Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Vabariigi Valitsuse korraldus „Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ Lisa Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir EELNÕU 25.09.2024 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Korraldus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 696 lõike 7 ning relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31 alusel ning kooskõlas looduskaitseseaduse § 691 lõikega 7 ja § 91 lõikega 24. I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vabariigi Valitsus võttis 20. oktoobril 2023. a vastu korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“1 (edaspidi VV korraldus nr 266). Vabariigi Valitsus otsustas laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi ka Nursipalu HV), mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväli asukohaga Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ja ala kogupindalaga 9897,81 ha ja välispiiri pikkusega 51 072,67 m esitati korralduse lisas. VV korraldusega nr 266 algatati mh Natura asjakohane hindamine punktis 3.2.1.1. toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Lisaks otsustati mõjude hindamise läbiviimise kohustus punktis 3.2.2. nimetatule ja vastavate keskkonnameetmete määramine looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) tellis vastavalt VV korralduse nr 266 sätestatule järgmised tööd: 1 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja 1 1) Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring2 (edaspidi ka mürauuring); 2) Arheoloogiline uuring „Etapp I - arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“ 3 (edaspidi ka arheoloogiline uuring); 3) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4 (edaspidi ka Natura asjakohane hindamine); 4) Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele5 (edaspidi ka kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine). Kaitseministeerium tellis 1. märtsil 2024. a sõlmitud lepingu alusel Tartu Ülikoolilt uuringu „Kaitseväe kohaloleku sotsiaalmajanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“. Käesoleva korralduse eelnõu koos seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega on avalikul väljapanekul ja kooskõlastamisel eelnõude infosüsteemis ajavahemikul 27. septembrist 2024. a – 28. oktoobrini 2024. a. II. ÕIGUSLIK ALUS 2.1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) kohaldamine Vastavalt RelvS § 85 lõikele 1 on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. RelvS § 85 lõike 3 järgi otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. Tulenevalt RelvS § 85 lõikest 31 võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. VV korralduse nr 266 punktist 2.1. nähtub, et Nursipalu HV laiendamisel on täidetud RelvS § 85 lõigetes 3 ja 31 sätestatud kriteeriumid, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada Nursipalu HV laiendamise planeerimisseadust kohaldamata. 2 Akukon Eesti OÜ „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“ Tallinn, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 3 Muinasprojekt OÜ „Etapp I - arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 4 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 5 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 2 RelvS § 85 lõike 34 kohaselt märgitakse korralduses, millega toimub harjutusvälja laiendamine, mh keskkonnameetmed. VV korraldusega nr 266 laiendati Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja korralduses ja selle lisaks oleval kaardil märgitud asukohta ja piirides. Nimetatud korraldusest tuleneb, et looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on harjutusvälja arendamine ja läbiviidavad tegevused kavandatud etapiviisiliselt. Kuna keskkonnale avalduvate mõjude hindamine kavandatavale tegevusele kajastatakse käesolevas korralduses, siis on Vabariigi Valitsusel pädevus muuta ka antud korraldust, sh Nursipalu HV piiri. 2.2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) kohaldamine LKS § 691 lõike 2 kohaselt, kui kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustikule avalduvat mõju asjakohaselt hinnata, algatades selleks Natura asjakohase hindamise. LKS § 91 lõike 24 kohaselt saab LKS § 691–699 kohaldada vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. VV korraldusega nr 266 algatas Vabariigi Valitsus Natura asjakohase hindamise punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. LKS § 696 lõike 7 kohaselt teeb otsustaja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul LKS § 696 lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse saamisest arvates või lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul. LKS § 692 lõike 1 kohaselt on otsustaja haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine. Harjutusvälja laiendamise õigus on RelvS alusel antud Vabariigi Valitsusele, millest lähtudes oli Vabariigi Valitsusel õigus algatada ka Natura asjakohane hindamine. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus kavandatava tegevuse lubatavuse osas hinnata Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavust. LKS § 696 lõike 3 kohaselt on enne otsuse tegemist Vabariigi Valitsusel kohustus edastada Natura asjakohase hindamise aruanne Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Natura asjakohase hindamise aruanne esitatakse koos käesoleva korralduse eelnõuga eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Keskkonnaametile. Vastavalt LKS § 696 lõikele 5 on Vabariigi Valitsusel enne Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemist kohustus kontrollida Natura asjakohase hindamise aruande vastavust LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks. Natura asjakohase hindamise aruande tulemused on käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.2.1. 2.3. Avatud menetluse läbiviimine Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 viidi VV korralduse nr 266 andmiseks läbi avatud menetlus. Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 on Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimise korraldamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril või tema määratud asutusel. Antud juhul on valdkonna eest vastutavaks ministriks kaitseminister. Võttes arvesse Nursipalu HV laiendamiseks tehtud otsust ja asjaolu, et käesolevas korralduses esitatakse täiendavalt mõjude hindamise, sh Natura asjakohase hindamise tulemused, viiakse käesoleva korralduse andmiseks samuti läbi avatud menetlus. LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse mh Natura 3 asjakohase hindamise menetluse aruandega tutvuda ja selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Seega avatud menetluse käigus võimaldatakse tutvuda Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega. VV korralduse nr 266 andmiseks avatud menetluse läbiviimist korraldas RKIK6 ja läbiviimisel lähtuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dest 46–50. RKIK on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesandeks on muuhulgas valitsemisalale taristu arendamise teenuse osutamine. Taristu hõlmab ka harjutusvälju. VV korralduse nr 266 otsuse punkti 5 kohaselt määras Vabariigi Valitsus RKIK-i korraldama Natura asjakohast hindamist. Käesoleva korralduse andmiseks määras kaitseminister 18. septembri 2024. a käskkirjaga nr 169 avatud menetluse läbiviimist korraldama RKIK-i. Seega on RKIK pädev korraldama ka käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimist koos Natura asjakohase aruande tutvustamisega. Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse lisaks HMS-is sätestatule ka LKS §-s 698 sätestatust. Avatud menetlusega tagatakse huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Avatud menetluse kaudu on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oma seisukohti esile tõsta. Avatud menetluse algatamisest teavitatakse Nursipalu HV laiendatavasse alasse ja vahetult piiri äärde jäävaid isikuid ning puudutatud kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi omavalitsusüksused) posti või e-posti teel. Lisaks avaldatakse teade menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehtedes - Postimees ja Õhtuleht ning maakondlikutes ajalehtedes Võrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees ning Ametlikes Teadaannetes. Maakondlikus ajalehes avaldamine on vajalik, kuna Nursipalu HV piir läbib mitut omavalitsusüksust. Laialdase, erinevate infokanalite kaudu avatud menetluse algatamisest teavitamise eesmärk on, et teavitus jõuaks võimalikult paljude huvitatud isikuteni. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, seletuskirja ning Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega on võimalik tutvuda RKIK-i veebilehel7 ja avaliku väljapaneku toimumise ajal ka Antsla Vallavalitsuses (Fr. R. Kreutzwaldi tn 1, Antsla vald), Võru Vallavalitsuses (Võrumõisa tee 4a, Võru) ja Rõuge Vallavalitsuses (Ööbikuoru 4, Rõuge vald) kohapeal. Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõule saab esitada kirjalikult ((digi)allkirjastatult) kuni 28. oktoober 2024. a (k.a) aadressil Järve 34A, Tallinn või e-posti teel: [email protected]. Pärast käesoleva korralduse eelnõu avalikku väljapanekut ja arvamuste esitamise tähtaega toimub esitatud ettepanekute ja vastuväidete arutamine avalikul istungil. Avaliku istungi 6 Kaitseministri 17.08.2023. a käskkiri nr 119 „Volituse andmine“ 7 Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 4 kuupäev, koht ja kellaaeg tehakse teatavaks avatud menetluse algatamise teates. Avalikul istungil arutatakse vaid selliseid ettepanekuid ja vastuväiteid, mis on esitatud avaliku väljapaneku ajal avatud menetluse algatamise teates määratud tähtajaks. Avatud menetluse käigus kirjalikult esitatud ettepanekud ja vastuväited ning põhjendus nendega arvestamise või mitte-arvestamise kohta lisatakse tabelina käesoleva korralduse seletuskirjale. Kokkuvõte esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest esitatakse käesoleva korralduse III osas. III PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 3.1. Nursipalu HV-l kavandatav tegevus ja mõjude hindamine Looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on Nursipalu HV kavandatud tegevused jagatud etappidesse. I etapi tegevuste lubatavus nõuetekohaste lubade olemasolul on toodud VV korralduse nr 266 punktis 3.2.4. VV korralduse nr 266 üheks aluseks oli RKIKi tellitud keskkonnaülevaade8, mille koostamise eesmärk oli mh kaardistada uuringute vajadus ning tuvastada täiendavat hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud Nursipalu HV-l. Kavandatava tegevuse mõjusid hinnati kolmes osas (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus ning suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ja kahes etapis. Sealjuures tuuakse keskkonnaülevaates välja täiendavate uuringute ja inventuuride vajadus ning milliste alade arendamiste ja milliste tegevuste kavandamise puhul tuleb täiendavalt hinnata nendega seoses avalduvaid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele. Keskkonnaülevaatega koos viidi läbi ka Natura eelhindamine. 3.2. Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine LKS § 691 lõike 1 alusel võib kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel tuleb kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnata, kui seda ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik. Sellest lähtudes lubati VV korraldusega nr 266 Nursipalu HV-l tegevusi enne Natura asjakohast hindamist üksnes nende tegevuste osas, mille puhul mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud (vt VV korralduse nr 266 punkt 3.2.4). Tegevused, mille puhul eelhinnangust nähtuvalt mõju Natura 8 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 5 2000 võrgustiku aladele välistatud ei olnud, VV korraldusega nr 266 lubatud ei olnud. Selliste tegevuste mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on kohustus hinnata, sh töötada vajaduse korral välja leevendusmeetmed, Vabariigi Valitsuse algatatud Natura asjakohase hindamise käigus. Natura asjakohase hindamise tulemusel on Vabariigi Valitsusel õigus otsustada ülejäänud kavandatavate tegevuste lubatavus ning määrata otsuses ühtlasi tegevuse negatiivse mõju leevendusmeetmed. 3.2.1 Natura asjakohase hindamise algatamine ja läbiviimine Vabariigi Valitsus algatas korraldusega nr 266 Natura asjakohase hindamise. Arvestades, et Nursipalu HV laiendamisega seotud tegevusi (muu hulgas Natura eelhindamise tellimine) on korraldanud RKIK, määras Vabariigi Valitsus korraldusega nr 266 Natura asjakohase hindamise läbiviimise, k.a aruande avalikustamise kohustuse ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse algatamise ja korraldamise kohustuse RKIK-le. Harjutusvälja arendamise ja kasutamise kui kavandatava tegevuse lubamise üle otsustamine, samuti Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine on Vabariigi Valitsuse otsustuspädevuses. Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt tuli Natura asjakohaseks hindamiseks teha järgmised uuringud ja analüüsid keskkonnaülevaate peatükis 79 kirjeldatud mahus: a) Must-toonekure inventuur. b) Militaarmüra ja vibratsiooni uuring. Natura eelhindamist arvesse võttes tuli VV korraldusest nr 26610 lähtuvalt Natura asjakohane hindamine läbi viia järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade ja nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpide kohta järgmiste II etapi tegevuste korral: a) Timmase loodusala – elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe- vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Hindamine oli vajalik seoses algselt planeeritud truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel. b) Haanja linnuala – rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Hindamine on vajalik seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja seotud UXO alal liikide pesitsusperioodil (aprillist kuni septembrini). c) Karula linnuala – must-toonekurg. Hindamine on vajalik seoses Lääne laskevälja raadamisega 40 ha või suuremas ulatuses ja lähemal kui 300 m ojadest; väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega Lääne laskeväljal perioodil aprillist kuni septembrini ja suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääneosas perioodil aprillist kuni septembrini. VV korralduse nr 266 punkti 3.2.1.1 kohaselt võib Natura asjakohast hindamist läbi viia eriteadmistega isik või isikud, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajaline kogemus ja kes tunneb juhises „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 9 Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“. Peatükk 7. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 10 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. Punkt 3.2.1.1 6 rakendamisel Eestis“ toodud Natura hindamise menetluse põhimõtteid. Arvestades Natura asjakohase hindamise objektiks olevaid kaitse-eesmärke, võib mõju Haanja ja Karula linnuala kaitse-eesmärkidele hinnata pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) linnustiku ekspert ja Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) vee-elustiku ekspert. RKIK tellis 2. jaanuaril 2024. a avaliku hanke tulemusel OÜ-lt Hendrikson & Ko Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohase hindamise11 (edaspidi Natura asjakohase hindamise aruanne). RKIK määras Natura asjakohase hindamise hanke väljakuulutamisel tehnilises kirjelduses korralduse nr 266 punktis 3.2.1.1 nimetatud nõuded Natura asjakohase hindamise läbiviijatele12. Natura asjakohane hindamine viidi läbi vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu 21. mai 1992. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta13 artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Hindamise läbiviimisel tugineti Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“14 ning juhenditele: "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"15 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)16. Lisaks tugineti ka 2023. aastal valminud Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandele17. Natura asjakohase mõju hindamisse olid kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid. LKS § 696 lõike 2 kohaselt koostab Natura asjakohase hindamise tulemusena ekspert aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi lühiiseloomustus; 2) asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustus, sealhulgas ala kaitse- eesmärk ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest; 3) selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele; 4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju leevendamise meetmed ja hinnang nende tõhususele; 5) reaalsete alternatiivide analüüs; 11 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 12 Tehniline kirjeldus on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument. 13 EÜT L 206, 22.07.1992. Kättesaadav: Direktiiv - 92/43 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 14 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 15 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 16 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298 17 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja laiendus). Hankelepingu 29.05.2023 nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. 7  6) hinnang Natura erandi menetluse algatamise kohta juhul, kui ühelgi reaalsel alternatiivil pole ebasoodne mõju välistatud. Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine viidi läbi 2023. aastal koostatud Natura eelhindamise aruandes18 kaardistatud mahus ja võttes arvesse VV korralduses nr 266 ettenähtud tingimusi. Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et osade Nursipalu HV laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Haanja ja Karuala linnualade ja Timmase loodusala (seoses truupsilla lahenduse kasutamisega) osadele kaitse-eesmärkidele. Natura asjakohase hindamise läbiviimisel võeti tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu19 mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused (nt Kevadtorm). Oluline on rõhutada, et sellised õppused toimuvad kuni 2 korda aastas20. Natura asjakohase hindamise mahukust arvestades esitatakse alljärgnevalt Natura asjakohase hindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud Natura asjakohase hindamise aruandes21, mis on kättesaadav ka käesoleva korralduse seletuskirja lisas nr 1: a) Timmase loodusalaga seoses otsustas RKIK kui Nursipalu harjutusvälja arendamise eest vastutav asutus Natura asjakohase hindamise aruande koostamise ajaks Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Valitud viisil silla rajamisel Natura eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale ebasoodsa mõjuga truupsilla lahendust ei kavandata, siis puudus ka Timmase loodusalal vajadus Natura asjakohase hindamise läbi viimiseks.22 b) Haanja linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine23 suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele, mille puhul eelhindamise alusel ei saanud olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Natura asjakohane hindamine jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele24, et Nursipalu HV laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning Natura 18 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 19 Akukon Eesti OÜ „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“ Tallinn, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 20 Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024, lk 10. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 21 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 22 Samas, lk 5 23 Samas, lk 11-21 24 Samas, tabel 3-2, lk 17-19 8 linnuala terviklikkus säilib25. Puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine). c) Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine26 mõjusid must-toonekurele, kes on Nursipalu HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses Nursipalu HV-l liigi toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega, samuti hinnati väikese- ja suurekaliibriliste relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura asjakohane hindamine jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele27, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse- eesmärkide saavutamisele ning Natura ala terviklikkus säilib28. Puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine). Siiski toodi Natura ajakohase hindamise aruandes välja, et kuigi Karula must- toonekurgede soodsa seisundi halvenemist Nursipalu HV ala väljaehitamine ja sealsed raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, siis kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes29 välja toodud meetmed aitavad parendada tingimusi ka Karula Natura 2000 linnuala must-toonekurgedele30. Nende keskkonnameetmete sisu on kokkuvõtlikult toodud käesoleva korralduse punktis 3.3.1. Keskkonnaametile esitatakse kooskõlastamiseks käesolev korralduse eelnõu ja Natura asjakohane aruanne (seletuskirja lisa 1)31. Vabariigi Valitsus on kontrollinud Natura asjakohase aruande vastavust LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatavate II etapi tegevuste lubamiseks Nursipalu HV-l ja leiab, et Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldab kavandatava tegevuse lühiiseloomustust; asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustust, sealhulgas ala kaitse-eesmärk ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest; selget hinnangut kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele. Kuna Natura asjakohase hindamise aruandest nähtub, et puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine), ei ole olnud vajalik Natura asjakohase hindamise aruandes käsitleda LKS § 696 lõike 2 punkte 4-6. Seega vastab Natura asjakohase hindamise aruanne LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on piisav Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks. 25 Samas, tabel 3-3, lk 20 26 Samas, lk 22-36 27 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024, Tabel 4-2, lk 33-34. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 28 Samas, tabel 4-3, lk 35 29 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“, lk 50 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 30 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024, lk 31. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 31 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 9 LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse aruandega tutvuda ja nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Natura asjakohase hindamise aruandega koos käesoleva korralduse eelnõuga on võimalik tutvuda ja arvamusi avaldada ajavahemikul 27. september 2024. a – 28. oktoober 2024. a. 3.3. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamine ja uuringud Vabariigi Valitsus otsustas korraldusega nr 266 jätta Nursipalu HV laiendamisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane keskkonnamõju hindamata VV korralduse nr 266 punktis 3.2. esitatud kaalutlustel ja põhjendustel. Vabariigi Valitsus leidis, et on põhjendatud jätta KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata ja tagada Nursipalu HV laiendamise elluviimise (sh lubatud tegevustega) seaduslikkus lühemat ja kiiremat menetlust kohaldades. Seega kohustas Vabariigi Valitsus asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne kavandatavate tegevuste elluviimist muud olulised looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale) avalduvad mõjud vastavalt korralduse punktis 3.2.2. nimetatule ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule32 ning vajalike lubade olemasoluks. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjudena käsitletakse mõjusid, mille kohta on nõuded sätestatud õigusaktidega (nt eeskätt kaitstavad loodusobjektid) ja mida ei hinnata Natura asjakohase hindamise osana. RKIK-i tellitud keskkonnaülevaate33 tulemustest lähtuvalt oli enne tegevuste elluviimist vajalik teha Nursipalu HV väljaarendamise ja kasutamisega kaasnevate muude oluliste looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamiseks järgmised inventuurid ja uuringud keskkonnaülevaate peatükis 734 kirjeldatud mahus ja täiendav mõjude hindamine keskkonnaülevaate tabelis 2 kollase ja punase värviga tähistatud tegevuste kohta (VV korralduse nr 266 seletuskirja lisa 335): 1. Kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur – laiendatud Nursipalu HV on Kagu-Eesti üks kahest esinduslikumast elualast kotkastele ja must-toonekurele. Alale jäävad hinnanguliselt 3 kalakotka, 2 merikotka, 3-4 väike-konnakotka ja 1 must-toonekure pikalt asustatud pesapaik. Uuringu eesmärk oli uute pesapaikade välja selgitamine ning uutele ja olemasolevatele elupaikadele (sh must-toonekure toitumisalade) võimalike puhvrite määramine, et säilitada maksimaalselt nende kaitsealuste liikide elupaikade seisund ja vajadusel hinnata vajalike kompensatsioonimeetmete maht, sh kompensatsioonialade hulk ja pindala. 32 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. V. otsus, punkt 6. 33 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne (Skepast & Puhkim, 2023). Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 34 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne ja õiendid keskkonnaülevaates tehtud muudatuste kohta. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ 35 Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine – EIS (valitsus.ee) 10 2. Kanakulli inventuur - Nursipalu harjutusväljale jääb kaks teadaolevat ja kaks potentsiaalset kanakulli elupaika. Uuringu eesmärk oli selgitada välja uued pesapaigad ning hinnata vajalike kompensatsioonimeetmete mahtu, sh kompensatsioonialade hulka ja pindala. 3. Potentsiaalsete metsisemängude inventuur. Potentsiaalsete mängude eelvalik ja inventuur toimus koostöös Keskkonnaagentuuriga, kes valis välja 25 esialgset uuringuala, millest tehti täpsem valik, jättes välja mõned alad, mis ei sobinud tiheasustuse läheduse tõttu (kus pole mängu esinemine tõenäoline). 4. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring. 5. Arheoloogilise uuringu I etapp ühes looduslike pühapaikade uuringuga Nursipalu HV laienduse ala ulatuses36. 3.3.1. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise läbiviimine RKIK tellis 2. jaanuaril 2024. a avaliku hanke tulemusel OÜ-lt Hendrikson & Ko Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele loodusobjektidele37 (edaspidi kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine). Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise mahukust arvestades on käesolevas korralduses toodud kokkuvõtlikult hindamise järeldused ühes keskkonnameetmetega, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes (korralduse seletuskirja lisa 2) 38. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamises võeti tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused39. Nursipalu HV-l laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele viidi läbi 2023. aastal koostatud keskkonnaülevaate aruandes40 kaardistatud mahus. Tulenevalt 2024. aastal valminud mürauuringu41 tulemustest täpsustati keskkonnaülevaates määratletud mõjuulatust potentsiaalselt olulist häiringut tekitada võiva müra mõjuulatuse põhjal. Töös ei käsitletud neid objekte, mis on hõlmatud Natura asjakohase hindamise raames. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel tugineti suuresti 2023. aastal valminud Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandele42, mille koostamiseks inventeeriti Nursipalu HV-l ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli 36 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. Punkt 3.2.3 37 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 38 Samas 39 Samas, lk 10. 40 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 41 Akukon Eesti OÜ „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“: Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 42 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja laiendus). Hankelepingu 29.05.2023 nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. 11 elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad) ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks. 2023. aastal Nursipalu HV-l ja selle lähistel ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades korraldatud metsiste seiretööst43. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise tulemusena kavandati keskkonnameetmed ja seirevajadus, mille abil on võimalik tagada, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne valdavale osale Nursipalu HV mõjualasse jäävatele kaitsealustele loodusobjektidele olulist negatiivset keskkonnamõju. Nende kaitstavate loodusobjektide puhul, millele olulise negatiivse mõju avaldamine on kavandatud tegevuse elluviimisel möödapääsmatu, planeeriti kompensatsioonimeetmed. Kaitsealuste liikide puhul, kelle osas pole olulise mõju avaldumise tõenäosust teatud aspektide osas hetkel võimalik prognoosida (metsis), seoti kompensatsioonimeetmete rakendamise vajadus seire tulemustega. Nursipalu HV laiendamiseks vajalikud tegevused saab kavandatud mahus ellu viia, kui rakendatakse kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes toodud keskkonnameetmeid olulise mõju vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks44. Keskkonnameetmed on jagatud lähtuvalt nende rakendusvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise keskkonnamõju vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes on esitatud vaid reaalselt rakendatavad soovitused, mille elluviimisel säilivad Nursipalu HV arendamise ja kasutamise eesmärgid. Mitmete siin töös toodud keskkonnameetmete rakendamisega on kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba alustatud või juba ka elluviidud45 ning need on käesolevas korralduses allpool välja toodud. Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõtlikult Nursipalu HV-l kavandatava tegevuse mõju iga kaitstava loodusobjekti osas (v.a need, mida käsitles Natura asjakohane hindamine) ning kavandatava tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus46: 1. Must-toonekurg Olukord: Must-toonekurg kuulub I kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi47 I lisasse. 2023. aastal ei pesitsenud kavandataval laiendusalal ühtegi must-toonekure paari. Must-toonekure seisund on praegu ebasoodne kogu Kagu-Eestis ja arvukus langev. 2023. aastal tehti Kagu-Eestis 43 "Metsiste mängude inventuur Nursipalu harjutusvälja ümbritsevatel aladel, 2023, Keskkonnaagentuur" 44 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024. Lk 53. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 45 Samas, lk 17 46 Samas,lk 50-52 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010. Kättesaadav: Direktiiv - 2009/147 - EN - linnudirektiiv - EUR-Lex (europa.eu) 12 kindlaks vaid kaks edukat must-toonekure pesitsust ja arvukus on viimase 30 aasta madalaim. Samas tehti inventuuril kindlaks, et liik kasutab Nursipalu HV-d vähesel määral toitumiskohana. Täpsemalt kohati must-toonekurge üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigi jaoks suhteliselt soodsas seisundis. Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel. Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks.48 Mõjuhinnang: Must-toonekure kaitse seisukohast on esmatähtis tagada tema toitumiskohtades liigile soodsad tingimused. Selleks, et must-toonekurg Nursipalu piirkonna taasasustaks, peavad ümbruskonnas olema väga head toitumistingimused, kuna Nursipalu HV laiendamiseks vajalike tegevuste elluviimisel olemasoleva pesapaiga kvaliteet langeb49. Keskkonnameetmed50: Tingimused 1) Välistada raadamine ja lageraie lähemal kui 50 m vooluveekogust. Nursipalu HV-l kavandatud raadamisaladel on see soovituslik. 2) Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel vältida jõekallaste võsastumist. 3) Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada. 4) Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms. 5) Vältida tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust, tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud. 6) Koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava. 7) Kavandada ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele taastamiskavad. 8) Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool. 9) Otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume ning võtta need kas püsielupaikadena kaitse alla või liita lähima kaitsealaga. 10) Koostada kompensatsioonialadel toitumisveekogude seisundi parandamiseks taastamiskava (sarnaselt tingimustele nr 6 ja 7). 2. Väike-konnakotkas Olukord: Väike-konnakotkas kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse, olles meil pesitsevatest kotkaliikidest arvukaim. Võrumaal on liik suhteliselt arvukas (2023. aasta linnustiku inventuur). Liiki ohustavatest teguritest on olulisemad seni teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi 48 Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024. Lk 17-18. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 49 Samas 50 Samas, lk 18-22 13 langus (väike-konnakotka kaitse tegevuskava). 2023. a inventuuri kohaselt on Nursipalu HV-l kaks elupaika (Kaagu ja Laossaarõ) asustatud. Nursipalu HV vahetuses läheduses asub neli elupaika. Väike-konnakotkas pesitseb metsas, aga saaki (närilised, konnad, mutid) püüab peamiselt kuni 2 km raadiuses lagedatel aladel (luhad, niidud, karjamaad, põllumaad, puisniidud, häilud jms). Teoreetiliselt võivad väike-konnakotkale toitumisaladena sobida ka HV lagedamad osad, aga nende naabruses peaks säilima piisavalt vana kuuse-segamets pesitsemiseks.51 Mõjuhinnang: Olulisim väike-konnakotka seisundit mõjutada võiv tegur on Kaagu elupaigas kavandatud raadamistööd, mis võivad suure tõenäosusega pesapaiga liigi jaoks sobimatuks muuta. Samuti on teguriks suurenev (müra)häiring. Väike-konnakotkas ei ole vähese või ühekordse häirimise suhtes eriti tundlik, küll aga võib hüljata pesa läheduses (kuni 450 m kaugusel) tehtava kärarikka metsatöö või sagedase külastamise tõttu. Ka liigi tegevuskavas on viidatud, et Eestis on häiretegurina eelkõige olulisemad pikaajalised häirivad tegevused pesapaikade läheduses. Sellest võib järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev häiring võib oluliselt mõjutada eelkõige Nursipalu HV-l ja selle vahetus läheduses (Sõmerpalu KLO9129365) asuvaid elupaiku ning eeldatavasti pole kaugemal Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra oluline häiring52. Keskkonnameetmed53: Tingimused 1) Säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses. 2) Vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km. 3) Moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik – kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise hetkel juba esitati ettepanek püsielupaiga moodustamiseks kaitse alla võtmise algatajale (Kliimaministeerium). Lõpliku otsuse püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta teeb Kliimaministeerium. 4) Vältida Laossaarõ elupaiga (KLO9129354) võimaliku pesapaiga asukohametsa raadamist ja raiet. 5) Hooldada konnakotkaste elupaikades sobivaid toitumisalasid ja vältida toitumisalana kasutatavate rohumaade pindala vähenemist. 6) Otsida ja võtta valdkonna eest vastutava määrusega kaitse alla püsielupaigana või liites lähistel asuva kaitsealaga vähemalt kaheksa seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaika – 14. veebruaril 2024. a sõlmis RKIK leping kotkaste elupaikade leidmiseks.. 3. Merikotkas Olukord: Merikotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Merikotkas pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul, Emajõe vesikonnas ja sisemaa suuremate järvede lähistel. Üksikuid paare on leitud sisemaalt ka väiksemate järvede ja märgalade ümbrusest. 51 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 23-24. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 52 Samas, lk 24. 53 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 24-29. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 14 Tema elupaigad on tavaliselt suuremate veekogude lähedased metsad, tavaliselt kuni 10 km kaugusel veekogust. Lõuna-Eestis on liik haruldane. Enamus Võru maakonna merikotkaid pesitseb Pihkva järve rannikul (linnustiku inventuur, 2023). Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on olulisem merikotkaasurkonda ohustav tegur pliid sisaldava laskemoona kasutamine, potentsiaalselt suure mõjuga on ka keskkonnamürgid (nt pestitsiidid). Arvestatava mõjuga ohutegur on ka hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides. Nursipalu HV piirkonnas on merikotkas pesitsenud juba üle 20 aasta. Teada on vähemalt ühe kotkapaari territoorium. Piirkond on kotkastele sobiv eeskätt heade toitumisveekogude tõttu (Tamula ja Vagula järv, Leoki kalakasvatus). Nursipalu HV-l on teada kotkapaari kaks pesa54. Mõjuhinnang: Kavandatud tegevuse puhul on merikotka jaoks peamine potentsiaalselt oluline ohutegur mürahäiring, aga ka inimeste viibimine pesapaiga läheduses. See seostub eelkõige pesitsusaegse häirimisega, kuigi kotkad võivad elupaigas viibida ka muul ajal. Eriti tundlik on ta kuni 500 m kauguseni pesast toimuvate tegevuste suhtes. Selles ulatuses häirimatuse tagab pesapaikade kaitsekord, mis keelab Keretü looduskaitseala Tsirgupalu sihtkaitsevööndis ning Kerretu püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusajal (1. veebruarist 31. juulini) inimeste viibimise, sh rahvaürituste korraldamine55. Keskkonnameetmed56: Tingimused: 1) Säilitada varem asustatud olnud püsielupaik Nursipalu HV põhjaosas. 2) Säilitada 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise57 leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva sihtmärgiala vahel. 4. Kalakotkas Olukord: Kalakotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Liik on Eestis oma 90–100 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis annab lootust populatsiooni säilimiseks. Kalakotka kaitse tegevuskava järgi on liigi asurkonda enim mõjutavateks teguriteks seniteadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus, samuti looduslikud ohutegurid (nt suured tormid, konkurents, looduslikud vaenlased). 