Taotlus

Taotlus Sihtasutuselt Ida-Viru Investeeringute Agentuur EASi ja Kredexi ühendasutusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Jõhvi Äripargi miseks raha eraldamise kohta Taotleja nimi: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ( IVIA ) Projekti nimetus: Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine Projekti üldmaksumus: 5 2 08 387 eurot Omafinantseering: 0 eurot K aasfinantseering : 0 eurot Projekti toimumise aeg : 01 . 0 1 . 20 2 5 - 31 . 08 .202 6 Taotleja andmed Juriidiline nimetus: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Postiaadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 Taotleja suurus: suurettevõte Kodulehekülje aadress: www.ivia.ee Käibemaksukohustuslase number: EE101370875 Pangakonto andmed: SEB Pank Pangakonto number (IBAN): EE391010220109173019 SWIFT kood: EEUHEE2X Kontaktisikute andmed 1. Teet Kuusmik 2. Kersti Raja Lisateave Riigiabi reeglite rakendamine: E uroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 a rtikkel GBERi artikli 56 lõige 5 Vastavus t GBER artikli 6 lõige 3 punkt b) kinnitame alljärgnevaga L isas 1 „ digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine“ . P rojekti eesmärk, tegevused , tulemused (lühike kirjeldus) IVIA rajab Jõhvi Äripargi territooriumile digi- ja m ultimeedia inkubatsioonikeskuse , kus pakutakse inkubatsiooni võimalusi audiovisuaalse valdkonna idufirmade tugimiseks ning lisaks on üüripinnad saadaval audiovisuaalsektorile teenuseid pakkuvatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning üüriruumid ettevõtluse arendus-, tugi- ja katusorganisatsioonidele, arendades üheskoos kasvava ja areneva potentsiaaliga ette võtluse ökosüsteemi Ida-Virumaal. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse p rojekti elluviimisega kõrvaldatakse kitsaskoht startup ettevõtjate inkubatsiooniks sobiva taristu puudumises . Selleks ehitab IVIA hiljemalt 202 6 . aasta augustiks Jõhvi Äripargi territooriumile 1 951 m² pi ndalaga kaasaegsete büroopindadega keskuse . Projekti üldeesmärk: Luua audiovisuaalvaldkonna tehnoloogia startup ettevõtete arengu hüppeks inkubatsioonitaristu ja seal pakutavate teenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muut(u)miseks, uute ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal, pakkudes atraktiivseid uusi töökohti nii maakonna noortele kui põlevkivisektorist vabanevatele inimestele. Projekti strateegilised eesmärgid: Rajada hiljemalt 2026. a augustiks Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus; Tagada taristu haldusvõimekus teenuste võimaldamiseks keskuse turundus- ja müügitegevuse toel T egevuse tulemused : Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti käivitamise ja elluviimisega luuakse Ida-Virumaal eeldused startup ettevõtluse arenguks: ettevõtluskeskkonna mitmekesistamises uute kiire kasvu ja arenguga ettevõtete tekkimises tänapäevaootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamises uute kõrgelt tasustatud töökohtade tekkimises Ida-Virumaal, sh IT-sektoris, mis on just noortele atraktiivne ning kõrvaldatakse kitsaskoht alustavate ettevõtjate inkubatsiooni ja selleks sobiva taristu puudumises: 2026. aastaks on loodud Jõhvis ja Ida-Virumaal esimene kaasaegne startup inkubatsiooni- ja bürootaristu; 203 9 . aastaks on Jõhvi inkubatsioonikeskuse tegevuse tulemusel Ida-Virumaal: saanud avaliku sektori sekkumisel kasu ligikaudu 210 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogiaettevõtet (sh uued ettevõtted); loodud 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalsektoris. Projekti tulud Projekti kulud Oodatav mõju Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste Startup ettevõtete kasvu tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (2 2 % tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 2 4 % käibemaks müügitulult. Tekivad uut tüüpi töökohad, mis on atraktiivsed ka noortele Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale. Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme sekkumisest Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse 1 4 aastase tegevuse jooksul kasu: indikatiivselt 210 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogiaettevõtet (sh uued ettevõtted), kes loovad 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalvaldkonna või seda teenindavates sektorites. Selle tulemusel laekub 1 4 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 121 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 45 mln eurot; tulumaksu ca 23 mln eurot; sh KOV-ide eelarvetesse ca 1 2 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 4 1 mln eurot. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: T aotleja kinnitus Allkirjaga kinnitan järgnevat: -kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; -taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; -taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; - taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; - taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; - taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitm ata kohustusi; - taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti kaasfinantseeringu tagamiseks; - projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks . Allkirjaõigusliku isiku ees- ja pere konna nimi : Teet Kuusmik, juhatuse liige JÕHVI DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS Kliimakindluse tagamine Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Liisa Kompus, Diana Matejuk Jaanuar 2024 1 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ......................................................................................... 5 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE ..................................................................................... 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ............................................................................... 9 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 11 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS ......................................................................................... 11 3.2. OHULE AVATUS ................................................................................................................... 12 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................ 14 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 14 LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE......................................................................................... 19 3 SISSEJUHATUS Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise projekti kliimakindlust. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi alale. Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022.a koostatud eskiis1. Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu.2 Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele. 1 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 2 Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165 LINK 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele. Projekti raames rajatakse 6-korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. Arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega. ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Projekteeritav digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest, moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2). Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 koostatud eskiis 3. JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI 2. ETAPI ASUKOHT4 Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on eelkõige 3 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 4 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 5 negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanusegruppide arvukus kasvab. 5 Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks. Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets. Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüük ning väikese keskkonnamõjuga tootmine ja äriteenindus. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted. 6 Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad. Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamiseks võetakse kasutusele üks Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidest (krunt 4) pindalaga 9 484 m2 (kasutusotstarve äri- ja tootmismaa). Projekteeritav taristu on vastavuses Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneeringu tingimusega. Projekti raames rajatav hoone on kuuekorruseline. 1 477,6 m² kogupindalaga hoone mahutab eri funktsioonidega alasid: • 1.korrusel nõupidamis- ja seminariruumid ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega; • 2.korrusel Startup inkubaatori kontoripind (2- ja 4-kohalised kabinetid ning avatud kontor) koos kööginurga ja nõupidamisruumiga; • 3. korrusel IKT ettevõtete ja idufirmade üüripinnad koos kööginurga ja nõupidamisruumiga; • 4. korrusel ettevõtluse tugistruktuuride bürooruumid; • 5. korrusel bürooruumid ja 4 külaliskorterit; • 6. korrusel asub katuseterrassiga puhkeala ja hoone tehnosüsteemide ruum. Hoonete kompleksi juurde on kavandatud parkla, mis mahutab ligi 130 sõidukit. Kinnistul säilitatakse osaliselt kõrghaljastust (hoone ümbruses ja parkimisalal). 5 Statistikaamet, 2023: LINK 6 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 6 JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA, DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS PIIRITLETUD ORANŽIGA)7 7 Projekt363 OÜ, 2022, töö nr. 160403, Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering: LINK 7 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega. 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 9 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja10: • parandada piirkonna mainet; • tõsta elukeskkonna kvaliteeti; • parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti; • tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest. 8 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 9 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 10 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast11 ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel 12. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO 2-le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH4, N2O, HFC-s, PFC-s, SF6, NF3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2ekv). Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 15 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 13 800 kWh-ni13. Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones, mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga. Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat. Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele. Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside heite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium). TABEL 1. PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Heite- Heide kokku Kategooria Ressurss Kogus aastas Ühik Ühik Heiteteguri viide tegur t CO2ekv/a Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi 18% põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), t CO2ekv/ Kaugküte generaatorgaas, 82% 59,1 MWh 0,320 18.9 „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) MWh (kWh)“. Heitetegur on leitud põlevkivipoolkoksigaas14 vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele Kliimaministeeriumi KHG jalajälje Võrgu- t CO2ekv/ Eesti keskmine 105,4 MWh 0,637 67,4 arvutusmudel 02.11.22, elekter MWh „Tavaelekter“ Kliimaministeeriumi KHG jalajälje Taastuv- t CO2ekv/ Päikeseenergia 13,9 MWh 0,000 0,0 arvutusmudel 02.11.22, elekter MWh „Taastuvelekter“ KOKKU 86,3 11 European Investment Bank, Project Carbon Footprint Methodologies, 2022: LINK 12 KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22: LINK 13 European Commission, Photovoltaic Geographical information system: LINK 14 Põhineb soojusenergia pakkuja (Gren Viru) poolt kasutatava energiaallika segul 9 Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega. Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtetega. Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. 10 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2024. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2074. Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga. Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur. Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina. 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks potentsiaalseteks kliimaohtudeks, mida järgnevalt analüüsitakse, on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline. Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Projektiga kavandatud taristuobjekti lahenduse on töötatud välja kvalifitseeritud ettevõtte poolt ning arvestatud on seejuures ala pinnase iseloomuga ning vajadusega tagada materjalide ja konstruktsioonide vastupidavus ilmastikutingimustele. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel. Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks. 11 Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2. TABEL 2. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Üleujutused (sh Kuumus (sh põud, Sademed (sh lumi, Tormid (sh tuul, veekogudest, temperatuuri tõus) jäävihm) äike) valingvihmadest) Kohapealsed varad ja Väike Väike Väike Väike protsessid Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma Väike Väike Väike Väike nelja teema puhul 3.2. OHULE AVATUS Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi alal Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022. aasta kokkuvõtte15 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide 16 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks). Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 17 Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga (1971-2000. a) aastateks 2041- 2070 järgnevalt: • Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra; • Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%; • Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt; • Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%. • Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid. 15 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 16 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 17 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 12 Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku 18. Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne. Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav19. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m 3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 20. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.21 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud. Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide22 kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu tõttu. Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutamist ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha 18 Maa-amet, 2023, Soojussaarte kaardirakenduse kirjeldus: LINK 19 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 20 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 21 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine: LINK 22 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 13 ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette hoonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega). Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri. Kavandatava digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormidele avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike, kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3). TABEL 3. OHULE AVATUS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Praegune kliima Väike Väike Väike Väike Tulevane kliima Keskmine Väike Väike Väike Suurim punktisumma: Keskmine Väike Väike Väike praegune + tulevane kliima 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest. Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine. Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4). 14 TABEL 4. KLIIMA SUHTES HAAVATAVUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Kliima suhtes haavatavus Väike Väike Väike Väike Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp). KOKKUVÕTE Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaal- majanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus, on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“ (vt tabel 5). Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. Kuna nii kliimatundlikkuse, ohule avatuse kui kliima suhtes haavatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, siis pole vajalik enamik kliimaohtude puhul rakendada täiendavaid maandamismeetmeid lisaks täna taristu ehitusel kavandatule. Erandiks on kohanemine tulevaste potentsiaalsete kuumuse ohtudega, mille mõju hinnang ehitisele on „keskmine“. Selle kliimaohu maandamiseks on soovitatav tulevikus kaaluda järgmist kohanemismeedet: • Tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamine läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. 15 TABEL 5. KOONDTABEL KLIIMAOHTUDE MÕJUST PROJEKTILE KOOS MAANDAMISMEETMETEGA KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS Juurdepääs EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD KLIIMAOHT Ehitised, TULEVASED MAANDAMISMEETMED ja LEEVENDUSMEETMED varad ja Sisendid Väljundid transpordi- protsessid ühendused Tulevikus saab kaaluda tumeda kattega Projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid suurendamist läbi katmise täiendava töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Projektiga kattekihiga, mis on heledat värvi ning Kuumus, on ettenähtud säilitada võimalikult palju Keskmine Väike Väike Väike kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on kuumalaine olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset nende lahenduste kasutus piiratud, kuna pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude oludes kasutuseks sertifitseeritud minimeerimine. materjalidest. Kavandatav projekt ei suurenda tuleriski, kuna rajatav hoone varustatakse vajalike Metsa- ja Väike Väike Väike Väike tuleohutussüsteemidega. Taristuobjekti kasutus ei Ei kohaldu maastikutulekahju näe ette suures mahus süttiva materjali välitingimustes ladestamist. Kuna taristut kasutatakse büroohoonena, siis on Põud ja veenappus Väike Väike Väike Väike veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Ei kohaldu Veevarustus toimub kohalikust ühisveevärgist. Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika Pakane, külmalaine Väike Väike Väike Väike pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune Ei kohaldu ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Jäide, külmumis- Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud Väike Väike Väike Väike Ei kohaldu sulamistsüklid piirkonna looduslike tingimuste ning taristu 16  KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS Juurdepääs EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD KLIIMAOHT Ehitised, TULEVASED MAANDAMISMEETMED ja LEEVENDUSMEETMED varad ja Sisendid Väljundid transpordi- protsessid ühendused kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel ja juhendmaterjalidel. Kavandatud taristuobjekt saab olema osaks kaasaegsest äri- ja logistikapargist, kus on tagatud pargi kasutajatele ligipääs uutele kommunikatsiooniühendustele. Arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud ekstreemsete ilmastikunähtustega kaasnevad elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse Tugev tuul, torm Väike Väike Väike Väike katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna Ei kohaldu projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Taristuobjekti alal ja ümbruses on plaanis haljastust teatud määral säilitada. Hoone projekteerimisel on arvestatud võimaliku lumekoormuse ning lumetõrje vajadusega. Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Tugevad sademed Väike Väike Väike Väike Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna Ei kohaldu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Objekti asukoha valik (hoone ei asu looduslikul Maalihe Väike Väike Väike Väike nõlval ega selle läheduses, pehme pinnasega Ei kohaldu ranniku alal), väldib maalihete riski. 