Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pr Yoko Alender Teie: 05.08.2024 nr KLIM/24-0805/-1K Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1,10122 Tallinn Meie: 12.09.2024 nr 5-7/24/124-5 [email protected] Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium on tutvunud Kliimaministeeriumi poolt esitatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja seletuskirjaga, mille eesmärk on luua alus kliimakindlaks, konkurentsivõimeliseks ja vastupidavaks majanduseks, seades kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega: 1. Eelnõu § 1 toob välja seaduse peamised eesmärgid, mis reguleerib lahendatavaid teemasid antud seadusega. Kaitseministeeriumi hinnangul on kliimakindla majanduse seadusest ühe eesmärgina puudu kliimaneutraalsuse saavutamine, mida mainitakse läbivalt läbi erinevate eesmärkide. Teeme ettepaneku lisada antud eesmärk. 2. Kliimakindla majanduse seaduses ei ole välja toodud erisust riigikaitse valdkonnale eesmärkide elluviimist arvestades kaitsevõime säilimise tagamist ülesannete täitmisel. Teeme ettepaneku lisada § 2 järgmises sõnastuses: "Riigikaitsevaldkonnas toimub kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide täitmine valdkondlikult, tagades, et meetmete rakendamine ei vähenda kaitsevõimet, lähtudes vastava asutuse analüüsist." Antud ettepanek tagab, et kliimakindla majanduse meetmed on rakendatud selliselt, et need ei vähendaks riigi kaitsevõimet. Riigikaitse on kriitilise tähtsusega valdkond, mis sõltub suuresti võimekuse säilitamisest ja arendamisest, sealhulgas relvasüsteemide, laskemoona, logistika ja infrastruktuuri stabiilsusest ja töökindlusest. Kui kliimakindla majanduse meetmed, nagu näiteks teatud energiaallikate piiramine või teatud tegevuste reguleerimine, võivad mõjutada riigikaitselist valmisolekut, siis on oluline, et neid meetmeid ei rakendataks selliselt, et need nõrgestaksid riigi kaitsevõimet. Peamine eesmärk on tagada riigikaitse ja kliima eesmärkide tasakaalustatud täitmine, arvestades riigikaitse spetsiifikat ja vajadust säilitada kaitsevõimekus ka mitmesuguste kliimakindla majanduse seaduse meetmete rakendamisel. 3. Eelnõu § 20 sätestab ringmajanduse põhimõtte seaduses. Toome välja, et peamiselt keskendub antud põhimõte ressursside kasutamisele, kuid üheks ringmajanduse peamiseks eelduseks on jäätmetekke vähendamine ja vältimine. Teeme ettepaneku põhimõtet täiendada näiteks jäätmeseaduses välja toodud jäätmehierarhia põhimõtte abil. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Antud ettepanek peamine eesmärk on rõhutada ressursside kasutamise kõrval ka jäätmetekke vähendamist ja vältimist. See on oluline, sest ringmajanduse üks peamisi eelduseid on jäätmete tekkimise ennetamine, mitte ainult olemasolevate ressursside efektiivne kasutamine või nende taaskasutamine. 4. Peatükis 4 on välja toodud mitmesugused kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogustega. Toome välja, et 2022. aasta heitkogused tuleks välja tuua kas a) kliimakindla majanduse seaduse tekstis vastava eesmärgi juures või b) lisada seadusesse eraldi ülevaatliku tabelina. Samuti palume lisada, milliseid investeeringuid tuleb riigi- ja erasektoril nende eesmärkide saavutamiseks teha ning kuidas need mõjutavad Eesti majandust ja konkurentsivõimet. 5. Eelnõu § 25 lg 2 järgi pannakse paika numbrilised eesmärgid riigi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, sh 2050 eesmärgi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas sektorite põhiste eesmärkide puhul suuresti ei ole sätestatud kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki või 2050. a eesmärki, mistõttu ei ole arusaadav, kuidas saavutatakse terviklik kliimaneutraalsus riiklikult. Teeme siinkohal ettepaneku, et antud sätet tuleks täiendada ka hilisemate eesmärkidega sektorite põhiselt. 