Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord

Siseministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.03.2025 nr 1-4/25/1535 Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ eelnõu. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (573 SE). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu 2. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Radioloogia Ühing, Eesti Hambaarstide Liit, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing, Priit Ruuge ja Eduard Gerškevitš Marily Jaska, 626 2982 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 27.03.2025 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 34 lõike 21 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus sätestab: 1) kiirgustegevuse ohuastme määramise korra; 2) radioaktiivsete kiirgusallikate ja elektrikiirgusseadmete kategooriad; 3) kiirgustegevuse riskide hindamise korra. (2) Käesolevat määrus ei kohaldata tuumamaterjalile, radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, radioaktiivsete kiirgusallikate ja jäätmete veole. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) deterministlik efekt – kiirgusefekt, millel on üldjuhul lävidoos, mille ületamise puhul kahjustuse raskus suureneb doosi suurenemisel; 2) ohutuskultuur – asutuse ja isikute tunnustuste ja suhtumiste kogum, mis seab tähtsamaiks kiirguskaitse ja -ohutuse küsimustele sellise tähelepanu pööramist, mida nad oma tähtsuse poolest väärivad; 3) taristu – kiirgustegevuse teostaja füüsilist infrastruktuur, sealhulgas kiirgusvarjestus kiirgustegevuse asukohas ja ohutussüsteeme. 2. peatükk Kiirgusallikate kategooriad § 3. Radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad (1) Radioaktiivse kiirgusallika kategooria määramine oleneb radionukliidi aktiivsusest ja potentsiaalist kutsuda esile inimesel deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustusi. (2) Radionukliidide potentsiaali määramiseks kasutatakse jagatist A/D, kus: A on kiirgusallikas sisalduva radionukliidi aktiivsus (ühikutes TBq); D on sellele radionukliidile vastav aktiivsus (ühikutes TBq), mis tooks esile deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustuse, kui ei rakendata sobivaid kaitsemeetmeid. (3) Kui kiirgusallikas sisaldab mitut radionukliidi, arvutatakse esmalt A/D jagatis iga radionukliidi kohta eraldi ning seejärel summeeritakse A/D väärtused:  𝒏 𝑨𝒊 𝑨𝟏 𝑨𝟐 𝑨𝒏 ∑ = + + ⋯+ 𝑫𝒊 𝑫𝟏 𝑫𝟐 𝑫𝒏 𝒊=𝟏 (4) Kui üks kiirgusallikas sisaldab mitut sama radionukliidi, summeeritakse radionukliidi aktiivsused, mis seejärel jagatakse D-väärtusega: ∑𝒏𝒋=𝟏 𝑨𝒋 𝑨𝟏 + 𝑨𝟐 + ⋯ 𝑨𝒋 = 𝑫 𝑫 (5) Erinevate radionukliidide deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustuste D-väärtused on sätestatud lisas 1. (6) Radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad on järgmised: 1) RAD1, A/D ≥ 1000 AD; 2) RAD2, 1000 > A/D ≥ 10; 3) RAD3, 10 > A/D ≥ 1; 4) RAD4, 1 > A/D ≥ 0,01; 5) RAD5, 0,01 > A/D. § 4. Elektrikiirgusseadmete kategooriad (1) Elektrikiirgusseadme kategooria määramine oleneb seadme maksimaalsest rakendatavast röntgentoru pingest või emiteeritud ioniseeriva kiirguse energia hulgast. (2) Elektrikiirgusseadmete kategooriad on järgmised: 1) EL1: seadme maksimaalne röntgentoru pinge on > 300 kV või kiirendi osakeste või footonite E > 6 MeV; 2) EL2: 90 kV < seadme maksimaalne röntgentoru pinge ≤ 300 kV või kiirendi osakeste või footonite 1 MeV < E ≤ 6 MeV; 3) EL3: 50 kV < seadme maksimaalne röntgentoru pinge ≤ 90 kV; 4) EL4: seadme maksimaalne röntgentoru pinge on ≤ 50 kV. 3. peatükk Kiirgustegevuse riskide hindamine ja ohuastme määramine § 5. Riskitaseme määramine (1) Kiirgustegevuse riskitaseme määramisel võetakse arvesse: 1) kiirgusallikate arv ja andmed; 2) kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavat potentsiaalset kiirgusdoosi nii töötingimustes kui ka avarii- ja püsikiirituse olukorras; 3) oluliste tegurite esinemise tõenäosust ja sündmuse tagajärgede tõsidust. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tegurid on: 1) taristu, rajatise/kiirgustegevuse asukoharuumi disain, kiirgusallikate füüsilise kaitse tagamine; 2) kiirgusallika turvameetmed ja kiirgusallika väärkasutamise oht; 3) kiirgustöötajate kompetentsus (pädevus ja koolitus); 4) kiirgusallika ohutustamine; 5) kiirgusohutusmeetmed; 6) organisatsiooni ohutuskultuur; 7) mittekavandatud juhtumite, intsidentide ja avariide esinemise tõenäosus ning varasemate sarnaste juhtumite esinemine; 8) muud asjaolud. (3) Riskitaseme hindamise skaala on järgmine: 1) kõrge risk – 1 punkt; 2) mõõdukas risk – 2 punkti; 3) madal risk – 3 punkti. § 6. Kiirgustegevuse ohuastme määramine (1) Kiirgustegevuse ohuastme määramisel võetakse arvesse kasutatava kiirgusallika kategooriat ja vastavat kiirgusallikat kasutava kiirgustegevuse riskihinnangut. (2) Kiirgustegevuse ohuastme määramise etapid on: 1) kiirgusallika kategooria määramine füüsikaliste parameetrite järgi; 2) kiirgustegevuse riskihinnang kiirgusallikaga seotud tegevuste riskide põhjal; 3) kiirgustegevuse ohuastme määramine esimese ja teise etapi tulemuste järgi. (3) Kiirgustegevuse ohuastme määramise alused radioaktiivsete kiirgusallikate kasutamisel on sätestatud lisas 2. (4) Kui väga väikese ohuastmega kiirgustegevuses kasutatakse või hoitakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat, tõstetakse kiirgustegevuse ohuastet ühe ohuastme võrra. (5) Kiirgustegevuse ohuastme määramise alused elektrikiirgusseadme kasutamisel on sätestatud lisas 3. Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Kristi Klaas rohereformi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa 1. Radionukliidide D-väärtused Lisa 2. Kiirgustegevuse ohuastme määramine radioaktiivsete allikate kasutamisel Lisa 3. Kiirgustegevuse ohuastme määramine elektrikiirgusseadmete kasutamisel  Energeetika- ja keskkonnaministri määrus „Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ Lisa 1 Radionukliidide D-väärtused D-väärtus on radionukliidi spetsiifiline suurus, mis vastab radionukliidi aktiivsusele (ühikutes TBq), mis kutsuks kiirguskaitsemeetmete puudumise korral esile deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustuse. Allikas: IAEA, 2005 (IAEA Safety Standards Series No. RS-G-1.9, A II, tabel II-2, lk 45–46). Radionukliid D-väärtus (TBq) Am-241 6.00E-02 Am-241/Be 6.00E-02 Au-198 2.00E-01 Cd-109 2.00E+01 Cf-252 2.00E-02 Cm-244 5.00E-02 Co-57 7.00E-01 Co-60 3.00E-02 Cs-137 1.00E-01 Fe-55 8.00E+02 Gd-153 1.00E+00 Ge-68 7.00E-02 H-3 2.00E+03 I-125 2.00E-01 I-131 2.00E-01 Ir-192 8.00E-02 Kr-85 3.00E+01 Mo-99 3.00E-01 Ni-63 6.00E+01 P-32 1.00E+01 Pd-103 9.00E+01 Pm-147 4.00E+01 Po-210 6.00E-02 Pu-238 6.00E-02 Pu-239d/Be 6.00E-02 Ra-226 4.00E-02 Ru-106 (Rh-106) 3.00E-01 Se-75 2.00E-01 Sr-90 (Y-90) 1.00E+00 Tc-99m 7.00E-01 Tl-204 2.00E+01 Tm-170 2.00E+01 Yb-169 3.00E-01  Energeetika- ja keskkonnaministri määrus „Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ Lisa 2 Kiirgustegevuse ohuastme määramine radioaktiivsete kiirgusallikate kasutamisel I etapp II etapp III etapp Kiirgus- Kiirgustegevuse Kiirgustegevuse ohuastme allika Riskihindamine kategooria määramine kategooria määramine Keskmine punktisumma x < 2; kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT RAD1 Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 1 Suure ohuga keskmine punktisumma x ≥ 2,5 kiirgustegevus (5-aastane keskmine punktisumma x < 2; kiirgustegevusluba) kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT RAD2 Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 2 keskmine punktisumma x ≥ 2,5 keskmine punktisumma x < 2; Mõõduka ohuga kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT RAD3 kiirgustegevus (5-aastane Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 3 kiirgustegevusluba) keskmine punktisumma x ≥ 2,5 keskmine