Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu kooskõlastamine

VÄLJAVÕTE PROTOKOLL Risti 18. veebruar 2025 nr 3 /…/ Päevakorrapunkt nr 3 Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu kooskõlastamine. Ettekandja osavallavanem Rein Kruusmaa. Rein Kruusmaa selgitas eelnevat protsessi ja saabunud kooskõlastuse sisu. Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium esitas 04.02.2025 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Arvamust oodatakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates kooskõlastuse saamisest. Rein Kruusmaa tutvustas vallavalitsuse poolset seisukohta. Toimus arutelu, mille käigus Neeme Suur tegi ettepaneku vallavalitsuse poolset vastuskirja täiendada ja lisada seisukohale sotsiaalmajanduslikud tingimused. Lea Lai esitas küsimuse, läbirääkimiste kohta teiste osavallakogudega, mida antud liin läbib? Rein Kruusmaa vastas, et teadaolevalt läbirääkimis ei ole veel algatatud. Lea Lai tegi ettepaneku näha kavandatavate arenduste ülevaadet, nii päikese- ja tuulepargi, liinikoridorid (2x110 ja 2x220), alajaamad, konverterid ja kuhu paigutuvad selles majapidamised/loomad ja tegi samas ettepaneku arutada EstLink 3 teemat koos kolme osavallaga, mida antud kooskõlastus puudutab. Arutelu käigus tehti ettepanek küsida arvamuse andmiseks pikendust ja vallavalitsusel valmistada ette põhjalikum eelnõu. Rein Kruusmaa lisas, et trassikoridor tuleb valida viisil, mis kõige vähem kahjustab olemasolevat keskkonda, kasutades ära olemasolevat trassikoridori. Osavallakogu poolt tehtud ettepanekud: - Mitte toetada vallavalitsuse praegust seisukoha sõnastust (kirjeldada tingimused täpsemalt) ja mitte toetada Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi kooskõlastamise küsimust; - Vallavalitsusel taotleda pikendust kooskõlastus tähajaks; -Vallavalitsusel ettevalmistada põhjalik omavalitsuse poolne seisukoht ja kutsuda selle tutvustamiseks kokku kolme osavallakogu koosolek (Noarootsi, Risti, Oru); - Ministeeriumil väljastada eelvaliku materjalid. Toimus arutelu, mille käigus jõuti järeldusele mitte toetada riigi eriplaneeringu algatamist ja vallavalitsuse poolt koostatud vastuse eelnõud. Koosoleku juhataja pani Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu mittetoetamise „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ja vallavalitsuse poolt koostatud vastuse eelnõu hääletusele Osavallakogu arvamus (poolt- 7, ei hääletanud- 1): Mitte toetada riigi eriplaneeringu algatamist ja vallavalitsuse poolt koostatud vastuse eelnõud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaja Rüütel osavallakogu esimees Väljavõte õige 27.02.2025 Lilith Raudsepp protokollija 2  V ä l j a v õ t e PROTOKOLL Taebla 05. märts 2025 nr 2 Koosolek algas kell 1 4 .00 , lõppes 16.10 . Koosoleku juhataja 2 esimese päevakorrapunti osas Palivere osavallakogu esimees Risto Roomet . Alates 3. päevakorrapunktist juhatas koosolekut Taebla osavallakogu esimees Jaanus Mägi. Protokollis registripidaja Helgi Laug. Koosolekust võtsid osa Taebla osavallakogu liikmed : Jüri Bachman (14.30) , Eha Grossev (Skype teel) , Andres Kampmann , Gertu Lorents (Skype teel). Puudus id : Aivar Sein, Mikk Lõhmus, Andrus Post, Martin Loorits. Registreerimisleht protokolli juurde lisatud (Lisa 1) . Koosolekul osales id : Palivere osavallakogu liikmed (7 liiget), Taebla osavallavanem Julia Sirkel, ehitus-ja planeerim isosakonna juhataja Heikki Salm, Palivere osavallavanem Andrus Eilpuu , lõuna piirkonna teede- ja heakorra haldur Marek Topper . Koosoleku juhataja tervitas osavallakogude liikmeid, tutvustas koosoleku korralduslik k u poolt ja andis teada, et peale kahe esimese päevakorrapunkti ühist arutelu on osavallakogudel võimalus eraldi oma päevakorda arutada. Protokoll vormist atakse osavallakogudel eraldi. Taebla osavallakogu esimees tegi ettepaneku 6. päevakorrapunkt – „Taebla osavalla teehoiukava 2025“ päevakorrast välja jätta ja arutada seda teemat aprillikuu koosolekul. Kinnitada (5 poolt) järgmine p ä e v a k o r d: 1.Vabariigi Valitsuse korralduse " EstLink 3 Rehemäe- Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamis e algatamine" eelnõu tutvustus. 2. ….. Päevakorrapunkt 1 Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu tutvustus . Ettekandjad ehitus-ja planeerimisosak onna juhataja Heikki Salm. Heikki Salm : Elering AS on esitanud taotluse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks (KSH). Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida EstLink 3 Rehemäe- Aulepa maismaa osa, mis tagab planeeritava EstLink 3 merekaabli ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgepingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Planeeringuala suurus ca 513 km 2 . Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et EstLink 3 Rehemäe- Aulepa maismaa osa mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 22 tähenduses on suurem kui REPi ja KSH algat amisel teadaolev planeeringuala võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala. Planeeringualas toimub EstLink 3 Rehemäe- Aulepa maismaa osa kavandamiseks vajaliku tervikl iku ruumilahenduse loomine. REP i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Planeeringu alal on palju erinevaid looduskaitsealasid. Õhuliinide planeerimisel arvestat avad trassikoridoride laiused: Üks 330 kV elektriõhuliin ühes koridoris – koridori laius kokku 100 m, millest 20 meetrit on nihutamise ruum; 330 ja 35 kV (110 kV ) õhuliin ühes koridoris – koridori laius kokku 120 m, millest 15 meetrit on nihutamise ruum. 14.30 saabus koosolekule Jüri Bachman . Toimus arutelu, mille käigus osavallakogu liikmed esitasid küsimusi ja avaldasid arvamust. Andres Kampmann: Kas seletuskirjas on kirjeldatud põhjused nende kolme maabumiskoha valimise kohta? Heikki Salm: Kõige tähtsam on turvalisus ja kaugus EstLink 1-st. Andres Kampmann: Peab olema põhjused, miks tuuakse Paldiski alt siia Hara sadamani ? Heikki Salm: Hetkel ei ole kindlat liini asukohta paika pandud, uuringud käivad. Andres Kampmann: Mina pooldan maabumiskohana nr 1, sest taristu on seal lähim ja seal on juba tööstuslik tegevusala. Kui riik kaalutleb 1, 2, 3 varianti, siis meil on õigus kaasa rääkida. Heikki Salm: Meie saame kaasa rääkida Lääne-Nigula valla osas, ehk siis Nõva ja Hara osas. Eelistuse põhjendus, füüsiline kaugus, energia turvalisus, tuleviku kindel investeering. Toimus arutelu turvalisuse, loodushoiu, planeeringuprotsessi, maakaabli paigalduse, merekaabli asukoha, planeeringuala piirneva piirangu ala osas. Osavallakogu arvamus: saadud informatsioon võtta teadmiseks ja arvestada Andres Kampmanni tehtud ettepanekuga (maabumiskohana arvestada ala nr 1, sest taristu on seal lähim ja seal on juba tööstuslik tegevusala) . /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Mägi Taebla osavallakogu esimees Väljavõte õige: Helgi Laug registripidaja 11.03.2025 VÄLJAVÕTE PROTOKOLL Palivere 05.03.2025 nr 2 Koosoleku algus kell 14.03 Koosoleku lõpp kell 17.02 Koosoleku juhataja Palivere osavallakogu esimees Risto Roomet. Protokollija osavallasekretär Lilith Raudsepp. Koosolekust võtsid osa osavallakogu liikmed: Aivi Aasmäe, Kadri Lukk (veebi teel), Mati Kallemets, Urmas Muld, Jaan Piirak, Ago Vimm. Osavõtjate registreerimisleht protokolli juures (Lisa 1). Koosolekul osalesid: Taebla osavallakogu liikmed (5), Palivere osavallavanem Andrus Eilpuu, Taebla osavallavanem Julia Sirkel, ehitus-ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, lõuna piirkonna teede- ja heakorra haldur Marek Topper. Koosoleku juhataja tervitas osavallakogude liikmeid, tutvustas koosoleku korralduslikku poolt ja andis teada, et peale kahe esimese päevakorrapunkti ühist arutelu on osavallakogudel võimalus eraldi oma päevakorda arutada. Protokoll vormistatakse osavallakogudel eraldi. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku kinnitada (7 poolt) järgmine p ä e v a k o r d: /.../ Päevakorrapunkt 1 Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu tutvustus. Ettekandjad ehitus-ja planeerimisosaknonna juhataja Heikki Salm. Heikki Salm: Elering AS on esitanud taotluse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks (KSH). Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa, mis tagab planeeritava EstLink 3 merekaabli ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgepingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Planeeringuala suurus ca 513 km2. Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REPi ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala. Planeeringualas toimub EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine. REPi algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Planeeringu alal on palju erinevaid looduskaitsealasid. Õhuliinide planeerimisel arvestatavad trassikoridoride laiused: Üks 330 kV elektriõhuliin ühes koridoris – koridori laius kokku 100 m, millest 20 meetrit on nihutamise ruum; 330 ja 35 kV (110 kV) õhuliin ühes koridoris – koridori laius kokku 120 m, millest 15 meetrit on nihutamise ruum. Toimus arutelu, mille käigus osavallakogu liikmed esitasid küsimusi ja avaldasid arvamust. Andres Kampmann: Kas seletuskirjas on kirjeldatud põhjused nende kolme maabumiskoha valimise kohta? Heikki Salm: Kõige tähtsam on turvalisus ja kaugus EstLink 1-st. Andres Kampmann: Peab olema põhjused, miks tuuakse Paldiski alt siia Hara sadamani? Heikki Salm: Hetkel ei ole kindlat liini asukohta paika pandud, uuringud käivad. Andres Kampmann: Mina pooldan maabumiskohana nr 1, sest taristu on seal lähim ja seal on juba tööstuslik tegevusala. Kui riik kaalutleb 1, 2, 3 varianti, siis meil on õigus kaasa rääkida. Heikki Salm: Meie saame kaasa rääkida Lääne-Nigula valla osas, ehk siis Nõva ja Hara osas. Eelistuse põhjendus, füüsiline kaugus, energia turvalisus, tuleviku kindel investeering. Toimus arutelu turvalisuse, loodushoiu, planeeringuprotsessi, maakaabli paigalduse, merekaabli asukoha, planeeringuala piirneva piirangu ala osas. Osavallakogu arvamus: saadud informatsioon võtta teadmiseks