Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

--- Tsiteerides surematut romaaniklassiku Jaan Rannapi kultusteost "Agu Sihvka annab aru": "Selleks, et kõik ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest..." Lugedes Merle Ringi koostatud "Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust", jääb esmalt silma, et kirjatüki autori kohaselt on seal neli põhilist probleemi: 1) elektrivaldkonna paralleelne tunnustamise süsteem, 2) välisriigi kutsete tunnustamine, 3) kraanad ja katlad, ja 4) elektriautode remont. Tunnistan, et ma ei tea midagi kateldest ja kraanadest ning seda ma antud kirjatükis ei kommenteeri. Etteruttavalt võib öelda, et selles dokumendis, mida nimetatakse VTK-ks (nimetame seda ka meie nii), on palju ühesuunalisi kordusi, näiteks see, et paralleelne sertifitseerimisüsteem on arusaamatu. Samas pole viidatud, kuidas sellise järelduseni on jõutud. Jääb mulje, et see paralleelsüsteem ametnikule lihtsalt ei meeldi ja kui ei meeldi, kustutame selle ära, kuidas see mõjutab inimesi, ametnikku ei huvita. VTK-s, lk 7, on rikutud hea viitamise tava, nimelt on viidatud Jessica Musta lõputööle "Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamise turu-uuring." Tavaliselt ei viidata esimese astme kõrghariduse töödele. Eesti Vabariigis on vaid üks teaduskraad, ja see on doktorikraad; seega madalama kraadi tehtud töödes pole teaduslikku põhjendust. Seetõttu pole Jessica Musta lõputöös toodud näited just teaduslik alus millegi tegemiseks. Aga alustame algusest. Dokumendis mainitud esimene suurem probleem on elektrivaldkonna paralleelne tunnustamise süsteem. Iseenesest ei ole paralleelne tunnustamine, Eesti Vabariigis uudne ega ainulaadne. Näiteks on Eestis olemas kaks asutust, kes annavad välja relvalubasid tsiviilisikutele. Üks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja teine on Kaitseliit (edaspidi KL). Selleks, et saada PPA-st relvaluba, peab olema EV kodanik ja tegema relvaeksami PPA-s, mille jaoks pead teadma RelvS. Et saada KL-ist relva, peab samuti olema kodanik, tegema eksami tuginedes samale RelvS-ile ja olema ka KL-i liige. Näiteks kui ma olen tavaline Eesti Vabariigi kodanik, töötan OÜ-s X ja olen KL-i liige, on mul võimalik soetada kaks Glock 17 relva, millest üks asub PPA registris ja teine KL-i registris. Kuna need registrid pole ühendatud, siis tegelikult pole kummalgi ametkonnal teadmist, millised relvad mul tegelikult käes on. Iseenesest pole see probleem, sest relvaseaduses on öeldud, kui palju mul tohib olla relvi ja kui neid on rohkem kui üks, mida ma pean sellisel juhul tegema. Mina ise jälgin seadust ja huvitava isikuna olen teadlik. Selline süsteem pole seni tekitanud erilisi suuri arutelusid, et kumb relvaluba on õigem. Samuti pole tekitanud duaalsus suurimaid probleeme, sest enamus, kes on relvadega ringi käinud ja midagi korda saatnud, on saanud need PPA-st, mitte KL-ist. Kuid vaatamata sellele pole kellegi olnud soovi viia käsitulirelvad ühtse registri alla. VTK-s on väidetud järgmist: /Paralleelne tunnistuste süsteem on aga praktikas tekitanud palju probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse, millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse omanikul." Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et näiteks kui isikule on väljastatud B pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab. Samuti on vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud./ Minu tagasihoidlik küsimus on, kust on võetud arusaam, et praktikas on tekitanud palju probleeme. Õigemini, kui juba mainida sõna "praktikas", siis oma olemuses tähendab see sõna seda, et kuskil peab olema mingi probleem tõstatunud, näiteks kahjuhüvitiste väljamaksete suurenemine, järelvalveasutustele tehtud suurem hulk kaebusi 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga ning see peaks kasvama aastast aastasse. Näiteks, kui me statistiliselt võtame alguseks aasta 2009 ja liigume aastasse 2024, siis peaks 15 aastaga olema kaebuste kõver tõusujoones. Mingit viidet uurimuslikele statistikale või graafikule ma kahjuks kirjatükis ei näe. On tunne, et ametnik on kirjutanud selle probleemi sinna, sest ta arvab nii; kas see ka reaalsuses nii on, pole oluline. Kui me tahame midagi väita ja seda veel, et see on "praktikas" nii, siis tuleb esitada ka tõendid. VTK- s ei ole teadmine, millistele praktilistele faktidele ametnik tugineb. Seega on ütlused paljasõnalised ja tuleb lugeda vääraks. Kui me võtame lahti Majandus- ja taristuministri määruse nr 88: "Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded", siis seal § 8 ütleb, mida tohib teha A pädevuse, B pädevuse, B1 pädevuse ja C pädevuse alusel. Lugedes määruse 88 § 8 lg 2, on A klassi omaval isikul lubatud teha kõiki töid, mis elektrialal ette tuleb, olenemata pinge klassist. Antud määruse lg 3-s on öeldud, et B pädevusega isik saab teha kõiki samu tegevusi, mis on lubatud teha A pädevusega isikul, aga madalpingel. Kuna pingeklasse on kaks: madal- ja kõrgepinge, siis sisuliselt on kaetud § 8 lg 2 ja lg 3 ka kogu lubatavate tööde ulatus. Kuid millegi pärast on määrust andes ette nähtud madalpinges osas kaks erisust: lg 5 ja lg 6, kus on öeldud, mida saab teha B1 ja C pädevusega. Jääb selgusetuks, millest täpselt ametnik aru ei saa, sest määrus nr 88 lg 2 ja lg 3 ütlevad, mida võib teha A ja B pädevusega, see on väga selgelt kirjas. Nendes kahes pädevuses võib teha töid A pädevuse puhul kogu valdkonna ulatuses, nii kõrgepinges kui madalpinges, ja B puhul teha kõiki töid, aga pingeala ulatuses. Olenemata, milliseks ametniku poolt lubatud uus süsteem ka ei kujuneks, katab see kaks pädevust ära kogu spektri. Arvestades, et kadude valemis vool suureneb eksponentsiaalselt, on elektriala ülekanded jagunenud madal- ja kõrgepingeks. Ehk siis ka uus tulev süsteem võtab arvesse just seda määratlust. Tegelikult ei saa lihtsamaks kui A ja B pädevuse olemasolu süsteemi teha. Me võime arutada, kas B1 ja C on üldse vajalikud, sest kaks esimest katavad kogu spektri, ja kas pole mõtet neid ära kaotada kui ühte seaduses eksisteerivat rudimenti. Kuid kui on plaanis teha kutsetasemeid rohkem kui kaks, läheb loodav süsteem oluliselt keerulisemaks ja vähem arusaadavaks. Mis peab selleks tegema, et saada neid pädevusi? Määruse nr 88 § 9 on kirjas selgelt, mida peab selleks tegema, et saada A, B, B1 või C pädevus. Norm on selgelt lahti kirjutatud ja adekvaatne. Selle süsteemi eelis on see, et näiteks § 9 lg 3 p 3 annab isikule minimaalsete võimalustega kuskilt alustada, ehk saada B1 pädevuse, mis võimaldab näiteks kehva majandusliku taustaga isikul (neiu või noormees) minna tööle, teenida raha ja areneda. Tööle minekuks peab sul olema vähemalt kutseharidus. Ehk siis, kui sa suundud pärast põhikooli kutsekooli ja saad kutsehariduse, on võimalik hakata tööle. Sama §-i lg 2 p 8 ütleb, et kui isikul on B1 ja keskharidus, saab ta omandada B pädevuse, tehes eksami. Ehk siis, kui isikul, tehes tööd ja teenides raha, tekib soov end täiendada, ja ta sooritab keskhariduse eksami, on tal võimalus saada B pädevus. Siit tulenevalt saab ta parema töö ja rohkem raha ning sama § lg 1 p 3 ütleb, et kui on keskharidus ja B pädevus ning 2 aastat korralikult tööd tehtud, on võimalik areneda A pädevuseni. Miks võtta inimeselt ära selline võimalus, miks suunata kõiki raamidesse, kui me räägime elukestvast õppest? Samas kui isik tahab vahetada elukutset, siis on see oluliselt kergem, kui hakata seda tegema, käies täismahus koolis. Samuti ei pea igaüks A pädevuse saamiseks omandama kõrgharidust. Eesmärk ei ole kõiki kõrgelt harida, vaid teha nii, et riik oleks vähem koormatud ning kõigil oleks võimalik saavutada soovitud maksimum oma võimete kohaselt. VTK-s, lk 10, on kirjas ametniku õhku visatud paljasõnaline väide, nimelt: "Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud A pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab." Tulenevalt määrusest nr 88 § 8 lg 2, siis see pädevustunnistus vastab kõige kõrgemale kutsekvalifikatsioonile, ehk siis seda pädevust omav isik võib teha Eesti Vabariigis tööd terves elektritööde haldusalas. Tänasel hetkel pole oluline, kas see meistrimees on kunagi teinud eksami filosoofias. Lugedes sama VTK-d, jääb mulje, et ametniku sooviks on, et sellel ajal, kui meistrimees posti otsas mutreid keerab, oskaks ta ka vestelda Kanti imperatiividest. VTK-s toodud väide: "HTM-i poolt 2023. aastal tellitud uuring 'Kutsesüsteemi rakendumise analüüs' annab ülevaate kutsesüsteemi hetkeseisust, selle sihtrühmade vajadustest ja kitsaskohtadest ning võrdleb kutsesüsteemi teiste riikide oskuste hindamise ja tunnustamise praktikatega, et toetada kavandatava reformi läbiviimist." See dokument, millele on viidatud VTK-s, asub internetis [link]. Selles dokumendis on lk 23 tehtud ilus joonis, kuidas kutsesüsteemid rakenduvad, ehk siis, kui lugeda majandusministeeriumi määruse 88 §-e 8 ja 9 ning