Kiri

Saatja: Evelin Tõnisson - MKM </o=ExchangeLabs/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=352e30bd7ea847478e6c1939ecf114ca-046ca38c-09> Saaja: [email protected], Kadi Karus - JUSTDIGI, Kristiina Krause - JUSTDIGI, Maria Alajõe - MKM, Sirli Heinsoo - MKM, Marie Allikmaa - MKM, Silver Tammik - MKM, Kristi Aruküla - MKM, Adele Johanson - MKM, Külliki Lugenberg - MKM, Kadi Kõiv - MKM Teema: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud kestlikkusalase hoolsuskohustuse (CSDDD) muutmise menetluse kohta. Tere! Saadan teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud kestlikkusalase hoolsuskohustuse (CSDDD) muutmise menetluse kohta. Kuigi Omnibus I pakett seab eesmärgiks CSDDD sisu lihtsustada, et vältida halduskoormuse kasvu ettevõtjatele ja hõlbustada selle rakendamist, juhime tähelepanu järgmistele aspektidele. 1. Ettevõtjate kohustus hinnata otseseid äripartnereid dubleerib CSRD nõudeid Ka CSRD seab kohustuseks ettevõtjatel hinnata oma väärtusahela ja tarneahela partnereid, sh veenduda, et kaitstud oleks inimõigused jm töötajatega seotud õigused, mille kohta on eraldi standard S2 Väärtusahela töötajad. Kuna CSDDD seab samad nõuded ja piirid äripartnerite hindamiseks, mis juba on CSRD’s, siis on ebaselge, millist lisandväärtust CSDDD rakendamine pakub. Lähtudes once only põhimõtte kohaselt peaksid ettevõtted ühte andmekomplekti esitama ainult ühe korra ning dubleerivat regulatsiooni ei ole tarvis. 2. Ettevõtjate võimekus hinnata otseseid äripartnereid ja saada sellekohaseid andmed on madal Hetkel ei ole teada, et ettevõtjatel oleks andmepõhiseid lahendusi väärtusahela andmete kontrollimiseks, mistõttu tuleks näiteks teostada paikvaatlusi jm. Väärtusahela andmete kogumine ja kontrollimine on ka suurettevõtetele väljakutse ning sageli peavad ettevõtted lähtuma avalikult kättesaadavatest materjalidest, nagu näiteks tarnijate kodulehed (näiteks 13.03.2025 EL nõukogu parema õigusloome ehk Better Regulation töögrupis tõi Business Europe esindaja välja, et kuna väärtusahelad on globaalsed, on ka suurtel ettevõtjatel aruandluse esitamine keeruline ja tarnijatel tekib võimalus oma positsiooni kuritarvitada ning EL ettevõtjaid survestada (teades, et mingit infot on neil kindlasti vaja)). Kuid see praktika ei vasta majanduskabinetis kokkulepitule, mille kohaselt tuleb aruandluses kasutada andmepõhiseid lahendusi ja täielikult üle minna andmepõhisele aruandlusele. Usaldusväärsed andmed on paremini kätte saadavad nendest riikidest, kus töötajate õigused on paremini tagatud. Riikide puhul, kus inimõiguste rikkumine võib olla probleem, on ka usaldusväärsete andmete kätte saamine erakordselt keeruline. 3. Majanduslikud ja administratiivsed kulud on ebamõistlikult suured CSDDD rakendamine Eestis nõuab nii ettevõtetelt kui ka riigiasutustelt ressursse, sealhulgas uute aruandlussüsteemide loomist. Kui arvestada, et Eesti ettevõtete arv, keda regulatsioon puudutab, on väga väike ning et juba kehtiv CSRD täidab suures osas samu eesmärke, ei ole CSDDD rakendamine põhjendatud. Meie ettepanek on tõsiselt analüüsida, mis lisandväärtust CSDDD rakendamine pakub ja kas ettevõtjatel on võimalik nõudeid täita andmepõhiselt. Esmapilgul tundub, et mitme ettepaneku tegelik kasu on pigem küsitav. Samuti ei lahene Eestile olulisemad murekohad plaanitud ideedega. Seega oleme avatud täiendavatele lihtsustamisvõimalustele, mis võiksid minna ka kaugemale komisjoni esitatud ettepanekutest. Samuti peame väga oluliseks pidevat dialoogi ettevõtjatega ning andmete koosvõime ära kasutamist, et lihtsustada info kogumist ning seeläbi vähendada ettevõtete koormust paremini. Leiame, et aruandluse puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest, tagades et andmeid on võimalik taas- ja ristkasutada. Võrreldes juba rakenduva CSRD’ga on meie hinnangul lisandväärtus väike ning võiksime soovitada ka CSDDD’st loobuda. Oleme valmis panustama ka järgmises faasis kui valmimas on kavandatav seletuskiri. Heade soovidega Evelin Tõnisson vanemnõunik (majandusküsimused) EL ja rahvusvahelise koostöö osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6353