2023. aasta inventuuri järgi oli Nursipalu HV-l vähemalt kolm kalakotka asustatud pesa. Kalakotkastel tol aastal edukat pesitsust ei tuvastatud. Kubja elupaik (KLO9128271) oli inventuuri ajal asustamata, kuid kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal leiti Kubja pesapaiga lähistelt uus asustatud kalakotkapesa, mille arvelt ka olemasolevat elupaika laiendati. Toitumas käivad kalakotkad suurematel veekogudel (Vagula, Tamula, kalakasvatused, tiigid, paisjärved, harvem Võhandu jõgi). Inventeerijate hinnangul on ainukese vajaliku 54 Samas, lk 29-30 55 Samas, lk 30 56 Samas, lk 31 57 Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH aruanne“. Kättesaadav: https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/keskkonnamoju/2018-09- 04_nursipalu_kmh-aruanne_vastavaks_tunnistamiseks.pdf 15 keskkonnameetme rakendamisel suure tõenäosusega võimalik Nursipalu HV-le jäävate pesapaikade jätkuv kasutamine ka pärast arendustegevuste elluviimist58. Mõjuhinnang: Sarnaselt merikotkale on ka kalakotka puhul peamine ohutegur laiendatud Nursipalu HV kasutusele võtmisega kaasnev suurenev häiring, kuid seda eeskätt suurenenud inimeste liikumise tõttu. Lisaks on oluline ohutegur raadamine kalakotka elupaigas. See on eeskätt asjakohane Kubja elupaigas, kus 2024. aastal uus kotkapesa leiti. Kotka elupaika läbis kavandatava tee raadamiskoridor, kuid pesa avastamise järel korrigeeriti operatiivselt kavandatud tee asukohta ning koostöös Keskkonnaameti spetsialistide ja mõjuhindamise ekspertidega kavandati see leitud pesast ligi 300 meetrit eemale, et vältida tee rajamist pesapuu vahetusse lähedusse. Uude asukohta tee ehitamiseks vajalike kraavide rajamisel on nende kuivendav mõju Kubja elupaigale ja selles olevatele püsielupaikadele väheoluline kuna seal on juba olemas tihe kuivenduskraavide võrgustik 59. Keskkonnameetmed60: Tingimused 1)Vältida pesitsusajal (15. märts – 30. august) tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt inimest näha (vähemalt 200 m kauguselt, soovituslikult kuni 500 m kauguselt). Soovituslikult vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sh taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt kogu Kubja elupaika jääval ala, v.a. seda läbival teel. 5. Kanakull Olukord: Kanakull on II kaitsekategooriasse kuuluv meil hajusalt levinud haudelind. Eestis peamisteks liiki ohustavateks teguriteks on pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine. 2023. a inventuuri hõlmatud liikidest oli inventeerijate hinnangul kanakulli seisund kõige parem. Nursipalu HV laiendatud piirides on teada kaks pikaaegset pesitsusterritooriumi ja nendes on viimastel aastatel linnud pesitsenud edukalt. Lisaks on potentsiaalselt olulise mürahäiringuga alal Nursipalu HV ümbruses veel kaks kanakulli elupaika (Nursipalu HV-st umbes 4,4 km põhja poole ja umbes 3,8 km kagusse)61. Mõjuhinnang: Kanakulli puhul on oluline ohutegur alal kavandatud raie. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on metsaraiest tingitud pesapaikade hävimine ja elupaikade kvaliteedi halvenemine kanakullide jaoks suure tähtsusega ohutegur. Teine potentsiaalselt tegur on häirimine. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigi jaoks keskmise tähtsusega ohutegur. Ta on kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist, kuid seda peamiselt vahetult elupaiga (300 m raadiuses) ümbruses toimuvate 58 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 31. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 59 Samas, lk 32-34 60 Samas, lk 34 61 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 34-35. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 16 suurte häiringute (nt metsaraie) suhtes. Väljaspool laiendatud Nursipalu HV piiri asuva (umbes 4 km kaugusel) kanakulli elupaikade jaoks ei ole müra eeldatavasti oluline tegur62. Keskkonnameetmed63: Tingimused 1) Keretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis suures osas on kanakulli elupaik, tuleb leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala koosseisu. Soovitused 1) Vältida Juba püsielupaiga (KLO3002739) kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori laiendamist püsielupaiga arvelt. 6. Metsis Olukord: Metsis kuulub II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Metsis on Eesti metsade suurim kanaline. Eestis on ta levinud Mandri-Eesti suuremates metsalaamades, eelkõige väikseima inimmõjuga piirkondades. Intensiivselt lageraietega majandatavatel aladel metsis elada ei suuda. Liiki ohustab enim intensiivne metsaraie, eriti lageraiepõhine metsandus, millega kaasneb elupaikade hävimine ja killustumine, samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Lisaks ohustab liiki ka metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmine (kaevandused, taristu jmt), millega kaasneb samuti elupaikade killustumine. Keskmise tähtsusega ohutegur on häirimine (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus jmt). 2023. aastal kontrolliti seiretöö käigus metsiste tegevusjälgi kavandatava Nursipalu HV alal ja lähiümbruses ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades. Kokku seirati 17 potentsiaalset mängupaika ja metsiste tegevusjälgi leiti neist kaheksas. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) on laiendatud Nursipalu HV alalt teada neli metsiste mängupaika (Juba, Keretü, Vilbu ja Kurenurme). Juba elupaigad ja Keretü elupaigad on 2023. aasta seirest nähtuvalt stabiilselt asustatud64. Mõjuhinnang: Otsene ja oluliselt Nursipalu HV-le jäävaid metsise elupaiku mõjutav tegur on raadamine. Ainsana pole raadamistegevusi kavandatud Juba mängu. Keretü mängu põhjaossa on kavandatud rajada uus ligipääsutee. Mõjuhindamise raames tehti ettepanek korrigeerida antud tee asukohta ning planeerida see võimalusel elupaigast välja. Selle tulemusena nihutati tee elupaiga äärealale (kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande Joonis 2-20). Uues asukohas on teekoridori rajamise mõju metsiste Keretü mängule eeldatavasti väheoluline. Kurenurme ja Vilbu puhul on raadamisala juba ulatuslikum, mõlemal juhul on valdav osa elupaigast planeeritud ära raiuda. Raie elluviimisel muutuvad need mängupaigad metsistele tõenäoliselt ebasobivateks. Lisaks suureneb Nursipalu HV laiendamisega märgatavalt laskeharjutusteks kasutav ala, mis tähendab ka senisest ulatuslikumat mürahäiringut. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes nähtub, et Nursipalu HV kasutamisega ei pruugi kaasneval mürahäiringul olla metsiste jaoks kestvat olulist mõju – nii Juba mäng kui ka Keretü mäng on ka laiendamata Nursipalu HV kõrval aastaid stabiilsena püsinud. See viitab, et senine müratase ei ole tõenäoliselt olnud liigi jaoks 62 Samas, lk 35-36 63 Samas, lk 37 64 Samas, lk 37-40 17 oluliselt häiriv. Sellegi poolest muutub häiringu ulatus võrreldes senisega märgatavalt, seetõttu on oluline jätkata Nursipalu HV-l asuvate mängude seiramist65. Keskkonnameetmed66: Tingimused 1) Koostöös metsiste elupaiganõudlusi tundvate ekspertidega tuleb kavandada vajalikud meetmed Vilbu ja Kurenurme elupaigakao kompenseerimiseks – kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal67 oli koostöös Keskkonnaametiga ja metsiseeksperdiga juba alustatud meetme elluviimisega ja kompensatsioonialade väljavalimisega, et need esmase kaitse alla võtta. 2) Kui Juba ja Keretü mängude seire viitab nende hääbumisele, tuleb nende kompenseerimiseks meetmed kavandada, vajadusel seni kaitsmata mängu- ja elupaiku kaitse alla võttes ja/või nende seisundit parandades. Täpne maht ja meetmed leitakse koostöös Keskkonnaametiga või kooskõlastatakse see nendega. 7. Laanerähn Olukord: Laanerähn kuulu II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Eestis on laanerähn kõige spetsiifilisema elupaigavalikuga ja seetõttu ka metsade majandamise suhtes kõige tundlikum rähniliik. Seirealadel on laanerähni arvukus viimastel aastatel vähenenud peamiselt raiete tõttu liigi elupaikades. Nursipalu HV-l on kokku teada kaheksa laanerähni elupaika68. Mõjuhinnang: 2023. a koostatud keskkonnaülevaade kohaselt tuleb laanerähni mõjuhindamise osas keskenduda Keretü looduskaitsealal kavandatud tegevustele - raadamisele ja suurekaliibriliste relvade kasutamisega kaasneda võivale mürahäiringule. Rähne peetakse üldjuhul mürahäiringute suhtes üheks kõige vähem tundlikumaks liigirühmaks, seetõttu ei ole selle teguri puhul oodata rähnidele olulist mõju. Seevastu raietegevus on potentsiaalselt märksa olulisema mõjuga tegur. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse liigiülest meedet nr 1 (vt punkt 8 alapunkt 1 „Üldised keskkonnameetmed) ja laiendatud Nursipalu HV alal välditakse tavapärast metsamajandust, siis eeldatavasti ei ole otseselt elupaigakadu oluline tegur, kuna ajapikku tekib vanametsaliikidele, sh laanerähnile, ümbruskonnas sobivaid elupaiku juurde. Kavandatava tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus laanerähni osa puudub. 8. Üldised keskkonnameetmed69 Lisaks konkreetsetele liikidele suunatud keskkonnameetmetele on 2023. a linnustiku uuringus toodud välja mitmeid universaalseid keskkonnameetmeid, mis on liigiülesed ja toetavad 65 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 40-41. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 66 Samas, lk 41-42 67 RKIK-il leping sõlmitud 24. aprillil 2024.a 68 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024, lk 42-43. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 69 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024, punkt 2.3.9, lk 45-47. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 18 laialdasemalt vanametsaliikidele sobivate tingimuste püsimist laiendatud Nursipalu HV alal. Lisaks on siin toodud muud universaalsed meetmed, mis mõjuhindamise käigus on esile kerkinud: Tingimused 1) Vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist. Harjutusväljale tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava, mis arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni kava valmimiseni tohib Nursipalu HV- l teha raieid, mis on vajalikud Nursipalu HV sihtotstarbeliseks kasutamiseks või looduskaitselistel eesmärkidel. 2) Metsas tuleb vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal. 3) Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada setete liikumist ojadesse ja jõgedesse. 4) Nursipalu HV-l asuvaid rohumaid tuleb niita. 5) Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada. 6) Helleri ebatähtlehiku kasvukohas vältida võimaliku piirisihi rajamisel suuremõõtmeliste okaspuude raiet. Soovitused 1) Reeglina tuleb vältida vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh alusmetsa raiet). 9. Seire 1) Leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu elupaika ja Laossaarõ elupaika asustavate väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist – kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise hetkeks oli leping väike-konnakotkaste telemeetria uuringu korraldamiseks sõlmitud70. 2) Jälgida Nursipalu HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike- konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire, kuid soovitatav on kaaluda elupaikade lisamist Kaitseväe harjutusväljade ning Kaitseliidu lasketiirude ja õppeväljakute seireprogrammi71. 3) Korraldada merikotka telemeetria uuring ning paigaldada pesakaamera - leping veebikaamera paigaldamiseks ja telemeetria uuringu alustamiseks oli kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba sõlmitud72. 4) Seirata Nursipalu HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid73. 3.3.2. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring Avaliku hanke tulemusel tellis RKIK 11. mai 2023. a sõlmitud lepinguga Akukon Eesti OÜ-lt Nursipalu HV laiendamise mürauuringu74 (edaspidi mürauuring). Töö eesmärgiks oli 70 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Samas, lk 29. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 71 Samas 72 Samas, lk 31 73 Samas, lk 47 74 Akukon Eesti OÜ „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“ Tallinn, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 19 militaarmüra regulatsiooni põhimõtete ja nõuete järgi mürauuringu tegemine Nursipalu HV laiendamise ja Nursipalu HV 2023. a kasutuskoormuse järgse olukorra modelleerimise teel ning tulemuste omavaheline võrdlemine ja analüüsimine. Uuringud koosnevad seletuskirjadest ja koondkaartidest, mis ilmestavad Nursipalu HV laiendamise ja 2023. a kasutuskoormuse järgse olukorra müraolukordasid, sh müra muutuseid. RKIK tutvustas mürauuringu tulemusi avalikult 10. juunil 2024. a Võrus Kultuuriklubis Kannel. Mürauuringu mahukust arvestades on käesolevas korralduses toodud kokkuvõtlikult mürauuringu järeldused ühes keskkonnameetmetega. Mürauuring on terviklikult kättesaadav RKIK-i veebilehel75. Mürauuringust nähtub, et laiendatud Nursipalu HV-l planeeritaval tüüpilisel harjutuspäeval ja lõhkamiste puhul on päevane normtase (65 dB) tagatud lähimate eluhoonete juures. Suurima helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga kavandatavatel harjutuspäevadel (1–2 päeva aastas) on päevane normtase (65 dB) ületatud lähimate eluhoonete juures. Ehituskahjustuste ja kuulmiskahjustuste osas jäävad modelleerimise tulemused soovituslikest normidest madalamaks. Kuna mürahinnang põhineb teoreetilisel arvutusel lähtudes eeldustest, siis saadud tulemused annavad üldise ülevaate müraolukorra kohta. Vallide mõju tuleb lisaks arvutustele hinnata ka mõõtmiste teel, kuna tegelikkuses võib vallide mõju olla väiksem või üldse puududa. Arvutusi teostatakse ISO 9613-2 üldise tööstusmüramudeliga, mis ei arvuta vallide/ekraanide mõju õigesti, kui tegemist on raskerelvadega, kuna sellise olukorra akustika/füüsika erineb väiksema müratasemega allikate tavapärasest barjääriefekti arvutamisest. See on leidnud kinnitust Soomes, kus Akukon Oy on teostanud mõõtmisi, mistõttu on vajalik teostada mõõtmised, et hinnata, milline on tegelik mõju. Suurekaliibriliste relvade osas puuduvad müra leevendamisel tõhusad meetmed. Mürauuringu koostamisel modelleeriti erinevaid leevendavaid müraolukordi - suurekaliibriliste relvade (liikursuurtükk, miinipildujad) laskmised madalamatelt laskepositsioonidel, suurima helivõimsustasemega kasutatava relva (liikursuurtükk) maksimaalse laskude arvuga päeva, arvestades väiksemat laskude arvu koos müravalliga laskepositsioonide taga, tankitõrjegranaadiheitja üksiku lasu müraolukordi alternatiivsetes asukohtades koos müraallikat ümbritseva valliga. Laskepositsioonide asukohtade valikul, laskepositsioonide ja laskude arvu vähendamisega saab müratasemeid tajutavalt vähendada. Müratasemete vähenemine 1-2 dB on vaevutajutav muutus, mida inimese kuulmine ei suuda eristada, 3-4 dB suurune vähenemine on tajutav ja 5 dB suurune muutus on oluline ja selgelt tajutav muutus. RKIK ja Kaitsevägi: 1) jätkab helirõhutasemete mõõtmisega harjutusväljal; 2) paigaldab Nursipalu HV ümbrusesse statsionaarseid müramõõtejaamu; 3) ei lase suurekaliibrilistest relvadest suvel, öisel ajal ega nädalavahetustel, välja arvatud erandkorras ja kooskõlastatult omavalitsusüksustega; 4) teavitab kohalikke elanikke mürarohketest päevadest pikemalt ette; 75 Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 20 5) valivad liikursuurtükkide laskepositsioonid eluhoonetest võimalikult kaugele; 6) vaatavad üle liikursuurtükkide laskmistel koguselised piirangud; 7) testivad müraaruandes välja toodud positsioonidel asetsevate vallide mõju müraolukordadele; 8) tellivad töö, mis kaardistab suurekaliibriliste relvade vähendamise võimalusi; 9) korraldavad liikursuurtükkide näidislaskmised koos müramõõtmisega. 3.3.3. Arheoloogilise uuringu etapp I RKIK tellis avaliku hanke tulemusel Muinasprojekt OÜ-lt arheoloogilise uuringu I etapi (arhiiviuuringud ning maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades; lisaks ka esmane maastikuleire) ühes looduslike pühapaikade uuringuga laiendatud Nursipalu HV ala ulatuses76 (edaspidi arheoloogilise uuringu etapp I). Muinsuskaitseamet kiitis uuringu heaks 6. veebruaril 2024. a (heakskiidu nr 47911). Kokku tuvastati arheoloogilise uuringu etapp I (ruumiandmete ja andmevaramute) analüüsi käigus 25 võimalikku arheoloogiatundlikku objekti/ala. Maastikuleire tulemusel täpsustati objektide iseloom ja asukoht. Lõppkokkuvõttes määratleti 15 arheoloogiatundlikku objekti/ala, mis jäävad Nursipalu HV laienduse alale. Antud piirkondade osas tuleks ehitustegevusele või muude algset pinnast kahjustavale tegevusele eelneda vastav arheoloogiline uuring, mille lõpliku sisu määrab Muinsuskaitseamet. Täiendavad arheoloogilised uuringud on vajalikud vaid juhul, kui antud kohta on plaanis rajada rajatised, teostada sissekaeveid (näiteks laskepesad, kaevikud) või teha muid pioneeri toiminguid. Kui antud kohad jäävad sihtmärgi alale, on vajalikud ka vastavad arheoloogiliste uuringute järgmised etapid. Vastavate arheoloogiliste uuringute järgmiste etappide läbiviimise otsustab Muinsuskaitseamet vajaduspõhiselt paralleelselt Nursipalu HV arendamisega. Looduslike pühapaikade osas anti selles uuringus lühiülevaade tehtud töödest, kuna uuringu objektiks oleval alal on looduslikud pühapaigad 2023. aasta seisuga inventariseeritud. Uusi looduslikke pühapaiku uuringute käigus juurde ei leitud. Seega puudus ka vajadus inventeerimiseks. 3.3.4. Muud asjakohased mõjud VV korralduse nr 266 punkti 3.2.5 kohaselt on Vabariigi Valitsuse hinnangul põhjendatud inimesele avalduvate mõjude hindamise vajadus selgitada, mõjusid hinnata ja vajaduse korral täiendavaid leevendavaid meetmeid kavandada paralleelselt harjutusvälja arendamise ja kasutamisega, sh vajaduse korral üldplaneeringute uuendamise osana. Asjakohaste uuringute ja analüüside vajadus ja kaasfinantseerimise määr selgitatakse töö käigus RKIK-i ja omavalitsusüksustega koostöös. Selline lähenemine arvestab ühel ajal nii julgeolekuvajadustega, looduskeskkonnaga kui ka inimesega. 1. märtsil 2024. a sõlmitud lepingu alusel tellis Kaitseministeerium Tartu Ülikoolilt uuringu „Kaitseväe kohaloleku 76 Muinasprojekt OÜ „Etapp I - arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 21 sotsiaalmajanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näites“ läbiviimise (edaspidi ka sotsiaalmajanduslik mõju uuring). Uuringu eesmärk on tuua selgust, kas ja kuidas Kaitseväe kohalolu on avaldanud sotsiaalmajanduslikku mõju kolmes Eesti piirkonnas, sh Võru linnas ja vallas viimase 15 aasta jooksul. Lisaks käsitleb uuring ka Nursipalu HV mõju kinnisvarahindadele. Uuringus lahendatav probleem seisneb selles, et eristada kaitseväe kohaolekust tulenev otsene ja kaudne mõju muudest üldisematest trendidest Eesti väikelinnades ja maapiirkondades (elanike, töökohtade ja teenuste vähenemine) ja uuringu tulemusena saada teada, kuidas on kaitseväe kohalolu mõjutanud mainitud kolmes piirkonnas elanike ja töökohtade arvu ning teenuseid ja maksutulu. Käesoleva korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajaks ei ole veel teada lõplikud sotsiaalmajandusliku mõju uuringu tulemused. Sotsiaalmajanduslik mõju uuringu valmimise lõpp-tähtajaks on lepingu kohaselt november 2024. a. ning pärast valmimist tehakse tulemused avalikult kättesaadavaks. 3.4. Nursipalu HV piiri korrigeerimine VV korraldusega nr 266 laiendati Nursipalu HV pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra, mille tulemusel on Nursipalu HV kogupindala 9897,81 ha ja välispiiri pikkus 51 072,67 m vastavalt korralduse nr 266 lisale. Nursipalu HV vajalikku suurust on põhjendatud samuti eelnimetatud õigusaktis, mille kohaselt sõltub see eeskätt Eesti ja NATO liikmesriikidel olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ja üksuste suurusest, kes peavad koos mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Neid eesmärke on teatavate mööndustega võimalik täita ca 10 0000 ha suurusel harjutusväljal. VV korralduse nr 266 punktis 3.3.1. tõi Vabariigi Valitsus välja, et II etapi menetluses võidakse Nursipalu HV välispiiri korrigeerida. Arvestades asjaolusid, et looduses on tuvastatud optimaalsemaid trasse, kuidas Nursipalu HV välispiiri efektiivsemalt tähistada (st piiri on viidud teede/sihtide äärde), ning et korralduse koostamise ajaks on riik omandanud vahetult Nursipalu HV piiri äärde jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanike ettepanekul kinnistuid ka kehtivast harjutusvälja piirist väljapool ja mitmed sarnased omandamised on menetluses, korrigeeritakse VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV välispiiri. Nursipalu HV pindala suureneb muudatustest lähtuvalt 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkus 208,23 m võrra. Korrigeerimise tulemusena on Nursipalu HV kogupindala 9906,14 ha ja välispiiri pikkus 51 280, 90 m. Kuigi kohati on Nursipalu HV välispiir liikunud piiri korrigeerimisest lähtuvalt nii sisse- kui ka väljapoole (vt korralduse lisas olevat kaarti), on üldmahult tegemist piiri minimaalse korrigeerimisega. Korralduse lisas olevalt kaardilt nähtub nii VV korralduse nr 266 järgselt kehtiv piir kui ka korrigeeritud piir77. 3.5. Omavalitsusüksuste õiguste riive Nursipalu HV laiendatud piir läbib Rõuge valda, Võru valda ja Antsla valda. Omavalitsusüksuste õiguste riive analüüs kajastub VV korralduse nr 266 punktis 3.3. VV korraldusest nr 266 nähtub, et RelvS § 85 lõike 31 alusel Nursipalu HV laiendamine planeerimisseadust kohaldamata küll riivab omavalitsusüksuste planeerimisautonoomiat, kuid 77 Täpsemalt on piirid nähtavad kaardirakendusest: https://estmilgeo.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=e1f9ced4d22f40e790215c2a262fec31 22 arvestades Nursipalu HV laiendamise eesmärki ja vajadust, oli VV korralduse nr 266 andmine § 85 lõike 31 alusel õiguspärane. RelvS § 85 lõige 32 sätestab, et RelvS § 85 lõike 31 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Nursipalu HV laiendus ei kajastu Võru maakonnaplaneeringus 2030+78. Rõuge Vallavalitsus edastas 20. detsembri 2023. a kirjaga nr 7-1/10-11479 Kaitseministeeriumile ja RKIK-ile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, mille Kaitseministeerium ja RKIK jätsid oma 17. jaanuari 2024. a kirjaga80 kooskõlastamata muu hulgas põhjusel, et üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud VV korraldusest nr 266 tulenevaid olulisi ja aktuaalseid andmeid. Oma 12. aprilli 2024. a kirjaga81 teatas Rõuge Vallavalitsus Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule esitatud ettepanekute osas, et Nursipalu HV koos selle piiranguvööndiga kantakse Rõuge valla üldplaneeringusse vastavalt VV korraldusele nr 266. Käesolevaks ajaks korralduse andmise ajaks ei ole korrigeeritud Rõuge valla üldplaneeringut Kaitseministeeriumile ega ka RKIK-ile kooskõlastamiseks edastatud. Võru Vallavalitsus pöördus 19. veebruaril 2024. a kirjaga nr 7-1/67382 Kaitseministeeriumi poole RelvS § 85 lõikes 32 sätestatu korrektse täitmise osas selgituste saamiseks. Kaitseministeerium selgitas 15. märtsi 2024. a vastuskirjas83 muu hulgas, et RelvS § 85 lõikest 32 tulenev kohustus koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada tähendab eelkõige, et VV korraldusega nr 266 määratud Nursipalu HV laienduse ala tuleb üldplaneeringus kajastada, et igale üldplaneeringu kasutajale oleks nähtav ja kättesaadav teave antud piirkonna maakasutuse kohta. Käesolevaks ajaks on Võru valla koostamisel olevasse üldplaneeringusse kantud laiendatud Nursipalu HV piir ja selle piiranguvööndi ulatus vastavalt korraldusele nr 266.84 78 Riigihalduse ministri 13. aprilli 2018. a käskkiri nr 1.1-4/81 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas“. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/0_kehtestamise-kaskkiri-1.pdf 79 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/14969306 80 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15040328 81 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15262323 82 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15115267 83 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15181787 84 Kättesaadav: https://voruvald.ee/uldplaneering 23 Antsla valla üldplaneeringusse on VV korralduse nr 266 alusel kantud Nursipalu HV laienduse välispiir Antsla valla osas. Nursipalu HV laiendamisega ja selle piiranguvööndi ulatusega ei kaasne Antsla valla üldplaneeringu lahenduse muutmise vajadus85. 24. oktoobril 2023. a jõustus Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele masktava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“86 (edaspidi VV määrus nr 96). VV määruse nr 96 eesmärgiks on hüvitada omavalitsusüksusele harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. VV määrusega nr 96 reguleeritakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatust, hüvitise maksmise tingimusi ja korda. 2023. aastal maksti VV määruse nr 96 lisa „Omavalitsusüksustele harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seoses makstavate hüvitiste määrad 2023. aastal“ alusel hüvitist Antsla vallale, Rõuge vallale, Võru linnale ja Võru vallale VV korraldust nr 266 arvestades. Ka 2024. aasta hüvitis on välja makstud. Kaitseministri 20. oktoobri 2023. a käskkirja nr 14887 alusel eraldati Võru vallale, Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale ühekordset sihtotstarbelist toetust kokku summas 10 miljonit eurot Nursipalu HV kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks. Muu hulgas on toetuse andmise eesmärgiks katta omavalitsusüksuste planeeringu koostamise või muutmise kulud, kui planeeringu koostamise või muutmise vajadus on tingitud harjutusvälja laiendamisest või asutamisest. Omavalitsusüksustel on avaliku väljapaneku ajal võimalik esitada korralduse eelnõule seletuskirjale, Natura asjakohase hindamise aruandele ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandele ettepanekuid ja vastuväiteid. 3.5.1. Omavalitsusüksuste ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine 3.6. Nursipalu HV laiendamisest mõjutatud kinnisasjade omanike õiguste riive VV korralduse nr 266 andmise aja seisuga oli teada, et seoses Nursipalu HV laiendamisega on riigil vajadus omandada kokku 215 eraomandis katastriüksust, millest 22 on hoonestatud. Seoses Nursipalu HV piiri korrigeerimisega on riigi poolt omandatavaid eraomandis kinnisasju kokku 228, millest 27 on hoonestatud. Käesolevaks ajaks on riik kokkuleppel omanikega omandanud osaliselt või täielikult 62 maaüksust, millest 10 on hoonestatud. Kinnisasjade omanike õiguste riivet on analüüsitud VV korralduse nr 266 punktis 3.4. Eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkuvad läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Kuni ei ole omandatud Nursipalu HV laiendatud territooriumil asuvaid eraomandis olevaid kinnistuid, viiakse kavandatud tegevusi läbi riigile kuuluvatel kinnisasjadel, kui eraomandis 85 Antsla valla üldplaneering kehtestati Antsla Vallavolikogu 21.08.2024. a otsusega nr 15. Kättesaadav: https://antsla.ee/uldplaneering 86 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023006 87 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kmin/dokument/14764181 24 oleva kinnisasja omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Õppustest teavitatakse erinevate kanalite kaudu ning lähiasulatesse paigaldatakse infotahvlid. Väljaõppe ajakava avalikustatakse võimalikult varakult. Õppuste ajal on Nursipalu HV alal liikumine piiratud. Eraomandis kinnistutele tagatakse juurdepääs. Nursipalu HV alast väljaspool ei ole isikute liikumine piiratud. Nursipalu HV-l kehtivaid kasutus- ja ohutusnõudeid ning keskkonnakaitse korraldust täpsustatakse Nursipalu HV kasutuseeskirjas. Käesolevaks ajaks on läbiviidud mürauuring, mille kokkuvõte on toodud korralduse punktis 3.3.2. Mürauuringu tulemuste tutvustamisest 10. juunil 2024. a said osa võtta kõik Nursipalu HV kasutamisest tingitud häiringutest mõjutatud isikud. Häiringute mõju leevendamiseks töötati välja kompenseeriv meede, mis on suunatud kohalikele elanikele - kaitseministri 15. augusti 2024. a määrus nr 11 „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks“88 (edaspidi määrus nr 11). Määruse nr 11 §-st 1 lähtudes on toetuse eesmärk leevendada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu müra ja vibratsioon, mõju harjutusvälja mõjualas ning muuta seal asuvaid eluruume häiringutele vastupidavamaks. Määruse nr 11 § 2 lg 2 kohaselt on toetatavateks tegevusteks: akende ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport; uste ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport; müravalli või -seina ostmine või ehitamine, sealhulgas paigaldamine ja transport; fassaadiehitustööd, sealhulgas materjali ostmine, viimistlustööd ja transport. Vastavalt määruse nr 11 §-s 4 sätestatule menetleb taotlusi Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus, kellega Kaitseministeerium on sõlminud halduslepingu89. 4. septembril 2024. a avaldati RKIK-i ja omavalitsusüksute veebilehtedel teade toetuste taotlusvooru algatamisest. Teate kohaselt saavad 1. oktoobrist 2024. a kuni 29. novembrini 2024. a Nursipalu HV 4-kilomeetrisesse mõjualasse jäävate Antsla valla, Rõuge valla, Võru valla ning Võru linna elanikud taotleda toetust Nursipalu HV-lt kostuva militaarmüra mõjude leevendamiseks90. Nursipalu HV piiri sisse jäävaid ja vahetult piiri äärde jäävate kinnisasjade omanikke teavitatakse e-posti teel käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse algatamisest. Käesoleva korralduse eelnõu, seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruandega ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ning esitada määratud ajaks ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arutatakse avalikul istungil. 3.6.1. Kinnisasjade omanike ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine 3.7. Muud esitatud ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine 88 Kättesaadav: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks–Riigi Teataja 89 Kättesaadav: Kaitseministeeriumi ja Sihtasutuse Võrumaa Arenduskeskus vaheline haldusleping nr 7-6/24/183– Riigi Teataja 90 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja lähistel elavad inimesed saavad hakata taotlema müratoetust - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 25 IV. KOKKUVÕTE Vabariigi Valitsus on kontrollinud Natura asjakohase aruande vastavust LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava II etapi tegevuste lubamiseks Nursipalu HV-l. Natura asjakohase hindamise aruandest nähtub, et Nursipalu HV laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning alade terviklikkus säilib. Leevendavate meetmete vajadus ja/või edasiliikumine Natura hindamise järgmisesse etappi (Natura erandi tegemine) puudub. Seega leiab Vabariigi Valitsus, et Natura asjakohase hindamise aruanne vastab LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on piisav Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Natura asjakohase mõju hindamise, kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise, mürauuringu, arheoloogilise uuringu tulemusi ning kaaludes korralduses eespool esitatud argumente, asjaolusid ning kohalikke ja eraisiku huvisid, leiab, et Nursipalu HV-l kavandatavad tegevused on kantud avalikust huvist ja kriitiliselt vajalikud. Lisaks on vajalik eespool toodud põhjendustest lähtuvalt minimaalses mahus korrigeerida VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV kogupindala ja välispiiri vastavalt korralduse lisas olevale kaardile. Nursipalu HV arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele on kohustus arvestada käesoleva korralduse punktis 3.3.1. toodud keskkonnameetmetega ja mistahes kavandatava tegevuse elluviimisel eelnevalt veenduda Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisega. Käesoleva korralduse andmine ei välista tegevuslubade ja kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust, näiteks metsa raadamisteks. Laiendatud Nursipalu HV alal käesoleva korraldusega kavandatavate tegevuste lubamine ei eelda kõikide omandiküsimuste eelnevat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt saab laiendatud Nursipalu HV-l tegevusi ellu viia kogu kavandatud ja vajalikus mahus, kuid eeldusel et omandiküsimused on lahendatud (maa omandamine, tegevuste elluviimine kokkuleppel maaomanikuga, vms). V. OTSUS Lähtudes eeltoodust, arvestades kaitseministri ettepanekut ning looduskaitseseaduse § 696 lõike 7 ja relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31 alusel ning kooskõlas looduskaitseseaduse § 691 lõikega 7 ja § 91 lõikega 24 otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Lubada käesoleva korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduses nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ nimetatud tegevusi (s.o raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kogu vajalikus mahus. 2. Tunnistada nõuetele vastavaks Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Natura asjakohase hindamise aruanne. 26 3. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel tagada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal kavandatavate tegevuste osas keskkonnameetmete rakendamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga. 4. Muuta Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus nr 266) resolutiivosa punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1. Laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, pindala 6772,14 ha võrra ja välispiiri 24 420,90 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht on Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ja ala kogupindalaga 9906,14 ha ja välispiiri pikkusega 51 280,90 m on esitatud korralduse lisas.“; 5. Asendada VV korralduse nr 266 lisa „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir“ käesoleva korralduse lisaga (lisatud). VI. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. VII. TEATAVAKS TEGEMINE Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud isikutele, sealhulgas Rõuge Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Antsla Vallavalitsusele ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendatud piiri sisse ja vahetult piiri äärde jäävate kinnisasjade omanikele. Korralduse põhjenduste aluseks olevad andmed ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir 27 Töö nr 23004812 | 24.09.2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Tartu 2024 Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert Sisukord KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5 1. OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 7 2. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................... 8 3. HAANJA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE............................................................... 11 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 11 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 15 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 20 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine.................................................................................. 20 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 21 4. KARULA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ............................................................... 22 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 22 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 28 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 34 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine.................................................................................. 35 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 36 5. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 37 4 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kasutatud mõisted ja lühendid EELIS – Eesti looduse infosüsteem HV – harjutusväli KKK – kaitsekorralduskava LoA – Natura 2000 loodusala LiA – Natura 2000 linnuala LKS – looduskaitseseadus RKIK – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 5 Sissejuhatus Käesolev töö on kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kahele Natura alale – Haanja ja Karula linnualadele ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Täpsemalt on Natura hindamise aluseks Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis1 toodud tegevused. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.2 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala ning Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse-eesmärkidele. Kõigi nende tegevuste puhul, mille puhul ei saa eelhindamise etapis välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24 on Natura asjakohane hindamine algatatud 20.10.2023 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine"3. Korralduse kohaselt on asjakohane hindamine algatatud lisaks Haanja ja Karula linnualadele ka Rõuge jõge hõlmavale Timmase loodusalale. Seda põhjusel, et Natura eelhindamisel tuvastati, et välistada ei saa ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Kui esialgselt kavandati truupsilla lahendust ühes asukohas Rõuge jõe ületamiseks, siis käesoleva töö koostamise ajaks on arendaja otsustanud Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild vms), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Valitud viisil silla rajamisel eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale eeldatava ebasoodsa mõjuga truupsildade lahendust ei kavandata, siis puudub ka vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks käesolevas dokumendis. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“4 ning juhenditele: "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"5 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)6. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb pöördumatult või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Kui Natura hindamise esimese etapi ehk eelhindamise eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda 1 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on kehtestatud kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 ja on kättesaadav internetist aadressil: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2023/10/20230828_Nursipalu-arendusprogramm_kehtestatud-.pdf 2 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003 4 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 6 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298 6 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine asjakohase hindamise etappi, siis teises etapis e asjakohases hindamises viiakse läbi tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Juhul kui leevendavad meetmed ei taga Natura ala terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda või jätkata Natura hindamise kolmanda etapiga e erandi tegemisega. Käesolev Natura hindamine on koostatud tuginedes nii olemasolevale teabele (Natura 2000 võrgustiku ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskavad (KKK); EELIS andmebaas jms) kui ka käesoleva töö raames läbi viidud uuringute tulemustele7. Lisaks on mõjuhindamisse kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid. 7 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 7 1. Osapooled Natura asjakohase hindamise koostajate ning protsessiga seotud asjaosaliste nimekiri koos rolli ja kontaktidega on toodud järgnevas tabelis. Tabel 1-1 Natura asjakohase hindamise kaoostajad ja protsessi osapooled Nimi Asutus Roll Kontakt Kaile Hendrikson DGE Natura hindamise e-post: [email protected] Eschbaum ekspert, elustiku ekspert (zooloog) Renno Nellis Clanga OÜ Natura asjakohase e-post: [email protected] hindamise linnustiku ekspert Rein Eesti Maaülikool vee-elustiku e-post: [email protected] Järvekülg ekspert, konsulteeris truupsildade võimaliku lahenduse osas Villem Kutti Riigi Töö tellija, e-post: [email protected] Kaitseinvesteeringute arendaja Keskus (RKIK) Helari Buht RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] arendaja Elari Kalmaru RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] arendaja Kersti RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] Ristimägi arendaja Siim Vuntus Kaitsevägi Harjutusvälja e-post: [email protected] kasutaja, arendaja 8 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 2. Kavandatav tegevus Vastavalt Nursipalu harjutusvälja (HV) arendusprogrammile on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu, võttes arvesse Kaitseväe vajadust arendada struktuuri tulenevalt uute võimete ja üksuste loomisest, uutest kasutusse võetavatest relvasüsteemidest, ajateenijate arvu suurendamisest, liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest. Eeltoodu saavutamiseks on vaja kaks olemasolevat väljaõppeks kasutatavat ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liita ning laiendada, mille tulemusel tekiks ca 99 km2 suurune Nursipalu harjutusväli. Nursipalu HV laiendamise riigikaitselisi eesmärke on täpsemalt põhjendatud Vabariigi Valituse korralduses „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ 3. Nursipalu HV-le on planeeritud eelkõige diviisi 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu malevad ning liitlaste (s.h soomustehnika) väljaõppega seotud tegevused. Lisaks saavad HV-d kasutada ka teised Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad ning Siseministeeriumi valitsemisala üksused. Nursipalu harjutusväli ja selle laiendus asub Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. HV-st kirdesse jääb ca 0,3 km kaugusele Vagula järv ja ca 4 km kaugusele Tartu- Võru mnt, ca 2,2 km kaugusele itta Võru ning ca 7,2 km kaugusele läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge. Laiendatud harjutusvälja pindala on ca 99 km2. Plaanitava kavandatava tegevuse HV-l on eelnevate tööde käigus hindamiste läbiviimiseks (s.h Natura eelhindamine; uuringud jm) tinglikult jagatud kolmeks tegevuste rühmaks, mida viiakse läbi kahes etapis. Tegevuste rühmad on järgmised: ▪ Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (sihtmärgialad ehk lõhkemata lahingumoona) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad (neid ei kavandata Natura 2000 võrgustiku jõgedele) ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90–95% ulatuses lagedad. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2–4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine. ▪ Väikesekaliibrilistest relvadest8 laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamisi9. 8 relvad, mille kaliiber on < 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. 9 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 9 ▪ Suurekaliibrilistest relvadest10 laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine jagatud kahte etappi: Etapp I: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi). 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september–märts. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. Etapp II: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. Joonis 2-1 Nursipalu HV laiendus ja kavandatavad tegevused (aluskaart: Maa-amet 2024) 10 relvad, mille kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika 10 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine: ▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas. Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23–07) harjutusi ei korraldata. Läbiviidud mürauuringus11 on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele: aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (nö kõige enam esinev, nö tüüpiline harjutuspäev, mida esineb kuni 145 korda aastas) ja suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord (kõige intensiivsema harjutustegevusega päev, väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda, mis esineb kuni 2 korda aastas). Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt eelnevalt toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused. Järgnevate Natura asjakohase hindamise peatükkides on käsitletud tegevusi, mis on Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt asjakohased ning vajadusel on kavandatava tegevuse sisu täpsemalt kirjeldatud. 11 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 11 3. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Haanja linnualale (LiA): ▪ raadamine ja ehitustegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnualale, samuti ei avaldu tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele; ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala looduskeskkonnale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele; ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele, kui laskmised toimuvad etapp I mahus, so pesitsusperioodi välisel ajal (september–märts). Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) kui suurekaliibrilistest relvadest laskmised toimuvad liikide pesitsusperioodil (aprill–august) ja selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohane hindamine viiakse järgnevalt läbi vastavalt eelhindamise tulemustele. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud. 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Vastavalt eelhindamisele on Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju Haanja linnuala osadele kaitse-eesmärkidele seotud suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega liikide pesitsusperioodil (aprill–august). Mõju ei saa välistada linnuala kaitse-eesmärkidest neljale liigile: rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad eelhinnangu kohaselt avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Haanja linnuala paiknemist HV laskeväljade ning UXO alade suhtes illustreerib Joonis 3-1. 12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Joonis 3-1 Kavandatava tegevuse ja Haanjalinnuala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024) Kavandatavaks tegevuseks on suurekaliibrilistest relvadest laskmine (sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika. Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring12, mille kohaselt ulatub tüüpilise aktiivse harjutuspäeva (145 tk aastas) ja lõhkamiste (ca 20 tk aastas, s.h Lõuna laskevälja juures oleval UXO alal) puhul Haanja linnualale ˂45 dB suurune müratase (vt ka Joonis 4-2), mis tuleneb väiksekaliibriliste relvadega laskmisest või lõhkamistest ja see ei ületa linnualal olulist häirivat mürataset ja seetõttu pole põhjust hindamises täpsemalt käsilteda. Mürauuringu tulemuste kohaselt ulatub aga suurima laskude arvuga harjutuspäeval Haanja LiA-le kuni 65 dB suurune müratase. Tegevusest on ülevaade antud järgnevalt. Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad, sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 3-2. Näidatud on idast läände manöövri müraolukord, kuna see on Haanja linnuala jaoks nö ebasoodsam olukord, läänest itta manöövri korral ulatub Haanja linnualale mõnevõrra madalam müratase ja seda siinkohal eraldi ei illustreerita. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt 12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 13 Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Haanja linnuala väga väiksele osale levib kuni 65 dB müratase (linnuala Nursi külas asuvale piirile; Kahrila järve põhjaosasse levib kuni 60 dB, vt Joonis 3-2). Sealjuures, läbi on viidud olemasoleva müraolukorra uuring 2023. aasta kohta13. Praeguse HV piiridest on Haanja linnuala oma lähimas osas pea 2 km kaugusel. Mürauuringu tulemused näitavad, et linnualale ulatuvad suurima laskude arvuga harjutuspäeval müratasemed 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Tüüpilise aktiivse harjutuspäeva ja lõhkamiste puhul ulatub linnualale ˂45 dB suurune müratase. Joonis 3-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250 (aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini). Hindamises on aluseks võetud müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused, mida eelnevalt ka kirjeldati. Haanja linnuala kirjeldus Haanja linnuala (RAH0000022) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k14). Linnuala pindala on ca 170 km2 ha ning see on loodud kaheksa linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub Haanja looduspargiga 13 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 14 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine (KLO1000469), mis tagab linnuala siseriikliku kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri15 ja looduskaitseseadus. Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks on: ▪ rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must- toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud linnuala nende kaitse-eesmärkide kirjeldused, mis on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Lisaks on esitatud kaitse- eesmärkideks olevate linnuliikide arvukused 2022. aastal tehtud Haanja linnuala linnustiku inventuuril (Loodustaju OÜ). Tabel 3-1 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pikaajaline Esinemine ja kaitse- arvukus Natura Liik kirjeldus eesmärk standard vastavalt andmevormil16 KKK-le rästas- Tegemist on ohuvälise (LC17) ja Eestis kaitsestaatuseta liigiga. Liik Rästas-roolind Pesitseb 20–30 roolind elutseb vaid suuremates roomassiivides. Kevadel saabub meile mais, on Haanja paari sügisel lahkub septembris. looduspargis haudelind. Haanja LiA on liiki registreeritud varasemalt vaid juhuvaatluste alusel. Haanja looduspargi puhul pole põhiosas tegemist tüüpilise rästas- roolinnu maastikuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 10-15 paari (Loodustaju 2022). Ohutegurid19: Eestis võib liiki kohati ohustada roo niitmine ja rooväljade hävimine tormide ja rüsijää tõttu. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivseks mõjuteguriks linnualal: Puudub ülevaade rooalade levikust. viupart Tegemist on Eestis ohualdis (VU) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik on Kuna viupardi Pesitseb 3–5 meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja arvukus paari (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 50-100 Haanja LiA-l paari. alal pole teada, ei ole Liigi arvukusandmed (3-5 paari) Haanja LiA-l põhinevad 2002. a Kavadi liigile seatud ja Alajärvel tehtud vaatlustel. Tegemist on muuhulgas metsastel pikaajalist väikejärvedel pesitseva liigiga, mis üldjoontes sobib kokku Haanja LaA kaitse- maastikulise iseloomuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala eesmärki. inventuuril hinnati arvukuseks 0-5 paari (Loodustaju 2022). KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too. sinikael- Tegemist on Eestis ohuvälise (LC) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik Sinikael-part Pesitseb 20–30 part pesitseb veekogude kallastel ja lähialadel. Sinikael-parti ohustab on Haanja paari eelkõige veekogude saastumine. Sinikael-part asustab taimestikurikkaid looduspargis madalaid veekogusid.18 2022. aastal tehtud Haanja LiA inventuuril arvukas hinnati arvukuseks 20-40 paari (Loodustaju 2022). haudelind. KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too. 15 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri 16 Haanja linnuala Natura 2000 standard andmevorm, seisuga 6.10.2022 17 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohulähedane (NT), Ellermaa 2023. 18 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 19 Vastavalt 2019. aastal antud liikide ohustatuse hinnangule. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 15 Pikaajaline Esinemine ja kaitse- arvukus Natura Liik kirjeldus eesmärk standard vastavalt andmevormil16 KKK-le rukkirääk Tegemist on ohuvälise (LC20) ja III kaitsekategooria liigiga, kelle leiukohti Rukkiräägu Pesitseb 30–70 EELIS andmebaasis Haanja LiA-l registreeritud ei ole. 2022. aastal kaitse- paari tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 30–40 paari korralduslik (Loodustaju 2022). KKK-s on hinnatud, et LiA-l võis pesitsevate paaride optimaalne arvukus varem küündida kuni 150-ni, liigi keskmine asustustihedus on arvukus on ligi kaks korda suurem Eesti keskmisest. 80–100 paari. Liigile mõjub tõenäoliselt soodsalt maastiku vaheldusrikkus, madala intensiivsusega põllumajandus ning väikeste niitude ja põldude vaheldumine metsaste aladega. Liik asustab erinevaid avamaastikke (niisked või kuivad avatud rohumaad, luhad, raiesmikud). Lind veedab suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus. Vastavalt KKK-le on liigi joaks negatiivsed mõjutegurid LiA-l: võsastumine; lamminiitudel heina purustamine; niitmine pesitsusajal enne juulit. 18 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Haanja linnuala on väga ulatuslik ala, mille lähim osa jääb kavandatavast Nursipalu HV-st 0,8 km kaugusele lõunasse ja kuulub selles piirkonnas Haanja Looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndi koosseisu. Lähim laskeväli (Lõuna laskeväli) on linnualast u 1,3 km kaugusel. Linnuala kaugemad osad jäävad aga Nursipalu harjutusvälja piiridest paarikümne kilomeetri kaugusele. Linnuala kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad avalduda häiringud seoses laiendatavalt harjutusväljalt lähtuva suurekaliibrilistest relvadest tingitud müraga. Natura eelhindamises toodi välja, et valdaval osal linnualast on piisava kauguse tõttu müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. HV-le lähemas linnuala osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (rästas- roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Seega ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses mürahäiringutega. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ala ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Täpsustada tuleb, et taustainfona kasutatavaid põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud väga vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud erinevate uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on selles töös koondatud uuringute põhjal leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB21. Samas on viidatud alusuuringutes keskendutud peamiselt militaarlennuvahenditega ülelendudele seotud küsimustele. 20 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohualdis (VU), Ellermaa 2023. 21 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 16 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra mõju. Nende uuringute tulemused aitavad luua vajalikke paralleele ka siinse töö kontekstis. Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi. Samuti joonistub uuringutes välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud22. 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis on koondatud erinevate uuringute tulemused ja leitud, et öise eluviisiga lindude (nt ka rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad) puhul peeti häirivaks 52–58 dB tugevusega müra23. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo- loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase (53–60 dB) samas suurusjärgus 2007. a ülevaateraporti tulemustega24. On ka viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid välja on toodud ka, et 63 dB alates muutub mitmete linnuliikide käitumine suurenenud ohutundele viitavaks25. Oluline on siinjuures märkida, et lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on liigispetsiifiline ja ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv ning samuti ei tähenda müratundlikkus automaatselt lindude sigimisedu või arvukuse langust ja sellega seotult mõjusid liikide kaitsestaatusele. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus26. Nursipalu laiendatava HV kohta läbiviidud mürauuringu12 tulemused näitavad, et suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad, millele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi) ulatuvad müratasemed linnuala loodeosas väikesel linnuala osal kuni 65 dB-ni (vt Joonis 3-2). Kirjeldatud mürasündmused on mürauuringus modelleeritud vastavalt Nursipalu laiendamise kavale, st lisanduvad uued laskeväljad ja kasutatavate relvade intensiivsus kasvab ja asukoht muutub. Mürarikkad tegevused kolivad senisest Haanja linnualale lähemale: senisele Põhja laskeväljale lisanduvad Lõuna ja Ida laskeväljad. Tuleb aga arvestada, et Haanja linnuala loodeosas on ka praeguse HV tegutsemise tõttu nö looduslikust suuremad müratasemed. Seda eeskätt just suurekaliibriliste relvade kasutamisel. 2023. aastal läbi viidud mürauuringu27 tulemused näitavad, et linnualale ulatub suurima laskude arvuga harjutuspäeval 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Mõju hindamine on esitatud LiA kaitse-eesmärkide kaupa järgnevas tabelis, kus toodud hinnangute andmisel on tuginetud kavandatava tegevuse sisul, kehtivas KKK-s toodud infol, ekspertteabel jm. 22 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro Connect, Perth, WA. 23 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 24 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise? Belgian Journal of Zoology, 153. 25 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56. 26 Larkin, R., P. (1996). Effects of military noise on wildlife: a literature review 27 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 17 Tabel 3-2 Mõju hindamine Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus rästas- Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei roolind võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et rästas-roolinnu jaoks on häirivaks müratasemeks 52 dB.23 Selle müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal (vt Joonis 3-2): sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal, mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Rästas-roolind ei ole Eestis kaitstavate liikide nimekirja kuuluv liik. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et rästas-roolinnul on Haanja linnualal, sh harjutusväljale lähimatel järvedel (nt Kahrila järv, mis on kõrgendatud müra alal) vähe sobivaid elupaikasid, ei kaasne mürataseme tõusuga selles piirkonnas liigile häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Kõrgendatud müratasemed suurt osa linnualast ei hõlma. Vastavalt KKK-le on ohud liigi jaoks seotud pigem elupaikadega, mitte häirimisega. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. Rästas-roolinnu puhul on KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks, et liik on Haanja looduspargis (LiA-l) haudelind. Seda eesmärki kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei saa põhjustada liigi liigi arvukuse vähenemist või ka väljasuremist linnualal. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Pigem võib liigi jaoks limiteerivaks olla sobivate elupaikade (roostike) puudumine linnualal, mitte häirimine. viupart Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra28, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu 28 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 18 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB29. Keskmised päevased müratasemed linnualal küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB, mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis. Eestis kaitstavate liikide nimekirja viupart ei kuulu, tegemist on ohualdis jahilinnuga. KKK ei too Linnualal liigi jaoks välja ohutegureid. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et viupardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved) kogu LiA piires ja eeldatavad müratasemed ei küündi valdaval osal linnualast tasemeni, mis tooks kaasa liigi jaoks olulise häirimise, mis võiks omakorda mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. KKK-s ei ole liigi jaoks seatud pikaajalist kaitse-eesmärki ja Natura standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 3–5 paari viuparte. Liiki on registreeritud aga Kavadi ja Alajärvel, mis asuvad joonisel 4-2 toodud müramodelleerimise tulemuste järgi väljaspool võimalikku häiriva müra mõjuala ja selles piirkonnas jäävad keskmised päevased müratasemed juba alla 45 dB ka suurõppuste ajal. Lisaks on LiA-l on palju pesitsuseks sobilikke väikejärvi. Seega ei ole linnualal oodatav liigi arvukuse langus, millest võiks tuleneda mõju liigi kaitsestaautsele. sinikael- Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei part võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB30. Keskmised päevased müratasemed linnualal (HV-le lähimas osas) küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis. Arvestades, et sinikael-pardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved ja jõed) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku (pesitseb nt ka linnades jm) ega ohustatud liigiga, ei kaasne mürataseme tõusuga väikesel LiA osal liigile olulist häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. KKK-s seatud pikaajalist kaitse-eesmärki, et sinikael-part on Haanja looduspargis (LiA-l) arvukas haudelind, kavandatav tegevus ei mõjuta, sest 29 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 30 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 19 Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus HV laiendamine ei põhjusta liigi arvukuse vähenemist linnualal. Natura standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 20–30 paari sinikael- parte. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. rukkirääk Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et öise eluviisiga lindude (sh rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde23. Sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra linnualal osaliselt, s.t ei hõlma poolt linnuala pindalast. Enamik linnualast jääb siiski väljapoole 47 dB müra taset (vt Joonis 3-2). Lisaks tuleb mainida, et mürarikkad harjutustegevused kavandatakse valdavalt jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini, s.t et mürarikastest harjutuspäevadest paljud jäävad väljapoole rukkiräägu Eestis veedetavat pesitsusaega (mai–sept). Kuigi kirjanduse andmetel on viidatud liigi jaoks liiklusmüra puhul olulise piirina 47dB, siis teada on siis Eestis on teada liigi pesitsemine ka mitmetes mürarikastes keskkondades. Sealjuures on teada mitmed liigi aktiivselt kasutatavad pesitsusterritooriumid Keskpolügooni lähedal. Need asuvad sealsetest UXO aladest 1–2 km kaugusel (nt KLO9130618, KLO9130615 jne). Seetõttu ei saa eeldada, et ka Haanja linnualal, mis asub HV lähimast laskeväljast (Lõuna laskeväli) minimaalselt u 1,3 km kaugusel, võiks tekkida liigi jaoks olulisi häiringuid. Arvestades, et rukkiräägul on Haanja linnualal palju sobivaid elupaikasid (põllud ja rohumaad) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku liigiga ning öisel ajal reeglina laskeharjutusi ei tehta (liik laulab kõige aktiivsemalt öösiti), ei kaasne mürataseme tõusuga liigile olulist häirimist, mis võiks oluliselt mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on rukkiräägu optimaalne arvukus 80–100 paarina. 2022. aasta inventuuri alusel pesitses linnualal hinnanguliselt 30–40 paari (Loodustaju 2022). Eesmärgist väiksema arvukuse põhjused on liigi üldine arvukuse langus kõikjal Eestis, aga linnualal saab liigi seisundit parandada rohumaade säilitamise ja nende hilisema niitmisega (mis on kaitsekorralduslikud tegevused ja KKK-s ka kavandatud). Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Häirimisest enam võib liigi jaoks limiteerivaks olla elupaikadega seotud probleemid linnualal (KKK-s välja toodud negatiivsed mõjutegurid on nt võsastumine, niitmine pesitsusajal jm). 20 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Haanja linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik. Tabel 3-3 Kontrollküsimused Haanja linnuala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Liikide arvukuse vähenemist ei kaasne, kuna häiringu või liikidel arvukust, mille kaitseks ala mõjualasse ei jää tundlikke linnuliike, kelle pesitsusedukust loodi? ja seeläbi arvukust võiks kavandatav tegevus mõjutada. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei HV tegevusega kaasneb mürahäiring, kuid kuna liigid, mis asurkondade suurust või liikide vahelist läbisid asjakohase hindamise, ei ole häiringu suhtes tasakaalu või asustustihedust? tundlikud ning müratasemed ei ületa liikide/liigirühmade jaoks olulisi müratasemeid, siis ei ole oodata ka asurkondade suuruse, liikide vahelise tasakaalu ega asustustiheduse muutusi. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega Ei Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ümberasumist, vähendada nende liikide levikuala kavandatav tegevus kaasa ei too ega levikualasid ei mõjuta. piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Killustatust kavandatav tegevus ei põhjusta, kuna tegemist killustatust? ei ole tundlike liikidega ning nende elupaigad säilitavad olemasoleva sidususe. Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste puistaimkate, loodetele avatus, iga- vähenemist ega hävimist. Linnualal säilivad elupaigad ja aastased üleujutused jne) vähenemist või tingimused olemasolevalt. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, asustustiheduse muutusi linnualal. levikut ja asustustihedust? Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Kuna ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele ei eesmärkide saavutamist? tuvastatud, siis ei mõjuta tegevus ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega ala olemust määravates aspektides (nt aspektides. Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval toitainete tasakaal), millest sõltub ala kujul. soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele. Haanja linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud. 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine Natura hindamise tulemusel (Tabel 3-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 3-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 21 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). 22 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4. Karula linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Karula linnualale: ▪ raadamine – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid etapp II tegevuste puhul ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele. Teistele kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva laskmisala raadamisega ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgiala (UXO ala) raadamise ja välja ehitamisega (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd) ehk etapp II tegevuste korral. Ülejäänud raadatavate laskeväljade osade ja UXO alade raadamise ja väljaehitamisega must-toonekure toitumisaladele negatiivseid mõjusid ei kaasne ehk etapp II osas saab negatiivse mõju välistada. ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud, kui tegevusi viiakse ellu etapp I mahus (laskmised Lääne laskeväljal september–märts). Negatiivset mõju ei saa välistada seoses laskmistega Lääne laskeväljal must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus. Ülejäänud raadatavad laskmiste alad jäävad must-toonekure võimalikest toitumisaladest kaugemale ning nende kasutusega seoses olulisi häiringuid ja negatiivseid mõjusid must- toonekurele tõenäoliselt ei kaasne. ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – Kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele, kui laskmised Lääne laskeväljal ja Lääne UXO alal toimuvad liigi pesitsusperioodil ehk aprillist augustini (so etapp II mahus). Selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Kui laskmisi nimetatud aladel liigi pesitsusperioodil ei toimu, siis negatiivsed mõjud puuduvad (nn etapp I). Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Eelhindamise kohaselt ei saa välistada ebasoodsa mõju esinemist kõigi kolme hinnatud komponendi teatud tegevuste elluviimisel must-toonekurele. Natura asjakohane hindamine neile tegevustele ja must-toonekurele viiakse järgnevalt läbi. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud. 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Vastavalt eelhindamisele esineb Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju seoses kolme erineva tegevuse komponendi elluviimisega Karula LiA ühele kaitse-eesmärgile: must-toonekurele. Karula LiA asub oma lähimas punktis Nursipalu laiendatava harjutusvälja piirist ca 4,7 km kaugusel. HV ja sealsete tegevusalade asukohti Karula LiA suhtes illustreerib Joonis 4-1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 23 Joonis 4-1 Kavandatava tegevuse ja Karula loodusala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024) Kavandatav tegevuse saab oma iseloomu põhjal jagada kaheks: Raadamine Nursipalu laiendatud harjutusväljal kavandatakse suhteliselt ulatuslikke raadamisalasid (Joonis 4-1), kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Kokku on raadamisalasid ca 9,7 km2 ulatuses. Lisaks raadatakse teede ümbert 30 m laiune koridor. Laskeväljade väljaehitamisega kaasnevad lisaks raadamisele kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd. Tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise seos LiA must-toonekurega otsene (st linnualal elupaikade ja pesitsuskohtade tingimused ei muutu), kuid kaudne seos on võimalik läbi Karula LiA-l pesitseva must-toonekure toitumisalade kvaliteedi mõjutamisega. Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine Väiksekaliibrilised on relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika. Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring31. Aktiivse harjutuspäeva tüüpilist päevast müraolukorda kirjeldab vastavalt uuringu tulemustele Joonis 4-2 (st väikesekaliibriliste relvade kasutamist; sealjuures reeglina ei kavandata 31 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 24 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas. Tüüpiline päev harjutusvälja kasutamise mõistes hõlmab endas erinevaid harjutusi, taktikalisi tegevusi või väljaõpet, mis ei sisalda lahingmoona kasutamist. Kasutatakse väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid ja kergkuulipildujad. Eeldatavalt esineb tüüpilisi harjutuspäevi 145 korda aastas. Joonis 4-2 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (väikesekaliibrilised relvad; aluskaart: Maa-amet 2024) Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad; sealjuures reeglina ei kavandata tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 4-3. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimisel aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpe kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Karula linnuala väikesele osale levivad vastavalt modelleerimise tulemusele keskmised päevased müratasemed kuni 50 dB (Jõepera ja Viirapalu külade piirkond linnuala kirdepiiril). Kui Natura eelhindamine tõi välja võimaliku mürahäiringu mõju just Karula linnuala must-toonekure HV alale jäävatele toitumisaladele, siis liigi pesitsusaladele linnualal ohtu ei nähtud. Lähim registreeritud pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel, selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole. Lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. Olulise mürahäiringu puudumist linnu pesitusalal kinnitavad ka mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must- Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 25 toonekure pesituspaikades ja valdaval osal linnuala territooriumist alla 45 dB ning ühel juhul jääb pesitsuskoht32 45–50 dB piirkonda. Liikide müratundlikkuse osas on ülevaade antud ptk 3.2 ning ka aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“.33 Joonis 4-3 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250. Hindamises on aluseks võetud eelnevalt kirjeldatud tüüpiline aktiivne harjutuspäev (mis esineb kõige sagedamini, s.t 145 päeval aastas) ja müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused (kuni 2 korda aastas ning lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad), mida eelnevalt ka kirjeldati. Ülejäänud harjutuspäevade müraolukord jääb nende kahe kirjeldatud stsenaariumi vahele. Karula linnuala kirjeldus Karula linnuala (RAH0000634) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k34). Linnuala pindala on ca 132,6 km2 ha ning see on loodud 11 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub valdavas osas Karula rahvuspargiga (KLO1000242), väiksemas osas erinevate metsise püsielupaikadega (Koemetsa (KLO3000048), Singa(KLO3000001), Põrgujärve (KLO3000051) ja Ubajärve (KLO3000052)) ja Koemetsa väike- konnakotka püsielupaigaga (KLO3000195) jne. Nende siseriiklike kaitstavate alade kaitsekorra 32 Ähijärve leiukoht, kus viimastel aastatel ei ole pesitsust olnud 33 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 26 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kaudu on tagatud linnuala kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse- eeskiri35, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus36. Karula linnuala kaitse-eesmärkideks on: ▪ väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus). Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud LiA kaitse-eesmärgiks oleva must-toonekure kirjeldus, kuna see liik on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Tabel 4-1 Karula linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pikaajaline Esinemine ja kaitse-eesmärk arvukus Natura Liik kirjeldus vastavalt KKK- standard- le37 andmevormil38 must- Must-toonekurg on väheneva arvukusega linnuliik, kes Eesti Liigi elupaigad ja Liigi kohta info toonekurg punase nimestiku järgi on kriitilises seisundis (Eesti liikide toitumisalad puudub. punane nimestik 30.07.20) ning arvatud LKS alusel haruldase ja kaitsealal on hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Must- säilinud ning toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise kaitsealal ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised pesitseb metsamassiivid. vähemalt kolm paari must- Vastavalt KKK-le37 on linnualal teada 4 must-toonekure pesa, toonekurgesid. millest ühes ei ole pesitsetud üle 20 aasta; kaks on looduslike varisenud pesade asemele ehitatud tehispesad ja üks endine hiireviu pesa, mida on samuti tehislikult toestatud. Vahetult kaitseala piiri taga asub veel üks must-toonekure pesa, mille püsimisele pole inimesed kaasa aidanud. Pesade asustamine on olnud aastate lõikes erinev, kuid edukaid pesitsemisi ei ole ühelgi aastal olnud rohkem kui kahes pesas. Aastatel 2011– 2017 lennuvõimestus rahvuspargis keskmiselt 5,9 must- toonekure poega. Liiki kaitstakse läbi pesametsa ja toitumisalade kaitse. Hetkel pesitseb Karula linnualal 2–3 paari must-toonekurgi, teada on kahe paari asustatud pesad. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivsed mõjutegurid alal: − kaitsealal on vähe must-toonekurele sobivaid toitumispaiku, toitumiseks sobivad lõigud kaitseala vooluveekogudel on lühikesed − toitumispaikade hävitamine koprapaisude likvideerimisel − hiireviu pesasse tehtud pesa on halvas seisus − võimalik pesarüüste − üks must-toonekure pesa asub vahetult kaitseala piiri taga 35 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri 36 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1. 37 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 38 Karula linnuala standard andmevorm, seisuga 06.10.2022 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 27 Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskavale39 asub Eesti liigi areaali loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (2013.–2017. aastal oli arvukus 60–90 paari40, praegu tõenäoliselt 30–40 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Kava hindab Eestis liigi jaoks suure tähtsusega ohuteguriteks mh elupaikade killustamist ja toitumisalade degradeerumist (siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine; olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine). Karula linnualal pesitseb hetkel 2–3 paari must-toonekurgi, st 4–6 isendit. Must-toonekure leiukohtadest Karula linnualal on ülevaade antud järgnevalt (Vt Joonis 4-4). Ähijärve küla (KLO9124678) leiukoht on Nursipalu laiendatavale HV-le lähimaks liigi leiukohaks linnualal. Leiukoht asub HV piiridest 8,7 km kaugusel. Pesa on EELISesse kantud 2019. aastal (pesitses kanakull). Hilisemad seireandmed pesa kohta puuduvad. Märgitud on, et elupaik on soodsas seisus. Lusti küla (KLO9128281) leiukoht asub üle 11 km kaugusel HV piirist ja see on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevatest must-toonekurgedest ulatuvad EELISes 1999-sse aastasse, sh viimased edukad pesitsused 2021.–2023. aastast. Viimasel kolmel aastal oli pesas kolm poega. Metsoja leiukoht Koobassaare külas (KLO9128280) asub üle 17 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 1998-sse aastasse, viimane õnnestunud pesitsemine oli 2023. aastal (3 poega). Pautsjärve leiukoht Rebasemõisa külas (KLO9128279) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 2001. aastasse, viimati oli pesa asustatud 2022. aastal, 2023. a oli pesa asustamata. Pautsjärve pesa kohta andmeid juba 1981. aastast, mille põhjal võib öelda, et piirkonnas on liik pesitsenud väga pikka aega ja ala sobib neile. Arvestades Karula rahvuspargi pindala ja piirangutega ning asjaoluga, et rahvuspargi ümbruses leidub liigile sobilikku toitumisala, võib väita, et must-toonekurel on kaitsealal pesitsemiseks soodsad tingimused. Piiri leiukoht Koemetsa külas (KLO9128277) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on EELISE andmetel asustatud olnud 2015.