punktisumma x < 2; Väikese ohuga kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT RAD4 kiirgustegevus (tähtajatu Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 4 kiirgustegevusluba) keskmine punktisumma x ≥ 2,5 keskmine punktisumma x < 2; Väga väikese ohuga kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT kiirgustegevus RAD5 Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 5 (kiirgustegevuse registreerimine) keskmine punktisumma x ≥ 2,5  Energeetika- ja keskkonnaministri määrus „Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ Lisa 3 Kiirgustegevuse ohuastme määramine elektrikiirgusseadmete kasutamisel I etapp II etapp III etapp Kiirgus- Kiirgustegevuse Kiirgustegevuse ohuastme allika Riskihindamine kategooria määramine kategooria määramine Keskmine punktisumma x < 2;kasvõi Suure ohuga ühe küsimuse riskitase = 1 EL1 EL KT 1 kiirgustegevus (5-aastane Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 kiirgustegevusluba) keskmine punktisumma x ≥ 2,5 keskmine punktisumma x < 2; Mõõduka ohuga kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 EL2 EL KT 2 kiirgustegevus (5-aastane Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 kiirgustegevusluba) keskmine punktisumma x ≥ 2,5 keskmine punktisumma x < 2; Väikese ohuga kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 EL3 EL KT 3 kiirgustegevus (tähtajatu Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 kiirgustegevusluba) keskmine punktisumma x ≥ 2,5 keskmine punktisumma x < 2; Väga väikese ohuga1 kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 kiirgustegevus EL4 EL KT 4 Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5 (kiirgustegevuse registreerimine) keskmine punktisumma x ≥ 2,5 1 Kui väga väikese ohuastmega kiirgustegevuses kasutatakse või hoitakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat, tõstetakse kiirgustegevuse ohuastet ühe ohuastme võrra.  Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 34 lõike 21 alusel. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (573 SE). Nimetatud seaduse eelnõuga tuuakse kiirgusseadusesse uue ohuastmega tegevusena väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul on kiirgustegevusloa asemel nõutud kiirgustegevuse registreering. Kehtivas kiirgusseaduses määratakse kindlate ohuastmetega kiirgustegevused, mis olid seni seotud aastase efektiivdoosi suurusega (kuni 1 millisiivert, 1–6 millisiivertit, rohkem kui 6 millisiivertit), mille kiirgustöötaja saab või võib saada kiirgustegevuse käigus. Kuid arvesse tuleb võtta ka näiteks kiirgusallika füüsikalisi omadusi (nt lahtiste kiirgusallikate puhul), mis võivad olla olulised kiirgustöötajate ja elanike ohutuse tagamisel. Seega kehtiva korra kohane lähenemine ei ole ammendav, sest ohuaste sõltub erinevatest riskiteguritest. Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) muudetakse kehtivat korda nii, et sõltuvalt kiirgusallikast ja kiirgustegevusega seotud riskidest eristatakse nelja erineva ohuastmega kiirgustegevust: väga väikese ohuga kiirgustegevus, väikese ohuga kiirgustegevus, mõõduka ohuga kiirgustegevus ja suure ohuga kiirgustegevus. Kiirgustegevuse ohuaste määratakse, võttes arvesse kiirgusallika ning kiirgustegevusega seotud järgmiseid riskitegureid: kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid, taristu ja ressursid, ohutuskultuur, kiirgustöötajate ja elanike potentsiaalsed hinnatavad doosid töötingimustes, s.t tavapärases olukorras, kus kiirgustegevus toimub kehtestatud protseduuride ja ohutusmeetmete kohaselt, ning avarii- ja püsikiirituse olukorras, samuti muud olulised tegurid. Kiirgusseaduses seni kasutusel olnud süsteem oli seotud ainult kiirgustöötaja aastase efektiivdoosiga, mille ta saab või võib saada kiirgustegevusest. Seejuures ei olnud sõnaselgelt sätestatud, et arvesse tuleks võtta ka nt kiirgusallika füüsikalisi omadusi (nt lahtiste kiirgusallikate