Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2025. aastal

Ministeeriumid 06.09.2024 nr 2-2/2249-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2025. aastal“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 10. septembriks 2024. Vabariigi Valitsus peab tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 381 lõikest 3 kehtestama tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra hiljemalt 15. oktoobriks 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Siirika Paulman 5887 8297 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 04.09.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2025. aastal Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel. § 1. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantakse 2025. aastal: 1) 24,4 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest; 2) 24,4 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Taimar Peterkop Riigisekretär  04.09.2024 Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2025. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse 2025. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali (edaspidi sihtkapital) töötuskindlustuse sihtfondidest ülekantavate vahendite määraks 24,4%. Sihtkapitalist rahastatakse aktiivsete tööturumeetmete (edaspidi tööturumeetmed) pakkumist, st tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturumeetmete pakkumiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 381 lõike 1 alusel võib sihtkapitali üle kanda kuni 30% töötuskindlustusmaksetest, mis on laekunud: 1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond); 2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond). TKindlS § 381 lõike 2 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Töötukassa nõukogu tegi 27. augustil 2024 ettepaneku kehtestada 2025. aasta sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 24,4% kummastki sihtfondist. TKindlS § 381 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt 15. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Siirika Paulman (tel 5887 8297; [email protected]), töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (tel 5660 0831; [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna andmete juht Deisi Pohlak (tel 5912 7349; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2025–2028“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 1 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on tagada töötukassale 2025. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalikud vahendid. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab 2025. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määra ja teine määruse jõustumisaja. Paragrahv 1 sätestab 2025. aasta töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr sõltub töötuskindlustusmakse määrast ja töötuskindlustusvahendite laekumisest ning tööturuteenuste ja -toetuste kulust. Töötukassa nõukogu otsustas 27. augustil 2024 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2025. aasta: 1) töötuskindlustusmakse määraks 2,4% (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ja 2) sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 24,4% kummastki sihtfondist. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2024. aastal on 23,3%. 2025. aasta puhul on arvestatud, et tööturumeetmete pakkumiseks on vaja tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kanda 24,4% laekuvatest töötuskindlustusmaksetest – sellisel juhul kantakse sihtkapitali 79,3 miljonit eurot, sh 51,5 miljonit kindlustatute maksetest ning 27,8 miljonit eurot tööandjate maksetest. Paragrahvi 2 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 2025. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad isikud Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Rohkem kui kaks aastat kestnud majanduslangus on jätkunud ka 2024. aasta alguses, kuid 2024. aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt hakkab Eesti majandus käesoleva aasta viimases kvartalis aegamisi taastuma. Aastases võrdluses on prognoosi kohaselt siiski 2024. aastal SKP kasv veel languses (–1,0%), kuid hakkab peale seda kasvama, 2025. aastal 3,3%, 2026. aastal 3,0% ning 2027. aastal ja 2028. aastal 2,5%. 2 Tööturg on vaatamata majanduslangusele püsinud tugev ning kuigi töötus suurenenud, siis mitte nii ulatuslikult kui varasemate kriiside ajal. Võrreldes 2022. aastaga (5,6%) kasvas 2023. aastal 15–74-aastaste töötuse määr 6,4%-ni. 2024. aasta esimeses kvartalis kasvas töötuse määr veelgi, 7,8%-ni, kuid langes teises kvartalis 7,6%-ni. Registreeritud töötuse määr (16- pensioniiga) kasvas võrreldes 2022. aastaga (7,0%) 2023.aastal 7,4%-ni. Sarnaselt üldisele töötuse määra kasvule kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis ka registreeritud töötuse määr, jõudes 8,0%-ni, kuid langes samuti teises kvartalis, 7,2%-ni. