööd tellija, projekteerija, peatöövõtja ja alltöövõtjate vahel, tagades projekti sujuva elluviimise ja osapoolte vajaduste arvestamise. Jälgib ja edastab vajalikku teavet erinevate osapoolte vahel selgelt ja täpselt, tagades, et kõik vajalikud otsused ja tegevused põhinevad õigeaegsel ja asjakohasel informatsioonil. Menetleb ehitustööde käigus selgunud vajalikke muudatusi, hinnates nende teostatavust nii tehniliselt, ajaliselt kui ka rahaliselt, ning teeb vastavaid ettepanekuid tellijale. Viib läbi valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates nende vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Korraldab ehitise vastuvõtmist, tagades, et kõik vajalikud ehitusdokumendid vastavad nõuetele ning edastatakse tellijale. Korraldab spetsialiseerumisega seotud ehitamist kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusuuringuid, ehitusprojekti, tehnoloogilist lahendust, ruumiprogrammi, funktsionaalseid ja kasutusalaseid kvaliteedinõudeid ning energiabilanssi) ja muud asjakohast. Hindab kriitiliselt ehitustööde ajakava, tuues välja võimalikud riskid ning teavitab nendest tellijat. Analüüsib ehituse rahastamise tingimusi ja eelarvet, tagab eelarve täidetavuse jälgimise ning annab tellijale teada eelarveriskidest ja alternatiivsetest lahendustest. Korraldab ehitustööde läbiviimist vastavalt ehitusprojektile, ajakavale ja eelarvele ning arvestades keskkonnahoiu ja ressursitõhususe põhimõtteid. Loob ja hoiab tõhusat koostööd tellija, projekteerija, peatöövõtja ja alltöövõtjate vahel, tagades projekti sujuva elluviimise ja osapoolte vajaduste arvestamise. Jälgib ja edastab vajalikku teavet erinevate osapoolte vahel selgelt ja täpselt, tagades, et kõik vajalikud otsused ja tegevused põhinevad õigeaegsel ja asjakohasel informatsioonil. Menetleb ehitustööde käigus selgunud vajalikke muudatusi, hinnates nende teostatavust nii tehniliselt, ajaliselt kui ka rahaliselt, ning teeb vastavaid ettepanekuid tellijale. Viib läbi valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates nende vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Korraldab ehitise vastuvõtmist, tagades, et kõik vajalikud ehitusdokumendid vastavad nõuetele ning edastatakse tellijale. Korraldab spetsialiseerumisega seotud ehitamist piiranguteta . Tegevusnäitajad Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusuuringuid, ehitusprojekti, tehnoloogilist lahendust, ruumiprogrammi, funktsionaalseid ja kasutusalaseid kvaliteedinõudeid ning energiabilanssi) ja muud asjakohast. Hindab kriitiliselt ehitustööde ajakava, tuues välja võimalikud riskid ning teavitab nendest tellijat. Analüüsib ehituse rahastamise tingimusi ja eelarvet, tagab eelarve täidetavuse jälgimise ning annab tellijale teada eelarveriskidest ja alternatiivsetest lahendustest. Korraldab ehitustööde läbiviimist vastavalt ehitusprojektile, ajakavale ja eelarvele ning arvestades keskkonnahoiu ja ressursitõhususe põhimõtteid. Loob ja hoiab tõhusat koostööd tellija, projekteerija, peatöövõtja ja alltöövõtjate vahel, tagades projekti sujuva elluviimise ja osapoolte vajaduste arvestamise. Jälgib ja edastab vajalikku teavet erinevate osapoolte vahel selgelt ja täpselt, tagades, et kõik vajalikud otsused ja tegevused põhinevad õigeaegsel ja asjakohasel informatsioonil. Menetleb ehitustööde käigus selgunud vajalikke muudatusi, hinnates nende teostatavust nii tehniliselt, ajaliselt kui ka rahaliselt, ning teeb vastavaid ettepanekuid tellijale. Viib läbi valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates nende vastavust ehitusprojektile, kvaliteedinõuetele ja ajakavale. Korraldab ehitise vastuvõtmist, tagades, et kõik vajalikud ehitusdokumendid vastavad nõuetele ning edastatakse tellijale. B. 3 . 6. Omanikujärelevalve tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 6 B. 3 . 6. Omanikujärelevalve tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 7 B. 3 . 6. Omanikujärelevalve tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 8 Teeb spetsialiseerumisega seotud omanikujärelevalvet kutsestandardi lisas 1 esitatud teedeinsener, tase 6 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Koostab ja rakendab järelevalveprotseduuride programmi või kvaliteedi tagamise plaani, tagades ehitustööde süsteemse ja tõhusa jälgimise, arvestades keskkonnahoiu ja ressursitõhususe põhimõtteid. Hindab ehitamise aluseks oleva projektdokumentatsiooni vastavust asjakohastele õigusaktidele ja ehitusloa saamise aluseks olnud ehitusprojektile tagades, et ehitamine toimub seaduslikult ja korrektselt. Kontrollib ehitustööde vastavust ehitusprojektile, lepingutingimustele, kvaliteedinõuetele ja õigusaktidele, tuginedes praktilisele kogemusele ja tehnilistele teadmistele. Kontrollib keskkonna- ja tööohutusnõuete ning korrashoiu nõuete järgimist ehitamisega seotud maa-alal, tegutsedes riske ennetavalt. Kontrollib ehitustööde käigus koostatavate ehitusdokumentide olemasolu, nende nõuetekohast ja õigeaegset vormistamist ning esitamist. Kontrollib ehitisse püsivalt paigaldatava ehitustoodete ja -materjalide ning seadmete dokumentatsiooni nõuetekohasust ja vastavust ehitusprojektile. Kontrollib ehitatava ehitise või selle osade vastavust ehitusprojektile, kaetavate tööde vastavust ehitusprojektile ning teostusjooniste vastavust nõuetele ja tegelikkusele. Teavitab asjakohaseid isikuid või ametkondi omanikujärelevalve tegevuse käigus ilmnenud mittevastavusest nõuetele. Teeb ettepanekuid täiendavateks