Eelnõu kooskõlastamine

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Teie: 04.07.2024 nr SIM/24-0721/-1K Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn Meie: 09.09.2024 nr 5-7/24/108-4 [email protected] Eelnõu kooskõlastamine märkustega Kaitseministeerium on tutvunud Siseministeeriumi esitatud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise eelnõuga (edaspidi eelnõu), mis käsitleb füüsilise isiku ankeeti ning nõusoleku andmise korra muutmist. Nõustume põhimõttega, et füüsilise isiku ankeet vajab kaasajastamist, kuid lisaks ankeedis kajastatud andmeväljade kaasajastamisele, palume kaaluda võimalust bürokraatia ja töökoormuse vähendamiseks ning võtta sarnaselt tuludeklaratsioonile kasutusele füüsilise isiku ankeet, mis on registritest andmevahetuse kaudu saadud andmetega juba eeltäidetud ja mida isik saab täiendavate andmetega muuta või täiendada. Lisaks teeme eelnõule järgmised märkused ja ettepanekud: I Märkused ja ettepanekud määruse lisa 3 kohta (Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeedi muudatused) 1. Kaaluda ankeedi selgitava osa täiendamist tekstiga, mis annab täitjale selge juhise, kas ankeedist on lubatud ridu kustutada. Nt on varem julgeolekukontrolli teostavalt asutuselt saadud suunis, et kui küsimuse all on kümme rida vastamiseks, aga vastuse jaoks läheb vaja vaid kahte, võib ebavajalikud kaheksa rida kustutada, kuid mingil juhul ei tohi ankeedist kustutada küsimusi või muuta ankeedi struktuuri. 2. Seletuskirjas (lk 2) lisa 2 muudatuste selgituses kirjeldatakse, et „ankeedist jäetakse välja kohustus lisada taotleja foto. Kuivõrd isikut tõendaval dokumendil kasutatud taotleja foto on võimalik saada andmekogu päringuga, ei ole selle lisamine vajalik.“ Samas on toodud välja, et „foto on siiski vajalik, sest abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse tuvastamisel“. Jääb selgusetuks, kas foto vajalikkust hindab julgeolekukontrolli teostav asutus ja nõuab seda ankeedi täitjalt või peetakse selgitusega silmas asjaolu, et foto kontrollimine päringuga vastavasse andmekogusse abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse tuvastamisel. Täiendavalt tuleks foto eemaldamisega Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 vastu võetud määrusega nr 262 kehtestatud ankeedivormilt kaaluda, kas oleks vajalik täiendada seletuskirja selgitusega, mis toetab ja annab kindla veendumuse, et julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus vastava päringu alusel töödelda julgeolekukontrolli tegemise raames ka isiku fotot. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse erinevatest andmetöötluse põhimõtetest, sh on avalikul sektoril parimaks isikuandmete töötlemise aluseks seaduslik alus, milleks foto töötlemise puhul oli seni ankeedivormil foto lisamise kohustuslikkus. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 49 lg 1 selgitab, et julgeolekukontrolli teostamisel ja isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatust, arvestades RSVS toodud erisusi. Seega on ettepanek foto eemaldamist ankeedivormilt mitte põhjendada üksnes asjaoluga, et taotleja fotot on võimalik saada andmekogu päringuga, vaid siduda isikuandmete töötlemise põhimõte julgeolekuasutuste seadusest tulenevalt teabe kogumise ja töötlemise põhimõttega. Teeme ettepaneku täpsustada foto esitamise või kontrollimise vajalikkust arusaadavama selgitusega: „Foto vaatamine või kontrollimine andmekogu päringuga on siiski vajalik, sest see abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse tuvastamisel“. Lisaks täiendada seletuskirja (lk 2) järgmise lausega: Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 „Isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste seadusest ning julgeolekukontrolli käigus on julgeolekukontrolli läbiviival asutusel õigus töödelda andmekogudest taotleja isikusamasuse tuvastamise eesmärgil tema isikuandmeid (sh fotot)“ 3. Ankeedi punktis 7 on täpsustatud kodakondsuse küsimust „b“ ehk kui taotlejal on teise riigi kodakondsus, siis tuleb täpsustada, millisel viisil kodakondsus on saadud (nt sünnijärgselt, naturalisatsiooni korras, muul viisil). Sulgudes oleva näidisloetelu viimane väljend „muul viisil“ võib ankeedi täitjale jätta mulje, et piisab „muul viisil“ märkimisest. Teeme ettepaneku kaaluda väljendi „muul viisil“ järele sulgudesse sõna „täpsusta“ lisamist. 