Arvamus planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule EIS 25-0248

. TARTU LINNAVALITSUS Majandus- ja Teie 10.03.2025 nr 2-2/1116-1 Kommunikatsiooniministeerium Meie 31.03.2025 nr 21.3-1.2/04014 Suur-Ameerika tn 1 10122 TALLINN Eesti Linnade ja Valdade Liit Roosikrantsi 12/1 10119 TALLINN [email protected] Arvamus planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule EIS 25-0248 Olete saatnud kooskõlastamisele Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Käesolevaga esitab Tartu linn oma arvamuse. 1. Säte Muudetakse § 125 lõike 1 punkti 4 ja nähakse ette, et detailplaneeringu koostamine on alati kohustuslik olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, mistõttu tuleb edaspidi olulise ruumilise mõjuga ehitisi kavandada detailplaneeringuga. Lisatakse säte DP algatamise taotluse vormile: Kui taotlus esitatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 loetletud andmetele ruumianalüüs, mis kinnitab, et taotletud planeeringuala on sobivaim ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks ning teadaolevate andmete põhjal puuduvad välistavad tegurid ehitise kavandamiseks. Probleem Taotlusele lisatav ruumianalüüs peab näitama, et asukoht on sobivaim. Detailplaneering algatatakse konkreetse maa ala kohta. See ei võimalda teha ORME asukoha valiku kaalumist. Ettepanek Palume selgitada seletuskirjas, kas ja kuidas saab toimuda detailplaneeringu puhul asukoha valiku kaalumine või toimubki kaalumine vaid selles konkreetses asukohas algatamise /mittealgatamisega. Soovitame asendada sõna "sobivaim" sõnaga "sobiv". 2. Säte Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: "(4) Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandades."; Seletuskirja kohaselt on kliimakindla majanduse seaduse eelnõu Kliimaministeeriumis koostamisel. PlanS saab sätestada üksnes kliimamuutustega arvestamise põhimõtte, kuid täpsemad normistiku keskkonna kujundamisele annab eriseadus (kliimakindla majanduse seadus) ja selle rakendusaktid. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Probleem Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] Probleem Teadaolevat ei ole seaduse eelnõu koostamine kulgenud ladusalt ja käesoleval ajal ei ole teada, mis ajaks ja millisel kujul seadus vastu võetakse. Selline üldsõnaline põhimõte ilma seda sisustamata tekitab praktikas rakendamisel kohalikule omavalitsusele teadmatust ja probleeme. Sätte alusel saab igaüks vaidlustada planeeringu tasemel „mina arvan, et ei ole arvestatud kliimamuutustega, kuna maha võetakse puu/kõvakattega pind võrreldes varasemaga suureneb“. Ka kohalikul omavalitsusel on vaja võimalikult hästi ette teada, kas ja millist kliimat mõjutavat ettevõtlust lähikümnendeil lubatakse, kas mõnel suurel tööandjal tuleb tegevus lõpetada või ümber korraldada ning millised on võimalused linna või valda ettevõtlust tuua. Selgelt sõnastatud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud õigused ja kohustused peavad olema kindlaks määratud seaduses. KOVil on vaja põhimõtte rakendamiseks nö seaduse tasandil tööriistu. Ettepanek Teha vastav muudatus läbimõeldult kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmisel, kui põhimõte on selgelt õigusaktide pinnalt sisustatav. 3. Säte Paragrahvi 8 täiendatakse teise lausega: Planeerimisel peab arvestama asukoha eripära ja konteksti ning aitama kaasa funktsionaalse, kvaliteetse ja kestliku keskkonna loomisele. Probleem Seletuskirjast ei selgu, milliseid puudujääke tänases planeerimises sätte lisamisega lahendatakse. Keskmine planeerija ei suuda sellist ilukirjanduslikku põhjendust välja mõelda, seega jääb see planeeringu koostamise korraldaja õlule. Ka KOVide ametnike pädevus on sõltuvalt omavalitsuse suurusest ja asukohast väga erinev. Lause kaks poolt on samal ajal vastandlikud-senine asukoha eripära ja kontekst versus funktsionaalne keskkond. Kas muudatused väljakujunenud keskkonnas on välistatud ja senise keskkonna säilimine on eesmärk omaette? Tartu linn on seisukohal, et tegemist on loosunglike ja subjektiivselt sisustatavate mõistetega, mis tekitab asjatuid vaidlusi. Senised planeerimise põhimõtted §-s 8 ja 12 on piisavad hea ja keskkonnasäästliku lahenduse leidmiseks. Ka seletuskirjas kirjeldatud Davosi 8 kriteeriumit ei anna selles osas selgust. Ettepanek Täiendust mitte lisada või lisamisel täpsemalt selgitada sellise täienduse vajadust, põhjendatust ja sisu arvestades juba olemasolevaid planeerimise põhimõtteid – kas on midagi sellist, mida seni ei ole reguleeritud ega arvestatud ehk mida uut see kaasa toob (sh selgitada, milline on kvaliteetne keskkond ja kuidas tänaste põhimõtete raames ei ole kvaliteeti võimalik tagada). 