Eelnõu esitamine

EELNÕU 04.09.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 39 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) piiratud tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks ;“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 8–10 sõnastatakse järgmiselt: „8) konfidentsiaalsel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 9) salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 10) täiesti salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel;“; 3) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi haavatavuse analüüsi ja riskianalüüsi tulemusi ning jääkriskide hinnanguid kajastav teave. See teave salastatakse töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimal salastatuse tasemel kuni 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 12) salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi toimimist ja efektiivsust kajastav teave. See teave salastatakse töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimal salastatuse tasemel kuni 30 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel.“; 4) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) teave töötlussüsteemis rakendatavate krüptograafiliste turvameetmete kohta;“; 5) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 21 ja 7–9 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teabe töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimast salastatuse tasemest madalamal tasemel salastamist peab töötlev üksus kooskõlastama käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korra Välisluureametiga. Korra kehtestamise aluseks olevate nõuete juhendi töötab välja Välisluureamet. (32) Relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide puhul kooskõlastab Välisluureamet käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teabe salastatuse tasemed igal juhul eraldi.“; 7) määrust täiendatakse §-ga 232 järgmises sõnastuses: „§ 232. Mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme määramine Kui töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis ei ole reguleeritud selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel, tuleb teave salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel.“. § 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2024. a. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RT I, 31.05.2023, 8; edaspidi RSVKK). Muudatuste eesmärk on ajakohastada elektroonilise salastatud teabe töötlemise põhimõtteid ning selleks kasutatavate töötlussüsteemide tehniliste andmete ja turvameetmete salastamise aluseid, muutes need paindlikumaks. See võimaldab töötleval üksusel töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid salastada madalamal tasemel kui töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase. Muudatus on tingitud mitmesugustest olukordadest, kus tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe salastamine samal tasemel, kui on töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe kõrgeim salastatuse tase, on raskendanud töötlussüsteemi arendamist ja hooldamist või teabe vahetamist rahvusvaheliste partneritega. Eelnõu koostamisel on suurel määral tuginetud rahvusvahelisele riskide haldamise kesksele praktikale ja riigisisesele vajadusele. Võimalus teavet paindlikult salastada on osa RSVKK sätete puhul juba olemas (nt § 5 lg 1 p 13, § 5 lg 5 p 13). Käesolev muudatus loob sarnase võimaluse ka töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe jaoks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisluureameti ja Kaitseministeeriumi ametnikud koostöös Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajatega. Eelnõu ettevalmistamise eest vastutab Kaitseministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakond ([email protected]). Eelnõu õiguslikku kvaliteeti on kontrollinud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 esitatakse RSVKK muudatused. 1) Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 8 lõike 2 punkti 6 sõnastust. Uus sõnastus loob võimaluse piiratud tasemel salastatud töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet käsitleda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud või avaliku teabena. Seda juhul, kui töötlev üksus hindab, et töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Kui see tingimus ei ole 1 täidetud, salastatakse töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave piiratud tasemel 30 aastaks. Mõju Eesti Vabariigi julgeolekule hindab töötlussüsteemi vastutav töötlev üksus. Mõju hindamisel võib kaasata haldavat töötlevat üksust, et paremini hinnata tehniliste aspektide mõju. Tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe osas lähtub haldav töötlev üksus vastutava töötleva üksuse kehtestatud põhimõtetest. Hindamisel tuleb lähtuda tehnilisi andmeid ja turvameetmeid käsitleva teabe tundlikkusest ja mõjust Eesti Vabariigi julgeolekule. Kui hindamise tulemusena ja töötlussüsteemis töödeldava teabe (näiteks välissuhete riigisaladus või jälitustegevuse andmed) põhjal on alust eeldada, et teave võib kujutada kasvõi kaudselt ohtu julgeolekule, tuleb teave piiratud tasemel salastada. Teave, mis hõlbustab töötlussüsteemi vastaste rünnete planeerimist või läbiviimist, peab olema kaitstud. Juhul kui töötlussüsteem on ühendatud teiste töötlussüsteemidega teavitab vastutav töötlev üksus teiste töötlussüsteemide vastutavaid töötlevaid üksuseid teabe käsitlemisest kas asutusesiseseks kasutamiseks mõelduna või avaliku teabena. 2) Eelnõu § 1 punktiga 2 sõnastatakse ümber § 8 lõike 2 punktid 8–10. Uue sõnastuse kohaselt on võimalik konfidentsiaalsel kuni täiesti salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastavat teavet vajaduse korral paindlikult salastada. Selle eeldus on, et töötlev üksus on RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestanud seda reguleeriva korra. Muudatus on kantud vajadusest teavet eraldiseisvate osistena salastada madalamal (sh vajadusel erineval) tasemel, kui seda on töötlussüsteemis töödeldava riigisaladuse kõrgeim salastatuse tase. Kõik osised peavad olema salastatud, kuid seda on võimalik teha erineval tasemel. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et kogumina tuleb (lõikes 3 toodud teave) tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastav teave salastada samal tasemel kui töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase. 3) Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse § 8 lõikesse 2 punktid 11 ja 12. Seni olid salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi haavatavuse analüüsi ja riskianalüüsi tulemused ning jääkriskide hinnanguid kajastav teave esitatud RSVKK § 8 lõike 3 punktides 7–9. Analüüsid ja hinnangud ei ole oma sisult tehnilised andmed ega turvameetmed, vaid sisaldavad muu hulgas neid andmeid, mille põhjal analüüs on koostatud. Teisisõnu on tegemist sünteesitud teabega, mistõttu on vaja seda ülejäänud lõikes 3 esitatud teabest selgelt eristada. Punktis 11 sätestatakse need analüüsid ja hinnangud eraldiseisva salastamise alusena ja kehtestatakse nende salastamiseks samad põhimõtted kui punktides 8–10. Punktis 12 kehtestatakse sama põhimõte salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi toimimist ja efektiivsust kajastava teabe kohta. Seni oli seda teavet nimetatud RSVKK § 8 lõike 3 punktis 21. Nii punkti 11 kui 12 puhul tuleb silmas pidada, et need ei näe ette võimalust teabe käsitlemiseks avaliku või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. 2 Mõlemas punktis on salastatuse maksimaalne tähtaeg seotud teabe tundlikkusega ja sellest lähtuva ohuga. Lähtuvalt teabest peab töötlev üksus hindama, kui pikaks ajaks teave kaitset vajab. Tähtaja määramisel tuleb lähtuda RSVKK üldisest loogikast, mis vastab töötlussüsteemis töödeldavale teabe tasemele. 4) Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RSVKK § 8 lõike 3 punkti 5 sõnastust. Senine sõnastus võimaldas salastada ainult töötlussüsteemis elektrooniliste krüptovõtmete haldamise tarkvara seadistust, mis aga ei ole piisav töötlussüsteemi kaitsmiseks. Muudatuse kohaselt laiendatakse salastamise võimalust kõigile töötlussüsteemis rakendatavatele krüptograafilistele turvameetmetele. 5) Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse § 8 lõike 3 punktid 21 ja 7–9 kehtetuks. Nende punktide sisu on üle toodud § 8 lõike 2 punktidesse 11 ja 12. 6) Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatakse § 8 lõiked 31 ja 32. Lõike 31 eesmärk on tekitada nõue, et töötlev üksus kooskõlastab Välisluureametiga, kes korraldab riigisaladuse elektroonilist teabeturvet, RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korra. Kord tuleb Välisluureametiga kooskõlastada vaid juhul, kui töötlev üksus soovib RSVKK § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teavet salastada madalamal tasemel, kui on vastavas töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe kõrgeim salastatuse tase. Samuti lisatakse põhimõte, et vastava korra kehtestamise aluseks olevate nõuete juhendi töötab välja Välisluureamet. Nii tagatakse, et töötleva üksuse korras võetakse asjaomase teabe salastamisel arvesse kõiki seonduvaid asjaolusid. Kui töötleval üksusel ei ole vaja RSVKK § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teavet madalamal tasemel salastada, ei ole korda vaja kehtestada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik mõne muu RSVKK sätte alusel paindlikult salastatava teabe salastatuse taseme määramiseks. Lõige 32 puudutab relvasüsteeme ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud salastatud teavet töötlevate töötlussüsteemide tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastavat teavet. Sätte kohaselt kooskõlastab Välisluureamet nende salastatuse tasemed igal juhul eraldi. Relvasüsteemide korral võib tootja seada tingimused, mis erinevad Eesti salastamise alustest ja tasemetest, lisaks võib olla vaja teavet avaldada hoolduspartnerile. Rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide puhul on vajalik koordinatsioon ja kooskõlastamine mitme riigi vahel, kus õiguslik regulatsioon võib olla salastatuse taseme poolest erinev. Eelnimetatud asjaolude tõttu on relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiselt kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe salastatuse tase vaja kehtestada iga kord eraldi, võttes arvesse konkreetset süsteemi ja ohutegureid. 7) Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määrust uue paragrahviga, milles täpsustatakse mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme määramine juhul, kui töötlev üksus ei ole oma salastatud teabe kaitse juhendis sellise teabe salastatuse taseme määramise korda kehtestanud. Kuivõrd määruses juba on salastamisaluseid, mille järgi võib teavet salastada mitmel tasemel, peab olema ka üheselt selge, mida teha juhul, kui töötlev üksus ei ole oma salastatud teabe kaitse juhendis sellise teabe salastatuse taseme määramise korda kehtestanud. Teisisõnu, kui puudub määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud kord, tuleb teave alati salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel. 3 Eelnõu § 2 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. oktoobril 2024. aastal. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseses sõltuvuses Euroopa Liidu õigusest, sest riigi julgeoleku tagamine (millest üks osa on riigisaladuse elektrooniline kaitse) on liikmesriigi ainupädevuses. Eelnõu koostamisel on siiski arvestatud Euroopa Liidu ja teiste liikmesriikide riskide haldamise keskseid tavasid ja õigusnorme ning on muudetud töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe salastamise aluseid. 4. Määruse mõjud Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatustega ajakohastatakse töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe salastamist reguleerivat õigusnormi. Tänu sellele saab kindel olla, et töötlussüsteemide arendamine ja hooldamine või töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe vahetamine rahvusvaheliste partneritega on võimalik ka juhul, kui teisel poolel ei ole võimalik seda teavet salastada ja töödelda töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe kõrgeimal salastatuse tasemel. Eelnõukohane muudatus vähendab teabe üle- ja alasalastamise riski, sest tekib võimalus teavet, mille avalikuks tulek ei kujuta töötlussüsteemi turvalisusele suurt ohtu, salastada madalamal tasemel. Seni on teatud juhtudel sellist teavet käsitletud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. Mõju peamine sihtrühm on asjaomast teavet töötlevad üksused. Töötlussüsteemide, neid kasutavate töötlevate üksuste ja isikute täpne hulk on juurdepääsupiiranguga teave. Teisene sihtrühm on nõuete täitmist kontrollivad asutused (Välisluureamet ja Kaitsepolitseiamet). Eelnõuga luuakse võimalus salastada töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet paindlikumalt, kui senine õigusnorm seda võimaldab. Tekib võimalus salastada teavet madalamal tasemel kui töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase. Eelnõuga lisatakse sellise võimaluse juurde ka kontrollmehhanism. Töötlevad üksused peavad enne teabe madalamal tasemel salastamist kehtestama seda reguleeriva eraldi korra, mis kooskõlastatakse Välisluureametiga. Sellisel nõudel võib olla mõju nii töötleva üksuse kui ka Välisluureameti tegevusele. Mõju ulatus oleneb sellest, kui palju soovivad töötlevad üksused paindlikku salastamist kasutada. Eelnõu selle osa rakendamine, mis käsitleb relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide teavet, võib mõjutada Välisluureameti, töötlussüsteemide omanike ja rahvusvaheliste partnerite tegevust. Mõju ulatus oleneb ka sellest, kui palju soovivad töötlevad üksused paindlikku salastamist kasutada. Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju. Samuti ei mõjuta see majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega vahetult riigi välissuhteid. Sellel ei ole muud otsest ega kaudset mõju. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähene. See võib avalduda esmakordsel töötlevate üksuste töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe salastatuse 4 taseme määramisel, kuna põhimõtete rakendamise varasem praktika puudub. Töötlevatel üksustel läheb aega, et riskide halduse keskse mõtteviisiga harjuda ja seda rakendada. Seda negatiivset mõju leevendab Välisluureameti välja antav salastatuse taseme määramise juhendmaterjal ning sisse seatud kontrollmehhanism. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud RSVKK § 8 lõike 2 ajakohastamisega kaasneb juhul, kui töötlev üksus soovib kasutada paindlikku salastamist, kohustus kehtestada paindlikku salastamist reguleeriv sisemine kord. Selleks on vaja muuta töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendit. Välisluureamet peab asjaomase korra kooskõlastama. Planeeritud muudatus ei too automaatselt kaasa kulu, sest sellega luuakse üksnes õiguslik alus töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe paindlikuks salastamiseks. Kulu võib kaasneda, kui töötlev üksus näeb oma salastatud teabe kaitse juhendis ette lisategevusi vastava teabe salastamise aluste korras. Kooskõlastamiskohustus võib tuua kaasa kulusid Välisluureametile. Kulusid on eelnõu väljatöötamise ajal raske hinnata, kuna ei ole teada, mil määral töötlevad üksused seda võimalust kasutama hakkavad. Kui eelnõu rakendamisega seotud tegevused toovad kaasa kulu, tuleb see vastutavatel valitsusasutustel katta oma eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2024. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Välisluureametile, Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Kaitseliidule, samuti Riigikontrollile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Pangale ja Vabariigi Presidendi Kantseleile. Esitatud märkuste ja ettepanekute kohta on antud selgitused kooskõlastustabelis. 5 Riigikantselei 09.09.2024 nr 5-3/24/5-5 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Kooskõlastustabel Eda Loo-Suun [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 04.09.