Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus

21.03.2025 Majandus- ja tööstusministri määruse „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kasutab strateegilist partnerlust kui koostöövormi vabaühendustega, mis toetavad ministeeriumi valitsemisala eesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse. Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel antakse strateegilise partnerluse vormis toetust võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected]), võrdsuspoliitika osakonna võrdsete võimaluste poliitika juht Käthlin Sander ([email protected]), strateegiaosakonna nõunik Pille Penk ([email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse eesmärk ja seos arengukavaga Määruse eesmärk on kehtestada tingimused ja kord toetuse andmiseks võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevatele vabaühendustele, et tagada nende tegutsemisvõime ja soodustada nende osalemist võrdsuspoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Strateegilise partnerluse lepingutega antakse avatud taotlusvooru kaudu soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas tegutsevatele huvikaitseorganisatsioonidele jt vabaühendustele kolmeaastane toetus. Valdkondlike vabaühenduste ja huvikaitse toetamine strateegilise partnerluse kaudu on üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi prioriteete. Strateegilise partnerluse kaudu aitavad vabaühendused ellu viia arengukava eesmärke, toetades ja võimendades oma tegevusega riigi soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste poliitika elluviimist. Strateegiline partnerlus toetab valdkondlike vabaühenduste jätkusuutlikkust ja tegutsemisvõimet ning riigi ja kodanikuühiskonna koostööd võrdsuspoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel. Seos arengukavaga Strateegilisele partnerile toetuse andmine soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks on seotud Vabariigi Valitsuse poolt 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud 1 „Heaolu arengukava 2023–2030“ viienda alaeesmärgiga – sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine –, mis seab eesmärgi, et Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Arengukava tegevussuunad, millesse võrdsete võimaluste eesmärgil tegutsev strateegiline partner oma tegevustega eelkõige panustab, on järgmised: valdkondliku õiguskaitse tõhustamine, võrdset kohtlemist toetavate võrgustike, ühenduste ja organisatsioonide koostöö tihendamine ning hästi toimiva huvikaitse tagamine, vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta regulaarsete ja kvaliteetsete andmete tagamine ning teadlike ja oskustega poliitikakujundajate, tööandjate, haridustöötajate ja teiste ühiskonnaliikmete toetamine. Arengukava tegevussuunad, millesse soolise võrdsuse eesmärgil tegutsev strateegiline partner oma tegevusega eelkõige panustab, on järgmised: valdkondliku õiguskaitse tõhustamine, soolist võrdsust toetavate võrgustike, ühenduste ja organisatsioonide koostöö tihendamine ning hästi toimiva huvikaitse tagamine, ühiskondlike hoiakute muutmine soolist võrdsust väärtustavaks ja toetavaks, naiste ja meeste majandusliku võrdsuse suurendamine, naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel, institutsionaalse suutlikkuse suurendamine soolise võrdsuse edendamiseks ja soolõimeks kõigis tegevus- ja poliitikavaldkondades. Ülal loetletud tegevussuunad on põhjalikumalt lahti kirjutatud „Heaolu arengukavas 2023– 2030“ (lk 27–29). Strateegilise partnerluse projektiga toetatakse kindlaks määratud ajaperioodi jooksul elluviidavaid tegevusi, millel on kindel tegevusplaan ja eesmärk, samuti strateegilise partneri organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust. 3. Määruse sisu Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisiseste toetatavate tegevuste elluviimiseks, toetatavate tegevuste vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks. Määrus on jaotatud üheksaks peatükiks ja 34 paragrahviks. 1. Üldsätted; 2. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused; 3. Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood; 4. Riigiabi; 5. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 6. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine; 7. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 8. Toetuse maksmine ja aruannete esitamine; 9. Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused. 1. peatükk. Üldsätted Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. 2 Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Toetuse andmise sihtpiirkond on Eesti. Määruse §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad olulisemad terminid. Määruse §-s 3 sätestatakse toetuse rakendamise kord. Kui määruse kohaselt ei ole tegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses, siis menetleb toetuse taotluseid, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid, teeb toetuse makseid, kontrollib toetuse kasutamist ning teeb toetuse tagasinõudmise otsuseid RTK. Määruse §-s 4 sätestatakse vaide esitamise kord. Vaideid menetleb RTK. 2. peatükk. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused Määruse §-s 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Võrdsete võimaluste edendamise eesmärk on toetada Eestis vähemusgruppide võrdsete võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning võimestada strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamiseks. Soolise võrdsuse edendamise eesmärk on toetada Eestis soolist võrdsust väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust soolisest võrdsusest ning võimestada strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks. Määruse §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks. Paragrahv 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud strateegiline hagelemine tähendab ühiskondlikult oluliste juhtumite lahendamist kohtu- või kohtuväliste menetluste kaudu tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades. Tegemist on huvikaitse meetodiga, mille eesmärk on hoolikalt valitud üksikjuhtumite kaudu mõjutada seaduste ja seaduste elluviimispraktika kvaliteeti. Toetuse saaja võib võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks taotleda toetust ka välisprojekti (edaspidi välisprojekt) ja muu projekti (edaspidi muu projekt), näiteks siseriiklik projekt, omafinantseeringuks, et kaasata lisaraha toetatavate tegevuste eesmärkide täitmiseks. Määruse §-s 7 sätestatakse toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks taotleda toetust ka välisprojekti ja muu projekti, näiteks siseriiklik projekt, omafinantseeringuks, et kaasata lisaraha toetatavate tegevuste eesmärkide täitmiseks. 3 3. peatükk. Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood Määruse §-s 8 sätestatakse toetuse osakaal ja suurus. Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi projekti toetus on maksimaalselt 522 905 eurot. Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi projekti toetus on maksimaalselt 784 357 eurot. Toetus ja omafinantseering moodustavad kokku 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Toetus võib moodustada maksimaalselt 99 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab olema vähemalt üks protsent projekti abikõlblikest kuludest, kuid taotleja võib alati panustada rohkem. Omafinantseering võib olla vaid rahaline. Välisprojekti ja/või muu projekti omafinantseeringuks taotletav summa peab olema võrdne välisprojektis ja/või muus projektis planeeritava omafinantseeringu summaga või sellest väiksem. Välisprojekt ja/või muu projekt, mille omafinantseeringu katmiseks toetust taotletakse, võib olla alanud enne projekti elluviimise perioodi. Välisprojekt ja/või muu projekt peaks lõppema selliselt, et koos projekti lõpparuandega oleks võimalik esitada ka välisprojekti ja/või muu projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuanne. Kui välisprojekt ja/või muu projekt kestab kauem kui projekti periood, tuleb projekti lõpparuandega esitada projekti lõpuks saavutatud välisprojekti ja/või muu projekti seni saavutatud tulemusi tõendavad dokumendid (näiteks vahearuanne, saavutatud näitajate sihttase). Üldjuhul ei ole riigisiseselt kehtestatud toetuse andmise tingimustes lubatud projekti omafinantseeringut katta avalikest vahenditest (Euroopa Liidu vahendid, teised välisvahendid, riigisisesed vahendid). Omafinantseeringut võib toetustest katta vaid juhul, kui see on toetusmeetmes lubatud. Välisprojektile antav omafinantseering võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. Muu projektile antav omafinantseering võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. Kui taotletakse nii välisprojekti kui ka muu projekti omafinantseeringu katmist võivad need kokku moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. Projektis planeeritavate uuringute ja analüüside maksumus kokku võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse abikõlblikud kulud ja §-s 10 abikõlbmatud kulud. Paragrahvdes 9 ja 10 välja toodud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja abikõlbmatud kulud on taotlejatele abiks projekti kulude eelarvestamisel. Projekti eelarves näidatud kulud on abikõlblikud, kui need on põhjendatud ja tekivad projekti elluviimise perioodil. Kulud loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks. Projektis on lubatud arvestada kaudseid kulusid haldus- ja administreerimiskuludeks kuni kümme protsenti tegevuste otsestest abikõlblikest kuludest. Toetuse saaja kaudseid kulusid tõendama ei pea. Halduskulude all mõistetakse näiteks: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postiteenused; 4 3) infotehnoloogia kulud, tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. Administreerimiskulude all mõistetakse näiteks: 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) riigihanke ja ostumenetluse korraldamine; 5) vara haldamine; 6) infotehnoloogiline tugitegevus. Kogu projekti eelarve peab jagunema vastavalt planeeritud tegevustele üheks taotluse rahuldamise otsuses määratud makseks. Sellise makse raames võib teha mitut tegevust, mis on tervikuna teostatavad. Taotleja peab taotluse esitamisel arusaadavalt põhjendama ja tõendama, kuidas eeldatavate kulude eelarve kujuneb ning kuidas makse aluseks olevat tulemust hiljem tõendatakse ehk mis on tõendamise alus. Taotleja peab eelarvestamisel lähtuma kulude abikõlblikkuse nõuetest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest. Eelarvestamise tõendusmaterjaliks sobivad näiteks pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Tulemuste määramiseks ei ole soovitatav kasutada kindlaarvulisi tulemusnäitajaid (nt koolitatud on sada inimest või välja on töötatud kolm arengukava), vaid eelistada tuleks minimaalseid näitajaid (nt koolitatud on vähemalt üheksakümmend inimest või välja on töötatud vähemalt kaks arengukava). Määruse §-s 11 sätestatakse projekti elluviimise periood. Projekti elluviimise periood ei või alata varem kui 1. jaanuaril 2025. a, kuid võib alata ka taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast alates. Projekti elluviimise periood peab kestma kuni 31. detsembrini 2027. a. Projektis tuleb planeerida tegevused kogu projekti elluviimise perioodi ulatuses, samas kõik projektis planeeritud tegevused ei pea kestma kogu projekti elluviimise perioodi. Projekti elluviimise perioodi võib projekti elluviimise ajal pikendada kokku kuni kuus kuud, kui projekti elluviimisel on tegutsetud hoolsalt ning pikendamise vajadus tuleneb toetuse saajast ja partnerist sõltumatutest asjaoludest. RTK kooskõlastab projekti pikendamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisikuga, kes hindab vajadust projekti elluviimise perioodi pikendada. 4. peatükk. Riigiabi Määruse §-des 12 ja 13 sisaldab riigiabi sätteid. RTK kontrollib toetust andes, kas toetust antakse riigiabina või komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831) (edaspidi VTA määrus), alusel antava vähese tähtsusega abina. 5 RTK menetleb taotlusi juhtumipõhiselt ning analüüsitakse, kas tegemist on turupõhise majandustegevuse toetamisega või mitte. Juhul kui on, hinnatakse ka seda, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Avalikestressurssidest raha pärinemise kriteerium on täidetud. Kui kõik riigiabi hindamise kriteeriumid on täidetud, on tegemist vähese tähtsusega abiga, kui ei ületata vähese tähtsusega abi piirmäära. Kui riigiabina antav summa ületab vähese tähtsusega abi piirmäära, on tegemist üldise riigiabiga. Kui toetus on riigiabi, siis tuleb Euroopa Komisjonile konkurentsiseaduse § 341 lõike 1 kohaselt tuleb esitada riigiabi teatis. Vastavad toimingud teeb RTK. Kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel, siis Euroopa Komisjonile konkurentsiseaduse § 33 lõike 2 kohaselt taotlust esitada ei tule, kuid antud abi tuleb kanda riigiabi registrisse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruses sätestatud nõuete järgi. 5. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Määruse §-s 14 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotleja võib kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad selle käigus kulud. Kui teine isik osaleb projekti tegevuste elluviimises teenusepakkujana, ei ole ta käsitatav projekti partnerina. Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi täitmiseks taotlust esitades peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas. Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi täitmiseks taotlust esitades peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus soolise võrdsuse valdkonnas. Nimetatud kogemusnõuded on vajalikud, kuna tegemist on pikaajalise toetusega (3 aastat), mistõttu on oluline, et nii taotleja kui partner oleksid organisatsioonina juba tõestanud oma institutsionaalset tegutsemisvõimekust, valdkondlikku pädevust ja usaldusväärsust ning omandanud (nt partneri puhul) piisava siht- ja sidusrühmadega koostöö kogemuse. Partnerile on kehtestatud leebemad nõuded, et ka lühemat aega tegutsenud organisatsioonid saaksid strateegiliste partnerluse toetustest osa, võimaldades samas projektidesse tuua spetsiifiliste siht- ja sidusrühmadega (nt tööandjad) tegutsemise kogemuse. Määruse §-s 15 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotluses tuleb muu hulgas nimetada projekti tegevuste väljundnäitaja(d) ja sihttase(med) koos tõendamise alustega. Näiteks kui projekti tegevuseks on koolituse väljatöötamine ja korraldamine, on väljunditeks koolituse programm, õppematerjalid, koolitusel osalejate arv jms. Tulemusnäitajate ja muude projektispetsiifiliste näitajate ja nende sihttasemete lisamine toimub taotlusepõhiselt. Tulemusnäitajaks võib olla eelnenud näite puhul uusi teadmisi saanud, 6 oskusi omandanud ja väljaõppinud ning saadud teadmisi rakendada suutvate ja kasutama asuvate inimeste arv. Määruse §-s 16 sätestatakse täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlusele. Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on § 2 punktis 7 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed, tööandjad, haridustöötajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitika rakendajad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustajad. Otsustajatena käsitletakse näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeid, ministeeriumide kantslereid, asekantslereid ja osakonna vm eraldiseisva üksuse juhte, allasutuste erineva tasandi juhte, kohaliku omavalitsuse tasandil linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse liikmeid, samuti kohaliku tasandi asutuste ja üksuste juhte. Toetuse saaja võib kasusaajate sihtrühmi täpsustada või kaasata teisi olulisi sihtrühmi, kuid nendele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid peab taotluses põhjendama. Projekti taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise või võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele määruses nimetatud erinevale kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks. Määruse §-s 17 sätestatakse täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlusele. Soolise võrdsuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad on laiem avalikkus, noored, tööealised inimesed, vanemaealised inimesed, tööandjad, haridustöötajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitika rakendajad ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustajad. Otsustajatena käsitletakse näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeid, ministeeriumide kantslereid, asekantslereid ja osakonna vm eraldiseisva üksuse juhte, allasutuste erineva tasandi juhte, kohaliku omavalitsuse tasandil linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse liikmeid, samuti kohaliku tasandi asutuste ja üksuste juhte. Toetuse saaja võib kasusaajate sihtrühmi täpsustada või kaasata teisi olulisi sihtrühmi, kuid nende kaasamise vajalikkuse ning nendele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid peab taotluses põhjendama. Projekti taotlus peab sisaldama soolise võrdsuse alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks. 6. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Määruse §-s 18 sätestatakse toetuse taotlemine voorupõhiselt ja taotlusvooru avatuse periood. Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas etoetus.rtk.ee. E-toetus on Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatav elektrooniline keskkond toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamiseks ja menetlemiseks. Taotlus peab sisaldama vähemalt § 15 loetletud andmeid, kinnitusi ja dokumente. Võib esitada ühe projekti nii võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi tegevuste elluviimiseks kui ka soolise võrdsuse edendamise eesmärgi tegevuste elluviimiseks. Sellisel juhul tuleb esitada kummalegi suunale eraldi taotlus. Määruse §-s 19 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine. 7 Taotlusi menetleb RTK. Esimese etapina kontrollitakse toetuse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. Puuduste korral annab RTK taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada. Nõuetele vastavuse kontrollis antakse parandada ainult need osad, mis ei muuda tegevuste sisu. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest teavitab RTK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, et toetuse andmist korraldav komisjon saaks anda taotlustele oma hinnangu või alustada taotlejatega läbirääkimisi taotluste muutmiseks. Määruse §-s 20 sätestatakse toetuse andmist korraldava komisjoni töökorraldus. Komisjoni rolliks on vaadata taotlused üle selles vaates, kas toetuse andmise eesmärgi saavutamine on kavandatavat projekti arvestades realistlik ning kui mitte, peab komisjon taotlejaga läbirääkimisi. Kui komisjon tuvastab vajaduse taotluse sisu või eelarvet (toetuse makse suurust) muuta, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks, teeb komisjon pärast läbirääkimisi ettepaneku taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta. Kui taotleja ei esita läbirääkimiste järel kokkuleppe kohaselt muudetud taotlust või kokkulepet ei saavutatagi, teeb komisjon RTK-le ettepaneku jätta taotlus sisulist hindamist läbi viimata rahuldamata. Määruse §-s 21 sätestatakse kriteeriumid, mille alusel taotlusi hinnatakse. Taotlusi hinnatakse hindamisjuhendi alusel. Hindamisjuhend on määruse lisa. Määruse §-s 22 sätestatakse taotluste hindamise protsess. RTK saadab hindamisele komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotlused. Hindamisele saadetud taotlusi hinnatakse määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumide ja -skaala järgi, et oleks tagatud projektide valiku läbipaistvus. Taotlusi hindavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenistujad. Hindajana võib kaasata väliseksperdi. Hindajad nimetatakse majandus- ja tööstusministri käskkirjaga. Igat projekti hindab vähemalt kaks hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu. Kui ühte projekti hindab mitu hindajat, siis leitakse hindamiskriteeriumite alusel punktide aritmeetiline keskmine. Hindamise tulemusena tekib pingerida, mille RTK vormistab hindajate antud hindamistulemuste järgi. Määruse §-s 23 sätestatakse hindamise läbinud taotluse rahuldamata jätmise asjaolud. Määruse §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise alused ja otsuse miinimum sisu. Hindamise tulemusena tekkinud pingerea alusel teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamise otsus avalikustatakse RTK dokumendiregistris eeldusel, et see ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid. 7. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Määruse §-s 25 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused. 8 Projekti ja toetuse makse aluseks olevates tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas väljundites ja nende sihttasemes (kui need on), võib teha muudatusi ainult põhjendatud juhtudel ja RTK nõusolekul, näiteks juhul, kui projekti elluviimise käigus peaks selguma, et toetuse makse aluseks olev tegevus või selle osa ei ole enam asjakohane või vajalik ning eesmärke arvestades on mõistlikum ja kuluefektiivsem see asendada muu tegevusega. Muudatuse eelarveline ulatus ei tohi olla suurem kui projekti toetuse summa. Põhjendatud juhuks ei loeta olukorda, kus toetuse saajal ei ole võimalik kokkulepitud tulemust saavutada või tõendada. Määruse §-s 26 sätestatakse asjaolud, mil taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks. 8. peatükk. Toetuse maksmine ja aruannete esitamine Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Määruse §-s 27 sätestatakse toetuse maksmise, maksete peatamise ja toetuse tõendamise alused. Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus. RTK maksab toetuse välja ettemaksena toetuse saaja poolt esitatud ettemaksetaotluse alusel. Esimene ettemakse, üks kolmandik kogu toetuse summast, tehakse kümne tööpäeva jooksul toetuse saaja poolt ettemaksetaotluse esitamisest. Teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, tehakse 2026. aasta jaanuaris. Kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, tehakse 2027. aasta jaanuaris. Toetuse tõendamine toimub kindlasummalise maksena. Toetuse kulud loetakse tekkinuks, kui projekti tulemus on täielikult saavutatud. Erandkorras võidakse tekkinuks lugeda ka osaliselt saavutatud tulemus. Selleks peab toetuse saaja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja RTK-le kirjaliku põhjenduse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab põhjenduse alusel, kas tulemuse osaline saavutamine on toetuse maksmiseks põhjendatud või mitte. Põhjendatuse korral loetakse projekti tulemus saavutatuks ja tõendatuks. Kui tulemuse osalist saavutamist ei peeta toetuse maksmiseks põhjendatuks, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RTK-le mittesiduva ettepaneku toetuse maksmisest keeldumiseks. Toetust tegelike kulude alusel ei hüvitata, mis tähendab, et RTK-le ei pea esitama kuludokumente ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja hankeid. Seega keskendutakse kulude asemel rohkem protsessile ja tulemustele. Seda põhjusel, et tegelike kulude alusel abikõlblike kulude hindamine võib olla keeruline ja ajamahukas ning sisaldab palju eksimisvõimalusi, mis võib kaasa tuua tagasinõuded. Seega väheneb osapoolte halduskoormus, olgugi et mõningane kulude üle- või alahüvitamine on paratamatu. Määruse §-s 28 sätestatakse aruannete esitamise ja kontrollimise kord. Toetuse saaja peab tõendama tulemuse saavutamise aruande raames. Projekti vahearuanded ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes e-toetuse keskkonna andmeväljadest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja kooskõlastab projektide vahe- ja lõpparuanded, sealhulgas projektitulemuse saavutamise. 9 9. peatükk. Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused Peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused. Määruse §-s 29 sätestatakse toetuse saaja ja partneri kohustused. Toetuse saaja ja partner peavad projekti ellu viima taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima määruses nimetatud kohustusi. Toetuse saaja ja partner peavad projekte ellu viies tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid. Näiteks teavitusi ja uuringuid tehes tuleks keskkonnamõjude minimeerimiseks tähelepanu pöörata eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele. Üritusi (seminare, messe, ümarlaudu jms) korraldades tuleks järgida keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtteid1, mis peaksid laienema üldjuhul ka muudele tegevustele või toetuse saaja ja partneri enda igapäevastele toimingutele. Hankeid tehes tuleb järgida keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille järgi on nii hangitavate toodete või teenuste tootmine, kasutamine kui ka kasutusest kõrvaldamine võimalikult väikese või neutraalse keskkonnamõjuga. Mööblit, kontori IT-seadmeid, puhastustooteid ja -teenuseid ning koopia- ja joonestuspaberit soetades tuleb lähtuda keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ ja selle lisades2 sätestatud põhimõtetest. Kui toetuse saaja on riigihankekohuslane, on viimati nimetatud määrusest lähtumine riigihangete seaduse järgi kohustuslik. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille olelusring ehk nii tootmine, kasutamine kui ka kasutusest kõrvaldamine on väiksema negatiivse keskkonnamõjuga võrreldes muul juhul hangitavate sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse arvesse peale muude nõuete ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Määruse §-s 30 sätestatakse hankimise ja ostumenetlusega seotud kohustused. Kuludokumente ja nende aluseks olevaid hanke- või ostumenetlusi ei kontrollita, kuid toetuse mõistliku kasutuse eesmärgil peab toetuse saaja hankimisega seotud kohustusi järgima. Toetuse saaja, kes on riigihangete seaduse tähenduses hankekohuslane, peab järgima riigihangete seadust olenemata sellest, et määruse põhjal makstakse toetust tulemuste järgi. Sätte eesmärk on kasutada avalikku raha läbipaistvalt. Määruse § 30 lõike 4 punktis 4 on tehingupartneri all mõeldud ennekõike töövõtjat ja tarnijat ning seotuse põhjustena näiteks sugulust ja hõimlust või seotust juriidiliste isikute kaudu. Määruse §-s 31 sätestatakse, et toetuse saajal ja projekti partneril on õigus saada infot seotult määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja ja projekti partneri kohustustega. Määruse §-s 32 sätestatakse RTK kohustused. 