–2020. a, viimastel aastatel (2021. a–2022. a) on pesa olnud asutamata. 39 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105 40 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf 28 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-4 Must-toonekure leiukohad Karula linnualal (aluskaart: Maa-amet 2024) 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Täpsemalt on kaasnevaid mõjusid Karula linnuala must-toonekurele käsitletud järgnevalt. Peatüki lõpus on mõjude hindamise põhilised aspektid ja järeldused koondatud tabelisse, kus on ka Natura hindamise järeldus (Tabel 4-2). Raadamine Raadamine (ja seotud ehitustööd) toimuvad Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele ning linnualal asuvatest liigi pesadest 11–19 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise ega muude tööde (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning pinnasetööd) seos LiA pesitsevate must-toonekurgedega otsene, st linnualal asuvate must- toonekurgede elupaiga tingimused ei muutu ja säilivad olemasolevalt. Teada on, et must- toonekured võivad käia poegadele toitu hankimas sobivates toitumispaikades (nt kalakasvatuses) pesast kuni 40 km kaugusel. Pesitsusperioodi keskmine toitumispaiga kaugus pesast sõltub palju konkreetsest isendist (minimaalne 4,3 km pesast, maksimaalne 18,6 km pesast). Mittepesitsevad must-toonekured võivad lennata toituma hoopis teise piirkonda.39 Nursipalu HV ala asub nö liigi potentsiaalse toitumisala raadiuses. Kvaliteetseimad toitumisalad must-toonekure jaoks on väikesed looduslikud jõed ja ojad, kus on kalastiku näol piisav toidubaas. Sealjuures on oluline, et toitumisaladena kasutatavate veekogude kaldad ei võsastuks (veekogusse pole võimalik maanduda ega sealt lendu tõusta) ning ka see, et veekogu kalda valgusrežiimi ei muudetaks (nt raadamise või lageraie tagajärjel). Ala kaitsekorralduskava37 andmetel käivad Karula linnualal pesitsevad must-toonekured enamasti toitumas rahvuspargist (e LiA-st) väljas. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must- toonekured käivad toitumas ka Nursipalu harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 29 Matu oja Hänike külas. Alloleval kaardil (Joonis 4-5) on näidatud ühe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure andmed (Karl II, Lusti leiukohast), kes on harjutusväljale lähim pesitsev paar, aga ka teised Karula linnualal pesitsevad must-toonekured käivad tõenäoliselt siin alal vahel toitumas. Lind on külastanud toitumiseks laiendatava harjutusvälja põhjaosas asuvat Matu jõe lõiku, mis asub olemasoleva harjutusvälja piiril, valdavalt sellest vahetult väljaspool. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-5 Karula linnualal pesitseva must-toonekure Karl II asukohapunktid aastatel 2021–2023 Nursipalu laiendatud harjutusväljal (punane joon). Toitumispunktid veekogudel on märgitud sinisega ja lennupunktid kollasega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024) Lisaks on kahe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad näidatud Joonis 4-6, kus on näha, et lindude põhiline kodupiirkond jääb väljapoole harjutusala ja tegevused harjutusalal (raadamine nii raadamisalal kui ka teede ümber) lindude kodupiirkondi põhiosas ei puuduta. Samuti on kaardilt näha, et kodupiirkonna suurus varieerub aastati, osadel aastatel see HV alaga ei kattu. Peamises kodupiirkonnas esinevad võimalikud ja teadaolevad toitumisveekogud (nt Ärnu jõgi, Haabsaare, Tohvri ning Leese ojad jne) säilivad olemasolevalt ja nende kasutamine toitumisveekoguna saab jätkuda olemasolevalt. 30 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-6 Kahe Karula linnuala (sinine joon) põhjaservas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad (roosad jooned, üks ala näitab ühe isendi kodupiirkonda ühe aasta jooksul). Nursipalu laiendatud harjutusväli punase joonega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024). Nursipalu HV laienduse alal läbiviidud linnustiku uuringu41 välitöödel ei tuvastanud HV alal ojadel must-toonekurge toitumas ega linnu tegutsemisjälgi (v.a üks juhuvaatlus Rõuge jõel). Töö üheks järelduseks on, et must-toonekurg kasutab vähesel määral HV ala toitumiskohana. Liiki on kohatud üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigile suhteliselt soodsas seisundis. Nursipalu HV kavandatavatele raadamisaladele jääb looduslikke ojasid (Maru oja, Lükkä oja ja Nilbõ oja) ja suuremaid kraave ehk must-toonekurele potentsiaalselt sobivaid toitumispaiku. Matu oja, mida linnud teadaolevalt on enam kasutanud (jõe lõik Hänike külas, HV põhjaosas, Joonis 4-5), ei jää raadatavatele aladele. Samuti ei teki jõe ääres teede tõttu raadamise vajadust (tee kulgeb küll kohati jõe ääres, kuid asub seal avatud maastikus). Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud toitumisveekogud. Üldiselt võib öelda, et raadamine must-toonekurele sobivate veekogude kallastel halvendab liigi jaoks tingimusi toitumisalal (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Sarnane mõju on ka lageraietel. Antud juhul hõlmavad raadamisalad siiski vaid väikese osa Karula must-toonekurgede toitumisalast ning põhiline kodupiirkond linnualast põhjas ei ole kavandatavast tegevusest mõjutatud. Ka HV piires säilib teadaolevalt kõige enam toitumiseks kasutatav Matu oja olemasolevalt, selle kallastel raadamist ette ei nähta. Samuti mitmed muud potentsiaalsed toitumisveekogud nagu (Tinu oja). Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud. Arvestades eelnevat (põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala; läbiviidud uuringus vaid ühe juhuvaatluse registreerimine HV alal jm), ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele. 41 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 31 Harjutusvälja piires EELISes registreeritud must-toonekurgede leiukohtadele (Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276)) mõju minimeerimiseks on seatud mitmeid leevendavad meetmed42. Kuigi Karula must-toonekurgede soodsa seisundi halvenemist HV ala väljaehitamine ja sealsed raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, siis eelpool välja toodud Nursipalu must-toonekurgede soodsa seisundi tarbeks seatavad meetmed aitavad parendada tingimusi ka Karula LiA must-toonekurgedele. Meetmete sisu on täpsemalt kirjeldatud aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“33. Põhiline meede on, et lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada (Nursipalu HV-l kavandatud raadamisalade piires on see seatud soovitusena), aga samuti on välistatud raadamistööde läbiviimine lindude pesitsusperioodil. Seatud on veel mitmeid veekeskkonna ja jõgede kallastega seotud parendamise meetmeid, mida siinkohal täpsemalt välja ei tooda, kuid need toetavad meetmed aitavad parendada tingimusi ja on seega potentsiaalselt toetavad ka Karula LiA must-toonekurele. Lisaks on ette nähtud must-toonekurgede toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekurgede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala43. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala. Joonis 4-7 Must-toonekurele sobivad toitumisveekogud Nursipalu HV-l (aluskaart: Maa-amet 2024) Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine 42 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024 43 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024 ptk 2.3.2 32 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et ainsa võimaliku Karula linnuala liigina esineb kavandatava tegevuse võimalik mõju must-toonekurele. Täpsemalt, väikese- kui ka suurekaliibrilistest relvadest laskmisel Nursipalu harjutusvälja Lääne laskeväljal ei saa negatiivset mõju välistada must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus seoses asjaoluga, et selles piirkonnas käivad linnuala must-toonekured ojadel (Matu oja jt) toitumas. Eelhindamises tuuakse välja, et harjutusvälja alal toimuvad laskmised võivad põhjustada must-toonekurele olulisi häiringuid ja muuta harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Negatiivsed mõjud must- toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisalaga ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgialaga (Lääne UXO ala). Mõjusid ei saa välistada ka seoses Ida laskeväljale kavandatud suurema raadatava ala idapoolse osaga (ala ca 1 km raadiuses Ura ojast), mis on etapp II tegevus. Negatiivseid mõjusid ei kaasne Põhja laskeväljale kavandatud raadatavate laskmisaladega seoses, samuti Lõuna laskeväljale kavandatud raadatavate alade ja Lõuna laskevälja juurde kavandatava UXO ala kasutusega. HV laiendusalal Lääne laskevälja piirkonnas (kus asuvad Matu ja Maru ojad) käivad teadaolevalt pesitsusperioodil toitumas must-toonekured Karula LiA-lt. Samuti on registreeritud toitumine Lõuna laskeväljal Lükkä ojal. Aktiivne pesitsusperiood on aprillist augustini, mil must-toonekured on Eestis. Rände ja talvitamise ajal (september–märts) on toonekured ära ja toitumisalaga pesa ümber seotud ei ole. Vastavalt mürauuringule on toitumisalade piirkonnas HV alal igasugustel harjutuspäevadel väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB (Joonis 4-2). Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad) on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. Tuleb aga märkida, et vastavalt varasematele mürauuringutele olemasoleval Nursipalu harjutusväljal44 esineb väga kõrget mürataset kavandatava Lääne laskevälja piirkonnas (nt Matu oja piirkonnas ligi 94 dB) ka praegustes HV piirides läbiviidavate harjutustegevuste puhul. See tähendab, et HV laiendamine toob küll kindlasti kaasa müratasemete suurenemise ja mürarikaste tegevuste intensiivistumise, kuid HV laienduse ala ja sealsed must- toonekure toitumisveekogud on juba ka eelnevalt suurenenud militaarmüra piirkonnas. HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid (vt ka kirjeldused raadamise alapeatükis ja Joonis 4-5, Joonis 4-6). Oodatav on, et Lääne laskeväljal (ja ka Lõuna laskeväljal) toimuvatel tüüpilistel harjutuspäevadel, mis toimuvad liigi pesitsusperioodil, valivad linnud toitumiseks HV väliseid alasid oma põhilises kodupiirkonnas. Samuti on oodatav, et linnu pesitsusperioodil toimuvate muude mürarikastel õppuste (suurõppused jm) ajal HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd toitumiseks kasutatavat jõelõiku. Suur osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi jm) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne. Lisaks võib välja tuua, et ette on nähtud toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekugede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada 44 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine. Militaarmüra hindamine. AKUKON, 2017. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 33 toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala45. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala. Mõju hinnangud Karula linnuala must-toonekurele on toodud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis. Tabel 4-2 Mõju hindamine Karula linnuala kaitse-eesmärkidele Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus must- Raadamine. Üldiselt võib öelda, et raadamised must-toonekurgede Ebasoodsat mõju ei toonekurg toitumisveekogude kallastel halvendavad liigi jaoks tingimusi toitumisalal esine ja leevendavate (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega meetmete rakendamise veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Toitumisalade seisundi vajadus puudub. halvenemine ja sobivate toitumisveekogude vähenemine on liigi jaoks üheks ohuteguriks, mis mõjutab liigi soodsa seisundi saavutamist. Karula LiA isendite teadaolevad põhilised toitumisveekogud ja kodupiirkonnad jäävad aga väljapoole Nursipalu HV ala, linnualast põhjasuunas ning need säilivad olemasolevalt. HV alal on teadaolevalt enam toitumiseks kasutatud Matu oja, mille kaldad säilivad olemasolevalt ja raadamist neil ette nähtud ei ole. Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud potentsiaalsed toitumisveekogud. Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud. Arvestades eelnevat, eeskätt Karula LiA must-toonekurgede põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala ning ka asjaolu, et läbiviidud linnustiku uuringus kohati liiki HV alal vaid ühel juhuvaatlusel, ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele ning leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et iigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatav raadamistegevus jm seotud tegevused HV alal ei mõjuta liigi elupaiku ja toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Kuna tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad jm tegevused jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele, siis liigi pesitsust need LiA-l samuti ei mõjuta. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta. Kuigi siinses hindamises Karula must-toonekurele ebasoodsat mõju ei tuvastata, on kavandatud mitmeid leevendavaid meetmeid must-toonekure HV piires asuvate leiukohtade tarbeks, mis toimivad ka Karula kurgede jaoks toetavate tegevustena. Neid kajastatakse aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“42 ja siinkohal eraldi välja ei tooda. Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Lähim LiA-l Ebasoodsat mõju ei registreeritud must-toonekure pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel esine ja leevendavate (selles pesas pesitsust viiamstel aastatel registreeritud ei ole) ning lähim aktiivselt ja pikaajliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. 45 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024, ptk 2.3.2 34 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus Olulise mürahäiringu puudumist LiA must-toonkure pesitusalal kinnitavad meetmete rakendamise mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal (s.o vajadus puudub. müraolukorra mõttes nö halvim variant) keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must-toonekure pesitsuspaikades ja valdaval osal LiA territooriumist alla 45 dB ning ühel (asustamata pesa) juhul jääb pesitsuskoht kuni 50 dB piirkonda. Müratasemed jäävad alla kriitiliste tasemete (vt ka ptk 3.2 müratasemete kohta) ja oodatav ei ole lindude häirimine ja sellega seotud sigimisedu langus vm. Vastavalt mürauuringule on HV alale jääävate toitumisalade piirkonnas igasugustel harjutuspäevadel kohati väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB. Mõlemaid on teadaolevalt Karula linnuala must-toonekured toitumisel külastanud. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid. Oodatav on, et linnu pesitsusperioodil toimuvate mürarikaste õppuste (suurõppused, osadel tüüpilistel harjutuspäevadel sõltuvalt harjutustegevuse iseloomust ja asukohast) ajal linnud HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd jõe lõiku. Valdav osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne. Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et iigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatavad harjutustegevused HV alal ja nendega seotud müra ei mõjuta liigi elupaiku ega toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Samuti säilivad väljapool LiA asuvad lindude teadaolevad toitumisalad ning need jäävad häiringualast välja. Liigi pesitsust LiA-l samuti ei mõjuta, kuna LiA-l paiknevad liigi pesapaigad ei asu võimaliku häiriva müra alas. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta. 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Karula linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 35 Tabel 4-3 Kontrollküsimused Karula linnuala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või ei Liigi elupaigad linnualal säilivad olemasolevas ulatuses ja liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? väärtuses, liikide arvukuse muutust seoses kavandatava tegevusega ei toimu. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada ei HV ala asub linnualast minimaalselt 4,7 km kaugusel, lähim asurkondade suurust või liikide vahelist must-toonekure leiukoht asub HV-st ca 8,7 km kaugusel. HV tasakaalu või asustustihedust? müra küll ulatub küll osadel juhtudel linnualale, kuid ala piisava kauguse tõttu ei teki mürataseme tõusu, mis võiks põhjustada must-toonekure asurkonna suurust või asusutstihedust või ka liikidevahelist tasakaalu häirida. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega ei Must-toonekure ega muude liikide ümberasumist linnualalt vähendada nende liikide levikuala oodata ei ole, kuna häiringute tase oluliselt LiA-l ei tõuse. piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide ei Kavandatav tegevus ei killusta liikide elupaiku, kuid toob kaasa killustatust? must-toonekurge kodupiirkonna väikese nihkumise (HV alal olevaid toitumisveekogusid mürarikaste õppuste ajal tõenäoliselt ei kasutata), kuid põhiline kodupiirkond ei muutu, sest see asub väljaspool HV ja häiringuala. Põhjustada peamiste tunnuste (nt ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste puistaimkate, loodetele avatus, iga- vähenemist ega hävimist linnualal. LiA elupaigad säilivad aastased üleujutused jne) vähenemist või olemasolevalt. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena ei Ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut tasakaalu, levikut ja asustustoihedust ei häirita. Linnuala must- ja asustustihedust? toonekurgede jaoks säilib linnuala olemasolevalt. Aeglustada või takistada ala kaitse- ei Kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole takistatud ega eesmärkide saavutamist? aeglustatud. Ala pikaajaline kaitse-eesmärk on, et must- toonekure elupaigad ja toitumisalad kaitsealal oleksid säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must- toonekurgesid. HV tegevused ei mõjuta must-toonekure elupaiku ega toitumisalasid kaitsealal ega ka muid aspekte, mis võiks pesitsemisedukust alla viia. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. olemust määravates aspektides (nt Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul. toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne ebasoodsat mõju Karula linnuala kaitse-eesmärgile (must-toonekurg). Karula linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud. 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine Natura hindamise tulemusel (Tabel 4-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 4-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole. 36 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 37 5. Kokkuvõte Käesolev töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohast hindamist. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.46 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse- eesmärkidele. Seetõttu viidi käesolevas töös läbi Natura asjakohane hindamine Haanja ja Karula linnualade nendele kaitse-eesmärkidele, mille osas olulist mõju eelhindamine ei välistanud. Haanja linnuala puhul käsitles asjakohane Natura hindamine suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele, mille puhul eelhindamine alusel ei saanud olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine mõjusid must-toonekurele, kes on HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses harjutusväljal liigi toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega, samuti hinnati väikese- ja suurekaliibriliste relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). 46 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023 Töö nr 23004812 | 25.09.2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele Tartu 2024 Anni Kurisman | Keskkonnaekspert Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .................................................................................... 4 2. KAVANDATUD TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU JA MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ....................................................................................................................... 7 2.1. Kavandatud tegevusega kaasnevad olulised mõjutegurid ........................................................ 7 2.1.1. Mürahäiringu mõjuala täpsustamine ..................................................................................... 8 2.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja meetmed ........................................................................ 10 2.3. Detailne mõjuhinnang kaitstavatele loodusobjektidele ......................................................... 15 2.3.1. Must-toonekurg.................................................................................................................... 17 2.3.2. Väike-konnakotkas ............................................................................................................... 23 2.3.3. Merikotkas ............................................................................................................................ 29 2.3.4. Kalakotkas ............................................................................................................................. 31 2.3.5. Kanakull ................................................................................................................................ 34 2.3.6. Metsis ................................................................................................................................... 37 2.3.7. Laanerähn ............................................................................................................................. 42 2.3.8. Muud potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävad linnuliigid .................................... 44 2.3.9. Üldised keskkonnameetmed ................................................................................................ 45 2.3.10. Keretü looduskaitseala ....................................................................................................... 48 3. MEETMED OLULISE EBASOODSA MÕJU LEEVENDAMISEKS JA VÄLTIMISEKS ................................ 50 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................ 53 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 3 Sissejuhatus Eesti iseseisva kaitse ja kollektiivkaitse võime tugevdamiseks on kavas laiendada 2008. aastal asutatud 3134 hektari suurust Nursipalu harjutusvälja. Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 2661 kohaselt plaanitakse Võru maakonnas Rõuge, Võru ja Antsla valla territooriumil asuv harjutusväli laiendada ligikaudu 9898 hektarini. Nursipalu harjutusvälja (HV) laiendamisel ei kohaldu keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõju hindamine, kuna kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine (relvaseadus § 85 lõike 31). Kuid kuna objektiivsest teabest lähtuvalt ei ole võimalik välistada laiendamisega kaasneda võivat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, siis tuleb asjakohaselt hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikule. Lisaks tuleb asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne tegevuse ellu viimist muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele. 2023. aastal koostati Nursipalu HV huviala keskkonnaülevaade2, mille eesmärk oli kaardistada HV huvialal vajalikud uuringud ja tuvastada täiendamist hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud keskendudes sealjuures peamiselt looduskeskkonnale. Siinse töö eesmärk on viia läbi Nursipalju harjutusvälja laiendamise keskkonnamõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele3 2023. a keskkonnaülevaates kaardistatud mahus, välja arvatud nendele objektidele, mida käsitletakse eraldi Natura asjakohase hindamise protsessi raames. Aruandes on kirjeldatud kavandatavat tegevust ja asjakohaseid kaitstavaid loodusobjekte, hinnatud kavandatava tegevusega kaasneva mõju ning kavandatud vajadusel leevendavad meetmed tingimuste ja soovitustena. Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 järgi on keelatud avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukohta massiteabevahendites. Seetõttu on siinses aruande avalikus versioonis eemaldatud info I ja II kaitsekategooria liikide täpsete elupaikade kohta. 1 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ 2 Skepast&Puhkim OÜ. 28.08.2023. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne. Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi viidatud kui keskkonnaülevaade) 3 Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaistavad loodusobjektid. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 4 1. Kavandatava tegevuse iseloomustus Nursipalu HV arendusprogrammis on Kaitseväe HV defineeritud kui maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppealade ja -ehitistega, kus korraldatakse Kaitseväe (KV) üksuste ja Kaitseliidu (KL) malevate taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ning lõhketöid. Harjutusväljade (HV) peamine ülesanne on KV ja KL-i väljaõppe tagamine ning need koosnevad erinevatest sõjaväelist väljaõpet toetavatest ehitistest (nt käsigranaadiheite ala jne)4. Arendusprogrammi kohaselt on KV struktuuri arendamise, liitlaste kohalolu kasvu ja Eesti julgeolekut mõjutavate ohtude tõttu Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks möödapääsmatud HV-de arendamine ja laiendamine. Sellest lähtuvalt on Lõuna-Eestis vaja arendada KV-le ja liitlasüksustele nõuetekohane ning üksuste suurusele ja spetsiifikale vastavad laskeväljad ja taktikaalad, mis võimaldaks vähemalt ühe vähendatud soomuspataljoni suuruse üksuse lahinglaskmise läbiviimist. Eesmärgi saavutamiseks on vaja liita ja laiendada väljaõppeks kasutatavad Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa HV-d, mille tulemusel tekib umbes 99 km2 suurune Nursipalu HV (Joonis 1-1). Kavandatav Nursipalu HV koosneb Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne laskeväljast ja taktikaalast. Nursipalu HV valmimisel peab kõiki nelja ala olema võimalik kasutada nii eraldiseisvalt (ühel alal toimuv ei tohi segada teisel alal toimuvat), kui ka ühise alana suuremate õppuste või harjutuste läbi viimiseks (Nursipalu HV arendusprogramm). Joonis 1-1 Nursipalu harjutusvälja laiendus ning olemasolevad Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu alad (aluskaart: Maa-amet, 2024) HV-le on kavandatud mitmed väljaõppeehitised: laskeväljade ja taktikaalad, lasketiirud, UXO alad, tankitõrjerelvade, kaudtulerelvade ja õhutõrjerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad, CAS/õhk- 4 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Kinnitatud Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 5 maa sihtmärkide alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, käsigranaadi heitealad, maastikusõidualad, veekogu ületamise õppekohad, dekontamineerimisala ning mitmesugused väljaõpet toetavad objektid (vt täpsemalt Nursipalu HV arendusprogramm). HV-del ja taktikaaladel kujundatakse maastik olenevalt konkreetse ala vajadusest kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades seeläbi vajalikud tingimused (lahing)laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks. UXO alad (lõhkamata lahingumoona ala) on valdavas ulatuses lagedad ning sinna rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad (õhk-maa, kaudtule-, õhutõrje- ja tankitõrjerelvadele), teed, tuletõkkeribad, tuletõrje veevõtukohad (Nursipalu HV arendusprogramm). Veekogu ületamise õppekohtade võimalikud asukohad on HV-l olevatel teedel olevate olemasolevate sildade kõrval. Õppekohad koosnevad betoonist sillasammastest, mis ehitatakse jõekaldast 2-4 m kaugusele maismaale. Kuni sammasteni rajatakse tee, sammastest jõe poole ehitustegevust ei toimu. Õppekohtade kasutamisel pannakse sammastele ajutine sild. Jões ja jõekaldal masinatega ei sõideta5. HV täielikul väljaehitamisel on prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Prognoosis pole arvestatud teiste võimalike kasutajate koormusega (liitlased, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, jahimehed jne) (Nursipalu HV arendusprogramm). Nursipalu HV huviala keskkonnaülevaates on kavandatav tegevus jagatud kolmeks: ▪ raadamine ja ehitustegevus. HV rajamisega kaasneb ulatuslik raadamine, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ligi 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Laskeväljadele kavandatud raadamisala moodustub valdavas ulatuses planeeritavatest teekoridoridest (30 m laiused). Raadatavad teekoridorid jäävad ka väljapoole laskevälju. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2-4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Planeeringualale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid välistatud pole kraavide rajamine raadatavate laskealade ja UXO alade servadesse nende kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna, või truupsillaga. Mõlemal juhul toimuvad ehitustööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim; ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. HV täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, korraldatakse vajadusel kontrollitud põletamisi6; ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. 5 RKIKi 16.08.24 saadetud e-kirjas esitatud täpsustus 6 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 6 Looduskaitselistest tingimustest lähtuvalt on HV arendamine jagatud kahte etappi. Neist I on kavandatud tegevuste elluviimine piiratud mahus (vähendatud raadamisala Lääne laskeväljal ja lindude pesitsusperioodist lähtuvad piirangud Lääne ja Põhja laskeväljal kõrge müraga tegevustele) ning II etapis tegevuste korraldamine kogu vajalikus mahus. 2023. a keskkonnaülevaates on täpsustatud I etapi tegevusi, mida on võimalik täiendava mõjuhindamiseta korraldada. Siinse töö kontekstis ei ole kavandatud tegevuse etapilisel korraldamisel tähtsust, sest eesmärk on hinnata harjutusvälja arendamise mõju kogu kavandatud mahus. Laiendatud HV-l kavandatud tegevusi illustreerib allolev joonis (Joonis 1-2). Kavandatud tegevuste lahendust on mõjuhindamise protsessi käigus tehtud ettepanekute põhjal jooksvalt täiendatud. Joonis 1-2 Nursipalu laiendatud HV-l kavandatud tegevused (aluskaart: Maa-amet, 2024) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 7 2. Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline mõju ja mõjutatava keskkonna ülevaade 2.1. Kavandatud tegevusega kaasnevad olulised mõjutegurid Laias laastus võib kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjutegurid elusloodusele lähtuvalt nende esinemise ajast jagada kahte gruppi: ▪ Nursipalu HV arendamise aegsed – raadamine, kraavide rajamine ja ehitustegevus, millega võib kaasneda elupaikade hävimine ning häirimine. Need mõjurid on üldjuhul lokaalse iseloomuga piirdudes enamasti konkreetse tegevuse ala ja selle lähiümbrusega; ▪ Nursipalu HV kasutamise aegsed – suure- ja väikesekaliibrilistest relvadest laskmine, taktikaline tegevus, millega peamiselt kaasneb häirimine. Võrreldes arendamisaegsete teguritega laiema haardega, ulatudes teatud juhtudel ka projektialast väljapoole. Nursipalu HV laiendamise käigus on kavas ulatuslik raadamine. Olulisim selle tegevusega kaasnev mõju on alale jäävate lindude elupaikade ja pesade hävimine, samuti koosluste ja kasvukohtade kahjustumine ja hävimine. Samuti kaasneb metsaraie ja ehitustöödega häirimine, mistõttu võivad vanalinnud pesa hüljata või sellest liiga kaua eemal viibida, millega omakorda võib kaasneda munade või pesapoegade jahtumine ja hukkumine ning suureneda kisklus. Seega tõenäoliselt hukkuksid pesitsusajal toimuvate arendustööde tõttu nii kaitsealuste kui tavaliste linnuliikide pesad ja pojad. Samuti pole välistatud Nursipalu HV laiendamise käigus kraavide rajamise vajadus. Kaasnev kuivendusmõju võib endaga kaasa tuua niisketele tingimustele kohastunud elupaikade kvaliteedi languse. Nursipalu HV kasutamise aegse häiringu all peetakse üldjoontes silmas relvade laskmise ja taktikalise tegevusega kaasnevat müra. Taktikaline tegevus, sh imitatsioonivahendite (nt õppegranaadid, paukpadrunid) kasutamine ei toimu vaid laskeväljade alal, vaid ka mujal harjutusväljal, välja arvatud looduskaitseliste piirangutega aladel. See on ebaregulaarsete intervallide ja ulatusega toimunud piirkonnas juba mitukümmend aastat. Nursipalu HV laiendamisega kaasnevad mõjutegurid ning potentsiaalselt mõjutatavad kaitstavad loodusobjektid on kaardistatud 2023. aastal koostatud keskkonnaülevaates. Ülal kirjeldatud negatiivsetest teguritest on olulistena välja toodud raadamine ja ehitustegevus, samuti relvade laskmine ja taktikaline tegevus. Oluliselt mõjutatavate kaitsealuste loodusobjektidena, mille osa tuleb mõju siinses mõjuhindamises hinnata, on nimetatud erinevad kaitsealused linnuliigid ning Keretü looduskaitseala (vt täpsemalt ptk 2.2). Siin on oluline välja tuua, et militaartegevusega kaasnevad mõjud on komplekssed ja lisaks negatiivsetele on uuringute käigus leitud ka positiivseid tegureid. Mitmetes töödes on tõestatud harjutusväljadel toimuva militaartegevusega kaasneva elupaikade heterogeensuse positiivset mõju lindude liigirikkusele7 8. Näiteks tuvastati 2018. aastal avaldatud uuringus Lätis Adazi harjutusväljal selge seos militaartegevuse ja kaitsealuste linnuliikide liigirikkuse vahel. 7 784 ha suurune harjutusväli on kasutusel juba 1930. aastatest. Uuringu läbiviimise ajal hõlmas alal toimuv väljaõpe nii taktikalist tegevust kui ka suure- ja väiksekaliibriliste relvade kasutamist. Sealjuures on Adazi oluline nt sellistele ka meil haruldastele ja kaitsealustele liikidele nagu teder (Lyrurus tetrix), 7 Quist, M., C. et al. 2003. Military training effect on terrestrial and aquatic communities on a grassland military installation. Ecological Application 13, 2: 432-442 8 Warren, S., D. et al. 2007. Biodiverity and the Heterrogeneous Disturbance Regime on Military Training Lands. Restoration Ecology 15, 4: 606-612 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 8 nõmmekiur (Anthus campestris), nõmmelõoke (Lullula arborea), siniraag (Coracias garrulus), vaenukägu (Upupa epops) jt. Uuringus peeti liigirikkuse peamiseks põhjuseks harjutustegevuste (nt lõhkamine jms) käigus tekkivaid avatud ja taimestumata mikroelupaiku. Samuti tuvastati uuringu ajal küll militaartegevuste negatiivne mõju lindude käitumisele, kuid mitte nende arvukusele ja liigirohkusele. Siiski, erinevalt üldjuhul liigniiskete oludega ja metsasest Nursipalu HV-st domineerivad Adazi piirkonnas kuivad kooslused ning mitmel pool on levinud avatud nõmme- ja luiteelupaigad (ala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku)9. Kokkuvõtvalt võib uuringu tulemustest järeldada, et erinevate mõjurite avaldumise iseloom ei pruugi olla universaalne ning sõltub konkreetsest olukorrast. 2.1.1. Mürahäiringu mõjuala täpsustamine Vastavalt töö tehnilisele kirjeldusele hõlmab siinne mõjuhindamine peamiselt 2023. a keskkonnaülevaate tulemusena kaardistatud kaitstavaid loodusobjekte. 2024. a valmis kavandatava tegevuse mürauuring, mille raames koostati laiendatud HV kasutamise müralevikukaardid10. Selle tulemustest lähtuvalt tuleb täpsustada müra mõjuulatust ja seeläbi ka mõjutatavaid objekte, kuna potentsiaalselt võib oluline häiriv mõju ulatuda projektialast ja keskkonnaülevaates käsitletud mõjualast11 välja. Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine: ▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas. Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23- 07) harjutusi ei korraldata. Mürauuringus on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele: 1. Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord illustreerib laiendatud HV kasutuselevõtmisel tavapärast mürafooni. Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas ja on, nagu nimigi ütleb, kõige sagedamini esinev tegevus hõlmates kõikidest kasutuspäevadest (ligi 250) veidi üle poole (umbes 145 päeva). Tüüpilise harjutuspäeva keskmist päevast müraolukorda illustreerib Joonis 2-1. 9 Aunins, A. & Avotins, A. 2018. Impact of military activities on bird species considered to benefit from disturbances: an example from an active military training area in Latvia. Ornis Fennica 95: 15-31 10 Akukon. 2024. Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring (edaspidi viidatud kui mürauuring) 11 Ülevaates pole täpset mõjuala määratletud, vaid kirjeldatud potentsiaalselt olulisele mõju alale jäävaid ja seetõttu täiendavat hindamist vajavaid objekte. Nende objektide põhjal on võimalik järeldada, et otseselt mõjutatavaks alaks on ülevaates peetud projektiala Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 9 Joonis 2-1 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane olukord (Allikas: Akukon, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2024) 2. Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord illustreerib halvimat võimalikku modelleeritud stsenaariumit ja kujutab suurõppuste (nt Kevadtorm) olukorda. Mürauuringus on selle olukorra puhul mudeldatud kaks stsenaariumit: manööver läänest itta ja idast läände. Ulatuslikuma mürahäiringuga olukord on manööver idast läände, mida kujutab allolev joonis (Joonis 2-2). Seetõttu keskendutakse siinses mõjuhindamises sellele stsenaariumile. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus). Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 10 Joonis 2-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele, mida eespool detailsemalt kirjeldati, on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt siinse ptk-i alguses toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused. 2.