4. Ankeedi punktis 8 palutakse loetleda ajalises järjestuses elukohad viimase seitsme aasta jooksul, märkides esimesena praeguse elukoha. Kui isik on elanud välisriigis, siis tuleb loetleda välisriigi elukohad terve oma eluea kohta. Märkida tuleb elukoha omaniku ning samal elamispinnal elanud muu isiku nimi seal elamise ajal, kui see on teada. Antud juhul eeldab sõnastus, et ankeedis märgitakse elukoha andmete juurde nii pereliikmete, kui kolmandate isikute nimed. Kui ankeedis soovitakse üksnes isikute, kes ei kuulu taotleja pereliikmete hulka kajastamist, tuleks ankeedi sõnastust täpsustada. 5. Ankeedi punktis 10 täpsustatakse abieluga sarnanevas suhtes olev isiku termini sisu – see hõlmab nii elukaaslast, püsisuhte kaaslast või partnerit. Jääb selgusetuks, mis vahe on kaaslasel ja partneril. Võimalik, et kaaslasena käsitletakse püsisuhtes olevat isikut, aga partnerina mõeldakse isikut, kellega veel püsisuhet ei ole, aga aeg-ajalt kohtutakse. Teeme ettepaneku jätta ankeedi punktist 10 välja sõna „partner“, sest ankeedi punkt 10 muudatust selgitatakse 2024. aastal jõustunud perekonnaseadusega, kuid perekonnaseadus ega ka kooseluseadus ei käsitle terminit „partner“, v.a lapse isa tuvastamise kontekstis. Seega kaaluda sõna „partner“ eemaldamist ankeedist. 6. Ankeedi punktist 11 on eemaldatud võimalus jätta andmed sugulaste, hõimlaste ja muude lähedaste kohta esitamata juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel, kui andmed ei ole muutunud. Jääb ebaselgeks, kas tähendab, et kui isikul on juurdepääsuloa korduv pikendamine viie, kümne jne aasta pärast, tuleb üle viie aasta tagasi surnud isikud igal juhul ankeeti märkida, sh ka isikuid, kelle surmadaatum võib jääda nt aastasse 1970. Teeme ettepaneku surma fakti andmete esitamise osas teha erisus ning mitte teha juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel nende andmete märkimist iga kordselt kohustuslikuks. Andmete küsimine ja esitamine, vähemalt surma fakti esitamisel, peaks olema ühekordne, kuivõrd julgeolekukontrolli teostaval asutusel on neid andmed võimalik samuti registripäringuga pärida. 7. Ankeedi punktis 13 ehk hariduskäigu alla tehakse muudatus, millega palutakse lisada koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest. Selles osas palub kaitseministeerium kaaluda, kas välisriiki õppima minekul, mille korral on lähetajaks riigiasutus, oleks võimalik erandi tegemiseks, mis hõlmaks: a) laiemalt kõiki riigiasutuse poolt õppima saadetuid ja lisada seletuskirja täiendus: „Kui riigiasutuse poolt on teenistuja lähetatud välisriiki õppima, siis sellisel juhul lõputunnistust edastama ei pea. Riigiasutus on isikud õppima suunanud asutuse vajadustest tulenevalt ning üldjuhul on tegemist erialaste õpingutega. Julgeolekukontrolli teostav asutus saab vajadusel õpingute ja kooli lõpetamise kohta esitada päringu isiku lähetanud asutusele“. Selgitame, et info on riigil endal olemas ja need andmed saab ja esitab (vähemalt KV puhul KRA paneb teenistuskäigu ja lähetuste/koolituste info menetlevale asutusele kaasa) riik ise KAPOle ning ei ole mõistlik nõuda eraldi kooli lõputunnistuse koopia esitamist. Mõistetav on, et kui isik on elanud välismaal ja lõpetanud seal elamise ajal erinevaid koole ning sel juhul soovib menetlev asutus lõputunnistuse koopiat saada, kuigi ka sel juhul on küsitav lõputunnistuse koopia esitamise vajalikkus, kui ankeeti tuleb lõpetatud koolid igal juhul märkida. b) kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse teenistujaid selliselt, et „välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistust ei pea esitama kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse teenistuja, kui tegemist on luure- või vastuluure valdkonda puudutava kooliga“, sh puudutab see asjaolu ka punkti 14 koolitustel, seminaridel ja töögruppides osalemist. Selgitame, et julgeolekuasutusel ei pruugi olla Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 teadmisvajadust kaitseväeluuret teostava KV struktuuriüksuse teenistuja luure- ja vastuluure alase pädevuse osas. 8. Ankeedi punktis 20 tuleb edaspidi märkida ühingu asukoha asemel registrikood. Kas saab eeldada, et kõigil liikumistel või ühistegevustel on registrikood? Nt kui tegemist on ametlikult registreerimata rühmitusega (seltsing), kus kogukond või ühiste huvidega rühm inimesi tuleb kokku, et midagi ühiselt teha ja tegemist ei ole klassikalises mõttes seltsiga (sõnaveeb: ametlikult registreeritud vabatahtlik ühing, juriidiline isik (nt MTÜ), mille liikmed tegutsevad ühise eesmärgi nimel), siis kas ankeedi täitjal on õigus valida, et kuigi tegemist on ametlikult registreerimata rühmitusega, siis ta ei pea seda ankeeti märkima, sest rühmitusel puudub registrikood. Teeme ettepaneku täiendada punkti 20 sissejuhatavas tekstis sulgudes olevat loetelu lühendiga „vms“, mis võimaldab loetelu jätkata juhul, kui ankeedi täitja leiab, et tegemist ei ole sulgudes loetletud rühmitustega ning jätta registrikoodi esitamine võimaluseks, mitte kohustuseks. 