Projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusega

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-7/1495 Projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusega Edastame Teile projekteerimistingimuste eelnõu rohevesiniku tootmisüksuse ja tankimistaristu rajamiseks asukohaga Põhja-Pärnumaa vald, Metsaküla, Liiva maaüksusele (katastritunnus 27601:005:0031). Kaaskirjaga on lisatud projekteerimistingimuste eelnõu koos lisadega. Palume ettepanekud ja seisukohad projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitada 10 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Reet Olev vallaarhitekt Lisad: Projekteerimistingimuste andmise eelnõu Lisa.1 Projekteerimistingimused Lisa.2. Asendiskeem Lisa 3. KSH eelhinnang Lisa 4. Tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüs. Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764  KORRALDUS Xxx 20 24 n r Projekteerimistingimuste andmine Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele on esitatud 20.05.2024 projekteerimistingimuste taotlus nr 2 411002 /0 4238 r ohevesiniku tootmis ü ksuse ja tankimistaristu rajami seks asukohaga Põhja-Pärnumaa vald, Metsaküla, Liiva maaüksusele (katastritunnus 27601:005:0031 ) . T egemist on 100% tootmismaaga, suurusega 4456m². Projekteerimistingimuste eesmärgiks on rajada rohevesiniku tootmiseks pilootprojekti raames. Rohevesiniku tootmisüksus saab elektritoite rajatavast otseliinist (mitte-abikõlbulik kulu), mis ühendatakse rajatava Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaamaga. Neil tundidel, kui ei tööta tuulepark, võetakse vesiniku tootmiseks vajalik elekter võrgust. Vesiniku toodetakse konteineris asuva elektrolüüseriga , kus toimub vee lõhustamine voolu abil vesinikuks ja hapnikuks. Elektrolüüsiks vajaliku vee tarbeks on plaanis kasutada Põhja-Pärnumaa valla vee-ettevõtja poolt soovitatud Tootsi alevi puurkaevu nr. 4 . Planeeritav projekt võimaldab elektrolüüsi abil toota kuni 70 tonni rohevesinikku aastas. Pilootprojektis 13 sõiduki tarbimine katab 54% ulatuses elektrolüüseri töökoormust. See on elektrolüüseri mõistes optimaalne töökoormus, sest suurem koormuse all töötamisel langeb elektrolüüseri efektiivsus ehk energia vajadus on suurem sama koguse vesiniku tootmiseks. Maksimaalne komprimeeritud vesiniku kogus üksuses on alla 1 tonni vahelao ja mobiilse mahutiga. Ööpäevas toodetakse maksimaalselt 216 kg vesinikku ja äraveo maksimum on 440 kg, mis tähendab, et mobiilse mahuti minimaalseks täitmise ajaks on kaks päeva. Pilootprojektis on planeeritud vesiniku äravedu iga nelja päeva järel. Seejuures jälgitakse, et välimüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel jäävad alla lubatud piiri. . Planeeritav vesiniku tootmine hõlmab järgmisi komponente: Otseliin Sopi-Tootsi päikese- ja tuulepargi alajaamast Puurkaev, kus veetarbimine maksimaalselt 3 m 3 päevas 0,5 MW elektrolüüser (konteinerlahendus), mis suuda päevas toota 216 kg ja aastas 70 t Kompressor 350 bar rõhule vesiniku komprimeerimiseks Vaheladustamine/statsionaarne mahuti (keskmisel rõhul, 350 bar ) Mobiilse vesinikumahuti täitmisepunkt Mobiilne mahuti 440 kg ja 350 bar . Põhja-Pärnumaa valla s kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt on tööstusterritooriumi katastriüksuse maakasutuse juhtotstarve tootmise maa-ala. Kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga ja projekti koostamisel tuleb arvestada tootmismaa maa-alale seatud maakasutus- ja ehitustingimustega. Tootmise arendamisel tuleb arvestada selle sobivusega keskkonda ja logistilise asukohaga. Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 kohaselt ei ole kavandatud tegevuseks detailplaneeringu koostamine nõutav. Detailplaneeringu koostamise vajaduse hindamisel on vallavalitsus lähtunud Tootsi vesiniku tootmise ja mobiilsete mahutite täitmispunktide rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangust ja vesiniku tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüsist. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamine ega eelhinnangu koostamine antud juhul otseselt vajalik. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Antud kinnistule on siiski koostatud keskkonnamõju eelhinnang . Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 järgi on vesinik teatud koguses määratletud ohtliku kemikaalina. Ettevõte klassifitseerub C kategooria ohtlikuks ettevõtteks, kuna ettevõttes käideldakse vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on suurem kui 0,5 tonni ja väiksem kui 5 tonni ( Qa ). Vee elektrolüüsil vesiniku ja hapniku eraldamine on keemiline meetod ja selle järgi kuulub vesiniku tootmine tööstusheite direktiivi lisa I punkti 4.2 a alla. Eesti on selle direktiivist üle võtnud tööstusheite seadusesse § 19 lõike 2 punktiga 4 ja täiendavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 5 lõike 1 punktiga 11, mille kohaselt on vesiniku tootmiseks vajalik keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba). Tegemist ei ole ka ühegi olemasoleva kompleksloa või keskkonnaloa otseselt liituva ja tehniliselt seotud tegevusega tööstusheite seaduse § 6 lõige 2 mõistes. Kuna tegevusega kaasneb müra, on vajalik hinnata mürataset, et see ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" sätestatud müra normtasemeid. Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada paakide või haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB (A) tootmiskohas16. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB (A). Müra tekitavad ka veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 1 MW tootmisvõimsuse juures on üks veok päevas. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel on müratundlik ala üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Kehtiv Kaisma valla üldplaneering ei määra müratundlikke alasid. Tootsi alevis ei ole üldplaneeringut kehtestatud, seega ei ole seal müratundlikke alasid määratud. Selleks, et olulist keskkonnamõju (häiringut kohalikele elanikele) ei avalduks, tuleb vesiniku tootmisüksuse rajamisel mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide ületamiseks nt elamute juures, siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Liiklusega olulist müra ei kaasne, kuna lisanduv liikluskoormus väga väike. Kavandatav tegevus aitab kaasa EL ning Eesti riiklike eesmärkide saavutamisele, mis on seotud CO2 heite vähendamisega – energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju , kuna toodetakse saastevaba vesinikku. Eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju. Ehitusseadustiku § 31 lg 1 kohaselt korraldat akse projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena. EhS § 31 lg 4 p 2 kohaselt esitati projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Projekteerimistingimuste eelnõuga tutvumise võimalusest teav i tati Põhja-Pärnumaa valla veebilehel ja Valla ajalehes. Keskkonnaamet…. Päästeamet… Kaitseministeerium… Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 0 lõike 1 p 2, ehitusseadustiku § 26 lõike 2 p 1, § 28, § 33 lõike 1, majandus - ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 84 „ Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded “ § 2 ning Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21. veebruari 2018 määruse nr 10 „ Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas “ § 6 punkt 1, annab Põhja-Pärnumaa Valla valitsus korralduse : Anda projekteerimistingimused aa dressil Pärnu maakond, asukohaga Põhja-Pärnumaa vald, Metsaküla, Liiva (katast ritunnus 18801:001 :0 201 ) maaüksusele rohevesiniku tootmisjaama rajamiseks. Kinnitada käesoleva korralduse lisana projekteerimistingimused (lisa 1 ) ja asendiskeem (lisa 2) Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenet lusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Korraldus jõustub projekteerimistingimuste taotlejale teatavakstegemisest. vallavanem Piret Müür vallasekretär Lisa 1 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse ….. korralduse nr juurde PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Ehitustegevuse liigi täpsustus: Vesiniku tootmisüksuse rajamine Projekteerimistingimuste andja Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Asutuse registrikood: 770 00 234 Ametniku nimi: Reet Olev Ametniku ametinimetus: vallaarhitekt Taotluse andmed Liik: projekteerimistingimuste taotlus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Number: 2411002/ 04238 Kuupäe v: 20.05.2024 Ehitamisega h õlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress: Pärnu maakond, asukohaga Põhja-Pärnumaa vald, Metsaküla , Liiva (katastritunnus 27601:005:0031) kinnistu . Maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa 100% Kinnistu pindala 4456 m ² . Projekteerimi stingimuste sisu ja põhjendused Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/K e HJS (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Kinnistule kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6 lg 1 välja toodud tegevusele, tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 3 või 6 alla, mille korral on vajalik anda eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Projekteerimistingimuste taotlusele on lisatud ka keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 järgi on vesinik teatud koguses määratletud ohtliku kemikaalina . Ettevõte klassifitseerub C kategooria ohtlikuks ettevõtteks, kuna ettevõttes käideldakse vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on suurem kui 0,5 tonni ja väiksem kui 5 tonni (Qa). Vee elektrolüüsil vesiniku ja hapniku eraldamine on keemiline meetod ja selle järgi kuulub vesiniku tootmine tööstusheite direktiivi lisa I punkti 4.2 a alla. Eesti on selle direktiivist üle võtnud tööstusheite seadusesse § 19 lõike 2 punktiga 4 ja täiendavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 5 lõike 1 punktiga 11, mille kohaselt on vesiniku tootmiseks vajalik keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba). Tegemist ei ole ka ühegi olemasoleva kompleksloa või keskkonnaloa otseselt liituva ja tehniliselt seotud tegevusega tööstusheite seaduse § 6 lõige 2 mõistes. Kuna tegevusega kaasneb müra, on vajalik hinnata mürataset, et see ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" sätestatud müra normtasemeid. Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada paakide või haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A) tootmiskohas16. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A). Müra tekitavad ka veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 1 MW tootmisvõimsuse juures on üks veok päevas. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel on müratundlik ala üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Kinnistu jääb endise Kaisma valla territooriumile, kus kehtib ka praegu Kaisma valla üldplaneering , mis ei määra müratundlikke alasid . Tootsi alevis ei ole üldplaneeringut kehtestatud, seega ei ole seal müratundlikke alasid määratud. Selleks, et olulist keskkonnamõju (häiringut kohalikele elanikele) ei avalduks, tuleb vesiniku tootmisüksuse rajamisel mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide ületamiseks nt elamute juures, siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Liiklusega olulist müra ei kaasne, kuna lisanduv liikluskoormus väga väike. Kavandatav tegevus aitab kaasa EL ning Eesti riiklike eesmärkide saavutamisele, mis on seotud CO2 heite vähendamisega – energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju , kuna toodetakse saastevaba vesinikku. E elhindamise käigus jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju. Kehtiva Vändra valla üldplaneeringu ( endise Kaisma valla osas) kohaselt on tegemist perspektiivse tööstuspiirkonnaga. Kasutamise otstarve 2 3029 muu energiatööstuse rajatis Taotleja selgitused Rohevesiniku 1 MW tootsmisüksuse ja tankimistaristu rajamine . Soovitakse toota elektrolüüseri abil vesinikku ja sellega transporditavaid mahuteid täita Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid. Pilootprojekt on kavandatud 1MW elektrolüüseriga, kus vesiniku maksimaalne tootmismaht on 200Nm³/h, ehk siis 18kg/h. Asukoht asukohaskeem lisa 2 ; Juurdepääs Tööstuse tänavalt . Kitsendused Kinnistule ulatub alla 1 kV õhuliin koos kaitsevööndiga (vid 216038400, id 14092274) Lubatud suurim ehitisealune pind Lubatud suurim ehitisealune pind 2673 m² (max 60% katastriüksuse pinnast ) Kõrgus ; kaugus kinnistu piirist kaugus kinnistu piiridest vähemalt 4 m . Arhitektuurilised, ehituslikud ja k ujunduslikud tingimused olemasolevad ehitised on lubatud lammutada Heakord ja haljastus tootmisrajatiste ja elamu-ning ühiskondlike alade vahele tuleb rajada min 25 m laiune kõrghaljasta t ud roheline ala. - min 15% kinnistust Lahendada jäätmekäitlus Parkimine omal kinnistul Maakorralduslikud toimingud Uut kinnistut ei moodustata Ehitusuuringute tegemise vajadus Tehnilised tingimused ja tegevused projekt peab olema vormistatud topogeodeetilisel alusplaanil M1:1000 või 1:500. Mõõdistuse originaalfailid esitada Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele. Tehnovõrkude lahendused tuleb teostada vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Veevarustus: Veetarbimine on pro gnoositud 150m³ / kuus . puurkaev : Tootsi alevi puurkaev nr 4 (Tööstuse tn11). Vähemalt 50mm veetoru pumplast kinnistuni (ca 65m) paigaldada puurimise teel. Demineraliseeritud vesi on plaanitud kasutada kinnistusiseselt immutatuna pinnasesse või suunata dreaažikraavi (Tööstuse tn 7 Liiva kinnistu poolses otsas). Samuti puurimise teel kõvakattega teede alt või ehitada välja survekanalisatsioonitorustik koos pumplaga. Suure keskkonnakoormusega tootmise puhul kaaluda reovee eelpuhastust enne ühiskanalisatsiooni laskmist. Elekter: tagada elektriseadmete vastavus elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele (alus ehitusseadustik § 11 lg 2 p 9, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ ptk 2 ja eelnimetatud määrusega seotud standarditele (alus majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 § 13 ja § 18). Vesiniku tootmisüksuse seadmed (sh elektrolüüser) peavad omama akrediteeritud asutuse poolt väljastatud kehtivaid EMC sertifikaate. Kooskõlastused ja arvamused Koostatav tootmiskompleksi ehitusprojekt kooskõlastada vallaarhitektiga Ehitusprojekt esitatakse arvamuse saamiseks: Keskkonnaametile; Kaitseministeeriumile Kliimaministeeriumile Ehitusprojekt koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele ja majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ning heale projekteerimistavale. Tuleohutus: vastavalt Päästeameti tingimustele. Rajatise tulepüsivusklass peab vastama Vabariigi Valitsuse siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.