Rahandusministeerium
Riigikantselei 10.03.2025 nr 1-4/25/1175
Kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374
muutmine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374
muudatuse eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisad: 1. Käskkirja muudatuse eelnõu koos lisadega
2. Seletuskiri
3. Kehtestatud käskkirja muudatusega terviktekst
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Riigikantselei, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed, Maa- ja Ruumiamet ja Riigi
Tugiteenuste Keskus.
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374
muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kliimaministri 06.09.2023 käskkirja nr 374 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise
pärandmõjude likvideerimiseks“ lisa 1 punktis 6.1 jäetakse ära lauseosa „Maa-ameti,“.
2. käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2025.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
KÄSKKIRI
Tallinn 06.09.2023 nr 1-2/23/374
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava
ja eelarve kinnitamine maavarade
kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2012_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas
sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-
2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude
likvideerimiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks
2024–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on
Euroopa Komisjon kinnitanud.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras,
arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD
06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374
Lisa nr 1
Toetuse andmise tingimused maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude
likvideerimiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja
ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise
ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuste
„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse
korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja
tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud
kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise
number on 21.2.4.11.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate
tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on
tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond
ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)
aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“
saavutamisse.
2.3. Punktis 2.3. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele
aidatakse kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja regionaalsesse arengusse
panustamisega ning seda hinnatakse näitajatega: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul
olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud
pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade
kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele
ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik
ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele
võtta.
3.2. Toetatakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5 lähtuvalt valitud toormete hankimisega seotud
pärandmõjude alade taastamist.
3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020,
lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste
elluviimiseks kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve
kinnitab juhtrühm hiljemalt 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
3.5. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.
4. Tulemused
4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on hüljatud toormeallikad ning kaevandamisega
rikutud ja mõjutatud alad korrastatud, muudetud ohutuks, taastatud elukeskkond ja aladel
taastatud otstarbeline kasutus.
4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:
2024
Näitaja nimetus Alg
Aasta vahe 2029 sihttase Selgitav teave
ja mõõtühik tase
sihttase
Näitajasse arvestatakse
investeeringud ringmajanduse
arengu toetamiseks (nii EL
toetus kui riiklik
Meetme nimekirja väljundnäitaja kaasfinantseering).
Investeeringud Ringmajanduse jaoks on vajalik
ringmajanduse Ei arendada riigi tasandil ühtset
0 0 1 941 176,47 lähenemist nii teavituse,
arendamisse kohaldu
(eurodes) koolituse kui ka reaalsete
lahenduste osas.
Saavutustaset raporteeritakse
Jooksvalt vastavalt kulude
tegemisele SFOS maksete info
alusel.
4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi,
Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud
valikukriteeriume Kliimaministeeriumi juhtkond.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029.
aastal.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 1 941 176,47 eurot, millest EL toetus on 1 650 000,00 eurot ning
riiklik kaasfinantseering on 291 176,47 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava
on toodud lisas 2.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas
käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 eeluuringute ja analüüside kulud;
9.2.2 projektlahenduste koostamise kulud;
9.2.3 korrastamistöödeks vajalike lubade taotlemise kulud;
9.2.4 maaomanikega kokkulepete sõlmimise kulud;
9.2.5 keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud;
9.2.6 korrastamistööd ja selle teostamisega seotud kulud;
9.2.7 omanikujärelevalve kulud;
9.2.8 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.9 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.10 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-
s 16.
9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku
15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 Õiglase Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja
põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal“
alusel toetavad objektid.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3
nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud
kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise
lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav
dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt
kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arved või muud raamatupidamise algdokumendid;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokumendid, kui neid nõutakse lepingus;
10.3.6 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva
nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni
31.märtsini 2030.a.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse
osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese
tähtsusega abina.
10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast
projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.4. Elluviija täidab tööde tegemisel asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.
11.5. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige
elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest. Kui kordatehtud ala metsastatakse, siis
kasutatakse looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid, leppides need eelnevalt kokku
rakendusasutusega.
11.6. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.
a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
11.7. Toetatavate tegevuste elluviimisel varingualade täitmise korral kasutab teisest tooret.
11.8. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) , milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib
elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle
suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab
sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste
kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna
kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a
sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti
2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu
viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Projekti juhtrühmas fikseeritakse ja elluviija poolt sisestatakse SFOSi vähemalt info
regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude
pindala või objektide arv regioonis.
