Lihthanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

KÄSKKIRI 10.03.2025 nr 12 Lihthanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024. a käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (CPV kood 71241000-9 „Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs“). 2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkumuste hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ja edukal pakkujal kõrvaldamise aluste kontrollimiseks järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees: ettevõtluse osakonna tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek. 2.2. Komisjoni liikmed: 2.2.1. Andres Võrang– ettevõtluse osakonna finantsinstrumentide ekspert; 2.2.2. Kaarel Aus– Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettevõtete käenduste ja laenude osakonna juht, tema nõusolekul; 2.2.3. Mikk Vahtrus– innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtluse osakonna finantsinstrumentide eksperdi Andres Võrang´u. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud). Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Kinnitatud kantsleri käskkirjaga Riigihanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ alusdokumentide (RHAD) ÜLDOSA Sisukord 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 2 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 2 3. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 2 4. Nõuded pakkujale ............................................................................................................... 3 5. Pakkumuse ettevalmistamise juhankemenetluse lõpetaminehised ..................................... 3 6. Pakkumuse koosseis............................................................................................................ 4 7. Nõuded pakkuja meeskonnale: ........................................................................................... 4 8. Pakkumuste vastavuse kontrollimine .................................................................................. 5 9. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika …………………………………………….5 10. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine………………………..7 11. Lisad .................................................................................................................................... 8 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi hankija). 1.2. Hankemenetluse liik: lihthange 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR). 1.4. Riigihangete läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang, tel. 625 6390, e-post: [email protected] 1.5. Riigihanke lepingu esemeks on innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga (CPV kood 71241000-9 „Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs“) tellimine (edaspidi töö). 1.6. Töö täpsem kirjeldus on toodud RHAD üldosa Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 1.7. Töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 1.8. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. 1.9. Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut. 1.10. Hankija korraldab lihthanke pöördmenetlusena (RHS § 52 lg 3) ja kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist ja vastavust kvalifitseerimise tingimusele vaid edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal enne hankelepingu sõlmimist. 1.11. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas märgitud tähtajal. 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg 2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimusele hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. 2.2. Hankelepingu eeldatav maksumus on 55 000 eurot käibemaksuta. 2.3. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt RHAD- des nimetatud kuludele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. 2.4. Tööde teostamise aeg on 20 nädalat arvates lepingu sõlmimisest. 3. Teavitamine ja selgitused 3.1. Hanketeate ja RHAD-de sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul  pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. Hankija vastab nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, RHR-i kaudu. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 3.2. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 3.3. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 3 kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 3.4. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 4. Nõuded pakkujale 4.1. Pakkuja esitab RHS 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnitused ja andmed hankepassis. 4.2. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb hankepass esitada välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid välismaa äriühingu suhtes. 