Riigikogu jaotusmaterjali edastamine

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimine Kaitseministeeriumi valitsemisalas 2023 olulisemad tulemused Hetkeseis (enne RES otsuseid) Ukraina toetamine Algatused: ➢ jaanuaris Tallinn Pledge ➢ märtsis „miljon mürsku Ukrainale“ ➢ septembris IT-koalitsioon (kaasjuhtimine) ➢ detsembris Ukraina võidustrateegia Sõjaline abi Ukrainale – kahe aasta jooksul kokku ca 500 mln ehk ca 1,4% SKT-st, sh: ➢ tankitõrjerelvad ➢ suurtükid ➢ kuulipildujad, snaiprirelvad, käsitulirelvad ➢ patrullkaatrid Elanike valmisolek osaleda ➢ droonid kaitsetegevuses, kui Eestit ➢ laskemoon ja miinid rünnatakse ➢ Ukraina sõjaväelaste koolitamine ja väljaõpe 66% 64% 66% 66% 66% 66% 66% 70% Kaitsevõime arendamine 58% 57% 60% Üksuste varustamine – laskemoon ➢ 2022.-2028. aastatel on kokku soetatud või 50% planeeritud soetada laskemoona ligi 2,3 miljardi euro 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 eest. Millele lisandub RES protsessi käigus täiendav summa laskemoona ostuks. ➢ tarned 2023: ca 100 rekkatäit laskemoona ➢ lepingud: ✓ suurekaliibriline moon ✓ õhuründemoon ✓ laengud Üksuste varustamine - maavägi ➢ toetussoomukid CV90 ümberehitus ➢ liikursuurtükid K9 (esimesed süsteemid) ➢ Ratastel liikursuurtükid Caesar (leping) ➢ lähiajal kaitseväe relvastusse jõudvate mitmikraketiheitjate HIMARS väljaõpe ➢ ca 230 ratassoomuki (6x6 ja 4x4) hankimise leping ning koos PPA ja Lätiga militaar-ratassõidukite raamlepingu (I etapp –ligi 400 sõidukit) ➢ õppuseks Ussisõnad hangiti 10 500 komplekti uut individuaal- ja kaitsevarustust Üksuste varustamine – õhukaitse ➢ koos Lätiga lepingu keskmaa õhukaitsesüsteemi IRIS- T SLM soetamiseks ➢ täiendavad õhuseireradarid ➢ Mistral lühimaaõhutõrje ➢ Piorun lühimaaõhutõrje riigikaitseõpetust on alates 2023 aasta sügisest koolis Üksuste varustamine – merevägi kohustuslik pakkuda ➢ laevatõrje raketisüsteemid BlueSpear5G ➢ meremiinid Kaitsevõime arendamine 2024-2028 ➢ kaldaradarite süsteemi uuendamise plaan ➢ Eesti kaitsevõime tugevdamisel keskendume: Taristu ✓ olemasolevate ja uute võimete arendamine ➢ laskemoona hoiustamiseks täiendavad laod ✓ lahingumoona varude täiendav soetus ➢ harjutustingimuste parandamine (Nursipalu, Soodla, ✓ taristu ja harjutusväljad Sirgala) – harjutusväljade kogupindala suurenes 44% ✓ üksuste väljaõppe ja varustuse tagamisele ja ➢ liitlaste vastuvõtutingimuste (Tapa, Võru, Ämari) valmiduse suurendamisele parandamine ✓ ühiskonnas kõrge kaitsetahte hoidmisele ➢ NATO Küberkaitsekeskuse (CCDCOE) uus hoone ✓ kaitsetööstuse arendamisele ➢ sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ehituse algus ➢ Suuremate võimearenduste plaanid aastateks 2022- Raadil 2031 on paigas ja kokku hõlmavad need 35 suuremat ➢ Rabasaare linnavõitluslinnaku valmimine võimearenduse projekti, sealhulgas HIMARS üksus, Ratastel suurtükipataljon, täiendav laskemoona Üksuste mehitamine ja väljaõpe soetus, mitmekihiline õhutõrje, soomukitele ➢ sõjaaja struktuuri suurendati kolmandiku võrra