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja meetmed Siin peatükis on täpsemalt kirjeldatud 2023. a keskkonnaülevaates kaardistatud ja eelmises peatükis 2.1.1 täpsustatud kavandatud tegevuse mõjualale jäävaid potentsiaalselt oluliselt mõjutatavaid objekte, millele mõjuhindamises keskendutakse. Detailsema ülevaate 2023. a keskkonnaülevaate kohaselt potentsiaalselt olulise mõjuga tegevustest ja mõjutatavatest objektidest annab Tabel 1, kuid lihtsustatult kokku võttes tuleb ülevaate järgi mõju hindamine läbi viia järgmistele kaitstavatele loodusobjektidele: ▪ must-toonekure (Ciconia nigra) Timmase looduskaitsealal (KLO100010812) asuv elupaik Timmase (KLO9128272) ning Keretü looduskaitsealal (KLO1000668) asuvad elupaigad Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276); ▪ kalakotka (Pandion haliaetus) Juba püsielupaigas (KLO3001306) ja osaliselt Timmase looduskaitsealal asuv elupaik Kubja (KLO9128271), valdavas ulatuses Timmase 12 Siin ja edaspidi sulgudes Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) registrikood Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 11 looduskaitsealal asuv Tsirgupalu (KLO9128273) elupaik, Kikkaoru püsielupaigas (KLO3002413) ja osaliselt Keretü looduskaitsealal asuv Kikkaoru (KLO9128960) elupaik; ▪ väike-konnakotka (Clanga pomarina) Laossarõ püsielupaigas (KLO3001828) asuv Laossaarõ elupaik (KLO9129354) ning Kurenurme (KLO3000215) ja Kaagu (KLO3002886) püsielupaikades olev Kaagu (KLO9129356) elupaik; ▪ merikotka (Haliaeëtus albicilla) Kerretu püsielupaigas (KLO3000212) asuv Kerretu elupaik (KLO9129364); ▪ metsise (Tetrao urogallus) Timmase looduskaitsealal asuv Juba (KLO9102045), Keretü looduskaitsealal asuv Keretü (KLO9102050), Vilbu püsielupaigas (KLO3000075) asuv Vilbu (KLO9102049) ning Kurenurme püsielupaigas (KLO3000049) asuv Kurenurme (KLO9102048) mängu- ja elupaik; ▪ kanakulli (Accipiter gentilis) Juba püsielupaigas (KLO3002739) asuv Juba elupaik (KLO9115560), Keretü looduskaitsealal asuv nimetu elupaik (KLO9128160); ▪ laanerähni (Picoides tridactylus) Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad KLO9123568 ja KLO9123571; ▪ Keretü looduskaitseala (KLO1000668). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 12 Tabel 1 2023. aasta keskkonnaülevaate põhine ülevaade kavandatava tegevuse mõjudest kaitstavatele aladele ja nende kaitse eesmärgiks olevatele liikidele Tegevus/asukoht Ida laskeväli Lõuna laskeväli ja UXO ala Põhja laskeväli Lääne laskeväli Raadamine ja ehitustegevus Metsise Juba mängu- ja elupaik Keretü looduskaitseala Laanerähni Keretü looduskaitsealal Väike-konnakotka (raadamisala lääne- ja keskosas) Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv asuvad elupaigad (tee laiendamine) Kaagu elupaik nimetu elupaik Metsise Vilbu mängu- ja elupaik Metsise Kurenurme Metsise Keretü mängu- ja elupaik mängu- ja elupaik Must-toonekure Lükka elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad (tee laiendamine) Kalakotka Kikkaoru elupaik Väikesekaliibriliste relvade Metsise Juba mängu- ja elupaik Metsise Keretü mängu- ja elupaik Metsise Vilbu mängu- ja elupaik Väike-konnakotka laskmine ja taktikaline tegevus Must-toonekure Timmase elupaik Must-toonekure Lükka elupaik Kaagu elupaik Kanakulli Juba elupaik Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv Metsise Kurenurme nimetu elupaik mängu- ja elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal Metsise Vilbu mängu- asuvad elupaigad ja elupaik Kalakotka Kikkaoru elupaik Suurekaliibriliste relvade laskmine Metsise Juba mängu- ja elupaik Metsise Keretü mängu- ja elupaik Kerretu merikotka elupaik Väike-konnakotka Kalakotka Kubja ja Tsirgupalu Merikotka Kerretu elupaik (UXO ala) Kaagu elupaik elupaigad Must-toonekure Lükka elupaik Metsise Kurenurme Must-toonekure Timmase elupaik Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv mängu- ja elupaik nimetu elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad Kalakotka Kikkaoru elupaik Väike-konnakotka Laossaarõ elupaik Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 13 Lähtuvalt eelmises peatükis täpsustatud müramõjualale tuleb mõjuhindamisel arvestada ka sellele alale jäävate potentsiaalselt müra suhtes tundlike liikide elupaikadega. Kaitsealustest loomaliikidest mõjutab müra eeldatavasti eelkõige müratundlikke linnuliike. Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi13. On viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid mujal viidatakse sellele kui looduslikule mürafoonile ning suurenenud ohutundele viitav käitumine algab alles alates 63 dB14. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus (Larkin, 1996). Muudest piirkonnas teadaolevatest kaitsealustest loomaliikidest on müratundlikud ka nt nahkhiired, kuid seda peamiselt ultraheli suhtes. Ultraheli sumbub üldjuhul keskkonnas väga lühikese vahemaa järel ja pole seetõttu antud juhul olulise mõju(ulatuse)ga tegur (Larkin, 1996). Põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud mitmesuguste uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63-80 dB15. Samas ei selgu uuringutest, kas tegemist oli olulise mõjuga (pelk bioloogiline reaktsioon ei pruugi veel tähendada mõju liikide seisundile ja arvukusele), samuti on viidatud alusuuringutes keskendutud vaid ülelendudega seotud mõjule. Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra. Neist joonistub välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud16. Näiteks on 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis, kuhu on koondatud erinevate uuringute tulemused, leitud, et tundlikumate öise eluviisiga lindude (öösorr, rukkirääk, karvasjalg-kakk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad), aga ka valdava osa kakuliste ja näiteks hüübi puhul peeti häirivaks 52-58 dB tugevusega müra17. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo-loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase 53-60 dB18. See on samas 13 Larkin, R., P. 1996. Effects of military noise on wildlife: a literature review 14 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56. 15 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 16 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro Connect, Perth, WA. 17 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 18 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise?. Belgian Journal of Zoology, 153. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 14 suurusjärgus eelnevalt viidatud uuringute tulemustega (Garnier, 2007; Phoenix Environmental Sciences, 2011). Samuti on leitud, et nt rähnilised ei ole müra suhtes kuigi häirimistundlikud19. See ülevaade illustreerib hetkel kättesaadava teaduskirjanduse tulemusi, millesse tuleb siinse töö kontekstis siiski suhtuda teatud reservatsiooniga. Esiteks, kuna erinevate mürakategooriate iseloomud võivad olla küllaltki erinevad ning seeläbi ka võimalik mõju. Antud juhul võib eeldada, et militaartegevusega kaasneb märgatavalt rohkem impulssmüra kui liikluse või tuulikutega. Teisalt on ka Eestis mitmeid näiteid, kus eelduslikult müra suhtes häirimistundlikud linnud on leidnud elupaiga ja ka edukalt pesitsenud olemasoleva ja aktiivses kasutuses oleva harjutusvälja suhtelises läheduses. Näitena võib tuua Sirgala harjutusvälja lähistel pesitsevad kalakotkad, kelle lähim pesapaik jääb harjutusvälja piirist umbes 2,5 km kaugusele. Viimase inventuuri põhjal 2020. a oli seal pesitsus edukas. Samamoodi asub Sirgala harjutusvälja vahetus läheduses (ligikaudu 1 km kaugusel) metsiste Narva karjääri mängu- ja elupaik, mis on kujunenud harjutusvälja serva ja jäänud sinna püsima (viimase info põhjal 2021. aastast oli mäng jätkuvalt asustatud)20. Samuti ilmneb Keskpolügooni lähistele kaljukotka pesa juurde paigutatud pesakaamera esialgsetest vaatlustest, et harjutusvälja kasutamine, sh kaudtulerelvade tabamused 3-4 km kaugusel pesast, pesitsevaid kotkaid oluliselt ei häiri (2024. a lennuvõimestus ka üks poeg)21. Nursipalu HV-l on kalakotka elupaigad ning metsise mängu- ja elupaigad häiringualale siiski märgatavalt lähemal (elupaigad paiknevad kavandatava HV piires), seetõttu on siinses aruandes müra mõju põhjalikumalt analüüsitud ning vajadusel määratud ebasoodsa mõju vältimiseks, leevendamiseks või ka kompenseerimiseks vastavad meetmed (vt kalakotkas ptk 2.3.4. ja metsis ptk 2.3.6.). Kaljukotkaid Nursipalu HV läheduses ei pesitse, kuid selle ühe inimpelglikuima kotkaliigi käsitlemine lisab täiendava mõõtme lünklikult uuritud potentsiaalselt linnustikku häiriva militaartegevuse müramõju analüüsimisse. Eespool kirjeldatud uuringud annavad vajaliku taustsüsteemi, mis aitab tõmmata paralleele siinse töö keskmes oleva tegevusega ning suuniseid, millele mõjude hindamisel tähelepanu pöörata. Neist järeldub, et kuigi müra ei pruugi olla planeeringualast kaugemal elutseva linnustiku jaoks oluline mõjuallikas, siis ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on otstarbekas pöörata eritähelepanu eeskätt tundlikumale öise eluviisiga linnustikule, kelle puhul on ülal viidatud tööde põhjal arvestatud siin töös minimaalseks häirivaks müratasemeks 47 dB. Päevase eluviisiga lindude puhul on häirivaks tasemeks arvestatud 52 dB. Kui kirjanduses leidub konkreetse liigi kohta viiteid muu kriitilise helitaseme kohta, siis on võimalusel sellest lähtutud. Linnustikule olulise mürahäiringuala piiritlemisel võetakse aluseks eelnevalt kirjeldatud suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord, mida illustreerib Joonis 2-3. Suure tõenäosusega peegeldab see joonis reaalselt kujunevast olukorrast halvemat stsenaariumi, kuid ettevaatusprintsiibist tulenevalt on siiski mõistlik sellest lähtuda. Joonisel on kujutatud nende kaitsealuste linnuliikide elupaigad, kes eelneva analüüsi põhjal võivad olla potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualal. Kuvatud ei ole projektialale jäävaid elupaiku, kuna neid on käsitletud 2023. a keskkonnaülevaates, st mõjuala polnud nende puhul vaja täpsustada. Karula ja Haanja linnualale jäävate linnualade kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide 19 Rydell, J. et al. 2012. The effect of wind power on birds and bats. A synthesis. Report 6511 20 OÜ Hendrikson & Ko. 2023. Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 19003525 21 Pesakaamera otseülekanne Youtube-is. Kasutatud 29.04.2024, täiendatud 22.08.2024. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 15 elupaikadega seonduvat on analüüsitud eraldi dokumendis läbi viidud Natura asjakohase hindamise raames ning seda siin mõjuhindamises ei dubleerita22. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-3 Potentsiaalselt olulisele mürahäiringu mõjualale jäävad kaitsealuste linnuliikide elupaigad. (allikas: Akukon, 2023, EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) 2.3. Detailne mõjuhinnang kaitstavatele loodusobjektidele Mõjuhindamisel on suuresti tuginetud Kotkaklubi 2023. a valminud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandel, mille koostamiseks inventeeriti harjutusväljal ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad) ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks23. Nursipalu HV laiendamine nõuab mitmete piirkonnas elutsevate liikide jaoks erineval tasandil keskkonnameetmeid, mis on alljärgnevates peatükkides iga kaitstava loodusobjekti juures eraldi välja toodud. Sealjuures on meetmed grupeeritud lähtuvalt nende eesmärgist ning rakendusvajadusest. Eesmärgi põhjal jagunevad keskkonnameetmed tuginedes 2023. a linnustiku inventuurile kolmeks: vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. 22 Skepast & Puhkim. 2023. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine 23 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja laiendus). Hankelepingu 29.05.2023 nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. (edaspidi viidatud kui 2023. a Kotkaklubi inventuuri aruanne) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 16 Vältimismeetmeid rakendatakse olemasoleva seisundi hoidmiseks. Neist suur osa on sobiv mitmele liigile ja eeldab teatud olukorra säilitamist olemasolevates elupaikades. Seetõttu on neid ka kõige rohkem. Samas on vältimismeetmed kõige odavamad, sest reeglina tuleb jätta midagi tegemata, teha vähem või teises kohas või näiteks raadamise asemel kasutada juba lagedaks raiutud alasid. Osad vältimismeetme tegevused on ka enne projekti ära tehtud (nt sihtmärgialasid on planeerimise käigus väiksemaks joonistatud, planeeritud tegevuste vältimine kaitsealadel jms). Vältimismeetmed on esimesed, mida arendusprojektide negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks kaalutakse. Need võivad toetuda muu seas ka nn heale tavale, aga enamasti on esitatud konkreetsete liikide või elupaikade seisundi säilitamiseks arenduse mõjualas. Leevendusmeetmeid soovitatakse kahele liigile: väike-konnakotkale ja must-toonekurele. Need liigid kannatavad tõenäoliselt kavandatavast tegevusest enim. Mõlema liigi leevendusmeetmed puudutavad nii toitumis- kui pesitsusalasid ja nende meetmete rakenduspiirkond on eelkõige HV sees, toitumisalade puhul ka osaliselt HV piiri taga. Leevendusmeetmete eesmärk on jätta neile liikidele võimalus kasutada HV territooriumi ka edaspidi. Kas ja kuidas see tegelikult kujuneb, seda tuvastavad seire ja uuringud. Nii jälgitakse kahe HV alale jääva väike-konnakotkapaari isendeid, et selgitada nende reaktsiooni toimuvatele muutustele HV-l, sh uurimaks, kas raadatavad alad võivad tulevikus muutuda röövlindudele sobivateks toitumisaladeks. Kompensatsioonimeetmeid soovitatakse samuti kahele liigile: väike-konnakotkale ja must- toonekurele. Neid rakendatakse reeglina HV-st väljapool. Eestis pole välja töötatud reegleid, kui mitme kordselt tuleb kompenseerida kadu. Lähiriikide eeskujul on 2023. a linnustiku inventuuris võetud aluseks koefitsient kaheksa, st ühe kaotatud elupaiga asemele tuleb kompensatsiooniks kaitse alla võtta kaheksa uut elupaika. Väike-konnakotka puhul otsitakse uusi teadmata pesapaiku ja leidmise korral võetakse need kaitse alla. Eelistatult riigimaadel asuvate kestlike pesapaikade ümber tuleb moodustada vähemalt kaheksa uut püsielupaika. Eramaade puhul kaasatakse sellesse protsessi ka maaomanik(ud). Must-toonekure kompensatsioonimeetmed on kõige kompleksemad ja mahukamad ning moodustada tuleb vähemalt kaks kuni kaheksa uut kestlikku püsielupaika. Metoodiliselt oleks õige kaheksa uue elupaiga kaitse alla võtmine, aga nende leidmine on keeruline. Planeeritud tegevuste tulemusi on raske ette ennustada must-toonekure kriitilise seisundi tõttu Eestis. See liik on tõsises väljasuremise ohus, mistõttu iga isend ja iga poeg kuskil pesas on väga oluline. Uute, seni teadmata pesade otsimine ja kaitsmine on ainuke võimalus kompenseerida märkimisväärset mõju HV alale jäävatele pesapaikadele. Nende otsimine on suur töö ja kuna ka toitumisalasid on kompensatsiooniks plaanis parandada, siis varustatakse eelistatult Kagu-Eestis jälgimisseadmetega vähemalt kolm must-toonekurge. Seda selleks, et kompensatsioonimeetmed oleks täpsemalt sihitud ja suurema efektiivsusega, aga ka seiratavad. Kokkuvõtvalt on hulk keskkonnameetmeid suunatud konkreetsele liigile ja need on toodud koos loodusväärtuse kirjeldusega alljärgnevates alapeatükkides. Vajadusel on linnustiku uuringus nimetatud meetmeid täpsustatud. Mõjuhinnangusse on lähtuvalt 2023. a linnustiku inventuuri juhistele lisatud põhimõtteliselt vajalikud keskkonnameetmed koos selgitustega. Nende detailset metoodikat siin ei korrata ja sellega saab tutvuda inventuuri aruandes. Lisaks on inventuuris toodud mitmeid meetmeid, mis on laiema (sh liigiülese) mõjuga, neid on täpsemalt käsitletud peatükis 2.3.9. Lisaks on esitatud meetmed jagatud lähtuvalt nende rakendusvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 17 keskkonnamõju24 vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Oluline on tähele panna, et aruandes on esitatud vaid reaalselt rakendatavad soovitused, mille elluviimisel säilivad HV arendamise ja kasutamise eesmärgid. Mitmete siin töös toodud keskkonnameetmete rakendamisega on mõju hindamise aruande koostamise ajal juba alustatud või juba ka elluviidud (seisuga aprill 2024). Need meetmed on edaspidi aruandes eraldi esile tõstetud. 2.3.1. Must-toonekurg Olemasolev olukord Must-toonekure kaitse tegevuskava järgi on liik väga suure areaaliga, kuid tema seisund on soodne vaid väga vähestes areaali osades. Eesti asub areaali loodeserval ning nii siin kui ka lähimates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne25. 2019. a ohustatuse hindamise järgi on liik kriitilises seisundis26. Eestis on must-toonekurg arvatud I kaitsekategooriasse, lisaks on ta linnudirektiivi I lisa liik. Ta on meil vähearvukas (kuni 60 paari) ja vajab erilist tähelepanu, kuna viimastel kümnenditel (1991-2020) on liigi arvukus kolm korda langenud. Võru maakonnas on arvukuse hinnang kuni kuus paari ja seetõttu on iga paari elupaiga kaitse kõrge tähtsusega (2023. a linnustiku inventuur). Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel. Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks. Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääre-efekt). Teised ohutegurid on Eestis vähem aktuaalsed või uurimata (must-toonekure kaitse tegevuskava). EELISe järgi asub Nursipalu laiendataval harjutusväljal kolm must-toonekure leiukohta – eespool kirjeldatud Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276) (Joonis 2-4). Mis olid viimati asustatud vastavalt 2012., 2005. ja 2020. aastal. Planeeritaval Nursipalu laiendusalal ja selle lähiümbruses must-toonekure olemasolu kindlaks tegemiseks ja toitumiseks sobivate veekogude välja selgitamiseks inventeeriti 2023. a linnustiku inventuuri käigus potentsiaalsed elupaigad, samuti paigaldati varasemalt teadaolevatesse toitumiskohtadesse ja eelmiste aastate juhuvaatluste kohtadesse must-toonekure plastikkuju koos rajakaamera ja võimalusel ka kaladega toitumissumbaga. Lisaks otsiti võimalikest toitumisojadest must-toonekure jälgi ning küsitleti kohalikke inimesi. 2023. aastal ei pesitsenud kavandataval laiendusalal ühtegi must-toonekure paari. Must- toonekure seisund on praegu ebasoodne kogu Kagu-Eestis ja arvukus langev. 2023. aastal tehti Kagu-Eestis kindlaks vaid kaks edukat must-toonekure pesitsust ja arvukus on viimase 30 aasta madalaim. Siinkohal tuleb lisaks märkida, et kuigi teadaolevad elupaigad olid asustamata, ei ole inventeerijate hinnangul põhjendatud Nursipalu HV-l asuvate elupaikade arhiveerimine (EELISest 24 KeHJS § 22 – Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 25 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1718/105 26 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Ciconia nigra (must-toonekurg) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 18 kustutamine), need on jätkuvalt liigile sobivad ning tuginedes liigi kaitse tegevuskavas antud suunistele tuleb elupaigad jätta registrisse ja kaitse alla. Samas tehti inventuuril kindlaks, et liik kasutab Nursipalu HV-d vähesel määral toitumiskohana. Täpsemalt kohati must-toonekurge üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigi jaoks suhteliselt soodsas seisundis. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-4 EELISes registreeritud must-toonekure elupaigad Nursipalu laiendataval harjutusväljal (aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Mõjuhinnang Kavandatud tegevuse puhul on peamine must-toonekurge mõjutav tegur toitumiskohtade kvaliteedi degradeerumine, sh nii settekoormuse suurenemine ja seeläbi saakobjektide vähenemine, kui ka nt alade ligipääsetavuse halvenemine raadamisega kaasneva veekogude kallaste võsastumise tõttu jne. Must-toonekure kaitse seisukohast on esmatähtis tagada tema toitumiskohtades liigile soodsad tingimused. Peamiseks liigi väljasuremise põhjuseks on toitumispaikade nappus ning toiduks sobivate kalade ja kahepaiksete nappus vooluveekogudes. Iga täiendav negatiivne ohutegur vähendab must-toonekure võimalusi ellu jääda ja edukalt järglased üles kasvatada. Selleks, et must- toonekurg Nursipalu piirkonna taasasustaks, peavad ümbruskonnas olema väga head toitumistingimused, kuna Nursipalu HV laiendamiseks vajalike tegevuste elluviimisel olemasoleva pesapaiga kvaliteet langeb. Keskkonnameetmed Vältimis- ja leevendusmeetmed Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 19 1. TINGIMUS/SOOVITUS: Must-toonekurg on kohanenud püüdma saaki metsa varjus. Seetõttu tuleb lähtuvalt must-toonekure kaitsetegevuskava eelnõus antud suunisest lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada. Nursipalu HV-l kavandatud raadamisaladel on see soovituslik. 2. TINGIMUS: Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel tuleb vältida jõekallaste võsastumist. Kui alad on juba võsastunud, siis tuleb veekogude kaldad võsast puhastada, et must-toonekurgedel säiliks võimalus sinna maanduda ja ohu korral ära lennata. Suurte puudega vana mets on must-toonekurele sobiv toitumisala. Puude vahel on talle tegutsemiseks piisavalt ruumi, aga tihedas võsas ta lennata ei suuda. Kallaste hooldamine tähendab potentsiaalsete suuremate puude jätmist ja nende vahel oleva võsa lõikamist (niitmist). Veekogu kalda lagedaks raiumine ei sobi. Suurte puude varjus on rohttaimede ja võsa kasvamine hämarate valgustingimuste tõttu pidurdatud ning veekogu must-toonekure jaoks avatud. Otstarbekas on paralleelselt kallaste hooldamisega tegeleda ka väiksemate veekeskkonnaga seotud probleemidega nagu raiejääkide veest eemaldamine ning kohapealsest materjalist voolusuunajate tekitamine setteliiva kogumiseks ja veevoolu kõvema põhjaga jõe ossa suunamiseks. Vooluvete kaladel on kudemiseks vaja kruusaseid või kiviseid lõike. Setteliiv katab need kinni ja seetõttu on kalade arvukus madal. Samuti on oluline, et veevool ei katkeks, näiteks pika põuaperioodi tõttu või ülesvoolu asuvate paisude tõttu. Kalastiku taastumine peale niisugust olukorda võtab aega, sest looduslikult jões olevad sügavamad hauakohad on setteliiva täis ning ei toimi põuaaegsete refuugiumitena. Kärestikuliste jõeosade setteliivaga kattumine vähendab ka vee hapnikusisaldust, mis on samuti ebasoodus enamusele vooluvete kaladest, eriti marja arengule ja noorjärkudele. Konkreetsete tegevuste mahtu tuleb hinnata vahetult enne tööde tellimist, sest olukord muutub pidevalt seni, kuni lageraieid piirkonnas tehakse. 3. TINGIMUS: Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada, kuna kalad on must-toonekure peamine saak. HV rajamisel pole kavas paise vms veevoolu takistavaid objekte rajada, kuid ka koprapaisud võivad vooluvete kalade arvukusele negatiivselt mõjuda, mistõttu tuleb need alalt eemaldada. See meede on oluline ka teistele piirkonda kasutavatele must-toonekurgedele, kes kuni 30 km raadiuses pesitsevad. 4. TINGIMUS: Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms. 5. TINGIMUS: Eraldi tuleb tähelepanu pöörata Maru ojale, mis paikneb diagonaalselt keset Lääne laskevälja. Seetõttu tuleb arvestada vajadusega liikuda (soomus)tehnikaga üle oja. Vältida tuleb tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust, tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud, mis tagavad, et oja ületamisel rasketehnikaga ei satu sinna kemikaale, ei kahjustata oja kaldaid ega põhja või muul moel veekeskkonda. Taoliste ülepääsude rajamise ja kasutamise mõju veekvaliteedile ja looduslikule veerežiimile sõltub konkreetse objekti projektlahendusest. Ehitusaegset mõju vee kvaliteedile (eeskätt setete allvoolu kannet) on võimalik ära hoida tüüpmeetmete rakendamise ja hea ehitustava järgimisega. Kasutusaegset erosiooni saab aga ära hoida sobiva projektlahendusega (nt vajadusel kaldaid kindlustades). Samuti tuleb tagada, et rajatav ülepääs vastaks oja vooluhulgale ja ei tekitaks paisutust, sh suurvee perioodil. 6. TINGIMUS: Rõuge jõgi on olnud ja peab jääma sobivaks must-toonekure toitumiskohaks, st selle looduslikke tingimusi kalastiku ja muud vee-elustiku jaoks tuleb harjutusvälja tegevuste Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 20 ellu viimisel säilitada ning võimalusel parandada. Samuti on must-toonekured varasemalt käinud toitumas Nursipalu HV laienduse läänepoolsetel ojadel (Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja). Kui Rõuge jõe puhul on linnustiku inventuuri tegijate hinnangul vaja eelkõige säilitada senist must-toonekure jaoks soodsat seisundit ja võimaluste piires seda liigile sobivaid tingimusi silmas pidades parandada, siis ei ole teada HV laienduse läänepoolsete ojade seisund must-toonekurele sobiva toitumiskohana. Liigi kaitsetegevuskava järgi on Eestis tehtud jõgede kalastikku käsitlevad uuringud tuvastanud paisude ja jõgede süvendamise olulist negatiivset mõju kalastikule. Samuti mõjutab olulisel määral ka (aastakümnete eest tehtud) jõgede õgvendamine. Pole teada kui palju need tegurid omavad mõju Nursipalu HV- l asuvate veekogude osas. HV-l suurte alade raadamine muudab piirkonna must-toonekure jaoks vähem sobivaks elupaigaks. Leevendamaks raadamise mõju, peab must-toonekure toitumisveekogude seisund muutuma oluliselt paremaks ja kalarikkamaks, kui on olnud viimastel kümnenditel. Must-toonekurele toiduks sobiv kala saab piisaval hulgal veekogus olla vaid siis, kui kõik kalade eluks olulised aspektid on täidetud: puhas vesi, sobiv toit, varjekohad, talvituskohad, paljunemiskohad. Reeglina pole need tingimused täidetud kaevatud kraavide korral (eriti kui kraavid on korduvalt uuendatud). Looduslike ojade ja jõgede puhul on suurem tõenäosus, et kaladele vajalikud tingimused on täidetud ja sel juhul on ka must-toonekurel, mida sealt püüda. Tõenäoliselt on kindlam ja lihtsam parandada juba varem toitumiseks kasutatud veekogude tingimusi, kui loota, et must-toonekurg leiab üles seni sobimatu, aga parandatud tingimustega veekogu. Toitumisveekogude soodsa seisundi tagamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid. Eespool nimetatud 50 m metsa lageraie puhver on üks neist meetmetest, lageraiejärgse võsa piiramine teine. Aga neist ei piisa kalastiku mitmekesisuse ja arvukuse hoidmiseks või veel vähem parandamiseks. Vee ja vee- elustiku keskne tegevus nõuab spetsiaalset lähenemist, mis üldiselt tähendab kalastikule sobivate tingimuste parandamist. Sobivate meetmete väljatöötamiseks tuleb analüüsida nimetatud vooluveekogude seisundit, sh inventeerida vee-elustik ja hinnata nende sobivust kalade elupaigana. Samuti tuleb kontrollida, kas on tagatud kalade vaba liikumine Mustjõest ülesvoolu jäävatesse ojadesse ning vajadusel takistused eemaldada. Analüüsi põhjal saab anda soovitusi veekogude seisundi parandamiseks eesmärgiga mitmekesistada must- toonekure toitumistingimusi ja toidubaasi. See võib tähendada ka Rõuge jõele iseloomulike kalaliikide taasaasustamist, veekogudes kaladele jätkusuutlike elutingimuste hoidmiseks vajalikke tegevusi või kalade elupaikade taastamist. Need küsimused võiks vastused saada hüdroloogide, hüdrobioloogide ja ihtüoloogide koostöös. Vaja on koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava. Siinse mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on võtuleping toitumisveekogude taastamiskavade koostamiseks juba sõlmitud. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 21 Joonis 2-5 Nursipalu HV must-toonekurgede potentsiaalsed toitumisveekogud (aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) 7. TINGIMUS:Eelmise punktiga seonduvalt tuleb pöörata tähelepanu ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele. Joonis 2-5 kujutab Nursipalu HV-st ligikaudu 20 km raadiusesse jäävaid võimalikke sobilikke toitumisveekogusid. Nende veekogudega seonduvaid taastamistegevusi on otstarbekas analüüsida ning tööde täpsem iseloom ja ulatus kavandada pärast Nursipalu HV-l asuvate toitumisveekogude töid, kuna siis on eelduslikult olemas ülevaade kurgede toitumistingimuste täiendavaks parandamiseks vajalike tööde maht ja väljatöötatud ka vastav metoodika. 8. TINGIMUS: Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool, et minimeerida raiet puhvertsoonis (50 m). Kompenseerimismeetmed Kuna Nursipalu uuringualalt on must-toonekurg pesitsejana viimaste aastate jooksul ära kadunud ja see langeb kokku Nursipalu eelmise laienduse ajaga, siis on vajalikud kompensatsioonimeetmed väljaspool projektiala. Samas tuleb säilitada võimalus endistes elupaikades pesitsemiseks, eriti toitumisvõimalused vooluveekogudel harjutusvälja piires ja lähiümbruses. Rakendatavad leevendusmeetmed jätavad võimaluse endist pesapaika taasasustada. Kuid selleks on vaja, et tekiks juurde uusi pesitsusealisi isendeid, kes otsivad endale elupaika. Ilma toitumispaikade olulise parandamiseta ei ole positiivne iive tõenäoline. Elujõuliste poegade arvu suurendamiseks on järgnevad kompensatsioonimeetmed väljaspool Nursipalu HV-d. 2023. a linnustiku uuringu põhjal eeldatakse, et pesas edukalt üles kasvanud noorlinnud tulevad tagasi samasse geograafilisse Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 22 piirkonda pesitsema ja võivad taasasustada vaba Lükka pesitsusterritooriumi Nursipalu HV-l Kerretü ja Timmase kaitsealal ning nende ümbruse metsades. 1. TINGIMUS: Tuleb otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume. Pesade leidmiseks korraldatakse järgmised välitööd: 1) visuaalsed vaatlused potentsiaalselt elupaigaks sobivatel aladel ja nende ümbruses eelistatult Võru-, Valga- ja Tartumaal, aga ka mujal Eestis (Joonis 2-6), 2) seejärel võimalike territooriumite asustatuse kindlaks tegemine läbi toitumisveekogude jälgimise, 3) konkreetsete isendite täpse pesapaiga ja kodupiirkonna väljaselgitamine saatjate paigaldamisega. Saatjate infot saab projekti ajal ja edaspidi kasutada seiretulemuste täienduseks, sh leevendusmeetmete tulemuslikkuse seireks (kui rakendusalad ei asu HV-st liiga kaugel). Siinse mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on leping must-toonekure teadmata pesitsusterritooriumite leidmiseks juba sõlmitud. 2. TINGIMUS: Leitud seni kaitsmata pesapaigad võetakse kas püsielupaikadena kaitse alla või liidetakse lähima kaitsealaga. 3. TINGIMUS: Valitud kompensatsioonialadel inventeeritakse must-toonekure toitumisveekogude vee-elustik ning koostatakse veekogude seisundi parandamiseks taastamiskava sarnaselt vältimis- ja leevendusmeetmete punktis 5 kirjeldatule. Must- toonekurgedele sobivate toitumistingimuste saavutamiseks võivad taastamistegevustena olla vajalik nt parandada vee-elustiku elutingimusi, suurendada veekogu looduslikkust, taasasustada elupaigapõhist kalastikku jne. Joonis 2-6 2023. a linnustiku uuringus piiritletud alad, kus seni avastamata must-toonekure pesi tuleb otsida Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 23 2.3.2. Väike-konnakotkas Olemasolev olukord Väike-konnakotkas kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja Euroopa Liidu Linnudirektiivi I lisasse, olles meil pesitsevatest kotkaliikidest arvukaim. Ta on levinud kõikjal Mandri-Eestis, kuid mitte läänesaartel, asustustihedus tõuseb Loode-Eestist kagu suunas27. Võrumaal on liik suhteliselt arvukas (2023. a linnustiku inventuur). Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne röövlind, kes eelistab Eestis elupaigana mosaiikset maastikku, kus on toitumiseks sobilikud looduslikud rohumaad, mis vahelduvad metsamassiividega, kus leidub pesitsemiseks sobilikke pesapuid (väike-konnakotka kaitse tegevuskava). 2019. a ohustatuse hindamise põhjal on väike-konnakotkas meil ohulähedases seisundis28. Liiki ohustavatest teguritest on olulisemad seni teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi langus (väike-konnakotka kaitse tegevuskava). Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-7 Nursipalu HV laiendusalale ja selle potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualale jäävad väike-konnakotka elupaigad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) 2023. a inventuuri kohaselt on Nursipalul asuvad kaks elupaika (Kaagu ja Laossaarõ) asustatud. Kaagu elupaigas (KLO9129356) asub kaks pesapaika, millest üks avastati 2023. a inventuuri käigus. Varem teadaolev pesa oli viimati asustatud 2013. a. Uude kotkapessa oli 2023. a kevadel toodud värskeid oksi ja kulu, kuid kindlaid jälgi munemisest ei tuvastatud. 27 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 28 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Aquila pomarina (väike-konnakotkas) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 24 Teine alal asuv elupaik – Laossaarõ (KLO9129354) – oli inventuuri ajal samuti asustatud. Väike- konnakotka vanalinde vaadeldi pidevalt teadaolevast pesapaigast (pesa asustamata) umbes 1 km põhjapool. Sellest järeldati, et Laossaarõ väike-konnakotka territoorium on nihkunud põhja poole. Uut pesa siiski ei leitud ning järeldati, et tõenäoliselt pesitsus ebaõnnestus, kuna augustikuu vaatlustel ei nähtud ega kuuldud kordagi lennuvõimestunud poega. Ei saa ka välistada, et piirkonnas tehtud lageraiete käigus on võimalik pesapuu maha raiutud. Projektialast vahetult põhjapool asuv Sõmerpalu (KLO9129363) elupaik oli viimati asustatud 2019. aastal. Alast umbes 2,3 km põhjas asuv Põdra (KLO9129355) elupaik oli teadaolevalt viimati asustatud 2006. aastal, alates 2015. aastast on see pesa olnud varisenud. Elupaik KLO9132164 (Rimmi23), mis jääb projektialast umbes 1,9 km kaugusele edelasse, avastati 2023. a inventuuril ning pesa oli asustatud. Projektialast umbes 5 km lõunas asuv Roosiku (KLO9129353) elupaik oli 2022. a asustatud, kuid 2023. aastal asustamata. Väike-konnakotkas pesitseb metsas, aga saaki (närilised, konnad, mutid) püüab peamiselt kuni 2 km raadiuses lagedatel aladel (luhad, niidud, karjamaad, põllumaad, puisniidud, häilud jms). Seega on tema territooriumil vaja mõlemaid biotoope. Seetõttu tavatsevad väike-konnakotkad elada jõeluhtade servas (minevikus niidud ja karjamaad) või nende läheduses. Aga on ka veekogudest eemal asuvaid teisi kahebiotoopseid elupaiku. Teoreetiliselt võivad väike-konnakotkale toitumisaladena sobida ka HV lagedamad osad, aga nende naabruses peaks säilima piisavalt vana kuuse-segamets pesitsemiseks. Väga kaugelt pole väikeste saakloomade transportimine energeetiliselt kasulik. Mõjuhinnang Olulisim väike-konnakotka seisundit mõjutada võiv tegur on Kaagu elupaigas kavandatud raadamistööd, mis võivad suure tõenäosusega pesapaiga liigi jaoks sobimatuks muuta. Samuti on teguriks suurenev (müra)häiring. Väike-konnakotkas ei ole vähese või ühekordse häirimise suhtes eriti tundlik, küll aga võib hüljata pesa läheduses (kuni 450 m kaugusel) tehtava kärarikka metsatöö või sagedase külastamise tõttu29. Ka liigi tegevuskavas on viidatud, et Eestis on häiretegurina eelkõige olulisemad pikaajalised häirivad tegevused pesapaikade läheduses. Sellest võib järeldada, et kavandatud tegevusega kaasnev häiring võib oluliselt mõjutada eelkõige projektialal ja selle vahetus läheduses (Sõmerpalu KLO9129365) asuvaid elupaiku ning eeldatavasti pole kaugemal Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra oluline häiring. Leevendusmeetmeid on eelkõige vaja rakendada kahele harjutusväljal pesitsevale paarile – Kaagu (KLO9129356) ja Laossaarõ (KLO9129354). Kaagu pesapaiga jätkuv asustatus sõltub lisaks järgnevates lõikudes toodud vältimismeetmete rakendamisele ka pesapaiga lähedal oleva harjutusvälja kasutuse intensiivsusest ja kasutatavate relvade tüübist pesitsusajal. Kuna harjutusväljaku eesmärki kaotamata ei saa välistada ala intensiivset kasutamist ja/või suurekaliibriliste relvade laskmist ka väike-konnakotka pesitsusajal, siis on tõenäoliselt leevendusmeetmete mõju väike ja elupaik ei pruugi jääda asustatuks. Seetõttu tuleb ennetavalt rakendada kompensatsioonimeetmeid. Sellegi poolest on otstarbekas rakendada ka vältimismeetmeid, juhuks kui Kaagu elupaik jääb siiski asustatuks. Laossaarõ pesapaiga puhul on vältimis- ja leevendusmeetmete täielikul rakendamisel elupaiga seisund tõenäoliselt väike- konnakotkale jaoks soodne, kui viimase aasta raied pole mõjunud liiga peletavalt. Tingimused ja soovitused Vältimismeetmed 29 Kontkanen, H., Nevalainen, T. ja Lõhmus, A. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Edaspidi viidatud kui (Kontkanen jt, 2004) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 25 1. TINGIMUS: Tuleb säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses. Lääne laskevälja raadamisala planeerimisel on võetud arvesse linnustiku inventuuris välja pakutud säilitamist vajava metsaala piire (linnustiku inventuurid pakutud piire kujutab Joonis 2-8), mõningal määral on vaid täpsustatud ala edelapiiri (loogelise serva asemel on piiriks sirge). Tegemist on põlise metsamaaga, mistõttu see on elupaiga oluline osa. Selleks, et säiliks laskevälja kasutuseesmärk on raadamisala selle võrra laiendatud lõunasuunas (Joonis 2-9). Nii säilitatava kui ka juurdeliidetava ala pindala on ligikaudu 52 ha. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-8 Linnustiku inventuuri Kaagu väike-konnakotka elupaiga keskkonnameetmete kaart (allikas: linnustiku uuring, 2023) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 26 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-9 Lääne laskeväljal kavandatud raadamisalade kaart (Aluskaart: Maa-amet, 2024) 2. TINGIMUS:Tuleb vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km. Leevendus- ja kompensatsioonimeetmed 1. TINGIMUS: Linnustiku inventuuri tegijate hinnangul on kavandatavatest raadamistest enim mõjutatud Kaagu väike-konnakotka elupaik ja on ebatõenäoline, et kotkas jääb peale HV-l regulaarse tegevuse käivitumist teadaolevatesse pesapaikadesse pikemalt pesitsema. Kuid elupaiga vähemalt lühiajaliseks kaitseks on otstarbekas moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik30 (Joonis 2-9) ning soovitavalt kavandada püsielupaiga puhvertsoon pesast lääne ja põhja suunas, kus asub põline metsamaa (vt ka leevendus- ja kompensatsioonimeede nr 3). Lõuna ja ida pool on olnud juba eelmise sajandi esimesel poolel luhaheinamaad. Praegune püsielupaik asub suuresti endiste luhaheinamaade peale kasvanud metsas (1947. a. aerofotode põhjal) ja alal lõunaosas on tugev üraski kahjustus, mistõttu on elupaiga taasasustamine enne raadamiste algust vähetõenäoline. Siinse aruande koostamise hetkel on ettepanek püsielupaiga moodustamiseks kaitse alla võtmise algatajale (Kliimaministeerium) juba esitatud. Lõpliku otsuse püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta teeb algataja. 