ehitustöödeks, kvaliteedi hindamiseks, mõõtmisteks, katsetusteks ja ekspertiisideks. Hindab ehitise valmidust ja osaleb ehitise või selle osa üleandmisel tellijale, tagades, et vajalikud tingimused on täidetud ja dokumentatsioon vastab nõuetele. Korraldab vastuvõtutoimingute läbiviimist ja kontrollib täitedokumentatsiooni asjakohasust vastavust ning veendub nende üleandmises tellijale või kasutajale. Korraldab ehitise garantiiperioodi toiminguid. Teeb spetsialiseerumisega seotud omanikujärelevalvet kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Koostab ja rakendab järelevalveprotseduuride programmi või kvaliteedi tagamise plaani, tagades ehitustööde süsteemse ja tõhusa jälgimise, arvestades keskkonnahoiu ja ressursitõhususe põhimõtteid. Hindab ehitamise aluseks oleva projektdokumentatsiooni vastavust asjakohastele õigusaktidele ja ehitusloa saamise aluseks olnud ehitusprojektile tagades, et ehitamine toimub seaduslikult ja korrektselt. Kontrollib ehitustööde vastavust ehitusprojektile, lepingutingimustele, kvaliteedinõuetele ja õigusaktidele, tuginedes praktilisele kogemusele ja tehnilistele teadmistele. Kontrollib keskkonna- ja tööohutusnõuete ning korrashoiu nõuete järgimist ehitamisega seotud maa-alal, tegutsedes riske ennetavalt. Kontrollib ehitustööde käigus koostatavate ehitusdokumentide olemasolu, nende nõuetekohast ja õigeaegset vormistamist ning esitamist. Kontrollib ehitisse püsivalt paigaldatava ehitustoodete ja -materjalide ning seadmete dokumentatsiooni nõuetekohasust ja vastavust ehitusprojektile. Kontrollib ehitatava ehitise või selle osade vastavust ehitusprojektile, kaetavate tööde vastavust ehitusprojektile ning teostusjooniste vastavust nõuetele ja tegelikkusele. Teavitab asjakohaseid isikuid või ametkondi omanikujärelevalve tegevuse käigus ilmnenud mittevastavusest nõuetele. Teeb ettepanekuid täiendavateks ehitustöödeks, kvaliteedi hindamiseks, mõõtmisteks, katsetusteks ja ekspertiisideks. Hindab ehitise valmidust ja osaleb ehitise või selle osa üleandmisel tellijale, tagades, et vajalikud tingimused on täidetud ja dokumentatsioon vastab nõuetele. Korraldab vastuvõtutoimingute läbiviimist ja kontrollib täitedokumentatsiooni asjakohasust vastavust ning veendub nende üleandmises tellijale või kasutajale. Korraldab ehitise garantiiperioodi toiminguid. Teeb spetsialiseerumisega seotud omanikujärelevalvet pädevuse piiranguteta. Tegevusnäitajad Koostab ja rakendab järelevalveprotseduuride programmi või kvaliteedi tagamise plaani, tagades ehitustööde süsteemse ja tõhusa jälgimise, arvestades keskkonnahoiu ja ressursitõhususe põhimõtteid. Hindab ehitamise aluseks oleva projektdokumentatsiooni vastavust asjakohastele õigusaktidele ja ehitusloa saamise aluseks olnud ehitusprojektile tagades, et ehitamine toimub seaduslikult ja korrektselt. Kontrollib ehitustööde vastavust ehitusprojektile, lepingutingimustele, kvaliteedinõuetele ja õigusaktidele, tuginedes praktilisele kogemusele ja tehnilistele teadmistele. Kontrollib keskkonna- ja tööohutusnõuete ning korrashoiu nõuete järgimist ehitamisega seotud maa-alal, tegutsedes riske ennetavalt. Kontrollib ehitustööde käigus koostatavate ehitusdokumentide olemasolu, nende nõuetekohast ja õigeaegset vormistamist ning esitamist. Kontrollib ehitisse püsivalt paigaldatava ehitustoodete ja -materjalide ning seadmete dokumentatsiooni nõuetekohasust ja vastavust ehitusprojektile. Kontrollib ehitatava ehitise või selle osade vastavust ehitusprojektile, kaetavate tööde vastavust ehitusprojektile ning teostusjooniste vastavust nõuetele ja tegelikkusele. Teavitab asjakohaseid isikuid või ametkondi omanikujärelevalve tegevuse käigus ilmnenud mittevastavusest nõuetele. Teeb ettepanekuid täiendavateks ehitustöödeks, kvaliteedi hindamiseks, mõõtmisteks, katsetusteks ja ekspertiisideks. Hindab ehitise valmidust ja osaleb ehitise või selle osa üleandmisel tellijale, tagades, et vajalikud tingimused on täidetud ja dokumentatsioon vastab nõuetele. Korraldab vastuvõtutoimingute läbiviimist ja kontrollib täitedokumentatsiooni asjakohasust vastavust ning veendub nende üleandmises tellijale või kasutajale. Korraldab ehitise garantiiperioodi toiminguid. B. 3 . 7. Korrashoid (spetsialiseerumine Teed) EKR 6 B.3.7. K orrashoid (spetsialiseerumine Teed) EKR 7 Korraldab spetsialiseerumisega seotud ehitise korrashoidu kutsestandardi lisas 1 esitatud teedeinsener, tase 6 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate objektide korrashoiu korraldamisel täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Koostab ehitise korrashoiukava ja korraldab selle rakendamiseks vajalikud tegevused lähtudes ehitise kasutuseesmärgist ja ohutusnõuetest. Järgib (vajadusel ka koostab) ehitise kasutus- ja hooldusjuhendeid, lähtudes ehitise kasutuseesmärgist ja sellele rakenduvatest mõjudest. Hindab remondivajadust ja teeb ettepanekuid ümberehitamiseks. Korraldab spetsialiseerumisega seotud ehitise korrashoidu pädevuse piiranguteta. Tegevusnäitajad Koostab ehitise korrashoiukava ja korraldab selle rakendamiseks vajalikud tegevused lähtudes ehitise kasutuseesmärgist ja ohutusnõuetest. Järgib (vajadusel ka koostab) ehitise kasutus- ja hooldusjuhendeid, lähtudes ehitise kasutuseesmärgist ja sellele rakenduvatest mõjudest. Hindab remondivajadust ja teeb ettepanekuid ehitise ümberehitamiseks. B.3. 8. Liikluskorralduse projekti koostamine (spetsialiseerumine Teed) EKR 6 B.3. 