6. Eelnõu § 27 näeb ette transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguse ja selle vähendamise eesmärgid. Sama § lg 1 sätestab, et transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogus koosneb riigisisesest lennundusest ja laevandusest, maantee- ja raudteetranspordist ning mobiilsetest külmutus- ja kliimaseadmetest pärinevatest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Eelnõu § 27 lg 2 näeb ette, et nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega võrreldes 2040. aastaks 55%. Eelnõus ja selle seletuskirjas ei ole täpsustatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmeid. Teeme ettepaneku täpsemalt välja tuua, millised on kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmed, et saaksime analüüsida, kui suur mõju võib antud sättel olla riigikaitsevaldkonnale, sh Kaitseväele. Seletuskirjas on välja toodud, et eesmärkide täitmiseks on Kliimaministeeriumi hinnangul vaja rakendada lisaks olemasolevatele meetmetele ka tegevustena näiteks avaliku sektori sõidukite asendamist heiteta sõidukitega, kuid selguseta jääb, kuidas ja mil määral nimetatud meede mõjutab riigikaitsevaldkonna kasutuses olevate mitmesuguste erisõidukite kasutamist. 7. Eelnõu § 34 sätestab avaliku sektori eesmärgid ja lg 1 kohaselt tehakse riigiasutustele kohustuslikuks igal aastal oma kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine Kliimaministeeriumis väljatöötatud metoodika kohaselt ning jalajälje vähendamiseks meetmete ette nägemine. Hetkel on käimas Kliimaministeeriumi eestvedamisel avaliku sektori keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje mõõtmine, millest esimese metoodika on koostanud avalikule sektorile Sustinere ja teise osas SEI Tallinna organisatsioonidele mõeldud metoodikat on kohandatud avalikule sektorile sobivaks. Juhime tähelepanu, et täna tehakse tegevusi avalikus sektoris, et hinnata mõlemat jalajälje ja kliimakindla majanduse seaduse alusel tuleb avalikul sektoril hindama hakata ainult kasvuhoonegaaside jalajälge. Teeme ettepaneku tänased tegevused kooskõlla viia edasiste nõuetega ehk hinnata täna avalikus sektoris seda, mida tulevikus seadus reguleerima hakkab ehk ainult kasvuhoonegaaside jalajälge. Samuti on oluline lisada olemasolev metoodika seaduse juurde lisana. Lisaks juhime tähelepanu, et Eestis on Kaitseministeeriumi valitsusalas keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälge hinnatud alates 2021. aastast, kui viidi esmakordselt läbi “Kaitse- ja julgeolekusektori keskkonnajalajälje ja selle vähendamise võimaluste uuring” Rahvusvahelise Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseuuringute Keskuse ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse poolt. Keskkonnajalajälge on hinnatud valitsusalas iga-aastaselt uuringu raames välja töötatud metoodika põhiselt. Nendele tulemustele toetudes on Kaitseministeeriumil olemas pikaaegsed andmeread keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje osas, millele tuginedes on tehtud mitmesuguseid tegevusi inimtekkeliste kliimamuutuste mõjude vähendamiseks. Seetõttu on oluline Kaitseministeeriumi valitsusalas jätkata olemasoleva metoodika alusel keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist. 8. Eelnõu § 34 lg 2 järgi avalikustatakse kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise tulemused ja vähendamise meetmete ülevaade asutuse kodulehel. Toome välja, et tulenevalt julgeoleku ning siseturvalisuse vaates on andmeid, mida ei ole võimalik kolmandate osapooltega avalikult jagada. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 32 lg 2 järgmiselt: „Kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise tulemused ja vähendamise meetmete ülevaade avalikustatakse asutuse kodulehel, välja arvatud juhul, kui tegemist on julgeoleku- ja siseturvalisuse valdkonnas tegutsevate asutustega, kelle andmeid ei ole võimalik julgeoleku kaalutlustel avalikult jagada.“ Juhul, kui avalikustamise kohustus julgeoleku- ja siseturvalisuse valdkonnale jääb, siis teeme ettepaneku, et andmed avalikustatakse iga kalendriaasta lõpus eelmise kalendriaasta kohta üks kord aastas. Andmete avalikustamise detailsus on üldine ja määratletud selliselt, et andmete avalikustamise järgselt ei vähene riigikaitse võimekus. 9. Eelnõu § 34 lg 4 järgi lõpetab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks avalik sektor fossiilkütuste toetamise alates 2035. aastast ja kasutamise alates 2040. aastast, välja arvatud juhul, kui puuduvad mõistlikud alternatiivid. Juhime tähelepanu, et Kaitseministeeriumi valitsusala ülesanne on tagada riigi kaitsevõime, mis tähendab eritehnika kasutamist, sh ka rahuajal väljaõppel, mille 100% töövõime tagamiseks on vajalik kasutada fossiilkütuseid. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada riigikaitsevaldkonnale fossiilkütuste toetamise osas erand, mille alusel võib fossiilkütuseid riigikaitselistes tegevustes kasutada. 10. Eelnõu § 34 lg 5 sätestab, et avalik sektor arvestab hangete korraldamisel kasvuhoonegaaside heite mõjuga, sealhulgas tuleb alates 2030. aastast hinnata uute suuremate taristuobjektide süsinikujalajälge. Leiame, et on mõistlik sõna „hangete“ asemel kasutada „riigihangete“. Avalik sektor viib läbi riigihankeid ning seega on mõiste ühiselt arusaadav. Antud lg on kasutusel kaks erinevat terminit kasvuhoonegaaside heite mõju ja süsinikujalajälg. Mõlemal juhul on tulemuses tegu CO2 ekvivalendiga. Teeme ettepaneku kasutada läbivalt kliimakindla majanduse seaduses ühesuguseid termineid. Palume täpsustada, kas kasvuhoonegaaside heite mõju hindamine riigihangete puhul saab olema kohustuslik või valikuline kriteerium. Kui tegu on kohustusliku kriteeriumiga, siis millise metoodika alusel riigihangetel osalejad kasvuhoonegaaside heite mõju hindavad? Samuti juhime tähelepanu, et vajalik oleks defineerida mõiste „suurem taristuobjekt“. Palume välja tuua täpsed tingimused, millised taristuobjektid kvalifitseeruvad edaspidi antud mõiste alla. 11. Eelnõu § 34 lg 6 alusel on avaliku sektori administratiivne autopark 2035. aastaks kasvuhoonegaaside heitevaba. Teeme ettepaneku laiendada mõistet administratiivne autopark ja sellele määrata kindel definitsioon. Sellisel annab ühise aluse mõistele ja ei tekita mitmesuguseid vääriti tõlgendamisi. Vajalik oleks ka lisada täpsed tegevused administratiivsele autopargile. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Vajalik on hinnata riigikaitse arengukavas, kuidas mõjutavad eelnõus ja selle seletuskirjas väljatoodud eesmärgid ning kohustused riigi sõjalist kaitset pikas perspektiivis. 12. Eelnõu § 35 lg 3 toob välja, et riigil on kohustus koostada käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks riiklik energia- ja kliimakava. Juhime tähelepanu, et riikliku energia- ja kliimakava koostamisel tuleb jälgida, et see on kooskõlas kõikide teiste valdkondlike strateegiate jm oluliste arengudokumentidega, sh Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse arengukava jne. 13. Eelnõu § 40 tuuakse välja avaliku sektori tugimeetmed majanduse kliimakindluse suurendamiseks. Sätte lg 1 alusel peavad avaliku sektori hanked aitama kaasa käesoleva seaduse eesmärkide täitmisele ja alates 2026. aastast võtma arvesse järgmistest kriteeriumidest vähemalt ühte: 1) soodustama kliimasäästlike tehnoloogiate arendamist; 2) soodustama energiatõhusate seadmete kasutust ja ringmajandust; 3) andma eelise madalama süsinikujalajäljega toodetele ja teenustele. On oluline tagada, et kehtestatavad meetmed ei tekitaks vastuolusid teiste keskkonnaeesmärkidega, ei kahjustata ettevõtete konkurentsivõimet ja et ettevõtetele antaks piisav ajapikendus kohandumiseks, mida punkt „andma eelise madalama süsinikujalajäljega toodetele ja teenustele“ võib välistada. 14. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus kasutatakse järjepidevalt väljendit "heitkogust vähendatakse", kuid ei täpsustata, millised isikud või asutused vastutavad antud tegevuse täitmise eest. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse täpne viide isikutele või asutustele, kes on vastutavad heitkoguste vähendamise meetmete rakendamise eest. Praegune eelnõu sõnastus "heitkogust vähendatakse" on üldine ja ebamäärane, mis jätab avatuks küsimuse, kes täpselt vastutab heitkoguste vähendamise meetmete elluviimise eest. Kui vastutavad isikud või asutused ei ole selgelt määratletud, võib tekkida olukord, kus keegi ei võta meetmete rakendamise eest tegelikku vastutust. Samuti võib see kaasa tuua õigusliku ebakindluse ja tõlgendamisprobleeme. Täpse viite puudumine võib tekitada segadust, kes peab võtma meetmeid ja kuidas neid meetmeid rakendatakse. See omakorda võib viia õigusvaidlusteni ja raskendada järelevalvet seaduse täitmise üle. Selgete vastutajate määramine tagab, et kõik osapooled teavad oma rolli ja kohustusi, mis omakorda parandab seaduse rakendamist ja selle täitmise kontrolli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Kristi Loit [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502