Vastuskiri

1 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus I. Asjaomaste asutuste poolt laekunud ettepanekud 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 23.01.2025 nr 13-4/217-2 Soojusenergia mõju hinnatakse seoses mõjuga mere -elustikule (nt kalastik, põhjaelustik). Soojusenergia mõju on võimalik elimineerida kaablite Eesti mereala planeeringu ptk 5.6.5 on toodud tuuleenergeetika suunised ja tingimused. matmisega. Tingimuste punktis 12 on toodud punktid, mida tuleb loamenetluse/KMH tasandil tuulikute asukohtade ja tehnoloogilise lahendamisel hinnata. Esitatud programmis Tingimust 12 l kajastub Tabel 5-1 punktis 1.3 millega hinnatakse mh puuduvad või ei ole piisavalt kajastatud järgmiseid tingimusi: tuulepargi demonteerimisega kaasnevat mõju. KMH programmi on a. Tingimus 12 b – hinnata eralduva soojusenergia võimalikku mõju; täiendatud. b. Tingimus 12 h – hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju Jää tingimustes ei toimu tuulepargi ehitust ega korralist hooldust. jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele ; Erakorralised tööd, mis on seotud riketega saab jääkatte perioodil läbi viia c. Tingimus 12 l – seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute transpordivahenditega, mis ei nõua jäämurdmis tõid ega mõjuta jääkatet vundamentide eelmaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele. (näiteks helikopter). Jääoludest tulenevat riski rajatistele modelleeritakse tehnilise projekteerimise käigus. Ptk 3.12 soovitame märkida Eesti mereala planeeringu viite veebia adressi Ettepanekuga arvestatud. https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering Ettepanekud tabelile 5-1: a. nr 1.5 palume täpsustada riigieelarvest finantseeritava projekti, mille raames selgitatakse välja müra mõju räime bioloogiale, teostamise aega, milleks on 2022 - Ettepanekute alusel on KMH programmi täiendatud. V.a hüljeste loenduste 2025; osas, kus eesmärgiks on märgistada jätkuvalt kuni 5 hüljest, kuna ei ole b. nr 1.7 palume täpsustada läbirändajate vaatluste uuringut e läbiviimise aega selliselt, et võimalik tagada, et uuring läbiviimise ajal märgistamine sellises mahus oleks üheselt aru saada, et uuringuid teostatakse vähemalt kahe aasta rändeperioodidel, st õnnestub. Saaremaa rannikul on praeguseks kujunenud hallhüljeste osas 2 kevadel ja 2 sügisel; piisav andmebaas, mis võimaldab sellisel juhul hinnata hüljeste olulisis i c. vajalike uuringute tulbas on uuringute maht määratletud sõnaga “kuni” - nr 1.6 kuni 5 liikumis- ja toitumisalasid. hüljest, nr 1.7 kuni 20 lennuloendust, nr 1.8 kuni 8 statsionaarset nahkhiirte registraatorit. Leiame, et pigem tuleb määrata minimaalne uuringute maht või uuringute mahu vahemik. Tabelisse 9-1. palume lisada huvitatud asutusena Majandus- ja Ettepanekuga arvestatud. Kommunikatsiooniministeeriumi kes vastutab ruumilise planeerimise eest riigis. KMH aruandes käsitletakse mh demonteerimisega kaasnevaid mõjusid. KMH programmis on käsitletud erinevaid mõjusid tuulepargi rajamise ja opereerimise Enamus mõjuvaldkondade puhul on ehitusaegsed ja demonteerimisaegsed etapis kuid praktiliselt puudutamata on jäänud tuulepargi demonteerimise etapp. mõjud sarnase olemusega. 2 Terviseamet, 23.01.2025 nr 13-4/217-2  2 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Täiendavaid ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma koosseisule ametil ei ole. - 3 Transpordiamet, 05.02.2025 nr 7.2-4/25/1021-2 Ei ole märkusi ega ettepanekuid Tuul Energy OÜ Saare 2.1 ja Saare 2.2 alade - meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi kohta 4 Elering AS, 06.02.2025 nr 1.1-20/2025/45-2 Eesti-Läti neljanda ühenduse Riigi Eriplaneering (REP) on käimas ning vastavalt planeeringu ajakavale on plaanis kehtestada planeering 2026 aasta jooksul. Enne planeeringu kehtestamist ja Eleringi poolset investeeringuotsust ei saa olla meretuulepargi arendajatel Teadmiseks võetud. õigustatud ootust, et põhivõrgu ühenduse rajamine oleks võimalik Eesti -Läti neljandal ühendusel. Seetõttu peaks meretuulepargi arendaja ka aluma ka võimalust näha ette ühendust olemasolevas 330 kV põhivõrgus, kus võrk juba eksisteerib. /…/ Tehniliste tingimuste saamiseks tuleb edastada taotlus liitumiste e -keskkonnas egle.ee. Tehniliste tingimuste taotlemisel soovitame taotluses selgitada järgmiseid detaile: /…/ Teadmiseks võetud. Tehniliste tingimuste taotlemiseks ei ole tingimata vaja kõiki eelnimetatud andmeid esitada, ent detailsemad lähteandmed võimaldavad Eleringil anda täpsema vastuse. Ühendus kavandatavasse Eesti-Läti mereühendusse, ehk alternatiivid C ja D ei tundu praktiliselt lahendatavad järgmistel põhjustel: Hoonestusloa ja KMH praeguses etapis uuritakse veel erinevaid kaablitrasside alternatiive, samuti avamere ja maismaa alajaamade vahelisi • Elering on taotlenud Eesti-Läti mereühenduse Hoonestusluba, ning ei ole näinud ette võimalusi. ühegi merealajaama rajamist põhjusel, et see ei ole põhivõrgu toimimiseks vajalik. Alternatiivide C ja D osas on meie eeluuringud samuti näidanud, et Eesti- • Merealajaamade rajamine on suurusjärgu võrra kallim maismaa alajaamade rajamisest. Läti ühendused ei ole realistlikud, seetõttu ei kasutata alternatiive C ja D • Elering pakub eelkõige liitumisvõimalusi olemasolevates alajaamades. Praegu näeb enam edasiseks uurimiseks. Vastavad parandused tehakse KMH liituja ette alternatiivide A ja B alusel liitumist planeeritavas alajaamas ning C ja D programmis. puhul mitte planeeritavas ning mitte ettenähtud alajaamas. 5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 11.02.2025 nr 16-7/24-04560-035  3 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Peatükis 1 ja 2.1 on kirjas: „Saare 2.1 ja 2.2 meretuulepargi ala jääb Saaremaa läänerannikust (Sõrve poolsaarest) läänesuunas /…/“. Selguse huvides palume täpsustada, KMH programmi on täiendatud. et meretuulepargi ala jääb Saaremaa läänerannikust läänesuunas. Peatükis 2.3.1. on kirjas: „DWP poolt kavandatava Saare 2.1 ja Saare 2.2 meretuulepargis Parandus on sisse viidud. /…/“. Palume parandada taotleja ettevõtte nimi. Allviidete nr 11, 13, 52 lingid ei avane korrektselt. Alaviited on korrastatud. Kavandatava kaablitrassi alternatiiv B kattub Saare Wind Energy hoonestusloa taotlusega koormatava alaga. Palume kaablitrassi nihutada nii, et see jääks ELWIND Eesti ala Ettepanekuga on arvestatud. meretuulepargi hoonestusloa taotluse puhveralasse. Joonise 4-17 ja 4-18 legendis ei ole aasta keskmise kalalaevade tiheduse tingmärk loetav. Joonist on korrigeeritud. Joonise 4-19 legendis ei ole takistuste ja vrakkide tingmärgid loetavad. Joonist on korrigeeritud. Täpsustada tabelis 5-1 välja toodud uuringut nr 4.2 mõju navigatsioonisüsteemidele ning Ettepaneku alusel on tabelit 5-1 p 4.2 osas täiendatud. Navigatsiooniuuring mõju laevaliiklusele ja meresõiduohutusele. Selgitame, et uuringus peaks kajastuma ka ei käsitle hinnangut riigikaitseliselisele õhuseiresüsteem i töövõimele. mõju riigikaitselise õhuseiresüsteemi ja mereseiresüsteemide töövõimele. Vajalik on Nimetatud teema osas on vajalik koostöös hoonestusloa protsessis koostöö Kaitseministeeriumiga. Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega. 6 Saaremaa Vallavalitsus, 12.02.2025 nr 8-5/293-2 Täiendus- ja parandusettepanekuid käesolevaga keskkonnamõju hindamise programmi - muutmiseks ei esita. 7 Keskkonnaaamet, 14.02.2025 nr 6-2/24/7756-9 KMH programmi lk 37 ja 72 on ekslikult märgitud, et Saare Wind Energy (SWE) kavandatav meretuulepark jääb Saare 2.1 ja 2.2 alast põhja suunas. Palume parandada, kuna Tekstilised parandused on KMH programmi viidud. Saare 2.1 ja Saare 2.2 aladele kavandatav meretuulepark asub SWE kavandatavast tuulepargist lääne suunas (vt ka infot KMH programmi lk 6). KMH programmi alaptk-s 4.1.4 (lk 37) on öeldud: „Koondumine toimub põhjusel, et maismaalinnud, eriti planeerijad, kes kasutavad rändeks tõusvaid õhuvoolusid, väldivad Teksti on parandatud. mere ületust (kullilised ja toonekured). Meri on takistuseks ka päevastele ja öistele  4 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus aktiivsetele rändajatele (värvulised, rähnid jne).“ Ilmselt on silmas peetud, et mainitud linnud väldivad avamere ületamist, sest üle lahtede ja väinade lendavad nad ka mere kohalt. Palume täiendada. KMH programmi alaptk-s 4.1.4 (lk 37) on öeldud: „Osa Eesti rannikut mööda kulgevast rändevoost järgib kavandatavast tuulepargist idas paiknevat Sõrve poolsaart (joonis 4-8).“ Viide joonisele on parandatud. Märgime, et KMH programmi joonis 4-8 ei kujuta lindude rännet, vaid uurimispiirkonna asukohta ja sügavusandmeid (varjutatud reljeef). Palume parandada. KMH programmi tabel 4-3 loetleb ja joonis 4-16 kuvab kavandatava tuulepargi mõjualasse jäävad kaitstavad loodusobjektid. Märgime, et selles tabelis ja joonisel on käsitletud Joonise nimetust on parandatud. kaitstavaid alasid, kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse § 4 järgi ka nt kaitstavad liigid (ja nende elupaigad). Palume täpsustada KMH programmi sõnastust. Palume KMH programmi alaptk-i 4.1.5 lisada Rahuste looduskaitseala, Kaugatoma -Lõu hoiuala, Sääre looduskaitseala, Tagamõisa hoiuala ning KMH käigus hinnata mõju ka nende Tabelit 4-3 on täiendatud kaitstavate aladega, alade kaitse-eesmärkidele või kui mõju on välistatud, siis seda põhjendada KMH programmis. KMH programmi alaptk 2.3.2 on esitatud teave ühenduskaabli alternatiivide kohta. Teadmiseks võetud. Lisame, et kaablikoridor on määratletud juba Märgime, et joonisel 4-16 kujutatud kaablikoridori alternatiivi A korral tuleb arvestada, et puhveralaga (kokku 1100 m laiusena) ning kaablikoridori mõju seda ei planeeritaks vahetult projekteeritava Kolgi madaliku looduskaitseala serva, vaid et projekteeritavale kaitsealale hinnatakse KMH aruande käigus. vahele jääks ka väike puhver. KMH programmi ptk-s 5 (tabeli 5-1 p-s 1.2) on käsitletud mõju merevee kvaliteedile, sh heljumi levik. Siin on käsitletud mõju veekvaliteedile üksnes seoses ehitusaegsete mõjude või avariiolukordadega. Eesti-Läti meretuulepargi (ELWIND) Eesti ala meretuulepargi KMH programmi1 tabeli 5-1 p-s 1.2 oli lisaks märgitud: „Tuulepargi käitamise perioodil võivad tuulikute paigaldamisest tingitud muutused vee vertikaalses segunemises põhjustada vee biogeokeemiliste omaduste (klorofüll, üldN, üldP) muutumist.“ Vee vertikaalse liikumise modelleerimine on nimetatud käesoleva KMH programmi tabeli 5 -1 p-s 1.1, kuid selguse mõttes palume välja tuua ka tabeli 5-1 p-s 1.2, et vee vertikaale liikumise muutumise mõju KMH programmi käsitlus on tabelis 5-1 p-s 1.2 ettepaneku alusel vee kvaliteedile (koosmõjus teiste tuuleparkidega) käsitletakse ka käesolevas KMH-s. täiendatud. Lisaks, keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1 -2/22/357 kinnitatud LääneEesti vesikonna veemajanduskava (VMK) 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea. Ka Eesti Merestrateegia on seadnud eesmärgiks merekeskkonna hea seisundi. Arvestades, et veeseaduse kohaselt ei tohi kavandatud tegevusega kahjustada või muuta halvemaks Eesti mereala merekeskkonna seisundit, tuleb mõjude hindamisel arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning hinnata, kas tegevus võib mõjutada vee kvaliteeti ja veekogumi  5 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus seisundit ning seeläbi merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EÜ) ja VMK eesmärkide saavutamist. Palume täiendada KMH programmi tabeli 5 -1 p 1.2. KMH programmi ptk-s 5 (tabeli 5-1 p-s 1.3.) on käsitletud mõju merepõhja elupaikadele ja elustikule. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. KMH programm käsitleb mh erinevaid uuringuid ja mõju hindamise valdkondi seoses merepõhja elupaikadega. Arves tades, et KMH programmi tabeli 5-1 p 1.3 on ettepaneku alusel täiendatud. veeseaduse kohaselt ei tohi kavandatud tegevusega kahjustada või muuta halvemaks Eesti mereala merekeskkonna seisundit, tuleb mõjude hindamisel arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning hinnata, kas tegevus võib mõjutada merestrateegia eesmärkide saavutamist. Palume täiendada KMH programmi tabeli 5-1 p 1.3. KMH programmi ptk-s 5 (tabeli 5-1 p-s 1.7 „Mõju linnustikule“ on kirjutatud: KMH programmi on täiendatud järgnevalt: Uuringud tuleb läbi viia kahe „Läbirändajate vaatlused. /…/ Uuringud tuleb läbi viia kahel aastal ja seda nii kevadel ja kalendriaasta jooksul lindude olulisematel esinemisperioodidel kevadel ja sügisel.“ Selleks et oleks üheselt mõistetav, et silmas on peetud nelja uuringuperioodi, sügisel. palume KMH programmi täpsustada: „Uuringud tuleb läbi viia kahel kalendriaastal ja seda nii kevadel kui ka sügisel (kaks kevadist ja kaks sügist lindude vaatlusperioodi) “. Samuti on lisatud, et Läbi viidud uuringute alusel antakse mh hukkum isriski Linnuuuringute loetelust on puudu liigipõhine hukkumisriski hinnang – see tuleb samuti hinnang alal peatuvate või läbirändavate olulisemate liikide osas. teha, mistõttu palume KMH programmi täiendada. Ettepanek on võetud teadmiseks. Kuna riiklikult ei ole kehtestatud ühtseid KMH programmi ptk-s 5 (tabelis 5-1 ja alaptk-s 5.3) on käsitletud kumulatiivse mõju hindamismetoodikaid alusuuringute osas, siis ei saa käeoleva KMH aruande hindamist koosmõjus teiste mõjualale jäävate arendusprojektidega. Siinjuures rõhutame, et koostaja tagada, et alusuuringud vastavad samadele metoodilistele käesoleva KMH raames läbiviidavad uuringud tuleb teostada metoodikaga, et saadavad alustele, mis teiste läbiviidavate meretuuleparkide mõjuhindamise tulemused oleksid võrreldavad ning võimaldaksid koosmõjude hindamist. alusuuringutes. KMH programmi ptk-i 6 (lk 75) kohaselt: „Kavandatava meretuulepargi ja kaablikoridori võimalikus mõjualas asuvad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad: Kura kurgu linnuala, Riksu ranniku loodus- ja linnuala, Karala-Pilguse loodus- ja linnuala, Vilsandi loodus- ja Tabelit 6-1 on täiendatud. linnuala, Tagamõisa loodusala, Vesitükimaa loodusala (vt joonis 6 -1).“ Palume loetelusse lisada Tagamõisa linnuala ning Kaugatõma-Lõu loodus- ja linnuala ning tabelis 6-1 (lk 78 jj) anda Natura eelhinnang ka nende alade kohta. Tabel 9-1: Palume täiendada Keskkonnaameti kaasamise põhjendust lisades mh vee KMH programmi on täiendatud. erikasutus, keskkonnakaitse.  6 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 8 Kliimaministeerium, 14.02.2025 nr 6-3/24/4624-10 Palume Eesti merestrateegiat puudutavas peatükis 3.11 ajakohastada kuupäevad. Peatüki teises lõigus on toodud: „Mereala seisundi hinnangut ajakohastatakse käesoleval, 2024. aastal.“ Kuivõrd hetkel on juba 2025. aasta, on antud viide aegunud. Ettepaneku alusel on peatükki täpsustatud. Palume täiendada teksti muuhulgas tulevikku vaatavalt ehk tuua peatükis 3.11 välja, et merestrateegia seireprogrammi uuendamine toimub aastatel 2025 –2026 ning Eesti merestrateegia meetmekava tuleb uuendada 2027. aasta lõpuks. Juhime tähelepanu, et kliimaminister on 18.07.2024 käskkirjaga nr 1 -2/24/304 uuendanud Eesti merestrateegia keskkonnaalased sihte ja kinnitanud nendega seotud indikaatorid. Lisatud ptk 3.11. Palume lisada ka nimetatud dokument ning arvestada edasistes mõjude hindamistes uute sihtidega. Märgime, et Euroopa Liidus on välja töötatud (merestrateegia) põhjakoosluste (D6) kao ja häiringute ning veealuse müra (D11) läviväärtused, millega palume samuti KMH koostamisel Teadmiseks võetud ja arvestatakse KMH aruande koostamisel. arvestada, et merepõhja kadu oleks võimalikult väike. Palume hinnata, kuidas mõjutavad kliimamuutused kavandatavaid tegevusi ning kas on tagatud vastupanu kliimamuutuste mõjule (lühiajalises ja pikemas perspektiivis). Palume hinnata, millised kliimariskid antud piirkonnas avalduda võivad ning millega arendaja Tabeli 5-1 punktis 1.11 on täiendatud kliimamuutuste teemaga. arvestama peab (äärmuslikud ilmanähtused nagu põuad, hoogsadudest tingitud üleujutused, tormid, aga ka aeglaselt kujunevad nähtused, nagu nt merevee taseme tõus). 9 Muinsuskaitseamet, 14.02.2025 nr 5-14/154-1 KMH käigus hinnatakse mõju veealusele kultuuripärandile tagamaks selle /…/ Meretuulepargi rajamisel tuleb arvestada veealuse kultuuripärandiga, sh ei tohi kattuda säilimine ja seisund, nagu Muinsuskaitseamet oma seisukohas eesmärgiks tuulikute ja veealuste muististe asukohad, tuleb tagada tuulepargi rajamisega kaasneval seadnud on. KMH käigus tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju muu hulgas kultuur ipärandile ning mõju mõjualal asuva veealuse kultuuripärandi säilimine ja võtta tarvitusele meetmed võimalike kirjeldatakse ja hinnatakse (KeHJS § 31 lg 2). negatiivsete mõjude leevendamiseks. Keskkonnamõjude hindamise programmis tuleb määratleda eeldatav mõjuala ja mõjuallikad veealusele kultuuripärandile (KeHJS § 13 lg 5), KMH on mõeldud kavandatava tegevuse mõjude hindamiseks, mitte sh võib mõjuala ulatus olla erinev nii ehitamise, hooldamise kui eemaldamise ajal. abstraktseteks uuringuteks. Tuulepargi rajamisega kaasnev eeldatav mõju ei saa olla väheoluline nagu on see välja Konkreetseks kavandatavaks tegevuseks on antud juhul meretuulepargi toodud leheküljel 66, kui tuulepargi rajamisega võib kaasneda veealuse kultuuripärandi ehitiste (tuulikud, alajaam, kaablid) püstitamine ja opereerimine. Arvestada hävimine. tuleb, et hoonestusloa menetluse koormatavast alast suurele osale ei püstitata ühtegi ehitist (ega avaldu ka eh itustegevuse kaudsed mõjud). Ehitustegevusest (ja selle mõjust/mõjualast) puutumata aladel ei saa veealune kultuuripärand kahjustuda ehk neil aladel ei ole põhjendatud  7 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus täiemahuliste allveearheoloogiliste uuringute läbiviimine. Hoonestusloa menetlusele järgneb kehtiva regulatsiooni järgi projekteerimine ja ehitusloa taotlemine. KMH koostamise käigus selgitatakse esmalt sonariuuringuga, kas vähemalt meretuulepargi alal on veealuseid võimalikke kultuuripärandi objekte, mis võivad vajada järgmises etapis detailsemaid uuringuid juhul, kui Veealusele kultuuripärandile avalduvatest eeldatavatest mõjudest tulenevalt on oluline projekteerimise käigus kavandatakse tuuliku v undament või kaabel selliselt, meretuulepargi alal teha allveearheoloogiline uuring (MuKS § 32, KeHJS § 13 lg 1 p 6). et võib avalduda negatiivne mõju võimalikule kultuuripärandile. Enne Allveearheoloogiline uuring tuleb teha kogu veealust kultuuripärandit eeldatavalt esmases etapis võimalike objektide kaardistamist ei saa KMH programmis mõjutataval alal, mis ei piirdu rajatiste alla jääva ala ja selle lähiümbrusega. Sealjuures täpsemalt määratleda objektide mõjuala ulatust. Juhul, kui uuringu tuleb arvestada, et osad ajaloolised vrakid võivad kujutada ohtu keskkonnale ja nende tulemusel on nimetatud objekte tuvastatud, määratletakse nende võimalik seisukorra muutus tuulepargi rajamisel võib kaasa tuua keskkonnareostuse. mõjuala KMH käigus, millega tuleb tuulikute projekteerimisel arvestada. Kui Allveearheoloogiline uuring tuleb teha KMH raames (18.09.2024 otsus nr 1 -7/24-321 Saare projekteerimise faasis kavandatava ehitamise/ehitise mõjuala siiski ulatub 2.1 ala ja 24.09.2024 otsus nr 1-7/24-329 Saare 2.2 ala), et tagada asjakohane mõjude nende objektideni ja võib neid ohustada, viiakse lä bi allveearheoloogiline hindamine ja tuvastada kavandatava tuulepargiga kaasnev otsene ja kaudne oluline uuring Kultuuriministri 25.05.2019 määruse nr 25 § 10 mõttes ja vastavalt keskkonnamõju veealusele kultuuripärandile. MuKS § 46-48 ja § 68-69 nõutele, nagu Muinsuskaitseamet ka soovinud on. /…/ Seega on KMH programmis esitatud kavaga seatud eesmärk tagada, et tuulikute vundamentide ja kaablite tegelikul ehitus- ja mõjualal on veealuse kultuuripärandi ohustamine välistatud. Uuringud viiakse läbi üksteisele järgnevate loogiliste etappidena, vastavalt menetlusfaasi täpsusastmele. 10 Kaitseministeerium, 20.02.2025 nr 12-1/25/28-3 Ettepanekuid KMH programmi täiendamiseks ei ole. Teadmiseks võetud. Eraisikute ja organisatsiooni poolt laekunud ettepanekud 11 Saarte Rannarahva Selts MTÜ, 13.02.2025 nr 26/S2.1ja2.2 KMH pr Tabel 5-1 valdkonnad „Mõju merepõhja elupaikadele ja elustikule“ ning „Jäätmeteke ja ringmajandus“ ei kajasta mikro- ja nanoplastide reostust SRS ettepanek: KMH peab kirjeldama mikro- ja nanoplasti osakeste ning bisfenool-A Ettepanekuga arvestatakse ja tabel 5-1 on punktis 4.4 täiendatud. reostust, mis tekib pöörlevate tuugenilabade (massist üle 33% plas tid) pidevast erosioonist kuni 350 km/h kokkupõrgetel vihma/lume/rahe osakestega.  8 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus Tabel 5-1. valdkond „Jäätmeteke ja ringmajandus“ ei kajasta merepõhja häiringute kompenseerimise meetmeid. KMH aruandes hinnatakse kaasnevat keskkonnamõju ja vajadusel SRS ettepanek: KMH peab kirjeldama, milliste meetmetega ja mil moel tagatakse töötatakse välja leevendusmeetmed, sh kompenseerivad meetmed. konkreetsel merealal merepõhja häiringute minimeerimine ja kasutusejärgselt merepõhja endise olukorra taastamine. Tabel 5-1. valdkond „Müra (sh infraheli, madalsageduslik heli) ja vibratsioon“ teeb kohalikele elanikele täna kõige rohkem muret. Kõikjal maailmas koguneb näiteid sellest, et rohkete suurte tuugenite tööga tekkiva infrahelimüra intensiivsuse mõõtmiseks ja vastava tervisemõju hindamiseks ei sobi olemasolevad standardsed metoodikad ja regulatsioonid. Need keskenduvad ainult kuuldavale helile, ignoreeride tuugenite tekitatavat tugevat infrahelisignaali vahemikus 0,1 kuni 10 Hz, mis mõjutab kõiki elusolendeid ning levib oluliselt kaugemale kui kõrgemad sagedused, eri ti merepinnal. Seni õigusakƟdes sätestatud vananenud metoodikad ei võimalda konkreetsete müraolude osas adekvaatseid järeldusi, Müra sh infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt võimaldades paljude suurusjärkudeni ulatuvaid eksimusi. soovitatud juhendmaterjalist SRS ettepanek: Adekvaatsete järelduste huvides antud KMH -s infra- ja madalsagedusliku https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025 - müra hindamisel mitte piirduda lihtviisilise modelleerimisega standardse arvu tiprogrammi 03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf . abil. Selle lisaks teostada müraga seotud teadmatuse kaotamiseks reaalsed mõõtmised olemasolevate töötavate tuugenite ümber vahemikus 0,1 kuni 10 Hz, kasutades 1/36- oktaaviribadega sagedusvahemikke (1/3 asemel), 1 -sekundilist mõõtmis-sammu (10 minutit keskmistuse asemel) ning eelkorrigeerimata dBLin helirõhutaseme väärtusi (senise dBA ja dBG asemel). Infraheli reaalsete tasemete hindamisest hoidumine on häirivalt silmatorkav olnud tüüpiliste arenduste juures, tekitades tänaseks kohalikes elanikes hirmu ja lootusetust, seeläbi ka üldist vastuseisu. 12 Eraisik 1, e-kiri 14.02.2025 Väidetakse, et tuulikupark jääb rannast minimaalselt 32 km kaugusele. Kuid tegelik Kavandatavad Saare 2.1 ja Saare 2.2 hoonestusloa taotluse alad jäävad minimaalne kaugus on ju umbes 11 km. rannikust 32 km kaugusele. Joonis kavandatav tuulepargi asukohast on leitav KMH programmis, joonis 2-1, lk 7. • Kas ja millal on plaanis kindlaks teha infraheli erinevate intensiivsuste mõju inimorganismidele.arvestades lisaks infraheli erinevaid sagedusvahemikke? Märkus. See töö on aeganõudev, kuid hädavajalik. Müra sh infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt • Kas ja millal on mudelarvutuste põhjal plaanis kindlaks teha iga konkreetse plaanitava soovitatud juhendmaterjalist hiigeltuuliku poolt tekitatava infraheli intensiivsused vähemalt mõnekümnemeetriste https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025 - sammudega kuni sinnamaani, kus infraheli intensiivuste tase saavutab 03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf . inimiorganismile ohutu taseme? • Kuidas on plaanis tõestada, et juhul kui vastavaid uuringuid ongi või siis saavad edaspidi väidetavalt tehtud, siis ei ole tegu hoopiski "kasuliku udu" ajamisega?  9 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 13 MTÜ Koovi külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse, 14.02.2025 KMH programmis on toodud pea kõikide uuringute osas, et uuringuid teostatakse ainult kavandatava tuulepargi ja selle lähiümbruse ala osas ning kumulatiivset mõju uuritakse teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy OÜ poolt kavandatavate Saare 2.1 ja Saare 2.2 meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud st, et modelleerimisel tuleb lisada ole masolevate arendusprojektide sisendid. KMH programmis toodud kumulatiivsete mõjude hindamise käsitlus vastab Kumulatiivse mõju uurimine selliselt on fundamentaalselt ebaõige ning ei täida kumulatiivsete mõjude hindamise metoodikale ja praktikale. Kumulatiivseid kumulatiivse mõju uurimise eesmärki. Kumulatiivset mõju tuleb uurida tervikuna kõikide 1 mõjusid tuleb hinnata iga järgenva projekti KMH käigus ja selle tulemusena arendusalade osas arvestusega, et arendusalad on valmis ehitatud . võib selguda ka see, et järgnevaid projekte kumulatiivsuse tõttu, kas /…/ osaliselt või täielikult ei saa ellu viia. Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite fundamentaalsele probleemile KMH programmis kumulatiivse mõju uurimisega seonduvalt ning palume KMH programmi täiendada nii, et kumulatiivse mõju uurimise käigus uuritakse kogu meretuulepargialalt tekkivat mõju tervikuna. Ettepanek ei ole asjakohane. Uuringute teostamise ulatuse määravad KMH programmis ei ole määratletud, millist ala peetakse silmas tuulepargi lähiümbruse ala uuringuid läbiviivad eksperdid, sõltuvalt uuritavast keskkonnaelemendist on mõiste kasutamisel. On oluline, et uuringute teostamine tuulepargi ala osas ei anna informatsiooni selle osas, millised on mõjud ümbruskonnale, sest ümbruskonda ei ole see erinev. Tuulepargi ala asub vähemalt 34 km kaugusel Saaremaa uuritud. /…/ rannikust, Pilguse lahest vähemalt 40 km. Riksu laht on järv (reg kood VEE2095300) vähemalt 41 km kaugusel tuulepargi alast, ei ole alust arvata, Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et (alus)uuringuid teostatakse et tuulepark võiks seda mõjutada. Saaremaa rannikut käsitletakse valdavalt vaid tuulepargi alal, mitte tuulepargist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel, Riksu 2 visuaalse mõju kontekstis. lahel, rannikul jms kohtades, mis on tuulepargist mõjutatud. Teeme ettep aneku, et KMH programmis nimetatud uuringute osas tehakse lisaks tuulepargi alal ja selle lähialal Ainuke osaliselt rannikule kavandatav objekt on ühenduskaabel ja selle teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede osas hilisemalt esitatakse trassikoridorides on KMH programmiga uuringud ette nähtud. modelleeringud või kui nendel aladel avalduvad tuulepargist tuleneva d mõjud. Eeltoodust aladena palume käsitleda muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Rikus lahte. Pädevus hinnata uuringute ja nende läbiviimise metoodika asjakohasust on Keskkonnaametil. 3 KMH programmi koostamisel on võetud eeldus, nagu oleks mõjualaks üksnes ala, kuhu ulatub kitsalt kavandatavast tuulepargist tekkiv mõju. Selline lähenemine ei ole KMH programmi joonisel 2-1 on kajastatud kõiki tuuleenergeetika keskkonnakaalutlustest tulenevalt põhjendatud ega õige. Mõjualaks tuleb arvestada kogu arendusalal nr 2 olevaid tuuleparkide hoonestusalasid, mille osas on KMH see ala, kuhu kanduvad edasi kumulatiivne mõju tervikuna. Esitame vastuväite mõjuala algatatud või heakskiidetud ja mille osas kumulatiivseid mõjusid käsitlusele kitsalt kavandatava tuulepargiga seonduvalt ning palume arvestada mõjualana hinnatakse. See, kas ja milliste mõjude osas kumulatiivsust tegelikult seda ala, kuhu ulatub kõigi arendusalade realiseerimise korral tekkiv kumulatiivne mõju. esineb, selgub KMH aruande koostamise käigus. Asjaolu, et tuuleparkide  10 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus hoonestusalad asuvad samal merealal, ei tähenda, et neil on kõikide võimalike mõjude osas ühine mõjuala. 