1 https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013. 10 Määruse §-s 33 sätestatakse RTK õigused. Määruse §-s 34 sätestatakse toetuse tagasi nõudmise alused ja tagasimaksmise kord. RTK nõuab toetuse tagasi kaalutlusõiguse alusel. Toetuse saaja peab maksma tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. Oluline on, et kui toetuse saaja ajatamise graafikust kinni ei pea, võib RTK tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest arvates. Kui on tuvastatud, et raha on väärkasutatud või antud riigiabi ühisturuga kokkusobimatu, võib tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase makse tegemist lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42. Tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: tagasinõutav summa on alla 100 euro; samuti, kui toetuse saaja kõrvaldab puuduse ja täidab oma kohustuse ettenähtud tähtajaks ning kui toetuse saaja avastab ise alusetult saadud toetuse põhjuse ja maksab selle tagasi või toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruses on arvestatud Euroopa Liidu riigiabi reeglitega juhuks, kui toetuse andmine on käsitatav vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Määrusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning soolise võrdsuse poliitikavaldkondade sihtrühmi, edendades soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi. Määrusega toetatavad tegevused aitavad peale nende otsese positiivse mõju ka tugevdada valdkondlikku huvikaitset ja võimestada huvikaitseorganisatsioone, panustades positiivse mõju kestlikkusse. Määrusel on positiivne mõju ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele ja kuludele, kuna toetatavate tegevuste hulgas on näiteks vähemusgruppi kuuluvate inimeste nõustamine. Näiteks vähendab huvikaitseorganisatsioonide kaudu psühholoogilise või juriidilise nõustamise pakkumine potentsiaalselt töökoormust ja kulusid kohalikul omavalitsusel, kelle ülesanne oleks muul juhul sellist nõustamist pakkuda. Samuti on riigitasandi ja kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikakujundajad, -rakendajad ja otsustajad ise toetatavate tegevuste sihtrühmaks. Teatav positiivne mõju võib kaasneda ka regionaalarengule, kuna huvikaitseorganisatsioonide võimestamine aitab parandada kohaliku tasandi positsiooni ja osalust poliitikakujundamise protsessis. 11 Määrusel puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Projektitaotluste esitamise faasis küsitakse projektiga seotud isikute curriculum vitae’sid, mida kasutatakse projektitaotluste hindamisel, lähtudes kinnitatud hindamiskriteeriumidest. Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist. Samuti kontrollitakse projekti raames korraldatud üritustel osalemist, mida tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade, fotode, kuvatõmmiste, registreerunute, sh sotsiaalmeedia ürituste osalejate nimekirjade abil. Andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole praegusel juhul asjakohane, sest see on nõutav eelkõige juhul, kui tegemist on delikaatsete andmete töötlemisega või automatiseeritud isikuandmete töötlemisega või kui isikuandmete töötlemine toob isiku õigustes ja vabadustes kaasa suuri muudatusi. Andmeid töödeldakse struktuuritoetuste registris ja see vastab andmetöötlemise põhimõtetele. Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine curriculum vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad projektide elluviijad. Nii hindajatele kui ka abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires. Töötasude ja üritusel osalejate nimekirjade puhul annab toetuse saaja nõusoleku projektis osaleda ning sellega kaasnevaid tingimusi täita (lepingut täita ja töö tegemiseks projekti raames või projekti kaudu rahastatavat teenust saada). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Eelnõuga riigieelarvele lisakulutusi ei teki. Vahenditega on riigieelarves juba arvestatud. Strateegilise partnerluse rahastamise vahendid eraldatakse 2025. aasta kevadel avatava avatud taotlusvooru raames. Taotlusvooru toetuse eelarve on 1 307 262 eurot, sellest 522 905 eurot on ette nähtud võrdsete võimaluste ja 784 357 eurot soolise võrdsuse edendamise eesmärgi täitmiseks. Toetuse saajatele kaasneb määruse rakendamisega omafinantseeringu kohustus 1% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra. Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, pärast seda on kavandatud toetatavate tegevuste rakendamisega seotud ülesannete üleminek RTK-le. 12 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumiga ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusega. E-posti teel paluti arvamust avaldada SA-l Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-l Eesti LGBT Ühing, MTÜ-l Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-l Vabaühenduste Liit, MTÜ-l Eesti Transinimeste Ühing, MTÜ-l Q-Space, MTÜ-l Feministeerium, SA-l Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja SA-l Mõttekoda Praxis. Arvamust avaldasid MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti Transinimeste Ühing, MTÜ Feministeerium ja MTÜ Soouuringute Keskus Dike. Kooskõlastusel esitatud märkuste ja arvamustega arvestamise tabel on lisatud määruse seletuskirjale. 13  Majandus- ja tööstusministri ....03.2025 määrus nr … „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetamine” Lisa Hindamisjuhend Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse alljärgnevate hindamiskriteeriumite järgi. 1. Projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas projekti vajalikkust sihtrühma probleemi lahendamisel on põhjalikult analüüsitud ning kas analüüs toetub konkreetsetele dokumentidele ning muudele materjalidele (uuringud, arengukavad, analüüsid, küsitlused jms). Null punkti – sihtrühma ei ole kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele ei ole tõendatud. Kolm punkti – sihtrühma on osaliselt kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on osaliselt tõendatud. Viis punkti – sihtrühma on selgelt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on tõendatud. 2. Projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti eesmärk ja tulemused“ välja toodud andmetest. Hinnatakse projekti mõju olukorrale, kas välja toodud tulemused on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud ning kas projekt on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetab neis seatud eesmärkide täitmist. Hinnatakse järgmisi kriteeriumeid: 1) kas projekti tulemused (oodatav mõju) on esitatud uue kvaliteedi, olukorra, taseme või seisundina ning on spetsiifilised, mõõdetavad, ajastatud (saavutatavad projekti lõpuks), realistlikud ja täpsed; 2) kas tulemused aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele; 3) kas sihtrühm saab projekti elluviimisest kasu; 4) kas projekti eesmärk on sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana, vastab taotlusvoorus kirjeldatud eesmärkidele ja on seostatud valdkonna arengukavade ja programmide kohustuste täitmisega. Null punkti – vähemalt ühe loetletud kriteeriumi puhul on tingimused täitmata. Kaks punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on kahe või enama kriteeriumi puhul. Neli punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on ühe kriteeriumi puhul. Kuus punkti – kõigi kriteeriumite puhul on tingimused täidetud. 3. Projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osades „Näitajad“ ja „Tegevused“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas see, mida taotleja lubab konkreetselt projekti jooksul ära teha (väljund), on tulemuste saavutamiseks vajalik, realistlik, konkreetne ja mõõdetav. Null punkti – tegevuste ülevaade ei ole ammendav või tegevustega ei ole realistlik kavandatud tulemisi saavutada, tegevuste mõõdetavaid tulemusi (näitajaid) ei ole märgitud. Kolm punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, kuid esineb puudujääke tegevuste kirjelduses, põhjendatuses või planeeritud ajakava teostatavuses. Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine võib olla raske. Viis punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste omavahelistes seostes puudujääke ei esine, planeeritud ajakava on teostatav, riskide korral on need selgelt välja toodud ja nende maandamise meetmed on lisatud. Mõõdetavad tulemused on esitatud ja nende objektiivne hindamine on võimalik. 4. Tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti tegevuste mõju kestlikkus“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas saavutatakse lähteolukorra kestev muutus, kas positiivne mõju sihtrühmale jätkub ka pärast projekti lõppu ning kas vajalikud tegevused on planeeritud. Null punkti – algne olukord taastub pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju ei kesta pärast projekti lõppu või ei ole mõju jätkumine arusaadav. Jätkutegevusi ei ole planeeritud. Kolm punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu, kuid positiivne mõju kestab vähest aega ning tegevuste planeerimises on puudusi. Viis punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju kestab ka pärast projekti lõppu. Vajalikud tegevused on planeeritud. 5. Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse saavutamiseks – null kuni neli punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktides „Projekti taotleja“ ja „Projekti partner“ välja toodud andmetest. Hinnatakse projekti elluviija, s.o toetuse taotleja ja partneri olemasolu korral tema partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavust kavandatud tulemuse saavutamiseks. Null punkti – elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid ei ole kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja kogemused projekti elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada. Kaks punkti – elluviijal on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning meeskond projekti elluviimiseks olemas, kuid nende osaline puudumine võib takistada kavandatud tulemuse saavutamist või projekti ei ole kaasatud partnereid või ei ole partneri roll põhjendatud ja arusaadav. 2 Neli punkti – elluviijal on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning meeskond projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks, projekti ettevalmistamisse ja elluviimisse on kaasatud partner(id), kelle roll on põhjendatud ja arusaadav. 6. Eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osas „Eelarve“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas kindlasummalise makse eelarve kujunemine on põhjalikult lahti kirjutatud ning kas planeeritud kulud on kavandatud kindlasummalise makse tulemuse saavutamiseks abikõlblikud. Null punkti – kindlasummalise makse eelarve ei ole tegevuste kaupa lahti kirjutatud Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud ei ole põhjendatud ega realistlikud. Kolm punkti – kindlasummalise makse eelarve on osaliselt tegevuste kaupa esitatud ning kulude sisu ja vajadus on osaliselt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud on osaliselt põhjendatud ja osaliselt realistlikud. Viis punkti – kindlasummalise makse eelarve on tegevuste kaupa esitatud ning kulude sisu ja vajadus on selgelt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud on põhjendatud ja realistlikud. 3  „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetamine“ määruse eelnõu eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Ettepanek/märkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar Rahandusministeerium kooskõlastas vaikimisi. Eelnõu § 29 lg 1 p-s 12 sätestatud Arvestatud. keskkonnahoidlike kriteeriumite arvestamise nõuded ostudes või hankimisel sobituks paremini §-i 30 „Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimise ja ostumenetlusega“. Eelnõu § 30 lg 5 p-s 4 soovitame selguse Arvestatud. huvides sarnaselt ülejäänud punktidele kasutada mõistet „riigihangete register“. Hetkel kasutusel „ostukeskkond“. Ja kui saaks seletuskirja 5 peatükki (5. Arvestatud. Selgitus lisatud. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud) juurde selgituse, et eelnõuga riigieelarvele lisakulutusi ei teki ja vahenditega on arvestatud juba riigieelarves, siis ei hakkaks ametlikku kooskõlastus saatma. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega arvestamisel. Eelnõu § 8 lõigetes 3 ja 4 on korrektne Arvestatud. "omafinantseering võib moodustada … projekti abikõlblikust maksumusest kokku 20 protsenti", sest projekti kogumaksumuse all mõeldakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud kokku, omafinantseering moodustub siiski projekti abikõlblikust maksumusest. Ühtlasi palume kasutada kindlat kõneviisi, ehk “ omafinantseering on”. Eelnõu § 8 lõige 4 " tehtavate uuringute või Mittearvestatud. Selgitame, et § 8 lõikes 4 on analüüside maksumus võib moodustada ette nähtud uuringute eelarve osakaal kogu projekti kogumaksumusest 20 protsenti". projekti abikõlblikust maksumusest (s.t. Palun kasutada kindlat kõneviisi ja toetusest). korrigeerida lauset. Arvatavasti siin on samuti mõeldud omafinantseeringut (mitte ainult uuringute ja analüüside maksumuse ulatust projekti kogumaksumusest). Eelnõu § 8 lõigete 3 ja 4 ja seletuskirja lk 3 Arvestatud. on omavahel vastuolus. Eelnõus räägitakse „kokku“ ja seletuskirjas „kuni“ 20%. Palun kontrollida ja ühtlustada. Eelnõu § 10 punkt 4 ütleb, et remondikulu Arvestatud. § 10 punkti 4 täiendatud sõnaga on abikõlbmatu. Samas § 9 lõige 5 punkt 1 “kinnisvara”. § 9 lõiked 5 ja 6 eelnõust ja 3 lubavad osasid remondikulusid. Palun kustutatud, loetelu viidud näidetena kontrollida ja ühtlustada. seletuskirja. Eelnõu § 14 lõike 4 punktid 2 ja 3 Arvestatud. §14 lõiked 3 ja 4 ühendatud. soovitame tõsta lõike 3 alla. Lõige 4 sätestab nõuded vaid taotlejale, kuid punktid 2 ja 3 sisaldavad nõudeid ka partnerile. Eelnõu § 14 lõige 3 punkt 3 palun § 14 lg 3 punkt 3 kustutatud. täpsustada, milliseid varasemaid toetusi on silmas peetud, mille kohta on tähtaegse tasumise nõue. Eelnõu § 15 punktid 1, 2, 3 (osaliselt) ja 5- Teadmiseks võetud. need andmed on vaikimisi e-toetuses olemas. Eelnõu § 15 punkt 9- taotlust esitades (st Arvestatud. § 15 punkt 9 kustutatud, piisab toetust küsides) antakse kinnitus viia ajakavast. tegevused ellu vastavalt projekti taotlusele (sisu, ajakava jne). Kas tegevuste ajakavast ei piisa selle nõude täitmiseks? Samuti kõiki teostatavaid tegevusi ei tehta ju alati kogu projekti vältel. Eelnõu § 16 ja § 17 lõigete 3 lõppu Selgitame. § 16 lõige 1 viitab, et kolme soovitame lisada täiendavalt „kuid neid ei sihtrühma hulka kuuluvad vaid lõikes 2 arvestata lõikes 1 nõutud 3 sihtrühmade nimetatud sihtrühmad. § 17 lõike 1 sõnastust hulka“. RTK ei peaks taotluste täiendatud sarnaselt. vastavuskontrollis hindama lõike 3 alusel lisatud sihtrühmade sobivust. Eelnõu § 18 lõige 4 näeb ette, et mõlemal Arvestatud, hindamisjuhendi p 1 kustutatud. suunal saab esitada eraldi taotluse üks kord. Palun sellest tulenevalt muuta hindamisjuhendi esimest punkti (Taotlust, milles on taotletud toetust mitmel taotlusvooru eesmärgil, hinnatakse tervikuna, kuid igast eesmärgist lähtuvalt.) Eelnõu § 19 lõikesse 3 soovitame lisada Arvestatud. sõna „vaid“ järele „juhul,“ („… muuta vaid juhul, kui …“). Soovitame lisada määrusesse tagasi lõike Arvestatud. sõnastuses „Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RTK osutatud puuduste kõrvaldamiseks.“ Kui see määrusest välja jätta, on § 19 lõike 4 punkt 3 sisutühi. Palun kontrollida ja teha vajalikud muudatused. Eelnõu § 19 lg 4 p 4 alusel tehakse taotluse Arvestatud, lisatud uus § 19 lõige 2 partneri rahuldamata jätmise otsus kui partner ei nõuetele mittevastavuse korral toimimiseks. vasta määruses sätestatud nõuetele. Samas on partneri kaasamine valikuline. Kui ainus rahuldamata jätmise alus on partneri mittevastavus, kas siis tuleks anda taotlejale 2 võimalus puudused kõrvaldada, st partner välja jätta? Toetuse saaja selguse huvides soovitame Arvestatud. lisada määrusesse tagasi lõike eelarve ületamise kohta. „Kui lävendit ületavate taotluste summa on suurem kui taotlusvooru eelarve, rahuldatakse taotlusi seni, kuni eelarve võimaldab.“. Soovitame vähemalt lisada selline viide § 22 lõike 11 lõppu, nt sõnastuses „Taotlused rahuldatakse hindamisel tekkinud pingerea alusel eelarve ulatuses“. Eelnõu § 23 lõige 1 punkti 1 kohaselt ei Arvestatud. § 23 lg 1 punkt 1 kustutatud. jõua taotlus hindamisele, seega tuleb välja jätta. Sama sõnastusega säte on vastavus kontrollide juures § 19 lg 4 p 4. Palun kontrollida ja teha vajalikud parandused. Eelnõu § 24. Otsustesse RTK ei ole Arvestatud. tavaliselt partneri andmeid lisanud. Otsus ju tehakse toetuse saajale. Kas see on projekti seisukohast oluline info? Kas lõike 2 punktis 2 projekti eesmärk ja tulemused asemel võiks olla "toetuse kasutamise eesmärk" saaks teha standardotsused, muud andmed on SFOS-s olemas. Eelnõu § 25 lõike 5 järgi peab väheolulisest Arvestatud osaliselt. § 25 lõige 5 kustutatud. muudatusest kirjalikult teavitama, lõike 7 järgi esitama vahearuandes. Palun täpsustada, kas muudatusest peab teavitama kahel korral? Soovitame mõelda lõike 5 sõnastust, ehk võiks olla, et toetuse saaja peab enne muudatust teavitama? Kas lõike 5 alusel teavitamisel põhjendusi esitama ei pea (lõikes 7 on välja toodud ka põhjendamise kohustus)? Eelnõu § 26 lg 1 p 4 – meetme määruse § Arvestatud, punkt kustutatud. 25 ei sätesta RTK või MKM ettepanekut projekti muutmiseks, seega on nimetatud säte sisutühi. Palun kustutada. Saame aru, et toetust makstakse Arvestatud. ettemaksena ja tõendatakse kindlasummalise maksena projekti lõpus. Seetõttu § 27 lõige 1 ei ole korrektne, palun muuta. Kogu toetus makstakse välja ettemaksetena nagu on toodud lõikes 4, punktides 1, 2 ja 3. Eelnõu § 27 lg 3 – „Kui tulemuse osalist Arvestatud, sõnastusi (ja sätete järjekorda) saavutamist ei peeta toetuse maksmiseks korrigeeritud. põhjendatuks, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RTK-le 3 ettepaneku toetuse maksmisest keeldumiseks.“ Juhime tähelepanu, et toetus makstakse ettemaksetena. Palun täpsustada, millise makse tegemise keeldumiseks ettepanek tehakse. Eelnõu § 27 lõige 5 punktis 1 vahearuande Arvestatud, viide lõpparuandele kustutatud. osa on asjakohane, aga lõpparuanne enam mitte, sest kui käes on aeg esitada lõpparuanne on kõik maksed juba tehtud. Eelnõu § 27 lg 6 – millist osa ei maksta? Arvestatud, sõnastust täpsustatud. Järgmist ettemakset? Sõnastust tuleks täpsustada. Eelnõu § 27 lg 6 p 3 – jätta välja sõna Arvestatud. „oluliselt“, sest keeruline tõendada. Piisab sellest, kui ei võimalda kontrollida. Ettepanek üle vaadata eelnõu § 30 lõige 5 Arvestatud. punkt 9 ja parandada viiteviga. Ilmselt peaks olema viide lõike 6 punktile 5. Eelnõu § 34 lisada toetuse tagasinõudmise Arvestatud alusena toetuse saaja toetusest loobumise avalduse esitamine, sest § 26 lg 1 p 5 alusel on võimalik tunnistada loobumisel TRO kehtetuks. Seletuskirja lk 5 on selgitatud, et varem Arvestatud. Seletuskirjast välja võetud. See antud toetuse kasutamise aruanne peab tööprotsess on MKM strateegiaosakonna ja olema esitatud. Palun kõik nõuded võrdsuspoliitika osakonna tööülesanne ja ei ole sätestada õigusaktis. seotud käesoleva määrusega. Tegemist on 31.12.24 lõppenud projektide menetlemisega. Lõpparuanded on strateegiliste partnerite poolt esitatud ja menetlemise lõppjärgus. Seletuskirjas on lk-l 8 § 30 kohta öeldud, Arvestatud. et „… kuid toetuse mõistliku kasutuse eesmärgil on soovituslik toetuse saajatel neid järgida“. Eelnõu kohaselt on tegemist kohustuse, mitte soovitusega. Palun seletuskirja selles tulenevalt ümber sõnastada. Palun dokumendid üle vaadata välistamaks Arvestatud. keelelisi eksimusi. SA Eesti Inimõiguste Keskus arvamust ei avaldanud. MTÜ Eesti LGBT Ühing arvamust ei avaldanud. MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Vabaühendused, kui eri ministeeriumite Teadmiseks võetud. strateegilised partnerid, kes lähtuvad vabaühenduste eetikakoodeksist, on endiselt nõrgemal positsioonil riigiasutusest, mis puudutab kommunikatsiooni, tagasisidet ning reageerimist erinevatele määrustele ning eelnõudele: 5 tööpäeva reageerimaks 4 määrusele, mis mõjutab vabaühenduse tegevust järgmise kolme aasta jooksul on ilmselgelt vähe, seda enam, et enamasti vabaühendustel ei ole juristi, kes suudaks hinnata määrusi ja eelnõusid juriidilisest aspektist nii lühikese aja jooksul. Kui on soovitav võrgustiku koostöö Teadmiseks võetud. tihendamine, siis võiks hindamiskriteeriumides partnerite olemasolu olla lisaväärtusena arvestatud. Saame aru, et strateegilise partnerluse Selgitame. Partnerilt ongi vastav §14 lõike 3 raames on oluline, et taotleja e. punktidele 6-7 nõutud vaid vähemalt strateegiline partner omab teatud kogemust üheaastast kogemust. ja ekspertiisi valdkonnas, kuid leiame, et partneriteks võiks ka kaasata uusi või valdkonnas mitte nii pikalt (vähemalt 3 aastat) tegutsenud organisatsioone, et laiendada võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse teemadega tegelevate organisatsioonide ning ideede ringi. Mida peetakse silmas muude projektide Mitte arvestatud. Kuna rahastamisotsus all? Kuna taotlus peab sisaldama kõiki tehakse konkreetse summa peale, muu tegevusi ja kõiki kulusid s.h. muu projekti omafinantseering võib moodustada (välis)projekti omapanust, siis peaksid kuni 20% kogutoetusest ning võimalike need projektid olema teada juba sel aastal tulevikus avanevate, omafinantseeringut ja ei võimalda taotlusse kirjutada järgmisel vajavate projektivõimaluste maht on aastal taotletavaid muid projekte. teadmata, ei ole võimalik teha nii suures Kas välisprojektide toetus võiks olla mahus konkreetsete tegevusplaanideta kolmanda kategooriana eraldi võrdsete rahastamisotsust. võimaluste edendamise ja soolise võrdsuse edendamise toetuste kõrval, kuna siiani puudus selline toetusmeede ning mitmetes välisprojektides osalemine on jäänud puuduoleva omafinantseeringu taha. Kuna on tõenäoline, et 2,5-3-aastased tegevusprojektid hõlmavad kogu toetusvooru eelarve, siis jälle ei saa vähemalt järgmise kahe aasta jooksul välisprojekte algatada, kuna tavaliselt nõutav 20% omafinantseering käib vabaühendustele selgelt üle jõu. Taotluse esitamine ja aruandlus RTK Teadmiseks võetud. süsteemis on tehniliselt arusaadav. Süsteemis on mugavam ja otstarbekam taotlust esitada, kuna andmed on kõik koos, samuti jooksevad arvandmed automaatselt vahearuandeid pidi, mis vähendab inimliku eksimise võimalusi. Hea on, et ei pea esitama kuludokumente 5 ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja hankeid, kuigi loomulikult peavad need dokumendid kõik vastavalt nõuetele olemas olema. MTÜ Vabaühenduste Liit Vabaühenduste Liit on tutvunud Teadmiseks võetud. määrusega, millega uuendatakse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise valdkonna strateegiliste partnerite toetamise korda. Üldise tõdemusena on tervitatav, et valdkonna toetustingimustesse tekib kolme aasta pikkune kindlustunne, mis võimaldab ühingutel paremini tegevusi planeerida. Järgnevalt edastame tagasiside konkreetsete määruse sätete kohta. § 8 lg 1 võiks sisaldada täpsustust, kas Selgitame. § 8 lõike 1 sõnastus väljendab toetuse suurim summa 522 905 ja 784 357 selgelt, et viidatud summad on maksimaalne eurot on aasta kohta või kogu partnerluse toetus. perioodi kohta. § 9 lg 4 sätestab kaudsete kulude määraks Arvestatud osaliselt. Kaudsete kulude piir seitse protsenti otsestest kuludest. Kuigi on määruses alles jäetud, kuid tõstetud 10%-ni. tõenäoline, et ministeerium on määruse Määrusest välja jäetud kaudsete kulude eelnõud koostades vastava määra puhul detailne loetelu, kuna toetuse saanud inspiratsiooni mõnest muust juba rahastamisskeemi puhul ei toimu kaudsete kehtivast õigusaktist, tekib paratamatult kulude detailset kontrolli. Loetelu viidud küsimus, kas nii spetsiifiliste tingimuste näidetena seletuskirja. seadmine aitab antud määrusega seotud eesmärki tõhusalt saavutada. Vabaühenduste Liidu varasem soovitus strateegiliste partnerite toetamise korra väljatöötamisel on usaldada taotletavaid ühinguid rohkem ning lasta neil endil koostada tegevusplaan ja eelarve selliselt, mis annaks ammendava ülevaate kavandatavatest tegevustest ja sellega kaasnevatest kuludest, aga mitte loetlema ette, kui suure osakaalu võivad mingid kuluartiklid moodustada. Piltlikult öeldes võib antud juhul tekkida olukord, kus ühing esitab sisuliselt kvaliteetse ja hea taotluse, kuid sisaldab nt 9% mahus kaudseid kulusid, misjärel taotlus ei vastaks enam määruse tingimustele. Samuti tekitab halduskulude loetelu küsimusi, mis aruandluse etapis võib ühingutele tekitada ebamõistlikult suure selgitamiskohustuse: nt kas koolituse tarbeks soetatud kontoritarbed on halduskulud või otsesed kulud? 