Kliimaministeerium Teie 31.01.2025 nr 1-4/25/511; KLIM/25-
[email protected] 0100/-1K
Meie 10.03.2025 nr 2-3/394
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
Olles tutvunud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga
(edaspidi eelnõu) kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.
1. Eelnõu § 1 p 4 kohta on seletuskirjas toodud, et taastamise eesmärk on võimaldada õnnetuse
või lagunemise tagajärjel taastada hävinud hoone detailplaneeringut koostamata. Palume
selguse huvides lisada seletuskirja, et juhul, kui hoone taastamise kohustus tuleneb
planeeringust, tuleb taastamisel sellest lähtuda.
2. Eelnõu § 1 p 9 muudab seaduse § 11 lg 2 ja sätestab ehitisele esitatavad nõuded. Teeme
ettepaneku täiendada § 11 lg 2 p 4 turvalisuse nõudega. Eelnõu seletuskirja lk 9 ja 10
kohaselt on ehituskultuuri Davosi kvaliteedisüsteemi funktsionaalsus (kriteerium 2) ja
mitmekesisus (kriteerium 5) olulisteks osiseks ruumi turvalisus. Samuti rõhutavad turvalisust
mitmed teised kriteeriumid. Turvaline ruum kujuneb teadlike ruumiotsuste juhtimisel
(kriteerium 1), on majanduslikult elujõuline (kriteerium 4), kontekstipõhine (kriteerium 6),
toetab positiivset kohatunnetust (kriteerium 7) ning pakub ehitatud keskkonna harmoonilise
lahenduse kaudu ilu, inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu (kriteerium 8). Arvestades
eeltoodut teeme ettepaneku turvalisus nõudena ka punktis 4 selgelt välja tuua.
3. Eelnõu § 1 p 33 kohta on selgituses toodud, et kehtima jääb põhimõte, et ehitis peab vastama
kõige detailsemale selle ehitise kohta kehtestatud planeeringule. Milline planeeringuliik on
konkreetsel juhul asjakohane, tuleb iga kord hinnata. Üldine reegel on, et ehitamise vastavust
tuleb hinnata liigilt kõige detailsemale olemasolevale planeeringule ja arvestada tuleb ka
planeeringute hierarhiat.
Selgitame, et maa-alal kehtivad tingimused ei tulene alati vaid detailsemast planeeringust,
vaid võivad tuleneda ka üldisemast kehtivast planeeringust. Samuti on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud PlanS muutmise seaduse eelnõuga kavas
kehtestada põhimõte, millele vastavalt olukorras, kui üldplaneering puudub või kui
maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta maakonnaplaneeringus
sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või
projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Arvestades eeltoodut palume asendada
eelmärgitud lõik seletuskirjas järgmise lõiguga „Kehtima jääb põhimõte, et ehitis peab
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
vastama kõige asjakohasemale maaalal kehtivale planeeringule. Milline planeeringuliik on
konkreetsete tingimuste osas konkreetsel juhul asjakohane, tuleb iga kord hinnata.“.
4. Eelnõu § 1 p 60 näeb ette, et paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 4–5 ja nähakse ette, et
kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee kaitsevööndi laius on tee välimisest
servast 15 meetrit, kui kaitsevöönd on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Samuti
nähakse ette, et kaitsevööndi laiust võib tee omanik põhjendatud juhul vähendada.
Selgitame, et ei üld- ega detailplaneeringu ülesandeks ei ole täna teede kaitsevööndi
määramine. Ka ei ole teede puhul tegemist ehitistega, mille ehitamiseks oleks üldse
detailplaneeringu koostamine nõutav. Üldjuhul määratakse detailplaneeringus vaid teed, mis
on vajalikud detailplaneeringu kohustusliku hoone või rajatise toimimiseks, mida
kergliiklusteed suure tõenäosusega ei ole. Seega teeme ettepaneku nimetatud regulatsioon
eelnõust välja jätta ja kaaluda § 71 lg-s 2 ja 3 analoogse regulatsiooni loomist, millele
vastavalt tuleneks ka kergliiklusteede kaitsevööndi ulatus seadusest.
5. Eelnõu § 1 p 80 näeb ette, et § 99 lg 1 sõnastuse, millele vastavalt on
projekteerimistingimused nõutavad EhS lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee rajamise
ja laiendamise ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht kinnistu
täpsusega määratud. Selgitame, et planeeringuga ei ole kohustuslik määrata tee asukohta
kinnistu täpsusega. Seega vajab säte ümbersõnastamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Külli Siim
[email protected]
2 (2)