UNITED A
NATIONS
General Assembly
Distr.
GENERAL
A/RES/54/4
15 October 1999
Fifty-fourth session
Agenda item 109
RESOLUTION ADOPTED BY THE GENERAL ASSEMBLY
[without reference to a Main Committee (A/54/L.4)]
54/4. Optional Protocol to the Convention on the Elimination of All Forms of
Discrimination against Women
The General Assembly,
Reaffirming the Vienna Declaration and Programme of Action1 and the Beijing Declaration 2 and Platform
for Action,3
Recalling that the Beijing Platform for Action, pursuant to the Vienna Declaration and Programme of
Action, supported the process initiated by the Commission on the Status of Women with a view to elaborating
a draft optional protocol to the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women4
that could enter into force as soon as possible on a right-to-petition procedure,
1
A/CONF.157/24 (Part I), chap. III.
2
Report of the Fourth World Conference on Women, Beijing, 4–15 September 1995 (United Nations
publication, Sales No. E.96.IV.13), chap. I, resolution 1, annex I.
3
Ibid., annex II.
4
Resolution 34/180, annex.
99-77473 /...
A/RES/54/4
Page 2
Noting that the Beijing Platform for Action also called on all States that have not yet ratified or acceded
to the Convention to do so as soon as possible so that universal ratification of the Convention can be achieved
by the year 2000,
1. Adopts and opens for signature, ratification and accession the Optional Protocol to the Convention,
the text of which is annexed to the present resolution;
2. Calls upon all States that have signed, ratified or acceded to the Convention to sign and ratify or to
accede to the Protocol as soon as possible;
3. Stresses that States parties to the Protocol should undertake to respect the rights and procedures
provided by the Protocol and cooperate with the Committee on the Elimination of Discrimination against
Women at all stages of its proceedings under the Protocol;
4. Stresses also that in the fulfilment of its mandate as well as its functions under the Protocol, the
Committee should continue to be guided by the principles of non-selectivity, impartiality and objectivity;
5. Requests the Committee to hold meetings to exercise its functions under the Protocol after its entry
into force, in addition to its meetings held under article 20 of the Convention; the duration of such meetings
shall be determined and, if necessary, reviewed by a meeting of the States parties to the Protocol, subject to
the approval of the General Assembly;
6. Requests the Secretary-General to provide the staff and facilities necessary for the effective
performance of the functions of the Committee under the Protocol after its entry into force;
7. Also requests the Secretary-General to include information on the status of the Protocol in her or his
regular reports submitted to the General Assembly on the status of the Convention.
28th plenary meeting
6 October 1999
ANNEX
Optional Protocol to the Convention on the Elimination of
All Forms of Discrimination against Women
The States Parties to the present Protocol,
Noting that the Charter of the United Nations reaffirms faith in fundamental human rights, in the dignity
and worth of the human person and in the equal rights of men and women,
/...
A/RES/54/4
Page 3
Also noting that the Universal Declaration of Human Rights5 proclaims that all human beings are born
free and equal in dignity and rights and that everyone is entitled to all the rights and freedoms set forth therein,
without distinction of any kind, including distinction based on sex,
Recalling that the International Covenants on Human Rights6 and other international human rights
instruments prohibit discrimination on the basis of sex,
Also recalling the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women4 (“the
Convention”), in which the States Parties thereto condemn discrimination against women in all its forms and
agree to pursue by all appropriate means and without delay a policy of eliminating discrimination against
women,
Reaffirming their determination to ensure the full and equal enjoyment by women of all human rights and
fundamental freedoms and to take effective action to prevent violations of these rights and freedoms,
Have agreed as follows:
Article 1
A State Party to the present Protocol (“State Party”) recognizes the competence of the Committee on the
Elimination of Discrimination against Women (“the Committee”) to receive and consider communications
submitted in accordance with article 2.
Article 2
Communications may be submitted by or on behalf of individuals or groups of individuals, under the
jurisdiction of a State Party, claiming to be victims of a violation of any of the rights set forth in the Convention
by that State Party. Where a communication is submitted on behalf of individuals or groups of individuals, this
shall be with their consent unless the author can justify acting on their behalf without such consent.
Article 3
Communications shall be in writing and shall not be anonymous. No communication shall be received by
the Committee if it concerns a State Party to the Convention that is not a party to the present Protocol.
Article 4
1. The Committee shall not consider a communication unless it has ascertained that all available domestic
remedies have been exhausted unless the application of such remedies is unreasonably prolonged or unlikely
to bring effective relief.
5
Resolution 217 A (III).
6
Resolution 2200 A (XXI), annex.
/...
A/RES/54/4
Page 4
2. The Committee shall declare a communication inadmissible where:
(a) The same matter has already been examined by the Committee or has been or is being examined
under another procedure of international investigation or settlement;
(b) It is incompatible with the provisions of the Convention;
(c) It is manifestly ill-founded or not sufficiently substantiated;
(d) It is an abuse of the right to submit a communication;
(e) The facts that are the subject of the communication occurred prior to the entry into force of the
present Protocol for the State Party concerned unless those facts continued after that date.
Article 5
1. At any time after the receipt of a communication and before a determination on the merits has been
reached, the Committee may transmit to the State Party concerned for its urgent consideration a request that
the State Party take such interim measures as may be necessary to avoid possible irreparable damage to the
victim or victims of the alleged violation.
2. Where the Committee exercises its discretion under paragraph 1 of the present article, this does not imply
a determination on admissibility or on the merits of the communication.
Article 6
1. Unless the Committee considers a communication inadmissible without reference to the State Party
concerned, and provided that the individual or individuals consent to the disclosure of their identity to that State
Party, the Committee shall bring any communication submitted to it under the present Protocol confidentially
to the attention of the State Party concerned.
2. Within six months, the receiving State Party shall submit to the Committee written explanations or
statements clarifying the matter and the remedy, if any, that may have been provided by that State Party.
Article 7
1. The Committee shall consider communications received under the present Protocol in the light of all
information made available to it by or on behalf of individuals or groups of individuals and by the State Party
concerned, provided that this information is transmitted to the parties concerned.
2. The Committee shall hold closed meetings when examining communications under the present Protocol.
3. After examining a communication, the Committee shall transmit its views on the communication, together
with its recommendations, if any, to the parties concerned.
/...
A/RES/54/4
Page 5
4. The State Party shall give due consideration to the views of the Committee, together with its
recommendations, if any, and shall submit to the Committee, within six months, a written response, including
information on any action taken in the light of the views and recommendations of the Committee.
5. The Committee may invite the State Party to submit further information about any measures the State
Party has taken in response to its views or recommendations, if any, including as deemed appropriate by the
Committee, in the State Party’s subsequent reports under article 18 of the Convention.
Article 8
1. If the Committee receives reliable information indicating grave or systematic violations by a State Party
of rights set forth in the Convention, the Committee shall invite that State Party to cooperate in the examination
of the information and to this end to submit observations with regard to the information concerned.
2. Taking into account any observations that may have been submitted by the State Party concerned as well
as any other reliable information available to it, the Committee may designate one or more of its members to
conduct an inquiry and to report urgently to the Committee. Where warranted and with the consent of the State
Party, the inquiry may include a visit to its territory.
3. After examining the findings of such an inquiry, the Committee shall transmit these findings to the State
Party concerned together with any comments and recommendations.
4. The State Party concerned shall, within six months of receiving the findings, comments and
recommendations transmitted by the Committee, submit its observations to the Committee.
5. Such an inquiry shall be conducted confidentially and the cooperation of the State Party shall be sought
at all stages of the proceedings.
Article 9
1. The Committee may invite the State Party concerned to include in its report under article 18 of the
Convention details of any measures taken in response to an inquiry conducted under article 8 of the present
Protocol.
2. The Committee may, if necessary, after the end of the period of six months referred to in article 8.4, invite
the State Party concerned to inform it of the measures taken in response to such an inquiry.
Article 10
1. Each State Party may, at the time of signature or ratification of the present Protocol or accession thereto,
declare that it does not recognize the competence of the Committee provided for in articles 8 and 9.
/...
A/RES/54/4
Page 6
2. Any State Party having made a declaration in accordance with paragraph 1 of the present article may, at
any time, withdraw this declaration by notification to the Secretary-General.
Article 11
A State Party shall take all appropriate steps to ensure that individuals under its jurisdiction are not
subjected to ill treatment or intimidation as a consequence of communicating with the Committee pursuant to
the present Protocol.
Article 12
The Committee shall include in its annual report under article 21 of the Convention a summary of its
activities under the present Protocol.
Article 13
Each State Party undertakes to make widely known and to give publicity to the Convention and the present
Protocol and to facilitate access to information about the views and recommendations of the Committee, in
particular, on matters involving that State Party.
Article 14
The Committee shall develop its own rules of procedure to be followed when exercising the functions
conferred on it by the present Protocol.
Article 15
1. The present Protocol shall be open for signature by any State that has signed, ratified or acceded to the
Convention.
2. The present Protocol shall be subject to ratification by any State that has ratified or acceded to the
Convention. Instruments of ratification shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.
3. The present Protocol shall be open to accession by any State that has ratified or acceded to the
Convention.
4. Accession shall be effected by the deposit of an instrument of accession with the Secretary-General of the
United Nations.
Article 16
1. The present Protocol shall enter into force three months after the date of the deposit with the Secretary-
General of the United Nations of the tenth instrument of ratification or accession.
/...
A/RES/54/4
Page 7
2. For each State ratifying the present Protocol or acceding to it after its entry into force, the present Protocol
shall enter into force three months after the date of the deposit of its own instrument of ratification or accession.
Article 17
No reservations to the present Protocol shall be permitted.