8. Liikluskorralduse projekti koostamine (spetsialiseerumine Teed) EKR 7 Koostab liikluskorralduse projekti kutsestandardi lisas 1 esitatud teedeinsener, tase 6 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Koostab uuringukava, lähtudes lähteülesandest ja -andmetest. Määratleb uuringuala ja valib vajalikud vaatlus-/mõõtepunktid. Hindab maakasutust, selle muutusi ja mõju liiklusvoogudele. Teeb (või korraldab) uuringukava alusel ettenähtud uuringud. Koostab liikluskorralduse projekti ja sooritab vajalikud arvutused . Koostab liikluskorralduse projekti pädevuse piiranguteta . Tegevusnäitajad Koostab uuringukava, lähtudes lähteülesandest ja -andmetest. Määratleb uuringuala ja valib vajalikud vaatlus-/mõõtepunktid. Hindab maakasutust, selle muutusi ja mõju liiklusvoogudele. Teeb (või korraldab) uuringukava alusel ettenähtud uuringud. Koostab liikluskorralduse projekti ja sooritab vajalikud arvutused . B.3. 9 . Ehitise ehitusprojekti ekspertiisi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 7 B.3. 7 . Ehitise ehitusprojekti ekspertiisi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 8 Teeb spetsialiseerumisega seotud ehitusprojekti ekspertiisi kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Analüüsib ehitusprojekti ning määratleb selle hindamiseks rakenduvad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid, lähtudes põhjalikust valdkonnateadlikkusest ja süsteemsest analüüsist. Kontrollib projekti vastavust lähteülesandele, õigusaktidele, standarditele ja juhendmaterjalidele, tuvastades puudujäägid või ebakõlad ning pakkudes välja ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Hindab projekti koostajate ja kaasatud spetsialistide kvalifikatsiooni ning vastavust seadusega kehtestatud nõuetele, kinnitades, et projekt on koostatud pädevate isikute poolt. Analüüsib projektis esitatud mõjusid, sealhulgas koormuseid, kasutusiga, keskkonna- ja muid tegureid, hindamaks nende asjakohasust. Hindab projekti tehniliste lahenduste eesmärgikohasust, püsivust, ohutust ja säästlikkust, lähtudes projekteerimise ja ehitamise heast tavast. Kontrollib konstruktsiooni arvutusskeeme ning teostab vajadusel täiendavaid kontrollarvutusi, kinnitamaks projektis esitatud lahenduste sobivust/ebasobivust. Koostab ekspertiisi aruande, mis sisaldab selgeid ja arusaadavaid järeldusi ning hinnanguid ehitusprojekti vastavuse ja parendamise vajaduste kohta. Osaleb ekspertiisikoosolekutel, esitab oma järeldused ja soovitused viisil, mis aitavad osapooltel mõista ekspertiisi tulemust. Hindab korrigeeritud projekti nõuetele vastavust, kontrollides, kas ekspertiisis esitatud soovitused ja ettepanekud on nõuetekohaselt rakendatud. Teeb spetsialiseerumisega seotud ehitusprojekti ekspertiis i pädevuse piiranguteta. Tegevusnäitajad Analüüsib ehitusprojekti ning määratleb selle hindamiseks rakenduvad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid, lähtudes põhjalikust valdkonnateadlikkusest ja süsteemsest analüüsist. Kontrollib projekti vastavust lähteülesandele, õigusaktidele, standarditele ja juhendmaterjalidele, tuvastades puudujäägid või ebakõlad ning pakkudes välja ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Hindab projekti koostajate ja kaasatud spetsialistide kvalifikatsiooni ning vastavust seadusega kehtestatud nõuetele, kinnitades, et projekt on koostatud pädevate isikute poolt. Analüüsib projektis esitatud mõjusid, sealhulgas koormuseid, kasutusiga, keskkonna- ja muid tegureid, hindamaks nende asjakohasust. Hindab projekti tehniliste lahenduste eesmärgikohasust, püsivust, ohutust ja säästlikkust, lähtudes projekteerimise ja ehitamise heast tavast. Kontrollib konstruktsiooni arvutusskeeme ning teostab vajadusel täiendavaid kontrollarvutusi, kinnitamaks projektis esitatud lahenduste sobivust/ebasobivust. Koostab ekspertiisi aruande, mis sisaldab selgeid ja arusaadavaid järeldusi ning hinnanguid ehitusprojekti vastavuse ja parendamise vajaduste kohta. Osaleb ekspertiisikoosolekutel, esitab oma järeldused ja soovitused viisil, mis aitavad osapooltel mõista ekspertiisi tulemust. Hindab korrigeeritud projekti nõuetele vastavust, kontrollides, kas ekspertiisis esitatud soovitused ja ettepanekud on nõuetekohaselt rakendatud. B.3. 10 . Ehitise auditi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 7 B.3. 8 . Ehitise auditi tegemine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 8 Teeb spetsialiseerumisega seotud ehitise auditeid kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides. Pädevuse piire ületavate objektide auditite korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Selgitab tellija vajaduse ja koostab selge tegevuskava, järgides auditeerimise sõltumatuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid. Analüüsib ehitusdokumente ja muud auditi tegemiseks vajalikku teavet, rakendades asjakohaseid auditi metoodikaid ja standardeid objektiivse hinnangu andmiseks. Viib läbi ehitise visuaalse kontrolli, kasutusanalüüsi ning dokumentatsiooni hindamise, lähtudes auditi tegevuskavast. Koostab auditi eesmärgist lähtuva uuringute ja mõõdistuste kava, tagab meetodite täpsuse ja asjakohasuse, lähtudes kehtivatest standarditest. Hindab uuringutulemusi ja teostab vajalikud kontrollarvutused, järgides auditi metoodikat. Koostab auditi aruande, mis vastab nõuetele ja sisaldab selgeid ja arusaadavaid järeldusi ning hinnanguid ehitise kasutusotstarbekohase sobivuse kohta. Teeb spetsialiseerumisega seotud ehitise audit eid pädevuse piiranguteta. Tegevusnäitajad Selgitab tellija vajaduse ja koostab selge tegevuskava, järgides auditeerimise sõltumatuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid. Analüüsib ehitusdokumente ja muud auditi tegemiseks vajalikku teavet, rakendades asjakohaseid auditi metoodikaid ja standardeid objektiivse hinnangu andmiseks. Viib läbi ehitise visuaalse kontrolli, kasutusanalüüsi ning dokumentatsiooni hindamise, lähtudes auditi tegevuskavast. Koostab auditi eesmärgist lähtuva uuringute ja mõõdistuste kava, tagab meetodite täpsuse ja asjakohasuse, lähtudes kehtivatest standarditest. Hindab uuringutulemusi ja teostab vajalikud kontrollarvutused, järgides auditi metoodikat. Koostab auditi aruande, mis vastab nõuetele ja sisaldab selgeid ja arusaadavaid järeldusi ning hinnanguid ehitise kasutusotstarbekohase sobivuse kohta. B.3. 