Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 27.03.2025 nr 14-13.3/80-1 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijale teadmiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseseminister Lisa 1. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu. Lisa 2. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu. Lisa 3. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ eelnõu. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisa 4. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ tervikteksti kavand. Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet Ave Osman 6125242 [email protected] 2 (2)  EELNÕU KÄSKKIRI xx.yy.2025 nr 1-3/nn Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1. ning lähtudes Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2025. a kirjast nr 2-13/1751-1. 1. Muudan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt: 1.1. Muudan partnerite loetelu ja sõnastan selle järgmiselt: „Tallinna Linnavalitsus Rakvere Linnavalitsus Tartu Linnavalitsus Jõhvi Vallavalitsus Aktsiaselts Hoolekandeteenused“. 1.2. Muudan käskkirja punkti 1.1.9. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.9. Kasutatud lühendid: IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused KOV Kohaliku omavalitsuse üksus KuM Kultuuriministeerium RR Rahvastikuregister RVK Rahvusvaheline kaitse SiM Siseministeerium SHS Sotsiaalhoolekande seadus SKA Sotsiaalkindlustusamet SoM Sotsiaalministeerium  TO Teenuse osutaja VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus VMS Välismaalaste seadus“. 1.3. Muudan käskkirja punkti 2. ja sõnastan selle järgmiselt: „2. Toetatavad projektid ja eesmärgid Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning iseseisvumise toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka toimetulekuraskused järgmistel sihtgruppidel: 1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja) 2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS alusel. TATi toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine kvalifitseeruvatele sihtgruppidele. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile elama asuvaid ja kaitse saanuid, et inimesed tuleksid toime uues elukeskkonnas ning saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilises keskkonnas ning avalikkusele suunatud infos ja kommunikatsioonis; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8522 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 2 (6)  2.1 Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele 2.1.1 Projekti eesmärk ja sisu Toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine punktis 2 kirjeldatud sihtgruppidele teenuseosutaja abil, osutades selleks tugiisikuteenust süsteemselt ja üle-eestiliselt ning rakendades erinevaid lahenduskäike, sh nt KOV kui teenuseosutaja, eraldiseisev hanke korras leitav teenuseosutaja ning RVK taotlejate majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) teenuse vahendusel. Tugiisikuteenus seisneb RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks. Toetatava tegevusega aidatakse kaasa sihtrühmade kohanemisele KOV-is ning toetatakse ja nõustatakse KOV-i vajaliku sotsiaalteenuse tagamisel. Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS § 75 lõikest 1 tulenevalt Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul. Tingituna sihtgruppide päritolust, eluoskustest, erivajadustest ja/või läbielatust võib kaitse saanu vajada tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist uues elukeskkonnas Eestis. Sihtgruppidel puudub sageli sotsiaalne võrgustik ning elu ülesehitamisega alustatakse nullist. Täiendavalt võib esineda väljakutseid vaimse tervisega tulenevalt päritoluriigis ja/või rändeteekonnal kogetust. SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid ning tagades teenuse üle-eestilist ühtlustamist. TATi raames piloteeritakse teenusele suunamist tuginedes VRKS ja SHS põhimõtetele, see tähendab suunamist KOV-i ja/või majutuskeskuse poolt. Toetatavate tegevuste kaudu on tagatud nii KOV-i kui ka majutuskeskusesse elama asuvatele kaitse saanutele personaalne tugi maksimaalselt 12 kuud alates kaitse saamisest. Projekti raames on plaanitud piloteerida tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus, kuna sihtrühmad võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades: 1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id, kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn ja Jõhvi vald. Partner KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute töökohtade töötasu katmine. 2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse. 3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025. aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine. 3 (6)  2.1.2 Projekti tulemus Projekti tulemusena on RVK saanutele üle-eestiliselt tagatud nende vajadustest lähtuv täiendav tugi, mis toetab nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas. 2.1.3 Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmad on: 1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja) 2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikust pereliige VRKS ja VMS alusel. 