ja arvestada Andres Kampmanni tehtud ettepanekuga (maabumiskohana arvestada ala nr 1, sest taristu on seal lähim ja seal on juba tööstuslik tegevusala). /allkirjastatud digitaalselt/ Risto Roomet koosoleku juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ Väljavõte õige Lilith Raudsepp 07.03.2025 2  NOAROOTSI JA NÕVA OSAVALLAKOGU ÜHINE KOOSOLEK PROTOKOLL VÄLJAVÕTE Sutlepa küla 04.03.2025 nr 3 Koosoleku algus kell 15.00 Koosoleku lõpp kell 17:07 Koosoleku juhatajad: Noarootsi osavallakogu esimees Laine Belovas. Protokollis osavallasekretär Kadi Aasküla. Koosolekul osalesid Noarootsi osavallakogu liikmed: Ülle Schönberg, Kenneth Johannes Nyholm, Üllar Neemrand, Uku Tulev, Aivo Hirmo, Margus Laidmets. Puudusid: Toomas Tammeorg, Andero Paalvelt. Koosolekul osalesid Nõva osavallakogu liikmed: Aivar Oruste, Ülle Heinleht, Inge Teslikova, Urmas Õuemaa, Peeter Kallas, Ivo Karindi, Virve Tauts ja Kaidi Silver-Schöbe, Puudus: Kalle Orumaa. Osavõtjate registreerimislehed lisatud protokollile. Koosolekul osalesid: Vallavanem Janno Randmaa, ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, Lääne-Nigula Lasteaiad juhiabi Maarika Maripuu. Kinnitati ühehäälselt järgmine p ä e v a k o r d: 1. Osavallavanema asendamine. 2. „Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu tutvustamine. 3. Lääne-Nigula Lasteaiad arengukava 2025-2027. Päevakorrapunkt 2 „Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu tutvustamine. Ettekandja: ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm. Heiki Salm andis ülevaate Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa“ maismaaosa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu kohta. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe– Aulepa maismaaosa Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, hõlmates ligikaudu 513 km². Elektriliin on planeeritud merest läbi Aulepa ja sihtkohaga Rehemäele. Protsessi juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning viiakse läbi Elering AS kaudu, kes esitas 19.11.2024 taotluse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamiseks. Mereosa väljaehitamisel kaaluti kolme alternatiivi: 1) Lohusalu, Laulasmaa; 2) Nõva (Lepaaugu); 3) Hara laht (Aulepa). Elering eelistas Aulepat, lähtudes füüsilisest kaugusest EstLink 1-st ja energiaturvalisusest. Eeldatavasti võiks ühendus valmida 2035. aastal. Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa mõjuala on suurem, kui algselt määratud planeeringuala, siis tuleb seda vajadusel laiendada. Taotluse seletuskirjas on ka ära märgitud, et kui seda siiski sellele alale teha ei saa, tuleb seda ala uurimist laiendada. Planeeringualas luuakse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa terviklik ruumilahendus. Pärast REP-i algatamist määratakse lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise käigus kindlaks elektriühenduste asukoha valikuks vajalikud keskkonna- ja muud uuringud ning koostatakse nende lähteülesanded, mis viiakse edasises protsessis ellu. Heikki Salm andis ülevaate vajalike mõju hindamiste valdkondadest ning esitas nimekirja võimalike uuringute ja analüüside kohta koos nende kirjeldustega. Õhuliinide planeerimisel arvestatakse:  330 kV õhuliin ühes koridoris: koridori laius 100 m, neist 20 m on nihutamise ruum.  330 ja 35 kV (110 kV) õhuliin ühes koridoris: koridori laius 120 m, neist 15 m on nihutamise ruum.  Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd ulatub 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või seadmest.  Maakaabli trassikoridori laiused: kaitsevöönd ulatub 1 meetri kaugusele igast kaabelliinist, piirides mõttelised vertikaaltasandid.  Haritaval põllumaal kasutatakse metallsõrestik maste, et vähendada maa-ala kasutust, mujal metalltoru või raudbetoon maste.  330 kV õhuliini ristlõige: 3x400 mm², maksimaalne töötemperatuur 80 °C. Toimus arutelu. Kenneth Johannes Nyholm tõstatas küsimuse: kui see on riiklik objekt, siis kui palju saame mõjutada merekaabli asukohta ja kuhu see täpselt paigutatakse. Arutleti, millised piirangud kehtivad merealal, kuhu merekaabel tuleb. Heikki Salm vastas, et ei ole veel ka kindel, kuidas merekaablit kaitstakse. Teatud piirangud võivad Hara sadamas siiski tulla. Kenneth Johannes Nyholm lisas, et merekaabli kaitsevöönd on ligikaudu 100 meetrit mõlemal pool kaablit. Selle kaitsevööndi sees ei tohi ankurdada, võrku lasta ega traali vedada jne. Kõik sõltub meremaastikust. Hara lahe sügavam osa, kust meie laevaliin välja läheb, on umbes 200 meetrit lai. Sõltuvalt kaabli täpsest asukohast võib see mõjutada väikelaevade liiklust. Hara lahe sügavus väljaspool seda sügavamat osa on umbes pool meetrit kuni meeter. Heikki Salm märkis, et kui nad aasta tagasi kohapeal käisid, räägiti plaanist paigaldada merekaabel Hara lahte umbes 6 meetri sügavusele, kuid pole veel teada, milliste meetoditega see tehakse. Urmas Õuemaa tõstatas arutelu, kui kaugel rannajoonest kaabel maapeale tuuakse. Uku Tulev lisas ääremärkuse, et kaabel läbistab Natura 2000 alasid