puhul), mis võivad olla olulised kiirgustöötajate ja elanike ohutuse tagamisel. Selline lähenemine ei olnud seega ammendav, sest ohuaste sõltub erinevatest riskiteguritest. Määruse eesmärk on kehtestada alused erinevate ohuastmetega kiirgustegevuste määramiseks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska (tel 626 2982, marily.jaska@kliimaministeerium) ja Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirguskaitse büroo juhataja Jelena Šubina ([email protected]) ja kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Karin Muru ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel 626 2905, [email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ja kolmest lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrus sätestab kiirgustegevuse ohuastme määramise ja kiirgustegevuse riskide hindamise korra ning radioaktiivsete kiirgusallikate ja elektrikiirgusseadmete kategooriad. Määrust ei kohaldata tuumamaterjalile, radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, radioaktiivsete kiirgusallikate ja jäätmete veole. Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad mõisted. Mõisteid, mis on defineeritud juba kiirgusseaduses või mõnes muus õigusaktis ning kasutatakse eelnõu kontekstis samas tähenduses, eelnõus ei määratleta. Paragrahvis 3 sätestatakse radioaktiivsete kiirgusallikate kategoriseerimise alused ja kategooriad. Radioaktiivse kiirgusallika kategooria määramine oleneb radionukliidi aktiivsusest ja potentsiaalist kutsuda esile inimesel deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustusi. Radionukliidide potentsiaali määramiseks kasutatakse jagatist A/D. A on kiirgusallikas sisalduva radionukliidi aktiivsus (ühikutes TBq). D on sellele radionukliidile vastav aktiivsus (ühikutes TBq), mis tooks esile deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustuse, kui ei rakendata sobivaid kaitsemeetmeid. Tavapäraselt kiirgusallika aktiivsuseks võetakse valdavalt kiirgusallika algaktiivsus. Teatud juhtudel, kui tegu on lühikese poolestusajaga radionukliididega, ei pruugi algaktiivsuse kasutamine olla õigustatud. IAEA soovitab selliseid olukordi vaadelda juhtumi põhjal ja otsida sobiv alternatiiv algaktiivsuse kasutamisele: „Examples of such applications include 99mTc in radiodiagnosis and 131I in radiotherapy. In such situations, the principles of the categorization system may be applied to determine a category for the source, but a judgement should be made in choosing the activity on the basis of which to calculate the ratio A/D. These situations should be considered on a case by case basis“ (IAEA, 2005). Jagatise A/D väärtuse põhjal tehakse vahet viiel kiirgusallikate kategoorial. A/D väärtust ei arvutata olukordades, kus radioaktiivse kiirgusallika aktiivsus jääb allapoole vabastamistaset. Sel juhul puudub ka vajadus kiirgusallika kategoriseerimiseks. Pikem loetelu erinevate radionukliidide D-väärtustest on dokumendis „Dangerous quantities of radioactive material (D-values)“, IAEA-EPR-D-Values 2006, peatükk 2 „Recommended D- values“, tabel 1 (lk 3-12, IAEA, 2006; https://www- pub.iaea.org/MTCD/Publications/PDF/EPR_D_web.pdf). Viimati nimetatud tabelis on iga radionukliidi kohta toodud kolm väärtust – „D-value“, „D1-value“ ja „D2-value“. Paragrahvis 4 sätestatakse elektrikiirgusseadmete kategoriseerimise alused ja kategooriad. Elektrikiirgusseadme kategooria määramine oleneb seadme maksimaalsest rakendatavast röntgentoru pingest või emiteeritud ioniseeriva kiirguse energia hulgast. Lisas 1 on sätestatud erinevate radionukliidide deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustuste D-väärtused. Paragrahvis 5 sätestatakse riskitaseme määramise alused. Riskitaseme määramisel lähtutakse kiirgusallikate arvust ja andmetest, kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavatest potentsiaalsetest hinnatavatest doosidest nii töötingimustes kui