4 Lisaks hoiualadele ja nende suhtes tekkivatele mõjudele tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka Kavandatav tegevus on valdavalt meres. Maismaale ulatub vaid maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud rohealadele. Praeguse seisuga ei ole KMH ühenduskaabel ja selle rajamisega kaasnevaid mõjusid hinnatakse meri - programmis tähelepanu rohealadele üldse pööratud. maismaa üleminekukohtades ja selle vahetus läheduses. Ühenduskaabel on maa-alune ning sellel puudub laiemalt mõju rohevõrgustikule. Rohealasid (vastavalt PlanS-le on roheala loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal) Saare maakonnaplaneeringuga määratud ei ole. 5 Mõju kalastikule peab olema uuritud koos kavandatavate merekaablitega, mitte aga kitsalt tuulikute poolt tekitavate mõjudega. Mõjude analüüsimisel ei tohi tugineda mitte juba Vastavalt tabel 5-1 p 1.5 viiakse kavandatava tegevuse alal (mis hõlmab ka teiste arendusalade realiseerimise käigus tehtud uuringutele ja ekspertarvamustel e, vaid alternatiivseid ühenduskaabli koridore) läbi kalastiku inventuur. Pädevus kõik uuringud ja ekspertarvamused tuleb koostada iseseisvalt ja sõltumatult. Kui kõik KMH hinnata uuringute ja metoodikate asjakohasust on Keskkonnaametil. KMH aruanded tsiteeriksid lõppkokkuvõttes ühe eksperdi poolt tehtud uuringuid, ei ole tegemist aruande, sh uuringute nõuetele vastavuse üle otsustab TTJA. enam sõltumatute arvamustega. 6 Tuulikupargi ühendust tagavate elektrikaablite osas tuleb välja selgitada, millist omab korduvalt kaablite poolt tekitatava elektromagnetvälja ületamine kaladele ning kas see KMH programmi tabeli 5-1 p 1.5 sisaldab ühenduskaablite mõju võib sõltuda kudemisperioodist. Teisisõnu – kas kudemisaegselt võib elektromagnetvälja mõju hindamist kalastikule. elektromagnetvälja poolt tekitatav mõju olla kaladele intensiivsem kui väljaspool kudemisaega tekkiv mõju. 7 Tuulikupargi ühendust tagavate elektrikaablite osas tuleb uurida kõikide kavandatavate kaablite kumulatiivset mõju, mis tekib Pilguse lahele, kaasa arvatud kaablite merepõhja süvistamisel tekkivat mõju laheedasisele eutrofeerumisele. On arusaadav, et sells ite Pilguse lahte (registrikood VEE3261000) ühtki kaablit ei kavandata, KMH suuremahuliste pinnasetööde teostamine eutrofeeruvas lahes võivad tagajärjed lahe programm sisaldab mõjude hindamist mereelustikule ja kalastikule seoses taimestikule ja kalastikule olla fataalsed. Mõju olemasolul tuleb ühe võimaliku ühenduskaablite rajamisega, samuti Natura hindamist. leevendusmeetmena ette näha lahe ajaloolise läbivoolu taasavamine. Juhime tähelepanu, et kaablite maabumiskohta on Natura 2000 alal. 8 KMH raames tuleb modelleerida infraheli mitte keskmistatud meetodil, vaid tuleb esitada Infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt soovitatud lahendused müratippudega seoses. Samuti on oluline mürahinnangute tegemisel, et arvesse juhendmaterjalist oleks võetud kõigi arendusalade kumulatiivne müra, mitte üksnes kitsalt ühe arendusa la https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025 - poolt tekkiv müra. 03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf . KMH programmi tabel 5-1 p 3.1. on müra kumulatiivne hindamine nimetatud. 9 KMH aruande raames tuleb analüüsida ka elektrikaablitest tekkivat kumulatiivset mõju Ettepanekuga ei arvestata. Maakaabli kaitsevöönd on 1 m mõlemal pool kinnisvarale ning arvestada tuleb ka maismaale kavandatavate kaablite asukohta, kuna on kaablit ja nende rajamine toimub kokkuleppel kinnistuomanikega sh lepitakse ka kokku võimalikes kompensatsioonides.  11 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus ilmselge, et isiku kinnisvarale omab olulist mõju see, kui tema kinnistule või selle lähedusse on kavandatud arendusala teenindavad elektrikaablid. 10 KMH aruande raames tuleb hinnata meretuulikute eluea kaart ning tuulikute likvideerimisest tingitud mõjusid. /…/ KMH aruandes peab olema käsitletud ka mikroplasti eraldumist ning selle mõju, sh KMH programmi p 5.1 kohaselt hinnatakse eeldatavat keskkonnamõju kumulatiivset mõju loodusele, sealjuures peab olema hinnatud ja kirjeldatud meetmeid, meretuulepargi ja merekaabli ehitamise ning kasutamisega seonduvalt ning mida võetakse kasutusele mikroplastiheite välistamiseks. ühtlasi vaadatakse tuulikute eemaldamise mõju põhimõttelise hinnanguna, Elukaare uurimisel tuleb analüüsida, mis saab tuulepargist ja elektrikaablitest pärast seda nii palju kui praegune info seda võimaldab. kui tuulepark ei toimi enam, so 30 aasta pärast. KMH programmis peab olema käsitletud, KMH programmi tabel 5-1 p 4.4 näeb ette tuuliku eluringi analüüsi, millele kuidas toimub lammutustegevus merepõhjas ja millised on mõjud, mis sellega k aasnevad, täiendusena on lisatud, et tuleb hinnata ka bisfenool A ja mikroplasti sh nt heljumiga seonduvad mõjud. heidet. Samuti tuleb uurida labade jäätumisvastaste ühenditega töötlemise tehnoloogia mõjusid ning meetmeid, millega välditakse jäätumisvastaste vahendite pihkumist merre. 11 KMH aruande raames peab olema ühe alternatiivina kaalutud ka ujuvvundamendiga Ettepanekuga ei arvestata. KMH peab käsitlema võimalikke realistlikke tuuleparkide lahendust. Praegusel hetkel seda KMH programmis ette nähtud ei ole, kuid alternatiivseid lahendusi. Arendaja ei pea antud asukohas ujuvvundamendiga tuulik võib omada oluliselt väiksemat keskkonnamõju kui teistel ujuvvundamentide kasutamist realistlikuks lahenduseks. meetoditel rajatud tuulikud. 12 KMH aruandes peab olema käsitletud leevendusmeetmetena ka selliseid tegevusi, mis ei Ettepaneku sisu ei ole arusaadav. Leevendusmeetmed on reeglina sõltu arendaja käitumisviisist. kontrollitavad ja konkreetsed tegevused ega sõltu arendaja käitumisest või tahtest. 13 KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannikuprotsesse tuulepark ei mõjuta ning Läänemere äärsete rannaprotsesside kohta on olemas põhjalikud uuringud, koondina esitatakse varasemate uuringute, teaduskirjanduse ja teostavate uuringute koond. (nt https://esd.copernicus.org/preprints/esd-2021-6/esd-2021-6- Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et rannikuprotsesse käsit levate manuscript-version2.pdf ja uuringute puhul tuleb esmalt teostada rannikualade osas uuringud, sh selgitada välja https://www.researchgate.net/publication/318199123_the_baltic_sea_basin ). millised on olnud muutused viimaste kümnendite jooksul ja seejärel teostada Olemasolevatele uuringutele ja teadmistele tuginedes puudub alus arvata, modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust ning alles seejärel on võimalik et rannast üle 30 km kaugusel asuv tuulepark võiks mõjutada modelleerida rannikut mõjutavaid protsesse ja seda kuidas ja kus tuleb milliseid ennetus - ja rannaprotsesse. leevendusmeetmeid kasutusele võtta. 14 KMH programmis on setete osas eeldatavalt olulise mõjuna on välja toodud, et ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaablite merepõhja süvendamise käigus toimub setete ümberpaigutamine ja resuspensioon, kusjuures on meelevaldselt ja ennatlikult järeldatud, KMH programmi tabel 5-1 p 1.2 sisaldab mh heljumi ja eutrofeerumist et selle mõju avaldub piiratud alal ning lühiajaliselt. Samas on teada, et merepõhja põhjustavate ainete leviku modelleerimist. orienteeruvad süvendamise (sh kaadamise või tahkete ainete paigutamise) mahud sõltuvad nii tuulikute ja nende vundamentide arvust, mõõtmetest ja tüübist kui ka merekaablit e  12 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus pikkusest, asukohast ja paigaldamiseks valitud tehnoloogiast. Mõju prognoos - ja hindamismeetodid ning vajalike uuringute kirjeldusena on välja toodud, et kavandataval alal tuleb teostada üldgeoloogiline, geofüüsikaline - ja geotehniline merepõhja uuring, selgitamaks merepõhja olukorda (setete mineraalne koostis, settekihi lasuvus, aluspõhja omadused jms. Seetõttu peab programmis olema välja toodud, et setete ümberpaigutamine ja resuspensioon uuritakse eriti põhjalikult, arvestades lahe eutrofeerumisprotsesse ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed. 15 KMH programmis on välja toodud, et tuulepargi tekitatavat nn tuule varjutust modelleeritakse koos muude hüdrometeoroloogiliste näitajatega. Programmis osundatakse, et tuuleparkide ja sademete tekke seoseid on maailmas veel vähe uuritud ning et KMH’s antakse ülevaade nende väheste teadaolevate ja võrreldavate teadusuuringute tulemustest, st uusi uuringuid ei tehta. Selline lähenemine on kahtlemata pealiskaudne ja eksitav, Teiste riikide avamere tuuleparkide tagasiside on näidanud, et seetõttu teeme ettepaneku tuulepargi mõju piirkonna kliimale põhjalikumalt modelleerid a. meretuuleparkide mõju sademete hulgale on tühine. Seda kinnitab samuti KMH programmis ei ole ette nähtud uuringuid tuuleparkide mõjust sademetele, sh teaduskirjandus, mille üksikasjalik analüüs viiakse läbi KMH aruande sademetele Lääne-Saaremaal. Esitame vastuväite vastavate uuringute puudumiste osas. raames. Samuti käsitletakse kumulatiivset mõju lähedalasuvatele rajatistele. Teeme ettepaneku lisada uuringu, mis käsitleks sademeid Lääne -Saaremaal. Teeme ettepaneku, et teostatakse uuring milline on sademete ja põhjavee omavaheline mõju ja kui kaugele rannikualadelt ulatub sademete vähenemine Saaremaal tulenevalt tuulepargist. Teeme ettepaneku käsitleda sademete uuringuid kumulatiivselt teiste sademeid mõjutavate ehitiste (tuulepargid ja muud kõrgemad ehitised) ning looduslike tehioludega (nt Viidumäe kõrgendik). 16 Jäätmete tekke ning ringmajanduse korrale ei ole peetud vajalikuks hinnata kumulatiivseid mõjusid koos teiste arendusalade (SWE, Elwind jne) mõjudega. Uuringuvajadusest on KMH programmi on täiendatud ja lisatud bisfenooli käsitlus tabelisse 5 -1 täielikult välja jäänud nii kasutusaegse mikroplasti kui ka bisfenooli mõjude analüü s ning punkti 4.4 juurde. on piirdutud pealiskaudse väitega, et „Jäätmekäitluse nõuetekohasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju“. Esitame eeltoodust tulenevalt vastuväite. 17 KMH programmis ei ole käsitletud tuulikupargi ja ühenduskaablite võimalikku barjääriefekti kaladele ja muule mereelustikule ning muudele lindudele/loomadele. Eraldi on toodud välja KMH programmi tabel 5-1 p 1.5, 1.6, 1.7 ja 1.8 kohaselt viiakse KMH käigus nahkhiirte uuring, kuid oleme seisukohal, et vajalik on ka teiste rändavat elukorraldust läbi nii kalastiku (räime), hüljeste, nahkhiirte kui linnustiku rännet kasutava fauna osas teostatavad uuringud. Esitame vastuväite, et selliseid uuringuid ei ole kaardistavad uuringud. kavandatud. Teeme ettepaneku teostada tuuleparkide alal kalade ja muu mereelustiku osas loendused koos liikumisalade registreerimisega. 18 KMH programmis ei ole käsitletud tuulepargiga seonduvate ohtlike toimainetega seonduvaid uuringuid, nt bifenooliga seonduvaid uuringuid. Esitame vastavas osas KMH programmi on täiendatud ja lisatud bisfenooli käsitlus tabelisse 5 -1 vastuväite ja teeme ühtlasi ettepaneku käsitleda kõiki inimesele või looduskeskkonnale punkti 4.4 juurde. ohtlikke aineid kogu tuulepargi elukaare jooksul.  13 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 19 KMH programmis on sotsiaalmajanduslike aspektidena käsitletud ainult kalandust ja teistele majandusvaldkondadele ei ole tähelepanu pööratud. Esitame nimetatule vastuväite. KMH programm sisaldab mõju hindamist turismile. Teadaolevalt ei avalda Käsitleda tuleb kõiki majandustegevusi, sh nii turismi kui ka põllumajandust. Märgim e, et avameretuulepargid mõju põllumajandusele. turismi osas ei saa teha järeldusi juhtumiuuringutele tuginedes, mis on leitud mahuslt palju väiksemate tuuleparkide ja rannikust palju kaugemal paiknevate tuuleparkide osas. 20 Esitame vastuväite sellele, et ei ole esitatud alternatiive, mis käsitleksid väiksema arvuga Vastavalt KeHJS § 3 1 on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa tuulikuid ja erinevatel ehitusviisidel rajatud tuulikuid ja erinevate materjalidest ehitatud andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete tuulikuid, nt bifenoolivabad tuulikud. võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. KMH programmis on esitatud alternatiiv, mis Arendaja seisukohalt on reaalselt elluviidav. 14 Eraisik 2, 14.02.2025 1. Tuulepargi arendajaks on märgitud ettevõte kelle omanikeks on Norra riigis baseeruvad ettevõtted. Millist kasu saab Eesti riik ja siit edasi konkreetne Saare maakond ja vald selle pargi rajamisest? KMH programm sisaldab sotsiaal-majandusliku mõju hindamist. Vastav info Punkt 4.2.2. "Saare 2.1 ja Saare 2.2 aladele kavandatava meretuulepark asub Saaremaast esitatakse KMH aruandes. lähimas punktis u 32 km kaugusel ja seega tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ei saa." Norra investorid võiksid ikka oma riigi vetepiiridesse rajada oma pargis. 2.Kes ehitab välja võrguühendused elektrivõrguga punkt 2.3.2 räägitakse koguni 6 merekaabli paigaldusest. Kes selle eest maksab? Kas ehitus tuleb Eesti tarbijatel kinni Ühenduskaabli kuni liitumispunktini põhivõrguga rajab arendaja. maksta või on see puhtalt arendaja kulu? 3. Umbes 15 aastat tagasi oli Eesti Energiamajanduse arengukavas peamiseks energia allikaks põlevkivi. On vägagi tõenäoline, et 15 aasta pärast ei ole omakorda tuulepargid enam majanduslikult või muul põhjusel mõistlikud? Kelle kanda jäävad tuuleparkide Demonteerimine on Arendaja ülesanne. teisaldamised merest, sealhulgas utiliseerimised? Kindlasti ei piisa ainult mastide demonteerimisest. 4. Hetkel ei ole Eestil kogemusi meretuuleparkide rajamisel ja käega katsutavaid tagajärgi kogetud veel. Pargi rajamise järgselt on hilja nentida tagajärgesid ja tuulikute mahavõtmine ei tule enam imvestorite tehtud kulutuste järgselt kõne alla. Tuulikute rajamine merre ajab eemale kõige esimese asjana kohe kalaparved, seejärel muud KMH programmi tabel 5-1 p 1.5 ja 1.6 kohaselt viiakse KMH käigus läbi veeloomad. Kõige ohtlikum mõju on aga inimkõrvale kuuldamatul foonil undav infraheli, kalastiku (räime) ja hüljeste sh hinnatakse allveemüra mõju elustikule. mis täiskasvanute ja laste peasid väsitama hakkab, seeläbi psüühikat ja vaimset poolt mõjutama hakkab. Mõju saarlaste kalandussektorile, vaid kogu ökosüsteemile, saama olema ebameeldiv ja tohutu. Läänemeri ei ole nii suur vee ala, et lubada nii lähedale toodud avamere tuulikute paigutamist saarele.  14 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 5. Kuidas toimub nende konkreetsete tuulikute labade jääst vaba hoidmine talvel. Kui Tuulik labadele ei pihustata kemikaale jää moodustumise vältimiseks. kasutatakse kemikaale, siis milliseid ja kas need võivad halvendada merevee ja selle Tuulepargi detailse insenertehnilise uuringu etapis hinnatakse detailselt elustiku tervist? jää- ja härmatise tekkeohtu tuulikutel. Selle hinnangu põhjal ja kui see risk kinnitust leiab, varustatakse tuulikud spetsiifiliste funktsioonidega, mis selle riski tehniliselt kõrvaldavad. Tuulikuid on võimalik varustatud pideva seiresüsteemidega, mis võimaldab tuvastada võimalikku jääd ja härmatist ning seeläbi tuulikud peatada ennetava meetmena süsteemide ohutuse tagamiseks. 6. Tuuleparkide poolt tekitatavat infraheli müra ulatust ja mõju ökosüsteemile on varasemaltki mõõdetud teiste riikide poolt. Neid uuringuid on võimalik leida internetist. Müra sh infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt See heli on inimese kehale kahjulik ja mõjusid alles uuritakse maailmas uute tuuleparkide soovitatud juhendmaterjalist läheduses asuvate inimeste peal. Tuuliku töötamisel kaasneb järjepidevalt kestev helifoon, https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025 - mks põhjustab peamiselt pea piirkonnale pikaajalisi märkamatuid, kuid süvenevaid 03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf . kahjustusi. 15 Eraisik A.P, e-kiri 27.02.2025 Jätkuküsimus (küsimus ise, mis esimesel katsel "läbi ei läinud") oli mul siiski ka: kuidas seletate järgmist vastuolu: 2-3 aastaga EI SAA teha põhjalikke terviseuuringud seoses infraheli kumulatiive (ajas koguneva) mõjuga. Samas aga oli ettekande 1 läbiv väide, et selle "2-3 aastaga" tulevad igatsugu vastused. Kuidas siis seda vastuolu selgitada? Vastust Selgitame, et 27.02.2025 Lümandas toimunud avalikul väljapanekul ei tulnud. Mitte üht sõna sel teemal. Õnneks aitasid kiletiivalised (herilased ja mesilased) tutvustati KMH programmi. KMH programm sisaldab müra hindamist. Müra vastaja välja, kuna sel teemal siiski midagi vastati... sh infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt soovitatud juhendmaterjalist Ning miks sai muuhulgas tõrjutud (ka moderaatori kaasabil) minu täiesti konkreetne ja https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025 - praktikas kasulik infraheli intensiivuse arvutusvalem (tõsi küll, lugesin selle peast ette, kuid 03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf . Pädevus õigesti). Väga oluline ja informatiivne aspekt selle koosoleku kohta ülds e... hinnata hindamise metoodika asjakohasust on Terviseametil. Minu esimesest koosoleku küsimusest ka: kuidas saab, rääkides plaanitavate "maakera vibavate telgede" minimaalseid kaugusi rannikust 11 km ja 32 km lihtsalt "samaks lugeda" - olenevalt olukorrast kord 1, kord teine? Vastusest võis seda välja lugeda. 16 Eraisik R.K, e-kiri 28.02.2025 1.Eestis kehtivad müranormid pärinevad hiigeltuulikute eelsest ajast ja vajavad uuendamist. Müra sh infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt Kuni pole uuritud ja kehtestatud just antud võimsuse ja kõrgusega turbiinidest lähtuvaid soovitatud juhendmaterjalist infraheli piirnorme ning ei mõõdeta ega osata mõõta just nende tüübile vastav at https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025 - kumulatiivset ja impulsheli, siis tuleb mõju hindajal teha päring Terviseametile ning paluda 03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf . anda kirjalik selgitus, kas ja kuidas saab olemasolevaid norme uut -tüüpi tuuleturbiinide  15 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus puhul kasutada. Mis ajani tuleb töö peatada, kuni saab aluseks võtta ajakohastatud normid? Vastust tuleb jagada ka kogukonna ja kaasatud ja kaasamist palunud isikutega (sh minuga). 2.Kuna nii kõrgeid ja võimsaid turbiine pole varem maailmas rajatud, siis võib eeldada, et ei saa aluseks võtta varasemaid väiksemate kõrguste ja võimsustega teostatud uuringuid ja metoodikaid. Vältimaks inimkatseid on vaja lähtuda just antud kõrguste ja või msustega turbiinide uuringutest ja metoodikatest. Kui Eestis puuduvad hiigeltuulikute varjutuse, Müra sh infraheli, varjutuse ja vibratsiooni hindamisel lähtutakse akustilise energia, müra, vibratsiooni jne esinemisele kehtestatud normid või Kliimaministeeriumi poolt soovitatud juhendmaterjalist üldtunnustatud juhenddokumendid, siis tuleb anda KMHs õiguslik analüüs, mis annab aluse https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025 - lähtuda keskkonnamõjude hindamise juures välismaal kehtivatest normidest ja 03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf . metoodikatest ja/või väiksemate mõõtude ja võimsusega tuuleturbiinidele mõeldud metoodikatest. 3.Iga KMH aruandes kasutatud metoodika, modeleeringu ja mõju hindamise juures tuleb välja tuua, millise kõrguse ja võimsusega tuuleturbiinide jaoks on antud metoodika, mudel jne kehtestatud. Seda siis nii: o müra o infraheli Metoodikad esitatakse KMH aruandes ja selle juurde kuuluvates uuringutes. o interferentsi Pädevus hinnata metoodikate asjakohasust on Keskkonnaametil, o visuaalse mõju Terviseametil ja teistel seotud ametkondadel. o kumulatiivse mõju o mõjude arvestamisel inimesele o mõjude arvestamisel inimeste varale o mõjude arvestamisel elusloodusele laiemalt jne 4.Tuleb KMHs välja tuua, kuidas tagab arendaja langenud kinnisvara hinna kompenseerimise, kui see ületab 10%, 20%, 30% jne, kuni sinnani välja, et kinnisvara on Ettepanek ei ole asjakohane. oma väärtuse kaotanud. 5.Palun tuua välja konkreetselt, millal ja kus on kinnisvara hindade arvutamise metoodika Ettepanek ei ole asjakohane. välja töötatud ning milliste parameetritega tuulikute puhul see välja töötati. 6.Tuleb KMHs tuua arvutused, milline ja kui suur saab olema Saaremaa vallale antav KMH programm sisaldab sotsiaal-majandusliku mõju hindamist. Vastav info kompensatsioon. esitatakse KMH aruandes.  16 Nr Ettepaneku esitaja ja sisu Vastus 7.Kuna turbiinide visuaalne mõju ulatub ligi 40 km, siis tuleb kaasata KMH - ja KMH programm sisaldab sotsiaal-majandusliku mõju hindamist sh mõju planeerimisprotsessi Saaremaa turismiettevõtted. turismile. Kaasamine toimub vastavalt KeHJS -e nõuetele. 8.KMH peab analüüsima, et tegevus ei seaks ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Need teemad tuleb käsitleda täie põhjalikkusega. See annab kodanikele kindluse KMH programm sisaldab nimetatud valdkondi. ja turvatunde neid arendusi toetada. KSH peab ajakohaste metoodikate ja uurin gutega suutma selle tagada. 9. Tuleb näidata KMH aruandes selgelt ära, kuidas loob planeering eeldused Ettepanek ei ole asjakohane. Tegemist ei ole planeeringuga, vaid kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna säilitamiseks. hoonestusloa menetlusega. 10.Tuleb analüüsida KMH aruandes ka kõrgepingeliinide, alajaamade ja muu kaasneva Ettepanek ei ole asjakohane. Käesolev KMH käsitleb meres olevaid taristu elektromagnetlainete mõju ning ulatust. hoonestusloa ja ühenduskaabli alasid. Maismaal olevat taristut KMH ei hõlma. 11.Tuleb lisada KMH aruandesse ka akustilise energia mõõtmise tulemused. Ettepanek ei ole asjakohane. KMH programm sisaldab müra valdkonda. Müra modelleeritakse, mõõta saab seda siis, kui tuulepark on juba püstitatud. TUUL ENERGY MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE KMH programm, nõuetele vastavaks tunnistamisele Tööversioon, 25.03.2025 1  2 Tellija: Tuul Energy OÜ KMH läbiviija: Roheplaan OÜ KMH juhtekspert: Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH00131)  3 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 5 2. KAVANDATAV TEGEVUS .............................................................................................. 6 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........................................................ 6 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT ........................................................................... 6 2.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 8 2.3.1. MERETUULEPARK ................................................................................................ 8 2.3.2. ÜHENDUSKAABEL .............................................................................................. 10 2.3.3. VESINIKUTOOTMINE .......................................................................................... 11 2.3.4. VESIVILJELUS .................................................................................................... 11 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........ 12 3.1. EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE ............................................................................... 12 3.2. EUROOPA LIIDU ELURIKKUSE STRATEEGIA AASTANI 2030 ............................................ 12 3.3. RIIKLIK STRATEEGIA „SÄÄSTEV EESTI 21“ ................................................................... 13 3.4. RIIKLIK STRATEEGIA „EESTI 2035“ .............................................................................. 13 3.5. ÜLERIIGILINE PLANEERING „EESTI 2030+“ .................................................................. 14 3.6. KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 ............................................................ 15 3.7. EESTI KESKKONNASTRATEEGIA AASTANI 2030 ............................................................ 15 3.8. EESTI KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISE ARENGUKAVA AASTANI 2030 ...................... 16 3.9. EESTI RIIKLIK ENERGIA- JA KLIIMAKAVA AASTANI 2030 ............................................... 17 3.10. ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA 2035 ........................................................... 17 3.11. EESTI MERESTRATEEGIA ..................................................................................... 19 3.12. EESTI MEREALA PLANEERING ............................................................................. 20 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................. 21 4.1. LOODUSKESKKOND ................................................................................................... 21 4.1.1. GEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................ 21 4.1.2. HÜDROMETEOROLOOGILISED TINGIMUSED ......................................................... 21 4.1.3. MEREVEE KVALITEET ......................................................................................... 25 4.1.4. ELUPAIGAD JA ELUSTIK ...................................................................................... 28 4.1.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD .................. 39 4.2. SOTSIAALNE JA MAJANDUSLIK KESKKOND .................................................................. 45 4.2.1. ASUSTUS JA TÖÖHÕIVE ...................................................................................... 45  4 4.2.2. KOHALIK KASU .................................................................................................. 47 4.2.3. KALANDUS ........................................................................................................ 47 4.2.4. VEELIIKLUS ....................................................................................................... 49 4.3. VEEALUNE KULTUURIPÄRAND ................................................................................... 51 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...... 53 5.1. HINDAMISMETOODIKA ............................................................................................. 53 5.2. MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID JA TEOSTATAVAD UURINGUD ........................ 55 5.3. KUMULATIIVNE MÕJU .............................................................................................. 73 6. NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................... 74 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ................................................ 88 8. KMH OSAPOOLED NING EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS .................................................... 90 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ........... 92 9.1. ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED .................................................................. 92 9.2. PIIRIÜLENE MÕJU JA PIIRIÜLENE KAASAMINE ............................................................. 94 9.3. AVALIKUSTAMINE JA ASJAOMASTELT ASUTUSTELT SEISUKOHA KÜSIMINE .................... 97 LISAD ............................................................................................................................ 