11 . Liiklusohutusauditi tegemine (spetsialiseerumine Teed) EKR 7 B.3. 9 . Liiklusohutusauditi tegemine (spetsialiseerumine Teed) EKR 8 Teeb liiklusohutuse auditeid kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate auditite korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Analüüsib hindamisele kuuluva id dokumen te ning liiklusohutuse olukor da ja mõjuala. Prognoosib ja hindab liiklusohutusele avalduvat mõju, arvestades analüüsi tulemusi. Kavandab liiklusohutust parandavad meetmed ning teeb esitatud variantide tulude ja kulude analüüsi. Koostab liiklusohutusauditi aruande ning nõustab projekti tellijat ja väljatöötajat. Teeb liiklusohutuse auditeid pädevuse piiranuteta. Tegevusnäitajad Analüüsib hindamisele kuuluva id dokumen te ning liiklusohutuse olukor da ja mõjuala. Prognoosib ja hindab liiklusohutusele avalduvat mõju, arvestades analüüsi tulemusi. Kavandab liiklusohutust parandavad meetmed ning teeb esitatud variantide tulude ja kulude analüüsi. Koostab liiklusohutusauditi aruande ning nõustab projekti tellijat ja väljatöötajat. B.3.1 2 . Projekteerimise juhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 7 B.3. 10 . Projekteerimise juhtimine (spetsialiseerumine Teed ja spetsialiseerumine Sillad ) EKR 8 Juhib spetsialiseerumisega seotud ehitiste projekteerimist kutsestandardi lisas 1 esitatud diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides . Pädevuse piire ületavate tööde korral täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga kolleegi juhendamisel ja vastutusel. Tegevusnäitajad Täpsustab tellijaga projekteerimise lähteülesande. Analüüsib kogutud lähteandme id , määratleb rakenduvad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid. Hindab tööde mahtu ja piire, koostab projekteerimiskava ja projekteerimistööde ajagraafiku. Komplekteerib projekteerimismeeskonna, kaasates asjakohased töövõtjad. Korraldab projekteerimislepingute sõlmimise tellija ja alltöövõtjatega. Töötab välja ja kehtestab infovahetuse põhimõtted. Korraldab infovahetust ja koostööd, sh projekteerimiskoosolekuid. Juhib ja seirab projekteerimise käiku ja lahendusi ning kontrollib ehitusprojekti terviklikkust ja selle osade kokkusobivust. Kontrollib lahenduste lähteülesandele ja lepingule vastavust. Kooskõlastab projektlahendused tellijaga. Dokumenteerib projekteerimistööde käigus tekkivad muudatused ja lisatööd. Korraldab projektdokumentatsiooni vormistamist, taotleb vastavatelt ametkondadelt vajalikud kooskõlastused ning projekti tellijale üleandmise. Korraldab ekspertiisi ja ehitustegevuse käigus tekkinud küsimuste lahendamist. Juhib spetsialiseerumisega seotud ehitiste projekteerimist pädevuse piiranguteta. Tegevusnäitajad Täpsustab tellijaga projekteerimise lähteülesande. Analüüsib kogutud lähteandmete id , määratleb rakenduvad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid. Hindab tööde mahtu ja piire, koostab projekteerimiskava ja projekteerimistööde ajagraafiku. Komplekteerib projekteerimismeeskonna, kaasates asjakohased töövõtjad. Korraldab projekteerimislepingute sõlmimise tellija ja alltöövõtjatega. Töötab välja ja kehtestab infovahetuse põhimõtted. Korraldab infovahetust ja koostööd, sh projekteerimiskoosolekuid. Juhib ja seirab projekteerimise käiku ja lahendusi ning kontrollib ehitusprojekti terviklikkust ja selle osade kokkusobivust. Kontrollib lahenduste lähteülesandele ja lepingule vastavust. Kooskõlastab projektlahendused tellijaga. Dokumenteerib projekteerimistööde käigus tekkivad muudatused ja lisatööd. Korraldab projektdokumentatsiooni vormistamis e , taotleb vastavatelt ametkondadelt vajalikud kooskõlastused ning projekti tellijale üleandmise. Korraldab ekspertiisi ja ehitustegevuse käigus tekkinud küsimuste lahendamist. Ettepanekud kohustuslike kompetentside kohta Lisa 3 INSENERI KUTSE-EETIKA JA KÄITUMISKOODEKS Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitumisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele. Insener kohustub oma tegevuses juhinduma järgmistest eetilistest tõekspidamistest: I ISIKLIK EETIKA 1. Insener hoiab oma erialased oskused tasemel, mis võimaldab tal oma erialal osutada rahvusvahelisel tasemel tööalaseid teenuseid. Ta austab oma töökohamaa ja rahvusvahelisi seadusi. 2. Tema professionaalsed omadused ja ausus peavad tagama erapooletu suhtumise tööalastesse analüüsidesse, hinnangutesse ja otsustustesse. 3. Ta peab kinni kõigist lubadustest ja teabe mittelevitamise kokkulepetest, millega ta on vabatahtlikult nõustunud. 4. Ta peab olema pühendunud inseneritööle ja võtma osa oma erialale vastavatest EIL liikmesorganisatsioonide ja teiste inseneriühingute tööst, eriti nendest üritustest, mis propageerivad inseneri elukutset ja aitavad kaasa pidevale tööalasele täiendusõppele. 