Vastus

Teie 21.02.2025 nr 6-5/25/2015-2 Keskkonnaamet [email protected] Meie 31.03.2025 nr 13-3/373-18 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Vastuskiri Täname arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide kohta. Esitasime 30.01.2025 kirjaga nr 13-3/373-1 arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohad. Vastuseks Keskkonnaameti 21.02.2025 kirjale nr 6-5/25/2015-2 selgitame, et visandatud trassikoridoride alternatiivide osas Natura 2000 linnu- ja loodusalade vältimine merealal ei ole alade (Väinamere linnu-/loodus-/hoiuala) paiknemise tõttu võimalik (vt LS ja KSHP ptk 3.1). Ka viidatud Nehatu looduskaitseala (LKA) on Natura alana hõlmatud Väinamere linnuala/loodusala koosseisus, mida ei ole võimalik ala suure ulatuse tõttu vältida. Nehatu LKAga on maakaabli trassil puutumus kahes asukohas:  Hanila alajaamast (AJ) maakaabel mereni. Maakaabli trass (25 m lai ja u 120-250 m pikk) kulgeb piki maanteed LKA kahe lahustüki vahelt läbi, lõigates Nehatu piiranguvööndi põhjaserva.  Muriste AJ-st maakaabel mereni. U 730 m pikkune ja u 15 m laiune maakaabli koridor läbi Nehatu piiranguvööndi. Visandamisel vältisime Nehatu merikotka püsielupaiku (PEP) ja Nehatu sihtkaitsevööndit (skv), seal korrigeerime, et nurk ei lõikaks skv. Kolmas alternatiiv: Paatsalu AJ-st maakaabel mereni jääb väljapoole Nehatu LKA, seal korrigeerime nii, et serv ei lõikaks Paadermaa LKA Tamme skv. Eesti Ornitoloogiaühingu linnustiku eksperdiga on trasside visandamisel lähteülesande (LÜ) koostamise etapis konsulteeritud ning ühtegi trassialternatiivi ekspert ei välistanud. Mõju olulisus, sh vajalikud leevendusmeetmed, selgitatakse alternatiivide hindamisel ja võrdlusel. Mõju Natura aladele selgitatakse Natura (eel)hindamisel. Maismaal on Natura alasid uute õhuliinide koridoride visandamisel välditud. Viidatud metsise PEPid jäävad täna olemasoleva õhuliini (110kV) koridori, seal on ette nähtud ka välitööd 2025. a (Keskkonnaagentuur). Olemasolev õhuliini koridor on kaalumisel ühe alternatiivina. Türi maastikukaitseala MKA läbivad täna olemasolevad 110kV ja 330kV õhuliinid. Uus õhuliini koridor (140 m lai) järgib siin olemasolevat koridori (põllumaa, u 850 m pikkune lõik läbi MKA), kuna MKA ulatub laialdaselt Paidest lääne ja lõuna suunas ning seda vältida ei ole võimalik. Alternatiivne õhuliini koridor kulgeb ringiga põhja poolt, mis MKA-d ei läbi. Nõustume, et taimestiku ja vääriselupaikade analüüs annab olulise sisendi ka Natura hindamisse, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 arvestades ka nn Natura hindamisega seotud ranget ettevaatusprintsiipi. Nii nagu oma kirjas viitate (LS ja KMHP ptk 4.6.9), antakse hinnang võimalikust mõjust kalastikule pärast trassialternatiivide visandamist ja alternatiivide hindamisel. Eksperthinnangu koostab Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Hinnangu koostamisel arvestatakse mh jõgede suudmealadega. Esialgsete trassialternatiivide kirjelduste osas nõustume, et korrigeerimist vajab maakaabelliin, mis on ühe nurgaga kavandatud ka Nehatu looduskaitseala Nehatu sihtkaitsevööndisse. Samuti korrigeerime kaardirakenduses kaabelliini asukohta, mis on hetkel Paadrema looduskaitseala Tamme sihtkaitsevööndis. Korrigeerime seletuskirja joonis 38 „Mägi-Kurdla – Muriste trassikoridori alternatiiv – maa- ja merekaabel.“ mis on sama, mis joonis 37. Samuti lisame seletuskirja Mägi-Kurdla – Muriste peatükki (alaptk 2.3.2) õige joonise. Uuringute lähteülesannete osas selgitame, et tegu on asukohavaliku etapiga, millele on eksperdid koostanud parima trassi valikuks vajalikele uuringutele/eksperthinnangutele lähteülesanded. Jätku-uuringute vajadused ja vajalikud tingimused projekteerimisel läbi viidavate tegevuste jaoks sätestab KSH aruanne ja planeeringu seletuskiri. Praegu välja toodud ettepanekud on projekteerimise etapile, mille reguleerimine ei ole koostatud lähteülesannetes asjakohane. Lähteülesanded vaadatakse uuesti läbi, et see põhimõte tuleks läbivalt välja. Veekvaliteedi osas selgitame, et kõigepealt annab ekspert olemasolevate andmete alusel hinnangu trassialternatiividele ning seejärel modelleeritakse, nagu ka LS ja KSHP ptk-is 4.6.6 märgitud. Modelleerimine viiakse läbi pärast parima trassi valikut projekteerimis etapis, mille käigus on võimalik leevendusmeetmeid täpsustada. Linnustiku uuringu kohta selgitame, et kokku on tegemist siiski kahe otsingukorraga metsamaastikus - üks otsing sügisel ja teine otsing kevadel. Arvestame ettepanekuga “Linnustiku uuringu lähteülesande” kohta ning täiendame seda vastava selgitusega, miks liinialuste alade uurimisel metsamaastikus kasutatakse kirjeldatud metoodikat (sh miks ei tehta lisauuringuid). Eksperthinnangud avaldame kodulehel Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering. Kaardirakenduses esitatud taustaandmete märkuste osas arvestame ettepanekutega ja täpsustame kaardirakendust. Lisaks teavitame, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning visandatud on trassikoridoride alternatiivid, mille erinevaid mõjusid hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud). Valituks osutub üks trassikoridori alternatiiv. Trassialternatiivide valimisel soovime vältida metsamaad ning proovime kasutada võimalikult palju olemasolevaid trasse selleks, et trassidel oleks võimalikult väike mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Siim nõunik osakonnajuhataja ülesannetes 2 (3) Monika Korolkov +372 5884 7055 [email protected] 3 (3)