EELNÕU
03.09.2024
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse
nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruses nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Keskus täidab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Euroopa Liidu
Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesandeid.“;
2) paragrahvi 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „valitsemisalale“ sõnadega „ja
rahvusvaheliste kokkulepete alusel teiste riikide asutustele“;
3) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses: „13¹) NATO ja Euroopa Liidu
Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesannete täitmine;“;
4) paragrahvi 8 punktidest 2 ja 3 ning § 9 punktidest 4 ja 5 jäetakse välja sõna „iga-aastase“.
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Kusti Salm
Kantsler
1
Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16
„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka RKIK) alustas tegevust 1. jaanuaril 2017
eesmärgiga osutada ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele riigihangete
korraldamise ning taristu arendamise ja korrashoiuteenust. Alates RKIKi loomisest on
tegevusvaldkondi laiendatud, RKIK on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangete korraldamisel, mistõttu on tänaseks ilmnenud vajadus, et
RKIK korraldaks hankeid ning sõlmiks hankelepinguid ka teiste riikide asutuste jaoks.
Nimetatud hankekorraldusteenuse osutamise vajadus on seotud muu hulgas sellega, et Euroopa
Liidu Nõukogu (edaspidi ka ELi Nõukogu) on määranud RKIKi mitmete Euroopa
rahutagamisrahastu projektide elluviijaks1. Ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis
(edaspidi NATO) on kaalumisel sarnaste otsuste tegemine. Kuna tegu ei ole pelgalt ühekordsete
projektidega, on vaja vastavad ülesanded ette näha ka RKIKi põhimääruses.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Liina Palmsaar RKIKist. Määruse
eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Eda Loo-Suun Kaitseministeeriumi õigusosakonnast
(
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Anu Rooseniit
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kaitseministri 08. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi
Katseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsiooni RT I,
01.12.2023, 14.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.
Punktiga 1 lisatakse § 5 lõige 2, millega täiendatakse RKIKi tegevusvaldkondi. Muudatuse
kohaselt saab RKIKi tegevusvaldkonnaks ka NATO ja ELi Nõukogu otsuste alusel volitatud
ülesannete täitmine, samuti rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesannete täitmine.
Rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesanded on seni olnud seotud teiste riikide
asutustele riigihangete korraldamise teenuse osutamisega, kuid tulevikus ei ole välistatud
1
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova
Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 119 05.05.2023) artikkel 4 punkt 2 a: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921). Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1093, 30. juuni 2022, mis
käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 176
01.07.2022) artikkel 4 punkt 2 a: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093.
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina
relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. Artikkel
4 punkt 4 g: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32022D0338.
1
rahvusvahelise kokkuleppe alusel ka mõne muu kohustuse volitamine RKIKile. Kuivõrd RKIK
on ELi Nõukogu otsustega määratud mitmete Euroopa rahutagamisrahastu projektide
elluviijaks ja rakendajaks, täiendatakse vastavalt eelnõuga RKIKi tegevusvaldkondade loetelu.
Sarnaste otsuste vastuvõtmine on kaalumisel ka NATOs, mistõttu lisatakse NATO otsuste
alusel volitatud ülesannete täitmine ettevaatavalt RKIKi tegevusvaldkondade loetellu.