4.3. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle vahenditele tuginetakse (RHS § 103). 4.4. Pakkuja esitab volikirja, kui pakkumusele on pakkuja esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust (vorm „Volikiri pakkuja esindajale“). 4.5. Volikiri tuleb esitada ka juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt. Ühispakkumuse korral peavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks nimetama endi seast volitatud esindaja (vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“). Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega. 4.6. Ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. 5. Pakkumuse ettevalmistamise juhised 5.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni. 5.2. Pakkumus tuleb esitada eesti keeles RHR e-keskkonna vahendusel hiljemalt hanketeates näidatud tähtajaks. 5.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste ülevõtmist. 5.4. Pakkumus peab vastama RHAD-des sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud andmeid ja dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust RHAD-des toodud tingimustele.  5.5. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. 5.6. Juhul, kui digitaalallkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse need PDF failina skaneeritud koopiatena riigihangete registrisse enne pakkumuste esitamise tähtaega. 5.7. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega nimetada pakkumuses 6. tingimusi, mis ei tulene RHAD-st ega selle lisadest. 5.8. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 6. Pakkumuse koosseis 6.1. Hankepass esitatakse koos pakkumusega. Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt: 6.2. Pakkumuse maksumuse RHR vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. 6.3. Andmed töös osalevate ekspertide varasema kogemuse kohta Lisas 2 esitatud CV vormil, mis on meeskonnaliikme poolt allkirjastatud. 6.4. Projektiplaani, mis võtab arvesse Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 6.4.1. metoodika ja tulemuste kirjeldus; 6.4.2. tegevuste loend ja kirjeldus; 6.4.3. tegevuste ja tööde ajakava olulisemate tegevuste lõikes; 6.4.4. pakkuja meeskonna koosseis, ülesanded hanke teostamisel ja meeskonnaliikmete valiku põhjendus; 6.4.5. riskianalüüs koos maandamismeetmetega. 7. Nõuded pakkuja meeskonnale: 7.1. Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama ekspertidest koosneva meeskonna, milles on esindatud uuringu läbiviimiseks vajalikud pädevused ja eelnevad kogemused. Ekspertide varasemat kogemust tuleb tõendada Lisa 2 vormil, arvestades 60 kuu kogemust vahetult enne hanketeate avaldamist riigihangete registris. 7.2. Eksperdid peavad hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud vastava valdkonna spetsialisti või projektijuhi rollis vähemalt ühes projektis, mille maht ja kestus on vähemalt käesoleva hanke omaga võrreldavad ning milles analüüsiti või töötati välja rahastamisvahendeid, innovatsioonilahendusi, struktuurivahendeid või nende osisid. 7.3. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks.  7.4. Pakkuja peab kaasama meeskonda vähemalt ühe eksperdi, kellel on varasem kogemus erinevate rahastamisvahendite, struktuurivahendite või innovatsioonilahenduste väljatöötamise või analüüsimise alal. Ekspert peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 60 kuu jooksul osalenud eksperdina vähemalt ühes hankeesemega sarnases projektis, mille eesmärgiks oli erinevate rahastamisvahendite, struktuurivahendite või innovatsioonisüsteemi analüüs ja/või hindamine. Projekti maht ja kestus peavad olema vähemalt võrdväärsed käesoleva hanke mahuga ja kestusega. Eksperdi sobivust hindab hankija pakkumise hindamisel ning kinnitatakse pakkumuse edukaks tunnistamisega. 7.5. Pakkuja peab kaasama meeskonda vähemalt ühe eksperdi, kellel on varasem kogemus riigiabi regulatsioonide analüüsimisel või rakendamisel. Eksperdi sobivust hindab hankija pakkumise hindamisel ning ekspert kinnitatakse pakkumuse edukaks tunnistamisega. 7.6. Meeskonna komplekteerimisel on Pakkujal otsustusvabadus, arvestada tuleb eeltoodud tingimustega ning tagatud peab olema meeskonnaliikmete sõltumatus uurimisteemast ja -objektist. 7.7. Pakkumuses loetletud ekspertide vahetamine, vähemalt sama kvalifikatsiooniga spetsialistiga, on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 8. Pakkumuste vastavuse kontrollimine 8.1. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke aludokumentides sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-des sätestatud tingimustest. 8.