13.6. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr
54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud
tegevuste kohta.
13.7. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.8. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Käesoleva käskkirja punktides 3.1 ja 3.2. nimetatud tegevused tuleb lugeda vähese
tähtsusega abiks kinnistu omanikele, kui läbi viidavate analüüside, projektilahenduste või
tööde objektiks on ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistu.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija enne vastava
projekti arutamist juhtrühmas. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba
jääki, siis projekti vastaval kinnistul läbi viia ei saa. 16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei
tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme aasta jooksul 300 000 eurot.
16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1
sätestatud juhtudel.
16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2
kohaselt.
16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5
sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid
KINNITATUD
06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374
Lisa nr 2
Toetuse andmine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi
Kogumaksumus Riikliku kaasfinantseeringu
summa kokku toetuse määr
(EUR) määr (%)
(EUR) (EUR) (%)
1 941 176,47 1 941 176,47 1 941 176,47 85 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Abikõlblik summa
Rahastaja
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering 291 176,47
Ühtekuuluvusfond 1 650 000,00
Toetus kokku 1 941 176,47
KOKKU 1 941 176,47
Rakenduskava väljundnäitaja:
Tegevuse nimetus:
01.01.2024−31.12.2029
Abikõlblik Riiklik kaas-
Ühtekuuluvusfondi
kogus finantse
Pärandmõjude likvideerimine (toorme toetus
umma ering
allikate taastamine) (EUR)
(EUR) (EUR)
Investeeringud ringmajanduse
arendamisse (eurodes) 1 778 163,97 1 511 439,37 266 724,60
Otsene personalikulu 141 750,00 120 487,50 21 262,50
Ühtne määr (otsesest personalikulust
21 262,50 18 073,13 3 189,37
15%)
Kokku: 1 941 176,47 1 650 000,00 291 176,47
Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta
Kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas
06.09.2023 nr 374 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja
eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks”.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry
Kuivkaev (626 2964,
[email protected]), nõunik Reeli Sildnik (626
0758,
[email protected]) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik
Eerika Purgel (e-post
[email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu
juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post
[email protected], tel 626 2948).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri
käskkirjas 06.09.2023 nr 374.
Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1,
sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh
tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate
erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.
Projekti juhtrühmast, mis koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise
edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded, eemaldatakse Maa-amet esindaja. Maa-ameti baasil loodi Maa- ja Ruumiameti. See
koondab riigi erinevate asutuste pakutavad rakenduslikud maa ja ruumiga seotud teenused ja
kompetentsid ning uued, strateegilise ruumiloome ülesanded. Uus riigiasutus alustas tegevust
1. jaanuaril 2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Seni Maa-ameti
geoloogia osakonnaga seotud olnud teenused, nagu maavarade registri pidamine ja maapõue
kaitse, liikusid Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) koosseisu. Alates 2023. aasta 1. juulist tegutseb
EGT kliimaministeeriumi haldusalas.
Kliimaministeeriumis on maavarade osakond, kelle põhiülesanne on maapõue kaitse ja
kasutamise, maapõueressursside uurimise, kasutuselevõtu ning geoloogilise kaardistamisega
seotud poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ning riikliku geoloogilise kompetentsi
tagamine. Sellest tulenevalt liigse asjaajamise ja bürokraatia vältimiseks ei kaasata EGT
kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 alusel ellu viidava projekti juhtrühma. Vajaduse
tekkimisel saavad kõik asjakohased asutused kaasatud vastavalt nende funktsioonidele.
Käskkirja muudatus jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2025, millisel kuupäeval Maa-amet
reorganiseeriti.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
1
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis
omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile
otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,
arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus
on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega
reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates
projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat.
Käskkirja muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse
käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge ringmajanduse
edendamiseks ning toimub maapõueseaduse § 93 lõikest 5 tulenevate kohustuste täitmine.
Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni
liikmetega ning Maa- ja Ruumiameti ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.
2
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/25-0256 - Kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/223451c1-143a-447e-a44c-9bb8254e7e98
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/223451c1-143a-447e-a44c-9bb8254e7e98?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main