6 Eelnev arutluskäik kehtib ka § 8 lg 4 Mittearvestatud. Soov on, et toetusest viidaks kohta, mis sätestab, et uuringute ja ellu mitmekesiseid tegevusi. Peame uuringute analüüside maksumus võib moodustada ja analüüside läbiviimist vajalikuks, kuid projekti kogumaksumusest 20 protsenti. eelkõige projekti muid tegevusi toetavana. Oleks võrdlemisi kahetsusväärne, kui valdkonnale olulise ja põhjendatud uuringu maksumus oleks projekti kogumaksumusest nt 23% ja see oleks ainus põhjus, miks seda läbi viia ei oleks võimalik. On arusaadav, et ministeerium soovib eraldatavate toetuste võimalikult sihipärast kasutamist, kuid loodavad piirangud tekitavad riski, et ühingud esitavad taotlusi, mis küll vastavad määruse tingimustele, kuid on samal ajal teadlikud, et alternatiivsete viisidega annaks veel paremaid tulemusi saavutada. § 10 lg 4 loeb abikõlbmatuks kuluks Arvestatud. § 10 punktis 4 lisatud täpsustus remondikulu. Palume täpsustada, mida “kinnisvara” remondikulu ette. Kontoritooli antud juhul remondikulu tähendab, st et vms purunemisel võib remondikulu katta kas määrus näeb ette kontoritooli kaudsete kulude all halduskulude raames. purunemise korral selle asendamise remontimise asemel ka juhul, kui remontimine oleks asendamisest odavam ja keskkonnasõbralikum. Tunnustame, et § 14 lg 4 p-d 2 ja 3 seavad Teadmiseks võetud. partnerile tingimusena vähemalt kolmeaastase huvikaitse kogemuse. See aitab tagada partnerite usaldusväärsuse, samas hoiab avatud võimaluse teistele ühingutele kandideerida järgmisel partnerite valimise perioodil. § 14 lg 1 sätestab, et taotlejaks on Selgitame. Vabaühenduste terminiga vabaühendus. Vabaühendus on kahtlemata viidatakse tekstis lühidalt Eestis registreeritud õige kirjeldus potentsiaalsete partnerite mittetulundusühingutele ja sihtasutustele (vt § kirjeldamiseks, kuid juriidilises mõttes on 5 p 1). vabaühenduse termin sisustamata. § 15 p 6 viitab, et taotlus peab sisaldama Arvestatud osaliselt. § 15 täiendatud punkte 2 taotleja elluviijate elulookirjeldusi ja rolle ja 3 nõudega esitada kirjeldus ka taotleja ja tegevuste läbiviimisel. Leiame, et määruse partneri organisatsiooni kogemuse kohta. eelnõu praegusel kujul pisendab Samal ajal peame oluliseks, et taotlejal oleks põhimõtet, et strateegiliseks partneriks ka piisav ja võimekas tiim tegevuste valitakse võimalikult legitiimne elluviimiseks. § 15 punkti 6 sõnastust vabaühendus, kellel on toetus, pädevus ja muudetud, sh lisades täienduse, et vajalik on saavutused. Kuidas ühing oma legitiimsust esitada vaid tegevuste peamiste elluviijate tõendab, peaks olema ühingu enda elulookirjeldus ja roll. sisustada. Veel enam: võib olla tõenäoline, et taotluse esitamise hetkel ei ole meeskonda värvatud kõiki tegevuste elluviimisega 7 seotud isikuid, mistõttu ei ole võimalik esitada nende isikute kohta ka elulookirjeldusi. Küll aga on võimalik kirjeldada ühingu enda kogemust ja kompetentse selles valdkonnas, samuti plaane, kuidas kavatsetakse tagada, et ühing on suuteline vastavaid tegevusi ellu viia. § 18 lg 3 sätestab, et taotlusvoor on avatud Arvestatud, taotlusvooru pikkuseks määratud vähemalt 30 kalendripäeva. Kui kõik 21 kalendripäeva. menetlemisega seotud tähtajad kokku liita, võtab nende tähtaegade täitumisel taotluse esitamisest rahastamiseni aega ca kaks ja pool kuud. Kuivõrd on tegemist suhteliselt pika perioodiga, on mõistlik leida võimalusi menetlemise aega vähendada. Seega teeme ettepaneku muuta vastavat sätet selliselt, et taotlusvoor oleks avatud vähemalt 21 kalendripäeva. Samuti ,,vähemalt X päeva” viitab asjaolule, et voor võib teoreetiliselt olla avatud ka 60 või 100 päeva. Seega tuleks kaaluda, et taotlusvoorul oleks ka maksimaalne kestuse pikkus. Määruses muutub strateegiliste partnerite Mittearvestatud. Taotlejad esitavad tegevuste toetamine ühel momendil projektitaotluse, § 21 käsitleb projektitaotluse projekti toetamiseks, eriti teravalt paistab hindamist. see silma §-s 21. Teeme ettepaneku läbivalt määruses kasutada projektitoetuste asemel taotleja tegevuste toetamine, nt § 21 p 1 olukorras „tegevuste vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele”. § 28 lg 1 sätestab, et toetuse saaja peab Selgitame. Eelnõus on ette nähtud iga poole kaks korda aastas esitama vahearuandeid. aasta tagant vahearuande esitamine, mitte Soovime täpsustada, kas poolaasta poolaasta- ja aastaaruande esitamine. Igas vahearuanne on mahult sama suur, kui vahearuandes antakse ülevaade viimase poole aastaaruanne. Nimelt seisneb kahe aruande aasta tegevustest. esitamises igal aastal oht suureks halduskoormuseks ning võtab ühingute fookuse ära sisuliste tegevuste elluviimiselt aruannete koostamisele. Soovitame kaaluda, kas kahe aruande esitamine aasta kohta on reaalselt vajalik ning kui siiski on, siis peaks poolaasta aruande maht olema aastaaruande mahust oluliselt väiksem. § 29 lg 1 p 12 on Vabaühenduste Liidu Mitte arvestatud, arvamuse andmiseks hinnangul ebavajalik ja ülereguleeriv säte. esitatud eelnõus puudus § 29 lg 1 p 12, Arvestades, et enamus ühinguid ei ole 8 hanke läbiviimise kohustuslased, siis ei ole mistõttu ei ole võimalik aru saada, millist mõistlik rakendada nende ühingute peal sätet märkus kritiseerib. hankelepingutele seatavaid tingimusi. §- s 29 lg 1 p 11 on mõistlikult sõnastatud ootused, mida on ühingutel võimalik ka reaalselt täita. § 30 näol on tegemist sättega, mille Mittearvestatud. Leiame, et ostumenetlus ei vajalikkust senises mahus tuleks oluliselt ole tegelikult keerukas ning ei sea liigset kaaluda. Nimelt ei ole Vabaühenduste Liit halduskoormust vabaühendustele, kelle kohanud veel teistes ministeeriumides poolne riigilt saadud raha kasutus peab samuti sellise mahuga partnerite tingimuste olema läbipaistev. Sarnane regulatsioon on seadmist seoses ostumenetluste ja sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste hankimisega. Antud määruse eelnõu ei toetamise määruses. võta arvesse tõsiasja, et vabaühendused ei ole üldjuhul hankijad riigihangete seaduse mõttes, mistõttu ei tohiks neile laiendada vastavaid kohustusi ka siis, kui ministeerium ise vastavaid sätteid järgib. Ülemäärane halduskoormus piirab vabaühenduste tõhusust. Nõue järgida keerukat ostumenetlust paneb vabaühendustele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. See on eriti problemaatiline väiksemate ühenduste jaoks, kellel puuduvad eraldi administratiivsed ressursid, et läbi viia formaalseid ja ajamahukaid menetlusi. § 33 annab RTK-le täiendavad õigused Mittearvestatud. Tegemist on standardse erinevate kontrollide läbiviimiseks. kontrolli õigusega, mis on kasutusel ka nt Üldiselt on sätte eesmärk arusaadav, kuid SoM strateegilise partnerluse määruses ning säte võiks täpsustada, et antud õigus RTK õigus vajadusel dokumente, kulude kontrollida peab olema proportsioonis põhjendatust vm kontrollida on vajalik toetuse tekkinud kahtluse või probleemiga, et eesmärgipärase kasutamise tagamiseks. vältida olukordi, kus amet teostab Haldusmenetluse seaduse § 3 lõike 2 kohaselt kontrolle mahus, mis hakkab segama peab halduse toiming olema kohane, vajalik sisuliste tegevuste ja eesmärkide ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. saavutamist. Hindamisjuhend Selgitame. Hindamiskriteeriumi puhul 2.4 Tegevuste mõju kestlikkus vaadatakse kõigi projekti tegevuste Teoorias on täiesti arusaadav, et kogumõju. Kestlikkus tähendab projekti ministeeriumi soov on välja valida ja tegevuste (positiivse) mõju kestvust ka pärast kõrgemalt hinnata neid taotlejate tegevusi, projekti lõppu. Sellist mõju on võimalik mille mõju on kõige kauakestvam. Siiski saavutada ka innovaatilisi meetodeid tekivad säärase hindamiskriteeriumiga kasutades ja tegevusi ellu viies. mõningad probleemid, mis vooru üldeesmärki silmas pidades võivad lõpuks vooru pakutavaid tegevusi pärssida, mitte edasi arendada. Mõne projekti puhul võib mõju kestlikkus olla oluliselt keerulisem tagada, näiteks kui 9 tegemist on innovaatilise või eksperimentaalse algatusega. Samas on aga valdkonna arendamiseks just väga vajalik, et lisaks koolitustele jms viiakse läbi ka arendustegevusi. Samuti võib mõne projekti puhul mõju olla kaudne või nähtav alles pikema aja jooksul, mida võib olla keeruline hindamise hetkel objektiivselt hinnata. Projekti kestlikkus ei sõltu alati ainult planeerimisest ja tegevustest, vaid ka välistest faktoritest, nagu majanduskeskkond, seadusandlikud muudatused või sihtrühma ootamatu käitumine. Hindamiskriteerium ei näi neid aspekte arvesse võtvat. Kui projektid, mille kestlikkus pole täielikult tagatud, saavad madalama hinde, võib see pärssida riskantsemate ja innovaatilisemate algatuste rahastamist. Sageli vajavad just uudsed algatused rohkem paindlikkust ja järeltoetust. Hindamisjuhend Arvestatud osaliselt. § 15 on punktides 2 ja 3 2.5 Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ette nähtud, et taotleja ja partneri kohta peab ja kogemuste piisavus kavandatud taotluses esitama kirjelduse ka nende tulemuse saavutamiseks kogemusnõuete täitmise kohta. Samal ajal Selle hindamiskriteeriumi probleemi peame oluliseks, et taotlejal oleks ka piisav ja olemust on kirjeldatud § 15 p 6 tagasisides. võimekas tiim tegevuste elluviimiseks. § 15 Eelpool selgitatud põhjusel teeme punkti 6 sõnastust muudetud, sh lisades ettepaneku muuta ka taotluse hindamisega täienduse, et vajalik on esitada (st ka seonduvat kriteeriumit. Taaskord hindamisel arvestatakse) vaid tegevuste rõhutame, et taotluse hindamisel tuleks peamiste elluviijate elulookirjeldus ja roll. lähtuda eelkõige ühingu võimekuse hindamisest, mitte üksikute meeskonnaliikmete pädevuse hindamisest. On tõenäoline, et sellise taotlusvooru puhul on komisjonil keeruline objektiivselt hinnata kõikide meeskonnaliikmete pädevusi, kuivõrd see võtaks menetlusest ebaproportsionaalselt suure osa. Kokkuvõtvalt peab Vabaühenduste Liit Teadmiseks võetud. määruse eesmärki oluliseks, samuti vajadust see kiiresti rakendada. Oleme valmis panustama ka määruse rakendamise järgselt selle võimalike kitsaskohtade analüüsimisse ja parandusettepanekute tegemisse, et toetamise tingimused vastaksid nii sihtrühma, tegelike taotlejate kui ministeeriumi vajadustele. Loodame, et tulevaste taotlusvoorude ettevalmistamine 10 toimub aegsasti, võimaldades ühingutel planeerida oma tegevusi ning saada rahastamisotsustest teadlikuks aasta alguses, et tagada stabiilsus ja sujuv üleminek partnerlusperioodide vahel. MTÜ Eesti Transinimeste Ühing Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu § Mittearvestatud. Kuna tegemist on 14 lõike 4 punkte 2 ja 3 järgmiselt kolmeaastaste, s.t. pikaajaliste toetustega, on (muudatus allajoonitult): oluline, et nii taotleja kui partner oleksid (4) Taotleja peab vastama järgmistele organisatsioonina juba tõestanud oma nõuetele: institutsionaalset tegutsemisvõimekust ja 2) võrdsete võimaluste edendamise usaldusväärsust. eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus võrdse kohtlemise edendamise valdkonnas. Taotleja ja partner tõendavad nõutud kogemust vabaühenduse läbiviidud projektide või vähemalt ühe juhatuse liikme või töölepingu alusel töötava töötaja töökogemuse või läbiviidud projektide kaudu, mis peavad olema kestnud kokku nõutud arv aastaid.; 3) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus soolise võrdsuse valdkonnas. Taotleja ja partner tõendavad nõutud kogemust vabaühenduse läbiviidud projektide või vähemalt ühe juhatuse liikme või töölepingu alusel töötava töötaja töökogemuse või läbiviidud projektide kaudu, mis peavad olema kestnud kokku nõutud arv aastaid. SELGITUS: Leiame, et eelnõus pakutud tingimused taotlejale ja partnerile on liialt piiravad ning ei saavuta määruse eesmärke. § 14 lg 4 eesmärk on tagada, et MKM-i strateegiline partnerlus sõlmitakse vabaühendustega, kelle põhikirja eesmärgid ja tegelik tegevus toetavad MKM-i valitsemisala eesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika 11 elluviimisse ja kujundamisse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse valdkonnas. Samuti peavad vabaühenduste nimel tegutsevatel inimestel olema vajalikud oskused ja teadmised, et soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi edendada. MKM-i pakutud sõnastuse korral võiks toetust saada vabaühendus, mis on küll tegutsenud valdkonnas kolm või ühe aasta, kuid kelle juhtorganites ega töötajaskonnas ei ole enam ühtegi inimest, kes on valdkonnas tegutsenud nõutud arv aastaid. Kõrvale jääks aga need vabaühendused, kes on äsja loodud, aga kelle juhatuses või töötajate hulgas on pikalt soolise võrdsuse või võrdsete võimaluste valdkonnas tegutsevad eksperdid. Meie pakutud sõnastus võimaldaks rahastajal sisuliselt hinnata, kas taotleja või partner on vabaühendus, kus on piisav kompetents, et toetada MKM-i soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste poliitika kujundamisel ja ellu viimisel. Eesti Transinimeste Ühing on Eestis ainuke transinimeste juhitud vabaühendus, mille eesmärk on transinimeste huvikaitse ja õiguste edendamine. Ehkki oleme tegutsenud lühikest aega, on meie tegevusel suur mõju. Oleme tõstnud teadlikkust transinimeste murekohtadest ministeeriumide tasemel ning osalenud mitme eelnõu tagasisidestamises. Panustame jätkuvalt transinimeste meediakuvandi parandamisse olles teinud üle kahekümne meediaesinemise ja populariseerinud meie loodud stiilijuhendit, eesmärgiga mõjutada ühiskonna suhtumist transinimestesse. Seejuures võimestame jätkuvalt transinimeste kogukonda läbi neile suunatud regulaarsete tugigruppide ja infovahetuse. Eesti Transinimeste Ühing (ETÜ) on Selgitame. Eelnõu ei piira sama antud taotlusvoorus ainulaadses organisatsiooni partnerina osalemist mõlema olukorras – meie organisatsioon eesmärgi taotlusvoorus, kui partner vastab tegutseb nii soolise võrdõiguslikkuse kui määruses partnerile esitatud nõuetele ning võrdsete võimaluste valdkonnas. tegevused vastavad eesmärgile ja on Seetõttu soovime saada täiendavat infot, põhjendatud. Erinevate taotlusvoorude raames kas võime kandideerida taotleja ei saa siiski rahastust samadele tegevustele partnerina mõlemas taotlusvoorus. (s.t. ei anta topeltrahastust). 