100  5 1. Sissejuhatus Deep Wind Offshore AS (Norra registrikood 925 544 590) esitatud hoonestusloa taotluste, 28.03.2024, alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) 18.09.2024 otsusega nr 1-7/24-321 algatatud hoonestusloa menetlus ja keskkonnamõju hin damine (edaspidi KMH) Saare 2.1 alal ning 24.09.2024 otsusega nr 1 -7/24-329 Saare 2.2 alal. TTJA on otsustanud Saare 2.1 ala ja Saare 2.2 ala keskkonnamõju hindamise menetlused liita. Deep Wind Offshore AS esitas 18.11.2024 kirjaga TTJA -le taotluse menetluseosalise andmete muutmiseks seoses projekti üleminekuga Tuul Energy OÜ -le (registrikood 17065305). Planeeritava Tuul Energy meretuulepargi ala jääb Saaremaa läänerannikust läänesuunas Eesti mereala planeeringu kohasele tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale Läänemere avaosas. Planeeritava meretuulepargiga koormatava mereala pindala on hoonestusloa taotluse kohaselt ca 252,3 km 2 . KMH eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöö rdumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara 1. KMH programmi koostaja on Roheplaan OÜ koostöös kaasatud ekspertidega (vt ptk 8). KMH juhteksperdiks on Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 , § 21 ja 22  6 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Tuul Energy OÜ poolt Saare 2.1 ja Saare 2.2 aladele kavandatava meretuulepargi (edaspidi Tuul Energy meretuulepargi) tuulikute arv on hoonestusloa menetluse algatamise otsuste alusel kuni 160 ja nende tipukõrgus on maksimaalselt 365 m merepinnast. Planeeritava Tuul Energy meretuulepargi maksimaalne nominaalvõimsus on kuni 2400 MW. Projekti elluviimisel on määrav selle arendus- ja ehituskulude ning -mahu optimeerimine, energia tootmisega plaanitakse alustada orienteeruvalt 2032. aastal. Lisaks kaalutakse tulevikus võimalusel koormatavale alale rajada kuni 6 vesiniku tootmisplatvormi koos tootmiseks vajalike rajatistega ning kuni 12 vetikakasvatuse rajatist. Käesolev KMH ei hõlma vesiniku tootmise ja vesiviljeluse lahendusi. Kavandatav tegevus aitab riigil saavutada taastuvenergiale ülemineku ja energiajulgeoleku eesmärke, milleks muuhulgas on heitkoguste vähendamine, taskukohase jätkusuutliku energia tootmine ja kliimaneutraalsus. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Tuul Energy meretuulepargi ala jääb Saaremaa läänerannikust läänesuunas Eesti mereala planeeringu kohasele tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale (vt joonis 2-1). Hoonestusala kaugus Saaremaa rannikust on lähimas punktis ligikaudu 34 km. Koormatava mereala pindala on hoonestusloa taotluste kohaselt kokku ca 252,3 km 2 . Tuul Energy kavandatav meretuulepark asub ligikaudu 8 km lääne suunas Saare Wind Energy (edaspidi SWE) hoonestusloa (taotluse) alast ja ELWIND meretuulepargi hoonestusloa taotluse alast. ELWIND meretuulepargi alal on algatatud hoonestusloa menetlus koos KMH-ga. SWE hoonestusloa alal kavandatava meretuulepargi KMH aruanne on Kliimaministeeriumi poolt heakskiidetud 10.06.2024 otsusega nr 7-12/24/781-11. SWE ja ELWIND kavandatavate tuuleparkidega arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel (vt täpsemalt pt k 5.3.).  7 Joonis 2-1. Kavandatava meretuulepargi asukoht  8 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus 2.3.1. Meretuulepark Hoonestusloa algatamise otsuste kohaselt on Tuul Energy OÜ poolt kavandatava Tuul Energy meretuulepargi tuulikute arv kokku maksimaalselt 160. Tuulikute omavaheliseks vahekauguseks arvestatakse minimaalselt 800 m. KMH ülesanne on analüüsida kavandatava tegevuse reaalseid alternatiive võrdluses olemasoleva olukorraga. KMH programmi koostamise ajal olemasolevast informatsioonist lähtuvalt käsitleb KMH reaalse alternatiivina põhialternatiivi 1, milleks on maksimaalselt kuni 160 elektrituulikuga meretuulepargi ala (hoonestusloa taotluse ala) koguvõimsusega kuni 2400 MW. Kavandatava tegevuse ala on määratud Eesti mereala planeeringu ning hoonestusloa menetluse algatamise otsusega, seega ei ole antud KMH-ga võimalik leida ega analüüsida muid asukohaalternatiive väljaspool hoonestusloa taotluse ala . Kavandatava tegevuse põhialternatiivi 1 nn all-alternatiividena vaadeldakse ja hinnatakse KMH käigus järgnevaid alternatiivseid tehnilisi lahendusi: • Elektrituulikute arv Lõplik võimalik tuulikute arv ja paigutus sõltub hoonestusloa alal läbi viidavate uuringute käigus selguvatest keskkonnapiirangutest ning valitava tuuliku täpsetest tehnilistest parameetritest. KMH põhialternatiiv 1 alusel on maksimaalne hinnatav ja kavandatav tuulikute arv kuni 160 tuulikut. • Tuuliku tipukõrgus Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. KMH käigus hinnatakse turbiine maksimaalse tipukõrgusega kuni 365 m merepinnast. • Vundamendi tüüp Teadaolevate batümeetria ja pinnase tingimuste alusel on Tuul Energy meretuulepargis võimalik rakendada mitmeid erinevaid vundamenditüüpe. Merepõhja sügavused kavandatava tuulepargi alal jäävad teadaolevalt 29 ja 66 m vahele, mis sobib fikseeritud vundamendiga tuulikute jaoks. Kõige levinumateks fikseeritud vundamendi tüüpideks on vaivundament (monopile), gravitatsioonivundament (gravity base) ja sõrestikvundament (jacket). Vt joonis 2- 2. Gravitatsioonivundament Väikese settekihiga aladel (0-3,9 m) on gravitatsioonivundament sobilik alternatiiv. Gravitatsioonivundamenti ei saa paigaldada otse pehmetele merepõhja setetele (nt savile või  9 liivale), kuna nende kandevõime on piiratud ja ebaühtlane. Seega tuleb vajadusel pehmed merepõhja setted eemaldada. Ühtlasi, mida paksem on pehmete setete kiht, seda rohkem tuleb aluspõhja eemaldada ja süvendada. Täpne pehmete setete eemaldamise vajadus selgub geotehnilise uuringu käigus. Sõrestikvundament Sõrestikundamenti peetakse sobivaks võimaluseks, eriti paksemate settekihtidega aladel. Need vundamendid kavandatakse vaiadele, mille läbimõõt on vähemalt 2 m, et jaotada tuuliku koormus laiemale pinnale. Seega selle vundamenditüübi disainil on omad eelised, mis tulevad kasuks pehmete setetega ja kivistel (sh mõõdukate rahnudega) merealadel kasutamisel. Vaivundament Vaivundamendid on sobiv valik piirkondades, kus pehmete setete kiht merepõhjas on paksem. Vaivundamendid on populaarseks valikuks avamere tuuleparkide rajamisel, kuna neid on lihtne valmistada ja kiire paigaldada. Geotehnilise uuringu tulemusena selgitatakse, milline on vajalik vaivundamendi läbimõõt, et sobituda olemasolevate merepõhja ehitusgeoloogiliste tingimustega. Joonis 2-2. Meretuuleparkides kasutatavate elektrituulikute vundamendi tüübid (joonis: Tuul Energy OÜ) Käesoleva projekti üks arendaja poolseid eesmärke on töötada välja kulutõhus fikseeritud vundamendiga tuuleenergeetika lahendus Läänemere tingimustes (jääkoormus, geotehnilised aspektid jne). Seega selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist. Väljavalitud vundamendi tüüpe ja nendega kaasnevaid mõjusid käsitletakse KMH aruandes.  10 • Alajaamad ja tuulepargi sisene kaabeldus Meretuuleparki rajatakse kokku kuni kaks alajaama, kuhu koonduvad tuulikutest tulevad pargisisesed kaablid ning kus muundatakse pinge sobivale pingetasemele, võimaldada elektri ülekannet maismaale või edastada elektrit vesiniku tootmise platvormidele vesiniku tootmiseks või otse ekspordiks. Eelduslikult saab avamere alajaamadele lisada uurimis - ja mõõtmisseadmed, mis toetavad teadus- ja arendustegevust Eestis. Samuti rajatakse tuulikutest alajaamani meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargi sisesed elektrikaablid paigaldatakse merepõhja kuni 3 m sügavusele. Väljavalitud kaablitrasside asukohti ja sellega kaasnevaid mõjusid hinnatakse koosmõjus kavandatava meretuulepargiga, sh sellega seotud tuulepargi sisese taristuga (alajaaam ja tuulepargi sisene kaabeldus) kaasnevate mõjudega. Põhi-alternatiivi ning selle all-alternatiivide lahenduste analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH aruande protsessis (mh pärast uuringualadel läbiviidud uuringute andmetest tulenevalt) ja tehnilise lahenduse väljatöötamisel koostöös protsessi kaasatud ametkondade ja vastava valdkonna ekspertidega. KMH protsessi jooksul tekkinud alternatiivseid lahendusi ja/või parima alternatiivse lahenduse kujunemist (sh kavandid tuuleparkide asukohtade ja parameetrite osas) kirjeldatakse KMH aruandes. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning eesmärki vähendada kulusid ja keskkonnamõju, lähtutakse projekti lõpliku konfiguratsiooni ja kasutatavate tehnoloogiate valikul muu hulgas järgmistest kriteeriumidest: • valitud turupõhine lähenemisviis ja projekti/toote konkurentsivõime turul, mis on praegu lahtine ja mida tuleb taotleja eriteadmisi kasutades täiendavalt uurida; • tulemused, mis saadakse KMH, merepõhja geofüüsikaliste ja geotehniliste uuringute ning keskkonnauuringute jms käigus; • põhiprojekti teostamise ajal olemasolevad tehnoloogiad; • Eesti tarneahela kättesaadavus ja valmisolek; • süsteemi üldise tootmise ja kulude optimeerimine, sealhulgas keerisjälje ja energiatõhususe hinnang, tuulikute toodangu tasakaalustamine energia ekspordisüsteemi ja alternatiivkütuste tootmisvõimalustega. 2.3.2. Ühenduskaabel Meretuulepargis toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku on vajalik rajada ühendus põhivõrguga. Tuul Energy OÜ poolt kavandatava meretuulepargi ühendamiseks põhivõrguga on kaks võimalikku alternatiivi (joonis 2-1) radiaalseks ühenduseks: Elering ASi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse osana Saaremaa läänerannikul kavandatavasse alajaama (alternatiivid A ja B). Parim kaablitrass valitakse vastavalt KMH ja uuringute tulemustele ning see sõltub ka Eesti -Läti elektriühenduse valitud lahendusest. Eesti-Läti interkonnektori ja võimaliku Saaremaa maismaal paikneva alajaama rajamine ei ole käesoleva hoonestusloa taotlus e ega KMH osa (käesoleva KMH  11 koostamisel tuginetakse mh Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu protsessis läbi viidud uuringutele ja analüüsidele). Maismaal paiknevate elektriühenduste ja alajaamade lahendamiseks algatas Vabariigi Valitsus 15.02.2024 Eesti -Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Interkonnektori merekaabli rajamine toimub eraldi hoonestusloa alusel. Üldjuhul ühenduskaabli maksimaalseks ülekandevõimsuseks on 350 MW, mistõttu on vajalik kuni 6 paralleelse kaabli paigaldamine. Kaablite omavaheline kaugus meres on üldjuhul soovitavalt ca 100 meetrit ning seega on 6 paralleelse kaabli koridor kokku ca 500 m laiune. Kaablikoridoride alternatiivsed uuringualad on u 1 km laiused. Kaablite täpsed parameetrid (kaablite tüüp, arv ja läbilaskevõime jms) selguvad kaabelliini ja meretuulepargi edasisel detailsel projekteerimisel. Veekaabelliini mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse merekaabel merepõhja setetesse või kaetakse materjaliga. Merepõhja kaabelliini paigaldamiseks kasutatav paigaldustehnika ja -tehnoloogia täpsustatakse projekteerimistööde ja keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus. 2.3.3. Vesinikutootmine Tuul Energy OÜ kaalub hilisemalt, kui turg saab selleks valmis ja see on ärilistel kaalutlustel mõistlik, võimalust toota kavandatud meretuulepargis vesinikku (või muud alternatiivkütust) elektrolüüsiseadmetes, mis on paigaldatud tuulikute juurde või eraldi avamere vesinikuplatvormi(de)le. Kontseptsiooniliselt on kavas rajada avamereplatvormide kasutamisel kuni kuus platvormi maksimaalse kõrgusega merepinnast kuni 150 m ja torujuhe vesinik- /alternatiivkütuse transportimiseks, mis ühendab platvorme ja vastav at kollektorit. Kui valitakse võimalus toota vesinikku/alternatiivkütust tuulikute juures, tuleb rajada pargisisene vesinik- /alternatiivkütuse võrk. Meretuulepark arendatakse selliselt, et sellel oleks minimaalsete täiendustega võimalik liituda vesinikutootmise lahendustega. Juhul kui mõni kirjeldatud võimalustest valitakse, võib nende mõju analüüsimiseks olla vajalik täiendav keskkonnamõju hindamine. Näiteks, kui vesinikutootmine hõlmab ka vee kasutamist (vee võtmine, vee merre tagasi laskmine), v ajab see täiendavaid keskkonnalubasid. KMH aruandes käsitletakse seega vesiniku temaatikaga seonduvaid konkreetseid arendusvõimalusi vaid kontseptuaalsel tasandil (st mitte detailselt kavandatud tehnilised lahendused). 2.3.4. Vesiviljelus Tõhusa ruumikasutuse tagamiseks kaalutakse projektis võimaliku vesiviljeluse arendamist. See võib tulevikus hõlmata (sõltuvalt tegelikest tingimustest) uuenduslikku karbi - ja vetikakasvatust, mida arendatakse Eesti merealade planeeringus esitatud suuniste kohaselt. Esialgse visiooni kohaselt koosneks vesiviljeluse pilootprojekt kokku kuni 12 ujuvvundamendiga avamererajatistest suurusega 120 x 15 m. Kui vesiviljeluse pilootprojekti kohta tehakse positiivne otsus, rajatakse see pärast tuulepargi ehituse lõpetamist. Käesolev KMH käsitleb vesiviljelust vaid põhimõttelise võimalusena.  12 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1. Euroopa roheline kokkulepe „Euroopa roheline kokkulepe“ 2 on Euroopa Komisjoni 11.12.2019 vastu võetud katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv 3. Eesmärgi saavutamiseks tehtav peab seejuures hoidma looduskeskkonda ning kaitsma kodanikke keskkonnasaastega seotud ohtude ja mõjude eest. „Euroopa rohelise kokkuleppe“ keskmes on kolm peamist puhtale energiale ülemineku põhimõtet, millega aidatakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja parandada elanike elukvaliteeti: 1. tagada kindel ja taskukohane ELi energiavarustus; 2. saavutada täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud ELi energiaturg; 3. seada esikohale energiatõhusus, parandada hoonete energiatõhusust ja arendada välja suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinev energiasektor. Käesoleva KMH kontekstis on asjakohased eelnevalt nimetatud põhimõtete saavutamiseks seatud eesmärgid nagu: • luua omavahel ühendatud energiasüsteemid ja paremini lõimitud elektrivõrgud, et toetada taastuvate energiaallikate kasutust; • edendada uuenduslikke tehnoloogiaid ja nüüdisaegset taristut; • edendada ELi energiastandardeid ja -tehnoloogiat ülemaailmsel tasandil; • kasutada kõiki Euroopa avamere tuuleenergia võimalusi. Kavandatav tegevus aitab otseselt kaasa Euroopa Rohelise Kokkuleppe keskmeks oleva eesmärgi - puhtale energiale ülemineku saavutamine. 3.2. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa Komisjon võttis 20.05.2020 vastu „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ 4, millega püütakse kaasa aidata sellele, et Euroopa elurikkus saaks 2030. aastaks taastuda, tuues kasu nii inimestele, kliimale kui kogu meie planeedile. 2 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities -2019-2024/european-green-deal_et 3 EL-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks KHG netoheidet -55% võrreldes 1990. aastaga (varasemalt -40%) lepiti kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus riigijuhtide poolt ja on koos kliimaneutraalsuse eesmärgiga õiguslikult sätestatud 2021. aasta suvel vastu võetud Euroopa kliimamääruses. 4 https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity -strategy-2030_et  13 Käesoleva KMH kontekstis on olulisemad teemad esitatud strateegia ptk-s 2.2. (ELi looduse taastamise kava: maismaa ja mere ökosüsteemide taastamine): • 2.2.5. Kõigile kasulikud energiatootmislahendused. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks ning ELi taastumiseks pärast COVID-19 kriisi ja ELis pikaajalise heaolu saavutamiseks on äärmiselt vajalik vähendada energiasüsteemi süsinikdioksiidiheidet. Kestlikumalt hangitud taastuvenergia on väga oluline, et võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu. EL seab esikohale lahendused, mis on seotud näiteks ookeanienergia, avamere tuuleparkide (mis võimaldavad ka kalavarude l taastuda), päikeseparkide (mis toetavad elurikkust soodustava taimkatte teket) ja kestliku bioenergia kasutusele võtmisega. • 2.2.6. Mereökosüsteemide hea keskkonnaseisundi taastamine . Taastatud ja nõuetekohaselt kaitstud mereökosüsteemid toovad olulisi tervise -, sotsiaal- ja majandushüvesid rannikukogukondadele ja ELile tervikuna. Vajadus jõulisemate meetmete järele on seda teravam, et globaalne soojenemine suurendab väga palju mere ja ranniku ökosüsteemide elurikkuse vähenemist. Mereökosüsteemide hea keskkonnaseisundi saavutamine, sealhulgas rangelt kaitstud alade loomise kaudu, peab hõlmama süsinikurikaste ökosüsteemide ning oluliste koelmute ja noorkalade kasvualade taastamist. Osade tänapäeva merekasutusviisidega seatakse ohtu toiduga kindlustatus, kalurite elatusvahendid ning kalandus- ja mereannisektor. Mereressursse tuleb kasutada kestlikult ning ebaseaduslike tavade suhtes tuleb rakendada nulltolerantsi. Seepärast on tähtis rakendada ELi ühist kalanduspoliitikat, merestrateegia raamdirektiivi ning linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täies ulatuses. Kavandatav tegevus on kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga. 3.3. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Riigikogus 14.09.2005 heaks kiidetud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” 5 on määratletud säästva arengu põhimõtted. Eesti eesmärgid aastani 2030 sõnastati kooskõlas globaalsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalise arengu visioonidega. Muuhulgas mainiti vajadust kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas. 3.4. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ Riigikogu 12.05.2021. aastal vastu võetud riiklik strateegia „Eesti 2035“ 6 , on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu selliselt, et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks. „Eesti 2035” on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimalda b kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid  14 planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga, mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtimise tagamiseks ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide va helisi seoseid. Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide kaudu. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid: • Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest. • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on tarvis muudatusi eri valdkondades. Käesoleva KMH kontekstis on teemakohane: • Energiajulgeolekut tagades kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek . Kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist. Peame tagama energiajulgeoleku ja varustuskindluse toimepidevuse nii kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul kui ka enne seda. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks leiame lahenduse, mis arvestab nii julgeoleku, keskkonnakaitse kui ka elanike huvidega. Oleme avatud ja toetame uusi lahendusi, nagu avamere tuuleenergia. • Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu. Oleme avatud ja toetame uusi tehnoloogiaid, nagu vesiniku kasutamine. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Selleks sünkroniseerime elektrivõrgu Mandri -Euroopa sagedusalaga, loome vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtame kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused. Eelnevast lähtuvalt panustab kavandatav meretuulepark otseselt seatud eesmärkide täitmisesse tagada jätkusuutlik ja kliimaneutraalne elektritootmine. 3.5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Vabariigi Valitsus kehtestas 30.08.2012 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030“ 7 . Planeeringu kohaselt on ühed olulisemad valdkonnad kohalikul taastuval ressursil põhineva energiatootmisvõimsuse suurendamiseks tuuleenergeetika ja bioenergia. Planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi 7 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigiline-planeering  15 energiabilansis. Meretuuleparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. „Eesti 2030+“ peamised eesmärgid energeetikavaldkonnas on: 1. Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Seejuures märgitakse, et elektritootmine Eestis on seni põhinenud peamiselt põlevkivienergeetikal, mis ei ole pika aja jooksul konkurentsivõimeline (nt keskkonnatasude kasvu tõttu). Energiajulgeoleku ja keskkonnaga seotud kaalutlustel ei ole otstarbekas ühe fossiilse energiaallika sedavõrd suur osakaal riigi energiabilansis, sest see on seotud varustuskindluse, energiaturu ja keskkonnakaitseriskidega. Seepärast on vaja suurendada teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda energiavaldkonnas ulatuslikumalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. 2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. 3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine. Seejuures juhitakse tähelepanu, et „tuleb arvestada võimaluse ja vajadusega rajada uusi maismaa - või meretuulikuparke, sest Eesti hea tuulepotentsiaal laseb toota märgatava osa elektrienergiast just tuulikute abil.“ Kavandatav meretuulepark on kooskõlas üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ energeetikavaldkonna eesmärkidega. 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikogus 05.04.2017 heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 8 ja 08. 02. 2022. heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamise kohaselt on Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk -järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõ imeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. 3.7. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ 9 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on 8 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf  16 katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala -valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmä rk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevai d väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. 3.8. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Vabariigi Valitsus võttis 2.03.2017. aastal vastu „Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ 10, mille strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes, milleks on planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Käesoleva KMH kontekstis on asjakohase võtmevaldkonna energeetika ja energiavarustus e alaeesmärk: kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütust ele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Oluline on, et energiamajanduse arengu pikaajalisel planeerimisel võetaks ressursside olemasolu, tehnoloogiate ja energia maksumuse ning muude energiasektori arengut mõjutavate aspektide kõrval arvesse ka muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist . 10 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/muud-arengudokumendid  17 3.9. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 19.12.2019 kinnitas valitsus „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ 11 (REKK 2030), mis koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71 meedet. REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele ELi liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia - ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. REKK 2030 peamised eesmärgid, mis on käesoleva KMH kontekstis olulised, on järgnevad: • Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) . • Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018 = 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh). • Energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali. Eesti riiklikud taastuvenergia eesmärgid on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse 12 § 32 1 lg 1, mille kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Kavandatav tegevus panustab otseselt seatud Eesti riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide täitmisesse, toetades taastuvenergeetika osakaalu suurendamist. 3.10. Energiamajanduse arengukava 2035 KMH programmi koostamise ajal kehtib veel 06.10.2016 Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukava 2030“ (ENMAK 2030) 13 , kuid valminud on “Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eelnõu 14 ning asjakohane on lähtuda uuendatud arengukavast. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 sätestab Eesti energiamajanduse pikaajalised sihid (joonis 3-1) ja visiooni aastani 2050. 11 https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava 12 Energiamajanduse korralduse seadus, RT I, 30.06.2023, 8 13 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava 14 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava  18 Joonis 3-1. Eesti energiamajanduse pikaajalised sihid 15 Eesti energiamajanduse arenguvisiooni aastaks 2050 on järgmine: Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Vastavalt strateegiale „Eesti 2035“ (ja/või koostatavale kliimaseadusele, kui see sätestab te ise eesmärgi) tagab Eesti energiajulgeoleku aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega. Välja kujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmispotentsiaal on kasutusele võetud. Eestist on kujunenud Euroopa energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat ühiskondlikult parimal viisil rakendav riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, ri igis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Riigil on välja töötatud kindel ja pikaajalise visiooniga ressursside omanikupoliitika, mis toetab Eesti tööstussektori arengut. Taastuvenergiaallikate kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse energia jätkusuutlikkuse tagamisse, kindlustades sel lega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuste kasutuse lõppemist. Energiatõhususse, kodumaiste kütuste tootmise edendamisse ja teadmiste põhisesse majandusse suunatud riigieelarvelised vahendid on majanduskasvu, riigi pikaajalise konkurentsivõime üheks mootoriks maksutulude ja tööhõive kasvu ning riigi väliskaubandusbila nsi parenemise kaudu. Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga. Uued investeeringud tehakse heas koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes osapooltele vajalikku kindlust. Eesti energiamaastik on mitmekesine, rakendades maksimaalselt kohalikke ressursse, olles seeläbi paindlik, tagades varustuskindluse, energiajulgeoleku ja jäädes samal ajal looduse piiridesse. Energiataristu välisühendused on strateegilise tähtsusega majandusarengu kontekstis, tagades suuremat paindlikkust tarbijatele, tootjatele ning täiendavalt varustuskindlust, en ergia julgeolekut ja fossiilkütustest vaba energiaga varustatust. Eesti on saavutanud endale seatud eesmärgid kliimaneutraalse energiasüsteemi poole liikumises. 15 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu. Kliimaministeerium.  19 Arengukava hõlmab energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud tegevusi järgmistel teemadel: • Energiajulgeoleku tagamine • Taastuvenergiale üleminek • Energiatõhususe suurendamine. Kavandatav tegevus on kooskõlas ja panustab otseselt Energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele, toetades taastuvenergiale üleminekut ja energiajulgeolekut. 3.11. Eesti merestrateegia16 Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ; lüh. MSRD). Selle direktiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund (HKS ). Igal EL riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegia rakendamine toimub kuue-aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2. etapp - mereala seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja rakendamine. Iga merestrateegia eelnimetatud etapp ajakohastatakse kuue aasta tagant. Sellest esimese etapi ehk mereala seisundi hinnangut ajakohastati 2024. aastal. Mereala seireprogrammi ajakohastati 2020. aastal ning selle uuendamine toimub 2025-2026 aastal. Mereala meetmekava ajakohastati ja uuendati 2020.-2023 (järgmine meetmekava uuendamine toimub 2027 aasta lõpuks). Meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16 -7/23/5. Meetmekava ajakohastamise eesmärk oli tuvastada puudujäägid hea keskkonnaseisundi saavutamisel ning kehtestada vajadusel täiendavad meetmed Eesti merekeskkonda mõjutavate inimtekkeliste survetegurite ohjamiseks ja kehtestatud keskkonnasihtide ning seeläbi mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Meetmekavas sätestatutest seonduvad meretuuleparkide kavandamise ja rajamisega eelkõige järgmised meetmed: • Merepõhja terviklikkuse häirimise või hävitamise kompensatsioonimeetmete väljatöötamine (BALEE-M032), millega töötatakse välja ja kehtestatakse meetmete pakett kompenseerimaks merepõhja häirimist ja elupaiga hävitamist erinevate arenduste ja muude tegevuste käigus. Meetmete paketi üks eesmärk on tagada võimalikult väikest merepõhja häiringut ja kasutusejärgselt endise olukorra taastamist. • HELCOM meremüra plaani ja vajalike regulatsioonide rakendamine Eestis (BALEE -M055), mille raames korraldatakse ja koordineeritakse HELCOM meremüra plaani rakendamist Eestis. 16 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia  20 Kliimaministri 18.07.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/304 on kinnitatud Eesti merestrateegia ajakohastatud keskkonnaalased sihid (2024) 17. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti Merestrateegiaga , KMH programm näeb ette vastavate mõjude hindamist ja vajadusel leevendavate meetmete rakendamist . 