30 Praegune pesa on samuti Kaagu nimelises püsielupaigas (KLO3002886), kuid tegu on nn ringikujulise LKS-i alusel automaatselt moodustunud püsielupaigaga, mis tagab vaid esmase kaitse 100 m raadiuses ümber pesa (§ 50 lg 4) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 27 2. TINGIMUS: Laossaarõ elupaiga kaitseks on esmatähtis vältida võimaliku pesapaiga asukohametsa (kogu Joonis 2-10 piiritletud metsaala) raadamist ja raiet. 3. TINGIMUS: Oluline meede on konnakotkaste elupaikades sobivate toitumisalade (rohumaade) hooldamine (Joonis 2-8 ja Joonis 2-10) ja tuleb vältida toitumisalana kasutatavate rohumaade pindala vähenemist. Toitumisalasid tuleb majandada püsirohumaadena. Hooldamiseks sobivad karjatamine, niitmine heina kogumisega ning äraviimisega või minimaalselt ala niitmine hooldusniidukiga vähemalt korra kahe aasta tagant. Vaatamata seisukohale, et tõenäoliselt linnud peale HV kasutusele võttu Kaagu pesapaika enam ei kasuta, on tõenäoline, et Kaagu väike-konnakotkad rajavad oma uue pesa senikasutatud territooriumile. See tähendab, et territoorium nihkub sõltuvalt häiringute mõjust loode suunas, aga kotkad jäävad kasutama seniseid toitumisalasid. Leevendusmeetmete mõju on võimalik selgitada kasutades telemeetria meetodeid mõlemas ülalkirjeldatud elupaigas. 4. TINGIMUS: Oluline kompensatsioonimeede on HV laienemisega seotud väike-konnakotka elupaikade kao heastamiseks üles otsida ning kaitse alla võtta seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaiku. Kompensatsioonimeede on efektiivselt rakendatud, kui optimaalne pesapaiga kaitse on tagatud vähemalt kaheksale uuele kestlikule väike- konnakotka elupaigale. Linnustiku inventuuri ekspertide hinnangul on otstarbekas kaitse alla võetavate elupaikade hulka arvata Nursipalu HV-d kasutavate väike-konnakotkaste elupaigad (pesad võivad olla väljaspool HV-d) ning lisaks üks kõrge potentsiaaliga inimtegevusest vähe mõjutatud ja seni ka vähem uuritud 100 km2 ala Vaidava jõe ja Mustjõe piirkonnas (Joonis 2-11). Kompensatsioonimeedet tuleb rakendada kohe, kuna olulised negatiivsed mõjud Kaagu väike-konnakotka elupaigale avalduvad kohe peale raadamistööde algust, kuid kompensatsioonimeetmete positiivne mõju võib avalduda alles ühe kuni mitme aasta pärast. Neil aladel kaardistatakse kõik väike-konnakotkaste pesa- ja elupaigad ning esitatakse need Kliimaministeeriumile kaitse alla võtmiseks. Mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on leping kotkaste elupaikade otsimiseks juba sõlmitud. 5. TINGIMUS: Kohe peale väike-konnakotka pesa registreerimist EELISes moodustub selle ümber 100 m raadiusega püsielupaik. See ringikujuline püsielupaik tagab enamasti pesapaigale minimaalse kaitse, kuid arvestades metsade raie intensiivsust ja asjaolu, et konnakotkad vajavad sageli mitut pesapaika, peab kaitstav püsielupaik olema suurem. Seetõttu määratakse pesapaikade ümber lähtudes väike-konnakotka tegevuskavast eksperthinnangu põhjal optimaalse suurusega püsielupaik. Kui uuritaval alal (HV ümbrus ja uuringuruut – Joonis 2-11) leitakse uusi kestlikke pesapaiku vähem kui kaheksa, siis tuleb meetme rakendamiseks lisaks leitud pesadele võtta optimaalsete piiridega kaitse alla juba teadaolevaid ringikujulises püsielupaigas asuvaid pesapaiku (nt Rimmi, Palli, Lauküla või Tundu). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 28 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-10 Laossaarõ väike-konnakotka elupaiga keskkonnameetmete kaart (allikas: linnustiku inventuur, 2023) Joonis 2-11 Väike-konnakotka kompensatsioonimeetmete rakendamiseks vajalikud uute elupaikade otsingualad. Roosa punktiirjoonega on markeeritud laiendatud Nursipalu HV lähiümbrus ning sinise joonega 100 km2 suurune ruut Vaidava ja Mustajõe piirkonnas. (Allikas: linnustiku inventuur, 2023) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 29 Seire 1. TINGIMUS: Väike-konnakotka leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu ja Laossaarõ31 elupaika asustavatele väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist. Lisaks on kaitsekorralduslikult oluline teada, kas seniseid toitumisalasid kasutatakse edasi (ka juhul, kui pesitsuskoht nihkub) ning kuivõrd sobivad väike- konnakotkale erinevad avatud maastikuelemendid peale HV toimimist planeeritud mahus. Siinse aruande koostamise hetkeks on leping väike-konnakotkaste telemeetria uuringu korraldamiseks sõlmitud. 2. SOOVITUS: Otstarbekas on jälgida HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike-konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire. Liigi kaitse tegevuskava järgi on riikliku seire eesmärk kontrollida kõiki EELISesse kantud pesapaiku kord kolme aasta jooksul. Lisaks tasub kaaluda nende väike-konnakotkaste elupaikade lisamist KV HV-de ning KL-i lasketiirude ja õppeväljakute seireprogrammi. Hetkel käimasolev seireprogramm (2021-2026) on üles ehitatud uuringulise seirena, mille eesmärk on lisaks liikide seisundi muutuste tuvastamisele, mis on riikliku seire üks peamine ülesanne, selgitada välja ka mõjutegurite olulisus liikide seisundile ning vastata küsimusele, kas harjutusväljadel ja lasketiirudes läbi viidav sõjaline väljaõpe ning harjutusväljade rajamisega kaasnevad tegevused on käsitletavad olulise mõjutegurina liikide seisundile32. 2.3.3. Merikotkas Olemasolev olukord Merikotkas kuulub I kategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelinnu arvukus on viimastel kümnenditel tõusnud, kuid hinnangulist ajaloolist arvukuse taset 400-500 paari ei ole seni saavutatud. Eestis pesitseb praegu umbes 290-330 paari merikotkaid33 Merikotkas pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul, Emajõe vesikonnas ja sisemaa suuremate järvede lähistel. Üksikuid paare on leitud sisemaalt ka väiksemate järvede ja märgalade ümbrusest. Tema elupaigad on tavaliselt suuremate veekogude lähedased metsad, tavaliselt kuni 10 km kaugusel veekogust. Merikotkas eelistab pesitseda vanades metsades, kuid on elupaigavalikul muutumas plastilisemaks, mille tõenäoliseks põhjuseks on eriti soodsate elupaikade vähesus ning hõivatus konkureerivate liigikaaslastega. Sagenenud on pesade ehitamine lageraielankide säilikpuudele, kuhu suure siruulatusega lindudel on hea ligipääs34. Lõuna-Eestis on liik haruldane. Enamus Võru maakonna merikotkaid pesitseb Pihkva järve rannikul (linnustiku inventuur, 2023). 2019. a ohustatuse hinnangu järgi on merikotkas ohualtis seisundis. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on olulisem merikotkaasurkonda ohustav tegur pliid sisaldava laskemoona kasutamine, potentsiaalselt suure mõjuga on ka keskkonnamürgid (nt pestitsiidid). Arvestatava mõjuga ohutegur on ka hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides. 31 Laossaarõ elupaiga puhul on eelduseks, et elupaik on praegu asustatud ja/või uus pesapaik leitud 32 Kaitseväe harjutusväljade ning Kaitseliidu lasketiirude ja õppeväljakute seireprogramm aastateks 2021-2026 33 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169 34 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Haliaeetus albicilla (merikotkas) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 30 Nursipalu HV piirkonnas on merikotkas pesitsenud juba üle 20 aasta. Teada on vähemalt ühe kotkapaari territoorium. Piirkond on kotkastele sobiv eeskätt heade toitumisveekogude tõttu (Tamula ja Vagula järv, Leoki kalakasvatus). Nursipalus on teada kotkapaari kaks pesa (Joonis 2-12). Lõunapoolne pesa (KLO9129357) oli 2023. aasta inventuuril asustatud, kuid pesitsus ebaõnnestus. Põhjapoolne pesa KLO9129364 oli asustamata. Linnustiku inventuuri korraldajad rõhutasid hetkel asustamata pesapaiga jätkuva kaitse vajadust, juhuks kui häiringusurve tõusu tõttu teine pesa kasutusest välja langeb. Mõjuhinnang Kavandatud tegevuse puhul on merikotka jaoks peamine potentsiaalselt oluline ohutegur mürahäiring, aga ka inimeste viibimine pesapaiga läheduses. See seostub eelkõige pesitsusaegse häirimisega, kuigi kotkad võivad elupaigas viibida ka muul ajal. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on merikotkas pesitsusperioodil küllaltki häirimistundlik. Eriti tundlik on ta kuni 500 m kauguseni pesast toimuvate tegevuste suhtes. Selles ulatuses häirimatuse tagab pesapaikade kaitsekord, mis keelab Keretü looduskaitseala Tsirgupalu sihtkaitsevööndis ning Kerretu püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusajal (1. veebruarist 31. juulini) inimeste viibimise, sh rahvaürituste korraldamine. Sealjuures hõlmab rahvaürituste korraldamise keeld laiemalt kogu Kerretu püsielupaika, mitte vaid sihtkaitsevööndit. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-12 Projektialal asuvad merikotka elupaigad. Laiemas mõjualas merikotka elupaiku teada ei ole. (Aluskaart: Maa- amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Tingimused ja soovitused Vältimismeetmed Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 31 1. TINGIMUS: on oluline, et kotkaste elupaiku kaitsvate alade (Keretü looduskaitseala ja Kerretu merikotka püsielupaik) kaitsekord säiliks. Piirkonnas on merikotkale sobivad toitumisalad, kuid alternatiivseid pesitsuspaiku, juhuks kui praegune elupaik muutub täiesti sobimatuks, ei leidu. Seetõttu tuleb säilitada varem (20 aastat tagasi) asustatud olnud püsielupaik HV põhjaosas. 2. TINGIMUS: Säilima peab 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise35 leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva sihtmärgiala vahel. Seire TINGIMUS: Müra ja muu HV-l toimuva tegevuse mõju tuvastamiseks on vaja jälgida alal pesitsevaid merikotkaid. Selleks tuleb merikotka pesale paigaldada veebikaamera ning võimalusel varustada kotkad ka saatjatega. See võimaldab dokumenteerida nii lindude käitumist pesas kui ka laiemalt. Leping veebikaamera paigaldamiseks ja telemeetria uuringu alustamiseks on aruande koostamise ajal juba sõlmitud. 2.3.4. Kalakotkas Olemasolev olukord Kalakotkas on I kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisa linnuliik, kes on Eestis oma 90–100 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis annab lootust populatsiooni säilimiseks. Rohkem on selle liigi esindajaid siinmail pesitsenud vaid aegadel, kui inimasustus oli hõredam ja puudusid inimtekkelised ohutegurid36. Kalakotkas on meil levinud kõikjal Peipsi järve ja Võrtsjärve ümbruses, mitmete Ida- ja Lõuna-Eesti väikejärvede lähedal ning on asustanud ka mõned alad Põhja- ja Loode-Eestis. Enamikus Vahe- ja Madal-Eestist pole liigi pesitsemist kindlaks tehtud. Kalakotka pesapaigaks on Eestis üldjuhul raba- ja metsamaastik, kus pesalt avaneb vaade ümbritsevale mitme kilomeetri ulatuses37. 2019. a ohustatuse hindamise põhjal on kalakotkas Eestis ohualtis seisundis. Tema kaitse tegevuskava järgi on liigi asurkonda enim mõjutavateks teguriteks seniteadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus, samuti looduslikud ohutegurid (nt suured tormid, konkurents, looduslikud vaenlased). 2023. aasta inventuuri järgi oli Nursipalu HV-l vähemalt kolm kalakotka asustatud pesa (vahetult projektiala piiri taga asuv Sõmerpalu KLO9129365, Tsirgupalu KLO9128273 ja Kikkaoru KLO9128960), mis tähendab ka kolme paari territooriumi olemasolu (Joonis 2-13). Kalakotkastel tol aastal edukat pesitsust ei tuvastatud. Kubja elupaik KLO9128271 oli inventuuri ajal asustamata, kuid siinse aruande koostamise ajal (10.04.2024) leiti Kubja pesapaiga lähistelt uus asustatud kalakotkapesa, mille arvelt ka olemasolevat elupaika laiendati. 35 Skepast&Puhkim OÜ. 2018. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH aruanne 36 Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/208 37 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Pandion haliaetus (kalakotkas) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 32 Toitumas käivad kalakotkad suurematel veekogudel (Vagula, Tamula, kalakasvatused, tiigid, paisjärved, harvem Võhandu jõgi). Inventeerijate hinnangul on ainukese vajaliku keskkonnameetme rakendamisel suure tõenäosusega võimalik HV-le jäävate pesapaikade jätkuv kasutamine ka pärast arendustegevuste elluviimist. Mõjuhinnang Sarnaselt merikotkale on ka kalakotka puhul peamine ohutegur laiendatud Nursipalu HV kasutusele võtmisega kaasnev suurenev häiring, kuid seda eeskätt suurenenud inimeste liikumise tõttu. Liigi tegevuskava kohaselt tõuseb otsenähtavuse korral (nt lage raba, lageraie lank vms) emaslind munadelt juba inimese lähenemisel 500 m kaugusele ja halva ilma korral võivad munad jahtuda ning looted hukkuda. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-13 Nursipalu HV laiendusalale ja selle potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualale jäävad kalakotka elupaigad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Lisaks on oluline ohutegur raadamine kalakotka elupaigas. See on eeskätt asjakohane Kubja elupaigas, kus 2024. aastal uus kotkapesa leiti. Kotka elupaika läbis kavandatava tee raadamiskoridor. Pesa avastamise järel korrigeeriti operatiivselt kavandatud tee asukohta ning koostöös Keskkonnaameti spetsialistide ja mõjuhindamise ekspertidega kavandati see pesast ligi 300 m itta (Joonis 2-14), et vältida tee rajamist pesapuu vahetusse lähedusse. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 33 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-14 Kalakotka elupaika kavandatud teekoridori alternatiivsed asukohad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Tulenevalt keskkonnaülevaates antud juhistele saab analüüsi vajava mõjurina esile tõsta ka kuivendustegevuse. Täpsemalt on kavas rajada kuivenduskraavid kalakotka Kubja elupaiga idapiiri taha kavandatava tee tarbeks. Keskkonnaülevaate järgi tuleb vältida kraavide rajamist 300 m raadiuses kaitstavatest aladest (sinna hulka kuuluvad ka püsielupaigad) või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavale alale. Kuna 2024. a leitud kalakotka pesapuud ümbritseva Vagula ringikujulise püsielupaiga (KLO3002948) välispiir on kavandatavast teest lähimas kohas alla 90 m kaugusel, siis täpsustatakse võimalike teekraavide rajamise mõju siinses mõjuhindamises. 2023. a keskkonnaülevaates on tuginedes mullakaardile, metsakasvukohatüüpide levikule, olemasolevate kuivendussüsteemide paiknemisele jms-le määratud kavandataval Nursipalu HV-l asuvad veerežiimi muutuste suhtes tundlikud alad, kuhu kuivenduskraavide rajamisega võib potentsiaalselt kaasneda looduskeskkonnale negatiivne mõju (Joonis 2-15). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 34 Joonis 2-15 Väljavõte 2023. a koostatud keskkonnaülevaates olevast joonisest. Veerežiimi muutuste suhtes tundlikud alad Nursipalu harjutusväljal Kõnealune Kubja elupaiga idapiiril olev tee ei jää keskkonnaülevaates määratud veerežiimi muutuste suhtes tundlikule alale. Võrreldes 2023. a keskkonnaülevaates käsitletud teega on selle kavandatud asukoht nihutatud uue kalakotka pesaleiu tõttu rohkem idapoole ja seega tundlikust alast veelgi kaugemale. Ortofoto põhjal on kavandatava tee ümbruskonnas suhteliselt tihe kuivenduskraavide võrgustik ja seega on tegemist juba tugevalt kuivendusmõjuse alaga. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et kavandatavate teekraavide võimalik kuivendav mõju kalakotka Kubja elupaigale ja selles olevatele püsielupaikadele on väheoluline. Tingimused ja soovitused Vältimismeetmed TINGIMUS/SOOVITUS: Kalakotka pesitsusajal (15. märts – 30. august) tuleb vältida tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt inimest näha (sõltuvalt maastikust minimaalselt 200 m, kuid soovituslikult vähemalt 500 m pesast). Keretü ja Timmase looduskaitsealal tagab selle kaitsekord. Kubja elupaigas kindlustavad pesapaiku ümbritsevad LKS-st tulenevad 200 m raadiused ringikujulised püsielupaigad samuti elementaarse häiringutevaba ala. Võimalusel tuleks vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sh taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt kogu elupaika jääval ala. 2.3.5. Kanakull Olemasolev olukord Kanakull on II kaitsekategooriasse kuuluv meil hajusalt levinud haudelind. Eestis pesitseb 400–600 paari kanakulle, kuid eelmise sajandi lõpul oli arvukus kaks korda kõrgem. Ta eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Eestis on peamisteks Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 35 liiki ohustavateks teguriteks pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine38. 2019. a ohustatuse hinnangu järgi on kanakull meil ohualtis seisundis39. 2023. a inventuuri hõlmatud liikidest oli inventeerijate hinnangul kanakulli seisund kõige parem. Harjutusvälja piirides on teada kaks pikaaegset pesitsusterritooriumi ja nendes on viimastel aastatel linnud pesitsenud edukalt (vt Joonis 2-16: Juba elupaik KLO9115560 ning Lükka KLO9128160 elupaik, mis koosneb kahest lahustükist). Vanas ja loodusliku ilmega metsas elutsevad kanakulli põhilised toiduobjektid ja selline mets on ka kullile sobivaim. Kanakull võib ohustada kalakotkaste ja must- toonekure pesitsemist (murrab nende pesapoegi). Seetõttu on vaja säilitada kõigile liikidele senised pesitsuskohad ning mitte survestada neid olemasolevatele kaitsealadele tihedalt kokku kolima. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-16 Kanakulli elupaigad projektialal. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Lisaks on potentsiaalselt olulise mürahäiringuga alal projektiala ümbruses veel kaks kanakulli elupaika: KLO9125033, KLO9126484 (vt Joonis 2-3). 2020. a leitud elupaik KLO9126484 jääb HV-st umbes 4,4 km põhja poole. Elupaik KLO9125033 aga umbes 3,8 km kagusse (leitud 2019). Mõjuhinnang Kanakulli puhul on oluline ohutegur alal kavandatud raie. Liigi elupaiga KLO9128160 edelapoolset lahustükki läbib kavandatav teekoridor, mis on kavas 30 m laiuselt ära raadata. Samuti ulatub elupaiga edelaossa HV raadamisala. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on metsaraiest tingitud 38 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70 39 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Accipiter gentilis (kanakull) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 36 pesapaikade hävimine ja elupaikade kvaliteedi halvenemine kanakullide jaoks suure tähtsusega ohutegur40. Sama ohutegur oli aktuaalne ka kavandatava HV idaosas asuvas Juba kanakulli püsielupaigas, mida läbis kavandatav teekoridor. Mõjuhindamise perioodil korrigeeriti tee asukohta nii, et juuni 2024. a lahenduse seisuga see püsielupaika enam ei läbi, vaid piirneb sellega (Joonis 2-17). Vaid püsielupaiga kirdeservas, kus uue tee asukoht ühtib olemasolevaga, ulatub teekoridor kanakulli püsielupaika. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-17 Kanakulli Juba püsielupaika kavandatud teekoridori alternatiivsed asukohad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Teine potentsiaalselt tegur on häirimine. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigi jaoks keskmise tähtsusega ohutegur. Ta on kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist, kuid seda peamiselt vahetult elupaiga (300 m raadiuses) ümbruses toimuvate suurte häiringute (nt metsaraie) suhtes41. Mis puutub projektialast välja jäävaid võimalikus müramõjualas asuvaid kanakulli elupaiku, siis on lähim väljaspool Nursipalu laiendatud HV-d asuv kanakulli elupaik projektiala piirist umbes 4 km kaugusel. Eeldatavasti ei ole müra nende elupaikade jaoks oluline tegur. Tingimused ja soovitused 40 Skaalal: kriitiline-suur-keskmine-väike 41 Kontkanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 37 Vältimis- ja leevendusmeetmed 1. TINGIMUS: Kerretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis suures osas on kanakulli elupaik, tuleb leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala koosseisu. Leevendus toetab kanakulli aga ka must-toonekure elupaikade püsimajäämist. Täpsemalt tuleb kaitsealale liita alloleval joonisel (Joonis 2-18) viidatud ala. Kuna raadatud ala pole enam looduskaitseliselt väärtuslik, siis on mõistlik seal Keretü kaitseala piire korrigeerida ning praegu looduskaitseala piiresse jääv raadamisala kaitse alt välja arvata. Pakutud piiride korrigeerimise tulemusena arvataks kaitsealalt välja umbes 8 ha suurune raadamisala ning liidetaks juurde umbes 20 ha suurune seni kaitse alt väljas olnud ala. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-18 Olulised Keretü looduskaitsealale ulatuvad raadamisalad (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) 2. SOOVITUS: vältida Juba püsielupaiga kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori laiendamist püsielupaiga arvelt. 2.3.6. Metsis Olemasolev olukord Metsis on II kaitsekategooriasse kuuluv Eesti metsade suurim kanaline, kes on ühtlasi ka linnudirektiivi I lisa liik. Eestis on ta levinud Mandri-Eesti suuremates metsalaamades, eelkõige väikseima inimmõjuga piirkondades. Asurkonna suurimad tuumalad asuvad Vahe-Eestis, samuti Ida- Virumaal ja Loode-Eesti loodusmaastikes. Metsise keskseks elupaigaks on suured väheviljakatel muldadel asuvad männimetsaalad, eelistatult vanad siirdesoo- ja rabastuvad metsad, aga ka raba-, Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 38 palu-, sooviku- ja nõmmemännikud, mis on võimalikult vähese inimmõjuga. Oluline on vanade metsade suur osakaal, intensiivselt lageraietega majandatavatel aladel metsis elada ei suuda42. 2019. a ohustatuse hindamise järgi on metsis Eestis ohualtis seisundis. Liiki ohustab enim intensiivne metsaraie, eriti lageraiepõhine metsandus, millega kaasneb elupaikade hävimine ja killustumine, samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Oluline ohutegur on samuti elupaikade killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (kaevandused, taristu jmt). Keskmise tähtsusega ohutegur on häirimine (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus jmt). Eelpool nimetatud põhjuste tõttu elupaikade seisundi halvenemisest tingitult suureneb röövluskoormus. 2023. aastal kontrolliti seiretöö käigus metsiste tegevusjälgi kavandatava Nursipalu HV alal ja lähiümbruses ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades. Kokku seirati 17 potentsiaalset mängupaika ja metsiste tegevusjälgi leiti neist kaheksas. Enamik asustatud kohtadest jäävad teadaolevate mängupaikade (Keretü ja Juba) vahetusse lähedusse ning võib järeldada, et neid alasid kasutavad linnud käivad mänguperioodil just nimetatud mängupaikades (Keretü ja Juba)43. EELISes on Nursipalu laiendatud HV alalt teada neli metsiste mängupaika. Esimene neist on Timmase looduskaitsealal asuv eelmises lõigus mainitud Juba elupaik (KLO9102045). 2023. a seire põhjal on tegemist hea toimiva metsisemänguga, mis on olnud pidevalt asustatud selle avastamisest saati 1999. aastal. 2023. a vaadeldi alal kolme metsise kukke ja üht kana. Mängust umbes 900 m kagusuunas oli ala, kus seirel metsiseid küll ei kohatud, kuid inventeerija hinnangul on tegemist mängueelsel perioodil kasutatava piirkonnaga. Tõenäoliselt on see Juba mängu kukkede talvitusala (Joonis 2-19 Nursipalu 01). Alalt leiti palju metsiste ekskremente ja mängupuud. Elu- ja mängupaigas oli ülepinnaliselt militaarõppuste jälgi ning kostus -müra – nende tegurite mõju hinnati inventuuril tugevaks. Keskmise tugevusega tegur on erinevad raied, mida on piirkonnas nii militaareesmärkidel kui ka tavapärase metsamajanduse raames tehtud. 42 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Tetrao urogallus (metsis) sigiv asurkond 2019 43 Keskkonnaagentuur, eluslooduse osakond (M. Leivits). 2023. Metsise mängude inventuur Nursipalu harjutusvälja ümbritsevatel aladel Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 39 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-19 Nursipalu laiendatud HV-l asuvad metsiste elupaigad. (Allikas: EELIS, 2024; metsise seire, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2023) Teine projektialal asuv metsiste elu- ja mängupaik on Keretü looduskaitsealal asuv Keretü (KLO9102050). See ala on samuti juba alates 1999. aastast olnud stabiilselt asustatud. 2023. a seirel vaadeldi seal mängimas nelja metsisekukke. Kahe mängu (Juba ja Keretü) vahele jääb väike sidusala (Joonis 2-19 Nursipalu 11). Seda kasutavad metsised pigem mänguperioodile eelneval ajal. Seire käigus märgati seal metsiste mängupuid ja ekskremente. Tegemist on kitsa ribaga maantee ja olemasoleva sihtmärgiala vahel, mistõttu seal on tugev militaartegevuste (inimeste liikumise ja müra) häiring. Samuti mõjutab ala kvaliteeti oluliselt selle servas toimunud raadamine. Vilbu püsielupaigas asuv Vilbu elu- ja mängupaik (KLO9102049) oli 2023. a seire põhjal asustamata, alal metsise tegevusjälgi ei leitud ja mängitud pole seal juba vähemalt 2011. aastast. Seirearuannete põhjal on Vilbu elupaigas siiski varasemalt aeg-ajalt metsise tegevusjälgi kohatud ning järeldatud, et ala on ühe kuke koduterritoorium ning ta käib sealt Keretü mängus. Elupaiga kvaliteeti on märkimisväärselt halvendanud kuivendamine. Samuti on alal ebaseaduslik lisasöötmiskoht ja ohtralt metssigade tegevusjälgi (sama probleem on välja toodud ka nt 2011. aasta aruandes). Kokkuvõtvalt on seirajad leidnud, et kuigi alalt metsiste jälgi ei leitud, on tegemist olulise säilinud metsamassiiviga. Neljas Nursipalu laiendatud HV-l asuv elupaik on Kurenurme püsielupaigas asuv Kurenurme mängu- ja elupaik (KLO9102048), mis on mõneski mõttes sarnane Vilbule. Ka Kurenurme mängupaika on oluliselt mõjutanud kuivendus, mis on muutnud metsa metsistele mängimiseks liiga tihedaks. Ka seal on probleeme lisasöötmise ja metssigadega. Seirearuannete põhjal on mängu tsentrid järjest tihenevas metsas liikunud hõredama puistuga kuivenduskraavide serva ning siis hääbunud sootuks. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 40 Kuid ka selle ala puhul on seirajad leidnud, et hoolimata metsiste tegevusjälgede puudumisest, on tegemist olulise säilinud metsamassiiviga. Mõjuhinnang Otsene ja oluliselt Nursipalu HV-le jäävaid metsise elupaiku mõjutav tegur on raadamine. Ainsana pole raadamistegevusi kavandatud Juba mängu. Keretü mängu põhjaossa on kavandatud rajada uus ligipääsutee. Mõjuhindamise raames tehti ettepanek korrigeerida antud tee asukohta ning planeerida see võimalusel elupaigast välja. Selle tulemusena nihutati tee elupaiga äärealale (Joonis 2-20). Uues asukohas on uue teekoridori rajamise mõju metsiste Keretü mängule eeldatavasti väheoluline. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-20 Kavandatud teekoridoride alternatiivsed asukohad metsise Keretü elu- ja mängupaigas (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) Kurenurme ja Vilbu puhul on raadamisala juba ulatuslikum, mõlemal juhul on valdav osa elupaigast planeeritud ära raiuda. Raie elluviimisel muutuvad need mängupaigad metsistele tõenäoliselt ebasobivateks. Ka praegu ei ole need elupaigad liigile sobivad, kuid teoreetiliselt saaks nende kvaliteeti tõsta veerežiimi taastamise ja vajadusel puistu hõrendamisega, kuid lagedaks raadatud ala metsistele enam elupaigaks ei sobi. Lisaks suureneb HV laiendamisega märgatavalt laskeharjutusteks kasutav ala, mis tähendab ka senisest ulatuslikumat mürahäiringut. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 41 Tartu Ülikooli 2015. aastal valminud metsiste stressihormoonide uuringust nähtus, et sõjaliste harjutustega kaasnev mürafooni tõus tõstab lähedal elutsevate metsiste stressihormoonitaset, kuid müra olulisust (eeskätt mõju mängudele ja pesitsemisele) ei ole tõestatud44. Aastatel 2016--2022 korraldati Kaitseväe harjutusväljade ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammide raames lisaks riiklikule seirele ka mitmeid eluslooduse seiretöid, millest peamine oli metsise mängude seire. Ilmnes, et harjutusväljade ja lasketiirude kasutuspiirangute (sh ajalised piirangud mürahäiringute vältimiseks) iseloomul ei näi seire käigus kogutud andmete järgi olevat olulist mõju metsise arvukusele. Kasutuspiirangutest selgelt olulisem oli elupaikades aset leidnud püsivad muutused (eeskätt ulatuslik metsaraie). Viidati, et edasiste seirete puhul tuleks arvestada mängupaiga ja müraallika vahelist vahemaad, et selgemalt tõestada või lükata ümber erinevate kasutuspiirangute ja sellest tuleneva müra kui ohuteguri võimalikud mõjud45. Samuti ilmnes KV Keskpolügooni näitel, et teatud juhtudel ei pruugi arendustegevusel metsiste arvukusele püsivat mõju olla – vahetult pärast Keskpolügooni arendamiseks vajalike teede rajamist ja raadamistegevust metsiste arvukus lühiajaliselt vähenes, kuid taastus viie aastaga (aastaks 2022) arenduseelsele tasemele46. Eelneva põhjal ei pruugi HV kasutamisega kaasneval mürahäiringul olla metsiste jaoks kestvat olulist mõju – nii Juba kui ka Keretü mäng on olemasoleva harjutusväljaku kõrval aastaid stabiilsena püsinud. See viitab, et senine müratase ei ole tõenäoliselt olnud liigi jaoks oluliselt häiriv. Sellegi poolest muutub häiringu ulatus võrreldes senisega märgatavalt, seetõttu on oluline jätkata Nursipalu HV-l asuvate mängude seiramist. Timmase ja Keretü looduskaitseala viibimispiirangud tagavad, et inimesed ei liigu Juba ja Keretü mängupaikades tundlikul pesitsus- ja mänguperioodil (01.03-30.06) Lisaks eeltoodule tuleb arvestada kaitsekorraga. Metsiste püsielupaikades on keelatud ehitustegevus ja sellega seonduvalt ka raadamine, mistõttu on Vilbu ja Kurenurme püsielupaikades kavandatud tegevuste elluviimise eelduseks kaitsekorra muutmine (tõenäoliselt püsielupaiga piiri korrigeerimine või kui ala muutub täiesti perspektiivituks, siis kaitse alt välja arvamine). Teisalt peab tagama võimalike uute Vilbu ja Kurenurme elupaigakao vähendamise kompenseerimiseks vajalike alade jätkusuutlikkuse, mistõttu tuleb kompensatsioonialad kaitse alla võtta ja moodustada kas püsielupaigad või liita need mõne lähedal asuva kaitsealaga. Tingimused ja soovitused Leevendus- ja kompensatsioonimeetmed 1. TINGIMUS: Koostöös metsiste elupaiganõudlusi tundvate ekspertidega tuleb kavandada vajalikud meetmed Vilbu ja Kurenurme elupaigakao kompenseerimiseks. Võimalike meetmetena võib kõne alla tulla näiteks seni kaitsmata elupaikade kaitse alla võtmine ja/või Nursipalu HV-l ja selle lähistel asuvate mängude vahelise sidususe parandamine, mujal kaitstavatel aladel asuvate elupaikade kvaliteedi parandamine jne. Näiteks leiti 2023. a seire 44 Tilgar, V., Ojaste, I., Saag, P. 2015. Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega. Hirundo 28 (1): 1−9. 45 Keskkonnaagentuur (Leivits, M). 2020. Eluslooduse seiretööd Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirudes 2016-2020. 46 Keskkonnaagentuur (Leivits, M). 2023. Metsise mängude seire Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirudes 2016-2022. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 42 raames mängudevaheline astmelaud Tsooru (KLO9102063) ja Keretü mängu vahel (Joonis 2-19). Hetkel on seal mängimiseks sobivaid metsaosi vähe ja ala on tugevalt kraavitatud, kuid ei saa välistada selle perspektiivi mängudevahelise sidususe parandamisel. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-21 Võimaliku metsise mängudevahelise astmelaua asukoht. (Allikas: metsise seire, 2023; EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) Siinse aruande koostamise ajal on koostöös Keskkonnaametiga ja metsiseeksperdiga (leping sõlmitud) juba alustatud meetme elluviimisega ja kompensatsioonialade väljavalimisega, et need esmase kaitse alla võtta. 2. TINGIMUS: Juhul kui Juba ja Keretü mängude seire viitab nende hääbumisele suurenenud mürahäiringu vms militaartegevusega kaasneva mõju tõttu tuleb ka nende kompenseerimiseks meetmed kavandada, st vajadusel seni kaitsmata mängu- ja elupaiku kaitse alla võttes ja/või nende seisundit parandades. Täpne tööde maht ja meetmed leitakse koostöös Keskkonnaametiga. 2.3.7. Laanerähn Olemasolev olukord Laanerähn kuulub II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Liik on levinud üle terve Eesti kuuseenamusega vanades metsades, kuigi saartel on nad haruldased47 48. Eestis on laanerähn kõige spetsiifilisema elupaigavalikuga ja seetõttu ka metsade majandamise suhtes kõige tundlikum 47 Loodusõpe. 2007. Laanerähn – kolme varbaga rähn. Kasutatud 01.03.2024 48 Linnuvaatleja. 2024. Laanerähn. Kasutatud 01.03.2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 43 rähniliik. Seirealadel on laanerähni arvukus viimastel aastatel vähenenud peamiselt raiete tõttu liigi elupaikades. Sellest tingituna on liik Eestis ohualtis seisundis49. Nursipalu HV-l on kokku teada kaheksa laanerähni elupaika: KLO9123574, KLO9123573, KLO9123572, KLO9123571, KLO9123570, KLO9123569, KLO9123568 ja KLO9121591 (Joonis 2-22). Mõjuhinnang 2023. a koostatud keskkonnaülevaade kohaselt tuleb laanerähni mõjuhindamise osas keskenduda Keretü looduskaitsealal kavandatud tegevustele. Täpsemalt elupaikades KLO9123571 ja KLO9123568 kavandatud tee raadamisele ning kõigi Keretü looduskaitsealale jäävate laanerähni elupaikade osas suurekaliibriliste relvade kasutamisega kaasneda võivale mürahäiringule. Kuigi jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks keskkonnaülevaates just laanerähn müra puhul välja tuuakse, sest alal elutseb ka nt samamoodi Keretü looduskaitseala eesmärgina kaitstav II kaitsekategooriasse kuuluv valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotus), siis müra osas see olulist rolli ei mängi. Eespool on viidatud, et rähne peetakse üldjuhul mürahäiringute suhtes üheks kõige vähem tundlikumaks liigirühmaks (vt ptk 2.1.1), seetõttu ei ole selle teguri puhul oodata rähnidele olulist mõju. Seevastu raietegevus on potentsiaalselt märksa olulisema mõjuga tegur. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse liigiülest meedet nr 1 ja laiendatud Nursipalu HV alal välditakse tavapärast metsamajandust, siis eeldatavasti ei ole otseselt elupaigakadu oluline tegur, kuna ajapikku tekib vanametsaliikidele, sh laanerähnile, ümbruskonnas sobivaid elupaiku juurde. 49 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Picoides tridactylus (laanerähn) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 44 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-22 Laanerähni elupaigad kavandataval Nursipalu HV-l. (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) 2.3.8. Muud potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävad linnuliigid Olemasolev olukord Muudest potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävatest kaitsealuste linnuliikide elupaikadest annab ülevaate Joonis 2-3. Täpsemalt jäävad teadaolevalt mürahäiringute suhtes tundlikest liikidest alale järgmised linnuliigid: hüüp (Botaurus stellaris), kes kuulub II kaitsekategooriasse, ning hiireviu (Buteo buteo), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), värbkakk (Glaucidium passerinum), suurkoovitaja (Numenius arquata), kaldapääsuke (Riparia riparia), kodukakk (Strix aluco), kuuluvad meil III kaitsekategooriasse. Hüübi võimalikku müramõjualasse jääv elupaik KLO9107693 asub Tamula järve äärses roostikus, sama elupaika asustab ka roo-loorkull (KLO9107694). Hiireviul leidub Nursipalu HV potentsiaalses müramõjualas viis teadaolevat elupaika (KLO9130859, KLO9126369, KLO9133055, KLO9133081, KLO9133172). Mustviire pesitsuspaigana on registreeritud Tamula järv (KLO9120885). Suurkoovitaja elupaigaks (KLO9116618 ) on märgitud Tsooru küla all asuv põllumajandusmaastik. Kaldapääsukeste elupaik (KLO9124319 ) on Leoki kalakasvatuse kalatiigi kaldanõlval ning kodukakk (KLO9123867) pesitseb planeeringuala kõval Nilbõ külas. Mõjuhinnang Viidatud liikidest on hüüp, hiireviu, roo-loorkull ja värbkakk 2019. aasta ohustatuse hindamise põhjal soodsas seisundis ning üle Eesti neile sobivates elupaikades laialt levinud. Neile leidub piirkonnas hulgaliselt alternatiivseid elupaiku, kuhu vajadusel häiringute eest kolida ning pole põhjust eeldada, Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 45 et kavandatud tegevuste elluviimisel ja HV kasutusele võtmisel liikide soodsale seisundile olulist mõju oleks. Kodukakk on 2019. a ohustatuse hindamise põhjal ohualtis seisundis. Ta on inimkaasleja ja elutseb kultuurmaastikus. Liik ei pelga häirimist ega inimeste liikumist ning pesitseb järjekindlalt ka kesklinnades jms tiheasustusaladel asuvates puistutes. Seega Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra teda eeldatavasti märkimisväärselt ei häiri. Tüüpilise avamaastikukahlaja suurkoovitaja seisund on põllumajanduse intensiivistumise ja kõrge kiskjate arvukuse tõttu (maaspesitseja) jõudnud 2019. a hinnangu järgi väljasuremisohuni. Eelduslikult on suurkoovitajal alternatiivseid elupaiku, kuhu vajadusel ümber asuda, nt lähedal asuvas Karula rahvuspargis asuvad niidud ja heinamaad. Ka kaldapääsukeste seisund on nii meil kui lähiriikides väljasuremisohus. Selle peapõhjuseks peetakse globaalsemat laadi kliimamuutusi. Kaldapääsukese elupaigavalik on väga kitsas, enamik meie kaldapääsukestest elutseb tehispaljandites nagu karjääride seinad, mõnikord kraavi- või tiigikallastel (nagu ka antud) jne. Seetõttu on siin neile peamine reaalne oht pesitsusaegsete kolooniate hävimine nt maavarade kaevandamise käigus. Kuigi mõned uuringud viitavad, et väikesekasvulised linnud on suurematest müra suhtes vähem tundlikumad50 ei saa selle mõju siiski täielikult välistada. Kitsa elupaigavaliku tõttu võib pääsukestel olla ka keeruline alternatiivseid elupaiku leida, kuigi võrreldes nt muu Eestiga on looduslikud olud Lõuna-Eestis soodsamad seal leiduvate liivakivipaljandite tõttu (Linnuatlas, 2018). 2.3.9. Üldised keskkonnameetmed Lisaks konkreetsetele liikidele suunatud meetmetele on 2023. a linnustiku uuringus toodud välja mitmeid universaalseid keskkonnameetmeid, mis on liigiülesed ja toetavad laialdasemalt vanametsaliikidele sobivate tingimuste püsimist Nursipalu HV alal. Lisaks on siin toodud muud universaalsed meetmed, mis mõjuhindamise käigus on esile kerkinud 1. TINGIMUS/SOOVITUS: vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist, olenemata metsa kaitsestaatusest. See ei korva HV laiendamisega suuri raadatud alasid, aga säilitab metsaelupaiku järgnevatel aastakümnetel ja aja jooksul nende looduslik väärtus suureneb. Kuna raie on peaaegu alati metsas elavatele liikidele kahjulik ja degradeerib metsaelupaikade seisundit, siis on mõistlik viia HV laiendamisest alles jääva metsa lageraie vajadus miinimumini. Harjutusväljale tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava, mis arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni kava valmimiseni tohib harjutusväljal teha raieid, mis on vajalikud harjutusvälja sihtotstarbeliseks kasutamiseks või looduskaitselistel eesmärkidel. HV edaspidise võimaliku arendamise käigus uute lisaraadamiste vajaduse korral tuleb nende planeerimise juures konsulteerida vastavate metsaelupaikade ekspertidega ning võimalusel vältida säilinud vanade metsade (Joonis 2-23) raadamist. Samuti tuleb uute võimalike raadamistegevuste korral analüüsida nende mõju Timmase ja Keretü looduskaitsealade vahelisele sidususele ning sidususele teiste suurte loodusmaastikega (nt Karula rahvuspark). Viidatud alade vaheline metsaelupaikade sidusus peab säilima, et tagada elustikule vajalikud liikumiskoridorid. Selle saavutamiseks on oluline säilitada metsade looduslik seisund nii lõuna kui põhja pool praegust Nursipalu linnakut. 