12 Toome allpool välja argumendid, mis toetavad seda, et taotleja või partnerina oleks transinimeste huvikaitseorganisatsioonil võimalik kandideerida korraga nii võrdsete võimaluste kui soolise võrdsuse voorus. ETÜ on Eestis ainuke transinimeste juhitud vabaühendus, mille eesmärk on transinimeste huvikaitse ja õiguste edendamine. Ehkki oleme tegutsenud lühikest aega, on meie tegevusel suur mõju. Oleme tõstnud teadlikkust transinimeste murekohtadest ministeeriumide tasemel ning osalenud mitmete eelnõude tagasisidestamises. Panustame jätkuvalt transinimeste meediakuvandi parandamisse, olles teinud üle kahekümne meediaesinemise ja populariseerinud meie loodud stiilijuhendit, eesmärgiga mõjutada ühiskonna suhtumist transinimestesse. Seejuures võimestame jätkuvalt transinimeste kogukonda läbi neile suunatud regulaarsete tugigruppide ja infovahetuse. Argumendid kandideerimiseks mõlemas voorus Transsoolised naised ja transfeminiinsed inimesed kogevad ebavõrdsust, mis on sarnane paiksooliste (cis-sooliste) naiste kogetule - seda nii tööturul, samuti mis puudutab lähisuhtevägivalda, seksismi avalikus ruumis ja meedias jms. Laiemalt, transsooliste inimeste õigusetu ja ebavõrdne olukord on tingitud piiravatest soonormidest, st see on soolise võrdsuse teema. Kuna käesolevas määruses on soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas toetatud heaolu arengukava 2023-2030 sisule, mis omakorda on ka seotud soolise võrdõiguslikkuse seadusega, siis selle käsitluse järgi on transinimeste huvide eest seisev organisatsioon võrdõiguslikkust toetav organisatsioon. 13 Lisaks saame soolise võrdõiguslikkuse transsoolisusega siduda toetudes soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele, vt 5.1. Määratledes mõistet “sugu”, on Euroopa Kohus vastavate Euroopa õiguse allikate tõlgendamisel kohaldanud laia “soo” mõistet, võttes lisaks bioloogilistele erinevustele arvesse sotsiaalseid, psühholoogilisi ja kultuurilisi aspekte, mis mõjutavad isiku kuulumist ühte või teise sugupoolde. Selle tulemusena on kohus leidnud, et ka transsoolisusest tingitud ebasoodsama kohtlemise puhul on tegemist soolise diskrimineerimisega. Vastav põhimõte on sõnaselgelt välja toodud direktiivi 2006/54 põhjendustes ning seda on kohaldanud ka soolise võrdõiguslikkuse volinik (Direktiivi 2006/54 3. põhjendus; soolise võrdõiguslikkuse voliniku 11.09.2008. a arvamus nr 11). Teisalt on transinimesed üks soovähemustest, kelle ebavõrdsuse ja diskrimineerimise teemaga tegeleb LGBTQI võrdsuse poliitika. See tähendab, et transinimeste suhtes kehtib diskrimineerimise keeld, kuid neid ei puuduta nt soolise võrdsuse seaduse sätted, mis puudutavad soolise võrdsuse edendamist, nt soolist tasakaalu töökollektiivis või juhtimisel (nt paragrahvid 9 ja 11: "Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste poolt moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled." ja .."võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise;"). Sellest lähtuvalt on meie arvamusel õigustatud ETÜ-l kandideerida nii soolise võrdsuse kui võrdsete võimaluste voorus. Kui meie juuresolevast selgitusest ilmneb, et oleks vaja täiendust määrusesse või selle seletuskirja, siis palume teil seda võimaluse korral teha. 14 MTÜ Q-Space arvamust ei avaldanud. MTÜ Feministeerium Seletuskirja punktis 4. Määruse mõjud Arvestatud, seletuskirja täiendatud. sätestab, et projekti raames korraldatud üritustel osalemist tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade abil. Leiame, et sõltuvalt ürituste korraldusest ja iseloomust ei pruugi selline nimekirjade kogumine olla võimalik. Teeme ettepaneku laiendada tõendamisvõimalusi, lisades osalemist tõendavate dokumentide hulka näiteks fotod, kuvatõmmised, registreerunute, sh sotsiaalmeedia ürituste osalejate nimekirjad. Kas ja millal on võimalik taotluse ja Selgitame. Vorme tutvustame infopäeva(de)l. aruannete vormidega tutvuda? SA Eesti Naisteühenduste Ümarlaud arvamust ei avaldanud. SA Mõttekoda Praxis arvamust ei avaldanud. MTÜ Soouuringute Keskus Dike Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu § Mittearvestatud. Kuna tegemist on 14 lõike 4 punkte 2 ja 3 järgmiselt kolmeaastaste, s.t. pikaajaliste toetustega, on (muudatus allajoonitult): oluline, et nii taotleja kui partner oleksid (4) Taotleja peab vastama järgmistele organisatsioonina juba tõestanud oma nõuetele: institutsionaalset tegutsemisvõimekust ja 2) võrdsete võimaluste edendamise usaldusväärsust. eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus võrdse kohtlemise edendamise valdkonnas. Taotleja ja partner tõendavad nõutud kogemust vabaühenduse läbiviidud projektide või vähemalt ühe juhatuse liikme või töölepingu alusel töötava töötaja töökogemuse või läbiviidud projektide kaudu, mis peavad olema kestnud kokku nõutud arv aastaid.; 3) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus soolise võrdsuse valdkonnas. Taotleja ja partner tõendavad nõutud kogemust vabaühenduse läbiviidud projektide või 15 vähemalt ühe juhatuse liikme või töölepingu alusel töötava töötaja töökogemuse või läbiviidud projektide kaudu, mis peavad olema kestnud kokku nõutud arv aastaid. SELGITUS: Leiame, et eelnõus pakutud tingimused taotlejale ja partnerile on liialt piiravad ning ei aita kaasa määruse eesmärkide saavutamisele. § 14 lg 4 eesmärk on tagada, et MKM-i strateegiline partnerlus sõlmitakse vabaühendustega, kelle põhikirja eesmärgid ja tegelik tegevus toetavad MKM-i valitsemisala eesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse valdkonnas. Samuti peavad eelduslikult vabaühenduste nimel tegutsevatel inimestel olema vajalikud oskused ja teadmised, et soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi edendada. MKM-i pakutud sõnastuse korral võiks toetust saada vabaühendus, mis on küll tegutsenud valdkonnas kolm või ühe aasta, kuid kelle juhtorganites ega töötajaskonnas ei ole kaadrivoolavuse tõttu enam ühtegi inimest, kes on valdkonnas tegutsenud nõutud arv aastaid. Kõrvale jääks aga need vabaühendused, kes on äsja loodud, aga kelle juhatuses või töötajate hulgas on pikalt soolise võrdsuse või võrdsete võimaluste valdkonnas tegutsevad eksperdid. Käesoleval aastal loodud MTÜ Soouuringute keskus Dike põhikirja järgi on keskuse tegevuse eesmärgiks teha kvaliteetseid teaduspõhiseid uuringuid, analüüse ning teavitustegevusi inimõiguste, soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise, LGBTQI+ inimeste õiguste teemadel. Oma tõenduspõhise tegevusega soovime toetada demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid austavaid Eesti ja Euroopa vabaühendusi ja avaliku sektori poliitikakujundajaid saavutamaks ühiskond, kus: 16 - kõigil inimestel sõltumata nende soost, soolisest identiteedist, seksuaalsest identiteedist või sootunnustest on võrdsed õigused ja võimalused rääkida kaasa ühiskonna kujundamisel ning teostada end igakülgselt kartmata diskrimineerimist, vägivalda või vaenu; - inimõigusi arendataks viisil, mis toetab vähemalt seniste inimõigusstandardite säilimist ja kõigi inimeste inimväärikust. Soouuringute keskuse lõid kaks tunnustatud ja pikaaegselt valdkonnas tegutsenud eksperti (Sara Barbo (end. Arumetsa) ja allakirjutanu). Soovime anda oma panuse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamisse ja elluviimisse. Meie pakutud määruse § 14 lõike 4 punktide 2 ja 3 sõnastus võimaldaks rahastajal sisuliselt hinnata, kas taotleja või partner on vabaühendus, kus on piisav kompetents, et toetada MKM-i soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste poliitika kujundamisel ja ellu viimisel. 17  MÄÄRUS 27.03.2025 nr 6 Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamises ja elluviimises osalemiseks toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord. (2) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu, kui määrusest ei tulene teisiti. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra. § 2. Terminid Määruse tähenduses: 1) omafinantseering – abikõlblik kulu, mida toetusest ei hüvitata ja mille tasub toetuse saaja või partner; 2) sooline võrdsus – naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel, nende võrdne ühiskondlik staatus ja sooline tasakaal otsuste langetamisel; 3) strateegiline partner – toetuse saaja ja partneri kaasamise korral partner, kes oma tegevusega aitab saavutada toetuse andmise eesmärke ning panustab võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse valdkondades poliitika kujundamisse ja elluviimisse; 4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada; 5) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt;  2 6) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulem, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega; 7) võrdsed võimalused – nahavärvil, rahvusel, etnilisel kuuluvusel, vanusel, usulistel või muudel veendumustel, puudel või terviseseisundil, seksuaalsel sättumusel, sootunnustel, soolisel identiteedil või eneseväljendusel põhinevate ning nendega seotud ühiskondlikest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate takistuste puudumine võimaldamaks vähemusrühma kuuluvatel inimestel teistega võrdselt oma õigusi teostada, ennast teostada ja osaleda kõigis ühiskonnaelu valdkondades. § 3. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), kui määruse kohaselt ei ole nimetatud tegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses. § 4. Vaidemenetlus RTK otsuse või toimingu peale võib esitada enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaide RTK-le 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 2. peatükk Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused § 5. Toetuse andmise eesmärgid Toetuse andmise eesmärgid: 1) tagada vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutsevate Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus) võime toetada oma tegevusega Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud „Heaolu arengukava 2023– 2030“ (edaspidi „Heaolu arengukava 2023–2030“) viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis vähemusgruppide võrdsete võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning võimestada strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamiseks (edaspidi võrdsete võimaluste edendamise eesmärk); 2) tagada soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevate vabaühenduste võime toetada oma tegevusega „Heaolu arengukava 2023–2030“ viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis soolist võrdsust väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust soolisest võrdsusest ning võimestada strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks (edaspidi soolise võrdsuse edendamise eesmärk). § 6. Toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks (1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust: 1) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja tegutsemisvõime tagamiseks; 2) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise alaseks huvikaitsetegevuseks ja koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises; 3) uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu vähemusgruppide olukorra, probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;  3 4) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemalise ühiskondliku või sihtrühmapõhise arutelu algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus osalemiseks; 5) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, konverentsi, seminari või ürituste sarja korraldamiseks; 6) vähemusgruppi kuuluvate inimeste juriidiliseks, psühholoogiliseks või kogemusnõustamiseks või muuks nõustamistegevuseks; 7) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemaliseks koolitustegevuseks; 8) võrdsete võimaluste edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni või hagelemise kaudu; 9) mitmekesisuse edendamise toetamiseks; 10) muu võrdse kohtlemise tagamist ning võrdsete võimaluste edendamist toetavaks tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud; 11) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks; 12) taotleja poolt muu võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti omafinantseeringuks. (2) Mitmekesisuse edendamine hõlmab tegevusi, mis aitavad tööandjatel suurendada inimeste hoiakuid, käitumist ja otsuste tegemist mõjutavatel nähtavatel ja nähtamatutel eripäradel põhinevat mitmekesisust töötajaskonnas ning luua töötajate eripärasid ja nendega seotud erinevaid vajadusi arvestava, turvalise, toetava ja kaasava töökeskkonna ja tingimused kõigi töötajate panuse tunnustamiseks ja potentsiaali rakendamiseks. § 7. Toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust: 1) soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja tegutsemisvõime tagamiseks; 2) soolise võrdsuse alaseks huvikaitsetegevuseks ja selle koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises; 3) uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu soolise ebavõrdsuse ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal; 4) soolise võrdsuse teemaliste ühiskondlike või sihtrühmapõhiste arutelude algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus osalemiseks; 5) soolise võrdsuse teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, sealhulgas konverentsi, seminari või üritusesarja korraldamiseks; 6) soolise võrdsuse teemaliseks koolitus- ja nõustamistegevuseks; 7) soolise võrdsuse edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni kaudu; 8) muu soolise võrdsuse edendamise tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud; 9) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks; 10) taotleja poolt muu soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti omafinantseeringuks. 