2.1.4 Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029. Projekti elluviija: SKA Projekti partnerid: Tallinna linn, Rakvere linn, Tartu linn, Jõhvi vald, AS Hoolekandeteenused. Kohalikud omavalitsused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026. AS Hoolekandeteenused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.01.2025–30.06.2029. Elluviija võib iga partneriga sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, partneri tööjõukulud jne.); - teenuste pakkumise kulud (koordinaatorid, tugiisikud, hankekorras valmisolekutasu jne); - lähetustes, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine); - pakutavatele teenustele, kommunikatsioonitegevustele ja teavitamisele, koolitustele ja koolitusmaterjalidele ligipääsetavuse tagamise kulud. - seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 1.4. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. 4 (6)  Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2024 2029 Tugiisikuteenu AMIF O.2.3.3 arv 140 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab s Toetatud osalejate projektist otsest kasu. Käesoleva rahvusvahelise arv, sh näitaja tähenduses on osaleja kaitse saajatele *personaalset kolmanda riigi kodanik, sh kutsenõustamist rahvusvahelise kaitse saaja, kes saanud osalejate saab tegevustes osalemise kaudu arv tuge ja nõustamist ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks, paremaks kohanemiseks jms. Koguda tuleb osaleja nimi, isikukood või muu number, e-posti aadress, sugu ja vanus (<18, 18–60, >60). 1.5. Täiendan käskkirja punktiga 4.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Tugiisikuteenu AMIF R.2.9 Nende arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. s osalejate arv, kes Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja rahvusvahelise teatasid, et tegevus kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise kaitse saajatele aitas nende kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis integreerumisele aitab kaasa tema integreerumisele. kaasa Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust peale iga tegevuse lõppu. Tagasisidelehed on isikustatud. 1.6. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“. 1.7. Täiendan käskkirja punkti 8.7. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“. 1.8. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2 Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“. 1.9. Muudan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest;“. 1.10. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt: 5 (6)  „9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;“. 1.11. Muudan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.“. 1.12. Muudan käskkirja punkti 12.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.“. 1.13. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2. 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 6 (6)  EELNÕU Siseministri käskkirjaga „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused“ LISA 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud elluviija ettepanekust lisada TATi alusel toetatava tegevuse elluviimisse partnerina AS Hoolekandeteenused ning täpsustada tegevuse elluviimise käigus selgunud vajadustest tulenevalt TAT-i punktis 2 kirjeldatud tegevuse sisu. Ühtlasi tehakse TAT-i erinevatesse punktidesse tehnilisi täpsustusi lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi elluviija) asjaomaste teenistujatega. Eelnõu ja selle seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected]). Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas TAT-i punktiga 11.1. ning lähtudes Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2025. a kirjast nr 2-13/1751- 1. Toetatava tegevuse eelarvega seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja selle algses seletuskirjas. II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides: Käskkirja punktiga 1.1. lisatakse TAT-i partnerite loetelusse Aktsiaselts Hoolekandeteenused (edaspidi HTK). TAT-i projekti rakendamise käigus viis elluviija 2024. aastal läbi teenusedisaini, mille tulemusena järeldati, et rahvusvahelise kaitse (edaspidi RVK) saanute tugiisikuteenuse kliendikeskseks üle-eestiliseks osutamiseks ning kulude optimeerimiseks on vajalik teenust edasi arendada. Sellest tulenevalt soovib elluviija kaasata projekti partnerina rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) praeguse teenusepakkuja, kes osutab RVK tugiisiku teenust üle-eestiliselt. Majutuskeskuse teenust osutab elluviijale HKT riigihanke nr 245046 alusel sõlmitud halduslepingu nr 5.2- 9/2514-1 raames. Haldusleping kestab kuni 21. aprillini 2026. a. Tugiisikuteenuse osutamine läbi majutuskeskuse on planeeritud kuni 30. juunini 2029. a. Kui majutuskeskuse teenuseosutaja peaks vahepealsel perioodil muutuma, taotleb elluviija uuesti TATi muutmist. Elluviija kinnitusel on HKT-l vajalik kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused nende vastutusel olevate tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil. Käskkirja punktiga 1.2 lisatakse TAT-i punktis 1.1.9 esitatud lühendite loetelusse lühendid „HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused“ ja „SHS Sotsiaalhoolekande seadus“ ning lühendi „RVK“ nimetusena sätestatakse „rahvusvaheline kaitse“. Käskkirja punktiga 1.3 sõnastatakse TAT-i punkt 2 tervikuna uues redaktsioonis, kuna lausete kaupa sõnastuslike täpsustuste tegemine, mis on tulenenud elluviimise käigus selginenud praktikast, muudaks tervikteksti raskesti loetavaks. TAT-i punktis 2.1.1 täpsustatakse toetatava tegevuse eesmärki. Tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine kolmel viisil: a) KOV