“ Ehitusprojekti juurde lisada projekteerimistingimused. Ehitusloa taotlemiseks esitada ehitusprojekt Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatuna vastavalt Ehitisregis t ri Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuetele „Ehitisregistri Juhendmaterjal Lisa 2“ pdf-formaadis koos vormikohase ehitusloa taotlusega. Vaidlustamisviide Käesolevat k orraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Piret Müür vallasekretär L isa 2. Asendiskeem 152400 20320 0 Orienteeruv ehitusala asukoht Tootsi vesiniku tootmisüksuse (1 MW) ja mobiilsete mahutite täitmispunkti rajamine Liiva, Metsaküla, Põhja-Pärnumaa vald Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tellija: Enefit Green AS Lelle 22 11318, Tallinn Koostaja: Consultare OÜ (Kristo Kiiker, Mari Raidla) Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn Versioon: 2 Kuupäev: 06.08.2024 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................................3 2. Seadusandlikud aspektid ................................................................................................................4 3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ...................................................................................6 3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .....................................................................................6 3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid ............................................................................................8 3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine ................................................................................9 3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ......................................... 10 3.2.3. Heide vette ja pinnasesse........................................................................................... 11 3.2.4. Jäätmed ..................................................................................................................... 11 4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ...................................................................12 5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ...........................................................15 5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ... 15 5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid ....................................................... 16 5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 16 5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 17 5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad ........................................................... 18 5.3. Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................................ 18 5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad ....................................................................................... 19 5.5. Pinnavormid ja pinnas ....................................................................................................... 19 5.6. Maavarad .......................................................................................................................... 20 5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused ........................................................ 20 5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .......................... 20 6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele ....................................................................................21 6.1. Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................... 21 6.1.1. Natura eelhindamine ................................................................................................. 21 6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................ 22 6.1.3. Mõju rohevõrgustikule, vääriselupaikadele, väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 22 6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele .......................................................................... 22 6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele ................................ 24 6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju ........................................................... 25 6.5. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................... 25 6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale....................................................... 25 6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus ................................................ 30 6.8. Kliimamõjudega arvestamine............................................................................................. 31 6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................................................................. 32 6.10. Keskkonnameetmed ...................................................................................................... 32 7. Eelhinnangu järeldus ................................................................................................................33 8. Kasutatud allikad ......................................................................................................................36 Lisad .................................................................................................................................................38 Lisa 1. Fotod .................................................................................................................................. 38 2 1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmine vesiniku tootmisüksuse rajamisele. Vesiniku tootmisüksust kavandatakse Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla külla. Töö eesmärk on anda piisav alusinfo vesiniku tootmisüksuse rajamiseks vajalike lubade väljastajatele. Käesoleva töö koostamisel on aluseks võetud Tellija (Enefit Green AS) poolt esitatud informatsioon kavandatava tegevuse kohta. Käesoleva töö koostasid Consultare OÜ keskkonnaeksperdid Mari Raidla ja Kristo Kiiker. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada KMH algatamise vajalikkuse üle hindamisel. 3 2. Seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor- , lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Võttes arvesse, et...: a) elektrolüüs on keemiline protsess; b) anorgaanilised põhikemikaalid on loetletud Euroopa Komisjoni juhendis2, sh on gaasiline vesinik loetelus nimetatud; c) "tööstuslik maht" on KeHJS-es ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata; d) "mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on defineeritud Euroopa Komisjoni juhendis 3 , kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses toimub keemiline protsess ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete järjestatus ja omavaheline seotus anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11 täielikult ei kohaldu. ...ei ole KMH algatamise vajadus üheselt selge ning keskkonnamõju eelhinnangu koostaja hinnangul on võimalik kaalutleda KMH algatamise vajadust. Kui vesiniku tootmisüksuse rajamist defineeritakse ülalkirjeldatud tegevusena, siis on vajalik läbi viia KMH. Juhul, kui tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega4. Vesiniku tootmisüksus on kemikaaliseaduse tähenduses C kategooria ohtlik käitis, mida ei ole nimetatud tegevusvaldkondade all, mille korral tuleb anda keskkonnamõju 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv 2 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 3 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 4 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv 4 hindamise vajalikkuse eelhinnang. Samas tuleb määruse § 16 punkt 1 alusel KMH vajalikkuse eelhinnang anda ka muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Käesolev analüüs lähtub eelhinnangus kajastatava teabe sisust, mis on sätestatud KeHJS § 6 1 alusel ning mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 5 . Käesolevas eelhinnangus on lisaks lähtutud Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning eelhindamise juhendmaterjalidest6. 5 Vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 6 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend 5 3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 1 MW. Vesiniku tootmise käitises soovitakse toota elektrolüüseri abil vesinikku ja sellega transporditavaid mahuteid (ingl k tube trailer) täita. Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Liiva kinnistul (katastritunnus: 27601:005:0031), mis on 100% tootmismaa (joonis 1). Maa on munitsipaalomandis. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi lähedusse, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin7 taastuvenergia tootmisüksusega. Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse. Esialgne pilootprojekt on kavandatud 1 MW elektrolüüseriga, kus vesiniku maksimaalne tootmismaht oleks 200 Nm3/h (Nm3 on Normal cubic meter) ehk 18 kg/h. Vesiniku tootmisprotsess Vesinik (H2) on laialdaselt leiduv element ja enim leidub vesinikku vees (H2O). Elektrolüüs on protsess, kus vesi lagundatakse alalisvoolu toimel vesinikuks ja hapnikuks (joonis 2). Elektrivool juhitakse läbi kahe elektroodi, mida eraldab elektrit juhtiv elektrolüüt või „ioonide transpordikeskkond“. Selle käigus tekib negatiivsel elektroodil (katoodil) vesinik ja positiivsel elektroodil (anoodil) hapnik. Leeliseline elektrolüüs on käesoleval ajal maailmas kõige laialdasemalt kasutusel olev ja soodsaim elektrolüüsitehnoloogia. Elektrolüüsiga toodetud vesinik kogutakse kokku ja hapnik juhitakse atmosfääri. 7 Elektrituruseaduse järgi on otseliinvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks. 6 Joonis 1. Kavandatava Tootsi vesiniku tootmisüksuse asukoht8. 8 Aluskaart: Maa-amet, 2024 Joonis 2. Elektrolüüsi protsess. Vesiniku tootmiseks peab vesi olema demineraliseeritud (DM). Selleks saab rakendada näiteks ioonvahetuse või pöördosmoosi meetodit. Antud tehnoloogiatega tekkiv heitvesi9 on tehnoloogiate erinevuste tõttu erineva koostise ja kogusega, mis pole Tellijale teada. Heitvee koostis oleneb ka algsest toorveest. Pärast elektrolüüserit vesinik komprimeeritakse ehk surutakse kokku. Maksimaalne komprimeeritud vesiniku kogus üksuses on alla 1 tonni (vahelao ja mobiilse mahutiga). Ööpäevas toodetakse maksimaalselt 432 kg vesinikku. Äraveo maksimum on 440 kg, mis tähendab, et mobiilse mahuti minimaalseks täitmise ajaks on üks ööpäev. Pilootprojektis on planeeritud vesiniku äravedu üks kord päevas. Maksimaalne töörõhk on kuni 520 bar. Tootmisüksuses kasutatakse nii statsionaarseid kui ka mobiilseid vesinikumahuteid. 3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 järgi on vesinik teatud koguses määratletud ohtliku kemikaalina10. Ettevõte klassifitseerub C kategooria ohtlikuks ettevõtteks, kuna ettevõttes käideldakse vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on suurem kui 0,5 tonni ja väiksem kui 5 tonni (Qa). Tegevuse jaoks tuleb taotleda keskkonna kompleksluba, kui tegemist on keemiatööstuse alltegevusvaldkonnaga, kus toimub gaasiliste ainete – vesiniku – tootmine 11 . Vabariigi Valitsuse määruse nr 89 alusel ei ole vesiniku tootmise valdkonnas künnisvõimsust määratud. Kompleksluba 9 Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 11 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Kompleksluba asendab keskkonnaluba (välisõhu saasteluba, jäätmeluba ja vee erikasutusluba). Keskkonna kompleksloa menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades tööstusheidete seaduses 12 sätestatud erisusi. Kompleksloa kohustusega seotud käitise kasutamise üldpõhimõtted on sätestatud tööstusheidete seaduse §-s 26. 3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine Ülevaade elektrolüüseri tehnilistest näitajatest ja vajaminevatest ressurssidest 1 MW võimsuse juures, on tabelis 1. Tabel 1. Elektrolüüseri tehnilised näitajad. Elektro- Elektri H2 H2 H2 DM vee DM vee Heit- Heitvesi Ligi- lüüseri kasutus, kogus, kogus, kogus, vajadus vajadus, vesi, m3/öö- kaudne võimsus GWh/a Nm3/h kg/h kg/öö- l/h m3/kuus l/h päevas toorvee (70 päevas (1/3 vajadus KWh/kg toor- m3/ööp H2 veest) kohta) 1 MW 11 200 18 432 164 118 82 2 6 Joonis 3. Sisendid ja väljundid leeliselise elektrolüüseri protsessis13. Energia kasutamine Vesiniku kokkusurumine ja transport on väga energiamahukad protsessid, sellepärast toodetakse ja tarbitakse valdav osa maailma vesinikust lokaalselt14. Vesiniku tootmisel arvestatakse üldjuhul maksimaalseks energiakuluks 5,2 kWh/Nm3. Abiseadmete kasutusega koos, on ühe normaalkuupmeetri vesiniku tootmisel elektrikulu 6 kWh/Nm3 H2 kohta, mis 12 Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv 13 Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil. Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf 14 Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav: http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx 9 teeb igakuiseks elektrikasutuseks kuni 1100 MWh. 1 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus 11 GWh/aastas. Ressursside kasutamine Leeliselise elektrolüüseri süsteemis ei kasutata enamasti haruldasi ega väärismetalle. Tootmistegevuses kasutatakse vett. Tootmises elektrolüüseri jaoks vajamineva demineraliseeritud vee näitajad on tabelis 2. Tabel 2. Näide elektrolüüseri jaoks vajaliku demineraliseeritud vee näitajatest. Omadused Tehniline näitaja Happelisus (pH) 7-8 Juhtivus ≤ 12 µS/cm Kloriidioon ≤ 2 ppm Hägusus ≤ 1 ppm Ehitustegevus Vesiniku tootmisseadmed ning transpordiveokid vajavad spetsiaalset tugevdatud aluspinda. Vajalik on pinnase koorimine tootmisalalt, vajadusel tagasitäite teostamine mineraalse materjaliga. Tootmisseadmed tuleb toestada ja fikseerida. Veokitele on vaja tugevdatud pinnasega platsi, kust transporditakse täidetud vesiniku mahutid sihtkohtadesse. Tegemist on väikesemahulise ehitustegevusega. Vajamineva materjali täpsed mahud ei ole teada. 3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus Euroopa Komisjoni määratluses 15 tähendab saastevaba vesinik vesinikku, mis on toodetud vee elektrolüüsil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga. Antud projekti puhul pärineb tootmiseks kasutatav elektrienergia Sopi-Tootsi taastuvenergeetikaalalt (toodetakse tuule- ja päikeseenergiat) ja käitises toodetavat vesinikku saab käsitleda saastevaba vesinikuna. Heide välisõhku Vesiniku tootmisüksuse tegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid välisõhku, kasvuhooneefekti tekitavate ainete heiteid ega muid saasteainete heiteid. Elektrolüüseri seiskamisel (avariiolukord) kasutatakse lämmastikku (N2), et juhtida vesinik süsteemist välja (süsteemi tühjendada). N2 kasutamine vesinikutootmise seadmetes torustiku tühjendamisel on seotud ohutusega. Kuna vesinik on väga kergesti süttiv ja plahvatusohtlik gaas, on oluline tagada, et torustikku ei oleks jäänud vesinikku enne hooldus- või remonditöid ning elektrolüüseri seiskamisel. N2 kasutamine torustiku tühjendamisel on oluline ja levinud ohutus- ja hooldusmeetod vesiniku tootmise seadmetes. Vajaminev lämmastiku kogus oleneb elektrolüüseri seiskamise kordadest. Lämmastik suunatakse süsteemi üldjuhul 15-20 minutit pärast elektrolüüseri seiskumist. 1 MW võimsusega elektrolüüseritel jääb aastane lämmastiku maksimaalne kogus eeldatavasti 1200 l juurde. Lämmastikku hoiustatakse balloonis. 15 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ 10 Lõhn Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid. Müra Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada paakide või haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A) tootmiskohas16. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A). Müra tekitavad ka veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 1 MW tootmisvõimsuse juures on üks veok päevas. Vibratsioon Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 520 barise rõhu. Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale veel teada. Teatud vibratsiooni võivad tekitada veokid, mis vesinikumahuteid transpordivad. Valgustus Valgustust vajavad valvesüsteem ja mobiilsete mahutite täitmise korraldus, kuid käitis ise tootmisprotsessis valgusallikat ei vaja. Soojus Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C. Kiirgus Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas. 3.2.3. Heide vette ja pinnasesse Elektrolüüseris kasutatakse ainult demineraliseeri vett (DM), seega on vaja puurkaevust või ühisveevärgist saadud vett eeltöödelda. Vee puhastamisel tekib kõrgema mineraalide kontsentratsioonidega heitvett, mida soovitakse antud projektis tagasi keskkonda suunata. Heitvee täpne koostis ei ole teada, kuna see sõltub vee puhastuse tehnoloogiast ja algse vee koostisest. Heitvee eeldatav kogus 1 MW tootmisvõimsuse juures on 2 m3/ööpäevas (ligikaudu 82 l/h). Pärast vesiniku tootmist ja puhastamist tekib lisaks vett maksimaalselt 1 l/h, mis suunatakse tagasi tootmissüsteemi või keskkonda. 3.2.4. Jäätmed Vesiniku tootmisprotsessis olulisel määral jäätmeid ei teki. Käitises kasutatakse 1 MW võimsuse kohta ligikaudu 13 kg vanaadiumoksiidi (V205) ja 2000 kg kaaliumhüdroksiidi (KOH), millest valmistatakse elektrolüüt. Normaaltöötingimustes elektrolüüti ei kulu ja täiendavat leelist tuleb vajadusel lisada ainult üks kord aastas. Umbes 10 aasta möödudes elektrolüüseri virn (ingl k stack) degradeerub ja tuleb paigaldada uus virn. Käitises tekkivad jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele või hooldust pakkuvale ettevõttele. 16 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112 11 4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Pärnu maakonna planeering Maakonnaplaneeringu kohaselt on taastuvenergeetika valdkonnas perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikseenergial. Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering Tuulikuparkide arenduspiirkonnad Pärnumaal on kehtestatud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga. Arenduspiirkondade sees on näidatud arendusalad ning tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtted ja teemaplaneeringu elluviimise tingimused. Projektiala jääb tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusala P8 lähedale ning on seal kavandatud tegevusega otseselt seotud (joonis 4). Joonis 4. Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusala P8 Vändra vallas (end.). 12 Vändra valla üldplaneering endise Kaisma valla osas Kehtivas üldplaneeringus on antud projektialale tootmismaa juhtotstarve, mis vastab maa sihtotstarbele. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering Liiva kinnistu jääb teemaplaneeringu alast välja, selle serva. Teemaplaneering koostati elektrituulikute ja neid teenindava infrastruktuuri (st tervikuna tuulepark) osas sisuliselt detailplaneeringu täpsusastmes ning planeering annab ehitiste projekteerimise aluseks olevad detailsed maakasutus- ja ehitustingimused. Teemaplaneeringus on kavandatud asukohad 52-le elektrituulikule ja 2-le tuulemõõdutornile. Detailplaneeringud Projektialal ei ole detailplaneeringuid algatatud ega kehtestatud 17. Tootsi alevis Tootsi maanteel on menetluses Rail Balticu Tootsi peatuse detailplaneering. Kavandatud tegevuste osas ei ole vastuolusid. Tegevused on üksteist soodustavad – RB rongid tarbivad elektrit ning vesiniku tootmisüksuse eesmärk on roheenergia salvestamine. Arengudokumendid Euroopa vesinikustrateegia Euroopa Komisjon kinnitas 2020. aastal uue strateegia vesiniku kohta Euroopa Liidus. Selles rõhutatakse, et lisaks taastuvallikatest toodetud elektrienergia kasutamisele ning ressursside tõhusamale ja ringluspõhisemale kasutamisele, on tähtis osa ka vesinikul. Saastevaba vesiniku kiire laialdane kasutuselevõtt on ELi jaoks otsustava tähtsusega, et kulutõhusalt saavutada kõrgem kliimaeesmärk – s.o vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50%. Käesolev projekt on kooskõlas Euroopa vesinikustrateegia eesmärkidega. Strateegia „Eesti 2035“18 Strateegias on vajaliku muutusena märgitud ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kasutuselevõtt, mille üheks osaks on lühi- ja pikaajaliste taastuvenergia salvestusvõimaluste loomine. Riiklik energia- ja kliimakava Riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK 2030) tuuakse välja, et vesiniku rakendamisega eri majandussektorites on võimalik kõige efektiivsemalt liikuda vähese süsinikuga majanduse poole. Lisaks mainitakse REKK 2030-s, et vesinikku ja vesinikukütuseid on võimalik kasutada ka energiasalvestuses. Pärnumaa kliimakava 203019 Kavandatud tegevus vastab kliimakavas seatud eesmärgile: „Pärnumaa toodab taastuvenergiat kaks korda rohkem kui ise tarbib“ ning järgmistele kliimakava tegevussuundadele: 17 Maa-ameti planeeringute kaardirakendus, vaadatud 01.08.2024 18 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0&current_page=1 19 Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav: https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf 13  1. Vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30%, aidates avalikul ja erasektoril ning kodumajapidamistel minna üle puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütuste kasutamisele. 2. Toetada taastuvenergia arendamist omavalitsuse korraldustes ja menetlustes. Kavandatud tegevus on kooskõlas kliimakavas kirjeldatud energeetikavaldkonna tegevusega „Suurendada omatarbelise taastuvelektri kasutamist, arendada salvestusvõimekust ning toetada suurtest energiatootmisüksustest otseliinide ja lähivõrkude rajamist (6 km reegel)“. 14 5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Projektialaks on Liiva kinnistu Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas (katastritunnus: 27601:005:0031). Katastriüksuse kogupindala on 4456 ha. Ala on osaliselt lage, võsastunud, osal alast kasvavad suuremad puud (joonis 5, joonis 6). Kinnistul on mõned kraavid ja hoone (Lisa 1 foto 3). Katastriüksus on munitsipaalomandis. Kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast põhjasuunda jäävad turbaväljad, metsad ning veekogud, kuhu on rajamisel tuulepark. Lõunasse jääb Tootsi alev. Projektiala piirkonnas on valdavalt tootmismaad. Joonis 5. Vaade Liiva kinnistule Tööstuse tn ja Tööstuse põik tn ristist põhja suunas20. Joonis 6.Vaade Liiva kinnistult lõuna suunas Tootsi alevile21. Asustus Põhja-Pärnumaa vallas on 01.02.2024 seisuga 7866 elanikku. Suurimad asulad on Vändra alev, Pärnu- Jaagupi alev ja Tootsi alev. Liiva kinnistu piirneb vahetult Tootsi aleviga. Liiva kinnistuga piirnevad tootmis- ja transpordimaad. Vahetult Tööstuse tänavaga piirneb üldkasutatav maa (Tööstuse tn 7, 63801:001:0246, munitsipaalomandis). Tegemist on haljasalaga, kus puhkerajatisi ei ole. Liiva kinnistust edelas on munitsipaalomandis maatulundusmaad (Põrgupõhja tn 7, 63801:001:0732; joonis 7). 20 Google Maps, 2024. Foto on jäädvustatud juulis 2011. 21 Google Maps, 2024. Foto on jäädvustatud juulis 2011. 15 Projektialale lähimad hoonestatud elamumaad on Kesk tn 16 (80501:001:0024; korterelamu, kus hoone jääb Liiva kinnistust ligikaudu 100 m kaugusele) Lähim ühiskondlik ehitis jääb 160 m kaugusele (Tööstuse tn 5, 80501:001:0098), kus on Eesti Turbamuuseum Tootsis, Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus. Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänavalt ning põhjast uus avalik tee (rajati koos Sopi-Tootsi tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Joonis 7. Maakasutus projektiala piirkonnas22. 5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid 5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad Kavandatav vesiniku tootmisüksus ei paikne Natura 2000 alal ega selle läheduses. Projektialale lähimad Natura 2000 alad on:  Mõrdama loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 1,6 km kaugusel idas ja mille kaitse-eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)23; 22 Maa-ameti maainfo kaardirakendus, 2024 23 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 16   Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes 3,9 km kaugusel loodes. Ämmamäe loodusala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi – vanad laialehised metsad (*9020) kaitse24. 5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti (joonis 8). Projektialale lähimad kaitstavad loodusobjektid on:  II kaitsekategooriasse kuuluva valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) elupaik (Tootsi alevis) 700 m kaugusel;  II kaitsekategooriasse kuuluva eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. Esthonica) leiukoht 780 m kaugusel;  II kaitsekategooriasse kuuluva laululuige (Cygnus cygnus) ja III kaitsekategooriasse kuuluva hallpõsk-püti (Podiceps grisegena) elupaik 840 m kaugusel. Joonis 8. Kaitstavad loodusobjektid (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)25. Lisaks EELIS-sse kantud andmetele, on piirkonnas (Tootsi Suursoo alal) teada muid kaitsealuseid linnuliike ning käsitiivalisi, mida täiendavalt uuriti Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise protsessis26,27. 24 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 25 Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 26 Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. 27 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring 17 5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad Pärnu maakonna planeeringu järgi ei asu projektiala rohevõrgustikus. Projektialal kasvab puid ning ala on osaliselt lage. Tootmisüksuse rajamiseks ei eemaldata olulisel määral kõrghaljastust. Projektialal ja vahetus läheduses ei ole vääriselupaiku (VEP). Lähimad VEP-id on ligikaudu 1 km kaugusel. 5.3. Põhjavesi ja pinnavesi Põhjavesi Projektialal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Veekompleksi iseloomustavad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid (joonis 9). Joonis 9. Põhjavee kaitstus28. Vesiniku tootmisprotsessis soovitakse kasutada põhjavett ning rajada puurkaev või liituda ühisveevärgiga. Projektialal levivad järgmised põhjaveekihid (lisatud seisundihinnangud 2020. aasta seisuga29): 1) Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum, mis on 2020. aasta hinnangute järgi heas (ohustatud) seisundis. 2) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, mis on 2020. aasta hinnangute järgi heas (ohustatud) seisundis. 28 Maa-ameti geoloogilised kaardid, vaadatud 25.07.2024 29 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 18 Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Kehtestatud varu suurus Siluri- Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis on 2000 m 3/ööpäevas 30 . Alal on järgmised puurkaevud/põhjaveehaarded: PRK0006372, PRK0006332, PRK0006340. Puurkaevudega võetakse olmevett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Pärnu alamvesikonnas. PRK0006340 on ühisveevärgi puurkaev. Pinnavesi, sh maaparandussüsteemid Projektialal ja selle läheduses ei ole looduslikke pinnaveekogusid. Kinnistul on üksikud kraavid, kuid alal ei ole maaparandusehitisi, st kraavid ei ole ühegi maaparandussüsteemi osad (joonis 10). Joonis 10. Maaparandussüsteemid31. 5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas32. 5.5. Pinnavormid ja pinnas Projektialal on maapind tasase reljeefiga (maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 30-32 m). Veidi kõrgema reljeefiga on endise turbaraudtee tamm, mis läbib kinnistut. Piirkonnas on pinnakatteks moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk33. 30 EELIS, vaadatud 25.07.2024 31 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024 32 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 33 Maa-ameti geoloogiliste kaartide rakendus, vaadatud 25.07.2024 19 5.6. Maavarad Projektialal ei ole maardlana arvel olevaid alasid ega mäeeraldisi34. 5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid ega väärtuslikke maastikke. Projektiala ei paikne väärtuslikul põllumajandusmaal. Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina. Säilinud on raudteetamm, relsid võeti üles juba 2009. aastal 35 . Lisaks on rööpmepaar kinnistu lõunaservas. 5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on C-kategooria ettevõte. Vesinik on tule- ja plahvatusohtlik gaas. Seetõttu kehtivad vesinikuhoidlatele (nagu ka teistele tuleohtlike ainete, nt vedelgaasi- ja bensiinihoidlatele) ohutusnõuded. Kavandatav vesiniku tootmisüksus on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte, sest vesiniku kogus ühel ajahetkel käitises on vähem kui 5 tonni, kuid rohkem kui alammäär ehk 0,5 tonni 36. Arendaja hinnangul on tavapäraselt tootmisüksuses kuni 1 tonni vesinikku. Projektiala läheduses on tootmismaad, kuid ei ole ohtlikke käitisi37. Projektialale lähimad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted jäävad ligikaudu 15 km kaugusele, seega ei jää kavandatav käitis muude naabruses asuvate ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasse (ohualad ei liitu). Projektialal ei ole jääkreostusobjekte38. 34 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, vaadatud 25.07.2024 35 EELIS, vaadatud 25.07.2024 36 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 37 Maa-ameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse kaardirakendus, vaadatud 26.07.2024 38 EELIS, vaadatud 26.07.2024 20 6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele 6.1. Mõju looduskeskkonnale 6.1.1. Natura eelhindamine Natura eelhindamine aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõjus teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Hindamise läbiviimisel lähtutakse Natura hindamise juhisest39.  Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähimad Natura 2000 alad on Mõrdama loodusala (umbes 1,6 km kaugusel idas) ning Ämmamäe loodusala (umbes 3,9 km kaugusel loodes). Mõrdama loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Ämmamäe loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi vanad laialehised metsad (*9020).  Kas projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik? Projekt ei ole seotud Mõrdama loodusala ega Ämmamäe loodusala kaitsekorraga ega ole kaitsekorra elluviimiseks vajalik.  Projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 1 MW. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaama lähedusse, mis paikneb Tootsi tuulepargi alal, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin taastuvenergia tootmisüksusega. Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse. Tootmisüksus rajatakse Liiva kinnistule, mis on 100% tootmismaa. Veevõtuks rajatakse puurkaev või liitutakse ühisveevärgiga. Taotletav veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes 177 m3/kuus). Tootmise käigus tekib heitvett umbes 2 m3/ööpäevas, mis on võrreldes algse veega kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Ligipääs alale toimub mööda olemasolevaid teid. Maaparandustöid ei kavandata. Tegevuste täpsem kirjeldus on ptk-s 3. 39 Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. 21   Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Mõrdama ja Ämmamäe loodusalale ja nende kaitse- eesmärkidele on välistatud, kuna projektiga ei kavandata tegevusi, mille mõjuala võiks ulatuda nimetatud loodusaladeni (1,6-3,9 km kaugusel). 6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik situatsioon ega vähene väärtuslike elupaikade pindala, kuna tegemist on tootmismaaga. Vesiniku tootmisüksus ei loo takistusi lindude või käsitiivaliste lennuteele, kuna tegemist on madala ehitisega. Projekti tegevustega seotud mõjud, mis võivad ulatuda kinnistust kaugemale, on eelkõige seotud välisõhu mõjutustega (nt müra ning ohtlike ainete käitlemisega seotud ohud). Müra, vibratsioon, plahvatusoht jms ohud maandatakse, et välistada olulised keskkonnamõjud piirkonna elanikele, hoonetele jm. Seega olulisi mõjusid ei avaldu kaitsealustele liikidele. 6.1.3. Mõju rohevõrgustikule, vääriselupaikadele, väärtuslikule põllumajandusmaale Mõju rohevõrgustikule Oluline mõju rohevõrgustikule puudub, kuna projektiala ei asu rohevõrgustikus. Mõju vääriselupaikadele Vesiniku tootmisüksuse rajamisel puuduvad mõjud vääriselupaikadele, kuna projektialal VEP-id puuduvad ning projektiga ei kavandata tegevusi, millel oleks vääriselupaikadele kaudne mõju (nt veerežiimi muutmine). Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele ega pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslikku põllumajandusmaad. 6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele Mõju põhjaveele Ühe kilogrammi vesiniku tootmiseks läheb vaja vähemalt 9 liitrit demineraliseeritud vett. Taotletav veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes 177 m3/kuus). Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 89 40 (vt ka ptk 3.2). Kompleksluba tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Kuna mõiste „tööstuslik ulatus“ on täpsemalt defineerimata, siis on võimalik loa andjal kaaluda kompleksloa taotlemise vajadust. Kui kompleksluba ei pea taotlema, siis tuleb taotleda veeluba, kuna põhjavett võetakse rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. 40 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 22 Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Kehtestatud varu suurus Siluri- Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis on 2000 m3/ööpäevas. Põhjaveevaru kasutatakse kolmest puurkaevust (PRK0006372, PRK0006332, PRK0006340), millest viimane on ühisveevärgi puurkaev. ÜVKs 41 on märgitud, et veevõtt toimub eelkõige ühest puurkaevust (6340), teised puurkaevud on reservis. Ühisveevärgi puurkaevule väljastatud keskkonnakaitseloas on lubatud maksimaalne veevõtt 100 m3/ööpäevas42. Võimalusel tuleb liituda ühisveevärgiga. Kui see ei ole võimalik, siis rajada puurkaev. Olemasolevate andmete põhjal on vaba vee hulk piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist veevõtuks ning tarbitava vee hulk (ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud põhjaveevaru. Kavandatud veevõttu, kehtestatud põhjaveevaru ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei avaldu olulist mõju põhjaveele, kui liitutakse ühisveevärgiga või rajatakse puurkaev vastavalt seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning selle käitamisel järgitakse hooldusalal43 seatud nõudeid. Mõju pinnaveele Mõju pinnaveele võiks avalduda läbi veerežiimi muutmise või saasteainete sattumise pinnasesse või pinnavette. Kavandatava tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 2 m3/ööpäevas (tabel 1). Võrdluseks, kõrval asuvast Sopi-Tootsi tuulepargist vabaneb kogu kuivendatava ala kohta vett keskmiselt 1132 m3/ööp (0,013 m3/s), mis tuleb juhtida eesvoolu. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s leiti, et tuulepargi ehituse käigus ärajuhitava kuivendusvee kogus on väga väike võrreldes Are jõe vooluhulgaga (Are jõe äravool suureneb suurvee ajal kümneid kordi)44. Vesiniku tootmisel tekkiv heitvesi sisuliselt niriseb pinnasesse või kraavi ning ärajuhitava vee kogus jääb ebaolulisele tasemele. Veeseadus ja selle alusel kehtestatud määrused ei käsitle vesiniku tootmiseks kasutatud vett. Vesiniku tootmisel, sarnaselt jahutusveele, ei lisandu kasutamise käigus saasteaineid, kuid määruse 45 sõnastuse kohaselt, ei saa seda liigitada jahutusvee alla (kuna vett ei kasutata jahutamise otstarbel). Vesiniku tootmisel tekkiv kasutatud vesi on heitvesi, kuna seda ei ole nimetatud Veeseaduse § 18 loetelus. Tootmisel tekkiva vee omadused sõltuvad algvee koostisest. Võrreldes algse veega, on kasutatud vesi kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Tootmisel tekkiv heitvesi ei ole reovesi, kuna see ei ületa heite piirväärtusi46. 41 Tootsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027 muudatus 2017-2028. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4070/2201/7018/Lisa_1.pdf# 42 KOTKAS, vaadatud 26.07.2024 43 Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m. Hooldusalal ei ole lubatud muuhulgas rajada maaparandussüsteemi, ehitada selliseid ehitisi, millega kaasneb keskkonnaoht, juhtida pinnasesse heitvett või saasteaineid. 44 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 45 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 46 Nii pinnasesse kui veekogusse (suublasse) juhitav heitvesi peab vastama Veeseaduse paragrahvi 128 lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga/kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele. Saasteainete piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri määruse lisas 1. 23 Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 8947, kompleksluba käsitleb ka vee erikasutusega seotud tegevusi. Kui Keskkonnaamet hindab, et tegemist ei ole tööstuslikus mahus tootmisega ning kompleksluba ei ole vajalik, siis tuleb taotleda veeluba kui veekogusse juhitakse rohkem kui üks kuupmeetrit heitvett ööpäevas või pinnasesse juhitakse rohkem kui viis kuupmeetrit heitvett ööpäevas ning see tegevus vastab heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Tootsi vesiniku tootmisüksuses tekkiv heitvee kogus on 2 m3/ööpäevas. Seega tuleb taotleda veeluba, kui heitvett juhitakse veekogusse ning veeluba ei tule taotleda, kui heitvett juhitakse pinnasesse. Arendaja peab hindama ning loa andjatega vajadusel konsulteerima, kas juhtida vett pinnasesse või veekogusse. Kasutatud vee pinnasesse juhtimise all mõeldakse vee hajutatult pinnasesse immutamist. Kavandatud 1 MW tootmisvõimsuse juures tekkiv heitvee kogus (2 m3/ööpäevas) on sedavõrd väike, et ei mõjuta veetaset ega vooluhulkasid kraavis. Krundil olemasolevad kraavid ei ole ühegi maaparandussüsteemi osad. Olemasolevate teadmiste põhja vastab heitvesi Keskkonnaministri määruses48 toodud nõuetele. Kui heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimisel järgitakse Veeseaduses ning selle alusel kehtestatud määrustes seatud nõudeid, vajadusel täiendavalt keskkonnaloaga seatud nõudeid, siis olulist keskkonnamõju heitvee keskkonda juhtimise kaudu ei avaldu. Mõju pinnasele Vesiniku tootmisseadmete paigaldamine eeldab tugevdatud aluspinna rajamist, mis on väikesemahuline ehitustegevus. Sarnaste tavapäraste ehitustööde käigus saasteaineid keskkonda ei leki või on keskkonda lekkivate saasteainete potentsiaalsed kogused väga väikesed ning mõju jääb ebaolulisele tasemele. Ehitusaegne õnnetuste mõju pinnasele saab tekkida ehitusmehhanismide või veokite õnnetuse korral, kui keskkonda lekib kütust. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Eeltoodud meetmete rakendamisel ei kaasne projekti elluviimisega olulisi mõjusid pinnavormidele ja pinnasele. Projektiga ei rajata kõrgeid muldeid ega nõlvasid, kus võiks tulevikus tekkida oht tuule- või mullaerosiooni tekkeks. Kasutusetapis võib mõju avalduda eelkõige seoses võimalike avariidega. Kui ettevõttes järgitakse nii õnnetuse ennetamiseks kui ka õnnetuste korral riskianalüüsis ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis kajastatud abinõusid, siis olulist mõju ei avaldu. 6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on sätestatud maapõueseaduse §-s 14. Võttes arvesse, et projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, siis vesiniku tootmisüksuse rajamine ei halvenda maavaravaru seisundit ega sellele juurdepääsu olemasolevat olukorda ning oluline mõju puudub. 