vaadata antud joonist, saab selgeks, mida katab A pädevus, mida B ja B1 pädevus ning mida C pädevus. Ametniku väide, et kõik on keeruline, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Samas, nagu juba enne kirjutasin, on neid kutsetasemeid seal joonisel 8. Ehk siis, kuidas saab kaheksa fraktsiooniline süsteem olla kergem kui sisuliselt kahe fraktsiooniline pädevussüsteem? Tegelikult on maailmas kasutusel ka näiteks dualistlik mõõtesüsteem, milles kirjutatakse teadustöid. Maailma suurima majandusega riik, USA, ei kasuta teadustöödes meetersüsteemi. Jällegi, kui on vaja, osatakse jalad ja jardid meetersüsteemi teisendada. Jah, tulevad komadega arvud ja võib-olla ei ole kirjatükis või tabelis eriti kaunid, kuid kõik saavad aru. Küsite, miks? Sest osatakse mõelda ja teisendada. Siinkohal on näha, et ametnikud tahavad teha oma elu lihtsamaks, mitte aga ei mõtle inimeste toimetuleku peale. Ametnik ei taha vaevata pead, kust ta midagi vaatama peaks, uurima või mõtlema; tahaks kõike kiiresti leida. On üks tabel, üks joonis, ametnik mõõdab ja kui see vastab šabloonile, on kõik korras. Minu meelest on alternatiivide olemasolu ju ainult positiivne. Mida arenenum on riik, seda keerulisemad on tema süsteemid, see lihtsalt on nii. Kui me loeme seadust, mida tuleb ühel või teisel juhul teha, siis seaduse tõlgendamiseks on neli erinevat moodust: grammatiline, ajalooline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Me millegi pärast kasutame ainult grammatilisest, mis on küll loogiline ja statistiliselt enamkasutatav, kuid samas võiksime kasutada ka teleoloogilist ehk eesmärgipärast ning ajaloolist, et selgitada, kuhu me oleme millegiga välja jõudnud. Seega küsimus ei ole süsteemide keerukuses, vaid ametniku viitsimatuses tõlgendada. VTK-s, lk 10 ja 11, on väga kummaline lausete kogum: /Positiivse mõjuna saab välja tuua, et kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tulud kasvavad, kuna märgatavalt suureneb kutsetunnistuste taotlejate arv. Muudatused mõjutaksid vähemal või suuremal määral otseselt suurusjärgus 2900 elektrivaldkonnas pädevustunnistusega töötavat füüsilist isikut." Küsimus, kuidas saab MTÜ-de käibe suurenemine olla kasulik majandusele? MTÜ on mittetulundusühing, mis on loodud millegi haldamiseks, mitte tuluteenimiseks. Pigem on siin näha suurt muret, et 2900 isikut peavad hakkama kutset ümber tegema ja ei saa võib-olla mingi aeg üldse töötada. See on ettevõtluses saamata jäänud tulu. Kui tulu jääb saamata, siis millise raha eest peab see isik taotlema uuesti tunnistust ja miks? Kas selle pärast, et ühel ametnikul kuskil ministeeriumis tekkis kapriis, et "Brüsselis, meie uhke uue kodumaa pealinnas, käivad asjad nii ja mind saadeti sinna koolitusele, ja ma teile talupoegadele näitan, kuidas tuleb elada." Kodanikel tekib õigustatud küsimus, kust võtab see vaene isik raha riigikoormiste tasumiseks. Ametnik aga näeb inimeste jooksutamises ja maksude määramises majanduse elavdamist. Ja negatiivse mõju kirjeldus: /Samas negatiivse mõjuna saab välja tuua paljudele kutsetunnistuste taotlejatele, kellel on käesolevaga pädevustunnistus, kaasnevad täiendavad kulud, sest kutsetunnistuse taotlemise tasu (100-350 eurot) on kõrgem kui pädevustunnistuse (100-240 eurot) korral. Negatiivne majanduslik mõju võib teatud juhtudel kanduda elektrivaldkonna sektori ettevõtjatele, kui nad otsustavad ise tasuda kompetentsete isikute tunnistustega seonduvaid kulusid. Teisalt pädevustunnistuste väljastajate (2 ettevõtet) tulud vähenevad ning neile toob muudatus kaasa negatiivse majandusmõju./ Mulle meeldib see lihtsustatud ametniku vaade negatiivsele mõjule. Oih, et negatiivne on see, et kutsetunnistus on kallis? Ma saan aru, et riigiametniku tagumikutunnid superministeeriumis ei maksa midagi ja palk tuleb kontole niikuinii, kuid siinkohal ei saa arvutada vaid ca 100 eurost +/- vahet; vaid tuleb korrutada elektriku töötundade arv ja ümberõppele kuluv aeg ning see võib tegelikult ulatuda kümnetesse miljonitesse. Ma ei saa aru, miks peavad ettevõtjad ametniku kapriise kinni maksma, sest ametnikul lihtsalt tuli selline tuju. Negatiivse mõjuna on veel välja toodud ka see, et ettevõtted kannavad kahju, kui ise vahe kinni maksavad. Aga inimese peale, kes toimiva süsteemi valguses peab hakkama ümber tegema oma toimivaid asju, sest ametnikupreili lihtsalt ei suuda kuskil midagi üles leida ja siis lihtsakoeliselt seletades kirjutab, et kui tema aru ei saa, siis selle inimese peale ei mõtle keegi. Negatiivne majandusmõju kahele pädevusi andvale ettevõttele. Eestis annab pädevustunnistusi välja kaks ettevõtet. Tegelikult peaks ametnik olema uurinud, kas need ettevõtted tahavad anda pädevustunnistusi välja ja kas see on neile majanduslikult mõttekas. Ega siis pädevustunnistuse väljaandmine ei tähenda seda, et panen printeri sooja ja hakkan trükkima; see on omamoodi kulukas ettevõtmine: leida inimesed, kes koolitavad, leida inimesed, kes eksamineerivad, leida ruumid jne. Samas, kui võimalik ja see tasub ennast ära, on alternatiivide olemasolu alati hea. Meil ei ole vaja hoolekande riiki, kus riik, hea haldja ristiemana, tuleb, paitab pead ja otsustab meie eest, kuidas me elama peame. PS § 19 lg 1 ütleb, et igalühel on õigus vabale eneseteostusele. On selge, et see peab arvestama ka teiste inimestega, mis on öeldud lg 2; samas näeme, et me ei saa elektrialal tegutseda omasoodu, vaid seal on teatud reeglistik, kuid see on piisavalt lai ja paindlik, et igaüks saaks teostada oma vabat tahet. Ehk siis, lugedes hoolikalt seadust, määrust ja nüüd koostatud VTK dokumenti, on dokumendis esitatud väited keerulise paralleelsüsteemi kohta ebausutavad. Pigem on tegemist millegi pärast väga jäiga sooviga minna üle ühele süsteemile ja nagu juba eelpool mainitud, pole see inimeste, vaid keelde ja käske jagavate ametnike huvides. Probleem välisriigi tunnistuste aksepteerimisega: /seada elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtajaline piirang, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis aastat ja tasemetel 6-8 seitse aastat./ See idee on veidi kummastav, kuna probleem peitub sama dokumendi lk 5 punktis 3.2 on öeldud, et Soomes väljastatud kvalifikatsioonil pole tähtaega. Ma väga hästi ei kujuta ette, kuidas hakkavad välismaalased tõestama iga viie aasta järel oma pädevust vastavalt Eesti kutsestandartitele, neid, kellel on tähtajatu pädevus. Esiteks, kes hakkab seda korraldama, mis keeles, kes koostab selle täiendõppe kava ja kas on suur soomlastest elektrikute tung teha EV territooriumil tööd? Kui seda kõike peaks tegema kutsekoda, siis rahastaksid seda eraettevõtted, mis oleks nende kasuks. Arvestades tänast riigi rahalist seisu, siis vaevalt, et riik selle enda peale võtab. VTK, lk 14, on kirjas: /Levinud on praktika, kus autode tootjad jagavad remondi- ja hooldustööde informatsiooni tasuta nimetatud sõidukite maaletoojatele ja edasimüüjatele ning tasu eest teistele sõidukite remondi- ja hooldusteenust pakkuvatele ettevõtetele. Mis aga tekitab olukorra, kus suure osani autoremonditöökodadest see info ei jõua ning kuna seadus ei sätesta samuti nõudeid, on suur hulk hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijaid, kellel puuduvad vastavad teadmised nõuetekohase teenuse pakkumiseks./ Ma väga hästi ei kujuta ette, kuidas seadusemuudatus olukorda parandaks. Ainuüksi informatsioon, kuidas parandada, ei taga veel head ja ohutut töökvaliteeti; on vaja ka koolitust. Koolitus on alati tasuline ja loomulikult on tasu kõrge, sest kui juba praegu tehakse nii, siis miks ei peaks seda edaspidi muutma? Väikestel remonditöökodadel ei jätku raha, et osta koolitusi. Seega autoremonditöökojad lõpetavad tegevuse; inimesed peavad ostma kalleid elektriautosid ja maksma palju raha esindustes, et neid hooldada. Peale tööpuuduse tekitab see ka vastumeelsust elektriautodele üleminekus jne. Kuigi ma lubasin, et ma kateldest ja kraanadest ei kirjuta, jäi mulle silma väide, millele tahaks täpsemat seletust. VTK, lk 8: /Samas näitab järelevalvemenetluste statistika, et vaatamata igal aastal läbiviidud menetlustele ja teadlikkuse tõstmise üritustele, ei lähe asjad märgatavalt paremaks. Pigem on näha trendi, et elektri- kui ka kraanade ja katelde valdkonnas, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, ei suudeta tagada kõrgel tasemel ohutust ilma olemasolevat õigust muutmata või uusi nõudeid kehtestamata./ Kui oleks võimalik, tahaks näha seda statistikat, kui palju näiteks viimase 10 aasta jooksul on järelevalvemenetlusi ja millega need lõppesid: väärteoga, ettekirjutustega või millegi muuga. Ehk siis oma sõnade kinnituseks oleks võinud ehk teha ka mõne graafiku. Või on lause veenvalt konstrueeritud, aga samas sisutühi ja paljasõnaline. Jääb mulje, et Brüsselist on saadetud direktiiv, mille siis rõõmsameelne Erkki Keldo on välja printinud, koosolekul ametnikele ette lugenud ja öelnud, kirjutage midagi, Brüssel