Julgeolekuolukord maailmas on tinginud vajaduse mastaapsemate riigihangete järele. Kui
riigihangete seaduse järgi on rahvusvahelised ühishanked selge regulatsiooniga, siis viimastel
aastatel on ELi Nõukogu hakanud suunama rahastust ka Euroopa Liidu kandidaatriikide
abistamiseks, et tugevdada nende kaitsevõimet. Tagamaks Euroopa rahaliste vahendite
kontrollitud kasutamist, valib ELi Nõukogu Euroopa Liidu riikide organisatsioonide ja asutuste
seast selliste riikide jaoks Euroopa Liidu eraldatavate vahendite kasutamise rakendajad. Nende
ülesanne on ELi Nõukogu määratud tingimustel selliste riikide jaoks riigihangete korraldamine,
tagades seeläbi Euroopa Liidu eraldatud finantsvahendite kontrollitud kasutamise. See
omakorda loob eelduse, et kandidaatriigid saavad vajalikud vahendid oma kaitsevõime
tagamiseks. RKIK kui igapäevaselt Eesti Kaitseväe jaoks riigihankeid korraldav asutus saab
oma pädevust ära kasutades selgelt selliseid riike abistada, tagades seejuures Euroopa vahendite
sihtotstarbelise kasutuse. Näiteks on EL Nõukogu 30. juuni 2022 otsusega 2022/1093 loodud
Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede, et toetada Moldova Vabariiki ja selle
relvajõudude suutlikkust, et suurendada riigi julgeolekut, stabiilsust ja vastupanuvõimet
kaitsesektoris kooskõlas liidu poliitikaga2. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks nähti ette
lähtesumma 40 000 000 eurot. Nimetatud otsuse kohaselt rahastatakse abimeetmest Moldova
Vabariigi relvajõudude maavägede üksuste varustamist varustuse ja teenuste, sealhulgas
väljaõppe andmiseks seoses varustusega, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks, ja
varudega, milleks on a) logistikaseadmed; b) liikuvusega seotud varustus; c) juhtimisseadmed;
d) küberkaitsevarustus; e) mehitamata õhurekke seadmed; f) taktikalise side seadmed. Eespool
toodud punktides a, b, c, e ja f nimetatud tegevuste rakendajaks on määratud Eesti Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus. Sarnased abimeetmed on kaalumisel ka NATOs, mistõttu on
asjakohane juba praegu sätestada RKIKi põhimääruses tegevusvaldkonnana NATO otsuste
alusel volitatud ülesannete täitmine.
Muutunud julgeolekuolukord on kaasa toonud vajaduse sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid,
millega võetakse RKIKile teatud ülesandeid. Sellised lepped on seni puudutanud ülesannet viia
läbi hankeid välisriikide asutuste tarbeks. Näiteks on RKIK sõlminud Ukraina Kaitsehangete
Agentuuriga kaitsealase koostöö kokkuleppe, et leida koostöös uusi võimalusi
kaitseotstarbeliste materjalide tarnimiseks Ukrainale. Rahvusvahelised kokkulepped võivad
potentsiaalselt sisaldada erinevaid RKIKi põhitegevustega seonduvaid kohustusi. Seetõttu
lisatakse RKIKi põhimäärusesse tegevusvaldkonnana ka rahvusvaheliste kokkulepete alusel
volitatud ülesannete täitmine.
Punktidega 2 ja 3 täiendatakse RKIKi põhiülesannete loetelu. Punktiga 2 lisatakse
põhiülesannete hulka teiste riikide asutustele rahvusvaheliste kokkulepete alusel
hankekorraldusteenuse osutamine. Lisandus on vajalik, kuna RKIKi põhimääruse kehtiv
redaktsioon näeb ette hankekorraldusteenuse osutamise üksnes valitsemisalale.
Rahvusvaheliste kokkulepetega on RKIKi aga volitatud hankeid läbi viima ka teiste riikide
asutustele. Punktiga 3 lisatakse NATO ja ELi Nõukogu otsuste alusel volitatud ülesannete
täitmine RKIKi põhiülesannete loetelusse.
2
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet
Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 176 01.07.2022). – https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093
2
Punktiga 4 tehakse muudatus, millega jäetakse §-dest 8 ja 9 välja sõnad „iga-aastase“.
Nimetatud paragrahvid sätestavad RKIKi hangete osakonna ja taristuosakonna ülesanded.
Mõlema osakonna ülesannetes kajastub kehtiva põhimääruse kohaselt osalemine valitsemisala
iga-aastase hankekava koostamises ning RKIKi iga-aastase hankeplaani koostamine. RKIKi
loomisest on möödunud 7 aastat ning selle aja jooksul on hankekavade ja -plaanide
koostamiseks arendatud infotehnoloogiline rakendus, mis tagab hangete planeerimise selliselt,
et hankekava ja -plaan on olemas pidevalt ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele. Seega,
iga-aastaste hankekavade ja -plaanide koostamist esialgsel viisil enam ei toimu, mistõttu
jäetakse sätete sõnastusest hankekava ja -plaani eest ära sõna „iga-aastase“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
RKIKi poolt NATO ja ELi Nõukogu otsustega volitatud ülesannete täitmine toimub riigikaitse
huvides.
4.1. Muudatuse mõju julgeolekule ja välissuhetele
Sihtrühma suurus. Eelnõuga tehtav muudatus mõjutab julgeoleku tagamisega seotud tegevusi,
andes võimaluse riigikaitselist abi saada riikidel, kelle riigikaitse võimekus vajab tugevdamist.