Article 18
1. Any State Party may propose an amendment to the present Protocol and file it with the Secretary-General
of the United Nations. The Secretary-General shall thereupon communicate any proposed amendments to the
States Parties with a request that they notify her or him whether they favour a conference of States Parties for
the purpose of considering and voting on the proposal. In the event that at least one third of the States Parties
favour such a conference, the Secretary-General shall convene the conference under the auspices of the United
Nations. Any amendment adopted by a majority of the States Parties present and voting at the conference shall
be submitted to the General Assembly of the United Nations for approval.
2. Amendments shall come into force when they have been approved by the General Assembly of the United
Nations and accepted by a two-thirds majority of the States Parties to the present Protocol in accordance with
their respective constitutional processes.
3. When amendments come into force, they shall be binding on those States Parties that have accepted them,
other States Parties still being bound by the provisions of the present Protocol and any earlier amendments that
they have accepted.
Article 19
1. Any State Party may denounce the present Protocol at any time by written notification addressed to the
Secretary-General of the United Nations. Denunciation shall take effect six months after the date of receipt of
the notification by the Secretary-General.
2. Denunciation shall be without prejudice to the continued application of the provisions of the present
Protocol to any communication submitted under article 2 or any inquiry initiated under article 8 before the
effective date of denunciation.
Article 20
The Secretary-General of the United Nations shall inform all States of:
(a) Signatures, ratifications and accessions under the present Protocol;
(b) The date of entry into force of the present Protocol and of any amendment under article 18;
(c) Any denunciation under article 19.
/...
A/RES/54/4
Page 8
Article 21
1. The present Protocol, of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are
equally authentic, shall be deposited in the archives of the United Nations.
2. The Secretary-General of the United Nations shall transmit certified copies of the present Protocol to all
States referred to in article 25 of the Convention.
DOCUMENT INFORMATION
FILE NAME : Ch_IV_8a
VOLUME : VOL-1
CHAPTER : Chapter IV. Human Rights
TITLE : 8. a). Amendment to article 20, paragraph 1 of the
Convention on the Elimination of All Forms of
Discrimination against Women. New York, 22 December
1995
(IV.8(a))
UNITED NATIONS utafiO NATIONS UNIES
C.N.461.1995.TREATIES-6 (Depositary Notification)
CONVENTION ON THE ELIMINATION OF ALL FORMS OF
DISCRIMINATION AGAINST WOMEN
ADOPTED BY THE GENERAL ASSEMBLY OF THE UNITED NATIONS
ON 18 DECEMBER 1979
ADOPTION OF THE PROPOSED AMENDMENT TO ARTICLE 20, PARAGRAPH 1
TRANSMISSION OF CERTIFIED TRUE COBES
The Secretary-General of the United Nations, acting in his
capacity as depositary, and with reference to depositary notification
C.N.373.1994.TREATIES-8 of 23 January 1995, communicates the
following .-
It will be recalled that the States parties to the above
Convention, at their eighth meeting held on 22 May 1995, decided to
amend article 20, paragraph (1) of the above Convention.
The General Assembly having noted with approval the amendment,
at its fiftieth session by Resolution 50/202 of 22 December 1995, the
amendment, in accordance with its paragraph 3, will enter into force
when it is accepted by the two-thirds majority of states parties
which shall have so notified the Secretary-General.
The certified true copies of the adopted amendments are
submitted under cover of this notification to all States parties for
acceptance.
18 January 1996
Attention: Treaty Services of Ministries of Foreign Affairs
and of international organizations concerned
IV. 8
UNITED NATIONS ШЁЭ NATIONS UNIES
NETERENCC
C.N.461.1995.TREATIES-1 (Notification dépositaire!
CONVENTION SUR L'ELIMINATION DE TOUTES LES FORMES
DE DISCRIMINATION A L'EGARD DES FEMMES
ADOPTEE PAR L'ASSEMBLEE GENERALE DES NATIONS UNIES
LE 18 DECEMBRE 1979
ADOPTION DE LA PROPOSITION D'AMENDEMENT AU
PREMIER PARAGRAPHE DE L'ARTICLE 20
TRANSMISSION DES EXPEMPLAIRES CERTIFIES CONFORMES
Le Secrétaire général de l'Organisation des Nations Unies,
agissant en sa qualité de dépositaire, et en référence à la
notification dépositaire C.N.373.1994.TREATIES-8 du 23 janvier 1995,
communique :
II est rappelé que les Etats parties à la Convention
susmentionnée, à leur huitième réunion tenue le 22 mai 1995, ont
décidé d'amender le paragraphe 1 de l'article 20 de la Convention
susmentionnée.
L'Assemblée générale ayant pris note en approuvant l'amendement
à sa cinquantième session par la Résolution 50/202 du 22 décembre
1995, celui-ci, confornement à son paragraphe 3, entrera en vigueur
lorsqu'il aura été accepté par la majorité des deux tiers des Etats
parties qui auront adressé une notification à cet effet au
Secrétaire général.
Les exemplaires certifiés conformes des amendements adoptés
sont, par la présente notification dépositaire, soumis à
l'acceptation de tous les Etats parties.
Le 18 janvier 1996
A l'attention des services des traités des ministères des
affairesétrangères et des organisations internationales intéressées
C.N.461.199b.TREATIES-l (Annex)
2.
3.
С. N.461.1995.TREATIES-1 (Annex)
Amendment to article 20, paragraph (1)
of the Convention on the Elimination
of All Forms of Discrimination Against Women
Adopted at the eight meeting of the States parties on 22 May 1995
1. Decide to replace article 20, paragraph 1, of the Convention on the
Elimination of Discrimination against Women with the following text:
"The Committee shall normally meet annually in order to consider the
reports submitted in accordance with article 18 of the present Convention
The duration of the meetings of the Committee shall be determined by a
meeting of the States parties to the present Convention, subject to the
approval of the General Assembly.";
2. Recommend that the General Assembly, at its fiftieth session, take
note with approval of the amendment;
3. Decide that the amendment shall enter into force following
consideration by the General Assembly and when it has been accepted by a two-
thirds majority of States parties which shall have so notified the Secretary-
General as depositary of the Convention.
C.N.A61.1995.TREAT!ES-1 (Annexe)
Amendement au paragraphe 1 de l'article 20
de la Convention sur l'élimination de toutes les formes
de discrimination à l'égard des femmes
adopté à la huitième réunion des Etats parties le 22 nai 1995
1. Décident de remplacer le paragraphe 1 de l'article 20 de la Convention
sur l'élimination de toutes les formes de discrimination à l'égard des femmes
par le texte suivant :
"Le Comité se réunit normalement chaque année pour examiner les
rapports présentés en application de l'article 18 de la présente
Convention. La durée des réunions du Comité est fixée par une réunion des
États parties à la présente Convention, sous réserve de l'approbation de
l'Assemblée
2. Recommandent à l'Assemblée générale de prendre note en l'approuvant de
l'amendement à sa cinquantième session;
3. Décident que l'amendement entrera en vigueur lorsqu'il aura été
examiné par l'Assemblée générale et que la majorité des deux tiers des États
parties aura notifié au Secrétaire général, en sa qualité de dépositaire de la
Convention, qu'elle l'accepte."
C.N.461.199b.TREATIES-l (Annex)
Поправка к статье 20 (1) Конвенции о ликвидации всех
форм дискриминации в отношении женщин,
22 мая 1995 года на восьмом
государств-участников
1. постановляют заменить текст пункта 1 статьи 20 Конвенции о
всех форм дискриминации в отношении женщин
"Комитет, как правило, ежегодно проводит заседания с целью рассмотрения
i, представленных в соответствии со статьей 18 настоящей Конвенции.
заседаний Комитета определяется на совещании государств -
участников настоящей Конвенции и утверждается Генеральной Ассамблеей".
2. рекомендуют Генеральной Ассамблее на ее пятидесятой сессии с одобрением
к сведению эту поправку;
3. постановляют, что поправка вступает в силу после рассмотрения
Ассамблеей с момента ее принятия большинством в две трети государств-участников,
которые уведомят об этом Генерального секретаря как депозитария Конвенции.
C.N.461.1995.TREATIES-1 (Annex)
Enmienda al párrafo 1 del artículo 20
de la Convención sobre la eliminación dé todas las formas de discriminación
contra la mujer
adoptada a la octava reunión de los Estados partes
el 22 de mayo 1995
1. Deciden sustituir el párrafo 1 del articulo 20 de la Convención eobre
la eliminación de todas las formas de discriminación contra la mujer por el
siguiente texto:
"El Comité se reunirá normalmente todos los años para examinar los
informée que ee le presenten de conformidad con el articulo 18 de la
presente Convención. La duración de las reuniones del Comité será
determinada por una reunión de los Estados partes en la presente
Convención, y estará sujeta a la aprobación de la Asamblea General.";
2. Recomiendan que la Asamblea General, en su quincuagésimo periodo de
sesiones, tome nota con aprobación de la revisión;
3. Deciden que la revisión entre en vigor después de haber sido examinada
por la Asamblea General y aceptada por una mayoría de dos tercios de loe Estados
partes que asi se lo hayan notificado al Secretario General como depositario de
la Convención.
C.N.A61.199b.TREATIES-l (Annex)
JtiAÎ &** _
А Ï 4 " r I ^jjl
ГГ ,J
-e^xfi jLi-iî ^ы»*. (J^A #LÁÍÍI i-JLal л-, Y. ù-i >
>Ы1
X hereby certify that the Je certifie que le texte qui
foregoing text is a true copy of the precede est la copie conforme de
Amendment to article 20, paragraph ' l'Amendement au paragraphe 1 de
(1) of the convention on the l'article 20 de la Convention eur
Elimination of All Forms of l'élimination de toutes les formes de
Discrimination Against Women, adopted discrimination à l'égard des femmes,
at the eight meeting of the States adopté à la huitième réunion des
parties, which was held in New York Etats parties, tenue à New YorX le
on 22 May 1995, the original of which 22 mai 1995, dont l'original se
is deposited with the Secretary- trouve déposé auprès du Secrétaire
General of the United Nations. général de l'Organisation des Nations
Unies.