4. Säte Paragrahvi 55 lg 2 täiendatakse järgmiselt: "Kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks."; Probleem Täiendus on vastuolus planeeringute hierarhiaga, mille kohaselt ei saa üldisema taseme planeeringuga muuta alamalseisvat planeeringut. Samamoodi ei saa uus üldplaneering muuta varem kehtestatud detailplaneeringut, isegi kui nad on omavahel vastuolus. Riigikohus on 3-17- 1930 otsuses öelnud: "Kolleegium nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu suurema täpsusastme tõttu tuleb üldplaneeringu ja detailplaneeringu vastuolu korral üldjuhul lähtuda detailplaneeringust. Praegusel juhul ei nähtud detailplaneeringus koormusindeksit ette, st detailplaneering oli selles Praegusel juhul ei nähtud detailplaneeringus koormusindeksit ette, st detailplaneering oli selles küsimuses neutraalne. Seega tuli lähtuda nii detailplaneeringust kui ka üldplaneeringust." Seega üldplaneeringu nõudeid saab kohaldada varemkehtestatud detailplaneeringutes juhul, kui antud tingimust ei ole detailplaneeringus reguleeritud. Juhul, kui aga detailplaneering reguleerib mingit tingimust teisti kui hilisem üldplaneering, siis tuleb lähtuda täpsemast planeeringust. Täiendus on ka vastuolus KOV autonoomia põhimõttega, mille kohaselt on rohevõrgustiku asukoha määramine üldplaneeringu mitte maakonnaplaneeringu ülesanne. Ettepanek 1 Muuta sõnastust järgmiselt: Kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei reguleeri seaduse § 75 lg 1 kohaseid küsimusi piisavas mahus, on maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Ettepanek 2 Kuna seletuskirjas oli välja toodud probleemina, et varasemad üldplaneeringud ei arvesta maakonnaplaneeringus näidatud rohevõrgustikuga, siis selle probleemi lahendamiseks tuleks täpsustada ÜP ja MKP ülesandeid nii, et oleks selge, millises osas tuleb rohevõrgustikuga seonduvat reguleerida MKP-s ja millises osas ÜP-s. Täna kehtiva PlanS-i järgi justkui MKP ei määraks rohevõrgustiku asukohti, aga tegelikkuses senise praktika kohaselt kajastuvad maakondliku tasandi rohelise võrgustiku alad maakonnaplaneeringu kaardil. Arusaamatuks jääb nende staatus, kui seadus ei võimalda asukohti määrata, samuti tekib segadus üldplaneeringute koostamisel, kui seaduse järgi on asukoha määramine ÜP ülesanne. Loogiline on, et rohevõrgustik ei saa olla piiritletud ühe KOVi territooriumiga, vaid peaks olema maakondlikul tasandil määratud KOVide üleselt. KOVidel peaks olema samas võimalus ÜP menetluses asukohti täpsustada ja teha ettepanekuid MKP muutmiseks. See on ka PlanS § 75 lg 1 p 10 sätestatud: rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine. Täiendada § 56 lg 1 p 9 sõnaga "asukoha": rohevõrgustiku asukoha ja toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Juhul kui MKP ülesanne oleks rohevõrgustiku asukoha määramine, siis on ka võimalik selles osas MKP-st lähtumine. 5. Säte Paragrahvi 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad "vajaduse korral" Muudatus näeb ette, et kohaliku planeeringu koostamisel tuleb igal juhul arvestada riiklikke strateegilisi dokumente. Probleem Muudatus läheb vastuollu põhimõttega, et arengukavad jms strateegilised dokumendid ei ole siduvad õigusaktid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et arengukava ise ei saa luua kellelegi ühtki õigust, kohustust ega ootust. Arengukava on mõne valdkonna arengu suunamiseks koostatud pikaajalise strateegilise juhtimise instrument. Arengukava eraldi võetuna ei taga ühegi eesmärgi saavutamist. Selle elluviimiseks võib vaja olla investeeringuid, toetusi või muud mitteregulatiivset tegevust, aga ka isikute õigusi ja kohustusi puudutavate õigusaktide kehtestamist. On ebareaalne riigipoolne ootus, et kohaliku planeeringu koostamisel suudavad planeerijad tagada riiklike arengudokumentide elluviimise. Siduvad on kõrgema tasandi planeeringud ja õigusaktid ja nendest peavad KOVid lähtuma. Sama loogika kehtib ka KOV arengukavaga - arengukava peab arvestama linna üldplaneeringut (KOKS § 37 lg 4). Seega on piisav, kui arvestatakse riiklike planeeringutega ja vajaduse korral arengudokumentidega. Ettepanek Ettepanek Mitte sätet muuta. 