Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ muutmine

MÄÄRUS xx.03.2025 nr ….. Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruses nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 6 jäetakse välja sõna „eelneva“; 2) paragrahvi 1 lõike 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks lõikes 6 nimetatud alustele ei kohaldata määrust riigiabi saajale ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 nimetatud alustel ning vähese tähtsusega abi saajale Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 nimetatud alustel.“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231/60, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.“; 4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust ühiselt maakonna arengustrateegias määratletud integreeritud koostööprojektide kaudu suunata maakonna arengustrateegias määratletud sellise ettevõtlusvaldkonna arengut, kus on suhteline konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem arenguvõime, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada sihtrühma vajadustest lähtuvaid terviklikult läbi mõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse puuetega inimestele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalse põhimõtete kohaselt.“; 5) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse andmise tulemusena peab projektiga panustama vähemalt ühe lõike 4 punktides 3–6 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja vähemalt ühe rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. Kui projektiga panustatakse mitmesse väljund- või tulemusnäitajasse, kajastatakse panust kõikidesse asjakohastesse näitajatesse.“; 6) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „teenindab“ sõnadega „moodustab ja nende tööd korraldab“; 7) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Toetust antakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas kajastatud projekti kohta, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse järgmisi tegevusi:“; 8) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;“; 9) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, arendamine ning turundamine;“; 10) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) turismisektori sihtpiirkonna terviklik arendamine, sealhulgas turismitoodete ja -teenuste, külastajateekondade ja koostöövõrgustike säästev ja terviklik arendamine ning sihtpiirkonna turundamine sektori ettevõtjate lisandväärtuse kasvatamiseks.“; 11) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõike 1 punktis 11 sätestatud turismisektori sihtpiirkonnana käsitatakse külastuspiirkonda või ala geograafilise piirkonnana ja turismitoodete kooslusena, mis pakub külastajale integreeritud elamuse, võimaldab tarbida teenuseid ja ööbida ning mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut.“; 12) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 7–9“ tekstiosaga „ja 11“; 13) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „31) kahte või enamat projekti sama maakonna arengustrateegia tegevuskava sama tegevussuuna alt; 32) projekte, mis ei hõlma lõikes 11 nimetatud turismisektori sihtpiirkonda tervikuna;“; 14) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul peab olema tagatud kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projekti tulemusena tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.“; 16) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 5 jäetakse väljatekstiosa „hangete korraldamise,“; 17) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „sealhulgas“ sõnadega „rajatava keskkonna“; 2 18) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaudsed kulud võivad moodustada seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud lõikes 3 nimetatud investeeringu kulust. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4–6 loetletud kulud.“; 19) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute tegemise kuludega ning detailplaneeringu koostamise kulud loetakse ehitamise kulude hulka.“; 20) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Enne taotluse esitamist on lubatud teha ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4 vastavaid personalikulusid üksnes projekti ettevalmistamiseks ja ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitustööde jaoks ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulusid koos selleks vajalike uuringute tegemise kuludega ning detailplaneeringu koostamise kulusid. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse korral taotleja tehtud tööde ettevalmistamisega seotud kulusid ei hüvitata.“; 21) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Üldise grupierandi määruse alusel abi andmise korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi andmise korral, kui sama määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne rakendusüksusele taotluse esitamist.“; 22) paragrahvi 5 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lõikes 6 sätestatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust.“; 23) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel ühendmääruse § 21 lõigete 1 ja 4 kohaselt, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel.“; 24) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peab projekti tegevustega alustama ja lõpetama ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 36 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast, kui projekt sisaldab ehitamist või muid investeeringuid. Taotluse esitamise tähtpäevast hilisema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva võib sätestada juhul, kui projekt ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid.“; 25) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui abikõlblike kulude eelarve suureneb ehitustegevuse riigihanke kallinemise tõttu, võib ehitustegevuse toetuse summat suurendada kuni kümme protsenti juhul, kui omafinantseeringut suurendatakse proportsionaalselt toetuse suurendamisega ja projektide rahastamise eelarve jääk 3 seda võimaldab. Toetuse suurendamise korral arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega ja lõikes 1 nimetatud maksimaalse toetuse summaga.“; 26) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastavat investeeringuteks ette nähtud regionaalabi antakse vastavalt Eesti regionaalabi kaardile. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi maksimaalne määr on Ida-Virumaal suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest ning Lõuna- Eestis suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest. Ülejäänud Eestis on regionaalabi maksimaalne määr suurettevõtja puhul 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti abikõlblikest kuludest.“; 27) paragrahvi 13 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „esitama taotlemisel“ sõnadega „allkirjaõigusliku isiku“; 28) paragrahvi 13 lõikes 6, § 15 lõike 1 punktides 5 ja 6 ning 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „kasu saav“ sõnadega „muu kasu saav“ vastavas käändes; 29) paragrahvi 13 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja muudele ühingutele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral;“; 32) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „kinnitus“ sõnadega „kirjalik kinnitus“; 33) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „juurdepääsetavuse“ sõnaga „ligipääsetavuse“; 34) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul kliimakindluse tagamise hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus;“; 35) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) lõigetes 5 ja 6 nimetatud kinnituskirjad.“; 36) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) MARO annab maakonna arengustrateegia tegevuskava ühe tegevussuuna kohta vaid ühele projektile kinnituskirja, millega kinnitab, et: 1) projekti tegevus on kajastatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ühe konkreetse tegevussuuna all; 2) tegemist on maakonnale strateegiliselt olulise projektiga, mille rahastusallikaks on maakonna arengustrateegia tegevuskavas kavandatud PEEK meede; 4  3) projekti tegevuse mõjupiirkond ja sihtrühm ei ole väiksemad kui ühe maakonna ulatus ja ning selle projekti eesmärk vastab meetme eesmärgile. (6) Paragrahvi 21 lõikes 72 nimetatud projekti vastavust regionaalse arenguleppe tegevuskavale kinnitab kinnituskirjaga Lõuna-Eesti piirkonnas regionaalministri 20.05.2024 käskkirjaga nr 152 „Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“ Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu ja Kesk-Eesti piirkonnas riigihalduse ministri 18.02.2023 käskkirjaga nr 47 „Kesk- Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“ Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu.“; 38) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Esimeses ja teises taotlusvoorus kasutamata, vabanevad ja täiendavad vahendid liidetakse ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilise reservnimekirja alusel. Reservnimekirjana käsitatakse projektide pingerida, mis on koostatud teise taotlusvooru hindamiskomisjonide poolt antud koondhinnete alusel. (6) Lõikes 5 nimetatud reservnimekirja koostamisel võetakse erinevates NUTS 3 piirkondades hinnatud projektide puhul aluseks piirkondades antud hinnete aritmeetiline keskmine.“; 39) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Maakonna arengustrateegia tegevuskava tegevussuuna kohta saab taotlusvoorus esitada vaid ühe taotluse MARO poolt antud § 15 lõike 5 kohase kirjaliku kinnituskirja.“; 41) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna kohta esitatakse kaks või enam taotlust, loetakse kõik sama tegevussuuna kohta esitatud taotlused § 18 lõike 4 alusel nõuetele mittevastavaks.“; 42) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus neli NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjoni, mille koosseisud kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega. (2) Piirkondade hindamiskomisjonid moodustatakse NUTS 3 piirkondade põhiselt järgmiselt: 1) Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti hindamiskomisjon, kuhu kuulub igast MAROst üks esindaja ning kokku vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget; 2) Kirde-Eesti hindamiskomisjon, kuhu kuulub üks MARO esindaja ning vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.“; 43) paragrahvi 20 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning kelle 2021. aasta käive on olnud vähemalt üks miljon eurot“; 44) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Rakendusüksus kaasab taotluste menetlusse eksperdid. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse kohta esitab vähemalt üks ekspert hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangu koos enda hinnetega § 21 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite kaupa.