Saatja: "Jaanus Aun" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus
Kuupäev: 2025-03-26 13:35
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Käesolevaga esitame seisukoha Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse osas.
Lugupidamisega
Jaanus Aun
Eesti Erametsaliit
Ettepanek planeerimisseaduse muutmiseks 26.03.2025
Kooskõlastusringile on saadetud Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus. Eesti Erametsaliit kui
erametsaomanike huvide esindamise katusorganisatsioon esitab eelnõu suhtes
allolevad ettepanekud.
Eelnõu § 1 p 13) täiendatakse planeerimisseaduse paragrahvi 55 lõikega 21 järgmises
sõnastuses: „(21) Maakonnaplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.“
Saame aru, et teatud juhtudel on vajalik avalikes huvides kinnisomandile kitsendusi
seada. Koos kitsenduste seadmise õiguse sätestamisega on aga ülioluline täiendada
planeerimisseadust ka normiga, mis kohustaks planeeringuga seatava kitsenduse
korral hüvitama maaomanikule piirangust tuleneva kahju. Viimase aja praktikas on
hulgaliselt juhtumeid, kus kohalike omavalitsuste poolt on üldplaneeringutega
kehtestatud piiranguid metsade majandamiseks. Reeglina on tegemist
rohevõrgustikega, mis võivad ulatuda ka kõige tavapärasemasse majandusmetsa ning
milles on planeeringuga kehtestatud metsamajandamist olulises osas välistav või
märkimisväärselt piirav majandamisreeglistik (näiteks metsade majandamise lubamine
ainult valikraie meetodil). Erametsaomaniku jaoks tähendab intensiivne omandipiirang
maa omandiõiguse faktilist kaotust või omandist tulu saamise võimaluste märgatavat
vähenemist. Kogu ühiskonna või ka ainult kohaliku kogukonna huvides seatavate
piirangute majandusliku kulu panemine üksikute maaomanike õlgadele on
demokraatlikus ühiskonnas ebaõiglane. Hüvest tekkiv kulu peab jaotuma võrdselt.
Kohalikud omavalitsused kui planeeringute kehtestajad on aga ühemõtteliselt
keeldunud hüvitiste maksmisest, kuna planeerimisseaduses ei ole sõnaselgelt
piirangute kompenseerimise kohustus sätestatud. Antud eelnõuga on võimalik
puudujääk likvideerida.
Lähtudes eeltoodust teeme eelnõu suhtes järgmised ettepanekud:
1) Muuta eelnõu § 1 p 13) ja sõnastada see järgmiselt
täiendatakse planeerimisseaduse paragrahvi 55 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21)
Maakonnaplaneeringu alusel võib õiglase ja kohese hüvitise maksmise korral
kinnisomandile seada kitsendusi“
2) täiendada eelnõu punktiga, millega muudetakse Planeerimisseaduse § 74 lg. 3 ja
sätestatakse see järgmises sõnastuses:
„Üldplaneeringu alusel võib õiglase ja kohese hüvitise maksmise korral kinnisomandile
seada kitsendusi“.
Oleme ka varasemalt sellesisulisi ettepanekuid esitanud, kuid paraku on eelnõu tekstist
näha, et kuigi kohtumistel on ametnikud väljendanud ettepanekute suhtes mõistmist on
meie soove ignoreeritud. Lõpetada tuleb ebaõiglane olukord, kus eramaaomandi
kasutamist saab hüvitist maksmata piiramatult piirata.
Lugupidamisega
Jaanus Aun
Tegevjuht
Eesti Erametsaliit