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt jääb aastases võrdluses käesoleva aasta töötuse määr 7,7% juurde ning hakkab seejärel langema, jõudes 2025. aastal 7,5%-ni ning 2026. aastal 6,3%-ni. Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel 2025‒2028 registreeritud töötute arv sarnaselt Rahandusministeeriumi töötute üldarvu prognoosile. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2025. aastal registreeritud töötuid keskmiselt kuus arvel ca 50 700 (ca 600 võrra vähem kui aastal 2024). Aastateks 2026‒2028 prognoosib töötukassa registreeritud töötute arvu langust, jõudes 2028. aastal prognoosi kohaselt ca 47 100 töötu juurde. Määrusega kehtestatakse 2025. aastaks 24,4%-ne sihtkapitali ülekantavate vahendite määr (2024. aastal 23,3%), mis võimaldab osutada tööturuteenuseid ning maksta tööturutoetusi. Sihtkapitali ülekantava 24,4%-lise määra korral kantakse sihtkapitali ca 79 miljonit eurot, sh 51,5 miljonit kindlustatute maksetest ning 27,8 miljonit tööandjate maksetest. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise jätkamine avaldab majandusele positiivset mõju: paranevad võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed). Tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu. Ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule on positiivne, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest tööturuteenuseid ja -toetusi osutatakse ka täna ning sihtkapitali ülekantavate vahenditega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2025. aastaks. 2025. aastal moodustab töötukassa prognoosi kohaselt tööhõiveprogrammi1 raames tööturumeetmetes osalemiste arv 32% kuu jooksul registreeritud töötute arvust (ca 18 300 osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna sihtkapitali kantakse vahendeid üle kord aastas ning sihtrühma tasandil ei toimu võrreldes varasemaga muutusi, siis on mõju sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt on 2025. aastal I kvartalis prognoositav töötuse määr 8,0% ning hakkab seejärel langema, jäädes järgnevatel kvartalitel vahemikku 7,1%–7,5%. Ebasoovitav mõju võib avalduda juhul, kui tegelik töötuse määr on järgneval aastal prognoositust oluliselt kõrgem, mistõttu 24,4%-sest sihtkapitali ülekantavate vahendite määrast ei pruugi piisata tööturuteenuste ja -toetuste osutamiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavat mõju ei ole majanduse taastumisel ette näha. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad isikud Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2025. aastaks sihtkapitali ülekantavate vahendite 24,4% määra kehtestamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud tööturuteenuseid ja -toetusi kasutavatele isikutele: paranevad võimalused 1 Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“. RT I, 22.06.2024, 2. Tööhõiveprogramm 2024–2029–Riigi Teataja. 3 liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed); tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna tööturuteenuseid ja -toetusi osutatakse ka täna ning sihtkapitali ülekantavate vahenditega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2025. aastaks, siis ei toimu sihtrühma tasandil olulisi muudatusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Töötukassa prognoosi kohaselt moodustab 2025. aastal tööhõiveprogrammi raames tööturumeetmetes osalemiste arv 32% kuu jooksul registreeritud töötute arvust (ca 18 300 osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna sihtkapitali kantakse vahendeid üle kord aastas ning sihtrühma tasandil ei toimu võrreldes varasemaga muutusi, siis on mõju sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Tööturuteenuste ja -toetuste rahastamise jätkusuutlikuks tagamiseks loodud sihtkapitali kantakse üle vahendeid sihtfondidest Vabariigi Valitsuse kehtestatud määras alates 2011. aastast. Sihtkapitali kantakse vahendid üle kahest töötuskindlustusfondist (kindlustatute sihtfondist, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate tööandjate sihtfondist) ning riigieelarvest. 2025. aastal kantakse sihtkapitali üle 24,4% töötuskindlustusmakse laekumistest – sellisel juhul kantakse sihtkapitali 79 miljonit eurot, sh 51,5 miljonit kindlustatute maksetest ning 27,8 miljonit eurot tööandjate maksetest. Kuigi järgnevatel aastatel oodatakse majandusliku olukorra taastumist ning prognoosi kohaselt registreeritud töötute arv järgnevatel aastatel mõnevõrra väheneb, siis palga- ja hinnakasvu tõttu püsivad hüvitiste ja aktiivsete tööturumeetmete kulud kõrged. Lisaks mõjutavad töötuskindlustuse kulusid aktiivsete tööturumeetmete välisvahenditest rahastamise lõppemine ning kulude ületulek töötuskindlustusvahenditesse (nt alates 2026. aastast tööalane rehabilitatsioon ja teenus „Minu esimene töökoht“). Töötukassa prognoosi kohaselt on 2025. aastal töötuskindlustuse tulud 338,4 miljonit eurot ja kulud 346,1 miljonit eurot ning kogutulem 7,7 miljoni euro ulatuses negatiivne. 