For the Secretary-General Pour le Secrétaire général
The Legal Counsel Le Conseiller juridique
(Under-Secretary-Generai (Secrétaire général adjoint
for legal Affairs) aux affaires juridiques)
Hans Corell
United Nations, New York Organisation des Nations Unies
12 January 1996 New York, le 12 janvier 1996
Ministeeriumid
Riigikantselei
07.09.2024 nr 2-2/2256-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20
lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1. eelnõu;
2. seletuskiri;
3. fakultatiivprotokoll inglise keeles;
4. fakultatiivprotokolli tõlge eesti keelde;
5. konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatus inglise keeles;
6. konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse tõlge eesti keelde.
/*Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
SA Eesti Inimõiguste Keskus
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
MTÜ Oma Tuba
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit
Vabaühenduste Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lee Maripuu
5914 3790
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
C. N. 461.1995.TREATIES-1 (Annex)
Konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta artikli 20
lõike 1 muutmine
Vastu võetud osalisriikide kaheksandal kohtumisel 22. mail 1995. aastal
1. Tehti otsus asendada konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise kohta artikli 20 lõige 1 järgmise tekstiga:
„Komitee tuleb tavaliselt kokku kord aastas, et vaadata läbi konventsiooni artikli 18
kohaselt esitatud aruanded. Komitee koosolekute kestus määratakse kindlaks
konventsiooni osalisriikide koosolekul, tingimusel et peaassamblee selle heaks kiidab.“;
EELNÕU
22.08.2024
Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni
artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seadus
§ 1. Ühineda lisatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni
fakultatiivprotokolliga, mille on vastu võtnud ÜRO peaassamblee 1999. aasta 6. oktoobri
resolutsiooniga.
§ 2. Kiita heaks naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artikli 20
lõike 1 muudatus, mille on vastu võtnud ÜRO peaassamblee 1995. aasta 22. detsembri
resolutsiooniga.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a
(allkirjastatud digitaalselt)
22.08.2024
Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni
artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega ühineb Eesti Vabariik ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise konventsiooni (edaspidi ka konventsioon) fakultatiivprotokolliga (edaspidi
fakultatiivprotokoll või protokoll).
Eesti ühines konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta
(Convention on the Elimination of Discrimination Against Women) Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu 1991. aasta 26. septembri otsuse alusel ning see jõustus Eesti suhtes
20. novembril 1991. aastal. Konventsioonil on 13. mai 2024. aasta seisuga 189 osalisriiki ning
tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga.
Konventsiooni fakultatiivprotokoll võeti vastu ja avati allkirjastamiseks ÜRO peaassambleel
6. oktoobril 1999. aastal resolutsiooniga A/RES/54/4. Protokoll jõustus rahvusvaheliselt
22. detsembril 2000. aastal. 13. mai 2024. aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud või sellega
ühinenud 115 riiki. Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on fakultatiivprotokoll jõus 25 riigis, välja
arvatud Lätis ja Eestis.
Fakultatiivprotokolli eesmärk on pakkuda täiendavat kaitset konventsioonis sätestatud
põhimõtete ja naiste õiguste efektiivsemaks tagamiseks. Fakultatiivprotokolliga ühinedes
võtab osalisriik kohustuse tagada üksikisikutele ja nende ühendustele võimalus esitada ÜRO
naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele (edaspidi ka komitee) kaebusi
konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Samuti annab see komiteele õiguse
algatada omal initsiatiivil uurimine naiste õiguste pideva rikkumise korral ning anda soovitusi
osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks.
Fakultatiivprotokolliga ühinemine tõhustab konventsiooni eesmärkide saavutamist, suurendab
läbipaistvust konventsiooni nõuete täitmisel ning toetab soolise võrdsuse edendamist ja naiste
õiguste tegelikku rakendamist nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Naiste õiguste kaitse
on üks Eesti välispoliitika prioriteete ning fakultatiivprotokolliga ühinemine vastab seega Eesti
üldistele välispoliitilistele huvidele.
Lisaks fakultatiivprotokolliga ühinemisele kiidetakse eelnõukohase seadusega heaks
konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatus, mis käsitleb konventsiooni täitmist jälgiva naiste
diskrimineerimise likvideerimise komitee perioodiliste istungjärkude kestust. Muudatusega
nõustudes kiidab Eesti heaks, et komitee istungjärkute kestus ei ole piiratud kahe nädalaga
aastas. Muudatus jõustub, kui osalisriikide kahekolmandikuline enamus on selle heaks kiitnud.
1.2. Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu (
[email protected],
1
tel 5914 3790). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi
õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel
(
[email protected]). Fakultatiivprotokolli on eesti keelde tõlkinud tõlkebüroo Dussan
vandetõlgid (
[email protected], tel 551 2071). Välisministeeriumis vaatas eelnõu ja
seletuskirja läbi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Mai Hion
(
[email protected], tel 6317 413).
1.3. Märkused
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt
ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise,
muutmise või lõpetamisega.
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi ega Vabariigi Valitsuses heakskiidetud riigi eelarvestrateegiaga. Eelnõu ei
ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Välislepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti õigusakte.
Välisleping tuleb ratifitseerida Riigikogus kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121
punktiga 5, mille kohaselt ratifitseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, milles
ratifitseerimine on ette nähtud. Välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 1 punkti 2 kohaselt ratifitseerib
Riigikogu välislepinguid ühinemise, heakskiitmise, ratifitseerimise või muu seaduse
vastuvõtmisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PS-i § 73).
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on ühineda naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni fakultatiivprotokolliga. Pärast ühinemise seaduse jõustumist antakse
ühinemiskiri hoiule ÜRO peasekretärile.
Fakultatiivprotokolliga ühinedes tunnistab Eesti komitee pädevust võtta vastu ja vaadata läbi
kaebusi isikutelt ja isikurühmadelt, kes leiavad, et Eesti on rikkunud nende
konventsioonikohaseid õigusi ning võimaliku pideva rikkumise korral alustada omal algatusel
uurimist. Fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on võimaldada Eesti isikutele juurdepääs
peale riigisiseste õiguskaitsemehhanismide ka rahvusvahelisele kaebuste lahendamise
menetlusele, mis aitab kaasa diskrimineerimise vähendamisele ning konventsioonist tulenevate
kohustuste tõhusale täitmisele Eesti riigi poolt.
Seaduse teine eesmärk on kiita heaks konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatus, mis käsitleb
konventsiooni täitmist jälgiva naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee perioodiliste
istungjärkude kestust. Muudatusega nõustudes kiidab Eesti heaks, et komitee istungjärkude
kestus ei ole piiratud kahe nädalaga aastas ning koosolekute kestus määratakse kindlaks
konventsiooni osalisriikide koosolekul, tingimusel et peaassamblee selle heaks kiidab.
Muudatus jõustub, kui osalisriikide kahekolmandikuline enamus on selle heaks kiitnud.
2
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 kohaselt ühineb Eesti konventsiooni fakultatiivprotokolliga. Fakultatiivprotokoll
koosneb preambulist ja 21-st artiklist, mis keskenduvad komitee pädevusele võtta vastu
individuaalkaebuseid, algatada konventsiooni pideva rikkumise korral omal initsiatiivil
uurimine ning anda osalisriigile rikkumiste peatamiseks ja konventsiooni tõhusamaks
rakendamiseks soovitusi.
Fakultatiivprotokolli preambul on sissejuhatav selgitus, mis viitab rahvusvahelisel tasandil
vastuvõetud ja heakskiidetud soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning
vajadusele kaitsta naiste õigusi efektiivsemalt ning täita konventsiooni.
Artikkel 1 sätestab, et fakultatiivprotokolliga ühinenud riik tunnistab naiste diskrimineerimise
likvideerimise komitee pädevust võtta vastu ja menetleda kaebusi, mis vastavad artiklis 2
esitatud nõuetele. Selleks et komitee saaks individuaalkaebusi vastu võtta, peab protokoll
osalisriigi suhtes jõustuma.
Artiklis 1 nimetatud kaebusi läbi vaatav komitee on moodustatud konventsiooni artikli 17
alusel ja see koosneb osalisriikide neljaks aastaks valitud 23-st erapooletust eksperdist, kes
tegutsevad enda nimel.
Komiteele pädevuse andmine on kooskõlas põhiseadusega, kuna tagab üksikisikutele paremad
võimalused oma õigusi kaitsta nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eesti seadusi ning
muid õigusakte ei ole seoses fakultatiivprotokolliga ühinemisega vaja muuta. Eestile toob
komiteele pädevuse andmine kaasa kohustuse vastata komitee järelepärimistele ning juhul, kui
komitee tuvastab konventsiooni rikkumise, peab riik rahvusvahelise tava kohaselt täitma
komitee soovitusi ning soovituste täitmise kohta aru andma. Aruandluskohustust kajastab
lähemalt eelnõu mõjude analüüs.
Artikkel 2 määrab kindlaks, kes tohivad komiteele kaebusi esitada. Õigus kaebuse esitamiseks
on osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel üksikisikutel või üksikisikute rühmadel, kes
leiavad, et nende konventsiooniga tagatud õigusi on rikutud. Samuti on võimalik esitada kaebus
teise üksikisiku või üksikisikute rühma nimel, kuid selleks peab olema viimase nõusolek või
õigustatud põhjendus, miks tegutsetakse ilma nõusolekuta.
Artikkel 3 sätestab, millistele nõuetele peavad kaebused vastama. Kaebused peavad olema
kirjalikud ega tohi olla anonüümsed. Komiteel on pädevus vastu võtta ainult selliseid riike
käsitlevaid kaebusi, kes on fakultatiivprotokolliga ühinenud.