Mõju ulatus. Eelnõu võimaldab parandada abimeetmetega hõlmatud riikide iseseisvat
kaitsevõimet.
Mõju sagedus. Eelnõus sätestatud tegevuste mõju on seotud ELi Nõukogu ja NATO otsustega
abimeetmete rakendamise kohta ning ei ole täpselt prognoositav.
Ebasoovitavate kaasmõjude risk. Eelnõu rakendamisel ebasoovitavate kaasmõjude riski ei ole.
Mõju olulisus. Mõju võib pidada oluliseks, kuna NATO või Euroopa Liidu abimeetmete
rakendamine peaks aitama oluliselt tõsta kaitsevõimet riikides, kus see vajab tugevdamist, kuid
kellel iseseisvalt puuduvad selleks piisavad vahendid ja võimalused. Abimeetmeid
rakendatakse rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku
tugevdamiseks.
4.2. Mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühma suurus. Eelnõu sihtrühma kuulub RKIK, kuivõrd kavandatav muudatus mõjutab
RKIKi töökorraldust. Kohalik omavalitsus ei kuulu käesoleva eelnõu sihtrühma.
Mõju ulatus. Mõju ei ole suur, kuna riigihangete korraldamise teenuse osutamine on RKIKi
igapäevane tegevus. Mõningal määral võib suureneda RKIKi läbiviidavate riigihangete hulk,
kui abimeetme osana teostatavat hanget ei ole võimalik lõimida Eesti riigiasutuste jaoks
läbiviidavatesse hangetesse, vaid on vaja läbi viia abimeetme rakendamiseks eraldi
hankemenetlus.
3
Mõju sagedus. Mõju esineb siis, kui on olemas vastav otsus, et abimeetme rakendaja on RKIK.
Eelnõu andmise hetkel on prognoositav, et mõju esineb vähemalt 2026. aastani.
Mõju olulisus. RKIKi tegevust muudatus oluliselt ei mõjuta.
5. Eeldatavad kulud ja tulud
Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne, kuna nendega on arvestatud RKIKi
eelarves.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.
4
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja:Kaitseministeerium
Märge tehtud [Kehtiv alates]
Kehtib kuni [Kehtiv kuni]
Alus: [Alus]
Rahandusministeerium 09.09.2024 nr 5-2/24/20
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected]
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a
määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisad: Eelnõu
Seletuskiri
Eda Loo-Suun
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU
03.09.2024
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse
nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruses nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Keskus täidab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Euroopa Liidu
Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesandeid.“;
2) paragrahvi 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „valitsemisalale“ sõnadega „ja
rahvusvaheliste kokkulepete alusel teiste riikide asutustele“;
3) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses: „13¹) NATO ja Euroopa Liidu
Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesannete täitmine;“;
4) paragrahvi 8 punktidest 2 ja 3 ning § 9 punktidest 4 ja 5 jäetakse välja sõna „iga-aastase“.
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Kusti Salm
Kantsler
1
Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16
„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka RKIK) alustas tegevust 1. jaanuaril 2017
eesmärgiga osutada ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele riigihangete
korraldamise ning taristu arendamise ja korrashoiuteenust. Alates RKIKi loomisest on
tegevusvaldkondi laiendatud, RKIK on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangete korraldamisel, mistõttu on tänaseks ilmnenud vajadus, et
RKIK korraldaks hankeid ning sõlmiks hankelepinguid ka teiste riikide asutuste jaoks.
Nimetatud hankekorraldusteenuse osutamise vajadus on seotud muu hulgas sellega, et Euroopa
Liidu Nõukogu (edaspidi ka ELi Nõukogu) on määranud RKIKi mitmete Euroopa
rahutagamisrahastu projektide elluviijaks1. Ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis
(edaspidi NATO) on kaalumisel sarnaste otsuste tegemine. Kuna tegu ei ole pelgalt ühekordsete
projektidega, on vaja vastavad ülesanded ette näha ka RKIKi põhimääruses.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Liina Palmsaar RKIKist. Määruse
eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Eda Loo-Suun Kaitseministeeriumi õigusosakonnast
(
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Anu Rooseniit
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kaitseministri 08. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi
Katseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsiooni RT I,
01.12.2023, 14.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.
Punktiga 1 lisatakse § 5 lõige 2, millega täiendatakse RKIKi tegevusvaldkondi. Muudatuse
kohaselt saab RKIKi tegevusvaldkonnaks ka NATO ja ELi Nõukogu otsuste alusel volitatud
ülesannete täitmine, samuti rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesannete täitmine.
Rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesanded on seni olnud seotud teiste riikide
asutustele riigihangete korraldamise teenuse osutamisega, kuid tulevikus ei ole välistatud
1
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova
Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 119 05.05.2023) artikkel 4 punkt 2 a: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921). Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1093, 30. juuni 2022, mis
käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 176
01.07.2022) artikkel 4 punkt 2 a: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093.
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina
relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. Artikkel
4 punkt 4 g: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32022D0338.
1
rahvusvahelise kokkuleppe alusel ka mõne muu kohustuse volitamine RKIKile. Kuivõrd RKIK
on ELi Nõukogu otsustega määratud mitmete Euroopa rahutagamisrahastu projektide
elluviijaks ja rakendajaks, täiendatakse vastavalt eelnõuga RKIKi tegevusvaldkondade loetelu.
Sarnaste otsuste vastuvõtmine on kaalumisel ka NATOs, mistõttu lisatakse NATO otsuste
alusel volitatud ülesannete täitmine ettevaatavalt RKIKi tegevusvaldkondade loetellu.
Julgeolekuolukord maailmas on tinginud vajaduse mastaapsemate riigihangete järele. Kui
riigihangete seaduse järgi on rahvusvahelised ühishanked selge regulatsiooniga, siis viimastel
aastatel on ELi Nõukogu hakanud suunama rahastust ka Euroopa Liidu kandidaatriikide
abistamiseks, et tugevdada nende kaitsevõimet. Tagamaks Euroopa rahaliste vahendite
kontrollitud kasutamist, valib ELi Nõukogu Euroopa Liidu riikide organisatsioonide ja asutuste
seast selliste riikide jaoks Euroopa Liidu eraldatavate vahendite kasutamise rakendajad. Nende
ülesanne on ELi Nõukogu määratud tingimustel selliste riikide jaoks riigihangete korraldamine,
tagades seeläbi Euroopa Liidu eraldatud finantsvahendite kontrollitud kasutamise. See
omakorda loob eelduse, et kandidaatriigid saavad vajalikud vahendid oma kaitsevõime
tagamiseks. RKIK kui igapäevaselt Eesti Kaitseväe jaoks riigihankeid korraldav asutus saab
oma pädevust ära kasutades selgelt selliseid riike abistada, tagades seejuures Euroopa vahendite
sihtotstarbelise kasutuse. Näiteks on EL Nõukogu 30. juuni 2022 otsusega 2022/1093 loodud
Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede, et toetada Moldova Vabariiki ja selle
relvajõudude suutlikkust, et suurendada riigi julgeolekut, stabiilsust ja vastupanuvõimet
kaitsesektoris kooskõlas liidu poliitikaga2. Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks nähti ette
lähtesumma 40 000 000 eurot. Nimetatud otsuse kohaselt rahastatakse abimeetmest Moldova
Vabariigi relvajõudude maavägede üksuste varustamist varustuse ja teenuste, sealhulgas
väljaõppe andmiseks seoses varustusega, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks, ja
varudega, milleks on a) logistikaseadmed; b) liikuvusega seotud varustus; c) juhtimisseadmed;
d) küberkaitsevarustus; e) mehitamata õhurekke seadmed; f) taktikalise side seadmed. Eespool
toodud punktides a, b, c, e ja f nimetatud tegevuste rakendajaks on määratud Eesti Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus. Sarnased abimeetmed on kaalumisel ka NATOs, mistõttu on
asjakohane juba praegu sätestada RKIKi põhimääruses tegevusvaldkonnana NATO otsuste
alusel volitatud ülesannete täitmine.
Muutunud julgeolekuolukord on kaasa toonud vajaduse sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid,
millega võetakse RKIKile teatud ülesandeid. Sellised lepped on seni puudutanud ülesannet viia
läbi hankeid välisriikide asutuste tarbeks. Näiteks on RKIK sõlminud Ukraina Kaitsehangete
Agentuuriga kaitsealase koostöö kokkuleppe, et leida koostöös uusi võimalusi
kaitseotstarbeliste materjalide tarnimiseks Ukrainale. Rahvusvahelised kokkulepped võivad
potentsiaalselt sisaldada erinevaid RKIKi põhitegevustega seonduvaid kohustusi. Seetõttu
lisatakse RKIKi põhimäärusesse tegevusvaldkonnana ka rahvusvaheliste kokkulepete alusel
volitatud ülesannete täitmine.