6. Säte paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, samuti kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks vajalikud avalikult kasutatavad hooned, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti." Probleem Samal ajal ei muudeta § 131 lg 2, mille kohaselt: Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Esiteks antud lõige räägib vaid rajatistest, mitte hoonetest. Teiseks kui hoone peab olema otseselt seotud vaid planeeringualast tuleneva vajadusega, siis sisuliselt on võimatu selles osas halduslepingut sõlmida. Väga keeruline kui mitte võimatu on väita, et konkreetset lasteaeda on vaja just vaid selle arenduse laste jaoks aga mitte laiemalt kogu piirkonna/linnaosa jaoks. Ettepanek 1 Palume täpsustada, kas lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks vajalikud avalikult kasutatavad hooned peavad olema samal ajal ka lõike 2 kohaselt planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud (nii nagu rajatised) või piisab et nad on planeeringukohased ehk planeeringualale kavandatud? Vastasel juhul on regulatsioon ebaselge. Ettepanek 2 Muuta lg 2 ja asendada sõna rajatis sõnaga ehitis. 7. Säte Paragrahvi 128 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt tuleb detailplaneeringu algatamise otsuses avaldada otsusega tutvumise aeg ja koht. Probleem Tegemist on sisutu ja ebavajaliku täiendusega. Planeeringu algatamise ostuste puhul ei ole erisusi võrreldes muude õigus/haldusaktidega. KOV õigusaktid/haldusaktid avalikustatakse seaduses ettenähtud korras. (AvtS: Dokumendiregistris registreeritud ja asutuse dokumendihaldussüsteemis sisalduvatele elektroonilistele dokumentidele, millele ei ole juurdepääsupiirangut kehtestatud, tagatakse juurdepääs dokumendiregistri kaudu, välja arvatud dokumentidele, mis avaldatakse Riigi Teatajas.) Paberkujul ja piiratud ajavahemikul täna sellist tegevust ei toimu, seega on tegemist ajale jalgu jäänud regulatsiooniga. ÜP puhul oleme seda nõuet täitnud lisades otsuse: Otsusega saab tutvuda Tartu linna veebilehel www.tartu.ee Ettepanek Eemaldada vastav tingimus ka teiste planeeringuliikide (ÜP) puhul. 8. Säte Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309–3011 järgmises sõnastuses: § 309 Enne planeeringute andmekogu asutamist kehtestatud planeeringute andmete andmekogusse kandmine Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud planeeringute kohta planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse hiljemalt 31.12.2030. Probleem Tartu linnal on ilmnenud probleeme planeeringu andmete kandmisega PLANKu detailplaneeringute osalisel kehtetuks tunnistamisel/muutmisel uue planeeringuga. PLANK pidajad on seisukohal, justkui sellisel juhul tuleks paralleelselt koostada uus kehtetuks tunnistatav /muudetav planeeringu tekst. Lähtutakse järgmisest regulatsioonist: § 140. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (10) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel muudatuste detailplaneeringusse kandmisel muudetud detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud muudetud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul muudatuste kandmisest arvates Ja § 41 lõikes 6: (6) Andmekogusse kogutakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) planeeringu seletuskiri; 2) planeeringu joonise esituskujud; 3) planeeringu digitaalsed kihid; 4) planeeringu juurde kuuluvad lisad; 5) planeerimismenetluse käigus tehtud otsused. KOV ei saa neid viidatud andmeid esitada muudetud planeeringu kohta, sest samal ajal kehtetuks tunnistamisega ei koostata varasemat detailplaneeringut uuesti. Tegemist on täiesti ebamõistliku lähenemisega. Kehtetuks tunnistamisel piisab, kui varasema planeeringu juures on märge, mis osas on planeering kehtetu (või uue DP kehtestamisega muutunud). Kehtetu