47 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 48 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 24 6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju Energia 1 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus ligikaudu 11 GWh/aastas. Tegemist on energiakuluka tootmisega, mis on pigem arendaja risk. Energia kasutamisega seoses avaldub positiivne keskkonnamõju, kuna vesiniku tootmisüksus kasutab vaid rohelist energiat ning toodetakse saastevaba vesinikku. Jäätmekäitlus Ainukesed jäätmed, mis tekivad vesiniku tootmisprotsessis on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack) degradeerumisega. Asenduse vajadus on kord 10 aasta jooksul. Vastav hooldus tellitakse teenusena ning teenusepakkuja annab tekkivad jäätmed üle jäätmekäitlejatele. Kui jäätmeid käideldakse vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu. 6.5. Mõju kultuuriväärtustele Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina. Säilinud on raudteetamm, relsid võeti üles juba 2009. aastal 49. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest ja soovist. Juhul, kui ehitusala kattub pärandkultuuriobjektiga, siis tuleb enne ehitustööde algust objekt dokumenteerida ning info edastada registripidajale (RMK). Raudteetammile ehitamisel pärandkultuuriobjekt selles lõigus hävineb, kuid suuremas osas säilib. Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga, kuna pärandkultuuriobjektide kaitsmine on maaomanikule vabatahtlik ning käesoleval ajal ei ole teada, kas vesiniku tootmisüksust on võimalik rajada selliselt, et pärandkultuuriobjekti ei kahjustata. Muud mõjud kultuurimälestistele, miljööväärtuslikele aladele, väärtuslikele maastikele ja väärtuslikule põllumajandusmaale, kuna selliseid väärtuseid alal ei ole. 6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale Mõju taristule Mobiilse mahuti maksimaalseks kaaluks on 20 tonni koos vesinikuga, veokite täismass on seega ligikaudu 40 tonni. Kavandatav vesiniku tootmisüksus vajab igapäevast raskeveokite ligipääsu aastaringselt. Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänavalt ning põhjast uus avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Ligipääsutee alternatiive kaaluti Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ning selle kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei lisandu – seega olulist mõju taristule ei avaldu. 49 EELIS, vaadatud 25.07.2024 25 Visuaalsed mõjud ja valgusreostus Vesiniku tootmisüksus on väikesemahuline ehitiste kompleks, mis ei ole maastikus silmatorkav. Vesinikutehast valgustatakse minimaalses vajalikus mahus (platsi valgustus ning valvesüsteemi rajamiseks vajaminev valgustus). Neil põhjustel ei avaldu olulisi visuaalseid mõjusid ega valgusreostust. Mõju välisõhu seisundile Välisõhu kvaliteeti reguleeritakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS)50 alusel ning piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, inimtegevuse poolt tekitatavat müra ning ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid. Inimeste tundlikkus nende häiringute suhtes on erinev, seejuures võib häirivaks osutuda ka müra, vibratsioon ja õhusaaste, mis vastab kehtestatud normidele. Saasteainete heited ning ebameeldiv lõhn Välisõhku paisatavad saasteained ning ebameeldiv lõhn on üldjuhul seotud tootmistegevuse ja transpordiga. Saasteainete õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.  Lämmastik N2 kasutamine torustiku tühjendamisel võimaldab vesiniku asendamist inertse gaasiga, mis hoiab ära põlemise või plahvatuse (H2 ja O2 reageerimine toimub tavaliselt plahvatuslikult ja moodustub vesi (H2O)). H2 ja O2 omavahelist kokkusaamist hoiakse ära väljajuhtimisavade üksteisest võimalikult kaugel hoidmisega. Antud vesiniku tootmisprotsessi omadusi arvesse võttes ei toimu lämmastiku ja vesiniku reageerimist, kuna vesinik reageerib lämmastikuga väga kõrge temperatuuri ja rõhu ning katalüsaatori juures (nimetatakse Haberi protsessiks). Haberi protsess on ammoniaagi tootmise protsess, mis nõuab järgmisi tingimusi: 1. Kõrge rõhk: Haberi protsessi jaoks on vajalik kõrge rõhk, tavaliselt vahemikus 150-200 atmosfääri. Kõrge rõhk soodustab reaktsiooni, kuna see surub gaasid kokku ja suurendab nende tihedust. 2. Kõrge temperatuur: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka kõrge temperatuur, tavaliselt vahemikus 400-500 kraadi Celsiuse järgi. Kõrge temperatuur soodustab reaktsiooni, kuna see annab molekulidele piisavalt energiat, et nad saaksid reageerida. 3. Katalüsaator: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka katalüsaator, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. Tavaliselt kasutatakse raud-katalüsaatorit, mis aitab kaasa ammoniaagi tootmisele. 4. Õige suhe: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka õige suhe lähteainete vahel. Reaktsiooni jaoks on vaja lämmastikku ja vesinikku suhtes 1:3. Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C. Puudub katalüsaator. Seega ei ole tootmisprotsessis selliseid tingimusi, mille korral lämmastik reageeriks vesinikuga ning tekiks ammoniaak, millele on kehtestatud kriitiline tase51. 50 AÕKS, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv 51 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv 26 Lämmastiku paiskamine atmosfääri avarii- või hoolduse olukorras ei avalda olulist mõju välisõhu seisundile, kuna põhiosa lämmastikust esineb lihtainena atmosfääris (moodustab atmosfääriõhust ligikaudu 78%). Atmosfääriõhu kaitse seadus ei reguleeri lämmastiku (N2) õhku paiskamist. Vesiniku tootmisüksuse tegevuse käigus ei heideta välisõhku saasteainete või ebameeldiva või ärritava lõhnaga aineid, mis oleks piiratud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel.  Lõhn Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui see ületab aasta lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest) 52 . Seejuures on maakasutuse seisukohalt kõige tundlikumad elamualad, teatud otstarbega ühiskondlike ehitiste alad (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused) ning puhke- ja virgestusalad. Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid, seega selliseid olulisi mõjusid ei avaldu.  Liiklusest lähtuvad saasteaineid Liiklusest lähtuva saaste puhul on heitgaaside seisukohalt olulised suure liiklussagedusega teed, mida projektipiirkonnas ei ole. Lisaks, kõvakatteta teed (kruusateed) võivad kuival perioodil osutuda oluliseks tolmuallikaks. Teede tolmamine võib olla probleemiks Tootsi alevit läbivas lõigus (vahetult vesiniku tootmisüksuse piirkonnas Tööstuse tänaval). Tuulepargi ehitamise ja käitamisaegseid liiklusvoogusid ja võimalikke mõjusid hinnati Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Liikluskoormus, mis lisandub vesiniku tootmisüksuse ehitamise ja kasutamisega, jääb ebaolulisele tasemele (üks veok päevas). Siiski, võimalike häiringute minimeerimiseks, tuleb võimalusel transpordivood suunata põhja suunas, et suured veokid ei läbiks Tootsi alevit.  Müra Välisõhus leviva müra mõju hindamisel eristatakse tööstusmüra ning liiklusmüra. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ning selle seaduse alusel on kehtestatud müra normtasemed53. Normtasemed jagunevad: 1) müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid), 2) müra sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Uue planeeringuga ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust ja mürakategooriast. Alal lubatud välisõhu müratase sõltub mürakategooriast, mis määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele (tabel 3). Projektialaga piirneval Tootsi alevil, kus on potentsiaalsed müratundlikud alad, ÜP puudub. 52 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 53 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 27 Tabel 3. Müra normtasemed54 Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra I kategooria – virgestusrajatiste 55 päeval 55 päeval 50 päeval 45 päeval maa-alad ehk vaiksed alad 50 öösel 40 öösel 40 öösel 35 öösel II kategooria – haridusasutuste, 60 ja 651 60 päeval 55 päeval 50 päeval tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- päeval 45 öösel 50 öösel 40 öösel asutuste ning elamu maa-alad, 1 55 ja 60 öösel rohealad III kategooria – keskuse maa-alad 65 ja 701 65 päeval 60 päeval 55 päeval päeval IV kategooria – ühiskondlike 50 öösel 50 öösel 45 öösel 1 hoonete maa-alad 55 ja 60 öösel 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel Tööstusmüra Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada ka paakide või haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A) tootmiskohas55. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A). Kavandatavale vesiniku tootmisüksusele lähimad potentsiaalsed müratundlikud alad on:  Vähemalt 50 m kaugusel edelas on mitmete hoonetega maatulundusmaad aadressil Tööstuse tn 7 (kasvuhooned, kuurid, laudad, võimalik, et ka kerged suvemajad), mille osas EHR-s funktsiooni ei ole määratud, kuid ei saa välistada, et osades neist inimesed ka (hoo)-ajaliselt elavad (joonis 11);  Ligikaudu 100 m kaugusel asuv hoonestatud elamumaa aadressil Kesk tn 16, kus on korterelamu. Kavandatava tootmisüksuse kaugus korterelamust on tõenäoliselt vähemalt 140 m;  160 m kaugusel asuv ühiskondlik ehitis aadressil Tööstuse tn 5, kus on Eesti Turbamuuseum Tootsis, Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus. Ülaltoodud kaugused on ligikaudsed, kuna ei ole teada vesiniku tootmisüksuse täpsem asukoht kinnistul. Kuna müra normtasemed on seotud üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega ning üldplaneeringu raames määratavate müra kategooriatega, siis on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus otsustada, kus ja millist müra normtaset nõuda. Võttes arvesse piirkonna tööstuslikku iseloomu, ei ole projektiala läheduses eeldatavalt I kategooria ehk vaikseid alasid. 54 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 55 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112 28 Seega tuleb vesiniku tootmisüksuse rajamisel mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide ületamiseks müratundlike alade juures siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Eelduslikult tuleb vähemalt Kesk tn 16 hoones tagada II kategooria piirnormid. Asjakohased meetmed on näiteks müratekitavate seadmete paigaldamine kinnisesse ruumi, mis isoleeritakse helisummutava materjaliga. Seadmete ja tegevuste planeerimine kinnistul selliselt, et need paiknesid müratundlikest aladest kaugemal jne. Meetmete rakendamise vajadust hinnatakse konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete väljavalimise järgselt. Asjakohaste meetmete rakendamisel ei ole põhjust eeldada müra piirväärtuse ületamist ning olulist keskkonnamõju ei avaldu. Joonis 11. Vaade piirkonnale lõunasuunast (projektiala on tähistatud punase täpiga)56. Liiklusmüra Projektialale on juurdepääs lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänava kaudu. Põhjast on juurdepääs kruuskattega tee kaudu, mis suundub Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteele. Liiklusmüra tekitavad veokid, mis transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 1 MW tootmisvõimsuse juures on üks veok päevas, seega on lisanduv liikluskoormus väga väike. 2023. aasta alguses alustati Sopi-Tootsi tuulepargi ehitustöödega. Eelkõige suurenes liikluskoormus Tootsi asula lähistele jäävatel teedel ja Tootsi alevis Tööstuse tänaval. Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega olulist liikluskoormust ei lisandu, kuna ehitusperiood on lühike - tootmiseks vajalikud seadeldised on mobiilsed ning neid ei ehitata valmis kohapeal vaid tuuakse valmislahendusena platsile ning ühendatakse tootmisse. Kuigi vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisanduv liikluskoormus (üks veok päevas) jääb ebaolulisele tasemele, on soovitav eelistada põhja poolt suunduvat ligipääsu (mitte läbida Tootsi alevit). Kui see ei 56 Maa-ameti fotolao kaardirakendus, foto tehtud 03.05.2024 29 ole võimalik, siis veokite liikumine läbi müratundlike alade (Tootsi alevi) tuleb planeerida päevasele ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.  Vibratsioon Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ 57 . Projektialale lähimad elamud või ühiskasutusega hooned on vähemalt 100-140 m kaugusel. Ehitustegevuses ei kasutata selliseid tehnoloogiaid, mis võiks põhjustada olulist vibratsioonitaset nende hoonete juures. Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 350 barise rõhu. Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale teada. Võttes arvesse sellise tootmisvõimsusega kompressorite tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda lähimate hooneteni, seega ei avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol. Liiklusega kaasnev vibratsioon on üldjuhul vähem aktuaalne teema kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või põhjustaks kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav piirväärtus. Vesiniku tootmisüksusega seotud transpordivood jäävad ebaolulisele tasemele (eriti võrreldes tuulepargi ehitusega seotud transpordivoogudega). Liiklusmüra vähendamiseks ette nähtud meetmed on asjakohased ka vibratsioonihäiringute vähendamiseks. 