Kiri

Saatja: "Aleksandr Michelson - MKM" <[email protected]> Saaja: "Martin Altraja" <[email protected]> Teema: Vs: Loodusturismi mõju // Vs: MKM-i majanduskommentaar: turismiga teenisime eelmisel aastal välismaalt rohkem kui ise sinna viisime Kuupäev: 2025-03-17 12:52 Tere, Martin! EIS ei ole teinud eraldi uuringuid loodusturismi osakaalu kohta meie turismisektoris ja kogumajanduses. See eeldaks põhjalikumat uuringut, mis uuriks nii nõudluse kui ka pakkumise poolt. Väliskülastajate kohta on kasutada 2023. a tehtud väliskülastajate uuring Väliskülastajate uuring 2023 (kaalutud) | Tableau Public<https://public.tableau.com/app/profile/enterprise.estonia/viz/Vlisklastajateuuring2023kaalutud/bimisega_ksimustik?publish=yes>. Tulemustest on näha, et Eestis ööbinud välisturistidest käis looduses väljaspool linnu 23%, sh omal käel (ilma tasulisi teenuseid kasutamata) 18% ning tasulisi teenuseid kasutades (nt giidi või matkajuhiga) 6%. Väike osa neist 2 grupist kattus, s.t nad käisid looduses nii giidiga kui ka omal käel. Samas kui vaadata reisimotivatsiooni, siis vaid 3% Eestis ööbinud puhkuseturistidest ütles, et nende peamine motivatsioon Eestisse tulekuks oli looduses viibimine tasuta ja 1% ütles, et peamine motivatsioon oli looduses viibimine tasulisi teenuseid kasutades - s.t kokku oli loodus peamine motivatsioon 4%-le. Motivatsiooni küsiti ainult puhkuseturistidelt, sest muudel eesmärkidel (nt tööreis, sugulaste või tuttavate külastamine, ravireis jne) reisinud turistidele ongi see eesmärk definitsiooni järgi juba peamine motivatsioon. Seega vaid vähesed turistid neist, kes looduses käisid, nimetasid loodust peamise motivatsioonina Eestisse tulekuks, ülejäänutele oli see üks mitmetest tegevustest, millest nad osa võtsid ja mis neile suuremal või vähemal määral huvi pakkus. See, et suurem osa turiste võtab osa paljudest erinevat tüüpi tegevustest (mis ei pruugi olla neile peamiseks motivatsiooniks), ongi peamine põhjus, miks motivatsioonipõhiste segmentide osakaalu ja majanduslikku mõju turismisektoris on keeruline hinnata. Otseselt looduses viibimisele kulutab loodusturist (s.t turist, kelle puhkusereisi peamine motivatsioon oli looduses viibimine) suhteliselt vähe (nt loodusgiidile, aktiivse puhkuse teenustele jmt), kuna enamasti looduses käies tasulisi teenuseid ei kasutata. Suurem osa kulutustest teeb ta majutusele, toitlustusele ja transpordile, aga metoodiliselt on küsitav, kas on õige lugeda kogu reisi kulutusi loodusturismiga seotud kulutusteks, sest isegi kui loodus oli reisi peamine motivatsioon, teeb selline turist reisil mitmeid erinevat tüüpi tegevusi ja käib ka mujal kui looduses (nt 49% ööbis Tallinnas ja 33% nimetas Tallinna oma peamiseks sihtkohaks Eestis). Välisturistide keskmine kulutus reisi kohta on 316 eurot, sh puhkuseturistidel u 300 eurot. Need, kelle puhkusereisi peamine motivatsioon oli looduses viibimine, kulutasid reisi kohta sama palju (298 eurot) kui puhkuseturist keskmiselt. Võime teha lihtsustatud arvutuse: kui Eesti Panga andmetel oli Eestis ööbinud välisturiste 2024. a 2 664 017, siis väliskülastajate uuringu andmetel olid 51% neist puhkuseturistid (s.t 1 358 649). Neist omakorda 4%-le (s.t 54 346) oli loodus peamiseks motivatsiooniks. Nad kulutasid keskmiselt 298 eurot, s.t 298*54 346= 16,2 mln eurot. Seda võiksime tinglikult lugeda loodusturistidega seotud majanduslikuks mõjuks (aga mitte otseselt loodusturismi majanduslikuks mõjuks). Sellele võiks lisanduda teatud osa nende