3. peatükk Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood § 8. Toetuse osakaal ja suurus (1) Toetuse suurim summa võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud projekti puhul on 522 905 eurot ja soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud projekti puhul on 784 357 eurot.  4 (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on üks protsent projekti abikõlblikest kuludest. (3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseering kokku võib moodustada käesoleva määruse alusel esitatud projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. (4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 ja § 7 punktis 3 sätestatud tegevuse raames tehtavate uuringute ja analüüside maksumus kokku võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. § 9. Abikõlblikud kulud (1) Projekti otsene kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ja tekkinud projekti elluviimise perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus. (2) Projekti otsene kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks. (3) Projekti kaudsed kulud on projekti elluviimisega seotud halduskulud ja administreerimise kulud. (4) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada otsestest kuludest kümme protsenti. § 10. Abikõlbmatud kulud Abikõlbmatud kulud on: 1) investeering kinnisvarasse ja taristusse; 2) kapitalirent; 3) vara amortisatsiooni kulu; 4) kinnisvara remondikulu; 5) mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ning drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses; 6) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu; 7) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu; 8) intress laenult ja võlalt ning laenu ja võla teenindamise tasu ja viivis; 9) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muudest avaliku sektori vahenditest; 10) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. § 11. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud. (2) Projekti elluviimise periood võib alata 1. jaanuaril 2025. aastal või hiljem. Projekti elluviimise periood peab kestma kuni 31. detsembrini 2027. aastal. (3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud.  5 (4) Pikendamise taotlus esitatakse mitte hiljem kui 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. RTK kooskõlastab pikendamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. 4. peatükk Riigiabi § 12. Riigiabi (1) Kui toetust antakse riigiabina, on see riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. (2) Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise korralduse täitmata. § 13. Vähese tähtsusega abi (1) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. (3) Määruse alusel antav ja eelneval kolmel aastal antud abi ühele ettevõtjale ei tohi majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. 5. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 14. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja on vabaühendus. (2) Taotleja võib toetatavate tegevuste elluviimisse kaasata partnereid. Partner on Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatavates tegevustes ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. (3) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt; 2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust;  6 3) juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 151– 1531, 199–218, 2901–3001, 333–349 ja 372–4024 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 4) nõuetekohaselt on täidetud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja registrile, kus nad on registreeritud, majandusaasta aruannete esitamise kohustus, kui see on nõutav; 5) omab oma tegevust eesti keeles tutvustavat avalikkusele kättesaadavat veebilehte või sotsiaalmeediakanalit; 6) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas; 7) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus soolise võrdsuse valdkonnas. § 15. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) teave, kas toetust taotletakse võrdsete võimaluste edendamise või soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks; 2) taotleja nimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktides 6 või 7 nimetatud kogemuse kirjeldus; 3) partneri kaasamisel partneri nimi, registrikood, aadress ja e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktides 6 või 7 nimetatud kogemuse kirjeldus, kaasamise vajaduse põhjendus ja partneri elluviidavad tegevused; 4) partneri kinnituskiri projektis osalemiseks; 5) projekti eesmärk, selle saavutamise tähtaeg, elluviidavad tegevused, nende väljund ja tulemus ning tulemuse tõendamine; 6) projektijuhi ning taotleja ja partneri tegevuste peamiste elluviijate elulookirjeldus ning rollide kirjeldus projektis; 7) tegevuste ajakava; 8) tegevuste kaupa lahti kirjutatud eelarve; 9) toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest; 10) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseeringu toetuse taotlemisel kirjeldus käesoleva määruse alusel toetatavatest tegevustest, mille elluviimiseks omafinantseeringuks taotletud summat kasutatakse juhul, kui omafinantseeringut eeldava projekti taotlust ei rahuldata; 11) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 või 12 või § 7 punktides 9 või 10 nimetatud omafinantseeringuks toetuse taotlemisel omafinantseeringut eeldava projekti konkursi või taotlusvooru väljakuulutamise teade koos selle raames kavandatava tegevuse kirjelduse ja omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega; 12) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik; 13) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel. § 16. Täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlusele (1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise või võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2 nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks.  7 (2) Kasusaajate sihtrühmad on: 1) paragrahvi 2 punktis 7 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed; 2) tööandjad; 3) haridustöötajad; 4) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikakujundajad; 5) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikarakendajad; 6) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi otsustajad. (3) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 sätestatud sihtrühmi täpsustada ning esitada lisaks teisi olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid on taotluses põhjendatud. § 17. Täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlusele (1) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama soolise võrdsuse alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2 nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks. (2) Kasusaajate sihtrühmad on: 1) avalikkus; 2) noored; 3) tööealised inimesed; 4) vanemaealised inimesed; 5) paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud sihtrühmad. (3) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 nimetatud sihtrühmi täpsustada, samuti esitada veel olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid on taotluses põhjendatud. 6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 18. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse vooruliselt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab RTK-le taotlusvooru ajakava. (2) RTK teavitab oma veebilehel taotlusvooru avamise ja sulgumise kuupäevast ning toetuste eelarvest vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlusvoor on avatud 21 kalendripäeva. Kui vooru tähtpäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, siis taotlusvoor suletakse järgneval tööpäeval. (4) Sama taotleja võib toetust taotleda § 5 punktis 1 ja punktis 2 nimetatud eesmärgil ühe korra. Igaks toetuse andmise eesmärgiks esitatakse eraldi taotlus. (5) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. § 19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine (1) RTK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.  8 (2) Kui partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse partneri nõuetele mittevastavus, teavitatakse sellest esimesel võimalusel taotlejat ja tehakse ettepanek viie tööpäeva jooksul asendada partner nõuetele vastava partneriga või muuta taotlust nii, et partnerit ei kaasata. Antud tähtaja võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg. (3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teavitatakse sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni viis tööpäeva, mille võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg. (4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RTK osutatud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud; 3) taotlust on lubamatult muudetud; 4) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada; 5) taotleja või partner ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. (6) RTK teavitab § 20 lõikes 1 sätestatud komisjoni taotlustest, mille osas vastavad nõuetele taotleja, partner ja taotlus, kahe tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamisest arvates. § 20. Taotluste menetlemine toetuse andmist korraldavas komisjonis (1) Kui taotleja, partner ja taotlus vastavad nõuetele, hindab toetuse andmist korraldav komisjon (edaspidi komisjon), kas taotluses kirjeldatud tegevused on põhjendatud ja tõhusad toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ja kavandatud tulemuse saavutamiseks. (2) Komisjoni liikmed nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister. (3) Kui komisjoni hinnangul ei vasta taotluses kirjeldatud tegevused lõikes 1 sätestatule, peab komisjon taotlejaga läbirääkimisi taotluse sisu või eelarve muutmiseks. Komisjoni nimel peab taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (edaspidi läbirääkija). (4) Komisjon määrab taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb kõigi taotluste menetlemise aeg. Komisjon teavitab taotlejaid nimetatud tähtajast. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab RTK-d läbirääkimiste algatamisest, tähtajast ja sisust. (6) Läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele jõudmise korral teavitab taotleja RTK-d soovist muuta taotlust. RTK saadab taotlejale taotluse muutmiseks tagasi. (7) Kui läbirääkimiste tulemusel on taotleja taotlust muutnud, teavitab RTK sellest läbirääkijat kahe tööpäeva jooksul. (8) Komisjoni ettepanekud taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta vormistatakse protokollina ja edastatakse e-kirjaga RTK-le hiljemalt allkirjastamisele järgneval tööpäeval.  9 (9) Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel RTK-le ettepaneku taotlus sisulist hindamist läbi viimata rahuldamata jätta, kui: 1) taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet taotluse sisu või eelarve muutmiseks; 2) taotleja ei esita läbirääkimiste järel RTK-le komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust; 3) läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele. § 21. Hindamiskriteeriumid Nõuetele vastava ja komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotluses kirjeldatud projekti hindavad hindajad hindamisjuhendi (lisatud) alusel, mis põhineb hindamiskriteeriumitel: 1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti; 2) projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti; 3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti; 4) tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti; 5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste saavutamiseks – null kuni neli punkti; 6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti. § 22. Taotluste hindamine (1) Hindajad nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister. Hindajana võib kaasata väliseksperdi. (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab hindajatest RTK-d, kes võimaldab hindajatele ligipääsu e-toetuse keskkonnas taotlustele ja nendega seotud materjalidele. (3) Hindajad peavad enne taotluste hindamist esitama MKM-le kirjaliku kinnituse oma sõltumatusest ja erapooletusest taotluste hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud info konfidentsiaalsena hoidmisest. (4) Kui hindaja on seotud taotluse ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ja RTK-d huvide konfliktist ning taandama ennast taotluse hindamisest. (5) Hindaja hindab taotlusi seitsme tööpäeva jooksul taotluste saamisest arvates. Iga taotlust hindab vähemalt kaks hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu. Hindamiskriteeriumite alusel leitakse punktide aritmeetiline keskmine. (6) RTK reastab hindamise tulemusel taotlused paremusjärjestuse saamiseks § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärkide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud taotlusest. (7) Pingeritta reastatakse taotlused, mis on hindamise tulemusel saanud koondhindeks vähemalt 16 punkti ega ole üheski §-s 21 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud null punkti. (8) Kui taotluseid hinnati võrdse punktisummaga, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille § 21 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. (9) Kui lõikes 8 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille § 21 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem.  10 (10) Kui lõikes 9 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. (11) Taotlused rahuldatakse hindamisel tekkinud pingerea alusel eelarve ulatuses. § 23. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Hindamise läbinud taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) hindamise tulemusena on taotluse koondhinne alla 16 punkti või taotlust on vähemalt ühes §-s 21 sätestatud hindamiskriteeriumis hinnatud null punktiga; 2) taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada; 3) taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. (2) Taotlejale tehakse otsus teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 24. Taotluse rahuldamise otsuse tegemine (1) Taotluse rahuldamise otsused tehakse kümne tööpäeva jooksul § 22 lõikes 11 nimetatud pingerea koostamisest arvates. (2) Taotluse rahuldamise otsuses määratakse vähemalt: 1) toetuse saaja nimi, registrikood; 2) toetuse kasutamise eesmärk; 3) toetatavad tegevused; 4) tegevuste elluviimise periood; 5) toetuse maksmise ja projekti tulemuste tõendamise kord; 6) aruannete esitamise kord. 7. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja taotleda toetatavate tegevuste, väljundi ja tulemuste muutmist, esitades RTK-le vastava taotluse. (2) RTK kooskõlastab lõikes 1 nimetatud muudatused enne muutmisotsuse tegemist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab muudatuse või keeldub sellest 20 tööpäeva jooksul puudusteta taotluse saamisest arvates. Muudatus jäetakse kooskõlastamata juhul, kui see seab kahtluse alla projekti eesmärgi, oodatava väljundi või tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil. (4) RTK koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse, kui on saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt kooskõlastuse. Kooskõlastamisest keeldumisel taotluse rahuldamise otsust ei muudeta. (5) Väheoluliseks muudatuseks loetakse: 1) projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu;  11 2) projekti tegevuse muutmine tingimusel, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu ega väljund või tulemus ja selle sihttase. (6) Väheolulise muudatuse puhul ei taotleta taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Sellise muudatuse põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes. § 26. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 2) taotleja, toetuse saaja või partner on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata; 3) toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustust; 4) toetuse saaja loobub toetusest. (2) Toetuse saaja tagastab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral saadud toetuse vastavalt tagasinõudmise otsusele. (3) RTK teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 8. peatükk Toetuse maksmine ja aruannete esitamine § 27. Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine (1) Toetust makstakse ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel järgmiselt: 1) esimene ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, kümne tööpäeva jooksul pärast ettemaksetaotluse esitamist; 2) teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, 2026. aasta jaanuaris; 3) kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast 2027. aasta jaanuaris. (2) Toetuse maksed võib osaliselt või täielikult peatada, kui: 1) vahearuandes esineb puudusi; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks kavandatud tulemusi saavutada; 4) toetuse võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 5) toetuse saajale või partnerile või tema juhtorgani liikmele on esitatud kahtlustus § 14 lõike 3 punktis 3 nimetatud asjaolude suhtes. (3) Ettemakset või selle osa ei maksta, kui: 1) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud ja RTK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks; 2) toetuse saaja või partner ei võimalda või takistab kontrolli toetuse kasutamise üle; 3) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumiseks. (4) Toetust tõendatakse kindlasummalise maksena, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti tulemuse osaliselt või täielikult saavutanud ja tõendanud.  12 (5) Projekti tulemuse osalise saavutamise korral esitab toetuse saaja selgituse RTK-le ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab, kas tulemuse osaline saavutamine on põhjendatud. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tulemuse osaline saavutamine põhjendatud, loeb RTK toetuse tõendatuks. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pea tulemuse osalist saavutamist põhjendatuks, teeb RTK saavutamata tulemuse osas tagasinõude otsuse. § 28. Aruannete esitamine ja kontrollimine (1) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuaruande kaks korda aastas taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäevadeks. Kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva ja vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui kuus kuud, siis vahearuannet ei esitata. (2) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti elluviimise perioodi lõppkuupäevast arvates. (3) Aruannetes esitatakse tegevuste elluviimise, väljundite ja tulemuste näitajad ja saavutatud sihttasemed ning saavutamise info aruande andmeväljades nõutu kohaselt. (4) Kui toetust eraldati § 6 lõike 1 punktides 11 või 12 või § 7 punktides 9 või 10 nimetatud omafinantseeringuks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka toetatud omafinantseeringuga projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande, või kui see ei ole lõpparuande esitamiseks võimalik, siis seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid. (5) RTK kontrollib aruannet 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Puuduste korral antakse toetuse saajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg. (6) RTK edastab aruande enne selle kinnitamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks. (7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab aruande läbi kümne tööpäeva jooksul selle saamisest. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab aruande, kinnitab RTK selle viie tööpäeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates. 9. peatükk Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused § 29. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2) teavitama RTK-d viivitamatult, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad või takistavad asjaolud; 3) edastama RTK-le nõutud teabe, dokumendid ja muu küsitu kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud sellest erinev tähtaeg; 4) võimaldama RTK-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ja aruannete õigsust ning esitama selleks määratud tähtajaks nõutud andmed, dokumendid ja selgitused ning lubama kontrolli teostamiseks viibida oma ning partneri ruumides ja territooriumil;  13 5) maksma tagasinõutud toetuse nõuetekohaselt tagasi; 6) säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni kolm aastat pärast projekti elluviimise perioodi lõppu ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi saamisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates; 7) esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või muu sellise tulemuse koos aruandega ühes eksemplaris elektrooniliselt; 8) nimetama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele; 9) avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, tulemused, kogu- ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta; 10) lõpetama RTK või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sümboolika kasutamise; 11) tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, lähtuma keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendama märkimisväärselt ühekordsete toodete ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka ning trükiste tellimist, tegelema transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt. (2) Kui toetust anti § 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseeringu hüvitamiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu viidatud sätetes nimetatud projektile kohalduvate nõuetega. § 30. Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimise ja ostumenetlusega (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. (2) Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või teenuse (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 100 000 euroga või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse riigihangete registris lähtudes lõigetes 4–5 sätestatud nõuetest. (3) Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või teenuse abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 20 000–99 999,99 eurot, peab ta korraldama ostumenetluse lähtudes lõigetes 4 ja 6 sätestatud nõuetest. (4) Ostumenetlust korraldades järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus korraldatakse läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus tagab turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) välditakse olukorda, kus tehingupartnerit võib pidada suguluse, hõimluse, juriidiliste isikutega seotuse või muul viisil seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ja sellise olukorra ilmnedes teavitatakse sellest viivitamata RTK-d; 5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust; 6) ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi. (5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele:  14 1) ostumenetluseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) nimetatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on ostu olemust arvestades proportsionaalne; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele, ning pakkumuste ja selgituste esitamine toimub riigihangete registris; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) RTK esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui vaatleja; 7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parimat pakkumust valides; 8) teade ostumenetluse kohta on avalik; 9) ostumenetlus vastab lõike 6 punktis 5 nimetatud nõudele. (6) Ostumenetlus, mida ei korraldata riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse korraldamiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele üksteisest sõltumatule ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub konkurents, mille puudumist peab toetuse saaja põhjendama; 4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse dokumentide säilitamistähtaja lõpuni; 5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud tingimustel. (7) Toetuse saaja ja partner peavad teenuste ja toodete, sealhulgas mööbli, puhastustoodete, kontoritarvete ja IT-seadmete, hankimisel lähtuma keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”. § 31. Toetuse saaja ja partneri õigused Toetuse saajal ja partneril on õigus saada RTK-lt infot, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. § 32. RTK kohustused RTK on kohustatud: 1) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta; 3) edastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile § 29 lõike 1 punktis 7 nimetatud materjalid. § 33. RTK õigused RTK-l on õigus: 1) teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli;  15 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist. § 34. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) RTK teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel juhtudel: 1) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude; 2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või kuulutatud välja pankrot; 3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 4) toetuse saaja on esitanud toetusest loobumise avalduse; 5) paragrahvi 27 lõikes 6 sätestatud juhul. (2) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (3) RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. (4) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab RTK nõudmisel enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. (5) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb RTK otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib RTK kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja. (7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib RTK tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (9) Toetuse tagasinõudmise ja ajatamise taotluse rahuldamise ning kehtetuks tunnistamise otsus edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil. (10) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (11) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel ja korras. (12) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:  16 1) tagasinõutav summa on väiksem kui 100 eurot; 2) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse ettenähtud tähtajaks; 3) toetuse saaja avastas ja teatas RTK-le esimesel võimalusel, et talle on toetust makstud alusetult, ning tagastas selle; 4) kohustust või nõuet ei täideta toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisa Hindamisjuhend