Kiri

Saatja: "Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: kollektiivlepingu tingimuste laiendamine Kuupäev: 2025-03-26 11:51 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu tingimuste laiendamine Edastan 23.03.2025 sõlmitud tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu koos laiendatud tingimustega. Lugupidamisega Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu peasekretär Hr Erk k i Keldo majandus- ja tööstus minister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2 6 .0 3.2 02 5 Tervisevaldkonna kollektiivlepingu laiendatud tingimuste esitamine Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit , Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit ja Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit töötajate esindajatena ning Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit tööandjate esindajatena sõlmisid 2 3 .0 3 .202 5 tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu (lisa 1). Pooled leppisid 2 3 .0 3 .202 5 kokku, et kollektiivlepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, ja 7.1 sätestatud töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 2 tähenduses kõigile asutustele ja ettevõtetele (tööandjatele) , kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Tervise kassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest , ning kõigile töötajatele, kes töötavad nendes asutustes ja ettevõtetes. Töötajate l iitude (ametiühingute) põhikirjad: Eesti Arstide Liidu põhikiri Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu põhikiri Eesti Õdede Liidu põhikiri Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu põhikiri Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu põhikiri Kollektiivlepingu tingimuste laiendamise kavatsusest informeerimiseks avaldasid lepingu pooled teate ajalehes Postimees 02.10.2024 , lk 5 (lisa 9 ). Läbirääkimiste pooled ei saanud ühtki konsulteerimise soovi t ööandja telt ja töötajate ühing utelt või liit udelt , kelle suhtes kavatset i kollektiivlepingu tingimust laiendada . Kollektiivlepingu laiendamise läbirääkimised peeti 3 1 .01.2025. Kollektiivlepingu sõlmimisest teavita sid lepingu pooled avalikkust 24.03.2025 pressiteatega, mis avaldati ajalehes Postimees https://www.postimees.ee/8216205/tervishoiuvaldkonna-uleriigiline-kollektiivlepe-sai-allkirjad , ERR uudistes ja portaalis jt üleriigilise levikuga meediaväljaannetes Eesti Arstide Liidu ja teiste kollektiivlepingu sõlminud liitude koduleh tede l on kollektiivlepingu täistekst . Tõendid kollektiivlepingu tingimuste laiendamises kokku leppinud liitude esinduslikkuse kriteeriumitele vastavuse kohta on esitatud lisades 2– 8 . Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu sõlminud poolte nimel lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu peasekretär Lisa 1. Kollektiivleping Lisa 2. EAL liikmete arv Lisa 3. ETK liikmete arv Lisa 4. EÕL liikmete arv Lisa 5. EKPK liikmete arv Lisa 6. EKLK liikmete arv Lisa 7 . EHL liikmete nimekiri Lisa 8 . EKL liikmete nimekiri Lisa 9 . KL laiendamise läbirääkimiste teade Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit Eesti Õdede Liit Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit Kollektiivleping Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit (edaspidi nimetatud Pooled). Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi, õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu. Kollektiivleping on kooskõlas dokumendiga 22. märtsist 2025 „Kokkulepe kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomiseks“. 1. Üldsätted 1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.2. Arst-resident – residentuuris eriala omandav arst; 1.1.3. Eriarst – eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, perearstiabi või kiirabi; 1.1.4. Abiarst – tervishoiuteenuse osutamisel arsti juhendamisel ja vastutusel osalev arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained; 1.1.5. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.6. Eriõde – eriõe kutsega isik, kes töötab eriõe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.7. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.8. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik – erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab erakorralise meditsiinitehniku kvalifikatsiooni nõudvalt ametikohal; 1.1.10. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust; 1.1.11. Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.12. Hooldustöötaja – kutsega või kutseta hoolekande- ja tervishoiuspetsialist, kellel on vajalikud teadmised ning oskused abivajaja hooldamiseks ja juhendamiseks; 1.1.13. Logopeed – tervishoiuspetsialist, kes osutab logopeedilist ravi. 1.2. „Töötaja“ tähendab kõiki punktides 1.1.1 – 1.1.13 nimetatud töötajaid. 1.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest. 1 2. Töötasu 2.1. Töötasu alammäärad 2.1.1. Alates 01.04.2025. a on töötasu alammäär arstidel 19,97 eurot tunnis; eriarstidel 21,72 eurot tunnis; õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12,18 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 12,64 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 15,53 eurot tunnis; logopeedidel 15,53 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 10,51 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10,15 eurot tunnis, hooldustöötajatel 7,71 eurot tunnis. 2.1.2. Alates 01.04.2026. a on töötasu alammäär arstidel 20,96 eurot tunnis; eriarstidel 22,81 eurot tunnis; õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12,79 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 13,27 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 16,31 eurot tunnis; logopeedidel 16,31 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 11,03 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10,66 eurot tunnis, hooldustöötajatel 8,10 eurot tunnis. 2.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga. 2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel. 2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. 3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine 3.1. Alates 01.04.2025. a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu, laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul vähemalt 1,25-kordset töötasu. 3.2. Alates 01.04.2026. a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,42-kordset töötasu, laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul vähemalt 1,25-kordset töötasu. 3.3. Ületunnitöö hüvitamisel rahas võetakse töötasu arvestamisel aluseks töölepingujärgne põhitöötasu ja tööandja poolt määratud või töölepingus kokku lepitud püsivad lisatasud. 4. Valveaeg ja selle tasustamine Valveaeg (nn koduvalve või väljakutsevalve) on ajavahemik, mille jooksul vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Alates 01.04.2025.a on töötasu valveaja eest vähemalt 20% töötaja töötasust. 5. Töö- ja puhkeaeg 5.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik planeeritavad töötunnid. 5.2. Valve üleandmine ja vastuvõtmine toimub tööajal. 5.3. Pooled kohustuvad teise poole ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad ja töötajad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate ja tööandjate esindajatele ammendavat teavet töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta. 6. Puhkus 6.1. Töötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele tasustatud lisapuhkust kalendriaastas järgmiselt: 6.1.1. töötaja, kellel on tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 7 kalendripäeva. Pikem lisapuhkus on ette nähtud suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel. 6.1.2. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised meditsiinilise vastunäidustuse tõttu, mis on infektsioonhaiguste arsti või allergoloogi poolt tõendatud – 7 kalendripäeva. 6.1.3. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 5 kalendripäeva. 2 6.2. Lisapuhkust antakse täistööajaga töötajale täies mahus ja osalise tööajaga töötajale proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga. 6.3. Puhkuste ajakavasse märkimata lisapuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7. Töökoormus 7.1. Arstide ambulatoorse töö standard eriarstiabis 7.1.1. arsti esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit; 7.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit; 7.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt; 7.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid; 7.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis; 7.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada: a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt. b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini. 7.2. Pooled jätkavad personalistandardite arendamist koostöös Tervisekassa ja vastavate erialaühendustega. 8. Koolitus 8.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku koolituse. 8.2. Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu. 8.3. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3. 8.4. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse töötajale erialane täienduskoolitus vastavalt terviseministri 24. oktoobri 2024.a määruses nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ kehtestatud korrale. 8.5. Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul. 9. Töötervishoid 9.1. Tööandja võimaldab töötajale psühholoogilist nõustamist läbipõlemise vältimiseks ja pärast tööalaseid traumaatilisi sündmusi või tavalisest intensiivsema tööperioodi järel vaimse tervise taastamiseks. 9.2. Tööandja tagab kõigile töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimised, mis on ette nähtud töökeskkonna riskianalüüsis. 9.3. Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes töötajate vaktsineerimine maksimaalses ulatuses, lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist. 9.4. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sel ajal keskmist tööpäevatasu vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. 10. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist andmete kandmiseks kollektiivlepingute andmekogusse. 11. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord 11.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2026.a. 11.1.1. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult. 3 11.1.2. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu). 12. Lepingu laiendamine 12.1. Lepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, ja 7.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 42 tähenduses järgmiselt: 12.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest; 12.1.2. töötajate poolel kõigile töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 12.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes. Tallinnas, 23. märtsil 2025. a allkirjastatud digitaalselt Neeme Tõnisson Eesti Arstide Liidu president Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president Marko Neeme Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Anne Uriko Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu juhatuse esimees Urmas Sule Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige 4  Hr Erk k i Keldo majandus- ja tööstusminister 2 4 .0 3 .202 5 Käesolevaga kinnitame, et Eesti Arstide Liidus on 33 72 liiget (2 4 .0 3 .202 5 seisuga). allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu peasekretär Eesti Õdede Liidu liikmete arv 18.märts 2025.a. Käesolevaga kinnita, et Eesti Õdede Liidu liikmete arv on 3711. Lugupidamisega Anneli Kannus /allkirjastatud digitaalselt/ EÕL president 1 Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee  18.03.2025 seisuga on Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidul 153 liiget. Marko Neeme Eesti Kliiniliste P sü hholoogide Kutseliit, juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu (EKLK) liikmete arv Kinnitame , et Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidus on 17.03.2025 seisuga 34 liiget . Lugupidamisega Anne Uriko Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit juhatuse esimees e-mail: [email protected] LÄKS UNTSU KULKA TUNNUSTAS MUUSIKUID Mirjam Mesak PÕDEMISE PIKAD VARJUD Arst annab nõu, ORAVAD TAHTSID VÄLJA KÄIA pälvis preemia silma- kuidas ära tunda TÖÖVÕIDU, ET KÄRBIME KÕVASTI, paistvate saavutuste ohtrate sümptomitega eest maailma pikk Covid ja millest AGA RIIGIEELARVEST SEE SILMA ooperilavadel. saab sel puhul abi. EI HAKKA. EESTI LK 2 KULTUUR LK 16–17 TERVIS LK 19 Kolmapäev, 2. oktoober 2024 Nr 152 (8365) Hind 2,90 € SEISAME EESTI RAHVUSE, KEELE JA KULTUURI SÄILIMISE EEST L ÄBI AEGADE 2 | Postimees, 2. oktoober 2024 EESTI Toimetaja Margus Mihkels, [email protected] Kas riigieelarvega tehti hookuspookust? MIKK SALU ajakirjanik ANALÜÜS Reformierakonnal ebaõnnestus eelmisel nädalal uue riigieelarve ja eelarvestrateegia välja­ mängimine. Rõhutada tuleb just Reformiera­ konda, sest kuigi eelarvet teeb kogu valitsus ja valituskoalitsioon, on Reformierakonnal ning peaminister Kristen Michalil ka erihuvid. imelt ei häi­ N ri Reformiera­ konda, kui kee­ gi kusagil kae­ bab, et nüüd kärbitakse ära see või teine vajalik tegevus. Kui näitlejad on plakatitega Toom­ peal, siis see on Reformierakon­ na jaoks soodne, tunnistas üks reformierakondlasest minister kümmekond päeva tagasi. Mit­ te et keegi tahaks näitlejaid kiu­ sata, aga protestimine annab va­ litsusele teatava usutavuse. See Septembris pidas valitsus väljasõiduistungi, käidi Põgari palvemajas. FOTO: TAIRO LUTTER näitab, et valitsus päriselt tege­ leb rahanduse kordategemise­ tanud.» Samas toonis jätkus ka pealkirjad nagu «Suurkoon­ nister Lauri Läänemets (SDE esi­ havad näidata, ja kindlasti ei ole See on aga juba pärast järgmi­ ga, sealhulgas kärpimisega. Al­ järgmistel päevadel. damine RMKs» või «Huvihari­ mees) ekraanil arvu 1,4 miljardit need 1,4 miljardit. si riigikogu valimisi, järelikult ternatiivne stsenaarium oleks ju Üks pool on suhtekorraldus­ duse kärped seavad ohtu laste eurot, mis oleks kärbe. Riigieel­ Kui püüda selgitada, siis hoopis teine valitsus ja koalit­ see, et keegi ei kaeba, mis an­ lik ja see koondas riiklikud suh­ arengu» on nende silmis, kes arvet ja riigieelarve strateegiat võiks välja tuua mõned aspek­ sioon. Praeguse valitsuse anta­ naks signaali, et valitsus tegeli­ tekorraldajad eelmisel nädalal tahavad näha valitsuse otsus­ vaadates ei tule aga see summa tid. Kõigepealt: kärpimine on ha­ vad lubadused on selles konteks­ kult ei tee midagi. ka murelikele nõupidamistele. tavat tegutse­ kuidagi kokku. jutatud neljale aastale. Kui aga tis poliitiliselt sisutühjad. Eri ühiskonnagruppide ootus Mis läks valesti? Miks meediapilt mist, omamoo­ Reformiera- Esimene tabel, eeldada, et järgmisel aastal kär­ Tõenäoliselt on vähemalt on erinev, aga Reformierakonna on nii negatiivne? Tahaks ju väl­ di positiivsed. konna toetajad mis rahandus­ bitakse 132 miljonit (nii rahan­ mingi osa ministritest kirjuta­ toetajad ja valijad tahavad näha, ja käia suure töövõidu, et kärbi­ Veel kord: see ja valijad tahavad ministeeriumis dusministeerium sedastab), siis nud aga kärpegraafikutesse ka et nende partei tegutseb. Kui va­ me kõvasti, aga midagi läks vil­ ei tähenda, et näha, et nende partei valminud ma­ isegi mitme aasta peale ei paista asju, mille kohta nad isegi täp­ ja, teeks ka ebapopulaarseid ot­ tu. kõik huvigru­ tegutseb. Kui vaja, teeks terjalidest vas­ 1,4 miljardit kusagilt. Teiseks on selt ei tea, mida need endast ku­ suseid: kärbiks, tõmbaks kok­ pid ja kõik era­ tu vaatab, väi­ ilmselt arvesse võetud ka eelmi­ jutavad ja kui suurt kokkuhoidu ku, kulutaks vähem. Neid vali­ Harjumatu olukod konnad näevad ka ebapopulaarseid dab hoopiski, et se rahandusministri Mart Võrk­ nende arvelt saada võiks. Üld­ jaid hädakisa ei kohuta. Nende Osa seletusi on tehnilised. Üks kärpimist posi­ otsuseid: kärbiks, järgmisel aastal laeva (RE) ajal tehtut. Ega prae­ summad oli vaja kokku saada valijate vaatevinklist oleks Mi­ kogenud riigiametnik näiteks tiivselt, aga Re­ tõmbaks kokku, kärbitakse 132 gune valitsus polegi seda ka ot­ ja siis käidi mingid graafikud ja chalil ja Reformierakonnal va­ räägib, et ministeeriumite suh­ formierakond kulutaks vähem. miljonit eurot. seselt varjanud, aga näitab ehk komakohad välja koos suhtumi­ ja just suurt kärpeotsustavust. tekorraldajatele on juba DNAsse eelistab kriiti­ Nii Postimees ikkagi väiksemat otsustavust, sega, et eks pärast paistab. Ku­ Sellises taustsüsteemis kuk­ sisse kasvanud, et uudiseid tu­ kat «miks te kärbite» kriitika­ kui ka Delfi viitasidki vastava­ kui nad ise tahaks. Kolmandaks: na kärbe peaks toimuma mit­ kus riigieelarve esitlus eelmisel leb mudida positiivsemaks. See le «miks te ei kärbi». tes uudistes kohe 132 miljonile, kõik kärped ei ole siiski otseselt me aasta jooksul, siis on minist­ teisipäeval halvasti välja. Kõik tähendab, et need inimesed on PR­võitluse kõrval on aga ka mitte 1,4 miljardile. kärped, vaid tõusude vähenda­ ril kõige lihtsam minna kerge­ meediaväljaanded olid kriitili­ harjunud rääkima, kuidas kõik sisuline pool. Nädal aega pärast Ei saa veel ehk öelda (seis on mine. ma vastupanu teed: ütlen praegu sed või väga kriitilised, ja kriiti­ kasvab ja kerkib, ning nad ei os­ eelarve avalikuks tegemist on liiga segane, et midagi kindlalt midagi välja (riigieelarve stratee­ ka seisnes just selles, et ei tehta ka enam kärpeid esitleda. Aja­ seis endiselt segane. Väga keeru­ väita), et valitsus on otseselt va­ Eks tulevik näita gia on vaja ju ära kinnitada), aga ega kärbita. Kui Postimehe juht­ kirjanikud küsisid ja ministee­ line on aru saada, kui palju, kui­ letanud, küll aga süveneb kaht­ Osa lubadusi, sealhulgas kärpe­ eks ühe­kahe­kolme aasta pä­ kiri oli pealkirjaga «Silmamoon­ riumid kas vaikisid või ajasid das täpselt, kellelt ja millal va­ lus, et eelarvega on tehtud oma­ lubadusi, on antud tulevikuks, rast vaatan. Ilmselt selle ja mõne duse uus etapp» veel leebe, siis ümmargust juttu ning lõppkok­ litsus tegelikult kärbib. Esitluse moodi hookuspookust ehk näi­ mida praegune valitsus kontrol­ muu võtte abil on 1,4­miljardi­ Delfi/Päevaleht hoopis konk­ kuvõttes ei saanudki selget pilti. ajal näitasid peaminister Kristen datud millegi muuna, kui see te­ lida ei saa. Riigieelarve stratee­ line kärbe kokku saadud, peaks reetsem: «Lihtsalt küündimatu Tänaseks on meedias üht­ Michal, haridusminister Kristi­ gelikult on. Et tõepoolest, kärped gia, mis lubab 1,4 miljardi eurost aga olema skeptiline, kas see pä­ eelarve. Valitsus isegi ei pingu­ teist siiski muutunud. Näiteks na Kallas (E200 juht) ja sisemi­ ei ole nii suured, nagu mõned ta­ kärbet, ulatub ju 2028. aastasse. riselt sellises mahus ära tehakse. Eesti delegatsioon arutab Strasbourgis kadunud sõjapõgenike saatust el nädalal viibib kolme­ delegatsioonijuhi soov on olla gatsiooni eesmärk Strasbourgis devas muutumises, mistõttu on S liikmeline Eesti dele­ gatsioon Prantsusmaal Strasbourgis, kus muu hulgas arutatakse Venemaa Uk­ raina­vastases sõjas kadunud ukrainlastele toeks nende pü­ hendunud töös rahvusvahelise avalikkuse valgustamisel. Ühi­ ne eesmärk ja kohustus on lap­ sed koju aidata. Sõjakuritegude­ on tagada, et ajalugu ei korduks. «Ei pea olema teadlane, et sellest aru saada, mis on Venemaa ees­ märk. Taktika on lapsed võõran­ dada Ukrainast ja oma vanema­ inimestel oht väsida. «Assamb­ lee liikmesriikide saadikutelt ootan kiiret ja otsustavat ühist tegutsemist, mis viiks lahen­ dusteni ja laste koju jõudmise­ inimeste saatust. le tuleb vastu seista, mitte kõr­ test ja see on üks genotsiidi põ­ ni. Praegu meie kõigi silme all Euroopa Nõukogu Parla­ val seista.» hitunnus,» ütles Tali. toimuv on kuritegu.» Eesti dele­ mentaarse Assamblee (ENPA) Tali loodab, et Eesti ja Uk­ Tali rääkis, et nii Strasbour­ gatsioon viibib Strasbourgis 29. Eesti delegatsiooni juhib Kad­ raina ühised lood jõuavad nen­ gis viibivad delegatsioonid kui septembrist 3. oktoobrini. Lisaks ri Tali (Eesti 200) ning temaga deni, kes praegu olulisi otsuseid ka üldsus toetab Ukrainat, ent kadunud põgenike saatuse uuri­ koos on Strasbourgis veel riigi­ langetavad. «Mind puudutab sü­ Venemaad alahinnatakse sellest misele toimuvad arutelud Ukrai­ kogu liikmed Eerik­Niiles Kross gavalt ja isiklikult kadunud ini­ hoolimata endiselt. «Oodatakse, nat ähvardavast genotsiidiohust, (RE) ja Aleksei Jevgrafov (KE). meste teema. Nii ei ole mina ku­ et keegi teine teeb töö ära. Mul olukorrast Iraanis, naiste ja laste Tali silmis on traagiline, et nagi näinud oma vanaisa ja mi­ on tunne, et äkki on liiga vähe elamistingimustest Gazas, pro­ tänapäeval nii täiskasvanud kui nu isa on kasvanud isata. Seda neid, kes võtavad isiklikult selle pagandakampaaniatest ja tea­ ka lapsed sõja tõttu jäljetult kao­ valu ei korva miski. Ka minu va­ oma initsiatiiviks. Balti­ ja Skan­ bevabadusest Euroopas. vad. «Praegu on kõne all lapsed naonu kirjutas võõrsilt kirju ko­ dinaavia maad teavad ja saavad Nõukogu eesmärk on muu­ ja see muudab olukorra ajakrii­ ju iseendale, mille järgi õde tun­ aru Vene propaganda tegelikku­ hulgas kaitsta inimõigusi, otsi­ tiliseks. Meie ülesanne on nii dis ära, et ta vend on elus, aga sest, aga mul on tunne, et mõned da lahendusi Euroopat puudu­ teemat kui lahenduse otsin­ kindlust sellest ei olnud aasta­ riigid ei suuda samaväärselt se­ tavatele probleemidele ja aren­ guid fookuses hoida ja mitte ae­ kümneid.» da teadvustada.» ENPA Eesti delegatsioon: Aleksei Jevgrafov (vasakult), Kadri Tali dada poliitilist partnerlust teis­ ga kaotada,» ütles ta. «Minu kui Ta lisas, et Baltimaade dele­ Ta tõdes, et maailm on pi­ ning Eerik-Niiles Kross. FOTO: KADRI TALI te riikidega. Liisa Ehamaa 4 | Postimees, 2. oktoober 2024 EESTI Toimetaja Ene Kallas, [email protected] POSTIMEES.EE Rahanduskomisjon arutab Pealesurutud riigieelarvet ministritega koos ● Riigikogu rahanduskomisjoni eil- sel erakorralisel istungil arutati järg- mise aasta riigieelarve eelnõu koos ministritega, et vaadata valdkonda- planeering de kaupa üle kõik eelarve tulud ja kulud. Komisjoni esimees Annely Akkermann (RE, pildil) mainis, et halvas Rae valla see ei olnud lihtne, eriti esimesel korral detailideni hoomatav lugemine. «Valdkonnad on erinevad, alates volikogu töö sotsiaaltoetustest ja lõpetades riigi- Kui noor lastega pere tahab setöö ongi planeeringutega seo- kaitse ning kultuuriga, programmi- AIMAR esivanematelt päritud kinnis- tud, ütles Postimehele: «Kui es- de eesmärgid on erinevad ning ALTOSAAR tule kodu rajada, ei peaks sel- kiis tuli teist korda volikogusse, tulemusteni viivad protsessid vaja- ajakirjanik le vastu kellelgi midagi olema. tegime kirjaliku analüüsi, kirju- vad erinevaid disaine,» sõnas ta. Kuid planeerimisel tuleb ala- tasime nii mustvalgeks kui või- 2025. aasta riigieelarve seaduse ti arvestada seadusega kehtes- malik, et see oleks igale voliko- eelnõu eilsel arutelul osalesid Eesti ühe rikkama, tatud piirangutega. Rae vallas gu liikmele arusaadav. Ilmselt rahandusminister Jürgen Ligi (RE), Harjumaal asuva Rae Veskitaguse külas asuval Män- loodeti, et komisjoni ja voliko- justiits- ja digiminister Liisa-Ly valla juhtimine on kiiva nipalu kinnistul on piiranguid gu liikmed ei süvene ja lasevad Pakosta (Eesti 200), siseminister kiskumas, sest volikogu ja nõudmisi rohkem, sest tege- lihtsalt läbi.» Lauri Läänemets (SDE), välisminister mist on rohealaga, kuid voli- Kui Rosenfeld tegi ettepane- Margus Tsahkna (Eesti 200) ja taris- töötab tühikäigul. kogult detailplaneeringu alga- ku keskkonnakomisjonis teist tuminister Vladimir Svet (SDE). PM tamise luba taotlenud vallava- korda läbi kukkunud eelnõu vo- litsus poleks sellest nagu kuul- likogu istungi päevakorrast väl- nudki. ja võtta, siis sellega ei arvesta- 20 000 asinavärki tud. Abivallavanem tegi planee- eurot sularaha viis Ida- Virumaal eakas mees seni tabamata kelmidele. Häirekeskuse telefon aitab vormistada liiklusõnnetuse teadet M sattus vii- Lõhnab turismitalu järele mati liiva Volikogu liige ja keskkonnako- ühe detail- misjoni aseesimees Meelis Ro- planeerin- senfeld (EKRE) on päris karm: gu menet- «Ei ole keelatud ehitada, kuid luse tõttu, sest paljud volikogu rohevõrgustikust peab olema liikmed ei saanud aru, miks üri- säilitatud 90 protsenti, prae- tatakse rohealale suruda kok- gu pakutud seisuga on see kulepitud mahte ületavat pla- 78 protsenti. 