“; 45) paragrahvi 20 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „liige“ sõnadega „ja ekspert“; 5 46) paragrahvi 20 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) peab tagama eksperdina menetluses osalemise ning hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast selle aja lõppemist tähtajatult temale eksperdi või hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse;“; 47) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „projekti mõju maakonna arengustrateegia“ sõnadega „ja rakenduskava erieesmärgi“; 48) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust, sealhulgas võtta uuesti kasutusele kasutusest välja jäänud hooned ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende seotus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust;“; 49) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi NUTS 3 piirkondades. Kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonna ühise integreeritud koostööprojektina, viivad hindamise läbi projekti tegevuste NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonid, hinnates projekti kui tervikut.“; 50) paragrahvi 21 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine lõpeb. Mitme maakonna ühise integreeritud koostööprojekti puhul, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades ja projekte hinnatakse erinevates NUTS 3 hindamiskomisjonides ning kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on ühes NUTS 3 piirkonnas 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine lõpeb.“; 51) paragrahvi 21 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ühise integreeritud koostööprojektina, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.“; 52) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Kui projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti, ja kui erasektori panus moodustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,8 hindepunkti. (72) Kui projekt tuleneb Regionaal- ja põllumajandusministri x.x.2024 käskkirjas nr xx „Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe kinnitamine“ nimetatud regionaalse arenguleppe tegevuskavast, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.“; 53) paragrahvi 21 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: 6 „(8) Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõigete 7–72 alusel saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 pingeritta. Erinevate NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonides antud boonuspunkte ei summeerita. Kui mitme projekti punktide lõplik hinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde.“; 54) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldava projekti puhul teinud § 5 lõikes 6 nimetatud ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud § 9 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul ehitustööde lepingut;“; 55) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 56) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) tagama, et mitterahalist toetust saanud ettevõtjate andmed on toetuse haldamise keskkonna sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva kuu 15. kuupäevaks;“; 57) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus.“; 58) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) moodustama hindamiskomisjonid ning korraldama ekspertide kaasamise taotluste menetlusse § 20 kohaselt ning korraldama ja juhendama nende tööd.“; 59) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja panus strateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegiliste sihtide saavutamisse ja aluspõhimõtete hoidmisse vastavalt taotluses lubatule;“; 60) paragrahvi 31 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha toetuse ettemakseid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5 kehtestatud tingimustel. Ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30 lõike 3 kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamist tõendavad dokumendid ning nende esitamata jätmise korral tagastab ta toetuse 15 kalendripäeva jooksul. (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel.“. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 7  SELETUSKIRI Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõu kohaselt täpsustatakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ toetuse andmise eesmärki ja tulemuste kajastamist, mitmeid termineid, riigiabi andmisel kulutuste abikõlblikkust ja abi määrasid. Täpsustatakse olukorda, et taotluse saab esitada maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna vaid ühele tegevustele. Arusaadavuse parandamiseks täpsustatakse turismisektori sihtpiirkonna definitsiooni ja matkaradade mõistet. Oluline muudatus puudutab ka kaudsete kulude arvestust, mis nüüd võivad moodustada seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest, mis ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid. Senine mudel, kus kaudsed kulud kaks protsenti arvestati kõigilt kuludelt, ei rahuldanud osapooli, kuna erineva arendustegevuste osakaaluga projektide kaudsete kulude vajadus osutus erinevaks. Muudatusega lubatakse projektidel, mis ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid, paindlikumat projekti abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäeva sätestada. Muudetakse projektide hindamist hindamiskomisjonidele lihtsamaks, selleks kaasab rakendusüksus taotluste hindamisse hindamiskomisjoni tööd toetavad eksperdid. Määruse muudatusega soodustatakse arenguleppe piirkonna projektide elluviimist. Projektid, mis viiakse ellu arenguleppe tegevuskava projektina, saavad lisaks 0,5 boonuspunkti. Lisaboonus võimaldab projektil tõusta pingereas kõrgemale kohale. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna peaspetsialist Tea Caeiro Batista (5885 1479, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442, [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (56983427,[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 59-st punktist. Eelnõu punktidega 1–2, 4, 6, 27, 31–33, 59 täpsustatakse § 1 lõike 6 ja 7, § 2 lõike 1, § 3 lõike 2, § 5 lõike 2 punkti 12, § 13 lõike 4, § 15 lõike 1 punkti 4, 8 ja 9 ja § 29 lõike 3 punkti 4 sõnastust selguse huvides. Täpsustused on terminoloogias ja tehnilist laadi. § 15 lõike 1 punkti 4 sõnastust on korrigeeritud lühemaks, kuna liidud, seltsid ja assotsiatsioonid on üldiselt kas MTÜd või tulundusühistud, ehk pole vaja määruses eraldi loetleda. 1 Eelnõu punktidega 7–11 täpsustatakse § 4 lõike 1 sissejuhatavat lauset ja punktide 3, 9 ja 11 sõnastatust ning lisatakse lõige 11 õigusselguse huvides. Täpsustusega sätestatakse, et toetust antakse maakonna arengustrateegias tegevuskavas kajastatud projektile ning alapunktides loetletakse toetatavad tegevused projektis. Lisatud lõige 11 on punktist 11 eraldatud lause osa, turismisektori mõiste, selleks, et taotlejal oleks lihtsam lugeda, mida peetakse silmas turismisektori sihtpiirkonna all. Toetatavate tegevuste osas muudatust ei ole määruse muutmisega tehtud. Turismisektori sihtpiirkonna sünonüümina on Eestis turismivaldkonnas ning turismi arengudokumentides (nt Turismistrateegia 2022-2025 ja Turismi pikk vaade 2025-2035) kasutusel mõiste turismisihtkoht või lühemalt sihtkoht. Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse meetme raames mittetoetatavaid tegevusi. § 4 lõike 2 punkti 1 on täiendatud viitega § 4 lõikele 11, mis tähendab, et üldiselt investeeringuid jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses ei toetata, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud koostöökeskuste ja kaugtöövõimaluste, tööstusalade ja ettevõtluseks vajaliku muu tehnilise taristu, tootearenduskeskuste ja inkubaatorite, regionaalsete kompetentsikeskuste ja turismi sihtpiirkonna käivitamise ja arendamisega. Muudatusega tekib võimalus II taotlusvooru projektides lisada jalgratta- ja jalgteedega seotud kulusid ka turismisektori sihtpiirkonna arendamise projektidesse, kui need kulud on otseselt seotud turismitoodete ja -teenuse või külastajateekondade arendamisega. Eelkõige võib turismiprojektides tekkida vajadus huviväärtustele juurdepääsu tagamiseks jalgradade loomise näol objekti vahetus läheduses või loodusturismile keskenduvates projektides, näiteks matkateede korrastamiseks. Selliseid liikumisradu ei loeta teeks liiklusseaduse § 2 punkti 81 mõistes. Samas võib teatud juhtudel olla vajalik ka juurdepääsu tagamiseks selliste investeeringute tegemine, mida mõistetakse investeeringuna jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse tähenduses ning selle võimaluse määruse muudatus loob. Välistus toetada investeeringuid jalg- või jalgrattateedesse tuleneb vajadusest vältida toetatavate tegevuste dubleerimist jalgratta- ja jalgteede rajamiseks välja töötatud toetusmeetmetega, mille eesmärgiks on igapäevasteks tööle ja teenustele liikumiseks säästvate liikumisviiside arendamine, mitte aga takistada juurdepääsude või matkaradade rajamist turismiprojektides. Jätkuvalt ei ole meetmest toetatavad sellised jalgratta- ja jalgteed, mille peamine kasutus on seotud kohalike elanike igapäevase tööle ja teenustele liikumisega, sest sellised tegevused ja kulud ei panusta meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning on toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud, projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud kulud. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse § 4 lõiget 2 punktidega 31 ja 32, milles sätestatakse, et meetme raames ei toetata kahte või enamat projekti sama maakonna arengustrateegia tegevuskava sama tegevussuuna alt ja ei toetata ka projekte, mis ei hõlma lõikes 11 sätestatud turismisektori sihtpiirkonda tervikuna. Eelnõu punktidega 14–15 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike 2 punkt, kui mitte asjakohane ja sätestatakse § 4 lõige 3 uues sõnastuses, mille järgi vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu korral peab olema tagatud kliimakindlus. Eelnõuga sätestatakse kliimakindluse tagamise definitsioon. Eelnõu punktidega 16–17 täiendatakse ja täpsustatakse § 5 kulude abikõlblikkuse sätteid. Lõike 2 punktis 5 võetakse teenuste kulude alt välja hangete korraldamise kulud, kuna need kulud loetakse üldkulude hulka. Lõike 2 punkti 12 täiendatakse täpsustusega, et abikõlblikud on sealhulgas ka rajatava keskkonna ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. Eelnõu punktiga 18 muudetakse § 5 lõike 4 sõnastust ja sellega ka kaudsete kulude arvestamise põhimõtteid. Projekti tegevused jagatakse tinglikult investeeringuid mittesisaldavateks (mõeldud on nn „pehmeid“ ehk arendustegevusi) ja investeeringuid sisaldavateks tegevusteks. 