Teie 21.02.2025
Muinsuskaitseamet
[email protected] Meie 31.03.2025 nr 13-3/695-4
Vastuskiri
Täname arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide kohta.
Esitasime 30.01.2025 kirjaga nr 13-3/373-1 arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute
lähteseisukohad.
Vastuseks Muinsuskaitseameti 21.02.2025 kirjale nr 510/3291 täiendada lähteülesandeid,
selgitame, et sotsiaalkultuurilise analüüsi käigus käsitletakse ka kohalikku pärandit, kuna tegu on
kogukondade jaoks olulise ehk sotsiaalse teemaga. Mälestiste teema läheb kultuuriliste mõjude
hindamise valdkonda ja riikliku kaitse alused objektid on toodud ühe hinnatava teemana
võrdluskriteeriumite tabelis ning teema saab kaetud teise valdkonna all.
Anname teada, et allveearheoloogiline uuring tehakse hoonestusloa etapis väljavalitud trassil.
Planeeringu seletuskirja tuleb olukorra kirjeldus, et kuidas toimida, kui hilisemate uuringute
käigus tekib hoonestusloa menetluses vajadus planeeringuga kavandatud koridorist minna
väljapoole.
Arvestame ja muudame maismaaosa arheoloogiliste uuringute lähteülesannet järgmiselt:
asendame läbivalt mõiste maastikuleire sõnaga maastikuseire või leire ja eelistame tekstis läbivalt
väljendit arheoloogilise väärtusega objekt.
Lk 2 teine lõik asendame täies mahus järgmiselt: Riikliku kaitse all olev arheoloogiapärand on
eriplaneeringu kaardile kantud ning trasside kavandamisel on nendega arvestatud. Siinkohal tuleb
aga silmas pidada seda, et lisaks eelnimetatule on maastikul palju avastatud pärandit, mida ei ole
praeguseks jõutud kaitse alla võtta. Arheoloogiapärand on kaitse all suuresti 1998. aasta avastuste
seisuga. Teadaolevalt on arheoloogiaarhiivides aga infot enam kui 1500 uue arheoloogilise paiga
kohta ning neid lisandub tänu arheoloogide maastiku-uuringutele ja hobiotsijate tegevusele u 100–
150 tk aastas.
Arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tegeleb Muinsuskaitseamet üle Eesti teadaolevate ja
võimalike arheoloogiliselt väärtuslikud alade kaardistamisega, kus võib kõige tõenäolisemalt olla
säilinud jälgi muinas- ja keskaegsetest asustusüksustest (sh elupaigad, matmispaigad, tööpaigad
jne). Info nn arheoloogiatundlike alade kaardikihtidega edastatakse sisendina ka valdade
üldplaneeringutesse. Lisaks on võimalik sama andmestikku kasutada eriplaneeringute
koostamisel.
Selleks, et tagada võimalikult vähene kahju seni avastatud ja avastamata mitte kaitsealusele
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
arheoloogiapärandile ja teisalt optimaalne lahendus elektriühenduse trassikoridoride planeerimisel
ja projekteerimisel, on eriplaneeringu koostamise ja ehituse raames vajalik läbi viia Eesti-Läti
neljanda elektriühenduse maismaaosa arheoloogiline ekspertiis (etapp I uuring) ning
maastikuseire/leire (etapp II uuring).
Lk 3 esimene lõik korrigeerime järgmiselt: Uuringu eesmärk on tagada mitte kaitsealuse
arheoloogiapärandi kaitse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajatiste ja muude seonduvate
ehitiste ehitustööde läbiviimise piirkonnas. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik saada
arheoloogilise ekspertiisi arheoloogiliste uuringute tulemusel lisateavet seni kaardistatud ja
kaardistamata potentsiaalse arheoloogiapärandi kohta ning koondada arheoloogiaekspertide
soovitused arheoloogilise väärtusega objektidel teostatavate vajalike edasiste arheoloogiliste
uuringute täpsema kava koostamiseks.
Lk 4 esimene lõik korrigeerime järgmiselt: Kavandatud uute liinikoridoride rajamisega kaasnev
mõju võimalikule tuvastamata mitte kaitsealusele arheoloogiapärandile on arvestatav.
Lk 4 teine lõik täiendame järgmiselt: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste registris on käesoleva
eriplaneeringuga hõlmatud valdades 117 arvel olevat1 arheoloogiamälestist ja ajaloolist
looduslikku pühapaika. Suuresti on tegemist andmestikuga, mis kattub teistes arheoloogia
andmebaasides sisalduva infoga. Lisaks on kõigi eriplaneeringust hõlmatud valdade kohta
valminud ka arheoloogiatundlike alade kaardikiht, mille info on edastatud valdadele ja on
kättesaadav ka Muinsuskaitseametis. Esialgse liinikoridoride ning arheoloogiatundlike alade
andmestiku võrdluses on kõige ulatuslikum kattuvus Märjamaa vallas, aga üldisemalt mitte
kaitsealuse arheoloogiapärandi poolest laiemalt on rikkalikud alad Saaremaale kavandatava
õhuliinikoridori T1 ja T2 alal ning Lääne-Eestis Lääneranna vallas õhuliinikoridori T1 ala.
Lk 5 ptk 4.3 korrigeerime etapi numbrit, kus kirjeldatakse maastikuseiret/leiret, mis on II etapi
uuring.
Lisaks teavitame, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning visandatud on trassikoridoride
alternatiivid, mille erinevaid mõjusid hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja
keskkonnamõjud). Valituks osutub üks trassikoridori alternatiiv. Trassialternatiivide valimisel
soovime vältida metsamaad ning proovime kasutada võimalikult palju olemasolevaid trasse
selleks, et trassidel oleks võimalikult väike mõju inimestele ja looduskeskkonnale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Siim
nõunik, osakonnajuhataja ülesannetes
2 (3)
Monika Korolkov
+372 5884 7055
[email protected]
3 (3)