1500 ruutmeet- ringu kohta ka ettekande, kuid siis toimus midagi ootamatut. «Kui tuli küsimuse arutamine, juhtus huvitav lugu, võeti vahe- aeg ning vallavalitsuse esinda- ja ütles peale seda, et võtab sel- le eelnõu tagasi. Ilmselt leiti, et on mõttetu võidelda, sest vas- tuolusid on niivõrd palju,» üt- Veskitaguse Männipalu kinnistu asub Pirita jõe piirangute alal. Rae valda Veskitaguse külla plaanitav detailplaneering Kaks korda muutmata kujul esitatud Männipalu kinnistu detailpla- neeringu eskiisi muudetakse, kuid opositsioon ei saanud aru, miks taheti rohealade nõudeid eiravat taotlust justkui läbi halli kivi edasi ● Eesti Liikluskindlustuse Fond lii- neeringut. rit ehitusmahtu on ka mul- les Rosenfeld. menetleda. tus häirekeskuse riigiinfo telefoni- Septembris üritas volikogu jet avaldav. Lõhnab turismi- «Seda võin ka öelda, et nii Maa- ga 1247, kus operaatorid aitavad opositsioon umbusaldada voli- talu järele. Kuna juures on ka kõrget pilotaaži Rae valla voli- tulundus- liiklusõnnetuse teate vormistamisel kogu esimeest, kuid see ei õn- jõekaitse piirangud, siis selli- kogus pole enne olnud. Rõhu- maa 20 000 m² veebirakenduses avarii.ee tekkinud nestunud, kuna ühel korral ei ne suur asi sinna füüsiliselt ei tan sealjuures, et meie, kesk- küsimustes ööpäev ringi eesti, vene kinnitatud istungi päevakor- mahu ära.» konnakomisjon ei ole selle vas- ja inglise keeles. Häirekeskuse riigi- da, teisel korral oli aga Volikogu luba Männi- tu, et inimene elab seal ja rajab 300 m² Elamumaa info telefon on hädaabinumbri 112 kohal vaid kaks võimul palu kinnistu detailpla- kodu. Kuid kui sa oled rohevõr- GI 4400 m² kõrval tegutsev number, mis pakub oleva Reformierakonna neeringu algatamiseks gustikus, siis tuleb ka erisus- A JÕ infot ja nõu olukordades, kus ei ole saadikut – volikogu esi- küsis vallavalitsus ju- tega arvestada. Kui oled jõe lä- 600 m² PIRIT ohus elu, tervis ja vara. 1247 ope- mees ja aseesimees. ba juunikuisel istungil, hedal, siis mis parata. Me ei ole raatorid võtavad vastu ja jagavad Reformiera- kuid siis võe- vastu, kuid tuleb enda vajadu- infot riigiteede, keskkonna ja mets- konna juhtimis- ti see päevakor- sed sättida nii, et need mahuk- Meie volikogus loomadega seotud küsimustes, aga stiil Rae vallas rast maha, ku- sid tingimustesse kenasti ära,» ka päästeala ning politsei töövald- on kasvava krii- otsustab Buratinode na seda ei toe- selgitas ta. konda kuuluvat avalikku infot. PM tika all juba ala- kari, just selliseks on tanud keskkon- Männipalu detailplaneerin- tes valimistest kujunenud üksinda na komisjon. guga tegelemise tagant aga hak- kolm aastat ta- enamuses olev Selliseid asju kavad paistma juhtimisprob- Olemasolevad hooned Plaanitavad hooned gasi, kui era- Reformierakonna tuleb ikka ette, leemid, mis väljenduvad prae- Gallup 8697 vastajat kond sai 25-ko- fraktsioon. et vigane eel- gu volikogu töö sisulises tardu- Lukašenka valitsemisviisi Val- gitades, et kõigepealt vajatakse halisse volikok- Volikogu liige Ain Böckler nõu ei lähe läbi, mises, sest opositsioon on alga- gevenes. Meie volikogus otsus- otsust, kas üldse lubada aren- Kas kõrgetele riigiametnikele ku 14-liikmeli- siis teeb vallava- tanud volikogu esimehe Tõnis tab Buratinode kari, just sel- dustegevust rohealal ehk kas tuleks seada töölt lahkumisel se fraktsiooni. Nüüd võib juba litsus selle korda, et järgmisel Kõivu (RE) suhtes umbusalda- liseks on kujunenud üksinda kinnistu omanikul on üldse nn konkurentsi keeld? rääkida 13-liikmelisest, kuid korral probleeme ei oleks. mise, mille hääletamisele pa- enamuses olev Reformierakon- mõtet ette valmistada detail- Jah 63% mitmed volikogu liikmed – sh Kuid antud juhul oli järgmi- nekut on aga välditud. na fraktsioon.» planeeringu ettevalmistamise reformierakondlaste hulgast – seks volikogu istungiks augus- Volikogu liige Ain Böckler Valda juhtivad poliitikud taotlust. «Sest kui ette ütleme, Ei 17% väidavad, et nad võivad tulevi- tis planeeringu loa taotlus uues- (SDE): «Männipalu asi on vaid Reformierakonnast ei arva, et et mingil juhul ei anna [luba], kus jääda ka vähemusse. Tüli ti päevakorda pandud muutma- üks väike probleem Rae vallas. nad midagi valesti teevad. Voli- siis ei ole tal mõtet neid kulu- Ei oska öelda 20% tõusis seekord ühe detailplanee- ta kujul. Keskkonnakomisjoni Tegelikult on seal sellist juhti- kogu esimees Kõiv rõhutas de- sid teha. Kui volikogu ütleb, et ringu algatamisest. liige Eneli Niinepuu, kelle kut- mist väga palju, mis meenutab tailplaneeringu probleemi sel- arendustegevus on põhimõtte- Hartman: kaks ametist lahkumist ei ole seotud LOORA-ELISABET LOMP ja, siis põhiline ajend oli õig- seks antud. Tema liigub oma te- põllumajandus- ja toiduameti [email protected] lase ülemineku fondi rakenda- gemistega edasi ning meil tuleb direktori Urmas Kirtsi. Miks? mine. Kuigi eri ministeeriumi- läbi mõelda, kuidas Ida-Viru- «Need kaks asja ei ole seotud alitsuse Ida-Virumaa te peale oli Purgal ülesandeid maa eriesindaja roll võiks tule- ja on erinevad juhtumid. Lange- V esindaja Jaanus Pur- ga lahkus poolte kok- kuleppel ame- tist. Möödunud näda- lal vabastas põlluma- rohkem, oli põhiline väljakutse üleminekufond. «Praegu oleme jõudnud niikaugele, et õigla- se ülemineku fondi meet- med on välja töötatud ja vikus välja näha,» rääkis Hart- man. Kas eriesindaja ametikoht kaotatakse ära? Hartmani sõ- nul ei ole valitsus teinud otsust sid samale perioodile, kuid on kaks erinevat asja,» rõhutas Hart- man. «Tänaseks on kolm aastat möödas ja me ootame järgmist arenguhüpet, et ülesanded, mis jandus- ja regionaal- on leitud ettevõtjad ning see roll kaotada. «Arvan, et hea on ametile antud, oleksid hästi minister Piret Hart- erinevad organisatsioo- ja aktiivne kontakt piirkondade- täidetud,» kõneles Hartman. man (SDE, pildil) en- nid, kes soovivad ja taha- ga peab jääma. Kas ta on valit- Kas te jäite Kirtsi tööga rahu- ne tähtaega ametist põl- vad Ida-Virumaale investee- suse esindajana, kas ta võiks ol- le? «Meil oli teatud küsimustes lumajandus- ja toiduameti di- rida. Purga ülesanne oli neid la piirkonna koordinaatori rol- eri arvamusi. Kui kõik oleks häs- rektori Urmas Kirtsi. Ministri erinevaid partnereid leida. Tä- lis – selle me mõtleme läbi. See ti laabunud, siis poleks teda lah- sõnul on Purga ja Kirtsi lahku- naseks oleme jõudnud niikau- aasta on andnud meile hea ko- ti lastud. Aga ma vastutan sel- mine kaks eri juhtu. gele, et meetmed on isegi üle- gemuse ning on hea hetk teha le valdkonna eest. Meie osas on Hartman rääkis «Kuku pä- taotletud. Purga põhitöö on sel- vahejoon ja minna edasi,» vas- ootused väga kõrged. Me vastu- rastlõunale», et kui eelmisel les rollis lõppenud. Tal on väga tas Hartman. tame Eesti inimeste toiduohutu- aastal otsustas valitsus võtta hea kontakt ettevõtjatega ja ta Möödunud nädalal vabastas se ja loomade heaolu eest,» vas- tööle Ida-Virumaa eriesinda- tundis, et tema panus on täna- Hartman enne tähtaega ametist tas Hartman. Toimetaja Ene Kallas, [email protected] EESTI Postimees, 2. oktoober 2024 | 5 mahud. Kui üldplaneering või- maldab maksimaalseid mahte, siis neid võiks ikka lubada ning see on minu planeerimisprak- tikas tavapärane.» Ka see on te- ma kinnitusel tavapärane, et volikogu liikmed võivad muuta neid väiksemaks, kasvõi näiteks asukohapõhiselt. «Kui selguvad vastuolud, siis vähendame, na- gu nüüd ka Rae vallas tuli väl- ja. Meie pakume maksimaalsed võimalused, mis ei tähenda, et tellija võibki selle saada.» Tellija Kadri Kotkasega ves- teldes ning tema volikogule saa- detud kirja lugedes saame aga teada, et ta pole tahtnudki mi- dagi muud kui oma perele kodu rajada. See maatükk olevat juba viiendat põlve nende perekonna käes. Miks aga sattusid taotluse- le suuremad numbrid ja mahud, Tallinn on ostnud kolme miljoni euro eest Riigi Kinnisvaralt Karjamaa tänaval hoone, tulevikus plaanitak- jääb selgusetuks. se seal avada kool, kus on 650 õppekohta. FOTO: MIHKEL MARIPUU Kähri sõnul on koos omani- kuga kogu planeeringu algatus uuesti läbi vaadatud ja paranda- tud. «Need käisid juba eelmisel Koolikohtade puudus paneb nädalal muudetud kujul valla- valitsuse istungist läbi, kus kii- deti lahendused heaks.» Tema- le teadaolevalt läheb uus eskiis linna koolimaju kokku ostma oktoobris taas volikogusse ot- Samas kandis tegutseb era- linnapea Lippus on end otsusta- sustamiseks. ANU VIITA- kool Avatud Kool, kus teiste hul- misest taandanud, arutelud toi- Vallavolikogu keskkonna- NEUHAUS gas õpivad sotsiaaldemokraati- muvad Avatud Kooli nõukogu ja komisjoni eksperdina kuuluva ajakirjanik dest Tallinna linnapea Jevgeni juhatusega. Eneli Niinepuu arvates on valla Ossinovski (SDE), samuti abilin- Jašini sõnul on tema eesmärk juhtimises midagi ikka väga va- napea Madle Lippuse (SDE) lap- koolikohtade probleemi lahen- lesti. Ta nägi videot 25. septemb- allinn tahab osta 5,15 sed. dada, otsides selleks sobivaid liselt võimalik, siis jätkub ette- valmistus detailplaneeringu al- gatamiseks ehk algab lähteüles- FOTO: MIHKEL MARIPUU ri volikogu istungist, kus voliko- gu esimees ja aseesimees oma- Kõik Rae vallas planeerin- vahel istungit peavad, mis tun- gutega kokku puutunud, kelle- dus väga veider. ga sai artikli tegemisel räägitud, Samuti ei saa planeeringu- T miljoni euro eest Ur- mas Sõõrumaale kuu- Keelekümbluskool luvalt Vivatex Holding 2017. aastal avatud Avatud Kool OÜ-lt Kalamaja põhikooli hoone, töötab kolmesuunalise keele- oodates selleks heakskiitu linna- kümbluse koolina, kus õpitak- võimalusi koos eraasutustega. Tallinn on ostnud kolme miljoni euro eest Riigi Kinnisva- ra ASilt Karjamaa tänaval hoone, kus tulevikus plaanitakse avada ande koostamine ja muu valla- kinnitasid, et vald on planee- te ekspert aru loogikast, et kui volikogult. se nii eesti, vene kui ka inglise uus kool. Samuti on linnal kavas valitsuse töö,» ütles Kõiv, kelle ringutele kehtestatud piirangu- mahud ja numbrid ületavad nõu- Sõõrumaa ütles, et ostutee- keeles. osta Avatud Kooli praegune kin- meelest oli eelnevatel volikogu te ja nõuete järgimisel eriti täp- deid ja piiranguid, kuidas see asi ma on üleval olnud poolteist «Meil on eestikeelne põhi- nistu koos haridushoonega, mis istungitel absoluutselt ennatlik ne. Mitte kunagi ei lasta voliko- siis õige on. «Minu arvates on aastat, aga kui ta peaks müü- kool, kus õppetöö toimub vähe- asub Auna tänaval. rääkida mingitest mahtudest. gu menetlusse eelnõusid, kus mõistetamatu, miks juba esime- ma hoone eraturul, müüks malt 80 protsendi ulatuses «Täna arutab volikogu hoopis pole millimeetri täpsusega kõik sel korral, kui komisjon ja voli- ta seda kallima hinnaga. eesti keeles,» ütles Ava- Koolijuhi konkurss teist küsimust: kas sinna konk- korda tehtud. Seetõttu paneb- kogu andsid tagasisidet, ei Linn kavatseb edas- tud Kooli direktor Sand- Avatud Kooli Auna tänava hoones reetsesse kohta on üldse mõtet ki Männipalu detailpla- mindud eskiisi muutma, pidi hoonet laiendada ja ra Järv. «Koolil on inno- õpib 500 õpilast, Karjamaa 18 hakata midagi planeerima,» rõ- neeringu lugu, eriti selle vaid tuldi täpselt sama- leevendada sellega kooli- vaatiline õppemudel, mis koolimajja tuleb 650 õppekohta. hutas ta. kordumise tõttu, paljusid de asjadega uuesti. Kui kohtade nappust põhineb teadli- Avatud Kool on korduvalt imestama. See lugu on ka me hakkame hiljem vä- piirkonnas. kult elulise õppe, linnavalitsusele teatanud, et nad Reeglitega vastuolus üheks argumendiks, miks hendama, kui on mindud Kalamaja põ- Ostuteema on üleval sotsiaalemotsio- tahavad pakkuda oma õppekava Küsimusele, miks siiski olid de- opositsioon tahab varem nõuetest hikooli hooleko- olnud poolteist naalsete oskus- ja metoodikat. Jašini kinnitusel tailplaneeringu eskiisil märgitud volikogu esimeest Ilmselt loodeti, et nii suurelt üle, gu esimees Tat- aastat, kui ma peaksin te ning akadee- pole Avatud Kooli kohta seni üh- ehitusmahud kehtestatud reegli- Tõnis Kõivu umb- komisjoni ja volikogu siis kas [ka] te- jana Ojamaa, müüma hoone miliste teadmis- tegi otsust langetatud. Ta lisas, tega vastuolus, ütles ta, et tege- usaldada, see po- gelikult vähen- kelle vanem laps eraturul, müüksin seda te tasakaalul.» et tegemist on selgelt eestikeel- mist oli täieliku toorikuga, mis le aga Reformi- liikmed ei süvene ja dama hakatak- õpib sama koo- Järve sõnul se kooliga, mis oma õpioskus- lasevad lihtsalt läbi. kallima hinnaga. ei peaks olema volikogule otsus- erakonna ülekaa- se, meie ei tea,» li kaheksandas Ärimees Urmas Sõõrumaa on nende ees- tega kujutab kogukonnale suurt tamise aluseks. lu tõttu siiani läbi Keskkonnakomisjoni liige väljendas ta klassis, ütles, et märk kooli asu- väärtust. Eneli Niinepuu Abivallavanem Ivari Ranna- läinud. paljude kaht- kui algklassides polnud ruumi- tamisest peale olnud saada mu- Novembris on plaanis välja ma (RE) kordas enam-vähem Küsi musele, lusi. kitsikus veel nii tuntav, siis vii- nitsipaalkooliks ning selle nimel kuulutada direktori konkurss. sama mõtet, et volikogult min- kuidas selline vallavolikogus Võti näib olevat valla juhti- mased neli aastat on mure suur on nad ka kõik aastad läbirääki- «Küsimus on selles, kas samast di küsima vaid luba detailpla- suurt vastuseisu tekitanud es- mises, mis on olnud aastaid ühe olnud. misi pidanud, arutades võimalu- koolist oleks haridusjuhid hu- neeringu algatamiseks, mistõttu kiis sai tekkida, vastas maaoma- erakonna kontrolli all, mis ise- Mitu kooliga seotud inimest si linnavalitsuse ja Tallinna ha- vitatud juhiks kandideerima,» eskiisile märgitud kujunditel ja niku tellimisel detailplaneerin- enesest ei ole ju halb, kuid kui ütles, et ei julge veel ülemäära ridusametiga arutles abilinnapea. Järv kinni- numbritel polevat tähtsust. «Ku- gut koostava Optimal Projekt sellega kaasneb enese kehtesta- rõõmustada, sest aastate jooksul «Koostööplaani autor on en- tas, et tema osaleb konkursil. na selles protsessis tekkis küsi- OÜ juhatuse liige Meelis Käh- mine jõuga ning oma arvamuse on omajagu lubadusi kuuldud. dine abilinnapea Andrei Kante, Karjamaa kinnistu ostuks on musi, siis me kohtume ka selle ri, et üldplaneeringust tulene- esitajaid survestatakse toiduahe- Kalamaja põhikoolis õpib kelle idee oli muuta erakool mu- eelarves 12 miljonit, kool oleks taotleja poolega ja räägime kõik vaid asjaolusid vaatasid nad üle la kaudu, siis pole ka ime, et vo- praegu üle 500 lapse, lähema nitsipaalkooliks,» ütles Tallinna õppetööks valmis juba septemb- täpsemalt läbi ning laseme joo- koostöös valla arhitektiga. «Meil likogu töötabki vaid kahel režii- kümne aasta jooksul võib aga hariduse abilinnapea Aleksei Ja- rist 2025. Plaan pole haridus- niseid täpsustada,» selgitas Ran- olid olemas protsendipõhiselt mil: tuima hääletamismasinana koolikohti vajada juba 1200 šin (Eesti 200). Ta rõhutas, et nii ameti, linnavalitsuse ega Ava- nama. välja arvutatud maksimaalsed või lihtsalt tühikäigul. last. linnapea Ossinovski kui ka abi- tud Kooli poolt lukku löödud. Toomkiriku viilutorn sai uue katusepleki Pärtel-Peeter Pere: me pole kunagi lubanud, Tallinna toomkiriku FOTO: EERO VABAMÄGI et linn puhastab lumest kõik kõnniteed praegu restaureeritava Tallinna abilinnapea Pärtel-Pee- lõpetame kõikide kinnistuoma- FOTO: EERO VABAMÄGI hommiku- ehk viilutorni tippu jõudis tagasi ter Pere (RE) rääkis Postime- nike lumekoristuse kohustuse. 1690. aastatest pärit he otsesaates, et oktoobris an- Oleme öelnud, et kavatseme pal- metallist nn piiniakäbi. nab linnavalitsus teada, millis- ju rohkem kõnniteedelt lund ise Viilutorn on väiksem telt kõnniteedelt hakkab linn rookida, ja seda me sellel talvel torn, mis asub katuse lund koristama ja kus tuleb se- ka teeme. Fookus on kesklinnal idapoolses otsas. da endiselt majaomanikul teha. ja Põhja-Tallinnal.» Nii piiniakäbi kui vii- Ta selgitas, et keegi pole kunagi Tema sõnul on saadud val- lutorni ehitusel kasuta- lubanud, et linnavõim puhastab mis lumekaart ja inimestele an- tud puit on pärit 1690. ise kõik kõnniteed. takse teada, kelle tänaval hak- aastatest, nüüd lisandus Kuna üks praeguse linna- kab lumekoristus toimuma ja neile vaskplekk. Selle koalitsiooni säravamaid ideid kus mitte. «Oktoobris avalikus- uhket läiget ei jätku oli see, et majaomanikelt võe- Pärtel-Peeter Pere stuudios. tame info, et inimesed saaksid Toomkoguduse õpetaja takse ära kõnniteede puhasta- hakata valmistuma,» ütles Pere. Arho Tuhkru sõnul mise kohustus, siis kus on nende misel esmaspäeval käis see tee- See on aga kindel, et kui lund tu- kauaks, paari aastaga tänavate nimekiri, mida linn ise ma kabinetist läbi ja me otsus- leb maha suurtes kogustes, siis teeb Eestimaa ilm pleki hakkab puhastama? «Mina luba- tasime ära, millised kõnniteed kohe ei jõuta seda ära korista- tumepruuniks. sin seda sügiseks. Sügis on käes, puhastab linn,» vastas abilinna- da. Lõpuks siiski koristatakse. Uwe Gnadenteich septembris ei jõudnud, aga eel- pea. «Me ei ole kunagi öelnud, et Ulla Länts 6 | Postimees, 2. oktoober 2024 EESTI Toimetaja Kristiine Saart, [email protected] Rattaentusiastist Tallinna abilinnapea klaaris vastasseisu bussijuhiga Estonia teatri ees klaaskohvikus avanes pilt, kus abilinnapea Pärtel-Peeter Pere sõtkus rattaga peatusesse sõitnud bussi kõrvale ja koputas aknale. Siis parkis oma ratta bussi ette, läks bussijuhipoolse akna juurde ja pealnägija hinnangul pahandas. FOTOD: ERAKOGU «Pere sõtkus rattaga peatu- selle lõigu peal, mis jääb Vaba- oli ohtlik minu vaatevinklist. See sesse sõitnud bussi kõrvale ja duse platsi ja Georg Otsa täna- küsimus jäi lahtiseks. Mingit sõi- ÜLLE HARJU koputas aknale. Siis parkis oma va vahele. Ma pidin aeglustama, mamist polnud, kohe kindlasti ja ajakirjanik ratta bussi ette, läks bussijuhi- ohtlik oli. Seal oli tema ja tram- kahtlemata mitte.» poolse akna juurde ja pahan- mi vahel ruumi küll.» Tallinna linnaliinibusse hal- das,» kirjeldas pealtnägija. Pere kirjelduse järgi jõudis dava ASi Tallinna Linnatrans- Rattaentusiastist Tallinna «Inimesed pärast küsisid ta bussile järele, kui see oli seis- port juht Kaido Padar ütles, et abilinnapea Pärtel-Peeter bussijuhilt, et mis juhtus. Bus- ma jäänud. «Koputasin bussiju- kuigi sel tänavalõigul liigub tun- Pere (RE) pidas eile sijuht oli venekeelne, kurtis, et hile akna peale, bussijuht ei tei- nis kümneid busse, õnnestus tal kas 1990ndad on tagasi, et ta ei nud lahti,» rääkis Pere. «Koputa- siiski mõne tunniga õige buss keskpäeva paiku Tallinna saanud aru, kes see «mafiosnik» sin teisegi korra, ei teinud bussi- üles leida ja selle pardakaame- kesklinnas kinni bussi ja on, kas nüüd käibki asi nii. Ta juht ikka lahti. Läksin bussi ette, ra salvestist vaadata. päris juhilt aru enda ohtu oli küll näinud rattasõitjat, aga koputasin aknale, bussijuht avas «Siit on hästi näha jah, et Pärtel-Peeter Pere Tallinnas Pärnu maanteel bussi ees väntamas. seadmise kohta, vastasseis väitis, et ei olnud liiga lähedal. akna. Küsisin: kas pidite sõitma buss on rattarajal. Igal juhul va- Bussi pardakaamera salvestis. FOTO: TLT lõppes transpordifirma «Vaadake videopildilt järgi,» üt- seal rattaraja peal? Sõitsite mul- bandame abilinnapea ees,» üt- les bussijuht meile. Mõtles ilm- le ette, aga mulle tundus, et teil les Padar. «Seal on tõesti kitsas vabandamisega. selt siis oma bussi sõidukaame- oli ruumi seal trammivahes sõi- koht, aga jalgratturit ei tohi oh- rat.» tes küll. tu seada. Helistasin Perele, ta ei Pere kirjeldas Postimehele Siis ta midagi seal ütles, ma võtnud vastu, saatsin SMSiga va- juhtunut nii: «Mina sõitsin rat- ei kuulnud, liiklusmüra oli suur. banduse.» ile lõuna ajal Tal- taga rattarajal teisipäeva lõuna Ta ütles, et tal oli kaamera, et Padar leidis, et vahejuh- E linna linnaliini- bussis sõitnud rei- sija saatis Postime- hele kirjelduse int- sidendist bussiju- hi ja jalgrattasõitu propageeriva abilinnapea Pere vahel. ajal Pärnu maanteel suunaga linna poole, olin ületanud rist- miku ja möödusin inglise kol- ledžist, kui minu ette rattaraja- le sõitis buss. Keeras kohe rat- taraja peale, mis seal niigi kit- sas on. Oli poole rattaraja peal sealt saab pärast järele vaada- ta. Me saime eesti keeles asjad aetud, ma ei tea, mis ta ema- keel oli. Ütlesin, et väga kena, ja läksin edasi. Tahtsin bussijuhi käest küsida, miks ta seda tegi ja kas ta pidi seda tegema, et see tumist võib ka kasu olla. «See on hea õppematerjal, kuidas tramm, buss ja jalgrattur täna- vale ära mahuvad,» märkis ta. «Need tänavad lähevad üm- berprojekteerimisse, saab seda teadmist arvesse võtta.» Bussi pardakaamera salvestiselt on näha, et buss sõitis tõesti rattara- jal. FOTO: TLT Toilas inimesi stardipüstoliga hirmutanud mees suri ERIK KALDA Sellel Toila par- ta koju lubati. Pärast seda on po- ajakirjanik, Põhjarannik litsei saanud mõningaid teateid, gis asuval pingil juhtus 8. juunil kuidas mees on avalikus linna- ees, keda politsei ruumis joobnuna kõrvaliste ini- M läinud suvel Toi- la pargis tulistas, sest ta oli möödu- jaid stardipüstoliga ähvardanud, suri augusti lõpus, kuid põhju- tragöödia, kui politsei möödu- jaid stardipüsto- liga hirmutanud mehe vastu rel- va kasutas. meste rahu häirinud,» ütles Ida prefektuuri pressiesindaja. 27. augustil saatis ringkon- naprokuratuur Viru maakohtus- se süüdistusakti, milles süüdis- seks polnud politseiniku tekita- FOTO: ERIK KALDA/ tab Konstantini mitmes avaliku tud kuulivigastused. PÕHJARANNIK korra raskes rikkumises, mille «Mehe surma põhjuseks ei ta sooritas relvaga ähvardades. olnud relva kasutamise tagajär- tas Toila pargis pingil istunud hapeal esmaabi ning kiirabi toi- 4. mail oli ta teinud stardi- jel tekkinud vigastused,» kinni- Konstantin stardipüstolit ning metas ta haiglasse, kus tema sei- püstolist Kohtla-Järvel korter- tas Viru ringkonnaprokuratuu- sihtis sellest möödujat, kellel oli sund tunnistati raskeks ning te- maja lähedal kuus lasku õhku, ri pressinõunik. Surma täpse- kaasas kaks last. Kuna mees ei da opereeriti. 8. juunil Jõhvis Tsentraalkesku- maid põhjusi prokuratuur kom- reageerinud politsei korralduse- Uurimine tuvastas, et polit- ses kolm lasku ning väljas kes- menteerida ei saa, sest tegemist le relv maha panna, vaid hakkas sei tegutses määrustepäraselt. kuse juures veel kaks. on delikaatsete isikuandmetega. seda hoopis korrakaitsjate poole «Mees oli haiglas umbes Augusti lõpus surnud Kons- Augustis reageeris politsei suunama, tulistas üks politseini- kaks nädalat, kuid meil puudub tantini kohta on teada, et ta oli Hind sisaldab käibemaksu Allikas: Elering väljakutsele, mille järgi paugu- kest meest. Kannatanule anti ko- täpne teadmine, mis kuupäeval aastaid narkosõltlane. 8 | Postimees, 2. oktoober 2024 VÄLISMAA Toimetaja Katrin Ringo, [email protected] FOTO: BILLY BOWLING/EPA/SCANPIX MAAILM. POSTIMEES.EE Ukraina ei vaja Venemaa sihtmärkide vastu suunatud vasturünnakute korraldamiseks USA luba. USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller Saksamaa tabas kaitsetööstuses nuhkinud hiinlanna Orkaan Helenega kaasnenud paduvihmad tekitasid üleujutusi ja veetase püsis pikalt kõrge. Põhja-Carolinas asuvat Asheville’i taba- ● Saksamaa teatas, et võttis kin- nud ootamatus tulvavees hukkus 40 inimest. ni logistikafirmas töötava hiinlan- FOTO: JOE RAEDLE/GETTY IMAGE/AFP/SCANPIX na Yaqi X.-i, keda süüdistatakse rii- gi kaitsetööstuse järele nuhkimises ja Hiina salateenistuse heaks luu- reagendina tegutsemises. Väideta- valt kasutas ta oma positsiooni info kogumiseks sõjavarustuse ja -per- sonali transpordi kohta, mis oli seo- tud ühe Saksa relvafirmaga. Läinud aasta keskpaigast tänavu veebrua- rini edastas ta korduvalt infot Leip- zigi/Halle lennujaama lendude, las- ti ja reisijate kohta Hiina luuretee- nistuse töötajale Jian G.-le. Viimane Dustin Holmes (paremal) hoiab elukaaslasel Hailey Morganil käest kinni ning koos nelja-aastase Kyle vahistati luuramises kahtlustatuna Rossi (vasakul) ja seitsmeaastase Aria Skyega liigub pere Helene järel üleujutatud kodu poole Floridas Möödunud reedel maabus neljanda kategooria orkaan Helene ma- aprillis, kui ta töötas paremäärmus- Crystal Riveris. FOTO: PHELAN M. EBENHACK/AP/SCANPIX rutuultega Florida rannikul, pildudes kohalike kaatrid majaesistele. liku erakonna Alternatiiv Saksamaa- Raevukas orkaan Helene paiskas le (AfD) eurosaadiku Maximilian Krahi Brüsseli büroos. AFP/BNS Zeit: Scholz soovib Putiniga Ühendriikide kaguosa kaosesse telefoni teel rääkida ● Saksamaa kantsler Olaf Scholz soovib pärast kaheaastast pausi Vene liidri Vladimir Putiniga telefo- nitsi rääkida, kirjutab valitsusallika- tele tuginedes Die Zeit. Kõne kor- paistab, on raske kirjeldada. See USA kaguosariike laastas möödunud muslikeks ilmastikuoludeks ja raldamist kaalutakse väljaande alli- KÜLLI KAPPER näeb välja nagu postapokalüp- üleujutusteks, paljud ikkagi ala- kate sõnul novembris Brasiilias toi- [email protected] tiline stseen.» Manheimergi tõ- nädala lõpus orkaan Helene hindasid orkaani purustusjõu- muva G20 kohtumise eel, kuid veel des, et hukkunute arv kasvab. Kuues osariigis sai surma 130 inimest, sajad inimesed on senini tead- du, kirjutas The Washington pole vestlust ametlikult taotletud. «Olen kuulnud lugusid jõe ää- mata kadunud, elektrita on üle 2 miljoni majapidamise, puudus on Times. «Sellel on kliimamuutu- Mis teemal Scholz Putiniga vestelda ÜLEVAADE res vooluga kaasa kantud ma- toidust ja joogiveest. se sõrmejäljed,» vahendas leht soovib, Zeit ei kirjutanud. PM jadest, kus olid inimesed sees.» LÄÄNE- Põhja-Carolina osariigi klima- Möödunud nädala Kõige rängemalt saigi ma- KENTUCKY VIRGINIA toloogi Kathie Dello sõnu. lõpus Florida osariigis rus pihta 94 000 elanikuga 30. sept VIRGINIA 15 000 vanuses 15–26 aastat, noort maabunud ja kokku kuut USA kaguosariiki räsinud Asheville’i linn, mis oli veel eile muust maailmast ära lõigatud. Osariigis hukkus orkaanis 56 TENNESSEE Asheville PÕHJA- CAROLINA Charlotte Poliitiline turbulents Täna sõidab orkaan Helene laastatud piirkondadesse USA orkaanis sai surma 130 inimest, nendest 40 Asheville’i president Joe Biden, teatas Val- kes praegu ei õpi ega AMEERIKA 29. sept LÕUNA- inimest, ent hukkunute peale vajunud tulvavetes ja ÜHENDRIIGID CAROLINA ge Maja. tööta, tuleb Lätil tööturule arv võib kasvada. maalihkes. «Ma olen neis mä- Atlanta Augusta Vabariiklaste presidendi- meelitada. gedes sündinud,» ütles 55-aas- ALABAMA kandidaat Donald Trump jõu- GEORGIA tane Tim Taylor The Washing- MISSISSIPPI dis juba Bidenit ja tema partei- ton Postile linna püstitatud aju- 28. sept kaaslasest Põhja-Carolina ku- Tallahassee Leedus alustas tööd riigikaitse- ajad inimesed on se- tises varjupaigas, kuhu ta jõu- berneri süüdistada, öeldes, et S LOUISIANA fond, kuhu saab annetada nini teadmata ka- dis toitu ja gaasi otsides. «See nood ignoreerivad katastroofi, ● Leedus alustas tegevust riigikait- dunud, kuna nad on ebareaalne.» AT L A N D I vahendas AFP. OOKEAN sefond, kuhu kõik Leedu kodani- ei saanud katast- Praegu on muust maailmast Tampa Sellele vastas Biden üleeile: kud, ettevõtted ja organisatsioonid roofiolukorras oma ära lõigatud Asheville’is kõige M E H H I KO 26. sept «Et asi selgeks teha, siis Trump FLORIDA saavad veebis annetusi teha, valida asukohast lahku- suuremaks mureks toidu, joo- LAHT valetas, ja kuberner ütles tal- võib ka püsimakse. Fon- da ning nendega ei ole suude- givee ja ravimite puudus. le samuti, et ta valetab. Põhjus, di loomise nägi ette tud ühendust saada. Torm pek- 300 km BAHAMA miks ma selle peale vihastasin, 1. oktoobrist kehti- sis puruks teele jäänud kodud, Purustuste tee Allikas: Graphic News on see, et ta annab mõista, nagu ma hakanud kaitse- ettevõtted ja taristu ning võttis Neljanda kategooria orkaaniks me ei teeks kõike, mis võimalik. fondi seadus, mil- maha sidevõrgu. paisunud Helena tabas Flori- «Oleme nagu sõjatsoo- tuse tõttu lõksu jäänud 58 pat- Me teeme,» kinnitas Biden pres- le eesmärk on tõs- Valge Maja sisejulgeoleku- da rannikul elavaid ameerikla- nis,» kirjeldas olukorda Flori- sienti ning arstid ja õed pääste- sikonverentsil. ta kaitse rahastamine nõunik Liz Sherwood-Randall si möödunud nädala neljapäeva da 900 000 elanikuga Pinella- ti reedel helikopteritega. Geor- President lubas tormiohvri- kolme protsendini SKTst. hoiatas esmaspäeval, et orkaan hilisõhtul. Maru maabus Flori- se piirkonna šerif Bob Gualtie- gia osariigis registreeriti vähe- tele riigi abi