Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0296 - Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94ef1b83-f650-4f43-89eb-ec46c9fde7f1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94ef1b83-f650-4f43-89eb-ec46c9fde7f1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Riigikantselei 19.03.2025 nr 1-4/25/1350 Taristuministri määruse "Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Taristuministri määruse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister taristuministri ülesannetes Lisad: 1. Määruse eelnõu koos lisaga 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. TAT riskihindamise tabel Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  MÄÄRUS EELNÕU Tallinn 03.03.2025 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021- 2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks. (2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse „Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.14 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“. (4) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. (5) Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad; 3) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 4) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 5) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 6) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma; 7) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald; 8) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena; 9) jäätmemudel on Keskkonnaagentuuri poolt kliimaministri 29.12.2023 käskkirja nr 1-2/23/555 alusel koostatud jäätmete liigiti kogumise mudel; 10) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile; 11) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile; 12) ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks; 13) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele; 14) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kriteeriumidele. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada teisese toorme kasutamist jäätmete liigiti kogumise tõhustamise kaudu, aitamaks kaasa jäätmete põletamise ja ladestamise vähendamisele ning riigile seatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele. (2) Toetuse andmise tulemusel on tõhustatud jäätmete liigiti kogumist ning biojäätmete ringlussevõttu, mis aitab kaasa ringmajanduse korraldamisele ressursside ja looduskeskkonna säästmiseks. (3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisele. (4) Määruse nõuetele vastavad projektid panustavad „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut ning ligipääsetavust toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) ringleva materjali määr; 2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele väljaspool Harjumaad; 3) ligipääsetavuse näitaja. (5) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse. (6) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on liigiti kogutud jäätmed. (7) Toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad § 5 lõikes 1 vastavas punktis nimetatud tegevuste arv, tüüp ja liigiti kogutud jäätmete kogus jäätmeliigi kaupa. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse ja millega viiakse ellu järgmised tegevused: 1) jäätmete liigiti kogumise vahendite soetamine; 2) liigiti kogutud jäätmete kogumisringide tegemiseks vajalike vahendite, sh sõidukite soetamine, kui need ei kasuta fossiilkütuseid; 3) liigiti kogutud jäätmete kogumispunktide rajamine ja täiendamine; 4) jäätmejaamade rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine; 5) biojäätmete ringlussevõtt komposti tootmiseks; 6) digitaalsed ja nutikad lahendused, mis toetavad jäätmete liigiti kogumist. (2) Lõikes 1 nimetatud tegevustele antakse toetust järgmistel tingimustel: 1) tegevused on kooskõlas jäätmemudeliga ja mudeldatud stsenaarium tagab vähemalt 70 protsendi ulatuses olmejäätmete liigiti kogumise omavalitsuses; 2) kohaliku omavalitsuse jäätmekava on kooskõlas „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“; 3) lõike 1 punkti 1 tegevuse planeerimisel peavad jäätmete liigiti kogumise vahendid, mida kasutatakse korraldatud jäätmeveos, olema sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas; 4) tegevused on kooskõlas kohaliku omavalitsuse kehtiva jäätmekavaga; 5) kohalik omavalitus, kelle tarbeks toetust taotletakse omab kehtivat korraldatud jäätmeveo hankelepingut, kui selle olemasolu on nõutud jäätmeseaduses. (3) Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. (4) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. (6) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste rahastamisel ei anta riigiabi. Rakendusüksus kontrollib taotluse menetlemise käigus, kas toetus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes riigiabi toetuse saajale või mõnele teisele lõppkasusaajale. Kui toetus vastab riigiabi tunnustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes, jäetakse taotlus vastavas osas rahuldamata. (7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatava tegevuse rahastamisel võib abi anda riigiabi ja vähese tähtsusega abina. § 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. (2) Riigiabi antakse kas: 1) investeeringuteks ettenähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 2 punkti b alusel. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (6) Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (7) Abi ei vabasta jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada ettevõtja tavakuludeks. (8) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (9) Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. (10) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole lubatud. (12) Seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel: 1) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kindlasummaliste maksete puhul on kulud abikõlblikud vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1. (2) Abikõlblikud on järgmised § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud tegevuste elluviimisega seotud otsesed kulud, sh projekteerimine; 2) taristuobjekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud; 3) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 4) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 5) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi; 6) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi; 7) otsene personalikulu on abikõlblik vastavalt ühendmääruse §-le 16 kuni 15 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. (3) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses. (4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) kulu asutuse juhtimiseks; 2) kinnisvara ostmise või rentimise kulu; 3) üld- ja tegevuskulud, sealhulgas sõiduki soetamiseks või rendiks, mis klassifitseerub ettevõtte toimimise tegevuskulu alla ja pole otseselt seotud toetuse eesmärkide saavutamisega; 4) tootjavastutusega hõlmatud jäätmete puhul kulud, mida peab kandma tootja jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud alustel; 5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. Projekti ettevalmistamiseks vajalikud projekteerimistööd ja kliimakindluse hindamine on abikõlblikud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast välja arvatud üldise grupierandi määruse alusel antava abi taotlemise korral. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab projekteerimistöid või kliimakindluse hindamist ja seda tehakse enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud. (3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. § 9. Taotlusvooru eelarve, toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse minimaalne summa on 75 000 eurot ja maksimaalne summa 2 000 000 eurot taotleja kohta ühes taotlusvoorus. (2) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide poolt antud tagastamatut ja tagastatavat abi. (4) Kui abi ei anta regionaalabina üldise grupierandi määruse alusel, sõltub toetuse osakaal kohaliku omavalitsuse üksusest ja moodustab vastavalt määruse lisale 60–80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, võttes arvesse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise piirmäärasid nende asjakohasuse korral. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. (5) Kui projekti viivad ühiselt ellu mitu eelmises lõikes nimetatud isikut ja investeeringuobjekti asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust pole võimalik määratleda, siis kohaldatakse kogu projektile nendest taotlejatest kõrgeimat osakaalu. (6) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest. (7) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (9) Kui abi antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. (10) Kui abi antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võivad taotleda ja projekti partnerid olla: 1) kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutus, kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ning kohaliku omavalitsuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olev äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus; 2) koostööorganisatsioon, mille liikmed on vaid kohaliku omavalitsuse üksused ja mis vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 62. (2) Toetuse taotleja ja partner peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele. (3) Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama rakendusüksusele info, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid makseid. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) projekti eesmärgi, tulemuste ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste elluviimise asukoht; 2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“; 3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja ja partner on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil; 5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et investeeringut kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist; 6) kinnitus, et taotleja ja partner nõustuvad elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud e-posti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 8) projekti eelarve, mis sisaldab kulude loetelu, ja seda põhjendavad võrreldavad hinnapakkumised ning nende saamiseks tehtud hinnapäringud; 9) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 8 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga; 10) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 11) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on taotluses märgitud tingimustel teostatavad ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega; 12) taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 järgi; 13) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja riigiabi liik juhul kui antakse riigiabi; 14) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 15) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktidega; 16) ühendmääruse § 4 lõikes 3 nõutud kinnitus; 17) selgitus, kuidas projekt on kooskõlas § 5 lõike 2 punkti 1 nõuetega; 18) kinnitus, et projektis ei võeta toetusega soetatud liigiti kogumise vahendite üleandmisel elanikelt suuremat tasu kui omaosaluse suurus; 19) paragrahvi 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 tegevuste puhul kinnitus, et projekti raames saadav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu aluslepingu artikli 197 mõistes; 20) viide kõigi nende omavalitsuste sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingutele riigihangete registris, kelle tarbeks toetust taotletakse; 21) kinnitus, et kohaliku omavalitsuse, kelle nimel toetust taotletakse, jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on aja- ja asjakohased; 22) veebilink kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale; 23) selgitus, kuidas on planeeritav tegevus kooskõlas jäätmekavaga ja jäätmehoolduseeskirjaga; 24) kinnitus, et kohalikul omavalitsusel, kelle nimel toetust taotletakse, on kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping; 25) kui toetust taotletakse määruse § 5 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevuseks, peab taotlus sisaldama projekti teostatavusuuringut, mis on koostatud vastavalt rakendusüksuse kehtestatud juhendile ning ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks aasta; 26) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust juhul, kui toetust küsitakse üldise grupierandi määruse alusel; 27) kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel, siis lisatakse selgitus taotleja ja partneri taotluse vastavuse kohta riigiabi või vähese tähtsusega abi nõuetele asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi. (3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel. (4) Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas on avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud ligipääsetavus erivajadustega inimestele ning kuidas on avalikkusele edastatav info ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. 4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSE MENETLEMINE § 12. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine (1) Toetust antakse jooksvalt taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 3. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Vähemalt 40 protsenti taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks omavalitsustesse väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. (4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. (5) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse toetamiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas. (6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse päevale ühendmääruse § 5 lõige 2. (7) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (8) Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. (9) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (10) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. (11) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevused (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte. (2) Valikukomisjoni liikmed peavad: 1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. (4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse §-s 14 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. § 14. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest: 1) Projekti kooskõla „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele ning saavutatakse § 3 kohane tulemus; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik ning projekt on kooskõlas jäätmemudeliga; 3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning ettenähtud tegevused on kuluefektiivsed ja planeeritud tulemuste saavutamiseks; 4) taotleja ja partner on suutlikud projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal ja partneril on olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering, kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, et tagada projekti tegevuste elluviimine ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4. § 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab §-s 14 nimetatud kriteeriumidele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 4) hangete läbiviimise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete kohaldumisel; 5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused. (3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (4) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. (5) Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses projekti tulemus ja toetuse summa. (6) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost. (7) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste kavandatud mahus elluviimine. (8) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse osutatud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise faktilised ja õiguslikud alused; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (4) Rakendusüksus toimetab toetuse taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte e-toetuse keskkonnas kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. § 17. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja ja partneri nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõike 1 punktile 1, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal ja partneril õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist kui: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 3 sätestatu kohaselt; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu korras. 5. peatükk TOETUSE SAAJA JA PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 20. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja ja partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muu hulgas: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja kohustatud võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 3) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise; 4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt; 5) tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest; 7) tagab, et kinnistul, kuhu jäätmete liigiti kogumise vahendeid antakse, on nende kasutamine nõuetekohaselt võimalik ning on tagatud vastav juhendamine; 8) tagab toetuse abil soetatud ja elanikele eraldatud kogumisvahendite kandmise jäätmevaldajate registrisse; 9) tagab, et projekti tegevustega alustatakse kuue kuu jooksul taotluse rahuldamisest; 10) tagab, et toetuse abil soetatud liigiti kogumisvahendid on varustatud üle-eestilise liigiti kogumise piltsüsteemiga; 11) eraldab kodumajapidamises kasutatava mahuti vaid kinnistule, mis on liidetud korraldatud jäätmeveoga ja kus on olemas rahvastikuregistri andmete kohane elukoht vähemalt ühel isikul, ning konteineri saanud majapidamised tuleb kohe liita vastava jäätmeliigi tarbeks regulaarse jäätmeveoteenusega; 12) annab liigiti kogumise vahendi üle toetuse saaja kohaliku omavalitsuse elanikule, kes kinnitab toetuse saajale kirjalikult, et kasutab saadud kogumisvahendit sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat. (3) Toetuse saaja ja partner teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt: 1) toetuse saaja teeb riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt; 2) rakendusüksus sätestab vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti või selle muudatuse rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul; 3) toetuse saaja esitab üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist; 4) toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavandi, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul. (4) Toetuse saaja ja partner tagavad projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara kasutamise taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (5) Toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal ja lõikes 4 toodud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja ja partneri võimet täita taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja ja partneri kohustusi. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks. (7) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. (8) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projektiga kavandatud, elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta vähemalt igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks. (9) Projektiga seotud tegevustes tuleb tagada ligipääsetavus projekti tulemustele, tegevustes osalemiseks ja avalikkusele edastatavale informatsioonile ka liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste jaoks. Ligipääsetavus tuleb tagada nii füüsilistele kui ka digitaalsetele lahendustele. § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta vahearuanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning projekti lõppemisel lõpparuande. (2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, saavutatud tulemused ja liigiti kogutud jäätmete kogus); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”; 5) teave projekti elluviimise jooksul ostetud vahendite koguste ja suuruste kohta; 6) välja jagatud vahendite kogus ja välja jagamata vahendite kogus projekti lõpparuande esitamise ajal. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevused panustasid käesoleva määruse § 3 lõigetes 5 ja 6 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. (4) Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses vahe- ja lõpparuandes ning järelaruandes esitatavat teavet ja selle esitamise sagedust. (5) Paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustaset raporteerib toetuse saaja e-toetuse keskkonnas rakendusüksuse etteantud järelaruande vormil vähemalt esimesel ja viiendal aastal pärast projekti lõppemist aastate lõikes, kuid mitte kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. (6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 6. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE § 22. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektidele, mida rahastatakse kindlasummalise makse alusel, lisatakse maksetaotlusele taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (5) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised dokumendid: 1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole korraldatud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on juba rakendusüksusele esitatud või lepingud on kättesaadavad riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud; 4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 5) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 7) kulu tasumist tõendav dokument; 8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes. (6) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras. (7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. 7. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED § 23. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 24. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul esitamisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi (allkirjastatud digitaalselt) rahandusminister taristuministri ülesannetes Kristi Klaas rohereformi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal  Taristuministri määruse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Taristuministri määrusega „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks. Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel (e-post [email protected], tel 626 0700), ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post [email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Eelnõu ja seletuskirja toimetas Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 24 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 6. Toetuse maksmine ja kasutamine 7. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätteid. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada. Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse „Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.14 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“. Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Seirekomisjoni 31.05.2022 kinnitatud ning 12.04.2023 ja 16.05.2024 muudetud „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Nimetatud nõuete täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse paragrahvis 14. Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengudokument (antud juhul „Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning „Eesti 2035“ sihi toetamine. Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maakorralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondadeülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse. Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel „Eesti 2035“ riigi eelarvestrateegia 2025–2028 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 3 lõigetes 3 ja 4 ning panustamist hinnatakse määruse § 14 punktis 5) ja rakenduskavas toodud erieesmärgist ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“ (panustamist hinnatakse määruse § 14 punktis 1). „Eesti 2035“ arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskavakohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. Tegevus aitab kaasa ka Riigikogu 05.04.2017 otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamisele, mille punkti 5 kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine 2 kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehierarhiast lähtudes jätkatakse jäätmetekke vähendamist ja tõhustatakse jäätmete liigiti kogumist. Soodustatakse uudsete, sealhulgas ressursside taaskasutamisel, jagamisel ja rentimisel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu. Tegevus panustab riigi eelarvestrateegia 2025–2028 elukeskkonna ja ringmajanduse programmi eesmärki „ringmajanduse poliitika“, mille kohaselt on valdkonna kitsaskoht jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. 2022. aasta seisuga on olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist 30,3% ning 2027. aasta sihttase on 55%. 2022. aasta seisuga on ringleva materjali määr 16% ning 2027. aasta sihttase on 21%. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud strateegiatega ning aitavad saavutada eelnimetatud eesmärke. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023– 2028“ strateegiliste eesmärkidega ning aitavad neid ellu viia, eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.2, „ohutu materjaliringluse suurendamine“. Samuti aitavad tegevused kaasa riiklike sihtmäärade saavutamisele. Eelkõige on riigil probleemid olmejäätmete, sh pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmisega. Ohutul materjaliringlusel on oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üks oluline komponent kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal nende jätkusuutliku ning kliimamõjusid ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja vähendab jäätmete teket. Lõikes 5 sätestatakse, et käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel. Paragrahvis 2 tuuakse välja määruses toodud terminid. Punktides täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme eesmärkidesse. Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja kuludokument tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulu aluseks olev tegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja käesoleva määrusega. Punktis 2 selgitatakse, et abikõlblikkuse periood on ajavahemik, kui projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad. Punktis 3 selgitatakse, et „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused ei või oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058 3 Punktis 4 toodud kliimakindluse tagamist hinnatakse ning asjakohane analüüs esitatakse vajaduse korral koos taotlusega. Kliimakindlus tuleb tagada taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse § 10 lõike 1 punktist 111 ning esitada ühendmääruse lisas 3 sätestatud andmekoosseis. Kliimakindlust ei ole vaja hinnata konteinerite, kompostrite ja sõidukite soetamise korral. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete käitlussüsteemid. Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist. Punktis 5 selgitatakse, et projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse. Punktis 6 selgitatakse, et projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma. Projekti kogumaksumus on välja toodud taotluses ja toetuse andmise otsuses. Punktis 7 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tallinna regiooni all Tallinna linna, Maardu linna, Harku valda, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda, Viimsi valda. Punktis 8 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tartu regiooni all Tartu linna haldusüksusena. Punktis 9 nimetatud jäätmemudel on Keskkonnaagentuuri arendatav jäätmete liigiti kogumise taristu ja kogumislahenduste mudel, mis võimaldab igal kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) luua jäätmete liigiti kogumise lahenduse, mis tagab piisava olmejäätmete liigiti kogumise taseme. Näiteks on mudeliga võimalik hinnata, millistelt kinnistutelt tuleb koguda pakendijäätmeid tekkekohalt, kus on otstarbekas ühiskonteinerite või avalike konteinerite kasutamine, kui palju peaks omavalitsuses olema jäätmejaamasid või väiksemaid jäätmete kogumispunkte, milliseid muid kogumislahendusi on soovituslik kasutada (nt kogumisringid). Määruse alusel toetuse andmise alus on see, et taristu, millele toetust soovitakse, peab olema osa vastava KOVi terviklikust kogumistaristust, mille rakendamine tagab mudeli kohaselt arvutuslikult selles omavalitsuses vähemalt 2030. aasta olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise ja riiklikul tasemel 2030. aasta ringlussevõtu sihtmäära saavutamise sellest KOVist kogutud jäätmete puhul. Taristu, millele toetust taotletakse, peab olema kooskõlas ja ei tohi olla vastuolus arendatava mudeliga. Toetuse andmise eeltingimus on see, et toetatav tegevus peab panustama jäätmete liigiti kogumisse ja teisese toorme kasutusse. Näiteks ei saa toetust taotleda vaid segaolmejäätmete kogumismahutitele või kogu valla avalike paberi- ja kartongijäätmekonteinerite jaoks, kui mudelis loodud lahenduste kohaselt ei taga see KOVi tasemel liigiti kogumise sihtarvu saavutamist (sihtarv kehtestatakse jäätmereformi käigus, 2030. aastal on see eelnõu kohaselt 70%). Näiteks saab toetust taotleda kodumajapidamiste ja korteriühistute tarbeks mõeldud erinevate jäätmete kogumismahutitele, mis on mõeldud nende jäätmete tekkekohalt kogumiseks ning mis mudelis loodud lahenduse kohaselt tagavad vähemalt 70% olmejäätmete liigiti kogumise. Sealjuures võib KOV esitada taotluse tervikliku taristu ühe konkreetse osa rajamiseks (nt ainult jäätmejaama rajamiseks või ainult paberi- ja kartongikonteinerite soetamiseks vms). 4 Paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sätestavad toetuse andmise eesmärgi ning toetuse oodatavad tulemused. Uute ärimudelite rakendamise jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi, sh digilahenduste kasutamise eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio- ja pakendijäätmed) käitluskohtade, konteinerite, kompostrite ja muude nutikate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei suudeta. Kavas ei ole toetada sellise taristu soetamist, mille kulud on seaduse alusel juba taaskasutusorganisatsioonide või pakendiettevõtjate enda kanda (laiendatud tootjavastutuse süsteem). Tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumislahenduste toetamisel on oluline vahet teha, millised kulud peab kandma tootja ja millised jäätmetekitaja, sest toetust antakse vaid sel juhul, kui neid kulusid ei pea kandma tootjad. Pakendijäätmete kogumine on üldjuhul tootjavastutusorganisatsioonide ülesanne, kes on selleks omavalitsustesse paigaldanud avalike pakendikonteinerite võrgustiku. Kohalik omavalitsus võib pakendijäätmete kogumise korraldada ka tekkekohalt (JäätS § 31 lõige 5). Sellisel juhul ei pea kogumisvahendite kulusid kandma tootjavastutusorganisatsioonid (jäätmete raamdirektiivi artikkel 8a punkt 4c). Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise korraldus peab sellisel juhul olema kirjeldatud KOVi jäätmekavas (JäätS § 42 lõike 3 punkt 14) ja sätestatud jäätmehoolduseeskirjas (§ 71 lõike 2 punkt 11). Jäätmereformi eelnõu2 näeb ette, et olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumine toimub korraldatud jäätmeveo käigus. Tiheasustusalal ja korteriühistute puhul korraldatakse eelnõu kohaselt pakendijäätmete kogumine nende tekkekohas, mujal võib selleks kasutada ka kogumispunkte. Pakendijäätmete kogumisvahendeid ei loeta eelnõu seletuskirja kohaselt taaskasutusorganisatsioonide kantavaks kuluks. Lisaks on muid olulisi jäätmevooge (sh tekstiil, plast, metall, paber ja kartong, klaas, puit, suurjäätmed, ohtlikud jäätmed), mis vajavad ühtset kogumissüsteemi. Samuti tuleb parandada kohalike omavalitsuste suutlikkust erinevate liigiti kogumise lahenduste väljatöötamisel ning rakendamisel, sh ohtlike jäätmete liigiti kogumist kogumispunktide ja kogumisringide kaudu. Riiklik prioriteet on välja arendada täielik jäätmekäitlustaristu. Jäätmete liigiti kogumine on jäätmete ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise eeldus. Jäätmete liigiti kogumise tõhustamine aitab kaasa riigile seatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele nii olmejäätmete, pakendijäätmete, patareide ja akude, elektri- ja elektroonikaseadmete kui ka ehitus- ja lammutusjäätmete puhul (vt täpsemalt „Riigi jäätmekava 2023–2028“, tabel 143). Jäätmete liigiti kogumist tõhustab ka teadmine, et jäätmed võetakse edaspidi ringlusse. Esmatähtis on biojäätmete eraldi kogumine. Tekkekohalähedane biojäätmete käitlusvõimekus loob jäätmejaamas võimaluse informeerida külastajaid biojäätmete olulisusest ja nende liigiti kogumise kasust. See aitab motiveerida inimesi biojäätmeid korrektselt koguma ning aitab suurendada biojäätmete liigiti kogumise võimekust. Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse, et toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja aidatakse hoida Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 2 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on leitav Kliimaministeeriumi dokumendiregistrist: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=bb42d9b3-7cbb-4704-9a6d- 9c0616937507. 3 „Riigi jäätmekava 2023–2028“, kättesaadav aadressil: https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava. 5 heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtteid. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja näitajad, millele määruses kirjeldatud toetatavad tegevused kaasa aitavad. Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja alamsihti „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“. Eesmärk on uuendusmeelne ja teadmistepõhine Eesti majandus, milles kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkonna suund on, et see kutsuks töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja aitavad kaasa sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele moel, mis toetab keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut ning ligipääsetavust. Seda tehakse järgmiste näitajate abil: 1) ringleva materjali määr; 2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele väljaspool Harjumaad; 3) ligipääsetavuse näitaja. Võrdsete võimaluste tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige jäätmetaristu arendamisel, nt võimalikud uued töökohad, ning võttes arvesse erinevate elanike gruppide (nt vanemaealised, eri rahvusest või erivajadusega inimesed) vajadusi parema jäätmekäitluse korraldamiseks ja tagades kõigile elanikele juurdepääsu jäätmete liigiti kogumise infrastruktuurile. Soolise võrdõiguslikkuse tagamisse panustab meede kaudselt, st toetatavate tegevuste puhul ei kohelda kedagi ebavõrdselt. Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse jäätmetaristu kavandamisel universaalse disaini ja kaasava disaini põhimõtteid. Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri korrastamisel arvestatakse ligipääsetavuse põhimõtet ning kavandatakse ligipääs kõigile elanikkonna gruppidele (sh eakad ja puuetega inimesed). Sealhulgas on oluline, et ligipääsetavad oleksid rajatud jäätmejaamad ja jäätmete kogumispunktid ning uued digitaalsed lahendused. Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse ligipääs edastatavale informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas. Toetatavate tegevuste panust jälgitakse mõõdikuga „Ligipääsetavuse näitaja“. Regionaalarengu toetamiseks arvestatakse kohalike omavalitsuste toetamisel erinevat toetusmäära (toodud määruse lisas). Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks väljaspool Tallinna ja Tartu regioone ning hinnatakse asjakohastel juhtudel näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja puhul on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32% ja 35% vahele, samal ajal kui Harjumaal on see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Osa toetusi suunatakse ka Harjumaale, need projektid selles näitajas ei kajastu. Kliima ja keskkonnahoidu panustatakse jäätmemajanduse korraldamise toetamise abil. Toetuse andmise eesmärk on rakendada Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel. 6 Jäätmetaristu korrastamisel jäätmemudeli abil tekib võimalus tulevikus optimeerida muu hulgas jäätmete vedu, et vältida ülemäärast transporti ja sellega kaasnevat heidet. Toetuse kasutamine aitab vähendada jäätmete ladestamist ning teisese toorme kasutamist suurendada ehk aitab kaasa materjaliringlusele. Projekt panustab „Eesti 2035“ „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „ringleva materjali määr“. Näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses. Info näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26). Lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava tulemusnäitajatesse panustamist tabelis 1 ja 2 toodud andmete järgi. Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja Perioodi 2021–2027 Algtase 2024 2029 Selgitav teave rakenduskava ja vahesiht- sihttase väljundnäitaja aasta tase nimetus ja mõõtühik Investeeringud jäätmete Ei 15 500 51 504 Investeeringute kogumaht liigiti kogumise kohaldu 000 662 jäätmete liigiti kogumise rajatiste rajatistesse (eurodes) toetamiseks (st toetus + omafinantseering). Näitaja täitmist raporteeritakse jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOSi maksete info alusel. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad Perioodi 2021– Alg- Aasta 2024 2029 Selgitav teave 2027 tase vahesiht- siht- rakenduskava tase tase tulemusnäitaja nimetus ja mõõtühik, kood Liigiti kogutud 0 2021 ei kohaldu 45 Liigiti kogutud jäätmete jäätmed (tonni 000 täiendav aastane kogus aastas) tonnides, mis tuleneb investeeringutest toetatud projektide raames jäätmete liigiti kogumise rajatistesse. Toetuse saaja raporteerib saavutustaset üks aasta pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes (järelaruanne). 7 Arvestatakse, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise valdkonna 067 (Kodumajapidamisjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetmed) järgi. Lõikes 7 tuuakse välja toetuse andmisel projekti täiendavad spetsiifilised näitajad. Toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad § 5 lõikes 1 vastavas punktis nimetatud tegevuste arv, tüüp ja liigiti kogutud jäätmete kogus jäätmeliigi kaupa (nt metallid, plastid, klaas, puit, biojäätmed, paber ja papp, suurjäätmed, ohtlikud jäätmed, ravimid, tekstiil ja elektroonikaseadmed, muud olmejäätmed). Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus) ning rakendusasutus Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Paragrahvis 5 sätestatakse toetatavad tegevused ja neile kehtivad erisused. Toetatavate tegevuste määramise alus on eelkõige ELi jäätmedirektiivi, pakendidirektiivi ja elektroonikaromude direktiivi kohased jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu kohustused. Direktiivide nõuded on üle võetud jäätmeseaduse ja pakendiseadusega ning eesmärgid on seatud „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“. Vastavalt jäätmeseadusele on omavalitsuse ülesanne korraldada jäätmete liigiti kogumist (§ 31, § 66 lõige 2), kehtestada omavalitsuse territooriumil jäätmete liigiti kogumise tingimused (§ 71) ning kavandada jäätmete liigiti kogumise arendamist (§ 42 lõige 3). Toetust antakse tegevustele, mis aitavad edendada jäätmete liigiti kogumist ning seeläbi suurendada teisese toorme kasutamist. Toetatavad tegevused on eelkõige seotud „Riigi jäätmekava 2023–2028“ rakenduskavas toodud tegevusega „Jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine läbi standardiseeritud infrastruktuuri pakettide välja töötamise ja toetamise“. Määruse § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste elluviimiseks soetatud taristut kasutatakse avalike ülesannete täitmiseks, mitte majandustegevuseks (vt täpsemalt riigiabi analüüsist). Määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatav tegevus on majandustegevus ning selleks võib anda riigiabi ja vähese tähtsusega abi. Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse tegevused, mida toetatakse liigiti kogutud jäätmete võimekuse suurendamiseks. Toetust antakse järgnevateks tegevusteks: 1) jäätmete liigiti kogumise vahendite soetamiseks (nt elanike tarbeks konteinerite, nende lisade (nt filterkaaned), süvamahutite, kompostrite soetamine), mis on vajalikud keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 2 lõikes 3 loetletud jäätmete liigiti kogumiseks. Toetust antakse ka selliste tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete (nt pakendijäätmed, elektroonikajäätmed) kogumisvahendite soetamiseks, millega seotud kulude kandmine ei ole tootjate kohustus. Toetust ei anta selliste kogumisvahendite soetamiseks, mis on mõeldud vaid segaolmejäätmete kogumiseks. Toetust ei anta ka näiteks prügimaja rajamiseks või konteineritele kõva kattega aluse rajamiseks, kuhu paigutatakse olemasolevad konteinerid, kuna see tegevus ei suurenda otseselt jäätmete liigiti kogumist. Kui kogumisvahendite soetamisega koos on põhjendatud ka jäätmemaja, -aediku või kõvakattega platsi rajamine, siis kuulub nende rajamine toetatava tegevuse hulka. Jäätmemajad, -aedikud 8 ning kõvakattega platsid liigituvad taristu mõiste alla ning need vajavad ühendmääruse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 111 kohast kliimakindluse hindamist. Nimetatud tegevuste puhul tuleb esitada ühendmääruse lisa 3 B-osas sätestatud andmekoosseis; 2) liigiti kogutud jäätmete kogumisringide läbiviimiseks vajalike vahendite soetamiseks. Toetatakse nii korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete kogumiseks mõeldud veokeid ja mobiilseid kogumispunkte4 (nt ohtlike jäätmete või suurjäätmete kogumiseks mõeldud veok, pop-up-kogumismajad või teisaldatavad kogumismajad) kui ka korraldatud jäätmeveoks kasutatavaid veokeid (sh erilahendusega veokid, mis võimaldavad üleantavaid jäätmeid kaaluda või tühjendada elanike mitmesektsioonilisi konteinereid), mida kasutatakse ise, kui seadus seda võimaldab, või antakse jäätmejaama operaatori või jäätmevedaja kasutusse. Soetatavates veokites ei tohi kasutada fossiilkütuseid. Toetust ei anta selliste vahendite soetamiseks, mis on mõeldud vaid segaolmejäätmete kogumiseks. Toetust antakse veokite soetamiseks juhul, kui sellega suurendatakse jäätmete liigiti kogumist; 3) liigiti kogutud jäätmete kogumispunktide rajamiseks ja täiendamiseks. Toetatakse avalike või kindlale kasutajate grupile mõeldud liigiti kogutud jäätmete kogumispunktide rajamist ja täiendamist (nt kogumispunktidesse