6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Ettevõte koostab C-kategooria puhul vajalikud ohutusalased dokumendid ning dokumendid kooskõlastatakse asjakohaste ametitega. Ohtlikule ettevõttele seatud alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“58. Käitises võib käidelda ohtlikku kemikaali ohtlikkuse alamäärast või künniskogusest suuremas koguses üksnes käitamisloa alusel ja antud projektis vesiniku kogus ületab alammäära, aga jääb C-kategooriaga lubatud tasemele (alla 5 tonni). C-kategooria ohtliku ettevõtte käitaja koostab teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ning rakendab neid õnnetuste ennetamiseks ning õnnetuste korral. Käitise ohuala ulatus määratakse riskianalüüsis. C-kategooria ohtliku ettevõtte ohuala ei ulatu eeldatavalt tuulikuteni. Potentsiaalsed riskid on:  Elektriseadmete käitamine (transformaatori purunemine)  Demineraliseeritud vee ettevalmistus o Leke peatakse ja lekke allikas parandatakse  Tootmisüksuse käitamine (avarii) 57 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv 58 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 30  o Vesiniku tootmisüksuse rikke korral suunatakse vesinik üksusest ja torudest lämmastikuga välja  Vesiniku komprimeerimine (kompressori rike) o Vesinikku ei saa mahutitesse toota ja seetõttu elektrolüüseri töö tuleb seisata  Vesiniku hoidmisehitised (mahuti rike) o Vesinik lastakse mahutitest atmosfääri Täpsemad riskid kirjeldatakse ja hinnatakse riskianalüüsis. Suurimaks ohuks on survemahutitega seotud plahvatus, mille mahud määrab tehnoloogiapartner, kes ei ole Tellijale hetkel veel teada. Plahvatusrisk viiakse asjakohaste meetmetega miinimumini. Lisaks tuleb käsitleda tuleohuga seotud riske ning võimaliku vandaalitsemisega seotud riske. Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle alamaktides sätestatud meetmeid, surveseadme kaitseks vajalikke meetmeid 59 ning riskianalüüsis välja töötatud meetmeid ning tegutseb vastavalt ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanile, siis on avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu. 6.8. Kliimamõjudega arvestamine Kliimamuutustega seotud asjakohased riskid on veenappus, tormid, üleujutused ning tugevad sademed. Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas. Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Varu suurus on 2000 m3/ööpäevas. Keskkonnakaitselubades väljastatud mahte arvestades, on olemasolev vaba vee hulk piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist veevõtuks ning tarbitava vee hulk (1 MW tootmise juures ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud varu. Seega ei ole veenappus eeldatavalt probleemiks antud tootmisvõimsuse juures ka kliimamõjusid arvesse võttes. Tugevad sademed ei põhjusta eeldatavalt olulist riski, kuna objekti piirkonnas on piisavalt looduslikke alasid, kus sademevesi saab looduslikult maapinda imbuda. Piirkonna veerežiimi ning geoloogiliste omadustega arvestatakse planeerimis- ja ehitusprotsessis. Tormid võivad põhjustada elektrikatkestusi ning seega ohtlikke olukordi tootmises. Arvestada tuleb ka mujal realiseeruvaid riske, mis võivad takistada alale ligipääsu (nt vesinikumahuteid ei ole võimalik soovitud sagedusega ära vedada, kuna alale ei pääse ligi). Risk on olemas, kuid selle mõju on eeldatavalt väike, kuna projektialale on kaks ligipääsu, seejuures üks neist läbib tiheasustusala, kus pikemaajalised takistused teedel on ebatõenäolised. Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus vajadusel nähakse ette meetmed elektritoite katkemise puhuks (näiteks katkematu elektritoite allika paigaldamine, et ohutult süsteem peatada). Võimalikest kliimamuutustest põhjustatud riskid ei realiseeru, kui võetakse kasutusele vastavad meetmed. 59 Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv 31 6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Sopi-Tootsi tuuleparki rajatavad tuulikud jäävad minimaalselt 2 km kaugusele. Teadaolevalt60 ei kaasne tuulikutega selliseid riske (nt tuulikute ümberkukkumine, labade murdumine jne), mis võiksid mõju avaldada tootmisüksusele enam kui 2 km kaugusel. Tuulepark koostoimes vesiniku tootmisüksusega võib mõju avaldada eelkõige läbi häiringute (müra), mis võib seada piiranguid nt elamute või muude müratundlike objektide/alade rajamisele. Vesiniku tootmisüksus võib seada piiranguid ümbritsevate alade maakasutusele käitise ohuala ulatuses. Teadaolevalt ei ole vesiniku tootmisüksuse piirkonnas kavandatud muid tegevusi, mis koosmõjus vesiniku tootmisüksusega võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. 6.10. Keskkonnameetmed  Vesiniku tootmisüksusele ligipääsuks kasutada eelistatavalt põhjasuunast lähtuvat avalikku teed. Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi Tootsi alevi planeerida päevasele ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.  Vesiniku tootmisüksuse rajamisel tuleb mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide ületamiseks, siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Eelduslikult tuleb vähemalt Kesk tn 16 hoone juures tagada II kategooria müra piirnormid. Tööstuse tn 7 osas tuleb müratundlikkus koostöös kohaliku omavalitsusega välja selgitada. Müra vähendavate meetmete rakendamise vajadust hinnatakse konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete väljavalimise järgselt. Asjakohane on müra tekitavate seadmete paigaldamine kinnisesse ruumi, mis isoleeritakse helisummutava materjaliga; vajadusel seadmete ja tegevuste planeerimine kinnistul selliselt, et need paikneksid müratundlikest aladest kaugemal jne.  Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus selgitatakse välja riskid ning töötatakse välja meetmed ohuolukordade ära hoidmiseks ning käitumiseks ohuolukorras. Meetmete välja töötamisel arvestatakse ka kliimariskidega.  Ehitustegevusel ja tootmistegevuses rakendada tõhusaid meetmeid pinnase, pinna- ja põhjavee reostamise vältimiseks. Tagada tuleb valmisolek avariiliste olukordadega tegelemiseks, kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse (kasutada tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid), tekkinud reostus koheselt eemaldada.  Selgitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud Lavassaare-Tootsi turbaraudtee kaitsevajadus ja -võimalused koostöös maaomanikuga (kohalik omavalitsus). Kui pärandkultuuriobjekti ei ole võimalik säilitada, siis enne ehitustööde algust objekt dokumenteerida ning info objekti osalise hävimise kohta edastada registripidajale (Riigimetsa Majandamise Keskus). 60 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 32 7. Eelhinnangu järeldus KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni projektiga kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peab olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude mõistmiseks. Iga sellise aruandega võib kaasneda teatud määramatus olemasolevate andmete piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu. Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Liiva kinnistul (katastritunnus: 27601:005:0031), mis on 100% tootmismaa. Maa on munitsipaalomandis. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi lähedusse, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin taastuvenergia tootmisüksusega. Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähimad Natura 2000 alad on Mõrdama loodusala (umbes 1,6 km kaugusel idas) ning Ämmamäe loodusala (umbes 3,9 km kaugusel loodes). Objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et vesiniku tootmisüksuse rajamine üksi või koosmõjus teiste tegevustega võiks avaldada ebasoodsat mõju Mõrdama loodusala või Ämmamäe loodusala terviklikkusele või nende kaitse-eesmärkidele. Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ning sellest 700 m raadiuses ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik situatsioon ega vähene väärtuslike elupaikade pindala, kuna tegemist on tootmismaaga. Vesiniku tootmisüksus ei loo takistusi lindude või käsitiivaliste lennuteele, kuna tegemist on madala ehitisega. Välisõhu mõjutused, nagu müra või ohtlike ainete käitlemisega seotud ohud maandatakse sellisele tasemele, et olulised mõjud puuduvad. Eeltoodu põhjal ei avaldu vesiniku tootmisüksuse rajamisel olulisi mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele. Oluline mõju rohevõrgustikule ja vääriselupaikadele puudub, kuna projektialal selliseid väärtusi ei ole. Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele ega pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslikku põllumajandusmaad. Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke, arheoloogiatundlikke alasid ega muid kohalikul tasandil olulisi kultuuriväärtuslikke objekte, seega projekti elluviimisega seoses puudub oluline mõju kultuuriväärtustele. Liiva kinnistut läbib Lavassaare-Tootsi turbaraudtee, mis on kaardistatud pärandkultuuriobjektina. Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga, kuna pärandkultuuriobjektide kaitsmine on maaomanikule vabatahtlik ning käesoleval ajal ei ole teada, kas vesiniku tootmisüksust on võimalik rajada selliselt, et pärandkultuuriobjekti ei kahjustata. Taotletav veevõtt 1 MW tootmise korral on ligikaudu 6 m3/ööpäevas (umbes 177 m3/kuus). Projektialal on kehtestatud põhjaveevaru aastateks 2002-2029 (Tootsi). Olemasolevate andmete põhjal on vaba vee hulk piisav, et rajada veehaare Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist veevõtuks ning tarbitava vee hulk (ligikaudu 6 m3/ööpäevas) ei ületa kehtestatud põhjaveevaru. Kavandatud veevõttu, kehtestatud põhjaveevaru ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei avaldu olulist mõju põhjaveele, kui liitutakse ühisveevärgiga või rajatakse puurkaev vastavalt seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning selle käitamisel järgitakse hooldusalal seatud nõudeid. Kavandatud tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 2 m3/ööpäevas. Tekkinud heitvesi juhitakse pinnasesse või veekogusse. Võrreldes algse veega, on kasutatud vees looduslike 33 mineraalainete kontsentratsioon kõrgem. Olemasolevate teadmiste põhjal vastab heitvesi Keskkonnaministri määruses 61 toodud nõuetele ning heitvee kogus on väga väike. Seega olulist keskkonnamõju pinna- ega põhjavee seisundile ei avaldu. Olulist mõju pinnasele ei avaldu, kui kasutatakse tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid ning võimalik reostus (avariiolukorras) likvideeritakse operatiivselt. Projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, seega oluline mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele puudub. Vesiniku tootmisüksuse elektrikasutus on 11 GWh/aastas. Energia kasutamisega seoses avaldub positiivne keskkonnamõju, kuna vesiniku tootmisüksus kasutab vaid rohelist energiat ning toodetakse saastevaba vesinikku. Vesiniku tootmisprotsessis tekkivad jäätmed on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack) degradeerumisega, mille asendusvajadus tekib kord 10 aasta jooksul. Kui jäätmeid käideldakse vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu. Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist mööda Tööstuse tänavat ning põhjast uus avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ja kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei lisandu – seega olulist mõju taristule ei avaldu. Vesiniku tootmisprotsessis ei paisata välisõhku saasteaineid ega ebameeldivat lõhna, ei avaldu olulisi visuaalseid mõjusid ega valgusreostust. Vesiniku tootmisel kasutatavad tootmisseadmed on üldjuhul vaiksed. Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid ja muud protsessiseadmed, paakide või haagiste õhutamine. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel on müratundlik ala üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Tootsi alevis ei ole üldplaneeringut kehtestatud, seega ei ole müratundlikke alasid määratud. Selleks, et olulist keskkonnamõju (häiringut kohalikele elanikele) ei avalduks, tuleb vesiniku tootmisüksuse rajamisel mürataset hinnata ning kui on oht müra piirnormide ületamiseks nt elamute juures, siis rakendada asjakohaseid meetmeid. Liiklusega olulist müra ei kaasne, kuna lisanduv liikluskoormus väga väike. Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Võttes aluseks kompressorite tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda lähimate hooneteni, seega ei avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol. Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle alamaktides sätestatud meetmeid ning surveseadme kaitseks vajalikke meetmeid, siis on avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu. Kavandatav tegevus aitab kaasa EL ning Eesti riiklike eesmärkide saavutamisele, mis on seotud CO2 heite vähendamisega – energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju, kuna toodetakse saastevaba vesinikku. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 34 järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Eelhinnangu koostajate hinnangul ei ole KMH algatamise vajadus antud projekti puhul üheselt selge, kuna mõiste "tööstuslik maht" on KeHJS-s ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata ning sõnastus "mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on küll defineeritud Euroopa Komisjoni juhendis62, kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses toimub keemiline protsess ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete järjestatus ja omavaheline seotus anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11 täielikult ei kohaldu. Eeltoodu põhjal on KMeH koostajate hinnangul võimalik kaalutleda KMH algatamise vajadust. Käesoleva eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju. 62 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 35 8. Kasutatud allikad Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav: http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv Atmosfääriõhu kaitse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112 EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002?leiaKehtiv Elektrituruseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023006?leiaKehtiv Enefit Green AS, 2023. Sopi-Tootsi taastuvenergeetika ala koduleht. Kättesaadav: https://sopitootsipargid.ee/avaleht Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil. Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf Google Maps, 2024 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873 c41 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 36 Kinsler, Lawrence E., et al. 2000. Fundamentals of Acoustics. 