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta RHAD-des seatud nõuetele või kui pakkuja esitatud täpsustuste või selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD-des esitatud tingimustele. Hankija võib lükata pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või täpsustusi. 9. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika 9.1. Hindamiskriteeriumid 9.1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%). Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille RHR vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".  9.1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%). Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama analüüsi eesmärgist, projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt allpool kirjeldatud skaalale. Maksimaalselt on võimalik saada töö teostamise projektiplaani ja ajakava eest 70 väärtuspunkti. 9.2. Pakkumuste hindamismetoodika hindamiskriteeriumile „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“: 9.2.1. 70 punkti antakse kui: 1) pakkuja on aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse; 2) kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest põhimõtetest; 3) meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt; 4) projektiplaan ja ajakava vastavad RHAD-des esitatud parameetritele ja tingimustele; 5) hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega; 6) tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks (nädalate lõikes ning tegevuste töömaht on esitatud ka tundides), mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades planeeritud tulemite mahtu; 7) pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult analüüsiprojekti, sh koostööd pakkuja ja tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis võimaldab analüüsi lõpptähtajaks kvaliteetselt valmis saada; 8) ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse analüüsi eesmärgi saavutamiseks; 9) pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust; 10) pakkumuses on selgelt kirjeldatud analüüsi projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul, samuti on põhjendatud nende mõju eesmärkide saavutamisel; 11) riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.  60 punkti antakse, kui 1 komponent eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 50 punkti antakse, 2 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 40 punkti antakse, kui 3 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 30 punkti antakse, kui 4 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 20 punkti antakse, kui 5 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 punkti antakse, kui 6 või 7 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses RHAD-des toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 9.2.2. Hankekomisjoni poolt antud hindamiskriteeriumitele vastavad punktid summeeritakse. 9.2.3. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 9.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 9.2.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p 9.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris. 9.2.6. Hankija tunnistab hanke kehtetuks, kui esineb olukord, et vastasel juhul tuleks tunnistada edukaks pakkumus, mis sai hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan ja ajakava“ eest miinimumpunktid. 10. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine 10.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lõikes 1 sätestatule ja juhul kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise RHAD-des sätestatud tingimustel.  10.2. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 10.3. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 10.4. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 10.4.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 10.4.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 10.4.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 10.4.4. kui esineb punktis 9.2.6 nimetatud olukord. 11. Lisad Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 2 CV vorm Lisa 3 Töövõtulepingu projekt Lisa 4 vorm „Volikiri pakkuja esindajale“ Lisa 5 vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“  RHAD üldosa Lisa 1 Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga TEHNILINE KIRJELDUS 1. Hanke objekt Riigihanke lepingu esemeks on „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga “ (edaspidi Töö). 