uute liigiti kogutud jäätmete kogumismahutite soetamine). Uue kogumispunkti puhul on toetatav ka selle jaoks kõvakattega platsi või varjualuse rajamine. Olemasoleva kogumispunkti jaoks kõvakattega platsi, varjualuse rajamine või turvalisust (valvekaamerad, võrkaed) suurendavad tegevused on toetatavad vaid juhul, kui selle tulemusena suureneb jäätmete liigiti kogumine. Kogumisplatsi rajamisel tuleb hinnata, kas selle asukoht on kliimakindel (näiteks ei asu see üleujutusalal). Nimetatud tegevuste puhul tuleb esitada ühendmääruse lisa 3 B-osas sätestatud andmekoosseis; 4) jäätmejaamade rajamine, laiendamine, rekonstrueerimine. Toetatakse nt uute jäätmejaamade rajamist, projekteerimist, olemasolevate jäätmejaamade rekonstrueerimist, autokaalu, pressi ja mahutite soetamist, jäätmete vastuvõtuks või hoiustamiseks varjualuse rajamist või korduskasutuseks või korduskasutuse ettevalmistamiseks mõeldud jäätmete vastuvõtu ja väljapaneku ala. Selle tegevuse raames ei toetata jäätmejaama administratiivhoone rekonstrueerimist, parandustöökoja rajamist, jäätmejaama käitamise haldus- või püsikulusid. Olemasoleva jäätmejaama laiendamine või rekonstrueerimine on toetatav, kui selle tegevuse tulemusena suureneb jäätmete liigiti kogumine. Uute jäätmejaamade rajamisel tuleb arvesse võtta olemasolevaid omavalitsuste jäätmejaamasid. Kui võrgustik on piisavalt tihe, siis tuleb eelistada uue jäätmejaama rajamisele olemasolevate KOVi jäätmejaamade ristkasutust (KOVide-vaheliste kokkulepete alusel võimaldatakse jäätmete äraandmist teise KOVi elanikele). Jäätmejaamade optimaalse tihedusega võrgustikku ja uue jäätmejaama rajamise põhjendatust hinnatakse jäätmemudeli alusel, kus võetakse arvesse olemasolevaid jäätmejaamasid, nendes käideldavate jäätmete maksimaalseid koguseid ning teeninduspiirkonda jäävate elanike arvu ja jäätmete kogust, mille nad eeldatavasti tekitavad. Ringluskeskuse rajamisel, kus paralleelselt tegeletakse nii liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmise kui ka korduskasutuseks ettevalmistamisega, toetatakse vaid seda ruumilist osa, mis otseselt suurendab jäätmete liigiti kogumist. Selles punktis toodud tegevuseks toetuse taotlemisel on vajalik kliimakindluse analüüs ühendmääruse lisa 3 B-osa järgi; 5) biojäätmete kompostimisvõimekuse loomine. Toetatakse biojäätmete ringlussevõtuks käitlusrajatise (nt kompostimisväljaku) rajamist või olemasoleva parendamist või seadme soetamist, tagades, et biojäätmete käitlus sertifitseeritakse vastavalt keskkonnaministri 08.04.2013 määrusele nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“. Selle tegevuse raames ei toetata jäätmejaama administratiivhoone rekonstrueerimist, biojäätmete käitluse või jäätmejaama käitamise haldus- või püsikulusid. 4 Näide Stockholmi piirkonnas kasutusel olevatest pop-up kogumispunktidest, millega kogutakse liigiti kogutud jäätmeid ja korduskasutuseks sobilikke esemeid kindla aja jooksul igas eelnevalt kokkulepitud kogumispunktis: https://www.stockholmvattenochavfall.se/popup. 9 Toetatavateks tegevusteks on näiteks kõvakattega platsi rajamine ja nõrgvee kogumissüsteemi rajamine. Samuti toetatakse erinevate seadmete soetamist, mis on vajalikud kompostimisprotsessi tegemiseks, näiteks toetatakse trummelkompostri, jäätmete eelpurustusseadme, aunapööraja, sõelumistehnika ja komposti kvaliteedi mõõtmise seadmete soetamist. Toetuse tulemusel suureneb liigiti kogumine ja toodetakse komposti. Selles punktis toodud tegevuseks toetuse taotlemisel on vajalik kliimakindluse analüüs ühendmääruse lisa 3 B-osa järgi; 6) digitaalsed ja nutikad lahendused, mis toetavad jäätmete liigiti kogumist (nt digilahendused, mis võimaldavad suuremas mahus või pikema aja jooksul liigiti kogutud jäätmeid üle anda, ennetada kogumismahutite risustamist valede jäätmetega või motiveerivad jäätmeid liigiti koguma, sh isikutuvastusega konteinerid, mehitamata jäätmejaama automaatne isikutuvastus, kaalumise ja arveldamise süsteem, kaalupõhine kogumissüsteem, mahuti täituvuse sensorid); selle tegevuse raames ei toetata jäätmevaldajate registri arendamist, KOVi tarbeks veebilehe või infosüsteemi loomist või arendamist. Lõike 2 punktis 1 nimetatud mudeldatud lahendus peab tagama 70% liigiti kogumise. Projekti lahendus ei pea tagama täies ulatuses 70% liigiti kogumist, kuid peab olema osa mudeldatud lahendusest, mis tagab 70% ulatuses liigiti kogumise. Toetatav tegevus peab aitama kaasa jäätmete liigiti kogumisele ning vastav selgitus tuuakse ära taotluse juures. Taristu, millele toetust taotletakse, peab olema kooskõlas jäätmemudelis mudeldatud liigiti kogumise taristuga. Kohalik omavalitsus saab kohalike tingimustega sobiva taristu ise jäätmemudeli abil mudeldada. Valitud lahendus peab omavalitsuses arvutuslikult (seda teeb mudel) summaarselt tagama vähemalt 70% olmejäätmete liigiti kogumise KOVis, mis riiklikul tasemel panustab 2030. aasta ringlussevõtu sihtmäära saavutamisse. Taotluse juures tuuakse ära valitud lahenduse kirjeldus. Tegevus, millele toetust taotletakse, on kooskõlas jäätmemudeliga, kui see on mudelis kujundatud tervikliku lahenduse osa. Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab omavalitsuse jäätmekava olema kooskõlas „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“. See tähendab, et omavalitsuse jäätmekava peab olema vastavalt jäätmeseaduse §-le 43 ajakohastatud ning selles on käsitletud ka neid tegevusi, mille vastutajaks või kaastäitjaks on riigi jäätmekava rakenduskavas märgitud kohalik omavalitsus. Juhul, kui omavalitsus on leidnud, et tema jäätmekava ajakohastamine pärast „Riigi jäätmekava 2023– 2028“ kinnitamist ei ole vajalik, kuna eeltoodud tegevused on juba KOVi jäätmekavas käsitletud, on vajalik vastava kinnituse esitamine. Lõike 2 punkti 3 kohaselt peavad lõike 1 punktis 1 tegevuse planeerimisel jäätmete liigiti kogumise vahendid, mida kasutatakse korraldatud jäätmeveos, olema sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Kavandatav tegevus peab olema kooskõlas omavalitsuses kehtiva jäätmehoolduseeskirjaga hiljemalt taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajaks. Lõike 2 punkti 4 kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse kehtiva jäätmekavaga. Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel, kelle tarbeks toetust taotletakse taotluse rahuldamise ajaks olema kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping (nt Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallad, kus vastavalt jäätmeseaduse § 135 lõikele 2 korraldatud jäätmeveo korraldamine pole nõutud). Lõikes 3 sätestatakse, et toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 kohaselt peab toetatav tegevus olema kooskõlas kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega. Lõikes 4 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse 10 (852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüsis toodi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine. Selleks, et määrus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, pigem on mõju positiivne. Toetatavad tegevused ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet, vaid aitavad seda vähendada. Toetatakse jäätmete liigiti kogumise taseme tõstmist ja materjaliringluse suurenemist. Seeläbi hoitakse ära kasvuhoonegaaside heide, mis tekiks uute materjalide tootmisel. Jäätmemudeli alusel kavandatud jäätmete liigiti kogumise taristu võimaldab ennetada liigsete veoringide korraldamist; 2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele. Toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse võimaliku muutuva kliimaga, sh ekstreemsed ilmaolud, üleujutused, sademed, kuumus ja põud. Kaudne mõju seisneb selles, et tänu korraldatud jäätmekäitlusele ning selle tulemusena väiksemale ressursivajadusele väheneb mõju keskkonnale ja sellest tingituna ka võimalik mõju kliimamuutuste tekkele; 3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem on neil positiivne mõju, sest tänu ringmajandusele väheneb ka veekasutus. Tegemist on keskkonnaeesmärkide (jäätmete ringlussevõtt) saavutamiseks antava toetusega. Jäätmete liigiti kogumise taristu arendamine aitab vähendada mereprügi teket, jäätmete ringlussevõtt panustab kaudselt vee ja mereressursside kaitsele, aidates ennetada jäätmete kaudu reostuse sattumist veekogudesse ning pinna- ja põhjavette; 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on positiivne mõju. Ei kahjusta, kuna meede ja määruse alusel antav toetus on otseselt seotud ringmajanduse edendamisega. Meetme tegevuste abil paraneb jäätmete liigiti kogumine, mis on efektiivse jäätmete ringlussevõtu eeldus; 5) saastuse vältimine ja tõrje: tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevused jäätmete liigiti kogumiseks ning ringlusesse võtmise toetamiseks aitavad saastust vältida. Kuna toetatakse tegevusi, mis loovad mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks, siis väheneb võimalus, et jäätmete kaudu satuvad saasteained õhku, vette või pinnasesse; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head 11 seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Toetatavad projektid pole seotud kaitsealadega ega mõjuta neid. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Kaudselt panustatakse ökosüsteemide kaitsesse sellega, et tänu jäätmete ringlusse võtmisele väheneb surve uute loodusressursside järele, mille hankimine võib kahjustada elurikkust ja elupaiku. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi. Lõikes 5 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisa 3 andmekoosseisust. Kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt. Lõike 6 kohaselt § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste rahastamisel ei anta riigiabi. Rakendusüksus kontrollib taotluse menetlemise käigus, kas toetus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes riigiabi toetuse saajale või mõnele teisele lõppkasusaajale. Kui toetus vastab riigiabi tunnustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes, jäetakse taotlus vastavas osas rahuldamata. Lõike 7 kohaselt võib § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatava tegevuse rahastamisel abi anda riigiabi ja vähese tähtsusega abina. Paragrahvi 6 lõiked 1–12 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi andmist. Riigiabi antakse meetmes komisjoni määruse 651/2014 (EL) (edaspidi ÜGEM) artiklite 14 ja 47 alusel. ÜGEMi artikli 14 keskne nõue on, et tegemist peab olema investeeringuga materiaalsesse või mittemateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu mõistele ÜGEMi artikli 2 punkti 49 kohaselt. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse suurendamine, toodangu mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine. Üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 3 kohaselt rahastatakse suurettevõtja puhul ainult uut majandustegevust tekitavat alginvesteeringut, nagu see on defineeritud üldise grupierandi määruse artiklites 50 ja 51. ÜGEMi artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks sama artikli lõike 2 punkti b järgi (arvestades kehtestatava määruse piiranguid). ÜGEMi artikli 47 lõige 4 sätestab, et abi ei tohi vabastada jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada ettevõtja tavakuludeks. ÜGEMi artikli 47 lõige 5 sätestab, et abi ei tohi soodustada jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust. ÜGEMi artikli 47 lõige 6 sätestab, et abi ei saa kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringud, mis on seotud tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele vastavuse kohta peab taotleja esitama rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhise järgi põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava 12 tehnoloogia erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavast. ÜGEMi artikli 47 lõike 7 kohaselt on abikõlblikud kulud täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kuludega, kasutades sama lõike punktides a) kuni c) toodud meetodeid. Selle informatsiooni esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Abi ei tohi anda, kui investeeringud tehakse selleks, et järgida liidu normatiive, mis on juba vastu võetud ja jõustunud. Abi võib anda investeeringute tegemiseks, et järgida liidu normatiive, mis on vastu võetud, aga ei ole veel jõustunud, kui investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt 18 kuud enne normatiivi jõustumist. Põhjenduse selle nõude täitmise kohta esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi. Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5, mis saavutavad sellised tulemused, nagu on kirjeldatud eelnõu §-s 3, ja mis jäävad §-s 9 sätestatud piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on välja toodud abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul. Lõike 2 punkti 1 kohaselt on abikõlblik käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud tegevuste elluviimisega seotud otsesed kulud, sh projekteerimine. Projekti ettevalmistamiseks vajalikud projekteerimistööd on abikõlblikud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast (§ 8 lg 1). Lõike 2 punkti 2 kohaselt on abikõlblik ka kliimakindluse analüüsi koostamise kulu. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast 3. Lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et abikõlblikud on teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Teavitamisnõuete täitmise kohta erinevate tegevuste puhul leiab näiteid KIKi kodulehe soovituslikust juhendist. Lõike 2 punkti 4 kohaselt on projektijuhtimise kulu abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Lõike 2 punkti 5 kohaselt on regionaalabi andmisel abikõlblikud kulud need, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi. Lõike 2 punkti 6 kohaselt on ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi. Lõike 2 punkti 7 kohaselt on otsene personalikulu abikõlblik vastavalt ühendmääruse §-le 16 kuni 15% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. 13 Lõikes 3 määratakse, et abikõlblikud on kulud kindlasummalise makse alusel kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral. Kogusumma arvutab rakendusüksus eelarveprojekti alusel. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse (§ 11 lõike 2 punkt 8). Hinnavõrdluse tegemiseks on vaja võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Pakkumuste võtmise protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb anda piisavalt aega ning taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti eelarvest. Lõikes 4 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud. Paragrahv 8 sätestab määruse raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detailid. Lõikes 1 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamisele järgnev päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. See tähendab, et kõik projekti tegevused ja ka kulud peavad jääma abikõlblikkuse perioodi. Erandina on abikõlblik periood pikem, kui projektis on olnud vajalik eelnevalt hinnata kliimakindlust või teha projekteerimine ja selleks soovitakse toetust saada. Lõikes 2 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. See tähendab, et projekti tegevused ja kulud on abikõlblikud maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab kliimakindluse hindamist või projekti koostamist ja see tehakse enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud. Lõikes 3 selgitatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. See tähendab, et abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. Paragrahvi 9 lõigetes 1–10 sätestatakse määrusega antava taotlusvooru eelarve kehtestamise detailid, toetuse piirsumma ja osakaal. Lõikes 1 sätestatakse minimaalne ja maksimaalne toetus taotleja kohta. Taotleja taotluste arv ei ole piiratud. Lõikes 4 sätestatakse toetuse määr ja osakaal kohalikele omavalitsustele. Toetuse määr on kuni 80%. Toetuse osakaal on vastavalt määruse lisale 60–80% projekti abikõlblikest kuludest, arvestades ka regionaalarenguga seotud aspekte. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vahendid. Määruse lisas määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksus on finantsjuhtimise seaduse kohaselt sõltuv üksus raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel võeti arvesse erinevusi kohalike omavalitsuste tulukuses. Kohaliku omavalitsuse tulukuse määr on tuletatud 2024. aasta tasandusfondi jaotamisel kasutatud andmetest, jagades arvestusliku tulu ja tulu- kulu tasanduseks saadud toetuse (v.a ühinemise kompensatsioon) arvestusliku kuluvajadusega. Kohalike omavalitsuste tulukus jääb vahemikku 97–166% võrreldes arvestusliku kuluvajadusega. Kui omavalitsuse tulukus on 100% või vähem, on tema 14 toetusmäär 80%. Omavalitsusel, kelle tulukus on vähemalt 120%, on toetusmäär maksimaalselt 60%. Vahepealse tulukusega omavalitsuste toetusmäär jääb vahemikku 60– 80%. Erandina on kõikide väikesaareliste omavalitsuste toetusmäär 80% hoolimata tulukusest. Antud analüüsi on teostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tabel 1. Meetme „Ringmajanduse korraldamine“ eelarve Rakenduskavaga ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- Kogu- Meede kooskõlas olevad finantseering eelarve finantseering maksumus sekkumised Ringmajanduse Ringmajandus- 111 028 963 2 122 758 118 500 000 231 651 721 korraldamine põhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; tööstus- ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtu võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.14, rahastatud tegevuste detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelis 4. Toetuse kasutamise arvestuslik keskmine toetusprotsent oleks määruse alusel kuni 70%. Tabel 2. Sekkumise nr 21.2.4.14 eelarve kasutamise plaan 15  ELi Rakenduskavaga kooskõlas ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- toetuse Kogu- olevad sekkumised eelarve finantseering finantseering osakaal maksumus Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine (sekkumise number on 21.2.4.14) 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662 a) TATi käskkiri (riigi poolt vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547 b) TATi avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116 Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent keskselt 47,93. ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on 52,0707368647527. Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetusprotsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas). Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse vajadus on alljärgnev. Tabel 3. Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse osa eelarve jaotus Rakenduskavaga ELi ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse Kogu- eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal maksumus Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117 a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000 Lisaraha (sekkumisest 21.2.4.15) 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme- allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706 Lisaraha (sekkumisest 21.2.4.15) 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470 c) TAT määrus avatud taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000 16 a) TAT määrus – ressursiaudit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000 b) TAT määrus – investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus) (sekkumise number on 21.2.4.13) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662 a) TAT käskkiri (riigi poolt vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547 b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116 Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine (avatud taotlemine, määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942 Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Lõikes 1 selgitatakse, kes võivad toetust taotlema tulla. Taotlejaks võib lisaks omavalitsusele endale olla ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud omavalitsusüksuste koostöövorm. Need koostöövormid võimaldavad kindla ülesande täitmiseks volitada teist linna või valda, omavalitsusliitu ja muid omavalitsuste ühendusi moodustama selleks ühisametit või -asutust. Lõikes 2 tuuakse välja, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-le 3. Lõikes 3 tuuakse välja, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele infost, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas vastab taotlus määruse nõuetele. Paragrahvi 11 lõigetes 1 kuni 4 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele. Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. Lõikes 2 selgitatakse, milliseid lisaandmeid ja -dokumente peab taotlus sisaldama peale ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavate dokumentide ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnituste. Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja dokumente. Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel. Lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb esitada kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele 17 laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. Kui kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või abikõlbmatute kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste kulude tasumise suutlikkus, kui peale ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Lõike 2 punkti 12 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul (näiteks hoone), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnang esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb ühendmääruse lisal 3. Lõike 2 punkti 15 kohaselt peab taotleja arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja kohaldumisel arvestada korraldusasutuse veebilehel toodud keskkonnanõuetega. Taotleja kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Enne kinnituse andmist tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab e-toetuse keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi. Lõike 2 punkti 17 kohaselt tuleb esitada selgitused, kuidas projekt on kooskõlas jäätmemudeliga. Näiteks § 5 lõike 1 punkti 1 tegevuse taotluse puhul esitab taotleja jäätmehaldussüsteemis mudeldatud väljavõtte, millega saavutatakse kohalikus omavalitsuses 70% liigiti kogumise tase. Jäätmehaldussüsteemis mudeldatud lahendus näitab kohalikus omavalitsuses vajalike jäätmekonteinerite koguarvu. Kohalik omavalitsus peab võrdlema mudeldatud väljavõtet olemasoleva olukorraga, st kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajate registriväljavõttega, ning esitab asjakohased selgitused olemasolevate jäätmekonteinerite ja jäätmekonteinerite vajaduse kohta. Kogu jäätmemudelis mudeldatud lahendust ei pea taotluses esitatud projektiga täies mahus ellu viima. Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuste seosed jäätmehaldussüsteemi mudeliga esitatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teostatavusuuringu raames. Näiteks võimaldab mudel olemasolevate jäätmejaamade asukohtade ja võimekuse abil leida uuele jaamale optimaalse asukoha või hinnata olemasoleva jaama laiendamise vajadust. Lõike 2 punkti 18 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projektis ei võeta toetusega soetatud liigiti kogumise vahendite üleandmisel elanikelt suuremat tasu kui omaosaluse suurus. Lõike 2 punkti 20 kohaselt tuleb esitada viide kõigi nende omavalitsuste sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingutele riigihangete registris, kelle tarbeks toetust taotletakse. Lõike 2 punkti 21 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et kohaliku omavalitsuse, kelle nimel toetust taotletakse, jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on aja- ja asjakohased. Ajakohane omavalitsuse jäätmekava on kooskõlas riigisiseste nõuetega ja „Riigi jäätmekavaga 2023– 2028“. Lõike 2 punkti 22 kohaselt tuleb edastada veebilink kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale. 18 Lõike 2 punkti 23 kohaselt tuleb esitada selgitused, kuidas on planeeritav tegevus kooskõlas jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjaga. Selgituses tuuakse ära, kuidas jäätmekavas on planeeritud ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nende konkreetsete jäätmeliikide kogumine, mille jaoks taristu toetust taotletakse. Lõike 2 punktis 24 sätestatakse, et tuleb esitada kinnitus, et kohalikul omavalitsusel, kelle nimel toetust taotletakse, on kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping. Lõike 2 punktis 25 sätestatakse, et kui toetust taotletakse määruse § 5 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevuseks, tuleb esitada projekti teostatavusuuring, mis on koostatud vastavalt rakendusüksuse kehtestatud juhendile ning mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks aasta. Paragrahvis 11 loetletud kinnitused esitatakse kas vastava märke tegemisega taotlusvormil või mõnel juhul eraldi allkirjastatud dokumendiga (sel juhul on dokumendi esitamise nõue taotlusvormil ära toodud). Lõikes 3 selgitatakse, et lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel. Et teha hinnavõrdlus kindlasummalise makse kehtestamiseks, on vaja kirjalikult taasesitataval vormil võrreldavaid hinnapakkumusi üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumuste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Lõikes 4 selgitatakse, et taotluses peab olema täpselt ja põhjalikult kirjeldatud, kuidas on avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud ligipääsetavus erivajadustega inimestele, samuti kuidas on avalikkusele edastatav info ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi. Paragrahvi 12 lõikes 1 selgitatakse, et toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 3, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. Käesolev regulatsioon võimaldab toetust paindlikumalt suunata erinevatele tegevustele ja taotlejatele. Lähtutakse nii riiklikest prioriteetidest kui ka turu nõudlusest. Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata Tallinna ja Tartu regioonidest välja. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2024–2028 ülesande „Analüüs ja ettepanekud „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“. Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja 19 kasutamiseks, eesmärgiga suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest Tallinna ja Tartu regioonidest välja. Rakendusüksus jälgib ja tagab, et see nõue on täidetud. Kui 40% eelarvest ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu regiooni eelarve väljaspool seda regiooni taotlevatele ettevõtetele. Juhul, kui projekt on regioonide vaheline, hõlmates nii Tallinna või Tartu regiooni kui ka väljaspool neid asuvaid piirkondi, arvestatakse selle projekti toetuse eelarve väljaspool Tallinna ja Tartu regiooni suunatuks. Lõikes 4 selgitatakse, et rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis (sõltub avatava taotlusvooru tegevustest). Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel. Lõikes 5 selgitatakse, et projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas. Lõikes 6 selgitatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste esitamise päevale ühendmääruse § 5 lõige 2. Lõikes 7 selgitatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Lõikes 8 selgitatakse, et rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Lõige 9 sätestab, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. Lõikes 10 selgitatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel on näidanud, et potentsiaalselt toetatavad projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused võivad vajada korduvaid lisapäringuid, mistõttu on menetlusaja pikendamine põhjendatud. Lõikes 11 selgitatakse, et rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded. Paragrahvis 13 sätestatakse valikukomisjoniga seotud tegevused. Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku. Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et taotlejatel ei oleks võimalik neid mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul ka tagantjärele, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. 20 Paragrahvis 14 sätestatakse projektide valikukriteeriumid ja -metoodika. Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses kajastatud projekti rahastab rakendusüksus ja toetuse taotlus rahuldatakse osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt neile nõuetele vastab. Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus alljärgnevatest valikukriteeriumidest. 1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omama mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.2 ohutu materjaliringluse suurendamine. Riigi jäätmekavas on ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärkide kirjeldamise juures toodud välja, et jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote valmistamiseks. Toetatavad tegevused panustavad riiklike sihtmäärade saavutamisse. Ohutul materjaliringlusel on mh oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üks olulistest komponentidest kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal nende jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki, milleks on suurendada jäätmete liigiti kogumist või biojäätmete ringlussevõttu. Toetatavate tegevuste väljatöötamisel on eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja kinnitab projekti kooskõla riigi jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. 2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi raames hinnatakse, kas: 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. See tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning rakendusüksusel tuleb vastavat asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse taotlusvormis esitatud infost või taotleja § 11 lõike 2 punkti 25 alusel koostatud teostatavusuuringust. Nende alusel tuvastatakse, kas projekti organisatsiooniline ülesehitus, taotleja infrastruktuur, projekti tehniline lahendus, õiguslikud eeldused, sisendvoogude tagatus ja nõudlus projekti väljundi järele on piisavad, et projekti saab lugeda teostatavaks ja jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib lisaks nõuda huvikirjade esitamist sisendvoogude tagatuse ja projektiväljundi nõudluse tõendamiseks. Huvikirja puhul on tegemist nõudlusanalüüsi kinnitava ja täiendava elemendiga. Huvikirjast nähtuvad võimaliku partneri käsitletavad konkreetsed mahud ning see annab rakendusüksusele kindlust, et turul on potentsiaalsete materjalide järele nõudlus; 3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne). 21 3. Tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas: 1) ette nähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandatavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks); 2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on suuteline rahastama projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse kehtestamiseks eelarveprojekti alusel. 4. Tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekt ellu viia. Kontrollitakse, kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud). 5. Taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses toodud toetatavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik panustada § 3 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga. Paragrahvi 15 lõigetes 1–8 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; rakendusüksusel tekib kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises, kui rakendusüksus tuvastab, et toetust taotletakse majandustegevuseks riigiabi tähenduses selleks mitte ettenähtud tegevuste puhul ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevad toetuse saaja õigused, kohustused ja tingimused. Punkti 5 kohaldatakse mh kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse maksete suurusi ja tingimusi. Lõikes 3 sätestatakse, et taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Lõikes 4 sätestatakse, et rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. Lõikes 5 sätestatakse, et kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses projekti tulemus ja toetuse summa. Lõikes 6 sätestatakse, et kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost. Lõikes 7 sätestatakse, et kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste kavandatud mahus elluviimine. Lõikes 8 sätestatakse, et projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele. 22 Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõige 2 sätestab, et kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse osutatud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata. Lõikes 3 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Lõikes 4 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlejale edastatakse. Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada. Lõikes 3 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi. Lõikes 4 sätestatakse, et taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal ja partneril õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi. Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõikes 2 loetletakse juhud, kui toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12 lõike 6 kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas. Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. Paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise protsessi. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid ja kohustusi. Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt infot ja selgitusi projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. Lõige 2 sätestab, et toetuse saaja ja partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muu hulgas: • punkti 1 kohaselt tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; • punkt 2 sätestab, et ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja kohustatud võimaldama viibida audiitoril ja kontrollijal projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 23  • punkti 3 kohaselt tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise; • punkti 4 kohaselt säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) §-s 18 sätestatu kohaselt; • punkti 5 kohaselt tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse; • punkti 6 kohaselt tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest; • punkti 7 kohaselt tagab, et kinnistul, kuhu jäätmete liigiti kogumise vahendeid antakse, on nende kasutamine nõuetekohaselt võimalik ning on tagatud vastav juhendamine; • punkti 8 kohaselt tagab toetuse abil soetatud ja elanikele eraldatud kogumisvahendite kandmise jäätmevaldajate registrisse; • punkti 9 kohaselt tagab, et projekti tegevustega alustatakse kuue kuu jooksul taotluse rahuldamisest; • punkti 10 kohaselt tagab, et toetuse abil soetatud liigiti kogumisvahendid on varustatud üle-eestilise liigiti kogumise piltsüsteemiga5; • punkt 11 sätestab, et toetuse saaja võib eraldada kodumajapidamises kasutatava mahuti vaid kinnistule, mis on liidetud korraldatud jäätmeveoga ja kus on olemas rahvastikuregistri andmete kohane elukoht vähemalt ühel isikul, ning konteineri saanud majapidamised tuleb kohe liita vastava jäätmeliigi tarbeks regulaarse jäätmeveoteenusega; • punkt 12 sätestab, et liigiti kogumise vahendid võib üle anda toetuse saaja kohaliku omavalitsuse elanikule, kes kinnitab toetuse saajale kirjalikult, et kasutab saadud kogumisvahendit sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat. Vahendi üleandmisel elanikule ei tohi küsida suuremat tasu kui omaosaluse suurus. Omaosaluse suuruse määramisel võib rakendada ainult konkreetse vahendi maksumust, mitte teisi tegevusi, mida projekt või pakkumine sisaldas. Juhul kui toetuse taotlus sisaldab mitut tegevust või vahendit, siis esitab taotleja rakendusüksusele asjakohased selgitused, millest nähtub omaosaluse suuruse kujunemine. Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt: • punkti 1 kohaselt teeb toetuse saaja riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt; • punkti 2 kohaselt sätestab rakendusüksus vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti või selle muudatuse rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul; • punkti 3 kohaselt esitab toetuse saaja üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist; 5 Üle-eestiline liigiti kogumise piltsüsteem https://liigitikogumine.ee/et. 24  • punkti 4 kohaselt esitab toetuse saaja enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavandi, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul. Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner tagavad projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara kasutamise taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal ja lõikes 4 toodud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja ja partneri võimet täita taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja ja partneri kohustusi. Lõikes 6 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks. Lõikes 7 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”. Lõikes 8 sätestatakse, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projektiga kavandatud, elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta vähemalt igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks. Lõikes 9 sätestatakse, et projektiga seotud tegevustes tuleb tagada ligipääsetavus projekti tulemustele, tegevustes osalemiseks ja avalikkusele edastatavale informatsioonile ka liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste jaoks. Ligipääsetavus tuleb tagada nii füüsilistele kui ka digitaalsetele lahendustele. Taotleja selgitab taotluses, kuidas ligipääsetavus tagatakse. Ligipääsetavuse tagamine eramajade kogumismahutite puhul ei ole nõutud. Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet. Lõpparuandes esitatakse § 3 lõikes 6 nimetatud näitaja ja lõikes 7 nimetatud näitajad vastavalt tegevusvaldkonnale jäätmemudeli prognoosi ja jäätmejaamades kogutud andmete alusel. Taristuinvesteeringute puhul esitab toetuse saaja selgitused, milliseid kliimamõjude leevendusmeetmeid projektis rakendati. Järelaruannetes raporteerib toetuse saaja § 3 lõikes 6 ning lõike 7 punktis 1 ja punktis 11 nimetatud näitajate saavutustaset e-toetuse keskkonnas rakendusüksuse etteantud järelaruande vormil vähemalt esimesel ja viiendal aastal pärast projekti lõppemist aastate lõikes, kuid mitte kauem kui viis aastat, tuginedes § 5 punkti 1 lõike 4 ja lõike 5 tegevuste korral tegelikele mõõdetud andmetele ja ülejäänud juhtudel jäätmemudelile. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi. Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahv 24 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses 25 sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande alusel. 4. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 5. Määruse mõjud Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. ELi 2021.–2027. aasta vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse jõustumisega rahastatakse jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta see otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 5.1. Määruse üldine mõju Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes, mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Jäätmete liigiti kogumise ja teisese toorme osakaalu suurendamine on ringmajanduse korraldamise ning riigi konkurentsivõime ja keskkonnaga arvestamise seisukohalt määrava tähtsusega. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist. 5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb ressursisõltumatus teisese toorme kasutuse suurendamise kaudu. 5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad ka vähendada kasvuhoonegaaside heidet, suurendada keskkonnahoidu, kasutada ressursse tõhusamalt, edendada ringmajandust ning saavutada rohepööret laiemalt. 5.4. Mõju majandusele ELi vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse kohalike omavalitsuste võimalusi teha investeeringuid jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri ehk teiseste ressursside tõhusamaks kogumiseks. Selle abil suureneb ka ressursside lisandväärtus, sh Eesti ressursitootlikkus. 5.5. Mõju regionaalarengule 26 Kuna meetme tegevuse käigus suureneb liigiti kogutud jäätmete hulk ja biojäätmete ringlussevõtt, avaldub eeldatav kaudne positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumate ettevõtete näol, kes kasutavad teisest tooret ja kohalikku elu üleval aitavad hoida. Toetatava sihtgrupi põhjal võib oodata toetuse suuremat koondumist tööstuspiirkondadesse. Võib eeldada, et piirkonnad, kus on vähem elanikke ja seega tekib vähem jäätmeid, on huvi toetuste vastu väiksem. Jäätmete liigiti kogumise tõhustamine ja biojäätmete ringlussevõtt aitab kaasa Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest, ning suureneb teisese toorme pakkumine. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamist tagatakse sättega, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmete, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. 27  Taristuministri …. määruse nr … „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021 – 2027 “ Lisa Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne toetusmäär üksus Alutaguse vald 80% Anija vald 80% Antsla vald 80% Elva vald 80% Haapsalu linn 80% Haljala vald 74% Harku vald 62% Hiiumaa vald 60% Häädemeeste vald 80% Järva vald 80% Jõelähtme vald 70% Jõgeva vald 80% Jõhvi vald 80% Kadrina vald 80% Kambja vald 80% Kanepi vald 80% Kastre vald 80% Kehtna vald 80% Keila linn 72% Kihnu vald 80% Kiili vald 76% Kohila vald 80% Kohtla-Järve linn 80% Kose vald 80% Kuusalu vald 80% Loksa linn 80% Luunja vald 80% Lääne-Harju vald 80% Lääne-Nigula vald 80% Lääneranna vald 80% Lüganuse vald 80% Maardu linn 78% Muhu vald 66% Mulgi vald 80% Mustvee vald 80% Märjamaa vald 80% Narva linn 80% Narva-Jõesuu linn 80% Nõo vald 80% Otepää vald 80% Paide linn 80% Peipsiääre vald 80% Pärnu linn 80% Põhja-Pärnumaa vald 80% Põhja-Sakala vald 80% Põltsamaa vald 80% Põlva vald 80% Raasiku vald 80% Rae vald 69% Rakvere linn 80% Rakvere vald 80% Rapla vald 80% Ruhnu vald 80% Räpina vald 80% Rõuge vald 80% Saarde vald 80% Saaremaa vald 80% Saku vald 74% Saue vald 72% Setomaa vald 80% Sillamäe linn 80% Tallinna linn 60% Tapa vald 80% Tartu linn 78% Tartu vald 80% Toila vald 80% Tori vald 80% Tõrva vald 80% Türi vald 80% Valga vald 80% Viimsi vald 60% Viljandi linn 80% Viljandi vald 80% Vinni vald 80% Viru-Nigula vald 80% Vormsi vald 80% Väike-Maarja vald 80% Võru linn 80% Võru vald 80%