4th Edition, John Wiley & Sons. KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 Maa-ameti kaardirakendused, 2024 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav: https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0&current_page=1 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv Tootsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027 muudatus 2017-2028. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4070/2201/7018/Lisa_1.pdf# Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv Veeseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv 37 Lisad Lisa 1. Fotod Foto 1. Vaade Tööstuse tänavalt loode suunas haljasalale (Tööstuse tn 7) ja korterelamule (Kesk tn 16). Foto 2. Vaade turbaraudteetrassile Liiva kinnistul. 38 Foto 3. Olemasolev hoone Liiva kinnistul (vaade lõuna- ja põhjasuunast). Fotode autor: Kristo Kiiker 39  VESINIKU TOOTMISKOMPLEKSI ÕNNETUSJUHTUMITE RISKIANALÜÜS Vändra Metskond 32, Metsaküla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond Tallinn 2024 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Sisukord Üldosa.................................................................................................................... 3 1. Analüüsi lähteandmed ....................................................................................... 4 1.1 Riskianalüüsi metoodika ......................................................................................................................... 4 1.2 Kasutatud mõisted ..................................................................................................................................... 8 1.3 Kavandatava käitise kirjeldus ............................................................................................................... 9 1.3.1. Asukoht ....................................................................................................................................................... 9 1.3.2. Lähiümbrus ............................................................................................................................................... 9 1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ...................................................................................................... 9 2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus .............................................................. 12 2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid ....................................................................................... 12 2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid ............................................................................................. 12 3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine .................................... 13 4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine ........................................................... 15 5. Kokkuvõte ........................................................................................................ 16 5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ .............................................................................................................................................. 16 Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik ..................................... 17 14.02.2024 2 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Üldosa Käesoleva riskianalüüsi koostamise eesmärk oli välja selgitada ja hinnata kavandatava vesiniku tootmiskompleksi, aadressiga Vändra Metskond 32, Metsaküla, Põhja- Pärnumaa vald esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaate sellest, mis ohustab inimeste elu ja tervist, tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ja kahjustab märkimisväärselt keskkonda. Riskianalüüsi sisendiks on tellija poolne informatsioon kavandatava tootmisüksuse kohta. Riskianalüüsi väljundiks on võimalike stsenaariumite ja õnnetusjuhtumite kirjeldused, nende ennetamiseks olemasolevate ja vajalike meetmete kaardistamine ning võimalike sündmuste tagajärgede kirjeldamine ümbritsevale keskkonnale, ehitistele ja inimelule. Tuvastatud riskide analüüsimisel: • toodi välja peamised algpõhjused • määratleti õnnetusjuhtumite erinevate algpõhjuste tõenäosused, • arvutati tarkvara abil ohualad, • hinnati ohuala ulatuse järgi tagajärgede suurust ja raskusastet, • määratleti õnnetusjuhtumile riskiklass, • kirjeldati algsündmuste ärahoidmiseks vajalikud ennetusmeetmed, • hinnati ohutuse taset võrreldes tuvastatud ohte ning rakendatavaid õnnetust ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid. Riskianalüüsi esimeses peatükis on kirjeldatud töö aluseks olevat metoodikat. Teises peatükis kirjeldatakse võimalikke stsenaariume. Kolmandas peatükis analüüsitakse tuvastatud juhtumite toimumisi (sh määratakse toimumise tõenäosus, arvutatakse ohuala, kirjeldatakse tagajärgi). Neljandas peatükis on kaardistatud ennetavad ja võimalikke tagajärgi leevendavad meetmed. Viiendas peatükis on koostatud kokkuvõte, kus tuvastatud ohuolukordade ja kasutusel olevate ennetus- ja leevendusmeetmete taustal hinnatakse ohutuse taset. Lisaks on kokkuvõttes välja toodud käitise riskide prioriteetsus. Lisades on kajastatud ohualade arvutused. Riskianalüüsi koostaja: Rain Kurg: Storkson OÜ konsultant. 14.02.2024 3 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 1. Analüüsi lähteandmed 1.1 Riskianalüüsi metoodika Riskianalüüsi koostamisel on lähtutud Kemikaaliseaduse §23 lg 8 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusest nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” ja planeeritava objekti ehitistest, selles toimuvatest protsessidest ja tegevustest ning lähiümbrusest. Riskianalüüsi alusmaterjaliks on tellija poolne informatsioon kavandatava tootmisüksuse kohta. Riskianalüüs on koostatud järgnevate etappide käigus: • teabe kogumine, • võimalike õnnetuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tõenäosuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine • riskiklasside määramine ja riskide järjestamine • ennetusmeetmete kaardistamine • riskianalüüsi vormistamine Käesoleva riskianalüüsi metoodika on kombineeritud lähtuvalt analüüsi tulemi sobivust, konkreetsust ja asjakohasust silmas pidades. Vesiniku põhised õnnetusjuhtumid ja nende algsündmused on saadud erialasest kirjandusest (viited tekstis). Ohualad on arvutatud ALOHA programmiga, mis on USA Keskkonnakaitse agentuuri poolt koostatud vabatarkvara ohualade hindamiseks. Ohualasid ei saa tõlgendada lõpliku tõena. Tulemused on illustratiivse tähendusega, andes üldise ülevaate võimaliku õnnetuse toimumisel tekkiva ohuala ulatusest. Arvutustulemuste puhul tuleb arvestada vähemalt järgmiste mööndustega: • tugeva tuule mõjul ohualade suurused oluliselt ei muutu, mistõttu ei ole ohualade kalkuleerimisel arvestatud ettevõtte geograafilises asukohas valitseva tuulte roosiga ja muude klimaatiliste tingimustega (nt: niiskus, rõhk, inversiooni väärtus jne), • arvutustes, olenemata tinglikult „põleva“ objekti tegelikust paiknemisest kiiritavate objekti suhtes lähtutakse eeldusest, et mõlemad objektid paiknevad üksteise suhtes ühel ja samal kõrgusel. 14.02.2024 4 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtuti Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisas avaldatud parameetritest. Tabel 1. Tõenäosuste hindamise kriteeriumid. Tõe- Tõe- Toimumis- Tõenäosus 1 Selgitus näosus näosus sagedus a. jooksul -aste 1 Väga Harvemini <0,05% 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus väike kui kord 50 10 000, et hädaolukord leiab aset 1 aasta aasta jooksul; <0,0005 jooksul 2 Väike Kord 25 - 0,05% kuni 1 võimalus 10000-st kuni 1 võimalus 50 aasta 0,5% 1000-st, et hädaolukord leiab aset 1 jooksul aasta jooksul; 0,0005- 0,005 3 Kesk- Kord 10 - 0,5% kuni 1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus mine 25 aasta 5% 100-st, et hädaolukord leiab aset 1 jooksul aasta jooksul; 0,005- 0,05 4 Suur Kord 1 kuni 5% kuni 1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10 aasta 50% 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 jooksul aasta jooksul 0,05- 0,5 5 Väga Sagedamini >50% suurem kui 1 võimalus 10-st, et suur kui kord hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul aastas >0,5 14.02.2024 5 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Tabel 2. Tagajärgede hindamise kriteeriumid. RASKUS TAGA- TAGAJÄRJE KRITEERIUM -ASTE JÄRG VALDKOND A Vähe- Inimeste elu Töötajatel tervisekahjustusi ei esine. tähtis ja tervis Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel < 5 000 €. Loodus- Puudub või on tähtsusetu. keskkond B Kerge Inimeste elu 1-3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, mis ja tervis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 5000- 50 000 €. Loodus- Lühiajalised kahjustused, mille mõju kaob kohe keskkond peale päästetööde lõpetamist. Sündmuskoha piirang ainult päästetööde ajaks. C Raske Inimeste elu 1-3 töötajat vajavad haiglaravi (alla 5 päeva) või ja tervis esinevad jäädavad tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljapoole territooriumi. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 50 000-500 000 €. Loodus- Täielikult taastuvad lühiajalised kahjustused, millel keskkond on väheohtlik mõju ka päästetööde järgselt. Sündmuskoha piiramine kuni mõju täieliku kadumiseni. D Väga Inimeste elu Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam kui raske ja tervis kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiuasutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeameti kaasamisel. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 500 000-2 mln. €. Loodus- Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, kuid keskkond on taastuv või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised kasutamise piirangud. E Katas- Inimeste elu Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte seotud troofi- ja tervis inimeste surm. line Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel > 2 mln. €. Loodus- Taastumatu ja taastamatu või lokaalset keskkond elukeskkonna hävingut põhjustav kahju. 14.02.2024 6 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Riskimaatriks (tabel 3) võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest. Riskimaatriks lubab ka tinglikult võrrelda nende sündmuste riske, mille tõenäosus on väike, aga tagajärjed rasked, teistega, mille puhul on vastupidi. Eelnevalt kirjeldatud õnnetuste tõenäosuse ja tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse konkreetse õnnetuse riskiklass. Tabel 3. Riskimaatriks 5 5A 5B 5C 5D 5E 4 4A 4B 4C 4D 4E TÕENÄOSUS 3 3A 3B 3C 3D 3E 2 2A 2B 2C 2D 2E 1 1A 1B 1C 1D 1E A B C D E TAGAJÄRG Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga väike (minimaalne) tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed pigem puuduvad või on tähtsusetud. Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis. Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur. Tagajärgede likvideerimiseks on lisaks kohalikele ressurssidele vaja kaasata pääste, kiirabi ja politsei ressursse (edaspidi abijõude). Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis. 14.02.2024 7 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 1.2 Kasutatud mõisted Tabel 4. Mõisted Algsündmus Olukord, kus kõrvalekalle normaalsest toimivusest põhjustab õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. BLEVE Boiling Liquid Expanding Vapor Explosion; keeva vedeliku aurupilve plahvatus Doominoefekt Õnnetusjuhtumi kandumine ahelreaktsioonina selle mõjualas (ohualas) asuvate objektideni, põhjustades nendes järgneva õnnetuse. Hädaolukord Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidavuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus. Katastroof Hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu inimeste elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastumises; tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus transpordiõnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis. Oht Nähtus või sündmus, mis teatud juhtudel võib põhjustada hädaolukorra. Ohuala Ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja tervisele või varale. Ro: Ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Rv: Väga ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist Re: Eriti ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Ohuallikas Riskiobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse (inimene, vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). Ohuallikad võivad olla paiksed, liikuvad, asukohata või sotsiaalsed. Risk Võimalus, et oht põhjustab realiseerumisel mingi aja jooksul hädaolukorra (hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tulemus). Riskiklass Hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja tagajärgede raskusastmete põhjal igale analüüsitud hädaolukorrale antud numbri ja tähe kombinatsioon. Riskimaatriks Ristkülikukujuline tabel, millesse on riskide võrdlemiseks kantud õnnetused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. Suurõnnetus Õnnetus, mis teatud tasandil võib areneda hädaolukorraks. Sündmus Olukord, mille lahendamiseks kaasatakse operatiivjõude (sh pääste, politsei ja kiirabi). Tagajärg Õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsate teenuste toimimisele, keskkonnale või varale. Tagajärgede Tunnus, mille järgi rühmitatakse õnnetuste tagajärgi nende poolt tekitatud kahju raskusaste suuruse järgi. Tõenäosus Mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel. Õnnetus Ootamatu ja ette kavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat teenust, keskkonda või vara ning võib üle minna hädaolukorraks. Õnnetuse Õnnetuse toimumise võimalikkuse kvantitatiivne hinnang. tõenäosus 14.02.2024 8 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 1.3 Kavandatava käitise kirjeldus 1.3.1. Asukoht Kavandatav käitis on planeeritud Pärnu maakonda, Põhja-Pärnumaa valda, Metsakülasse, Vändra Metskond 32 kinnistul selleks eraldatud alale (vt. joonis 1). Kavandatud rohevesiniku tootmiskompleks paikneb kinnistut läbiva tee servas (Sopi alajaama kinnistust ca 160 m läänes). Kinnistule pääseb Tootsi asula (lõunast) või Metsavere küla kaudu (põhjast). Joonis 1. Vesiniku tootmiskompleksi kavandatav asukoht. 