ning on märgitud kui suure avaliku huvi objekt. Ta küsis, kas kodanikele on selle teemalisi arutelusid tulemas. Heikki Salm vastas, et arutelud toimuvad sarnaselt meie olemasoleva eriplaneeringuga ning võimalusel arvestatakse kõiki aspekte. Need, kelle maa jääb mõjupiirkonda, saavad talumistasu. Samas pole trassi praegusel hetkel veel täpselt välja joonistatud. Aivo Hirmo tõstatas küsimuse, kas arutelud toimuvad ka merekaabli osas. Praegu arutame maismaa eriplaneeringu algatamist, kuid merekaabel on juba fikseeritud. Oluline oleks et vald on kaasatud ka merekaablit puudutavas osas, sest Hara lahes kaasnevad kaabliga tõenäoliselt olulised piirangud, mis mõjutavad kalapüüki ja võimalikku sadama faarvaatri süvendamist. Vallal peaks olema kaasarääkimisõigus ning tegelikult tuleks menetleda mõlemat planeeringut koos. Janno Randmaa: Küsimus on, kas algatamise otsuse juures soovisite näha rohkem infot, et saada seletuskirjas rohkem vastuseid. Me oleme aasta tagasi selle teema neile püstitanud – miks seda ei lahendatud tervikuna? Võib-olla oleksime leidnud rannikul mõne parema koha, lähtudes just kohalikust vaatest. Algatamise eelnõust ei selgu regionaalsete vajaduste vaade. Algatamistaotluses on viidatud 110-kilovoldise võrgu varustuskindluse parandamisele, aga see on juba teine teema kui 330 kV. Kui algatamistaotluses sellele algatamise juures ei viidata ja omavalitsus sellest kasu ei saa, siis püüamegi saada kasu kõigest, mis puudutab meie valla ettevõtjate ja valla varustuskindlust. Tahame otsusesse lisada regionaalse viite. See dokument ei anna päris selget ülevaadet, mida siit üle kanda tahetakse. Tegelikult on vallavalitsuse huvi saada täielik ülevaade sellest, millised võimalused ja kohustused meile avanevad. Seletuskirjast ei selgu, kas ja milline ülekaalukas huvi on planeerida elektriliin kaitsealadele, juhul kui kaitse-eeskiri ehitise püstitamise välistab. Planeeringu ala joonsel on kaks kaitseala – Suursoo ja Leidisoo. Mõlema piirid jooksevad ülevalt välja, mis tähendab, et pole võimalust minna kaitsealadest ringiga mööda. Samuti välistab mõlema kaitseala kaitse-eeskiri sihtkaitsevööndisse uute ehitiste püstitamise. Seletuskirjas jäi arusaamatuks, et kui see on nii kaalukas huvi, kas me siis muudame kaitse- eeskirja ja anname võimaluse liiniga üle kaitsealade minna, et vältida külade vahelt läbi tulemist. Seda ei olnud sealt võimalik välja lugeda. 16.08 Margus Laidmets saabus (osales koosolekul kuni selle ajani Skype teel) Aivar Oruste tegi ettepaneku, et lisaksime omapoolse ettepaneku – kui me ei saa selles osas kaasa rääkida, siis vähemalt Hara sadama jaoks võiks trassi omanik kohustuda hoidma faarvaatrit puhtana vajalikus sügavuses. Võib-olla saame sellest kasu nii, et faarvaatri hooldamine ei jääks enam meie kohustuseks. See võiks olla meile vastutulek, mis võimaldaks sadamat endiselt samamoodi kasutada. Faarvaatri puhtana hoidmise nõude võiks lisada tingimustesse. Janno Randmaa vastas, et sadama lähedusse tehnilise lahenduse rajamine ei tohiks mitte mingil juhul seada piiranguid sadama kasutusele. Pigem peaks see seda hoopis soodustama – olgu selleks siis laevateede puhtana hoidmine või mõni muu meede. Aivo Hirmo tegi ettepaneku, et vallavalitsuse vastuses eriplaneeringu algatamise arvamuse küsimise kohta võiks lisada ettepanekuna, et käsitleda maismaa eriplaneeringut ja merekaabli hoonestusala määramist koos, kuna need on üksteisest sõltuvad, merekaabli hoonestusala määramisel kaaluda erinevaid variante ning kaasata vallavalitsus merekaabli hoonestusala määratlemise protsessi arvestades võimalikke piiranguid Hara lahes rannakalapüügil ja sadama kasutamisel. Koosoleku juhataja küsis kas hääletada vallavalitsuse seisukoha toetamist koos laekunud järgmiste ettepanekutega:  Käsitleda maismaa eriplaneeringut ja merekaabli hoonestusala määramist koos, kuna need on üksteisest sõltuvad  Merekaabli hoonestusala määramisel kaaluda erinevaid variante.  Kaasata vallavalitsus merekaabli hoonestusala määratlemise protsessi arvestades võimalikke piiranguid Hara lahes rannakalapüügil ja sadama kasutamisel Toimus hääletamine. Noarootsi osavallakogu liikmete hääletamise tulemus: poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0. Nõva osavallakogu liikmete hääletamise tulemus: poolt 6, vastu 2, erapooletuid 0. Otsustati: hääletada vallavalitsuse vastuse üle eriplaneeringu algatamise arvamuse küsimuses ning täiendada punkti 1 järgmiste seisukohtadega koos laekunud ettepanekutega. Noarootsi osavallakogu liikmete hääletamise tulemus: poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0. Nõva osavallakogu liikmete hääletamise tulemus: poolt 7, vastu 0, erapooletuid 1. Otsustati: Kiita heaks vallavalitsuse vastus eriplaneeringu algatamise arvamuse küsimise kohta ja täiendada p.1 järgmiste seisukohtadega:  Käsitleda maismaa eriplaneeringut ja merekaabli hoonestusala määramist koos, kuna need on üksteisest sõltuvad  Merekaabli hoonestusala määramisel kaaluda erinevaid variante.  