5. Ta kasutab ainult tiitleid ja nimetusi, millele tal on õigus. II KUTSEALANE EETIKA 1. Insener võib tööülesandeid vastu võtta ainult oma kompetentsi ulatuses. Kui tööülesanne nõuab tema kompetentsist välja jäävaid oskusi ja teadmisi, peab ta kasutama vastava ala eksperdi abi. 2. Ta on kohustatud tagama endale võetud tööülesannete täitmise. 3. Ta peab välja selgitama temalt oodatavate teenuste ja tööde täpse kirjelduse. 4. Ta peab tegema kõik inimlikult võimaliku tööülesannete täitmist segavate tegurite kõrvaldamiseks, kindlustades samal ajal tööga seotud isikute, vara ja keskkonna ohutuse. 5. Ta peab võtma töö eest tasu ranges vastavuses tema poolt osutatud teenuste hulgale ja kvaliteedile ning teenustega seotud vastutusele. Ta ei tohi võtta vastu mingeid ebaseaduslikke tasusid. 6. Ta peab ka oma kolleegide ja abiliste töötasu hoidma vastavuses nende poolt osutatud teenustele ja neile langenud vastutusele. 7. Ta püüab kasutada kaasaegset töömetoodikat ja töövahendeid, soodustades sel teel heatasemelist tööd ning tagades kolleegidele ja alluvatele meeldiva töökeskkonna. III ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1. Insener austab oma kaastöötajaid, nende isiklikke õigusi ning arvestab oma töös nende nõudmisi ja püüdlusi tingimusel, et need on kooskõlas seaduse ja tööeetikaga. 2. Ta jälgib looduse, keskkonna ja inimeste ohutust ning tervist ja töötab inimkonna kasu ja jõukuse ning keskkonda säästva arengu nimel. 3. Ta annab oma eriala saavutuste, võimaluste ja plaanide kohta avalikkusele ühemõttelist informatsiooni, mis võimaldab avalikkusel õigesti hinnata teaduse ja tehnikaga seotud otsuste mõju ühiskonnale. 4. Ta suhtub austusega oma töökohamaa traditsioonidesse. L isa 1 Tööde keerukuse referentsvahemikud kutse taotlemisel . Teedeinseneri pädevuspiirid töötamisel vastavalt kutse tasemele. Teedeinseneri kutse annab õiguse tegutseda spetsialiseerumisel ( allerialal ) valitud ametialal käesolevas lisas määratud kutsetaseme pädevuspiirides. Pädevust ületava töö korral täidab teedeinsener talle antud ülesandeid meeskonna liikmena vastava pädevusega kutsega inseneri juhendamisel ja vastutusel. Kui 7. ja 8. taseme ametiala kriteeriumi pädevuspiir on määratud „piiranguta“ või kui keerukuse referentsvahemik on sama nii 7. kui ka 8. kutsetasemel, eristab neid tasemeid see, et 8. taseme töö hõlmab mittetavapärase konstruktsioonilahendusega objektide või liiklussõlmede rajamise terviklahendusi, mis on Eesti mõistes mastaapsed, keerulised ja innovatiivsed. Kutse taotlemisel või taastõendamisel peab isik olema teinud taotletava kutsetaseme keerukuse referentvahemikku jäävaid töid kutsestandardi lisas 2 määratud mahus. Taotlemisel peab töö toimuma meeskonna liikmena taotletavale tasemele vastavat pädevust omava inseneri juhendamisel ja vastutusel, taastõendamisel aga vastutava isikuna. Kui isikule on antud 8. taseme kutse spetsialiseerumisega ( allerialal ) "teed" ametialadel projekti koostamine või omanikujärelevalve, on tal pädevus teha ka tee auditit ja tee projekti ekspertiisi. Kui isikule on antud 8. taseme kutse spetsialiseerumisel ( allerialal ) „sillad“ ametialadel projekti koostamine või omanikujärelevalve, on tal pädevus teha ka silla auditit ja silla projekti ekspertiisi. Käesolevas lisas kasutatud lühendid AKÖL - aasta jooksul vaadeldavat tee ristlõiget läbinud sõidukite arv jagatuna päevade arvuga aastas. Käesolevas lisas kasutatud mõisted Rööbastee muldkeha - raudtee ja trammitee muldkeha koos selle juurde kuuluvate veeviimarite, truupide, nõlvade, piiretega jm elementidega. Mõiste ei hõlma rööbastee pealisehitist. Sild – iga liiki teede (jalgteed, jalgrattateed, kergliiklusteed, asulasisesed ja -välised teed ning rööbasteed) sillad, samuti viaduktid, tunnelid, ökoduktid , altläbipääsud, estakaadid, sh võimalikud pealesõidud kuni 50 m enne ja pärast silda. Liiklussõlm - kahe või enama tee eritasandilise tee lõikumiskoht, mis võimaldab siirduda ühelt teelt teisele ning mis koosneb ühest või mitmest ristest ja mitmest samatasandilisest ristmikust. T avapärase konstruktsioonilahendusega ehitis - ehitis, mis koosneb üldlevinud konstruktsioonielementidest või ehitusosadest ning nende omavaheliseks sidumiseks on kasutatud erialakirjanduses tüüpsõlmedena esitatud ühendusviise. Märkused *Kriteerium rakendub töö keerukuse referentsvahemiku järgi kutsetaseme määramisel ametialal koos kriteeriumiga asulaväline tee AKÖL või asulasisene tee AKÖL . Kui kriteeriumid asulaväline tee AKÖL või asulasisene tee AKÖL vastavad väärtuselt madalamale kutsetasemele kui liikluskorralduse keerukus, loetakse töö liikluskorralduse keerukuse kutsetasemele vastavaks. **Kriteeriumi ületamisel on vajalik sillaehitaja pädevus. ***Tugimüüri ees võrreldes taga. Spetsialiseerumine TEE D Ametiala Kriteerium Teedeehitaja, tase 6 Diplomeeritud teedeinsener , tase 7 Volitatud teedeinsener , tase 8 Pädevuspiir Keerukuse referentsvahemik Pädevuspiir Keerukuse referentsvahemik Pädevuspiir Keerukuse referentsvahemik EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE EHITUSJUHTIMINE Asulaväline tee AKÖL Kuni 6000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Kuni 6000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 6 000 auto/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 6 000 auto/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Asulasisene tee AKÖL