1.3.2. Lähiümbrus Kavandatava tootmisüksuse lähiümbruse moodustab ammendunud turbamaardla. Lähedusse rajatakse ka tuulepark ja tuulepargi alajaama. 1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Rohevesinik toodetakse aluselise elektrolüüsiga. Selles protsessis vee molekul lõhustatakse vesinikuks ja hapnikuks. Maksimaalsel töövõimsusel eraldub protsessist hapnikku 71,5 kg/h, mis suunatakse atmosfääri. Õhus on keskmiselt 273,6 g/m3 hapniku. Täisvõimsusel elektrolüüsi käigus lisandub ca 6 ... 7 % hapnikku ühe kuupmeetri kohta, mis olenevalt tuule tugevusest hajub ega tekita olulist õhu koostise muutust. 14.02.2024 9 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Vesiniku tootmisüksus (skeemi vt joonis 2) paigaldatakse merekonteinerisse, kus on elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC), jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise seadmed ja suruõhukompressorid. Elektrolüüs toimub elektrolüüseris, mille põhikomponendiks on elektrolüüsivirn (ingl. k. electrolysis stack). Elektrolüüseris kasutatakse alalisvoolu ja 30% KOH vesilahust elektrolüüdina. Joonis 2. Rohevesiniku tootmise skeem. Tehnoloogias kasutatakse järgmisi seadmeid-sõlmi (sh hinnanguline vesiniku hulk seadmes): • elektrolüüser (1 kg) ja vesiniku puhastusplokk (1 kg), teiste seadmetega ühendamiseks kasutatakse torustikku siseläbimõõduga 5 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar; • jahutusseadmed ja puhvermahuti (kokku 2 kg; torustik siseläbimõõduga 5 mm, rõhk kuni 32 bar), veepuhasti, lämmastiku ja õhu kompressorsüsteem (vesinikku nendes süsteemi osades ei ole), juht- ja kontrollpaneel; • vesiniku kontrollplokk torustike ja juhtklappidega elektrolüüseri ja vesinikukompressori vahel; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar (vesinik ainult torustikus); • vesiniku kompressor (ligikaudne vesiniku kogus 2,5 kg), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus erinevate hoidlatega, rõhk süsteemi selles osas 520 bar; • vesiniku kõrgrõhuhoidla (mahutab kuni 87 kg vesinikku), koosneb 3 x 18 x 50 L anumatest, kogumaht 2,7 m3, torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kompressori ja vesinikutankuriga, rõhk süsteemi selles osas kuni 520 bar; • vesinikutankur (vesinik ainult torudes), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kõrgrõhuanumaga, rõhk kuni 520 bar; • vesiniku madalrõhu transpordikonteiner (mahutab kuni 450 kg vesinikku), koosneb 9 toruballoonist, mis on jagatud kolmeks survepangaks; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, maksimaalne rõhk 450 bar. Elektrolüüsi käigus jääb alles alla 1% esialgsest veest (tegemist on protsessis tekkiva heitveega), mis on puhas ja suunatakse käitise eelvoolu. 14.02.2024 10 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Saadud vesinik surutakse kompressoris kokku ning salvestatakse mahutitesse. Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse ning sealt edasi transpordimahutisse (2 mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku) ja tankurisse. Vesiniku üheaegne maksimaalne hoiustamise kogus on 87 + 2 × 450 = 987 kg. Vesiniku olulisemad omadused on kajastatud tabelis 5. Tabel 5. Vesiniku olulisemad omadused. Kemikaal Vesinik CAS nr 1333-74-0 Keemiline valem H2 Tihedus 0,084 Keemispunkt -253°C Sulamispunkt -259°C Isesüttimistemperatuur 560°C Plahvatuspiirkond 4,7 ... 77% 14.02.2024 11 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus 2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid Õnnetuste üle peetakse arvestust H2Tools-i kodulehel, kus on registreeritud alates 2006. aastast 11 vesiniku tanklaga seotud õnnetust ning 4 vesiniku tootmise ja 4 hoiustamisega seotud juhtumit. Viimane registreeritud juhtum toimus 2019. aastal. Lisaks kogub Rootsi Gaasiliit (Energigas Sverige) statistilisi andmeid erinevate energiagaasidega seotud õnnetuste ja vahejuhtumite kohta Rootsis. Kogutud info põhineb Rootsi Gaasiliidu liikmesettevõtete aruannetel ja ajakirjanduses ilmunud artiklitel. Statistika kajastab maagaasi, biogaasi, LPG, sõidukigaasi, vesiniku ja vedela metaaniga seotud õnnetusi ja vahejuhtumeid. 2022. aastal oli Rootsis 111 energiagaasidega seotud vahejuhtumit, millest kaks juhtumit oli seotud vesinikuga. 2021. aastal oli Rootsis 143 energiagaasidega seotud vahejuhtumit, nendest kaks seotud vesiniku tootmise ja käitlemisega. 2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid Võimalike õnnetusjuhtumite määratlemisel on kasutatud J. Veres, T. Ochodek ja J. Kolonic raportit „Safety Aspects of Hydrogen Fuelling Stations,“1. Raporti kohaselt on võimalikud peamiselt vesiniku lekked torustikust ja seadmetest (kompressor, elektrolüüser), millede korral tekib sündmuskohta õhu ja vesiniku segune süttimisohtlik keskkond. 0,5 MW elektrilise võimsusega elektrolüüsiseade võimaldab toota u 9 kg vesinikku tunnis. Antud koguse lekkimisel (N: membraani väsimine) võib eralduda väheses koguses vesinikku, mis hajub kiirelt atmosfääri. Kompressori ja tankuri seadmete riknemise korral on lekke maht piiratud (automaatika sulgeb pealevoolu, sh kompressori), mille tõttu on ka nende sündmuste puhul süttimisohtliku gaasipilve tekkimine minimaalne. Olulisemat mõju võib tekitada suuremahuline vesiniku leke. Suuremas koguses hoitakse vesinikku kõrgrõhuhoidlas, kus vesinikku hoitakse 1 Energy and Environmental Technology Centre, Energy Research Centre, VSB-TU Ostrava, 708 00 Ostrava Poruba, Czech Republic; kd. 91, pp. 49-54, 2022 14.02.2024 12 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine Vesinik toodetakse elektrolüüseriga, mille elektriline tarbimisvõimsus on 0,5 MWe. Elektrolüüsiplokk on konteinerlahendusega. Lisaks elektrolüüsiplokile on ette nähtud piisava võimsusega alajaam, toorvee puhastusseade, vesiniku puhastusplokk, jahutusseadmed, puhvermahuti, kompressorsüsteem ning juht- ja kontrollpaneel. Vesiniku tootmisel elektrolüüsiprotsessiga puuduvad saasteainete heited õhku – ainukeseks jäägiks on elektrolüüsil tekkiv hapnik, mis hajub atmosfääri. Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse. Algsündmused Kompressorsüsteemi võimalikud rikked tulenevad peamiselt mehaaniliste osiste väsimistest ja riknemistest. Võimaliku tulekahju korral, kus soojuskiirgus võib kuumutama hakata surveballoone (teadaolevatel andmetel terasest survemahutid), avanevad ballooni gruppide avariiklapid, ning gaas paiskub atmosfääri, kus see välise tulekahju tõttu süttib. Arvestatud on, et gaas paikneb erinevates balloonigruppides ja maksimaalne leke pärineb ühest mahutist, mis võib aktiveerida analoogse sündmuse teiste mahutitega. Selle tõttu on antud kontekstis kõrgsurvehoidlas toimuva tulekahju korral järeldada 50 liitri mahuti lekkest tingitud ohu ulatust ja mõjuala. Tõenäosus Kompressori purunemise tõenäosus: - Täielik purunemine (tihendiga): 1 x 10-4 aastas (0,0001; 1; väga väike) - Täielik purunemine (tihendita): 1 x 10-5 aastas (0,00001; 1; väga väike) - Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10-3 aastas (0,0044; 2; väike) Ohuala määramisel on arvestatud ühe survemahuti maksimaalse vesiniku kogusega. Tabelis on kajastatud antud sündmuse ohualad. Tabel 6. Vesiniku lekke ohualad. Keskpikk (kuni Pikaajaline (üle 15 100 s) Ohuala liigitus ja Süttimis- Plahvatuse min) soojuskiirgus soojuskiirgus definitsioon ohu ala ülerõhk Inimesi ohustav Ehitisi ohustav tase tase Eriti ohtlik ala 19 m <10 m Väga ohtlik ala 21 m 21 m <10 m <10 m Ohtlik ala 40 m <10 m 14.02.2024 13 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Vesiniku kõrgsurvehoidla asukohaks on XY: 6496355.50, 543738.21. Olulisimat ohtu võib kõrgsurvemahutist vesiniku lekke korral kujutada lekkinud gaasi plahvatuse ülerõhk. Eriti ohtlikus alas võib esineda ülerõhk 24 kPa, väga ohtlikus alas 16 kPa ja ohtlikus alas 5 kPa. Ohualad on kajastatud joonisel 3. Joonis 3. Lekkinud vesiniku gaasipilve plahvatuse ülerõhu ohualad (Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40 m). Allikas: maa-ameti kaardirakendus. Tagajärgedeks vahemahutist lekkinud vesiniku korral on ohustatud kogu tootmisüksus. Kõrvalisi objekte ohualas ei ole. Ohustatud võivad olla käitist teenindavad inimesed (kuni 2 inimest). Varaline kahju võib ületada 500 000.- EUR piiri. Keskkond ei kahjustu. Riskiklass 2D. Võimaliku põlengu korral võivad kahjustuda teiste mahutite kaitsemehhanismid ning sündmus võib korduda, st sündmuse toimumise aeg pikeneb, aga ohuala ei suurene. Ennetusmeetmed: vt ptk 4. 14.02.2024 14 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine Rohevesiniku tootmise projektiga kavandatakse paigaldada kõige kaasaegsem tootmistehnoloogia, mille tootjad on tõestanud võimekust tarnida madala riskitasemega seadmeid ning ala ja seadmed varustatakse täiendavate järelevalve ja tuvastuse seadmetega (termokaamerad ja H2 lekkeandurid). Käitaja koostab ning rakendab vesiniku tootmisele ja tankimisele ohutusjuhendid, hädaolukorra lahendamise plaani ning tagab personali koolitamise ohutute töövõtete kasutamiseks ja ohu korral käitumiseks. Käitamisel tagatakse nõuetekohane hooldus ja ettenähtud sagedusega nn kriitiliste osade väljavahetamine. Hooldust teeb vastav personal. Tootmisseadmed on rahvusvaheliste standardite kohaselt varustatud spetsiaalse anduri ja ventiiliga, mis vabastab kontrollitud kiirusel ja koguses vesiniku niipea, kui temperatuur on tõusnud üle 110°C. See vähendab plahvatuse ohtu ja piirab tulekahju korral selle levikut. Samuti koostatakse tehnoloogiline protsess, kuidas turvaliselt sulgeda tootmine vesiniku lekke avastamisel. Ala on ümbritsetud aiaga ning varustatud videovalvega. Korrapärane seadmete hooldus, koolitatud personal ja tankuri kasutajatele ette nähtud selgete juhiste korral on tootmiskompleksist tulenevad ohud minimeeritud. 14.02.2024 15 Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs 5. Kokkuvõte Vesiniku tootmiskompleks on planeeritud Vändra Metskond 32 kinnistule, Metsakülas, Põhja-Pärnumaa vallas. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse merekonteinerisse, kus on elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC), jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise seadmed ja suruõhukompressorid. Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse (mahutab kuni 87 kg vesinikku) ning sealt edasi transpordimahutisse (2 mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku). Paiksetest seadmetest on olulisim ohuallikas kõrgrõhuhoidla, millest võimaliku vesiniku lekke korral tekib sündmuskohta plahvatusohtlik gaasipilv. Gaasipilve plahvatuslikul süttimisel tekib ülerõhk, mille ohualad on: Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40 m. Antud sündmuse korral on ohustatud peamiselt käitise enda seadmed ja ehitised. Ette on nähtud parim teadaolev tehnoloogia, töötajate pädevuse tagamine, korrapärased hooldused ja selged juhendid. Õnnetusjuhtumitele reageerimine ja tehnoloogilised lahendused kajastatakse käitise „Hädaolukorra lahendamise plaanis“. 5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ Paiksetest seadmetest tulenevad ohud, mis võivad naabruses paiknevaid (planeeritavaid) ehitisi (sh nendes paiknevaid inimesi) ohustada: puuduvad. Päästeameti juhendi kohaselt on käitise rajamine: lubatud. 14.02.2024 16 Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik SITE DATA: Location: ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: HYDROGEN CAS Number: 1333-74-0 Molecular Weight: 2.02 g/mol PAC-1: 65000 ppm PAC-2: 230000 ppm PAC-3: 400000 ppm LEL: 40000 ppm UEL: 750000 ppm Ambient Boiling Point: -252.8° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4° C Stability Class: C No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Release Duration: 1 minute Max Average Sustained Release Rate: 37.8 grams/sec (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 2.27 kilograms THREAT ZONE (SÜTTIMISOHU ALA): Threat Modeled: Flammable Area of Vapor Cloud Model Run: Gaussian Red : 21 meters --- (24000 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) THREAT ZONE (GAASIPILVE PLAHVATUSE ÜLERÕHK): Threat Modeled: Overpressure (blast force) from vapor cloud explosion Type of Ignition: ignited by spark or flame Level of Congestion: congested Model Run: Gaussian Red : 19 meters --- (24000 pascals) Orange: 21 meters --- (16000 pascals) Yellow: 40 meters --- (5000 pascals) SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Flame Length: 1 meter Burn Duration: 20 seconds Burn Rate: 1.31 kilograms/sec Total Amount Burned: 2.27 kilograms THREAT ZONE (JUGALEEGI SOOJUSKIIRGUS): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : less than 10 meters(10.9 yards) --- (25 kW/(sq m)) Orange: less than 10 meters(10.9 yards) --- (10 kW/(sq m)) Yellow: less than 10 meters(10.9 yards) --- (8 kW/(sq m)) 14.02.2024 18