Jõhvi digi- ja multimeedia inkubaatori rajamise taotluse vastavuskontroll

Kaarel Lehtsalu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn Teie 26.02.2025 nr 8-3/764-1 [email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/25/1588-1 2673350 105410 0 20000 Pealkiri Lugupeetud Kaarel Lehtsalu Käesolevaga edastame SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise taotluse vastavuskontrolli tulemused (lisatud manustena). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riin Roosalu valdkonnajuht Lisad: Lisa 1. Taotleja ja taotluse kontroll-leht Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator Lisa 2. Finantsanalüüside kontroll-leht_Ida-VM inkubaatorid – Jõhvi digi ja multimeedia ink-keskus Lisa 3. DNSH kontrolli kinnitus Lisa 4. Digi ja multimeedia inkubaatori kliimakindlus_kinnitus Kadrin Randpuu Ettevõtluskonsultant +372 5428 0627 , [email protected] Meetme tegevus: Toetuse andmise tingimused Ida- Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste toetamiseks Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse taotluse vastavuskontrolli läbiviimine (alus MKM kiri 26.02.2025 reg.nr 8-3/764-1) Kontrollija 1 Kontrollija 2 Numbe Kriteeriumi TOK TAI konsultant TOK ettevõtlus- Kriteerium täidetud/täitmata/ei r abiinfo konsultant kohaldu täidetud/täitmata 1. Kinnitan, et olen projekti suhtes erapooletu ja sõltumatu ega ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid täidetud Täidetud (HMS § 10). 2. Kas tegemist on raskustes oleva ettevõtjaga ning ettevõtjalt on tagasi nõutud ebaseaduslikuks tunnistatud abi, GBER art 1 lg täidetud X mis oleks tagasi maksmata. 4 punktid b, c; e GBER art 2 p 18 3. Taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 ÜM § 3 lg 2 p täidetud X alusel määratud kehtivat karistust. 2 4. Taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud ja taotleja ÜM § 3 lg 2 p täidetud X on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse 4 5. Taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. ÜM § 3 lg 2 p täidetud X 6 6. Taotleja toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud. ÜM § 3 lg 2 p täidetud X 3 7. Taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks majandusaasta aruande esitamise kohustuse. ÜM § 3 lg 2 p täidetud X 5 8. Toetuse taotlejaks on Eesti äriregistrisse kantud äriühing või sihtasutus Täidetud: Sihtasutus X Ida-Viru Investeeringute Agentuur (90003841) 9. Taotleja on määratlenud õigesti ettevõtte suuruse (väike, keskmise suurusega või suurettevõte). Täietud - suurettevõtja X 10. Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel, ei tegutse taotleja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 GBER art 2 p täidetud X artikkel 1 punkt 3 nimetatud välistatud majandusvaldkondades ja toetust ei taotleta nimetatud sätetes välistatud 18 tegevusteks. 11. Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel, ei ole taotleja Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes ettevõtja GE nõue. Täidetud, kontrollitud X grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.. 2024 MAA alusel 12. Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel ja taotleja on suurettevõtja, on taotleja viimase kahe GE nõue. Täidetud, konntrollitud X majandusaasta jooksul: 2024 MAA alusel 1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud väiksem kui 7,5 ja 2) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud üle 1,0. Vt juhendit Intranetist Käsiraamat -> Valdkond: Läbivad teemad -> Meede/teenus: Raskustes olemise hindamine 13. Kas taotleja ja taotlus vastavad GBER art 6 lg 2 (ergutava mõju) toodud tingimustele X Täidetud: eraldi kontrollikohad toodud allpool punktide lõikes Täidetud. Taotlus esitati MKMle (05.04.2024, täiendatud 11.03.2025), MKM delegeeris kontrolli EISile 26.02.2025 nr 8-3/764-1. Elluviija on GBER art 6 lg alustanud riigihanke 14. Abi taotlus on esitatud enne projektiga seotud töö alustamist 2 X läbiviimist, kuid siduvaid kohustusi ei ole võetud (kontrollitud riigihangete keskkonnas) RM seisukoht on kuniks pole hankemenetluses viimast otsust tehtud, siis pole ka töödega  alustatud ja võib uue taotluse esitada. (M.Kalda kiri). Täidetud. Vastavalt Abi läbipaistvus – suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav TTA-le ei viiks GBER art 6 lg 15. mõju, kui abisaaja dokumentatsioon kinnitab, et abi tulemusel kiireneb oluliselt projekti või X toetuse taotleja 3b tegevuse lõpuleviimine, ning abi andja on seda kontrollinud projekti ilma toetuseta ellu Täidetud Toetuse tingimustesse on sisse kirjutatud Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja GBER art 56 16. X taristu juurdepääsu mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele lg 3 tingimused. Taristu kasutamise hind TTAs on turuhind. S.Einaste erkspertiis Täidetud Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud GBER art 56 17. X S.Einaste erkspertiis läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid lg 4 GBER art 56 Täidetud. Eeldatavad 18. Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud lg 5 X kulud on toodud TTAs Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. GBER art 56 Täidetud 19. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel X lg 6 S.Einaste erkspertiis või tagasinõudmise mehhanismi kaudu GBER art 56 20. Tegemist ei tohi olla eriotstarbelise taristuga (GBER art 56 lg 7). X lg 7 Kestusnõude kohustuse tagamise abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratletud projekti ÜM § 4 lg 1 p Täidetud 21. X püsikulud ja nende suurus ning katmise allikad. 