3.12. Eesti mereala planeering Merekasutust käsitlevaks kõige värskemaks ja kõiki valdkondi koondavaks ruumilise planeerimise strateegiliseks dokumendiks on Eesti mereala planeering 18. Tegemist on üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuga, mis hõlmab kogu Eesti mereala, välja arvatud juba varem maakonnaplaneeringutena koostatud merealad Pärnumaal ja Hiiumaa l. Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Sam uti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Planeeringus on muuhulgas määratletud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad, suunised ja tingimused. Käesoleva KMH programmi koostamisel ning KMH sisu kui protsessi kavandamisel on arvesse võetud Eesti mereala planeeringus sätestatud tingimusi, suuniseid ja parimat praktikat. 17 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024 - 07/2024%20uuendatud%20keskkonnaalased%20sihid%20ja%20nendega%20seotud%20indikaatorid_KK%20304.pdf 18 https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering  21 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4.1. Looduskeskkond Eesti mereala koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri. Tuul Energy OÜ tuulepargi ala jääb Läänemere avaossa. 4.1.1. Geoloogilised tingimused Merepõhja sügavused Tuul Energy meretuulepargi alal jäävad tänaste teadmiste põhjal 29 ja 66 m vahele. Saare 2.1 ala keskmine sügavus on 43 m, minimaalne sügavus 29 m ja maksimaalne sügavus 66 m. Saare 2.2 ala keskmine sügavus on 41 m, minimaalne ja maksimaalne sügavus vastavalt 34 m ja 50 m. Merepõhja geoloogia iseloomustamiseks Tuul Energy meretuulepargi alal KMH programmi koostamise etapis olemas üksnes kaudsed andmed, täpseid geoloogilisi uuringuid ei ole veel teostatud. Üldistatult on teada, et Siluri lubjakividest aluspõhi on kaetud erinevate Kvaternaarsete setetega. EMODnet 19 süsteemis on kõnealuse piirkonna kohta arhiivimaterjalide põhjal koondatud andmed merepõhja setete kohta, kuid need pärinevad 1980ndatest aastatest ja sisaldavad vaid väga üldistatud informatsiooni. 4.1.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused Temperatuur. Läänemere avaosas on juulis ja augustis veetemperatuur pinnakihis keskmiselt 15–17 ºC. Põhjalähedases kihis püsib veetemperatuur 2–5 ºC vahel. Tulenevalt veetemperatuurist esineb Läänemere tingimustes vee hooajalist kihistumist. Selline kihistumine kestab ajaliselt maist kuni septembrini. Kihistumise olulisus on seotud eelkõige toitainete ja lahustunud hapniku vertikaalse transpordi takistumisega. 20 Soolsus. Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab elustiku levikut Läänemeres, on vee soolsus. Eesti mereala veesoolsus jääb vahemikku 0-8 g/kg. Piirkonniti varieerub merevee pinnakihi soolsus järgmiselt: • Soome lahe kaguosa – 2,5–6 g/kg ning Soome lahe lääneosa – 4,5–6,5 g/kg; • Läänesaarte avaosa – 6–7 g/kg; • Väinameri – 3–6,5 g/kg; • Liivi laht – 4–6 g/kg (Pärnu laht – 3–5,5 g/kg). Soolase vee sissevool Läänemerre toimub Taani väinade kaudu. Samal ajal lisandub merre magevett jõgedest. Magedam vesi jääb oma väiksema tiheduse tõttu pinnakihti ja voolab 19 https://emodnet.ec.europa.eu/en/emodnet-data-layers-catalogue-within-atlas 20 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024. MSRD ART 8 -10 kohase seisundihinnangu koondaruanne (eelnõu).  22 Läänemerest välja pinnakihis, Põhjamerest pärinev soolasem vesi aga sukeldub mere süvakihtidesse. Selle tulemusena on Läänemere veesammas vertikaalselt kihistunud. 21 Läänemere avaosa, kuhu jääb ka Tuul Energy OÜ poolt kavandatav Tuul Energy meretuulepargi ala, on pidevalt kihistunud olekus. Tuul. Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade ja kõrgrõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Tsüklonaalse tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest tsirkulatsioonist Atlandi ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva tuule kiiruse ja suuna ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid on iseloomulikud ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tava päraselt nõrgema tuulega ja suurema tuulevaikusega päevade esinemisega on periood maist augustini. Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m 2 ) on 150 m kõrgusel Saaremaast läänes avamerel 810–880 W/m 2 , Hiiumaa juures 800–840 W/m 2 , Liivi lahe keskosas keskmiselt 700–780 W/m 2 ja Soome lahes kahaneb energiatihedus lääneosas (750 W/m 2 ), ida suunas (550 W/m 2 ). 22 Saaremaast läänes oleval merealal, sh kavandatava Tuul Energy meretuulepargi alal, on head tuuletingimused. Kõige sagedasemad on edelast puhuvad tuuled (joonis 4-1), samuti on see suund kõige energiarikkam. 21 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024. MSRD ART 8 -10 kohase seisundihinnangu koondaruanne (eelnõu). 22 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, kehtestamisele 2021 (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)  23 Joonis 4-1. Tuulteroos SWE meretuulepargi alal. Analüüsiperiood hõlmab ajavahemikku 1979-01-15 kuni 2021- 12-31. (DHI, 2023 23). Lainetus ja hoovused. Tuulekliima kujundab ka lainetuste ja hoovuste iseloomu. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s 24. SWE tuulepargi alal läbi viidud mõõdistused ja modelleerimised 25 näitasid, et hoovuste suund ja kiirus on pinnal ja põhjas erinev, kuna pinnal liiguvad hoovused tuule jõul, põhjas aga on mõjutatud barokliinilistest protsessidest. Hoovuste kiirus on põhjas alla 0,1 m/s ja pinnal alla 0,3 m/s. Hoovused on üldiselt tugevamad talvel ja nõrgemad suvel. Hoovuste suund on valdavalt loodest ja põhjast. Lainekõrgus on Läänemerel enamasti 1–2 m, avamerel tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. 26 SWE tuulepargi alale koostatud laineroosid näitavad, et valdavad lainesuunad edelast ja läänest ning laine kõrgus üldjuhul ei ületa 1,5 m . 27 23 Saaremaa avamere tuulepark. Meteoroloogilised ja okeanograafilised tingimused. Aruanne. DHI, 2023 24 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download) 25 Saaremaa avamere tuulepark. Meteoroloogilised ja okeanograafilised tingimused. Aruanne. DHI, 2023 26 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud . Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download) 27 Saaremaa avamere tuulepark. Meteoroloogilised ja okeanograafilised tingimused. Aruanne. DHI, 2023  24 Jääolud. Jääolude põhjal on Eesti mereala jagatud kuueks regiooniks: (I) Väinameri ja Pärnu laht, (II) Liivil lahe avaosa, (III) Saaremaa ja Hiiumaa läänerannik, (IV) Soome lahe lääneosa (Hiiumaast ja Vormsist põhjapool asuv ala), (V) Soome Lahe keskosa (Kundast Paldiskini) ja (VI) Soome lahe idaosa (Narva Laht). Tuul Energy meretuulepargi ala asub III regioonis, kus jääolud on kõige leebemad ning jää esinemise tõenäosus 28 on väike (joonis 4-2). Jääkate esineb siin vaid karmidel talvedel kuni 30 päeva ulatuses. Ekstreemsed/karmid talved esinevad Eesti tingimustes keskmiselt 1-2 korda 10 aasta jooksul. Karmidel talvedel võib Saaremaast läänes esineda ka triivjääd, mis sarnaselt hoovustele liigub valdavalt põhjast lõunasse keskmise kiirusega kuni 0.03 m/s. Joonis 4-2. Jää esinemise tõenäosus (%) eesti merealal perioodil 2000 -2016 ja erinevate talve stsenaariumite korral (TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 29) Keskmisel talvel Tuul Energy meretuulepargi piirkonnas veetemperatuurid alla 0 kraadi ei lange ja jääd ei teki või tekib väga lühiajaliselt. Saaremaast lääne pool võib esimene jää tekkida alles jaanuari keskel ja sealt jää ka kaob kõige varem - veebruaris. 30 28 Jää esinemise tõenäosus näitab mitmel protsendil päevadest esines jää antud võrgupunktis ajavahemikul 15. detsember - 1.mai. Kui võrgusilmast vähemalt 10% oli jääga kaetud (s.t. jää kontsentratsioon oli üle 10%), siis loeti antud võrgupunkt jääga kaetuks . 29 “Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“, TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 30 Jääolude analüüs ja kaartide koostamin e. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016  25 4.1.3. Merevee kvaliteet Läänemere avaosa, kuhu Tuul Energy meretuulepargi ala jääb, on merevee kvaliteedi osas Läänemere avaosa idaosa tüüpiline piirkond, kus maismaa sissevoolude mõju praktiliselt puudub. Eesti rannikumere kontekstis on tegemist inimtegevusest kõige vähem mõjutatud merealaga (otsene toitainete sissevool maismaalt on minimaalne, lokaalseid reostusallikaid ei ole, mere muu kasutus vähe intensiivne). Ala on hüdrodünaamiliselt aktiivne ja veesamba parameetrid on mõjutatud vee liikumisest (tuule suund) ja aastaajast (sesoonne kihistumine). 31 Tuul Energy hoonestusala jääb Eesti mereala seisundi hindamise jaoks koostatud ruumilise jaotuse järgi Ida-Gotlandi basseini mereala idaossa (joonis 4.-3). Joonis 4-3. Eesti rannikuveekogumite ja HELCOM avamere hindamisüksuste jaotus Eesti merealal. (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine) ) Värske (2023) merestrateegia aruandluse jaoks koostatud Eutrofeerumise koondhinnangu järgi jäi enamus Eesti mereala hindamisühikuid klassi – Hea KeskkonnaSisund (HKS) saavutamata (joonis 4-4). samas on selle hinnangu usaldusväärsus enamuste merealade kohta keskmine (Joonis 4-5). Andmed Ida-Gotlandi basseini avamere osa eutrofeerumise hindamise jaoks kasutatud indikaatorite kohta on toodud tabelis 4. -1. Need hinnangud on koostatud riikliku merekeskkonna seire programmi poolt toodetud andmetele tuginedes ja iseloomustavad pindalaliselt üsna suuri hindamisüksuseid. Eelmise 31 Kavandatava SWE tuulepargi ala merepõhja elustiku, elupaikade ja veekvaliteedi uuring. TÜ EMI, 2023  26 perioodi (2011-2016) ajal hinnati merealade seisundit viieklassilise skeemi alusel ja siis jäi Ida- Gotlandi basseini mereala seisund eutrofeerumise osas klassi „Halb“ ( joonis 4-6). Joonis 4-4. Rannikumere veekogumite ja avamere hindamisüksuste põhised eutrofeerumise seisundihinnangud Eesti merealal. (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine) )  27 Joonis 4-5. Rannikumere veekogumite ja avamere hindamisüksuste põhiste eutrofeerumise koondhinnangute usaldusväärsus Eesti merealal. (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine) ) Joonis 4-6. Eelmise perioodi (2011-2016) eutrofeerumise seisundi koondhinnang (Keskkonnaministeerium, 2019).  28 Merepiirkonna madala veekvaliteedi põhjustab eelkõige Läänemere üldine eutrofeerumise tase ja vastavate indikaatorite kõrged näitajad. Hetkel lokaalseid, inimtekkelisi eutrofeerumise allikaid selles piirkonnas ei ole. Tuul Energy meretuulepargi arenduse puhul tuleb hinnata merepõhja setetest tuleneva võimaliku toitainete koormuse mõju veekvaliteedile ja eutrofeerumise indikaatoritele antud piirkonnas. Tabel 4-1. Eutrofeerumise seisundi hindamise indikaatorite tulemused Ida -Gotlandi basseini jaoks vastavalt MSRD aruandlusele (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine)). (DIN - lahustunud anorgaaniline lämmastik (talvel); DIP - lahustunud anorgaaniline fosfor (fosfaadid talvel); TN - üldlämmastik (rannikumeres suvel, avameres aasta keskmine); TP - üldfosfor (rannikumeres suvel, avameres aasta keskmine); CHLA - klorofüll-a; FBIOM - fütoplanktoni biomass; CYAB - tsüanobakterite vohamisindeks; SECCHI - vee läbipaistvus; ODEBT - süvavee hapnikuvõlg; SWOI - hapnikutingimused madalas meres; OP - oportunistlike liikide osakaal; EPI - Eesti põhjataimestiku indeks; ZKI2 - zoobentose koosluse indeks; PEHM - pehmete põhjade loomastik; BALT - Balti lamekarbi sügavuslevik. ) Kriteeriu- Eutrofeerumise otsesed Toitained Eutrofeerumise kaudsed mõjud mi grupp mõjud Veekogu CHL FBIO SECCH ODEB SWO OP PEHM BALT m/ DIN DIP TN TP CYAB EPI ZKI2 A M I T I Indikaa- tor ja μmol μmol μmol μmol ühikut ühikut ühikut ühikut μg/l mg/l m mg/l % m ühik /l /l /l /l a a a a SEA-009 Ida- Gotlandi basseini 4.20 0.70 20.64 0.60 3.77 0.44 4.61 13.29 5.11 67.00 mereala avamere osa 4.1.4. Elupaigad ja elustik Põhjaelupaigad. Merepõhja elustiku poolest on tegemist Läänemere avaosa tüüpilise piirkonnaga, kus domineerivad nii kõvad kui pehmed põhjad ja soolsus merepõhjas on võrreldes rannikuäärsete aladega veidi kõrgem. Mere sügavus uuringualal on vahemikus 28 kuni 68 m, keskmine sügavus 43 m, seega on enamasti tegemist põhjadega afootilises tsoonis . Konkreetsest uurimispiirkonnast on varasemate uuringute andmeid väga vähe – ligi kolmekümne aastaga on sellest piirkonnast andmeid kokku 42 punktist (enamasti videovaatlused) (joonis 4- 7). Rohkem on infot uuringupiirkonnaga ida poolt piirnevatelt merealadelt, kus on läbi viidud detailsemaid uuringuid ja inventuure erinevate projektide käigus. Nendel aladel oli kõige sagedamini esinevaks liigiks balti lamekarp (Macoma balthica), mida esines enam kui 75% proovipunktidest. Ligikaudu pooltes proovipunktides esinesid hulkharjasuss Pygospio elegans, söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae). Sagedasemad taimeliigid, mille esinemissagedus ületas 25%, olid pruunvetikas Battersia arctica ja punavetikas Vertebrata fucoides. Kõrgeima biomassiga olid karbiliigid söödav rannakarp, balti lamekarp ja söödav südakarp (Cerastoderma glaucum). Taimestikust olid kõrgeima biomassiga punavetikas Vertebrata fucoides ja pruunvetikate Pylaiella/Ectocarpus rühm. Uurimispiirkonna põhjaelustik on ilmselt veidi teistsugune suuremate sügavuste tõttu. Täpsemalt saab uurimispiirkonna merepõhja elustiku kohta infot uuringuala inventuuri käigus.  29 Joonis 4-7. Olemasolev informatsioon merepõhja elustiku ja elupaikade kohta uurimisalal. Uuringuala piires paikneb 42 varasemate uuringute proovipunkti koordinaati (Eesti mereinstituudi bentose andmebaas). Merepõhja elupaigad. Kogu uuringuala on õnneks kaetud tänapäevase mitmekiirelise sonari sügavusandmetega. Ala põhjaosas paikneb Balti klindi veealune serv. Platoo ja kõrgendike peal on näha jäämägede lükatud rahnude kraapimisjälgi (joonis 4-8). Merepõhja elupaikade leviku modelleerimist uurimispiirkonnas eraldi varem tehtud ei ole. On olemas üle-Eestilised mudeliuuringud, kus on modelleeritud erinevate klassifikatsiooniskeemide elupaikade levikud kogu Eesti merealal kuid nende mudelitulemuste täpsus/usaldusväärsus aladel, kus puuduvad reaalsed andmed on väga madalal. Pigem näitavad sellised uuringud ühe või teise klassifikatsiooniühiku esinemise tõenäosust kui täpset paiknemist. Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpidest on varasemad mode lleerimise tulemused näidanud uurimisalale elupaigatüübi „Karid“ esinemist (joonis 4-9). Seda elupaigatüüpi esineb tõenäoliselt uurimisalal veidi vähem kui rannikule lähematel avamere aladel. Selle elupaigatüübi täpsemat paiknemist uuringualal aitab selgitada detailne uuring/inventuur.  30 Joonis 4-8. Uurimispiirkonna asukoht ja sügavusandmed (varjutatud reljeef) Joonis 4-9. Modelleeritud karide elupaigatüübi esinemine uuringupiirkonnas ja selle ümbruses  31 Merestrateegia merepõhja elupaikade põhitüüpidest peaks uuringualal domineerima tsirkalitoraali segasete ja tsirkalitoraali mudane põhi. Kokku on modelleerimine ennustanud uuringualale viie elupaiga põhitüübi esinemist (joonis 4-10). HELCOM HUB klassifikatsioonisüsteemi tase 5 biotoopidest on uurimislalae modelleeritud 16 biotoobi esinemine (joonis 4-11). See klassifikatsioonisüsteem on oluline kuna selle alusel hinnatakse HELCOM RED LIST biotope. Hetkel, olemasoleva info põhjal ühtegi HELCOMi punase nimekirja biotoopi uurimislal ei esine aga seda ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal ka välistada (teatud võimalus selliste biotoopide esinemiseks on olemas). Kindla vastuse annab detailne alapõhine uuring. Joonis 4-10. Modelleeritud MSRD merepõhja elupaiga põhitüüpide esinemine uurimispiirkonnas  32 Joonis 4.-11. Modelleeritud HELCOM HUB elupaikade levik (tase 5) uurimispiirkonnas Kalastik. Läänemeri on väikese ja muutliku soolsusega, mistõttu on nii merelise kui ka mageveelise päritoluga kalade levik takistatud ning seetõttu on liikide arv väiksem kui normaalse soolsusega meres. Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemere Eesti vetes ligikaudu 30, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Liigiti on kalade eelistused elu - ja kudepaikade suhtes väga erinevad: osad liigid vajavad kudemiseks Läänemere sügavaimaid alasid, sõltudes neis valitsevatest hapniku- ja soolsustingimustest, teised liigid sõltuvad vabast läbipääsust magevees asuvatele koelmutele või koevad erineval sügavusel rannikualadel , omades erinevaid temperatuuri, soolsuse, substraadi jm eelistusi. 32 Tuul Energy kavandatava meretuulepargi alal kalastiku uuringuid seni ei ole läbi viidud, kuid sarnaste tingimustega SWE meretuulepargi alal 2021. aastal läbiviidud kalastiku uuringuga 33 selgitati, et avamerelisele asukohale iseloomulikult koosnes piirkonna kalafauna valdavalt Läänemeres tavalistest mere- ja estuaariliikidest. Siirdekaladest esines vähearvukalt meritinti. Lääne-Saaremaa madalamale rannikumerele ja lahtedele iseloomulikud mageveekalad, näiteks karpkalalased ja ahvenlased, puudusid täielikult. SWE kaablitrassi, mis osaliselt kattub Tuul Energy OÜ poolt kavandatav Tuul Energy meretuulepargi kaablitrassi alternatiiviga A, uuringuga 34 registreeriti 20 kalaliigi esinemine. Kalafauna koosnes kokku 12 sugukonna liikidest, esindatud olid nii mereliigid, riimveelise eluviisiga estuaariliigid kui ka mageveelised kalaliigid. 32 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne. (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f) 33 Saare Wind Energy kavandatava meretuulepargiala kalastiku uuring. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2022 34 Saare Wind Energy meretuulepargi kaablitrassi võimaliku ihtüoloogilise ja kalandusliku mõju uuringu vahearuanne . Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2022  33 Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale. SWE kaablikoridoride hoonestusala piirkonnast ei leitud ühegi majanduslikult olulise kalaliigi koelmuala 35. Hülged. 36 Läänemerd asustab püsivalt kolm hülgeliiki ja üks vaalaline: hallhüljes, viigerhüljes, randalhüljes ning pringel. Läänemere avaosas Saaremaast läänes on neist pidevalt kohal vaid hallhüljes. Teised on tänaste teadmiste kohaselt selles mere osas pigem eksikülalise staatuses, sest nendele sobivad elupaigad asuvad mujal - pringlil ja randalhülgel Läänemere lõunaosas ning viigerhüljeste lähim püsivalt asustatud eluala on Väinameri ja Liivi laht. Läänemere hallhülged on valdavalt avamerega piirneva ranniku liik, erinevalt viigerhülgest ja randalhülgest kes asustavad liigendatud rannikul sisemere poolseid külgi ja saarestikk e. Nii on ka Eestis võimalik kohata hallhülgeid kogu ranniku ulatuses, kuid Väinamere siseosades on suured rühmad (üle paarikümne isendi) pigem haruldased. Eesti hallhüljeste leviku võib suures plaanis jagada neljaks alampiirkonnaks: Soome laht, Põhja - Hiiumaa, saarte läänerannik ja Liivi laht (joonis 4-12). Lääne-Saaremaa vetest on teada neli lesilat, mida hülged regulaarselt kasutavad: Laevarahu ja Innarahu Vilsandi rahvuspargis, Võrkrahu Lõu lahes Kaugatuma – Lõu hoiualal ja Vesitükimaa Sõrve poolsaare tipus Sääre looduskaitsealal. Neist ainsana on aastaringses kasutuses Vilsandi rahvuspargi loodepiiril paiknev Laevarahu, teiste lesilate kasutuses esineb perioode, mil hülgeid neil lesilatel ei ole. Joonis 4-12. Hallhüljeste levik ja riiklikus seires loendatavate kogumite suurus Eesti rannikuvetes. Hülgelesilad suursaarte läänerannikul tähistatud numbritega. 37. 35 Saare Wind Energy meretuulepargi kaablitrassi võimaliku ihtüoloogilise ja kalandusliku mõju uuringu vahearuanne. Tartu Ülikoo li Eesti Mereinstituut, Tartu 2022 36 Osa põhineb tööl Saare Wind Energy tuulepargi hüljeste uuringu aruanne . MTÜ Pro Mare, 2023 37 Saare Wind Energy tuulepargi hüljeste uuringu aruanne. MTÜ Pro Mare, 2023  34 Hallhülge arvukus Läänemeres on alates ajaloolisest madalseisust 1970ndatel aastatel, kui kogu arvukuseks hinnati umbes 3000 isendit (Hårding jt 2007), tõusnud vähima arvukuseni 42000 aastal 2021 (HELCOM 2021). Asurkonna tõusu kiirus on viimase viie aasta lõikes näitamas vähenemise märke, kuid trend on positiivne, hülgeid on arvukalt ning liiki ei peeta nende näitajate põhjal ohustatuks. Peamiseks inimtekkelised ohud , mis arvukuse kasvu pidurdavad on seotud kalandusega ning looduslikuks riskiteguriks on väh ene merejää sigimisperioodil, mis vähendab sigimisedukust poegade suure suremuse ja alatoitumuse kaudu (Jüssi jt. 2008). Eestis on hallhüljeste arvukus kasvanud vähemalt 1148 isendilt (2000) 6324 isendini 2023 aastal 38. Saare Wind Energy tuulepargi hüljeste uuringu raames jälgiti muuhulgas nelja Saaremaa läänerannikuga seotud hallhüljeste lesila – Laevarahu, Innarahu, Võrkrahu ja Vesitüki kasutust hüljeste poolt. Hallhüljeste arv on suurim, ca 2000 isendit, poegimisperioodil, sest Innarahule ja Vesitükki kogunevad poegima hallhülged ka teistelt Läänemere aladelt. Poegimisele järgneval karvavahetuse perioodil on seiratava karja suurus ca 1000 isendit, sest poegivad hülged hajuvad tagasi oma suvistesse elupaikadesse. Avatud süsteemile omaselt toimub rotatsioon kogu Läänemere keskosa ulatuses, kuid intensiivse toitumise perioodil ei ole lesilatel korraga kokku enam kui paarsada isendit. Karjad suurenevad alles sügisel kui hülged on oma energiavarud maksimeerinud. Üldistusena võib öelda, et Lääne - Saaremaaga on seotud ca. 1000 hallhüljest mis moodustab viiendiku Eesti ja alla 4% Läänemere loendatavast asurkonnast. Läänemere hallhülge populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud , hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi 39. Linnustik. Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige sellest, et asutakse ühel regiooni olulisemal rändeteel, mida nimetatakse Ida -Atlandi rändeteeks. Seda kasutavad enamus arktilisi veelinnuliike teel Euraasia arktilistelt pesitsusaladelt talvitusaladele, mis võivad ulatuda kuni Lõuna-Aafrikani (nt randtiiru puhul). On teada, et Eesti meremadalikud on veelindudele sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusid edasiseks rändeks. Paljud arktilised veelinnud kasutavad Eesti rannikumerd ka talvit umisaladena. Osad alad Eesti rannikumerel on osutunud tähtsateks veelindude sulgimisaladeks (n t hahk ja vaerad). Lisaks pesitseb rannikul ja meresaartel hulk linnuliike, kelle eluk eskkonnaks on rannik ja rannikumeri. Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veelindudele ka paljud maismaalinnud. Eesti mereala planeeringu koostamise raames teostati kaks põhjalikku ülevaadet merega seotud linnustiku ja võimalike mõjude kohta, mis võivad kaasneda erinevate merekasutusviisidega 40. Tegemist oli mahukate uuringutega, kus on esitatud põhjalik ülevaade erinevate linnuliikide käitumismustrite kohta. Uuringute alusel selgitati välja linnutiku jaoks sensitiivsed alad (rände -, toitumis- ja sulgimisalad) (joonis 4-13) ning alad, mis linnustiku seisukohalt on tuuleenergia tootmiseks sobivaimad sh arendusala nr 2, kus paikneb Tuul Energy kavandatava meretuulepargi ala. 38 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2023“, nr 261698, hank eosa nr: „hallhülge lennuloendused (4 -3/23/17)“ 39 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024. MSRD ART 8 -10 kohase seisundihinnangu koondaruanne (eelnõu). 40 „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“ Eesti Ornitoloogiaühing 2016 ning „Lindude peatumisalade analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing 2019.  35 Joonis 4-13. Linnustiku sensitiivsed alad ja rändekoridorid. Allikas: Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne 41  36 Rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International eeskujul (BirdLife International, 2004) võib merelindude kaitsega seonduva jagada neljaks teemaks: 1) Rändel peatuvate veelindude koondumis- ning talvituskohad. Veelinnud jagunevad toitumistüübi järgi bentosetoidulisteks ja kalatoidulisteks. Bentosetoidulised e merepõhjast toitujad veelinnud kasutavad toitumisaladena madalikke, kus on sobiv sügavus sukeldumiseks, mis on kuni 20 meetrit. 2) Pelaagilistele liikidele tähtsad alad. Sellised alad on sageli seotud spetsiaalsete hüdroloogiliste tingimustega (tõusuvoolud, veemasside vahelised frondid), mis tingivad kõrge bioloogilise produktiivsuse. Rahvusvaheliselt kuuluvad pelaagiliste liikide hulka kõrge kaitseväärtusega tormilinnuliste Procellariiformes seltsi esindajad. Eestis esinevad tormilinnulised ainult eksikülalistena, pelaagiliste liikidena esinevad meil kajakad, tiirud ja ännid. Kõrgemat kaitseväärtust Eestis omab neist eelkõige väikekajakas (Hydrocoloeus minuta). 3) Rändetee „pudelikaela-alad”. Eestit läbib rändel oluline osa mitmete liikide asurkondadest. Maismaalindude läbiränne järgib tihti rannajoont, mis põhjustab massilist koondumist neemetippudel ning kitsastes väinades. Koondumine toimub põhjusel, et maismaalinnud, eriti planeerijad, kes kasutavad rändeks tõusvaid õhuvoolusid, väldivad avamere ületust (kullilised ja toonekured). Meri on takistuseks ka päevastele ja öistele aktiivsetele rändajatele (värvulised, rähnid jne). Osa Eesti rannikut mööda kulgevast rändevoost järgib kavandatavast tuulepargist idas paiknevat Sõrve poolsaart (joonis 4-13). 4) Pesitsuskolooniad. Saartel ja laidudel pesitsevad linnud kasutavad toitumiseks saari ümbritsevat merd. Varasemates BirdLife International avaldatud materjalides on liigid jagatud toitumisraadiuste alusel kolmeks rühmaks: 5 km (väiketiir, krüüsel), 15 km (rand-, jõgi- ja tutt-tiir, kalakajakas, kormoran) ja 40 km (tõmmukajakas, alk); (BirdLife International, 2004). Tuul Energy meretuulepargist idasuunale jääval SWE meretuulepargi alal ja seda ümbritseval alal, sh Tuul Energy tuulepargi kirdesuunal, seoses SWE tuulepargi linnustiku uuringutega 42 läbi viidud lennuloenduse tulemused ja nende analüüs kinnitasid varasemaid hinnanguid 43 44, et kõnealune piirkond ei ole tähtis veelindude peatumisala. Ainsaks tähelepanu väärivaks liigiks o li väikekajakas, kelle arvukus piirkonnas läbi aastate on olnud kõikuv. Olulisim teema on ülelendavate/rändavate lindudega seotud kokkupõrkerisk, mille kumulatiivsus kasvab koos lisanduvate tuuleparkidega. SWE tuulepargi alal teostatud linnustiku uuringutega 45 tuvastati, et kõigi vaadeldud veelindude puhul, v.a. tiirud ja tuttvart, ületas sesoonne tuulepargi alalt läbi rändavate lindude arvukushinnang 1% biogeograafilise asurkonna koguarvukusest 46. Tuttvardi puhul ületas ala läbivate lindude arvukushinnang riikliku tähtsusega ala arvulist künnist. 41 https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pdf 42 Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringud. Eesti Ornitoloogiaühing, 2023 43 Lindude peatumisalade analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing 2019. 44 Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. Eesti Ornitoloogiaühing 2022. 45 Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringud. Eesti Ornitoloogiaühing, 2023 46 1% biogeograafilise asurkonna arvukusest on rahvusvahelise tähtsusega ala lävendiks (Wetlands International).  37 Nahkhiired Eestis esineb tõestatult 12 liiki nahkhiiri, neist 7 liiki on paiksed ning jäävad Eestisse talvituma. Nendeks liikideks on 5 lendlaseliiki (perekond Myotis), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja pruunsuurkõrv (Plecotus auritus). Ülejäänud 5 liiki on rändsed ning rändavad talveperioodiks Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Nendeks liikideks on pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus- nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Osades allikates on kirjas, et Eesti nahkhiirtefaunasse kuuluvad ka väikevidevlane (Nyctalus leisleri) ja euroopa-laikõrv (Barbastella barbastellus), kuid nende liikide esinemine Eestis vajab veel kinnitamist. Pikamaarändurite ränded võivad ületada 2 000 kilomeetrit ning regionaalsed rändurid võivad liikuda sadade kilomeetrite ulatuses. Ränded võivad ületada ka Lääne - ja Põhjamerd. Rändliigid saabuvad Eestisse peamiselt maikuu jooksul, aprillis võib kohata vaid üksikuid isendeid. Mai lõpuks on nahkhiired kogunenud poegimiskolooniatesse ning rände võib lugeda lõppenuks. Sügisrände alguseks loetakse Euroopas juuli lõppu (pargi -nahkhiire puhul) või augusti algust. Nahkhiired rändavad vaid öösiti ning ei moodusta rän nates parvesid. Küll aga võivad nad koonduda teatud kohtades ranniku lähedal, kus ootavad mere ületamiseks sobiva ilma saabumist. Nahkhiirtel on põhjapoolsest levilast ehk Soomest Kesk- ja Lääne-Euroopa talvituspaikadesse rändamiseks tõenäoliselt kolm võimalust (joonis 4-15): ● üle Põhjalahe, mööda Rootsi rannikut ja üle Taani väinade või Läänemere lõunaosa saarte (nt Bornholmi) kaudu; ● üle Soome lahe ja mööda Baltikumi rannikut; ● üle avatud merealade, kogunedes/puhates vahepeal Lääne -Eesti saartel.  