2 7% kaudsed kulud arvestatakse edaspidi üksnes nende projekti tegevuste abikõlblikest kuludest, mis ei sisalda investeeringuid, ehk nn „pehmete“ tegevuste kuludest. Projekti tegevustele, mille sisuks on investeeringud, kaudseid kulusid ei arvestata. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4-6 loetletud kulusid. Juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artiklite 14, 26 ja 56 alusel, peab kaudsete kulude arvestuses lähtuma grupierandi määruse artiklite reeglitest. Projektide kaudse kulu arvestamise põhimõtte muutmise tingis esimese taotlusvooru põhjal selgunud olukord, et arendusprojektide tegevustega kaasnenud kaudsete kulude vajadus oli kordades suurem, kui võrdluseks olevates ehitamistegevusi ja muid investeeringu sisaldavates projekti tegevustes, kus kaudsete kulude vajadus oli oluliselt väiksem. Põhjuseks asjaolu, et töötajate palkamise, töökohtade loomise ning ka tegevuse elluviimisega kaasnesid kordades suuremad kaudsed kulud, kui muudes projektides. Selle muudatusega soovime soodustada ja julgustada arendustegevusi ellu viima suuremal määral. Määruse § 5 lõike 3 sätestatud investeeringu kulu kokku võib moodustada kuni 80 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest. Investeeringu all peetakse silmas nii ehitamist kui ka investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis on kooskõlas projekti eesmärgiga ja abikõlblikud. Eesti Õigekeelsussõnaraamat selgitab, et investeering on kapitalimahutus. Rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat (kliki SIIN) annab järgneva selgituse: „Kinnisasja suunatavaks investeeringuks on üldjuhul ehitamine ehitusseadustiku § 4 mõistes (püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, rekonstrueerimine, asendamine) ja kinnisasja soetamine. Kinnisasi võib olla: 1. maa; 2. hoone, hoone osa; 3. rajatis; 4. eelnevate punktidega seotud õigused ning kohustused (hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus). Kinnisasja suunatud investeeringu hulka loetakse ainult need vallasasjad, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja konkreetsele ehitisele spetsiifilise vajadusega.“. Eelnõu punktiga 19 täiendatakse § 5 lõikega 41 selguse huvides, nimetades kulud, mida loetakse ehitamise kulude hulka. Nendeks kuludeks on ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulusid koos selleks vajalike uuringutega ning detailplaneeringu koostamise kulud. Täpsustus on oluline nii kaudsete kulude arvestuse muutumise tõttu, kui ka projekti eelarves ehitustööde ja muu investeeringu kuludele seatud piirangu tähenduses. Eelnõu punktiga 20 täiendatakse § 5 lõike 6 sõnastust, millega sätestatakse, et enne taotluse esitamist on lubatud teha ehitustööde ettevalmistusega seotud kuludele lisaks veel ka personalikulusid üksnes ja ainult projekti ettevalmistamiseks. Muude personalikuludega võib jätkuvalt alustada pärast taotluse esitamist. Personalikulud on toetavad vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse korral taotleja poolt tehtud ettevalmistavaid kulusid ei hüvitata. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 5 lõikega 61, millega täpsustatakse õigusselguse huvides, et kui abi antakse üldise grupierandi määruse alusel, välja kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (artikkel 53), kui sama määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi 3 enne taotluse rakendusüksusele esitamist. Täpsustus on määrusesse sisse toodud, et vähendada vigu ja suurendada taotleja teadlikkust riigiabi reeglitest tulenevatest teatud piirangutest. Eelnõu punktiga 22 täpsustatakse § 5 lõike 7 sõnastust ja võetakse kasutusele ühesugune terminoloogia teenuste meetmega. „Ehitamisega seotud ettevalmistavad tegevused“ asemel võetakse kasutusele „ehitustööde ettevalmistamisega seotud“ sõnastus. Täpsustus on terminoloogias ja pigem tehnilist kui sisulist laadi. Eelnõu punktiga 23 täiendatakse § 7 lõiget 3 teise lauseosaga õigusselguse huvides, kuna kaudsete kulude arvestamisel riigiabi tegevuste puhul peab lähtuma üldise grupierandi määruse artikli 14 reeglitest. Artiklite 14 alusel antava abi puhul on tegemist investeeringuteks antava regionaalabiga, mille abikõlblikud kulud on investeeringute kulud. Kaudsed kulud ei ole artikli 14 antava abi puhul abikõlblikud. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse § 9 lõiget 2, millega luuakse täiendav võimalus projektidele, mis ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid. Juhul, kui projekt ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid, võib sätestada taotluse esitamise tähtpäevast hilisema projekti abikõlblikkuse alguskuupäeva. Projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev on sama, mis meetme abikõlblikkuse lõpp – 2029. aasta 31. detsember. Juhul, kui projekt sisaldab ehitamist või muid investeeringuid, ei tohi projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp olla hilisem kui 36 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast. Investeeringuprojekti abikõlblikkuse perioodi algus ei tohi olla hilisem taotluse esitamise tähtpäevast. Põhjuseks on ehitust sisaldavate projektide venimise risk. Senised kogemused PKT projektidega näitasid, et ehitustegevused on kõige suurema mahuga ja pikema ajaperspektiiviga