Kaasata vallavalitsus merekaabli hoonestusala määratlemise protsessi arvestades võimalikke piiranguid Hara lahes rannakalapüügil ja sadama kasutamisel /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aasküla protokollija  PROTOKOLL VÄLJAVÕTE Päevakorrapunkt 3 Linnamäe 19.02.2025 nr 2 Algus kell 08.30, lõpp kell 11:50. Koosolekut juhatas osavallakogu esimees Elle Ljubomirov. Protokollis osavallasekretär Kadi Aasküla. Koosolekust võtsid osa osavallakogu liikmed: Renek Loorens, Kadi Paaliste, Eve Tamm-Hinno, Ike Lilleorg, Lauri Lilleoks, Renno Silde, Ahto Lääts, Argo Kliss. Registreerimisleht lisatud. Puudujaid ei olnud Kutsutud: Lääne-Nigula Lastaiad direktor Kerda Ledis, osavallavanem Janek Loorens, Oru Kooli direktor Andres Kampmann, volikogu esimees Mikk Lõhmus. Elle Ljubomirov tegi ettepaneku lisada välja saadetud päevakorda punkt 2. Arvamuse andmine Aiandi tee (Kärbla külas Aiandi tee 5520021; katastritunnused 43601:001:0104 ja 43601:001:0111) munitsipaalomandisse andmise kohta. Ühehäälselt kinnitati järgmine päevakord: 1. Teehoiukava 2025. 2. Arvamuse andmine Aiandi tee munitsipaalomandisse andmise kohta. 3. „Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu tutvustamine. 4. Eelmise koosolekul arutletud teemad ja järgnenud tegevused. 5. Hansuküla tee 2 (Oru Kool) eskiis. 6. Osavallavanema info Päevakorrapunkt 3 Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa“ maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu tutvustamine. Ettekandja: Elle Ljubomirov Elle Ljubomirov andis ülevaate Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe–Aulepa“ maismaaosa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu sisust. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe–Aulepa maismaaosa Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas. Riik on Eleringi kaudu algatanud riigi eriplaneeringu seoses EstLink 3 väljaehitamisega. Nende eesmärk on rajada aastaks 2035 õhuliin, mis tuleb merest läbi Aulepa ja jõuab lõpuks Rehemäele. Selleks on ette nähtud eriprotsessid, sealhulgas eriplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju hindamine ning kõik sinna juurde käiv. Aastaks 2035 peaks olema välja ehitatud õhuliinid, trafojaam ja muu vajalik taristu. Selle eriplaneeringuga määratakse kõigepealt asukoha eelvalikud, sarnaselt tuuleparkide planeerimisele. Esialgu määratakse suuremad alad, mida hiljem täpsustatakse detailplaneeringutega kui see on vajalik või muude õigusaktidega. Toimus arutelu õhuliinide võimaliku trassi ning selle mõju üle. Arutleti, mis võiks kogukonda kõige enam mõjutada – ilmselt liini koridori laius ning küsimus, kas projektist on kogukonnale ka mingit kasu. Renek Loorens tõstatas teemana, et õhuliinide koridorid võiksid olla paremini kasutatavad nt põllu- või karjamaadena, et suur hulk maad ei jääks võsa alla. Arutleti ka küsimuse üle, et kas oleks võimalik rajada õhuliin Paldiski kaudu (eriplaneeringu ala suurendamise küsimus), kuid kohapeal puudus isik, kes oleks saanud küsimusele vastata, ehk seda saab edasi küsida eriplaneeringu järgnevate etappidel. Samuti tõdeti, et sõltumata osavallakogu arvamusest jätkub riigi eriplaneeringu protsess ning sarnaseid projekte tuleb tulevikus veelgi. Avaldati seisukohta, et energiavarustust ei saa vaadelda ainult piirkonnapõhiselt, vaid seda tuleb käsitleda kogu Eesti kontekstis sealjuures omavalitsusele ja maaomanikele paremaid tingimusi läbi rääkides. Informatsioon võeti teadmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aasküla Protokollija  VÄLJAVÕTE PROTOKOLL Taebla 18.02.2025 nr 2-1/25-5 Algus kell 09.00. Lõpp kell 13.00 Juhatas vallavanem Janno Randmaa, protokollis vallasekretär Kristi Sadulsepp. Istungist võtsid osa vallavalitsuse liikmed Julia Sirkel, Rein Kruusmaa, Andrus Eilpuu, Janek Loorens. Puudus Katrin Viks (Registreerimisleht lisatud). Kutsutud päevakorrapunktide ettekandjad: Lääne-Nigula Lasteaiad direktor Kerda Ledis (p 1); haridusosakonna juhataja Solveig Edasi (p 1-2); Oru ja Risti hooldekodude juhataja Elle Ljubomirov (p 3); finantsjuht Merilin Saska (p 4); sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tuuli Varik (p 5-7); majanduse ja riigihangete nõunik Riho Tipp (8-9); majandus- ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris (p 10); ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm (p 11-20). Arutusel olnud küsimused ja nende kohta tehtud otsused: ………………………….. 20. Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine". Ettekandja Heikki Salm. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa, mis tagab EstLink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Toimus arutelu, mille tulemusena toodi välja järgnevad punktid: 1. Algatamise eelnõust (sh. seletuskiri ja lisadokumendid) ei selgu või on keeruline mõista selgitust või põhjendust Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt (26.03.2024 7-1/24- 14-2) antud järgnevale hinnangule: Oleme seisukohal, kuna Estlink 3 ühenduse puhul on tegemist riigi huviga laiemalt ning olnuks vajalik kogu asukoha valiku protsessi läbi viia tervikuna sh kaabli asukoha valik meres. Hetkel oleme pandud olukorda, kus kaabli maismaale jõudmise asukoht on leitud ja Lääne-Nigula vallas tuleb leida trassi asukoht maal. Antud situatsioon vajaks seletuskirjas lahti kirjutamist ja kaalutlust, millises ulatuses on siiski võimalik merekaabli asukohta veel muuta ning vastavalt sellele korrigeerida planeerigu ala.  2. Algatamise eelnõust ei selgu regionaalsete vajaduste vaade ja võimalused. Algatamise taotluses on viidatud tegevustele, mis puudutab võimalikele 110 kV ühendustele võrgu varustuskindluse parandamist. Regionaalsete vajaduste põhjendamine ja lahendused elektrivõrgu ja elektrienergia kättesaadavuse parendustest on oluline planeeringu osa ning aitab paremini mõista planeeringu eesmärki maakonna ja valla vaates. 3. Algatamise eelnõu juures olevas algatamise taotluses on viidatud, et õhuliin võiks tulevikus üle kanda meretuuleparkide võimsust, kuid algatamise seletuskirjas ei nähtu, milliseid täiendavad ehitustegevused sellega seose hetkel planeeritava liiniga kaasnevad või ei kaasne. Selline info annaks selgema ülevaate kohalikule omavalitsusele ja elanikele ehitise mastaapsuse ja mõjutuste osas. 4. Algatamise eelnõu juures olevas algatamise taotluses on viidatud võimalikule Aulepa- Nõva ühendusele ja ringühendusele mandri ja saarte vahel, kuid jääb selgusetuks, kas kavandatule tuleks koheselt tähelepanu pöörata, millises ulatuses planeerimis- ja ehitustegevust ja sellega seonduvat mõju sellega kaasneb. Planeeringu algatamisel on oluline teave, mida läbiviidav planeering ja ehitustegevus võib endaga kaasa tuua ja milline on kavandatud objekti ja lisanduvate objektide mõju tervikuna. 5. Seletuskirjast ei selgu, kas üldse ja milline on ülekaalukas huvi planeerida elektriliini koridor kaitsealadele juhul, kui kaitse-eeskiri uute ehitiste püstitamise välistab. Eelnõu seletuskirjas olev joonis 3 väljendab planeeringualale jäävate natura alade asukohti, mis jäävad planeeringuala põhjapoolsele küljele. Natura aladest põhja poolt mööda mineku välistab planeeringuala piir. Seega oleks seletuskirjas vajalik viidata asjaomase ministeeriumi või ameti põhimõttelisele seisukohale kaitsealadele planeerimisel. Planeeringu ala valik ei saa olla näiline, vaid peab omama tõsiselt võetavat eeldust planeeringu lahenduste kaalumisel ja valikute tegemisel. Ühehäälselt otsustati: teha ettepanek viia seletuskirja kohalike olude täpsem kirjeldus ja sellele tuginev kaalutlus, et paremini mõista vajadusi ja planeeritud tegevusi lähtudes kohaliku omavalitsuse ja elanike seisukohast. Samuti pöörata tähelepanu Lääne-Nigula valla arengut suunavatele dokumentidele lähtudes kohalikust huvist ja mõjust. Võtta arvesse, et planeeritava tegevuse vastu on laiem kaalukas huvi, kuid otsese tegevuse ja taluvuse mõju kannavad kohalik omavalitsus ja tema elanikud ning riiklikul tasemel kavandatu peab omama ka regionaalset vaadet. ……………………………. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Randmaa vallavanem Kristi Sadulsepp vallasekretär  ISTUNGI PROTOKOLL VÄLJAVÕTE Kullamaa 20. veebruar 2025 nr 2 Istungi algus kell 15.00 Istungi lõpp kell 18.34 Istungit juhatas volikogu esimees Mikk Lõhmus, protokollis osavallasekretär Lilith Raudsepp. Vallavolikogu istungist võtsid osa vallavolikogu liikmed: Jaanus Ratas, Hardi Rehkalt, Ülle Heinleht, Andres Kampmann, Argo Kliss, Erlend Kotkas, Sven Köster, Tenno Laanemets, Lea Lai, Lauri Lilleoks, Elle Ljubomirov, Gertu Lorents, Kadri Lukk, Ahto Lääts, Aivo Hirmo, Aivar Oruste, Kadi Paaliste, Einar Pärnpuu, Risto Roomet, Neeme Suur, Oliver Tammemägi, Marek Topper. Puudusid: Ago Kirsipuu ja Kaido Rehkalt. Istungil viibisid: vallavanem Janno Randmaa, vallasekretär Kristi Sadulsepp, finantsjuht Merilin Saska, keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht, haridusosakonnajuhtaja Solveig Edasi, ehitus- ja planeerimisosakonna juhtaja Heikki Salm, ning vallavalitsuse liikmed Katrin Viks, Rein Kruusmaa, Julia Sirkel ja Janek Loorens, külaline Triin Ardam. Volikogu esimees avas volikogu istungi ja teavitas osalejaid, koosseisus toimunud muudatusest. Volikogu koosseisu on tagasi tulnud Aivo Hirmo ning informeeris liikmeid, et istungist tehakse videoülekanne, mida on võimalik hiljem järele vaadata. Vallavanem Janno Randmaa tegi ettepaneku volikogu istungi päevakorda lisada „Reservfondist raha eraldamine“. Volikogu esimees tegi ettepaneku lisada see päevakorrapunkt kaheksandaks. Istungi juhataja pani muudetud päevakorra hääletusele. Toimus hääletamine – poolt 23, vastu 0, erapooletuid 0. Kinnitati järgmine p ä e v a k o r d: ………………….. 6. Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Protokolliline seisukoht. ………………………. Päevakorrapunkt nr 6 Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Protokolliline seisukoht. Ettekandja vallavanem Janno Randmaa ja kaasettekandjad ehitus-ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees Marek Topper. Janno Randmaa tutvustas esitatud taotlust ja vallavalitsuse poolt kujundatud seisukohta vallavalitsuse istungi (protokolli väljavõte lisatud). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja. Planeerimisseadus enne algatamist seisukoha andmist ette ei näe ja need on planeeringule järgnevad protsessid. Tegemist on heatahte märgiga. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa, mis tagab EstLink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Istungi juhataja andis sõna antud teema osas juhtivkomisjonile. Marek Topper: Tänane ettekanne oli oluliselt põhjalikum, kui komisjoni arutelul. Komisjonis oli ka arutelu alade määratluse üle. Mind isiklikult huvitab liinikoridor, kuna planeeritava ala sisse jäävad tuulepargid, kaks looduskaitse ala jm. Mina heameelega näeksin seda rajatist 110 kV liinikoridoris. Komisjoni ettepanek oli, et volikogul kujundada protokolliline arvamus kirjeldada eramaade puhul kompensatsiooni mehhanism ja arvestada Lääne-Nigula valla kehtiva üldplaneeringuga. Komisjon toetas ja võttis esitatud korralduse eelnõu teadmiseks. Küsimused Andres Kampmann: Kas riigipoolne esindaja on põhjendanud, miks nad soovivad selle rajada Riguldi kanti, mitte kasutada Paldiski alajaama liinikoridori? Janno Randmaa: Ei ole ja see oli vallavalitsuse esmane arutelupunkt. Kui eelmisel aastal küsiti seisukohta, millise planeeringuga võiks tegemist olla, siis juba toona sai viidatud sellele, et meres on asukoht leitud ja üks omavalitsus pannakse põhimõtteliselt fakti ette, et see peab siit kuskilt tulema. Jätkuvalt on seisukoht, et selliseid objekte, vähemalt ranniku alal, tuleks planeerida tervikuna. Andres Kampmann: Milline ja kui suur on keeluala sellel kaablikoridoril? Janno Randmaa: Minu teada on kaks liini, 120 meetrit. Andres Kampmann: Ehk siis Osmussaare ümbruses teatanud tegevused jäävad suuresti ära? Janno Randmaa: Merekaabli osas jään hetkel vastuse võlgu. Selles planeerimisprotsessis ei ole põhjalikult kaasatud. Heikki Salm: Täpsustan, et merekaabliliin ei ole veel paika pandud, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) otsuse lõpus ütleb, et enne keskkonnamõjude hindamise aruande kinnitamist menetlusega ei jätkata. Teine asi on see, et liin, mis asub maa peal, siis need kaks menetlust peavad olema eraldi, ühega tegeleb MKM, teisega TTJA, tuleneb see ehitusseadusest- planeerimisseadusest ja kõigist nendest seonduvalt lahku löödud. Merekaabel ei ole ehitusseaduse järgi maaga ühendatud. Neeme Suur: Millist dokumenti me antud hetkel menetleme? Janno Randmaa: Vastuskiri kombineeritakse mitmetest seisukohtadest ja vallavalitsuse oma on üks neist. Volikogule saadetud materjalis ei olnud täiendatud vastuskirja. Neeme Suur: Tegemist on siis infopunktina volikogule? Mikk Lõhmus: Saan aru, et see regionaalsete vajaduste mõte viiakse sisse, et planeeringu käigus vaadatakse üle Läänemaa vajadused. Näiteks ehitatakse 110 kV liin, mida saab kasutada Palivere elektriga varustamiseks. Janno Randmaa: Tuleb vaadata tervikuna, taotleja on viidanud 110 kV ühenduste varustuskindluse parandamisele, mida see tähendab ja milline on regionaalnemõõde, see seletuskirjast ei selgu. 2 Neeme Suur: Kas te ei mõelnud, et lisaks seletuskirja kohta küsimuste esitamisele, oleks mingid konkreetsed seisukohad ja ettepanekud formuleeritud? Näiteks järgitakse võimalikku looduslikku keskkonda, olemasolevaid tehnilisi rajatisi alates 110 kV-st liinist jne? Janno Randmaa: Planeerimisprotsessis järgmise etapina on lähteülesande koostamine, mis tuleb kohustuslikus korras ja seal saame anda konkreetse sisendi trassi ja muu osas. Oluline on see, et me ei jätakas kõrvale või tähelepanuta olukorda, mis ühel või teisel viisil puudutab ja kui teda ei tooda seletuskirjas välja algatamise juures, siis pärast öeldakse, et see ei olnud eesmärk. Nii nagu ma lugesin, planeerimisseadus ütleb, et teadaolev asukoht, koostamise eesmärk (rahvusvaheline riiklik huvi), kavandatava ehitusotstarve (elektriliin) seonduva tegevuse kirjeldus. Seletuskirjas ei olnud puudutatud regionaalset mõõdet ega vajadust. Ettepanek on need sisse viia, siis on võimalik nendega järgmistes protsessides tegeleda. Lauri Lilleoks: Kas meil on ka õigus arvamust avaldada, kus see merekaabel võiks maale tulla, peale Hara, näiteks Keibu? Janno Randmaa: Planeerimisdokumendist seda välja ei loe, joonis oli väga konkreetne. Heikki Salm: Kindlasti seda maabumiskohta otsitakse ja see tekib siis, kui KSH aruanne on kinnitatud. Neeme Suur: Risti osavallakogu arutas seda, aga arvamuse andmise tähtaeg on antud suhteliselt lühike. Kas on plaanis vastamise tähtaega pikendada? Tegelikult tuleks teemat arutada ka teiste asjast puudutavate osavallakogudega. Janno Randmaa: Tähtaeg anti 15 päeva taotluse esitamisest. Pikendust saab alati küsida, aga ei ole teada kas andja annab pikenduse, aga uurime. Risto Roomet: Ettepanek on rajada maakaabel. Mikk Lõhmus: See võiks olla alternatiivina üks ettepanek ja küsida kirjale vastamise pikendust. Sõnavõtusoovid Sven Köster: Risti on nagu