Artikli 4 lõikes 1 selgitatakse, et fakultatiivprotokollist tuleneva kaebeõiguse võimaluse
kasutamise eelduseks on, et isikul ei ole juurdepääsu oma õiguste kaitsmisele riigisisesel
tasandil või on kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendatud. See tähendab, et komitee
ei menetle kaebust enne, kui on kindlaks tehtud, et õiguste kaitseks on esmalt kasutatud
asjakohaseid riigi õiguskaitsevahendeid. Erandina tuleb kõne alla olukord, kus riigisiseste
õiguskaitsevahendite kasutamine on ebamõistlikult veninud või on selge, et mingil põhjusel ei
annaks nende kasutamine tulemust.
3
ÜRO juhend individuaalkaebuste esitamise korra kohta selgitab, et sellisel juhul tuleb kaebajal
esitada kaebuses põhjused, miks selline erand peaks asjaomasel juhul kehtima ja komitee
pädevuses on hinnata, kas need põhjendused on veenvad või mitte. Pelgalt kahtlused
asjakohase õiguskaitsevahendi tõhususe kohta ei vabasta komitee arvates kohustusest seda
ammendada. Kui osalisriik leiab, et riigisisesed õiguskaitsevahendid pole ammendatud, on tal
võimalus esitada teave selle kohta, millised tõhusaid ja kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid
on võimalik kasutada.
Artikli 4 lõikes 2 loetletakse juhud, mil komitee kaebust vastu ei võta. Komitee ei võta kaebust
vastu, kui ta on varem juba sama küsimuse läbi vaadanud või kui sama küsimust on uuritud või
uuritakse juba mõne muu rahvusvahelise menetluse raames. Komitee loeb kaebuse
vastuvõetamatuks ka siis, kui see on vastuolus konventsiooniga, põhjendamatu või ebapiisavalt
põhjendatud või kui on kuritarvitatud kaebuse esitamise õigust. Lisaks tuleb komiteel jälgida,
et riik on fakultatiivprotokolli osaline ning et kaebuses välja toodud rikkumiste esinemine jääb
protokolliga liitumise ajalistesse piiridesse. Kaebust ei võeta vastu ka juhul, kui selles toodud
asjaolud olid olemas juba enne, kui vastav riik oli fakultatiivprotokolliga ühinenud, välja
arvatud juhul, kui need asjaolud jätkusid ka pärast ühinemist.
Artikkel 5 käsitleb komitee õigust taotleda kaebuse menetlusprotsessi vältel osalisriigilt
väidetava ohvri kaitseks ajutiste abinõude tarvitusele võtmist. Artikli 5 lõige 1 annab komiteele
õiguse igal ajal pärast kaebuse saamist ja enne selle sisulist läbivaatamist esitada osalisriigile
taotlus ajutiste meetmete kohaldamiseks, et kaitsta väidetavat ohvrit või ohvreid korvamatu
kahju tekke võimaluse eest. Lõike 2 kohaselt ei tähenda sellise taotluse esitamine, et komitee
on kaebuse menetlusse võtnud või selle sisu kohta otsuse teinud.
Artikkel 6 sätestab, kuidas komitee teavitab osalisriiki teda puudutavatest kaebustest.
Artikli 6 lõike 1 kohaselt teatab komitee osalisriigile konfidentsiaalselt, kui tema kohta on
esitatud kaebus konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise kohta. Selleks peab kaebuse
esitaja andma nõusoleku oma isiku avaldamiseks osalisriigile. Kui komitee kaebust menetlusse
ei võta, ei pea ta sellest asjaomast riiki teavitama.
Artikli 6 lõike 2 kohaselt on osalisriik kohustatud esitama kuue kuu jooksul kirjalikult
komiteele selgitused, milles selgitatakse küsimust ja võimalikke rakendatavaid
õiguskaitsevahendeid.
Artikkel 7 sätestab, kuidas komitee kaebusi läbi vaatab. Artikli 7 lõike 1 järgi võtab komitee
arvesse kogu infot, mis on nii kaebuse esitajalt kui ka asjasse puutuvalt osalisriigilt kaebuse
asjaolude kohta saadud. Lõige 2 sätestab, et komitee arutab kaebusi konventsiooni võimalike
rikkumiste kohta kinnistel koosolekutel.
Artikli 7 lõike 3 kohaselt teavitab komitee pärast asja arutamist pooli oma seisukohtadest ja
võimalikest soovitustest ning vastavalt lõikele 4 on osalisriigil, keda kaebus puudutab,
kohustus kuue kuu jooksul komiteed kirjalikult teavitada oma vastusest, milles ta annab
ülevaate sellest, milliseid abinõusid on riik komitee soovituste täitmiseks tarvitusele võtnud.
Artikli 7 lõike 5 kohaselt võib komitee järeldustele ja soovitustele vastamiseks paluda riigil
esitada lisateavet, muu hulgas võib komitee ette näha, et riik kajastaks selliseid ülevaateid
soovituste täitmisest oma perioodilistes riigiaruannetes konventsiooni täitmise kohta.
Perioodiliste riigiaruannete esitamine on sätestatud konventsiooni artiklis 18.
4
Artikkel 8 käsitleb komitee õigust kutsuda osalisriigipoolse konventsiooni raske või pideva
rikkumise korral riiki üles koostööd tegema ja selliste rikkumiste kohta selgitusi andma ning
vajaduse korral õigust alustada konventsiooni pideva rikkumise kohta uurimismenetlust omal
algatusel.
Artikli 8 lõike 1 kohaselt on sellise protsessi eelduseks usaldusväärne teave konventsioonis
sätestatud õiguste pideva rikkumise kohta ning osalisriigilt oodatakse koostööd selle teabe
läbivaatamisel ja oma selgituste andmisel.
Artikli 8 lõike 2 kohaselt võib komitee, arvestades osalisriigi esitatud selgitusi ning talle
kättesaadavat usaldusväärset teavet, määrata ühe või mitu oma liiget uurimist tegema ja
komiteele sellest aru andma. Kui see on põhjendatud, võib uurimine hõlmata ka osalisriigi
nõusolekul visiiti selle riigi territooriumile.
Seejärel annab komitee osalisriigile uurimise tulemustest, järeldustest ja soovitustest teada
(lõige 3) ning osalisriik peab neile kuue kuu jooksul vastama (lõige 4).
Artikli 8 lõike 5 kohaselt on kogu protseduur konfidentsiaalne ja osalisriigilt oodatakse
koostöövalmidust.
Artiklis 8 ettenähtud pidevate rikkumiste uurimine on vajalik eelkõige tagamaks konventsiooni
artiklis 2 sätestatud riigi hoolsuskohustuse täitmist. Konventsiooni rakendamise üldsoovitus nr
28 (CEDAW/C/GC/28)1 osalisriikide konventsiooni artikli 2 kohaste põhikohustuste kohta
rõhutab, et riigi hoolsuskohustus on kogu konventsiooni läbiv põhimõte. Osalisriik peab
tagama asjakohased seadusandlikud ja poliitikameetmed ning õiguskaitsemehhanismid, mis on
vajalikud diskrimineerimise ärahoidmiseks. Konventsiooni kohaselt peavad osalisriigid võtma
kõik asjakohased meetmed, et kaotada naiste diskrimineerimine mis tahes isiku,
organisatsiooni või ettevõtja poolt. Seega on riigil kohustus tagada, et ka riigivälised
asjaosalised, sh eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud hoiduks
diskrimineerimisest. Komitee on oma konventsiooni rakendamise üldsoovituses nr 35
(CEDAW/C/GC/35),2 mis käsitleb naistevastast vägivalda, samuti rõhutanud, et riigid võivad
vastutada ka eraõiguslike tegude eest, kui nad ei tegutse vajaliku hoolsusega naistevastaste
vägivallategude ärahoidmisel, uurimisel, karistamisel ja hüvitamisel.
Artikliga 8 komiteele loodud võimalust algatada konventsiooni pideva rikkumise kohta omal
algatusel uurimine on seni rakendatud järgmiste osalisriikide puhul: Ühendkuningriik, Kanada,
Lõuna-Aafrika Vabariik, Mali, Kõrgõzstan, Filipiinid ja Mehhiko. Uurimised on puudutanud
konventsioonis sätestatud õiguste raskeid rikkumisi naisetapu, pruudiröövi, seksuaal- ja
reproduktiivtervise ning sellega seotud õiguste ning naistevastase vägivalla, sh
seksuaalvägivalla eest piisava kaitse tagamise küsimustes.
Pidevate rikkumiste korral on komitee tähelepanu tõsistele naiste õiguste kaitse konventsiooni
täitmise ebakõladele ja mittevastavusele enamasti juhtinud osalisriigi vabaühendused ning
naiste- ja inimõiguste kaitsega seotud organisatsioonid või nende ühendused.
Artikkel 9 sätestab, kuidas peab osalisriik komitee algatatud uurimise kohta aru andma. Artikli
9 lõige 1 sätestab, et komitee võib teha osalisriigile ettepaneku lisada oma konventsiooni artikli
1
Microsoft Word - UND_GEN_G1047260_DOCU_R.DOC
2
n1723154.pdf (un.org)
5
18 alusel koostatavasse perioodilisse riigiaruandesse üksikasjad meetmete kohta, mis ta on
võtnud seoses fakultatiivprotokolli artikli 8 alusel tehtud uurimisega. Artikli 9 lõige 2 annab
komiteele õiguse paluda vajaduse korral artikli 8 lõikes 4 nimetatud kuue kuu möödumisel, et
asjaomane osalisriik teavitaks komiteed uurimise tulemusena võetud meetmetest.
Artikli 10 lõige 1 annab osalisriigile õiguse teha fakultatiivprotokollile alla kirjutades või seda
ratifitseerides või sellega ühinedes avalduse, et ta ei tunnista komitee pädevust artiklites 8 ja 9
nimetatud küsimustes. Artikli 10 lõike 2 kohaselt võib tehtud avalduse igal ajal tagasi võtta,
andes sellest teada ÜRO peasekretärile.