võib olla planeering kas maa ala osas või mingi ehitusnäitaja osas. Ehitusnäitajad on toodud üldjuhul põhijoonisel. Ei ole mõeldav tehniliselt, et keegi hakkab muutma varasema planeeringu jooniseid ja neid uuesti esitama PLANKu. Sealjuures tasub tähele panna, et planeeringuid ei koosta üldjuhul KOV ise vaid väline planeerija. Hetkel on jäänud alates PLANK kasutusele võtmisest arusaamatuks, milline on see piisav märge/toiming selleks, et andmeid saaks riiklikku planeeringute registrisse esitada. Samal ajal on maakonnaplaneeringu puhul võimalik muudatusi tehnilise võimekuse puudumisel varasemasse planeeringusse mitte sisse kanda: (6) Kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja Maa- ja Ruumiamet on tehtud ettepanekuga nõustunud, kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb maakonnaplaneeringu juures viidata, millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda üldplaneeringuga kavandatud muudatused maakonnaplaneeringu kaardile ja seletuskirja. Ettepanek 1 Lisada planeerimisseaduse § 140 lg 9 „tehnilise võimaluse korral“, sarnaselt teiste planeeringuliikide juures olevale sättele. (9) Detailplaneeringu vastavusse viimiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab detailplaneeringu koostamise korraldaja tehnilise võimaluse korral muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes detailplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Lisaks tuleb kõigi planeeringute kandmisel riigi süsteemi täpsustada üle, milline andmekooseis sh Lisaks tuleb kõigi planeeringute kandmisel riigi süsteemi täpsustada üle, milline andmekooseis sh millises detailsuses tuleb osaliselt kehtivate (muudetud) planeeringute puhul taasesitada. Ettepanek 2 Eemaldada § 140 lg 9 teine lause, kuna tegemist on topeltteavituse nõudega. Muudatuste sisseviimisest ei ole vaja eraldi teavitada, kuna uue kehtestamisest või varasema kehtetuks tunnistamisest teavitatakse niigi juba. 9. Säte Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Paragrahv 3011 näeb ette, et detailplaneeringu nn automaatne kehtetuks muutumine laieneb vaid neile detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Seega ei puuduta muudatus kehtivaid detailplaneeringuid, kuid nende puhul säilib võimalus need kehtetuks tunnistada. Probleem Arusaamatuks jääb, miks ei rakendata planeeringute kehtivuse aega tänaseks kehtestatud planeeringutele, kuna vastasel juhul tegelikku probleemi ei lahendata, sest pigem just varasemad, 2000ndate alguses kehtestatud DP-d ei vasta tänastele planeerimise nõuetele (mida ka seletuskirjas on välja toodud). Samas on võimalik puudujääke korvata ÜP nõuete kaudu (nt koormusindeks, haljastus, parkimine) ja DP täpsustamisega projekteerimistingimuste menetluses. Kehtetuks tunnistamine peaks olema pigem erandlik meede, kuna eesmärk peaks olema pigem juba kehtestatud planeeringute elluviimine, kui nende uuesti menetlemine. Juhul, kui varasemad planeeringud jääksid tähtajatult kehtima, oleks tegemist ebavõrdne kohtlemisega. Ettepanek Varasemalt kehtestatud detailplaneeringute puhul võiks arvestada kehtivuse aega seaduse muudatuse jõustumisest 7 aastat (+ pikendamise võimalus 7 a). Täiendavad ettepanekud 10. Säte § 138. Detailplaneeringu heakskiitmine (1) Detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Koos detailplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui detailplaneering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga. Alates 01.01.2025 hakkas kehtima uus PlanS redaktsioon, mille kohaselt ei tule Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks esitada üldplaneeringuga kooskõlas olevad detailplaneeringuid. Samas tuleb konkreetse detailplaneeringu menetlemisel lähtuda selle kohta ette nähtud menetluse nõuetest. PlanS § 124 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu, mille koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, menetlemisel lähtuda üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. See tähendab, et üldplaneeringu menetluse nõuetele vastavalt tuleb sellise detailplaneeringu menetlus läbi viia algatamisest kuni kehtestamiseni (va koostöö tegijate ja kaasatavate isikute osa). Kuna PlanS § 90 lg 1 näeb, ette et üldplaneering