uus Ida-Virumaa, kellel on oma kohanemise fond olemas, et kohalikud elanikud paremini kohaneksid, uute arengute raames oleks rongiliini pikendamine Ristile väga vajalik. Vallavalitsusel arvestada ja mainida ja sotsiaalmajanduslik analüüs väljasaadetavas kirjas. Janno Randmaa: Läbiviidavate uuringute hulgas on see nimetaud. Lauri Lilleoks: Nõva piirkond peaks ka saama sõna sekka öelda. O t s u s t a t i: saadud info võtta teadmiseks ning arutelul tehtud ettepanekute osas jõuti järeldusele, et vajalik on eelnõu koostajalt küsida kirjale vastamise tähtaja pikendust. Ettepanek on alternatiivina rajada maakaabel. /allkirjastatud digitaalselt/ Mikk Lõhmus vallavolikogu esimees VÄLJAVÕTE ÕIGE Kristi Sadulsepp vallasekretär 3  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 04.02.2025 nr 2-2/440-1 [email protected] Meie 25.02.2025 nr 7-1/25-19-2 [email protected] Meie 12.03.2025 nr 7-1/25-19-4 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" arvamuse andmine Edastasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja. Kavandatava EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa planeerimise vastu esineb suur riiklik huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-ala kui ka maakasutusõiguste järele arvestada Riigi eriplaneeringu koostamisel Lääne-Nigula üldplaneeringu, Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega, koostamisel oleva detailse lahenduse ja KSH aruande menetlusega. Risti ja Rehemäe piirkonnas väljastatud projekteerimistingimuste ja ehituslubadega päikeseparkide, alajaamade ja akupanga asukohtadega. Lääne-Nigula Vallavolikogu, Lääne-Nigula Vallavalitsus ja planeeringuala osavallakogud, arutlesid EstLink 3 trassi asukohavalikut ja andsid oma arvamuse alljärgnevalt: 1. Ettepanek on kavandatava EstLink 3 õhuliini alternatiivina rajada maakaabel. Lisa 1 2. Algatamise eelnõust (sh. seletuskiri ja lisadokumendid) ei selgu või on keeruline mõista selgitust või põhjendust kaabli maale tuleku asukoha valikule. Hetkel oleme pandud olukorda, kus kaabli maismaale jõudmise asukoht on leitud ja Lääne-Nigula vallas tuleb leida trassi asukoht maal. Antud situatsioon vajaks seletuskirjas lahti kirjutamist ja kaalutlust, millises ulatuses on siiski võimalik merekaabli asukohta veel muuta ning vastavalt sellele korrigeerida planeerigu ala. Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5 Lisa 6 3. Algatamise eelnõust ei selgu regionaalsete vajaduste vaade ja võimalused. Lisa 2 Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598  4. Algatamise eelnõu juures olevas algatamise taotluses on viidatud, et õhuliin võiks tulevikus üle kanda meretuuleparkide võimsust, kuid algatamise seletuskirjas ei nähtu, millised täiendavad ehitustegevused sellega seose hetkel planeeritava liiniga kaasnevad või ei kaasne. Selline info annaks selgema ülevaate kohalikule omavalitsusele ja elanikele ehitise mastaapsuse ja mõjutuste osas. Lisa 2 5. Algatamise eelnõu juures olevas taotluses on viidatud võimalikule Aulepa-Nõva ühendusele ja ringühendusele mandri ja saarte vahel, kuid jääb selgusetuks, kas kavandatule tuleks koheselt tähelepanu pöörata, millises ulatuses planeerimis- ja ehitustegevust ja sellega seonduvat mõju sellega kaasneb. Lisa 2 6. Seletuskirjast ei selgu, kas üldse ja milline on ülekaalukas huvi planeerida elektriliini koridor kaitsealadele juhul, kui kaitse-eeskiri uute ehitiste püstitamise välistab. Lisa 2 Lisa 4 7. Risti osavallakogu otsustas mitte toetada riigi eriplaneeringu algatamist Lisa 6 8. Planeeringu koostamisel täpsustada millist hüvitist ja regulaarset talumistasu saab maaomanik ja kohalik omavalitsus; millised on trassikoridori alla jääval maal lubatud/keelatud tegevused ja kohustused (korrapärane raadamine, kraavide puhastamine ja vajadusel kuivendamine, asendusistutused jmt maad väärtustavad tegevused). Teeme ettepaneku korralduse eelnõud ja seletuskirja eeltoodud seisukohtadele tuginedes täiendada ning seeläbi anda selgem ülevaade planeeringu eesmärkidest ja ala valikust, mis omakorda annab rohkem informatsiooni kohalikele mõistmaks planeeringuga kavandatud tegevuse vajadust ja kaasnevaid võimalusi. Vajadusel oleme valmis esitatud ettepanekuid selgitama ning osalema vastavatel koosolekutel. Edaspidise koostöö tegemisel palume planeerimisseaduses ettenähtud teated saata Lääne-Nigula Vallavalitsusele e-posti aadressil: [email protected] . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Randmaa vallavanem Lisad: Lisa 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.02.2025 istungi protokoll- väljavõte; Lisa 2 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 18.02.2025 istungi protokoll- väljavõte; Lisa 3 Oru osavallakogu 19.02.2025 koosoleku protokoll – väljavõte; Lisa 4 Noarootsi osavallakogu ja Nõva osavallakogu 04.03.2025 ühiskoosoleku protokoll- väljavõte; Lisa 5 Palivere osavallkogu ja Taebla osavallakogu 05.03.2025 ühiskoosoleku protokoll – väljavõte; Lisa 6 Risti osavallakogu 18.02.2025 koosoleku protokoll- väljavõte.