50 Madden, N. 2020. How traits affect bird responses to anthropogenic noise – a meta-analysis. Magistritöö Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 46 Küll aga tuleb loobuda metsa majandamisest Timmase ja Keretü looduskaitsealadel. See meede toetab nii eelnevalt loetletud liikide kui ka teiste Nursipalu piirkonnas asuvate kaitsealuste ja tavapäraste linnuliikide jaoks elupaikade säilimist. Eriti puudutab see loodusliku ilmega vanemaid metsi, kus varasema raietegevuse ja kuivenduse jäljed on kadunud või vähemärgatavad. Nursipalu HV-l on olulised just vanad metsad ja võimalusel tuleks säilitada ka üraskikahjustusega metsad, pidades siiski silmas, et ulatuslike üraskikolletega ei saa ohustada projektialast välja jäävate majandusmetsade seisundit. Joonis 2-23 Vanametsaliikide potentsiaalsed elupaigad Nursipalu HV piirkonnas (allikas: linnustiku inventuur, 2023) 2. TINGIMUS: Vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal (kevadise raierahu aeg 15.aprill - 15. juuli). 3. TINGIMUS: Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada setete liikumist ojadesse ja jõgedesse. Vee-elustiku jaoks on vee vähesuse ja veekogude sirgeks kaevamise kõrval just setete liikumine ning kogunemine allavoolu üks peamisi vee-elupaikade kadumise põhjusi. Setted vallanduvad igasuguse pinnase liigutamisega vooluveekogu sängis või kallastel, st ka veekogude kallastel asuvatel luhtadel toimunud pinnasetöödest. Kaitsealustele linnuliikide (eriti must-toonekure ja metsise) elupaikade ja koosluste säilimise seisukohast on oluline, et säilivate metsade kuivendussüsteeme reeglina ei uuendata. Nursipalule varasemalt rajatud kuivenduskraavid on hakanud aja jooksul kinni kasvama ja üldiselt on ka sellest mõjutatud puistud olukorraga kohanemas. Settetiikidesse kogunevat setet tuleb sealt vastavalt vajadusele eemaldada. Eriti intensiivne on sette kanne allavoolu esimestel aastatel peale kaevetöid. 4. TINGIMUS: Mitmete röövlindude jaoks (nt väike-konnakotkas) on rohumaad olulised toitumisalad. Nende seisund sõltub rohumaade hooldamisest. Seetõttu tuleb röövlindudele heas seisundis toitumisalade tagamiseks rohumaid niita. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 47 5. TINGIMUS: Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada. 6. TINGIMUS: Harjutusvälja ümbritseva piiri tähistamiseks vajalike raadamistööde puhul tuleb samuti arvestada võimalusega, et seal leidub seni avastamata kaitsealuste liikide kasvukohti. HV piiril on teada üks kaitsealuse liigi esinemise koht – põhjaservas asub III kaitsekategooriasse kuuluva samblikuliigi Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus) kasvukoht (KLO9402396) (Joonis 2-24). Liik elutseb suuremõõtmelisel okaspuu lamapuidul ja on seetõttu tundlik metsaraie suhtes. Liigi elupaigas tuleb vältida suuremõõtmeliste okaspuude raiet. Antud alal piirneb HV vahetult olemasoleva raudteekoridoriga, mistõttu eeldatavasti on võimalik seal piirisihi raiumisest hoiduda. Raiesuhtes tundlike kaitsealuste liikide esinemise tõenäosus on märgatavalt suurem vanemates metsades (Joonis 2-23). Reeglina tuleb nendes vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh alusmetsa raiet) vältida. See vähendab märgatavalt ka ettevaatamatusest/teadmatusest kaitsealuste liikide kasvukohtade kahjustamise võimalikkust. Erandiks võivad olla olukorrad, kus piiri hädavajalikku nähtavust ei ole võimalik muude meetmetega (nt puude märgistamine vms) tagada. Joonis 2-24 Helleri ebatähtlehiku kasvukoht Nursipalu HV piiril. (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) Seire TINGIMUS: Rohumaade hooldamine HV piires on väike-konnakotka jaoks arendustegevuse leevendusmeede. Pole teada, kas sihtmärgi- ja laskealade niitmisel need niiduliikidele elupaigaks sobivad. Seetõttu tuleb HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid seirata ning teha kindlaks, kas Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 48 väike-konnakotkas, hiireviud jms röövlinnud kasutavad neid toitumispaikadena. Pole teada, kuidas ja millal tavapärased röövlindude saakobjektid erinevatele HV tegevustele reageerivad, seetõttu võib alternatiivselt uurida (inventeerida ja hiljem seirata) raadatud alade väikeimetajate ja konnade, kes on röövlindude peamine saak, arvukust ja selle muutusi. Kui HV-le jäävad praegused põllumaad kujundatakse arendustegevuse käigus niitudeks (nt Hänike-Kaagu põllumaad Matu oja ümbruses), mida edaspidi militaarotstarbel kasutatakse, tuleb ka need seiresse arvata. 2.3.10. Keretü looduskaitseala Keretü looduskaitseala (Joonis 2-25) loodi 2018. aastal mitme püsielupaiga (merikotkas, must- toonekurg, metsis) baasil ning valdava osa kaitsealast hõlmas juba siis Nursipalu HV. Nursipalu HV laiendamistegevustega kaasnevat mõju valdava osa kaitseala eesmärkide osas on käsitletud 2023. a koostatud keskkonnaülevaates ning siin seda ei korrata. Keskkonnaülevaates on toodud, et kaitsealale kavandatud teedekoridoride rajamine on vastuolus kaitsekorraga, mistõttu on seal kavandatud tegevuste elluviimise eelduseks kaitsekorra korrigeerimine. Viimane pole siiski korrektne järeldus. Keretü looduskaitsealale kavandatud teed jäävad Keretü piiranguvööndisse ning Lükkä ja Nursipalu sihtkaitsevööndisse. Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja51 § 14 lg 2 p 3 järgi on piiranguvööndis kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) ja harjutusvälja valdaja (Kaitsevägi) nõusolekul lubatud ehitise püstitamine. Sihtkaitsevööndis (sh Lükkä ja Nursipalu) on § 10 lg 2 p 3 järgi kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine riigikaitse tarbeks. Seega ei ole tee rajamine otseselt kaitse-eeskirjaga vastuolus, vaid tegevus tuleb ala valitsejaga kooskõlastada. Need liigid, kelle osas keskkonnaülevaade nägi ette täiendavat hindamist, on käsitletud eelnevates peatükkides. Siin peatükis keskendutakse planeeritud tegevuste mõjule Keretü looduskaitsealal inventeeritud kooslustele, kuivõrd keskkonnaülevaate kohaselt on kaitseala kagunurgas kavandatud raadamistel potentsiaalselt negatiivne mõju kaitse-eesmärgiks olevatele metsadele. Metsadega seonduvalt on Keretü looduskaitseala eesmärk kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid. Taolised vanad metsad on kavandatud raadamistegevuste piirkonnas ka suuresti esindatud, kuigi suur hulk sellest on lähiminevikus läbi raiutud (piiranguvööndisse jäävas osas). Kavandatud teekoridor hõlmab Keretü looduskaitsealale jäävas osas umbes 10 ha, sellest veidi alla poole (umbes 4,5 ha) on majandamata vanad metsad. Lisaks ulatub kaitsealale umbes 7,5 ha suurune osa Lõuna LV kõrvale kavandatava UXO raadamisalast. Selle ala osas tehakse lähtuvalt liigikaitselistest eesmärkidest ettepanek võtta kaitse alla ligiduses asuv rohkem kui kaks korda suurem (umbes 19,5 ha) ala (Joonis 2-18). Kokkuvõtvalt, siinses töös kavandatud meetmete läbi Keretü looduskaitseala kaitse-eesmärgina kaitstavate metsade pindala ei vähene. Seeläbi on maandatud keskkonnaülevaates esile toodud raadamisega kaasnev oluline oht kaitsealal kaitstavatele metsakooslustele. 51 Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 määrus nr 91 „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 49 Joonis 2-25 Keretü looduskaitseala paiknemine ja tsoneering (allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 50 3. Meetmed olulise ebasoodsa mõju leevendamiseks ja vältimiseks Alljärgnevalt on lihtsustavaks ülevaateks koondatud kavandatud tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus, mida on põhjalikumalt kirjeldatud eespool olevates peatükkides. Keskkonnameetmed Must-toonekurg Tingimused 1. Välistada raadamine ja lageraie lähemal kui 50 m vooluveekogust. Nursipalu HV-l kavandatud raadamisaladel on see soovituslik. 2. Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel vältida jõekallaste võsastumist. 3. Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada. 4. Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms. 5. Vältida tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust, tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud. 6. Koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava. 7. Kavandada ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele taastamiskavad. 8. Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool. 9. Otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume ning võtta need kas püsielupaikadena kaitse alla või liita lähima kaitsealaga. 10. Koostada kompensatsioonialadel toitumisveekogude seisundi parandamiseks taastamiskava (sarnaselt tingimustele nr 6 ja 7). Väike-konnakotkas Tingimused 1. Säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses. 2. Vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km. 3. Moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik. 4. Vältida Laossaarõ elupaiga võimaliku pesapaiga asukohametsa raadamist ja raiet. 5. Hooldada konnakotkaste elupaikades sobivaid toitumisalasid ja vältida toitumisalana kasutatavate rohumaade pindala vähenemist. 6. Otsida ja võtta määrusega kaitse alla püsielupaigana või liites lähistel asuva kaitsealaga vähemalt kaheksa seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaika. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 51 Merikotkas Tingimused 1. Säilitada varem asustatud olnud püsielupaik HV põhjaosas. 2. Säilitada 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva sihtmärgiala vahel. Kalakotkas Tingimused Vältida pesitsusajal (15. märts – 30. august) tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt inimest näha (vähemalt 200 m kauguselt, soovituslikult kuni 500 m kauguselt). Soovituslikult vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sh taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt kogu Kubja elupaika jääval ala, v.a. seda läbival teel. Kanakull Tingimused Kerretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis suures osas on kanakulli elupaik, tuleb leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala koosseisu. Soovitused Vältida Juba püsielupaiga kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori laiendamist püsielupaiga arvelt. Metsis Tingimused 1. Koostöös metsiste elupaiganõudlusi tundvate ekspertidega tuleb kavandada vajalikud meetmed Vilbu ja Kurenurme elupaigakao kompenseerimiseks. 2. Kui Juba ja Keretü mängude seire viitab nende hääbumisele, tuleb nende kompenseerimiseks meetmed kavandada, vajadusel seni kaitsmata mängu- ja elupaiku kaitse alla võttes ja/või nende seisundit parandades. Täpne tööde maht ja meetmed leitakse koostöös Keskkonnaametiga Üldised Tingimused 1. Vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist, olenemata metsa kaitsestaatusest. HV-le tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava. Kuni kava valmimiseni tohib harjutusväljal teha raieid, mis on vajalikud harjutusvälja sihtotstarbeliseks kasutamiseks või looduskaitselistel eesmärkidel. 2. Metsas tuleb vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal. 3. Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada setete liikumist ojadesse ja jõgedesse. 4. HV-l asuvaid rohumaid tuleb niita. 5. Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 52 6. Helleri ebatähtlehiku kasvukohas vältida võimaliku piirisihi rajamisel suuremõõtmeliste okaspuude raiet. Soovitused Reeglina tuleb vältida vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh alusmetsa raiet). Seire 1. Leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu ja Laossaarõ elupaika asustavate väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist. 2. Jälgida HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike-konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire, kuid soovitatav on kaaluda elupaikade lisamist KV HV-de ning KL-i lasketiirude ja õppeväljakute seireprogrammi. 3. Korraldada merikotka telemeetria uuring ning paigaldada pesakaamera. 4. Seirata HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 53 Kokkuvõte Siinne töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusväljaku laiendamise ja sellega seotud kavandatavate tegevuste mõju hindamist kaitstavatele loodusobjektidele. Tööle eelnes Nursipalu harjutusväljaku huviala keskkonnaülevaate koostamine 2023. aastal, mille käigus määratleti täiendavat hindamist vajavad kaitstavad loodusobjektid. Sellest lähtuvalt viidi keskkonnamõju hindamine läbi varasemalt koostatud keskkonnaülevaates kaardistatud mahus. Tulenevalt 2024. a valminud mürauuringu tulemustele täpsustati keskkonnaülevaates määratletud mõjuulatust potentsiaalselt olulist häiringut tekitada võiva müra mõjuulatuse põhjal. Töös ei käsitletud neid objekte, mis on hõlmatud eraldi protsessi raames toimuva Natura asjakohase hindamisega. Mõjuhindamisel tugineti suuresti 2023. a aastal valminud Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandel, mille koostamiseks inventeeriti harjutusväljal ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad) ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks. Lisaks saadi olulist alusinfot 2023.a Nursipalu harjutusväljakul ja selle lähistel ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades korraldatud metsiste seiretööst. Eelneva põhjal kavandati keskkonnameetmed ja seirevajadus, mille abil on võimalik tagada, et kavandatud tegevuse elluviimisel ei kaasne valdavale osale kavandatava Nursipalu HV mõjualasse jäävatele kaitsealustele loodusobjektidele olulist negatiivset keskkonnamõju. Nende kaitstavate loodusobjektide puhul, millele olulise negatiivse mõju avaldamine on kavandatud tegevuse elluviimisel möödapääsmatu, planeeriti kompensatsioonimeetmed. Kaitsealuste liikide puhul, kelle osas pole olulise mõju avaldumise tõenäosust teatud aspektide osas hetkel võimalik prognoosida (nt metsis), seoti kompensatsioonimeetmete rakendamise vajadus seire tulemustega. Harjutusvälja laiendamiseks vajalikud tegevused saab kavandatud mahus ellu viia, kui rakendatakse mõjuhindamises toodud keskkonnameetmeid olulise keskkonnamõju vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks. 25.09.2024 Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega lubatakse Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal (edaspidi Nursipalu HV) kõikide kavandatavate tegevuste elluviimine vastavate keskkonnameetmete rakendamisel, tunnistatakse Natura ajakohase hindamise aruanne nõuetele vastavaks ning korrigeeritakse Nursipalu HV piiri looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 696 lõike 7 ja relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 85 lõigete 3 ja 31 alusel ning kooskõlas LKS § 691 lõikega 7 ja § 91 lõikega 24. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa ([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Relvakonflikt Ukrainas on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö osas. Nursipalu HV vajalik suurus sõltub eeskätt Eesti ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriikidel olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ja üksuste suurusest, kes peavad koos mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Neid eesmärke on teatavate mööndustega võimalik täita ca 10 0000 ha suurusel harjutusväljal. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“1 (edaspidi VV korraldus nr 266) laiendati Nursipalu HV 6763, 81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. VV korraldusega nr 266 algatati mh Natura asjakohane hindamine punktis 3.2.1.1. toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Lisaks otsustati mõjude hindamise läbiviimise kohustus punktis 3.2.2. nimetatule ja vastavate keskkonnameetmete määramine looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Käesoleva korralduse eelnõu koostamise ajaks on viidud läbi Natura asjakohane hindamine ning hinnatud muud looduskeskkonnale avalduvad mõjud, samuti on teostatud VV korraldusest nr 266 tulenevad uuringud. 1 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja 1 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on muuta VV korraldust nr 266 tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest, tunnistada nõuetele vastavaks Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine2 (edaspidi ka Natura asjakohane hindamine) ning lubada eelnõu punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul viia ellu VV korralduses nr 266 nimetatud tegevusi (raadamine ja ehitustegevus; väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus; suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kogu vajalikus mahus. Nursipalu HV alal on kriitiliselt vajalik kõikide kavandatud tegevuste elluviimine, et suurendada nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võimet Eesti julgeoleku tagamiseks. Lisaks korrigeeritakse eelnõu punktis 3.4. toodud asjaoludel minimaalselt VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV pindala 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkust 208,23 m võrra ning asendatakse VV korralduse nr 266 lisa „Kaitseväe Nursipalu asukoht ja laiendatud piir“ käesoleva korralduse lisaga. Korrigeerimise tulemusena on Nursipalu HV kogupindala 9906,14 ha ja välispiiri pikkus 51 280, 90 m. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb seitsmest osast. Eelnõu I osas antakse ülevaade olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust, sh tellitud uuringutest ja mõju hindamistest. Eelnõu II osa käsitleb laiendatud Nursipalu HV-l kõikide kavandatud tegevuste ellu viimise lubamiseks õiguslikku alust. Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus korralduse andmisel lähtub. Punktis 3.1 antakse ülevaade Nursipalu HV-l kavandatavast tegevusest ja mõjude hindamisest, mis juba olid VV korralduse nr 266 ajaks tehtud. Punktis 3.2. antakse ülevaade Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest (sh Natura asjakohase hindamise läbiviimise osas). Punkt 3.3. käsitleb muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamist ja uuringuid: Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele loodusobjektidele3 (edaspidi kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine); Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring4 (edaspidi ka mürauuring); Arheoloogiline uuring „Etapp I - arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“ 5 2 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 3 Samas 4 Samas 5 Samas 2 (edaspidi ka arheoloogiline uuring); muud asjakohased mõjud. Punktis 3.4. põhjendatakse VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV piiri korrigeerimise vajadust. Punktid 3.5. ja 3.6. käsitlevad omavalitsusüksuste ja kinnisasjade omanike õiguste riivet. Lisaks käsitletakse III osas ka kokkuvõtlikult korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning nendega arvestamise või mitte-arvestamise põhjendusi. Detailsem ülevaade eelnõu kohta esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) seisukohtadest esitatakse käesoleva seletuskirja lisas. Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa (V.). 1. Resolutiivosa punktiga 1 otsustatakse lubada eelnõu punktis 3.3.1. nimetatud keskkonnameetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia VV korralduses nr 266 nimetatud tegevusi kogu vajalikus mahus. 2. Resolutiivosa punktiga 2 otsustatakse tunnistada vastavaks Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Natura asjakohase hindamise aruanne. 3. Resolutiivosa punktiga 3 pannakse RKIK-ile kohustus tagada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal kavandatavate tegevuste osas keskkonnameetmete rakendamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga. 4. Resolutiivosa punktis 4 muudetakse VV korraldust nr 266 ning sõnastatakse resolutiivosa punkt 1 uuesti vastavalt korrigeeritud pindalale ja välispiirile. 5. Resolutiivosa punkti 5 kohaselt asendatakse VV korralduse nr 266 lisaks olev kaart eelnõu lisas oleva kaardiga, kust nähtub nii korraldusega nr 266 laiendatud piir kui ka korrigeeritud piir. Eelnõu VI ja VII osas täpsustatakse vaidlustamise ja teatavaks tegemise korda. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korraldus arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) (edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist. 3 Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad riigisisesed asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ sättega (artikkel 6 lõige 3) viidi korralduse nr 266 andmise eelselt läbi LKS § 693 kohane Natura eelhindamine (VV korralduse nr 266 seletuskirja lisa 4). Eelhindamise kohaselt ei olnud objektiivsele teabele tuginedes välistatud oluline negatiivne mõju VV korralduse nr 266 punktis 3.2.1. kaasnevate tegevustega Timmase loodusala kaitse- eesmärkidele (elupaigatüüp 3260, liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobi ja paksukohaline jõekarp), Haanja linnualale (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) ja Karula linnualale (must-toonekurg). Seda arvestades algatas Vabariigi Valitsus harjutusvälja laiendamise üle otsustajana Natura asjakohase hindamise VV korralduses nr 266 sätestatud mahus. Natura asjakohane hindamine viidi läbi muuhulgas vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. 5. Korralduse mõju Korraldus parandab Lõuna-Eestis asuva 2JVBr sõjalise väljaõppe võimalusi ja loob võimaluse kasvatada 2JVBr sõjalise kaitse võimet, millega kaasneb 2JVBr üle viimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlaste paigutamine 2JVBr juurde. Korralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. Korralduse mõju hindamiseks Natura 2000 võrgustikule viidi läbi Natura asjakohane hindamine (seletuskirja lisa1). Natura asjakohase hindamise tulemusel jõuti järelduseni, et puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine). Kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks telliti Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele, mürauuring ja arheoloogilise uuringu etapp I. Kavandatud tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus on kokkuvõtlikult esitatud eelnõu punktis 3.3.1. Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring ei ole veel käesoleva korralduse eelnõu koostamise ajaks lõplikult valminud, kuid pärast valmimist tutvustatakse seda avalikult. Eeltoodud mõjude hindamiste ja uuringute tulemused on kirjeldatud eelnõu punktis 3.2 ja 3.3. Nursipalu HV sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks on Vabariigi Valitsus toetanud hüvitusmeetmete paketti, mis koosneb kolmest kompensatsioonimeetmest, millest esimene on omavalitsusüksustele senisest suurema püsiva 4 häiringutasu maksmine6. Teiseks kompensatsioonimeetmeks on ühekordse investeeringutoetuse maksmine Võru vallale, Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale. Kolmas kompensatsioonimeede on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid7. Kõik kolm nimetatud meedet on antud hetkeks rakendatud (vt korralduse eelnõu punkte 3.5. ja 3.6.). 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud RKIK on teinud ettevalmistusi, et korralduse andmise järgselt oleks võimalik koheselt alustada korraldusega lubatud tegevuste ellu viimist. Nursipalu HV arendamiseks vajalikud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. RKIK tegeleb pidevalt harjutusväljade keskkonnatingimuste jälgimisega ning keskkonnauuringutest tulenevate meetmete rakendamisega. Uuringute tegemiseks vajalikud rahalised vahendid on RKIK-i eelarves. Harjutusvälja laienduse alale jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkatakse läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Riigi huvi on saavutada Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks. Arvestades alale planeeritud väljaõppe olemust ning eesmärki, on eraomandis kinnistute olemasolu Nursipalu HV territooriumil välistatud. Kinnistute omandamise kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest. 8. Eelnõu kooskõlastamine ja muu korraldusega seonduv Korralduse andmiseks viiakse läbi avatud menetlus, mille käigus pannakse korralduse eelnõu koos seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega avalikkusele tutvumiseks välja ning määratakse tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Korralduse eelnõu ja seletuskiri esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. EIS-is kooskõlastamine ja avalik väljapanek toimuvad paralleelselt. Peale avaliku väljapaneku lõppemist arutatakse esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid avalikul istungil avatud menetluse algatamise teates märgitud ajal. 6 Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele masktava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023006 7 Kaitseministri 15. augusti 2024. a määrus nr 11 „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks“. Kättesaadav: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks–Riigi Teataja 5 Lisad: 1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamise aruanne; 2. Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele loodusobjektidele aruanne. 6 Justiitsministeerium Kliimaministeerium 27.09.2024 nr 5-4/24/7 Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigikantselei Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse korralduse "Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine" eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse "Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine" eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ning arvamus avaldada hiljemalt 28. oktoober 2024. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: 20240925_A_Nursipalu VVk_EN 20240925_A_Nursipalu VVk_EN_Lisa 20240925_A_Nursipalu VVk_SK 20240925_A_Nursipalu VVk_SK_Lisa1 20240925_A_Nursipalu VVk_SK_Lisa2 Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 25.09.2024 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Korraldus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 696 lõike 7 ning relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31 alusel ning kooskõlas looduskaitseseaduse § 691 lõikega 7 ja § 91 lõikega 24. I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vabariigi Valitsus võttis 20. oktoobril 2023. a vastu korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“1 (edaspidi VV korraldus nr 266). Vabariigi Valitsus otsustas laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi ka Nursipalu HV), mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväli asukohaga Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ja ala kogupindalaga 9897,81 ha ja välispiiri pikkusega 51 072,67 m esitati korralduse lisas. VV korraldusega nr 266 algatati mh Natura asjakohane hindamine punktis 3.2.1.1. toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Lisaks otsustati mõjude hindamise läbiviimise kohustus punktis 3.2.2. nimetatule ja vastavate keskkonnameetmete määramine looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) tellis vastavalt VV korralduse nr 266 sätestatule järgmised tööd: 1 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja 1 1) Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring2 (edaspidi ka mürauuring); 2) Arheoloogiline uuring „Etapp I - arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“ 3 (edaspidi ka arheoloogiline uuring); 3) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4 (edaspidi ka Natura asjakohane hindamine); 4) Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele5 (edaspidi ka kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine). Kaitseministeerium tellis 1. märtsil 2024. a sõlmitud lepingu alusel Tartu Ülikoolilt uuringu „Kaitseväe kohaloleku sotsiaalmajanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“. Käesoleva korralduse eelnõu koos seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega on avalikul väljapanekul ja kooskõlastamisel eelnõude infosüsteemis ajavahemikul 27. septembrist 2024. a – 28. oktoobrini 2024. a. II. ÕIGUSLIK ALUS 2.1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) kohaldamine Vastavalt RelvS § 85 lõikele 1 on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. RelvS § 85 lõike 3 järgi otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. Tulenevalt RelvS § 85 lõikest 31 võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. VV korralduse nr 266 punktist 2.1. nähtub, et Nursipalu HV laiendamisel on täidetud RelvS § 85 lõigetes 3 ja 31 sätestatud kriteeriumid, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada Nursipalu HV laiendamise planeerimisseadust kohaldamata. 2 Akukon Eesti OÜ „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“ Tallinn, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 3 Muinasprojekt OÜ „Etapp I - arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 4 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 5 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 2 RelvS § 85 lõike 34 kohaselt märgitakse korralduses, millega toimub harjutusvälja laiendamine, mh keskkonnameetmed. VV korraldusega nr 266 laiendati Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja korralduses ja selle lisaks oleval kaardil märgitud asukohta ja piirides. Nimetatud korraldusest tuleneb, et looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on harjutusvälja arendamine ja läbiviidavad tegevused kavandatud etapiviisiliselt. Kuna keskkonnale avalduvate mõjude hindamine kavandatavale tegevusele kajastatakse käesolevas korralduses, siis on Vabariigi Valitsusel pädevus muuta ka antud korraldust, sh Nursipalu HV piiri. 2.2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) kohaldamine LKS § 691 lõike 2 kohaselt, kui kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustikule avalduvat mõju asjakohaselt hinnata, algatades selleks Natura asjakohase hindamise. LKS § 91 lõike 24 kohaselt saab LKS § 691–699 kohaldada vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. VV korraldusega nr 266 algatas Vabariigi Valitsus Natura asjakohase hindamise punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. LKS § 696 lõike 7 kohaselt teeb otsustaja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul LKS § 696 lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse saamisest arvates või lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul. LKS § 692 lõike 1 kohaselt on otsustaja haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine. Harjutusvälja laiendamise õigus on RelvS alusel antud Vabariigi Valitsusele, millest lähtudes oli Vabariigi Valitsusel õigus algatada ka Natura asjakohane hindamine. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus kavandatava tegevuse lubatavuse osas hinnata Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavust. LKS § 696 lõike 3 kohaselt on enne otsuse tegemist Vabariigi Valitsusel kohustus edastada Natura asjakohase hindamise aruanne Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Natura asjakohase hindamise aruanne esitatakse koos käesoleva korralduse eelnõuga eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Keskkonnaametile. Vastavalt LKS § 696 lõikele 5 on Vabariigi Valitsusel enne Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemist kohustus kontrollida Natura asjakohase hindamise aruande vastavust LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks. Natura asjakohase hindamise aruande tulemused on käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.2.1. 2.3. Avatud menetluse läbiviimine Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 viidi VV korralduse nr 266 andmiseks läbi avatud menetlus. Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 on Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimise korraldamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril või tema määratud asutusel. Antud juhul on valdkonna eest vastutavaks ministriks kaitseminister. Võttes arvesse Nursipalu HV laiendamiseks tehtud otsust ja asjaolu, et käesolevas korralduses esitatakse täiendavalt mõjude hindamise, sh Natura asjakohase hindamise tulemused, viiakse käesoleva korralduse andmiseks samuti läbi avatud menetlus. LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse mh Natura 3 asjakohase hindamise menetluse aruandega tutvuda ja selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Seega avatud menetluse käigus võimaldatakse tutvuda Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega. VV korralduse nr 266 andmiseks avatud menetluse läbiviimist korraldas RKIK6 ja läbiviimisel lähtuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dest 46–50. RKIK on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesandeks on muuhulgas valitsemisalale taristu arendamise teenuse osutamine. Taristu hõlmab ka harjutusvälju. VV korralduse nr 266 otsuse punkti 5 kohaselt määras Vabariigi Valitsus RKIK-i korraldama Natura asjakohast hindamist. Käesoleva korralduse andmiseks määras kaitseminister 18. septembri 2024. a käskkirjaga nr 169 avatud menetluse läbiviimist korraldama RKIK-i. Seega on RKIK pädev korraldama ka käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimist koos Natura asjakohase aruande tutvustamisega. Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse lisaks HMS-is sätestatule ka LKS §-s 698 sätestatust. Avatud menetlusega tagatakse huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Avatud menetluse kaudu on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oma seisukohti esile tõsta. Avatud menetluse algatamisest teavitatakse Nursipalu HV laiendatavasse alasse ja vahetult piiri äärde jäävaid isikuid ning puudutatud kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi omavalitsusüksused) posti või e-posti teel. Lisaks avaldatakse teade menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehtedes - Postimees ja Õhtuleht ning maakondlikutes ajalehtedes Võrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees ning Ametlikes Teadaannetes. Maakondlikus ajalehes avaldamine on vajalik, kuna Nursipalu HV piir läbib mitut omavalitsusüksust. Laialdase, erinevate infokanalite kaudu avatud menetluse algatamisest teavitamise eesmärk on, et teavitus jõuaks võimalikult paljude huvitatud isikuteni. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, seletuskirja ning Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega on võimalik tutvuda RKIK-i veebilehel7 ja avaliku väljapaneku toimumise ajal ka Antsla Vallavalitsuses (Fr. R. Kreutzwaldi tn 1, Antsla vald), Võru Vallavalitsuses (Võrumõisa tee 4a, Võru) ja Rõuge Vallavalitsuses (Ööbikuoru 4, Rõuge vald) kohapeal. Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõule saab esitada kirjalikult ((digi)allkirjastatult) kuni 28. oktoober 2024. a (k.a) aadressil Järve 34A, Tallinn või e-posti teel: [email protected]. Pärast käesoleva korralduse eelnõu avalikku väljapanekut ja arvamuste esitamise tähtaega toimub esitatud ettepanekute ja vastuväidete arutamine avalikul istungil. Avaliku istungi 6 Kaitseministri 17.08.2023. a käskkiri nr 119 „Volituse andmine“ 7 Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 4 kuupäev, koht ja kellaaeg tehakse teatavaks avatud menetluse algatamise teates. Avalikul istungil arutatakse vaid selliseid ettepanekuid ja vastuväiteid, mis on esitatud avaliku väljapaneku ajal avatud menetluse algatamise teates määratud tähtajaks. Avatud menetluse käigus kirjalikult esitatud ettepanekud ja vastuväited ning põhjendus nendega arvestamise või mitte-arvestamise kohta lisatakse tabelina käesoleva korralduse seletuskirjale. Kokkuvõte esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest esitatakse käesoleva korralduse III osas. III PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 3.1. Nursipalu HV-l kavandatav tegevus ja mõjude hindamine Looduskaitseliste tingimuste ja piirangute tõttu on Nursipalu HV kavandatud tegevused jagatud etappidesse. I etapi tegevuste lubatavus nõuetekohaste lubade olemasolul on toodud VV korralduse nr 266 punktis 3.2.4. VV korralduse nr 266 üheks aluseks oli RKIKi tellitud keskkonnaülevaade8, mille koostamise eesmärk oli mh kaardistada uuringute vajadus ning tuvastada täiendavat hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud Nursipalu HV-l. Kavandatava tegevuse mõjusid hinnati kolmes osas (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus ning suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ja kahes etapis. Sealjuures tuuakse keskkonnaülevaates välja täiendavate uuringute ja inventuuride vajadus ning milliste alade arendamiste ja milliste tegevuste kavandamise puhul tuleb täiendavalt hinnata nendega seoses avalduvaid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele. Keskkonnaülevaatega koos viidi läbi ka Natura eelhindamine. 3.2. Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine LKS § 691 lõike 1 alusel võib kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel tuleb kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnata, kui seda ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik. Sellest lähtudes lubati VV korraldusega nr 266 Nursipalu HV-l tegevusi enne Natura asjakohast hindamist üksnes nende tegevuste osas, mille puhul mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud (vt VV korralduse nr 266 punkt 3.2.4). Tegevused, mille puhul eelhinnangust nähtuvalt mõju Natura 8 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 5 2000 võrgustiku aladele välistatud ei olnud, VV korraldusega nr 266 lubatud ei olnud. Selliste tegevuste mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on kohustus hinnata, sh töötada vajaduse korral välja leevendusmeetmed, Vabariigi Valitsuse algatatud Natura asjakohase hindamise käigus. Natura asjakohase hindamise tulemusel on Vabariigi Valitsusel õigus otsustada ülejäänud kavandatavate tegevuste lubatavus ning määrata otsuses ühtlasi tegevuse negatiivse mõju leevendusmeetmed. 