tuleb esitada Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks, siis sama tuleb teha ka detailplaneeringuga, mida menetletakse üldplaneeringu menetlusega. Seega Maa- ja Ruumiametile tuleb esitada heakskiitmiseks detailplaneeringud, mis on küll üldplaneeringuga kooskõlas, kuid mille puhul on nõutav KSH koostamine. PlanS § 124 lg 7 PlanS § 124 lg 7 (7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. § 90. Üldplaneeringu heakskiitmine (1) Üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Koos üldplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused. Probleem Ei ole põhjendatud, et DP, mille puhul koostatakse KSH, tuleb esitada heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile, kuigi see on üldplaneeringuga kooskõlas (esineb § 138 lg 2 välistus). Lisaks on lõpetatud heakskiitmise menetluses osapoolte ärakuulamine. Jääb küsimus, mis on sellisel puhul heakskiitmise menetluse eesmärk. Lisaks ei ole tegemist niivõrd mahuka materjaliga nagu ÜP puhul, et oleks põhjendatud nii pikk heakskiitmise menetluse aeg nagu on ÜP puhul. Eesmärk on menetlust kiirendada, mitte "karistada" KSH koostamisel arendajat tarbetute menetlusetappidega. Ettepanek 1 Jätta heakskiitmine menetluse kohustus ära DP puhul, mis on ÜPga kooskõlas, aga millele koostatakse KSH. Ettepanek 2 Lühendada DP puhul heakskiitmise tähtaega § 90 lg 2 60-lt päevalt 30-le päevale, pikendatud tähtaega 90-lt päevalt 60-le päevale. 11. Säte § 137. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine (2) Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosa lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes. Probleem Sättel puudub praktiline väärtus. Praktikas on tegemist ühelauselise teatega (kuna iga tähemärk on reaalne kulu), mis ütleb üldsõnaliselt, mille kohta ettepanekuid esitati ja teavitab järgmisest menetlustoimingust (DP puhul kehtestamine, kuna heakskiitmise menetlust enam ei ole). Rahalise kulu tõttu, ei saa avalikkus sellest teatest vajalikku infot kätte. Pigem on praktikas probleemiks mõnede KOVide praktika, kus avalikkus ei näegi esitatud arvamusi ja nende osas võetud seisukohti ühtses koondatud dokumendis, kuna otseselt sellist nõuet seaduses ei ole, et KOV peab oma seisukohad avalikustama. Paljud KOVid ei võta seisukohti haldusaktiga nagu nt Tartu linnas, mistõttu saavad tagasisidet vaid konkreetsed arvamuse teinud isikud. Ettepanek Muuta antud lõiget nii, et KOV peab avalikustama oma veebilehel arvamused koos seisukohtadega (so väljapaneku ja arutelu tulemused) ja jätta ajalehe teade ära. 12. Säte 12. Säte Looduskaitseseadus EKV vähendamiseks on LKS kohaselt vajalik DP või ÜP koostamine. See on ehitiste puhul, mis ei eelda DP koostamist ülemäärane ja ebamõistlik nõue. Näiteks oli hiljuti Tartu linnas soov ehitada laudteed Supilinna tiigi EKVsse ja Keskkonnaamet nõuab selleks detailplaneeringu koostamist, kuna ÜP menetluses ei ole tiigi EKV-d vähendatud. Kliimaministeeriumi poolt on hetkel plaanis muuta LKS eraldi PlanSist järgmiselt: LKS paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: "(51) Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis, alevikus või nende asustusüksuste Keskkonnaameti nõusolekul käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel laiendatud tiheasustusalal võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku omavalitsuse nõusolekul, kes hindab vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule."; See ei ole piisav, kuna samal ajal jääb § 40 muus osas muutmata, mis näeb ette EKV vähendamise ainult kas ÜP või DP menetluses. Ettepanek Muuta LKS § 40 lg 4 järgmiselt: (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse. Planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üld- või detailplaneering esitatakse vaid juhul, kui EKV vähendamine toimub ÜP või DP koostamise käigus. Muudatuse tegemine PlanSi muutmise käigus aitab kiiremini saavutada soovitud eesmärki kiirendada menetlust ja vähendada bürokraatiat. Täname võimaluse eest esitada Tartu linnal omapoolse arvamuse antud eelnõule. Oleme valmis vajadusel selgitama oma seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Mölder linnasekretär Marili Jõesuu 736 1460 [email protected]