andmist jätkata nii Kaitseminister Laurynas Kasčiūna- Helene ohvrite arv võib dras- da osariigi pealinna Tallahassee ri. «Tormist maha jäänud ran- malt kaks orkaani varjus ringi kaua, kui seda peaks vaja mine- se (pildil) sõnul kasutatakse fon- tiliselt tõusta, vahendas AFP. lähistel. Ranniku raputamise jä- najoon pole kunagi selline väl- tuisanud tornaadot, viitas BBC. ma. «Jätkame ressursside and- di raha sõjaväediviisi ja tankipatal- «Tundub, et hukkunuid võib rel suundus orkaan tormiks vai- ja näinud.» Tuulekeerised rahunesid mist, sealhulgas toitu, vett, side- joni loomiseks, jalaväe lahinguma- olla kuni 600,» rääkis ta. budes sisemaale. Inimesed said Floridas sur- tsükloniks ja püsisid pühapäe- pidamis- ja esmaabivahendeid,» sinate ostmiseks ja õhutõrje tugev- Viimase 50 aasta USA üheks Florida lahe ääres elav Bria- ma põgenemisteel kas puude al- val lõpuks Tennessee osarii- ütles Biden Valges Majas. «Me damiseks. BNS kõige ohvriterohkemaks orkaa- na Gagner rääkis BBC ajakirja- la jäädes või tormi poolt asfal- gi kohal. Sadu aga jätkus ning oleme olemas, nagu ma ütle- niks tituleeritud Helene purus- nikule, kuidas vesi esialgu vaik- dist välja kistud liiklusmärki- õhuniiskus ei langenud, kirju- sin – ja ma mõtlen seda tõsiselt Zürichis sai pussitamises tuste jäljed hakkasid alles ei- selt nende majja voolas ja nad dega kokku põrgates, kirjutas tas The New York Times. Eri- –, nii kaua, kui läheb vaja selle viga kolm viieaastast last le pärast maru üritasid esi- CNN. Eile oli elektrita veel li- olukord kuulutati välja ka Ala- ülesande lõpule viimiseks,» sõ- ● Šveitsis Zürichi linnas sai teisi- täielikku vaibu- mese korru- gi kaks miljonit majapidamist. bama osariigis. nas viimaseid nädalaid ametis päeval noarünnakus viga kolm last, mist USA kagu- Kodust tuli se mööblit eest Põhja-Carolinas suleti ligi 400 Alles eile said USA sünop- olev USA riigipea. neist üks raskelt, teatas politsei ja osas välja paist- Gagneril, ära tassida. maanteelõiku. tikud Kagu-Ameerikas elavaid CNN kirjutas, et lisaks Bi- lisas, et pidas kinni Hiina kodani- ma, sest lõpuks tema pereliikmetel Korraga käis Orkaani saabudes ulatus inimesi rahustada, et maru on denile hoitakse presidendikan- kust kahtlusaluse. Rünnak leidis hakkas üleuju- ja lemmikloomadel aga kõva kär- rannikul tuule kiirus hooti ku- selleks korraks möödas, ja eva- didaate Kamala Harrist ja Do- aset keskpäeva paiku Berninastras- tatud piirkonda- lõpuks välja ujuda, gatus ja seejä- ni 225 kilomeetrini tunnis. Sise- kueeritud inimesed hakkasid nalt Trumpi orkaanipurustuste sel, kui lasteaiatöötaja oli koos las- des vesi aeglaselt sest vesi tõusis rel valgus vesi maale tüürides rebis maru en- koju naasma, et purustusi hin- ja inimeste päästeoperatsiooni- tega lasteaia poole teel ja noaga taanduma. kiiresti õlgadeni. majja juba pa- dale teed murdes puid ja pühkis nata ning rämpsu ja risu koris- dega jooksvalt kursis. mees neile ootamatult kallale tun- «Näeme vaid hinal. «Vaata- eest elektritraate, tõi välja The tama hakata. Kokku saabus orkaanipiir- gis. Üks poiss sai raskelt ja kaks hävitatud maja- sime üksteise- New York Times. Helene põhjustatud majan- konda ligi 1500 päästetöötajat mõõdukalt vigastada, kõik ohvrid de rususid. Hävinud hooned. le otsa. Vett lihtsalt vajus sisse,» Reedel orkaan vaibus veidi, dusliku kahju ulatust hinnatak- ja 940 katastroofipiirkonnas ini- olid viieaastased. Lasteaiatöötaja Ümberkeeratud autod,» kir- sõnas Gagner. Kodust tuli Gag- ent tormituuled märatsesid ja se praegu kuni 100 miljardi dol- meste otsimisele spetsialisee- reageeris otsekohe, koos ühe teise jeldas Põhja-Carolinas asu- neril, tema pereliikmetel ja lem- samal ajal kallanud paduvihm lari suuruseks. runud eksperti. Inimestele oli mehega tegi ta ründaja kahjutuks va Asheville’i linnapea Esther mikloomadel lõpuks välja ujuda, uputas ja kergitas jõgesid Geor- Kuigi kohalikud ametiasu- abiks 8000 USA rannikuvalve ja pidas ründajat kinni kuni pääs- Manheimer CNNile. «Elektri- sest vesi tõusis kiiresti õlgadeni. gias ning Põhja- ja Lõuna-Caro- tused andisid tormi eelhoiatu- liiget. Päästeoperatsioonidel on teteenistuste saabumiseni, teatas liinid näevad välja nagu spa- Floridas tõusis veetase lõpuks linas. Tennesse osariigis asuva se juba kolmapäeva õhtul ja ini- abiks ka rahvuskaart, kinnitas politsei. AFP/BNS getid. Kogu seda kaost, mis siit kuni 4,5 meetrit, vahendas BBC. Erwini haigla katusele veeupu- mestel paluti valmistuda äär- Pentagon. Toimetaja Katrin Ringo, [email protected] VÄLISMAA Postimees, 2. oktoober 2024 | 9 MARGUS PARTS [email protected] ÜLEVAADE Iisraeli relvajõud teatasid Iisrael kavatseb maavägede sissetungi alustamisest Liibanoni, et hävitada šiiidi rühmituse Hezbollah taristu Sinise põhjapiiri Hezbollah’ joone lähedal. jõududest puhastada igi 30 asulat Liiba- L noni lõunaosas said eile hommikul Iis- raeli armeelt (IDF) evakueerimiskor- ralduse, mis tuleb kiiresti täita. «IDF ei taha teile viga teha ja omaenda turvalisu- se huvides peate kohe kodudest evakueeruma. Kõik, kes on Hez- bollah’ liikmete, rajatiste ja la- hinguvarustuse läheduses, sea- vad oma elu ohtu,» teatas juudi- riigi armee avalduses. Elanikele antud suuniste jär- gi tuleks neil liikuda umbes 50 kilomeetrit põhja poole, Awa- li jõe teisele kaldale. Awali jõgi asub Sidonist veidi põhja pool, tunduvalt kaugemal piirkon- nast, mida praegu lahingutsoo- niks loetakse. Pole selge, miks tuleb elani- kel minna nii kaugele, samuti Iisraeli relvajõudude tehnika eile Liibanoni piiri ääres. FOTO: AHMAD GHARABLI / AFP / SCANPIX jääb arusaamatuks, miks mõne- le asulale anti evakueerimiskor- naosas maavägede sissetungi selt piiritletud ega ole mõeldud Kuigi varem on Washing- sõda on normaalne viis, kuidas Liibanoni tooks kaasa vaid suu- raldus, aga teistele mitte, kuigi täheldatud ei ole, kuigi Iisrael Lõuna-Liibanoni okupeerimi- ton väljendanud muret, et ise- inimesed Lähis-Idas üksteise- remad kannatused,» ütles ÜRO need asuvad samas piirkonnas. teatas, et korraldas seal piira- seks. gi piiratud sissetung toob kaa- ga suhtlevad. Rahu saavutami- inimõiguste büroo kõneisik Liz Veidi varem teatas IDF, et tud ulatusega operatsioone. Ka Osana operatsiooni etteval- sa eskalatsiooniohu, paistis Val- seks on ainult üks moodus: rah- Throssell Genfis ajakirjanikele. on alustanud piiratud operat- Liibanoni sõjavägi kinnitas: «Me mistustest on Iisraeli eriüksu- ge Maja nüüd väljendavat toe- vusvahelise humanitaarõiguse Throssell osutas, et juba en- siooni Hezbollah’ vastu Liiba- ei ole näinud mingit Iisraeli jõu- sed korraldanud juba mitu kuud tust Iisraeli tegevusele. Ühend- austamine. See vägivallaspiraal ne hiljutist eskalatsiooni oli Iis- noni lõunaosas, jätkates samal dude tungimist Liibanoni terri- reide kahte riiki eraldava Sini- riikide kaitseminister Lloyd Aus- peab lõppema,» ütles Hispaania raeli vasturünnakute tõttu Lii- ajal suurtükirünnakuid piiriala- tooriumile.» Iisraeli meedias on se joone lähedal asuvatesse tun- tin teatas eile, et vestles telefo- välisminister José Manuel Alba- banonis hävinud või kahjusta- dele ja õhurünnakuid Beirutile. need väited ümber lükatud. nelitesse, et koguda teavet Hez- nitsi juudiriigi ametivenna Yoav res eile. da saanud mitukümmend tu- «Need sihtmärgid asuvad pii- Times of Israeliga rääkinud bollah’ suutlikkuse kohta enne Gallantiga ning «tegi selgeks, et hat elamut. «Tervishoiuasutused rilähedastes asulates ja kujuta- Iisraeli ametniku sõnul teavitati maavägede sissetungi. Ühendriigid toetavad Iisraeli õi- Tõsised tagajärjed on kahjustada saanud, kümme vad endast otsest ohtu Iisraeli maavägede sissetungist Amee- Juudiriigi sõjavägi avaldas, et gust enesekaitsele». UNIFIL märkis omalt poolt, et protsenti Liibanoni tervishoiu- kogukondadele Iisraeli põhja- rika Ühendriike ja selgitati, et on eelmise aasta oktoobrist ala- «Me nõustusime, et piiri- Iisraeli vägede tungimine Liiba- keskustest on suletud,» ütles ta. osas,» ütles IDF. Juudiriigi ar- selle eesmärk tes teinud Liiba- lähedase ründetaristu lammu- noni rikub Liibanoni suverään- Eelmise aasta oktoobrist on mee sõnul mobiliseeriti operat- on eemaldada noni üle 70 eri- tamine on vajalik, kindlusta- sust ja territoriaalset terviklik- Liibanonis hukkunud 44 ja saa- sioonideks Liibanonis veel neli riigi põhjapiirilt Juudiriigi üksuste reidi, maks, et Liibanoni Hezbollah ei kust ning läheb vastuollu ÜRO nud viga 111 tervishoiutöötajat. reservbrigaadi. Hezbollah’ po- sõjavägi selle käigus on saa korraldada 7. oktoobri stii- Julgeolekunõukogu resolutsioo- Neist 14 sai surma ainuüksi vii- Spekulatsioone peagi alga- sitsioonid, et avaldas, et on eelmise jõutud ligi tu- lis rünnakuid Iisraeli põhja- niga 1701, mille järgi pidi Iisrael mase kahe päeva jooksul, vahen- vast invasioonist tekitas juba es- luua tingimused aasta oktoobrist alates hande Hezbol- poolsetele kogukondadele,» üt- Liibanoni lõunaosast täielikult dab BNS. maspäeval see, et Liibanoni väed diplomaatilise- teinud Liibanoni üle lah’ rajatiseni, les Austin telefonikõnes Penta- taanduma. Hezbollah ründas eile vastu- taandusid hilisõhtul oma posit- le lahendusele, 70 eriüksuste reidi. millest mõned goni transkriptsiooni järgi. ÜRO väljendas eile muret seks Iisraeli kesk- ja põhjaosa üle sioonidelt umbes viie kilomeet- mille järgi šiiidi asuvad piirist Väidetavalt teavitas IDF es- Iisraeli maaväe operatsioonide 30 raketiga, mis jõudsid kuni Tel ri võrra. See viitab omakorda, et rühmituse jõud surutakse teisele mitme kilomeetri kaugusel. maspäeval ka ÜRO rahuvalve- pärast Liibanoni territooriumil Avivini. Pingestunud julgeoleku- riigi sõjavägi ei kavatse Iisrae- poole Litani jõge, mis on vasta- Reidide käigus hävitati šiii- missiooni kavast korraldada pii- ning hoiatas ulatusliku mais- olukorra tõttu kehtestas Iisrael li-Hezbollah’ konflikti sekkuda, vuses 2006. aasta Liibanoni sõja di rühmituse relvi ja taristut, ratud ulatusega sissetunge Lii- maasissetungi tagajärgede eest. avalikkusele uued piirangud, kirjutab Times of Israel. lõpetanud ÜRO resolutsiooniga. kuid otsekokkupõrkeid Hez- banoni. Hispaania, mis UNIFILi «Ülekeeva relvastatud vägi- muu hulgas ei tohi vabas õhus Ilmselt Ühendriikide rahus- bollah’ võitlejatega väidetavalt juhatab, teatas, et Iisrael peab valla tingimustes Iisraeli ja Hez- koguneda korraga üle 30 ja ruu- Piiratud operatsioon tamiseks teatasid kaks juudiriigi ei toimunud, kirjutab Times of maavägede sissetungi peatama. bollah’ vahel on tagajärjed tsi- mides üle 300 inimese. Samuti Samas väitsid nii Hezbollah kui ametnikku väljaandele Axios, et Israel. Muu hulgas leiti ja tehti «See on vastuvõetamatu viilisikutele olnud juba kohuta- võib töö- ja õppetegevus toimu- ÜRO rahuvalvemissioon Liiba- maavägede sissetung saab ole- kahjutuks Iraanis toodetud rel- konflikt ja see peab nüüd lõppe- vad – ja me kardame, et Iisra- da ainult paigus, kust häire kor- nonis (UNIFIL) eile, et riigi lõu- ma nii ajaliselt kui territoriaal- vastust. ma. Me ei saa laskuda sinna, et eli ulatuslik maismaasissetung ral jõuab kiiresti varjumiskohta. Värske NATO peasekretär Mark Rutte lubas Ukrainale tugevat toetust ndine Hollandi peami- va Ukrainata ei saa pikaajalist Rutte kavatseb töötada ka kallis sõber Jens, tänan sind. E nister Mark Rutte ütles eile NATO peasekretäri ametikohta üle võttes, et allianss ei loobu Kiievi toeta- misest ja Ukraina koht on NA- julgeolekut olla,» tõi Rutte välja oma töö peasuunad. Ta sõnas, et mõistis 2014. aastal pärast lennuki MH17 allatulistamist isiklikust ko- selle nimel, et «hoida NATO tu- gevana ja tagada, et meie kait- sevõime jääks tõhusaks ja võim- saks kõikide ohtude vastu», sa- muti tugevdada kollektiivkaitset Kallid ametivennad, ma kavat- sen igati jätkata head tööd, mil- le olete viimastel aastatel algata- nud, ja olen otsustanud valmis- tada NATO ette tuleviku välja- TOs. gemusest, et «Ukraina tüli ei ja heidutust. kutseteks,» ütles Rutte. «Mida rohkem me Ukrainat piirdu rindejoonega». «Seetõt- «Selleks vajame rohkem jõu- Ametist lahkuv peasekretär praegu aitame, seda kiiremini tu peame andma oma panu- de, millel on paremad võimalu- Stoltenberg andis Ruttele üle va- see lõpeb,» ütles vastne peasek- se. Peame täitma Washingto- sed ja kiirem innovatsioon. See sara, mille kinkis alliansile 1963. retär pressikonverentsil. «Pu- ni tippkohtumisel kokku lepi- nõuab rohkem investeeringuid, aastal Island ja mida kasutatakse tin peab mõistma, et me ei an- tud paketti: väejuhatus, rahali- sest selleks, et teha rohkem, NATO erilistel istungitel. na alla, et me tahame Ukraina- sed lubadused ja Ukraina pöör- peame rohkem kulutama. Sel- «Viimati kasutati seda siis, le võitu.» dumatu tee liikmeks saamise lele, kui tahame eesseisvate väl- kui meil oli vanas peakorteri Vastates ajakirjanike küsi- poole,» ütles Rutte. Ametist lahkuv NATO peasekretär Jens Stoltenberg (paremal) andis jakutsetega toime tulla ja oma hoones üle tee viimane minist- musele prioriteetide seadmi- Mis puudutab Ukrainale sea- Mark Ruttele üle sümboolse vasara. FOTO: JOHN THYS/AFP/SCANPIX miljardit inimest turvalisena rite kohtumine, ja seejärel ka- se kohta alliansi peasekretä- tud piiranguid kaugmaarelvade hoida, ei ole tasuta alternatiivi,» sutasime seda täna. Kas kasuta- ri ametikohal, märkis Rutte, et kasutamise vallas, ütles Rutte, sustada vaid seesuguseid relvi ei lõpe see õigus piiril. Ukraina selgitas ta. da seda iga päev, on teie otsus- «esimesel kohal on nimekirjas et toetab jätkuvalt eelmise pea- tarniv riik. enesekaitseõiguse toetamine tä- Kolmandana nimetas pea- tada. See on viikingivasar. Kal- Ukraina». sekretäri Jens Stoltenbergi seisu- «Ärgem unustagem, et Uk- hendab, et nad saavad rünnata sekretär partnerluse tugevda- lis Mark! Palun võta see vasar «Minu teine esimus on tu- kohta, et Ukrainal on õigus anda raina peab kaitsesõda, ja see tä- ka seaduspäraseid sihtmärke ag- mist Euroopa Liiduga ning rii- ja luba mul kutsuda sind asu- gevdada meie toetust Ukraina- lööke Venemaa sügavusse legi- hendab, et Ukrainal on õigus ressori alal. Lõppkokkuvõttes on kidega üle maailma, mis jagavad ma Põhja-Atlandi Nõukogu esi- le ja tuua see NATO-le veelgi lä- tiimsete sihtmärkide pihta, kuid end kaitsta. Ja nagu me teame, iga liitlase enda otsustada, kuidas samu huve ja väärtusi. mehe kohale,» ütles Stoltenberg. hemale, sest ilma tugeva iseseis- piirangute tühistamise saab ot- siis rahvusvahelise õiguse järgi ta Ukrainat toetab,» ütles Rutte. «Ma pärisin tugeva liidu. Mu AFP/Interfax/BNS 10 | Postimees, 2. oktoober 2024 MAJANDUS Toimetaja Margus Mihkels, [email protected] BÖRS Linda Nektar 5,700 – EURO OMX TALLINN 1688,5 ▲ +0,55% Airobot Technologies 2,200 – Merko Ehitus Modera 16,580 4,000 –0,12 – Austraalia dollar 1,6040 –0,78 Rootsi kroon 11,3145 0,13 Arco Vara 1,340 +0,75 Bercman Technologies 1,280 – Nordecon 0,588 +3,34 Brasiilia reaal 6,0377 –0,21 Rumeenia leu 4,9759 0,01 Nordic Fibreboard 0,966 +4,55 Coop Pank 1,938 +0,31 PRFoods 0,98 +1,87 Bulgaaria lev 1,9558 0,00 Šveitsi frank 0,9394 –0,48 EfTEN Real Estate Fund 18,550 +0,54 Punktid Technologies 0,396 – Hiina jüaan 7,7807 –0,90 Suurbritannia nael 0,8319 –0,42 1800 Ekspress Grupp 1,010 +1,81 Robus Group 0,254 –8,63 ELMO Rent 0,156 –0,64 Saunum Group 2,170 – Hongkongi dollar 8,6181 –0,87 Taani kroon 7,4578 0,02 Enefit Green 2,912 +0,28 Silvano Fashion Group 0,950 – Iisraeli uus seekel 4,1262 0,00 Tšehhi kroon 25,2720 0,35 Grab2Go 0,230 – Tallink Grupp 0,582 –0,17 Harju Elekter Group 4,660 – Tallinna Sadam 1,060 – Jaapani jeen 159,3700 –0,28 Türgi liir 37,9185 –0,92 Hepsor 4,820 +1,90 Tallinna Vesi 10,100 +0,50 Kanada dollar 1,4986 –0,97 Ungari forint 397,8300 0,24 nov jaan märts mai juuli sept Infortar 39,600 –0,13 TextMagic 3,960 –0,75 2023 2024 2024 2024 2024 2024 J.Molner 19,100 +0,53 TKM Grupp 9,610 –0,10 Norra kroon 11,7305 –0,29 USA dollar 1,1086 –0,98 LHV Group 3,290 +2,17 Trigon Property Development 0,540 +0,75 Poola zlott 4,2853 0,15 Vene rubla kurssi Euroopa Keskpank ei avalda MAJANDUS24. POSTIMEES.EE Kinnisvaraarendaja: valitsus lükkab Läti kavandab laialdast aktsiisitõusu ● Järgmisel aastal on Lätis kavas tõsta kütuse, karastus- ja alkohool- rasket koormat nõrgemate turjale sete jookide aktsiisimäära ning ala- semaid laenumakseid ning see- tiivse külje pealt toob ta välja, tes 2027. aastast ka tubakatoodete AIMUR-JAAN läbi rohkem vaba raha. et erinevalt eelmisest madalsei- aktsiisi, näevad ette rahandusminis- KESKEL Restate’i üürnikud on lõvi- superioodist kinnisvarasektoris teeriumi kooskõlastamisele esitatud ajakirjanik osas keskmised ja väiksed fir- on meil nüüd Rail Balticu näol aktsiisiseaduse muudatused. mad, kellel vaja kontori- ja lao- suurprojekt, mis hoiab paljusid Ministeerium märkis, et maksu- pinda ligi 300 ruutmeetri jagu. firmasid elus. määrade ülevaatamine on vajalik Ärikinnisvarafirma Restate Maksutõusude aegu ikka ja tööjõumaksust saadava tulu vähe- omaniku Ardi Roosimaa Maksudega majandust jälle kõneks tulev võimalik kin- nemise osaliseks korvamiseks ja ei elavda nisvaramaks Roosimaa hinnan- sõnul on ärikinnisvara eelarvetulu suurendamiseks tingi- Roosimaa sõnul pole valitsuse gul nende äri suurt ei mõjutaks, mustes, kus välis- ja sisejulgeoleku sektor pärast kaheaastast plaanitavatel maksutõusudel kuna Restate’i ärimudeli järgi ning muude oluliste meetmete madalseisu taas elavne- suurt mõju, kuid need tõstavad ostetakse maad selleks, et sel- tagamiseks on vaja raha. Kavanda- nud. Ta räägib, et era- siiski hindu. «Käibemaksumuu- lele ehitada ja edasi müüa, mit- tavate muudatuste tulemusena lae- sektor on kulud kokku datus sai kõvasti meediakära, te ei hoita maad jõude, oodates kub riigieelarvesse 2025. aastal aga lõppkokkuvõttes läheb see selle väärtuse tõusu. Küll aga 42,87 miljonit eurot. BNS tõmmanud, et nad saaksid lihtsalt lõpptarbija hinda sisse mõjutaks see neid ettevõtteid ja oma tegevust jätkata, kuid ja tasandub seal kiiresti ära,» eraisikuid, kellel palju kinnis- Peaminister on majanduse selle taustal kasvatab ütleb Roosimaa peagi saabuva vara, mis pole aktiivses kasutu- osas optimistlik avalik sektor end kaheprotsendilise käibemaksu ses. «Selles mõttes on kinnisva- ● Eesti peaminister Kristen Mic- tõusu kohta. ramaks hea, et siis ei jääda vara jätkuvalt edasi. hal (RE, pildil) väljendas teisipäeval Kuid Roosimaa sõnul on otsa istuma,» sõnas ta. Facebooki otse-eetris optimistlikku suurem probleem see, et Ees- Ä suhtumist riigi majandusse, rõhu- ti on kaotanud rahvusvahelises Kellele büroohooned tades, et kuigi Eesti on läbi elanud rikinnisvaraga te- konkurentsivõimes ning mak- kerkivad? keerulised aastad, on geleval kontser- sutõusud ja uued maksud, näi- Koroonakriisi ajal räägiti pal- nüüd oodata kasvu. nil Restate on sel- teks kaheprotsendiline kasumi- ju, et ärikinnisvara on langev Michali sõnul on lel sügisel haka- maks, süvendavad muret veelgi. Ardi Roosimaa sõnul on ärikinnisvarasektor hakanud pärast madal- turg, sest kodukontori popu- Eesti majandus nud eelmiste aas- «Ilmselgelt meie konkurentsi- seisu taas elavnema ning selle üheks põhjuseks on asjaolu, et ini- laarsus suureneb ja firmad ei pöördepunktis, kus tatega võrreldes tunduvalt pa- võime sellest ei võida, kui mak- mesed on hakanud naasma kontoritesse. FOTO: EERO VABAMÄGI vaja enam nii suurt kontoripin- prognoositakse 2–3 remini minema. «Me oleme ol- sud lähevad keeruliseks. See da kui varem. Roosimaa ütleb protsendi suurust kas- nud ahelkriisis aastaid järjest, meie ettevõtetele tuge ei an- aga, et juba koroonakriisi ajal vu. «See on siuke lauge kasv. Meie alates 2019. aasta lõpust,» rää- na,» tõdeb ta. Kinnisvarakontsern Restate said nemad aru, et kodukon- partnerite juures on samamoodi gib Roosimaa. Ta lisab, et nad «Ma arvan, et maksusüstee- toris töötamine sageli ei sobi. sellist kasvu oodata,» märkis Michal ei jätnud kriiside ajal ühtegi ob- mi lihtsus, mis kunagi oli Ees- • Eesti ettevõtjate omanduses olev kinnisvarakontsern Restate tegeleb «See oli nagu katseklaasieks- ja lisas juurde, et juba järgmise aas- jekti pooleli ning arvestasid, et ti eelis välisinvestorite vaates, ärikinnisvara arenduse ja üürileandmisega Tallinnas ning Harju- ja periment: saadame inimesed Raplamaal. Kontserni kuuluvad Restate Property Developers OÜ ta alguses ja käesoleva aasta lõpus üürnike leidmine büroopinda- on tänaseks kadunud ja asemele koju ja vaatame, kas nad saa- (kinnisvaraarendus), Restate Property Advisors OÜ (müük ja nõusta- hakkab majanduses ilmnema hel- dele võtab rohkem aega. Enne on tulnud rägastik,» lisab Roo- vad samamoodi edasi töötada. mine) ja valdusfirma Restate OÜ. gemat nooti. kriisi leiti üürnikud sageli enne simaa. Meie ettevõttes selgelt ei saa- Peaminister rõhutas, et koduma- hoone valmimist. Lisaks häirib teda asjaolu, et • Ardo Roosimaale kuulub 10 protsenti Restate Property Advisors nud,» räägib Roosimaa. OÜst. japidamiste olukorra paranemine Septembri keskpaigas sõl- valitsus pole suutnud avalikku Ta tõdeb, et on ametikohti, on samuti oluline. Michali sõnul on mis ettevõte vaid nädala jooksul sektorit märkimisväärselt kär- • Kontsernile kuuluvad muu hulgas Tänassilma äripark Tallinnas Nõm- mis on paljuski automatiseeri- euribori määrade alanemine juba lepinguid 5000 m² üüripindade- pida. «Mulle tundub, et sellel me linnaosas ja Luige kaubanduskeskus Tallinna külje all. tud, näiteks raamatupidami- avaldanud positiivset mõju, võimal- le koguväärtuses 500 000 eu- ajal, kui me maksudega suru- • 2022. aastal olid Restate OÜ tulud kokku 10,5 miljonit, kasum 6,7 mil- ne või analüütika, ja seal võib dades peredel rohkem raha alles rot, mis näitab positiivseid mär- me inimesi ja ettevõtjaid põlvili, jonit eurot. 2023. aasta majandusaasta aruannet veel esitatud pole. kaugtöö sobida. «Aga kui sul on jätta. PM ke nii firma kui terve ärikinnis- pole avalikus sektoris näha, et Restate Property Advisors OÜ jäi 2023. aastal ligi 600 000-eurose vaja kollektiivset arutelu, kus sa varaturu jaoks. «Turu meeleolu vastutust võetakse. See igikes- müügitulu juures veidi üle 100 000 euroga kahjumisse. Restate Pro- pead tiimiga koos töötama, siis Tallinna korteri ruutmeetri on muutunud. Me istusime ala- tev avaliku sektori kasv ja jär- perty Developers OÜ aga teenis 2023. aastal kasumit üle 2,4 miljoni ühist meekonnavaimu üleval hind pöördus langusele tes eelmise aasta algusest olu- jest suurenev administratiivsete ning aasta jooksul teenitud tulud olid kokku ligi pool miljonit. hoida ei saa. See puudutab eel- ● Tallinna korteri keskmine ruut- korras, kus kõik tehingud lükati kohustuste pealepanek on liht- kõige väikseid ja keskmise suu- meetri hind langes septembris edasi,» sõnab Roosimaa. salt kummastav. Selleks, et see vad avaldused, et arendajatel on möönab samas, et iga kärbet rusega ettevõtteid, kes on vä- aastavõrdluses ligi 4,9 protsenti, Tema sõnul on muutuse ralli saaks kesta, võtame me et- raha nagu putru. Natuke piinlik on keeruline teha. Kuid Roosi- hem standardiseeritud, pigem 2911,57 eurole, augustiga võrreldes põhjuseks Euroopa Keskpanga tevõtjatelt ja inimestelt tänaval ja kurb on selliseid asju kuulda. maa sõnul on aastaid kestnud loovad,» sõnab Roosimaa. Ta li- oli langus 5,4 protsenti. Ruutmeet- intressileevendused ja ettevõtjate kolm nahka.» Me oleme ennast koomale tõm- trend, et avalik sektor suureneb sab, et loovad ideed sünnivad ri mediaanhind langes aastaga 2,6 soov taas äri kasvatama hakata. Roosimaa on pannud tähe- manud, et projektid töötaksid,» ja maksukoormus langeb järjest enamasti teistega koos istudes protsenti, 2758,01 eurole, kuuvõrd- Roosimaa selgitas, et kinnisva- le ka ametnike üleolevat suh- kirjeldab Roosimaa. vähemate peale. ja asju arutades. «Suurem osa luses oli hinnalangus 5,9 protsenti, rasektoris on väga suur osakaal tumist kinnisvaraettevõtjates- Ta märgib, et 130 miljoni Ta ei väida siiski, et kõik, inimesi vajab, et neil oleks selge selgus maa-ameti statistikast. Kok- pangalaenudel – laenuintressi- se. «Ma olen ka ise olnud aru- eurone kärbe, mida valitsus ka- mida valitsus praegu teeb, mõ- distsipliin, ja neil on vajadus olla ku tehti Tallinnas möödunud kuul de vähenemine tähendab väik- telul, kus ametniku suust tule- vandab, on muidugi väike, ent jub ettevõtlusele halvasti. Posi- kuskil kohal,» märkis ta. korteritega 717 tehingut, mille kogu- summa oli 114,5 miljonit eurot. Kuu varem oli 730 tehingu kogusum- ma 124,1 miljonit eurot, 2023. aas- ta septembris tehti pealinnas kor- Üha rohkem Eesti elanikke arvab end keskklassi hulka teritega 665 tehingut kogusummas 112,1 miljonit eurot. BNS SANDER SILM Jääger. «Kui 2022. aastal pidas klassi 18–34-aastased ja Tallin- kuus. Ennast vaeseks pidajate [email protected] end keskklassi kuuluvaks na elanikud. hulk on languses. 33 protsenti vastanu- Keskklassi liigitasid end pea- Kuid nagu öeldud – tegemist NORD POOL Swedbanki rahaasjade teabekes- test, siis tänavu lausa miselt 35–49-aastased inime- on tajutava kuuluvusega kesk- kus tellis uuringu, saamaks tea- 49 protsenti.» sed, kes teenivad samuti valda- klassi, tegelike sissetulekute jär- 24,13 senti/kWh ▲ +170,57% da, kui suur peab olema sissetu- Uuringus osalenute valt üle 2000 euro või vähemalt gi võiksid Swedbanki hinnangul lek, et olla Eesti mõistes jõukas, arvates kuulub keskklas- 1100–2000 eurot. Seejuures on kuuluda Eestis keskklassi ini- ELEKTRI HIND senti/kWh vaene või kuuluda keskklassi. si inimene, kelle keskmi- end keskklassi liigitavate elani- mesed, kelle netosissetulek jääb Uuringust joonistus välja, et ne netosissetulek jääb 2100– ke vanus ajas kasvanud. 1100–1900 euro vahele. 80 80 end keskklassi liigitavate elani- 3013 euro vahele. 2022. aastal Madalamasse keskklassi Kuna meile meeldib end 70 Kõrgem: 60,991 70 ke arv on viimase kuue aasta- peeti keskklassi kuuluvaks ini- liigitas end 39 protsenti vasta- naabritega võrrelda, siis Leedus 60 60 ga kasvanud 20 protsendipunk- mest, kelle sissetulek jäi vahe- masse keskklassi või puudust nutest, kes teenivad peamiselt peab ennast keskklassi kuulu- 50 50 ti, ulatudes pea pooleni Eesti ela- mikku 1884–2911 eurot. kannatavate hulka. 