tegevused. Reeglina projektide venimised tekivad kas hangete kallinemise, nurjumise või vaidluste tõttu. Kuna projektiperioodi pikkus on maksimaalselt 36 kuus kuud ja struktuurivahendite perioodi lõpp 2029, siis pole võimalik ehitustegevust või ka investeeringuid sisaldavatele projektidele võimaldada valida hilisemat alguse kuupäeva. Eelnõu punktiga 25 täpsustatakse sõnastust, et kui abikõlblik kulu suureneb ehitustegevuse hanke kallinemise tõttu, võib kallinenud tegevuse toetuse summat suurendada kuni kümme protsenti, juhul kui omafinantseeringut suurendatakse proportsionaalselt toetuse suurendamisega ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Ehitustegevused projektis on kõige suurema mahuga tegevused ja võivad moodustada kuni 80 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest. Ehituse maksumus selgitatakse välja hankemenetluse kaudu ja hind sõltub suurel määral ehitusturu trendidest. Ehitusturg on volatiilne ja selleks, et anda taotlejatele kindlustunnet, on määrusega antud võimalus taotleda juurde ehitustegevuse kallinemisest tulenevalt kuni 10%. Samas tuleb jälgida, et eelarve suurenemine ei saa ületada ehitustegevuse hanke kallinemist, eelarvet ei saa tõsta teiste ridade arvelt. Toetuse summa suurendamisel riigihanke kallinemise tõttu võib kujuneda investeeringute osakaaluks projektis suuremaks kui 80%. Eelnõu punktiga 26 täpsustatakse regionaalabi määrasid vastavalt Eesti regionaalabi kaardile. Eelnõu punktiga 28 täpsustatakse meetme tulemusnäitajasse „integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ panustavate organisatsioonide kohta kasutatavat mõistet, kui tegemist on osapoolega, kes ei ole projekti partner. § 15 lõike 1 punktis 5 ja 6 ja § 18 lõike 6 punktis 3 nimetatud muu kasu saava organisatsiooni all mõistetakse organisatsioone, kes osalevad projektist toetatavate tegevuste elluviimisel, kuid kellel ei teki projekti rakendamise käigus kulusid. Muu kasu saava organisatsiooni sünonüüm, sealhulgas e-toetuse keskkonnas, on kaasatud organisatsioon. Meetme tulemusnäitajas „integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ mõistetakse vastavalt näitajate metoodikale kasu saanud organisatsioonide all nii neid organisatsioone, kellel tekivad rakendamise käigus kulud (partnerid), kui ka neid kellel ei teki kulusid (muud kasu saavad organisatsioonid). 4 Eelnõu punktidega 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõige 7 ja § 15 lõike 1 punkt 3. Regulatsioonid lisatakse kehtivatest kohustustest selgema ülevaate andmiseks toetuse saaja kohustuste paragrahvi § 27 lõike 2 punkti 71 ja § 27 lõike 2 punkti 10. Eelnõu punktiga 34 täpsustatakse § 15 lõike 1 punkt 12 nõuet taristuinvesteeringu kliimakindluse hindamisele. Enamuse projektide keerukuse tase on selline, et taotlejad suudavad ise hinnata taristuinvesteeringute kliimakindlust ning esitatud dokumendid kontrollitakse rakendusüksuse poolt üle. Ei ole otstarbekas seada taotlejale ülemäära bürokraatlikke nõudeid. Kuid vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul lisatakse taotlusele kliimakindluse tagamise hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus. Ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus tähendab seda, et taotluses on oma sektsioon, millele vastates selgub vajadus kliimamõjude hindamise ja kliimakindluse hinnangu järele. Eelnõu punktidega 35 ja 37 täiendatakse § 15 lõiget 1 punktiga 15 ning sama paragrahvi lõigetega 5 ja 6, millega lisatakse kohustus esitada taotlusega maakondliku arendusorganisatsiooni ning regionaalse arenguleppe nõukogu kinnituskiri, mis on vajalik esimesel juhul taotluse vastavuskontrolliks ning teisel juhul taotluste hindamiseks vastavalt hindamismetoodikale. Seega Lõuna-Eesti või Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu kinnituskiri on vajalik vaid juhul, kui taotluse hindamisel soovitakse sellele taotlusele täiendavaid boonuspunkte hindamisel. MARO kinnituskiri maakonna arengustrateegiat puudutavates punktides on kohustuslik kõigi taotluste puhul ning ilma selleta ei ole võimalik taotlust nõuetele vastavaks tunnistada. Nendeks kinnitusteks on: 1) MARO poolt välja antud kinnituskiri maakonna arengustrateegia tegevuskava ühe tegevussuuna kohta vaid ühele projektile, millega kinnitatakse, et projekti tegevus on kajastatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ühe konkreetse tegevussuuna all, et tegemist on maakonnale strateegiliselt olulise projektiga, mille rahastusallikaks on maakonna arengustrateegia tegevuskavas kavandatud PEEK meede, et projekti tegevuse mõjupiirkond ja sihtrühm ei ole väiksemad kui ühe maakonna ulatus ja selle projekti eesmärk vastab meetme eesmärgile; 2) Lõuna-Eesti või Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu kinnitab kinnituskirjaga, et esitatud projekt vastab regionaalse arenguleppe tegevuskavale. Eelnõu punktiga 36 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõiked 2 ja 3, kuna juhenditele viitamine õigusaktis ei ole korrektne. Taotlejal on võimalus ja õigus kasutada rakendusüksuse veebilehel olevaid juhendeid. Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna § 15 lõike 1 punkti 12 sõnastust on täpsustatud viitega ühendmääruse lisa 3 B osale. Eelnõu punktiga 38 täiendatakse § 16 lõigetega 5 ja 6, millega reguleeritakse olukorda, kus esimeses ja teises taotlusvoorus kasutusele võtmata vahendid, vabanevad vahendid ja täiendavad vahendid liidetakse ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilise reservnimekirja alusel. Reservnimekirja all mõistetakse projektide pingerida, mis on koostatud teise taotlusvooru hindamiskomisjonide poolt antud koondhinnete alusel. Projektide puhul, mida viiakse ellu ning seega ka hinnatakse mitme NUTS3 piirkonna komisjoni poolt, on täpsustatud, et reservnimekirja koostamisel võetakse nende projektide puhul aluseks piirkondades antud hinnete aritmeetiline keskmine. Reservnimekirja lisatakse kõik teises taotlusvoorus positiivse koondhinde saanud taotlused, mille rahastamiseks taotlusvoorus vahendeid ei piisa. See võimaldab ilma täiendava ajakuluta valida rahastamiseks täiendavaid projekte ning aitab sellega kaasa meetme eelarve täielikule ärakasutamisele perioodi lõpuks. Eelnõu punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks § 17, kuna teise vooru projektidele ei kehtestata lausalist eelnõustamise kohustust. Kui taotleja soovib, siis on tal võimalik saada nõustamist rakendusüksuses. 5 Eelnõu punktidega 40 ja 41 täpsustatakse § 18 lõike 4 regulatsiooni sõnastust, mille alusel saab maakonna arengustrateegia tegevuskava tegevussuuna kohta taotlusvoorus esitada vaid ühe taotluse MARO poolt väljastatud kirjaliku kinnituskirja alusel ning vastavalt juurde lisatud § 19 lõikele 21, kahe või enama taotluse esitamisel maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna tegevustele, loetakse kõik sama tegevussuuna taotlused mittevastavaks. Taotluste vastavaks tunnistamisel lähtub RTK MARO kinnituskirjast, millest peab selgelt tulenema taotluse seos tegevuskava konkreetse tegevussuunaga. Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe tegevuskava alusel esitatud projektide tegevuste arvule piirangut ei seata. Eelnõu punktiga 42 täiendatakse § 20 lõikeid 1–2, millega muudetakse hindamiskomisjonide tööd tõhusamaks andes rakendusüksusele õiguse kaasata projektide valimiseks abiks ekspertide kogud. Muudetakse ka hindamiskomisjonide koosseisudele esitatavaid nõudeid, võttes arvesse esimese taotlusvooru kogemust ning MAROdelt saadud tagasisidet. Edaspidi peab Lääne-Eesti, Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti hindamiskomisjoni kuuluma igast MAROst üks esindaja ning kokku vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget. Kirde-Eesti hindamiskomisjoni peab kuuluma üks MARO esindaja ning vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget. Eelnõu punktiga 43 muudetakse lihtsamaks § 20 lõike 3 tunnustatud ettevõtja definitsiooni. Eemaldatakse nõue 2021. aasta käibele. Eelnõu punktiga 44 lisatakse § 20 lõige 41, millega sätestatakse rakendusüksuse kohustus kaasata eksperdid taotluse menetlusse ja ekspertide roll menetluses. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse kohta esitab vähemalt üks ekspert hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangu koos enda hinnetega valikukriteeriumite lõikes. Komisjoni liikmetel on õigus oma hinnangutele. Kui ekspertide põhjendused ja hinded komisjoni liikmetele sobivad, saab komisjon neid arvestada. Kui hindamiskomisjoni hinne ja hinnang kujuneb eksperdi omast erinevaks, siis tuleb lisaks hinnetele muuta ka hindamismetoodikale tuginevat sõnalist hinnangut. Pädevate ja nõuetekohaste ekspertide leidmise ja nendega lepingute sõlmimise eest vastutab rakendusüksus. Eelnõu punktidega 45 ja 46 täiendatakse § 20 lõike 5 esimest lauset ja punkti 3, millega sätestatakse lisaks hindamiskomisjoni liikmetele ka ekspertidele konfidentsiaalsuse nõue. Eelnõu punktiga 47 täiendatakse § 21 lõike 1 punkti 1 seirekomisjoni poolt 14.06.2024 kinnitatud esimese valikukriteeriumi sõnastust ja lisatakse mõju hindamise vajadus ka ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) erieesmärgi saavutamisele. Projekti mõju hinnatakse maakonna arengustrateegia ja rakenduskava erieesmärgi ning meetme eesmärkide saavutamisele. Eelnõu punktiga 48 täiendatakse § 21 lõike 1 punkti 2 sõnastust. Valikukriteeriumi „projekti põhjendatus“ all hinnatakse muuhulgas, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust. Kui sealhulgas võetakse projektis uuesti kasutusele kasutusest välja jäänud hooned riigi teenuste väljaviimise järgselt ning kui selle hoone baasil luuakse sihtrühma vajadustest lähtuvad terviklikult läbi mõeldud teenused, siis hinnatakse projekti kõrgemalt. Eelnõu punktiga 49 täpsustatakse § 21 lõike 3 sõnastust, et kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonna ühise projektina, peavad hindamise läbi viima projekti tegevuste NUTS 3 piirkondade kõik hindamiskomisjonid ja samas ka kõik hindamiskomisjonid peavad hindama projekti kui tervikut, mitte oma piirkonda jäävat projekti osa. On eemaldatud regulatsioonist kohustus rakendusüksusele korraldada nende 6 hindamiskomisjonide töö üheaegselt, kuna selleks puudub vajadus ja kõik hindamiskomisjonid kohustuvad hindama projekti tervikuna. Hindamiskomisjonidele on toeks ekspertide hinnangud, mis katavad samuti projekti tervikuna ning aitavad esile tuua seoseid teise NUTS piirkonna maakonna arengustrateegiate, arengu kitsaskohtade jm kohaspetsiifiliste osadega. Eelnõu punktiga 50 täiendatakse § 21 lõiget 6 teise lausega, mis reguleerib olukorda, et kui mitme maakonna