Kui osalisriik ei tunnista komitee pädevust fakultatiivprotokolli artiklitega 8 ja 9 seoses, siis ei
pea konventsiooni võimaliku pideva rikkumise korral tegema komiteega koostööd ega andma
selgitusi.
Fakultatiivprotokolli eesmärkidega täieliku kooskõla huvides on oluline, et Eesti tunnistab
sellega ühinedes komitee pädevust eranditeta. Seetõttu ei tee Eesti fakultatiivprotokolliga
ühinedes avaldust artiklite 8 ja 9 kohta, kuna see vähendaks konventsiooni rakendamise
efektiivsust. Fakultatiivprotokolli eesmärk on tõhustada konventsiooni kontrollimehhanismi
tööd. Avatus komiteega koostööle ja selgituste andmisele aitab ennetada ja leevendada
konventsiooni võimalikke raskeid rikkumisi ning tagada elanikele diskrimineerimisvaba
ühiskond.
Enamik osalisriikidest on ühinenud kogu fakultatiivprotokolliga. Artiklis 10 ette nähtud
avalduse tegemise võimalust on kasutanud 115-st osalisriigist viis riiki: Bangladesh, Belize,
Colombia, Kuuba ja Tadžikistan.
Artikkel 11 sätestab, et osalisriik peab tagama, et isikuid, kes on oma õiguste kaitseks komitee
poole pöördunud, ei koheldaks halvasti ega hirmutataks.
Artikkel 12 käsitleb komitee aruandlust. Komitee annab ülevaate oma tegevuse kohta
fakultatiivprotokolli asjus iga-aastases raportis ÜRO peaassambleele ning ÜRO peasekretär
edastab komitee ettekanded teadmiseks naiste staatuse komisjonile (Commission on the Status
of Women (CSW)).
Artikkel 13 käsitleb osalisriikide teavitamiskohustust. Riik peab tagama, et teave
konventsiooni ja fakultatiivprotokolli kohta oleks inimestele laialdaselt kättesaadav ning et neil
oleks juurdepääs komitee seisukohtadele ja soovitustele. Seejuures tuleb pöörata erilist
tähelepanu, et soovitused ja seisukohad küsimustes, mis puudutavad osalisriiki, oleks avalikud
ja lihtsasti ligipääsetavad.
Artiklis 13 ettenähtu võib praktikas tähendada muu hulgas avalikkuse, kodanikuühiskonna
organisatsioonide ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise eest vastutavate institutsioonide
teavitamist fakultatiivprotokolliga ühinemisest ning sellega kaasnevatest õigustest ja
võimalustest, samuti ühinemisjärgset proaktiivset kommunikatsiooni protokolli alusel antud
komitee soovituste ja nende täitmise kohta ning vastava info avaldamist asjakohaste
valitsusasutuste (nt Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning
institutsioonide (õiguskantsler, soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise volinik, edaspidi volinik
vms) veebilehtedel.
6
Artikkel 14 käsitleb komitee töökorraldust. Komiteel on õigus töötada välja oma töökord talle
fakultatiivprotokolliga määratud ülesannete täitmiseks.
Artikkel 15 käsitleb protokolliga ühinemise, ratifitseerimise ja sellele allakirjutamise
korraldust. Protokoll on allakirjutamiseks või ühinemiseks avatud konventsiooni
osalisriikidele. Protokoll tuleb ratifitseerida. Ratifitseerimis- või ühinemiskirjad antakse hoiule
ÜRO peasekretärile.
Artikkel 16 määrab kindlaks protokolli jõustumise tähtajad. Kui riik ratifitseerib protokolli või
ühineb protokolliga pärast selle jõustumist, jõustub protokoll selle riigi suhtes kolm kuud pärast
tema ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmise kuupäeva.
Artikkel 17 keelab protokollile reservatsioonide tegemise.
Artikkel 18 käsitleb fakultatiivprotokolli muutmist, sätestades selleks vastava korra. Lõike 1
kohaselt võivad osalisriigid teha ettepanekuid fakultatiivprotokolli muutmiseks. Selleks tuleb
muudatusettepanekud edastada ÜRO peasekretärile. Peasekretär edastab seejärel ettepanekud
osalisriikidele, paludes neil teatada, kas nad pooldavad osalisriikide konverentsi
kokkukutsumist ettepaneku arutamiseks ja hääletamiseks. Kui vähemalt kolmandik
osalisriikidest seda pooldab, kutsub peasekretär konverentsi kokku. Konverentsil kohal olnud
ja hääletanud osalisriikide häälteenamusega vastu võetud muudatus esitatakse ÜRO
Peaassambleele heakskiitmiseks. Lõike 2 kohaselt jõustuvad muudatused, kui ÜRO
Peaassamblee on need heaks kiitnud ja kui protokolli osalisriigid on need kahekolmandikulise
häälteenamusega oma põhiseadusest tuleneva menetluse kohaselt heaks kiitnud. Lõike 3
kohaselt on muudatused jõustudes siduvad neile osalisriikidele, kes on need heaks kiitnud.
Teiste osalisriikide suhtes on endiselt siduvad fakultatiivprotokoll ja varasemad muudatused,
mille nad on heaks kiitnud.
Artikkel 19 käsitleb denonsseerimist ehk lepingu ülesütlemist. Artikli 19 lõige 1 annab
osalisriikidele õiguse igal hetkel leping üles öelda, teavitades sellest kirjalikult ÜRO
peasekretäri. Lepingu ülesütlemine jõustub kuue kuu möödudes alates teate kättesaamisest.
Artikli 19 lõike 2 kohaselt võib komitee juba esitatud kaebusi edasi menetleda ning algatatud
uurimismenetlusi jätkata kuni lepingu ülesütlemise jõustumiseni.
Artikkel 20 kirjeldab ÜRO teavitamiskohustust. ÜRO peab teavitama riike uutest
osalisriikidest, kes on fakultatiivprotokollile alla kirjutanud, selle ratifitseerinud või sellega
ühinenud. Samuti on ÜRO kohustatud osalisriike teavitama protokolli muudatustest ning
ülesütlemistest.
Artikkel 21 käsitleb protokolli hoiustamist ÜRO arhiivis ja selle ärakirjade saatmist
osalisriikidele.
Eelnõu § 2 kohaselt kiidab Eesti heaks konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse, mis
sätestab konventsiooni täitmist jälgiva naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee iga-
aastaste istungjärkude korra. Konventsiooni artikli 20 lõike 1 praegune sõnastus piirab
istungjärkude maksimaalse kestuse kahe nädalaga, sätestades: „Komitee korraldab igal aastal
istungjärke, mis üldjuhul ei kesta kauem kui kaks nädalat, et vaadata läbi aruandeid, mis on
esitatud vastavalt käesoleva konventsiooni 18. artiklile.“ Konventsiooni artikli 20 lõike 1
muutmise ettepaneku, mille kohaselt komitee istungjärgu maksimumkestust ei määrata, tegid
1995. aastal toimunud kaheksandal osalisriikide kohtumisel (CEDAW/SP/1995/2) Taani,
7
Soome, Islandi, Norra ja Rootsi valitsus ning Eesti toetas seda ettepanekut. Muudatus on
põhjendatud, kuna konventsiooni osalisriikide arv on aja jooksul kasvanud ning komitee
töökoormus suurenenud. Artikli 20 lõike 1 muudetud sõnastus on järgmine: „Komitee tuleb
tavaliselt kokku kord aastas, et vaadata läbi konventsiooni artikli 18 kohaselt esitatud aruanded.
Komitee koosolekute kestus määratakse kindlaks konventsiooni osalisriikide koosolekul,
tingimusel et peaassamblee selle heaks kiidab.“.
Artikli 20 lõike 1 muudatus jõustub, kui osalisriikide kahekolmandikuline enamus on selle
heaks kiitnud. 31. mai 2024. aasta seisuga on artikli 20 lõike 1 muudatuse heaks kiitnud 81
osalisriiki. Et muudatus jõustuks, peab vähemalt 126 osalisriiki selle heaks kiitma.
Artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmisele on komitee tähelepanu juhtinud oma soovitustes
Eesti riigiaruannete kohta nii 2007. aastal (CEDAW/C/EST/CO4), 2016. aastal
(CEDAW/C/EST/CO5-6) kui ka 2024. aastal (CEDAW/C/EST/CO/7) ning kutsunud Eestit
üles esimesel võimalusel muudatust heaks kiitma Eesti ÜRO esindusele 6. juunil 2024. aastal
saadetud noodis.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ega protokollis ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide
tegevust välislepingutega ühinemisel.
6. Seaduse mõjud
Seaduse rakendamiseks on hinnatud põhjalikumalt fakultatiivprotokolliga ühinemise
eeldatavat mõju järgmistes mõjuvaldkondades: (1) sotsiaalsed mõjud; (2) mõju riigikaitsele ja
välissuhetele; (3) mõju vabaühendustele; (4) mõju riigiasutuste korraldusele. Mõjude olulisuse
tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju
avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõjude hindamisel ei tuvastatud mõju elu- ja looduskeskkonnale, majandusele,
regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Eespool nimetatud mõjuvaldkondi analüüsides ei tuvastatud, et konventsiooni artikli 20 lõike
1 muudatuse heakskiitmisega, mis käsitleb komitee istungjärkude korraldust (eelnõu § 2),
kaasneks mõju.