801–1100 eurot kuus, elavad vaks 51 protsenti vastajatest ja 40 40 30 30 nikkonnast. «Võrreldes varase- Uuringus osalenutel palu- Kõrgemasse keskklassi lii- väikelinnas ja on 50–74-aasta- Lätis 40 protsenti. Lätis peab 20 20 mate aastatega on märgata, et ti anda hinnang oma pere koh- gitas end kuus protsenti vasta- sed. Puudust kannatavaks või ennast vaeseks 13 ja Leedus ka- 10 10 inimesed hindavad oma hak- ta ehk valida, kas nad kuulu- nutest, kelle hulgas olid eelkõi- vaeseks pidas end kuus prot- heksa protsenti vastanutest. Madalam: 9,722 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 0 kamasaamist selgelt positiivse- vad majandusliku olukorra järgi ge üle 2000-eurose sissetule- senti vastanutest, peamiselt kellaaeg malt,» ütles Swedbanki rahaas- kõrgemasse keskklassi ehk jõu- kuga inimesed. Teistest sageda- 50–74-aastased inimesed, kel- Loe ka Hind sisaldab käibemaksu Allikas: Elering jade teabekeskuse juht Mari-Liis kate sekka, keskklassi, madala- mini liigitasid end kõrgemasse le sissetulek on kuni 800 eurot JUHTKIRJA LK 12 Toimetaja Margus Mihkels, [email protected] MAJANDUS Postimees, 2. oktoober 2024 | 11 Hinnatõusu raugemine euroalal toob laenuvõtjatele igatsetud kergenduse ootab suur osa ekspertidest, et 8% ris aastatagusega võrreldes ma- Hinnatõusu raugemine järgmine baasintresside alan- Belgia 4,5% dalamad. «Samas on teenuste, ERKKI ERILAID damine tuleb juba 17. oktoobril. toob kaasa intresside languse mis moodustavad kolmandiku majandusajakirjanik Holland 3,3% Soome Danske Banki analüü- 6,9% Inflatsiooni aeglustumine annab Euroopa meie tarbimiskorvist, inflatsioon Eesti 3,2% Keskpangale võimaluse langetada int- 7% tik Antti Ilvonen märgib, et pank olnud kiire,» rõhutas ta. Kreeka 3% ressimäärasid julgemalt. See viib üha ootab EKP-lt nüüd ka oktoobris Tugevamat kasvu on Mertsi- Horvaatia 3% madalamale ka Eesti kodulaenude uroalal aeglustus aas- 25-punktilist langust. Kokkuvõt- na sõnul näidanud sideteenus- E tainflatsioon Eurostati tes usub pank, et EKP alandab kiirhinnangu järgi sep- intressimäärasid sel aastal veel tembris augustiga võr- kaks korda ja järgmisel aastal neli reldes 0,4 protsendipunkti, 1,8 korda. «Hoiuseintressimäär, mis protsendile ja jääb nüüd alla Eu- on praegu 3,5 protsenti, langeb Slovakia Portugal Malta Küpros Euroala 2,1% 2,6% 2,9% Euroala inflatsioon septembris 1,9% Kui euroalal aeglustus 1,8% aastane hinnatõus au- baasintressi – kuue kuu euribori. Euroala inflatsioon võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6 kuu euribor EKP baasintress, hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 6% 5% te, tervishoiu, hariduse ja alko- holi hind, kuid toiduainete, rõi- vaste ja jalanõude, transpordi ja eluasemega seotud hindade kasv on olnud väiksem. roopa Keskpanga kahe protsen- järgmise aasta lõpuks seega ka- Saksamaa 1,8% gusti 2,2 protsendilt Aasta viimastel kuudel peaks di eesmärgi. See avab keskpan- hele protsendile,» ennustas Ilvo- septembris järsult 4,004% tema hinnangul Eestis hinna- Austria 1,8% 1,8 protsendile, siis 3,75% 4% gale võimaluse baasintresse taas nen Kauppalehtis. Hispaania 1,7% Eestis tõusid hin- tõus aastases võrdluses kiirene- 4,0% alandada. LHV Panga makroanalüütiku Läti 1,6% 3,267% 3,105% ma. «Selle taga on paljuski baas- nad aastavõrd- 3,67% Euroala inflatsiooni aeglus- Triinu Tapveri sõnul lähtub EKP Prantsusmaa luses sama pal- efekti mõju, kuid ka inimeste üha 1,5% tumisele septembris andis tu- väga tugevalt inflatsiooniprog- ju kui augus- 3% suuremad hinnakasvuootused,» Itaalia 0,8% 2,6% 3,25% geva tõuke energia odavnemi- noosist. «Aasta viimastel kuudel tis, 3,2 prot- 3,0% leidis Mertsina. «Oktoobri algu- Luksemburg 0,8% ne. Nafta ja autokütuste odav- hinnakasv euroalal ilmselt siis- senti. 2,4% 2,0% sest tõusis Elektrilevi võrgutasu, nemine tõi hoolimata maagaa- ki kiireneb energiahindade ma- Soome 0,8% mis samuti annab inflatsioonile si kallinemisest ka energiahin- dala baasefekti tõttu,» arvas ta. Sloveenia Leedu 0,7% 0,4% 2023 2024 2% hoogu. Järgmise aasta maksutõu- veebr nad keskmiselt kuus protsen- «Kuigi septembri hinnakasv oli sud kiirendavad hinnakasvu aga märts märts juuni juuni sept sept jaan dets juuli juuli aug aug nov mai mai apr apr okt okt ti alla. Hinnatõusu panustasid euroalal juba langenud alla ka- Iirimaa 0,2% veelgi. Kui sel aastal jääb kesk- Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank 1% aga kõige enam, neljaprotsendi- he protsendi eesmärgi, ei julgeta mine hinnakasv tublisti alla nel- se kasvuga teenu- oodatava hin- ja protsendi, siis järgmiseks aas- sed. Järgnesid 2,3 Euroalal andis nakasvu kiire- oktoobris on suurenenud. «Sa- kuu euribor on möödunud aas- asemelaenud on aga ligi veeran- taks prognoosime üle neljaprot- protsendiga toi- inflatsiooni nemise kartu- mas alusinflatsioon, millest on ta oktoobrisse jäänud tipust (4,1 dil Eesti majapidamistest.» sendilist hinnakasvu.» du-, joogi- ja tuba- aeglustumisele ses ilmselt kii- välja jäetud toidu- ja energia- protsenti) alanenud juba enam Nagu tavaks, oli euroala rii- Triinu Tapver ennustab, et kakaubad ning 0,4 ret langetuste hinnad, ja mis näitab hinnasur- kui protsendipunkti võrra ehk kide võrdluses Eesti hinnakasv Eesti hinnatõus jääb ka järgne- septembris tugeva protsendiga töös- teed minna. vet põhiinflatsioonist isegi pa- 3,1 protsendini. Futuurid näita- septembris kiireimate hulgas. vatel aastatel euroala keskmisest tuskaubad. tõuke ennekõike Seal taga on remini, aeglustub väga vaevali- vad aga selle aasta lõpuks lan- «Eesti tarbijahindade 3,2-prot- kõrgemaks. «Eelkõige on siin Kuna hinna- energia odavnemine. kartus, et lii- selt ning oli septembris veel 2,7 gust koguni 2,7 protsendini. sendine kasv septembris oli roll maksutõusudel, mis hinda- tõusu tempo lan- ga kiiresti int- protsenti,» hoiatas ta. «Võrreldes eelmise aasta ok- aastases võrdluses ootuspära- sid järgmistel aastatel kasvata- ges alla keskpankade seatud resse langetades hakkab inflat- Vaatamata sellele on Mertsi- toobriga on 80 protsendil Swed- ne. Kuises võrdluses hinnad ise- vad. 2025. aasta hinnatõus võib eesmärgi, siis eeldatavasti jul- sioon taas kasvama. Kuid kind- na sõnul turuootus EKP intres- banki klientidest vähenenud elu- gi langesid 0,3 protsenti,» lausus jääda seetõttu isegi ligi viie prot- gustab see Euroopa Keskpanga lust intresside jätkuva langeta- simäära kärpe suhtes juba ok- asemelaenu kuised tagasimak- Mertsina. Mitteenergiatööstus- sendi juurde. Samal ajal prog- (EKP) nõukogu intressimäära- mise osas peaks vaatamata sel- toobris tõusnud 90 protsendi- sed juba kuni 50 eurot ja lisaks kaupade kallinemine on sel aas- noositakse euroala keskmiseks sid allapoole tooma. Kui varem lele juures olema.» ni. Veel möödunud nädalal oli veel 12 protsendil 51–100 eurot,» tal kiiresti aeglustunud ja ener- 2,2 protsenti. Sama muster jääb eeldati, et intresse alandatakse Swedbanki peaökonomist see 40 protsenti. Ka euribor lan- ütles Mertsina «Laenukoormuse giahinnad alanevad. Nii maail- ka 2026. aastaks, kus Eesti hin- sel aastal kolmandat korda alles Tõnu Mertsina lisas, et intressi- geb kiiresti ja turuootus euribo- vähenemine suurendab tasapisi maturu naftahind kui ka Eesti nakasv ületab kolm, euroalal aga detsembri kohtumisel, siis nüüd määrade alandamise tõenäosus ri suhtes on üha madalam. Kuue majapidamiste ostujõudu. Elu- elektri turuhind olid septemb- 1,9 protsenti.» 12 | Postimees, 2. oktoober 2024 ARVAMUS Toimetaja Erkki Bahovski, tel 666 2264, [email protected] Nafta hinna langus võib raputada maailma A S U T A T U D 1 8 5 7 Peremehed tulevad tagasi A jal, mil maailma tähelepa­ nu keskmes on Ukraina, Gaza ja Liibanoni lahingu­ CLYDE KULL suursaadik K tandritel toimuv, on väljas­ asvav keskklass on üks kindlamaid tagatisi demo­ JUHTKIRI sid tulid võimule 1933. aastal Saksa­ maal, sest suur depressioon oli vä­ pool asjaomaseid majandusharusid vaevu märgatud hiljutist energiahin­ kraatia normaalseks toimi­ Kuid me oleme oma elujärjega hendanud keskklassi sissetulekuid. dade langust, millel võivad olla aga likutega, mida kõrged naftahinnad miseks, kuid tuleb küsida, 21. sajandis ja peame Siitpeale hakkas juuri ajama ka hea­ ettearvamatud tagajärjed. Energia­ on aidanud tal vältida. Kuigi selline kas sellest piisab või peame arves­ küsima, kas keskklassist ehk oluriigi kontseptsioon – vaesumine hinnad on sageli globaalseid kriise dünaamika ei pane tõenäoliselt Pu­ tama ka muude teemadega, näiteks tähendab peaaegu alati olemasoleva kujundav tegur ja kui viimaste kuu­ tinit loobuma kinnisideest hävitada majanduslikust mõõtmest väärtustega. valitsuse kukutamist. de nafta ja maagaasi hinna langus Ukraina, võib surve, mida see aval­ Esmaspäeval avalikustatud piisab riigis rahu säilitamiseks. Kuid me oleme oma elujärje­ ei osutu mitte hetkeliseks, vaid püsi­ daks Venemaa majandusele, vähen­ Swedbanki tellitud küsitlus näitas, ga 21. sajandis ja peame küsima, vaks suundumuseks, võib selle mõ­ dada tema suutlikkust jätkata kurna­ et 49 protsenti ehk ligemale pooled kas keskklassist ehk majanduslikust ju olla võrreldav laiaulatusliku konf­ missõda. Eesti elanikud peavad end keskklas­ mõõtmest piisab riigis rahu säilita­ likti omaga. si kuuluvaks. See tähendab, et võrd­ luses kuue aasta taguse seisuga on keskklassi kasv olnud 20 protsendi­ punkti. Järelikult on Eesti inimes­ te jõukus jätkuvalt suurenenud, se­ statistika toetatud keskklassi sisse, aga kes sellegipoolest polnud rahul saadava palgaga. Võibolla on keskklassi kasv olnud seotud ka kuuluvustundega. Parem miseks. Näeme sedagi, et vaimsel pinnal on tegemist ikka suure po­ larisatsiooniga, kus paljude inimes­ te väärtushinnangud asuvad skaa­ la eri otstes, olgu tegemist samasoo­ Viimase aasta jooksul on mit­ med tegurid, sealhulgas USA Föde­ raalreservi intressimäärade alan­ damine, Hiina majanduse raskuste märgid ja mure Euroopa majandus­ E nergiahindade languse dünaa­ mika, mis väljub OPECi kont­ rolli alt, avaldaks destabilisee­ rivat mõju ka teistele ambitsiooni­ katele autoritaarsetele riikidele. Olu­ da vaatamata vahepealsele Covidi­ on ikkagi kuuluda keskklassi kui liste abielude, Covidi­piirangute või kasvu pärast, aidanud kaasa naf­ korras, kus nafta hind kõigub 50 ja kriisile ja täiemahulise Ukraina sõja vaeste hulka. Olulise määratlusmõõ­ immigratsiooniga. Suhtumine Uk­ ta hinna järkjärgulisele langusele 73 60 dollari vahel barreli kohta, on ras­ puhkemisele. Vaatamata ka sellele, et dikuna annab küsitlus ka omaniku­ raina sõtta on olnud küll enamikus dollarile 120 dollarilt barreli koh­ ke ette kujutada, kuidas Saudi Araa­ mitmendat kvartalit järjest on Eesti tunde – 80 protsenti küsitletuist on Ukrainat toetav ja seda on näidanud ta pärast Venemaa sissetungi Uk­ bia saaks jätkata ekstravagantset majanduskasv olnud miinusmärgiga. oma eluruumi omanik. Võib arvata, ka eesti inimeste massiline abi Uk­ rainasse 2022. aasta veebruaris. In­ linnaehituse ja majandusmuutus­ Statistiliselt ei pruugi kõik siiski et Eesti on olnud juba piisavalt kaua rainale (eks ole seegi tõestus kesk­ vestorid ja analüütikud ei ole sa­ te programmi, mis on kroonprints selge olla. Swedbank ütleb, et statis­ uuesti iseseisev, et paljud on suut­ klassist, sest on, mida ukrainlaste­ mas kindlad, kas see on pikaajaline Mohammed bin Salmani võimu le­ tilistel andmetel on keskklassi kuu­ nud maksta tagasi kodulaenu ja saa­ le anda). trend. Lisaks ebaselgusele, mil mää­ gitimeerimise keskmes. Samamoodi luva inimese netosissetulek 1100– nud eluruumi omanikeks. Seega, pe­ Suure tõenäosusega pakub kesk­ ral reageerivad OPECi liikmesriigid, raskendaks madalam nafta hind juba 1900 eurot, aga uuringutes osalenu­ remehed tulevad tagasi. Kodulaenu klassi uuring vaid ühe võtme ühis­ eelkõige Saudi Araabia, sellele hin­ praegu USA sanktsioonide all vaevle­ te arvates on see kõrgem ehk 2100– lõppemine tähendab paljudele suure konna mõistmiseks. Kuigi see po­ nalangusele ning sanktsioone väl­ val Iraani teokraatlikul režiimil välti­ 3013 eurot. Järelikult tuleb tulemus­ tõenäosusega, et vabaneb raha välis­ le ainumäärav, on samas tida püüdva Venemaa läbipaistma­ da majandushäireid, mis võivad õhu­ se suhtuda mõningase ettevaatuse­ maareisideks, mida Swedbanki kü­ ikkagi rahustav teada, et tule rollile, võivad tada koduseid rahu­ ga. Ja me näeme, et hoolimata jõuku­ sitlus ka näitas. ligemale pooled inime­ mitmed muud tegu­ Kui keskmine tusi ja ühtlasi pii­ se kasvust on kuulda ka palju nuri­ Ajalooliselt on keskklassi kadu­ sed paigutavad end kesk­ rid tuua kaasa suu­ autojuht maksab raks oluliselt Iraa­ nat – eelmisel nädalal seisid Toom­ mine või vaesumine olnud palju­ klassi ning nende arv LOE KA ri muutusi ülemaa­ tanklas vähem, kui algselt ni võimet rahastada peal näitlejad, kelle palk jäi justkui de kataklüsmide katalüsaator. Nat­ kasvab. LK 10 ilmsetel energiatur­ Lähis­Ida piirkond­ oodati, tuleb leida uusi gudel. likuks domineeri­ stiimuleid elektriautode miseks vajalikke vä­ Ü massilise kasutuselevõtu URMAS NEMVALTS JOONISTAB ks oluli­ gesid. sim nende soodustamiseks. Nafta hinna lan­ seas on USA gus destabiliseeriks muutumine viimase viie aasta jook­ ka energiat tootvaid riike, kes ju­ sul energia netoimportijast juhtivaks ba niigi ägavad korruptsiooni ja tsi­ nafta ja gaasi eksportijaks. See, mil viilkonfliktide all. Liibüas teravdaks määral annab USA energiaalane ise­ hinnalangus rivaalitsevate relvasta­ varustatus Washingtonile rohkem tud rühmituste vahelist võitlust naf­ võimalusi kaasa rääkida globaalse­ ta ja gaasi infrastruktuuri kontrol­ te energiahindade asjus, pole esialgu li üle, mis viiks suure tõenäosusega veel selge. Kuid stsenaarium, mille mitmel rindel peetava kodusõja taas­ kohaselt USA saab energiaturu aren­ puhkemiseni kogu riigis. gut oma strateegilistes huvides üm­ ber kujundada, võib nõrgestada Sau­ di Araabiat ja teisi OPECi riike. Kui praegune energiahindade langus osutub püsivaks, oleks sellel tohutu mõju igale maailma piirkon­ K ui keskmine autojuht maksab tanklas vähem, kui algselt oo­ dati, tuleb leida uusi stiimu­ leid elektriautode massilise kasu­ tuselevõtu soodustamiseks, mis on nale. Kuid lisaks oleks sel tõsised ta­ paljude rohelise ülemineku stratee­ gajärjed kolmele olulisele arengu­ giate peamine eesmärk. Ja laiemad faktorile, mis on praeguste geopolii­ tarbijate käitumise muutused, mis tiliste kriiside ja globaalse poliitili­ on vajalikud sügavamate majandus­ se muutuse keskmes: sõjalist laiene­ like reformide saavutamiseks, nõua­ mist taotlevad au- vad palju madala­ toritaarsed režiimid, Kui praegune mate energiahinda­ kodusõjast laas­ energiahindade de tingimustes ak­ tatud haprad rii- langus osutub püsivaks, tiivsemat riiklikku Vene kodanike valimisõigus ja sõda gid ja arenenud de­ mokraatlikes rii­ kides roheenergia­ oleks sellel tohutu mõju sekkumist nii Eu­ roopas kui ka Põh­ igale maailma piirkonnale. ja­Ameerikas. Kui­ K le üleminekut ta­ gi USA, ELi ja ise­ uigi kõigile oli teada, et ve­ na, aga kui seadus ei sätesta õiguse gavad tehnoloogilised ümberkorral- gi Hiina rohepöörde protsessides nekeelne haridussüsteem ERKKI KOORT olemasolu, siis seda ka ei ole. Püsivalt dused. Kiirenev nafta ja gaasi hinna on palju muutujaid, on tõenäoline, Postimehe ja on ebamõistlik, kallis ja jul­ Sisekaitseakadeemia elavad mingi omavalitsuse maa­alal langus võib kõik need kolm suundu­ et paljud süsinikuvaba majanduse geoleku seisukohast ka eba­ julgeolekuekspert ka näiteks ajutise elamisloaga isikud, must strateegilises plaanis tasakaa­ edendamiseks kavandatud poliitili­ otstarbekas, jätkasime sellega 30 aga nendele valimisõigus ei laiene. lust välja viia sed algatused ei peaks praegusel ku­ aastat. Selle küsimuse lahendami­ Tuleb arvestada, et meie ebasta­ jul vastu nii suurele kulusurve muu­ PÄEVAKOMMENTAAR se sundis peale alles Ukraina vastu lahvatanud agressioonisõda. Samuti teadsime, et Venemaa kasutab siinset monumentaalkunsti ära vaenu õhu­ tamiseks. Ka selle probleemi lahen­ misõiguse kaotamist ning kaks olid vastu. Reformierakond kinnitas kir­ jalikult, et nemadki toetavad. Seega biilne naaber on ebastabiilne ka sise­ miselt. See võib aga tähendada rän­ desurvet. On rändesurvet, mida me suudame kontrollida, ja samuti on sellist, mida me ei suuda. E nergiahindade püsiva langu­ se kõige järsemat mõju tunne­ taksid naftat eksportivad au­ toritaarsed režiimid, kelle eesmärk on laiendada oma mõjusfääri, ka ter­ tusele. Olgugi et tegemist on nii olulise osaga ülemaailmsest majanduskor­ rast nagu energiahinnad, oleks eks­ lik väita, et geopoliitilised arengud das Venemaa rünnak Kiievi valluta­ on erakondadest selle poolt, et Ees­ Olukord, kus meil on mingi ka­ ritooriumi agressiivse hõivamise teel. sõltuvad ainuüksi sellest. miseks. ti kohalike omavalitsuste valimistel tastroofi tagajärjel Venemaalt 50 000 Selle kõige ehedam näide on Vene­ Autoritaarsete režiimide saa­ See viimane on küll lahendatud ei saaks osaleda Venemaa ja Valgeve­ sisserändajat, ei ole ulme. Vaada­ maa. President Vladimir Putini re­ tuse, raskustes olevate ühiskonda­ poolikult, sest hoonete puhul on la­ ne kodanikud, Isamaa, Eesti 200, EK­ ke, kui palju on meil põgenikke Uk­ žiim sõltub otseselt energia ekspor­ de või süsinikuneutraalsetele tarne­ hendus teostamata ning Estonia lae­ RE ja Reformierakond, ning vastu sei­ rainast, ja meil ei ole isegi ühist piiri. di tuludest, et pidada üheaegselt val­ ahelatele ülemineku puhul on pal­ maalilgi on endiselt sõdurid, kes sel­ savad sotsiaaldemokraadid ja Kesk­ 2023. aastal saabus meile sisserände­ lutussõda Ukraina vastu ja säi­ ju teisi sotsiaalseid, majanduslikke le teatri 1944. aastal puruks pom­ erakond. ga üle tuhande Venemaa kodaniku. litada majanduslik heaolu tase­ ja poliitilisi tegureid, mis on võrd­ mitasid. Aga palun ärme jääme selle Enamasti viidatakse valimisõigu­ Valimisõiguse tekkimiseks läheb mel, kus nafta tootmise tasu­ selt olulised. Nafta­ ja gaasihinda­ probleemi ja Venemaa kodanike vali­ se säilimise kaitsel põhiseadusele. Põ­ aega – nii umbes viis aastat. Kas ole­ vuse hinnaks on arvestatud üle de kokkuvarisemine ei peata oo­ 94 dollari barreli kohta. tamatult Putini režiimi jõupingu­ PIKEMALT LOE POSTIMEES.EE misõiguse lahendamisel ootama Ve­ hiseaduse paragrahvi 156 lõige 2 üt­ me valmis selleks, et neil tekib aja nemaa järgmist sõjalist avantüüri. leb, et kohaliku omavalitsuse voliko­ jooksul valimisõigus? Me ei tea, mil­ Nii nagu nafta hinna langus tusi Ukraina vallutamiseks, ei ta­ 19. septembril arutasid parteid gu valimistel on seaduses ette näh­ lises maailmas me ka kahe aasta pä­ 1980. aastatel pani Nõukogude ga otsustavat võitu ühele või teise­ taas Venemaa kodanike valimisõigu­ tud tingimustel hääleõiguslikud selle rast elame, ning valimisõiguse kü­ Liidu tohutu majandusliku sur­ le poolele Liibüas ega takista täie­ se äravõtmist. Jõuti selleni, et viiest omavalitsuse maa­alal püsivalt elavad simuse lahendamiseks ei tohi jääda ve alla, seisaks Putini režiim sil­ likult üleminekut süsinikuvabale osalenud parteist kolm toetasid vali­ isikud. Seda käsitletakse absoluutse­ ootama uut sõda. Tegutseme nüüd! mitsi karmide strateegiliste va­ majandusele. Toimetaja Mart Raudsaar, tel 666 2264, [email protected] ArvAmus Postimees, 2. oktoober 2024 | 13 Eesti välispoliitka väärtuspõhisusest ÜRO hääletuse ja riigikogu liikmete Hiina visiidi Suur raha tuleb kontekstis kirjutab Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. riiki meelitada Meil on puudujääke, härrad! GARRI RAAGMAA Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor (SDE) uigi Eesti Vabariigi vä- Kütt, Isamaa volikogu esimees Maas- suhtes positiivsemaks, leida mõtte- K lispoliitiline kurss on olnud muutumatu ja õige, on paljude edu- sammude kõrval vii- mastel nädalatel ha- kanud silma ka mõned puudujäägid, mis kahjustavad paika pandud suun- da ja Eesti ainumõeldavat, väärtus- põhist välispoliitikat. 2 MÕTET tik ja teised ametlikud isikud. Meie rahvale on sügavalt aru- saamatuks jäänud selle visiidi ees- märk, terve see «Hiina külastami- ne ja nendega samas taktis kraaksu- mine» (tsitaadid siin ja edaspidi aja- kirjandusest), seevastu härrad Kivi- mägi, Maastik ja nende kambajõm- mid on leidnud õigustust oma käigu- kaaslasi samameelselt mõtlevate po- liitiliste voolude seast Euroopas. Aga me ei tohi sellistele provokatsiooni- dele alluda, ja sellepärast on õiglane Eesti ametliku delegatsiooni visiidi- le osaks saanud karm hinnang Eesti partei- ja valitsustegelastelt. Meie valitsusjuhi seisukoht on selge: «Riigikogule on tekitatud mai- PLANEERIME RIIKI M aailm ei ela enam Adam Smithi aegses külaühis- konnas. Globaalses suur- jõudude mõõduvõtmises turg paljuski ei toimi. Kõik edukad rii- gid rakendavad ettevõtluspoliitikat, saa- maks täiendavaid töökohti, tehnoloogiat Mõne päeva eest toimunud hää- le nii enne kui veel ka pärast (!) selle nekahju.» Opositsioonijuhi härra ja kasvatamaks eksporti. Eesti on sellest letusel ÜRO Peaassambleel hääletas ● Õigustatult on mitmed toimumist. Eesti väärtuspõhise po- Reinsalu sõnul tuleb «suhtlemise- lõppude lõpuks aru saanud. Eesti Vabariik ilmselt otse välisminis- liitikaga ei käi kokku sellisel tase- le Hiinaga vaadata läbi põhimõttelise Samost ja Aaspõllu hakivad teravalt teeriumist saadud kahtlase väärtu- lugupeetud partei- ja mel suhtlemine riikidega nagu Hii- väärtuskäsitluse». Eesti poliitikat. Olen nendega enamas- sega juhtnööride järgi ootamatult re- riigitegelased küsinud, na, kes «on oma olemuselt [---] vae- Õigesti küsitakse, kas seesugu- ti üsna ühel meelel. Kuni üle-eelmise pü- solutsiooni poolt, mis nõuab okupat- kust on tulnud ootamatu nukas riik» – «Hiinaga kudrutamine ne element nagu härra Kivimägi so- hapäevani, mil nad sarjasid riigi suurin- siooni lõpetamist ja okupantide lah- kursimuutus meie senises muudab meid vähem usutavaks just bib olema riigikogu juhatuses, kas vesteeringute soodustamise kava. Et jäe- kumist vallutatud territooriumidelt – väärtuspoliitiliselt». Isamaa partei tõesti talub Maasti- tagu nii see kui ka tulumaksustamine ära jutt käib siin Iisraeli okupatsioonist välispoliitilises joones. Hiinat on meie ajakirjanduses ta- ku-suguseid oma volikogu eesotsas. ja las ettevõtjad ise otsustavad oma ra- Palestiina aladel. Sellega asus Eesti bavalt võrreldud «karu[ga, kes] roo- Kas piisab avalikust hukkamõistust ha üle. toetama Rahvusvahelist Kohut (ICJ) ja ● Veelgi hämmastavam jab igal võimalusel meie toanurka ja ja parteilisest noomitusest või tuleks Riigid on läbi aegade ettevõtlust kor- tema langetatud otsuseid. oli Eesti riigitegelaste itsitab, kui meie noruspäi tema hun- teha väärtuspoliitiline otsus ja need raldanud: maksustanud järjel olijaid ja Pimesi otsustele takka kiitmine nikuid koristame». Sellisega sõbrus- mehed töölt vabastada? toetanud uute harude väljaarendamist. ja hääletustel tuulelipuna käitumi- visiit Hiina Rahvavabariiki, tamine ei tuleks ühelgi poliitikul ju Ehitanud taristut, andmaks ligipääsu res- ne ei käi kokku väärtuspõhise polii- mis ajakirjanduses pähe, kui ei meelitaks «veremaitseli- ärra Kivimägi on nimetanud surssidele ja turgudele, ning kehtestanud tikaga. Paistab, et välisministeeriumi kõrgetele ametipostidele on end so- kutanud kahjulikud elemendid, kel- le juhtimisel Eesti Vabariik ÜRO hää- õigustatult printsipiaalset hukkamõistu on leidnud. ne raha», mille kõrvad paistavad sel- le tagant, kuidas lihtsameelsetele po- liitilistele ekskursantidele esitlevad hiinlased võimalikult positiivset ku- H Hiinat «maailma üheks juht- riigiks», millega väiksema- tel riikidel «tüli norida ei maksa», ta esindab ekslikku vaadet, justkui tolle, et hoida konkurente eemal ja lasta kodumaisel tööstusel kasvada. Tuginud strateegilise sihiseade, soodsate laenude ning teadus- ja arendustööga. Külma sõja letusel kummalist resolutsiooni toe- vandit oma riigist. Sellist tegevust ei oleks «dialoog oluline» – kui mingi aegsed suurriikide hiiglaslikud militaar- tas. Õigustatult on mitmed lugupee- saa millegagi õigustada. «Eesti polii- suhtlus peakski olema, siis igatahes tellimused sünnitasid enamiku praegu- tud partei- ja riigitegelased küsinud, tikud võivad oma tegevusega Puna- mitte kivimäelik parlamenditurism. sest tehnoloogiast alates kiipidest ja lõpe- kust on tulnud ootamatu kursimuu- reerisid ka meie oma lähemad naab- Hiina huve teenida, olenemata sel- Ei tea, mis ajas küll Kivimäe-sugu- tades internetiga. See aeg on nüüd tagasi. tus meie senises välispoliitilises joo- rid Lätist ja Soomest koos veel mit- lest, kas nad ise seda tunnistavad või sed elavad, taipamata, et asjalood ja nes. mete teiste konformistlike ELi ja Na- mitte,» loeme meediast. väärtuspõhine poliitika on pidevas ga innovatsiooniks on võimalu- Riigikogu kui Eesti rahva valitud esindajate kogu väliskomisjoni esi- mees härra Mihkelson on reageeri- nud resoluutselt ja kutsunud komis- to riikidega; üldse 124 riiki poolt ja 14 vastu). agu on õigesti toonitatud, Maastiku sõnul tuleks Eestil te- geleda sõprade otsimisega. Kas tões- ti? «Küsimusele, kas Eestil on va- ja sellist sõprussuhet riigiga, kes Uk- muutumises. Vahest kõige selgema hinnangu on poliitekskursioonile andnud härra Reitelmann Uutes Uudistes: «Et Ees- A si ka väikestel. Imeväikesest, Ees- ti valla mõõtu (160 km², 39 000 elanikku) agraarsest Liechtensteinist sai poole sajandiga tööstusmaa, kust pä- joni ette oma tegevusest aru andma ministri ja kantsleri; Euroopa rah- vaste esinduskogu europarlamen- di liige ja varasem Eesti välisminister N oleme seni seesugustes si- tuatsioonides, kus Euroo- pa Liidul on kahetsusväärselt puudu- nud ühtine positsioon, alati toetanud raina sõda toetab, vastas Maastik: «Vot sellest ei ole mina küll aru saa- nud, et Hiina riik toetaks Ukrai- na sõda. Ma ei tea, minul puuduvad ti Vabariigi parlamendis tuleb kelle- legi pähe luua Hiina sõprusrühm, on mõistusevastane moraali- ja põhi- mõttelage avantüür. Igaühele on sel- rit maailmafirmad Hilti ja Ivoclar. Liech- tensteini valitsus on koos ettevõtetega loonud suurepärase majanduskeskkon- na, toetanud arendusi ja haridust. Tu- sotsiaaldemokraat proua Kaljurand meie suurt liitlast USAd, kellega koos need andmed.»» Kommentaarid on ge, et [---] unustati sellega seoses lemus? Elaniku kohta Eestist ligi seit- on avaldanud mõistmatust, kust on hääletas deklaratsiooni vastu ka Eu- siin liigsed. [---] viimasedki väärtuste riismed, se korda enam eksporti ja priskelt posi- tulnud ootamatu pööre Eesti välis- roopa Liidu eesistuja Ungari1 – kaua- Väliskomisjoni esimees här- kui neid seltsimeestel üldse oli. [---] tiivne kaubandusbilanss. Ah et mis viga poliitikas; arusaamatust toimunud ne paariariikki paistab olema haka- ra Mihkelson on üllatunud, kuna vi- Küll esindati maailmarahu, Eesti hu- rikkurriikide kõrval edukas olla? poliitikamuudatuse üle on väljenda- nud taastama oma mahamängitud siidil osalenud saadikud justkui po- ve, selgitati meie seisukohti, õigustu- Kaugel-kaugel keset India ookeani nud ka Isamaa partei esimees härra välispoliitilist usutavust. Aga Eesti lekski kursis, kelle selja taga Hii- si tuli nagu külluse sarvest, tõsi, kõik asuv kahe Hiiumaa suurune, kuid tihe- Reinsalu ja paljud teised progressiiv- on oma ei tea kust mõjutusi saanud na Ukraina sõjas seisab: «Kui keegi kulunud klišeed ja infantiilselt primi- dama (seal elab 1,3 miljonit elanikku) ja sed riigitegelased. välispoliitilise ladviku survel ajamas ei ole delegatsioonist siiani aru saa- tiivsed.» kirjuma rahvastikuga Mauritius hakkas Lihtsatele tööinimestelegi, lehelu- täpselt vastupidist kurssi. nud, milline on Hiina roll täna Vene- Jääme lehelugejatena lootma, et 1960ndatel oma suhkrumajandust re- gejatele ja uudiste tarbijatele on am- Veelgi hämmastavam oli nä- maa toetamisel ja Venemaa sõjas Uk- ilmnenud puudused kõrvaldatakse ja struktureerima. Peaminister kutsus töös- mu selge, et meie välispoliitika ei saa dal varem aset leidnud Eesti riigite- raina riigi hävitamises, siis on häs- me jätkame oma välispoliitikat vää- turid laua taha ja pakkus neile soodsaid olla edukas, kui mõtlematult, saba- gelaste visiit Hiina Rahvavabariiki, ti kahju, et ei saada aru, et see roll on ramatul kursil. laene. Riik lõi eksporttootmise tsoonid ja rakuna, tormame hääletama koos mis ajakirjanduses õigustatult print- väga suur.» 1 Vastu hääletanud riigid: USA, toetas ekspordifirmade loomist. Käima enamiku maailma riikidega (asja- sipiaalset hukkamõistu on leidnud. Tuleb anda printsipiaalne hin- Iisrael, Ungari, Tšehhi, Belau, Fidži, tõmmati ka turism ja hiljem raviteenu- le lisab veelgi kurbloolisust, et sama- Kõrgetasemelise delegatsiooni koos- nang Puna-Hiina draakonile, kel- Mikroneesia, Nauru, Paapua Uus-Gi- sed. Tulemus? SKT elaniku kohta (ostu- sugust kummalist ja justkui pime- seisu kuulusid riigikogu aseesimees le eesmärgiks on muuta Euroopa Lii- nea, Tonga, Tuvalu, Malawi, Argenti- pariteedi järgi) kasvatati 1960. aasta dat hääletamiskäitumist demonst- Kivimägi, sõprusrühma aseesimees du riikide ametlikke hoiakuid Hiina na ja Paraguay. 