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 39 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) piiratud tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks ;“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 8–10 sõnastatakse järgmiselt: „8) konfidentsiaalsel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 9) salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 10) täiesti salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel;“; 3) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi haavatavuse analüüsi ja riskianalüüsi tulemusi ning jääkriskide hinnanguid kajastav teave. See teave salastatakse töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimal salastatuse tasemel kuni 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel; 12) salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi toimimist ja efektiivsust kajastav teave. See teave salastatakse töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimal salastatuse tasemel kuni 30 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel.“; 4) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) teave töötlussüsteemis rakendatavate krüptograafiliste turvameetmete kohta;“; 5) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 21 ja 7–9 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teabe töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimast salastatuse tasemest madalamal tasemel salastamist peab töötlev üksus kooskõlastama käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korra Välisluureametiga. Korra kehtestamise aluseks olevate nõuete juhendi töötab välja Välisluureamet. (32) Relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide puhul kooskõlastab Välisluureamet käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teabe salastatuse tasemed igal juhul eraldi.“; 7) määrust täiendatakse §-ga 232 järgmises sõnastuses: „§ 232. Mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme määramine Kui töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis ei ole reguleeritud selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel, tuleb teave salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel.“. § 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2024. a. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RT I, 31.05.2023, 8; edaspidi RSVKK). Muudatuste eesmärk on ajakohastada elektroonilise salastatud teabe töötlemise põhimõtteid ning selleks kasutatavate töötlussüsteemide tehniliste andmete ja turvameetmete salastamise aluseid, muutes need paindlikumaks. See võimaldab töötleval üksusel töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid salastada madalamal tasemel kui töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase. Muudatus on tingitud mitmesugustest olukordadest, kus tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe salastamine samal tasemel, kui on töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe kõrgeim salastatuse tase, on raskendanud töötlussüsteemi arendamist ja hooldamist või teabe vahetamist rahvusvaheliste partneritega. Eelnõu koostamisel on suurel määral tuginetud rahvusvahelisele riskide haldamise kesksele praktikale ja riigisisesele vajadusele. Võimalus teavet paindlikult salastada on osa RSVKK sätete puhul juba olemas (nt § 5 lg 1 p 13, § 5 lg 5 p 13). Käesolev muudatus loob sarnase võimaluse ka töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe jaoks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisluureameti ja Kaitseministeeriumi ametnikud koostöös Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajatega. Eelnõu ettevalmistamise eest vastutab Kaitseministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakond ([email protected]). Eelnõu õiguslikku kvaliteeti on kontrollinud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 esitatakse RSVKK muudatused. 1) Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 8 lõike 2 punkti 6 sõnastust. Uus sõnastus loob võimaluse piiratud tasemel salastatud töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet käsitleda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud või avaliku teabena. Seda juhul, kui töötlev üksus hindab, et töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Kui see tingimus ei ole 1 täidetud, salastatakse töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave piiratud tasemel 30 aastaks. Mõju Eesti Vabariigi julgeolekule hindab töötlussüsteemi vastutav töötlev üksus. Mõju hindamisel võib kaasata haldavat töötlevat üksust, et paremini hinnata tehniliste aspektide mõju. Tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe osas lähtub haldav töötlev üksus vastutava töötleva üksuse kehtestatud põhimõtetest. Hindamisel tuleb lähtuda tehnilisi andmeid ja turvameetmeid käsitleva teabe tundlikkusest ja mõjust Eesti Vabariigi julgeolekule. Kui hindamise tulemusena ja töötlussüsteemis töödeldava teabe (näiteks välissuhete riigisaladus või jälitustegevuse andmed) põhjal on alust eeldada, et teave võib kujutada kasvõi kaudselt ohtu julgeolekule, tuleb teave piiratud tasemel salastada. Teave, mis hõlbustab töötlussüsteemi vastaste rünnete planeerimist või läbiviimist, peab olema kaitstud. Juhul kui töötlussüsteem on ühendatud teiste töötlussüsteemidega teavitab vastutav töötlev üksus teiste töötlussüsteemide vastutavaid töötlevaid üksuseid teabe käsitlemisest kas asutusesiseseks kasutamiseks mõelduna või avaliku teabena. 2) Eelnõu § 1 punktiga 2 sõnastatakse ümber § 8 lõike 2 punktid 8–10. Uue sõnastuse kohaselt on võimalik konfidentsiaalsel kuni täiesti salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastavat teavet vajaduse korral paindlikult salastada. Selle eeldus on, et töötlev üksus on RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestanud seda reguleeriva korra. Muudatus on kantud vajadusest teavet eraldiseisvate osistena salastada madalamal (sh vajadusel erineval) tasemel, kui seda on töötlussüsteemis töödeldava riigisaladuse kõrgeim salastatuse tase. Kõik osised peavad olema salastatud, kuid seda on võimalik teha erineval tasemel. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et kogumina tuleb (lõikes 3 toodud teave) tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastav teave salastada samal tasemel kui töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase. 3) Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse § 8 lõikesse 2 punktid 11 ja 12. Seni olid salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi haavatavuse analüüsi ja riskianalüüsi tulemused ning jääkriskide hinnanguid kajastav teave esitatud RSVKK § 8 lõike 3 punktides 7–9. Analüüsid ja hinnangud ei ole oma sisult tehnilised andmed ega turvameetmed, vaid sisaldavad muu hulgas neid andmeid, mille põhjal analüüs on koostatud. Teisisõnu on tegemist sünteesitud teabega, mistõttu on vaja seda ülejäänud lõikes 3 esitatud teabest selgelt eristada. Punktis 11 sätestatakse need analüüsid ja hinnangud eraldiseisva salastamise alusena ja kehtestatakse nende salastamiseks samad põhimõtted kui punktides 8–10. Punktis 12 kehtestatakse sama põhimõte salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi toimimist ja efektiivsust kajastava teabe kohta. Seni oli seda teavet nimetatud RSVKK § 8 lõike 3 punktis 21. Nii punkti 11 kui 12 puhul tuleb silmas pidada, et need ei näe ette võimalust teabe käsitlemiseks avaliku või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. 2 Mõlemas punktis on salastatuse maksimaalne tähtaeg seotud teabe tundlikkusega ja sellest lähtuva ohuga. Lähtuvalt teabest peab töötlev üksus hindama, kui pikaks ajaks teave kaitset vajab. Tähtaja määramisel tuleb lähtuda RSVKK üldisest loogikast, mis vastab töötlussüsteemis töödeldavale teabe tasemele. 4) Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RSVKK § 8 lõike 3 punkti 5 sõnastust. Senine sõnastus võimaldas salastada ainult töötlussüsteemis elektrooniliste krüptovõtmete haldamise tarkvara seadistust, mis aga ei ole piisav töötlussüsteemi kaitsmiseks. Muudatuse kohaselt laiendatakse salastamise võimalust kõigile töötlussüsteemis rakendatavatele krüptograafilistele turvameetmetele. 5) Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse § 8 lõike 3 punktid 21 ja 7–9 kehtetuks. Nende punktide sisu on üle toodud § 8 lõike 2 punktidesse 11 ja 12. 6) Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatakse § 8 lõiked 31 ja 32. Lõike 31 eesmärk on tekitada nõue, et töötlev üksus kooskõlastab Välisluureametiga, kes korraldab riigisaladuse elektroonilist teabeturvet, RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korra. Kord tuleb Välisluureametiga kooskõlastada vaid juhul, kui töötlev üksus soovib RSVKK § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teavet salastada madalamal tasemel, kui on vastavas töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe kõrgeim salastatuse tase. Samuti lisatakse põhimõte, et vastava korra kehtestamise aluseks olevate nõuete juhendi töötab välja Välisluureamet. Nii tagatakse, et töötleva üksuse korras võetakse asjaomase teabe salastamisel arvesse kõiki seonduvaid asjaolusid. Kui töötleval üksusel ei ole vaja RSVKK § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teavet madalamal tasemel salastada, ei ole korda vaja kehtestada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik mõne muu RSVKK sätte alusel paindlikult salastatava teabe salastatuse taseme määramiseks. Lõige 32 puudutab relvasüsteeme ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud salastatud teavet töötlevate töötlussüsteemide tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastavat teavet. Sätte kohaselt kooskõlastab Välisluureamet nende salastatuse tasemed igal juhul eraldi. Relvasüsteemide korral võib tootja seada tingimused, mis erinevad Eesti salastamise alustest ja tasemetest, lisaks võib olla vaja teavet avaldada hoolduspartnerile. Rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide puhul on vajalik koordinatsioon ja kooskõlastamine mitme riigi vahel, kus õiguslik regulatsioon võib olla salastatuse taseme poolest erinev. Eelnimetatud asjaolude tõttu on relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiselt kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe salastatuse tase vaja kehtestada iga kord eraldi, võttes arvesse konkreetset süsteemi ja ohutegureid. 7) Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määrust uue paragrahviga, milles täpsustatakse mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme määramine juhul, kui töötlev üksus ei ole oma salastatud teabe kaitse juhendis sellise teabe salastatuse taseme määramise korda kehtestanud. Kuivõrd määruses juba on salastamisaluseid, mille järgi võib teavet salastada mitmel tasemel, peab olema ka üheselt selge, mida teha juhul, kui töötlev üksus ei ole oma salastatud teabe kaitse juhendis sellise teabe salastatuse taseme määramise korda kehtestanud. Teisisõnu, kui puudub määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud kord, tuleb teave alati salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel. 3 Eelnõu § 2 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. oktoobril 2024. aastal. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseses sõltuvuses Euroopa Liidu õigusest, sest riigi julgeoleku tagamine (millest üks osa on riigisaladuse elektrooniline kaitse) on liikmesriigi ainupädevuses. Eelnõu koostamisel on siiski arvestatud Euroopa Liidu ja teiste liikmesriikide riskide haldamise keskseid tavasid ja õigusnorme ning on muudetud töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe salastamise aluseid. 4. Määruse mõjud Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatustega ajakohastatakse töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe salastamist reguleerivat õigusnormi. Tänu sellele saab kindel olla, et töötlussüsteemide arendamine ja hooldamine või töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe vahetamine rahvusvaheliste partneritega on võimalik ka juhul, kui teisel poolel ei ole võimalik seda teavet salastada ja töödelda töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe kõrgeimal salastatuse tasemel. Eelnõukohane muudatus vähendab teabe üle- ja alasalastamise riski, sest tekib võimalus teavet, mille avalikuks tulek ei kujuta töötlussüsteemi turvalisusele suurt ohtu, salastada madalamal tasemel. Seni on teatud juhtudel sellist teavet käsitletud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. Mõju peamine sihtrühm on asjaomast teavet töötlevad üksused. Töötlussüsteemide, neid kasutavate töötlevate üksuste ja isikute täpne hulk on juurdepääsupiiranguga teave. Teisene sihtrühm on nõuete täitmist kontrollivad asutused (Välisluureamet ja Kaitsepolitseiamet). Eelnõuga luuakse võimalus salastada töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet paindlikumalt, kui senine õigusnorm seda võimaldab. Tekib võimalus salastada teavet madalamal tasemel kui töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase. Eelnõuga lisatakse sellise võimaluse juurde ka kontrollmehhanism. Töötlevad üksused peavad enne teabe madalamal tasemel salastamist kehtestama seda reguleeriva eraldi korra, mis kooskõlastatakse Välisluureametiga. Sellisel nõudel võib olla mõju nii töötleva üksuse kui ka Välisluureameti tegevusele. Mõju ulatus oleneb sellest, kui palju soovivad töötlevad üksused paindlikku salastamist kasutada. Eelnõu selle osa rakendamine, mis käsitleb relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide teavet, võib mõjutada Välisluureameti, töötlussüsteemide omanike ja rahvusvaheliste partnerite tegevust. Mõju ulatus oleneb ka sellest, kui palju soovivad töötlevad üksused paindlikku salastamist kasutada. Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju. Samuti ei mõjuta see majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega vahetult riigi välissuhteid. Sellel ei ole muud otsest ega kaudset mõju. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähene. See võib avalduda esmakordsel töötlevate üksuste töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe salastatuse 4 taseme määramisel, kuna põhimõtete rakendamise varasem praktika puudub. Töötlevatel üksustel läheb aega, et riskide halduse keskse mõtteviisiga harjuda ja seda rakendada. Seda negatiivset mõju leevendab Välisluureameti välja antav salastatuse taseme määramise juhendmaterjal ning sisse seatud kontrollmehhanism. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud RSVKK § 8 lõike 2 ajakohastamisega kaasneb juhul, kui töötlev üksus soovib kasutada paindlikku salastamist, kohustus kehtestada paindlikku salastamist reguleeriv sisemine kord. Selleks on vaja muuta töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendit. Välisluureamet peab asjaomase korra kooskõlastama. Planeeritud muudatus ei too automaatselt kaasa kulu, sest sellega luuakse üksnes õiguslik alus töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe paindlikuks salastamiseks. Kulu võib kaasneda, kui töötlev üksus näeb oma salastatud teabe kaitse juhendis ette lisategevusi vastava teabe salastamise aluste korras. Kooskõlastamiskohustus võib tuua kaasa kulusid Välisluureametile. Kulusid on eelnõu väljatöötamise ajal raske hinnata, kuna ei ole teada, mil määral töötlevad üksused seda võimalust kasutama hakkavad. Kui eelnõu rakendamisega seotud tegevused toovad kaasa kulu, tuleb see vastutavatel valitsusasutustel katta oma eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2024. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Välisluureametile, Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Kaitseliidule, samuti Riigikontrollile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Pangale ja Vabariigi Presidendi Kantseleile. Esitatud märkuste ja ettepanekute kohta on antud selgitused kooskõlastustabelis. 5  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastused ja arvamused Märkus Märkustega arvestamine Justiitsministeerium Kooskõlastatud märkustega 1. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 kohaselt Arvestatud. koostatakse selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise kord, mida võib RSVKK kohaselt salastada mitmel tasemel. Täiendatud seletuskirja järgmise selgitusega: Piiratud tasemega töötlussüsteemide puhul § 22 lõike 1 punkti 17 „Hindamisel tuleb lähtuda tehnilisi andmeid ja turvameetmeid käsitleva kohast juhist ei kehtestata ega kooskõlastata Välisluureametiga (VLA), teabe tundlikkusest ja mõjust Eesti Vabariigi julgeolekule. Kui samas on piiratud taseme teabe töötlemist puudutava sätte mõju lai. hindamise tulemusena ja töötlussüsteemis töödeldava teabe (näiteks Teeme ettepaneku lisada seletuskirja suunised piiratud tasemega teabe välissuhete riigisaladus või jälitustegevuse andmed) põhjal on alust töötlussüsteemi puhul teabe väärtuse hindamise kohta ning selle kohta, eeldada, et teave võib kujutada kasvõi kaudselt ohtu julgeolekule ei tohi kas ja milline peaks olema kooskõlastusprotsess teiste teavet madalamal tasemel salastada. töötlussüsteemide vastutavate töötlevate üksustega, kui töötlussüsteemist on ligipääs teise töötleva üksuse töötlussüsteemile. Juhul kui töötlussüsteem on ühendatud teiste töötlussüsteemidega teavitab vastutav töötlev üksus teiste töötlussüsteemide vastutavaid töötlevaid üksuseid teabe käsitelemisest kas asutusesiseseks kasutamiseks mõelduna või avaliku teabena.“. Selgitame, et juhendit ei saa lõplikult koostada enne vastava õigusakti jõustumist. Selleks, aga et tagada VLA loodava juhendi ühetaoline mõistmine, ongi mõeldud § 22 lg 1 p 17 alusel paindlikku rakendamist kasutavale vastutavale töötlevale üksusele oma korra kooskõlastamiskohustus VLAga, misläbi saab hinnata ka selle tegevuse  korrektsust ja piisavust näiteks riskide hindamisel. Mis puudutab kokkuühendamist teiste töötlussüsteemidega, siis selle aluseks on kokkuühendamise kinnitus, mille mõlemad osapooled esitavad VLAle. Selle käigus annavad nad ka nn usalduskinnituse teisele süsteemile. 1 2. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – RSVKK § 106 kohaselt on töötlevad üksused Arvestatud. vastutav üksus, haldav üksus ja kasutav üksus. Palume seletuskirjas täpsustada, milline töötlev üksus on õigustatud hindama, kas Täiendatud seletuskirja järgmise selgitusega: eksisteerib oht julgeolekule või mitte. Vastasel korral võib juhtuda, et „Mõju Eesti Vabariigi julgeolekule hindab töötlussüsteemi vastutav haldav üksus, nt IT asutus otsustab ilma vastutava töötleja teadmata töötlev üksus. Mõju hindamisel võib kaasata haldavat töötlevat üksust, töödelda piiratud teavet ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud (AK) et paremini hinnata tehniliste aspektide mõju. Tehnilisi andmeid ja või avaliku teabena. Kuna piiratud teabe puhul ei ole vaja koostada ka turvameetmeid kajastava teabe osas lähtub haldav töötlev üksus juhist RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 mõttes ega seda VLA-ga vastutava töötleva üksuse kehtestatud põhimõtetest.“. kooskõlastada, siis võib juhtuda, et teavet hakatakse ilma eelneva vastutava töötleja nõusolekuta töötlema valel alusel. Nimelt vastutav töötlev üksus küll kehtestab töötlussüsteemi nõuded ehk dokumentatsiooni, kuid sisendeid annab, muudatusettepanekuid teeb ja töötlussüsteemide dokumentatsiooni IT-tehnilist poolt haldab haldav üksus, kelleks üldjuhul on IT asutus. Seetõttu võib juhtuda, et haldav asutus asub piiratud teavet töötlema madalamal tasemel ekslikult, ilma vastutava töötleja nõusolekuta. 3. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – sätte uue sõnastuse kohaselt on riigisaladuseks Mitte arvestatud. piiratud tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi Selgitame, et mistahes riigisaladuse avalikuks tulek enne selle andmeid või turvameetmeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille määratud tähtaega võib teatud tingimustel kujutada ohtu Eesti avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Vabariigi julgeolekule. See kehtib ka välissuhete hoidmise eesmärgil Palume selgitada, miks on piiratud tasemel salastatud teabe kaitse riigisaladuseks tunnistatud teabe kohta. Sellist teavet tuleb kaitsta, seotud üksnes Eesti Vabariigi julgeoleku kaitse eesmärgiga. samuti tuleb kaitsta ka teavet, kuidas sellist teavet töötlussüsteemis Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 1 kohaselt on kaitstakse ja kuidas on töötlussüsteem üles ehitatud. RSVKK § 8 sätete teabe salastamise eesmärk lisaks Eesti Vabariigi julgeoleku tagamisele muutmine ei muuda põhimõtet, kuidas töötlussüsteemis töödeldavat ka välissuhtlemise kaitse. teavet kaitstakse, küll aga võimaldab ta käidelda ja salastada Erinevates valitsemisalades võib kasutusel olla erinevat liiki töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet töötlussüsteeme - esiteks siseriiklikud süsteemid, kus töödeldakse senisest paindlikumalt. lisaks Eesti riigisaladusele ka NATO ja EL teavet jt riikide salastatud teavet, ning teiseks NATO enda süsteemid. Riigisisese süsteemi puhul, Salastatud välisteavet sisaldavad töötlussüsteemid peavad olema kus töödeldakse muu hulgas ka EL, NATO teavet ning teiste riikide kaitstud ka teavet avaldava organisatsiooni või riigi nõuete kohaselt. saladusi, koostatakse töötlussüsteemi dokumentatsioon ja määratakse Salastatud välisteabe kaitse toimub RSVKK § 114 alusel. Juhul kui teabe salastatuse tase riigisisese asutuse poolt. Võib olla võimalik, et salastatud välisteavet avaldav organisatsioon või riik on ette näinud süsteemis valdavalt ongi EL või NATO salastatud teave või mõne teise teabele kõrgema salastatuse taseme, siis kehtiv õigus ei luba seda riigi riigisaladus. Turberisk esineb ennekõike piiratud tasemega madalamal tasemel salastada. töötlussüsteemide puhul, kus eelnõu kohase RSVKK § 8 lg 2 p 6 nimetatud teabe väärtuse üle on võimalik otsustada ilma VLA-d Selgitame, et NATO ei reguleeri otse siseriiklikke süsteeme, mis kaasamata. Kui salastatud välisteave lekib, siis kahjustab see ennekõike töötlevad NATO teavet, kuid oma õigusaktides, on nad selgelt välja välissuhtlust, kaudselt ka EV julgeolekut, kui on tegemist meile olulise toonud, et sellised süsteemid peavad tagama NATO teabele samaväärse partneriga. Mööname, et see on ettepanek, mis tuleks läbivalt üle kaitstuse kui NATO enda süsteemid. Seepärast on selliste süsteemide vaadata tuleviku perspektiivis, eelkõige kas sellise piirangu seadmine puhul ka selge siseriiklik akrediteerimise nõue, mida viib läbi VLA. on mõistlik. Ehk siis, jällegi kui on selline siseriiklik töötlussüsteem, kus on ka NATO või EL teavet ja selle tehnilist teavet või turbemeetmeid kajastavat teavet soovitakse salastada madalamal tasemel kui süsteemi maksimaalne teave, siis ka see protsess tuleb kooskõlastada läbi töötleva üksuse korra VLAga. 4. RSVKK § 8 lg 2 p 8-12 – eelnõu teeb viite RSVKK § 22 lg 1 p-le Arvestatud. 17, mille tulemusel võib kogu töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet kogumina käsitleda madalama taseme Seletuskirja on täiendatud. Sarnane tähelepanek oli ka KV-l. teabena. Ebaselgeks jääb, kas teabe kogumit on võimalik salastada Seletuskirja lisatud järgmine selgitus: madalamal tasemel kui selle osadeks olevate andmeühikute salastatuse „Nii punkti 11 kui 12 puhul tuleb silmas pidada, et need ei näe ette tase. Seletuskiri selle kohta selgitusi ei anna. Seega ei ole hetkel võimalust teabe käsitlemiseks avaliku või asutusesiseseks võimalik hinnata, kas eelnõus toodud säte on kooskõlas soovitava kasutamiseks mõeldud teabena.“ eesmärgiga. Palume sätte sõnastus üle vaadata ja seletuskirja täiendada. Lisaks palume selgitada, kas eelnõu eesmärk on võimaldada ka Selgitame, et kogumi osas tuleb RSVKK muudetava sätte osas punktide 8–12 sätestatud teabe puhul hinnata, et tegemist on avaliku arvestada RSVS § 56 lg 3 sisuga, mis ütleb muuhulgas, et „Kogum teabega, või tuleks siinkohal siiski ette näha, et teavet võib käsitleda märgistatakse kogumis sisalduva kõrgeima taseme riigisaladuse AK teabena. Seletuskiri siinkohal selgitusi ei anna. Juhul kui on märkega.