2025. aasta lõpuks on prognoositav töötuskindlustuse netovara maht 548,7 miljonit eurot. Aastatel 2026‒2028 on töötuskindlustuse tulem positiivne, jäädes vahemikku 9,2–27,7 miljonit eurot ning netovarad kasvavad 2028. aasta lõpuks 603,4 miljoni euroni. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamine (2025. aastal 24,4%) mõjutab eelkõige töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja -toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Kuna tööturuteenuseid ja -toetusi osutatakse ka täna ning sihtkapitali ülekantavate vahenditega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2025. aastaks ning tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste maksmine ja hüvitiste andmine on töötukassa 4 peamiseks tegevuseks, siis ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga muutusi ning mõju ulatus ning sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Prognoosi kohaselt on 2025. aastal töötukassa kogutulem negatiivne (ca –7,7 miljonit eurot ) ning I sihtfondi miinus veelgi suurem (ca –19,8 miljonit eurot). Perioodil 2026–2027 on prognoosi kohaselt kogutulem küll positiivne, kuid I sihtfondi tulem jätkuvalt negatiivne (2026. aastal ca –8,4 miljonit eurot ning 2027.aastal ca –3,2 miljonit eurot). I sihtfondist kantakse vahendeid sihtkapitali (kuni 30% I SF-i vahenditest) ning rahastatakse töötuskindlustushüvitise kulusid, töötukassa tegevuskulusid (65% tegevuskuludest) ning tehakse eraldisi reservkapitali. Kuigi II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujäägi (aga mitte vastupidi) ning kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aitavad tagada käesoleval hetkel töötuskindlustusvahendite piisavuse, võivad ebasoovitavad mõjud avalduda pikemas perspektiivis kui I sihtfondi tulem on pikaajaliselt negatiivne – näiteks ei ole võimalik senises mahus tööturuteenuste ja toetuste (v.a töötutoetus) osutamine või ei piisa olemasolevatest vahenditest tööturuteenuste ja toetuste (v.a töötutoetus) osutamiseks kriisiolukorras, mis võib mõjutada tööturuteenuseid saavaid inimesi negatiivselt. Seetõttu on oluline tagada tööturuteenuste osutamiseks vajalik jätkusuutlikkus. Kuna tööturuteenuste-, toetuste- ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis võib eeldada, et töötukassa suudab reorganiseerida olemasolevaid hüvitisi või teenuseid ja toetusi sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühmi negatiivselt. Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata madalaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma suurus ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude realiseerumise riski maandamiseks tuleb tagada töötukassa kulude ja tulude vaheline jätkusuutlikkus viisil, mis ei mõjuta sihtrühmi negatiivselt. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2011. aastal kanti sihtkapitali üle 12% sihtfondidesse laekunud vahenditest. 2011. aastal koguti vahendeid sihtkapitali ja neid tööturuteenuste osutamiseks ega tööturutoetuste maksmiseks ei kastutatud. Alates 2012. aastast on sihtkapitali vahendeid kasutatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise rahastamiseks. 2012. aastal kanti sihtkapitali üle 16,1%, 2013. aastal 17,8%, 2014. aastal 18,9%, 2015. aastal 20%, 2016. aastal 15%, 2017. aastal 19%, 2018. aastal 25,6% ning 2019. aastal 16,1% kummastki sihtfondist. 2020. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks kuni 29. märtsini 17,6% ja alates 30. märtsist 30%. 2021. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 30%, 2022. aastal 19,8%, 2023. aastal 25,5% ja 2024. aastal 23,3%. Aastal 2025 tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate tööturumeetmete kulude katmiseks jooksva aasta töötuskindlustusmakse laekumistest kanda sihtkapitali 24,4%. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra, sh tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kulu prognoosimisel, on töötukassa lähtunud Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvisest majandusprognoosist. Tööturuteenuste ja -toetuste kulu prognoosimisel on võetud arvesse prognoositavat registreeritud töötute arvu, tööturuteenustes osalejate arvu keskmiselt kuus ning tööturuteenuste ja -toetuste kulu nende liikide lõikes. Arvestatud on teenuste hinna tõusu, sh töötasu alammäära tõusu. Samuti on arvestatud muudatustega teenuste tingimustes. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4%, sh sihtkapitali ülekantavate vahendite prognoos, aastateks 2025–2028 on esitatud tabelis 1. 5 Tabelist on näha, et kui töötuskindlustuse kogutulem on 2025. aastal 7,7 miljoni euro ulatuses negatiivne, siis I sihtfondi miinus on veelgi suurem (I SF kulud ületavad tulusid 19,8 miljoni euro võrra), tulenedes nii kõrgetest töötuskindlustushüvitise kuludest kui ka aktiivsete tööturumeetmete ja tegevuskulude kasvust, mida rahastatakse 65% ulatuses I sihtfondist. Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist (II SF) võib katta töötuskindlustushüvitise sihtfondi (I SF) puudujääki, vastupidi aga mitte. Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2025–2028 Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi tingimustes maksemääraga 2,4% 2025 2026 2027 2028 1 SKP reaalkasv 3,3% 3,0% 2,5% 2,5% 2 Keskmine palk 2040 2141 2244 2347 3 Keskmise palga kasv 4,6% 5,0% 4,8% 4,6% 4 Tarbijahinnaindeks 4,2% 2,2% 2,0% 2,0% 5 Töötuse määr (15–74 a) 7,5% 6,9% 6,9% 6,9% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 55 974 51 561 51 905 51 238 Registreeritud töötute arv (keskmiselt 7 päevas) 50 730 49 127 48 047 47 106 8 Likviidsusreservi tulusus 2,4% 2,1% 2,1% 2,2% Töötuskindlustusmakse määr: 9 kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% Töötuskindlustusmakse määr: 10 tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate vahendite 11 määr 24,4% 24,4% 24,8% 23,8% Tulud 12 Töötuskindlustusmaksed kokku 325 008 286 342 461 168 359 461 168 376 530 553 I SF: kindlustatute 13 töötuskindlustusmaksed 211 255 386 222 599 759 233 649 759 244 744 859 II SF: tööandjate 14 töötuskindlustusmaksed 113 752 900 119 861 409 125 811 409 131 785 693 15 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 79 302 022 83 407 544 89 016 475 89 787 497 I SF-st sihtkapitali ülekantavad 16 vahendid 51 546 314 54 214 904 57 860 709 58 361 873 II SF-st sihtkapitali ülekantavad 17 vahendid 27 755 708 29 192 641 31 155 766 31 425 624 18 Investeerimistulu 13 354 915 11 522 890 11 717 016 12 665 154 19 I SF investeerimistulu 5 101 945 4 078 096 3 928 335 4 073 545 20 II SF investeerimistulu 4 148 191 3 812 277 4 120 448 4 710 495 21 SK investeerimistulu 1 897 069 1 700 771 1 736 487 1 857 380 22 Reservi investeerimistulu 2 207 710 1 931 746 1 931 746 2 023 734 TÖÖTUSKINDLUSTUSE 23 KOGUTULU 338 363 201 353 984 058 371 178 184 389 195 707 24 I SF KOGUTULU 164 811 017 172 462 951 179 717 385 190 456 532 25 II SF KOGUTULU 90 145 384 94 481 045 98 776 091 105 070 565 26 SK KOGUTULU 81 199 090 85 108 315 90 752 962 91 644 876 27 RESERVI KOGUTULU 2 207 710 1 931 746 1 931 746 2 023 734 6  Kulud Hüvitised ja hüvitistelt makstav 28 sotsiaalmaks 196 322 837 187 770 009 187 813 716 191 978 911 Töötuskindlustushüvitise 29 sotsiaalmaksuta kulu 138 786 516 133 034 512 133 077 423 136 085 653 Koondamishüvitise kulu ilma 30 sotsiaalmaksuta 22 973 947 21 967 387 21 807 205 22 216 250 Maksejõuetushüvitise kulu ilma 31 sotsiaalmaksuta 6 720 845 6 183 749 6 340 335 6 507 150 32 Sotsiaalmaks hüvitistelt 27 841 528 26 584 361 26 588 753 27 169 857 Teenused 33 töötuskindlustusvahenditest 79 254 527 83 407 544 89 016 475 89 787 497 34 Tööhõiveprogramm 79 254 527 83 407 544 89 016 475 89 787 497 35 TAT-2 kaasfinantseering 36 TAT-3 kaasfinantseering 37 Tegevuskulud 70 531 553 73 562 415 76 612 310 79 680 969 TÖÖTUSKINDLUSTUSE 38 KOGUKULU 346 108 916 344 739 968 353 442 502 361 447 376 39 I SF KOGUKULU 184 632 025 180 850 082 182 875 425 187 878 283 40 II SF KOGUKULU 82 222 364 80 482 342 81 550 602 83 781 597 41 SK KOGUKULU 79 254 527 83 407 544 89 016 475 89 787 497 42 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 43 Aasta kogutulem -7 745 715 9 244 090 17 735 682 27 748 331 44 I SF TULEM -19 821 008 -8 387 131 -3 158 040 2 578 249 45 II SF TULEM 7 923 020 13 998 703 17 225 489 21 288 968 46 SK TULEM 1 944 564 1 700 771 1 736 487 1 857 380 47 RESERVI TULEM 2 207 710 1 931 746 1 931 746 2 023 734 Varad NETOVARA (I SF, II SF, SK ja 48 reserv) 548 709 064 557 953 153 575 688 836 603 437 167 49 Vabad vahendid I SF-s 194 195 054 187 063 559 185 161 154 189 054 830 50 Vabad vahendid II SF-s 181 537 014 196 211 829 214 113 429 236 110 704 51 Sihtkapital 80 989 091 82 689 861 84 426 349 86 283 728 52 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa Märkused: Aluseks Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvine majandusprognoos (edastatud töötukassale 5.08.2024). I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. TAT-2 – „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. TAT-3 – „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“. 2024. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 7 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt töötukassa nõukogu 27.08.2024 otsusele (lisatud eelnõu seletuskirjale). Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja tööstusministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/24-0875 - Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2025. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.09.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f16abf0-f19f-426d-b35c-30a31fd8ad8c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f16abf0-f19f-426d-b35c-30a31fd8ad8c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main