600-lt dollarit 2023. aastaks 26 588-le (u 2/3 Eesti tasemest). Seda igasuguse välistoetuseta. Järeldused. Edu tagab toimiv riik ja Tallinn vajab ühte erakorralise arstiabi punkti majanduse nutikas planeerimine. Ees- märgid peavad arvestama muutu- vat keskkonda, olema ambitsioonikad, aga samas realistlikud. Teostuse tagab öörates pilgu minevikku, ül- ritud töötajatega. Arstide nime all Me ei suuda ehitada Tallinna Haiglat. ametnike professionaalsus ja võime ka- P latab paljusid tõsiasi, et veel kuuekümnendatel polnud arstide ööpäevaringne haig- las viibimine sugugi tavapärane. Kui arst ka olemas oli, piirdus tema roll MÄRT PÕLLUVEER erakorralise meditsiini arst töötavad arstiteaduse üliõpilased. Formaalselt määratakse neile ju- hendaja, kes neid kunagi sisuliselt ei juhenda ega kontrolli. Nii ongi üli- õpilaste ainsaks päästeeks tellida Aga sellise üksuse suudame kindlas- ti luua. Koondades sinna kokku per- sonali Tallinna kiratsevatest erakor- ralise abi punktidest, saame tuge- va ja mitmekülgse ajude kontsentrat- pitalistidega läbi rääkida, aga ka patrio- tism ja korruptsioonist hoidumine. Eestis takistab tööstuspoliitikat ametkondlik egoism. Igal ministeeriumil on «oma» arendusrahastu, nii et kokku enamasti juba haiglas olevate haigete Loe kuidas tahad, aga ööpäeva- võimalikult palju labori- ja radioloo- siooni. Koha, kus töötavad keeruka- on üle 200 arendusmeetme. Sellest mü- ravi organiseerimisega. Öine trans- ringne abi on jaotatud kaheksa asu- gilisi uuringuid. Ise on nad sõbrali- tes olukordades karastunud arstid. riaadist ei suuda ka kõige võimekamad port oli nigel. Sidevõimalused õige koha vahel. Patsient peab sisseju- kud ja osavõtlikud ning patsientide- Koha, kus tööpõhimõtted ja kliinili- läbi närida, vähestel ettevõtjatel on sel- tagasihoidlikud. hatuseks ise teadma, millist abi va- le see meeldib. Tervisekassa maksab ne käsitlus on ühtlane. Peamine on, lest kasu ja tohutu ressurss läheb nende Paratamatult mõjutas Eesti ter- jab. Teisiti pole olukorda võimalik se- kõik kinni ja probleemi põhimõtteli- et taas ei alustataks arutelu sõnapaa- pudinate administreerimisele. vishoidu vene kultuur, mille hierar- letada, sest silmahaiguste abi asub selt ei ole. Seetõttu kaotasingi min- riga «ei saa». Meditsiinitehnikat on Et maavalitsused kaotati, sõltub hilisus on üldiselt tuntud. Seetõttu Kesklinnas, naisteseisundite hinda- gil hetkel täielikult lugupidamise meil palju. Puudu on kvaliteetne or- praegune arendustöö oma projektipõhi- rajati ENSVs hulganisti erialaspetsii- mine Kesk- ja Pelgulinnas. Kõrva, ni- igasuguste ravikvaliteedkomisjoni- ganiseerimine. ses hektilisuses liialt üksikisikutest. Vaja filist erakorralist abi andvaid asutusi na ja kurgu erakorralise seisundiga de vastu. Inimesed istuvad, räägi- on märksa süsteemsemat ja suutlikumat ja vastuvõtupunkte, mis kummasta- peab minema Mustamäele. Kodulin- vad ja põgenevad. Kuidas õieti pida- ui otsuseid sellest vallast ei eestvedamist. valt eksisteerivad tänapäevani. Tule- musena sündis killustunud süsteem, mis kitsaste erialalõikudes oli asja- tundlik, kuid patsiendist tervikpildi na geograafiatunni lõpetab Haabers- ti servas paiknev psühhiaatripunkt. Seda muidugi juhul, kui psühhiaat- ril ei teki kahtlust, et teie seisund va- da normaalseks olukorda, kui tööta- ja sosistab, et ta seda patsienti ei ta- haks? Närvihaiguste õppetsüklit po- le ta veel läbinud. K sünni, siis elu seisma ei jää. Tööd alustab robotanalüsaa- toriga veenitehnik. Ta võtab vereana- lüüsid ja söödab need moodsasse la- KÕVA SÕNA kogumine polnud õieti kellegi üles- jab täpsustamist. Siis tuleb teid Mus- Ometi pole ükski seisund kunagi borirobotisse. Sellesse samasse, mis Kui kogukulud anne. Killustunud süsteem eksistee- tamäele tagasi viia. nii hull, et midagi ei saaks lahenda- on juba kõigis Eesti haiglates kasutu- kasvavad, siis ei rib Tallinnas veel käesoleval sajandil, da. Ma ei tea, kes ja kuidas peaks se- sel. Tunni pärast saate vastused. Ise saa me rääkida mida ilmestavad hulgalised erakor- õik erakorralise abi punktid da otsustama, aga (Suur-)Talinn va- küsimus on muidugi asjaolu, et ana- ralise abi pakkumise punktid, mil- lest igaüks teatud kehaosi ei puutu. K on tänaseks vähemalt osali- selt mehitatud alakvalifitsee- jab vaid ühte erakorralise meditsii- ni üksust. Korraliku ja kaasaegset. lüüsitulemuste mõistmiseks on ikka- gi vaja eriharidust. kärpimisest. Kolumnist Raul Eamets kirjutab Eesti eelarvest ja selle kärpimisest PM, 01.10 14 | Postimees, 2. oktoober 2024 FOOKUS Toimetaja Erik Aru, tel 666 2264, [email protected] Kuidas maal elamine Euroopa kipub end tehnolo kättesaadavaks muuta juhtkonnas usuvad mõned, et nad sest-müügist, mis võiks kaasa aida- JOOSEP SIBUL ehitavad jumalat. TÕNU TOOMPARK ta väikeasulate elamufondi paranda- ettevõtja ja arvulembene Ajaloolane Yuval Noah Hara- Eesti Kinnisvarafirmade Liidu misele, kuid kes on turult kõrvale lü- humanitaar ri hoiatab oma värskes raamatus juhatuse liige katud. «Nexus», et AI ei pruugi mitte tap- Üle tuleb vaadata renoveerimise pa ainult kogu inimsugu, vaid muu- summad, mille juures lisandub kin- Euroopa majandus jääb USA ta kõigi elusolendite evolutsiooni. Kui aapiirkondade nisvara müügihinnale käibemaks, et omast aina enam maha. Nüüd küsida OpenAI viimase ChatGPT mu- M elamispindade kättesaadavuse probleemi ana- lüüsides on esi- mene katkiham- mustamist vajav pähkel, kas maa- le kolimise soodustamine on üld- soodustada elamufondi väikesema- hulist professionaalset renoveerimist. Kolmandaks, planeerimise ja ehi- tustegevuse regulatsiooni lihtsusta- mine ja kiirendamine. Elamispindade kättesaadavuse peenike pudelikael on liiga keeruline kipub Euroopa – ja samuti Eesti – maha magama ka tehisintellekti revolutsiooni. ui üks kohalik poliitik deli käest, siis ta ise arvab, et AI saab mõjult olema vähemalt võrdväärne nutitelefoni ja internetiga, aga ilmselt isegi mõjukam. Samas, kuigi suurem osa AI loo- davast majanduslikust väärtusest (ja ohtudest) on veel hüpoteetiline, puu- se vajalik. Kas tegemist on maapiir- kondade probleemiga? Või puudutab see samavõrd linnu? Kes peaks olema subjekt, kes tegutseb elamispindade kättesaadavuse parandamise nimel? Hõlbus oleks suunata pilk riigi poole ja nõuda maale kolimise rattaid käima panevat raha. Tugev riik saab tugineda inimestele, kes iseendaga ja ajamahukas regulatsioon planee- ringu menetlemise alguspunktist ku- ni ehitustegevuse alguseni. Planeerimisprotsessi üleregulee- rimine on siiski rohkem suuremate keskuste teema ja vähem Eesti suur- linnadest väljapoole jäävate piirkon- dade mure. Kui takistused on teelt kõrvalda- K rõõmustas hiljuti sot- siaalmeedias selle üle, et Euroopasse, sh Ees- tisse, jõuavad iPhone’i rumalamad, AI-vabad versioonid, ehk et me siin hoolime oma inimestest ja kaitseme neid, mit- te nagu Ühendriikides, siis see jättis päris magushapu või isegi lihtsalt ha- tume sellega igapäevaelus kokku jär- jest rohkem, ning mitte ainult Chat- GPTd või Claudet kasutades, vaid nt Netflixis oma järgmist filmi valides või mõnes suuremas välismaa e-poes osteldes personaliseeritud soovitusi saades, või Google’ist midagi otsides või mõne kaardirakenduse abil auto- ga navigeerides. Samas on viimasel hakkama saavad, mitte kes lunivad, tud, on järgmise sammuna mõistlik pu maitse. Tekkis tunne, et äkki me ajal välismeediast läbi käinud, kuidas käsi pikalt ees, lapsehoidjariigilt abi elamispindade kättesaadavuse vank- ei teadvusta ikka veel, et meil siin Eu- Iisrael ja ka Ukraina kasutavad tehis- ja toetusi järgmise igapäevase tege- rile hoog sisse lükata. Järgnevad ette- roopas on probleem. intellekti sõjalistel eesmärkidel. Ehk vusega hakkama saamiseks. Seetõt- panekud avalikult sektorilt nõutava- Suuremas pildis on probleem Euroopa mahajäämus tehisintellektis tu peab avalikule sektorile esitatavate te vastutulekute kohta on tagasihoid- muidugi see, et Euroopa vananeb, võib hakata tulevikus mõjutama ka nõudmistega olema ettevaatlik. liku suurusega. tööjõudu jääb vähemaks. Meie ma- meie turvalisust selles aspektis. Riik saab inimestele abi ja toetust jandus ja tootlikkus ei kasva aga pii- pakkuda eranditult ja ainult selle ra- siteks, ehitusõigusega maa savas tempos, et seda kompenseeri- Euroopal ei lähe hästi. ha eest, mis ta on inimestelt ära võt- nud või plaanib võtta. Abistamiseks läheb seejuures heal juhul pool ära- võetud rahast, ülejäänu läheb masi- E enampakkumine. Kohalikud omavalitsused saavad menet- leda detailplaneeringut ja pakku- da enampakkumisel krunte tingi- da, mis lubaks siin mõnusat elu eda- si elada. Euroopa on jätkuvalt parim koht maailmas, kus elada – eri uurin- gute järgi enamik maailmast nõustub Üldse ei lähe AI-firmade ehitamine ja tehnoloogia arendamine on väga kapitalimahukas ning raha annab tugeva eelise. Kuidas navärgi töös hoidmiseks. musega, et see hoonestatakse ette- sellega. Samal ajal kasvab ka ELi ma- on seis AI-investeeringutega Euroo- Maapiirkondade, aga ka linna- nähtud tähtaja jooksul. Krunte võib janduse mahajäämus nii Ameerikast pas? Seis on kahjuks nukker – nt era- de elamispindade kättesaadavuse pa- nii müüa kui pakkuda hoonestusõi- kui ka Hiinast (neil mõlemal on mui- sektori investeeringud AIsse Ühend- randamiseks tehtud tegevused on pi- guse korras. Lisaks on ehitusõiguse dugi oma probleemid) ning seda ma- riikides 2023. aastal olid ca 62,5 mil- gem õiges suunas, kuid see peab toi- olemasolu laenuandjale riske maan- hajäämust ilmestab päris hästi koha- jardit eurot ja Hiinas 7,3 miljardit, muma eelkõige erasektori enese dav tegur. liku poliitiku rõõm selle üle, et meile aga Euroopa Liidus koos Ühendku- efektiivse pealehakkamise baasil, kus Olemasolev ehitusõigus võtaks siia jõudis see turvatum ja lollim ver- ningriigiga ainult üheksa miljardit. riik ja omavalitsused kõrvaldavad es- inimestelt ühe aeganõudva takistuse sioon iPhone’ist. Ja 2024 ei tundu seda vahet vähenda- majärjekorras takistused, seejärel pa- kolimise planeerimisel ja lihtsustaks Probleem pole see, et siia jõuab vat. Möödunud nädalal käis meediast kuvad tagasihoidlikku tuge ja hoidu- uue kodu rajamise protsessi. lollim iPhone, või läbi, et üks maail- Raha asemel lüüakse Euroopas regulatsioonide vad kõige selle juures arututest kulu- Teiseks, riigilõivusoodustus esi- see, et meil Euroo- Oleme ka varem ma tuntumaid MTÜ- Draghi oma ELi majanduse uuendamise plaani tustest. mese kodu ostjale. pas pole suurt popu- olnud väga nigelad sid, OpenAI kaasab seadusandlikku akti, Ameerika Ühendriigid sam Järgnevalt on toodud mõned ta- Elamispindade kättesaadavus laarset nutitelefoni- uute tehnoloogiate investoritelt 6,5 mil- kistused, mille kõrvaldamine aitab saab olema järgmise 10 aasta oluline de tootjat, vaid see, rakendamisel. Meie jardit dollarit ning et tu võtnud 13 000 uut seadusandlikku kaasa elamispindade kättesaadavuse teema. Üks võimalus ostja ostuotsuse et sellised väikesed investorid olid val- akti, Ameerika Ühendriigid samal ajal parandamisele, sh suurematest tõm- langetamise barjääride vähendamisel üksiksündmused on tiigri maine põhineb mis tegelikult ka 3000. See paistab välja ka tehnoloo- bekeskustest väljas- on teha ostukulu osa suuremast näh- tehnoloogiaettevõtetel rohkem panustama. giasektoris, kus Euroopa Liidu värs- pool. soodsamaks. Siin tusest, kus mitte vä- ja valitsemissektoril. Ambitsioonidest kemad digiteenuste ja tehisintellek- Teotahtelisi Esiteks, lepingu- saab esimese kodu ga ammusest maa- Sellest on aga vähe. (ja ka hullusest) an- ti õigusaktid ei ole just aidanud kaa- inimesi on Eestis vabaduse loomine ostjale ehk inime- ilma suurimast ma- nab aimu, et Open- sa AI-sektori õitsemisele. Mis muu üürisektoris. küllaga, eriti kui neil teelt sele, kelle oman- jandusjõust EList on 15–20 aastaga AI juht Sam Altman oli Taiwani kii- hulgas tähendab siis ka seda, et tea- Maapiirkonda- takistused ära võtta. dis ei ole ega ole ol- saanud sabassörkija USA ja Hiina jä- bitootjale TSMC-le müünud ideed, et tavad uued asjad jõuavad meieni hil- des on üürihinnad nud eluaset, pak- rel. Ning lisaks Brexitile on suuresti AI peaks voolama nagu elekter ning jem – nt Google Gemini lansseeriti al- madalad ja ei pruugi õigustada riske, kuda riigilõivusoodustust kinnistus- selle põhjuseks see, et Euroopa Liidus võiks ehitada 36 uut kiibitehast, mil- guses enam kui 150 riigis maailmas, mille üürileandja paindumatu üüri- raamatu omandiõiguse ja hüpotee- magati maha tehnoloogiasektori täht- le kogumaksumus oleks seitse triljo- aga mitte Euroopa Liidus. Kui varem lepinguga endale võtab. Maapiirkon- gi kandelt. suse kasv (kujutleme voodit, kus ma- nit dollarit. Ka väikesel alustaval AI- oli ELil suurem jõuõlg, millega õn- nas võib korteri kaasaegne sisustus Selline soodustus võiks olla asja- gab mõnusat und tegelane, kellel on idufirmal on suurem tõenäosus saa- nestus muu maailm tihti enda regu- maksta rohkem kui aasta-paari üür. kohane ka Eesti suurlinnades, kuid tekiks Euroopa Liidu lipp, voodi kõr- da investeering Ühendriikides ning latsioonide järgi mängima panna, siis suurlinnadest väljaspool peaks soo- val mõnus punane vein ning hulga seemnering-investeering on keskmi- seekord paljuski viisakalt keelduti se- aindlikkus üüriõiguses ehk dustus olema suurem. friikaid ja juustu). selt kaks-kolm korda suurem kui Eu- da tegemast. P võimalus leppida kokku sel- les, mida osapooled soovivad, tooks turule tühjana seisvad elu- asemed, mille omanikud pole taht- Kolmandaks, riigilõivusoodustus eluasemelaenu refinantseerimisel. Mõni aeg tagasi põrgatati eluase- melaenude refinantseerimise lihtsus- Euroopa suurimad tehnoloogia- sektori edulood sellest perioodist on ilmselt Spotify, Skype ja Cookie Con- sent – seejuures olid eestlased neis roopas – ja üldiselt on parem, kui sul on rohkem raha kui vähem ra- ha, mis? Raha asemel lüüakse Euroopas Ka teaduse poolest pole olukord palju rõõmsam – AId puudutava- test teadusartiklitest tuleb 22 prot- senti Hiinast, 14 protsenti EList ning nud üürnikega jantida. Nii suureneb tamise palli. Pall aga kukkus laualt kahes viimases väga olulised osali- regulatsioonide kvantiteediga: na- 11 protsenti Ühendriikidest, seejuu- pakkumine ja konkurents ning see- maha ja keegi pole vaevunud seda sed. Võib küll vaielda, kas Ansipi Eu- gu endine Euroopa Keskpanga presi- res on hiinlaste tõus viimase viie aas- läbi kättesaadavus. uuesti üles korjama. Teema on unus- roopa Komisjoni digivolinikuks ole- dent Mario Draghi oma ELi majandu- ta jooksul olnud märgatav. Mõne aas- Teiseks, kinnisvaratehingu käibe- tatud. mise ajal rakendatud andmekaitse re- se uuendamise plaanis viitas, on Eu- ta taguste andmete põhjal tuli AI-pa- maksustamine renoveerimisel. Eluasemelaenude refinantseeri- gulatsioonid, mis iga arvutikasutajat roopa Liit alates 2019. aastast vas- tentidest neli protsenti Euroopast Kui ettevõte investeerib kinnis- mise lihtsustamine on tegur, mis ül- mingi küpsisejutuga pidevalt piina- varaobjekti (näiteks korteri) renovee- diselt võimaldaks muuta laenuturgu vad, just edulugu on. Jah, see ongi see rimisse täiendava 110 protsenti selle konkurentsitihedamaks ja paindliku- Cookie Consent! Samal ajal kui maa- väärtusest, tuleb müügitehingule li- maks ning seeläbi efektiivistada ela- ilma suurimate tehnoloogiafirmade sada käibemaks. mispindade turgu. nimistud on täis eelkõige Ühendriiki- Selline lähenemine oleks loogili- Riik saab laenuturu paindlikkuse de ja Hiina firmasid alates Google’ist ne Tallinnas, aga… Oletame, et väike- suurendamise nimel pakkuda riigi- ja Metast kuni Tencenti ja Alibaba- investor ostab enda eelarvele vastu- lõivusoodustust hüpoteegi muutmise ni. 50 maailma suurima tehnoloogia- võetava 5000 euroga väikelinna kor- kandelt. Taas võib mõelda, et suur- firma seas on ainult neli Euroopa fir- teri ja remondib seda 6000 euro eest. linnadest väljaspool võiks soodustus- mat. Neli! See ei ole väga kapitaalne remont. määr olla suurem. Nüüd aga tundub, et Euroopa ma- Sellise remonditud objekti müümisel Siinsed ettepanekud ja mõttera- gab maha ka järgmise suure revolut- tuleb väikeinvestoril korteri müügi- jad on hõlpsalt rakendatavad ja ei ole sioonilise tehnoloogia – tehisintellek- hinnale lisada käibemaks. koormavad ei riigi ega omavalitsuse ti ehk AI. Milliseid ja kui palju muu- Tõenäoliselt sööb käibemaks in- rahakotile. Teeme asja lihtsalt ja an- tusi AI toob, on veel raske öelda, aga vestori loodetud kasumi ja nii jääb name võimaluse initsiatiivikale ning üldiselt kõlab arvamus, et mõjult saab ühe korteri parendamise kaudu väi- efektiivsele erasektorile. Teotahteli- see olema võrdväärne nutitelefoni ja kelinna elamufondi kvaliteedi eden- si inimesi on Eestis küllaga, eriti kui interneti kui kõige rohkem muutusi damine tegemata. neil teelt takistused ära võtta. toova tehnoloogiaga inimkonna aja- Turul toimetab hulk väikeinves- loos. Üks meediaväljaanne Ameerikas toreid, kes tunneksid rõõmu odava- PIKEMALT LOE raporteeris hiljuti, et juhtiva tehisin- Taiwani kiibitootja TSMC tulevase tehase asukoht Dresdenis. mapoolsete korterite renoveerimi- POSTIMEES.EE tellektiga tegeleva ettevõtte OpenAI FOTO: IMAGO/SYLVIO DITTRICH/SCANPIX  Toimetaja Erik Aru, tel 666 2264, [email protected] FOOKUS Postimees, 2. oktoober 2024 | 15 loogiarevolutsioonis auti mängima PEETER KOPPEL toimetaja ka -pessimistid – ja investorid arva- vad, aga kui selleks on isegi väike tõe- näosus, siis see ei tohi olla võidujooks, millest EL või Eesti kõrvale jääb või RAHA JA MAJANDUS milles poole jõuga osaleb. Üks mu välismaa sõber kolis mõ- ned aastad tagasi Tallinna ja ehitab Andke mulle edukat start-up’i, sest ta luges Forbe- sist artiklit, mis ütles, et Eesti on Eu- andeks, ma olen roopa Silicon Valley (tuli välja, et see oli sisuturundusartikkel). Nüüd, kui pessimistlik! ookeanitagune Silicon Valley muutub järjest rohkem AI Valleyks, kas saame is nüüd juhtus? Ühtäkki kuidagigi Eestisse teha Euroopa AI Valley, kuhu Euroopa kõige helgemad selle valdkonna pead tulevad õppima, aga ka oma firmasid ehitama? M räägitakse Euroopa (Lii- du) kõrgeimates kihtides sa- ma juttu, mille eest veel vei- di aega tagasi sai korraliku peapesu. Ni- melt seda, et Euroopa (Liit) lekib konku- Mida peaks Eesti tegema? rentsivõimet nagu sõel ning isegi Hiina Mida peaks EL tegema? «sõidab eest ära» – USAst rääkimata. Eelkõige peaksime tunnistama endale Mainitud teadmine jõudis kõrgei- senisest rohkem, et me oleme tehno- matesse kihtidesse läbi endise Euroo- loogiasektoris maha jäänud, seda nii pa Keskpanga juhi Mario Draghi vasta- ELis kui ka Eestis. Eestis on meil tu- vasisulise raporti. Raportis ebaeuroopa- gevad innovaatilised tehnoloogiafir- likult tunnistati probleemi ning tehti et- mad ja hea riigi PR, aga uued lahendu- tepanekud ka sammudeks, et olukorda sed pole jõudnud teistesse sektorites- parandada. Lihtne! Rohkem tuleks kulu- se, kus jääme uue tehnoloogia raken- tada uurimis- ja arendustegevusele; pa- damisel alla nii Skandinaaviale kui ka rendada tuleks taristut ning tööjõu os- Lääne-Euroopale, rääkimata Ühend- kuste/hariduse taset. Samuti vajaks pa- riikidest. Kui AI saab olema järgmi- randamist ärikliima! ne suur uus tehnoloogia (nagu praegu ELi siseturg vajaks samuti edasist tundub), mis mõjutab kõike, siis pea- ühtlustamist. Ka finantsturg ei tohiks me andma aru, et nii jätkates läheb see olla fragmenteerunud nagu praegu. Ai- enamikust Eesti ettevõtetest, sh töös- nult siis saaks suured Euroopa ettevõt- tusest, mööda. Meil võib olla ees vaju- ted piisavalt kapitali kaasata. mine obskuursusesse, irrelevantsuses- Selleks aga, et rahastada täiendavaid se ja lõpuks ka vaesusesse. kulutusi kaitsele ja kliimamuutuste oh- Selleks et järele jõuda, peame seni- jamisele, peaks Euroopa Liit laenama sest palju rohkem tegema, mh on va- ühiselt – mitte aga iga riik eraldi. ja AI regulatsioonis teha restart nii, et turvalisus ja areng oleksid rohkem ta- unduvad vähemalt tehniliselt sakaalus. AId peab reguleerima, kuid me ei tohiks oma regulatsioonidega üksi jääda (nagu EL praegu suures- ti jäi!) ja peaksime seda tegema käsi- T mõistlikud ettepanekud. Aga eda- si läheb keeruliseks. Nimelt sar- naseid soovitusi anti juba Delors’i rapor- tis 20 aastat tagasi. Ning (peaaegu) mitte e kvantiteediga: nagu endine Euroopa Keskpanga president Mario is viitas, on Euroopa Liit alates 2019. aastast vastu võtnud 13 000 uut käes ülejäänud läänemaailmaga. Kui midagi pole juhtunud! Seega, andestage mal ajal 3000. FOTO: TERESA SUAREZ/EPA/SCANPIX me üksi ja liiga vara ja liiga palju regu- mulle, kuid ma olen pessimistlik! Ning leerime, siis tapame siinse sektori ning mitte ainult sellepärast, et Euroopale ül- ja Kesk-Aasiast, 17 protsenti Põhja- kiibitehas tundub siiski jääme tehnoloogiliselt ja majandusli- diselt ei meeldi tehniliselt toimivad lä- Ameerikast ja 62 protsenti Ida-Aa- Saksamaale tulevat. kult veel rohkem Ühendriikidest jt ma- hendused, vaid pigem… nunnud. siast. Siiski, tsiteerimiste arvu poo- Kokkuvõttes puudub Eu- ha (ning sõltuvaks). Kui EL proovib kii- Ma olen pessimist, sest näib, et Sak- lest on eurooplased jätkuvalt väga roopa Liidul igasugune ee- rust alla tõmmata, aga ülejäänud maa- samaa ega Holland ei leia, et EL tohiks tugevad. lis nii finantseeringu, talenti- ilm vajutab gaasi juurde, siis see pole ühiselt laenata. Kahtlustan, et tean ka Samas on ameeriklased nii Eu- de ja teaduse kui ka regulatsiooni- ilmselt parim olukord, mis? päris mitut eestlast, kes on sama meelt. roopast kui ka Hiinast märksa tuge- de vallas. Otsesed investeeringud AI-idufir- Raportis rõhutatakse, et mastaapi on vamad teaduse kommertsialiseerimi- Iisraeli ajaloolane Yuval Noah Harari madesse Euroopas peavad kasvama vaja! Kui Euroopa tahab maailmas ar- ses ning ülejäänud maailmast talen- Eestil ei lähe hoiatab oma värskes raamatus ja muutuma vabamaks (nt spetsiifili- vestatava jõuna edasi eksisteerida, peaks tide kohale meelitamises – maailmas ka eriti hästi «Nexus», et AI ei pruugi mitte ainult sed senisest suuremad ja vabamad in- paljud sisemised piirid kaduma; mit- suurimad ja kõige olulisemad uued Meie oleme AI rakendamises ettevõ- tappa kogu inimsugu, vaid muuta kõi- vesteeringud, kus avalik sektor paneb te ainult füüsiliselt, vaid ka turgude, re- AI-firmad on Ameerika firmad ning tetes ELis üks viimaseid ning statis- gi elusolendite evolutsiooni. erarahale vahendeid juurde). Eestis gulatsioonide, maksutulude jaotuse jms mitme asutajad või juhtkonna liik- tikaameti värske infotehnoloogia- FOTO: NICOLAS MAETERLINCK/ võiks analoogselt kaitsetööstuste fon- osas. Jällegi – kas meil siin oldaks pä- med on muide eurooplased. uuringu andmetel kasutab ainult BELGA VIA ZUMA PRESS/SCANPIX dile mõelda AI-fondile. Täna võib väi- rast kolme aastakümmet vabadust selli- AI rakendamise poolest jää- 14 protsenti Eesti ettevõtetest te- ta, et see võib olla riigikaitse järel krii- se asjaga nõus? Euroopas näivad võimu- vad Euroopa firmad eri hinnangutel hisintellekti tehnoloogiaid, mis on põhineb tehnoloogiaettevõtetel ja va- tilisuselt järgmine teema. le saavat üha enam pigem vastassuuna- Ameerika firmadele alla 15–30 prot- küll korralik kasv võrreldes möödu- litsemissektoril. Sellest on aga vähe. Euroopa jaoks oleks oluline tekita- lise maailmavaate esindajad. senti ning Eesti jääb siin alla ka üle- nud aasta viie protsendiga. Tsiteeri- Kuigi meie küpsed tehnoloogia- da olukord, et neis sektorites, kus Eu- Seega ettepanekud on tehniliselt jäänud Euroopale! des statistikaametit: «Tehisintellekti firmad on AI rakendamisel eesrindli- roopa ettevõtted juba on tublid, võe- mõistlikud, kuid reaalselt ilmselt teos- Kui tavaliselt tehnoloogiatest on kud, pole meil tekkinud vähemalt Eu- taks AI jõuliselt kasutusele – või vähe- tamatud. Niisiis lekib