17  KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS Juurdepääs EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD KLIIMAOHT Ehitised, TULEVASED MAANDAMISMEETMED ja LEEVENDUSMEETMED varad ja Sisendid Väljundid transpordi- protsessid ühendused Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Samas ümbritseb taristuobjekti piisavalt looduslikku Veetaseme tõus, sh pinnakattega haljasalasid, mis tagab sulavee hoovihmast tingitud Väike Väike Väike Väike ärajuhtimise ilma häiringuid tekitama. Taristu Ei kohaldu üleujutus projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. 18 LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE Lisatud aruandele eraldi failina. 19 CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 CIVITTA Estonia CIVITTA Romania www.civitta.com [email protected] [email protected] +372 646 448 8 +403 180 535 88 www.civitta.ee www.civitta.ro CIVITTA Latvia CIVITTA Moldova [email protected] [email protected] +371 277 055 85 +373 797 550 99 ● www.civitta.lv www.civitta.md ● CIVITTA Lithuania CIVITTA Armenia [email protected] [email protected] +370 685 266 80 +374 10 546 434 www.civitta.lt www.civitta.am CIVITTA Finland CIVITTA Serbia [email protected] [email protected] +358 505 261 694 +381 11 2435 489 www.civitta.fi www.civitta.rs CIVITTA Denmark CIVITTA Bulgaria [email protected] [email protected] +452 762 80 83 +359 884 076 576 www.civitta.com www.civitta.bg CIVITTA Poland CIVITTA North [email protected] Macedonia +48 690 001 286 [email protected] www.civitta.pl +389 71 391 957 www.civitta.com CIVITTA Kosovo CIVITTA Slovakia [email protected] [email protected] +421 901 700 574 +383 493 380 55 www.civitta.sk www.civitta.com CIVITTA Ukraine CIVITTA Sweden [email protected] [email protected] +380 442 270 140 www.civitta.com www.civitta.com.ua CIVITTA Belarus CIVITTA Georgia [email protected] [email protected] +375 296 018 517 www.civitta.com www.civitta.by 20  Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm Projekti nimi: Jõhvi loometööstuse inkubaator stuudiokompleksiga Hindamise aruande koostamise kuupäev: 02.01.2024 Hindajad: Diana Matejuk, Liisa Kompus Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi konsultant, Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi vanemkonsultant 1. osa Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik projekti Jah Ei „Ei“ korral põhjendus põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator koos selle koosseisu kuuluva stuudiokompleksiga ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. 1 Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Temperatuuri tõusu aspekti hinnati edasi kliima suhtes haavatuse analüüsis. Võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ Teiste teemade osas on kliimatundlikkuse ja ohule avatuse hinnang „väike“. Seega jõuti järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Vee ja mereressursside kestlik X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a kasutamine ja kaitse Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Veekasutus on seostatav eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu kasutajad on meedia valdkonnas (filmi- ja videotööstusega seotud) tegutsevad ettevõtted, siis on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Ettevõtlusinkubaatori projekteerimisel ja sisustamisel pööratakse tähelepanu veeressursi kasutuse tõhususele. Näiteks on kavas varustada joogivee kraanid liikumisanduritega, et veekulu vähendada. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab minimaalset lekete tekke riski. 2  Sademevesi kogutakse hoonestatud alalt kokku, juhitakse läbi õli-liivapüüduri ning suunatakse seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sademevee ärajuhtimine on korraldatud Jõhvi äri- ja logistikapargis tegutsevatele ettevõtetele ühise süsteemina. Kuigi puuduvad alused arvata, et taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava ettevaatusabinõuna rakendatud sademevee puhastus õli-liivapüüduriga. Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit. Ringmajandus, sealhulgas X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne. jäätmetekke vältimine ja Ehituses kasutatava materjali valikul või hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse jäätmete ringlussevõtt ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikule ressursikasutusele, ettevõtete vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel, vara kasutusaja pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel tekkinud jäätmeid ning ruumide sisustamisel eelistatakse taaskasutatud materjale. Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses mõjusid ei ole ette näha. Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (filmi- ja videotööstus). Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes seejuures kohalikus omavalitsuses kehtestatud korrast. 3  Kokkuvõttes ehitus ei põhjusta (jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse X Projekti asukoha ja kasutatavate kommunikatsioonidega seotud keskkonnamõjusid (sh müra, vältimine ja tõrje valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehitus ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil teostada tolmutõrjet. Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele on seostatav soojusenergia tootmisega, milleks on ettenähtud maagaasil toimiv küttekeha. Soojuse tootmisel maagaasist tekkivad mõjud on hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mis käsitles kõigi Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidele asuvate ettevõtete koosmõju. Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu krundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule. Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoositud vajaliku võimsusega katlamaja ning arvestatud maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Hetkel on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte tarnija vahel, et võimaldada rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul kaob vajadus rajada ja kasutada eraldiseisvat küttekeha. 4  Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse muutust. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele, saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne. Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitise katusele või külgedele, mis jäävad lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase on valdavalt põhjustatud maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi hoonete mõju osakaal selles on väike. Valgusreostuse mõju ennetamiseks on kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle maantee, saab järeldada et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad. Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Elurikkuse ja ökosüsteemide X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele kaitse ja taastamine loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa- ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati, et jõe kaldavöönd on võsastunud ning poolloodusliku rohumaa koosluse säilitamiseks on vajalik niitmine. Jõhvi äri- ja 5  logistikapargi arendaja on võtnud oma kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist. Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud. Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades ka leevendavate meetmetega, ei kahjusta projekti tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele. 2. osa Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide. Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus Kliimamuutuste leevendamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite? Kliimamuutustega kohanemine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale või inimestele, loodusele või varadele? 6 Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b) mereala head keskkonnaseisundit? Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine X Põhjendus on esitatud 1. osas. ja jäätmete ringlussevõtt: Kas projekt eeldatavalt a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b) põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? Saastuse vältimine ja tõrje: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. 7 Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele: Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt 8  T EOSTATAVUS- TA SU VUSANALÜÜS JÕHVI DIGI - JA MULTIMEEDIA INKUBATSI OONIKESKUS SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur JÕHVI 202 5 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc193114251 \h 4 1. PROJEKTI TEOSTAMISE INSTITUTSIONAALNE VÕIMEKUS PAGEREF _Toc193114252 \h 6 1.1. Projekti elluviija PAGEREF _Toc193114253 \h 6 1.2. Probleemi kirjeldus PAGEREF _Toc193114254 \h 7 2. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS PAGEREF _Toc193114255 \h 9 2.1. Tegevuspiirkond PAGEREF _Toc193114256 \h 9 2.2. Ida-Virumaa eelised PAGEREF _Toc193114257 \h 11 2.3. Ärikinnisvara turg PAGEREF _Toc193114258 \h 12 2.3.1. Sihtrühmad ja nende vajadused PAGEREF _Toc193114259 \h 12 2.3.2. Pakkumine ärikinnisvara turul PAGEREF _Toc193114260 \h 12 3. JÕHVI DIGI- JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUSE KONTSEPTSIOON PAGEREF _Toc193114261 \h 14 3.1. Üldkontseptsioon PAGEREF _Toc193114262 \h 14 3.2. Säästlikkus ja kestlikkus PAGEREF _Toc193114263 \h 14 3.3. Projekti eesmärk PAGEREF _Toc193114264 \h 15 3.4. Oodatavad tulemused PAGEREF _Toc193114265 \h 15 4. PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS PAGEREF _Toc193114266 \h 16 4.1. Asukoht PAGEREF _Toc193114267 \h 16 4.2. Hoone ja ruumid PAGEREF _Toc193114268 \h 18 4.3. Juhtimine PAGEREF _Toc193114269 \h 19 5. TEENUSED PAGEREF _Toc193114270 \h 20 5.1. Teenuste kirjeldus ja maksumus PAGEREF _Toc193114271 \h 20 6. TURUNDUS PAGEREF _Toc193114272 \h 21 6.1. Sihtrühmad ja turunduskanalid PAGEREF _Toc193114273 \h 21 6.2. Turundusstrateegia ja eelarve PAGEREF _Toc193114274 \h 21 7. TEGEVUSKAVA PAGEREF _Toc193114275 \h 23 8. PROJEKTI TASUVUSANALÜÜS PAGEREF _Toc193114276 \h 24 8.1. Projekti finantsmudel PAGEREF _Toc193114277 \h 24 8.2. Investeeringud PAGEREF _Toc193114278 \h 26 8.3. Tasuvusanalüüs PAGEREF _Toc193114279 \h 26 8.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele PAGEREF _Toc193114280 \h 28 8.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc193114281 \h 29 9. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU PAGEREF _Toc193114282 \h 30 10. FINANTSEERIMINE PAGEREF _Toc193114283 \h 32 11. RISKIANALÜÜS PAGEREF _Toc193114284 \h 33 KASUTATUD ALLIKAD PAGEREF _Toc193114285 \h 35 KOKKUVÕTE P õlevkivisek tor on Eesti üks suurim atest kasvuhoonegaaside tekitaja test . Seetõttu viiakse Ida-Virumaal läbi olulisi üm berstruktureerimisi ja kärpeid järkjärgulis el ülemineku l süsinikuvabale majandusele seoses Euroopas elluviidava kliimapoliitikaga, mis näeb ette kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks . Selleks et elanike heaolu, omavalitsuste ja riigi toimimine säiliks Ida-Virumaal kliimaneutraalsele majandusele üleminekul võimalikult kõrgel tasemel, viiakse alates 2021. aastast Euroopa Liidu toel ellu õiglase ülemineku tegevusi. See protsess hõlmab nii põlevkivisektori ümberkorraldamist kui ka kogu maakonna majanduse mitmekesistamist, sealhulgas innustades ettevõtjaid leidma ja realiseerima uusi ärivõimalusi. Üheks suure perspektiiviga võimaluseks ergutada Ida-Virumaal süsinikuheitmete vaba majanduse arengut on laiendada avaliku sektori poolt loodava ettevõtlustaristu spektrit, mis stimuleeriks CO2 neutraalses audiovisuaalvaldkonnas tehnoloogia startup ettevõtete teket ja hüppelist kasvu regioonis. Kaasaegsete büroo pindade pakkumist ühes loodava koosloomekeskkonna ja inkubatsiooniteenus t ega regioonis siiani veel pole. Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskuse p rojekti elluviimisega luuakse Ida-Viruma al eeldused audi o visuaalvald k onnas : uute tehnoloogia startup ettevõtete tekkimise k s tänapäevaootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamise k s uute töökohtade tekkimise ks Ida-Virumaal sektoris tegutsevate ja selles teenuseid/tooteid pakkuvate kohalike ettevõtete kompetentsi kasvu ks ning selle pakkumis eks ka väljaspool Ida-Virumaad noortele atraktiivsete töökohtade tekkimiseks ning nende hõivamiseks Ida-Virumaal ning kõrvaldatakse kitsaskoh t startup ettevõtjate inkubatsiooni ks sobiva taristu puudumises . Inkubatsioonikeskuses pakutakse inkubatsiooni võimalusi audiovisuaalse valdkonna idufirmade tugimiseks ning l isaks on üüripinnad saadaval audiovisuaalsektorile teenuseid pakkuvatele ett evõtetele ning üüriruumid ettevõtluse arendus- , tugi- ja katusorganisatsioonidele , moodustades üheskoos ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe kasvava ja areneva potentsi aaliga ettevõtluse ökosüsteemi arendamise ks . Arvestades startup ettevõtlusele iseloomulik ku hüppelist arengu t ja kasvu ning kõrge lisan dväärtusega töökohtade loomist, on tegemist sektoriga , mi llel on suur perspektiiv regiooni ettevõtlus e mitmekesistamiseks ning majanduskeskkonna elavdamiseks . Projekt ei ole kasumlik , mis tõttu on see eraarendajate le ebaatraktiivne , kuid projektil on suur regionaalne sotsiaalmajanduslik mõju tänu teenuste ekspordile suunatud ettevõtete kaasamisele , kes loovad uusi töökohti nii IT kui audiovisuaalvaldkonnas , sealhulgas kõrge palgalisi . P rojekt annab sellega olulise panuse Ida-Virumaa majandus - ja ettevõtlus keskkonna mitmekesistami se sse. Projekti realiseerimise tulemusena on 1 4 aasta pärast peale Jõhvi inkubatsioonikeskuse käivitamist Ida-Virumaal avaliku sektori sekkumisel : saanud kasu ligikaudu 2 1 0 audiovisuaalvaldkonna ettevõtet ; loodud 6 00 - 700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaal sektori s ; Selle tulemusel laekub 1 4 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ligikaudu 121 miljonit eurot. Projekti investeeringu indikatiivne maksumus on 5 2 08 387 eurot . Projekti finantseeritakse õ iglase ülemineku fondi meetmest „ Ettevõtluse mi tmekesistamise tugit eenused ”. PROJEKTI TEOSTA MISE INSTITUTSIONAALNE VÕIMEKUS Projekti elluviija Õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesi stamise tugiteenused ” eesmärkide elluviijat eks on riigi j a a valiku sektori asutatud sihtasutused , kelle üld eesmärk on Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna arendamine ning kes tegutsevad Ida-Virumaal. Sellega tagatakse projekti de elluviimine ning edukus läbi vajalike ressursside jagamise ja ühendamise. Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikes kuse taristu projekti strateegiliseks elluviijaks on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). IVIA on rajatava taristu omanik, kommunikatsioonide ja vara haldaja ning vastutab keskuse majandustegevuse eest . Projekti ellu viija põhiandmed on esitatud T abelis 1. Tab el 1 . Partnerorganisatsioonide üldandmed Andmed Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) Varasem ärinimi: Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Registrikood 90003841 Registreerimiskuupäev 24.05.2010 Juriidiline aadress Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41595 Käibe maksukohustuslase reg. number EE101370875 Käibemaksukohustusla ne alates 26.05.2010 Juhtorgan Nõukogu Esindusõigus Teet Kuusmik, Juhatuse liige Kontaktid +372 5114685 [email protected] Asutajad Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Kiviõli linn Andmed: Äriregister (Sihtasutus Ida-Viru I nvesteeringute Agentuur) IVIA on riigi ja 4 kohaliku omavalitsuse asutatud ettevõtluse arendusorganisatsioon põhieesmärgiga ettevõtluseks sobiva taristu ettevalmistamine ning arendamine investeeringute toomiseks maakonda. Riigi asutajaõigusi teostas IVIA-s alates asutamisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja alates 2023 teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus es on projekti elluviija poolt rakendatud järgmised vajalikud kompetentsid : rajamine, juhtimine, haldus, arendus, turundus (Tabel 2). Hoone ehitamine teostatakse ÕÜF meetmest „E ttev õtlu se mitmekesi stamise tugiteenused “. Eelprojekteerimist finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Hoone operaator iks on IVIA, kes katab opereerimisega seotud kulud keskuse tegevustuludest. Tabel 2 . Elluviija kompetents alates 2010 Elluviija Kompetents Panus projektis IVIA Uute mastaapsete arendusprojektide edukas ettevalmistamine ja elluviimine: plane erimine, rajamine ja arendamine. Taristute omanik Omandatud hald ussuutlikkus U ute erainvesteeringute toomine regiooni (V älis)investoritele soft-landing teenuse osutamine S ihtkoha turundus Taristu omanik Inkuba tsioonikeskuse taristu rajamine, haldamine, opereerimine ja turundamine On oluline ära märkida, et projekti elluviimise ja jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline, et projekti elluviija organisatsiooni asutajaringi kuuluvad riiki esindavad ja/või avaliku sektori asutused (KOV- i d) . Sihtasutuse vorm välistab võimaliku riski üleskerkim ist, et organisatsiooni omanikuring võib vahetuda ning huvid muutuda. Probleemi kirjeldus Eesti on võtnud eesmärgiks , sarnaselt teiste Euroopa riikidega , saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 . Kliimaneutraalsusele üleminekul on osad piirkonnad selles protsessis teistest rohkem haavatavamad. Eesti kõige suurem keskkonnasaastaja põlevkivisektor on koondunud Ida-Virumaale ning üleminek kliimaneutraalsusele avaldab suurimat mõju just siin, kus seistakse silmitsi juba praegu esinevate väljakutsete ga (madalad palgad, töötus, vähenev ja vananev elanikkond, jm). Maakonna tasandil tähendab õiglane üleminek süsinikuheitmete rohke majanduse ümberkorraldamist majandus- ja ettevõtlus keskkonna mitmekesistamis el koo s töötajate oskuste arendamise ja elukeskkonna parandamis ega , mis tagab muuhulgas ka piirkondliku tööhõive ja sissetulekute säilimise . Maakonnas on vähe kaasaegseid, noortele atraktiivseid sobivaid töökohti ja ettevõtlusvõimalusi. Õiglase ülemineku territoriaalse kava kohaselt on Ida-Virumaal kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine . E dukas majanduse ümberkujundamine seisneb selle mitmekesistamises , mille eesmärk on suurema l isandväärtusega konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab keskmist. Mitmekesistamine ei toimu iseenesest. Seepärast on regiooni majanduse terviklikul üleminekul tähtis idufirmade, IKT ja muude abivaldkondade ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu loomine . Ida-Virumaa ettevõtluse tugisüsteemi analüüs näitab , et erinevad toetusmeetmed ettevõtlusega alustamiseks erinevate partnerite poolt pakutuna on regioonis põhiliselt olemas: Alustava ettevõtja nõustamine Alustava ettevõtja baaskoolitus Starditoetus Ettevõtjate mentorklubid Ettevõtjatele suunatud erinevad spetsiifilised toetused Tegutsevate ettevõtete nõustamine Kontaktreisid välisturgudele Soft-landing teenus (välis) investoritele Ida-Viru maakonnas tegutseb kaks inkuba atorit : T alTech Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) Kohtla-Järvel Narva Loomeinkubaator SA (OBJEKT) PKK on spetsiifilise suunitlusega ja selle teenused ei sobi laiemale sihtgrupile. Sellest tulenevalt on ka seal tegutsevate inkubantide arv väike. Keskus OBJEKT tegutseb põhiliselt Narvas ning tema mõju on samuti vähene , keskusel pole ka tegelikku võimekust eestikeelse inkubatsiooniteenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakonnas selgelt väljendunud kitsaskohaks inkubatsiooniteenuse pakkumine laiematele sihtrühmadele ning erinevates keeltes. Puudu on ettevõtlusega alustamisel turu mahtu ja vajadusi arvestav inkubatsiooniteenus , sh tulemusliku startup ettevõtluse kogemuse olemasolu . Digi- ja multimeedia i nkubatsioonikeskuse loomise põhiliseks ajendiks on viimaste aastate põlevkivisektorist õiglase ülemineku kiire areng Ida-Virumaal , otsides lahendusi majandusstruktuuri muutusteks süsinikuneutraalsetest sektoritest, nagu seda pakub audiovisuaalvaldkond . Keskus loob soodsa pinnase startup ettevõtluse hüppeliseks a renguks Ida-Virumaal tervikuna ning loodetavasti saavutab sünergia nii piirkonna teiste ettevõtetega (eelkõige läbi brändingu, tootedisaini , e-platvormide jms lisandväärtuse pakkumise), kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutuste (kolledžid , kõrgkoolide fil iaalid ja kutsehariduskeskus) ning ka eraalgatustega ( kood/Jõhvi). VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS Tegevuspiirkond Geograafiline asukoht Ida-Virumaa on Eesti kõige kirdepoolsem maakond, mis asub Euroopa Liidu ida piiril . Ida- Virumaad läbib Tallinn-Narva maantee ja raudtee . Sillamäel tegutseb Euroopa Liidu idapoolseim sadam Silport . Ida-Virumaa tööstuslinnad asuvad maakonna põhjaosas läänest itta suund uvas koridoris Tallin n-Narva maantee ja raudtee vahetus läheduses. Maakonnakeskus eks on Jõhvi linn, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Elanikkond Ida-Virumaa on üks linnastunumaid maakondi Eestis – umbes 80% elanikest elab linnades. Seisuga 31. detsember 2021 elas Ida-Virumaal 13 0 362 inimest, mis moodustas 9, 49 % Eesti rahvastikust (allikas: Statistikaamet). Rahvaarvult on Ida-Virumaa Harjumaa ja Tartumaa järel kolmandal kohal. Probleemiks on rahvastiku vähenemise ja selle vananemise pide v negatiivne dünaamika. V iimase 30 aasta jooksul on piirkonna rahvaarv vähenenud 40%, mis on riigi s kõige märgatavam rahvastiku vähenemise tendents . See on omakorda kaasa toonud tööealise elanikkonna vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu suurenemise . Seega eristub Ida-Virumaa teistest Eesti piirkondadest kõige kehvemate sotsiaalmajanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus, ebavõrdsus tervise ja sotsiaalse kuuluvuse seisukohast ). Tööhõive Alates 1990. aastatest on töötuse määr Ida-Virumaal olnud peaaegu alati kõrgem kui teistes Eesti maakondades. Kui Ida-Virumaa töötuse määr oli 31. 