tahab näha tegusid. Nii ametnikud kirjutavad, täites käsku, kas see on seda vaja või mitte, küll minister teab, tema on tark. Varasemalt on mõjuanalüüsis esitatud väide, et on oodata, et pädevusega isikute liikumine toimub kutse- ja ülikoolidesse vajaliku kutse saamiseks. Mitte keegi, kellega oleme antud teemal suhelnud, ei plaani vanas eas kooli minna, vaid LÕPETAVAD TEGEVUSE ja lähevad töötukassa arvele. See on reaalsus. Ehk on veel võimalus kasutada MTR-is „tankiste“, kuid see pole ju see, mida me taotleme. Keegi ei vaidle selle üle, et muudatusi pole vaja, kuid neid tehes tuleb arvestada ka inimestega. Ehk siis, kui tahetakse teha kutseõppesüsteem, on see täiesti aksepteeritav, kui riik näeb, et sellest tõuseb ka kasu. Kuid mis ei ole aktsepteeritav, on see, et kaotatakse ära paralleelsed süsteemid puhtalt sellepärast, et ametnikud ei viitsi tegeleda, kuna nad ei saa aru. Tänasel hetkel ei lähe pädevustunnistuse ja kutsetunnistuse süsteem üksteisega vastuollu. MKM-ist tulnud kirjutise sisuline argument oli, et kirjutajal oli seda raske jälgida. Küsimus ei ole ametniku mugavuses, vaid inimeste hakkamasaamises tänases olukorras, kus maksud tõusevad tohutu kiirusel, majanduskasv on sisuliselt pidurdunud ja eksport on langustrendis. Selleks, et inimesed saaksid paremini hakkama, tuleb ja peab looma neile erinevaid alternatiive. Mõistlik on lasta kogenutel ja kohati ka ülikogenutel töötada oma erialal elu lõpuni. Mõned neist on oma pädevust, mida Eestis peab lausa eksami näol taastõendama, tõendanud väga palju kordi ning nüüd, uue seaduse jõustumisega, tunnistatakse nad päevapealt ebapädevateks. Asju ei saa teha üleöö õhinapõhiselt, sest eesti keeles tähendab õhinapõhisus sageli ettekavamatust, kus paljud asjad pole läbi mõeldud ja loodetakse õnnele või juhusele. Inglise keeles nimetatakse seda "fools hope" ehk "lolli lootuseks". Vana kindral von Moltke ütles 1866. aastal: „Õnn saab enamasti lõpuks osaks vaid hoolsatele.“ Läbimõeldus ja kõikide ühiskonna tasandite kaasatus tagavad meile parima arengu perspektiivis. Pädevustunnistuse saanul on Eestis tugev maine, mida on aastakümneid juurutatud. Eelpool toodud väidetele tuginedes soovitame tungivalt jätta alles paralleelne pädevuste süsteem. Varasemalt kõlanud argumendid pole argumenteeritud töötava süsteemi lõhkumiseks. Haridus- ja Teadusministeerium Kliimaministeerium Siseministeerium 03.02.2025 nr 2-1/412-1 Rahandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisa: seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Arvamuse avaldamiseks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Päästeamet Tallinna Transpordiamet Sihtasutus Kutsekoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Eesti Elektroenergeetika Selts Autoettevõtete Liit Eesti Autoinseneride Liit Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit Eesti Masinatööstuse Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 E-Katedraal Koolituskeskus OÜ A1koolitus.ee OÜ Oskuskoolitus OÜ Juunika Koolitus OÜ TK Täienduskeskus OÜ Gaasikasutuskoolituse OÜ Inspecta Estonia OÜ MHV Elektrikontroll OÜ Teadmiseks: Riigikogu, Riigikantselei Merike Ring [email protected] 2 (2)  Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüs III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Olemasolev olukord Käesolev väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) keskendub seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) personali kompetentsusega seotud küsimuste lahendamisele. SeOS-i kohaselt peab kompetentne isik tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid, oskama identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadme, selle kasutamise või seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi protseduure. Kui õigusakt näeb ette kompetentsuse tõendamise, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse (edaspidi KutS) tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Seadmete valdkonda kuuluvad erinevad seadmed, sh elektriseadmed, gaasiseadmed, surveseadmed, masinad jne. SeOS-iga kehtestatakse kompetentsuse nõuded auditi kohustusega seadmetega kokkupuutuvate isikute suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd või auditit tegev isik. Viimaste aastate jooksul on seadme ohutuse valdkonnas tõstatunud neli suuremat murekohta: 1.1 Elektrivaldkonnas on paralleelne tunnistuste süsteem, kus kompetentsus tõendatakse nii pädevus- kui ka kutsetunnistusega. Paralleelne tunnistuste süsteem on aga praktikas tekitanud palju probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse, millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse omanikul. Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud B pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab. Samuti on vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud. Elektrivaldkonna pädevustunnistuste (A, B, B1 ja C) saamiseks on 16 eeldust, lisaks 2 auditi pädevust, ühtne tasemete süsteem aga puudub. Lisaks on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides kasutusel kutsetunnistused. Sellest tulenevalt teeks üleminek elektrivaldkonnas pädevus- ja kutsetunnistuste süsteemilt kutsetunnistustele tööjõuturul liikumise Euroopa Liidu piires lihtsamaks. Erandiks on Põhjamaad, kus elektrivaldkonnas on kasutusel pädevustunnistuste süsteem. Naaberriikide, Soome ja Rootsi, pädevustunnistuste süsteem aga ei tähenda seda, et kehtiva riigisisese õiguse kohaselt Eestis pädevustunnistuse omandanud isik saab selle tunnistuse alusel probleemideta seal tööle asuda. 1.2 Punkti 1.1 jätku probleemina saab elektrivaldkonnas esile tuua välisriigi kutsete tunnustamise. Elektrivaldkonnas on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtub pädev asutus tunnistuse kehtivusaja seadmisel tähtajast, mille on seadnud tunnistuse väljastanud riigi pädev asutus. See aga tekitab elektrivaldkonnas ebavõrdse olukorra ja annab teatud juhtudel eelise välisriigi kutse omanikule. 1 Kui Eestis väljastatakse elektrivaldkonnas pädevus- ja kutsetunnistusi viieks või seitsmeks aastaks, siis Soomes väljastatakse tunnistusi tähtajatuna. Kui Soome tunnistusega elektrik soovib Eestis elektritöid teostada, ei pea ta oma tunnistust taastõendama, küll aga peab seda tegema Eestis väljastatud tunnistusega isik iga viie või seitsme aasta tagant. Taastõendamine eeldab ka erialase koolituse läbimist. Seega on elektrivaldkonna turul olukord, kus Eestis väljastatud tunnistusega isikud peavad end koolitama ja täiendama, samal ajal välisriigi kutsetunnistusega isik aga mitte. 1.3 Seadmete valdkonnas, va elektrivaldkond, kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud (auditikohustusega seadmed), võib isik oma kompetentsust tõendada kutse- või pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Kui kutse- ja pädevustunnistuste väljastajatele on SeOS-is ja KutSis ettenähtud konkreetsed nõuded, siis muu õigusakti kohast tõendit saab väljastada ilma konkreetsete sisuliste nõueteta. Lähtuda tuleb üldistest nõuetest, mis tulenevad täiskasvanute koolituse seadusest (edaspidi TäKS). Nii ongi kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, valdkonnas, kus ei ole ei kutse- ega pädevustunnistuse väljastajaid ning vastavat kompetentsust tõendatakse muu õigusakti kohase tõendiga. Järelevalve käigus on aga selgunud, et muu õigusakti kohase tunnistusega isikute kompetentsuses on küsitavusi ning seda tuleks täpsemalt reguleerida. Lisaks puudub ülevaade TäKS-i alusel tunnistuste väljastajatest ja isikutest, kellele tunnistus väljastatud on. 1.4 Rohepööre on jõudnud kõikidesse eluvaldkondadesse, sh ka sõidukite valdkonda. Üha rohkem võetakse kasutusele hübriid-, elektri- ja gaasiautosid. Kaugel ei ole ka tulevik, millal liikluses leiavad laialdasemat kasutust vesinikuautod, eriti pikemate vahemaade läbimiseks. 2025. aasta alguse seisuga on Eestis kasutusel ligi 70 000 sõidukit, mis kasutavad ühel või teisel viisil elektrit, gaasi või vesinikku. Hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode kütusesüsteemid on oma olemuselt ohtlikumad kui ainult bensiini või diislikütust tarbivad sõidukid. Ükski õigusakt täna mootorsõidukite remondi- ja hooldustöödele nõudeid ei kehtesta. MTÜ Autokutseõppe Liit väljastab küll erinevaid kutsetunnistusi transpordivaldkonnas, kuid need on vabatahtlikud. Hübriid- ja elektriautodesse paigaldatud akud on kõrgendatud pingega seadmed, seetõttu on nende autode ohutuks remondi- ja hooldustööde jaoks isikul vaja täiendavaid elektrialaseid teadmisi, ei piisa üksnes üldistest autotehnika teadmistest. Sarnaselt vajavad täiendavaid tehnilisi teadmisi gaasiautode remondi- ja hooldustööde tegijad, sest gaasiautode kütust hoitakse rõhu all olevates gaasiballoonides. Kütuseelemendiga vesinikuautod on tehniliselt võttes samuti elektrisõidukid, mis toodavad hapnikust ja vesinikust ise endale elektrit. Eesti autode remondi- ja hooldustöödega tegelevad ettevõtted ning autoalast haridust pakkuvad õppeasutused on samuti näidanud üles huvi reguleerida hübriid- ja elektriautode remondi- ja hooldustööde kompetentsuse nõudeid. Probleemi 1.1. taustateave SeOS § 10 lg 2 tulenevalt võib elektrivaldkonnas kompetentsust tõendada kutsetunnistusega KutS tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt eeldatakse, et isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus. Isiku kompetentsus loetakse tõendatuks ulatuses, mis vastab talle antud kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale ja -tasemele või pädevustunnistuse andmise aluseks olnud sertifitseerimisskeemiga hõlmatud tegevusele. Elektrivaldkonnas on paralleelne tunnistuste (kutse- ja pädevustunnistused) süsteem, mis on killustunud ja raskesti arusaadav sektoris tegutsevatele osapooltele. 