2. Töö taustainfo, eesmärk ja töö teostamisse kaasatavad asutused 2.1. Töö taustainfo Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) näeb ühe tegevussuunana ette toetava ettevõtluskeskkonna loomist, sealhulgas kõrgema lisandväärtuse loomise ja ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamist. Üheks tegevuseks nähakse ka ettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamist, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades (p 3.1). Arengukava rõhutab lisaks teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arendamist, ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist ning kõrgema lisandväärtuse loomist, samuti tehnoloogia- ja arendusmahukaid (välis-)investeeringuid. Käesolev uuring on aluseks, et selgitada välja, kuidas parandada kapitali kättesaadavust, et toetada eelmainitud riiklikke prioriteete ning arendada Eestis välja uudne rahastamisvahend, mis aitaks edendada ja toetada innovaatiliste lahenduste finantseerimist. Sarnane turutõrge eksisteerib kaitsetööstuse valdkonnas, kus väljakutseks on juurdepääs laenukapitalile. Laenukapital omakorda on oluline, et sektori ettevõtted kasvaksid ning oleksid võimelised arendama ekspordiks mõeldud kõrgtehnoloogilisi tooteid. Uuringu eesmärk on kaardistada Eestis teadmusmahukate ja innovaatiliste tehnoloogiatega seotud ettevõtete ligipääsu kapitalile ning seda takistavad turutõrked, samuti analüüsida kaitsetööstuse ettevõtete võimalusi investeeringute finantseerimiseks ja pankade valmidust neid projekte rahastada. Uuring keskendub perioodi 2021–2027 eelhindamise aruandes tõstatatud probleemile, mille kohaselt ettevõtjad on märkinud, et innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomine on pankade või hoiulaenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse tootega või pankadel puudub kindlus“ (nt väiksemastaabilise piloottehase rajamine ei garanteeri seda, et sellele järgneb tootmine tööstuslikul tasemel)1. 1 Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile lk 51, table 14 (lk 59) ja table 15 (lk 62). 1 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) koos oma tütarettevõtte AS SmartCap´iga aitab leevendada mitmeid kapitali kättesaadavuse turutõrkeid, pakkudes laene, käendusi ja omakapitaliinvesteeringuid. Need turutõrked kaardistati viimati Ernst & Youngi (EY) poolt 2021. aastal uuringus „Kapitali kättesaadavuse turutõrked kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul“. Praeguses majandusolukorras on nende turutõrgete leevendamiseks oluline ajakohastada turuolukorra hetkeseis ning pakkuda lahendusi, mis toetaksid jätkusuutlikult innovatsiooni rahastamist. 2021. aastal EY poolt läbi viidud uuring tõi välja suurprojektide finantseerimisel kolm kõige kriitilisemat taksitust:  Suurimaks takistuseks suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja finantseerijate hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool. Kapitali pakkujad näevad riski ka rahavoo prognoosimatuses (nt uue tehnoloogia kasutuselevõtu puhul), mis kombineerituna omakapitali ebapiisavusega võib saada takistuseks vajaliku rahastuse saamisel.  Välise osapoole omakapitaliinvesteeringu kaasamisel on takistusteks selle pakkujate ebasobivad tingimused (nt osalust puudutav, väljumise tingimused, nõutud marginaal) ning investorite piiratud valik. Ettevõtjad on toonud välja välisinvestorite soovi näha, et riik toetab konkreetset suurinvesteeringut oma territooriumil ning on samuti valmis riske jagama.  Finantsasutuste hinnangul on suuremahuliste tehingute rahastamisel peamiseks takistuseks kõrge riskitase, mida soovitakse jagada. Uute projektide puhul on kõige keerulisem just käivitamisfaas ning riigi sekkumine on põhjendatud käivitamisfaasi läbimiseks, mil turg pole valmis piisavas mahus finantseeringut pakkuma. Uuringust selgus, et eesmärgid, mille jaoks investeeringuid planeeritakse, on eelkõige rohepöörde elluviimisega seotud projektid (lisaks rohelise energia tootmisele/salvestamisele ka ettevõtte tegevuse/tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine), uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tooteinnovatsioon, ettevõtete omandamised. Rahakaasamise planeeritav summa jääb pooltel ankeetküsitlusele vastajatel vahemikku 5-10 mln eurot, ülejäänud ettevõtetel esineb vajadus suuremas summas. Kuivõrd suurprojektid/kasvuinvesteeringud on Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks igati olulised, siis ka Eesti Pangaliit on välja toonud, et EIS-iga koostöös tuleks leida meetmed, mis kindlustaks enamate suuremahuliste projektide finantseerimise kohalike turuosaliste poolt. Kirjeldatud investeeringute toimumist on osaliselt samuti pärssinud COVID-19 pandeemia mõjud, Ukraina sõda ja ka energiakriis. Samas Eesti majandusele tervikuna ja samuti ka regionaalsest arengust lähtuvalt iga taoline investeering on oluline, mistõttu tuleks kindlustada, et ükski mõistliku riski-tulu suhtega projekt ei jääks puuduva finantseerimise tõttu tegemata. 