Kuni 15 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Kuni 15 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 15 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 15 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Liikluskorralduse keerukus* Tavapärane liikluskorraldus, lihtsad ristmikud Tavapärane liikluskorraldus, lihtsad ristmikud Piiranguteta Keerukad (kanaliseeritud) ristmikud ja liiklussõlmed. Keeruline ajutine liikluskorraldus. Piiranguteta Keerukad (kanaliseeritud) ristmikud ja liiklussõlmed. Keeruline ajutine liikluskorraldus. Nõrk pinnas Valdava sügavusega kuni 2 m Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Muldkeha, sh rööbastee muldkeha Valdav kõrgus või sügavus kuni 5 m või muldkeha ehitamise maht kuni 500 000 m 3 Valdav kõrgus või sügavus kuni 5 m või muldkeha ehitamise maht kuni 500 000 m 3 Piiranguteta Valdav kõrgus või sügavus üle 5 m või muldkeha ehitamise maht üle 500 000 m 3 Piiranguteta Valdav kõrgus või sügavus üle 5 m või muldkeha ehitamise maht üle 500 000 m 3 Truup Rajamissügavus punasest joonest ei ületa 5 m ja läbimõõt ei ületa 2 m Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Lennujaam Tee ehitustegevus lennujaama territooriumil, v.a . lennuliiklusalal Tee ehitustegevus lennujaama territooriumil, v.a . lennuliiklusalal Piiranguteta Tee ehitustegevus lennuliiklusalal Piiranguteta Tee ehitustegevus lennuliiklusalal Sadam, parkla, logistikapar k , staadion, kergliiklustee jms Tavaliikluse ja tavakasutusega alad Tavaliikluse ja tavakasutusega alad Piiranguteta Erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega alad Piiranguteta Erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega alad Tugimüür Valdav nähtav kõrgus kuni 2 m Referentsobjektina ei arvestata Valdav nähtav kõrgusega kuni 5 m** Referentsobjektina ei arvestata Valdav nähtav kõrgus kuni 5 m** Referentsobjektina ei arvestata KORRASHOID Asulaväline tee AKÖL Kuni 6000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Kuni 6000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 6 000 auto/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Kutset ei anta. Tee korrashoid on tehniliste piiranguteta lubatud tegevus tee ehitustegevuse juhtimine ametialal tase 8 kutse olemasolul. Kutset ei anta. Tee korrashoid on tehniliste piiranguteta lubatud tegevus tee ehitustegevuse juhtimine ametialal tase 8 kutse olemasolul. Asulasisene tee AKÖL Kuni 15 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Kuni 15 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 15 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Lennujaam Tee korrashoiutööd lennujaama territooriumil, v.a . lennuliiklusalal Tee korrashoiutööd lennujaama territooriumil, v.a . lennuliiklusala l Piiranguteta Tee korrashoiutööd lennujaama lennuliiklusalal Sadam, parkla, logistikapar k , kergliiklustee jms Tee korrashoiutööd sadama, parkla, logistikapargi jms territooriumil ning kergliiklusteel, v.a . erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala l Tee korrashoiutööd sadama, parkla, logistikapargi jms territooriumil ning kergliiklusteel, v.a . erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala l Piiranguteta Tee korrashoiutööd sadama, parkla, logistikapargi jms erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega alal PROJEKTI KOOSTAMINE Asulaväli ne tee Kõrvalmaantee AKÖL kuni 1500 autot/ööpäevas Metsatee Ühendustee Mahasõit ja lihtristmik Katendi taastami ne Muu asulaväli ne tee (v.a riigitee) AKÖL kuni 1500 autot/ööpäevas Kõrvalmaantee AKÖL kuni 1500 autot/ööpäevas Metsatee Ühendustee Mahasõit ja lihtristmik Katendi taastami ne Muu asulaväli ne tee (v.a riigitee) AKÖL kuni 1500 autot/ööpäevas Teedeehitaja tase 6 pädevusse kuuluvad objektid ja all loetletud objektid Kõrvalmaantee Tugimaantee Põhimaantee ristlõigetega 1+1 ja kogujatee Muu asulaväli ne avalikult kasutatav tee (välja arvatud kõik teed ristlõikega vähemalt 2+1, 2+2) AKÖL kuni 10 000 autot/ööpäevas Eritasandiline riste Kanaliseeritud ja suundristmik Kõrvalmaantee AKÖL üle 1500 autot/ööpäevas Tugimaantee Põhimaantee ristlõigetega 1+1 ja kogujatee Muu asulaväli ne avalikult kasutatava tee (välja arvatud kõik teed ristlõikega vähemalt 2+1, 2+2) AKÖL üle 1 500- 10 000 autot/ööpäeva s Eritasandiline riste Kanaliseeritud ja suundristmik Piiranguteta Kõik teed ristlõikega vähemalt 2+1 või 2+2 Muu asulaväli ne avalikult kasutatav tee AKÖL üle 10 000 auto/ööpäevas L iiklussõlm Komplekselt seotud ristmik Asulasise ne tee AKÖL kuni 3000 autot/ööpäevas Mahasõit ja lihtristmik Katendi taastami ne AKÖL kuni 3000 autot/ööpäevas Mahasõit ja lihtristmik Katendi taastami ne Teedeehitaja tase 6 pädevusse kuuluvad objektid ja all loetletud objektid Põhimagistraal keskuse klass II, III ja IV, EVS 843:2016 tabel 4.1 Jaotusmagistraal Muu asulasise ne tee AKÖL kuni 40000 autot/ööpäevas Kanaliseeritud ja suundristmik Põhimagistraal keskuse klass III ja IV, EVS 843:2016 tabel 4.1 Jaotusmagistraal Muu asulasise ne tee AKÖL üle 3000-40000 autot/ööpäevas Kanaliseeritud ja suundristmik Piiranguteta Põhimagistraal keskuse klass I, II EVS 843:2016 tabel 4.1 Muu asulasise ne tee liiklusega AKÖL üle 40 000 autot/ööpäevas Eritasandiline riste ja liiklussõlm Komplekselt seotud ristmik Kergliiklustee Tavapärane kergliiklustee (mh sõiduteest eraldi oleval muldel, pargitee jms) Tavapärane kergliiklustee (mh sõiduteest eraldi oleval muldel, pargitee jms) Teedeehitaja tase 6 pädevusse kuuluvad objektid