38 Joonis 4.-15. Peamised käsitiivaliste rändeteed Läänemere äärses piirkonnas (Gaultier et al. 2020) Neist kolmest rännuteest peetakse energeetiliselt kõige säästlikumaks avatud merealade ületamist, kuna nii on vahemaad märksa lühemad kui rannikut järgides. Teadusuuringutega on kinnitatud, et Läänemere ületamine on nahkhiirtele jõukohane. Näiteks on telemeetria uuringud Saksamaal näidanud, et pargi-nahkhiir võib veidi enam kui 24 tunni jooksul läbida üle 395 km Seega ei ole Soome lahe ületamine (Edela-Soomest Hiiumaa rannikuni ca 80 km) või lendamine Tõstamaalt Läti rannikule (ca 100 km) nahkhiirtele võimatu katsumus. Üheks potentsiaalseks rändeteeks, mis on küllaltki sirgjooneline ja pakub puhkamisvõimalusi maismaal, on Edela-Soome – Hiiumaa – Saaremaa – Kuramaa. Antud marsruut võimaldab Läänemere ületada küllaltki sirgjooneliselt ning väldib sakilist Mandri -Eesti kaldajoont. Sellest potentsiaalsest rändeteest on teada nahkhiirte rändeaegne kogunemine kolmest p iirkonnas: Edela-Soomes, Hiiumaal ja Lätis Papes. Nahkhiirte rändeteed avamerel ei saa käsitleda kitsa koridorina. Paigas küll üldine suund, kuid rändel olevad loomad hajuvad tõenäoliselt laiali suurema ala peale. Näiteks täpne marsruut Sõrve sääre ja Läti ranniku vahel sõltub ilmselt suuresti ilmastikuol udest ning paarikraadine suuna erinevus võib tähendada suurt erinevust lõpp-punktis ning avamerel täpselt läbitud teekonnas.  39 Eesti avamerel on seniste uuringute käigus kindlaks järgmised liigid: põhja -nahkhiir, pargi- nahkhiir, suurvidevlane, hõbe-nahkhiir ja perekond lendlane. Nahkhiirte arvukus on kõige kõrgem sügisrände perioodil, kuid neid leidub merel ka kevadrändel. Rännete vahelisel perioodil on Eestis läbiviidud uuringute raames avamerel kindlaks tehtud üksikuid möödalende ning rannikust eemal paiknevaid alasid ei saa pidada oluliseks toitumisalaks. Varasemad uuringud on peamiselt katnud Saaremaast idapoole jäävaid alasid. Läänepoolsemaid alasid on käsitletud kahes uuringus, mis jäävad antud planeeringualast välja. Uuringud on näidanud, et nahkhiirte ränne toimub nii ida kui lääne pool Saaremaad. SWE tuulepargi uuringu raames selgus, et nahkhiiri kohtab merel kõige sagedamine sügisrände perioodil, suve keskel kohati üksikuid isendeid. Perioodil 1. august kuni 1. september registreeriti ligikaudu 75% nahkhiirte möödalendudest ning augusti keskpaigast esimese septembrini ca 50% möödalendudest . 4.1.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad Kaitstavad loodusobjektid Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS § 4) on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kavandatava meretuulepargi alal otseselt ei leidu kaitstavaid alasid. Hoonestusalale lähim on ligikaudu 2 km idas paiknev projekteeritav Kolgi madaliku looduskaitseala. Projekteeritav Vilsandi rahvuspargi avamereosa laiendus jääb hoonestusalast ligikaudu 15 km kirde suunas. Ülejäänud kaitstavad alad jäävad hoonestusalast minimaalselt u 30 km kaugusele. Kavandatava kaablikoridori alternatiivide A ja B maabumiskoht on Riksu ranniku ja Karala – Pilguse hoiualade vahel.Kaitstavate alade paiknemist illustreerib joonis 4-16 ja kirjeldused on toodud tabelis 4-3. Kaitstavate alade sees on registreeritud erinevate linnuliikide leiukohti (nt väikeluik (LK II), kirjuhahk (LK II) jt).  40 Joonis 4-16. Ülevaade kaitstavatest aladest kavandatava tuulepargi mõjualas (Alus: Maa -amet ja EELIS, 2024)  41 Tabel 4-3. Kaitstavad loodusobjektid kavandatava tuulepargi või kaablikoridori alal ja ning nende mõjualas Kaitstav Ala kirjeldus loodusobjekt Võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 156 Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine”. Kura kurgu hoiuala pindala on 189 792,2 ha, millest 189 429,5 ha on meri, 352,9 ha on maismaa ja 9,8 ha siseveekogud. kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe, mis on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas: karid (1170), üheaastase taimestuga esmased rannavallid (1210), rannaniidud (1630*), väikesaared ja laiud (1620), püsitaimestuga liivarannad (1640), hallid luited ehk kinnistunud rannikuluited (2130*) ja sinihelmikakooslused (6410). Lisaks kaitstakse loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi – hallhülge (Halichoerus grypus) elupaiku. Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk on lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kaitstavad liigid on: punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica), Kura kurgu hoiuala kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus (KLO2000316) columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle (Branta bernicla), viupart ( Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris alpina), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda) ja krüüsel (Cepphus grylle). Ala kuulub ka HELCOM-i Läänemere kaitsealade võrgustikku Kura kurgu HELCOM -i alana (registrikood RAH0000670, rahvusvaheline kood 95, kinnitatud 09.04.2010) ja on ka Euroopa Liidu tähtsusega linnuala (IBA-ala) (Kura kurk; kood 049). Vilsandi looduskaitseala reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal. Kehtib Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrusega nr 29 kinnitatud kaitse-eeskiri. Kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus -, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) 3 , liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), Vilsandi rahvuspark esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud (KLO1000250) pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe - kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo -lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*); 3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning  42 Kaitstav Ala kirjeldus loodusobjekt loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), hallhüljes (Halichoerus grypus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis) ja madal unilook (Sisymbrium supinum); 4) kalaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See liik on jõesilm (Lampetra fluviatilis); 5) kaitsealuseid loomaliike ja nende elupaiku. Need liigid on kõre ( Bufo calamita) ja kirjukaan (Hirudo medicinalis); 6) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), meripuju (Artemisia maritima), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), oja-haneputk (Berula erecta), varjuluste (Bromus benekenii), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), randtarn (Carex extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), taani merisalat (Cochlearia danica), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), müürkevadik (Draba muralis), rand-orashein (Elymus farctus), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), tugev kurdõhik (Exsertotheca crispa), mets-aruhein (Festuca altissima), läikiv kurereha (Geranium lucidum), harilik luuderohi (Hedera helix), harilik muguljuur (Herminium monorchis), loim-vesipaunikas (Hydrocotyle vulgaris), mägi-naistepuna (Hypericum montanum), väike käopõll (Listera cordata), silmjärvikas (Littorella uniflora), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), arukäpp (Orchis morio), tõmmu käpp (Orchis ustulata), ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum), laukapuu (Prunus spinosa), rand-kesakann (Sagina maritima), hanepaju (Salix repens), liht-randpung (Samolus valerandi), mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), lääne-sõlmhein (Spergularia media), rand-soodahein (Suaeda maritima), harilik jugapuu (Taxus baccata), lamav ristik (Trifolium campestre) ja pisikannike (Viola pumila); 7) kaitsealuseid samblikuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta), võrk-nuisamblik (Sclerophora peronella) ja valge vahasamblik (Squamarina lentigera); 8) kaitsealuseid seeneliike ja nende elupaiku. Need liigid on lilla mütsnarmik ( Bankera violascens) ja kährikseen (Sparassis crispa); 9) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on nõmmekiur ( Anthus campestris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), räusktiir (Hydroprogne caspia), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väikekoskel (Mergus albellus), kirjuhahk (Polysticta stelleri), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria); 10) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk ( Alca torda), randkiur (Anthus petrosus), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), merirüdi (Calidris maritima), liivatüll (Charadrius hiaticula), krüüsel (Cheppus grylle), tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 11) linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sinikael -part (Anas platyrhynchos), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merisk (Haematopus ostralegus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria  43 Kaitstav Ala kirjeldus loodusobjekt mollissima); 12) kaitstavat looduse üksikobjekti Kuralase tamme. Ala kuulub ka HELCOM-i Läänemere kaitsealade võrgustikku Vilsandi HELCOM -i alana (registrikood RAH0000002, rahvusvaheline kood 91). Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine”. Hoiuala pindala on 2507,5 ha, sh 1055,2 ha maismaad, 136 ha siseveekogusid ja 1316,3 ha mereosa. Karala-Pilguse hoiualal kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe, mis on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimest iku kaitse kohta I lisas: rannikulõukad (1150*), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited ehk liikuvad rannikuluited (2120), hallid lui ted ehk kinnistunud rannikuluited (2130*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (6280*), Karala-Pilguse sinihelmikakooslused (6410), lubjarikkad madalsood lääne -mõõkrohuga (7210*), hoiuala liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*). Lis aks kaitstakse (KLO2000310) loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaiku. Linnuliigi d, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), luitsnokk-part (Anas clypeata), sõtkas (Bucephala clangula), merikotkas (Haliaeetus albicilla), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa totanus), kassikakk (Bubo bubo), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmisega 18.05.2007 (määrus nr 156). Hoiuala pindala on kokku 2188 ha, millest veeosa 1683,4 ha ja maismaad 504,6 ha. Riksu ranniku ho iuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ‒ rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puiskarjamaade (9070) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud Riksu ranniku linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle hoiuala elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), (KLO2000327) kühmnokk-luik (Cygnus olor), laululuik (Cygnus cygnus), väike-laukhani (Anser erythropus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina), tutkas (Philomachus pugnax), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 11.01.2007 nr 11 „Rahuste looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Looduskaitseala moodustati Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis“ Rahuste kaitse alla võetud Ooslamaa linnustiku keeluala baasil. Looduskaitseala pindala on kok ku looduskaitseala 689,5 ha, sh 183,4 ha maismaa ja 506,1 ha veeosa. Rahuste looduskaitseala kaitse - (KLO1000305) eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, valgepõsk -lagle (Branta leucopsis) ja randtiiru (Sterna paradisaea), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused  44 Kaitstav Ala kirjeldus loodusobjekt liigid; II kategooria kaitsealuse liigi, III kategooria kaitsealuste liikide liivatülli (Charadrius hiaticula) ja punajalg-tildri (Tringa totanus) ning rändlinnuliikide kaitse. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – rannaniidu (1630*) kaitse. Võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006.a. määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas. Kaugatoma-Lõu hoiuala pindala on 4154,8 ha ja haarab enda alla Kaugatoma lahe vee-ala ja ranniku (välja arvatud Kaugatoma-Lõu maastikukaitsealasse kuuluv territoorium). Kaugatoma-Lõu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidud e (1620), rannaniitude (1630*1 ), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soolehtmetsade Kaugatoma – Lõu (9080*) ning Euroopa Parlamendi j a nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud hoiuala linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle (KLO2000313) elupaiku hoiualal kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), piilpart (Anas crecca), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), tõmmukajakas (Larus fuscus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula). Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrusega nr 18 "Sääre looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala on 551.4 ha, sellest maismaa pindala 12.7 ha ja veeosa pindala 538.7 ha. Kaitseala kaitse -eesmärk on kaitsta: 1) mere- ja rannikukoosluste elustiku mitmekesisust, pesitsevaid, läbirändavaid ja talvituvaid veelinde ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 -50) nimetab I lisas. Need on karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620) ja rannaniidud (1630*); Sääre 3) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ looduskaitseala loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7 -25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisa ea), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väiketiir (Sterna albifrons) ja väikekoskel (Mergus albellus); 4) kaitsealust linnuliiki tõmmukajakat ( Larus fuscus) ja tema elupaiku; 5) linnuliiki hahka (Somateria mollissima) ja tema elupaiku; 6) kaitsealust loomaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See liik on hallhüljes (Halichoerus grypus); 7) kaitsealust taimeliiki harilikku muguljuurt ( Herminium monorchis) ja selle kasvukohti. Tagamõisa hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), vähe - kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), Tagamõisa hoiuala loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), (KLO2000332) lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), II lisas märgitud liikide – soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide  45 Kaitstav Ala kirjeldus loodusobjekt elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk -pütt (Podiceps grisegena), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria mollissima), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), kanakull (Accipiter gentilis), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), alk (Alca torda), krüüsel (Cepphus grylle), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Vilsandi Projekteeritav kaitseala. rahvuspargi Avamere peatumisala kirjuhahale (Polysticta stelleri), aulile (Clangula hyemalis) ja hahale avamereosa (Somateria mollissima) 47. laiendus Projekteeritav kaitseala. Kaitse alla võtmise eesmärk 48: Kolgi madaliku Kaitsta järgmisi EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpe: 1170 „Karid“ – tagada elupaigatüübi looduskaitseala levik ja soodne looduskaitseline seisund Eesti majandusvööndis. Kaitsta kalade koelmu- ja toitumisalasid. Kaitsta olulist linnuala. Projekteeritav kaitseala. Kaitse alla võtmise eesmärk 49: Irbe madaliku Kaitsta järgmisi EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpe: 1170 „Karid“ – tagada elupaigatüübi looduskaitseala levik ja soodne looduskaitseline seisund Eesti majandusvööndis. Kaitsta kalade koelmu- ja toitumisalasid. Kaitsta võldase elupaika. Kaitsta olulist linnuala. Natura 2000 alasid on täpsemalt käsitletud KMH programmi peatükis 6 Natura eelhindamine. 4.2. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond 4.2.1. Asustus ja tööhõive Kavandatav tegevus jääb tervikuna merealale ning lähim asustus on ligikaudu 35 km kaugusel Saaremaal. Saaremaa vallas oli Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2024 seisuga 32129 elanikku, neist 12632 ehk ligi 40% elab Kuressaare linnas. 2023. aastal oli Statistikaameti andmetel Saare maakonna tööealisest elanikkonnast (15 -74 aastased) tööga hõivatuid 69,3% (Eesti keskmine 69,2%) . Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli 2023. aasta IV kvartalis 1449 eurot, veel madalam oli see ainult Valga maakonnas (samal ajal Eestis keskmiselt 1904 eur, Harju maakonnas 2121 eur). SKP ühe elaniku kohta moodustas 2022. aastal 61,4% Eesti keskmisest st, et Saare maakonna töötajad loovad ligi 40% vähem väärtust kui Eestis keskmiselt. 47 Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. Eesti Ornitoloogiaühing, 2022 48 Keskkonnaministeeriumi 18.07.2022 kiri nr 16 -3/22/3326 49 Keskkonnaministeeriumi 18.07.2022 kiri nr 16 -3/22/3326  46 Nii töötajate arvu, tööjõumaksude kui ekspordi järgi on Saaremaa valla olulisim ettevõtluse valdkond töötlev tööstus (tabel 4-4). Ligi veerand palgatöötajatest on hõivatud töötlevas tööstuses, järgneb avalik sektor ligi 20%-ga. Tabel 4-4. Ettevõtlus ja tööhõive näitajad Saaremaa vallas märtsis 2024 MTA andmetel 50 Deklareeritud Tegutsevate Töötajatega Eksport Tegevusala Töötajate arv tööjõumaksud ettevõtete arv ettevõtete arv (eurodes) (eurodes) töötlev tööstus 211 158 1 362 827 2498 1 820 923 avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 0 1640 1 346 584 sotsiaalkindlustus hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja 290 188 177 334 1134 720 517 mootorrataste remont ehitus 292 227 1939 774 437 998 tervishoid ja 30 29 0 744 742 759 sotsiaalhoolekanne majutus ja toitlustus 111 72 288 687 327911 veondus ja laondus 85 62 0 563 363715 põllumajandus, metsamajandus ja 188 116 10323 516 336906 kalapüük kutse-, teadus- ja 217 132 0 247 172050 tehnikaalane tegevus haridus 20 15 10 225 172282 muud teenindavad 80 68 0 188 76880 tegevused kunst, meelelahutus ja 43 30 4358 128 64926 vaba aeg kinnisvaraalane tegevus 121 44 0 112 65554 haldus- ja abitegevused 96 53 0 105 41010 info ja side 85 53 0 104 78941 elektrienergia, gaasi, auru ja 22 8 0 49 41521 konditsioneeritud õhuga varustamine veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- 5 3 0 43 33346 ja saastekäitlus mäetööstus 5 3 0 18 9406 finants- ja 5 3 0 5 7202 kindlustustegevus kokku 1695 1106 1 557 079 9780 6 860 431 50 https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse- statistika-uldinfo  47 4.2.2. Kohalik kasu Keskkonnatasude seaduse 51 alusel makstakse tuulepargi poolt keskkonnahäiringu tekitamisel keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ehk tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Meretuulepargi tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu tuleb kanda kohaliku omavalitsuse üksusele, mis asub meretuulepargi mõjualas. Meretuulepargi mõjuala on Eesti piirkond, mis ulatub meres paiknevast tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 20 kilomeetri kaugusele. Tuul Energy meretuulepark asub Saaremaast lähimas punktis u 32 km kaugusel ja seega tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ei saa. Küll on Tuul Energy OÜ-l valmisolek läbi rääkida omavalitsuse ja kogukonnaga eraldi sotsiaalsetes ja majanduslikes hüvedes, mida tuulepark Saaremaa vallale ja Lääne-Saaremaa piirkonnale võiks tuua. 4.2.3. Kalandus Kalapüük, mis on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks, toimub kogu Eesti merealal, välja arvatud kalapüügipiirangutega aladel. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal- ja rannapüügiks. Rannapüük merel toimub üldjuhul 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad kohalikud kalasadamad ja lossimiskohad. Traalpüük tohib Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määruse nr 65 Kalapüügieeskiri kohaselt toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Kuna Tuul Energy kavandatava meretuulepargi ala asub alal, kus sügavused on üle 20 m ning kaugemal kui 12 meremiili, seal rannapüüki ei toimu. Laevade automaatse identi- fitseerimissüsteemi (AIS) andmetel ei toimu alal ka traalimist (joonis 4-17). Tuulepargi ala jääb püügiruutu 28-2, mis hõlmab kogu Saaremaast läände jääva Läänemere avaosa kuni majandusvööndi piirini. Võrreldes teiste Eesti merealal olevate traalimise piirkondadega on kalapüük püügiruudus 28-2 tagasihoidlik, olles pea kolm korda väiksem kui Liivi lahes (tabel 4-5). Tabel 4-5. Kutseline kalapüük kalalaeva kalapüügiloa alusel (traallaevadega) Läänemerel 2023. a astal 52 28-2 Läänemere 29 Läänemere 32 Soome Kala liik 28-1 Liivi laht Kokku tonni keskosa keskosa laht Emakala 12,098 - - - 12,098 Kilu 354,698 3301,898 7198,762 14509,136 25364,494 Meritint 51,303 - - - 51,303 Räim 12417,183 755,953 2214,146 4651,311 20038,593 Merihärg 13,235 - - - 13,235 Ogalik 4,404 - - 0,276 4,680 Nolgus 3,269 - - - 3,269 Üldkokkuvõte 12856,190 4057,851 9412,908 19160,723 45487,672 51 Keskkonnatasude seadus, RT I, 09.08.2022, 1 52 https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/kutseline-kalapuuk/puugistatistika#item-7  48 Joonis 4-17. Aasta keskmine kalalaevade tihedus 2017-2023 EMODnet andmetel. Kaart baseerub AIS andmetel ja näitab laevaliikluse tihedust 1x1km võrgus.  49 4.2.4. Veeliiklus Laevaliiklus Eesti territoriaalvetes ei ole väga tihe ning kavandatava meretuulepargi vahetus läheduses ei ole otseseid laevateid. Hetkel liiguvad laevad selles piirkonnas, kui nad suunduvad Läänemere avaosast Riia lahte. Samuti asub kavandatud meretuulepa rgi loodeosas süvavee laevatee, mis on kõige lähemal asuv IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) laevaliikluskorraldusmeede, paiknedes ligikaudu 17 km kaugusel. See süvavee laevatee, mille laius on umbes 6 meremiili, ühendab liikluseraldusskeemi Hiiumaast loodes (Kõpu poolsaare lähedal) ja Bornholmi saarest loodes. Kõigile laevadele, mis mööduvad Gotlandist ida ja lõuna poolt ning liiguvad Läänemere kirde piirkonda või tulevad sealt, ja mille süvis on üle 12 meetri, soovitatakse kasutada seda süvavee laevateed. Jooniselt 4-18 on näha, et laevaliiklus kavandatavas tuulepargi piirkonnas on suhteliselt tagasihoidlik. Peamiselt liiguvad piirkonnas kaubalaevad, mis suunduvad Riia lahe sadamatesse. Kavandatava meretuulepargi ala sügavused varieeruvad 30 -40 meetri vahel, mistõttu piirkonna batümeetria ei põhjusta probleeme laevaliiklusele. Kuigi laevaliiklus on antud piirkonnas suhteliselt madal, võivad uued objektid, nagu kavandatav meretuulepark, mõjutada meresõiduohutust. Tuulepargi rajamine võib suunata laevad eemale olemasolevatelt marsruutidelt, mis omakorda võib põhjustada laevaliiklu se ümberkorraldamist. Arvestades teisi kavandatavaid arendusi piirkonnas, võib see tähendada, et laevaliikluseks jääb vähem vaba ruumi, mis võib suurendada kokkupõrkeriski ja nõuda täiendavaid meetmeid laevaliikluse ohutuse tagamiseks.  50 Joonis 4.-18. Aasta keskmine laevaliikluse tihedus 2017-2023 EMODnet andmetel. Kaart baseerub AIS andmetel ja näitab laevaliikluse tihedust 1x1km võrgus.  51 4.3. Veealune kultuuripärand Eesti merealal leidub vrakke, mis on arvele võetud kultuurimälestisena, aga ka selliseid vrakke, millel ei ole kultuurimälestise staatust. Samas on kõigil nendel objektidel oluline osa meie merekultuuripärandis. Transpordiameti hüdrograafilise infosüsteemi (HIS) 53 andmetel on Tuul Energy OÜ poolt taotletud hoonestusloa alal kolm vrakki: nimetu 59, nimetu 382 ja nimetu 188.). Ükski vrakk ei ole kultuurimälestis ja täpsem info nende tüübi, ehitusaja vmt kohta HIS -s puudub, vaid vraki nimetu 188 kohta on teada, et tegemist on aurikuga. Veealuseid takistusi kavandatava meretuulepargi ja kaablikoridoride alal tuvastatud ei ole. 53 https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1280&HEIGHT=551 , külastatud 09.05.24  52 Joonis 4-19. Tuvastatud vrakid ja takistused kavandatava meretuulepargi piirkonnas (Aluskaart Transpordiameti hüdrograafiline andmekogu)  53 5. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju 5.1. Hindamismetoodika Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspertrühm kehtivast keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise head tava 54. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: KMH programmi koostamine ning KMH läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 7. KMH programm (käesolev dokument) on osa kavandamise etapist ehk kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala, tuuakse välja eeldatavad olulised mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooniplaan erin evate mõjude hindamise protsessi osapooltega. KMH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS nõuetega ja KMH algatamise otsusega, samuti meretuulepa rgi kui tervikliku objektiga seonduvate dokumentide (st maismaal asuvate rajatiste/ehitiste jaoks vajalikud load jms) keskkonnaküsimustega. KMH eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatava lt olulist keskkonnamõju, analüüsida selle mõju vältimise ja/või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi (sh ala suurus, maht, tehnoloogilised aspektid) valikuks. Käsitletavaid alternatiive kirjeldatakse KMH aruandes. Keskkonna mõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõjukeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Alljärgnevas tabelis 5-1 on esitatud kavandatava meretuulepargi ja sellega seotud taristu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad olulise d mõjud (vajadusel täpsustakse mõjualade suurused) ning nende mõjude prognoosmeetodid, sh mõjude hindamiseks vajalike uuringute/eksperthinnangute koostamise vajadus ja nende metoodikad. Eeldatavat keskkonnamõju hinnatakse meretuulepargi ja merekaabli ehitamise ning kasutamisega seonduvalt ning ühtlasi vaadatakse tuulikute eemaldamise mõju põhimõttelise hinnanguna, nii palju kui praegune info seda võimaldab. Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda 54 Keskkonnamõju hindaja hea tava. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing ( https://www.eaia.eu/kemu/heatava ).  54 erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Võimalusel ja vajadusel teostatakse käesolev keskkonnamõju hindamine asjakohases täpsusastmes ka maismaal kavandatavate tegevuste kohta. Näiteks hinnatakse võimalusel merekaabli asukoha ja rajamisega kaasnevaid mõjusid meri-maismaa üleminekukohtades ja selle vahetus läheduses, et selgitada arendaja jaoks välja võrguühenduse toimimise perspektiiv ja maismaal toimuvate tegevuste põhimõttelised asukohad . Selliselt välditakse sisuliselt mittevajalikku ning administratiivkorraldust asjatult koormavat samade protseduuride dubleerimist. Eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi arendusala ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, ehitusaegsed häiringud, visuaalne mõju jne). Mõjuala erineb ka sõltuvalt mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, merepõhja elupaigad, mere -elustik jm). Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonna elementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) ja ka objektiivset hinnangut (uuringute, jms tulemused). KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasut atakse andmeallikatena muuhulgas Maa-ameti kaardirakendust ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmeid, eriala- ja teaduskirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse. Konsulteeritakse erinevate asjakohaste asutuste, organisatsioonide ja isikutega. Hoonestusloa ja KMH protsessi raames teostatakse täiendavaid uuringuid ja modelleerimisi ning koostatakse ekspertarvamusi, mis on kirjeldatud tabelis 5 -1. Uuringute/eksperthinnangute teostamine ja tõstatunud teemade käsitlus võib toimuda ka muude projektide või tegevuste raames (näiteks ühendamine teiste arendusprojektidega, riiklik u uuringu ja seirega jms) ning KMH integreeritud osana (st mitte eraldiseisva uuringuna). Erinevate uuringute teostamisel toimub teadlaste ja uurimisrühmade vaheline koostöö inte rdistsiplinaarse lisandväärtuse loomiseks ja kvaliteetseimate uurimistulemuste saavutamiseks. KMH raames viiakse läbi Natura hindamine ning käesolevas KMH s tuginetakse hindamise läbiviimisel peamiselt juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 55 . Täpsemalt on Natura hindamise protsessi ja kasutatavat metoodikat kirjeldatud ptk-s 6. 55 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 raken damisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://envir.ee/media/4372/download  55 Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada. Huvitatutel on võimalik osaleda vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole. 5.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja teostatavad uuringud Iga mõjuvaldkonna ja kõikide keskkonnaelementide (mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate kaudu) mõjude prognoosimiseks kasutatavad meetodid on kirjeldatud tabelis 5-1. TTJA hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsuses (vt lisa 1) on ette nähtud mitmed uuringuid ja/või eksperthinnanguid. Käesolevas KMH programmis on algatamisotsuses ette nähtud uuringute nimekiri täies mahus arvesse võetud, täiendatud ning täpsustatud uur ingute ning eksperthinnangute metoodikat ja mahtu nii suures ulatuses kui see on praeguseks KMH programmi koostamise ajahetkeks teada. Tabel 5-1. Kavandatava tegevuse eeldatavad olulised mõjud, nende prognoos - ja hindamismeetodid ning teostatavad uuringud Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) 1 Mõju looduskeskkonnale Tuulepargi rajamine võib mõjutada KMH hinnangu aluseks tuleb teostada kohalikku tuule-, hoovuste ja hoovuste, lainetuse, vee vertikaalse lainerežiimi, samuti vee vertikaalset segunemise ja tuuleolude (sh segunemist. Tegemist on eeldatavalt tuulevarjutus) muutuste väheolulise mõjuga. modelleerimine tuulepargi sees ja mõjualas. Modelleerimisel võetakse Tuul Energy meretuulepargi ala asub aluseks hüdrometeoroloogiliste piirkonnas, kus jääolud on kõige mõõdistuste ja mudelite andmed. leebemad ning jää esinemise tõenäosus on väike. Jääkate esineb Hoovuste, lainetuse ja tuuleolude mudelid Mõju mere vaid karmidel talvedel kuni 30 päeva on sisendiks teistele uuringutele, nagu hüdrodünaamikale ulatuses. Jää tingimustes ei toimu 1.1 ehitusaegse heljumi levik ning õlilaigu (sh hoovused, tuulepargi ehitust ega korralist levik õnnetusjuhtumi puhul. lainetus). hooldust. Erakorralised tööd, mis on seotud riketega saab jääkatte KMH aruandes tuleb hinnata (sh perioodil läbi viia modelleerida) kumulatiivset mõju transpordivahenditega, mis ei nõua koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate jäämurdmistõid ega mõjuta jääkatet meretuuleparkidega, mille uuringud ja (näiteks helikopter). Jääoludest KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH tulenevat riski rajatistele aruande koostamise ajaks valminud st, et modelleeritakse tehnilise modelleerimisel tuleb lisada projekteerimise käigus. olemasolevate arendusprojektide sisendid.  56 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) Mõjud on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Merevee kvaliteeti Eesti merealade planeeringuga määratud tuuleenergia Meretuulepargi mõju merevee arendusalal nr 2 on TÜ Eesti kvaliteedile võib avalduda eeskätt Mereinstituudi varem uuritud uuringu ehitamise aegselt tuulikute „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring vundamentide ja kaablite Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide paigaldamise käigus veesambasse leviku hindamiseks ning mere CO2 paisatavate põhjasetete ja heljumi sidumispotentsiaali selgitamiseks“ (Tartu kaudu. Heljumi hulk sõltub eeskätt Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020) raames merepõhja setete koostisest ning ja SWE meretuulepargi KMH käigus. seejärel vundamentide arvust, suurusest, tüübist ja Sama metoodika alusel tuleb teostada paigaldustehnoloogiast ning merevee seisundi mõõdistused Tuul merekaablite pikkusest ja Energy meretuulepargi alal. Uuringu paigaldustehnoloogiast. Mõju käigus hinnatakse järgmisi parameetreid: merevee kvaliteedile võib avalduda vee läbipaistvus, hapniku ühtlasi toitainete ja ohtlike ainete kontsentratsioon, klorofülli taasvabastamisega veesambasse, kui kontsentratsioon, üldlämmastik, üldfosfor, neid setetes olulisel määral leidub. nitraadid, nitrit, ammoonium, fosfaadid, räni, CTD profiilid. KMH käigus selgitatakse välja Mõju merevee orienteeruv süvendamise, kaadamise Tuul Energy meretuulepargi alal tuleb 1.2 kvaliteedile, sh ja tahkete ainete paigutamise maht, võtta merepõhja pinnaseproovid, heljumi levik millest lähtutakse mõjude määrata setete lõimis ning teostada hindamisel. nende keemilised analüüsid raskemetallide, naftasaaduste, Merevee kvaliteeti võidakse mõjutada tributüültina ühendite, polüaromaatsete ka võimaliku avariiolukorra süsivesinikute (PAH), polüklooritud esinemisel, mis võib kaasa tuua bifenüülide (PCB) ja toitainete sisalduse õlireostuse esinemise riski. kontrollimiseks. Pinnaseproovide Õlireostuse tekke oht on nii analüüsidel tuleb lähtuda HELCOM tuulepargi ehitamise kui ka süvendamise ja kaadamise juhises56 kasutamise faasis. Õlireostuse tekke toodud nõuetest. vältimiseks tuleb ehitustööde ja hooldustööde käigus järgida Lähtuvalt läbiviidud mõõdistustest ja ohutusreegleid. analüüsidest hinnatakse ehitustegevuse mõju merevee kvaliteedile, sh kas ja kui Tuulepargi käitamise perioodil võivad palju võib ehitustööde käigus vabaneda tuulikute paigaldamisest tingitud ohtlikke saasteaineid või muutused vee vertikaalses eutrofeerumist põhjustavaid aineid segunemises põhjustada vee ning modelleeritakse ehitustööde biogeokeemiliste omaduste (klorofüll, käigus vabanevate põhjasetete ja üldN, üldP) muutumist. heljumi levikut (ja võimaliku õlireostuse levikut, vt ka p 5.3), samuti 56 HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf  57 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) veesamba biogeokeemiliste omaduste Mõjud on seotud meretuulepargi ja (klorofüll, üldlämmastik, üldfosfor) merekaableid ümbritseva ala ning muutumist tuulepargi käitamise selle lähiümbrusega. perioodil. Kui toimub süvenduspinnase kaadamine, tuleb leida KMH käigus sobiv koht kaadamisele. Kaadamise koha valikul tuleb lähtuda HELCOM süvendamise ja kaadamise juhisest57. Kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tuleb mh hinnata lähtuvalt Merestrateegia eesmärkidest (vee kvaliteet ja veekogumi seisund). KMHs hinnatakse käesolevas alapunktis nimetatud mõjusid (sh vajadusel modelleeritakse) kumulatiivselt koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud st, et modelleerimisel tuleb lisada olemasolevate arendusprojektide sisendid. Meretuulepargi mõju merepõhja Kavandatava tuulepargi ja elupaikadele ja elustikule võib kaablikoridoride alal tuleb läbi viia avalduda eeskätt tuulikute merepõhja elustiku ja elupaikade uuring, vundamentide ja merekaablite näol. mille eesmärk on kaardistada Ehitusfaasis hävivad tuulikute kavandatavale alale ja võimalikule vundamentide alla ja vahetusse mõjualale (meretuulepargi kui lähedusse jäävad kooslused ja merekaablite ala + puhvertsoon) jäävate elupaigad. Ehitustegevus mõjutab merepõhja elustiku (põhjataimestik ja - merepõhja kooslusi eelkõige tekkiva loomastik) liikide ja koosluste levik ning heljumi ja vee läbipaistvuse muutuste alale jäävate merepõhja elupaikade ja Mõju merepõhja tõttu. Mõju vähendava ja leevendava biotoopide levik (Loodusdirektiivi lisa I 1.3 elupaikadele ja meetmena tuleb tuulikute elupaigatüübid, MSRD laiad elustikule vundamendid paigaldada võimalusel elupaigatüübid, HELCOM HUB biotoobid, kohtadesse, kus ei esine HELCOM Red List biotoobid). Uuringu (väärtuslikku) merepõhja elustikku ja eesmärk on koguda in situ informatsiooni elupaiku või nende kogus on vähene. projektialal merepõhja elustiku liikide ja koosluste ning elupaikade leviku kohta Tuuliku vundament paigutatakse ning kasutada seda informatsiooni liikide, merepõhja ja konkreetselt elupaikade ja biotoopide leviku vundamendi (ja vajadusel selle kirjeldamisel (modelleerimisel) kaitseks paigutatava materjali) alal kavandataval alal. Uuringu tulemuste 57 https://helcom.fi/wp-content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf  58 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) muudetakse senine looduslik põhjal on võimalik hinnata merepõhi. Mõju olulisus ja suurus tuulikuvundamentide täpsema sõltub eeskätt vundamentide arvust, tehnoloogia ja asukohavaliku mõju mõõtmetest ja tüübist (samasuguse merepõhja kooslustele ning vajadusel tuuliku gravitatsiooniline vundament välja pakkuda meetmed võimaliku on palju suurema merepõhja negatiivse mõju minimeerimiseks. pindalaga kui vaivundament) ning mere põhjasetete koostisest. Kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tuleb mh hinnata lähtuvalt Merekaablite paigaldamisel on Merestrateegia eesmärkidest (merepõhja käesoleval ajal pehmete elupaikade terviklikkus). põhjasubstraatide puhul sagedasemaseks meetodiks kaabli Kavandataval alal tuleb teostada matmine põhjasetetesse kasutades merepõhja alusmõõtmised akustilise selleks spetsiaalset tehnikat, mis aitab kaugseire abil (näiteks lehviksonariga), kus vältida võimalikke kahjustusi kogutakse nii sügavusandmeid kui (majanduslikku mõju) ning millega helisignaali tagasihajumise andmeid, leevendatakse ühtlasi ka kombineerides neid semikvantitatiivsete keskkonnamõjude avaldumist (katvushinnangud videosüsteemide või (elektromagnetkiirguse ja võimaliku sukeldumise abil) ja kvantitatiivsete soojusenergia ülekande vähenemine (biomassi hinnangud) punktvaatlustega. kaabli ümbruses). Merekaablite Uuringute metoodika peab olema merepõhja matmisel toimub võrreldav muudel piirnevatel aladel olemasoleva merepõhja häiring sarnaste uuringute jaoks kasutatava ehituse ajal mille pikaajaline mõju metoodikaga et oleks võimalik hinnata ka sõltub merepõhja omadustest ja kumulatiivseid mõjusid. substraadi tüübist. Pehme susbstraadi puhul toimub taastumine KMH aruandes tuleb hinnata teatud perioodi jooksul, samas kõva kumulatiivset mõju koostoimes teiste substraadi puhul võib häiring olla arendusalal nr 2 asuvate pikemajaline ja püsiv. Samuti on meretuuleparkidega, mille uuringud ja võimalik looduskaitseliselt tundlikele KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aladele kaablite paigaldamiseks aruande koostamise ajaks valminud (või kasutada kaabli suundpuurimist mille vastav info on vähemalt merepõhja alla (eeskätt kaablite meri- avalikustatud). maismaa tsoonis). St, et enne looduskaitseliselt tundlikule alale jõudmist viiakse kaabel merepõhja alla ning sel moel on võimalik hoida ära negatiivseid mõjusid merepõhja elustikule. Tuulepargi rajamisel on tegemist kunstsubstraadi paigutamisega merekeskkonda kogu veesamba ulatuses, mis loob võimaluse erinevate sessiilsete liikide koosluste  59 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) tekkeks. Vaba kunstsubstraadi koloniseerimine sõltub väga paljudest erinevatest kohalikest keskkonnateguritest ja teiste merealade kogemuse otsene ülevõtmine konkreetse tuulepargi mõju hindamiseks ei ole võimalik. Tuulepargi rajamise ja opereerimise keskkonnamõju hindamiseks on vajalik teada nii „rifiefekti“ kohalikest iseärasustest kui ka hinnata tuuleparki kui võõrliikide levikusoodustaja tähtsust. Mõjuala on piiritletav eeskätt tuulepargi ja kaablikoridoride alaga. Tuulepargi mõju võib avalduda Kavandataval alal tuleb teostada tormilainete režiimile ja setete geofüüsikaline merepõhja uuring, dünaamikale läbi merepõhja selgitamaks merepõhja olukorda (setete struktuuri muutuste. Eeldatavalt ei ole mineraalne koostis, settekihi lasuvus, tegemist olulise mõjuga, kuna aluspõhja omadused jms). tuuleparkide rajamiseks tehtava ehitustöö käigus ei muudeta merealal KMH käigus hinnatakse erinevate põhjareljeefi iseloomu (reljeefi vundamendi tüüpidega kaasnevat mõju madaldamine/tõstmine), siis pole ning vajadusel töötatakse välja oodata ka olulisi muutusi keskkonnameetmed (sh seire). hüdrodünaamilises režiimis, mis võiks mõjutada lainetuse iseloomu Koondina valmib KMH aruandesse rannalähedases piirkonnas. eksperthinnang varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning käesoleva KMH Merepõhi, käigus teostatavate muude uuringute Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja merepõhja setted. põhjal. 1.4 kaablite merepõhja süvendamise käigus toimub setete Rannaprotsessid KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset ümberpaigutamine ja resuspensioon. Selle mõju avaldub piiratud alal ning mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 lühiajaliselt. Merepõhja orienteeruvad asuvate meretuuleparkidega, mille süvendamise (sh kaadamise või uuringud ja KMH on Tuul Energy tahkete ainete paigutamise) mahud meretuulepargi KMH aruande koostamise sõltuvad nii tuulikute ja nende ajaks valminud. vundamentide arvust, mõõtmetest ja tüübist kui ka merekaablite pikkusest, asukohast ja paigaldamiseks valitud tehnoloogiast. Tuulepargi rajamine >30 km kaugusele rannikust ei mõjuta rannaprotsesside iseloomu, nende  60 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) ägenemist või nõrgenemist. Rannikulähedases tsoonis kannavad materjali edasi lained tõstes seda veesambasse ja kandes edasi ka piki rannajoont. SWE tuulepargi modelleerimine näitas, et tuulepark vähendab lainekõrgusi 1 kuni 2%. Seega ei saa rannast üle 30 km kaugusel asuv tuulepark mõjutada rannaprotsesse. Ühenduskaablite puhul on mõju ehitusaegne st ühekordne ja lühiajaline. Looduslikud protsessid (lainetus ja tormid) on sageli oluliselt suurema setteid ümberpaigutava mõjuga kui lühiajaline ehitustegevus. Meretuulepargi ehitamise aegselt sageneb piirkonnas laevaliiklus ja Keskkonnamõjude hindamiseks tuleb toimub meretuulikute vundamentide selgitada välja kavandatava tuulepargiala ning merekaablite paigaldamine kalastiku olemasolev seis: liikide sesoonne veekeskkonnas. Sõltuvalt merepõhja esinemine, arvukus ja ala tähtsuse iseloomust, vundamendi tüübist ja kudemis-, läbirände või toitumisalana paigaldamise tehnoloogiast kaasneb erinevatele kalaliikidele. Kavandatava vundamendi paigaldamisega müra tegevuse piirkonnas tuleb läbi viia emissioon ja merepõhjasetete kalastiku inventuur ning kevadräime veesambasse paiskamine (heljumi uuringud räime rändekoridoride välja tekitamine). Merepõhjasetete selgitamiseks. Uuringu tulemusi tuleb liigutamise ja müra temaatika on hinnata ja võrrelda teiste asjakohaste oluline ka merekaablite kalastiku-uuringu tulemustega ava- ning paigaldamisel. rannikumeres. 1.5 Mõju kalastikule Opereerimise aegselt on Kalastiku inventuur tuulepargialal tuleks meretuuleparkide puhul sageli läbi viia kevadel ja suvel kasutades täheldatud ka positiivset mõju. standardiseeritud võrgujada vastavalt Vundamendid pakuvad elupaika rahvusvahelisele rannikumere kalastiku mereelustikule, kes on toidubaasiks seire nõuetele (HELCOM, 2015). Kevadisel erinevatele kaladele. Töötavatest perioodil on vaatlusel fookuses tuulikutest lähtuva veealuse uuringualal paiknevad võimalikud meremüra tase ja kaasnev mõju koelmualad ja kalade rändekoridorid kalastikule ei ole seniste töötavate koelmutele. Suvisel perioodil, mil kalad on meretuuleparkide baasil tehtud vähem rändsed uuritakse peamiselt uuringute alusel osutunud oluliseks püsikalastikku, kes kasutavad uuritavat ala ega negatiivseks. toitumiseks. Kalastiku ja kudealade inventuur tuleb läbi viia kahel järjestikusel Ehitustööde ja opereerimise aegset aastal nii kevadel kui suvel. mõju saab vältida ning oluliselt  61 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) vähendada sobivate meetmete rakendamisega. Tehnilistest ja Kevadräime rännet tuleb analüüsida töökorralduslikest võtetest on näiteks hüdroakustilise uuringu raames. Uuringu ehitusperioodi kohandamine kalade eesmärk on kaardistada kevadräime kudemisele vastavalt, müra peamised rändeteed ning hinnata, kuivõrd vähendavate meetmete kasutamine kattuvad need kavandatav meretuulepargi vundamentide paigaldamisel (nt asukohaga. Informatsioon peamiste rammimise vältimine või rammimisel rändekoridoride paiknemise ning nende summutavate vahendite kasutamine), varieeruvuse kohta piirkonnas on hetkel merekaablite süvistamine merepõhja puudulik ning uuring on hädavajalik setetesse jms. hindamaks suuremahuliste rajatiste võimalikku mõju räime rändele. Eeldatavalt on mõjuala piiritletav otseselt meretuulepargi koosseisu Ühenduskaablite elektromagnetvälja hõlmatava alaga ja merekaabli mõju hindamiseks tuleb koos kalastiku rajamiseks ette nähtud alaga. ekspertidega koostada eksperthinnang arvestades sarnaseid projekte, nende kohta tehtud uuringuid ning olemasolevaid andmeid. Aastatel 2022-25 on plaanis riigieelarveliselt finantseeritav projekt, mis selgitab välja müra mõju räime bioloogiale, eeskätt migratsioonile ja sigimiskäitumisele58. KMH aruanne tugineb sel teemal üleriigilise uuringu tulemustele. Täiendavalt tuleb teostada tuulepargi alal veealuse müra (helitasemete) modelleerimine nii ehitusaegselt (sh erinevate vundamenditüüpide paigaldamisel) kui kasutusaegselt, et selgitada selle mõju räimele. KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Mõju Meretuuleparkide arendamisel on Kavandatavate tuulepargi mõjude 1.6 mereimetajatele peamine hüljeste elualasid mõjutada hindamiseks on vajalik koguda ja (hülged) võivaks aspektiks veealune müra, täiendada hüljestega seotud 58 Eksperimentaalne uuring müra mõjust pelaagilistele kaladele , 10.02.2022–30.09.2025. TÜ EMI. https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/be6a2601 -e016-473f-9a64-829c739d35e2  62 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) eeskätt meretuulepargi rajamise lähteandmestikku, et oleks võimalik ehitusaegne müra. hinnata olemasolevat olukorda enne tuulepargi rajamist ning merealade Hüljestele võib olla häiringuks ka kasutuselevõtu ajalisi ja ruumilisi mõjusid tuulikute vundamentide ning tulevikus. Selleks tuleb läbi viia merekaablite paigutamisel hallhüljeste uuring järgmistes osades: meresetete liigutamisega kaasnev merevee kvaliteedi ajutine muutus. 1) Hüljeste arvukuse seire Tekkiva heljumi kogus sõltub punktloendustena olulistel hallhüljeste merepõhja geoloogiast, kasutatavast lesilatel, mis paiknevad kavandatava vundamenditüübist ja vundamendi meretuulepargi võimalikus otseses ja ning merekaabli paigaldamise kaudses mõjualas: Vesitükimaa (Irbe väin), tehnoloogilisest protsessist. Ooslamaa (Ariste laht) ja Innarahu (Vilsandi RP). Vesitükimaal ja Innarhul Meretuulepargi opereerimise faasis tuleb läbi viia punktloendus eraldi võib häiring hüljestele tuleneda poegivate hallhüljeste arvu hooldusel kasutatavast regulaarsest kindlaksmääramiseks. Peamiseks laevaliiklusest. meetodiks on droonilt tehtud aerofotod. Kogutav materjal täiendab riikliku seiret ja Eeldatavalt on mõjuala piiritletav elupaigauuringuid telemeetriliste otseselt meretuulepargi koosseisu meetoditega (vt punkt 2) ning on hõlmatava ala ning selle vajalikud pargialade mõju hindamisel. lähiümbrusega. 2) Merekasutuse uuring telemeetriliste märgistega, eesmärgiga märgistada kuni 5 hüljest. Prioriteetideks on hallhüljeste tabamine Vesitükimaa lesilast meretuulepargialale lähimast regulaarselt asustatud kohast. Hindamisel lähtutakse kogu senisest hallhüljeste ruumandmestikust, mis on seotud Saaremaa läänerannikuga. 3) Poegivate hallhüljeste arvukuse vaatlused, seda juhul kui ei moodustu jääkatet ning hülged poegivad Lääne Saaremaa piirkonna laidudel. Vaatlused tuleb läbi viia vähemalt kolme loendusena poegimisperioodi jooksul (veebruar- märts), et katta kogu võimalik sündinud poegade arv. Loendused tehakse vertikaalsete droonifotode põhjal ja arvutatakse kogu hooajal sündinud poegade arv. Vaatlused ja kaardistus on vajalik juhuks kui pargi alale moodustub jää ning see on potentsiaalne hallhüljeste  63 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) poegimnisplatvorm selles mereosas talvituvatele loomadele. Väliuuringud peavad katma vähemalt ühe täisaasta, kuna aasta-ajati on hüljeste paiknemises ja aktiivsusmustrites olulisi erinevusi. Tuulepargi alal tuleb teostada alal veealuse müra (helitasemete) modelleerimine nii ehitusaegselt (sh erinevate vundamenditüüpide paigaldamisel) kui kasutusaegselt, et selgitada selle mõju hüljestele. KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Linnustikule avalduvate mõjude väljaselgitamiseks tuleb teostada nii peatuvate kui ülelendavate/rändavate lindude uuring vastavalt rahvusvaheliselt kasutatavale STUK4 metoodikale lennuloenduste ja radarloenduste alusel. Avamere tuuleparkide potentsiaalne mõju linnustikule seisneb peamiselt Läbirändajate vaatlused. Vaatlused tuleb lindude väljatõrjumises eelistatud läbi viia laevalt, mis seisab ankrus peatumispaikadelt, lindude uurimisala kahes erinevas punktis. hukkumises kokkupõrgetel Vaatlused peavad sisaldama läbirände tuulikutega ning barjääriefektis visuaalseid ja radarvaatlusi ning öist 1.7 Mõju linnustikule lindude toitumisel. audiosalvestamist. Uuringud tuleb läbi viia kahe kalendriaasta jooksul lindude olulisematel esinemisperioodidel kevadel ja sügisel. Mõjud on seotud meretuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Peatuvate veelindude loendused. Teostada lennuloendusena. Loendusmarsruut peab katma kavandatava tuulepargiala koos lähiümbrusega võrdlusandmete saamiseks. Kokku tuleb läbi viia 12- 20 lennuloendust kahe aasta jooksul. Arvestades aastatevahelist võimalikku  64 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) suurt varieerumist peatuvate veelindude arvus, tuleb lennuloendusi korrata kahe aasta jooksul. Koondina valmib KMH aruandesse eksperthinnang varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning käesoleva KMH käigus teostatavate uuringute põhjal. Läbi viidud uuringute alusel antakse mh hukkumusriski hinnang alal peatuvate või läbirändavate olulisemate liikide osas. KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes teiste Eesti merealal asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Kavandatavate tuulepargi mõjude hindamiseks on vajalik koguda täiendavat teavet nahkhiirte levikuandmete kohta avamerel ning läbi viia käsitiivaliste uuring. Uuringu tulemusena selgitatakse välja käsitiivaliste võimalik liikumine kavandataval tuulepargi alal. Nahkhiirte Meretuulepargi mõju nahkhiirtele rände jälgimiseks kasutatakse peamiselt võib avalduda juhul kui nahkhiirte automaatregistraatoreid. meretuulepark asub nahkhiirte Uuringu metoodikas nähakse ette toitumisalal või rändeteel. Eesti bioakustiliste andmete kogumist merealaplaneeringu koostamisel kasutades statsionaarseid vaatluspunkte võeti arvesse parim teadaolev merel ja rannikul (maismaal). teaduslik informatsioon ning selle Meretuulepargi alale tuleb paigutada 5-8 1.8 Mõju nahkhiirtele alusel määratleti merel eeldatavad statsionaarset nahkhiirte registraatorit. nahkhiirte rändealad, üheks Seadmete paigaldamiseks tuleb kasutada nahkhiirte koondumiskohaks on uuringu jaoks paigaldatud ajutisi poisid, tõenäoliselt Sõrve poolsaare tipp, kuna planeeritaval alal puuduvad kust toimub Kura kurgu ületamine. püsimärgid. Meremärkide paigutusel tuleb teha koostööd Transpordiameti ja Mõjud on seotud meretuulepargi ala Riigilaevastikuga. ja selle lähiümbrusega. Välitööd katavad nahkhiirte kevadist ja sügist rändeperioodi ning statsionaarsed vaatluspunktid on töös ka suvisel perioodil. Lisaks merel tehtavatele vaatlustele tuleb koguda andmeid kevad ja sügisrände  65 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) perioodil kahes rannikul paiknevas maismaa vaatluspunktis Saaremaal. Võrreldes maismaad mööda rändavate nahkhiirte suhtelise arvukuse dünaamikat mere kohal registreerituga, saab anda hinnangu rände esinemisele merel. Sünkroonsuse hindamiseks tuleb kasutada vähemalt kahte maismaaregistraatorit. Koondina valmib KMH aruandesse eksperthinnang varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning käesoleva KMH käigus teostatavate uuringute põhjal. Analüüs peab analüüsima ilmastikutingimuste mõju nahkhiirte vaatlusandmetele avamerel. KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Kaardikihtide analüüs ning Kavandatava meretuulepargi alale eksperthinnang varasemate uuringute, kaitstavaid loodusobjekte ei jää, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), mõjupiirkonda jäävad teostatud inventuuride, liigikaitse projekteeritavad Koigi madaliku tegevuskavade, teaduskirjanduse ning looduskaitseala ja Vilsandi käesoleva KMH käigus teostatavate rahvuspargi avamereosa laiendus. Mõju kaitstavatele uuringute põhjal. 1.9 Ühenduskaabli rajamine võib loodusobjektidele sõltuvalt valitud alternatiivist KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõjutada kaitstavaid alasid. mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille Mõjud on seotud tuulepargi ala ning uuringud ja KMH on Tuul Energy ühenduskaabli asukoha ja nende meretuulepargi KMH aruande koostamise lähiümbrusega. ajaks valminud. Suurem osa merealal kaitstavatest objektidest on samas ka Kaardikihtide analüüs ning rahvusvaheliselt kaitstavad, kuuludes eksperthinnang varasemate uuringute, Mõju Natura 2000 Natura 2000 loodus- ja/või Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), 1.10 aladele ehk Natura linnualade võrgustikku. teostatud inventuuride, liigikaitse hindamine tegevuskavade, teaduskirjanduse ning Võimalikud kavandatava tuulepargi käesoleva KMH käigus teostatavate või selle kaablikoridoride mõjualasse uuringute põhjal. jäävad Natura 2000 võrgustiku  66 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) loodus- ja linnualad on esitatud ptk 6. Mõju Natura aladele hinnatakse Kõikidele mõjualasse jäävatele Natura eraldi Natura asjakohases 2000 ala kaitse-eesmärkidele viiakse läbi hindamises, mis vormistatakse KMH Natura hindamine. Vt ptk 6 Natura aruande eraldi peatükina. eelhindamine. KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 ja vajadusel ka teiste Eesti merealal asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Teostatakse eksperthinnang, mille aluseks on varasemad uuringud, teadusajakirjandus, erialakirjandus ning ekspertteadmised. Käesoleva KMH raames ei analüüsita kliimamuutuste fundamentaalseid küsimusi. Lähtutakse Euroopa Liidu ja Tuuleparkide mõju kliimale saab seega ka Eesti Vabariigi ametlikust käsitleda erinevatel tasandutel. positsioonist kliimamuutuste olemasolu Globaalselt ja riiklikult on küsimuses, vajadusest selle tuuleparkide mõju positiivne, kuna vähendamiseks ja kohanemiseks. fossiilsete energiaallikate asendamisel taastuvatega vähenevad KMH-s käsitletakse mikrokliima mõju ja kasvuhoonegaaside emissioonid ning teostatakse vastav modelleerimine. KMH Mõju kliimale, mõju kliimale on positiivne. aruandes antakse ülevaade 1.11 kliimamuutustega modelleerimise ning teadaolevate ja arvestamine Lokaalsel tasandil on avaldatud võrreldavate teadusuuringute tulemustest arvamust, et tuulepargid võivad lähtuvalt. mõjutada kohalikku kliimat, eeskätt tuuli ja sademeid. Tuulepargi poolt KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset tekitatavat nn tuule varjutust mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 modelleeritakse koos muude asuvate meretuuleparkidega, mille hüdrometeoroloogiliste näitajatega uuringud ja KMH on Tuul Energy (vt p 1.1). meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Samuti hinnatakse, millised kliimariskid antud piirkonnas võivad avalduda ning millega arendaja peab arvestama (nt tormide sagenemine).  