2.2. Töö eesmärk Uuringu eesmärk on tuvastada turutõrked, mis takistavad kapitali kaasamist innovatiivsete ja tehnoloogiamahukate projektide, sealhulgas suuremahuliste investeeringute elluviimisel. Erilist tähelepanu pööratakse rohepöörde investeeringutele, kus vajaminevad tehnoloogiad on sageli alles arendusfaasis, mistõttu on juurdepääs rahastusele ja innovatsiooniks vajaliku taristu 2 loomine keeruline2. Lisaks keskendutakse eraldi uurimisharuna kaitsetööstuse projektide finantseerimise eripäradele. Uuringu raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid, et luua eeldus uudsete rahastamisvahendite arendamiseks. Samuti on uuringu oluliseks osaks poliitikasoovituste pakkumine, mis aitaksid riigil tuvastatud probleeme leevendada, pakkudes tõhusaid finantseerimislahendusi ja suurendades erainvesteeringute mõju. 2.2.1. Uuringu ülesanded: Tellitav teenus on jagatud kaheks etapiks järgmiselt: Teenuse I etapp – kohaliku turu-uuringu läbiviimine ja erinevate liikmesriikide innovatsiooni või uute tehnoloogiate finantseerimisskeemide kaardistus. Teenuse II etapp – Teenuse I etapi väljundist tulenevalt praktiliste ja konkreetsete lahenduste pakkumine Eesti kapitaliturul esinevate kitsaskohtade lahendamiseks ja võimaluste kasutamiseks. 3. Töö tegevused ja oodatav tulem Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti ettevõtete rahastusvajadused ja turutõrked innovaatiliste/tehnoloogiamahukate projektide finantseerimisel. Tulemused annavad ülevaate, milliste probleemidega on Eesti ettevõtted kokku puutunud ning kas või kuidas need on lahenenud. Täpsustub vajadus riigi sekkumise järele – milliseid sihtrühmasid ja milliste instrumentidega on riigil kõige mõistlikum toetada, et ettevõtete finantseerimisvõimalusi parandada ning kasvatada seeläbi ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust koos konkreetsete ettepanekutega. 3.1. Ülesanne 1: Eesti kapitalituru turutõrkeanalüüs koosneb kahest osast: 1) Eesti kapitalituru turutõrgete kaardistamine ja 2) Eesti kaitsetööstuse ettevõtete peamiste rahastamisvajaduste määratlemine. Võimalik metoodika hõlmab dokumendianalüüsi ning kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmekogumis- ja -analüüsimeetodite kombineerimist. 3.1.1. Millistes sihtrühmades/sektorites esinevad turutõrked ettevõtete kasvu- ja suuremahuliste projektide finantseerimisel? 3.1.2. Mis eesmärkide täitmiseks on ettevõtetel kasvuraha ebapiisavalt saadaval – ekspordivõimekuse suurendamine, toote- ja teenuse innovatsioon, digitaliseerimine, energiasääst, ehk investeeringud taastuvenergiasse, toote- ja teenuse väärtusahelas üles liikumine, kohaliku ressursi väärindamine, uute toodete ja teenuste turule toomine ning portfelli mitmekesistamine, ühinemise ja omandamise tehingud. 3.1.3. Millistes sektorites3 on põhjendatud riigi sekkumine kapitaliturul ja millistes ei ole põhjendatud, et majanduslik mõju ja võimendus oleks suurim? 2 Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis (Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis - Arenguseire Keskus 3 Või ka alternatiivsed karakteristikud nagu nt ekspordi potentsiaal, regionaalne või sotsiaalmajanduslik mõju vms 3  3.1.4. Millised on ettevõtete takistused ja väljakutsed innovatsioonimahukate või uudse tehnoloogiaga projektide rahakaasamiste puhul? 3.1.5. Kas innovatsioonimahukate või uudse tehnoloogiaga projektide finantseerimisel on seatud pangandussektorile seadusandlikud piirangud? 3.1.6. Missugused puudused (nt tehnoloogiarisk, puudulik äriplaan, tagatise, omafinantseeringu puudumine jne) iseloomustavad pankade poolt pooleli jäetud suurtehinguid? 3.1.7. Nõudluse hindamine, hinnanguliselt mitu innovaatilist projekti jääb aastas rahastamata või liigub Eestist väljapoole ilma riigi sekkumiseta? Ülesande 1 raames tuleb kaardistada kaitsetööstuse ettevõtete peamised rahastamisvajadused ja välja selgitada, milliste tegevuste jaoks on kapitali kaasamine kõige kriitilisem. Lisaks tuleb hinnata riigi sekkumise vajalikkust ja võimalusi kapitaliturul, et leevendada rahastustõkkeid ning tagada majanduslik ja strateegiline mõju sektori innovatiivsete projektide edendamisel. 3.1.8. Millistes kaitsetööstuse alamsektorites esinevad turutõrked investeerimisprojektide finantseerimisel? 3.1.9. Millisteks arendustegevusteks on kaitsetööstuse ettevõtetel kasvuraha ebapiisavalt saadaval? Kas näiteks tootearenduse, tehnoloogilise arengu, digitaliseerimise või julgeolekut toetava taristu jaoks? 