01 .202 4 seisuga 1 4 , 0 %, siis Eesti keskmine oli 8 , 3 % (allikas: Eesti Töötukassa). Ka Ida-Virumaa palgatase on Eesti keskmisest oluliselt madalam. Nii oli Ida-Virumaa keskmine brutokuu palk 202 3 . aasta septembris statistikaameti andmetel 1 462 eurot, mis oli 21 , 7 % madalam riigi keskmise st (1 8 68 eurot ) ja 30 % madalam Harjumaa taseme st (2090 eurot ). Majandus I da-Viru maakond annab olulise panuse riigi SKP s s e ja eksporti. 202 2 . aasta andmete põhjal on Ida-Virumaa osatähtsus 7 , 3 % Eesti SKPs t ning 11,9% tööstus - ja ehitus valdkonna SKPs t. Ekspordimahu poolest oli Ida-Virumaa 2022. aastal Eestis kolmandal kohal, jäädes alla vaid Harju - ja Tartumaa le , kusjuures maksebilanss oli Ida-Virumaal nende st kahe st maakonna st parem (173 miljonit eurot perioodil jaanuar-oktoober 2022). Ligikaudu sajandi jooksul on piirkonnas arendatud põlevkivisektorit, millest sai juba alates 1920. aastast Eesti majanduse strateegiliselt oluline sektor. Kuni käesoleva ajani on põlevkiviettevõtted olnud Ida-Virumaa majanduse selgroog, seda nii käibe kui ka mõju poolest. See sektor on piirkonna suurim tööandja. Kui 2021. aasta jaanuari seisuga töötas selles sektoris 4737 inimest (13% kõigist töötajatest), siis erinevatel hinnangutel sõltus põlevkivisektorist 6158-18 474 töökohta teistes sektorites ehk 20% kuni 42% k õigist Ida-Virumaa töötajatest. H aridus ja täiendõpe Ida-Viru maakonnas on esindatud neli Eesti kõrgkooli – T alT ech Virumaa Kolledž ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksus Kohtla-Järvel , Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Sisekaitseakadeemia õppekeskus Narvas . Kutseharidust pakub Ida-Viru maa Kutsehariduskeskus õppebaasidega Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Audiovisuaalse tehnika ja meedia õppekavarühma kutsehariduse lõpetanu d inimeste arv Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses oli 2016/2017 – 33, 2017/2018 – 25 ja 2018/2019 – 24 . IT-alast täiendkoolitust pakub Jõhvis eraalgatuslik innovaatiline programmeerimiskool kood/Jõhvi. Ettevõtluse tugimised regioonis 2020 ava s Tehnopol Startup Inkubaator oma Narva esinduse . Narva ja Ida-Eestisse laienemine oli strateegiline samm . Narva HUB nõusta b alustavaid ettevõtteid, mis tegutsevad eelkõige ro he-, tervise-, targa linna või ärilt ärile suunatud tehnoloogiate valdkonnas . Tehnopol Startup Inkubaator on osa Baltimaade suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol terviklikust tugiteenusest. Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata kaasa maailmatasemel tehnoloogiaettevõtete tekkele ja kasvule Eestis ning toetada nende laienemist välisturgudele, pakkudes lahendusi ärikinnisvarast kuni vajaduspõhiste äriarendusteenusteni. Narva HUB keskendub pigem v enekeelse kogukonna loomi sele . Kevadel 2024.a alustas Tehnopol filmi- ja multimeedia startup programmi elluviimisega Ida-Virumaal. EAS initsiatiivil loodud Startup Estonia on esindatud ka Ida-Virumaal – eesmärk on luua Eestile rohkem idufirmade edulugusid, arendades selleks nende ökosüsteemi. 2018. aasta lõpus alustati koostööd Rahandusministeeriumiga, et luua Ida-Virumaale toimiv ökosüsteem idufirmade tekkeks ning toetada s iin seid ettevõtluse tugistruktuure, et luua idufirmadele hea kasvukeskkond. Selleks rahastab Startup Estonia erinevate iduettevõtluse ökosüsteemi loomiseks vajalik ke algatusi. Narvas tegutsev loomeinkubaator OBJEKT pakub büroopindasid ja korraldab projektipõhis eid üritusi ettevõtlusest huvitatutele ja ettevõtjatele . Taristu Maakonnas on välja arendatud ca 300 ha suurusel alal 5 kehtestatud detailplaneeringutega tööstus- ja äriparki Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis, kuhu on rajat ud ettevõtluseks vajalik tehniline taristu – vee- ja kanalisatsioonitrassid, küttetrassid ( keskküte või gaas), sõiduteed ja tänavavalgustus, sidevõrk ja valmisolek elektrivõrguga liitumisteks. Tööstuspargid on spetsialiseerunud järgmiselt: Narva Tööstuspark – töötlev tööstus ; Kohtla-Järve Tööstuspark – rohetehnoloogiad ; Jõhvi Äripark - äri teenindusettevõtted ( regionaalsed esindused ), logistika ja väiketootmine Kiviõli Äripark – väiketootmine . Tööstusparkidesse on viimase 13 aasta jooksul tehtud erainvesteeringuid kokku ca 110 miljonit eurot, seal tegutseb 18 investorit, kes on rajanud või just rajamas suur- ja väiketootmised, logistikakeskused või ä riteenindused, luues kokku üle 10 00 töökoha. Oma investeerimisprojekte tootmises valmistavad ette veel 22 ettevõtet , kelle panus Ida-Virumaale realiseeruks järgmise viie aasta jooksul. Ida-Virumaa eelised Tulenevalt eesmärgist mitmekesistada Ida-Virumaa majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning saavutada põlevkivisektorist väljumine uute valdkondade arendamise ja k asvatamise läbi, on startupide võimestamiseks inkubatsioonikeskuse rajamine just Ida-Viru maakonnas argumenteeritud. Digi- ja multimeedia inkuba tsioonikeskuse asukohta regioonis toetavad ka järgmised tegurid : Vajalike toetavate teenuste pakkujate ja toetava tugistruktuuri olemasolu ja kättesaadavus I VIA, IVEK, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ida-Viru e sindus Startup Estonia startup programmid ja tugi Tehnopol Startup Haridus-, turismi-, loomeklastrid võrgustikega (Kõrg /kutse )haridusasutuste esindused ja filiaalid regioonis , mis toetavad audiovisuaalvaldkonna IT õpet Tartu Ülikooli Narva Kolled ž ( äri IT) T alTech Virumaa Kolled ž (robootika) Programmeerimiskool Kood/Jõhvi ( tehnoloogia IT) I da -V irumaa Kutsehariduskeskus (multimeedia, IT ) Tööstus ettevõtete suur kontsentratsioon ja vajadus uute süsinikuneutraalsete tehnoloogiate järele Olemasolevad suur- ja väiketööstused, kes vajavad CO2 neutraalseid lahendusi uute ärimudelite loomiseks Ida-Virumaa tööstusparkides tegutsevad ettevõtted, kes arendavad edasi olemasolevaid tooteid, tehnoloogiaid (Ettevõtlus)t oetused õ iglase ülemineku fondi st Alates 2022. aastast rakendu sid esimesed Ida-Virumaal õiglase ülemineku fondi toetusprogrammid juba tegutsevatele/piirkonda tulevatele ettevõtjatele. Toetuse kogusumma suunal „M itmekesine ja nutikas ettevõtluse aren g ” on kuni 2029 . aastani 273 miljonit eurot. Ka i nkubatsioonikeskuse rajamist toetatakse sellest rahastust . Fondi toetused taseme /täiendõppeprogrammide ümberkujundamiseks, toetades uute sektorite arengut põlevkivisektorist väljumiseks Logistiliselt soodne asukoht Jõhvis: Võimaldab olla Ida-Virumaa tööstus- ja äriparkide olemasolevatele ja tulevastele residentidele kui potentsiaalsetele klientidele vahetus läheduses Jõhvi asub logistiliselt soodsas asukohas – transpordi sõlmpunkt Tallinna, Tartu ja Narva kontekstis kontsept uaalselt on Jõhvi asukohana Tallinna, Tartu ja Pärnu kontekstis parim valik , kattes regiooni keskuste võrgustikus Äri kinnisvara tur g Sihtrühmad ja nende vajadused Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskuse sihtrühmadeks ärikinnisvara arendamise seisukohast on: T ehnoloogia startupid , kes tulevad keskuses se üüripindadele tegutsema, saades osa kogukonnategevustest, koosloomekeskkonnast , võrgustamisest ja ökosüsteemist I K T ettevõtted , kes tule vad keskusesse üüripindadele tegutsema, pakkudes startupidele osalemist ühisprojektides, tootearenduses, meeskonnatöös. M ikro- ja väikeettevõtete vajadust büroopinna järele iseloomustab paari töökohaga bürooruumide või töökoha kättesaadavus open office keskkonnas. A udiovisuaalvaldkonna ettevõtetes töötab keskmiselt 1,6 töötajat . Valdkonna ettevõtjad ja startupid vajavad tegevuse esimestel aastatel reeglina pigem üüripindasid , et algusaasta ( te ) l keskenduda pigem oma toote arendami sele ja võimestami sele, kaasates investoreid. Oma e simestel tegutsemisaastatel vajavad ettevõtted lisatuge oma äri ja meeskonna , teenuste ja/või too dete arendamisel, turundamise korral damisel, investeeringute kaasamisel jpm . Sel juhul on ettevõtete edenemisele soodsam , kui asutakse füüsilises keskkonnas, kus pakutakse ettevõtluse tugiteenuseid, kus tegutsevad ka teised valdkonnaettevõtted, kellega suure tõenäosusega tekivad toote- ja teenusearenduse ühisprojektid ning läbi ühiselt kasu tatavate nõupidamis- ja puhkeruumide ning tehnilise ühistaristu hoitakse kokku ka kulusid. Sellist koosloome keskkonda pakuvad reeglina inkubatsiooni- ja loomekeskused , tänu kelle turundustegevustele on ettevõtetel võimalik teha lisakäivet ning hoi da kokku ka turunduskulusid . Seega erinevus traditsioonilise büroo üüripinna ja inkubatsioonikeskuses pakutava vahel on keskuses olemasolev toetav kogukond , tugiteenused ja sellest tulenev lisaväärtus alustavatele ettevõtetele. Pakkumine äri kinnisvara turul Teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamisel lähtutakse bürooruumide üürituru ülevaates bürooruumide pakkumisest kinnisvaraportaalides www.kv.ee , www.city24.ee ja www.kinnisvara24.ee Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse üüripindade esialgse hinna ngulise maksumuse kujundamiseks. Jõhvi Jõhvis on peaaegu kogu äri kinnisvara üüri turg esindatud pikaajalises kasutuses olnud äri