välisturistide kulutustest, kes käisid reisi jooksul looduses, kuigi see polnud nende peamine motivatsioon. Kuna aga puudub info, milline osa nende reisikulutustest või isegi milline osa reisil veedetud ajast looduses kulutati, siis oleks keeruline seda hinnata. Siseturistide kohta tegi EIS uuringu 2020. a lõpus (https://puhkaeestis.ee/et/traveltrade/temaatilised-eestis-tehtud-uuringud ). Looduses viibimine on Eesti elanikele Eestis reisides äärmiselt levinud: 96% aasta jooksul sisereisidel käinutest oli neil reisidel viibinud looduses. Koguni 39% reisinutest oli viimase aasta jooksul teinud üle 10 sisereisi, millel viibis looduses. Samas enamasti siseturistid looduses käies tasulisi teenuseid ei kasuta – vaid 9% looduses reisinud vastajatest oli seal viimasel 12 kuul kasutanud tasulise giidi /juhendaja teenuseid (see on % vastanutest, mitte reisidest; arvestades, et paljud tegid aasta jooksul mitu reisi, ei kasutanud nad tasulist juhendajat tõenäoliselt kõigil reisidel). Ühepäevasel loodusreisil* kulutasid vastajad päeva kohta keskmiselt 24 eurot. Mitmepäevasel loodusreisil kulutati reisi jooksul keskmiselt 78 eurot ja ühel reisipäeval 31 eurot inimese kohta (reisil viibiti keskmiselt 2,5 päeva). Peamiselt kulutati transpordile ja (kauplusest kaasa ostetud) toidule. *Loodusreisina defineeriti selles sisereiside uuringus reisi, millel viibiti looduses, see ei pidanud olema peamine reisimotivatsioon. Ettevõtete poolelt on loodusturismi teemat samuti keeruline uurida, kuna suur osa loodusturismi teenuseid pakkuvaid ettevõtteid pakuvad ka muid teenuseid, kuid loodusturismi osa nende müügitulust ei saa eristada. Kõike head soovides Aleksandr Michelson, PhD turisminõunik Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 55529176 ________________________________ Saatja: Martin Altraja <[email protected]> Saadetud: reede, 21. veebruar 2025 11:30 Adressaat: Aleksandr Michelson - MKM <[email protected]> Teema: RE: Loodusturismi mõju // Vs: MKM-i majanduskommentaar: turismiga teenisime eelmisel aastal välismaalt rohkem kui ise sinna viisime Tere! Otseselt kiire ei ole, aga meil oleks seda taustateadmist vaja. Looduskaitse majanduslikku mõju on inimestele keeruline selgitada, aga üks viise selleks olekski loodusturism. Head Martin From: Aleksandr Michelson - MKM <[email protected]> Sent: Friday, February 21, 2025 11:24 AM To: Martin Altraja <[email protected]> Subject: Vs: Loodusturismi mõju // Vs: MKM-i majanduskommentaar: turismiga teenisime eelmisel aastal välismaalt rohkem kui ise sinna viisime Tere, Martin! Eile jäi kohtumine EISiga ära. Ma uurin nende käest järgmisel nädalal. Kui sellega on kiire, palun anna mulle märku, teen seda kiiremini. Parimat Alex mob 55529176 Aleksandr Michelson turisminõunik Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6349 Tere, Mar ________________________________ Saatja: Martin Altraja <[email protected]<mailto:[email protected]>> Saadetud: teisipäev, 18. veebruar 2025 11:27 Adressaat: Aleksandr Michelson - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>> Koopia: Riina Soobik - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>>; Kristina Jerjomina - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>>; Ede Teinbas - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>> Teema: RE: Loodusturismi mõju // Vs: MKM-i majanduskommentaar: turismiga teenisime eelmisel aastal välismaalt rohkem kui ise sinna viisime Suur tänu! Heade soovidega Martin Altraja From: Aleksandr Michelson - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>> Sent: Tuesday, February 18, 2025 10:44 AM To: Martin Altraja <[email protected]<mailto:[email protected]>> Cc: Riina Soobik - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>>; Kristina Jerjomina - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>>; Ede Teinbas - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: Loodusturismi mõju // Vs: MKM-i majanduskommentaar: turismiga teenisime eelmisel aastal välismaalt rohkem kui ise sinna viisime Tere, Martin! Vastan alles nüüd, sest olin puhkusel. 1. Me ei ole loodusturismi MKMis eraldi analüüsinud. 1. Küsin EISilt selle nädala neljapäeval kohtumisel, mida EIS on teinud, sest loodusturism on praegu kehtiva turismistrateegia üks peamisest fookustest. 1. Loodusturismi uurimisega tegeleb EMÜ: * Loodusturism - Eesti Maaülikool<https://www.emu.ee/sisseastujale/magistriope/magistrioppekavade-tutvustused/loodusturism/> * Selle õppekava juhi publikatsioonid on siin: Tarmo Pilving | CV<https://www.etis.ee/CV/Tarmo_Pilving>. 1. Teaduspublikatsioonidest leiab midagi küll. Näiteks 2022. aasta uuring: Valuation of Ecosystem Non-market Services: Recreational Service in Estonia | Estonian Discussions on Economic Policy<https://ojs.utlib.ee/index.php/TPEP/article/view/23581>. * The results of the survey show that the average Estonian resident makes 17 nature trips a year for the purpose of recreation. Only 4.3 of these trips are with overnight stays. The time in contact with nature per year is 102 hours per inhabitant on average, the financial equivalent of which is 714 euros per year using the time value method. In total, the annual volume of recreation services of Estonian ecosystems using the time value method is 762 million euros, of which almost two-thirds can be attributed to forest and seaside ecosystems. The willingness to pay of the adult population of Estonia for the infrastructure supporting the use of recreation services is approximately 25 million euros per year, which exceeds the actual investments made for this purpose per year. Kõike head soovides Aleksandr mob 55529176 Aleksandr Michelson turisminõunik Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6349 ________________________________ Saatja: Martin Altraja <[email protected]<mailto:[email protected]>> Saadetud: kolmapäev, 12. veebruar 2025 14:54 Adressaat: Aleksandr Michelson - MKM <[email protected]<mailto:[email protected]>> Teema: MKM-i majanduskommentaar: turismiga teenisime eelmisel aastal välismaalt rohkem kui ise sinna viisime Tere! Lugesin teie majanduskommentaari turismisektori kohta ja uurin, kas te oskaksite mind äkki juhatada mõne materjalini, kus oleks näha loodusturismi mõju majandusele. Tegelen nimelt metsa- ja looduskaitseteemade kommunikatsiooniga ja kui puidutööstuse majandusliku mõju hinnanguid kasutatakse palju, siis loodusturismi mõjust küll räägitakse, aga kahjuks pole leidnud eriti fakte sel teemal. Heade soovidega [Pilt, millel on kujutatud kunst, joonistamine, Graafika, disain Kirjeldus on genereeritud automaatselt] Martin Altraja kommunikatsiooninõunik +372 5343 6656 | [email protected]<mailto:[email protected]> Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee<http://www.kliimaministeerium.ee> From: [email protected]<mailto:[email protected]> <[email protected]<mailto:[email protected]>> On Behalf Of Riina Soobik - MKM Sent: Tuesday, February 11, 2025 12:04 PM Subject: [minpress] [meedia] MKM-i majanduskommentaar: turismiga