11 S.Einaste erkspertiis 22. Toetuse andmine on kooskõlas riigiabi reeglitega. X Täidetud  Projekti põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on teostatud korrektsetel alustel, on sisuline ja piisav. Euroopa Analüüsi alusel saab hinnata, et projekti tegevused vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja Täidetud 23. muudetakse X M. Mägi ekspertiis määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaees märgile 24. Projekti põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi teostanud isikul on keskkonnavaldkonna teadmised, ta on mis põhineb spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised Täidetud X põhimõtte „ei M. Mägi ekspertiis kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusra hastu puhul  (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30) Toetatavad tegevused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Täidetud. Euroopa Liidu ühtekuuluvus - ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja Toetus eraldatakse kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 alusel seirekomisjoni kinnitatud Ida-Viru ettevõtluse valikukriteeriumite ja -metoodikaga. tugiteenuste mitmekesistamise meetmest. Varasemalt selle meetme raames kinnitatud käskkirjade seletuskirjas (nt Narva tööstusinkubaatori rajamine) punktis 4 on selgitatud: x Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. 25. Kliimakindluse hindamise aruande koostamine on dokumenteeritud ja läbi viidud nõutud metoodika kohaselt, Täidetud. on sisuline ja piisav. X M. Arro ekspertiis ?  Ekspert arvamus projekti „ Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi taristu rajamine “ ja „ J õhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kohta “ DNSH hindamise viis id läbi Sirli Pehme , Diana Matejuk ja Liisa Kompus . Hindaja te pädevus vastab nõuetele. Täpsemalt keskkonnaeesmärgid: Kliimamuutuste leevendamine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline. Kliimamuutustega kohanemine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline. Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline. Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine j a tõrje. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline. Kommentaarid/küsimused: Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi . „Kinnitan, et olen projekti suhtes erapooletu ja sõltumatu ega ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).“ Ekspertarvamuse koostas: Margus Mägi, EASi ja Kredexi ühendasutus , s trateegia- ja analüüsio sakonna e ksp ert . Kinnitan, et „ Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse “ projekti kliimakindluse tagamise analüüs vastab Euroopa Komisjoni teatises „ Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 “ esitatud nõuetele . Maris Arro /allkirjastatud digitaalselt/ left top 2049257 0 0 0 -407964 7581656 Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindaja d : Liisa Kompus, Diana Matejuk Jaanuar 2024 0 0 Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindaja d : Liisa Kompus, Diana Matejuk Jaanuar 2024 -440267 5815118 JÕHVI DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS Kliimakindluse tagamine 0 0 JÕHVI DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS Kliimakindluse tagamine -542290 5950585 sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc149509399 \h 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS PAGEREF _Toc149509400 \h 5 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT PAGEREF _Toc149509401 \h 5 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) PAGEREF _Toc149509402 \h 8 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE PAGEREF _Toc149509403 \h 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE PAGEREF _Toc149509404 \h 9 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) PAGEREF _Toc149509405 \h 11 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS PAGEREF _Toc149509406 \h 11 3.2. OHULE AVATUS PAGEREF _Toc149509407 \h 12 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS PAGEREF _Toc149509408 \h 14 KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc149509409 \h 14 LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE PAGEREF _Toc149509410 \h 17 SISSEJUHATUS Analüüsi eesmärgiks o n hinnata Sihtasutus e Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise projekti kliimakindlust. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi ala le . Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 .a koostatud eskiis . Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu . Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsit ud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele. Projekti raames rajatakse 6 - korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist , moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult . Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. A rendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 . a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 . a kliimaneutraalsuse saavutamisega. ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Projekteeritav digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest , moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2 ) . Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 koostatud eskiis . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi asukoht Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km 2 nin g rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trend i jätkumist . Selle p õhjus teks on eelkõige negatiiv ne loomulik ii ve ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis , st vanusegruppide arvukus kasvab. Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis , jae - ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandami sest ja väärindami sest . Jõhvi linn on kujunenud regionaalse ks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks. Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets . Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüü k ning väikese keskkonnamõjuga tootmi ne ja äriteenindus . U mbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted . Kavandatud t aristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-202 7 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad. Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamiseks võetakse kasutusele üks Jõhvi äri- ja logistikapargi krunti dest (krunt 4) pindalaga 9 484 m 2 ( kasutusotstarve äri- ja tootmismaa ) . Projekteeritav taristu on vastavuses Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneeringu tingimusega. Projekti raames rajatav hoone on kuuekorruseline . 1 477,6 m² kogupindalaga hoone mahutab eri funktsioonidega alasid: 1.korrusel nõupidamis - ja seminari ruumid ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega; 2.korrusel Startup inkubaator i kontoripind (2- ja 4 - kohalised kabinetid ning avatud kontor ) koos kööginurga ja nõupidamisruumiga ; 3. korrusel IKT ettevõtete ja idufirmade üüripinnad koos kööginurga ja nõupidamisruumiga ; 4. korrus el ettevõtluse tugistruktuuride bürooruumid ; 5. korrusel bürooruumid ja 4 külaliskorterit ; 6. korrusel asub katuseterrassiga puhkeala ja hoone tehnosüsteemide ruum. Hoonete kompleksi juurde on kavandatud park l a, mis mahutab ligi 1 30 sõidukit. Kinnistul s äilitatakse osaliselt kõrghaljastust (hoone ümbruses ja parkimisalal). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntide jaotus (äri- ja tootmismaa krundid märgitud lilla värviga, transpordimaa krundid halliga ja üldkasutatava maa rohelisega , digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus piiritletud oranžiga ) KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatise le „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO 2 -jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avalda tud Euroopa Rohele p pe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni . Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulise d sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivi tööstusest . Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse arendus loob eeldused uu t e töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üld ine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja : parandada piirkonna mainet; tõsta elukeskkonna kvaliteeti; parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti; tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel . Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO 2 -le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH 4 , N 2 O, HFC-s, PFC-s, SF 6 , NF 3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO 2 ekv). Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 15 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 13 8 00 kWh-ni . Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones , mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga. Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat. Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele. Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside he ite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Kategooria Ressurss Kogus aastas Ühik Heite-tegur Ühik Heide kokku t CO 2 ekv/a Heiteteguri viide Kaugküte 18% põlevkivi generaatorgaas, 82% põlevkivipoolkoksigaas 59,1 MWh 0, 320 t CO 2 ekv/ MWh 18.9 Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) (kWh)“. Heitetegur on leitud vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele Võrgu-elekter Eesti keskmine 105,4 MWh 0,637 t CO 2 ekv/ MWh 67,4 Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Tavaelekter “ Taastuv-elekter Päikeseenergia 13,9 MWh 0,000 t CO 2 ekv/ MWh 0,0 Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Taastuvelekter “ KOKKU 86,3 Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise l toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest . Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega. Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtetega. Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist . KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid , mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku töö e a mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid . Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 202 4 . aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 207 4 . Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etap p koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist , ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike m ärkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimes e analüüs i käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsi ga . Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur . Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks potentsiaalseteks kliimaohtudeks, mida järgnevalt analüüsitakse, on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuur i , mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi a rvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada , et võimalikud elektri - ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühendus es tõenäoline. Valingvihmad ei kujuta taristu objektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Projektiga kavandatud taristuobjekti lahenduse on töötatud välja kvalifitseeritud ettevõtte poolt ning arvestatud on seejuures ala pinnase iseloomuga ning vajadusega tagada materjalide ja konstruktsioonide vastupidavus ilmastikutingimustele. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel. Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks. Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2. Tabel 2 . Kliimatundlikkuse analüüs KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh põud, temperatuuri tõus) Sademed (sh lumi, jäävihm) Tormid (sh tuul, äike) Üleujutused (sh veekogudest, valingvihmadest) Kohapealsed varad ja protsessid Väike Väike Väike Väike Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma nelja teema puhul Väike Väike Väike Väike OHULE AVATUS Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi ala l Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maantee le . Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 202 2 . aasta kokkuvõtte kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 o C ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1, 7 o C, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 6 06 mm ning anomaalia 9 2 %. Keskkonnaagentuuri kliimanormide kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks). Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga ( 1971-2000 . a) aastateks 2041-2070 järgnevalt: Keskmine temperatuur tõuseb 2- 2 , 6 o C võrra; Sademete hulk suureneb keskmiselt 10- 14%; Sademete suurimat kasvu on oodata talvel ( 201- 231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärse l t; Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku . Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks . Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne. Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere ( Raudsvere ) jõgi – 7,6 km, Vasavere ( Voka ) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja ( Aluoja , Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav . Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m 3 /s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m 3 /s . Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega. Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud. Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks . Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu tõttu . Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutami st ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette h oonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega) . Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri. Kavandatava digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormide le avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike , kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3). Tabel 3 . ohule avatus KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh temperatuuri tõus, põud) Sademed (sh lumi, jäävihm) Tormid (sh tuul, äike) Üleujutus (sh veekogud, valingvihmad) Praegune kliima Väike Väike Väike Väike Tulevane kliima Keskmine Väike Väike Väike Suurim punktisumma: praegune + tulevane kliima Keskmine Väike Väike Väike KLIIMA SUHTES HAAVATUS Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest. Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine. Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4). Tabel 4 . Kliima suhtes haavatavuse analüüs KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh temperatuuri tõus, põud) Sademed (sh lumi, jäävihm) Tormid (sh tuul, äike) Üleujutus (sh veekogud, valingvihmad) Kliima suhtes haavatavus Väike Väike Väike Väike Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp). KOKKUVÕTE Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 CO 2 ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaal - majanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus , on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“ (vt tabel 5) . Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. K una nii kliimatundlikkuse , ohule avatuse kui kliima suhtes haavatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, siis pole vajalik enamik kliimaohtude puhul rakendada täiendavaid maandamismeetmeid lisaks täna taristu ehitusel kavandatule. Erandiks on kohanemine tulevaste potentsiaalsete kuumuse ohtudega, mille mõju hinnang ehitisele on „keskmine“. Selle kliimaohu maandamiseks on soovitatav tulevikus kaaluda järgmist kohanemismeedet: T umeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamine läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Projekti kliimamuutuste vastupanuvõime suurendamiseks soovitati hindamise tulemusel jätkata kavandatavate meetmetega : Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega. Arvestatakse vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Taristu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega. Tabel 5 . KOONDTABEL KLIIMAOHTUDE MÕJUST PROJEKTILE KOOS MAANDAMISMEETMETEGA KLIIMAOHT KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED TULEVASED MAANDAMISMEETMED Ehitised, varad ja protsessid Sisendid Väljundid Juurdepääs ja transpordi-ühendused Kuumus, kuumalaine Keskmine Väike Väike Väike P rojekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Tulevikus saab kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Metsa- ja maastikutulekahju Väike Väike Väike Väike Kavandatav projekt ei suurenda tuleriski, kuna rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega. Taristuobjekti kasutus ei näe ette suures mahus süttiva materjali välitingimustes ladestamist. Ei kohaldu Põud ja veenappus Väike Väike Väike Väike Kuna taristut kasutatakse büroohoonena, siis on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Veevarustus