Punktidega 2 ja 3 täiendatakse RKIKi põhiülesannete loetelu. Punktiga 2 lisatakse
põhiülesannete hulka teiste riikide asutustele rahvusvaheliste kokkulepete alusel
hankekorraldusteenuse osutamine. Lisandus on vajalik, kuna RKIKi põhimääruse kehtiv
redaktsioon näeb ette hankekorraldusteenuse osutamise üksnes valitsemisalale.
Rahvusvaheliste kokkulepetega on RKIKi aga volitatud hankeid läbi viima ka teiste riikide
asutustele. Punktiga 3 lisatakse NATO ja ELi Nõukogu otsuste alusel volitatud ülesannete
täitmine RKIKi põhiülesannete loetelusse.
2
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet
Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks (OJ L 176 01.07.2022). – https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093
2
Punktiga 4 tehakse muudatus, millega jäetakse §-dest 8 ja 9 välja sõnad „iga-aastase“.
Nimetatud paragrahvid sätestavad RKIKi hangete osakonna ja taristuosakonna ülesanded.
Mõlema osakonna ülesannetes kajastub kehtiva põhimääruse kohaselt osalemine valitsemisala
iga-aastase hankekava koostamises ning RKIKi iga-aastase hankeplaani koostamine. RKIKi
loomisest on möödunud 7 aastat ning selle aja jooksul on hankekavade ja -plaanide
koostamiseks arendatud infotehnoloogiline rakendus, mis tagab hangete planeerimise selliselt,
et hankekava ja -plaan on olemas pidevalt ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele. Seega,
iga-aastaste hankekavade ja -plaanide koostamist esialgsel viisil enam ei toimu, mistõttu
jäetakse sätete sõnastusest hankekava ja -plaani eest ära sõna „iga-aastase“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
RKIKi poolt NATO ja ELi Nõukogu otsustega volitatud ülesannete täitmine toimub riigikaitse
huvides.
4.1. Muudatuse mõju julgeolekule ja välissuhetele
Sihtrühma suurus. Eelnõuga tehtav muudatus mõjutab julgeoleku tagamisega seotud tegevusi,
andes võimaluse riigikaitselist abi saada riikidel, kelle riigikaitse võimekus vajab tugevdamist.
Mõju ulatus. Eelnõu võimaldab parandada abimeetmetega hõlmatud riikide iseseisvat
kaitsevõimet.
Mõju sagedus. Eelnõus sätestatud tegevuste mõju on seotud ELi Nõukogu ja NATO otsustega
abimeetmete rakendamise kohta ning ei ole täpselt prognoositav.
Ebasoovitavate kaasmõjude risk. Eelnõu rakendamisel ebasoovitavate kaasmõjude riski ei ole.
Mõju olulisus. Mõju võib pidada oluliseks, kuna NATO või Euroopa Liidu abimeetmete
rakendamine peaks aitama oluliselt tõsta kaitsevõimet riikides, kus see vajab tugevdamist, kuid
kellel iseseisvalt puuduvad selleks piisavad vahendid ja võimalused. Abimeetmeid
rakendatakse rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku
tugevdamiseks.
4.2. Mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühma suurus. Eelnõu sihtrühma kuulub RKIK, kuivõrd kavandatav muudatus mõjutab
RKIKi töökorraldust. Kohalik omavalitsus ei kuulu käesoleva eelnõu sihtrühma.
Mõju ulatus. Mõju ei ole suur, kuna riigihangete korraldamise teenuse osutamine on RKIKi
igapäevane tegevus. Mõningal määral võib suureneda RKIKi läbiviidavate riigihangete hulk,
kui abimeetme osana teostatavat hanget ei ole võimalik lõimida Eesti riigiasutuste jaoks
läbiviidavatesse hangetesse, vaid on vaja läbi viia abimeetme rakendamiseks eraldi
hankemenetlus.
3
Mõju sagedus. Mõju esineb siis, kui on olemas vastav otsus, et abimeetme rakendaja on RKIK.
Eelnõu andmise hetkel on prognoositav, et mõju esineb vähemalt 2026. aastani.
Mõju olulisus. RKIKi tegevust muudatus oluliselt ei mõjuta.
5. Eeldatavad kulud ja tulud
Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne, kuna nendega on arvestatud RKIKi
eelarves.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.
4