“ Seega ei ole võimalik ka selle muudatuse tulemusel seda mõeldud, et selline teave võib olla üksnes AK teave, mitte ka avalik, teha. Rakendusakt ei saa laiendada kõrgemalseisvat akti. Õigusnormis siis palume sätetesse lisada ka vastav täiendus. ei ole ka mõistlik ilmselt mitmes kohas korrata sama põhimõtet. Siinjuures märgime, et piiratud tasemega töötlussüsteemide puhul peab RSVKK § 8 lg 2 punktides 11 ja 12 nimetatud teave igal juhul jääma piiratud teabeks ning seda ei saa käsitleda AK ega ka avaliku teabena. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. Siseministeerium Kooskõlastatud märkuste ja ettepanekutega 1. Teabe salastamine on alates RSVS-i jõustumisest 2008. a lähtunud Arvestatud. põhimõttest, et seaduses (RSVS) on sätestatud salastatud teabe liigid ja määruses (RSVKK) selle alaliigid koos iga teabe alaliigigi konkreetse salastamistaseme ja -tähtajaga. Sellise ülesehituse eesmärk on tagada Arvestatud. teabe ühetaoline salastamine ja töötlemine. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Kuigi viimastel aastatel on tehtud eelviidatud põhimõttest erandeid, siis Siseministeerium sellist lähenemist ei toeta. Leiame, et kuigi on Määrust on täiendatud §-ga 232 järgmises sõnastuses: arvukalt riike (sh Euroopas), kelle teabe salastamine on paindlikum, kui „§ 232. Mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme Eestis, siis on neil sellega seoses ka hulk erinevaid probleeme, nt määramine vaidlused teabe salastatuse taseme üle või teabe läbiv salastamine ja Kui töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis ei ole reguleeritud hilisem salastatuse kustutamine või taseme muutmine. Ühtlasi on palju selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, riike, kus paindlik salastamine on võimalik, kuid kategooriad on mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel, tuleb endiselt detailselt eeldefineeritud konkreetses juhendis. teave salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel.“. Ka eelnõu järgi toimub edaspidi teabe salastamine lähtuvalt juhenditele – Välisluureameti keskne juhend ja iga töötleva üksuse juhend. Seletuskirja on täiendatud selgitustega, mis puudutavad teabe Siseministeeriumi hinnangul teevad erinevad juhendid tulevikus teabe salastamise miinimumtaset erinevatel juhtudel, teabe salastamise haldamise keerulisemaks, sest lisaks määrusele peavad kõik osapooled tasemete kehtestajat (vastutav töötlev üksus), salastamise tähtaja teadma ja järgima erinevate töötlevate üksuste kehtestatud juhendeid. seotust teabe kompromiteerumisest tulenevast ohust, osiste ja kogumi Sellest tulenevalt on Siseministeerium seisukohal, et kui juhendis on salastatust ning ka põhimõtteid, milline teave peab igal juhul kaitstuks võimalik kirjeldada konkreetsed teabe alaliigi rakendamise juhud, jääma. tuleks need Eesti riigisaladuse kaitse valdkonna regulatsioonile omaselt Täiendavalt keskendutakse nendele ka Välisluureameti poolt antavas sätestada juhendi asemel määruses, et ka edaspidi oleks kõikidel juhendis. § 8 lg 31 alusel tekib töötleval üksusel kohustus oma sisemine rakendajatel üks keskne koht, mille alusel määrata teabe salastatuse kord § 8 salastamisaluste rakendamiseks, § 22 lg 1 p 17 alusel, tase. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et eelnõul ei ole üksnes positiivne kooskõlastada Välisluureametiga. mõju, sest erinevate erisustega, millega püütakse luua paindlikkust, tekib täiendavaid probleeme ja ebaselgust regulatsiooni korrektse rakendamise osas. See võib omakorda omada negatiivset mõju riigi julgeolekule. Kuivõrd määruses juba on salastamisaluseid, mille järgi võib teavet salastada mitmel tasemel, peab olema ka üheselt selge, mida teha juhul, kui töötlev üksus ei ole oma salastatud teabe kaitse juhendis sellise teabe salastatuse taseme määramise korda kehtestanud. Teisisõnu, kui puudub määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud kord, tuleb teave alati salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel. Teeme ettepaneku täiendada määrust paragrahviga 232 järgmises sõnastuses: „§ 232. Mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme määramine Kui töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis ei ole reguleeritud selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel, tuleb teave salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel.“. Kaitsevägi Arvamus esitatud märkuste ja ettepanekutega 1. Eelnõu § 1 punktis 1 ja 2 nähakse ette, et piiratud ja Mitte arvestatud. konfidentsiaalsel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi Selgitame, et eelnõu täiendamine nimetatud ettepaneku võrra ei too tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe kaasa soovitud tulemust. Põhjuseks järgmised asjaolud: salastamistähtajaks on 30 aastat. 1. töötlussüsteemi või selle osa kasutamise lõppemine ei ole kehtivas Arvestades töötlussüsteemide pikaajalist kasutatavust ja nende eluiga RSVKK-s tegevusena defineeritud, mistõttu puudub ühene ning arvestades, et mõnda süsteemi võidakse kasutada või on kasutatud arusaam, millal saab lugeda töötlussüsteemi või selle kasutamise juba 30 aastat, teeme ettepaneku täiendada 30. aastaks salastatavate osa lõppenuks. Kui töötlussüsteemi või selle osa kasutamise töötlusüsteemide tehnilisi andmeid või turvameetmeid käsitleva teabe lõppemist määruses sisustada, vajab see täiendavat arutelu salastamise tähtaega väljendiga „või kuni töötlussüsteemi või selle osa puudutatud osapooltega ja kaalumist, kas täiendada RSVKK § 109 kasutamise lõppemiseni“. või lisada eraldi nt § 1091. Arvestades määruse muutmise ajakriitilisust, ei ole mõistlik seda arutelu praegu avada; 2. kui ka töötlussüsteem või selle osad on kasutuses pikemalt kui 30 aastat, muutuvad ikkagi nende tehnilised andmed ja turvameetmed. Tarkvara uuendatakse, riistvara vahetatakse, muutuvad parameetrid ja muud andmed; 3. põhjalikku analüüsi vajab, mida toob kaasa määratlemata tähtaja rakendamine. Leiame, et see raskendaks oluliselt teabe edasist käitlemist, kuna kõiki, kellele on selle alusel teavet edastatud, peab teavitama ka salastatuse kustumisest. 2. Eelnõu § 8 lg 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12, milles Arvestatud. kirjeldatud teabe salastamise tähtjaks on märgitud võimalus „kuni X aastaks“. Seletuskirja täiendatud järgmises sõnastuses: Palume lisada seletuskirja selgitus, mis täpsustab aastate ette lisatava„Mõlemas punktis on salastatuse maksimaalne tähtaeg seotud teabe sõna „kuni“ olemust ning rakendajal oleks selgus, millistel juhtudel on tundlikkusega ja sellest lähtuva ohuga. Lähtuvalt teabest peab töötlev võimalik salastada teavet lühemaks ajaks, kui sättes olev maksimaalne üksus hindama, kui pikaks ajaks teave kaitset vajab. Tähtaja tähtaeg. määramisel tuleb lähtuda RSVKK üldisest loogikast, mis vastab töötlussüsteemis töödeldavale teabe tasemele.“. 3. Seletuskirjast ei selgu asjaolu, kas RSVKK § 8 lg 3 punktides 1-9 Arvestatud osaliselt. nimetatud teave peab eksisteerima koos selleks, et teavet salastada või piisab ka nt töötlussüsteemi võrguskeemist, et sõltuvalt Täiendatud seletuskirja järgmise selgitusega: töötlussüsteemis töödeldava teabe tasemest üksnes võrguskeem „Muudatus on kantud vajadusest teavet eraldiseisvate osistena vastaval tasemel salastada. salastada madalamal (sh vajadusel erineval) tasemel, kui seda on Rakendaja seisukohalt oleks selgem, kui sätte sissejuhatavas lauseosas töötlussüsteemi kõrgeim salastatuse tase. Kõik osised peavad olema kajastuksid sõnad „kas koos“ või „eraldi“, mis võimaldab salastada ka salastatud, kuid seda on võimalik teha erineval tasemel. Endiselt jääb üksnes ühes punktis kirjeldatud teabe tunnustele vastava kehtima põhimõte, et kogumina kehtib (lõikes 3 toodud teave) andmekoosseisu. tehnilisele teabele ja turvameetmete kirjeldusele töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase.“. Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastused ja arvamused Märkus Märkustega arvestamine Justiitsministeerium Kooskõlastatud märkustega 1. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 kohaselt Arvestatud. koostatakse selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise kord, mida võib RSVKK kohaselt salastada mitmel tasemel. Täiendatud seletuskirja järgmise selgitusega: Piiratud tasemega töötlussüsteemide puhul § 22 lõike 1 punkti 17 „Hindamisel tuleb lähtuda tehnilisi andmeid ja turvameetmeid käsitleva kohast juhist ei kehtestata ega kooskõlastata Välisluureametiga (VLA), teabe tundlikkusest ja mõjust Eesti Vabariigi julgeolekule. Kui samas on piiratud taseme teabe töötlemist puudutava sätte mõju lai. hindamise tulemusena ja töötlussüsteemis töödeldava teabe (näiteks Teeme ettepaneku lisada seletuskirja suunised piiratud tasemega teabe välissuhete riigisaladus või jälitustegevuse andmed) põhjal on alust töötlussüsteemi puhul teabe väärtuse hindamise kohta ning selle kohta, eeldada, et teave võib kujutada kasvõi kaudselt ohtu julgeolekule ei tohi kas ja milline peaks olema kooskõlastusprotsess teiste teavet madalamal tasemel salastada. töötlussüsteemide vastutavate töötlevate üksustega, kui töötlussüsteemist on ligipääs teise töötleva üksuse töötlussüsteemile. Juhul kui töötlussüsteem on ühendatud teiste töötlussüsteemidega teavitab vastutav töötlev üksus teiste töötlussüsteemide vastutavaid töötlevaid üksuseid teabe käsitelemisest kas asutusesiseseks kasutamiseks mõelduna või avaliku teabena.“. Selgitame, et juhendit ei saa lõplikult koostada enne vastava õigusakti jõustumist. Selleks, aga et tagada VLA loodava juhendi ühetaoline mõistmine, ongi mõeldud § 22 lg 1 p 17 alusel paindlikku rakendamist kasutavale vastutavale töötlevale üksusele oma korra kooskõlastamiskohustus VLAga, misläbi saab hinnata ka selle tegevuse  korrektsust ja piisavust näiteks riskide hindamisel. Mis puudutab kokkuühendamist teiste töötlussüsteemidega, siis selle aluseks on kokkuühendamise kinnitus, mille mõlemad osapooled esitavad VLAle. Selle käigus annavad nad ka nn usalduskinnituse teisele süsteemile. 1 2. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – RSVKK § 106 kohaselt on töötlevad üksused Arvestatud. vastutav üksus, haldav üksus ja kasutav üksus. Palume seletuskirjas täpsustada, milline töötlev üksus on õigustatud hindama, kas Täiendatud seletuskirja järgmise selgitusega: eksisteerib oht julgeolekule või mitte. Vastasel korral võib juhtuda, et „Mõju Eesti Vabariigi julgeolekule hindab töötlussüsteemi vastutav haldav üksus, nt IT asutus otsustab ilma vastutava töötleja teadmata töötlev üksus. Mõju hindamisel võib kaasata haldavat töötlevat üksust, töödelda piiratud teavet ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud (AK) et paremini hinnata tehniliste aspektide mõju. Tehnilisi andmeid ja või avaliku teabena. Kuna piiratud teabe puhul ei ole vaja koostada ka turvameetmeid kajastava teabe osas lähtub haldav töötlev üksus juhist RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 mõttes ega seda VLA-ga vastutava töötleva üksuse kehtestatud põhimõtetest.“. kooskõlastada, siis võib juhtuda, et teavet hakatakse ilma eelneva vastutava töötleja nõusolekuta töötlema valel alusel. Nimelt vastutav töötlev üksus küll kehtestab töötlussüsteemi nõuded ehk dokumentatsiooni, kuid sisendeid annab, muudatusettepanekuid teeb ja töötlussüsteemide dokumentatsiooni IT-tehnilist poolt haldab haldav üksus, kelleks üldjuhul on IT asutus. Seetõttu võib juhtuda, et haldav asutus asub piiratud teavet töötlema madalamal tasemel ekslikult, ilma vastutava töötleja nõusolekuta. 3. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – sätte uue sõnastuse kohaselt on riigisaladuseks Mitte arvestatud. piiratud tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi Selgitame, et mistahes riigisaladuse avalikuks tulek enne selle andmeid või turvameetmeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille määratud tähtaega võib teatud tingimustel kujutada ohtu Eesti avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Vabariigi julgeolekule. See kehtib ka välissuhete hoidmise eesmärgil Palume selgitada, miks on piiratud tasemel salastatud teabe kaitse riigisaladuseks tunnistatud teabe kohta. Sellist teavet tuleb kaitsta, seotud üksnes Eesti Vabariigi julgeoleku kaitse eesmärgiga. samuti tuleb kaitsta ka teavet, kuidas sellist teavet töötlussüsteemis Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 1 kohaselt on kaitstakse ja kuidas on töötlussüsteem üles ehitatud. RSVKK § 8 sätete teabe salastamise eesmärk lisaks Eesti Vabariigi julgeoleku tagamisele muutmine ei muuda põhimõtet, kuidas töötlussüsteemis töödeldavat ka välissuhtlemise kaitse. teavet kaitstakse, küll aga võimaldab ta käidelda ja salastada Erinevates valitsemisalades võib kasutusel olla erinevat liiki töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet töötlussüsteeme - esiteks siseriiklikud süsteemid, kus töödeldakse senisest paindlikumalt. lisaks Eesti riigisaladusele ka NATO ja EL teavet jt riikide salastatud teavet, ning teiseks NATO enda süsteemid. Riigisisese süsteemi puhul, Salastatud välisteavet sisaldavad töötlussüsteemid peavad olema kus töödeldakse muu hulgas ka EL, NATO teavet ning teiste riikide kaitstud ka teavet avaldava organisatsiooni või riigi nõuete kohaselt. saladusi, koostatakse töötlussüsteemi dokumentatsioon ja määratakse Salastatud välisteabe kaitse toimub RSVKK § 114 alusel. Juhul kui teabe salastatuse tase riigisisese asutuse poolt. Võib olla võimalik, et salastatud välisteavet avaldav organisatsioon või riik on ette näinud süsteemis valdavalt ongi EL või NATO salastatud teave või mõne teise teabele kõrgema salastatuse taseme, siis kehtiv õigus ei luba seda riigi riigisaladus. Turberisk esineb ennekõike piiratud tasemega madalamal tasemel salastada. töötlussüsteemide puhul, kus eelnõu kohase RSVKK § 8 lg 2 p 6 nimetatud teabe väärtuse üle on võimalik otsustada ilma VLA-d Selgitame, et NATO ei reguleeri otse siseriiklikke süsteeme, mis kaasamata. Kui salastatud välisteave lekib, siis kahjustab see ennekõike töötlevad NATO teavet, kuid oma õigusaktides, on nad selgelt välja välissuhtlust, kaudselt ka EV julgeolekut, kui on tegemist meile olulise toonud, et sellised süsteemid peavad tagama NATO teabele samaväärse partneriga. Mööname, et see on ettepanek, mis tuleks läbivalt üle kaitstuse kui NATO enda süsteemid. Seepärast on selliste süsteemide vaadata tuleviku perspektiivis, eelkõige kas sellise piirangu seadmine puhul ka selge siseriiklik akrediteerimise nõue, mida viib läbi VLA. on mõistlik. Ehk siis, jällegi kui on selline siseriiklik töötlussüsteem, kus on ka NATO või EL teavet ja selle tehnilist teavet või turbemeetmeid kajastavat teavet soovitakse salastada madalamal tasemel kui süsteemi maksimaalne teave, siis ka see protsess tuleb kooskõlastada läbi töötleva üksuse korra VLAga. 4. RSVKK § 8 lg 2 p 8-12 – eelnõu teeb viite RSVKK § 22 lg 1 p-le Arvestatud. 17, mille tulemusel võib kogu töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet kogumina käsitleda madalama taseme Seletuskirja on täiendatud. Sarnane tähelepanek oli ka KV-l. teabena. Ebaselgeks jääb, kas teabe kogumit on võimalik salastada Seletuskirja lisatud järgmine selgitus: madalamal tasemel kui selle osadeks olevate andmeühikute salastatuse „Nii punkti 11 kui 12 puhul tuleb silmas pidada, et need ei näe ette tase. Seletuskiri selle kohta selgitusi ei anna. Seega ei ole hetkel võimalust teabe käsitlemiseks avaliku või asutusesiseseks võimalik hinnata, kas eelnõus toodud säte on kooskõlas soovitava kasutamiseks mõeldud teabena.“ eesmärgiga. Palume sätte sõnastus üle vaadata ja seletuskirja täiendada. Lisaks palume selgitada, kas eelnõu eesmärk on võimaldada ka Selgitame, et kogumi osas tuleb RSVKK muudetava sätte osas punktide 8–12 sätestatud teabe puhul hinnata, et tegemist on avaliku arvestada RSVS § 56 lg 3 sisuga, mis ütleb muuhulgas, et „Kogum teabega, või tuleks siinkohal siiski ette näha, et teavet võib käsitleda märgistatakse kogumis sisalduva kõrgeima taseme riigisaladuse AK teabena. Seletuskiri siinkohal selgitusi ei anna. Juhul kui on märkega.