2 Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“1 (edaspidi määrus nr 88) § 1 lg 1 kohaselt kehtestab määrus kompetentsuse nõuded auditi kohustusega seadmetega kokkupuutuvate isikute suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd või auditit tegev isik. Samuti kehtestab määrus nr 88 kompetentsuse nõuded elektritööd ja elektripaigaldise käidutööd tegeva isiku suhtes, kes teeb seda mitte auditi kohustusega seadmel, välja arvatud isiku suhtes, kes teeb tavaisikule lubatud elektritööd. Määruse 88 § 4 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et isiku kompetentsus peab olema tõendatud elektrivaldkonnas elektripaigaldise käidu ja elektritöö tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel. Isiku kompetentsus ei pea olema tõendatud SeOS § 7 lg 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt tavaisikule lubatud elektritöö puhul. Kokkuvõttes peab isiku kompetentsus olema elektrivaldkonnas tõendatud, kui isik soovib töötada auditi kohustusega elektriseadmega või teha elektritöid ja elektripaigaldise käidutöid mitte auditi kohustusega seadmel. Elektrivaldkond ise on piisavalt keeruline ja lai ning see on samuti üks mõjuv põhjus paljudest, miks valdkonnas võiks kehtida üks tunnistuste süsteem, kus kõikidel osapooltel on lihtne ja arusaadav töötada. Probleemi 1.2 taustateave SeOS § 10 lg 5 sätestab, et kui SeOS-ist tulenevalt peab isiku kompetentsus olema tõendatud ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis, kohaldatakse selle tunnustamisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust2 (edaspidi VKTS). SeOS- iga reguleeritud kompetentsusele esitatavate nõuete puhul on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus TTJA. TTJA lähtub välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel suuresti VKTS-is sätestatud nõuetest ning määruse nr 88 § 9 lg-st 6, mille kohaselt hariduse ja töökogemuse olemasolu võib tõendada välisriigis omandatud haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, kui omandatud haridus ja töökogemus vastavad Eestis omandatavale tasemele. Elektrialaseks kõrghariduseks võib lugeda ka enne 2002. aasta 1. juulit omandatud tehnik-elektriku diplomit. SeOS ega ka VKTS ei sea ajalist piirangut kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel, mis tähendab, et aluseks tuleb võtta tunnistuse tunnustamisel kehtivusaeg, mille on seadnud tunnistuse väljastanud riik. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluse käigus hinnatakse isiku omandatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni vastavust Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutavale kutsekvalifikatsioonile. Võrreldakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal. Euroopa Liidu üleselt kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ3 (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ), mis on Eesti õigusesse üle võetud VKTS-ga. Direktiiv 2005/36/EÜ reguleerib kõigi liikmesriigi kodanike, sh vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni. Küll aga ei sätesta VKTS ega ka direktiiv 2005/36/EÜ võimalust välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel seada tähtajalist piirangut, see tähendab, et tähtajatuid tunnistusi tuleb tunnustada ilma tunnistusele kehtivusaega lisamata. Käesolevaga oleme tekitanud olukorra, kus Eestis tunnistuse saanud elektrivaldkonna kompetentsed isikud on tööturul ebavõrdses olukorras ning võrdsed konkurentsi tingimused ei ole tagatud. 1 RT I, 05.01.2024, 12 2 RT I, 10.07.2020, 61 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta 3 Probleemi 1.3 taustateave Liiklusseadus ega selle alusel kehtestatud õigusaktid ei sätesta nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remontijatele. Majandus- ja taristuministri 20. oktoobri 2022. a määruses nr 82 „Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise nõuded ja kord“4 on kehtestatud küll gaasiautode tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning nõuded kontrollijatele, kuid remontijate nõudeid viidatud määrus ei käsitle. Kõnealuse määruse eesmärk on perioodiliselt kontrollida potentsiaalselt ohtu kujutava süsteemi nõuetele vastavust. Ka SeOS ei sea nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi- vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. Vastupidi, SeOS § 3 lg 3 kohaselt ei kohaldata SeOS-i transpordivahendile, välja arvatud sellele paigaldatud seade ja paikselt kasutatav seade, nagu torujuhe, köistee ja muu sarnane transpordivahend. Seega kehtiv õigus ei kehtesta nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. On tekkinud olukord, kus alternatiivseid kütuseid kasutatavaid sõidukeid võivad remontida ja hooldada isikud, kellel puuduvad erialased teadmised elektrist või gaasist, et tagada ohutu teenuse osutamine ja hiljem sõiduki kasutamine. Samas kui samasugust ohtu kujutava elektri- või gaasiseadmega seadmetöö tegija kompetentsus peab olema tõendatud kutse- või pädevustunnistusega. Probleemi 1.4 taustateave Kui seadmete valdkonnas peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada ka muu õigusakti kohase tõendiga lisaks kutse- ja pädevustunnistusele. Kompetentsuse nõuded on kehtestatud auditi kohustusega seadmete kokkupuutuvate isikute suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd või auditit tegev isik. Seadme vahetu kasutaja kompetentsus peab olema tõendatud kraanade, katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, ja ohtlike ainete veoks ettenähtud veokite puhul. Ohtlike ainete veoks ettenähtud veokite kasutajate kompetentsus on reguleeritud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppes (edaspidi ADR). ADR on Eesti õigusesse üle võetud autoveoseadusega5. Kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate osas ei ole välja töötatud vastavat kutsestandardit ega ka sertifitseerimisskeemi ehk et kutse andjat ega sertifitseerimisasutust, kes kutse- või pädevustunnistusi väljastaks, ei ole. Seega saavad kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, kasutajad kompetentsust tõendada üksnes koolitusasutuse poolt väljastatud vastava tunnistusega. SeOS ei kehtesta nõudeid seadmete vahetute kasutajate koolitusele, kui kompetentsust soovitakse tõendada muu õigusakti kohase tõendiga. Sellisel juhul kehtivad üldised TäkS-i nõuded, TäKS-i 2. peatükk sätestab nõuded täienduskoolitusasutuse pidamisele ja 3. peatükk täienduskoolituse läbiviimisele. Täienduskoolituse õppekava koostamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015.a määrusest nr 27 „Täienduskoolituse standard“6. Seega erialased nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele puuduvad ning need on vaja kehtestada tulevikus. 2. Sihtrühm Sihtrühmad, keda probleem mõjutab, on eelkõige: 2.1 elektrivaldkonna pädevustunnistusega isikud; 4 RT I, 21.06.2023, 4 5 RT I, 22.12.2023, 7 6 RT I, 11.11.2016, 2 4 2.2 elektrivaldkonna kutse andjad ja personali sertifitseerijad ehk pädevustunnistuse väljastajad; 2.3 elektrivaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; 2.4 elektrivaldkonna välisriigi kutset omavad isikud; 2.5 hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijad; 2.6 ettevõtjad, kes osutavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenuseid; 2.7 kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetud kasutajad; 2.8 koolitusasutused, kes viivad läbi kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate koolitusi. 2.9 Järelevalveasutused: TTJA, kes teostab järelevalvet SeOS-i nõuete, sh välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise, täitmise nõuete üle. Transpordiamet (edaspidi TRAM), kes tulevikus teostaks järelevalvet hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust osutavate ettevõtjate ja kompetentsete isikute üle. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 3.1 Reguleerida elektrivaldkonna kompetentsetele isikutele kehtestatud nõudeid, tagades seeläbi ühtne ja terviklik süsteem kõikidele seotud osapooltele. Kehtiva õiguse kohaselt võivad elektrivaldkonnas töötada nii pädevus- kui ka kutsetunnistusega isikud. Praktikas on see tekitanud probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse omanikul. Puudujääke on ka elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud. Eesmärk on tagada elektrivaldkonnas kahelt paralleelselt tunnistuste (kutse- ja pädevustunnistused) süsteemilt ühele, kutsetunnistustele, üleminekul kompetentsetele isikutele võrdsed tingimused tööturule sisenemisel ja ühtsed konkurentsi tingimused sektori ettevõtetele. 3.2 Reguleerida elektrivaldkonna välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, eesmärgiga tagada kõikidele tunnistuste omanikele, sõltumata sellest, kas isikule on väljastatud tunnistus Eesti Vabariigis või välisriigis, võrdsed tingimused Eestis nimetatud valdkonnas tegutsemiseks. Kui Soomes väljastatakse elektrivaldkonnas tunnistusi tähtajatuna, siis Eestis seatakse nii kutse- kui ka pädevustunnistuse kehtivusele tähtaeg viis või seitse aastat. Selline olukord paneb Eesti riigis väljastatud kutse- ja pädevustunnistuse omanikud ebavõrdsesse positsiooni, sest tunnistuse kehtivuse ajal tuleb töötada elektrivaldkonnas ja läbida erialane koolitus, et jooksvalt saaksid täidetud tunnistuse taastõendamise tingimused. Samas, kui Soome elektrivaldkonna tunnistuse omanikul sellist kohustust ei ole. Tulevikus on eesmärk seada elektrivaldkonna välisriigi kutsetunnistuse tunnustamisel tähtaeg viis või seitse aastat, sõltuvalt sellest, millist kutsetaseme tunnustamist taotletakse. 3.3 Välja töötada ja kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetu kasutaja muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks. SeOS-i alamaktis sätestada minimaalsed sisulised nõuded, võttes arvesse TäkS-i nõudeid. Peamine eesmärk on tagada kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, isikute piisavad teadmised seadmete käitlemisest, tagades seeläbi kõrgel tasemel ohutuse. 3.4 Välja töötada ja kehtestada nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele eesmärgiga tagada kõrge ohutuse tase nimetatud sõidukite remontimisel 5 ja hooldamisel ning hilisemal autode kasutamisel. Kehtiva õiguse kohaselt hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remontijate kompetentsusele nõudeid kehtestatud ei ole. See tähendab, et kui eelnimetatud sõidukit ei viida remondi- või hooldustööde teostamiseks autode maaletooja esindaja juurde, ei ole tööde tegijal tihti tootjapoolset juhist ning on suur tõenäosus, et töid ei viida läbi nõuetekohaselt. See aga võib omakorda viia teatud hetkel olukorrani, kus sõiduki remontimine või hooldamine ja edasine kasutamine ei ole ohutu ning ohtu võib sattuda töötegija, auto kasutaja, ümbritsevad inimesed või keskkond. Sõltuvalt kasutatavast alternatiivsest kütuseliigist (nt elekter) kaasnevad selle käitlemisel erinevad ohud, näiteks elektriauto aku on kõrgendatud pingega seade ja vajab täiendavaid erialaseid teadmisi. Seetõttu on nii hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode omanike, nende remondi- ja hooldustööde tegijate kui ka laiemalt ohutuse vaatest oluline, et tulevikus oleks kehtestatud üheselt arusaadavad nõuded tööde tegijate kompetentsusele. Kõigi 4 muudatuse vaates on seadme ohutuse seaduse personali valdkonnas oluline võrdse konkurentsi tingimuse faktor, millega kaasneb ka täiendav õigusselgus. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõige 1 sätestab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsemisalas on riigi majandus- ja ettevõtluspoliitika elluviimine, muuhulgas tööstuse valdkonnas, ning tööstusohutuse korraldamine. SeOS-i eesmärk on tagada seadmete ja nendega seotud protsesside ohutus. KutS-s sätestatakse kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused. TäKS-is sätestatakse täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise alused, täienduskoolitusasutuse pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded, õppija õigus õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise alused ning riiklik ja haldusjärelevalve. VKTS-ga kehtestatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused ja kord reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks. VKTS-i eesmärk on võimaldada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kaudu juurdepääs reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele Eestis nõutava kutsekvalifikatsiooniga võrdsetel tingimustel. Direktiivi 2005/36/EÜ eesmärk on kehtestada kord, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada. Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) Haridusvaldkonna arengukava 2021–20357 eesmärk on, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end 7 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 6 isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. HTM-i poolt 2023. aastal tellitud uuring „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“8 annab ülevaate kutsesüsteemi hetkeseisust, selle sihtrühmade vajadustest ja kitsaskohtadest ning võrdleb kutsesüsteemi teiste riikide oskuste hindamise ja tunnustamise praktikatega, et toetada kavandatava reformi läbiviimist. 5. Tehtud uuringud SeOS-i personali valdkonnas ei ole läbi viidud uuringuid, kuid 2021. aastal kirjutas Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng Jessica Must lõputöö teemal „Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamise turu-uuring“9. Lõputöö eesmärgiks oli muuhulgas näidata, et elektriajamiga autodele ei ole võimalik pakkuda nõuetekohast hooldus- ja remonttööde teostamist väljaspool tehasesüsteemi ning esitati ettepanekud Eesti Autoinseneride Liidule autonduse valdkonna spetsiifika täpsustamiseks, et vähendada elektriajamiga autode remondiga seotud tööõnnetuste tekkimise tõenäosust. Analüüsi tulemustest järeldus, et kõikide autotootjate poolt on kehtestatud elektriohutuse nõuded ning need erinevad sõltuvalt tootjast. 6. Kaasatud osapooled VTK koostamisel tehti koostööd Kliimaministeeriumi ja TTJA-ga. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Puudutatud osapoolte (ettevõtjad ja kompetentsed isikud) teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Lisaks VTK-s tehtud regulatiivsetele õigusaktide muutmise ettepanekutele jätkatakse paralleelselt ka puudutatud osapoolte teavitustegevustega. 7.1 Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused on ettevõtjate ja kompetentsete isikute teavitamine, rahastuse suurendamine, mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine ning senise regulatsiooni parem rakendamine. Ettevõtjate ja kompetentsete isikute teadlikkuse suurendamise peamine eesmärk on, et kõik puudutatud osapooled on samas infoväljas ja igapäevatöös lähtutakse ühtsetest reeglitest ning ohutus on kõikidel tasanditel tagatud. Teadlikkuse kasvatamisega tegeleb peamiselt TTJA, kes 8 „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“ 9 Lõputöö „Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamise turu-uuring“ 7 viib iga-aastaselt läbi infopäevi ja teadlikkuse tõstmise üritusi, koostab juhendmaterjale ning igapäevaselt nõustab ettevõtjaid ja kompetentseid isikuid. Rahastuse suurendamine on seotud järelevalveasutuse ressursi kasvatamisega. See aitab kindlasti kaasa infovahetuse tõhustumisele ja menetlusaegade lühenemisele. Senise regulatsiooni parem rakendamine hõlmab teadlikkuse tõstmist, järelevalveressursside paremat rakendamist ning toimivate protsesside tõhustamist nii ettevõtjate, kompetentsete isikute kui ka järelevalveasutuste poolt. Samas näitab järelevalvemenetluste statistika, et vaatamata igal aastal läbiviidud menetlustele ja teadlikkuse tõstmise üritustele, ei lähe asjad märgatavalt paremaks. Pigem on näha trendi, et elektri- kui ka kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, valdkonnas ei suudeta tagada kõrgel tasemel ohutust ilma olemasolevat õigust muutmata või uusi nõudeid kehtestamata. Seadmete puhul on tegu kõrgendatud riskitasemega valdkonnaga, kus ohutusnõuete eiramine võib kaasa tuua märkimisväärseid kahjusid nii töötegijale, ettevõtjale, ümbritsevatele inimestele kui ka keskkonnale. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et jätkatakse samamoodi nagu siiani. Sellisel juhul ei muutu midagi. Ettevõtjad ja kompetentsed isikud toimetavad samamoodi sektoris edasi, tõlgendades reegleid erinevalt või tehes tööd ilma kõiki ohutusnõudeid järgimata. Selle tulemusena võib olla teostatud tööde tulemus puudustega, mittenõuetekohane ja selle tagajärjel võib juhtuda õnnetus. Kõigele lisaks on järelevalveasutused ülekoormatud. 7.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Punktis 7.1 välja toodud lahendused näitavad, et isegi kui kõigi mitteregulatiivsete lahendustega jätkata, siis probleemid ei kao, sest kehtiv regulatsioon ei võimalda tagada kõrget ohutuse taset ja võrdseid konkurentsi tingimusi kõikidele osapooltele. Seetõttu ei piisa üksnes mitteregulatiivsete meetmete rakendamisest, vaid muuta tuleks ka kehtivat seadusandlust. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Seaduseelnõu koostamisel on plaanis analüüsida lähiriikides kehtestatud nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. Riikide valikul võetakse aluseks peamiselt üks kriteerium, et tegu on Eesti naaberriikidega ning nimetatud riikides on sarnane ühiskonnakorraldus ja õigussüsteem. Eelnõu koostamise käigus on plaan tutvuda Soome, Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Poola hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele kehtestatud nõuetega. Võimalik, et osades riikides ei ole samuti see valdkond veel reguleeritud, aga see selgub juba täpsemalt seaduseelnõu koostamise analüüsi käigus. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Regulatiivsete meetmete osas näeme järgmiseid võimalusi: 8 9.1 Alates 2031. aasta 1. jaanuarist lubada elektrivaldkonnas tõendada kompetentsust üksnes kutsetunnistusega, tasemed 3-8. Luuakse üks elektrivaldkonna tunnistuste süsteem ning paralleelne tunnistuste (kutse- ja pädevustunnistused) süsteem asendub kutsetunnistustega. 9.2 Seada elektrivaldkonna välisriigi kutsete tunnustamisel maksimaalne kehtivusaeg, võttes aluseks Eesti riigis kehtivad kutsetunnistuste kehtivusajad, tase 3-5 on kutsetunnistuse kehtivusaeg viis aastat ja tase 6-8 seitse aastat. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TTJA-l õigust välisriigi kutsetunnistuse tunnustamisel ajalist piirangut seada ning nii on tekkinud olukord, kus näiteks Soomes elektrivaldkonnas tähtajatu tunnistuse saanud isik saab ilmselge konkurentsieelise Eesti turul tegutsemiseks. Seades välisriigi kutsete tunnustamisel tähtajalise piirangu, tagame kõikidele elektrivaldkonnas tegutsevatele kompetentsetele isikutele võrdsed tingimused sektoris tegutsemiseks. 9.3 Kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks. Kui täna väljastatakse kraana vahetule kasutajale tunnistus, ei ole tunnistuse väljastamise aluseks oleval koolitusel sätestatud erialaseid nõudeid sõltuvalt seadme liigist. See aga tekitab olukorra, kus erinevate koolituste tase ja sisu on erinev ning seetõttu on vajalik seada minimaalsed nõuded muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele. 9.4 Kehtestada kompetentsuse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. Kehtiva õiguse kohaselt eraldi nõudeid nimetatud autode kompetentsusele kehtestatud ei ole. Samas on selge, et ohutuse tagamiseks peavad remondi- ja hooldustööde tegijad oleme teadlikud ohtudest ja riskidest, mis auto remondi- ja hooldustööde puhul võivad kaasneda ja erinevad sõltuvalt kasutatavast energialiigist. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatavad muudatused on kaudselt läbi VKTS-i seotud direktiivi 2005/36/EÜ normidega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus Mõjude täpsem hindamine viiakse läbi sõltuvalt valitud lahendustest võimaliku seaduseelnõu koostamise raames. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Eesmärk on välja töötada eelnõu, millega tehakse vastavad muudatused elektrivaldkonnas kutsetunnistustele üleminekuks ja välisriigi kutsete tunnustamise võrdsustamiseks riigisisese õigusega. Lisaks kehtestatakse nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks. Samuti kehtestatakse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijate kompetentsusele. Eelnõu väljatöötamine algab pärast väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside analüüsimist. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju eelkõige TTJA töökorraldusele. Mõju TRAM-i töökorraldusele on hetkel keeruline hinnata. Seda saab hinnata peale seda, kui on selge, kuidas ja mil määral reguleeritakse hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijate kompetentsuse nõudeid. Muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamiselt elektrivaldkonna ettevõtjatele ja sektoris tegutsevatele kompetentsetele isikutele, samuti kraanade ja katelde, välja arvatud 9 automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele ning hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustöid pakkuvatele ettevõtjatele ja kompetentsetele isikutele. Muudatused võimaldavad sektoris tegutsevatel ettevõtjatel, kompetentsetel isikutel ja järelevalveasutustel toimetada üheselt mõistetavas õigusruumis. Muudatused loovad võrdsed konkurentsi tingimused nii ettevõtjatele kui ka kompetentsetele isikutele turul tegutsemiseks. Eraldi tuleb rõhutada, et muudatuste tulemusena tagatakse ka nõuetekohase teenuse pakkumine hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustöödel ning seeläbi on tagatud kõrgel tasemel ohutus. Muudatused võimaldaksid TTJA-l võrdsete nõuetel alusel tunnustada välisriigi kutsekvalifikatsioone, kokkulepitud tingimustel läbi viia järelevalvet kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsuse nõuete üle. 11.1. Kavandatav muudatus 1 – kehtestada elektrivaldkonnas töötavatele kompetentsetele isikutele kutsetunnistuse nõue alates 2031. aasta 1 jaanuarist. Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Elektrivaldkonnas tõendatakse kompetentsust kas pädevus- või kutsetunnistusega. Paralleelne tunnistuste süsteem on elektrivaldkonnas tekitanud olukorra, kus sektoris tegutsevad ettevõtjad, kompetentsed isikud, riigihangete korraldajad ja teised seotud isikud ei ole ühes infoväljas ning arusaam kehtivatest nõuetest erineb. Puudub selge teadmine, milline pädevus või kutse millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse omanikul. Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud A pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab. Samuti on vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis ja sektori ohutuses, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud. Eesti on piisavalt väike riik, millest tulenevalt võiks elektrivaldkonna kompetentsuse tõendamiseks olla üks tunnistuste süsteem, mis on kõikide asjaosaliste jaoks üheselt arusaadav ja millega tagatakse elektritööde kõrge ohutustase projekteerimisest kuni elektripaigaldise kasutusele võtmiseni. Lisaks on Lääne-Euroopas elektrivaldkonnas kutsetunnistustega kompetentsuse tõendamine rohkem levinud kui pädevustunnistustega, pikemalt punktis 11.2. See on samuti oluline ja mõjuv põhjus, miks on mõistlik üle minna kutsetunnistustele. Pädevustunnistused on vähem levinud ja neid kasutatakse kompetentsuse tõendamiseks naaberriikides, Soomes ja Rootsis. Kutsetunnistuse kuupäeva nõue, 2031. a 1. jaanuar, on tingitud asjaolust, et pädevustunnistusega isikud, kes soovivad edaspidi jätkata töö tegemist samal kutsetasemel, saaksid vajadusel veel ühe korra taotleda pädevustunnistuse ning samal ajal end täiendada või tagasi ülikooli minna. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et kutsesüsteemis on olemas kõik kutsetasemed, otsustatakse elektrivaldkonnas üle minna kutsetunnistustele. 11.1.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju ettevõtjatele, kompetentsetele isikutele ja pädevus-/kutsetunnistuste väljastajatele (sihtrühmad 2.1-2.3) Positiivse mõjuna saab välja tuua, et kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tulud kasvavad, kuna märgatavalt suureneb 10 kutsetunnistuste taotlejate arv. Muudatused mõjutaksid vähemal või suuremal määral otseselt suurusjärgus 2900 elektrivaldkonnas pädevustunnistusega töötavat füüsilist isikut. Samas negatiivse mõjuna saab välja tuua paljudele kutsetunnistuste taotlejatele, kes omavad käesolevaga pädevustunnistust, kaasnevad täiendavad kulud, sest kutsetunnistuse taotlemise tasu (100-350 eurot) on kõrgem kui pädevustunnistuse (100-240 eurot) korral. Negatiivne majanduslik mõju võib teatud juhtudel kanduda elektrivaldkonna sektori ettevõtjatele, kui nad otsustavad ise tasuda kompetentsete isikute tunnistustega seonduvad kulud. Teisalt pädevustunnistuste väljastajate (2 ettevõtet) tulud vähenevad ning neile toob muudatus kaasa negatiivse majandusmõju. Summeerides kutsetunnistustele ülemineku mõju elektrivaldkonnas, on mõju kokkuvõttes positiivne, sest kaasnev nõuete selgus ja ühtsus ning sektoris töötavate isikute kasvav erialane kompetents toovad kaasa elektriprojektide ja -tööde parema kvaliteedi, mille tulemusena vähenevad kulud, mida tehakse tööde hilisemal ümbertegemisel või parandamisel. 