ehk üleminek näiteks, ISTAR ja täiendatud luurevõimekus kokku 43 700-ni Aasta Projektide arv Realiseeritud ➢ õppustel osales ligi 30 000 reservväelast ja 2022 1 1 kaitseliitlast ehk ca 8% kaitseväekohuslaste 2023 4 4 vanusegrupist 2024 10 4 ➢ Kevadtormil osales ligi 14 000 ajateenijat, reserv-, 2025 6 - tegevväelast, kaitseliitlast ja 11 liitlasriigi sõjaväelast 2026 3 - ➢ Ussisõnad – maakaitset 20 000-ni kahekordistanud 2027 5 - õppus terve Eesti katmiseks turvavaibana 2028-2031 6 - ➢ kolm lisaõppekogunemist Okas ➢ kuus välisoperatsiooni Ukraina toetamine ➢ ajateenistus muudeti ositi kuni 12-kuuliseks ➢ Ukraina toetamisel keskendume: ✓ kaitsealase abi osutamisele – järgnevatel Liitlaste toetus ja kohalolek aastatel ca 100 miljonit euro sõjalist abi ➢ kinnitati NATO uued kaitseplaanid aastas ➢ sõlmiti Eesti ja Ühendkuningriigi 10-aastane ✓ rahvusvahelisel tasandil koostöö kaitsekoostöölepe kahepoolse koostöö vastavusse edendamisele Ukraina toetamiseks. viimiseks NATO uuta kaitseplaanidega ➢ sõlmiti Eesti ja USA julgeolekukoostöö plaan Väljakutsed aastateks 2024-2028, mille keskmes on Ameerika ❖ Ukraina aitamine võidule. Sõda Ukrainas määrab Ühendriikide sõjaline kohalolek Eestis, panus Eesti Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks diviisi arendamisse, küberkaitsealane koostöö ja Balti aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine riikide võimearenduste ühishanked sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. ➢ sõlmiti Eesti ja Ukraina kaitsekoostöö lepe ➢ USA Balti Julgeolekuinitsiatiiv – Eesti osa sellest ca 68 ❖ Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – mln need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le. Venemaa ➢ ühisõppused liitlastega sh diviisi staabi osalemine võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise USA Warfighter programmis võimekuse kiiresti. Ühiskonna toetus ❖ Eesti ees seisab tõsine väljakutse – koos NATO ➢ avalik arvamus 2024: liitlastega teha kõik selleks, et heidutada Venemaad ✓ relvastatud vastupanu toetab 81% piisavalt nendepoolse rünnaku ärahoidmiseks. ✓ NATO liitlaste kohalolu toetab 80% Seetõttu on Eesti riigikaitse tempokas arendamine ✓ kaitsekulutuste taseme tõstmist või hädavajalik. säilitamist toetab 72% ➢ Kaitseliitu on viimase 2 aastaga astunud rohkem kui ❖ Vajalik on kiirendatud tempos sõjaliste võimete 6000 inimest - 2023.a lõpu seisuga kuulus Kaitseliitu arendamine, laskemoona ja muude varude ca 30 000 inimest (kõik Kaitseliidu organisatsioonid) soetamine, taristu ja harjutusväljade arendamine, ➢ reservväelaste osalemist õppe-kogunemistel on väljaõppemahtude suurendamine aga ka valmis tasustama 66% tööandjatest tegevväelaste arvu suurendamine planeeritud ➢ noored: riigikaitseõpetust õppis 6200 õpilast, mahus. riigikaitselaagrites osales 4490 õpilast, Riigikogu juhatus 10.09.2024 nr 10-1/24/20 [email protected] Riigikogu jaotusmaterjali edastamine Edastame Teile kirjaliku jaotusmaterjali kaitseministri poolt Riigikogule tehtava ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest 2023. aastal Kaitseministeeriumi valitsemisalas juurde. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Kaitseplaneerimise asekantsler Lisad: Eesti 2035 Julgeolek ja riigikaitse Ene Rebane [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimine Kaitseministeeriumi valitsemisalas 2023 olulisemad tulemused Hetkeseis (enne RES otsuseid) Ukraina toetamine Algatused: ➢ jaanuaris Tallinn Pledge ➢ märtsis „miljon mürsku Ukrainale“ ➢ septembris IT-koalitsioon (kaasjuhtimine) ➢ detsembris Ukraina võidustrateegia Sõjaline abi Ukrainale – kahe aasta jooksul kokku ca 500 mln ehk ca 1,4% SKT-st, sh: ➢ tankitõrjerelvad ➢ suurtükid ➢ kuulipildujad, snaiprirelvad, käsitulirelvad ➢ patrullkaatrid Elanike valmisolek osaleda ➢ droonid kaitsetegevuses, kui Eestit ➢ laskemoon ja miinid rünnatakse ➢ Ukraina sõjaväelaste koolitamine ja väljaõpe 66% 64% 66% 66% 66% 66% 66% 70% Kaitsevõime arendamine 58% 57% 60% Üksuste varustamine – laskemoon ➢ 2022.-2028. aastatel on kokku soetatud või 50% planeeritud soetada laskemoona ligi 2,3 miljardi euro 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 eest. Millele lisandub RES protsessi käigus täiendav summa laskemoona ostuks. ➢ tarned 2023: ca 100 rekkatäit laskemoona ➢ lepingud: ✓ suurekaliibriline moon ✓ õhuründemoon ✓ laengud Üksuste varustamine - maavägi ➢ toetussoomukid CV90 ümberehitus ➢ liikursuurtükid K9 (esimesed süsteemid) ➢ Ratastel liikursuurtükid Caesar (leping) ➢ lähiajal kaitseväe relvastusse jõudvate mitmikraketiheitjate HIMARS väljaõpe ➢ ca 230 ratassoomuki (6x6 ja 4x4) hankimise leping ning koos PPA ja Lätiga militaar-ratassõidukite raamlepingu (I etapp –ligi 400 sõidukit) ➢ õppuseks Ussisõnad hangiti 10 500 komplekti uut individuaal- ja kaitsevarustust Üksuste varustamine – õhukaitse ➢ koos Lätiga lepingu keskmaa õhukaitsesüsteemi IRIS- T SLM soetamiseks ➢ täiendavad õhuseireradarid ➢ Mistral lühimaaõhutõrje ➢ Piorun lühimaaõhutõrje riigikaitseõpetust on alates 2023 aasta sügisest koolis Üksuste varustamine – merevägi kohustuslik pakkuda ➢ laevatõrje raketisüsteemid BlueSpear5G ➢ meremiinid Kaitsevõime arendamine 2024-2028 ➢ kaldaradarite süsteemi uuendamise plaan ➢ Eesti kaitsevõime tugevdamisel keskendume: Taristu ✓ olemasolevate ja uute võimete arendamine ➢ laskemoona hoiustamiseks täiendavad laod ✓ lahingumoona varude täiendav soetus ➢ harjutustingimuste parandamine (Nursipalu, Soodla, ✓ taristu ja harjutusväljad Sirgala) – harjutusväljade kogupindala suurenes 44% ✓ üksuste väljaõppe ja varustuse tagamisele ja ➢ liitlaste vastuvõtutingimuste (Tapa, Võru, Ämari) valmiduse suurendamisele parandamine ✓ ühiskonnas kõrge kaitsetahte hoidmisele ➢ NATO Küberkaitsekeskuse (CCDCOE) uus hoone ✓ kaitsetööstuse arendamisele ➢ sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ehituse algus ➢ Suuremate võimearenduste plaanid aastateks 2022- Raadil 2031 on paigas ja kokku hõlmavad need 35 suuremat ➢ Rabasaare linnavõitluslinnaku valmimine võimearenduse