pindadega. Teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamise ajal pakkumis ed bürooruumide rendiks ärikinnisvara turul põhimõtteliselt puuduvad. Aastal 2022 renoveeriti kesklinnas asuvas kaubanduskeskuses Tsentraal äripin nad ning loodi uus kontseptsi oon „Büroohotell“, kus ettevõtetel on võimalik üürida büroopinda nii pika- kui lühiajaliselt . Üürnike kasutuses on ka ühisruumid (puhkeala, köök, nõupidamisruumid, kõneboksid). Samal ajal pakutakse üüripindasid edasi ka keskuse renoveerimata osas, kus pakutavad tingimused on lisamugavusteta ja madalama kvaliteediga. Üüri h indade tase renoveerimata osas: 5 eurot/ m² . Üür ihindade tase büroohotellis: 9,35- 11 ,2 eurot/m². Tallinn Heas korras või uute kuni 1000 m² bürooruumide rendipakkumised on hinnavahemikus 4,50 kuni 1 9 eurot ruutmeeter. Bürooruumide otsingusse on lisatud pakkumised üle terve Tallinna, sõltumata linna osast, sõltumata hoonete kasutusotstarbest. Hinnale lisanduvad kommunaalkulud. Turg on suur, valik on lai ja hinnatase mitmekülgne. Bürooruumide rendipakk umised ja –hinnad inkubatsiooni- ja koostöötamis e kontseptsiooniga keskustes Tehnopol Startup Inkubaator is Tallinnas , Tartu Teaduspargis, Lift99 Tallinn HUB-is, Spring HUB-is ja Tallinnas Workland-is pakutavate töökohtade üürihinnad jäävad vahemikku 110-225 eurot/kuus, fikseeritud lauakohtade hinnad on vahemikus 150-275 eurot/kuus. Bürooruume pakutakse alates 1 5 eurot/m² või al. 1900 eurot/kuus al. 6 töökohast ja al. 330 eurot/kuu s al 1 töökohast kontoriruumis. Töökohta avatud büroos pakutakse päevahinnaga alates 15 eurot. Võttes arvesse ärikinnisvara üüriturul pakutavast on Jõhvi inkubatsioonikeskuses pakutavate büroopindade hinnanguline maksumus ettevõtjatele 15 eurot/m² /kuus ( sisaldavad kommunaalkulusid), töökoht avatud büroos 15 eurot/ päevas (sisaldab kommunaalkulusid) ning büroopinnad ettevõtluse tugiorganisatsioonidele 7 eurot/m²/kuus (lisanduvad kommunaalkulud) . JÕHVI DIGI - JA MULTIMEEDIA INKUBA TSIOONIKESKUSE KONTSEPTSIOON Üldkontseptsioon Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal n n ökosüsteem, kus kohtuvad regioonis olemasolevad teenused ja sektor i arengut toetav (tugi)taristu, kus a rendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgust u mist , moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult . Nendeks t eenus teks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini -, video-, vektor graafika-, 3D-, heli- , litsentsid, VFX, e- platvormid jms. IVIA rajab Jõhvi Äripargi territooriumil e digi - ja multimeedia in kubatsioonikeskuse . Rajatav keskus on projekteeritud universaalse bürootaristuna , kus nii ettevõtted kui ettevõtlust toetavad tugistruktuurid saavad üürida kaasaegseid bürooruume koosloomekeskkonnana . Huvitatud kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üüri da peale avanenud võimalustest teavitamist keskuse operaatori poolt avalikult . Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega. Jõhvi digi - ja m ultime edia inkubatsioonikeskus on 5 korruseline büroohoone , kus : 1.korrusel asub kohvikuala ning seminariruumid keskuse residentidele . Kohvik teenindab nii keskuse residente, külalisi, Jõhvi Äripargi residente kui linnakodanikke. Kohvik tegutseb ruumide üüri lepingu alusel ning rentnik selgitatak se välja avaliku konkursi tulemusel . S eminariruumid e kasutuse õigus sisaldub ruumide üürihinnas ning kasutuskord reguleeritakse vastavas broneerimiskeskkonnas; 2. , 3. ja 4.korrusel on saadaval üüripinnad nii tehnoloogia ja audiovisuaal startupidele ja VKE-dele , ettevõtluse tugiorganisatsioonidele , kes pakuvad oma teenuseid edaspidi inkubatsioonikeskuses ja teistele ettevõtetele (IKT) nii avatud büroo, üksikute töökohtade või väiksemate bürooruumidena; 5.korrusel on IVIA bürooruumid ning üüritoad keskuse residentide partneritele ( rahvusvaheliste ) projektide läbiviimise ajal Ida-Virumaal ; Katusekorrusel asuvad tehnoruumid ning rajatakse puhkeala ja väliterrass. Mitme ette võtluskeskkonna arendamise eesmärgil tegutseva organisatsiooni vahetu lähedus ning tihe omavaheline kontakt loob hea vastastikuse sünergia , vahendades kontakte ja vahetades infot mitmest erinevast valdkonnast. Selline vahetu info- ja kontaktivahetus aitab arendusorganisatsioonidel paremini mõista valdkonnaüleseid probleeme ning leida koos lahendusi kitsaskohtadele. Ida-Virumaa on majanduslikult ja strateegiliselt Eestis oluline regioon, mille arenguväljakutsetele vastamiseks teevad erinevad piirkonna ja riigi tasandi partnerid koostööd . S äästlikkus ja kestlikkus Jõhvi inkubatsioonikeskuse projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise nõuetega, tagatakse kõikide siht- ja huvigruppide ligipääsetavus objektile, hinnatakse projekti kliimakindlust ning „ei kahjusta oluliselt“ keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele vastavus t . Üldnõuded hoonele ja ruumidele: Hea ligipääsetavus nii ühistranspordiga, autoga, jalgrattaga kui jalgsi Kõrge energiatõhusus, keskkonnasäästlike energiavarustustehnoloogiate rakendamine (päikesepaneelid e paigaldamine katusel e, LED sise- ja välis valgustus ) Kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automat iseerimine ja nutikas juhtimine Elektrooniline juurdepääsu süsteem ruumidesse sisenemiseks Hoone küttesüsteem lahendatakse tsentraalse k eskküt t e baasil Suunad CO₂ jalajälje vähendamiseks ja rohelise jalajälje suurendamiseks: Prügimajanduse korraldamine jäätmete liigiti sorteerimiseks Taaskasutus e propageerimine Autop arklas varjulised r ohesaared Kõrghaljastus e võimalikult maksimaalne säilitamine Elektriautode laadimispunktid e loomine Jalgrattaparkla rajamine Projekti eesmärk Projekti üldeesmärk : Luua audiovisuaalvaldkonna tehnoloogia startup ettevõtete arengu hüppeks inkubatsioonitaristu ja seal pakutavate teenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muut (u) miseks, uute ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal , pakkudes atraktiivseid uusi töökohti nii maakonna noortele kui põlevkivisektorist vabanevatele inimestele . Projekti strateegilised eesmärgid : Rajada hiljemalt august 2026 .a Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonik eskus , mille maksimaalseks mahutavuseks on kuni 3 4 ettevõtet aasta jooksul ; Tagada taristu ha ldusvõimekus teenuste võimaldamis eks keskuse turund us- ja müügitegevuse toel Oodatavad tulemused Jõhvi digi - ja multimeedia inkubats ioonikeskuse projekti käivitamise ja elluviimisega luuakse Ida-Virumaal eeldused startup ettevõtluse arenguks: ettevõtluskeskkonna mitmekesistamises uute kiire kasvu ja arenguga ettevõtete tekkimises tänapäeva ootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamises uute kõrgelt tasustatud töökohtade tekkimises Ida-Virumaal , sh IT-sektoris, mis on just noortele atraktiivne ning kõrvaldatakse kitsaskoht alustavate ettevõtjat e inkubatsiooni ja selleks sobiva taristu puudumises : 202 6 . aasta ks on loodud Jõhvis ja Ida-Virumaal esimene kaasaegne startup inkubatsiooni- ja büroo taristu . Inkubaatori teenuseid kasutab 1 aasta peale inkubaatori käivitamist vähemalt: 25 VKE-d (vastavalt taristu prognoositavale 73 %- se le täituvusele) ja 4 muud tüüpi kasusaajat (sh suurettevõtted jt juriidilised isikud) ; 20 3 9 . aastaks on Jõhvi i nkubatsioonikeskuse tegevuse tulemusel Ida-Virumaal: saanud avaliku sektori sekkumise l kasu ligikaudu 2 1 0 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogia ettevõtet (sh uued ettevõtted) ; loodud 6 00 - 700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaal sektori s. PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS Asukoht Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioo nikeskus rajatakse Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumile (Joonis 1 ). Joonis 1. Jõhvi Äripargi 2.etapp Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumi detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega on kehtestatud jaanuaris 2022. Kogu ala jaotatakse 13 krundiks. Krun t 4 hoonestatakse Jõhvi digi ja multimeedia inkuba tsioonikeskuse asukohana , mis võimaldab nii büroo hoone kui mahuka parkimisala rajamist . Ühendus Tallinn-Narva maan teelt inkubatsioonikeskusega on võimalik Jordi teelt, mis on äripargi keskne juurdepääsutänav ja kulgeb Tallinn-Narva maanteega paralleelselt. Jõhvi linnaga on ühendus Jaama tänava pikenduselt tuleva ristmiku kaudu . Tulevikus ehitatakse see kahe tasandiliseks. Planeeritav Tallinn-Narva neljarealine maantee võimaldab tulevikus ligipääsu äripargi alale selleks ette nähtud mahasõitude ja ristmike kaudu. Põhiline juurdepääs sõiduauto või kergliiklusvahendiga linna poolt tulles on mööda Jaama tänavat . Ka juurdepääs maanteelt on väga hea, kui arvestada Tallinna ja Narva poolt saabujatega - nii suurematest linnadest kui regioonist . Krun dil puuduvad linnaehituslikud piirangud, kuid arvestama peab Pühajõe ehituskeeluvööndiga. 0 0 Joonis 2. Jõhvi Äripargi 2.etapi detailplaneeringu põhijoonis Jõhvi Äripargi kaugus peamistest taristu sõlmpunktidest: Tallinna lennujaamast 170 km; Narva lennuväljalt 50 km; Tallinn- Narva maanteest – 0, 6 km; Jõhvi vaksalist ja bussijaamast – 1,5 km. Krun di kirjeldus vastavalt detailplaneeringule on toodud Tabelis 4 . Tabel 4. Jõhvi i nkubatsioonikeskuse krundi andmed Krunt 4 Krundi suurus: 9484 m² Sihtotstarve: tootmistegevus 5 0% /äritegevus 5 0% Ehitiste maks kõrgus: 28 m Hoonestusala suurus: 6000 m² Hoonete arv 3 Andmed: Maa-ameti geoportaal Krun t asu b soodsalt ca 0,6 k m kaugusel tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteest , kuid on siiski varjatud ümbritseva metsa ja piirnedes idas P ühajõe käänulise sängi ning kaldaäärse looduskeskkonnaga, mida planeeritakse maksimaalselt säilitada. Loodus- ja tehiskeskkonna sujuv ühendamine loob taristule milj ööväärtuslikkust, millel on loometööd soodustav mõju . Hoone ja ruumid Jõhvi inkubatsioonikes kuse hoone asukoht, komplek t sus ja teh nili n e eskiis lahendus töötati välja kaasates valdkonna eksperte ja huvigruppe , et luua Ida-Virumaa mo odsaim, efektiivseim ja inspireerivaim koosloome keskkond startup sektori arenguks . Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskus es (kasuliku pinnaga 1712 m²) asuvad (J oonis 3 ) : 1.korrusel seminari ruumid (kokku ca 4 0 kohta) ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega . Kohviku teenust saavad kasuta da kõik majaasukad, külalised, äripargi ettevõtted ja linnakodanikud . 2. , 3. ja 4.korrusel üüripinnad nii tehnoloogia ja audiovisuaal startupidele ja VKE-dele, ettevõtluse tugiorganisatsioonidele ja teistele sidusettevõtetele (IKT) – 2-4kohalised kabinetid (keskmine pindala 8-14 m2) kuni 70 töökohaga ning töökohad avatud kontoris üldpindalaga 227 m2 – 60 töökohta. Igal korrusel on kööginurk, puhkeala, nõupidamisruumid; 5. korrusel IVIA bürooruumid. Võimalus välja üürida ka paar 3kohalist büroo d , kui bürookorrustel kitsaks peaks minema. Samal korrusel asuvad ka 4 üürituba startup ettevõtete võrgustikettevõtjate majutuseks B&B kontseptsioonil. Katusekorrusel asub terrassiga puhkeala. Siin asub ka hoone tehnosüsteemide ruum. Allikas: Jõhvi inkubatsioonikeskuse eski isprojekt (Novarc Group AS) 202 4 Joonis 3 . Hoone eskiisjoonis läbilõige Territooriumile rajatakse autode ja jalgrataste parkimiskohad ning el ektrisõidukite laadimispunktid. Juhtimine IVIA on Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskuse hoone omanik ning vastutab ( kinnis ) vara hald amise eest. IVIA loob rentnikega üüri suhete korraldamiseks ning IVIA hoone te vara ja tehn osüsteemide haldamiseks haldusjuhi ametikoha, seadmete ja tehnosüsteemide tõrgeteta funktsioneerimise tagamiseks majandus juhi ametikoha ning majasiseste ja -väliste teenuste ja toodete arendustegevuste, sh kestlikkuse ja rohepõhimõtete elluviimiseks arendus juhi ametikoha . Need loodavad töökohad kaetakse IVIA omavahenditest. Kohviku tegevuse juhtimiseks leitakse operaator-ettevõte avaliku konkursi korras s elle valdkonna ettevõtete seast , kes hakkab inkubatsioonikeskuses teenust pakkuma üüritingimustel . Inkuba tsioonikeskuse toimimiseks vajalikud muud tugiteenused (näiteks raamat upidamine, juriidiline nõustamine) ka etakse IVIA tsentraalsel juhtimisel või ostetakse sisse vastavate teenuste pakkujatelt. Taristu kommunaalteenuse d ja tehnosüsteemide hooldus ostetakse sisse teenus e pakkujatelt . TEENUSED Teenuste kirjeldus ja maksumus Üüripindade pakkumise kontseptsioon inku batsioonikeskuses põhineb turuhindadel . Teostatavus-tas uvusanalüüsi koostamise ajal on finantsanalüüsi koostamisel lähtutud turupakkumistest sarnaste teenuste /toodete pakkumisel . Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsio onikeskuses pakutakse järgmisi teenuseid: B ürooruumid e rentimine uues kaasaegses keskuses : Startupidele ja IKT ettevõtetele (VKE-d) ettevõtluse tugi organisatsioonidele ; S tartup inkubatsiooniprogramm tehnoloogia idufirmadele audiovisuaalvaldkonnas B ürooruumid koos ühisruumide (puhkeruum, avatud köök, kõneboksid, seminari- ja nõupidamisruum (id)) kasutamise võimalusega ettevõtetele (hind sisaldab kommunaalkulusid): kaasaegsed sisustatud 2-4kohalised bürooruumid 15 ,00 EUR/m² /kuus töökoh t avatud büroos 15 ,00 EUR/ päevas Bürooruumid koos ühisruumide (puhkeruum, avatud köök, kõneboksid, seminari- ja nõupidamisruum (id) ) kasutamise võimalusega ettevõtluse tugi organisatsioonidele ( hinnale lisanduvad kommunaalkulud ) 7,00 EUR/m² /kuus TURUNDUS Sihtrühmad ja turundus kanalid Inkubatsioonikeskuse sihtrühmaks on ärikinnisvara arendamise seisukohast : T ehnoloogia startupid , kes vajavad tegutsemiseks keskuse s pakutavaid kontoriruume või töökohti IKT ettevõtted (VKE-d) , kelle tegevus kattub ka audiovisuaalvaldkonnaga ning kes pakuvad teenuseid nii keskuse kui ka Jõhvi Äripargi residentidele. Koosloome idufirmade ja tööstusettevõtetega. Sihtgruppideni jõudmiseks kasutatakse järgmisi kanaleid: Tabel 5. Turunduskanalid Sihtgrupp Turunduskanal Müügikanal Tehnoloogia startupid Sotsiaalmeedia (FB, Instagram jm) Veebileht Demo /info päevad Tehnopol Startup Estonia IKT ettevõtted Sotsiaalmeedia (FB, Instagram jm) Demo /info päevad Veebileht Turundusmaterjalid (video, trükk) Trüki- ja e-meedia väljaanded Regiooni kolledžid, kood/Jõhvi Ettevõtlusmessid Turundusstrateegia ja e elarve Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsio onikeskuse turunduse esimesed strateegilised sammud avalikkuse, sh turuosaliste ja võtmepartnerite teavitamise ks leiavad aset juba varases staadiumis. Selleks viiakse läbi: inkubatsioonikeskuse veebilehe valmistamine hoone ehitustegevuse algul pidulik nurgakivi panek hoone valmimi sel pidulik avamine sündmuste kajastused meedias, sotsiaalmeedias (FB) ja IVIA kodulehel Turundusstrateegia kavandamiseks ning selle efektiivseks teostamiseks , samuti avaliku üldise teadlikkuse ning tegevuse nähtavuse tõstmiseks on oluline teha ja arendada koostööd järgmiste võtmepartneritega : IKT ja audiovisuaalvaldkonnas kõrg/kutse/täiendõpet pakkuvad haridusasutused ( TÜ Narva Kolledž , T alTech V irumaa K olledž , Kood/Jõhvi, I da -V irumaa KHK ) . Regionaalsed klastrid (haridus, turism, loomemajandus) Startup Estonia Tehnopol Ida-Virumaa KOV-id Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsi oonikeskuse k odumaistele t uruosalistele viiakse läbi regulaarseid teavituskampaania id hoonekompleksis pakutavatest (võrgustiku)teenustest ja üritustest FB -s , kodulehel. Laiema üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teenuste parema nähtavuse tagamine Visuaal virtuaalse brändi loomine – veebileht ja CVI Koostöövõrgustiku arendamine (ettevõtluse ja audiovisuaalse valdkonna tugi- ja katusorganisatsioonid, investorid, ettevõtjad, koolitus- ja haridusasutused, jt) Kommunikatsioon avalikkusele (sh rahvusvahelised ja regionaalsed meediakajastused) Turundusstrateegia eesmärkide täitmiseks koostatakse iga-aastane turundusplaan sihtgruppidele suunatud turundustegevuste, ajakava, planeeritava eelarve ga . IVIA senine 1 4 aastane kogemus turundustegevuste läbiviimisel investorite leidmiseks tööstusparkidesse on näidanud, et aastane turunduseelarve jääb vahemikku 30 000 - 4 0 000 eurot. TEGEVUSKAVA Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti võib jagada kahte põhilisse etappi. Esimene etapp hõlmab pe rioodi alates 202 2 . a kuni inkubatsioonikeskuse ja filmistuudiote käivitamiseni 202 6 .a . Teine etapp hõlmab tug iteenuste osutamist ja keskuse tu rundamist ning arendamist . Esimese etapi põhi tegevusteks on 202 2 -202 6 : Digi- ja multimeedia i nkuba tsioonikeskuse taristu projekteerimine Ehitusloa taotlemine ТТА ja meetme k äskkirja kooskõlastamine Startup inkubatsiooni käivitamine Taristu ehituse riigihankeprotsessi läbiviimine Taristu ehitamine Inkuba tsioonikeskuse t urundus Hangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine inkubatsioonikeskuse katmiseks kommunaal- ja tehnohooldussüsteemide teenustega Inkubatsioonikeskuse käivitamine Teise etapi tegevusteks on alates 2026 / 202 7 : Startup inkubatsiooni osutamine Üüriruumide pakkumine K eskuse haldamine, majandamine ja turundamine PROJEKTI TASUVUSANALÜÜS Projekti finantsmudel Projekti tasuvuse, majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse ja sotsiaalmajandusliku mõju hind amiseks koostati projekti finantsmudel. Mudel on koostatud 15 -aastaseks perioodiks, millest esime ne aasta on investeerimis etapp ja järgnevad 1 4 aastat t ööetapp . Arvestusperiood on valitud juhendi alusel äriinfrastruktuur i projektide valdkonnas . Projekti fina ntsmudel on esitatud Lisas 1 ja sisaldab : p rojekti elluviimise kulud e prognoosi ; p rojekti jooksvate tulude, kulude ja kasumi prognoos i ; puhastulu analüüs; r ahavoogude prognoosi ; s otsiaalmajandusliku mõju prognoosi ; i nvesteeringute tasuvuse prognoosi avaliku sektori eelarvele . Peamised sisendandmed , mida finantsmudeli koostamisel kasutati: Tabel 6. Finantsmudeli sisendandmed Andmed Argumendid väärtuste valimiseks finantsmudelis Tegevustulu d Üüri hind P õhineb 2 põhilise üüri objekti kontseptsioonile (üürihind koos kommunaalkuludega ja üürihind, millele lisanduvad kommunaalkulud) , hinnatase lähtub sarnaste objektide üürihinna turutaseme analüüsist : Bürooruumide üürimine ettevõ tluse tugi organisatsioonidele – 7 eurot m² + kommunaalkulud Antud hinnapakett on suuremat pikaajalist püsivat üüripinda vajavatele, ettevõtluseks vajalikke teenuseid pakkuvatele ettevõtetele/organisatsioonidele, kelle kommunaalteenuste tarbimise maht võib olla suure kõikumisega. Rakendatakse büroohoonetes pikaajaliste üürilepingute korral. Ettevõtluse tugiorganisatsioonid siin on pigem lähtudes inkubatsioonikeskuse kontseptsioonist – ruume üürivatel ettevõtetel oleksid ettevõtlust toetavad teenused ja võrgustik lihtsasti kättesaadav (hea ligipääsetavus infole ja teenustele). Eritingimusi või eeliseid tugiorganisatsioonidele üüripindade pakkumisel ei kehtestata, kõigil on võrdne võimalus avaldada soovi inkubatsioonikeskuses kontoripindade üürimiseks. Info üüripindade pakkumise kohta saab kuulutada välja avalikult peale inkubatsioonikeskuse rahastamise otsust. Bürooruumide ja t öökohtade üürimine ettevõtetele – 15 eurot/m² kuus ja 15 eurot töökoht/päevas (sisaldab kommunaalkulusid) Antud hinnapakett lõpphinnaga klientidele – üüritakse ühte kontoriruumi (2-4 töökohta) või ühte töölauda avatud kontoris (lühi- või pik a ajaliselt või ühekordselt), mistõttu pole kommunaalteenuste arvestamine võimalik. Nende klientide kommunaalteenuste puhul on võetud arvesse, et kulu on suvel madalam, talvel kõrgem, seetõttu arvestatakse, et teenuse pakett oleks aastaringselt sarnase hinnaga. Ka turunduslikult on oluline, et väikekliendil oleks täpne arusaam töökohaga seotud kuludest. Sama ruumide üürile andmise loogikat kasutatakse ka teistes coworking mudeliga büroohoonetes. Täituvusprotsent Täituvuse prognoosimisel rakendatakse täituvuse kolmeastmelise kasvu mudel it Periood (aastat alates inkubatsioonikeskuse käivitumisest) 1 - 3 4 - 7 8 - 13 Keskmine täituvus 73% 80% 86% Tegevuskulud Hoone kasutus - ja kommunaalkulud Tuginedes Jõhvi Äripargi territooriumile rajatud äriobjektide ja Jõhvi linna s asuva kaubanduskeskuse opereerimise kogemusele . Konkreetsed hinnad ja kommunaalkulude mahud on esitatud finants analüüsi lisades Tööjõukulud Põhineb IVIA töötajate Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tegevuses osalemise plaanil ja nende tööjõukuludel. Tööjõukulude suurus on esitatud finants analüüsi lisades. Amortisatsioonikulud