“ Seega ei ole võimalik ka selle muudatuse tulemusel seda mõeldud, et selline teave võib olla üksnes AK teave, mitte ka avalik, teha. Rakendusakt ei saa laiendada kõrgemalseisvat akti. Õigusnormis siis palume sätetesse lisada ka vastav täiendus. ei ole ka mõistlik ilmselt mitmes kohas korrata sama põhimõtet. Siinjuures märgime, et piiratud tasemega töötlussüsteemide puhul peab RSVKK § 8 lg 2 punktides 11 ja 12 nimetatud teave igal juhul jääma piiratud teabeks ning seda ei saa käsitleda AK ega ka avaliku teabena. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. Siseministeerium Kooskõlastatud märkuste ja ettepanekutega 1. Teabe salastamine on alates RSVS-i jõustumisest 2008. a lähtunud Arvestatud. põhimõttest, et seaduses (RSVS) on sätestatud salastatud teabe liigid ja määruses (RSVKK) selle alaliigid koos iga teabe alaliigigi konkreetse salastamistaseme ja -tähtajaga. Sellise ülesehituse eesmärk on tagada Arvestatud. teabe ühetaoline salastamine ja töötlemine. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Kuigi viimastel aastatel on tehtud eelviidatud põhimõttest erandeid, siis Siseministeerium sellist lähenemist ei toeta. Leiame, et kuigi on Määrust on täiendatud §-ga 232 järgmises sõnastuses: arvukalt riike (sh Euroopas), kelle teabe salastamine on paindlikum, kui „§ 232. Mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme Eestis, siis on neil sellega seoses ka hulk erinevaid probleeme, nt määramine vaidlused teabe salastatuse taseme üle või teabe läbiv salastamine ja Kui töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis ei ole reguleeritud hilisem salastatuse kustutamine või taseme muutmine. Ühtlasi on palju selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, riike, kus paindlik salastamine on võimalik, kuid kategooriad on mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel, tuleb endiselt detailselt eeldefineeritud konkreetses juhendis. teave salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel.“. Ka eelnõu järgi toimub edaspidi teabe salastamine lähtuvalt juhenditele – Välisluureameti keskne juhend ja iga töötleva üksuse juhend. Seletuskirja on täiendatud selgitustega, mis puudutavad teabe Siseministeeriumi hinnangul teevad erinevad juhendid tulevikus teabe salastamise miinimumtaset erinevatel juhtudel, teabe salastamise haldamise keerulisemaks, sest lisaks määrusele peavad kõik osapooled tasemete kehtestajat (vastutav töötlev üksus), salastamise tähtaja teadma ja järgima erinevate töötlevate üksuste kehtestatud juhendeid. seotust teabe kompromiteerumisest tulenevast ohust, osiste ja kogumi Sellest tulenevalt on Siseministeerium seisukohal, et kui juhendis on salastatust ning ka põhimõtteid, milline teave peab igal juhul kaitstuks võimalik kirjeldada konkreetsed teabe alaliigi rakendamise juhud, jääma. tuleks need Eesti riigisaladuse kaitse valdkonna regulatsioonile omaselt Täiendavalt keskendutakse nendele ka Välisluureameti poolt antavas sätestada juhendi asemel määruses, et ka edaspidi oleks kõikidel juhendis. § 8 lg 31 alusel tekib töötleval üksusel kohustus oma sisemine rakendajatel üks keskne koht, mille alusel määrata teabe salastatuse kord § 8 salastamisaluste rakendamiseks, § 22 lg 1 p 17 alusel, tase. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et eelnõul ei ole üksnes positiivne kooskõlastada Välisluureametiga. mõju, sest erinevate erisustega, millega püütakse luua paindlikkust, tekib täiendavaid probleeme ja ebaselgust regulatsiooni korrektse rakendamise osas. See võib omakorda omada negatiivset mõju riigi julgeolekule. Kuivõrd määruses juba on salastamisaluseid, mille järgi võib teavet salastada mitmel tasemel, peab olema ka üheselt selge, mida teha juhul, kui töötlev üksus ei ole oma salastatud teabe kaitse juhendis sellise teabe salastatuse taseme määramise korda kehtestanud. Teisisõnu, kui puudub määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud kord, tuleb teave alati salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel. Teeme ettepaneku täiendada määrust paragrahviga 232 järgmises sõnastuses: „§ 232. Mitmel tasemel salastatava teabe salastatuse taseme määramine Kui töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis ei ole reguleeritud selle riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib käesoleva määruse kohaselt salastada mitmel tasemel, tuleb teave salastada teabe salastamise aluses sätestatud kõrgeimal salastatuse tasemel.“. Kaitsevägi Arvamus esitatud märkuste ja ettepanekutega 1. Eelnõu § 1 punktis 1 ja 2 nähakse ette, et piiratud ja Mitte arvestatud. konfidentsiaalsel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi Selgitame, et eelnõu täiendamine nimetatud ettepaneku võrra ei too tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe kaasa soovitud tulemust. Põhjuseks järgmised asjaolud: salastamistähtajaks on 30 aastat. 1. töötlussüsteemi või selle osa kasutamise lõppemine ei ole kehtivas Arvestades töötlussüsteemide pikaajalist kasutatavust ja nende eluiga RSVKK-s tegevusena defineeritud, mistõttu puudub ühene ning arvestades, et mõnda süsteemi võidakse kasutada või on kasutatud arusaam, millal saab lugeda töötlussüsteemi või selle kasutamise juba 30 aastat, teeme ettepaneku täiendada 30. aastaks salastatavate osa lõppenuks. Kui töötlussüsteemi või selle osa kasutamise töötlusüsteemide tehnilisi andmeid või turvameetmeid käsitleva teabe lõppemist määruses sisustada, vajab see täiendavat arutelu salastamise tähtaega väljendiga „või kuni töötlussüsteemi või selle osa puudutatud osapooltega ja kaalumist, kas täiendada RSVKK § 109 kasutamise lõppemiseni“. või lisada eraldi nt § 1091. Arvestades määruse muutmise ajakriitilisust, ei ole mõistlik seda arutelu praegu avada; 2. kui ka töötlussüsteem või selle osad on kasutuses pikemalt kui 30 aastat, muutuvad ikkagi nende tehnilised andmed ja turvameetmed. Tarkvara uuendatakse, riistvara vahetatakse, muutuvad parameetrid ja muud andmed; 3. põhjalikku analüüsi vajab, mida toob kaasa määratlemata tähtaja rakendamine. Leiame, et see raskendaks oluliselt teabe edasist käitlemist, kuna kõiki, kellele on selle alusel teavet edastatud, peab teavitama ka salastatuse kustumisest. 2. Eelnõu § 8 lg 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12, milles Arvestatud. kirjeldatud teabe salastamise tähtjaks on märgitud võimalus „kuni X aastaks“. Seletuskirja täiendatud järgmises sõnastuses: Palume lisada seletuskirja selgitus, mis täpsustab aastate ette lisatava„Mõlemas punktis on salastatuse maksimaalne tähtaeg seotud teabe sõna „kuni“ olemust ning rakendajal oleks selgus, millistel juhtudel on tundlikkusega ja sellest lähtuva ohuga. Lähtuvalt teabest peab töötlev võimalik salastada teavet lühemaks ajaks, kui sättes olev maksimaalne üksus hindama, kui pikaks ajaks teave kaitset vajab. Tähtaja tähtaeg. määramisel tuleb lähtuda RSVKK üldisest loogikast, mis vastab töötlussüsteemis töödeldavale teabe tasemele.“. 3. Seletuskirjast ei selgu asjaolu, kas RSVKK § 8 lg 3 punktides 1-9 Arvestatud osaliselt. nimetatud teave peab eksisteerima koos selleks, et teavet salastada või piisab ka nt töötlussüsteemi võrguskeemist, et sõltuvalt Täiendatud seletuskirja järgmise selgitusega: töötlussüsteemis töödeldava teabe tasemest üksnes võrguskeem „Muudatus on kantud vajadusest teavet eraldiseisvate osistena vastaval tasemel salastada. salastada madalamal (sh vajadusel erineval) tasemel, kui seda on Rakendaja seisukohalt oleks selgem, kui sätte sissejuhatavas lauseosas töötlussüsteemi kõrgeim salastatuse tase. Kõik osised peavad olema kajastuksid sõnad „kas koos“ või „eraldi“, mis võimaldab salastada ka salastatud, kuid seda on võimalik teha erineval tasemel. Endiselt jääb üksnes ühes punktis kirjeldatud teabe tunnustele vastava kehtima põhimõte, et kogumina kehtib (lõikes 3 toodud teave) andmekoosseisu. tehnilisele teabele ja turvameetmete kirjeldusele töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase.“.