projekti, sealhulgas HIMARS üksus, Ratastel suurtükipataljon, täiendav laskemoona Üksuste mehitamine ja väljaõpe soetus, mitmekihiline õhutõrje, soomukitele ➢ sõjaaja struktuuri suurendati kolmandiku võrra ehk üleminek näiteks, ISTAR ja täiendatud luurevõimekus kokku 43 700-ni Aasta Projektide arv Realiseeritud ➢ õppustel osales ligi 30 000 reservväelast ja 2022 1 1 kaitseliitlast ehk ca 8% kaitseväekohuslaste 2023 4 4 vanusegrupist 2024 10 4 ➢ Kevadtormil osales ligi 14 000 ajateenijat, reserv-, 2025 6 - tegevväelast, kaitseliitlast ja 11 liitlasriigi sõjaväelast 2026 3 - ➢ Ussisõnad – maakaitset 20 000-ni kahekordistanud 2027 5 - õppus terve Eesti katmiseks turvavaibana 2028-2031 6 - ➢ kolm lisaõppekogunemist Okas ➢ kuus välisoperatsiooni Ukraina toetamine ➢ ajateenistus muudeti ositi kuni 12-kuuliseks ➢ Ukraina toetamisel keskendume: ✓ kaitsealase abi osutamisele – järgnevatel Liitlaste toetus ja kohalolek aastatel ca 100 miljonit euro sõjalist abi ➢ kinnitati NATO uued kaitseplaanid aastas ➢ sõlmiti Eesti ja Ühendkuningriigi 10-aastane ✓ rahvusvahelisel tasandil koostöö kaitsekoostöölepe kahepoolse koostöö vastavusse edendamisele Ukraina toetamiseks. viimiseks NATO uuta kaitseplaanidega ➢ sõlmiti Eesti ja USA julgeolekukoostöö plaan Väljakutsed aastateks 2024-2028, mille keskmes on Ameerika ❖ Ukraina aitamine võidule. Sõda Ukrainas määrab Ühendriikide sõjaline kohalolek Eestis, panus Eesti Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks diviisi arendamisse, küberkaitsealane koostöö ja Balti aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine riikide võimearenduste ühishanked sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. ➢ sõlmiti Eesti ja Ukraina kaitsekoostöö lepe ➢ USA Balti Julgeolekuinitsiatiiv – Eesti osa sellest ca 68 ❖ Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – mln need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le. Venemaa ➢ ühisõppused liitlastega sh diviisi staabi osalemine võib pärast Ukraina sõja lõppu taastada oma sõjalise USA Warfighter programmis võimekuse kiiresti. Ühiskonna toetus ❖ Eesti ees seisab tõsine väljakutse – koos NATO ➢ avalik arvamus 2024: liitlastega teha kõik selleks, et heidutada Venemaad ✓ relvastatud vastupanu toetab 81% piisavalt nendepoolse rünnaku ärahoidmiseks. ✓ NATO liitlaste kohalolu toetab 80% Seetõttu on Eesti riigikaitse tempokas arendamine ✓ kaitsekulutuste taseme tõstmist või hädavajalik. säilitamist toetab 72% ➢ Kaitseliitu on viimase 2 aastaga astunud rohkem kui ❖ Vajalik on kiirendatud tempos sõjaliste võimete 6000 inimest - 2023.a lõpu seisuga kuulus Kaitseliitu arendamine, laskemoona ja muude varude ca 30 000 inimest (kõik Kaitseliidu organisatsioonid) soetamine, taristu ja harjutusväljade arendamine, ➢ reservväelaste osalemist õppe-kogunemistel on väljaõppemahtude suurendamine aga ka valmis tasustama 66% tööandjatest tegevväelaste arvu suurendamine planeeritud ➢ noored: riigikaitseõpetust õppis 6200 õpilast, mahus. riigikaitselaagrites osales 4490 õpilast,