3.1.10. Kas kaitsetööstuse projektide puhul on põhjendatud riigi sekkumine kapitaliturul, et tagada majanduslik ja strateegiline mõju? Millistel juhtudel oleks see vajalik? 3.1.11. Millised on kaitsetööstuse ettevõtete takistused ja väljakutsed uudse tehnoloogia või kõrgtehnoloogiliste lahenduste rahastamisel (lubade hankimine, kindlustus või litsentside taotlemine jne)? 3.1.12. Kas kaitsetööstuse innovatiivsete projektide finantseerimisel esineb pangandussektoris seadusandlikke piiranguid, mis võiksid mõjutada juurdepääsu kapitalile? 3.1.13. Millised puudused (nt kõrgendatud tehnoloogiariskid, tagatise puudumine, kaitsetööstuse spetsiifilised äririskid) iseloomustavad kaitsetööstuses pooleli jäetud või rahastamata jäänud projekte? 3.1.14. Kui suur on hinnanguline nõudlus kaitsetööstuse innovatiivsete projektide järele, mis võivad jääda rahastamata või liikuda Eestist väljapoole ilma riigi sekkumiseta? 3.1.15. Milline on Põhjamaade (Rootsi, Norra, Taani, Soome) praktika kaitsetööstuse ettevõtete kapitalile juurdepääsu parandamisel? 3.2. Ülesanne 2: Teiste riikide innovatsioonilaenu lahenduste kaardistus koos riigiabi käsitleva õigusliku analüüsiga. Võimalik metoodika: dokumendianalüüs ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse andmekogumise ja -analüüsi meetodite kombineerimine. 3.2.1. Millised on teiste riikide kogemused eelarvelt mahukate ja innovaatiliste suurtehingute finantseerimise soodustamisel? Uuringu teostajalt oodatakse vähemalt viie riigi lahenduste kaardistamist, nt eelistatult Saksamaa (KfW), Austria (Austria Wirtschaftsservice Gesellschaft mbH), Holland (Netherlands Enterprise 4  Agency), Prantsusmaa (Bpifrance) ja Soome (Business Finland, Finnvera) näitel ning mujal asjakohastes riikides. 3.2.2. Mis nõuded on esitatud ettevõtjale ning investeeringule ja kuidas on seatud erinevate rahastamisvahendite puhul innovatsiooni tingimused. 3.2.3. Kuidas on teiste riikide teenuste sihtgrupid/fookused leitud? 3.2.4. Kas esineb lisanõudeid või välistusi? Näiteks on innovatsiooni rahastamisel välistatud teatud sektorid. 3.2.5. Näited võimalikest toodetest ja struktuurist erinevate riiklike finantstoodete kombineerimisel. Kas leidub tooteid kus on toetus kombineeritud laenuga või näiteks on kasutusel lahendus, mille raames asendatakse teatud juhul laen toetusega? 3.2.6. Kas investeeringute puhul, mis näiteks panustavad lisaks kliimaeesmärkide täimisesse, ressursisäästu või ringmajanduse tegevustesse, esineb laenu saamisel täiendavaid soodustavaid tingimusi? 3.2.7. Kuidas on korraldatud pakutavate rahastamisvahendite riigiabireeglid? 3.2.8. Kas laenu finantseerimiseks või riski maandamiseks pakutakse ka lisaks käendust? Kui jah, siis mis tingimustel? 3.2.9. Kuidas on lahendatud vastava finantsasutuse poolt pakutavate rahastamisvahendite riskide maandamine? Kas vastavate rahastamisvahendite puhul on kasutusel ka riski jagamisel vastava riigi poolt pakutavat garantiid või mõnda muud lahendust? Kui jah, siis mis tingimustel? 3.2.10. Kas pakutavate toodete puhul kasutatakse riski jagamiseks mõnda edasikindlustamise võimalust näiteks läbi Euroopa Investeerimispanga (edaspidi EIB) või Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi EIF). 3.2.11. Kas toodete puhul on lubatud ka kombineerimine teiste Euroopa Liidu toetusmeetmega. Kui jah, siis mis tingimustel? 3.2.12. Kas meetmete puhul on tegu isetasuvate või kulumeetmetega? 3.2.13. Kuidas täpsemalt on lahendatud konsultatsiooniteenus finantseeringu saamisel ettevõtjatele? Teenuse I etapi väljundiks on eestikeelne vahearuanne, mis hõlmab kõiki ülalnimetatud uurimisülesandeid ja nende väljundit tekstifailis, mida saadavad kommenteeritud/analüüsitud joonised, graafikud ja tabelid. Aruandes käsitletavate küsimuste ring võib olla ka laiem, kui see osutub vajalikuks töö teostamise käigus ning on otseselt seotud püstitatud eesmärkidega. Teenuse I etapi raames kooskõlastatakse tellijaga valitav metoodika, analüüsitavad riigid ning käsitletavad teemad.. 3.3. Ülesanne 3: Riigi roll ja võimalused soodustada Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavust innovatsioonimahukate projektide finantseerimisel. Võimalik metoodika: fookusgrupi arutelud ettevõtjate, kaasatud EIS-i toetusmeetmetest abi saanud ettevõtted nagu näiteks rakendusuuringu programmi, arenguprogrammi, Ida-Viru ehk Õiglase Ülemineku Fondi toetuse saajad jne, EIS-i välisinvesteeringute keskus, Eesti Pangaliiduga, Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga, Rakendusuuringute keskuse, Kaitsetööstuse ja Kosmose Liidu ning vajadusel teiste ettevõtete esindusorganisatsioonidega (v.t punkt 7.1). 