Euroopa konku- toob uus revolut- Kui me üksi ja tekstikaevet kasuta- roopa mõistes korralikult rahastatud malt, et see ei jääks kuidagi ressursi- rentsivõimet edasi ning tootlikkuse kasv siooniline tehno- liiga vara ja liiga nud seitse protsenti tehisintellekti idufirmasid (väga üksi- puuduse taha kinni. Eraisikute sääs- jääb edaspidigi konkurentidele (!) alla. loogia kaasa uued palju reguleerime, siis ettevõtetest ja loo- kute eranditega, nagu Pactum AI) ega tud pankades ainult kasvavad ning Nagu ka majanduskasv. võitjad, siis prae- Varem on valitsused ja ettevõtted tapame siinse sektori ning muliku teksti gene- ka AI-le keskendunud hästi rahasta- erinevalt Ühendriikidest või isegi näi- gu tundub, et AI reerimist, mis loob tud riskifonde. Kuigi meil on aktiivne teks Rootsist millegipärast ei leia teed võtnud aga suuri laene. Aeglase majan- puhul saavad võit- jääme tehnoloogiliselt inimesele arusaada- AI-kogukond, on see siiski väike. riski võtma. Ei, ma ei leia, et tavali- duskasvu ajal muutub üha raskemaks jad olema suures- ja majanduslikult veel vaid tekste või lugu- Ehk Euroopa Liit ja ka Eesti kipu- ne säästja peaks sellega seotud kõrgeid vanade laenude teenindamine. Ees oota- ti samad, kes võit- rohkem Ühendriikidest jt sid, kuus protsen- vad tehnoloogilises (ja seega ka ma- riske võtma, kuid deposiitide kasvata- vad aga kasvavad kulutused pensionite- sid ka eelmise laine maha (ning sõltuvaks). ti ettevõtetest. Le- janduslikus) võidujooksus Ameerikale jate hulgas on kindlasti selliseid, kes le, tervishoiule, kaitsele, kliimamuutuste ajal ja kellel on res- vinud on ka pildi- ja Hiinale alla jääma. Seekord võivad oleksid võimelised näpuotsaga neid ohjamisele ja intressimaksetele. sursse investeerida AIsse (Microsoft, tuvastus, mis tunneb objekte või ini- tagajärjed meile palju kurvemad ol- riske ka võtma. Seega valitsuste kulutused tõenäoli- Amazon, Google, Meta jt). Ka suuri- mesi fotodelt või piltkujutistelt ära la kui eelmise tehnoloogilise revolut- Ühtlasi peaks ilmselt soodusta- selt jätkavad kiiret kasvu. Kui majandus- mad AI idufirmad tulevad mõne ük- (neli protsenti), samuti masinõpe sioonilaine ajal, sest nüüd oleme juba ma ka kohalikes keeltes keelemudeli- kasv jääb madalaks, tähendab see kesi- siku erandiga Ameerikast (nendeks (deep learning) mingi valdkonna and- enne jooksu algust tagaajajad. Samas te arendamist, sh nii ELi kui riigi ta- seid maksutulusid ja seega suurt eelar- eranditeks on prantslaste Mistral mete automaatanalüüsiks (neli prot- võib tehnoloogia olla kõikemuutev. sandil toetama kohalikes keeltes mu- vedefitsiiti. See aga tähendab, et intres- AI, sakslaste DeepL ja Helsing ning senti). Kasutatakse ka kõnetuvas- Peaksime jalad kõhu alt välja võt- delite treenimist. AI «räägib» prae- sikulud suurenevad veelgi, põhjustades brittide Sythesia ja Stability AI). Ka tust (kolm protsenti) ja tehisintellek- ma ning selgelt ütlema ja tegudega gu eelkõige inglise keelt. Kuna järjest veel suuremat defitsiiti. See jätab aina kiibitööstuses on Euroopal ameerik- tipõhist robotjuhitavat protsessiauto- näitama, et kaitsevaldkonna kõrval suurem osa infost, mida tarbime, saab vähem raha investeeringuteks, mida on lastega võrreldes suured raskused maatikat (kolm protsenti).» on teine prioriteet tehnoloogiasektor. olema AI loodud, siis on meie huvides, vaja tulevase kasvu tagamiseks, ja see, – sellele ei aidanud kaasa Inteli ot- Viimast eelkõige äriprotsesside Ja tegema absoluutselt kõik, et maail- et see toimuks ka meie keeles. Vähe- kallid sõbrad, on see, miks ma olen pes- sus lükata edasi tehase ehitus Sak- automatiseerimisel, näiteks finants- ma suurimad AI- (ja tehnoloogia)fir- malt siis, kui tahame, et meie keel alles simistlik! Aga vähemalt vist ei saa enam samaal ja Poolas nõudluse puuduse arvestuses, logistikas, tervishoius mad rajataks siin, Euroopas, ning me jääks. Lõpuks vajab ka haridus «min- kohe peapesu, kui ütlen, et Euroopas po- tõttu (mis omakorda on seotud In- jne. Võrdluseks, Ameerikas hinna- ei kaotaks oma talente mujale. Ja et gi looma» hüpet, sest kui AI on nii le konkurentsivõimega kõik korras. teli probleemide ja mahajäämuse- takse seda osakaalu 40–60 protsendi uued tehnoloogiad jõuaksid võimali- maailmamuutva mõjuga, nagu prae- ga võrreldes konkurentidega – mis vahele. Samas ei ole see ilmselt Ees- kult suure osa elanike ja ettevõteteni. gu paistab, kui ehitataksegi «jumalat», T VÕIM JA JULGEOLEK võibolla teekski Intelist kõige roh- ti puhul üllatus, sest oleme ka varem Ma ei tea, kas AI saab lõpuks ole- siis edukaimad on need, kes suudavad K RAHA JA MAJANDUS kem Euroopasse sobiva kiibitoot- olnud väga nigelad uute tehnoloogia- ma nii maailmamuutev tehnoloo- «jumalaga» suhtlemiseks ette valmis- N INIMENE JA LOODUS R ÜHISKOND JA INIMENE ja). Samas, Taiwani hiiglase TSMC te rakendamisel. Meie tiigri maine gia, kui mõned tehnooptimistid – aga tada parimad preestrid. 16 | Postimees, 2. oktoober 2024 KULTUUR Toimetaja Kristiine Saart, [email protected] Mirjam Mesak: kunagine diivade aeg suure ooperis on läbi, nüüd tuleb kõigil kõvasti tö õpetas mulle, kuidas see töö maailmatasemel käib. Tänase NEEME RAUD ajakirjanik päevani, kui lähen nüüd üks- kõik kuhu teatrisse tööle, tun- nen, et need tööriistad, mis ta mulle sinna tööriistakasti kaa- Mirjam Mesak pälvis sa andis, on need, mis ma sealt eile, rahvusvahelisel välja võtta saan ja mis aitavad muusikapäeval, Eesti mind, kui mul on raske, kui on uus situatsioon või uus roll või kultuurkapitali preemia uus lavastaja või uus dirigent. Et silmapaistvate saavutuste sa pead olema alati valmis, mitte eest rahvusvahelistel ei eelda, et teised on sinu jaoks ooperilavadel. valmis.» Pärast kuus aastat kestnud õpinguid – bakalaureuse- ja magistrikraadi – oli Guildhal- e m a jõud m i- li koolis Münchenist Londonis- T ne ühte maail- ma olulisema- test ooperimaja- dest, Baieri rii- giooperisse, võib paista järjekindla teekonnana suure sihi poole: ETV laste lau- lustuudio Eve Viilupi juhtimi- sel ja «Laulukarussell», kooli- se uusi talente avastama tulnud Baieri riigiooperi ooperistuudio juhile Tobias Trunigerile ette- laulmine. Iga lauljaga tegeles ta 20 minutit, kuulates, andes nõuandeid. «Mis temale jäi meelde, oligi see minu töömeetod, et kuidas ma kõike kohe praktiseerisin ja teater Tallinna 32. keskkoolis, kuidas mulle ei pidanud kunagi Otsa kool (kaks korda Eurovi- midagi kaks korda ütlema. See sioonil taustalauljana!), edasi oli jällegi koolist õpitud, mu õpe- London Guildhalli mainekas tajalt, et kui üks kord öeldakse, muusika- ja draamakool ning siis tuleb juba teha. Teist võima- siis suur lava Münchenis, teat- lust ei saa oodata ega paluda.» ris, mil enam kui 350-aasta- ne ajalugu ning kus on teiste Nii lihtne ongi? seas esietendunud rida Wagne- Truniger, kellele meeldis ka Mir- ri olulisemaid oopereid ja mit- jami hääl, kutsus ta Münchenis- med Mozarti teosed. se ette laulma. Kohale jõudes Kuid Mirjamiga kohtumise selgus, et samasuguse kutse oli järel jääb meelde tema otsekui saanud veel... tuhat lauljat. möödaminnes öeldu: «Eks esi- «Kui olin seal tagareas ja mesed aastad möödusid ikka kõ- katsetajad oli palju, oli hirm, et vades pisarates ka. Vahel lõpeta- ma ei paista ehk silma. Aga siis sin ikkagi kuskil pingil nuttes, et oli mul võimalus avada suu... ja Ooperilaulja Mesak: «Me oleme ju lõpuks ka perfektsionistid.» mida ma siin üldse teen.» siis korraga märgatigi: «Ohoo, Ta rääkis Londonist, ku- mis hääl meil siin on!»» meenu- ne omapärane kõla, mille vihja- te ette. Tegelikult ma olin ju ai- mõtles, et vaene sina, pead kogu hu siirdus Otsa kooli järel edasi tab Mirjam. Ooperilaulja takse. Just Läti poole pealt. Elī- nult ühe rolli teinud enne Baie- aeg õppima. Mina jällegi ütlesin, õppima, selge unistuse ja soovi- Edasi lihtsalt läks – ta sai ai- Ain Anger na Garanča häälest on seda lei- ri riigiooperis töö alustamist – et ei, ei ole vaene mina, sest ma ga, et temast peab saama oope- na voorudest edasi, kuni oli vii- Mirjamist tud ja kuidagi ma samastun Inglismaal ühes väikses teatris naudin seda.» rilaulja. Kodusest Eestist suur- mane katse ja ettelaulmiseks tuli sellega. Ma eeldan, et see on laulsin Mimit «La Bohème’is».» Üks asi viis teiseni: kui oo- • Kindlasti on linna jõudes sai ent üsna kiirelt viiest nii-öelda portfellis olevast seotud meie keelega, selle- perist «Iolanta» tehti videover- Müncheni selgeks, et seal ei oodanud teda valida üks lugu, mis näitaks kõi- ga, kuidas kasutame oma Filmiroll eestlasena sioon, sai ooperi- ja videolavasta- publik väga mitte keegi. ki tugevusi kõige paremini. teadlik. See keelt. Kindlasti loeb see, et Filmilikkust on Mirjami edasises ja Axel Ranisch aru, et Mirjam so- «Londonis ei oota keegi ke- Mirjam valis Nedda aaria on üks maa- oleme väiksest peale harju- karjääris olnud veelgi – enne tu- bib ideaalselt ka suurele ekraanile, dagi. See oli tohutu konkurss. «Stridono lassú» Leoncavallo ilma olulistest nud oma häält kasutama koo- li peaosa ka päris (ooperi)filmis. ja edasi tuligi pakkumine... filmi. Ma proovisin sinna (Guildhal- ooperist «Pajatsid». suurtest ooperi- rides lauldes, et on vastupida- Baieri ooperistuudios oli ta Baieri riigiooper oli Ranis- li muusika- ja draamakooli – «See oli väga suur amps, vä- majadest. Samas, Mirjamil on vus hääles. Aga üha enam ma olnud vaid kolm kuud, kui toi- chilt tellinud ooperit laiemalt toim) kolmel järjestikul aastal. ga keeruline aaria ja ei ole üld- võib-olla väga toetav publik. leian eestlasena, et oluline on mus järjekordne tasemekontroll tutvustavate lühifilmide seeria. Igal aastal sain sammu võrra lä- se selline tavaline standardre- Kui ta on juba sinna majja võe- ka see, et eestlane on tohutult ja ettelaulmine. Parasjagu otsi- Kuid ta otsustas teha täispika hemale ja lõpuks kolisin sinna pertuaar. Aga mulle meeldibki tud, järelikult on täidetud kõik töökas. Proportsionaalselt, prot- ti solisti Tšaikovski ooperi «Io- filmi kuulsa Orpheuse loo aine- mõned kuud enne katseid, et et- mittestandard ja see oligi minu need kriteeriumid, et seal laul- sentuaalselt vaadates on tegeli- lanta» uude lavaversiooni. Kõi- tel. Ja leidis, et peaosas võiks ol- te valmistada juba kohaliku õpe- edu võti, sest Nedda näitas täp- da. Mirjami puhul on ju tegeli- kult Eesti lauljaid maailmas ju gile ootamatult kutsuti Mirjam la naine, Orphea, kes läheb põr- tajaga,» meenutab Mesak enam selt seda, mis oli minu tugevus kult väga ilusad ja toredad as- päris palju, arvestades seda, kui tagasi ja ta saigi rolli. Peaosa. Ai- gusse oma õnnetult surnud ar- kui kümne aasta tagust aega. võrreldes teiste kandidaatidega.» jad temas kokku tulnud: tal on väikesed me oleme. Me ei anna nult paari kuuga, teatris, kus ta- mastatut tagasi tooma. Režis- See miski, mis komisjonile intelligentsi, tal on ilus hääl, ta alla ja me ei jäta jonni – nii te- valiselt on kõik asjad planeeritud sööri otsusel oli Orphea suurte Tööriistakast Londonist on musikaalne, tal on lavanärvi, kõrvu jäi, oli Mirjami sõnul te- gin ka mina. Usk endasse ja see aastaid ette. unistuste ja lauluhäälega eest- tal on selline komplektne pa- Luksust, et vaid laulmise ja koo- gelikult see, mida oli Londonis tohutu lõputu töö, mis viib lõ- «Kõik see toimus enne jõu- lanna Nele Tamm, kes tuleb võõ- kett, mis teda toetab ja mida liks ettevalmistamisega tegeleda, kuus aastat pigem kritiseeritud. publik vajab. puks sihile. Ja siis muidugi ka le. Mulle sooviti häid pühi ja öel- rasse suurlinna, Münchenisse, tal Londonis muidugi ei olnud. Seal oodati pehmemat, ümara- isikupära.» di, et kui puhkuselt tagasi tuled, kus teda keegi ei oota ning kus • Nüüd on tähtis õigel ajal laulda «Olin ju ka mat häält. Kui viimane ettelaulmise laulad Iolantat. Mul oli kaks nä- tuleb pingutada, et hakkama õigeid asju, mis on sinu vanuse- selline tagasi- Hääl ei pea «Minu hää- le, häälele sobilikud, ehitada voor Münchenis lõppes, palu- dalat rolli õppimiseks, mis on saada. «See mõte, et ma män- hoidlik, väga olema vali. les on hästi pal- oma karjäär nii üles samm-sam- ti lõplikku otsust ootama jääda nii suure osa jaoks tohutult lü- giksin eestlast, oli muidugi mi- vaikne, Eestist Ütleme, et laulda ei ju läbilõikavat mult. Seda valikut tehakse ikkagi vaid mõnel kandidaadil. hike aeg. Sõitsin pühadeks Ees- nu poolt väga-väga teretulnud. pärit. Keegi väga tooni. Ja see oli- niimoodi, et pead olema valmis Ja edasi läks kõik nagu fil- tisse, koju, ja õppisingi terve jõu- Nii sain põimida sinna natukene ei teadnud isegi, tule mitte kõvasti, gi just mu tuge- mis. luvaheaja. Mäletan, et mu pere ka omaenda elu,» ütleb Mirjam. mingiks asjaks – kasvõi juba rolli kus Eesti asub. aga targasti. vus, et hääl kos- kestusele mõeldes, oma hääle «Meid paluti lifti. Et läh- Ja siis hakkasin Mirjam Mesak tab alati orkest- ulatusele mõeldes. Ta peab ole- me üles kontorisse. Seisime lihtsalt tööle, rist läbi ja katab ma enamiku ajast mugavustsoo- liftis ja ütlesin ühele nendest sest teadsin, et see (kooli pää- 2000 kohta, mis on Müncheni nis. Ja siis näitama ekstreemseid teistest kandidaatidest, et ku- semine – toim) oli hästi vajalik saalis.» (Ooperigurmaanile täp- kõrgeid noote ja madalaid noo- hu me nüüd siis lähme või mis samm. Käisin kuus päeva näda- sustus: Baieri riigiooperis on te. Neid ei tohi olla üle teatud nüüd saama hakkab. Ta üt- las tööl – restoranis, retseptsioo- 2101 kohta – toim.) protsendi, et mitte end pidevalt les: «Mirjam, vaata ringi. Siin nis – ja seitsmendal päeval lau- «Ma ei usu, et ma nüüd lau- kurnata. on igast häälerühmast üks ini- lutunnis. Vehkisin kõvasti, kuni lan kõigist kõvemini just, aga • Kindlasti on ooperis ka konku- mene. Mis sa arvad, mis juhtu- sain selle koha lõpuks.» hääles on mingisugune trajek- rents ja võimalik, et Mirjami pu- ma hakkab?» Ja ma ei suutnud Guildhall tähendas pikki toor, mis lõikab lihtsalt läbi ja hul, naiste puhul, on see isegi lihtsalt uskuda, et see nii lihtne tunde laulmise ja laulutehnika kostab kõigest ja kõigist läbi. suurem. Mina rahulikult käristan ongi. Või – see ei olnud loomu- viimistlemiseks. Aga ka mõist- Hääl ei pea olema vali. Ütleme, oma madalaid noote seal all likult lihtne, aga näis nii liht- mist, et tänapäeval oodatakse et laulda ei tule mitte kõvasti, (bassina – toim), aga just nimelt ne: et tulge nüüd ja me anna- andekalt lauljalt kõige enam vä- aga targasti,» ütleb Mirjam. naiste konkurents on kindlasti me teile töö. Et te olete Baieri suurem, sopranitel, ja see tähen- ga tugevat töösse panustamist. Kriitikud on ta hääle kohta ooperisse nüüd vastu võetud, dab, et ta peab olema mitu kor- «Mul oli tohutult karm õpe- öelnud ka nii: balti slaavi metall. leping saadetakse järele ja tere da andekam kui mina, et sinna taja Rudolf Piernay, mis oli ka Mida see tähendab? jõuda, kus ta on. tulemast. Hästi ootamatult tu- «Mina ei ole ooperitäht. Ma olen ooperilaulja,» ütleb muusikapree- väga-väga suur edu võti – et ta «Ma arvan, et kuidagi selli- li see. Nii suur teater kohe kä- mia pälvinud Mesak. FOTO: GUNNAR LAAK  Toimetaja Kristiine Saart, [email protected] KULTUUR Postimees, 2. oktoober 2024 | 17 es Muusikanõukogu ja kultuurkapitali preemiad HELEN PÄRK kriitik Lavaka tudengite püha ööd teha Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid • Eesti Muusikanõukogu interpre- tatsioonipreemia: Age Juurikas – ARVUSTUS «Püha Jõe kättemaks» Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunsti- jõgi lükkab ukse avali silmapaistev kontserttegevus klaverikunstnikuna kooli koostöölavastus Autor Aino Kallas, tõlkija Friedebert • Eesti Muusikanõukogu heliloo- Tuglas mingupreemia: Robert Jürjendal – originaalse helikeelega, eriil- Lavastajad Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Robi Varul ja Oliver Reimann meline helilooming (EMTA lavakunstikooli XXXII lend, la- • Preemia muusikaelu jaoks olulise vastaja õppesuund) ja silmapaistva tegevuse eest: Juhendajad Mart Koldits ja Tiit Ojasoo, Aarne Saluveer – panus Eesti kunstnik Kairi Mändla, helilooja Kenn- kooriliikumisse ja muusikahari- Eerik Kannike, valguskunstnik Erik Pello dusse Mängivad Mirjam Aavakivi, Erling Helikunsti sihtkapitali Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, aastapreemiad Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nur- ga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina • Tammo Sumera – laiahaardeliste Sits, Carolyn Veensalu (EMTA lavakuns- võimetega oskuslik loominguline tikooli XXXII lend, näitleja õppesuund) partner nii heliloojatele kui kor- Esietendus 13. septembril 2024 raldajatele Eesti Noorsooteatri väikeses saalis Püha Jõe kättemaks: lavaka tudengite lavaline liikumine on läbi mõeldud. FOTO: SIIM VAHUR • Mirjam Mesak – silmapaistvate ülesastumiste eest rahvusvahe- dunud meeleolu asendub pul- ses saalis kõlab näitlejatudengite tuleb meeles pidada, et esimene listel ooperilavadel eelmisel bitseva nooruse ja mängulisuse- lauldud regilaul võimsalt, eeslaul- diplomilavastus on noortele al- hooajal EMTA lavakunstikooli ga, justkui allikast pääsenud ve- ja näib sinna panevat kogu oma les õppimise faas. • Mihkel Kerem – silmapaistva XXXII lennu esimene si, mis otsib oma teekonnal sän- hinge. Samaväärselt kõnekas on «Püha Jõe kättemaks» on la- loomingulise aasta eest: autori- diplomilavastus «Püha gi, kuhu pidama jääda. Ent kui ka valge härja ohverdamise laul, vastus, mida võiksid oma õpilas- plaadi ilmumine, klaverikontserdi Püha Jõgi on valmis kasvanud, mis saalipimeduses tekitab oma- tega vaatama minna gümnaasiu- ning metsasarvekontserdi esiet- Jõe kättemaks» on põnev sekkub tema kulgemisse inime- moodi müstilise atmosfääri. Üks miastme eesti keele ja kirjandu- tekanded sissejuhatus nüüdseks ne. Ehitusmeister Dörffer, kelle paeluv õhustiku loomise üllatus se õpetajad, ning seda vähemalt • Mihhail Gerts – väljapaistva rah- kolmandale kursusele eesmärk on ehitada jõele uhke ja on lavastuses veel, palavasse ja kahel põhjusel. Esmalt selleks, vusvahelise kontserttegevuse ja jõudnud tulevaste võimas vesiveski, on roll, mis lii- pisut umbsesse teatrisaali tuleb et tuua kohustusliku kirjandu- festivali TubIN kunstilise juhtimi- gub käest kätte, vaatajale erista- mõneks ajaks tuul ja jahutav õhk, se valikutesse veidi värskust ja se eest möödunud hooajal lavastajate ja näitlejate jaks vaid kuldne mantel. mis ei ole kuidagi seotud sellega, vaheldust, suunata noort liiku- • Marko Martin – kõrgetasemelise teekonnal kooli lõpetamise Lisaks pilkuköitvale visuaali- et teatri ventilatsioonisüsteem ot- ma alusteksti ja tõlgenduse va- ja kunstiliselt isikupärase kont- ja teatriellu astumise poole. le (kunstnik Kairi Mändla) ja läbi- sustas ootamatult käivituda, kau- hel, samas ka kaasa mõtlema ja serttegevuse eest mõeldud liikumistele aitab olulist geltki mitte. nähtud etendust analüüsima. • Holger Marjamaa – säravate fookusesse tõsta nii valgus (val- Teiseks saab pakkuda noortele ülesastumiste eest maailma ergitasin üllatunult kul- guskunstnik Erik Pello) kui ka Gümnasistidele võimalust hakata kasvama koos džässilavadel • Heigo Rosin – virtuoosselt haa- ravate ja kunstiliselt veenvate ülesastumiste eest löökpillisolis- tina K mu, kui kuulsin, et tu- dengid on valinud la- vastuse alusmaterja- liks soome-eesti kirjaniku Aino Kallase samanimelise novelli, muusikaline kujundus (heliloo- ja Kenn-Eerik Kannike). Viima- ses on omavahel tervikuks kok- ku seotud meditatsioon ja tekno, instrumentaalrokk ja regilaul. Nii nagu igast lavastusest, leiab ka sellest hetki, mille peale võiks pisut ohata (mõned lavalt ära- minekud), ja neid, mille peale «ohoo» hüüda (eeltoodud värs- oma põlvkonna noorte näitlejate- lavastajatega, jälgida nende aren- gut teatrilaval, elada kaasa nende teekonnal tulevaste tipprollide- ni, nii nagu on seda teinud nende • Arete Kerge – artistlikult eredate mis ilmus esmakordselt ligi sa- Noorsooteatri kompaktses väike- kendav tuul), kuid ennekõike vanemad ja vanavanemad. ja kunstiliselt kõrgetasemeliste jand tagasi, 1930. aastal. Mis pa- ooperi- ja vokaalsümfooniliste ni neid valima tugeva ajaloolise FOTO: WILFRIED HÖSL teoste ettekannete eest taustaga, pisut naiivse rahvusro- • Karmen Rõivassepp – auhinna- mantilise loo jõe pühadusest? Mis Nüüdseks on film «Armu- tud džässitalendile erakordse kõnetab tänast noort vanemas- nud Orphea» linastunud edukalt loominguaasta eest se eesti keelde tõlgitud lühijutus, mitmel pool Euroopas – suvel • Tatjana Kozlova-Johannes – ma- kus omavahelisse võitlusesse as- ka Eestis Estonia teatrisaalis – huka, kõrgetasemelise ja žanrili- tuvad saavutusvajadus ja ebausk, ja Põhja-Ameerikas. selt mitmekülgse tegevuse ja sä- «sakste» maailm ja talupoegade Mirjami rollide loetelu aga rava loomingulise aasta eest tarvidused? Või ikkagi on meie kasvab pidevalt. Olles suure oo- Helikunsti sihtkapitali loomusesse juurdunud teemad, periteatri palgal, peab ta olema tunnustuspreemiad mis kõnetavad põlvkondadeüle- valmis vahel ka kiiresti mõnda selt ning mida tasub meeles hoi- • Doris Kareva – pikaajalise heli- tegelaskujju sisse astuma. Sellis- loojate ja interpreetide inspiree- da ka sajandeid hiljem? te ooperite arv, kus ta võib kohe rimise eest tundlike ja hingesta- Lavakooli XXXII lennu de- lavale astuda, on nüüdseks jõud- tud tekstidega büütlavastuses jääb silma, et nud kahekümne lähedale. Mün- teatrikülastaja tähelepanu suu- • Jüri Korjus – aastatepikkuse kõr- cheni ooperimaja on lubanud tal natakse ennekõike lavastajatu- getest professionaalsetest stan- oma karjääri edendada ka teistel darditest kantud ja muusikuid dengitele: Triin Brigitta Heidov, olulistel lavadel: Kopenhaagenis, igakülgselt toetava tegevuse Elss Raidmets, Robi Varul ja Oli- Monte Carlos, Frankfurdis. Ees eest lavameistrina ver Reimann. on Dresden ja Berliin. Lisaks esi- • Marili Jõgi – väga tulemusliku nemised Eestis. Estonias prae- Lahutamatu tervik artistide karjääri edendamise ja gu plaanitud ülesastumisi ei ole, mitmekülgse rahvusvahelise Kuid publikule nähtavat tule- küll aga ootab ta mais Vanemui- arendustöö eest must ei oleks ilma nende kur- ses esietenduvat «La Bohème’i», susekaaslasteta. Loo Saksa- kus on laval taas Mimina. maalt Arnstadti linnast pärit «Eks neid suuri maju, ku- veskimeistri Adam Dörfferi va- hu minna, on ikka veel kõvas- esinema ning tegema seda veel likutest, pühast Võhandu jõest, ti. See on minu mitte kõige tu- väiksema ajaga kui varem. Kõik praktilisusest ja ebausust kan- gevam külg – olla kannatlik. Ma see seab meile teatud nõudmised. tud maailmade vastandumisest muidugi tahaks kohe ja kõike, Tihtilugu juhtub, et proov on ai- toovad publikuni üksteist näit- aga ma usun, et kõik tuleb omal nult mõned tunnid enne etendust lejatudengit. Nii nagu lavastajad ajal,» leiab Mirjam, juba annus või kontserti. Varem olid etendu- moodustavad lahutamatu tervi- elutarkust hääles. sepäevad pigem rahulikud ja anti ku, teevad seda ka näitlejad, kel- Ent ikkagi ei saa küsima- häälele võimalus enne tähtsat õh- le koostööd ja ansamblimängu ta jätta: kujutame ette, et oope- tut puhata, aga need nõudmised, on huvitav vaadata. Neist igaühel ris, üleelusuurustes rollides on mulle tundub, on kõvasti, kõvas- on korra või paar võimalus silma ju diivad, kes on väga kapriis- ti tõusnud.» paista, ühele on antud see mõni sed, kelle eraelu möödub patja- Kuid filosoofilisemalt: Mirja- hetk pikemalt, teisele lühemalt – del, siis tulevad lavale ja esitavad mi sõnul on ooperilauljaks ole- eks tulevased lavastajad ole osa- oma rolli. Kuhu need diivad on mine tegelikult pidev otsing. nud oma kursusekaaslaste po- kadunud? Ooperitähed? «Sel erialal on nii, et kohe kui tentsiaali sellel hetkel kõige pa- «Mina ei ole ooperitäht. Ma tekib mõte «oh, nüüd ma tean, remini hinnata. olen ooperilaulja,» vastab Mir- mis teen», tuleb kuskilt järgmi- Nagu lavastuse pealkirigi üt- jam konkreetselt. «Selliseid diiva- ne üllatus. Juba kasvõi vanuse- leb, on loo keskseks tegelaseks sid nagu varem mina seni näinud ga, mis nõuab ka ju muutumist jõgi. Kehaloitsust lavaudus, mis ega nendega kokku puutunud ei ja uuesti oma instrumendi, hää- näis olevat qigong’i-laadne liiku- ole. On peale tulnud uus põlv- le, tundma õppimist. Taolist mu- mine (Hiina liikumissüsteemid, kond. Kõigil ooperimajadel on gavusmomenti, et nüüd olen mi- alternatiivmeditsiin – toim), hak- aina vähem raha, mis tähendab dagi teinud ja olen valmis, ei usu, kab peegelduva põranda ja sinis- ka lühemat prooviperioodi. Ehk et sellel erialal üldse on. Me ole- te nööride abil ühel hetkel vor- et sa pead tulema ja olema valmis me ju lõpuks ka perfektsionistid.» muma jõgi. Rahulik ja kesken- 18 | Postimees, 2. oktoober 2024 SPORT Toimetaja Karl Juhkami, [email protected] SPORT. POSTIMEES.EE MM-tiitlit sihtiv eestlane: kes teisena Minu huvi ei ole jätkata toetavas rollis organi- satsioonis, mille finišisse jõuab, on esimene kaotaja president ei KARL MIHKEL mõista, et selleks, et EOK ELLER täidaks oma eesmärgid, ajakirjanik on vaja fookus suunata saavutus- ja tippspordile ning sportlastele õnnestumiseks Eesti parim kardisõitja vajaliku platvormi loomiseks. Markus Kajak viibib Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendiks enam kui pool aastast pürgiv Erich Teigamägi pani munad ühte välismaal, et tegeleda korvi, loobudes asepresidendiks kandideerimast professionaalsel tasemel kardisõiduga. Piiri taga KURLING viibib ta praegugi, sest Eesti kurlingupaar jõudis suurel slämmil esikolmikusse jahib järgmisel nädalal ● Eesti kurlingupaar Marie Kaldvee Portugalis toimuval ja Harri Lill tuli Kanadas Vernonis MMil seda kõige toimunud suure slämmi turniiril kol- kirkamat medalit. mandaks. Alagrupi puhaste pabe- ritega läbinud ja veerandfinaa- lis Saksamaa duost Emira Abbes – Markus Kajak (esiplaanil) krooniti tänavu Saksamaa meistriks. FOTO: ADAC MOTORSPORT smalt aga mine- E Klaudius Harsch üle olnud eestla- sed kohtusid poolfinaalis norralaste vikust. Üle-eel- saab ta õiguse osaleda järgmisel mis meeldib, ja selle eest palka ned neist elukutselised, kel va- polnud ta karjääris varem koha- Kristin Skaslieni – Magnus Nedre- misel nädalava- hooajal Saksamaa autoringra- saada oleks suurepärane.» nust julgelt üle 30, kuid leidub nud. «Enamikul võistlustel olen gotteniga. Kui tänavuse MMi pool- hetusel tuli Ka- ja meistrisarjas GT4-klassis, Peamine takistus kar- ka 14–15-aastaseid. nendega