67 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) 2 Mõju kultuuripärandile KMH koostamise käigus tuleb selgitada esmalt sonariuuringu abil välja, kas lisaks teadaolevatele leidub muid veealuseid objekte, sh võimalike veealuste kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht (vähemalt kavandatavate tuulikute vundamentide lähiümbruses ja võimalike kaablikoridoride alal). Tuulikute vundamentide asukohtade ning kaablikoridoride paiknemisel eelistatakse võimalusel alasid, mis ei kattu kultuuriväärtusega asjadega. Meretuulepargi rajamisel võib eeldatavalt olla vrakkidele otsene Enne ehitamist (projekteerimise käigus) füüsiline mõju: nt tegevus võib tehakse vajadusel eraldi ohustada vraki säilimist või head allveearheoloogiline uuring – juhul kui seisundit. Eeldatavalt on tegemist kavandatav ehitustegevus (tuulikute väheolulise mõjuga. Mõju võib vundamentide ja kaablite rajamine) ja/või avalduda läbi võimaliku hävimise, selle mõjuala kattub eelnevalt välja kahjustamise või ligipääsu selgitatud kultuuriväärtusega asjade Mõju muinsus- takistamise kultuuripärandile ning ja/või kultuurkihiga ehk võib veealuse kaitsealustele setete kandumise kultuuripärandi säilimist ohustada (MuKS § 2.1 objektidele, sh vrakid muinsuskaitseväärtusele. Mõju 32 lg 2-3, Kultuuriministri 15.05.2019 leevendamiseks tuleb tuulikute määruse nr 25 § 10). Allveearheoloogilise asukohad valida selliselt, et oleks uuringu käigus dokumenteeritakse tagatud väärtuslike laevavrakkide kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht säilimine ja ligipääs. ning hinnatakse nende seisukorda ja säilimise ulatust. Mõju on seotud otseselt tuulepargi ja merekaablite alaga (eelkõige Lisaks hinnatakse vajadusel ajalooliste konkreetse rajatise alla jääva alaga). keskkonnaohtlikke vrakkide võimalikust seisukorra muutustest tingitud mõjusid (keskkonnareostus). Sonariuuringuga kogutavat informatsiooni kasutatakse võimalusel ka teiste distsipliinide uuringutes: merepõhja elupaikade väljaselgitamisel ning võimalike ajalooliste lõhkekehade (jt ohtlike objektide) esmasel tuvastamisel. Varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning käesoleva KMH käigus teostatavate uuringute põhjal valmib eksperthinnang.  68 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) 3 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond, sh mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Tuulikute ehitus-, toimimis- ja demonteerimise aegse müra hindamiseks tuleb teostada modelleerimine ja koostada mürakaart keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise Tuulepargi lähimate tuulikute kaugus meetodid“ alustel. Saaremaalt on minimaalselt 32 km, mille tõttu ei ole ette näha ei Infraheli, madalsagedusliku heli ja piirväärtusi ületavate müra- ja vibratsiooni mõju kirjeldatakse vibratsiooni tasemete levikut teaduskirjanduse ja varasemate uuringute lähimate elamuteni. põhjal sh võrreldakse laevade ja tuulikute poolt põhjustatava infraheli omadusi ja Müra (sh infraheli, levikut. Tuulepargi kasutamise ajal on 3.1 madalsageduslik eeldada samuti infraheli ja heli) ja vibratsioon Müra sh infraheli ja vibratsiooni madalasagedusliku müra teket. Infraheliks nimetatakse helilaineid, hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi mille sagedus on alla 20 Hz. Infraheli poolt soovitatud juhendmaterjalist ei ole valdavalt inimkõrvale kuuldav. https://kliimaministeerium.ee/sites/default Madalsageduslikuks heliks loetakse /files/documents/2025- helilaineid, mille sagedus on 03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hi vahemikus 10-200 Hz. ndamise%20juhend.pdf. KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH onTuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Meretuulepargi rajamine selliselt, et meretuulepark ei oleks merevaates Visuaalse mõju objektiivsemaks nähtav, ei ole võimalik. väljaselgitamiseks ja täiendava informatsiooni loomiseks tuleb teostada meretuulepargi füüsilisest suurusest, meretuulepargi visualiseering Lääne- asukohast, ruumilisest lahendusest Saaremaa ja Sõrve poolsaare erinevatest (nt tuulikute paigutamine ridadena punktidest ning nähtavusanalüüs (ZTV – 3.2 Visuaalne mõju jms) ja tehnilistest lahendustest (nt Zone of Theorethical Visibility). KMH-s tuulikute värv ja markeerimine hinnatakse tuulikute värvuse visuaalset tuledega). mõju (nt kas eelistatud oleks muud värvi kui valged tuulikud) ning Mõju ulatuseks on tuulepargi lennuohutustulede valguse kandumise lähimad rannikualad Lääne- piiramist maismaale. Saaremaal ja Sõrve poolsaarel.  69 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) Visuaalsete mõjude hindamiseks kasutatakse Eesti mereala planeeringu käigus väljatöötatud juhendit ja metoodikat „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. Taotletav ala on nähtav Eesti mereala planeeringus määratletud rannikulõikudelt, kus on vajalik otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks KMH tasandil. Visuaalse mõju uuringu peab sisaldama analüüsi tuulikutest vabade alade jätmise võimalikkuse, asukoha ja ulatuse kohta. Visuaalse mõju uuring peab sisaldama hinnangut kinnisvara väärtuse võimalikule muutumisele maastikupildi muutumise tõttu. Koondina valmib KMH aruandesse staatiline visualiseering erinevatest vaatekohtadest ja mõjude hinnang vaadete muutustele. KMH aruandes tuleb hinnata (mudeldada) kumulatiivset mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Mõju inimese tervisele ja heaolule. Kavandatava tuulepargi mõju inimese Hinnang kinnisvara väärtuse võimalikule tervisele ja heaolule võib seostada muutumisele tuleneb müra ja visuaalse tuulikutest tekkiva võimaliku müra ja mõju uuringutest (vt p 3.1 ja 3.2). Mõju inimese visuaalse häiringuga, mida on KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset tervisele ja heaolule kirjeldatud eelnevalt tabeli punktides mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 3.3 või varale 3.1 ja 3.2. asuvate meretuuleparkidega, mille Üks inimeste negatiivsetest ootustest uuringud ja KMH on Tuul Energy seoses tuuleparkidega on võimalik meretuulepargi KMH aruande koostamise kinnisvarahinna langus seoses ajaks valminud. võimaliku müra häiringu ja vaadete muutumisega.  70 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) Mõju majandusele ja tööhõivele, sh kalandussektorile. Kavandatav meretuulepark võib avaldada mõju kalastikule ja seeläbi kalandusele nii meretuulepargi ehitamise aegselt kui Koostatakse eksperthinnang, mis tugineb ka opereerimise ajal. koostatavale kalastiku uuringule (vt punkt 1.5), teaduskirjanduse allikatele ning Mõju kohalikule kogukonnale. varasemate uuringute andmetele. . Andmeid kombineeritakse fookusgrupi Mõju turismile. Maailmas läbi viidud kohtumiste ning huvitatud isikute juhtumiuuringutest ei ole näiteid intervjueerimiste ja küsitlemiste käigus meretuuleparkide negatiivsest mõjust kogutavate andmetega. Hoonestusloa ja turismile, pigem nähakse neid turismi KMH protsessi raames toimub täiendavalt Sotsiaalsed ja võimalusi laiendavana (uued koostöö erinevate huvigruppide ja majanduslikud turismiatraktsioonid, teenuste Saaremaa vallaga. 3.3 aspektid – tööhõive, nõudluse kasv). kalandus, mõju Täiendavat sisendinfot saadakse KMH kohalikule Elektrivarustus. Kavandatav Tuul programmi avalikustamise käigus kogukonnale, turism Energy tuulepark ei mõjuta otseselt laekunud ettepanekutest ning kohaliku elektrivarustus. saarte elektrivarustust. kogukonnaga kohtumiste käigus. Elektrivarustuse tugevdamine toimub Eesti-Läti neljanda KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset elektriühendusega, mille osas on mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 algatatud eraldi riigi eriplaneering ja asuvate meretuuleparkidega, mille selle keskkonnamõju strateegiline uuringud ja KMH onTuul Energy hindamine. meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Eeldatavalt on mõjuala piiritletav Saaremaa vallaga, kuid positiivne mõju läbi Läti sadamate kasutuse võib olla ka Läti majandusele. 4 Muud aspektid Ajalooliste veealuste lõhkekehade KMH koosseisus käsitletakse antud teadaolevate asukohade osas ning nende teemat nii palju kui see vajalikuks Ajalooliste veealuste kindlakstegemisel tehakse hoonestusloa ja 4.1 osutub. lõhkekehade mõju KMH protsessi käigus koostööd Kaitseministeeriumiga (sh Eesti mereväega). Tuulepargi ehitamine ja kasutamine Teostada tuleb navigatsiooniriski Mõju navigatsiooni- võib avaldada mõju ka lennu- ja analüüs, milles käsitletakse tuulepargi süsteemidele, sh laevaliiklusele ning selle mõjude mõju laevaliiklusele ja sellega seotud 4.2 mereside- ja kaardistamisel ja hindamisel tehakse valdkondadele. Olulised teemad hõlmavad mereseiresüsteemide koostööd Transpordiameti ning tuulepargi mõju erinevatele le ning mõju Politsei-ja Piirivalveametiga. laevatüüpidele nii ehitustööde ajal kui ka  71 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) laevaliiklusele ja Tuulepargi olemasolu võib mõjutada pargi opereerimise perioodil, samuti meresõiduohutusele pääste- ja otsingu operatsioone. mereside- ja mereseiresüsteemidele, AIS- seadmetele, laevaradaritele ning otsingu- ja päästeoperatsioonidele. Tuulepargi mõju tuleb analüüsida nii jäävabas vees kui ka jäätingimustes, arvestades piirkonnale iseloomulikke ilmastikutingimusi. Laevaliikluse analüüs peab lisaks võtma arvesse tulevasi laevaliikluse muutuse trende. Lisaks tuleb läbi viia lennuohutuse ekspertiis-riskianalüüs, mis käsitleb võimaliku lennuliikluse koridori laiust, arvestades erinevate võimalike ilmastikunähtuste, õhusõiduki tüüpide ja lennukiirustega. Analüüside koostamisel tehakse koostööd Transpordiametiga. Metoodikat tutvustatakse Transpordiametile. Mõju merevee kvaliteedile võidakse mõjutada ka võimaliku avariiolukorra Teostada tuleb võimaliku õlilaigu leviku esinemisel, mis võib kaasa tuua modelleerimine. õlireostuse või elegaasi sattumise Võimalikud keskkonda. Õlireostuse tekke oht on Esitatakse eksperthinnang õlilekke 4.3 avariiolukorrad nii tuulepargi ehitamise kui ka võimalikust mõjust keskkonnale ja selle kasutamise faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks vajalikest meetmetest. vältimiseks tuleb ehitustööde ja hooldustööde käigus järgida ohutusreegleid. Jäätmeid tekib tuuleparkide rajamisel peamiselt ehitamise ja lammutamise faasis, vähesel määral ka käitamise faasis. Jäätmete käitlemise korraldamine KMH aruandes antakse tuuliku elurigi tuulepargi ehitusetapis on võrreldav Jäätmeteke ja analüüs (LCA) sh tuleb hinnata, kas ja kui tavapärase ehitustegevusega, mille ringmajandus suur on võimalik bisfenool A ja mikroplasti 4.4 korral keskkonnamõju heide. vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Nii ehitamise kui lammutamise faasis tuleb taaskasutada (või taaskasutusse suunata) maksimaalne kogus jäätmeid. Tekkivad taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb käidelda  72 Nr Mõju valdkond (st Eeldatavalt olulised mõjud (sh Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning mõjutatavad mõjuala, mõjuallikad) vajalike uuringute kirjeldus keskkonnaelemendid) vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Jäätmeid, mida ei õnnestu tekkekohas taaskasutada, tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Jäätmeid, mida ei ole võimalik taaskasutada ka mujal, tuleb kõrvaldada vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Käitamise faasis on jäätmeteks peamiselt väljavahetatav osad ning vahetatavad määrdeained ja kemikaalid. Suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi lammutamisfaasis: tehnoseadmed - elektroonikajäätmed, tuulikulabad – fiiberplast ja tuuliku mast – betoon ja metall. Keskmiselt on kaasaegsete tuulikute tootja poolt garanteeritud eluiga 30 aastat. Kaasaegsed tuulikud on valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning suur osa nende koostisest on taaskasutatav. Tuulikute demonteerimisel on oluline eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed, sh metall, betoon, plast jm komposiitmaterjal, elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed. Jäätmekäitluseks eelkõige ehitamise etapis on vajalik tegevusele vastav keskkonnaluba sh veeluba ja jäätmeluba. Jäätmekäitluse nõuetekohasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.  73 5.3. Kumulatiivne mõju Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse ühe või mitme tegevuse kombineeritud mõju, mis võib avalduda mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumisel, kus erinevaid tegevusi võib olla palju ning oluliseks aspektiks on tegevuste lisandumise tagajärjel toimunud muutus 59. Kumulatiivne mõju võib ilmneda kui planeeringu(te) ja selle kavandatavate tegevuste tõttu toimub mõjude territoriaalne või ajaline kattumine, ressursside korduv eemaldamine või juurdevool, või maastiku korduv muutmine 60. KMH aruande koostamisel on võimalik kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH aruande koostamise ajaks vähemalt sam asse hindamise etappi ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid. Kavandatav Tuul Energy meretuulepargi ala asub Eesti mereala planeeringu järgse tuuleenergeetika arendusalal nr 2. KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Tänaseks on samas piirkonnas hoonestusloa ja KMH protsess sh uuringud läbi viidud Tuul Energy alast idasse jääval SWE kavandataval meretuulepargi ja selle ühenduskaabli alal (joonis 2-1). ELWIND alal on koostatud ja avalikustatud KMH programm. Juhul kui käesoleva meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks on jõudnud teised mereala planeeringu arendusalale nr 2 kavandatavad potentsiaalsed meretuulepargid ja teised projektid (sh Eesti-Läti neljas elektriühenduse eriplaneering) mõju hindamise ja uuringutega sarnasesse faasi, siis hinnatakse võimalusel koosmõju mh nende projektidega, et vältida merealal kumulatiivseid mõjusid, sh mere elustikule, rände pudelikaelade ja/või takistuste teket. KMH aruandes ei saa hinnata kumulatiivseid mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis on veel hoonestuloa menetluse algatamise või KMH programmi etapis ehk välja pole selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne lahendus ja maht. 59 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk. 60 Cooper, L. M. 2004. Guidelines for Cumulative Effects Assessment in SEA of Plans. EPMG Occasional Paper 04/LMC/CEA. imperial College London.  74 6. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). KMH raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 a ladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 61, juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 62 ning juhisele „Wind energy developments and Natura 2000“ (European Union, 2021) 63. KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 lg 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäolis elt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Naturea 2000 ala( de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse -eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmär k on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõj u detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; EELIS jms). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide saavutamisele. 61 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Brüssel, 28.9.2021 62 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf 63 https://op.europa.eu/en/publication -detail/-/publication/2b08de80-5ad4-11eb-b59f-01aa75ed71a1  75 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on meretuulepargi rajamine tuulikute arvuga 160 ja nende tipukõrgusega maksimaalselt 365 m merepinnast. Ühe tuuliku planeeritav maksimaalne võimsus on kuni 25 MW ning planeeritava meretuulepargi nominaalvõimsus on 2400 MW. Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on leitav KMH programmi ptk 2 (joonis 2-1). Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus Kavandatava meretuulepargi ja kaablikoridori võimalikus mõjualas asuvad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad: Kura kurgu linnuala, Riksu ranniku loodus- ja linnuala, Karala-Pilguse loodus- ja linnuala, Vilsandi loodus- ja linnuala, Tagamõisa loodusala, Vesitükimaa loodusala (vt joonis 6- 1).  76 Joonis 6-1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest kavandatava tuulepargi ala mõjualas (Alus: Maa -amet ja EELIS, 2024)  77 Täpsem alade kirjeldus koos eeldatava mõju prognoosimisega Natura 2000 alade kaitse - eesmärkidele on toodud tabelis 6-1. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele Alljärgnevas tabelis 6-1 on esitatud Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava mõju prognoos.  78 Tabel 6-1. Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärgid ja nendele avalduv eeldatava mõju prognoosimine Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused alk (Alca torda), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus),väikerüdi e rüdi e Kavandatava meretuulepargi ala Kura kurgu linnuala väikerisla (Calidris minuta), jääb Kura kurgu linnualast krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll ligikaudu 30 km kaugusele. KMH aruande EE0040434 (Charadrius hiaticula), aul koosseisus tuleb läbi (Clangula hyemalis), väikeluik Kasutusaegne mõju viia Natura asjakohane hindamine. (Cygnus columbianus bewickii), (kokkupõrkerisk) võib avalduda kühmnokk-luik (Cygnus olor), Kura kurgu linnuala kaitse- punakurk-kaur (Gavia stellata), eesmärgiks olevatele liikidele. merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia) ja tumetilder (Tringa erythropus).  79 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja Loodusalale ega selle lähedusse liivarannad (1310), väikesaared tegevusi ei kavandata. ning laiud (1620), rannaniidud KMH aruande Hoonestusala jääb loodusalast (*1630), kadastikud (5130), lood koosseisus viiakse läbi vastavalt ligikaudu 30 km Vilsandi loodusala (alvarid - *6280), puisniidud täiendav Natura kaugusele. Vilsandi loodusala (*6530), allikad ja allikasood eelhindamine. Kui EE0040496 üheks kaitse-eesmärgiks on ka selgub, et ala kaitse- (7160), lubjarikkad madalsood hallhüljes ja liigi elupaigad. eesmärkidele kaasneb lääne-mõõkrohuga (*7210), Loodusalale jääb hallhülge lesila tõenäoliselt ebasoodne liigirikkad madalsood (7230), Innarahu. Arvestades hallhülge mõju, siis jätkatakse plaatlood (*8240), vanad laialdast liikumist ja asjakohase loodusmetsad (*9010) ja vanad hindamisega. potentsiaalset müratundlikkust, laialehised metsad (*9020) ja II ei saa mõju teket päriselt lisas nimetatud liigid, mille välistada. isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Piilpart (Anas crecca), sinikael- part (Anas platyrhynchos), Linnualale ega selle lähedusse hallhani e roohani (Anser anser), tegevusi ei kavandata. Vilsandi merivart (Aythya marila), linnauala jääb hoonestusalast valgepõsk-lagle (Branta ligikaudu 30 km kaugusele, mis Vilsandi linnuala leucopsis), sõtkas (Bucephala eeldatavalt välistab otsesed EE0040496 KMH aruande clangula), liivatüll (Charadrius ehitusaegsed mõjud linnualale ja koosseisus läbi viia hiaticula), kühmnokk-luik selle kaitse-eesmärkidele. Natura asjakohane (Cygnus olor), sookurg (Grus hindamine. grus), jääkoskel (Mergus Kasutusaegne mõju merganser), rohukoskel (Mergus (kokkupõrkerisk), võib mõjutada serrator), kirjuhahk (Polysticta ka Vilsandi linnuala kaitse- stelleri) ja hahk (Somateria eesmärgiks olevaid liike. mollissima).  80 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), Loodusalale ega selle lähedusse KMH aruande kuivad niidud lubjarikkal mullal tegevusi ei kavandata. Tuulepark koosseisus viiakse läbi Tagamõisa loodusala (*olulised orhideede kasvualad - jääb loodusalast ligikaudu 40 km täiendav Natura 6210), liigirikkad niidud kaugusele. Tagamõisa loodusala eelhindamine. Kui EE0040476 lubjavaesel mullal (*6270), lood üheks kaitse-eesmärgiks on ka selgub, et ala kaitse- (alvarid - *6280), aas-rebasesaba hallhüljes ja liigi elupaigad. eesmärkidele kaasneb tõenäoliselt ebasoodne ja ürt-punanupuga niidud Arvestades hallhülge laialdast mõju, siis jätkatakse (6510), puisniidud (*6530), liikumist ja potentsiaalset asjakohase siirde- ja õõtsiksood (7140), müratundlikkust, ei saa mõju hindamisega. lubjarikkad madalsood lääne- teket päriselt välistada. mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja madal unilook (Sisymbrium supinum).  81 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused kaitstavad elupaigatüübid on karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared Loodusalale ega selle lähedusse KMH aruande ning laiud (1620), rannaniidud tegevusi ei kavandata. Tuulepark Vesitükimaa loodusala koosseisus viiakse läbi (*1630), püsitaimestuga jääb loodusalast vähemalt 40 km täiendav Natura liivarannad (1640), hallid luited kaugusele. Vesitükimaa eelhindamine. Kui EE0040490 (kinnistunud rannikuluited - loodusala üheks kaitse- selgub, et ala kaitse- *2130), lood (alvarid - *6280), eesmärgiks on ka hallhüljes ja eesmärkidele kaasneb tõenäoliselt ebasoodne sinihelmikakooslused (6410), liigi elupaigad. Arvestades mõju, siis jätkatakse lubjarikkad madalsood lääne- hallhülge laialdast liikumist ja asjakohase mõõkrohuga (*7210) ning potentsiaalset müratundlikkust, hindamisega. soostuvad ja soo-lehtmetsad ei saa mõju teket välistada. (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus) ja emaputk (Angelica palustris); Kaitse-eesmärkideks on kaitsta Kavandatava meretuulepargi KMH aruande nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I ühenduskaabli koridori koosseisus tuleb läbi lisas nimetatud elupaigatüüpe: alternatiivid A ja B paiknevad viia täiendav Natura eelhindamine. Kui rannikulõukad (*1150), esmased Riksu ranniku loodusalal ja selgub, et ala kaitse- rannavallid (1210), lähipiirkonnas. Loodusala Riksu ranniku loodusala eesmärkidele kaasneb püsitaimestuga kivirannad lähedale kavandatava tõenäoliselt ebasoodne (1220), väikesaared ning laiud kaabliühenduste rajamisel mõju, siis tuleb EE0040461 (1620), rannaniidud (*1630), võivad teatud juhtudel esineda vajadusel jätkata püsitaimestuga liivarannad ehitusaegsed ajutise iseloomuga Natura asjakohase (1640), hallid luited (kinnistunud mõjud loodusala kaitse- hindamisega. rannikuluited - *2130), eesmärkidele (heljum jm). kadastikud (5130), kuivad niidud Tegemist on tõenäoliselt lubjarikkal mullal (*olulised loodusalale ajutise ja ebaolulise orhideede kasvualad - 6210), mõjuga. lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410) ja puiskarjamaad (9070).  82 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused valgepõsk-lagle (Branta Kavandatava meretuulepargi KMH aruande leucopsis), niidurisla e niidurüdi ühenduskaabli koridori koosseisus tuleb läbi e rüdi (Calidris alpina schinzii), alternatiivid A ja B paiknevad viia Natura asjakohane hindamine kühmnokk-luik (Cygnus olor), Riksu ranniku loodusalal ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca), lähipiirkonnas. rohukoskel (Mergus serrator), tutkas (Philomachus pugnax), Tuulepargi kaabliühenduste Riksu ranniku linnuala hahk (Somateria mollissima) ja rajamisel võivad teatud juhtudel punajalg-tilder (Tringa totanus). esineda ka ajutised/kaudsed EE0040461 mõjud linnuala kaitse- eesmärkidele (heljum, ehitusaegsed müra häiringud jm). Tegemist on ilmselt ajutise ja ebaolulise mõjuga. Meretuulepargi kasutusaegne mõju (kokkupõrkerisk), võib ebasoodsalt mõjutada ka Riksu ranniku linnuala kaitse- eesmärgiks olevaid liike.  83 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused Kaitse-eesmärk on kaitsta I lisas Kavandatava meretuulepargi ala KMH aruande nimetatud kaitstavad ega kaablikoridorid ei kattu koosseisus tuleb läbi elupaigatüübid on Karala-Pilguse loodusalaga. viia täiendav Natura eelhindamine. Kui rannikulõukad (*1150), esmased Ühenduskaabli alternatiivid A ja selgub, et ala kaitse- rannavallid (1210), B asuvad väikeses osas loodusala eesmärkidele kaasneb püsitaimestuga kivirannad vahetus läheduses. tõenäoliselt ebasoodne (1220), merele avatud mõju, siis tuleb pankrannad (1230), väikesaared Loodusala lähedale kavandatava vajadusel jätkata ning laiud (1620), rannaniidud kaabliühenduste rajamisel Natura asjakohase Karala-Pilguse loodusala EE0040414 (*1630), püsitaimestuga võivad teatud juhtudel esineda hindamisega. liivarannad (1640), valged luited ehitusaegsed ajutise iseloomuga (liikuvad rannikuluited – 2120), mõjud loodusala kaitse- hallid luited (kinnistunud eesmärkidele (heljum jm). rannikuluited – *2130), Tegemist on tõenäoliselt kadastikud (5130), kuivad niidud loodusalale ajutise ja ebaolulise lubjarikkal mullal (*olulised mõjuga. orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).  84 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused luitsnokk-part (Anas clypeata), Kavandatav meretuulepargi ala KMH aruande piilpart (Anas crecca), viupart ei jää Karala - PIlguse linnualale koosseisus tuleb läbi (Anas penelope), sinikael-part ja seega puuduvad otsesed viia Natura asjakohane hindamine. (Anas platyrhynchos), füüsilised mõjud ala kaitse- valgepõsk-lagle (Branta eesmärkidele. leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), kühmnokk-luik Kaablikoridoride alternatiivid A Karala-Pilguse linnuala EE0040414 (Cygnus olor), merikotkas ja B asuvad siiski selle vahetus (Haliaeetus albicilla), läheduses ning kaabliühenduste naaskelnokk (Recurvirostra rajamisel Natura linnuala avosetta), punajalg-tilder (Tringa lähedale võivad teatud juhtudel totanus) ja kiivitaja (Vanellus esineda ka ajutised/kaudsed vanellus). mõjud, nt ehitusaegsed ajutise iseloomuga mõjud linnuala kaitse-eesmärkidele (heljum, ehitusaegsed müra häiringud jm). Tegemist on linnualale ilmselt ajutise ja ebaolulise mõjuga. Meretuulepargi kasutusaegne mõju (kokkupõrkerisk), võib ebasoodsalt mõjutada ka Karala- Pilguse ranniku linnuala kaitse- eesmärgiks olevaid liike.  85 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused alk (Alca torda), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhaigur (Ardea cinerea), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), järvekaur (Gavia arctica), KMH aruande Kavandatava meretuulepargi ala koosseisus tuleb läbi punakurk-kaur (Gavia stellata), Irbes saurums linnuala ei jää otseselt Irbes saurums viia täiendav Natura merikotkas (Haliaeetus albicilla), linnualale. eelhindamine. Kui hõbekajakas (Larus argentatus), selgub, et ala kaitse- kalakajakas (Larus canus), eesmärkidele kaasneb Meretuulepargi kasutusaegne merikajakas (Larus marinus), tõenäoliselt ebasoodne mõju (kokkupõrkerisk), võib naerukajakas (Larus ridibundus), mõju, siis tuleb ebasoodsalt mõjutada ka Irbes tõmmuvaeras (Melanitta fusca), vajadusel jätkata Saurumus linnuala kaitse- Natura asjakohase mustvaeras (Melanitta nigra), eesmärgiks olevaid liike. hindamisega. väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran (Phalacrocorax carbo), tuttpütt (Podiceps cristatus), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), sookurg (Grus grus) ja ristpart (Tadorna tadorna).  86 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused alk (Alca torda), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), nõmmekiur (Anthus campestris), sõtkas (Bucephala clangula), Linnualale ega selle lähedusse KMH aruande merirüdi e rüdi e meririsla tegevusi ei kavandata. Tuulepark koosseisus viiakse läbi (Calidris maritime), krüüsel Tagamõisa linnuala jääb linnualast vähemalt 47 km täiendav Natura (Cepphus gryille), liivatüll kaugusele. Tagamõisa linnuala ei eelhindamine. Kui (Charadrius hiaticula), roo- selgub, et ala kaitse- asu kavandatava tegevuse loorkull (Circus aeruginosus), aul eesmärkidele kaasneb mõjualas, kuid kasutusaegne (Clangula hyemalis), väikeluik tõenäoliselt ebasoodne mõju (kokkupõrkerisk) võib (Cygnus columbianus bewickii), mõju, siis jätkatakse kaudselt avalduda ka Tagamõisa kühmnokk-luik (Cygnus olor), asjakohase linnuala kaitse-eesmärgina hindamisega. sookurg (Grus grus), merikotkas nimetatud liikidele. (Haliaeetus albicilla), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima). piilpart (Anas crecca), sinikael- Kavandatava meretuulepargi ala part (Anas platyrhynchos), ega kaablikoridoride uuringuala hallhani e roohani (Anser anser), ei kattu Kaugatoma-Lõu lahe Kaugatoma-Lõu lahe linnuala valgepõsk-lagle (Branta KMH aruande linnualaga ega asu selle vahetus leucopsis), niidurisla e niidurüdi koosseisus viiakse läbi läheduses (kaablikoridoride e rüdi (Calidris alpina schinzii), täiendav Natura alternatiiv A paikneb ligikaudu liivatüll (Charadrius hiaticula), eelhindamine. Kui 11 km kaugusel), mis eeldatavalt selgub, et ala kaitse- kühmnokk-luik (Cygnus olor), välistab otsesed ehitusaegsed eesmärkidele kaasneb tõmmukajakas (Larus fuscus), mõjud linnualale ja selle kaitse- tõenäoliselt ebasoodne väikekoskel (Mergus albellus), eesmärkidele. mõju, siis jätkatakse rohukoskel (Mergus serrator), asjakohase hahk (Somateria mollissima), hindamisega. Kasutusaegne mõju räusktiir e räusk (Sterna caspia), (kokkupõrkerisk), võib mõjutada randtiir (Sterna paradisaea), ka Kaugatoma-Lõu lahe linnuala punajalg-tilder (Tringa totanus) kaitse-eesmärgiks olevaid liike. ja kiivitaja (Vanellus vanellus).  