11.2. Kavandatav muudatus 2 – seada elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtajaline piirang, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis aastat ja tasemetel 6-8 seitse aastat. Kehtiv SeOS ega ka VKTS ei reguleeri välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtaja seadmist. SeOS sätestab üksnes isiku kompetentsuse tõendamise nõude, kui isiku kompetentsus peab olema tõendatud ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis, kohaldatakse selle tunnustamisele VKTS-i. SeOS-iga reguleeritud kompetentsusele esitatavate nõuete puhul on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus TTJA. VKTS kehtestab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused ja korra reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks. Olukorras, kus elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel ei ole õigust tähtaega seada, saavad Eesti turul töötades eelise nende riikide tunnistustega isikud, kus tunnistusi on väljastatud tähtajatult, nt Soome. Kui Eestis peab elektrivaldkonnas sõltuvalt tasemest taastõendama kutsetunnistust viie või seitsme aasta tagant, siis tähtajatu tunnistuse puhul seda nõuet ei ole. Tähtajatu tunnistuse taotlemine piirdub ühekordse kuluga esmakordsel taotlemisel. Samas kui tähtajalise tunnistuse puhul tuleb läbida enne tunnistuse kehtivuse lõppemist täiendkoolitus ja olla jätkuvalt tegev soovitud kutset taotleval erialal. Nii täiendkoolituse kui ka taastõendamisega kaasneb taotlejale kulu. Täiendkoolituse kulu suurus sõltub koolituse mahust ning kutsetunnistuse taastõendamise kulu jääb vahemikku 100-300 eurot. Arvestades, et inimene töötab eluea jooksul 40-50 aastat ning kui iga viie või seitsme aasta tagant tuleb läbida täiendkoolitus ja taastõendada kutsetunnistus, kaasnevad sellega märkimisväärsed kulud. Tulenevalt eeltoodust seatakse elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel sõltuvalt taotletavast tunnustamise tasemest tähtajaline piirang kas viis või seitse aastat. 11.2.1. Muudatusega kaasnev mõju välisriigi kutset omavatele isikutele (sihtrühm 2.4) Positiivse mõjuna saab elektrivaldkonnas välisriigi kutset omavate isikute osas välja tuua pideva erialase täiendamise ja uute teadmiste omandamise tööea jooksul. Samas negatiivse mõjuna kaasneb sellega isikutele märkimisväärne rahaline kulu, kui soovitakse edaspidi Eestis elektrivaldkonnas töötada. Kui praegu tunnustab TTJA aastas umbes 30 välisriigi kutset, siis 11 muudatuse jõustudes võib tõusta taotlejate arv 100-ni. See on kolmekordne tõus ja sellisel juhul jõuab TTJA-ni ühes kuus 8-9 taotlust. Summeerides mõju välisriigi kutset omavatele isikutele, kaaluvad kaasnevad kulud positiivse mõju üle ning kokkuvõttes on mõju negatiivne. Samas laiem mõju elektrivaldkonnale on positiivne, sest seeläbi paraneb üldine elektritööde kvaliteet. 11.2.2. Muudatusega kaasnev mõju TTJA-le välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel (sihtrühm 2.9) TTJA-le kaasnev mõju on pigem negatiivne, sest seades välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsetele tähtajalise piirangu, võib prognoosida välisriigi kutsete taotluste kasvu ning TTJA töökoormuse kasvu. Samas, kui kompetentsete isikute teadmised käivad ajaga kaasas ja täienevad, kaasneb sellega üldine ohutaseme tõus elektrivaldkonnas ning pikemas perspektiivis on mõju sektori üleselt positiivne. 11.3. Kavandatav muudatus 3 – kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsusele. Kehtiva SeOS-i kohaselt, kui isiku kompetentsus peab olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega KutS tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Eeldatakse, et isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus KutS tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus. Kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate tunnistuste osas ei ole kutsetunnistuse väljastajat ega sertifitseerimisasutust, kes väljastaks vastavat pädevustunnistust. Seetõttu saavad kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katelde, vahetud kasutajad tõendada oma kompetentsust üksnes muu õigusakti kohase tõendiga. SeOS ei kehtesta nõudeid muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele, mis tähendab, et lähtuda tuleb TäkS-is sätestatud nõuetest. Samas TäkS kehtestab üksnes üldised täienduskoolitusasutuse pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded. TäkS ei kehtesta koolituse sisulisi nõudeid. See aga on tekitanud olukorra, kus puuduvad nõuded koolituse sisule ning kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate teadmised ja oskused on väga erineval tasemel ning see mõjutab üldist ohutaset. On juhtunud, et kraanade koolituse korraldanud ettevõte on peale koolituse läbimist väljastanud isikule kutse- või pädevustunnistuse, kuigi sellekohast õigust ettevõttel ei ole. TTJA-ni on sellekohast infot jõudnud 2023. aasta jooksul mitmel korral. Samas võib selliseid tunnistusi olla väljastatud palju rohkem. Peale seda kui kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsuse tõendamisele muu õigusakti kohase tõendiga on kehtestatud nõuded, tuleks nende nõuete alusel väljastatavad tunnistused sisestada ühtsesse andmekogusse. TTJA teostab SeOS-i nõuete täitmise üle järelevalvet, seega oleks kõige mõistlikum lisada tunnistused tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi andmekogusse10 (edaspidi TTJA andmekogu). See aitab TTJA-l parandada ja tõhustada kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, järelevalve teostamist. Tingituna eeltoodust ja asjaolust, et kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate teadmiste ja oskuste tase on erinev, kehtestatakse nõuded muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele. 10 RT I, 05.01.2024, 15 12 11.3.1. Muudatusega kaasnev mõju kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele (sihtrühm 2.7) Positiivse mõjuna kaasneb kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele kompetentsuse nõuete osas õigusselgus. Kaasneb selge ja arusaadav kompetentsuse taotlemise struktuur ning ülevaade koolitusteenuse pakkujatest. Negatiivse mõjuna saab välja tuua täiendavalt kaasneva rahakulu. Kompetentsuse nõuete täpsustumisel kaasneb koolitusteenuse pakkujale täiendav aja- ja rahakulu, mis kajastub koolitusteenuse hinnas ning mille maksab lõpuks kinni kompetentsust taotlev isik. 11.3.2. Muudatusega kaasnev mõju koolitusasutustele, kes viivad läbi kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate koolitusi (sihtrühm 2.8) Positiivse mõjuna saab välja tuua kaasneva õigusselguse koolitusasutustele. Teadaolevalt on Eestis vastavasisulise koolitusteenuse pakkujaid käesoleval ajal ligikaudu 10. Kui kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsusele, sh koolituse sisule, kehtestatakse minimaalsed nõuded, on ka koolitusasutustel edaspidi lihtsam ja selgem koolitusi pakkuda. Esialgu kaasneb koolitusasutustele negatiivse mõjuna lisatöö pakutavate koolituste ülevaatamise, täiendamise ja muutmisega. Summeerides mõju koolitusasutustele, on mõju igal juhul positiivne, sest kaasnev õigusselgus ja nõuete ühtsus kompenseerivad koolitusteenuse pakkumisega kaasneva rahalise kulu. 11.3.3. Muudatusega kaasnev mõju TTJA-le (sihtrühm 2.9) Muudatusega kaasneb TTJA töökorraldusele üksnes positiivne mõju, sest kompetentsuse nõuete ühtlustamisega tagatakse vastutavate isikute teadmiste ja oskuste ühtlane kõrge tase ning seeläbi kasvab üldine ohutustase kraanade ja katelde valdkonnas. Samuti on TTJA-l lihtsam teostada igapäevast järelevalvetööd, kui kõik puudutatud osapooled on samas infoväljas ja lähtutakse kokku lepitud reeglitest. 11.4. Kavandatav muudatus 4 – kehtestada hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijate kompetentsusele nõuded. Kehtiv õigus ei kehtesta nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. SeOS-st kohaldatakse seadmele, seadme kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning seadmetööle, kui seadmest lähtub oht inimese elule või tervisele, asjale või keskkonnale ning kui selle ohu vältimine ei ole reguleeritud muu õigusaktiga. Küll aga ei sätesta SeOS nõudeid transpordivahendile, välja arvatud sellele paigaldatud seadmele ja paikselt kasutatavale seadmele, nagu torujuhe, köistee ja muu sarnane transpordivahend. On tekkinud olukord, kus Eestis on registreeritud ligi 70 000 sõidukit (tabel), mis kasutavad ühel või teisel viisil kütusena elektrit, gaasi või vesinikku. Tabel Eestis registreeritud sõidukid kütuse liigi järgi seisuga 1. jaanuar 2025.a. Kütuse liik Sõidukite arv Bensiin-CNG 2170 Bensiin-CNG-Elekter 1 Bensiin-CNG-Etanool 6 Bensiin-CNG-LPG 3 Bensiin-Elekter 38 857 Bensiin-Elekter-Etanool 2 Bensiin-Elekter-LPG 908 13  Bensiin-Elekter (laetav) 5009 Bensiin-Elekter (laetav)-LPG 7 CNG 2873 CNG-LPG 16 Diislikütus-Elekter 9710 Diislikütus-Elekter (laetav) 598 Elekter 8388 Elekter-Vesinik 11 Kokku 68 559 See aga tähendab ka, et nende sõidukite remondi- ja hooldustööde tegijad peavad omama spetsiaalseid erialaseid teadmisi, ei piisa üksnes sisepõlemismootoriga sõidukeid puudutavast informatsioonist. Seetõttu on eriti oluline ennekõike ohutuse vaatest, et sõidukite remondi- ja hooldustööde tegijad oleksid teadlikud ja omaksid teadmisi eri kütuseliikidega sõidukite erinevuste kohta. Käesoleval hetkel töötavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode erialaste teadmistega isikud autode maaletoojate esindustes. Levinud on praktika, kus autode tootjad jagavad remondi- ja hooldustööde informatsiooni tasuta nimetatud sõidukite maaletoojatele ja edasimüüjatele ning tasu eest teistele sõidukite remondi- ja hooldusteenust pakkuvatele ettevõtetele. Mis aga tekitab olukorra, kus suure osani autoremonditöökodadest see info ei jõua ning kuna seadus ei sätesta samuti nõudeid, on suur hulk hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijaid, kellel puuduvad vastavad teadmised nõuetekohase teenuse pakkumiseks. Tulenevalt eeltoodust kehtestada kompetentsuse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele eesmärgiga tagada kõrge ohutustase sõidukite kasutamisel ning remondi- ja hooldustööde tegemisel. 