5  Antud uurimisülesanne keskendub töö I etapi raames tuvastatud erisustele ning analüüsib nii nende põhjuseid kui ka omavahelisi seoseid ja toob välja potentsiaalsed võimalused innovatsiooni rahastamisvahendi pakkumiseks.. II etapi raames oodatakse vastuseid järgmistele küsimustele: 3.3.1. Milliseid rahastamisvahendeid võiks Eestis innovatsiooni finantseerimisel kaaluda ning miks, k.a kaitsetööstuse kohta? 3.3.2. Millist edasikindlustamise või riski jagamise lahendusi vastavate rahastamisvahendite puhul võiks kasutada? 3.3.3. Milline võiks ja peaks olema riigi roll turutõrgete lahendamisel, sh eri majandustsüklites? 3.3.4. Milline on uute riiklike rahastamisvahendite rakendamise võimendav mõju ja milline on potentsiaalne lisandväärtus võimalikele kasusaajatele. 3.3.5. Mis on ettevõtjate ja pankade poolt välja toodud võimalikud ootused rahastamisvahendit tingimustele? 3.3.6. Eraldi fookusena: Kuidas võimalik(ud) uus/uued rahastamisvahendid vastavad kaitsetööstuse ettevõtete investeerimisprojektide vajadustele ning millised võivad olla potentsiaalsed takistused nende kasutamisel?. Uuringu II etapi väljundiks on järgmised töötulemused: 3.4. eestikeelne kirjalik lõpparuanne, mis hõlmab kõiki ülalnimetatud küsimusi mõlemast teenuse etapist ning mida saadavad kommenteeritud joonised, graafikud ja tabelid. 3.5. Lõpparuandes käsitletavate küsimuste ring võib olla ka laiem, kui see osutub vajalikuks töö teostamise käigus ning on otseselt seotud püstitatud eesmärkidega. 3.6. Lõpparuande maht ei tohi ületada 50 lehekülge, mille hulka ei loeta kirjanduse loetelu, lisasid jms. 3.7. Uuringu lõpparuande põhjal eesti- ning ingliskeelse uuringutulemusi tutvustav lühendatud Powerpoint ettekanne ning uuringutulemuste 1-leheküljepikkuse kokkuvõtte eesti ja inglise keeles. 3.8. Uuringu tulemuste tutvustamiseks ühe avaliku teavitusürituse korraldamist. Peale lõpparuande heakskiitmist 10 tööpäeva jooksul peab Töövõtja lisama Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks. 4. Tulemuse rakendamine Töötulemid on mõeldud kasutamiseks Hankijale ning Hankijaga seotud huvigruppidele (nt avaliku sektori asutused). Uuringu tulemusi kasutatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alusel uute rahastamisvahendite ehk (i) laenude, (ii) käenduste ja (iii) omakapitaliinvesteeringute rakendamiseks. 6 Töötulemite ning uuringu käigus kogutud informatsiooni intellektuaalomandi varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. Hankijal on õigus tööd avalikustada Hankija veebilehel ja muudes infokanalites, ilma et sellega kahjustataks või piirataks Aruande koostaja õigusi 5. Töö teostamisse kaasatavad asutused Töö teostamisse tuleb kaasata kõik asjassepuutuvad osapooled ja potentsiaalsed ettevõtjad, sealhulgas vähemalt: 5.1.1. EIS-i välisinvesteeringute keskus, ettevõtete käenduste ja laenude osakond, toetuste üksus, Startup ökosüsteemi osakond, rakendusuuringute keskus. 5.1.2. AS SmartCap 5.1.3. Eesti Pangaliit 5.1.4. Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga 5.1.5. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit 5.1.6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 5.1.7. Eesti Keemiatööstuse Liit 5.1.8. Eesti Plastitööstuse Liit 5.1.9. Eesti Elektroonikatööstuse Liit 5.1.10. Eesti Masinatööstuse Liit 5.1.11. Eesti Toiduainetööstuse Liit 5.1.12. Eesti Meretööstuse Liit 5.1.13. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 5.1.14. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ 5.1.15. Asutajate Selts 5.1.16. Eesti Puitmajaliit ning vajadusel teiste ettevõtete esindusorganisatsioonidega Küsimustikud saadetakse vastava sektori ettevõtjatele katuseorganisatsioonide vahendusel, et tagada laiapõhjaline osalus ja asjakohaste andmete kogumine. 6. Nõuded töö teostamisele ja tulemite vastuvõtmine Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 20 nädalat arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada. 6.1. Uuringu avakoosolek tellijaga peab toimuma 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ja avakoosoleku kutsub kokku uuringu teostaja. 6.2. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. 6.3. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi tulemus antakse üle pärast nende teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel ning lõpptulem (II etapp) Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 5) punktis 2.3 sätestatud tähtajaks. 7 6.4. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub Hankija 50% kogusummast ja II etapi eest 50% kogusummast. I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö tegevused moodustavad II etapi Tulemi. 6.5. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist ja avaliku teavitusürituse korraldamist peab MKMi projekti juhtrühm kinnitama, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast juhtrühma ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti kinnitust tehakse väljamakse. 8  RHAD üldosa lisa 2 CV VORM – EKSPERT/PROJEKTIJUHT Ülesanne hankelepingu täitmisel: ekspert/projektijuht 1. Ees- ja perekonnanimi: 2. Haridus (märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ning tunnistuse number, väljaandmise aeg ): 3. Kogemuse kirjeldus (vastavalt hankedokumendi punktile 6.2): 3.1.Töö nimetus: 3.2.Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-post ja telefon): 3.3.Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa): 3.4.Vastutus ja ülesanded projektis: 3.5.Töö sisu lühikirjeldus Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) töörühma liige, kinnitan CV-s esitatud andmete õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood). Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse ekspertrühma ja vastan riigihanke alusdokumentides eksperdirühma liikmele esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses. Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle koht informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon. CV esitaja: Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  RHAD üldosa Lisa 3 TÖÖVÕTULEPINGU nr ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna juhata Marie Allikmaa (edaspidi tellija), ja ……, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 1.3. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 toetusmeetme nr 21.7.1.2 „Tehniline abi“ projekti „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tehniline abi“ raames. Nimetatud projekti rahastuse kasutamisel on töövõtja kohustatud täitma sellekohast nõuetele vastavuse viitamist, mille täpsemad juhised annab tellija töövõtjale töö käigus. 1.4. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu ese on „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (viitenumber …) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab töö lõpparuande tellijale üle hiljemalt kahekümnenda nädala viimasel tööpäeval arvates lepingu sõlmimisest üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).  2.4. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. 2.4.1. I etapi Tulem (sh vahearuanne ja muu koostatud dokumentatsioon Lisa 1 „tehniline kirjeldus“ punkti 3 alusel) antakse üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2). 2.4.2. II etapi Tulem (sh lõpparuanne ja muu koostatud dokumentatsioon Lisa 1 „tehniline kirjeldus“ punkt 3 alusel) antakse üle punktis 2.3. sätestatud tähtajaks, mille raames on korraldatud ka üks avalik teavitusüritus. 2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot, millele lisandub käibemaks. 3.2. Tellija tasub tehtud töö eest kahes osas pärast vastava etapi akti allkirjastamist ja selle alusel arve saamist järgmiselt 3.2.1. I etapi täitmisel tasutakse 50% punktis 3.1 nimetatud summast 3.2.2. II etapi täitmisel tasutakse 50 % punktis 3.1 nimetatud summast 3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber _________, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 4. Poolte volitatud esindajad 1.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Andres Võrang, telefon 625 6390, e-post [email protected] 4.1. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ning üleandmisel on …., telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus); Lisa 2. Töövõtja pakkumus. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja ______________________ _____________________ või /allkirjastatakse digitaalselt/ või /allkirjastatakse digitaalselt/  Töövõtulepingu lisa 3 Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja … vahel sõlmitud Lepingu nr … juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud … (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel … . … . 2025. a. sõlmitud Lepingu „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ nr … alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  RHAD üldosa lisa 4 VORM VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (viitenumber ) pakkumust ja muid dokumente. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ ____________________ (volitaja digitaalne allkiri)  RHAD üldosa lisa 5 VORM VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________) ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate volitatud esindajana kõiki riigihanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (viitenumber ) hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri kehtib kuni lepingu täitmiseni. Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/