Lähtudes Eestis üldtunnustatud amortisatsiooninormidest projektis soetatud varale. Amortisatsioonikulude konkreetsed väärtused soetatud põhivara liikide lõikes on toodud finants analüüsi lisades Investeerimiskulud Hoone ehi t usmaksumus on kujunenud läbiviidud projekteerimis-ehituse riigihanke tulemusel (riigihange viitenumbriga 287426) . Vajaliku sisustuse hankimise kulud baseeruvad kon sultatsioonide l seadmete ja mööbli tarnijatega. Investeerimiskulude konkreetsed suurused on esitatud finantsanalüüsi lisades . Asendusinvesteeringud tehakse tehniliselt keerukamate seadmete asendamiseks prognoosiperioodi lõpus 10% ulatuses. A senda kse need seadmed, mis on pikema eluea ja tehnoloogiliselt keerukamad (nt köögiseadmed), lühema kasutus eaga seadmed ( nt bürooseadmed, inventar, kontori mööbel jms) asendatakse väljaspool projekti eelarve lisi vahendeid . Inflatsioon Prognoos on tehtud raskesti prognoositava t inflatsiooni mitte arvesse võt tes , kuid eeldades, et inflatsiooni muutus mõjutab kõiki nii kulusid kui ka projekti tulusid. Hinnad Hinnad on eurodes. Prognoosid on koostatud püsihindades. Hinnad arvestatud ilma käibemaksuta . Hoone ehitusega kaasnevad jooksvad kulud (nt ehituse ajal kasutatav elektrienergia) sisalduvad ehituslepingus ja neid rahastatakse 100% ÕÜF vahenditest. IVIA pea mised kulud algavad 202 6. aastal pärast hoone kasutuselevõttu. Investeeringud Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti teostamiseks vajaliku investeeringu kogumaht 5 208 387 ( ilma käibemaksuta ). Tabel 7. Projekti investeeringud Tasuvusanalüüs Jooks vad tulud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab saama tulu : r uumide rentimisest , (üle 8 0 % kõikidest tegevustuludest) t ulud üürnike ga jagatavate kommunaalkulu arvete tasumisest Jooks vad kulud Jook svate kulude struktuuris moodustab valdava osa vara amortisatsioon ( üle 6 0 % kõikidest tegevuskuludest ). Peamisteks tegevuskuludeks on ( ca 5 % kõigist tegevuskuludest ) : k ommunaalkulud ; t ööjõukulud ; r emondikulud ; tehno h ooldus ; turundus kulud ; hooldus kulud (hoone, territoorium) . Muud kulud, mille osa tegevuskulude struktuuris on alla 5%: valve , kindlustus, muu d kulud . Kasum likkus Puhastulu analüüs finantsmudelis näitab, et Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse diskonteeritud tulud 14aastase perioodi korral moodustavad 1 501 017 eurot/aastas, kulud (amortisatsioonita) 1 528 860 eurot/aastas, puhaskasum puudub. Nende arvutuste põhjal ei ole projekt kasumlik ega tasu end ära, mistõttu ei ole see äriprojektina eraarendajate jaoks atraktiivne. Tabel 8. Kasum Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele Ülaltoodud kasumlikkuse (puhastulu) analüüs näitab, et projekt ei too tulu, ku i seda käsitleda äri projektina. Kuid projektil on suur sotsiaalmajanduslik mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See teeb projekti realiseerimise avaliku sektori jaoks majanduslikult kasulikuks. Tasuvuse hindamiseks viidi a valiku sektori jaoks läbi majandusanalüüs, kus võrreldi avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringu i d avaliku sektori tuludega, mis tekkisid projekti sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest . Analüüs viidi läbi investeeringute tulemuslikkuse üldtunnustatud hindamise meetodil diskonteeritud rahavoo alusel. Vastavalt metoodikale võrreldi projekti teostamisel tekkivaid li satulusid ja –kulusid eeldusega, et projekt ei realiseeru. Projekti lisatulu ks on täiendav maksutulu Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuses pakutavatest inkubatsiooniprogrammidest väljunud uute ettevõtete tegevusest. Projekti lisa k uluks on õiglase ülemineku fondi meetme „ Ettevõtluse mitmekesi stamise tugiteenused ” rahastus . Üksikasjalikumalt on andmed projektiga seotud avaliku sektori lisa tulude ja - kulude arvestuste kohta esitatud lisas olevas finantsanalüüsis. P rojekti s tuvastatud lisa tulud ja - kulud diskonteeriti vastavalt 4% diskontomäärale. Saadud diskonteeritud rahavoogu analüüsiti investeeringute absoluutse ja suhtelise tootluse kriteeriumide alusel. Allpool on esitatud avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringute tasuvuse näitajad : Tabel 9 . Projekti tasuvusnäitajad Analüüsi tulemused näitavad, et projekt on avalikule sektorile tulus ja kiire tasuv usajaga , kuna: raha ajaväärtust arvestades tasub investeering ära 5 aasta jooksul (DPP näitaja), mis on seda tüüpi ettevõtluse infrastruktuuri projekti puhul aktsepteeritav periood; projekti tulemusena on avaliku sektori nüüdispuhasväärtus (NPV) täiendavatest maksutuludest 73 miljonit eurot (raha väärtus 202 5 . aastal ) diskonteeritud investeeringutasuvuse indeks (PI) on 1 5 , 6 . See tähendab, et iga projekti investeeritud 1 euro pealt saab avalik sektor tuluna tagasi 1 5 , 6 eurot 202 5 . aasta raha väärtuses. IRR ( 42 % ) ületab hinnangulist diskontomäära (4%) 1 0 , 5 korda, mis tähendab projekti kõrget turvamarginaali. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus Projekt on finantsiliselt jätkusuutlik, kuna igal arvestusperioodi l on projekti kulude täielik katmine tagatud järgmiste allikate kombinatsiooniga: fond i toetus, projektiteenuste müük , IVIA laen . SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU Võttes arvesse, et startup ettevõtetes luuakse töökohti keskmiselt 2,3 korda rohkem ning keskmine palk on 1,8 korda kõrgem, siis toob startup ettevõtlusesse panustamine järgneval perioodil tagasi nii uute töökohtade, inimeste täiendava eneseteostusvõimalus e ning laekunud maksutulu näol. Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelis t e Startup ettevõtete kasvu tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (2 2 % tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 2 4 % käibemaks müügitulult. Tekivad u ut t üü pi töökohad, mis on atraktiivsed ka noortele Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Pr ojekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamis es se ning omab suurt sotsiaalmajandusl ikku mõju piirkonnale . Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda. Projekti r ealiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme sekkumisest Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse 1 4 aastase tegevuse jooksul kasu (vt Tabel 10) : indikatiivselt 2 1 0 audiovisuaalvaldkonn a tehnoloogiaettevõtet ( sh uued ettevõtted ), kes loovad 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalvaldkonna või seda teenindavates sektorites. Selle tulemusel laekub 1 4 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 1 2 1 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 4 5 mln eurot; tulumaksu ca 23 mln eurot; sh KOV-i de eelarvetesse ca 1 2 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 4 1 mln eurot. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: Tabel 10 . Sotsiaalmajandusliku mõju võtmeindikaatorid FINANTSEERIMINE Võttes arvesse , et projekt omab suur t sotsiaalmajanduslikku mõju Id a-Virumaale ning erasektor i jaoks pole projekt tulus , rahastatakse projekti summas 5 208 387 eurot avaliku sektori vahendite arvel t õ iglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugitaristu” sekkumisest „Inkubatsioonikeskuste rajamine Narvas ja Jõhvis“ , mis avatakse 202 4. aastal . RISKI ANALÜÜS Projekti läbiviimisel võivad esile kerkida järgmised peamised riskid: Tabel 11. Projekti riskianalüüs Risk Riski realiseerumise tagajärjed Tõenäosus/ Mõju Riski ärahoidmise või selle tagajärgede vähendamise meetmed Taristu rajamise riigihanke protsess ei ole läbiviidud korrektselt ja ei vasta riigihanke seaduse tingimustele 1. Riigihanke tulemused vaidlustatakse rahastaja poolt ning riigihanke tulemus tühistatakse 2. Uue riigihanke läbiviimise protsess lükkab edasi taristu valmimise tähtaja ca 3-4 kuuks, mis seab omakorda ohtu taristus partnerite poolt planeeritavad tegevused Keskmine/ Suur Taristu rajamise riigihanke protsessi läbiviimiseks ostab IVIA teenust kõrge kompetentsiga eksperdilt , kellel on pikaajalised kogemused riiklike hangete ettevalmistamise s ja läbiviimises riigisektoris , kooskõlastatakse rakendusüksusega enne hanke väljakuulutamist Hoone sisustami se han ke tulemus osutub kallimaks kui selleks eraldatud toetus Tuleb teha kärpeid hoone sisutuse mahu arvelt, mis võib seada ohtu hoone kasutamis mugavuse potentsiaalsete le VKEde le Keskmine / Keskmine 1.Lahendada läbi koos ekspertidega nutikaimad ja soodsaimad lahendused juba projekteerimise käigus 2 . Leida täiendavaid finantseerimisallikaid omavahenditest Tõrked taristu ehitamisel Planeeritud ehitusperiood võib pikeneda, mis seab ohtu taristu valmimise tähtaja Keskmine/ Keskmine kuni suur 1.Ehitusjärelevalve teenuse sisse ostmine ehitusprotsessi juhtimiseks 2.Ehituspr ojekti ekspertiisi teostamine Inkubatsioonikeskuse vähesest täituvusest tingitud halduskoormuse oluline kasv Inkubatsioonikeskuse tegevuskahjum kuni haldussuutmatuseni Väike / Suur 1. Turundusstrateegia ja -plaani ümberkorraldamine 2. Teenuste mitmekesistamine täiendavatele sihtgruppidele 3 .Sihitud turundustegevuste läbiviimine sihtgruppidele Energiahindade kasv, energiadefitsiit Kompleksi kütte- ja elektri kulude hüppeline kasv või pikemad energiakatkestused Keskmine/K eskmine 1. Balansserida küte kasutuses olevate ruumide ja kasutuseta r uumide vahel 2. Rakendada hoones energiasäästlikke süsteeme Pandeemia, piiride sulgemine. Välis ettevõtted ei tule ja/või ei saa Ida- Virumaal tegutseda Väike/K eskmine E esti sisese klientuuri suur endamine, turundusstrateegia ümber vaatamine KASUTATUD ALLIKAD Eesti Arhitektide Liit, 2022. Loomeinkubaatori kohaanalüüs Jõhvis Eesti Konjunktuuriinstituut, 2021. Eesti Loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Film ja video. Haridus- ja teadusministeerium. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 ja tegevuskava 2023-2029 Jõhvi Vallavalitsus, 2022. Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering Jõhvi Vallavalitsus, 2022. Võrdlustabel Jõhvi ettevõtluse inkubatsioonikeskus-filmistuudio asukoha valikutest Novarc Group AS, 202 3 . Jõhvi inkubaator . Eskiis. Poliitikauuringute Keskus Praxis 2020. Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega Startup Estonia Database 2023 .