Sotsiaalne mõju
Mõju soolisele võrdsusele
Konventsiooniga liitununa on Eesti võtnud kohustuse tagada kaitse soolise diskrimineerimise
eest ning edendada soolist võrdsust. Protokolliga ühinemine loob võimaluse komiteele
rikkumistest teada anda ning selle potentsiaalseks sihtrühmaks on kõik Eesti inimesed, kes
tunnevad, et nende konventsioonikohaseid õigusi on rikutud. Individuaalselt esitatud kaebused
ei pruugi aga mõjutada ainult inimest ennast, kes oma probleemiga komitee poole pöördub,
vaid muuta komitee otsuste ja soovituste kaudu ka riigi tavasid, praktikat ja poliitikat, aidates
seeläbi diskrimineerimist ennetada või heastada. Seda eesmärki täidab ka komitee õigus anda
riigile soovitusi pidevate rikkumiste korral, toetades seeläbi ühiskonnas struktuurse soolise
8
ebavõrdsuse vähendamist. Nii võivad soovitused aidata juhtida riigi tähelepanu konventsiooni
täitmiseks vajalikele tegevustele, mis võib avaldada positiivset ja ulatuslikku mõju soolise
võrdsuse saavutamisele ja konventsiooni sisulisele täitmisele.
Soolise ebavõrdsuse statistika viitab endiselt mitmetele püsivatele ebavõrdsuse näitajatele,
mille kohaselt on naised paljudes ühiskonnaelu valdkondades haavatavamal või meestega
võrreldes ebasoodsamal positsioonil (nt sooline palgalõhe, lähisuhte- ja seksuaalvägivald,
naiste vähene osalus otsustamises ja juhtimises, sooline diskrimineerimine tööelus jms).
Konventsiooni täitmise tõhusam jälgimine panustab ebavõrdsuse vähendamisse.
Kokkuvõttes on muudatuse sihtrühm suur, mõjutades potentsiaalselt kogu elanikkonda, kuid
mõju soolisele võrdsusele ja sellise mõju sagedust võib pidada pigem väikeseks, sest tõhusaim
viis soolise võrdsuse edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks on riigisisese
õigusruumi ja poliitika kujundamine viisil, mis arvestab soolise võrdsuse põhimõtete ja
eesmärkidega ning tagab juurdepääsetava ja tõhusa õiguskaitse ning konventsiooni sisulise
täitmise. Protokolliga ühinemisel lisanduv võimalus ja õigus esitada kaebuseid on naiste
õiguste tagamise viimane abinõu. Kui riigisisene õiguskaitse pole toiminud, tekib lisavõimalus
enda ja/või teiste õigusi kaitsta – seega võib tekkida olukordi, kui muudatuse mõju naiste
õiguste tagamisele on siiski äärmiselt oluline. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõju inimeste õiguste kaitsele
Fakultatiivprotokolliga ühinemisel on positiivne mõju naiste õiguste kaitse tõhustamisele. See
annab inimestele ja organisatsioonidele lisaks riigisisestele õiguskaitsemehhanismidele ühe
täiendava võimaluse juhtida tähelepanu võimalikele konventsioonis sätestatud õiguste
rikkumistele ning parandab võimalusi saada riigilt efektiivset kaitset.
ÜRO andmetel on komitee alates fakultatiivprotokolli jõustumisest saanud osalisriikidelt
artikli 2 alusel (s.o isiku või isikurühma kaebeõigus) 2024. aasta 31. mai seisuga 221 kaebust
konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise kohta. Neist 58 staatus on registreeritud/ootel, 99
on vastuvõetamatud või katkestatud, õiguste rikkumine on tuvastatud 55 kaebuse puhul ning
rikkumist pole tuvastatud 8 kaebuse puhul.
Selleks, et prognoosida Eesti kohta esitatavate võimalike kaebuste arvu ning nende
lahendamist, võib komitee tegevust võrrelda teiste samalaadsete ÜRO inimõigustealaste
konventsioonide täitmist toetavate mehhanismidega, mis võimaldavad pöörduda vastavate
komiteede poole konventsioonis sätestatud õiguste rikkumistest teatamiseks:
1) puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmist jälgivale puuetega inimeste õiguste
komiteele (CRPD) ei ole Eestist esitatud ühtegi kaebust, samuti ei ole Eesti suhtes
algatatud õiguste pideva rikkumise uurimisi;
2) rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni
täitmist jälgivale rassilise diskrimineerimise likvideerimise komiteele (CERD) on
Eestist laekunud üks kaebus, mille komitee on tunnistanud vastuvõetamatuks;
3) kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti täitmist jälgivale ÜRO
inimõiguste komiteele (CCPR) on vahemikus 2004–2024 Eestist laekunud kuus
kaebust, millest kaks on tunnistatud vastuvõetamatuks ning nelja kohta on tehtud otsus,
sh kolmel juhul ei ole õiguste rikkumist tuvastatud.
Arvestades eelnimetatud ÜRO inimõigustealaste konventsioonide kaebuste esitamise
mehhanismi sarnasust naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni
9
täitmist jälgivale komiteele kaebuste esitamise mehhanismiga, nende alusel esitatud kaebuste
statistikat ning konventsiooni alusel teiste riikide vastu esitatud kaebuste hulka võib eeldada,
et komiteele Eesti kohta esitatavate kaebuste hulk ei ole väga suur.
Kokkuvõttes võib muudatuste mõju inimeste õiguste kaitsele pidada keskmiseks, kuna need
võivad kaasa tuua muutusi sihtrühma käitumises, kuid mõju avaldumise sagedust võib pidada
pigem väikeseks, sest senine kaebuste esitamise statistika näitab vähest aktiivsust sarnaste
ÜRO komiteede õiguskaitsemehhanismi kasutamisel. Komiteele kaebuste esitamist piirab
tingimus, et riigisisesed õiguskaitsevahendid peavad olema ammendatud. Eestis on soolise
diskrimineerimise korral asjakohane pöörduda oma õiguste kaitseks eelkõige kohtu,
töövaidluskomisjoni, õiguskantsleri ja voliniku poole. Senine soolise diskrimineerimise
kaasuste arv on kõigis neis aga olnud läbi aastate pigem väike või väga väike. Muudatuste
sihtrühm on suur, kuna soolise võrdsuse edendamine ja tõhus diskrimineerimisvastane kaitse
avaldab mõju kogu elanikkonnale. Sihtrühmale avalduvaid ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud.
Mõju vabaühendustele
Protokolliga ühinemine tõhustab lisaks üksikisikute õiguste paremale kaitsele ka Eesti naiste
õiguste ja soolise võrdsuse eest seisvate huvikaitseorganisatsioonide tööd ning annab
võimaluse raskete või pidevate rikkumiste korral sellest komiteele teada anda ning oodata
riigilt tegutsemist konventsiooni täitmiseks. Protokolliga ühinemine suurendab seega
ühiskonna avatust, parandab konventsiooni sisulist täitmist ning aitab kaasa
kodanikuühiskonna ja soolise võrdsuse organisatsioonide huvikaitsele. Senine komitee
algatatud pidevate rikkumiste uurimise praktika näitab, et enamasti annavad osalisriikide
ulatuslikest tegematajätmistest konventsiooni täitmisel teada just huvikaitseorganisatsioonid
või nende ühendused.
Vabaühenduste sihtrühm, kes on protokolliga ühinemisest enim mõjutatud, on eelkõige soolise
võrdsuse ja naiste õiguste tagamisele keskendunud huvikaitseorganisatsioonid. Kuigi need
organisatsioonid moodustavad vabaühendustest väikese osa, on nende tegevus Eesti soolise
võrdsuse olukorra seiramisel, parandamisel ning vastava poliitika suunamisel
huvikaitsetegevuse kaudu olulise tähtsuse ja mõjuga. Näiteks on huvikaitseorganisatsioonide
töö andnud olulise panuse poliitikamuudatustesse, millega Eesti riik on taganud konventsioonis
sätestatud õigusi, sh näiteks abiellumisvanuse tõstmine 18. eluaastale. Sellised
huvikaitseorganisatsioonid on osalenud aktiivselt ka konventsiooni täitmise jälgimise
protsessis, esitanud variraporteid riigi perioodilistele aruannetele konventsiooni täitmise kohta
ning osalenud komitee istungitel riigiaruannete kaitsmisel.
Muudatuste mõju vabaühendustele võib pidada väikeseks, kuna need puudutavad eeldatavasti
väikest osa kodanikuühiskonna organisatsioonidest. Muudatused mõjutavad positiivselt
inimõiguste, soolise võrdsuse ja naiste õiguste edendamisele pühendunud organisatsioonide
kaasatust ja võimalusi konventsioonis sätestatud õiguste tagamise kitsaskohtadele tähelepanu
juhtida. Muudatused loovad võimaluse huvikaitseorganisatsioonidel konventsiooni rasketest
või pidevatest rikkumistest komiteele teada anda, kuid eeldatavasti ei ole rikkumistest
teatamine sage. Sihtrühmale avalduvaid ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Fakultatiivprotokolliga ühinemine toob kaasa positiivse mõju välissuhtlusele. Eesti on esitanud
kandidatuuri saamaks Genfis tegutseva ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastateks 2026–
2028 (valimine 2025. aastal). Fakultatiivprotokolliga ühinemine annab nii teistele
10
konventsiooni osalisriikidele kui ka rahvusvahelisele üldsusele märku, et Eesti seab
konventsiooni järgimisele rangemad nõuded ja seisab tõhusate õiguskaitsemehhanismide
tagamise eest. Komitee on nii 2007. aastal (CEDAW/C/EST/CO4), 2016. aastal
(CEDAW/C/EST/CO5-6) kui ka 2024. aastal (CEDAW/C/EST/CO/7) perioodiliste
riigiaruannete kohta esitatud soovitustes kutsunud Eestit üles fakultatiivprotokolliga
ühinema. Protokolliga ühinemist on soovitatud ÜRO inimõiguste nõukogus Eesti riigiaruande
perioodilisel ülevaatusel. Eesti ja Läti on Euroopa Liidu riikidest viimased, kes pole protokolli
jõustanud.