teenisime eelmisel aastal välismaalt rohkem kui ise sinna viisime Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Majanduskommentaar 11. veebruar 2025 MKM-i majanduskommentaar: turismiga teenisime eelmisel aastal välismaalt rohkem kui ise sinna viisime MKM-i turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul näitas Eesti turismisektor 2024. aastal tugevat kasvu, kinnitades Eesti kui reisisihtkoha atraktiivsust välisturistide seas. Kasvu kinnitavad mitmed näitajad. Statistikaameti andmetel peatus Eesti majutusasutustes välisturiste 2024. aastal 11,1% rohkem kui 2023. aastal ja nende veedetud ööde arv suurenes 8,8%. Kokku, koos siseturistidega, peatus Eesti majutusasutustes turiste 2024. aastal 5,4% rohkem kui 2023. aastal ja kõikide turistide veedetud ööde arv suurenes 4,3%. Välisturistide numbrid ei ole veel koroonapandeemia eelsele tasemele taastunud, kuid Eesti turism kasvab igal aastal. Peamine põhjus, miks Eesti turism ei ole veel taastanud, peitub Venemaa turistide drastilises vähenemises. Kui võtta Venemaa turistide ööbimiste arvud välja, siis selgub, et välisturistide ööbimiste arv 2024. aastal oli mitte 16%, vaid ainult 6% vähem kui 2019. aastal. Eesti on atraktiivne reisisihtkoht ja meelitab ligi üha uusi ja rohkem turiste. Võrreldes 2019. aastaga ööbis Eesti majutusasutustes 2024. aastal rohkem välisturiste paljudest riikidest, näiteks Ameerika Ühendriikidest, Austriat, Belgiast, Iirimaalt, Itaaliast, Kreekast, Lätist, Poolast, Tšehhist ja Türgist. Ka eelmisel nädalal avaldatud Eesti Panga statistika kinnitab Eesti turismi kasvu. Eesti Panga andmetel tegid välismaalased 2024. aastal reise Eestisse 11% rohkem kui 2023. aastal. Mitmepäevareise tehti 10% rohkem kui eelmisel aastal ja ühepäevaseid 12% rohkem. Ka kulutasid välisturistid Eestis reisiteenustele (milles ei kajastu transpordikulud) rohkem: kokku 1,4 miljardit eurot ehk 170 miljonit rohkem kui 2023. aastal. Kuna Eesti elanikud kulutasid välismaal 1,2 miljardit eurot, siis oleme turismi abiga teeninud välismaalt tulu rohkem kui sinna ise raha viinud. Võrreldes teiste riikidega läheb Eesti turismil samuti hästi. Jaanuari keskpaigas avaldas Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat prognoosi 2024. aasta lõpptulemuste kohta kogu Euroopa Liidus. Selle järgi olid ööbimiste arvu kasvult Eesti majutusasutused 2024. aastal kaheksandal kohal 27-st Euroopa Liidu liikmesriigist. Oleme selle poolest Luksemburgi, Malta, Läti, Poola, Küprose, Sloveenia ja Iirimaa järel. Aga kõigil ei lähe hästi nagu Eestil. Näiteks ööbimiste arv Rootsis, Soomes ja Itaalias ei muutunud 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga. Prantsusmaal ja Belgias aga hoopis langes 1% võrra. Kõik need arengud näitavad, et Eesti kui reisisihtkoha populaarsus kasvab järjest enam. Kuigi välisturistide üldarv pole veel pandeemiaeelsele tasemele jõudnud, on taastumise teekond olnud silmapaistev ning avab rohkelt võimalusi edasiseks turismi- ja majandusarenguks. Täiendava kindlustunde loob seegi, et turistide kulutused Eestis ületavad oluliselt Eesti elanike välismaal tehtud kulutusi, aidates hoida riigi majanduse hoogsa ja tasakaalustatud kasvuteel. Lugupidamisega [MicrosoftTeams-image.png] Riina Soobik meediasuhete nõunik Avalike suhete osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 5340 0736 [email protected]<mailto:[email protected]> www.mkm.ee<https://www.mkm.ee> | Suur-Ameerika 1, Tallinn --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.