esiviisikus olnud: ole- finaalis jäid 8:6 peale lõpuks hõbe- jak ühes tipmises kuid seal on väike aga. dist ringrajasarja hüppa- me võtnud palju poodiumikohti medali kaela saanud eestlased, siis kardiklassis KZ2 Kohalik alaliit võtab misel on mõistagi krõ- Pool aastat karussellil ja saanud ka võite. Seni on kõik nüüd said vastased revanši, võidut- Saksamaa meistriks. Viimasel enda kanda küll stardi- bisev. «Kardiga võrrel- Suurema osa aastast veedab Ka- väga positiivne,» ütles Kajak, li- sedes 9:5. etapil kiskus aga konkurents nii maksu, kuid meeskond des maksab see korda- jak kardirajal, kuid Eestis nä- sades, et kardisport üldiselt on- tuliseks, et ringiga maha jääja ja kogu vajalik eelarve tu- des rohkem. Praegu kes- gi teda viimati võidu kihutamas gi viimastel aastatel palju profes- otsustas meie mehe nimme ra- leks endal leida. kendun kardile, eelmisel aastal. «Viibin aastas sionaalsemaks läinud. «Inime- 3. kohale maailma edetabelis tõusis Eesti jalt välja rammida, et tolle vend tšempioniks kroonitaks. Eestla- Nõnda polegi Ka- jak ülemäära op- Kuigi tegelen sellega aga ehk tekib professionaalselt, siis kunagi võima- kodunt eemal rohkem kui 25 nädalat. Hooaeg kestab jaanua- sed ei suuda arvata, kui profes- sionaalne see on. On palju suu- se õnneks otsustasid kohtuni- timistlik, et suu- palka ma veel ei teeni. lus mõnda au- ri keskelt novembri lõpuni. See- ri tiime ja tehakse kõvasti tööd.» parim piljardisportlane kud ebasportlikult käitunud ja dab auhinna ära Saksamaa meistriks kroonitud tosarja sõita,» ga aega puhkamiseks, perega ja Ka Kajak vihub praegu tööd, Denis Grabe. reegleid rikkunud meeskonda kasutada. «Täis- Markus Kajak ütles Kajak, kel- sõpradega koos olemiseks just et olla parimas võimalikus vor- trahvida ning nõnda ennistati hooaeg ei tundu le peamine toe- väga palju ei jää,» heitis ta pil- mis järgmisel nädalal Portugalis etapi võitjaks ja ühtlasi ka Sak- väga optimist- taja karjääris gu tippkardisõitja ellu. Portimaos, kus maailma pari- VEEMOTO samaa meistriks Kajak. lik,» nentis ta. «Ehk saan GT4- on olnud perekond. Tänavu möödus tal see Ma- mad kardisõitjad selgitavad CIK- Eestlane kihutas ringrajapaatide Karmi intsidenti meenuta- autot testida, aga praegu kes- Kuigi stereotüübiks on ku- ranello SRP tehasemeeskonnas: FIA egiidi all parimat kolmes EMil pronksile des tunnistas Kajak, et tegeli- kendun kardispordile. Kuigi te- junenud, et kardispordiga te- tegemist on Saksamaa meeskon- kardiklassis. Meie mees kihu- ● Erko Aabrams (pildil) tuli Poo- kult läks tal hästi, et pääses va- gelen sellega professionaalselt, gelevad põhiliselt teismelised, naga, kes kasutab Itaalia raami- tab endale tuttavas KZ2-klassis. las Rogoznos toimunud ringraja- hejuhtumist suuremate vigas- siis palka ma veel ei teeni. Sa- see tegelikult nii pole. Kajaku tootja toodangut. Kajaku sõnul Kuigi varasemad MMid pole paatide EMil F-500 klassis pronksi- tusteta. «Ma isegi natuke oota- mas loodan, et lähitulevikus see konkurentideks on enamjaolt on tegemist ülimalt professio- tema jaoks ülemäära õnnelikult le. Meie mehe ees tõusid pjedes- sin sellist rünnakut neilt, aga võimalus avaneb. Teha midagi, temast vanemad sõitjad. Mõ- naalse tiimiga ja midagi sarnast kulgenud – KZ2-klassis on ko- taalile poolakas Marcin Zielinski ja polnud valmis, et see on nii had olnud vastavalt 17., 11., OK- tšempioniks kroonitud brutaalne. Ta sõitis mulle otsa, klassis 27. ja OK-juunioris 14. –, slovakk Marian Jung. «Teenisin oma elu pärast mida tegin pirueti ja tu- lin kiirelt kardist välja, et teised USAs on noortel rohkem võimalusi usub ta, et kui tänavu kõik õn- nestub, on tal võimalik võidel- esimese paadiklas- mulle otsa ei sõidaks. Kui kar- Sel aastal on kardisõitja sõitjatele tunduvalt sõnas ta, kuid möönis, DTMis osaleda ongi da esikoha nimel. si F-500 EMi meda- dist välja astusin, sõitis õnne- Markus Kajak käinud rohkem võimalusi, et et üldjuhul pannakse üks esimesi selliseid Selle nimel, et asjad kõige li. Soov oli suurem, tuse põhjustaja üle mu labajala. kätt proovimas ka hiljem vormeli- või USAs pilk peale ikkagi preemiaid,» rääkis paremini sujuks, ongi ta juba aga olen selle medali üle õnnelik ja Õnneks oli tegemist lihtsalt põ- USAs ja korra saab ta kereautode sarjades kohalikele ja eurooplasi Kajak. Portugalis kohapeal, et osale- tänan head tööd teinud meeskon- rutusega. See annab küll prae- seal võimaluse ka aasta läbi lüüa. Euroopas seal suur edu saatnud Samas ootab meie da sealsel katsevõistlusel. «MMil da ja toetajaid!» sõnas Aabrams. gugi tunda, aga valuvaigisti ai- lõpus. Tema tiimikaas- taandub asi suurel pole. mees USA võistlusi on ikkagi eesmärk võita, sest tab. Sõitnuks ta sentimeeter lä- lane David Trefilov on määral sõitja enda «USAs on võimalik huviga, sest kunagi see, kes teisena finišisse jõuab, RALLI hemalt, oleks jalg päris katki,» teisel pool Atlandi rahakotile. võitudega raha teenida pole välistatud, et suu- on esimene kaotaja. Võitmine Tänak tahaks Saaremaal sõita, arvas meite mees. ookeani isegi sageda- «USAs on autospor- ja saada hiljem ka õle- dad hea kiirusega on kindlasti võimalik. Mul po- kuid paraku seda ei juhtu sem külaline: seda sel- dikarjääri natuke liht- kõrs, et kuhugi edasi mõne ukse avada. le eelmistel kordadel väga tu- ● Kui eelmisel aastal said põrina- Boonus, mis võibki jääda... leks, et Maranello kar- sam teha. Palju on eri- minna. Euroopas kaas- «Seal on kindlasti või- lemust tulnud, aga tahaksin sel sõbrad Ott Tänakut kodusel Saa- Saksamaa meistritiitli sätib Ka- dibrändi Ameerika nevaid noorteprog- neb võiduga üldjuhul malik silma jääda. Hea aastal teha vigade paranduse. remaa rallil näha, siis tänavu nõn- jak oma auhinnakapis ülemi- mandril rohkem tutvus- ramme ja -tiime, kes ainult karikas ja võidu- õnne korral võid seal Kui kõik laabub, siis suudame da ei lähe. «Nii palju, kui olen aru sele riiulile, tunnistades, et va- tada. vaatavad kardist enda- rõõm. Nüüd, Saksamaa karti sõita ja siis tulevi- kindlasti poodiumile tulla, aga saanud, siis tal endal oleks huvi rem polnud ühegi võiduga kaas- Kajaku sõnul on USA le sõitjaid. Euroopas on meistritiitliga kaasne- kus autode peale edasi eesmärk on ikkagi võita,» seadis küll sõita, aga kas ajagraafiku või nenud nii kõva auhinda. Nimelt kardisarjades noortele seda raskem teha,» nud auhind Road to minna,» teoretiseeris ta. Kajak endale suure eesmärgi. muude põhjuste tõttu seda ei juh- tu,» sõnas võistluste juht Rasmus Uustulnd. Küll on Saaremaal star- dis teine eelmise aasta võitja, mul- lu Tänakule kaarti lugenud Robert Sappineni salapärane haigus nõudis muudatusi koondise ründeliinis Virves, kes osaleb kodusaare võist- lusel legendaarse tagasillaveolise JALGPALL. Eesti koondise Sappinen ja Anier on olnud Kui Anier oleks igal juhul guga 27 väravat löönud Tam- Toyota Starletiga. Kokku on võist- peatreener Jürgen Henn (pildil) viimastel aastatel koondise põ- rivistuses tagasi olnud ka ilma Eesti koondise koosseis me juurde. lustele registreerunud 144 ekipaaži, nimetas mängijad, kellega ta lä- hiründajad: enamik olulisi vä- Sappineni ja Lepiku tervisemu- Väravavahid «Ründaja toitub väravatest. kuid osalejate nimed ja nende star- heb 11. ja 14. oktoobril Rahvuste ravaid on tulnud neilt kahelt. redeta, siis Sorga pigem mitte. Tamm on praegu sellises sei- • Karl Jakob Hein, Matvei Igonen, dinumbrid avaldatakse kolmapäe- liiga kohtumistes Aserbaidžaani Samas on tegu erinevat tüü- Aga praegu olid ründeliinis nii- sus, kus tunneb, et iga pall võib Karl Andre Vallner va õhtul. ja Rootsi vastu. Võrreldes eelmi- pi mängijatega ning Sappineni öelda vabad kohad (eriti esime- minna sisse, kui ta ainult karis- se, septembrikuu nimekirja- puudumine ja Anieri lisan- ses mängus Aserbaidžaaniga, Kaitsjad tusalas sellele jala vastu saab. JALGPALL ga on edurivis olulised ja dumine muudab Hen- kus Alex Matthias Tamm võist- • Karol Mets, Artur Pikk, Joonas Ta läheb praegu igasse mängu Trans vallandas vastast sunnitud muudatused. ni kinnitusel paratama- luskeelu tõttu osaleda ei saa) Tamm, Märten Kuusk, Maksim mõttega, et lööb värava. See on rusikaga löönud grusiini Mark Anders Le- tult Eesti ründemängu ja see andis võimaluse Ho Chi Paskotši, Michael Lilander, Ras- ründaja suurim trump ja loo- ● Narva Transi jalgpalliklubi andis pik sai septembris ras- nüansse. Minh City FC mehele Sorgale, mus Peetson, Michael Schjøn- dan, et ta suudab seda hoogu teada, et vallandas laupäeval Ees- ke põlvevigastuse ning «Henri on end tões- kes on Vietnamis saanud sep- ning-Larsen pikalt hoida,» sõnas Henn. ti tugevuselt kolmanda liiga mängu Rauno Sappinen on kim- tanud väravalööja. Peame tembriga kirja kolm mängu ja Poolkaitsjad Võrreldes septembriga on järel Pärnu JK kaitsjat Oskar Pulsti pus haigusega (Henn: «Tegu ei oma mängu kohandama nii, et värava. • Mattias Käit, Martin Miller, Vlasi nimekirja lisandunud ka koge- rusikaga näkku löönud Vaja Nem- ole vigastuse, vaid viirushai- panna ta võimalikult heades- «Olen Sorga esitusi näinud Sinjavski, Markus Poom, Mihkel nud Sergei Zenjov. «Sergei rea- sadze. «Jalgpalliklubi Narva Trans gusega. Rohkem ma öelda ei se väravalöömise positsiooni- üksnes video pealt ja olen see- Ainsalu, Rocco Robert Shein, geeris eelmises aknas koondi- vabandab Pärnu jalgpalliklubi ees saa.»). Nende asemel kuuluvad desse. Kui Sappinenile meeldib tõttu hinnangu andmisel ette- Martin Vetkal, Kevor Palumets, sest väljajäämisele täpselt nii, seoses Esiliiga B mängus juhtunud rivistusse vigastusest parane- kaitsjatega mürada ja maadel- vaatlik. Video põhjal on keeru- Joan Jakovlev, Patrik Kristal nagu mängija peaks reagee- intsidendiga. Klubi leiab, et selli- nud Henri Anier ja pikalt koon- da, siis Henri on väga hea lõ- line tempot hinnata ja võrrel- Ründajad rima. Ta andis oma tegudega ne käitumine on lubamatu, ja täna disest eemal olnud Erik Sorga, petaja. Järelikult tuleb ta viia da. Vietnami liiga tundub ole- • Sergei Zenjov, Henri Anier, väljakul mõista: kuule, tree- (teisipäeval – toim) tühistati leping kes mängivad klubijalgpalli Ka- headele positsioonidele ja ka- vat tehniliste jalgpallurite liiga,» Erik Sorga, Alex Matthias ner, sa tegid võib-olla vea!» kii- gruusia poolkaitsjaga,» seisis klubi gu-Aasias. Anier Hongkongis ja ristusalasse palle toimetada,» lausus Henn ning liikus seejärel Tamm, Robi Saarma tis Henn 35-aastast ründajat. pressiteates. Sorga Vietnamis. sõnas Henn. edasi Premium Liigas 30 män- Ott Järvela Toimetaja Ene Kallas, [email protected] TERVIS Postimees, 2. oktoober 2024 | 19 Kuidas leevendada pikka Covidit? TERVIS. POSTIMEES.EE Vee joomine ei päästa 50%) patsiendid või koormus- pohmellist ARNOLD puhune hüpokseemia ehk hap- ● Utrechti ülikooli uue teadustöö POZNAHIRKO nikuvaegus arteriaalses veres järgi ei ole tõendeid, et rohke vee arst (SpO2 langus alla 91%) või li- joomine pärast alkoholi tarbimist hasnõrkus, perifeersete närvi- aitaks leevendada järgmisel päeval de kahjustus või väsimus või va- tekkivat pohmelli. Teadlased ana- Suurel osal Covid-19 lusündroom. lüüsisid läbi 13 eelnevat uuringut ja haigetest esineb äge jõudsid järeldusele, et vee joomine viirusinfektsioon, millele Tasub käia, ujuda kas alkoholitarbimise ajal või kohe ja teha aiatööd pärast seda ei ole tõhus pohmel- omane toibumisfaas võib Esimese kuue kuni kaheksa nä- li ennetamisel ning suure hulga vee kesta kuni 12 nädalat. Siiski dala jooksul pärast haiglast väl- joomine pohmellipäeval ei mõjuta on märgatud, et paljudel jakirjutamist või ägeda perioo- märkimisväärselt pohmelli raskust. püsivad sümptomid veel di sümptomite kadumist (pala- Alcohol / Science Alert / PM pärast seda, mil on alust vik, tugev köha, ülemiste hin- gamisteede viirusinfektsioo- diagnoosida pikka Covidit. ni tunnused) tuleks julgusta- da Covid-19 põdenud patsien- te tegema madala või keskmise 12,6 miljonit arsti, õe ja ämmaemanda vastu- ov id-19 -jä rgse intensiivsusega aeroobset tree- võttu ja koduvisiiti tehti C seisundi ehk pika Covidi all mõel- dakse sümpto- meid, mis võivad püsima jääda pä- rast esmast ägedat SARS-CoV-2 viirusega nakatumist. Pika Covidi kõige värskema definitsiooni on andnud USA Pikk Covid võib mõneks ajaks halvendada töövõimet. FOTO: SHUTTERSTOCK ningut. Keskmise intensiivsu- sega kehalise koormuse kritee- riumitele vastavad järgmised tegevused: käimine 4–7 km/h, kepikõnd, sörkimine, jalgratta- sõit 16–19 km/h, rahulik ujumi- ne, tantsimine, muruniitmine, aiatööd, tennis (paarismäng). Iga päev on soovitatav soorita- Eestis eelmisel aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi statistikast. Väikelastele tuleb raamatuid lugeda ● Ameerika pediaatriaakadeemia National Academies of Sciences, da aeroobset treeningut üks ku- julgustab vanemaid ja hooldajaid Engineering, and Medicine (NA- tades koormustaluvuse langust sel juhendada pika Covidi kä- ni kaks korda, kuni 60 minutit koos beebide ja väikelastega luge- SEM) aastal 2024. See määrat- Taastusravikliinikud, ja piirates patsiendi võimalusi sitlusega kursis olev füsiotera- korraga. Treeningu halva talu- ma, sest see annab võimaluse aju leb pikka Covidit kui kroonilist kus tegeletakse pika naasta tavalise töö- ja pereelu peut, kellele võib perearst suu- vuse korral eelistada lühemaid arengus väga olulisel ajal armasta- seisundit, mis kestab pärast Covidiga juurde. Taastusravi peamised nata otse. (kuni 30 min) ja sagedasemaid vaid ja hoidvaid suhteid edendada. SARS-CoV-2 infektsiooni vähe- eesmärgid Covid-19 läbipõde- Kui esmatasandi füsioteraa- treeninguid. «Väikeste lastega koos lugemine põi- malt kolm kuud. See tähendab, Tallinn ja Põhja-Eesti nud haigetel on kehalise või- piateenusega ei saavutata ene- Regulaarse aeroobse tree- mib igapäevaellu keeletaseme aren- et pikka Covidit saab diagnoosi- • Põhja-Eesti regionaalhaigla mekuse paranemine, isesei- setunde paranemist, tuleb pe- ninguga on võimalik saavuta- gut ja mõnusaid koos veedetud het- da kõige varem alles kolm kuud • Lääne-Tallinna keskhaigla sev toimetulek igapäevaelu te- rearstil suunata patsient eda- da õhupuudustunde leevene- ki,» ütles Ameerika pediaatriaaka- pärast algset koroonaviirushai- • Ida-Tallinna keskhaigla gevustes, töövõime ja elukvali- si taastusarsti vastuvõtule kas mist ja kehalise koormuse ta- deemia liige Perri Klass. E-lugerid gusse nakatumist, kui selle aja teedi paranemine. tavalise saatekirjaga või e-kon- luvuse paranemist. Oluline on ja tahvelarvutid ei asenda teadlaste • Medicumi tervishoiuteenused vältel on sümptomid püsinud Üldiselt peaks Covid-19 põ- sultatsiooni kaudu. Taastusarsti jätkata treeningutega ka sel ju- sõnul paberraamatut. Uuringud näi- või kujunenud uued. Lõuna-Eesti deva patsiendi taastusravi al- juhitud ambulatoorse taastusra- hul, kui see esialgu tekitab mõ- tavad, et kolmandaks klassiks saa- Lähtudes aastal 2022 valmi- • Tartu Ülikooli kliinikum gama kohe, kui tervislik sei- vi näidustusteks on olulise õhu- ningat õhupuuduse süvenemist. vutatud lugemisoskus paneb alu- nud Eesti tervisekassa pika Co- sund stabiliseerub ja patsient puuduse (mMRC ≥ 2) ja kopsu- Parim pika Covidi ennetus se keskkooli lõpetamisele ja karjää- vidi käsitlusjuhendist, siis esma- Ida-Eesti on võimeline lihtsamaid harju- funktsiooni langusega (FEV1 < on vaktsineerimine. riedule. Medical Xpress / PM tasandil ei ole pika Covidi diag- • Ida-Viru keskhaigla tusi sooritama. Vastavalt tervi- noosimiseks eelnevalt PCR- või Lõuna-Eesti seameti ametlikule pika Covidi antigeeni kiirtestiga kinnitatud käsitlusjuhendile esmatasandil Covid-19 põdemine alati vajalik, • Pärnu haigla on näidustatud Covid-19-järgse kuna inimesed võivad olla põ- Viljandimaa seisundi korral taastusravi vas- denud asümptomaatiliselt ja po- • Viljandi haigla tavalt individuaalsetele vajadus- le end haiguse suhtes testinud. tele: aeroobne treening, respira- toorsed harjutused, jõutreening, Ohtralt me halvenemist. Inglise keeles tasakaaluharjutused ja tööalane sümptomeid võtab selle kokku termin brain rehabilitatsioon. Pika Covidi sümptomid on vä- fog ehk tunne, justkui oleks va- Covid-19 postakuutses pe- ga erinevad. Vaatamata katsete- ti sees. rioodis on patsiendi funktsio- le rühmitada sümptomeid pika naalse võimekuse taastamise Covidi alatüüpidesse ei ole kon- Kuidas leevendada vaatest olulised varajane mo- sensust veel saavutatud. Kokku- sümptomeid? biliseerimine, hingamisfunkt- leppeliselt saab pika Covidi ka- Võttes arvesse senist koge- siooni ja üldise kehalise võime- tegoriseerida füüsilisteks, psüh- must teiste viirusnakkusjärg- kuse parandamisele suunatud holoogilisteks ja kognitiivseteks sete sündroomide käsitlemisel, sekkumine. Nii spetsialisee- sümptomiteks. teame, et enamikul patsienti- ritud taastusravikeskuses kui Peamisteks püsivateks füü- dest peaksid leevenema sümp- ka esmatasandi tervisekesku- silisteks sümptomiteks pärast tomid mitme kuu jooksul. Vaa- ses võib toimuda ambulatoor- ägedat Covid-19 infektsiooni, tamata asjaolu- ne taastusravi, ka kerge haigestumise korral, le, et pika Co- Pika Covidiga sealhulgas fü- peetakse kurnatust – nii pidevat vidi mehhanis- kaasnevate sioteraapia. Co- kui ka pingutusjärgset väsimust mid on veel eba- kognitiivsete vid-19 põdemise – hingeldust, rindkere valusid selged, on need järgse taastusra- ja köha, aga ka lihasvalusid ja oma olemuselt düsfunktsioonide all vi (sh füsioteraa- lõhnataju kadumist. Kujuneb pöörduvad. peetakse peamiselt pia) planeerimi- võimetus tegeleda tavakohus- Kirjanduses silmas mälu ja sel on patsiendi tustega. Seda energiapuuduse pakutud pika Co- keskendumisvõime esmaseks nõu- ebameeldivat tunnet ei leevenda vidi leevendus- halvenemist. andjaks pea- puhkus. Sümptomeid võimen- meede on näiteks miselt perearst. davad kehaline ja vaimne pin- stressorite vähendamine, kuna Osalemine kodulähedases taas- gutus, stress ja unepuudus. stress võimendab sümptomeid. tusraviprogrammis võib paran- Võib olla ka muid, märk- Kasu võib olla erinevatest vaim- dada patsiendi ravisoostumust. sa harvemini esinevaid füüsi- setest praktikatest, nagu mind- Ambulatoorse vastuvõtu käi- lisi sümptomeid, nagu liiges- fulness ehk teadvelolek või me- gus omandatud võtetega ise- valud, peavalud ja pearinglus ditatsioon. Probleemile tuleks seisvalt kodus jätkamine on jne. Covid-19 ägedast infekt- läheneda multiprofessionaal- ülimalt oluline. sioonist taastuvad patsiendid selt, kaasates võimalusel füsio- Vastavalt terviseameti amet- võivad kaevata ka psühholoo- terapeudi kehaliste harjutus- likule pika Covidi käsitlusjuhen- giliste häirete üle, nagu ärevus te juhendamiseks, ning vaim- dile esmatasandil on ambula- ja depressioon, kusjuures USA se tervise spetsialisti, et toeta- toorne taastusravi näidustatud andmete põhjal oli risk haiges- da psühholoogilist toimetule- juhul, kui funktsionaalne või- tuda uude psühhiaatrilisse hai- kut. Patsient võib ajutiselt vaja- mekus ei ole taastunud haigus- gusesse pärast Covid-19 läbipõ- da töökoormuse vähendamist. eelsele tasemele või püsivad Co- demist kõrgem võrreldes nende- vid-19 põdemise ajal või vahe- ga, kes taastusid teistest haigus- Milline on tult pärast seda tekkinud vae- test, näiteks gripist. taastusravi? vused (nt õhupuudus, süda- Pika Covidiga kaasneva- Pärast SARS-CoV-2 infektsioo- mepekslemine, jõuetus). Vähe- te kognitiivsete düsfunktsioo- ni põdemist võivad ägeda hai- se sümptomaatikaga patsienti nide all peetakse peamiselt sil- guse järgsed funktsioonihäi- võiks treeningkava koostami- mas mälu ja keskendumisvõi- red püsida veel pikalt, põhjus- sel ning harjutuste omandami-  20 | Postimees, 2. oktoober 2024 VABA AEG Tel 666 2253, [email protected] Jokker: Piret Soosaar-Maiberg Postimehest saad lugeda teatrite ja kontserdipaikade kavasid, vaata ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Svetlana Perijainen, e-post: [email protected] 8.10 kl 19** TEATER LÕBUS LESK UGALA TEATER Osades: Karolin Jürise, Elina F. Lehári operett Reinold, Margo Teder, Miika Dirigent: Jaan Ots Pihlak, Tanel Saar RAHVUSOOPER Osades: Helen Lokuta, Reigo ESTONIA Tamm, René Soom, Kadri Vaksali 7, Viljandi. Kõrvek, Mehis Tiits, Rauno Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, Juuli Kassa tel 433 0777, KONTSERT Lill, Sven Tarlap, Eva Rand, Mati e-post [email protected] Info ja piletite tellimine Piletid müügil E-P 10-17, tel 683 1210 Vaikmaa, Triin Ella jt. EESTI KONTSERT Piletimaailmas ja Piletilevis. Estonia kassa T-P 11-19. ugala.ee Piletid müügil Piletilevis TEATER ja Piletimaailmas. VANEMUINE suur saal www.opera.ee Vanemuise 6, Tartu www.eestikontsert.ee 4.10 kl 19 * külaline Suur maja/kassa VÕRKU PÜÜTUD **etendused, kus kehtib tel 744 0165 pensionäridele ja töövõime E-L 10-19 5.10 kl 17 alexela P 1 tund enne etendust UHKUS JA konTserdiMaja kaardi omanikele soodustus 30% EELARVAMUS (justkui) NB! Mängukavas võib ette tulla [email protected] 3.10 kl 19 muudatusi! 8.10 kl 11 DANCING GLASS. vanemuine.ee PRINTS JA KERJUS TANTS. MUUSIKA. 2.10 kl 12 9.10 kl 11 VIDEO NAKSITRALLID Tantsu-, muusika- ja T. Kaumanni/V. Kelleri PRINTS JA KERJUS suur Maja videolavastuse „Dancing lasteooper 10.10 kl 19 Glass“ keskmes on Philip Glassi 2.10 kl 12 KAHETEISTKÜMNES ÖÖ Dirigent: Martin Trudnikov kaksteist tuntud klaverietüüdi Osades: Rauno Elp, Mart VENNAD viimaseid kordi! LÕVISÜDAMED neljateistkümne rahvus- Madiste, Juuli Lill, Kadri Nirgi, 11.10 kl 19 vaheliselt tunnustatud Lastelavastus Tamar Nugis, Mart Laur, Rafael COSMOPOLITAN koreograafi, muusiku ja Dicenta jt. 3.10 kl 19 videokunstniku tõlgenduses. 3.10 kl 19 LEOPOLDSTADT väike saal Draama Festival TubIN 2024 LÕBUS LESK 4.10 kl 19 F. Lehári operett 4.10 kl 19 HEAD LAPSED vaneMuise Dirigent: Jaan Ots OHTLIKUD SUHTED viimaseid kordi! konTserdiMaja Osades: Helen Lokuta, Janne Ballett 15.10 kl 19 Ševtšenko, Reigo Tamm, 3.10 kl 18 5.10 kl 19 MEIE KLASS Kontserdieelne vestlus: Joonas Tamar Nugis, René Soom, Jassi VIINI VERI Zahharov, Kadri Nirgi, Kadri Hellerma ja Mihhail Gerts Operett Paide Muusika- ja N 3.10 kl 19 Vanemuise Kõrvek, Karis Trass, Heldur Harry Põlda, Mehis Tiits, Rauno 9.10 kl 12 TeaTriMaja kontserdimaja Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, SIPSIK 3.10 kl 12 TubIN avakontsert Lastemuusikal VAI-VAI VAENE „Number üks“ Raiko Raalik, Juuli Lill, Aule Urb, Tiit Kaljund, Eva Rand, Mati VARGAMÄE Vaikmaa, Triin Ella, Katrin väike Maja esTonia Karisma*, Lydia Roos jt. 2.10 kl 19 kuMu konTserdisaal 4.10 kl 19 PÄIKESEPOISID audiTooriuM 4.10 kl 18 ANNA KARENINA Komöödia 8.10 kl 19 Kontserdieelne vestlus: Joonas M. Kesleri ballett KOJU Hellerma ja Mihhail Gerts 4.10 kl 19 D. Šostakovitši muusikale SIDE esTonia Dirigent: Kaspar Mänd Draama RAKVERE Osades: Anna Roberta, TEATRIMAJA konTserdisaal Jevgeni Grib*, Marcus Nilson jt 6.10 kl 16 4.10 kl 19 PROHVET JA IDIOOT Kreutzwaldi 2a, Rakvere 5.10 kl 19 TubIN avakontsert Komöödia „NUMBER ÜKS“ CARMEN Kassa on avatud E-R 12-16 G. Bizet’ ooper Lisaks piletid on saadaval Hans Christian Aavik (viiul) Dirigent: Henri Christofer Aavik sadaMaTeaTer kell 9-22 Rakvere Eesti Riiklik Osades: Marie Gautrot*, Mario 4.10 kl 11 Teatrikohvikus või Sümfooniaorkester Rojas*, Elena Brazhnyk, Gagik MARTA JA MIISU Dirigent Mihhail Gerts Piletimaailmas. Kavas: Vardanyan*, René Soom, Lastelavastus rakvereteater.ee Beethoven. Sümfoonia nr 1 Kristel Pärtna, Merit Kraav, 4.10 kl 19 Tubin. Viiulikontsert nr 1 Priit Volmer, Mehis Tiits, ANTIGONE Tubin. Sümfoonia nr 1 Mart Madiste, Andres Kask jt. Tragöödia suur Maja 6.10 kl 12 3.10 kl 19 KORSAAR 5.10 kl 12 MADISONI MAAKONNA heino elleri A. Adami ballett MARTA JA MIISU SILLAD Muusikakooli Dirigent: Andres Kaljuste Lastelavastus R. J. Waller lav. Artjom Garejev Tubina saal Osades: Cristiano Principato, 6.10 kl 16 4.10 kl 17 4.10 kl 19 Laura Maya, Ali Urata, Marta LÕPP ETTEVAATUST, ÕNN Eduard Oja autoriõhtu Navasardyan, Antonio Gallo jt. Draama S. Moffat, lav. Peeter Raudsepp Karmen Puis (sopran) Karl Jõgi (viiul) 5.10 kl 15 RT Matinee! Indrek Leivategija (tšello) DI JA VIV JA ROSE Joonatan Jürgenson (klaver) A. Bullmore, lav. Peeter Katrin Aller (ettekanne) Raudsepp Kavas: Eduard Oja. „Aeliita süit”, „Aja väike Maja triloogia”, „Sugestioonid”, 2.10 kl 19 sopranikvartett „Talveöine“. HÄÄL MINU SEES A. Rapp, lav. Mait Joorits vaneMuise 3.10 kl 19 konTserdiMaja KARGE MERI 3.10 kl 14 A.Gailit, lav. Elar Vahter (põhikoolile) 4.10 kl 19 VALLATUD VÕTTED vaneMuise N. Foster, lav. Peeter konTserdiMaja Tammearu 4.10 kl 14 (gümnaasiumile) MärjaMaa Vanemuise sümfooniaorkestri rahvaMaja avatud proov 2.10 kl 11 Dirigent Mihhail Gerts KESSU JA TRIPP Kavas: Tubin. Sümfoonia nr 9 R. Vaidlo, lav. Eili Neuhaus 2.10 kl 19 EESTI SÜÜTA SÜÜDLASED MUUSIKA- JA A.Ostrovski, lav. E.Neuhaus TEATRIAKADEEMIA (EMTA) võnnu kulTuuriMaja Tatari 13, Tallinn 4.10 kl 19 * Piletid Piletikeskusest KLASSIS ** TASUTA I.Golden, D.Horan, lav. Elina Pähklimägi www.eamt.ee VAT TEATER Sakala 3, Tallinn eMTa-s 2.–5.10 Piletid Piletimaailmast ja MÜRIAADfest. Kohtumised Piletilevist, vatteater.ee 5.10 kl 17* EMTA vilistlaste kokkutulek Vilistlaste gala sakala 3 «Kummardus akadeemiale» TeaTriMajas Suur vilistlaste pidu 2.10 kl 15 ja 19 KOLMEKAS ILMA SIMONETA eMTa suures K. Šagor (Saksamaa) saalis Tõlkija: Eili Heinmets 7.10 kl 19** Lavastaja: Leeni Linna «CROSSING BELLOWS» Osades: Richard Ester (Eesti avakontsert Draamateater), Laurits Muru Euroopa muusikakõrgkoolide (Tallinna Linnateater), Rasmus akordionitudengid Vendel (Teater Vanemuine) 3.10 kl 11 ja 14 #KAOTAMINDÄRA eMTa Kristiina Jalasto kaMMersaalis Lavastaja: Helen Rekkor 8.10 kl 19** Osades: Loore Aaslav-Kaasik, Kontserdisari Helena Merzin, Roland Laos, «Tudengiteisipäev» Rauno Kaibiainen, Meelis Kateryna Fyl (klaver) Põdersoo 3.10 kl 18 eMTa suures FOORUMETENDUS: saalis VAHEAASTA Jürgen Rooste 9.10 kl 19* Lavastuskontseptsiooni Kontserdisari loojad: Margo Teder, Aare «Meistrid laval» Toikka, Piret Soosaar-Maiberg, Sven-Sander Šestakov Karolin Jürise (klaver) Tel 739 0397, [email protected] KUULUTUSED Postimees, 2. oktoober 2024 | 21 Kuulutuste tellimine internetist kuulutus.postimees.ee | Tel 739 0397, e-post [email protected] | Kuulutuste vastuvõtt E, T, K, R kl 10-15 Postimehe maja infolauas aadressil Tartu mnt 80. MÜÜK Kuivad küttepuud, võrgus 40 l. Lahkunud on meie vend Teatame kurbusega, et lahkunud on Kask 4 €, lepp 4 €, 30 cm lahtine Sulev Alas kask 70 €/rm. Kojuvedu tasuta. Tel 5852 8281, firewood.ee. Tõnu Maarand 29. I 1936 – 29. IX 2024 16. IV 1940 – 28. IX 2024 Meie kaastunne Leinavad omaksed. OST Ärasaatmine 3. oktoobril kell 14 Marele, Ritale ja Rihole. Memorise tavandisaalis Valdeku 113. Loore, Ülo ja Hugo On lahkunud hea sõber peredega Priit Saksing Avaldame sügavat kaastunnet abikaasa Aitale, poegadele Markole ja Marekile peredega. Ostan Langebrauni käsimaali, 500 €. Tel 5613 8008. Lia ja Tiit Kõuhkna Üks paigake siin ilmas on, perega kus varjul truudus, arm ja õnn, kõik, mis nii harv siin ilma peal, Mälestame SÕIDUKID on pelgupaiga leidnud seal. kauaaegset ühistu liiget (L. Koidula) Autode kokkuost. Tel 5807 9320. Meie siiras kaastunne Martinile lastega armsa abikaasa ja ema Evi Havikot Sõidukite kokkuost. Tel 553 3060. Avaldame kaastunnet Mari Müüri Tiidule. Sõidukite ost üle Eesti. Tel 5693 2565. kaotuse puhul. Pangodi aiandusühistu Ostan Toyota marki sõidukeid. Teekaaslased Estmare Logistika OÜ-st Tel 5896 1576. TEATED Elva vallavalitsus algatas 24.09.2024 Sulgunud Üks tee on lõpuni käidud, Mälestame kallist on eluraamat, korraldusega nr 470 Elva linnas üks süda on vaikinud. ema, vanaema, vanavanaema ja ämma Kulbilohu 5 kinnisasja detailplanee- algab mälestuste tee... Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet ringu. Eesmärk on kinnisasja jagamise Aitale ning Markole ja Marekile peredega Velda Sibulat Teatame kurbusega, et on lahkunud teel äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kalli abikaasa, isa ja vanaisa 2. X 1929 – 21. VII 2007 kruntide moodustamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine Priit Saksingu ja meenutame 95. sünniaastapäeval Kalju Härma äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. tema tegusa elu ilusaid hetki. 19. V 1940 – 28. IX 2024 Lisaks määratakse liikuskorralduse lahkumise puhul. põhimõtted, maakasutustingimused, Tütred Karin Sibul ja Kaie Lilleorg Leinavad omaksed. Madis, Rein, Velda, Tõnis, peredega Ärasaatmine 5. oktoobril kell 15 haljastus, parkimine ja tehnovõrku- Toomas ja Saima peredega Tartu krematooriumis. dega varustamine. Detailplaneeringu lähteseisukohtadega saab tutvuda valla veebilehel www.elva.ee/ detailplaneeringud. Tartu LV sotsiaal- ja tervishoiuosa- Sulgunud kond palub nädala jooksul teate on eluraamat, Avaldame algab mälestuste tee. avaldamisest ühendust võtta Kaupo sügavat kaastunnet Avaldame kaastunnet Kulli (sünd. 17.02.1961) lähisugulas- Südamlik kaastunne Airile Südamlik kaastunne Jaanole Teatame kurbusega, Valentin Ivanovile omastele tel matuste korraldamiseks. Tel 736 ema kalli ema et on lahkunud kalli ema 1300 või Raekoja plats 3, tuba 101. Zinaida Ilvese Aino Inno Helve Kauri Jekaterina Kaškina kaotuse puhul. Helve Kaur kaotuse puhul. kaotuse puhul. 19. IV 1940 – 27. IX 2024 kaotuse puhul. Endised kolleegid Kolleegid Milttoni tiim Leinavad omaksed. Lasita Maja Maarjamõisa haiglaapteegist Tartu Karlova lasteaiast kollektiiv Ärasaatmine 5. oktoobril kell 10.30 Tartu krematooriumi väikeses kabelis. Tartu vallavalitsus teavitab, et on oma 26.09.2024. a korraldusega nr 1161 võtnud vastu ning suunanud avalikule väljapanekule Lombi külas asuva Allika tee 23 maaüksuse detailplaneeringu. Üks läheb ja teine tuleb Planeeringulahenduse kohaselt üks kerkib ja teine kaob. moodustatakse planeeringualale kolm Ja kuskil on ometi homme Siiras kaastunne krunti: kaks elamumaa sihtotstarbega ja midagi minu jaoks... Siiras kaastunne Kalevile, Virvele, Piretile ja krunti, kuhu määratakse ehitusõigus (L. Ojamaa) perele ja lähedastele kalli Tõnu Laak Ants Lang Maritile peredega elukaaslase, üksikelamute ning abihoonete õe, ema ja vanaema Tunneme südamest kaasa Liivile ehitamiseks, ning üks maatulundusmaa armsa venna Tõnu Laagi Mälestame ja avaldame Sügav kaastunne Reinule sihtotstarbega krunt, mis säilib lahkumise puhul. sügavat kaastunnet lähedastele. kalli isa lahkumise puhul. Malle Liivamägi metsamaana. Planeeringuala pindala on ligikaudu 5 ha. Planeeringulahen- Aivar Kauri Kirjastus Tänapäev Endised ja praegused kaotuse puhul. kaotuse puhul. Salva Kindlustus kolleegid Kuku raadiost dus on kooskõlas Tartu valla Helju, Jüri, Tiiu, Margus üldplaneeringuga. Planeeritavate Tartu rakendusliku kolledži pere tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, vara või kultuuripärandit. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 21.10.–03.11.2024 Tartu valla Maga vaikselt, kodulehel www.tartuvald.ee ning Tartu puhka rahus – vallavalitsuse kantseleis (aadressil Südamlik kaastunne südamed on Sinuga. Teatame kurbusega, Südamlik kaastunne Avaldame kaastunnet Kristelile Mälestuste päiksekullas Haava tn 6, Kõrveküla alevik). Maivele perega kalli et on lahkunud Martinile ja poegadele kalli isa jääd Sa ikka meiega. isa ja vanaisa abikaasa ja ema Arvo Naritsa Teatame kurbusega, et on lahkunud Helga Palm TEENUSED Aarne Miti Mari Müüri surma puhul. 21. III 1930 – 29. IX 2024 surma puhul. kaotuse puhul. Nikolai Novikov Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. 16. VI 1937 – 27. IX 2024 Mälestavad Tartu ülikooli kliinikumi tütar ja lapselapsed Ülo, Kersti ja Kaido Maris ja Allar patoloogiateenistus peredega. peredega Leinavad omaksed. TÖÖ Ärasaatmine 3. oktoobril kell 15 Tartu krematooriumis. Vajatakse hooldajat. Kontakt +372 511 6439. VANAVARA Meie keskelt Koos käidud teed on lahkunud ei rohtu, Tore klassikaaslane koos oldud aeg Andrus Pärloja Ants Saar ei unune... jääb üha meie mälestustesse. Hingelt metsamees, jahimees, Priit Saksing kalamees. Südamlik kaastunne omastele. Kaastunne omastele. Mälestame Kuuste metskonna Tallinna reaalkooli metsaülemat. Ostan nõukaaegseid üherublaseid Mälestavad Sügav kaastunne Aitale perega. 1969. aasta lennu 11.b klass 5 € tk. Tel 5614 6343. endised ametikaaslased ja klassijuhataja Alatskivi metskonnast Ago, Endised töökaaslased Tatjana, Inge, Aivar ja Tiiu. metskonna päevilt MUUD pallaslaste jt eesti kunstnike maale, Südamlik kaastunne Teatame kurbusega, graafikat, skulptuure kolleeg Raimondile perega Avaldame kaastunnet Katrile perega et on lahkunud isa ja vanaisa ning vanaaegset ema ja vanaema Anu Teets mööblit, lauahõbedat, Antonas Subatšjuse Maie Tammise 9. VII 1960 – 30. IX 2024 kaotuse puhul. portselani, ikoone, kaotuse puhul. Leinavad omaksed. Töökaaslased Ärasaatmine 5. oktoobril kell 13 raamatuid jm vanavara Convisost Kolleegid Tartu krematooriumis. IMG Numerist Pärgi palume mitte tuua. Raha kohe! Tel 554 6341 22 | Postimees, 2. oktoober 2024 MEELELAHUTUS Toimetaja Tõnis Poom, [email protected] TÄNANE MÜRAKARUD MALE HOROSKOOP KOOSTANUD MARGUS SÖÖT KOOSTANUD MARIA ANGEL, www.eestihoroskoop.ee 8 JÄÄR Saabumas on sinu jaoks 7 ê 2024, POSTIMEES, URMAS NEMVALTS parim aeg suhete algatamiseks ä ì 6 või jahtunud suhete soojenda- miseks. Armuasjadki vajavad 5 â mõningast planeerimist. 4 â ä ô æ SÕNN Peagi on aeg tööasjus uus käik sisse lülitada. Mõne aja 3 à ê eest tundus koorem suur, kuid 2 ì ò praegu juba ootad võimalust tööd murda. 1 î æ ERNIE KAKSIKUD Suureneb ak- a b c d e f g h tiivsus, kasvab soov ennast Pieter ten Cate – Vida Rotaria TT, 1956 proovile panna. Mõlguta mõt- Matt kahe käiguga teid selle üle, mida põnevat lähi- Eelmise ülesande lahendus: 1. Rh2! tulevikus ette võtta. VÄHK Uute alguste planeeri- mine õnnestub nüüd hästi – si- nus põleb soov midagi muuta, ent samas oskad alal hoida MÄLUMÄNG KOOSTANUD UNO AINSOO väärtuslikku vana. 1. Täna möödub 120 aastat inglise kirjaniku Graham LÕVI Kui sul on tunne, et ta- Greene’i sünnist. 1934. aastal viibis ta Tallinnas, kus haksid ennast arendada, midagi tal tuli idee kirjutada põnevusromaan, mille tegevus uut õppida, siis tegele nüüd või- maluste otsimisega. Pane end GARFIELD toimub Eesti pealinnas. Romaan valmis 1958. aastal, kuid kirjanik oli tegevuse viinud hoopis teise linna, kursusele kirja! IRMA, MIDA SEE «TERVISLIK NELI MUNA, PANNKOOGID, JA NÄPU- IGAPÄEVANE HOMMIKUSÖÖK» SISALDAB? VAHVLID, PEEKON, VORSTID, OTSATÄIS KÖÖGIVILJA KOGUS «et lugu saaks naljakam». Kolm aastat hiljem ilmus NEITSI Algamas on aeg, mil SINK, PRAEKARTUL… PETERSELLI. PEAB OLEMA TÄIDETUD. romaan eesti keeles Lennart Meri tõlgituna. Mis õnnestub äriasju edendada. Tä- teosest on jutt? na tasub selles liinis mõtteid 2. Lühend LSD on paljudele tuttav narkomaailmast. mõlgutada, aga mitte ülepea- Lüsergiinhappe dietüülamiid on poolsünteetiline kaela tegevusse asuda! hallutsinogeenne psühhedeelikum. Enne 1971. aastat KAALUD Päikesevarjutusega toimis Suurbritannias omapärane LSD-süsteem, mis noorkuu Kaalude märgis annab oli tuttav igale inglasele. Mis süsteem see oli? võimaluse restardi tegemiseks – 3. Pariisi suveolümpiamängudel 2024. aastal saavuta- lähtu oma isiklikest soovidest ja sid korraldajad tõeliselt soolise võrdsuse. Mil moel? tee uljaid plaane! 4. Kirjaniku ja tõlkija Peep Ilmeti (kodanikunimi Peep SKORPION Oled tugevalt Gorinov) looming on omajagu ainest andnud kirjan- HAGAR HIRMUS dusteadlastele. Ilmeti autorikujundiks on nimetatud kinni mõistuses ja mõtlemises, ent nüüd võid tunda, et sinu tuult, tema luules domineerib kindlas värsimõõdus hing ihaldab enam vaimutoitu. riimiline luule. Ilmeti loodud autorižanr on napp luu- Vaja on end sisemiselt tasakaa- levorm, mis põhineb Juhan Liivi luuletuse «Sügise lustada. tuul» (1911) silbiskeemil 4-4-8-4. Kuidas seda luule- vormi nimetatakse? AMBUR Teised inimesed, 5. Millist taime kutsuti rahvasuus okupatsiooniaastatel kellega oma mõtteid ja ideid, «bolševikuks», kuna neid punaseid lilli istutati kõikide aga ka kartusi jagada, on sinu punamonumentide ette, ja ikka palju? jaoks väga olulised. Pühenda aega sõpradele. ma arv mehi. 4. Liivik. 5. Leeksalvei (Salvia splendens). Väidetavalt osales mängudel 5250 naist ja täpselt sa- KALJUKITS Hakkad mõtle- jaotus 20 šillingiks ja šilling omakorda 12 penniks. 3. ma üha rohkem tööalasele ene- kus L tähendas naela, S šillingit ja D penni. Üks nael seteostusele. Praegu pane veel AKNE Vastused: 1. «Meie mees Havannas». 2. Rahasüsteem, plaane paika, mõne aja pärast alusta aktiivset tegevust. VEEVALAJA Sinu teadmis- himu on lõputu. Kui ehk soojade septembriilmadega olid laisemal SUDOKU www.sudoku.ee lainel, siis nüüd on taas aeg õp- pima hakata. KALAD Saad salapärastesse 9 3 teemadesse süüvida, juhul kui lepid asjaoluga, et kõigele maa- 2 ilmas toimuvale polegi võimalik 6 4 2 5 5 6 loogilist seletust leida. RISTSÕNA 6 3 8 VALDO JAHILO PIIR- DŽAUL KARTLIKUD NÄGEMI- SOOME- KOOREM, OLGU, HÜVA 5 9 ANEKDOODID RÄPPAR PRIVAAT- RÄNI SENI ENDA UGRI EHK LAADUNG 8 9 4 3 1 VÄÄRTUS (KÕNEK) (KÕNEK) RAHVAS PUUVILI Kaks meest restoranis. «Mis, te sööte liha! Ise ju ütlesi- KAS VÕI NUI ... VÕITLUS- 1 5 7 4 KUNST te, et olete taimetoitlane!» HULKUMA ETV SAADE (KÕNEK) «Olengi. Aga mul on täna paas- OHVER "KURITÖÖ EOSTAIM 7 1 2 4 5 9 8 6 3 Mänguõpetus tupäev.» JA ..." 4 6 3 1 2 8 9 7 5 DAIDALOSE Sudoku on jaapani päritolu loogika- ••• 9 8 5 3 7 6 1 2 4 JÄRV POEG mõistatus, millel on vaid üks reegel: SIBERIS SIDESÕNA 8 2 4 5 6 3 7 1 9 Külastaja: «Teie restoranis on ... KING COLE 6 5 7 9 4 1 2 3 8 tühjad kohad tabelis tuleb täita vist väga puhas köök.» USA POP- 1 3 9 7 8 2 4 5 6 numbritega 1...9 nii, et üheski reas ARTIST PINK VÕI 2 9 6 8 1 5 3 4 7 ega veerus ega ka üheski tumeda- Kelner: «On küll, aga kust te se- LIITER TOOL 5 7 8 2 3 4 6 9 1 TŠIILI da teate?» NAABER PÕHI 3 4 1 6 9 7 5 8 2 ma joonega piiratud 9 ruudukese Eelmise ülesande suuruses tükis ei oleks korduvaid Külastaja: «Sest kõik road mait- KEELEMEES ...KUUT, HENNO ... lahendus numbreid. sevad seebi järgi.» ÕHURING TÄNAV NII (VN) ••• RISTSÕNAMÄNG ETTE AVALIKU Perekond lõunastab restoranis. KANTU TEENIS- TUSE Naine: «Söök selles restoranis PUNKBÄND SEADUS on lihtsalt solk.» ...-TV TEMA Saada ristsõna vastus aadressile [email protected]. Mees: «Õige, kallis, seda oleksi- JUUNIOR SUUSK EESTI Õigesti vastanute vahel loosime (INGL) KEELE LIIDE me võinud ka kodus süüa!» igal esmaspäeval välja Postimehe ••• HOOKUS- digipaketi ligipääsu kaheks kuuks. POOKUS Kelner kallab kogemata sousti külastaja ülikonnale. "SIIL ...", «Käpard!» karjub vihane klient. RAADIOJAAM MULTIKAS Eelmise ristsõna õige vastus on «Kogu sousti valasite minu üli- KELVIN VIHMASAGAR konnale!» LENINI AJA- ...-POST «Sugugi mitte!» solvub kelner. LEHT Võitjatega võetakse ühendust. «Köögis on seda veel küll!» Pildi autor: Pixabay Toimetaja Tõnis Poom, [email protected] Täna Postimees, 2. oktoober 2024 | 23 KOLME ÖÖPÄEVA LÄHIPÄEVADE ILM EUROOPA ILMAPROGNOOS Neljapäev, 03.10 Reede, 04.10 Laupäev, 05.10 Amsterdam � +10 PALJU ÕNNE Kolmapäev, 2.10 Ateena � +19 Enn Nõu 91, kirjanik ja arstiteadlane Tallinn +8/+11 � +7/+11 � +7/+12 � Öösel: +3...+11 °C Heiki Tamm 83, botaanik ja dendroloog Tartu +8/+11 � +7/+8 � +3/+11 � Barcelona � +17 Päeval: +8...+12 °C Siim Kallas 76, poliitik Narva +7/+12 � +5/+10 � +4/+11 � Belgrad � +17 Öösel levib vihmasadu Jaan Toomik (pildil) 63, kunstnik Pärnu +7/+12 � +6/+10 � +4/+11 � Berliin � +9 Mart Soo 60, helilooja, kitarrist ja Lõuna-Eestist põhja poo- Bern � +10 Kuressaare +8/+12 � +9/+12 � +7/+12 � pedagoog le. Puhub ida- ja kirdetuul Bratislava � +8 5–11, saartel ja rannikul Liisa Kaljula 42, kunstiteadlane, kuraator Brüssel � +13 ja kultuuriteoreetik puhanguti kuni 15 m/s. Budapest � +9 Kristel Aaslaid 35, näitleja, laulja ja tantsija Päeval on pilves ilm. Ennelõuna on vihmane, TALLINN Bukarest � +16 NARVA NIMEPÄEV: LEELO, LEELA, LEELI pärastlõunal Lõuna- ja +11 RAKVERE +9 Dublin � +11 +11 Hamburg � +9 Ida-Eestis sadu harveneb. Puhub valdavalt kirdetuul Helsingi � +5 AJALUGU 4–10 m/s. Kiiev � +13 KÄRDLA HAAPSALU Kopenhaagen � +9 Riigivanemat ei tohi arvustada? +11 PAIDE Neljapäev, 3.10 +10 +9 Lissabon � +20 Üleeile õhtul pidas Tal- tohiks. Käesolew juhus, Öösel: +4...+11 °C London � +13 linna õpetajate selts kus politsei segas end Päeval: +9...+13 °C Luxembourg � +10 oma koosolekut, kus wahele õpetajate seltsi Öösel sajab mitmel Madrid � +21 muuseas tuli hääletusele koosolekule, oli õieti pool vihma, pärast kesk- resolutsioon, milles esmakordne. Tallinn Minsk � +10 õpetajaskond kahetsust asub teatawasti kaitse- ööd sajud harvenevad. PÄRNU TARTU Monte Carlo � +18 VILJANDI +9 awaldab, et riigiwanema seaduse piirkonnas ja Kohati on udu. Puhub +8 +8 KURESSAARE Moskva � +15 poolt jutuajamisel aja- politsei esindajal on põhjakaare, Ida-Eestis +9 München � +8 kirjanikkudele anti õpe- õigus osa wõtta igast idakaare tuul 2–8 m/s. Oslo � +9 tajate kohta alawäärne üldkoosolekust. Käes- Päeval on pilves selgi- hinnang. Kui seda reso- olewal juhtumisel on mistega ilm. Kohati sajab Pariis � +13 VÕRU Praha � +9 lutsiooni hääletusele aga politsei ülesastumi- hoovihma. Puhub põhja- VALGA +11 taheti panna, segas end ne wõõrastaw. Nagu kaare tuul 3–9, ennelõu- +9 Reykjavík � +7 wahele kohalwiibiw meie täiendavalt kuule- nal saartel puhanguti ku- Riia � +7 konstaabel, tahtes mitte me, on kõnesolewa ni 13 m/s. KÕIGE SOOJEM Rooma � +20 lasta hääletada riigiwa- resolutsiooni hääletami- JA KÕIGE KÜLMEM PÄIKE KUUFAASID Sarajevo � +13 nema teguwiisi sele asumise momendil Reede, 4.10 Tallinnas +21,8 kraadi (1981) tõuseb loojub 2. oktoober 21.49 Sofia � +15 hindawat resolutsiooni. politseinik asunud koos- Öösel: 0...+10 °C –3,1 kraadi (1972) Tallinn 7.30 18.50 10. oktoober 21.55 Stockholm � +8 Koosolijate seas tekitas oleku juhataja dir. Wei- Päeval: +9...+12 °C Tartus +21,5 kraadi (1981) Tartu 7.21 18.43 17. oktoober 14.26 Zagreb � +13 see suurt pahameelt. dermanni juurde ja pro- Öösel on põhja pool –4,8 kraadi (1993) Kärdla 7.37 18.58 24. oktoober 11.03 Varssavi � +13 Koosolekul arutati ka tokolli ähwardusel vahelduva pilvisusega, Viin � +10 üldiselt palkade kärpi- nõudnud otsekohe lõuna pool valdavalt pil- mise küsimust ja leiti, et koosoleku lõpetamist. Vilnius � +10 praegune palk ei ole Loomulikult oldi sunni- ves ilm. Kohati sajab vih- suur ja et kärpimise tud seda ka tegema. ma. Puhub kirdetuul 2–8, MAAILM peale kuidagi mõelda ei Postimees 2.10.1932 rannikul puhanguti 12 m/s. Ankara � +13 Päeval on muutliku pil- Bangkok � +23 Buenos Aires � +14 visusega ilm. Mõnes ko- has sajab hoovihma. Pu- Canberra � +8 TÄNA: POSTIMEES.EE hub põhjakaare tuul 3–9 Kairo � +25 edastab, kes saab presidendi m/s, hilisõhtul pöördub Kaplinn � +17 tuul läänekaarde. New Delhi � +28 kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia. Peking � +12 Soul Thbilisi � +12 � +14 TÄNA: POSTIMEES TV Tōkyō � +21 10.00 «Julgeolek täna» Washington � +15 12.00 «Sõjastuudio» TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 2. OKTOOBER ETV KANAL 2 TV3 DUO 4 DUO 5 ETV 2 DUO 6 KUKU VIKERRAADIO KLASSIKA 05 45 Ringvaade* 06 30 Telehommik 2, 28 06 00 TV3 uudised 06 25 Pilvede all 12, 16 06 20 Jälg 1, 3 07 00 Lastesaated 06 05 Ema 6, 5–6* 06 30 Hommikuraadio 05 30 Vikerhommik. 07 10 Klassikahommik. 06 45 Terevisioon 09 05 15 küsimust 3, 18* 07 00 6 kangelast 1, 19 07 25 Vana silla saladus 06 45 Reporter* 09 00 Ringvaade* 06 55 Brooklyni jaoskond 10 00 Pereoptika/ Kirke Ert ja Taavi Libe Joosep Sang. Ärka 09 10 Terevisioon* 09 35 Telehommik 2, 28* 07 35 Jänku Juss 1, 31 7, 190 07 40 Tapja motiiv 1, 8* 10 00 Uudishimu 2, 5–6* Viljandi linnasaade 09 00 Uudised koos hea muusikaga! 11 30 Õnne 13 32 (s)* 12 25 Täistund 5, 5* 07 50 Kirgede torm, 08 20 Keelatud vili 6, 472 08 35 Kadunud 9, 3* tippkeskus 2, 7 07 50 Tuvikesed 2, 14– 10 45 Nädala raamat 09 15 Vikerhommik 08 45 Hommikumäng 12 00 Eesti mäng 17, 3* 13 25 Kodus ja võõrsil 4150* 09 20 Kodus ja võõrsil 09 30 Kohtuekspertiis: 10 30 Punane sekund, 3 15* 11 00 Julge olla 10 05 Huvitaja. Krista 09 15 Lihtsalt nostalgia 12 45 Betty diagnoosid 36, 8235* 09 05 Võidustuudio 1, 42 36, 8235* tõeline CSI 4, 3* 11 00 Vaikimisi 2, 5/6 08 55 Sõbrad 6, 17–18* 12 00 Sihik/Kahe Vahel. Taim 10 05 Veemuusika 5, 14: Armumured* 13 55 Minu emps on 10 05 Kahevõitlus 2, 17* 09 50 Igavene armastus, 10 40 Kohtuekspertiis: 11 50 Impulss* 09 50 Noor Sheldon 5, Timo Tarve ja Ainar 11 30 Järjejutt. Mitte 11 05 Muusikatuba. Ivo 13 35 Minu pere 10: kõvem kokk kui sinu 10 45 Meisterkokk 11, 4: 127 tapja jälil 2, 10* 12 50 Kitarriga kulgeja 12–13* Ruussaar pärast keskööd, 3 Heinloo Janey valik* ema 2, 11 Peakokk Morimoto – 10 50 Soodsad 11 40 Kriminaalselt Mart Soo 10 35 Nanny 6, 17–18* 13 00 Buum 12 00 Keskpäevased 12 00 Uudised 14 00 Ahto. Unistuste 14 55 Vana silla saladus merikurat sööginaudingud 2, 6 naljakas, 7 13 25 Esimene stuudio* 11 35 Ema 6, 5–6* 14 00 Teadus teab uudised 12 15 Kaleidoskoop. Kirju jaht. Dokfilm 8, 243 11 50 Ukraina lood 1, 4* 11 45 Mägipäästjad 14, 12 35 NASA mõistatused 13 50 Rahvusvahelise 12 25 Kaks ja pool meest 14 45 Aplaus 12 15 Uudis+. Margitta muusikavalik 15 35 Südameasi 3: 15 55 Armastuse hind 2, 12 55 Laser 11, 4* 1: Aeg, mis jääb, 1 4, 1: USA kosmosejõud muusikapäeva gala 1, 1–2* 15 00 Kuku pärastlõuna. Otsmaa 13 05 Muusikapäeva vik- Surnud teisik 70 14 00 Del Monte pärand 12 45 Mägipäästjad 14, 13 30 Walker – Texase 2024* 13 20 Tuvikesed 2, 14– Siiri Mihkelson, 14 05 Reporteritund. toriini kokkuvõte 16 30 Õnne 13 28 (s) 16 55 Mägipäästjad 15, 1, 52 2: Aeg, mis jääb, 2 korravalvur 2, 13-14 15 00 Tallinn täis 15* Indrek Ojamets, Karel Kaja Kärner 14 05 Külaline 17 00 Aktuaalne kaamera 7: Tulekahju, 1 15 05 Sajandi armastus 13 45 Telehommik 2, 28* 15 25 Kadunud 9, 4 muusikat, 2/2* 14 25 Sõbrad 6, 17–18* Reisenbuk 15 00 Pärastlõunased 15 00 Uudised 17 05 Minu pere 11, 1/9 18 00 Naabriplika 1, 3: 4, 35 16 25 Saladused 3, 5 16 25 Kohtuekspertiis: 15 30 Lastesaated 15 20 Noor Sheldon 5, 18 00 Sihik* uudised 15 15 Amadeus +. 17 40 Betty diagnoosid Korralik kõhutäis 16 15 Kirgede torm, 16 55 Õhtu! 7, 10* tõeline CSI 4, 4 18 20 Zorro seiklused 12–13 19 00 Julge olla 15 15 Kauamängiv Parim muusika 5, 15: Peresidemed 19 00 Reporter 4151 17 55 Esmakohtingud 7 17 35 Kohtuekspertiis: 18 45 Uudishimu 16 10 Brooklyni jaoskond 20 00 Järjejutt 16 05 Kultuuriuudised pärastlõunaks 18 30 Aktuaalne kaamera 20 00 15 küsimust 3, 19 17 25 Kaks Kanget 19 00 Kodus ja võõrsil tapja jälil 2, 11 tippkeskus 2, 7* 2, 5–6* 20 15 Muusika või 16 15 Andres Oja 16 05 Kultuuriuudised 19 00 Ringvaade 20 30 Kuldne pilet 1, Tansaanias 1, 9 36, 8236 18 35 Tapja motiiv 2, 1: 19 15 Kultuuriuudised. 17 05 Nanny 6, 19-20 Sisuturundus 18 00 Päevakaja 16 30 Jutujärg. Pärli 20 00 Eesti imeline 4: Maailma kõrgeim 18 30 Kahevõitlus 2, 18. 19 25 Majajahtijad: Re- McStay perekonna Ülevaade kultuurielus 18 00 Tuvikesed 2, 14* 20 30 Nädala raamat* 18 45 Muhukeelsed hind. Andres Otsa loodus, 3 hoone Mälumäng Kristjan mondime! 9, 4: Kolm mõistatus toimuvast. 18 35 Tuvikesed 2, 15* 20 45 Nädala elamus uudised raadiolugemisi. 20 05 Pealtnägija 21 30 Õhtu! 7, 11. Jõekalda juhtimisel. agenti, üks remont 20 00 Maailma vallutami- 19 25 Aktuaalne 19 05 Kaks ja pool 21 00 Buum* 19 05 Reporteritund* Agatha Christie 20 55 Leiunurk, 5 Saatejuhid Piret Laos, 19 00 TV3 uudised 20 25 Kogu südamest: ne: Lahing Los Ange- kaamera (viipekeeles) meest 1, 3: Teel 22 00–23 00 Muusika 20 05 Sport põnevuslugu „Pärli 21 00 Aktuaalne Robert Rool ja Jüri 20 00 Suur lotokolma- Unistused (All of les (Battle Los Ange- 19 30 Punane sekund, 3* põrguväravasse 20 45 Õhtujutt lastele hind“. Tõlkinud Matti kaamera. Ilm Butšakov. päev: Rooside sõda My Heart: Inn Love, les, USA 2011). R: Jo- 20 00 Loomalaste 19 30 Kaks ja pool meest 21 05 Kajalood* Toots. 21 30 Sport 22 30 Žiguliga isamaal, 2 21 00 Võimalik vaid USA-Kanada 2017). nathan Liebesman. O: imeline maailm, 2/6 1, 4: Šokolaadilaul 22 15 Muhukeelsed 17 05 Da Capo. 21 40 Esimene stuudio: 23 00 CSI: Vegas 2, 6: Tiktokis 2, 4 R: Terry Ingram. Aaron Eckhart, Mic- 20 45 Ökomajad, 18: 20 00 Sõbrad 6, 19: Joey uudised* Sissejuhatus EOK presidendivali- Siin on probleem 21 35 Minu IKEA kodu 1, 1 O: Lacey Chabert, helle Rodriguez. Ulme- Yvelines (Écho-logis, külmik 22 30 Järjejutt* populaarse klassika miste debatt 00 00 Tapja lummuses 3, 22 35 Teistega voodis Brennan Elliott, põnevik Prantsuse 2015) 20 25 Sõbrad 6, 20: 23 00 Luuleruum. Andres võlumaailma 22 25 Jutud Juuretasan- 2: Mõttetu juhatus (Sleeping with Other Heather Doerksen. 22 30 Laskur 3, 3: Isa 21 00 Aktuaalne Telesari Ots 80! Baudelaire 18 00 Päevakaja dil. Mart Juure 60. juu- 00 55 Valelikud People, USA 2015). R: Romantikafilm patud kaamera. Ilm 20 50 Noor Sheldon 5, - Väikesed poeemid 18 20 Kella-6- belisünnipäeva puhul võrgutajad 4, 22: Ta Leslye Headland. O: 22 10 Vallalised 23 20 Narcos 1, 4: Palee 21 30 Päeva püük 3, 3 14-15 proosad džäss. Džässivalik vestleb temaga hea on murdunud Jason Sudeikis, Alison lembelaeval 1, 6 leekides 22 00 Babülon-Berliin 21 45 Ema 6, 7-8 00 00 Eesti lugu* maailmaklassikast ja sõber Peeter Oja. 01 50 Naabriplika 1, 3: Brie, Jordan Carlos. 23 25 Alasti ahvatlus 00 20 Reporter* 4, 9 (Babylon Berlin, 22 35 Tuvikesed 2, 16: 01 00 Huvitaja* Eesti Raadio arhiivist. 23 10 Emilija. Läti ajakir- Korralik kõhutäis* Romantiline komöödia Soome 1, 4: Susanna 01 15 Walker – Texase Saksa 2022) Krediitkaardi mõnud 02 00 Reporteritund* 19 05 Kontserdisaa- janduse kuninganna, 02 40 CSI: Vegas 2, 6: 00 55 Dünastia 2, 1: Kiire 23 55 Sõbrad 5, 24 korravalvur 2, 13: 22 50 Babülon-Berliin 4, 23 05 Tuvikesed 2, 17: 02 50 Öömuusika lis. EBU koorikonkursi 1/7: Jõudeaeg Siin on probleem* lahkumine 00 25 Sõbrad 6, 1 Mees varjus, 2* 10 Sõbrapäev Let The Peoples Sing 00 05 Ringvaade* 03 30 Tapja lummuses 3, 01 55 Kaks Kanget 00 55 Valelikud 02 00 Walker – Texase 23 40 dokkaader: 23 40 Brooklyni jaoskond 2024 poolfinaal. Raa- 01 05 Südameasi 3* 2: Mõttetu juhatus* Tansaanias 1, 9* võrgutajad 4, 5 korravalvur 2, 14: Hulkurid (Stray, USA 2, 7: Täielik sulgemine diote ühine saade - 01 55 Ajavaod. Ärime- 04 20 Gordon, Gino 02 55 Suur lotokolma- 01 45 Armastuse saar 7 Ohtlikul pinnal* 2020)* 00 05 Brooklyni jaoskond koorikonkurss, poolfi- hed: A. Le Coq ja Fred ringreisil 3, päev: Rooside sõda* 02 35 Mägipäästjad 14, 02 45 Maailma vallutami- 00 50 Kitarriga kulgeja 2, 8 naali voor. 02 25 Esimene stuudio: 2: Kreeka: Ateena, 03 50 Kahevõitlus 2, 18* 1–2* ne: Lahing Los Ange- Mart Soo (ETV 2018)* 00 30 Kaks ja pool meest 21 30 Õhtuklassika EOK presidendivali- Attica, Meteora 04 15 TV3 uudised 04 05 Minu kodu on les*. Ulmepõnevik 01 30 Võõrad öös (Eesti 1, 3-4* 22 05 Fantaasia. Berk miste debatt* 05 25 Postimees.ee 05 10 Kirgede torm, parim 7, 35 04 35 Laskur 3, 3* Telefilm 1987)* 01 25 Ema 6, 7–8* Vaher 03 11 ERR.ee uudised 05 30 Reporter* 4151* 05 05 Postimees.ee 05 15 Postimees.ee 01 52 ERR.ee uudised 02 20 Ööprogramm 00 00 Nokturn Tallinn Tartu mnt 80, 10112 Tallinn, tel 666 2202 Uudised Georgi Beltadze, [email protected], 666 2180 Reklaam [email protected] Tellimused ja kojukanne E–R 9–17 Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse Majandus Kaja Koovit, [email protected], 666 2293 Tallinnas tel 666 2253 Telefon 666 2525, [email protected] huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega Tartu Ülikooli 2a, 51003 Tartu, tel 739 0300 retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades Arvamus Mart Raudsaar, [email protected], 666 2264 Tartus 739 0383 Tellimine välismaale 641 1753 avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või Välisuudised Evelyn Kaldoja, [email protected], 666 2252 Kuulutuste vastuvõtt Ümbersuunamine ja peatamine jõustub religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning Vastutav väljaandja ja peatoimetaja Priit Hõbemägi Teadus- ja tehnikatoimetus Marek Strandberg, [email protected] Tallinnas Tartu mnt 80 infolauas E, T, K, R kl 10–15 5 tööpäeva jooksul. nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap Kultuur Hendrik Alla, [email protected], 666 2202 veebis kuulutus.postimees.ee Väljaandja AS Postimees Grupp kujul on ilma ASi Postimees Grupp kirjaliku nõusolekuta Peatoimetaja asetäitja Heili Sibrits (Postimees Nädal) Sport Ott Järvela, [email protected], 666 2202 Tartus Ülikooli 2a, E–R 9–17, (lõuna 13–13.30), Isikuandmetega seotud küsimustes palume keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda 33 g CO2 ID a533 Peatoimetaja asetäitja Jaan Väljaots Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, [email protected], 666 2202 tel 739 0397 pöörduda aadressil: [email protected] Pressinõukogusse e-posti aadressil [email protected] 24 | Postimees, 2. oktoober 2024 TAGAKAAS