ja keeruka s kergliiklustee (mh vahetult sõiduteega seotud, kitsad tingimused jms) v.a liiklussõlmedes olev kergliiklustee Keeruka s kergliiklustee (mh vahetult sõiduteega seotud, kitsad tingimused jms) v.a liiklussõlmedes oleva kergliiklustee Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Truup Läbimõõduga kuni 3 m Referentsobjektina ei arvestata Läbimõõduga kuni 3 m Referentsobjektina ei arvestata Läbimõõduga kuni 3 m Referentsobjektina ei arvestata Muu liiklusala Tavaliikluse ja tavakasutusega ala sh mänguväljak parkla staadion, väljak Tavaliikluse ja tavakasutusega ala sh mänguväljak parkla staadion, väljak Teedeehitaja tase 6 pädevusse kuuluvad objektid ja tavalahendusega, erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama välia la logistikapar k lennuliiklus ala rööbastee muldkeha Tavalahendusega, erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama välia la logistikapar k lennuliiklus ala rööbastee muldkeha Piiranguteta Keeruka s , erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama väliala logistikapar k lennuliiklus ala rööbastee muldkeha Rajatistega kokku viimi ne Ei ole lubatud Ei ole lubatud Silla/viadukti pealesõit kooskõlas sillaehitus ja korrashoid, tase 7 projekti koostamine ametiala pädevuspiiriga Silla/viadukti pealesõit kooskõlas sillaehitus ja korrashoid, tase 7 projekti koostamine ametiala pädevuspiiridega Piiranguteta Silla/viadukti pealesõit kooskõlas sillaehitus ja korrashoid, tase 8 projekti koostamine ametiala pädevuspiiridega. PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE PROJEKTI EKSPERTIISI TEGEMINE AUDITI TEGEMINE Asulaväli ne tee Kutset ei anta Kutset ei anta Kõrvalmaantee Tugimaantee Põhimaantee ristlõigetega 1+1 ja kogujatee Muu asulaväli ne , sh avalikult kasutatav tee (välja arvatud kõik teed ristlõikega vähemalt 2+1, 2+2) AKÖL kuni 10 000 autot/ööpäevas Eritasandiline riste Kanaliseeritud ja suundristmik Metsatee Ühendustee Mahasõit ja lihtristmik Katendi taastami ne Kõrvalmaantee Tugimaantee Põhimaantee ristlõigetega 1+1 ja kogujateed Muu asulaväli ne , sh avalikult kasutatav tee (välja arvatud kõik teed ristlõikega vähemalt 2+1, 2+2) AKÖL kuni 10 000 autot/ööpäevas Eritasandiline riste Kanaliseeritud ja suundristmik Piiranguteta K õik teed ristlõikega vähemalt 2+1 või 2+2 M uu asulaväli ne avalikult kasutatav tee AKÖL üle 10 000 auto/ööpäevas L iiklussõlm K omplekselt seotud ristmik Asulasise ne tee Põhimagistraal keskuse klass II, III ja IV, EVS 843:2016 tabel 4.1 Jaotusmagistraal Muu asulasise ne tee AKÖL kuni 40000 autot/ööpäevas Kanaliseeritud ja suundristmik Mahasõit ja lihtristmik Katendi taastami ne Põhimagistraal keskuse klass II, III ja IV, EVS 843:2016 tabel 4.1 Jaotusmagistraal Muu asulasis ene tee AKÖL kuni 40000 autot/ööpäevas Kanaliseeritud ja suundristmik Piiranguteta P õhimagistraal keskuse klass I EVS 843:2016 tabel 4.1 M uu asulasise ne tänav liiklusega AKÖL üle 40 000 autot/ööpäevas Eritasandiline riste ja liiklussõlm K omplekselt seotud ristmik Kergliiklustee Tavapärane ja keerukas kergliiklustee (mh vahetult sõiduteega seotud, kitsad tingimused jms) v.a liiklussõlmedes Tavapärane ja keerukas kergliiklustee (mh vahetult sõiduteega seotud, kitsad tingimused jms) v.a liiklussõlmedes Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Muu liiklusala Tavalahendusega, erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama väliala logistikapar k lennuliiklusala rööbastee muldekeha Tavaliikluse ja tavakasutusega ala sh mänguväljak parkl a staadion väljak Tavalahendusega, erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama väli al a logistikapar k lennuliiklusala rööbastee muldkeha Tavaliikluse ja tavakasutusega ala sh parkl a staadion väljak Piiranguteta. Keeruka s , erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama väliala logistikapar k , lennuliiklusala Rajatistega kokku viimi ne Silla/viadukti pealesõit kooskõlas sillaehitus ja korrashoid, tase 7 projekteerimise juhtimine ametiala pädevuspiiriga Silla/viadukti pealesõit kooskõlas sillaehitus ja korrashoid, tase 7 projekteerimise juhtimine ametiala pädevuspiiriga Piiranguteta Silla/viadukti pealesõit kooskõlas sillaehitus ja korrashoid, tase 8 projekteerimise juhtimine ametiala pädevuspiiriga OMANIKUJÄRELEVALVE Asulaväline tee, sh ühendus tee ja kergliiklustee , AKÖL Tüüpkatend ja liiklus kuni 3000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul. Tüüpkatend ja liiklus kuni 3000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul. Kuni 20 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Üle 3000-20 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 20 000 auto/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Asulasise ne tee, sh ühendus tee ja kergliiklustee ning tavapära ne väljak , AKÖL Tüüpkatend ja kuni 3000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul . Tüüpkatend ja kuni 3000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul . Kuni 35 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Üle 3000-35 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 35 000 auto ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Muu liiklusala Tavaliikluse ja tavakasutusega ala sh mänguväljak parkla staadion, väljak Tavaliikluse ja tavakasutusega ala sh mänguväljak parkla staadion, väljak Teedeehitaja tase 6 pädevusse kuuluvad objektid ja tavalahendusega, erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama väliala logistikapark lennuliiklusala