toimub kohalikust ühisveevärgist . Ei kohaldu Pakane, külmalaine Väike Väike Väike Väike T ehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Ei kohaldu Jäide, külmumis-sulamistsüklid Väike Väike Väike Väike Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel ja juhendmaterjalidel. Kavandatud taristuobjekt saab olema osaks kaasaegsest äri- ja logistikapargist, kus on tagatud pargi kasutajatele ligipääs uutele kommunikatsiooniühendustele. Arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud ekstreemsete ilmastikunähtustega kaasnevad elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul. Ei kohaldu Tugev tuul, torm Väike Väike Väike Väike Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Taristuobjekti alal ja ümbruses on plaanis haljastust teatud määral säilitada. Ei kohaldu Tugevad sademed Väike Väike Väike Väike Hoone projekteerimisel on arvestatud võimaliku lumekoormuse ning lumetõrje vajadusega. Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Ei kohaldu Maalihe Väike Väike Väike Väike Objekti asukoha valik (hoone ei asu looduslikul nõlval ega selle läheduses, pehme pinnasega ranniku alal), väldib maalihete riski . Ei kohaldu Veetaseme tõus, sh hoovihmast tingitud üleujutus Väike Väike Väike Väike Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Samas ümbritseb taristuobjekti piisavalt looduslikku pinnakattega haljasalasid, mis tagab sulavee ärajuhtimise ilma häiringuid tekitama. Taristu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Ei kohaldu LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE Lisatud aruandele eraldi failina. -914400 -923714 0 0 4378325 14717 CIVITTA Romania [email protected] +403 180 535 88 www.civitta.ro CIVITTA Romania [email protected] +403 180 535 88 www.civitta.ro 2527300 -32497 CIVITTA Estonia [email protected] +372 646 448 8 www.civitta.ee CIVITTA Estonia [email protected] +372 646 448 8 www.civitta.ee 4358229 21066 CIVITTA Moldova [email protected] +373 797 550 99 www.civitta.md CIVITTA Moldova [email protected] +373 797 550 99 www.civitta.md 2537348 22971 CIVITTA Latvia [email protected] +371 277 055 85 www.civitta.lv CIVITTA Latvia [email protected] +371 277 055 85 www.civitta.lv 2519916 0 left top CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 www.civitta.com 0 0 CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 www.civitta.com 4358229 109520 CIVITTA Armenia [email protected] +374 10 546 434 www.civitta.am CIVITTA Armenia [email protected] +374 10 546 434 www.civitta.am 2517251 88014 CIVITTA Lithuania [email protected] +370 685 266 80 www.civitta.lt CIVITTA Lithuania [email protected] +370 685 266 80 www.civitta.lt 4366895 5842112 CIVITTA Georgia [email protected] www.civitta.com 0 CIVITTA Georgia [email protected] www.civitta.com 2519680 5812902 CIVITTA Belarus [email protected] +375 296 018 517 www.civitta.by CIVITTA Belarus [email protected] +375 296 018 517 www.civitta.by 4359275 4861672 CIVITTA Sweden [email protected] www.civitta.com CIVITTA Sweden [email protected] www.civitta.com 2527300 4834367 CIVITTA Ukraine [email protected] +380 442 270 140 www.civitta.com.ua CIVITTA Ukraine [email protected] +380 442 270 140 www.civitta.com.ua 4378325 3821318 CIVITTA Kosovo [email protected] +383 493 380 55 www.civitta.com CIVITTA Kosovo [email protected] +383 493 380 55 www.civitta.com 2527300 3832337 CIVITTA Slovakia [email protected] +421 901 700 574 www.civitta.sk CIVITTA Slovakia [email protected] +421 901 700 574 www.civitta.sk 4378325 2867137 CIVITTA North Macedonia [email protected] +389 71 391 957 www.civitta.com CIVITTA North Macedonia [email protected] +389 71 391 957 www.civitta.com 2527300 2826273 CIVITTA Poland [email protected] +48 690 001 286 www.civitta.pl CIVITTA Poland [email protected] +48 690 001 286 www.civitta.pl 4358229 1866237 CIVITTA Bulgaria [email protected] +359 884 076 576 www.civitta.bg 0 0 CIVITTA Bulgaria [email protected] +359 884 076 576 www.civitta.bg 2517363 1854507 CIVITTA Denmark [email protected] +452 762 80 83 www.civitta.com CIVITTA Denmark [email protected] +452 762 80 83 www.civitta.com 4379295 860767 CIVITTA Serbia [email protected] +381 11 2435 489 www.civitta.rs CIVITTA Serbia [email protected] +381 11 2435 489 www.civitta.rs 2517251 838765 CIVITTA Finland [email protected] +358 505 261 694 www.civitta.fi CIVITTA Finland [email protected] +358 505 261 694 www.civitta.fi -488950 7733089 WE LOOK FORWARD TO WORKING WITH YOU 0 0 WE LOOK FORWARD TO WORKING WITH YOU Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm Projekti nimi: Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus Hindamise aruande koostamise kuupäev: 02.01.2024 Hindajad: Diana Matejuk, Liisa Kompus Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi konsultant, Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi vanemkonsultant 1. osa Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik projekti Jah Ei „Ei“ korral põhjendus põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekti raames rajatakse 6korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. 1  Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on vastupidav kliimamuutustele. Vee ja mereressursside kestlik X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a kasutamine ja kaitse Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Veekasutus on seostatav eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristut kasutatakse büroohoonena, siis on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus projekteerimisel ja sisustamisel pööratakse tähelepanu veeressursi kasutuse tõhususele. Näiteks on kavas varustada joogivee kraanid liikumisanduritega, et veekulu vähendada. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab minimaalset lekete tekke riski. 2  Sademevesi kogutakse hoonestatud alalt kokku, juhitakse läbi õli-mudapüüduri ning suunatakse seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sademevee ärajuhtimine on korraldatud Jõhvi äri- ja logistikapargis tegutsevatele ettevõtetele ühise süsteemina. Kuigi puuduvad alused arvata, et taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava ettevaatusabinõuna rakendatud sademevee puhastus õli-mudapüüduriga. Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit. Ringmajandus, sealhulgas X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne. jäätmetekke vältimine ja Ehituses kasutatava materjali valikul või hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse jäätmete ringlussevõtt ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikule ressursikasutusele, ettevõtete vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel, vara kasutusaja pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel tekkinud jäätmeid ning ruumide sisustamisel eelistatakse taaskasutatud materjale. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses mõjusid ei ole ette näha. Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond). Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes seejuures kohalikus omavalitsuses kehtestatud korrast. 3  Kokkuvõttes ehitus ei põhjusta (jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse X Projekti asukoha ja kasutatavate kommunikatsioonidega seotud keskkonnamõjusid (sh müra, vältimine ja tõrje valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Jõhvi digi ja multimeedia ettevõtlusinkubaatori ehitus ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil teostada tolmutõrjet. Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele on seostatav soojusenergia tootmisega, milleks on ettenähtud maagaasil toimiv küttekeha. Soojuse tootmisel maagaasist tekkivad mõjud on hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mis käsitles kõigi Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidele asuvate ettevõtete koosmõju. Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu krundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule. Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoositud vajaliku võimsusega katlamaja ning arvestatud maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Hetkel on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte tarnija vahel, et võimaldada rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul kaob vajadus rajada ja kasutada eraldiseisvat küttekeha. 4  Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse muutust. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele, saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne. Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitise katusele või külgedele, mis jäävad lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase on valdavalt põhjustatud maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi hoonete mõju osakaal selles on väike. Valgusreostuse mõju ennetamiseks on kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle maantee, saab järeldada et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad. Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Elurikkuse ja ökosüsteemide X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele kaitse ja taastamine loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa- ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati, et jõe kaldavöönd on võsastunud ning poolloodusliku rohumaa koosluse säilitamiseks on vajalik niitmine. Jõhvi äri- ja 5  logistikapargi arendaja on võtnud oma kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist. Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud. Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades ka leevendavate meetmetega, ei kahjusta projekti tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele. 2. osa Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide. Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus Kliimamuutuste leevendamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite? Kliimamuutustega kohanemine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale või inimestele, loodusele või varadele? 6 Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b) mereala head keskkonnaseisundit? Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine X Põhjendus on esitatud 1. osas. ja jäätmete ringlussevõtt: Kas projekt eeldatavalt a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b) põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? Saastuse vältimine ja tõrje: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. 7 Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele: Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt 8 Saatja: "Brit Bärengrub" <[email protected]> Saaja: [email protected], "Kaarel Lehtsalu" Teema: Jõhvi digi- ja multimeedia inkubaatori rajamise taotluse vastavuskontroll Kuupäev: 2025-03-27 09:37 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (kuupäev digiallkirjas)dokumendi nr 11-4/25/1588-1. Pealkiri: Jõhvi digi- ja multimeedia inkubaatori rajamise taotluse vastavuskontroll ​Lugupidamisega Kadrin Randpuu Ettevõtluskonsultant toetuste osakond Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus +37256656677 +372 5428 0627 <mailto:[email protected]> [email protected] www.eis.ee See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest. _____ This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.