11.4.1. Muudatusega kaasnev mõju ettevõtjatele, kes osutavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust ning mõju eelnimetatud tööde tegijatele (kompetentsed isikud) (sihtrühmad 2.5-2.6) Positiivse mõjuna kaasneb ettevõtjatele kui ka kompetentsetele isikutele nõuete ja kohustuste osas õigusselgus, mis peaks edaspidi märkimisväärselt lihtsustama hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teostamist. Negatiivse mõjuna kaasneb mõlemale sihtrühmale täiendav rahaline kulu. Kompetentsetel isikutel tuleb end koolitada ning omandada vastav kutse, kutseeksami sooritamisega kaasneb kulu. Ettevõtjad peavad nõuetekohase teenuse osutamiseks tagama ajakohased materjalid ja vahendid eri kütuse liikidega sõidukite remondi- ja hooldustööde teostamise kohta, millega kaasneb samuti rahaline kulu. 2023. aastal tegutses Statistikaameti andmetel mootorsõidukite remondi- ja hooldustöödega suurusjärgus 2800 ettevõtet. Summeerides mõju hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode ettevõtjatele ja kompetentsetele isikutele, on mõju pigem positiivne, kuna kaasnevad kulud ei kaalu üles kaasnevat õigusselgust, kvaliteetse teenuse osutamist ja laiemalt ohutustaseme märkimisväärset tõusu. 11.4.2. Muudatusega kaasnev mõju Transpordiametile (sihtrühm 2.9) Positiivse mõjuna saab välja tuua üldise ohutustaseme kasvu, kui autode remondi- ja hooldustööde teenust osutavad teadmiste ja oskustega isikud, sest viimastel aastatel on sagenenud õnnetused hübriid-, elektri- ja gaasiautodega. 14 Negatiivse mõjuna kaasneb TA-le teatav töökoormuse kasv, kuna hetkel ei ole hübriid-, elektri- , gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele kompetentsuse nõudeid kehtestatud. Samas ei tähenda muudatuse tegemine, et TA peaks hakkama teostama lauskontrolle, pigem on järelevalve riskihinnangu põhine. Järelevalvet on kindlasti lihtsam ja tõhusam teostada, kui on kehtestatud ühtsed nõuded, mis on kõikidele osapooltele üheselt arusaadavad. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatusega 11.1 kaasneb nii kutsetunnistuse väljastajatele kui ka kompetentsetele isikutele (pädevustunnistusega isikud) täiendav halduskoormus. Kutsetunnistustele üleminekul peavad pädevustunnistusega isikud end kurssi viima muutuvate nõuetega. Kutsetunnistuste väljastajatele kaasneb märkimisväärne halduskoormus, kuna kasvab kutsetunnistuste taotluste arv. Muudatusega 11.2 kaasneb elektrivaldkonna välisriigi tähtajatut kutset omavatele isikutele Eestis tegutsedes täiendav halduskoormus. Välisriigi tähtajatut kutset omavad isikud peavad sõltuvalt kutsetasemest laskma viie või seitsme aasta järel oma kutset tunnustada. See eeldab aga pidevat erialast täiendamist ja uute teadmiste omandamist. Muudatusega 11.3 kaasneb nii kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele kui ka koolitusasutustele, kes nimetatud kompetentside osas koolitusteenust pakuvad täiendav halduskoormus. Koolitusteenuse osutajad peavad ajakohastama ja sisustama koolituse struktuuri ja sisu. Kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetud kasutajad peavad end kurssi viima uute kompetentsuse nõuetega. Muudatusega 11.4 kaasneb täiendav halduskoormus ettevõtjatele, kes hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust pakuvad kui ka mõju kompetentsetele isikutele, kes töid teostavad. Ühtlasi tuleb ettevõtetel ja kompetentsetel isikutel end kurssi viia uute nõuetega, mis hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegemisele kehtestatakse, ning see mõju on märkimisväärne. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsusüksuste _(edaspidi KOV) eeldatavad kulud ja tulud Muudatuse 11.1 rakendamine ei too riigile ega KOV-le kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid, kuna muudatus puudutab üleminekut elektrivaldkonna kompetentsete isikute paralleelselt tunnistuste süsteemilt kutsetunnistuste süsteemile. Muudatuse 11.2 rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid KOV-le. Küll aga kasvavad riigi tulud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel kehtivusaja seadmisega, sest välisriigi tähtajatut kutset tuleb edaspidi tunnustada teatud aja (viis või seitse aastat) möödudes. Kui praegu tunnustab TTJA aastas u 30 välisriigi kutset, siis muudatuse jõustudes võib tõusta taotlejate arv 100-ni. Välisriigi kutse tunnustamise eest tasutakse riigilõivu, mille suurus on 130 eurot. Seega riigi tulud kasvavad. Muudatuse 11.3 rakendamine ei too kaasa tulusid ega kulusid KOV-le. Muudatuse rakendamine võib kaasa tuua teatavaid kulusid riigile, kui kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate tunnistusi soovitakse sisestada järelevalve teostamise lihtsustamise eesmärgil TTJA andmekogusse. Sellisel juhul kaasneksid riigile teatavad kulud andmekogu arendamisel. 15 Muudatuse 11.4 rakendamine ei too riigile ega kohalikule omavalitsusele kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid, sest muudatusega kehtestatakse kompetentsuse nõuded isikutele, kes teostavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustöid. Eeldada võib, et kompetentsetele isikutele hakatakse tulevikus väljastama kutsetunnistusi või osakutseid ning sellekohased tehnilised lahendused on käesoleval hetkel Kutsekojal juba olemasolevas andmekogus välja töötatud. Järelevalvekohustuste muutmisel ja lisandumisel arvestatakse juba olemasolevate tööjõuressurssidega ja täiendavaid tööjõukulusid ette ei nähta. 14. Edasine mõjude analüüs VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitavad lahendused 1. Kehtestada elektrivaldkonnas töötavatele kompetentsetele isikutele üksnes kutsetunnistuse nõue alates 2031. aasta 1. jaanuarist. 2. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel elektrivaldkonnas tähtajalise piirangu seadmine, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis aastat ja tasemetel 6-8 seitse aastat. 3. Kompetentsuse nõuete kehtestamine kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele. 4. Kompetentsuse nõuete kehtestamine hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise JAH tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Seadmete, sh elektrivaldkonda, personali kompetentsuse nõuded on reguleeritud seadme ohutuse seaduse 3. peatükis, mistõttu ei ole uue seaduse väljatöötamine vajalik. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muudatused 1-4 eeldavad seadme ohutuse seaduse muutmist ja täiendamist. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Transpordiametile, SA-le Kutsekoda, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Suurusega Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Eesti Elektroenergeetika Seltsile, Autoettevõtete Liidule, Eesti Autoinseneride Liidule, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, E-Katedraal Koolituskeskus OÜ-le, A1koolitus.ee OÜ-le, Oskuskoolitus OÜ-le, Juunika Koolitus OÜ-le, TK Täienduskeskus OÜ-le, Gaasikasutuskoolituse OÜ-le, Inspecta Estonia OÜ-le ja MHV Elektrikontroll OÜ-le. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Täiendav mõjude hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele eelnõu koostamise raames. 16 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Eelnõu õiguslikke valikuid valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui kajastavat kontseptsiooni ei järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) koostata. 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja I kvartal 2025 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg IV kvartal 2025 22. Vastutava ametniku nimi ja kontaktandmed Merike Ring [email protected] 17 Saatja: "Toomas Hendrikson" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Re: Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kuupäev: 2025-03-10 08:01 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Põhitöö kõrvalt tekkinud mõtteid Teie e-kirjaga seoses, Lugupidamisega, MHV Elektrikontroll OÜ Võidu 3, Rakvere Toomas Hendrikson juhataja Tel 32 32 223 Mob 50 22 067 www.elektrikontroll.eu Käesolev elektronkiri on konfidentsiaalne, selle avalikustamine ega levitamine saatja nõusolekuta ei ole lubatud. / This message is confidential, the disclosure and/or distribution of this letter without the permission of the sender is forbidden. On 3. Feb 2025, at 15:44, [email protected] wrote: Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Registreerimise kuupäev: 03.02.2025 Registreerimise number: 2-1/412-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <http://www.mkm.ee/> http://www.mkm.ee