Mõju riigiasutuste korraldusele
Fakultatiivprotokolliga ühinemine võib tingida teatud riigiasutuste halduskoormuse
suurenemist. Sellealane haldustöö hõlmab võimalike Eesti kohta esitatud kaebuste või õiguste
pideva rikkumise uurimise korral infovahetust, selgituste andmist ning aruandlust komitee
soovituste täitmise kohta. Komiteega kaebuste üle peetavat infovahetust hakkab koordineerima
Välisministeerium. Komiteele esitatud kaebustele sisuline vastamine kuulub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse, kes teeb seda vajaduse korral koostöös teiste
pädevate asutustega. Sellega seoses võib ametnike töökoormus mõningal määral suureneda.
Fakultatiivprotokolliga ühinemisega võib kaasneda ka komitee palve Eestile anda
konventsiooni võimalike rikkumiste ja sellega seotud menetluste kohta aru perioodilistes
riigiaruannetes. Komiteele konventsiooni täitmise kohta riigiaruannete esitamine on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne, kelle valitsemisalas on vastavalt ministeeriumi
põhimääruse §-le 11 soolise võrdõiguslikkuse poliitika kavandamine ja elluviimine. SoVS-i
§ 22 alusel koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soolise
võrdõiguslikkuse edendamist ja sellealast tegevust ning avaldab aruandeid naiste ja meeste
võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta. Komiteele aruannete koostamise ja esitamise
eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakond.
Vajaduse korral tuleb teistel riigiasutustel tegeleda komitee soovituste täitmise ja seotud
aruandlusesse panustamisega oma pädevuse kohaselt. Aruande mahtu fakultatiivprotokolliga
liitumine ei mõjuta.
Fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on anda inimestele võimalus pöörduda naiste
diskrimineerimise likvideerimise komitee poole, kui neile tundub, et riik rikub nende
konventsioonis sätestatud õigusi. Komitee saab juhtida riigi tähelepanu võimalikele naiste
õiguste tagamisega seotud probleemidele, andes soovitusi olukorra parandamiseks.
Komitee otsused ei ole küll rangelt võttes õiguslikult siduvad ning komiteel puudub eraldi
mehhanism, et sundida riiki neid otsuseid täitma, kuid kui riik on tunnistanud komitee pädevust
selliseid küsimusi lahendada, siis peab ta olema valmis komitee soovitusi täitma. Juhul kui
komitee tuvastab rikkumise, peab riik täitma komitee soovitusi, näiteks hüvitama kaebajale
tekitatud kahju või vastavalt asjaoludele võib see tähendada ka asjakohaste poliitikameetmete
kasutuselevõtmist või parandamist ning puudutada ka seaduste muutmist või muid sobilikke
meetmeid. Komitee kontrollib otsuse riigipoolset täitmist ning riik peab komiteele selgitama,
kuidas ta komitee otsust täidab.
Mõju riigiasutuste korraldusele võib pidada pigem väikseks ning mõju esinemise sagedust
harvaks. Enim mõjutatud sihtrühmad on Välisministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning vajaduse korral teised pädevad asutused.
11
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Fakultatiivprotokolliga ühinemine toob Eesti kohta esitatud kaebuste või komitee omal
algatusel alustatud konventsiooni pideva rikkumise uurimise korral infovahetuse, selgituste
andmise ja soovituste täitmise aruandluse kohustuse. See hakkab toimuma senises
ministeeriumite tööjaotuse raamistikus ega vaja ümberkorraldusi. Infovahetust koordineerib
Välisministeerium ning sisulist aruandlust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
kaasates vajaduse korral teisi pädevaid asutusi. Infovahetus ja aruandlus võivad kaasa tuua
töökoormuse mõningase suurenemise, kuid selleks ei ole vajadust planeerida lisaraha.
Seaduse rakendamisega kaasneb ka avalikkuse, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning
teiste peamiste siht- ja sidusrühmade protokolliga ühinemisest teavitamine. Selleks kasutatakse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna eelarvet ning selleks
ei ole vajadust planeerida lisaraha.
Seaduse rakendamine ei too riigieelarvesse tulu. Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega kohe
otseseid kulusid. Komiteel ei ole õigust määrata trahve ega hüvitisi. Ei saa aga välistada, et
individuaalkaebuste menetluses tuvastatud rikkumiste heastamiseks ning eelkõige
konventsiooni pideva rikkumise korral võib tekkida vajadus ulatuslikumateks
ümberkorraldusteks või poliitikamuudatusteks, millega võib kaasneda lisaraha vajadus.
8. Rakendusaktid
Eelnõu vastuvõtmisel seadusena ei tule kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada
riigisiseseid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
Eesti suhtes jõustub protokoll kolme kuu möödumisel ÜRO peasekretärile ühinemiskirja
hoiuleandmise kuupäevast.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile,
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti
Naisuurimus- ja Teabekeskusele, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidule
ja Vabaühenduste Liidule.
12
TÕLGE INGLISE KEELEST
ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON
A
Peaassamblee
Distr.
ÜLDOSA
A/RES/54/4
15. oktoober 1999
Viiekümne neljas istungjärk
Päevakorrapunkt 109
PEAASSAMBLEE VASTUVÕETUD RESOLUTSIOON
[ilma viiteta põhikomiteele (A/54/L.4)]
54/4. Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni
fakultatiivprotokoll
Peaassamblee,
kinnitades veel kord Viini deklaratsiooni ja tegevusprogrammi1 ning Pekingi
deklaratsiooni2 ja tegevusprogrammi3;
meenutades, et Pekingi tegevusprogramm toetas Viini deklaratsiooni ja
tegevusprogrammi kohaselt naiste staatuse komisjoni algatatud protsessi, mille eesmärk on
töötada välja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni4
fakultatiivprotokolli eelnõu, mis võiks jõustuda võimalikult kiiresti petitsiooniõiguse alusel;
1
A/CONF.157/24 (I osa), III ptk.
2
Pekingis 4.–15. septembril 1995 toimunud neljanda naiste maailmakonverentsi aruanne
(Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni väljaanne, müüginumber E.96.IV.13), I peatükk,
resolutsioon 1, lisa I.
3
Samas, II lisa.
4
Resolutsioon 34/180, lisa.
99-77473
nentides, et Pekingi tegevusprogrammis kutsuti ka kõiki riike, kes ei ole veel
konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, üles seda võimalikult kiiresti tegema, et
saavutada konventsiooni ülemaailmne ratifitseerimine aastaks 2000;
1) võtab vastu ja avab allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks ja ühinemiseks
konventsiooni fakultatiivprotokolli, mille tekst on lisatud resolutsioonile;
2) kutsub kõiki konventsioonile allkirjutanud, selle ratifitseerinud või sellega
ühinenud riike võimalikult kiiresti protokollile alla kirjutama ja selle ratifitseerima või sellega
ühinema;
3) rõhutab, et protokolli osalisriigid peaksid kohustuma järgima protokollis
toodud õigusi ja menetluskordi ning tegema koostööd naiste diskrimineerimise likvideerimise
komiteega protokolli kohaste menetluste kõigis etappides;
4) rõhutab samuti, et komitee peaks oma volitusi ja protokollist tulenevaid
ülesandeid täites ka edaspidi lähtuma mitteselektiivsuse, erapooletuse ja objektiivsuse
põhimõtetest;
5) palub komiteel korraldada koosolekuid, et täita oma protokollikohaseid
ülesandeid pärast selle jõustumist lisaks konventsiooni artikli 20 alusel toimuvatele
koosolekutele; selliste koosolekute kestus määratakse kindlaks ja vajaduse korral vaadatakse
läbi protokolli osalisriikide koosolekul, tingimusel et peaassamblee selle heaks kiidab;
6) palub peasekretäril tagada töötajad ja vahendid, mis on vajalikud komitee
protokollikohaste ülesannete tõhusaks täitmiseks protokolli alusel pärast selle jõustumist;
7 palub veel, et peasekretär lisaks peaassambleele konventsiooni staatuse kohta
esitatavatesse regulaarsetesse aruannetesse teabe protokolli staatuse kohta.
28. plenaaristung
6. oktoober 1999
LISA
Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni
fakultatiivprotokoll
Protokolli osalisriigid,
nentides, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas kinnitatakse veel kord
usku põhilistesse inimõigustesse, inimese väärikusse ja väärtustesse ning meeste ja naiste
võrdsetesse õigustesse;
nentides samuti, et inimõiguste ülddeklaratsioonis5 kuulutatakse, et kõik inimesed
sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt ning et igaühel on õigus kõigile
selles sätestatud õigustele ja vabadustele ilma vahetegemiseta, sealhulgas soopõhise
vahetegemiseta;
meenutades, et inimõiguste rahvusvahelised paktid6 ja muud rahvusvahelised
inimõigusi käsitlevad õigusaktid keelavad soolise diskrimineerimise;
meenutades veel naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni4 (edaspidi konventsioon), milles selle osalisriigid mõistavad hukka naiste
diskrimineerimise kõik vormid ja lepivad kokku, et järgivad kõigi asjakohaste vahenditega ja
viivitamata naiste diskrimineerimise likvideerimise poliitikat;
kinnitades veel kord oma valmisolekut tagada naistele kõigi inimõiguste ja
põhivabaduste täielik ja võrdne kasutamine ning võtta tõhusaid meetmeid nende õiguste ja
vabaduste rikkumise vältimiseks,
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
Protokolli osalisriik (edaspidi osalisriik) tunnustab naiste diskrimineerimise
likvideerimise komitee (edaspidi komitee) pädevust võtta vastu ja vaadata läbi artikli 2
kohaselt esitatud kaebused.