ka avarii- ja püsikiirituse olukorras ja oluliste tegurite esinemise tõenäosusest ja sündmuse tagajärgede tõsidusest. Riskihindamise käigus hinnatakse erinevate tegurite riskitaset kolme palli skaalal:  • 1 – kõrge risk; • 2 – mõõdukas risk; • 3 – madal risk. Riskitaseme määramisel arvestatakse sündmuse esinemise tõenäosuse ja sündmuse tagajärgede tõsidusega (vt joonist): RISK = sündmuse tagajärgede tõsidus · sündmuse esinemise tõenäosus Joonis. Riskitaseme hindamine kolme palli skaalal, lähtudes sündmuse esinemise tõenäosusest ja sündmuse tagajärgede tõsidusest. Paragrahvis 6 sätestatakse kiirgustegevuse ohuastme määramise alused. Kiirgustegevuste kategoriseerimise kolm etappi: I etapp – kiirgusallika kategoriseerimine – kiirgusallika füüsikalistest parameetritest lähtuv esmane kategoriseerimine; II etapp – kiirgustegevuse riskihinnang – kiirgusallikaga seotud tegevuste võimalike riskide hindamine, III etapp – kiirgustegevuse kategoriseerimine ja ohuastme määramine – I ja II etapi tulemuste põhjal kiirgustegevuse kategooria määramine, kiirgustegevuse kategooriale vastava ohuastme määramine. Kiirgusallikad jagunevad radioaktiivseteks kiirgusallikateks (nii lahtised kui ka kinnised kiirgusallikad) ja elektrikiirgusseadmeteks. Neid ei saa iseloomustada samade füüsikaliste parameetrite abil. Seetõttu tehakse radioaktiivsete kiirgusallikate ja elektrikiirgusseadmete I etapi kategoriseerimine eraldi. Radioaktiivsete kiirgusallikate I etapi kategoriseerimisel (lisa 2) lähtutakse radionukliidist, selle aktiivsusest ja radionukliidi potentsiaalist kutsuda esile deterministlikest efektidest põhjustatud kahjustusi (nn D-väärtus). Radioaktiivsete kiirgusallikate I etapi kategoriseerimise metoodika ei kohaldu tuumamaterjalile (kiirgusseaduse § 18 tähenduses), radioaktiivsete jäätmete käitlemisele ja konditsioneerimisele ning radioaktiivsete materjalide transpordipakenditele. Elektrikiirgusseadmete I etapi kategoriseerimise puhul (lisa 3) lähtutakse seadmes rakendatavast pingest või seadme emiteeritud osakeste energiast. Kiirgustegevuse riskihinnang (II etapp) tehakse radioaktiivsete kiirgusallikate ja elektrikiirgusseadmete puhul ühtse metoodika alusel, hinnates erinevaid riskitegureid kolme punkti skaalal. Kiirgusallika kategooriast ja riskihindamise tulemustest lähtudes määratakse III etapis kiirgustegevuse kategooria. Riskihindamise väike punktisumma viitab sellele, et kiirgustegevuse kategooria peaks olema rangem, kui kiirgusallika kategooria järgi arvata võiks. Seevastu suur punktisumma näitab, et kiirgustegevusega soetud riskid on hästi kontrollitud ning kiirgustegevust ei ole vaja nii konservatiivselt reguleerida, kui kiirgusallika kategooria põhjal oletada võiks. Kiirgustegevuse ohuastme määrab kiirgustegevuse kategoriseerimise tulemus (lisad 2 ja 3). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega kaasnevate muudatuste mõju on hinnatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1 ettevalmistamisel. Määruse kehtestamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulusid. Kiirgustegevuse registreeringuga seotud lisategevused ja -kulud on käsitletud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määruste muudatused jõustuvad üldises korras, kuna muudatused ei too kaasa olulisi töökorralduslikke muutusi. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Radioloogia Ühingule, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingule ja kiirgusekspertidele Priit Ruuge, Eduard Gerškevitš. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69bedc44-84cd-4a04-b81b-536d83bcd4ea/kiirgusseaduse- muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0325 - Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c3428cb-3128-4220-a8b9-819e5fdd620a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c3428cb-3128-4220-a8b9-819e5fdd620a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main