9. Punkti 23 alapunktis 4 on täiendava tuluallikana toodud ühe näitena peretoetus. Meie hinnangul ei saa peretoetust lugeda täiendavaks tuluallikaks, kuivõrd tegemist on sotsiaaltoetusega, mis on riigi poolt isikule teatud tingimustel ette nähtud. Sama kehtib ka näiteks pensionite suhtes, mis on vastavalt teatud tingimustel riigi poolt isikule ette nähtud ning tegemist on sotsiaalse hüvitisega/tagatisega, mitte tuluallikaga. Kui on soov ülevaadet omada riiklike toetuste/hüvitiste vm kohta, tuleks kaaluda täiendava alapunkti lisamist. Samas on võimalik julgeolekukontrolli teostaval asutusel näha neid andmeid vastavatest andmekogudest või pangapäringutest. 10. Ettepanek kaaluda Vabariigi Valitsuse määruse täpsustamist rakendussättega või seletuskirja täiendamist viisil, mis selgitab, kas pärast ankeedi vormi muutmise jõustumist peab isik järgmis(t)e riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamis(t)el märkima nendes punktides, millest on eemaldatud võimalus pikendamisel andmed täitmata jätta juhul, kui andmed ei ole muutunud, edaspidi esitama üha uuesti andmed, mida kord on juba esitatud. Eelkõige puudutab see surnud inimeste märkimist ja ühingutest/organisatsioonidest/ühistegevusest/liikumistest lahkumisi. 11. Teeme ettepaneku kaaluda ankeedi lõppu täiendava selgituse lisamist, et andmed, mida ei esitata elektroonilises keskkonnas, vaid ankeetvormil, esitatakse julgeolekukontrolli teostavale asutusele digitaalselt allkirjastatuna ning krüpteeritult. II Märkused ja ettepanekud määrruse lisa 5 kohta (Füüsilise isiku nõusolek julgeolekukontrolli teostamiseks muudatused) 12. Nõusoleku viimane lõik, mis algab sõnadega „Palun igati abistada käesoleva kirja esitajat vajaliku teabe saamisel“ ei anna nõusolekule sisulist lisaväärtust ja pigem tekitab küsimusi ning võiks blanketilt eemaldada. Punktis 17 nimetatud õigusliku aluse lisamine nõusoleku blanketile oleks oluliselt informatiivsem. Taotlejale võib segadusttekitav olla ka see, keda peetakse silmas abistamist vajava esitajana – nõusoleku esitab julgeolekuasutusele taotleja. Samuti pole nõusolekul selget informatsiooni selle kohta, et nõusolek edastatakse kolmandatele isikutele. Juhime tähelepanu, et juhul, kui nõusolek on mõeldud edasiesitamiseks teistele asutustele, siis tuleks seda kavatsust nõusoleku blanketil nimetada. Vastasel korral ei ole tegemist isiku teadlikult antud nõusolekuga. Ettepaneku mõte on selles, et nõusoleku andjal ehk isikul, kelle suhtes tehakse julgeolekukontrolli, peab olema selge arusaam asjaolust, et menetlev asutus võib isiku nõusolekut näidata/saata päringute tegemise käigus teistele asutusele, aga ka füüsilistele isikutele. Julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatava nõusoleku tekst algab sõnadega „Käesolevaga luban Kaitsepolitseiametil saada minu kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ….“. Kuigi menetleval asutusel on RSVS § 40 lg 11 alusel lubatud RSVS § 32 lg 1 ja 2 nimetatud asjaolude kontrollimisel töödelda eriliiki isikuandmeid ja samuti on AKI leidnud, et julgeolekukontrolli teostamise alused tulenevad seadusest, küsivad tervishoiuasutused näha täiendavalt kontrollitava isiku nõusolekut. Riigikohtu lahend nr 1-20-5071 ütleb: „Konfidentsiaalsuskohustusega kaetud andmetena patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta (VÕS § 768 lg 1) ehk patsiendisaladusena tuleb käsitada mistahes teavet, mis on tervishoiuteenuse osutajale patsiendi kohta teatavaks saanud.“ (p 21); „Konfidentsiaalsuskohustust tühistava nõusoleku puhul tuleb silmas pidada, et igal üksikjuhul peab olema selgelt määratletud ning patsiendile selgitatud, millistele adressaatidele ning millises ulatuses tema andmeid avaldada soovitakse (teavitatud nõusolek).“ (p 24) Sellest tulenevalt on ettepanek andmesubjekti teavitamise huvides nõusoleku blanketti vastava selgitava Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 lausega täpsustada. 13. Lisa 5 nõusoleku blanketil lahter „töökoht“ tööandja mõttes ei ole sama tähendusega, kui Lisa 3 ankeedi punkt 16 nimetatud „töökoht“ kui teenistuskoht ametiasutuses. Taotlejale oleks selgem, kui termineid kasutataks läbivalt samas tähenduses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Eda Loo-Suun [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502