ühisprojektis, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades ja projekte hinnatakse erinevates NUTS 3 hindamiskomisjonides, kui esimese ja teise valikukriteeriumi hinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam ühes NUTS 3 piirkonnas, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb. Eelnõu punktidega 51–53 muudetakse § 21 lõike 7 sõnastust ja erinevad boonuspunktide andmise alused paigutatakse erinevatesse lõigetesse. Projektide koondhindele boonuspunktide lisamise järgselt võib taotluse lõplik hinne olla kõrgem kui 4,0. Lõikes 7 sätestatakse juht, kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ühise integreeritud koostööprojektina, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti. Lisatud lõige 71 sätestab juhu, kui projekti elluviimiseks kaasatakse erasektori rahaline panus, mis moodustab vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse boonusena 0,5 hindepunkti, ja kui erasektor panustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse boonusena 0,8 hindepunkti. Lisatud lõige 72 sätestab juhu, kui projekt viiakse ellu arenguleppe piirkonna tegevuskava tegevusena, antakse boonusena 0,5 hindepunkti. Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõike 7 kuni 72 alusel saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 pingeritta. Lisatud boonuspunktide tulemusel võib koondhinne olla kõrgem, kui 4. Õigusselguse huvides on § 21 lõikele 8 lisatud täpsustus, et erinevates NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonides samale projektile antud boonuspunkte ei summeerita. Boonuspunktide andmise aluseks on faktilised asjaolud, mis välistavad olukorra, et üks komisjon lisab taotlusele boonuspunktid, aga teised mitte. Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates NUTS 3 piirkondades, antakse sellele positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis NUTS 3 piirkondades. Eelnõu punktidega 54–55 täpsustatakse § 26 lõike 2 punkti 1 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks punkt 6. Täpsustatakse juhtu, et kui toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldavas projektis § 5 lõikes 6 nimetatud ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul (18 kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates), tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks. Eelnõu punktidega 56 ja 57 täiendatakse § 27 lõiget 2 punktidega 71 ja 9, millega lisatakse toetuse saaja kohustuseks tagada mitterahalist toetust saanud ettevõtjate andmete olemasolu toetuse haldamise keskkonna sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva kuu 15. kuupäevaks ja hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus. HMS kohaselt, kui tähtpäev langeb nädalavahetusele, loetakse tähtajaks järgmine tööpäev. Eelnõu punktiga 58 täiendatakse § 28 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse rakendusüksuse kohustus moodustada hindamiskomisjonid ning korraldada ekspertide kaasamise taotluste menetlusse vastavalt §-le 20 ning korraldada ja juhendada nende tööd. 7 Eelnõu punktiga 60 täiendatakse § 31 lõikeid 1 ja 2, millega sätestatakse täiendav võimalus ettemaksu võimaldamiseks taotlejale vastavalt ühendmääruses sätestatud tingimustel, et ettemakse võib teha kuni 40% ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30 lõike 3 kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Elluviija peab esitama ettemakse kasutamist tõendavad dokumendid ning nende mitteesitamise korral peab ta toetuse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel. § 2. Määruse rakendamine Määruse muudatused rakendatakse üldises korras. 3. Määruse mõjud Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel. Eelnõu määrusena jõustumine aitab kaasa rakenduskava poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ saavutamisse. Majanduslikku, sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale määruse muudatusega ei kaasne. Muudatustega kaasneb teatud piires positiivne mõju regionaalarengule, mis loob soodsamad tingimused piirkonna konkurentsivõime suurenemisele. Muudatusega ei kaasne taotleja halduskoormuse tõusu ega kasva rakendusüksuse töökoormus. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvele. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus ja MAROd. Määruse muudatused saadetakse kooskõlastamisele Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, maakondlikele arendusorganisatsioonidele, ÜKP seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. 8  Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/198 Kliimaministeerium Regionaalministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks määruse „Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, Maaruse_eelnou_EN_PEEK_muudatus2.pdf 2. Määruse eelnõu seletuskiri, Maaruse_eelnou_seletuskiri_SK_PEEK_muudatus2.pdf Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, MAROd, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Euroopa Komisjon, perioodi 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Tea Caeiro Batista 5885 1479 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0251 - Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/835d460b-a5b6-4712-b246-e6e711b20e00 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/835d460b-a5b6-4712-b246-e6e711b20e00?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main