87 Natura ala nimetus Natura eelhindamise Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine tulemused kaitse-eesmärkideks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivased ja mudased pagurannad (1140), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), Kavandatava meretuulepargi ala püsitaimestuga kivirannad ega kaablikoridoride uuringuala Kaugatoma-Lõu loodusala (1220), väikesaared ning laiud ei kattu Natura loodusalaga ega (1620), rannaniidud (*1630), asu selle vahetus läheduses Loodusala ei asu kadastikud (5130), kuivad niidud (kaablikoridoride alternatiiv A kavandatava tegevuse lubjarikkal mullal (*olulised paikneb ligikaudu 11 km mõjualas. Ebasoodne orhideede kasvualad – 6210), kaugusel), mis eeldatavalt mõju loodusalale on liigirikkad niidud lubjavaesel välistab nii otsesed kui kaudsed välistatud. mullal (*6270), lood (alvarid – mõjud loodusalale ja selle ala *6280), puisniidud (*6530), kaitse-eesmärkidele. Ebasoodsat liigirikkad madalsood (7230), mõju oodata ei ole. lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) – kaitse ning II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on madal unilook (Sisymbrium supinum). Natura hindamise tulemus ja järeldused Meretuulepargi tehniline lahendus täpsustatakse edasises KMH protsessis ja tehnilisel projekteerimisel koostöös vastava valdkonna ekspertidega. Eesmärk on rajada meretuulepark ja sellega kaasnev taristu selliselt, et sellel puuduks ebasoodne mõju Natura alade kaitse - eesmärkide saavutamisele. KMH aruande koosseisus viiakse tõenäoliselt mõjutatud Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide lõikes läbi täiendav Natura asjakohane hindamine.  88 7. Keskkonnamõju hindamise protsess ja ajakava Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamisel raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikus toodud tegevuste toimumise aegasid lugeda ligikaudseks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ja KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. KMH läbiviimise etapid on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 7-1. KMH läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja timumise kestus tähtaeg 64 Saare 2.1 ala: 18.09.2024 otsusega nr 1-7/24-321; Saare KMH algatamine 2.2: 24.09.2024 otsusega nr 1-7/24- 329 September- KMH programmi KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. november 2024 koostamine KMH programm esitatakse otsustajale. Detsember 2024 KMH programmi Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 10 päeva Detsember 2024 avalikustamine jooksul. ja asjaomastelt Otsustaja teavitab avalikust väljapanekust ja avalikust Jaanuar 2025 asutustelt arutelust 14 päeva. seisukoha Otsustaja korraldab vähemalt 21 päeva kestva avaliku küsimine Jaanuar-veebruar väljapaneku ja edastab programmi asjaomastele asutustele 2025 seisukoha esitamiseks. Piiriülene Kaasatud naaberriigid korraldavad riigisisese avalikustamise kaasamine ja ning esitavad programmi seisukohtade esitamiseks (30 Jaanuar-märts 2025 avalikustamine päeva + 30 päeva). KMH programmi Toimub KMH programmi avalik arutelu ja laekunud Veebruar-märts avalikustamine ettepanekute ülevaade. 2025 Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ning KMH programmi asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale Märts 2025 täiendamine oma seisukoha KMH programmi võimaliku täiendamise ning esitamine vajaduse osas nõuetele KMH ekspertrühm teeb KMH programmi kohta tehtud vastavuse ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud kontrollimiseks parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja Aprill 2025 vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. 64 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust. Alates 21.06.2024 jõustus uus KeHJS redaktsioon (https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024007?leiaKehtiv ), millega lühendati erinevaid KMH menetluse etappe, mis kohalduvad mh varasemalt algatatud KMH menetlustele; vt kehtiv KeHJS § 56 lg 15 alus.  89 Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja timumise kestus tähtaeg 64 Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi nõuetele vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava vastavuse tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. kontrollimine ja Mai 2025 nõuetele Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks vastavaks tunnistamise otsuse. tunnistamine Uuringute läbiviimine Aastatel 2025-2026 Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH KMH aruande aruande. koostamine ja Aastatel 2026-2027 KMH aruanne esitatakse Otsustajale edasiseks menetluseks menetlus vastavalt KeHJS-s ettenähtule.  90 8. KMH osapooled ning ekspertrühma koosseis Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja (tabel 8-1). Tabel 8-1. KMH osapooled Otsustaja, hoonestusloa menetleja Arendaja KMH programmi koostaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Tuul Energy OÜ Roheplaan OÜ Järelevalve Amet A: Telliskivi tn 60/5 A: Koidu 20, Tallinna 10316 A: Endla 10a, 10142 Tallinn Tallinn, 74011 Kontakt: Liina Roosimägi Kontakt: Kjetil Jacobsen Kontakt: Riin Kutsar E: [email protected] E: . E: [email protected] T: +372 667 2004 kjetil.jacobsen@deepwindoffsho re.com KMH programm on koostatud keskkonnakonsultatsioonifirma Roheplaan OÜ juhtimisel koostöös teiste ekspertidega. KMH juhteksperdiks on litsentseeritud KMH ekspert Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). KMH programmi koostanud eksperdirühma kuuluvad tabelis 8-2 toodud liikmed. Tabel 8-2. KMH programmi koostamise ekspertrühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus KMH juhtekspert (litsents KMH0131) Riin Kutsar Roll: Protsessi ja meeskonna juhtimine, mõju Roheplaan OÜ looduskeskkonnale, Natura hindamine, sotsiaalse ja majanduskeskkonna hindamine Keskkonnaekspert. Sotsiaalsete ja majanduslike mõjude ekspert. Agne Peetersoo Roheplaan OÜ Roll: üldosade koostamine, looduskeskkonna mõjud, sotsiaalse ja majanduskeskkonna hindamine Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspert Tartu Ülikooli Eesti Georg Martin Roll: Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, merevee Mereinstituut kvaliteet Kalastiku ekspert Tartu Ülikooli Eesti Redik Eschbaum Mereinstituut Roll: Mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele Linnustiku ekspert Eesti Ornitoloogiaühing Andrus Kuus MTÜ Roll: Mõju linnustikule Hüljeste ekspert MTÜ Pro Mare Mart Jüssi  91 Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus Roll: Mõju hüljestele Käsitiivaliste ekspert Rauno Kalda Elustik OÜ Roll: Mõju nahkhiirtele Müra ja vibratsiooni ekspert Piret Toonpere Lemme OÜ Roll: müra, vibratsioon Maastikuarhitekt, visuaalsete mõjude ekspert RPS | Consulting UK & Kerttu Ots Ireland Roll: Visuaalse mõju hindamine Meretranspordi ekspert Inga Zaitseva- TalTech Pärnaste Roll: tuulepargi mõju laevaliiklusele, mereside - ja mereseire süsteemidele, AIS seadmetele, laevaradaritele . Mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, tuuleoludele, Täpsustamisel heljumi levikule, setete maht ja ohtlike ainete sisaldus, jääga seotud riskid, võimaliku õlilaigu leviku prognoos Täpsustamisel Allveearheoloogia Täpsustamisel Veealune müra Täpsustamisel Mõju lennuliiklusele Täpsustamisel Mikrokliima mõju ja muutused KMH aruande ja uuringute koostajad selguvad täpsemalt tulevikus pärast KMH esimese etapi ehk KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamist. KMH aruande koostamise ekspertrühm peab katma vähemalt tabelis 8-2 toodud mõjuvaldkonnad.  92 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1. Asjaomased asutused ja huvipooled KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse: • Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine). • Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu). • Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS-le § 16 lg 3. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 9-1. Asjaomaste asutuste määratlemisel on esmalt lähtutud KMH algatamise otsuses väljatoodust ning täiendatud seda käesoleva programmi koostamisel. Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb otsustaja. Tabel 9-1. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Regionaal- ja Teavitatakse Kalamajandus ja vesiviljelus. põllumajandusministeerium e-kirjaga Majandus- ja Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis. Teavitatakse Kommunikatsiooniministeerum e-kirjaga Energeetika. Looduskaitse. Teavitatakse Kliimaministeerium Merenduspoliitika, sadamad,veelikklus. e-kirjaga Kaitstavate loodusobjektide valitseja, Teavitatakse Keskkonnaamet vee erikasutus, keskkonnakaitse. e-kirjaga Teavitatakse Kaitseministeerium Riigikaitse e-kirjaga Teavitatakse Siseministeerium Siseturvalisus. e-kirjaga Sadamad, laevateed, akvatooriumid, Teavitatakse Transpordiamet ankrualad ja navigatsioonimärgistus; e-kirjaga lennuohutus  93 Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Kultuuriväärtused, sh veealune Teavitatakse Muinsuskaitseamet kultuuripärand e-kirjaga Piirivalve ja turvalisus Mereotsingute ja –pääste korraldamine, Teavitatakse Politsei- ja Piirivalveamet merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja e-kirjaga likvideerimise korraldamine Merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja Teavitatakse Kaitsevägi likvideerimise korraldamine e-kirjaga Teavitatakse Keskkonnaagentuur Riikliku keskkonnaseire korraldaja e-kirjaga Teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus e-kirjaga Teavitatakse Terviseamet Tervisekaitse ja –ohutus e-kirjaga Pääste- ja demineerimistöö tegemiseks Teavitatakse Päästeamet valmisoleku tagamine ning pääste- ja e-kirjaga demineerimistöö tegemine Teavitatakse Saaremaa Vallavalitsus Tuulepargi mõjualas asuv omavalitsus e-kirjaga Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste Teavitatakse Koda organisatsioonide ühendus e-kirjaga Eesti Kalurite Liit MTÜ Teavitatakse Kalurite huvisid esindavad ühendused Saarte Kalandus MTÜ e-kirjaga MTÜ Saare Rannarahva Selts Teavitatakse Kohalikke huvisid esindavad ühendused e-kirjaga Kavandatav tegevus võib mõjutada piirkonna Teavitatakse ajalehes ja Piirkonna elanikud elanikke kohaliku meedia kaudu.  94 9.2. Piiriülene mõju ja piiriülene kaasamine Arvestades kavandatava tuulepargi suurust ja asukohta ligikaudu 6 km Läti Vabariigi merepiirist, võib olla tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Piiriülene mõju võib avalduda järgnevalt: • Võimalik ebasoodne piiriülene mõju linnustikule meretuulepargi ehitus- ja kasutusaegselt nii tulenevalt rändetakistusest kui toitumis- ja peatumisalade kao läbi. • Võimalik ebasoodne piiriülene mõju kavandatavate tegevuste ehitusetapis (müra jne) kaladele ja hüljestele. Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning KeHJS-s sätestatud korras. Piiriülese mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Kliimaministeerium, kõik vastavad teavitus - ja tagasiside dokumendid esitatakse käesoleva dokumendi lisana 2. Arvestades kavandatava tuulepargi suurust ja asukohta saatis Kliimaministeerium 22.10.2024 Lätile, Leedule, Rootsile ja Soomele piiriülese keskkonnamõju hindamise (Espoo) konventsiooni kohase teate. Piiriülese menetluse kaasamise tähtajaks (23.12.2024) vastasid Läti ja Leedu, et soovivad osaledakäesoleva KMH menetluses . Soome soovib saada täiendavat teavet KMH programmi etapi käigus enne lõpliku osalemisotsuse tegemist ning ka neile saadetakse KMH programm. Naaberriikide poolt KMH algatamise teatele antud tagasiside kokkuvõte on esitatud tabelis 9 -2 ning menetluskirjade koopiad lisas 2. Tabel 9-2. KMH programmi algatamise järgselt esitatud tagasiside võimaliku piiriülese keskkonnamõju hindamise osas naaberriikidelt Tähelepanu vajav teema KMH vastus LÄTI The Environment State Bureau/ Läti Riiklik Keskkonnabüroo teatas, et Läti soovib osaleda Ettepanekuga arvestatakse. KMH ja piiriülestes konsultatsioonides mõjutatud poolena. The Ministry of Transport of the Republic of Latvia/ Transpordiministeerium Saare 2.1 piirkonda planeeritav meretuulepark asub Läti vetest Soome lahte suunduva Mõju laevaliiklusele hinnatakse ning a nalüüside laevatransiiditee lähedal, seega tehakse koostamisel tehakse koostööd ettepanek hinnata mõju laevaliiklusele ja viia läbi Transpordiametiga. kumulatiivse mõjuuuringu laevanduskoridoridele. Eesti vetes laevaliikluseks reserveeritud alad  95 Tähelepanu vajav teema KMH vastus tuleks ühendada olemasolevate Läti vetes laevaliikluseks reserveeritud koridoridega. Ettepaneku kehtestada laevakoridori ja avamere Ettepanekut kaalutakse koostöös tuulepargi vahele 2 meremiili pikkune Transpordiametiga. ohutusvöönd. The State Environmental Service/ Riiklik keskkonnateenistus Projekti mõju on vaja hinnata ka Läti mereala Ettepanekuga arvestatakse. planeeringu kontekstis. KMH käigus viiakse läbi asjakohased ornitoloogilised ja käsitiivaliste uuringud (vt ptk Pöörata erilist tähelepanu mõjule lindudele ja 5.2). nahkhiirtele (sh nende rändeteede uuringule), kaladele ja mereloomadele (sh nende toitumis- ja Kavandataval meretuulepargi alal (ja kudemiskohtade uuringule). referentsalal) hinnatakse mõju populatsioonide tasandil. Hinnata praegust praktikat reostusriski (nt Ettepanekuga on arvestatud. KMH käigus naftatoodetega) ennetamisel tuuleparkide ehituse teostatakse õlilaigu liikumise modelleerimine. ja käitamise ajal Kavandatavaks infrastruktuuriks on tuulepargi sisene kaabeldus ja tuuleparki põhivõrguga Hinnata kavandatud infrastruktuuri riske ja ühendav merekaabel, mis eeldatavalt rajatakse tagajärgi, sh pahatahtliku kahjustuse korral. setetega kaetuna sh võimalike riskide vältimiseks. Märgime, et Eesti ja Läti vaheline neljas ühendus ei ole käesoleva projekti ja KMH osa. The Nature Conservation Agency of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi looduskaitseagentuur Ettepanekuga on arvestatud. Natura 2000 Hinnata mõju Natura 2000 alale "Irbes šaurums" hindamine on Eesti seaduse kohaselt osa KMH -st. (LV0900300). Hinnata mõju rändavatele ja KMH käigus viiakse läbi linnustiku rände- ja talvituvatele lindudele selles piirkonnas. toitumisalade uuring. Tuleb hinnata KMH aruandes piirkonda kavandatavate tuuleparkide kumulatiivset mõju elurikkusele, erilist tähelepanu pöörates lindude rändekoridoridele. Agentuur märgib, et on Kumulatiivse mõju hindamine on KMH standardne koostöös partneritega algatanud uuringuid Läti osa. majandusvööndi vetes eesmärgiga luua uus kaitsealune mereline Natura 2000 ala (projekti LIFE REEF raames). Planeeritavate tuuleparkide alad kattuvad potentsiaalselt ka oluliste lindude rände- ja talvitusaladega. Peatuvate lindude loendused KMH käigus viiakse läbi linnustiku rände- ja Eestis ja Lätis toimuvad ühtse metoodika järgi, toitumisalade uuring. Võimalusel tehakse mistõttu on olemas andmed peatuvate lindude koostööd Läti osapooltega, et mh arvesse võttes tiheduse mustrite kohta, mida tuleks projekti sealseid uuringu tulemusi. mõjude hindamisel ja KMH aruande koostamisel arvestada. Amet palub KMH aruandele lisada kartograafiline materjal, sh georuumilised andmed, mis näitavad Võimaluses ettepanekuga arvestatakse. kõiki piirkonnas olemasolevaid ja kavandatavaid  96 Tähelepanu vajav teema KMH vastus tuuleparke. Amet palub märkida liikide teaduslikud nimetused ladina keeles. The Ministry of Health of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi tervishoiuministeerium Projektil ei ole mõju inimeste tervisele. Võtame teadmiseks. The Ministry of Agriculture of the Republic of Latvia / Läti Vabariigi põllumajandusministeerium KMH menetluse algatamine sisaldab piisavalt üksikasjalikku teavet projekti KMH raames Teadmiseks võetud. kavandatavate kalavarudega seotud uuringute kohta. The Kurzeme Planning Region/ Kurzeme planeerimispiirkond Kumulatiivse mõju hindamine on KMH standardne Võimalik kumulatiivsete mõjude hindamine. osa. Vt terviklik KMH programm (inglise keelne versioon, ptk 5.2 ja 5.3). Projekti otsesed ja pikaajalised mõjud Läti Arendaja teev protsessi jooksul koostööd Vabariigi riigikaitse- ja julgeolekuhuvide Kaitseministeeriumiga. valdkondadele. Hinnata mõju Natura 2000 alale "Irbes šaurums". Ettepanekuga on arvestatud. Hinnata mõju potentsiaalsele bioloogilise mitmekesisuse uurimispiirkonnale (B5) Ettepanekuga võimalusel arvestataks, kui „Zēģelnieku Sēklis”, mis on kindlaks määratud kavandatava uurimispiirkonna kohta on piisavalt Läti mereruumiplaneeringus ja mida praegu teavet. analüüsitakse LIFE REEF projekti raames. Mõju hinnata laevaliiklusele, - selle ohutusele KMH raames käsitletakse mõju laevaliiklusele ja laevandustsoonidele ja -režiimidele Läänemerel, mereohutusele. Asjakohase detailsusega ligipääsetavusele Läti sadamatesse ja sadamatest. riskihindamine on osa KMH-st. Mõju mereveele, kala- ja linnupopulatsioonidele Ettepanekuga arvestatakse, nimetatud ning mereimetajatele, võimalikud reostusriskid mõjuvaldkonnad on KMH programmis kajastatud avamere tuulepargi ehitamise ja käitamise ajal. ja kirjeldatud. The Ministry of Smart Administration and Regional Development Ministeerium on huvitatud hindamiste tulemuste, eelkõige mereruumi andmete kohasest infost, mis oleks kasulik Läti mereruumi planeeringu 2030 kavandatava ajakohastamise protsessis ning, kui Teadmiseks võetud. avastatakse ebasoodne piiriülene mõju KMH käigus. The Ventspils State City municipality Soovib osaleda KMH ja piiriülestes Ettepanekuga arvestatakse. konsultatsioonides mõjutatud poolena. LEEDU Leedu Keskkonnaminsteerium soovib osaleda piiriüleses konsultatsiooniprotsessis mõjutatud poolena, eriti seoses tuuleelektrijaamade Ettepanekuga arvestatakse. võimaliku mõjuga rändlinnuliikide populatsioonidele.  97 Tähelepanu vajav teema KMH vastus Riigi kaitseala talitus (The State Protected Area Service) peab oluliseks, et viiakse läbi keskkonnamõju hindamine tuuleelektrijaamade Mõju lindude käsitletakse KMH aruande kägus. võimaliku mõju kohta rändlinnuliikide KMH käigus viiakse läbi linnustiku rände- ja populatsioonidele ning valitaks välja tõhusad toitumisalade uuring. leevendusmeetmed vältimaks lindude märkimisväärset suremust, nende olulist häirimist ja/või väljatõrjumist talvituvast elupaigast. Energeetikaministeerium (The Ministry of Energy) soovib teavet tuulepargi projekti edenemise ja Teadmiseks võetud. selle pargi elektrivõrkudega ühendamise lahenduste kohta, kui need on teada. Keskkonnakaitseagentuur (The Environmental Protection Agency) palub hinnata võimalikku mõju Ettepanekuga arvestatakse, nimetatud rahvusvahelisele laevandusele, kutselisele mõjuvaldkonnad on KMH programmis kajastatud kalapüügile, lindude ja nahkhiirte rändele, ja kirjeldatud. mereimetajatele ja võimalikele õnnetusohtudele. SOOME Finnish Environment Institute/Soome Keskkonnainstituut Otsustab KMH protsessis osalemise ja esitab vajadusel kommentaarid pärast KMH programmi Võtame teadmiseks. etapi toimumist. Juhime tähelepanu, et KMH aruandes käsitletakse Kuna avamere tuulepargi kõrvale on kavandatud vesiniku ja vetikakasvatuse temaatikaga vesiniku tootmine ja vetikakasvatus, rõhutab seonduvaid konkreetseid arendusvõimalusi vaid Soome Keskkonnainstituut kavandatavate kontseptuaalsel tasandil (st mitte detailselt tegevuste keskkonnamõjude hindamise tähtsust kavandatud tehnilisi lahendusi, mida käesoleva kõikehõlmavalt. projektiga ei lahendata). Kliimaministeerium teavitas 16.01.2025 kirjaga nr 6 -3/24/4624-8 Lätit, Leedut ja Soomet (Saare 2.1 ja Saare 2.2) Tuul Energy meretuulepargi rajamise KMH programmi avalikust väljapanekust. Tabelis 9-3 on kokkuvõtlik info riikide poolsest tagasisidest ja tähelepanekutest ning lisas 2 on toodud esitatud kirjad terviklikus mahus. Tabel 9-3. KMH programmi avalikustamisel esitatud tagasiside piiriülese keskkonnamõju hindamise osas naaberriikidelt Esitatud tagasiside ja ettepanekud KMH vastus LÄTI The State Environmental Service KMH programm sisaldab ettepanekuid ja täiendusi võimalike piiriüleste mõjude hindamiseks, mis on Võetud teadmiseks. väljendatud projekti teavitamise etapi avaliku teavitamise käigus.  98 Esitatud tagasiside ja ettepanekud KMH vastus The Ministry of Health of the Republic of Latvia Kavandatav meretuulepark ei avalda otsest mõju Läti Vabariigi territooriumile inimeste tervise Võetud teadmiseks. seisukohalt. The Ministry of Agriculture of the Republic of Latvia Kalastiku teema on leidnud KMH programmis Võetud teadmiseks. piisavalt käsitlust. The Ministry of Transport of the Republic of Latvia Täiendavad ettepanekud puuduvad. Palume Võetud teadmiseks. arvestada varasemalt esitatud ettepanekutega. The Kurzeme Planning Region Täiendavad ettepanekud puuduvad. Palume arvestada varasemalt esitatud ettepanekutega. Juhime tähelepanu teemadele: 1) kumulatiivsete mõjude hindamine Läänemere piirkonnas Võetud teadmiseks. arvestades kavandatavaid meretuuleparke; 2) otseste ja pikaajaliste mõjude hindamine Läti Vabariigi riigikaitse- ja julgeolekuhuvide valdkondadele, The Nature Conservation Agency Täiendavad ettepanekud puuduvad. Palume arvestada varasemalt esitatud ettepanekutega. Palub KMH-s ette näha perioodiline seire ning Info võetud teadmiseks. juhime ühtlasi tähelepanu sellele, et projekti piiriülese KMH osas on vajalik teavitada mh Läti Amtit seire hindamise tulemustest. LEEDU Täiendada kalastikule, mereimetajaile, lindudele, nahkhiirtele ja „Natura 2000“ aladele avalduvate Info võetud teadmiseks, Negatiivsete mõjude mõjude hindamisega seotud peatükke nõudega korral nähakse ette leevendavad meetmed KMH selliste mõjude tuvastamisel kavandada olulised aruande koostamise käigus. negatiivse mõju leevendamise meetmed. Hinnata kumulatiivseid mõjusid rändlindudele Kumulatiivsete mõjude hindamine toimub KMH Läänemere rannikul, kaasates naaberriikides juba programmis kirjeldatud viisil. Teie poolt toodud rajatud või rajamist kavandatavate (kinnitatud) ettepanekut kaalutakse, juhul kui vastav info on avamere tuuleparkide mõjud, mis asuvad lindude KMH koostajatele kättesaadav ja ühtsete rändeteedel ja/või lindude talvisel rändealadel. metoodikate alusel kasutatav. Natura 2000 aladele avalduva mõjuga seotud analüüs ja eksperthinnang peaksid hõlmama mitte ainult mõjusid otseselt mõjutatud alale, vaid ka Ettepanekuga on arvestatud juba koostatud KMH mõjusid asjakohastele ümbritsevatele Natura 2000 programmis. aladele ja mõjusid Natura 2000 võrgustiku enda terviklikkusele;  99 Esitatud tagasiside ja ettepanekud KMH vastus Puuduvad sätted negatiivsete mõjude ja Leevendatavad meetmed ja läbiviidava seire keskkonnamuutuste jälgimiseks potentsiaalselt põhimõtted tuuakse välja KMH aruandes. mõjutatud aladel. Energeetikaministeerium on teinud ettepaneku, et Tuulepargi likvideerimisega soetud asjaolusid KMH programmi dokument (ja vastavalt ka KMH käsitletakse KMH aruandes. KMH programmis on aruanne) sisaldaks teavet projekti demonteerimise välja toodud, et KMH käsitleb mh etapi kohta. demonteerimisaegseid võimalikke mõjusid. SOOME Konsultatsiooni käigus saadud vastuse põhjal hõlmab KMH programm kõiki kaasatud isikute Info võetud teadmiseks. poolt väljatoodud teemasid. Kaladele avalduva mõju hindamiseks on vaja läbi viia asjakohased uuringud. The Info võetud teadmiseks. Samuti tuleks hinnata projekti mõju Soome kalandusele. 9.3. Avalikustamine ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine Vastavalt KeHJS § 16 lg 2 teavitab otsustaja ehk TTJA KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. TTJA poolt on KMH programmi avalikust väljapanekust (16.01.2025- 14.02.2025) ning avalikust arutelust (27.02.2025) teavitatud: ▪ 16.01.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2406526 ▪ 16.01.2025 TTJA kodulehel: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/avalikud- teated/keskkonnamoju-hindamisega-seotud-teated või TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr 16 -7/24-04560-027) ▪ 16.01.2025 Kuressaares Saare Maakonna Raamatukogus, Lümanda teenuskeskuse stendil ning Saaremaa Vallavalitsuse kodulehel https://www.saaremaavald.ee/Saare-2.1-ja- Saare-2.2-alade-meretuulepargi-keskkonnamoju-hindamise-programm ▪ 02.08.2024 kirjaga nr 16-7/22-17023-055 puudutatud isikuid ning kirjaga nr 16-7/22- 17023-056 teavitatud ning küsitud seisukohta asjaomastelt asutustelt. ▪ ajalehtedes Õhtuleht ning Saarte Hääl. Avaliku väljapaneku jooksul laekus tagasiside üheksalt asjaomaselt asutuselt (MKM, Transpordiamet; Terviseamet; Kliimaministeerium; Keskkonnaamet; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; Kaitseministeerium; Muinsuskaitseamet, Saaremaa Vallavalitsus), neljalt juriidiliselt isikult (Elering AS, Saaremaa Rannarahva Selts, Koovi Külaselts koos Elurikkuse Kaitse MTÜ-ga) ja neljalt eraisikult. Asjaomaste asutuste seisukohad ja avalikustamisel laekunud seisukohad koos neile esitatud vastustega on koondatud ühtsesse tabelisse lisas 5. Lisas 5 on mh leitavad kõik laekunud tervikkirjad ja neile esitatud vastuskirjad.  100 Lisad Lisa 1. Hoonestusloa taotlus. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsus (lisatakse eraldiseisva failikataloogina) Lisa 2. KMH piiriülene teavitamine ja tagasiside (lisatakse eraldiseisva failikataloogina) Lisa 3. KMH programmi avalikustamise teated (lisatakse eraldiseisva failikataloogina protsessi jooksul) Lisa 4. Asjaomaste asutuste seisukohad ning avalikustamisel laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad KMH programmi osas (lisatakse eraldiseisva failikataloogina protsessi jooksul) Lisa 5. KMH programmi avaliku arutelu materjalid (lisatakse eraldiseisva failikataloogina protsessi jooksul) Saatja: "Magnus Hallman" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "MKA info", [email protected] Teema: Vastuskiri | Saare 2.1 ja Saare 2.2 alade meretuulepargi KMH programm Kuupäev: 2025-03-25 14:29 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Täname Teid ettepanekute eest! Manusest leiate Tuul Energy OÜ poolse vastuskirja Teie poolt esitatud ettepanekutele. Lugupidamisega, Tuul Energy OÜ Magnus Hallman Tel: 070 386 1669 / +46 70 386 1669 <mailto:[email protected]> [email protected] Lp Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]) Terviseamet ([email protected]) Transpordiamet ([email protected]) Keskkonnaamet ([email protected]) Kliimaministeerium ([email protected]) Muinsuskaitseamet ([email protected]) Elering AS ([email protected]) Meie 25.03.2025 Vastuskiri Saare 2.1 ja Saare 2.2 aladele kavandatava meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele Täname Teid keskkonnamõju hindamise programmile esitatud ettepanekute eest! Kõik keskkonnamõju hindamise programmile esitatud ettepanekud, seisukohad ja vastuväited ning koostöös keskkonnamõju hindamise programmi ekspertrühmaga kujundatud vastused neile on koondatud ühte tabelisse. Tabel on lisatud käesolevale kirjale. KMH programm koos lisadega esitatakse peatselt Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ametile nõuetele vastavaks tunnistamisele. Edasise menetlusega seotud info ja materjalid on leitavad veebilehel TTJA dokumendiregistris. Lisa 1: KMH programmile esitatud arvamuste/ettepanekute ja vastuste koondtabel. Lisa 2: Täiendatud KMH programm, seisuga 25.03.2025 Lugupidamisega, Magnus Hallman Country Manager Estonia Tuul Energy OÜ Partnership between VALOREM Group and Deep Wind Offshore