kui teenuseosutaja, b) eraldiseiseva hankekorras leitud teenuseosutaja (kelle teenuseid kasutati hanke alusel kuni 31.12.2024) ning c) RVK majutuskeskuse teenuseosutaja abil. Täpsustatakse ka seda, et tugiisikuteenus seisneb RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks. Ühtlasi täpsustatakse elluviija rolli tugiisikuteenuse korraldamisel. SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid ning tagades teenuse üle- eestilist ühtlustamist. TATi alusel toetatava tegevuse raames katsetab elluviija tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus: 1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id, kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn ja Jõhvi vald. Partneriteks olevates KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute töökohtade töötasu katmine. 2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse. 3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025. aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine. TATi raames on katsetatud RVK tugiisikuteenuse osutamist KOV-ide poolt. Selleks on kaasatud partner KOVid, kelle kogemusi on võimalik jagada teistele KOVidele. Täiendavalt piloteeritakse tugiisikuteenuse osutamist RVK majutuskeskuse teenusepakkuja najal. RVK majutuskeskuses viibivad Politsei- ja Piirivalveameti poolt suunatuna ennekõike kõige haavatavamad RVK taotlejad, kellel võib lisaks piiratud rahalistele vahenditele olla teisigi märkimisväärseid raskusi uues elukohas kohanemisega. Majutuskeskuses alustatakse sinna jõudnud inimestega koostööd juba RVK menetluse ajal. Keskuses viibitud ajal tekib majutuskeskuses inimese kohta olulist infot, mis on vajalik tema edasiseks suunamiseks ja aitamiseks ning iseseisva elu alustamiseks mõnes KOVis. Elukohajärgse KOVi ning majutuskeskuse tihe koostöö lihtsustab inimese kohanemise ja iseseisva toimetuleku toetamist. TAT-i punktis 2.1.4 täpsustatakse projekti partnerite tegevuse kestust. Kohalikud omavalitsused on projekti elluviimisesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026. AS Hoolekandeteenused on planeeritud kaasata toetatava tegevuse elluviimisesse perioodil 01.01.2025–30.06.2029. 2 (4) Käskkirja punktiga 1.4 tehakse tehnilised parandused TAT-i punktis 4.2 esitatud väljundnäitaja koodi ja nimetusse ning selgitavasse teabesse. Käskkirja punktiga 1.5 lisatakse TAT-i punkt 4.3, millega sätestatakse tegevuste seireks kasutatav tulemusnäitaja „AMIF R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa“. Näitaja sihttase aastaks 2029 on 289 isikut. Antud tulemusnäitaja on projektis juba kasutusel ja e-toetuses seadistatud ning elluviija on vastava näitajaga kursis, seega elluviijale täiendavat koormust sellega ei lisandu. Käskkirja punktiga 1.6 täiendatakse TAT-i punkti 8.6 põhimõttega, et SiM-il on õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega, kui esitatud dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet. Käskkirja punktiga 1.7 tuuakse TAT-i punktis 8.7 välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-is 33 sätestatud võimalus makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. Käskkirja punktiga 1.8 eemaldatakse TAT-i punkti 9.2 sõnastusest lauseosa „sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid“. Ühendmääruse § 11 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Käesolevas TAT-is nimetatud elluviija ja partnerid on kohustatud järgima riigihangete seadust. Kehtiva TAT-i punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu, lauseosa eemaldatakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale ja partneritele kohalduvate kohustuste osas. Käskkirja punktiga 1.9 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.4 asjaolu, et elluviija peab maksete prognoosi esitama dokumendihaldussüsteemi kaudu. Käskkirja punktiga 1.10 täpsustatakse TAT-i punkti 9.3.7, et elluviijal on kohustus tagada projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisega seotud info e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks. Käskkirja punktiga 1.11 täpsustatakse TAT-i punkti 11.2 sellega, et elluviija peab TAT-i muutmise taotluse esitama Siseministeeriumile dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Punktist jäetakse välja nõue, et TAT-i muutmise taotlus peab olema partneritega kooskõlastatud, kuna partnerite tegevuse eest vastutab elluviija ja TATi eesmärk ei ole reguleerida elluviija ja partnerite vahelist suhet. TAT- i punkti 2.1.4 kohaselt võivad elluviija ja partnerid omavahel sõlmida kokkuleppeid kohustuste ja õiguste kohta, sh TAT-i muutmise kooskõlastamise kohta. Käskkirja punktiga 1.12 täpsustatakse TAT-i punkti 12.2 ühendmääruses sätestatud põhimõttega, et projekti abikõlblike kulude eelarve väheneb finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses. Käskkirja punktiga 1.13 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue kontroll-lehega. 3 (4) Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud. Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatava tegevuse riigiabi andmise analüüsi aluseid, st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatav tegevus, sealhulgas elluviija ja partnerite tegevus, ei ole majandustegevus, kuna tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõikele 1. Toetatava tegevuse elluviimine on korraldatud mitteärilisel moel, on sihtrühmale tasuta ning täidab sotsiaalset eesmärki. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV Käskkirja mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projekti elluviimise käigus selgunud vajadustel ja välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja eelarve piiresse. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid elluviija on riigiasutus ja raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijal on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita. VI Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. VII Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium). Käskkirja eelnõu kooskõlastati EIS-i eelselt mitteametlikus vormis elluviijaga. 4 (4)  KÄSKKIRI 06.09. 2023 nr 1-3/105 muudetud järgmiste käskkirjadega: xx.yy.2025 nr 1-3/nn Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.06.2023–30.06.2029 Elluviija Sotsiaalkindlustusamet Partnerid Tallinna Linnavalitsus Rakvere Linnavalitsus Tartu Linnavalitsus Jõhvi Vallavalitsus Aktsiaselts Hoolekandeteenused (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud, kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme uussisserändajate, sh kolmandatest riikidest pärit isikute vastuvõtusüsteemi parendamiseks või selleks loodud võimaluste kasutamiseks. TATi tegevused on otseselt seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega 1 „Rahvastik“, 3 „Ühiskond ja võimalused“, 8 „Julgeolek ja turvalisus“. Planeeritud projektidega parandatakse ning edendatakse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi Eestis ning tõstetakse Eesti võimekust toetada suurenenud abivajadusega ja ebasoodsas olukorras olevaid uussisserändajaid. Selle kaudu edendatakse riigi rahvusvahelist positsiooni ning teenuste vastavust EL õigusele ja rahvusvahelistele standarditele. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projekti elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele. Vastavalt alaeesmärgile on Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja inimkeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisuse. STAKis prognoositakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis pigem kasvab, sh kasvab haavatavasse gruppi kuuluvate inimeste arv. Seega kasvab ka personaalse rahvusvahelise kaitse saanute tugiisikuteenuse vajadus, et toetada kõrgendatud abivajadusega kaitse saajat ja tema pereliikmeid Eestis kohanemisel ja iseseisvumisel KOV tasandil. 1.1.4. TAT toetab ka Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) pädevusse kuuluvate erinevate poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond. 2 (11)  tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. 1.1.5. TAT toetab „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ seatud eesmärki muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Ennekõike toetab TAT arengukava alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ ning alaeesmärki „Nutikas rahvastiku arvestus“, mis tagab inimestele lihtsama asjaajamise KOV tasandil. 1.1.6. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgi saavutamisele: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. 1.1.7. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustavad TAT tegevused eelkõige Eesti ühiskonna sidususe suurendamisse. 1.1.8. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks. 1.1.9. Kasutatud lühendid: IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused KOV Kohaliku omavalitsuse üksus KuM Kultuuriministeerium RR Rahvastikuregister RVK Rahvusvaheline kaitse SiM Siseministeerium SHS Sotsiaalhoolekande seadus SKA Sotsiaalkindlustusamet SoM Sotsiaalministeerium TO Teenuse osutajaVRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus VMS Välismaalaste seadus (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 2. Toetatavad projektid ja eesmärgid Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning iseseisvumise toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka toimetulekuraskused järgmistel sihtgruppidel: 1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja) 2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS alusel. TATi toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine kvalifitseeruvatele sihtgruppidele. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile 3 (11)  elama asuvaid ja kaitse saanuid, et inimesed tuleksid toime uues elukeskkonnas ning saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust,.võrdseid. võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilises keskkonnas ning avalikkusele suunatud infos ja kommunikatsioonis; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.1. Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine punktis 2 kirjeldatud sihtgruppidele teenuseosutaja abil, osutades selleks tugiisikuteenust süsteemselt ja üle-eestiliselt ning rakendades erinevaid lahenduskäike, sh nt KOV kui teenuseosutaja, eraldiseisev hanke korras leitav teenuseosutaja ning RVK taotlejate majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) teenuse vahendusel. Tugiisikuteenus seisneb RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks. Toetatava tegevusega aidatakse kaasa sihtrühmade kohanemisele KOV-is ning toetatakse ja nõustatakse KOV-i vajaliku sotsiaalteenuse tagamisel. Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS § 75 lõikest 1 tulenevalt Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 4 (11)  Tingituna sihtgruppide päritolust, eluoskustest, erivajadustest ja/või läbielatust võib kaitse saanu vajada tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist uues elukeskkonnas Eestis. Sihtgruppidel puudub sageli sotsiaalne võrgustik ning elu ülesehitamisega alustatakse nullist. Täiendavalt võib esineda väljakutseid vaimse tervisega tulenevalt päritoluriigis ja/või rändeteekonnal kogetust. SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid ning tagades teenuse üle-eestilist ühtlustamist. TATi raames piloteeritakse teenusele suunamist tuginedes VRKS ja SHS põhimõtetele, see tähendab suunamist KOV-i ja/või majutuskeskuse poolt. Toetatava tegevuste kaudu on tagatud nii KOV-i kui ka majutuskeskusesse elama asuvatele kaitse saanutele personaalne tugi maksimaalselt 12 kuud alates kaitse saamisest. Projekti raames on plaanitud piloteerida tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus, kuna sihtrühmad võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades: 1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id, kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn ja Jõhvi vald. Partner KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute töökohtade töötasu katmine. 2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse. 3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025. aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine. 2.1.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on RVK saanutele üle-eestiliselt tagatud nende vajadustest lähtuv täiendav tugi, mis toetab nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas. 2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmad on: 1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja) 2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikust pereliige VRKS ja VMS alusel. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029. Projekti elluviija: SKA Projekti partnerid: Tallinna linn, Rakvere linn, Tartu linn, Jõhvi vald, AS Hoolekandeteenused. Kohalikud omavalitsused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026. AS Hoolekandeteenused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.01.2025–30.06.2029. 5 (11)  Elluviija võib iga partneriga sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, partneri tööjõukulud jne.); - teenuste pakkumise kulud (koordinaatorid, tugiisikud, hankekorras valmisolekutasu jne); - lähetustes, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine); - pakutavatele teenustele, kommunikatsioonitegevustele ja teavitamisele, koolitustele ja koolitusmaterjalidele ligipääsetavuse tagamise kulud. - seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad 4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuse tulemusena tagatakse KOVi poolt teenuse vajaduse hindamise järel RVK ja ajutise kaitse saanutele tugiisikuteenuse saamine. 4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2024 2029 Tugiisikuteenus AMIF O.2.3.3 Toetatud arv 140 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab rahvusvahelise osalejate arv, sh projektist otsest kasu. Käesoleva kaitse saajatele *personaalset näitaja tähenduses on osaleja kutsenõustamist saanud kolmanda riigi kodanik, sh osalejate arv rahvusvahelise kaitse saaja, kes saab tegevustes osalemise kaudu tuge ja nõustamist ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks, paremaks kohanemiseks jms. Koguda tuleb osaleja nimi, isikukood või muu number, e-posti aadress, sugu ja vanus (<18, 18– 60, >60). 6 (11) 4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Tugiisikuteenus AMIF R.2.9 Nende arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt rahvusvahelise osalejate arv, kes kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on kaitse saajatele teatasid, et tegevus osaleja kolmanda riigi kodanik, sh aitas nende rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb integreerumisele projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema kaasa integreerumisele. Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust peale iga tegevuse lõppu. Tagasisidelehed on isikustatud. (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 5. Projekti eelarve 5.1. TAT eelarve on 1 100 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete toetus kaasfinantseering kulude (EUR) (EUR) määr (% otsestest kuludest) Tugiisikuteenus rahvusvahelise 825 000 275 000 1 100 000 5% kaitse saajatele 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. 7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7 (11) 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sealhulgas aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8 (11)  9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks; (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile partneritega kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile partneritega kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 9 (11) 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, , siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn) 13. Vaiete lahendamine 13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) siseminister Lisad: 10 (11) Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 11 (11) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0318 - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb6953d8-0973-4ccc-bae8-48e33a65fa73 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb6953d8-0973-4ccc-bae8-48e33a65fa73?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main