Artikkel 2
Kaebusi võidakse esitada selliste osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate üksikisikute
või üksikisikute rühmade poolt või nende nimel, kes väidavad, et nad on konventsiooni
osalisriigi poolse konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise ohvrid. Kui kaebus esitatakse
üksikisikute või üksikisikute rühmade nimel, peab see toimuma nende nõusolekul, välja
arvatud siis, kui kaebuse esitaja suudab põhjendada nende nimel tegutsemist ilma sellise
nõusolekuta.
Artikkel 3
Kaebused on kirjalikud ja ei ole anonüümsed. Komitee ei võta kaebust vastu, kui see
käsitleb konventsiooni osalisriiki, kes ei ole protokolliosaline.
Artikkel 4
1. Komitee vaatab kaebuse läbi alles siis, kui ta on kindlaks teinud, et kõik olemasolevad
riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendatud, välja arvatud juhul, kui selliste
õiguskaitsevahendite kohaldamine on põhjendamatult pikaajaline või tõenäoliselt ebatõhus.
5
Resolutsioon 217 A (III).
6
Resolutsioon 2200 A (XXI), lisa.
2. Komitee tunnistab kaebuse vastuvõetamatuks, kui:
a) komitee on sama küsimust juba uurinud või seda on uuritud või uuritakse muu
rahvusvahelise uurimis- või lahendamismenetluse raames;
b) see on konventsiooniga vastuolus;
c) see on ilmselgelt põhjendamatu või ei ole piisavalt põhjendatud;
d) tegemist on kaebuse esitamise õiguse kuritarvitamisega;
e) kaebuse aluseks olevad asjaolud toimusid enne protokolli jõustumist
asjaomase osalisriigi suhtes, välja arvatud kui need asjaolud jätkusid pärast
seda kuupäeva.
Artikkel 5
1. Komitee võib igal ajal pärast kaebuse saamist ja enne selle põhjendatuse üle
otsustamist edastada asjaomasele osalisriigile kiireloomuliseks arutamiseks taotluse, et
osalisriik võtaks vajalikud ajutised meetmed, mis võivad olla vajalikud, et vältida väidetava
rikkumise ohvrile või ohvritele võimaliku korvamatu kahju tekitamist.
2. Kui komitee kasutab artikli lõike 1 alusel oma kaalutlusõigust, ei tähenda see otsust
kaebuse vastuvõetavuse või põhjendatuse kohta.
Artikkel 6
1. Kui komitee ei pea kaebust vastuvõetamatuks ilma asjaomasele osalisriigile viitamata
ja tingimusel, et üksikisik või üksikisikud nõustuvad oma isiku avaldamisega sellele
osalisriigile, juhib komitee konfidentsiaalselt asjaomase osalisriigi tähelepanu protokolli
alusel esitatud kaebusele.
2. Asjaomane osalisriik esitab kuue kuu jooksul komiteele kirjalikud selgitused või
avaldused, milles selgitatakse küsimust ja võimalikke õiguskaitsevahendeid, mida kõnealune
osalisriik on rakendanud.
Artikkel 7
1. Komitee vaatab läbi protokolli alusel saadud kaebused, võttes arvesse kogu teavet,
mis on talle kättesaadavaks tehtud üksikisikute või üksikisikute rühmade poolt või nende
nimel ja asjaomase osalisriigi poolt, tingimusel et teave edastatakse asjaomastele pooltele.
2. Komitee vaatab protokolli alusel esitatud kaebused läbi kinnistel koosolekutel.
3. Pärast kaebuse läbivaatamist edastab komitee oma seisukohad kaebuse kohta koos
võimalike soovitustega asjaomastele pooltele.
4. Osalisriik võtab nõuetekohaselt arvesse komitee seisukohti ja võimalikke soovitusi
ning esitab komiteele kuue kuu jooksul kirjaliku vastuse, mis sisaldab teavet komitee
seisukohtade ja soovituste alusel võetud meetmete kohta.
5. Komitee võib kutsuda osalisriiki üles esitama lisateavet meetmete kohta, mida
osalisriik on võtnud komitee seisukohtade või soovituste alusel, sealhulgas, kui komitee peab
seda vajalikuks, osalisriigi järgmistes konventsiooni artikli 18 kohastes aruannetes.
Artikkel 8
1. Kui komitee saab usaldusväärset teavet, mis viitab konventsioonis sätestatud õiguste
raskele või pidevale rikkumisele osalisriigi poolt, kutsub komitee seda osalisriiki üles tegema
koostööd teabe läbivaatamisel ja esitama sel eesmärgil asjaomase teabe kohta märkusi.
2. Võttes arvesse kõiki asjaomase osalisriigi esitatud tähelepanekuid ja muud talle
kättesaadavat usaldusväärset teavet, võib komitee määrata ühe või mitu oma liiget uurimist
tegema ja komiteele selle tulemustest kiiresti aru andma. Põhjendatud juhtudel ja osalisriigi
nõusolekul võib uurimine hõlmata käiku tema territooriumile.
3. Pärast sellise uurimise tulemuste läbivaatamist edastab komitee need tulemused koos
märkuste ja soovitustega viivitamata asjaomasele osalisriigile.
4. Asjaomane osalisriik esitab komiteele oma tähelepanekud kuue kuu jooksul pärast
komitee edastatud uurimistulemuste, märkuste ja soovituste saamist.
5. Uurimine tehakse konfidentsiaalselt ja menetluse kõigis etappides taotletakse
osalisriigi koostööd.
Artikkel 9
1. Komitee võib paluda asjaomasel osalisriigil kirjeldada konventsiooni artikli 18
kohases aruandes üksikasjalikult, milliseid meetmeid ta on võtnud protokolli artikli 8 alusel
tehtud uurimise tulemusel.
2. Vajaduse korral võib komitee pärast artikli 8 lõikes 4 nimetatud kuuekuulise tähtaja
möödumist paluda asjaomasel osalisriigil teavitada teda uurimise tulemusel võetud
meetmetest.
Artikkel 10
1. Osalisriik võib konventsioonile alla kirjutades või seda ratifitseerides või sellega
ühinedes deklareerida, et ta ei tunnista komitee pädevust teha artiklites 8 ja 9 sätestatud
toiminguid.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni teinud osalisriik võib selle
deklaratsiooni igal ajal tagasi võtta, teatades sellest peasekretärile.
Artikkel 11
Osalisriik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid
üksikisikuid ei väärkohelda ega hirmutata protokollikohase suhtlemise tõttu komiteega.
Artikkel 12
Komitee lisab konventsiooni artikli 21 kohasesse aastaaruandesse kokkuvõtte oma
protokollikohasest tegevusest.
Artikkel 13
Osalisriik kohustub tegema konventsiooni ja protokolli laialdaselt teatavaks ja need
avalikustama ning hõlbustama juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja soovituste kohta,
eelkõige selle osalisriigiga seotud küsimustes.
Artikkel 14
Komitee töötab välja oma töökorra, mida ta peab talle protokolliga antud ülesandeid täites
järgima.
Artikkel 15
1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud,
selle ratifitseerinud või sellega ühinenud.
2. Protokolli peavad ratifitseerima riigid, kes on konventsiooni ratifitseerinud või sellega
ühinenud. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
peasekretärile.
3. Protokoll on ühinemiseks avatud riikidele, kes on konventsiooni ratifitseerinud või
sellega ühinenud.
4. Ühinemine toimub ühinemiskirja hoiuleandmisega Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile.
Artikkel 16
1. Protokoll jõustub kolm kuud pärast päeva, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
peasekretärile antakse hoiule kümnes ratifitseerimis- või ühinemiskiri.
2. Kui riik ratifitseerib protokolli või ühineb protokolliga pärast selle jõustumist, jõustub
protokoll selle riigi suhtes kolm kuud pärast tema ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi
hoiuleandmise kuupäeva.
Artikkel 17
Protokolli suhtes ei ole lubatud teha reservatsioone.
Artikkel 18
1. Osalisriik võib teha ettepaneku protokolli muuta ja esitada selle Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär edastab muudatusettepanekud seejärel
osalisriikidele, paludes neil talle teatada, kas nad pooldavad osalisriikide konverentsi
kokkukutsumist, et arutada ja hääletada ettepaneku üle. Kui vähemalt kolmandik
osalisriikidest konverentsi pooldab, kutsub peasekretär konverentsi kokku Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni egiidi all. Konverentsil kohalolevate ja hääletavate osalisriikide
häälteenamusega vastu võetud muudatused esitatakse heakskiitmiseks Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni Peaassambleele.
2. Muudatused jõustuvad, kui need on heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
Peaassamblee ja protokolli osalisriigid kahekolmandikulise häälteenamusega kooskõlas oma
põhiseaduslike menetlustega.
3. Kui muudatused jõustuvad, on need siduvad nende osalisriikide suhtes, kes on need
heaks kiitnud, teiste osalisriikide suhtes on endiselt siduvad protokoll ja varasemad
muudatused, mille nad on heaks kiitnud.
Artikkel 19
1. Osalisriik võib protokolli alati denonsseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. Denonsseerimine jõustub pärast kuue kuu
möödumist päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
2. Denonsseerimine ei piira protokolli jätkuvat kohaldamist enne denonsseerimise
jõustumiskuupäeva artikli 2 alusel esitatud kaebuste või artikli 8 alusel algatatud uurimise
suhtes.
Artikkel 20
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teavitab riike:
a) protokollikohasest allakirjutamisest, ratifitseerimisest ja ühinemisest;
b) protokolli ja artikli 18 kohaste muudatuste jõustumise kuupäevast;
c) artikli 19 kohasest denonsseerimisest.
Artikkel 21
1. Protokoll, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on
võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arhiivi.
2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab protokolli kinnitatud
ärakirjad konventsiooni artiklis 25 osutatud riikidele.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/24-0877 - Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.09.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22ba5337-1d4b-40f3-8c6e-1d038d54129d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22ba5337-1d4b-40f3-8c6e-1d038d54129d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main