rööbastee muldkeha Tavalahendusega, erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama väliala logistikapark lennuliiklusala rööbastee muldkeha Piiranguteta Keeruka s , erieesmärgipärase liiklusega ja/või erikasutusega ala sh sadama väliala logistikapar k , lennuliiklusala rööbastee muldkeha LIIKLUSKORRALDUSE PROJEKTI KOOSTAMINE Asulaväli ne ja asulasise ne tee, AKÖL Tüüpkatend ja liiklus kuni 6000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul, tingimusel, et väiksema sagedusega teeharu liiklus ei ületa 1500 autot/ööpäevas. Tüüpkatend ja liiklus kuni 6000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul, tingimusel, et väiksema sagedusega teeharu liiklus ei ületa 1500 autot/ööpäevas. Piiranguteta Üle 6 000 auto/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul. Kutset ei anta Kutset ei anta LIIKLUSOHUTUSE AUDITI TEGEMINE Asulaväline tee AKÖL Kutset ei anta Kutset ei anta Kuni 20 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Kuni 20 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 20 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Asulasisene tee AKÖL Kuni 35 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Kuni 35 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Piiranguteta Üle 35 000 autot/ööpäevas, ristmike korral suurima sagedusega teeharul Spetsialiseerumine SILLA D Ametiala Kriteerium Teedeehitaja, tase 6 Diplomeeritud teedeinsener , tase 7 Volitatud teedeinsener , tase 8 Pädevuspiir Keerukuse referentsvahemik Pädevuspiir Keerukuse referentsvahemik Pädevuspiir Keerukuse referentsvahemik EHITUSTEGEVUSE JUHTIMINE (s.h. KORRASHOID) EHITUSJUHTIMINE Sild, viadukt, estakaad (s.h. rööbastee sild) Tavapärase konstruktsioonilahendusega, pikkusega kuni 25 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, pikkusega kuni 25 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, pikkusega kuni 100 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, pikkusega üle 25 - 100 m Piiranguteta Tavapärase konstruktsioonilahendusega ja pikkusega üle 100 m ning kõik mittetavapärased konstruktsioonilahendused Altläbipääs, käigu- või sõidutunnel või ökodukt Tavapärase konstruktsioonilahendusega ava laiusega kuni 10 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega ava laiusega kuni 10 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega ava laiusega kuni 18 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega ava laiusega kuni üle 10-18 m Piiranguteta Tavapärase konstruktsioonilahendusega ja laiusega üle 18 m ning kõik mittetavapärased konstruktsioonilahendused Truup Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Tugimüür Maapinna kõrgusvahe kuni 6m*** Referentobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata OMANIKUJÄRELEVALVE Sild, viadukt, estakaad (s.h. rööbastee sild) Tavapärase konstruktsioonilahendusega, mille pikkus on kuni 25 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, mille pikkus on kuni 25 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, mille pikkus on kuni 100 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, mille pikkus on kuni 25-100 m Piiranguteta Tavapärase konstruktsioonilahendusega, mille pikkus on üle 100 m ning kõik mittetavapärased konstruktsioonilahendused Truup Rajamissügavusega punasest joonest kuni 5 m Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Tugimüür Maapinna kõrgusvahe kuni 6 m*** Referentobjektina ei arvestata Referentsobjektina ei arvestata Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Altläbipääs, käigu- või sõidutunnel või ökodukt Tavapärase konstruktsioonilahendusega, ava laiusega kuni 10 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, ava laiusega kuni 10 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, ava laiusega kuni 18 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, ava laiusega üle 10-18 m Piiranguteta Tavapärase konstruktsioonilahendusega, ava laiusega üle 18m ning kõik mittetavapärased konstruktsioonilahendused PROJEKTI KOOSTAMINE PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE PROJEKTI EKSPERTIISI TEGEMINE AUDITI TEGEMINE Sild, viadukt, estakaad (s.h. rööbastee sild) Kutset ei anta Kutset ei anta Tavapära se konstruktsioon ilahendusega , mille üksik avapikkus kuni 50m Tavapära se konstruktsioon ilahendusega , mille üksik avapikkus kuni 50m Piiranguteta Tavapärase konstruktsioonilahendusega, mille avapikkus on üle 50 m ja kõik mittetavapärased konstruktsioonilahendused. Truup Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Tugimüür Maapinna kõrgusvahe kuni 6m*** Referentsobjektina ei arvestata Piiranguteta Referentsobjektina ei arvestata Altläbipääs, käigu- või sõidutunnel või ökodukt Tavapärase konstruktsioonilahendusega, ava laiusega kuni 18 m Tavapärase konstruktsioonilahendusega, ava laiusega kuni 18 m Piiranguteta Tavapärase konstruktsioonilahendusega ava laiusega üle 18 m ja kõik mittetavapärased konstruktsioonilahendused

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →

Teedeinseneride kutsestandardite arvamusküsitlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. märts 2025

Viit: 2-3/1073
Registreeritud: 6. märts 2025
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: SA Kutsekoda
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari: 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 2-3/2025
Vastutaja: Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Innovatsiooni ja tehnoloogia osakond)
Lahendamise tähtaeg: 19. märts 2025