3.2.1 Natura asjakohase hindamise algatamine ja läbiviimine Vabariigi Valitsus algatas korraldusega nr 266 Natura asjakohase hindamise. Arvestades, et Nursipalu HV laiendamisega seotud tegevusi (muu hulgas Natura eelhindamise tellimine) on korraldanud RKIK, määras Vabariigi Valitsus korraldusega nr 266 Natura asjakohase hindamise läbiviimise, k.a aruande avalikustamise kohustuse ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse algatamise ja korraldamise kohustuse RKIK-le. Harjutusvälja arendamise ja kasutamise kui kavandatava tegevuse lubamise üle otsustamine, samuti Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine on Vabariigi Valitsuse otsustuspädevuses. Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt tuli Natura asjakohaseks hindamiseks teha järgmised uuringud ja analüüsid keskkonnaülevaate peatükis 79 kirjeldatud mahus: a) Must-toonekure inventuur. b) Militaarmüra ja vibratsiooni uuring. Natura eelhindamist arvesse võttes tuli VV korraldusest nr 26610 lähtuvalt Natura asjakohane hindamine läbi viia järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade ja nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpide kohta järgmiste II etapi tegevuste korral: a) Timmase loodusala – elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe- vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Hindamine oli vajalik seoses algselt planeeritud truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel. b) Haanja linnuala – rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Hindamine on vajalik seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja seotud UXO alal liikide pesitsusperioodil (aprillist kuni septembrini). c) Karula linnuala – must-toonekurg. Hindamine on vajalik seoses Lääne laskevälja raadamisega 40 ha või suuremas ulatuses ja lähemal kui 300 m ojadest; väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega Lääne laskeväljal perioodil aprillist kuni septembrini ja suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääneosas perioodil aprillist kuni septembrini. VV korralduse nr 266 punkti 3.2.1.1 kohaselt võib Natura asjakohast hindamist läbi viia eriteadmistega isik või isikud, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajaline kogemus ja kes tunneb juhises „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 9 Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“. Peatükk 7. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 10 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. Punkt 3.2.1.1 6 rakendamisel Eestis“ toodud Natura hindamise menetluse põhimõtteid. Arvestades Natura asjakohase hindamise objektiks olevaid kaitse-eesmärke, võib mõju Haanja ja Karula linnuala kaitse-eesmärkidele hinnata pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) linnustiku ekspert ja Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) vee-elustiku ekspert. RKIK tellis 2. jaanuaril 2024. a avaliku hanke tulemusel OÜ-lt Hendrikson & Ko Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohase hindamise11 (edaspidi Natura asjakohase hindamise aruanne). RKIK määras Natura asjakohase hindamise hanke väljakuulutamisel tehnilises kirjelduses korralduse nr 266 punktis 3.2.1.1 nimetatud nõuded Natura asjakohase hindamise läbiviijatele12. Natura asjakohane hindamine viidi läbi vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu 21. mai 1992. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta13 artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Hindamise läbiviimisel tugineti Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“14 ning juhenditele: "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"15 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)16. Lisaks tugineti ka 2023. aastal valminud Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandele17. Natura asjakohase mõju hindamisse olid kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid. LKS § 696 lõike 2 kohaselt koostab Natura asjakohase hindamise tulemusena ekspert aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi lühiiseloomustus; 2) asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustus, sealhulgas ala kaitse- eesmärk ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest; 3) selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele; 4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju leevendamise meetmed ja hinnang nende tõhususele; 5) reaalsete alternatiivide analüüs; 11 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 12 Tehniline kirjeldus on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument. 13 EÜT L 206, 22.07.1992. Kättesaadav: Direktiiv - 92/43 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 14 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 15 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 16 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298 17 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja laiendus). Hankelepingu 29.05.2023 nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. 7  6) hinnang Natura erandi menetluse algatamise kohta juhul, kui ühelgi reaalsel alternatiivil pole ebasoodne mõju välistatud. Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine viidi läbi 2023. aastal koostatud Natura eelhindamise aruandes18 kaardistatud mahus ja võttes arvesse VV korralduses nr 266 ettenähtud tingimusi. Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et osade Nursipalu HV laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Haanja ja Karuala linnualade ja Timmase loodusala (seoses truupsilla lahenduse kasutamisega) osadele kaitse-eesmärkidele. Natura asjakohase hindamise läbiviimisel võeti tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu19 mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused (nt Kevadtorm). Oluline on rõhutada, et sellised õppused toimuvad kuni 2 korda aastas20. Natura asjakohase hindamise mahukust arvestades esitatakse alljärgnevalt Natura asjakohase hindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud Natura asjakohase hindamise aruandes21, mis on kättesaadav ka käesoleva korralduse seletuskirja lisas nr 1: a) Timmase loodusalaga seoses otsustas RKIK kui Nursipalu harjutusvälja arendamise eest vastutav asutus Natura asjakohase hindamise aruande koostamise ajaks Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Valitud viisil silla rajamisel Natura eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale ebasoodsa mõjuga truupsilla lahendust ei kavandata, siis puudus ka Timmase loodusalal vajadus Natura asjakohase hindamise läbi viimiseks.22 b) Haanja linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine23 suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele, mille puhul eelhindamise alusel ei saanud olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Natura asjakohane hindamine jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele24, et Nursipalu HV laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning Natura 18 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 19 Akukon Eesti OÜ „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“ Tallinn, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 20 Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024, lk 10. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 21 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 22 Samas, lk 5 23 Samas, lk 11-21 24 Samas, tabel 3-2, lk 17-19 8 linnuala terviklikkus säilib25. Puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine). c) Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine26 mõjusid must-toonekurele, kes on Nursipalu HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses Nursipalu HV-l liigi toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega, samuti hinnati väikese- ja suurekaliibriliste relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura asjakohane hindamine jõudis objektiivse hindamise tulemusel järeldusele27, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse- eesmärkide saavutamisele ning Natura ala terviklikkus säilib28. Puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine). Siiski toodi Natura ajakohase hindamise aruandes välja, et kuigi Karula must- toonekurgede soodsa seisundi halvenemist Nursipalu HV ala väljaehitamine ja sealsed raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, siis kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes29 välja toodud meetmed aitavad parendada tingimusi ka Karula Natura 2000 linnuala must-toonekurgedele30. Nende keskkonnameetmete sisu on kokkuvõtlikult toodud käesoleva korralduse punktis 3.3.1. Keskkonnaametile esitatakse kooskõlastamiseks käesolev korralduse eelnõu ja Natura asjakohane aruanne (seletuskirja lisa 1)31. Vabariigi Valitsus on kontrollinud Natura asjakohase aruande vastavust LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatavate II etapi tegevuste lubamiseks Nursipalu HV-l ja leiab, et Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldab kavandatava tegevuse lühiiseloomustust; asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustust, sealhulgas ala kaitse-eesmärk ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest; selget hinnangut kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele. Kuna Natura asjakohase hindamise aruandest nähtub, et puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine), ei ole olnud vajalik Natura asjakohase hindamise aruandes käsitleda LKS § 696 lõike 2 punkte 4-6. Seega vastab Natura asjakohase hindamise aruanne LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on piisav Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks. 25 Samas, tabel 3-3, lk 20 26 Samas, lk 22-36 27 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024, Tabel 4-2, lk 33-34. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 28 Samas, tabel 4-3, lk 35 29 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“, lk 50 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 30 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine“ Tartu, 2024, lk 31. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 31 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 9 LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse aruandega tutvuda ja nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Natura asjakohase hindamise aruandega koos käesoleva korralduse eelnõuga on võimalik tutvuda ja arvamusi avaldada ajavahemikul 27. september 2024. a – 28. oktoober 2024. a. 3.3. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamine ja uuringud Vabariigi Valitsus otsustas korraldusega nr 266 jätta Nursipalu HV laiendamisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane keskkonnamõju hindamata VV korralduse nr 266 punktis 3.2. esitatud kaalutlustel ja põhjendustel. Vabariigi Valitsus leidis, et on põhjendatud jätta KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata ja tagada Nursipalu HV laiendamise elluviimise (sh lubatud tegevustega) seaduslikkus lühemat ja kiiremat menetlust kohaldades. Seega kohustas Vabariigi Valitsus asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne kavandatavate tegevuste elluviimist muud olulised looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale) avalduvad mõjud vastavalt korralduse punktis 3.2.2. nimetatule ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule32 ning vajalike lubade olemasoluks. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjudena käsitletakse mõjusid, mille kohta on nõuded sätestatud õigusaktidega (nt eeskätt kaitstavad loodusobjektid) ja mida ei hinnata Natura asjakohase hindamise osana. RKIK-i tellitud keskkonnaülevaate33 tulemustest lähtuvalt oli enne tegevuste elluviimist vajalik teha Nursipalu HV väljaarendamise ja kasutamisega kaasnevate muude oluliste looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamiseks järgmised inventuurid ja uuringud keskkonnaülevaate peatükis 734 kirjeldatud mahus ja täiendav mõjude hindamine keskkonnaülevaate tabelis 2 kollase ja punase värviga tähistatud tegevuste kohta (VV korralduse nr 266 seletuskirja lisa 335): 1. Kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur – laiendatud Nursipalu HV on Kagu-Eesti üks kahest esinduslikumast elualast kotkastele ja must-toonekurele. Alale jäävad hinnanguliselt 3 kalakotka, 2 merikotka, 3-4 väike-konnakotka ja 1 must-toonekure pikalt asustatud pesapaik. Uuringu eesmärk oli uute pesapaikade välja selgitamine ning uutele ja olemasolevatele elupaikadele (sh must-toonekure toitumisalade) võimalike puhvrite määramine, et säilitada maksimaalselt nende kaitsealuste liikide elupaikade seisund ja vajadusel hinnata vajalike kompensatsioonimeetmete maht, sh kompensatsioonialade hulk ja pindala. 32 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. V. otsus, punkt 6. 33 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne (Skepast & Puhkim, 2023). Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 34 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne ja õiendid keskkonnaülevaates tehtud muudatuste kohta. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ 35 Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine – EIS (valitsus.ee) 10 2. Kanakulli inventuur - Nursipalu harjutusväljale jääb kaks teadaolevat ja kaks potentsiaalset kanakulli elupaika. Uuringu eesmärk oli selgitada välja uued pesapaigad ning hinnata vajalike kompensatsioonimeetmete mahtu, sh kompensatsioonialade hulka ja pindala. 3. Potentsiaalsete metsisemängude inventuur. Potentsiaalsete mängude eelvalik ja inventuur toimus koostöös Keskkonnaagentuuriga, kes valis välja 25 esialgset uuringuala, millest tehti täpsem valik, jättes välja mõned alad, mis ei sobinud tiheasustuse läheduse tõttu (kus pole mängu esinemine tõenäoline). 4. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring. 5. Arheoloogilise uuringu I etapp ühes looduslike pühapaikade uuringuga Nursipalu HV laienduse ala ulatuses36. 3.3.1. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise läbiviimine RKIK tellis 2. jaanuaril 2024. a avaliku hanke tulemusel OÜ-lt Hendrikson & Ko Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele loodusobjektidele37 (edaspidi kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine). Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise mahukust arvestades on käesolevas korralduses toodud kokkuvõtlikult hindamise järeldused ühes keskkonnameetmetega, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes (korralduse seletuskirja lisa 2) 38. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamises võeti tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused39. Nursipalu HV-l laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele viidi läbi 2023. aastal koostatud keskkonnaülevaate aruandes40 kaardistatud mahus. Tulenevalt 2024. aastal valminud mürauuringu41 tulemustest täpsustati keskkonnaülevaates määratletud mõjuulatust potentsiaalselt olulist häiringut tekitada võiva müra mõjuulatuse põhjal. Töös ei käsitletud neid objekte, mis on hõlmatud Natura asjakohase hindamise raames. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel tugineti suuresti 2023. aastal valminud Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandele42, mille koostamiseks inventeeriti Nursipalu HV-l ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli 36 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja. Punkt 3.2.3 37 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 38 Samas 39 Samas, lk 10. 40 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 41 Akukon Eesti OÜ „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“: Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 42 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja laiendus). Hankelepingu 29.05.2023 nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. 11 elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad) ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks. 2023. aastal Nursipalu HV-l ja selle lähistel ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades korraldatud metsiste seiretööst43. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise tulemusena kavandati keskkonnameetmed ja seirevajadus, mille abil on võimalik tagada, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne valdavale osale Nursipalu HV mõjualasse jäävatele kaitsealustele loodusobjektidele olulist negatiivset keskkonnamõju. Nende kaitstavate loodusobjektide puhul, millele olulise negatiivse mõju avaldamine on kavandatud tegevuse elluviimisel möödapääsmatu, planeeriti kompensatsioonimeetmed. Kaitsealuste liikide puhul, kelle osas pole olulise mõju avaldumise tõenäosust teatud aspektide osas hetkel võimalik prognoosida (metsis), seoti kompensatsioonimeetmete rakendamise vajadus seire tulemustega. Nursipalu HV laiendamiseks vajalikud tegevused saab kavandatud mahus ellu viia, kui rakendatakse kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes toodud keskkonnameetmeid olulise mõju vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks44. Keskkonnameetmed on jagatud lähtuvalt nende rakendusvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise keskkonnamõju vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes on esitatud vaid reaalselt rakendatavad soovitused, mille elluviimisel säilivad Nursipalu HV arendamise ja kasutamise eesmärgid. Mitmete siin töös toodud keskkonnameetmete rakendamisega on kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba alustatud või juba ka elluviidud45 ning need on käesolevas korralduses allpool välja toodud. Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõtlikult Nursipalu HV-l kavandatava tegevuse mõju iga kaitstava loodusobjekti osas (v.a need, mida käsitles Natura asjakohane hindamine) ning kavandatava tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus46: 1. Must-toonekurg Olukord: Must-toonekurg kuulub I kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi47 I lisasse. 2023. aastal ei pesitsenud kavandataval laiendusalal ühtegi must-toonekure paari. Must-toonekure seisund on praegu ebasoodne kogu Kagu-Eestis ja arvukus langev. 2023. aastal tehti Kagu-Eestis 43 "Metsiste mängude inventuur Nursipalu harjutusvälja ümbritsevatel aladel, 2023, Keskkonnaagentuur" 44 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024. Lk 53. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 45 Samas, lk 17 46 Samas,lk 50-52 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010. Kättesaadav: Direktiiv - 2009/147 - EN - linnudirektiiv - EUR-Lex (europa.eu) 12 kindlaks vaid kaks edukat must-toonekure pesitsust ja arvukus on viimase 30 aasta madalaim. Samas tehti inventuuril kindlaks, et liik kasutab Nursipalu HV-d vähesel määral toitumiskohana. Täpsemalt kohati must-toonekurge üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigi jaoks suhteliselt soodsas seisundis. Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel. Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks.48 Mõjuhinnang: Must-toonekure kaitse seisukohast on esmatähtis tagada tema toitumiskohtades liigile soodsad tingimused. Selleks, et must-toonekurg Nursipalu piirkonna taasasustaks, peavad ümbruskonnas olema väga head toitumistingimused, kuna Nursipalu HV laiendamiseks vajalike tegevuste elluviimisel olemasoleva pesapaiga kvaliteet langeb49. Keskkonnameetmed50: Tingimused 1) Välistada raadamine ja lageraie lähemal kui 50 m vooluveekogust. Nursipalu HV-l kavandatud raadamisaladel on see soovituslik. 2) Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel vältida jõekallaste võsastumist. 3) Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada. 4) Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms. 5) Vältida tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust, tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud. 6) Koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava. 7) Kavandada ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele taastamiskavad. 8) Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool. 9) Otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume ning võtta need kas püsielupaikadena kaitse alla või liita lähima kaitsealaga. 10) Koostada kompensatsioonialadel toitumisveekogude seisundi parandamiseks taastamiskava (sarnaselt tingimustele nr 6 ja 7). 2. Väike-konnakotkas Olukord: Väike-konnakotkas kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse, olles meil pesitsevatest kotkaliikidest arvukaim. Võrumaal on liik suhteliselt arvukas (2023. aasta linnustiku inventuur). Liiki ohustavatest teguritest on olulisemad seni teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi 48 Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024. Lk 17-18. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 49 Samas 50 Samas, lk 18-22 13 langus (väike-konnakotka kaitse tegevuskava). 2023. a inventuuri kohaselt on Nursipalu HV-l kaks elupaika (Kaagu ja Laossaarõ) asustatud. Nursipalu HV vahetuses läheduses asub neli elupaika. Väike-konnakotkas pesitseb metsas, aga saaki (närilised, konnad, mutid) püüab peamiselt kuni 2 km raadiuses lagedatel aladel (luhad, niidud, karjamaad, põllumaad, puisniidud, häilud jms). Teoreetiliselt võivad väike-konnakotkale toitumisaladena sobida ka HV lagedamad osad, aga nende naabruses peaks säilima piisavalt vana kuuse-segamets pesitsemiseks.51 Mõjuhinnang: Olulisim väike-konnakotka seisundit mõjutada võiv tegur on Kaagu elupaigas kavandatud raadamistööd, mis võivad suure tõenäosusega pesapaiga liigi jaoks sobimatuks muuta. Samuti on teguriks suurenev (müra)häiring. Väike-konnakotkas ei ole vähese või ühekordse häirimise suhtes eriti tundlik, küll aga võib hüljata pesa läheduses (kuni 450 m kaugusel) tehtava kärarikka metsatöö või sagedase külastamise tõttu. Ka liigi tegevuskavas on viidatud, et Eestis on häiretegurina eelkõige olulisemad pikaajalised häirivad tegevused pesapaikade läheduses. Sellest võib järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev häiring võib oluliselt mõjutada eelkõige Nursipalu HV-l ja selle vahetus läheduses (Sõmerpalu KLO9129365) asuvaid elupaiku ning eeldatavasti pole kaugemal Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra oluline häiring52. Keskkonnameetmed53: Tingimused 1) Säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses. 2) Vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km. 3) Moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik – kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise hetkel juba esitati ettepanek püsielupaiga moodustamiseks kaitse alla võtmise algatajale (Kliimaministeerium). Lõpliku otsuse püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta teeb Kliimaministeerium. 4) Vältida Laossaarõ elupaiga (KLO9129354) võimaliku pesapaiga asukohametsa raadamist ja raiet. 5) Hooldada konnakotkaste elupaikades sobivaid toitumisalasid ja vältida toitumisalana kasutatavate rohumaade pindala vähenemist. 6) Otsida ja võtta valdkonna eest vastutava määrusega kaitse alla püsielupaigana või liites lähistel asuva kaitsealaga vähemalt kaheksa seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaika – 14. veebruaril 2024. a sõlmis RKIK leping kotkaste elupaikade leidmiseks.. 3. Merikotkas Olukord: Merikotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Merikotkas pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul, Emajõe vesikonnas ja sisemaa suuremate järvede lähistel. Üksikuid paare on leitud sisemaalt ka väiksemate järvede ja märgalade ümbrusest. 51 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 23-24. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 52 Samas, lk 24. 53 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 24-29. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 14 Tema elupaigad on tavaliselt suuremate veekogude lähedased metsad, tavaliselt kuni 10 km kaugusel veekogust. Lõuna-Eestis on liik haruldane. Enamus Võru maakonna merikotkaid pesitseb Pihkva järve rannikul (linnustiku inventuur, 2023). Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on olulisem merikotkaasurkonda ohustav tegur pliid sisaldava laskemoona kasutamine, potentsiaalselt suure mõjuga on ka keskkonnamürgid (nt pestitsiidid). Arvestatava mõjuga ohutegur on ka hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides. Nursipalu HV piirkonnas on merikotkas pesitsenud juba üle 20 aasta. Teada on vähemalt ühe kotkapaari territoorium. Piirkond on kotkastele sobiv eeskätt heade toitumisveekogude tõttu (Tamula ja Vagula järv, Leoki kalakasvatus). Nursipalu HV-l on teada kotkapaari kaks pesa54. Mõjuhinnang: Kavandatud tegevuse puhul on merikotka jaoks peamine potentsiaalselt oluline ohutegur mürahäiring, aga ka inimeste viibimine pesapaiga läheduses. See seostub eelkõige pesitsusaegse häirimisega, kuigi kotkad võivad elupaigas viibida ka muul ajal. Eriti tundlik on ta kuni 500 m kauguseni pesast toimuvate tegevuste suhtes. Selles ulatuses häirimatuse tagab pesapaikade kaitsekord, mis keelab Keretü looduskaitseala Tsirgupalu sihtkaitsevööndis ning Kerretu püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusajal (1. veebruarist 31. juulini) inimeste viibimise, sh rahvaürituste korraldamine55. Keskkonnameetmed56: Tingimused: 1) Säilitada varem asustatud olnud püsielupaik Nursipalu HV põhjaosas. 2) Säilitada 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise57 leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva sihtmärgiala vahel. 4. Kalakotkas Olukord: Kalakotkas kuulub I kaitsekategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Liik on Eestis oma 90–100 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis annab lootust populatsiooni säilimiseks. Kalakotka kaitse tegevuskava järgi on liigi asurkonda enim mõjutavateks teguriteks seniteadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus, samuti looduslikud ohutegurid (nt suured tormid, konkurents, looduslikud vaenlased). 2023. aasta inventuuri järgi oli Nursipalu HV-l vähemalt kolm kalakotka asustatud pesa. Kalakotkastel tol aastal edukat pesitsust ei tuvastatud. Kubja elupaik (KLO9128271) oli inventuuri ajal asustamata, kuid kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal leiti Kubja pesapaiga lähistelt uus asustatud kalakotkapesa, mille arvelt ka olemasolevat elupaika laiendati. Toitumas käivad kalakotkad suurematel veekogudel (Vagula, Tamula, kalakasvatused, tiigid, paisjärved, harvem Võhandu jõgi). Inventeerijate hinnangul on ainukese vajaliku 54 Samas, lk 29-30 55 Samas, lk 30 56 Samas, lk 31 57 Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH aruanne“. Kättesaadav: https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/keskkonnamoju/2018-09- 04_nursipalu_kmh-aruanne_vastavaks_tunnistamiseks.pdf 15 keskkonnameetme rakendamisel suure tõenäosusega võimalik Nursipalu HV-le jäävate pesapaikade jätkuv kasutamine ka pärast arendustegevuste elluviimist58. Mõjuhinnang: Sarnaselt merikotkale on ka kalakotka puhul peamine ohutegur laiendatud Nursipalu HV kasutusele võtmisega kaasnev suurenev häiring, kuid seda eeskätt suurenenud inimeste liikumise tõttu. Lisaks on oluline ohutegur raadamine kalakotka elupaigas. See on eeskätt asjakohane Kubja elupaigas, kus 2024. aastal uus kotkapesa leiti. Kotka elupaika läbis kavandatava tee raadamiskoridor, kuid pesa avastamise järel korrigeeriti operatiivselt kavandatud tee asukohta ning koostöös Keskkonnaameti spetsialistide ja mõjuhindamise ekspertidega kavandati see leitud pesast ligi 300 meetrit eemale, et vältida tee rajamist pesapuu vahetusse lähedusse. Uude asukohta tee ehitamiseks vajalike kraavide rajamisel on nende kuivendav mõju Kubja elupaigale ja selles olevatele püsielupaikadele väheoluline kuna seal on juba olemas tihe kuivenduskraavide võrgustik 59. Keskkonnameetmed60: Tingimused 1)Vältida pesitsusajal (15. märts – 30. august) tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt inimest näha (vähemalt 200 m kauguselt, soovituslikult kuni 500 m kauguselt). Soovituslikult vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sh taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt kogu Kubja elupaika jääval ala, v.a. seda läbival teel. 5. Kanakull Olukord: Kanakull on II kaitsekategooriasse kuuluv meil hajusalt levinud haudelind. Eestis peamisteks liiki ohustavateks teguriteks on pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine. 2023. a inventuuri hõlmatud liikidest oli inventeerijate hinnangul kanakulli seisund kõige parem. Nursipalu HV laiendatud piirides on teada kaks pikaaegset pesitsusterritooriumi ja nendes on viimastel aastatel linnud pesitsenud edukalt. Lisaks on potentsiaalselt olulise mürahäiringuga alal Nursipalu HV ümbruses veel kaks kanakulli elupaika (Nursipalu HV-st umbes 4,4 km põhja poole ja umbes 3,8 km kagusse)61. Mõjuhinnang: Kanakulli puhul on oluline ohutegur alal kavandatud raie. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on metsaraiest tingitud pesapaikade hävimine ja elupaikade kvaliteedi halvenemine kanakullide jaoks suure tähtsusega ohutegur. Teine potentsiaalselt tegur on häirimine. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigi jaoks keskmise tähtsusega ohutegur. Ta on kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist, kuid seda peamiselt vahetult elupaiga (300 m raadiuses) ümbruses toimuvate 58 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 31. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 59 Samas, lk 32-34 60 Samas, lk 34 61 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 34-35. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 16 suurte häiringute (nt metsaraie) suhtes. Väljaspool laiendatud Nursipalu HV piiri asuva (umbes 4 km kaugusel) kanakulli elupaikade jaoks ei ole müra eeldatavasti oluline tegur62. Keskkonnameetmed63: Tingimused 1) Keretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis suures osas on kanakulli elupaik, tuleb leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala koosseisu. Soovitused 1) Vältida Juba püsielupaiga (KLO3002739) kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori laiendamist püsielupaiga arvelt. 6. Metsis Olukord: Metsis kuulub II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Metsis on Eesti metsade suurim kanaline. Eestis on ta levinud Mandri-Eesti suuremates metsalaamades, eelkõige väikseima inimmõjuga piirkondades. Intensiivselt lageraietega majandatavatel aladel metsis elada ei suuda. Liiki ohustab enim intensiivne metsaraie, eriti lageraiepõhine metsandus, millega kaasneb elupaikade hävimine ja killustumine, samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Lisaks ohustab liiki ka metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmine (kaevandused, taristu jmt), millega kaasneb samuti elupaikade killustumine. Keskmise tähtsusega ohutegur on häirimine (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus jmt). 2023. aastal kontrolliti seiretöö käigus metsiste tegevusjälgi kavandatava Nursipalu HV alal ja lähiümbruses ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades. Kokku seirati 17 potentsiaalset mängupaika ja metsiste tegevusjälgi leiti neist kaheksas. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) on laiendatud Nursipalu HV alalt teada neli metsiste mängupaika (Juba, Keretü, Vilbu ja Kurenurme). Juba elupaigad ja Keretü elupaigad on 2023. aasta seirest nähtuvalt stabiilselt asustatud64. Mõjuhinnang: Otsene ja oluliselt Nursipalu HV-le jäävaid metsise elupaiku mõjutav tegur on raadamine. Ainsana pole raadamistegevusi kavandatud Juba mängu. Keretü mängu põhjaossa on kavandatud rajada uus ligipääsutee. Mõjuhindamise raames tehti ettepanek korrigeerida antud tee asukohta ning planeerida see võimalusel elupaigast välja. Selle tulemusena nihutati tee elupaiga äärealale (kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande Joonis 2-20). Uues asukohas on teekoridori rajamise mõju metsiste Keretü mängule eeldatavasti väheoluline. Kurenurme ja Vilbu puhul on raadamisala juba ulatuslikum, mõlemal juhul on valdav osa elupaigast planeeritud ära raiuda. Raie elluviimisel muutuvad need mängupaigad metsistele tõenäoliselt ebasobivateks. Lisaks suureneb Nursipalu HV laiendamisega märgatavalt laskeharjutusteks kasutav ala, mis tähendab ka senisest ulatuslikumat mürahäiringut. Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandes nähtub, et Nursipalu HV kasutamisega ei pruugi kaasneval mürahäiringul olla metsiste jaoks kestvat olulist mõju – nii Juba mäng kui ka Keretü mäng on ka laiendamata Nursipalu HV kõrval aastaid stabiilsena püsinud. See viitab, et senine müratase ei ole tõenäoliselt olnud liigi jaoks 62 Samas, lk 35-36 63 Samas, lk 37 64 Samas, lk 37-40 17 oluliselt häiriv. Sellegi poolest muutub häiringu ulatus võrreldes senisega märgatavalt, seetõttu on oluline jätkata Nursipalu HV-l asuvate mängude seiramist65. Keskkonnameetmed66: Tingimused 1) Koostöös metsiste elupaiganõudlusi tundvate ekspertidega tuleb kavandada vajalikud meetmed Vilbu ja Kurenurme elupaigakao kompenseerimiseks – kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal67 oli koostöös Keskkonnaametiga ja metsiseeksperdiga juba alustatud meetme elluviimisega ja kompensatsioonialade väljavalimisega, et need esmase kaitse alla võtta. 2) Kui Juba ja Keretü mängude seire viitab nende hääbumisele, tuleb nende kompenseerimiseks meetmed kavandada, vajadusel seni kaitsmata mängu- ja elupaiku kaitse alla võttes ja/või nende seisundit parandades. Täpne maht ja meetmed leitakse koostöös Keskkonnaametiga või kooskõlastatakse see nendega. 7. Laanerähn Olukord: Laanerähn kuulu II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Eestis on laanerähn kõige spetsiifilisema elupaigavalikuga ja seetõttu ka metsade majandamise suhtes kõige tundlikum rähniliik. Seirealadel on laanerähni arvukus viimastel aastatel vähenenud peamiselt raiete tõttu liigi elupaikades. Nursipalu HV-l on kokku teada kaheksa laanerähni elupaika68. Mõjuhinnang: 2023. a koostatud keskkonnaülevaade kohaselt tuleb laanerähni mõjuhindamise osas keskenduda Keretü looduskaitsealal kavandatud tegevustele - raadamisele ja suurekaliibriliste relvade kasutamisega kaasneda võivale mürahäiringule. Rähne peetakse üldjuhul mürahäiringute suhtes üheks kõige vähem tundlikumaks liigirühmaks, seetõttu ei ole selle teguri puhul oodata rähnidele olulist mõju. Seevastu raietegevus on potentsiaalselt märksa olulisema mõjuga tegur. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse liigiülest meedet nr 1 (vt punkt 8 alapunkt 1 „Üldised keskkonnameetmed) ja laiendatud Nursipalu HV alal välditakse tavapärast metsamajandust, siis eeldatavasti ei ole otseselt elupaigakadu oluline tegur, kuna ajapikku tekib vanametsaliikidele, sh laanerähnile, ümbruskonnas sobivaid elupaiku juurde. Kavandatava tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus laanerähni osa puudub. 8. Üldised keskkonnameetmed69 Lisaks konkreetsetele liikidele suunatud keskkonnameetmetele on 2023. a linnustiku uuringus toodud välja mitmeid universaalseid keskkonnameetmeid, mis on liigiülesed ja toetavad 65 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Lk 40-41. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 66 Samas, lk 41-42 67 RKIK-il leping sõlmitud 24. aprillil 2024.a 68 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024, lk 42-43. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 69 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024, punkt 2.3.9, lk 45-47. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 18 laialdasemalt vanametsaliikidele sobivate tingimuste püsimist laiendatud Nursipalu HV alal. Lisaks on siin toodud muud universaalsed meetmed, mis mõjuhindamise käigus on esile kerkinud: Tingimused 1) Vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist. Harjutusväljale tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava, mis arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni kava valmimiseni tohib Nursipalu HV- l teha raieid, mis on vajalikud Nursipalu HV sihtotstarbeliseks kasutamiseks või looduskaitselistel eesmärkidel. 2) Metsas tuleb vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal. 3) Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada setete liikumist ojadesse ja jõgedesse. 4) Nursipalu HV-l asuvaid rohumaid tuleb niita. 5) Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada. 6) Helleri ebatähtlehiku kasvukohas vältida võimaliku piirisihi rajamisel suuremõõtmeliste okaspuude raiet. Soovitused 1) Reeglina tuleb vältida vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh alusmetsa raiet). 9. Seire 1) Leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu elupaika ja Laossaarõ elupaika asustavate väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist – kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise hetkeks oli leping väike-konnakotkaste telemeetria uuringu korraldamiseks sõlmitud70. 2) Jälgida Nursipalu HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike- konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire, kuid soovitatav on kaaluda elupaikade lisamist Kaitseväe harjutusväljade ning Kaitseliidu lasketiirude ja õppeväljakute seireprogrammi71. 3) Korraldada merikotka telemeetria uuring ning paigaldada pesakaamera - leping veebikaamera paigaldamiseks ja telemeetria uuringu alustamiseks oli kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruande koostamise ajal juba sõlmitud72. 4) Seirata Nursipalu HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid73. 3.3.2. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring Avaliku hanke tulemusel tellis RKIK 11. mai 2023. a sõlmitud lepinguga Akukon Eesti OÜ-lt Nursipalu HV laiendamise mürauuringu74 (edaspidi mürauuring). Töö eesmärgiks oli 70 OÜ Hendrikson & Ko „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ Tartu, 2024.Samas, lk 29. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 71 Samas 72 Samas, lk 31 73 Samas, lk 47 74 Akukon Eesti OÜ „Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring“ Tallinn, 2024. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 19 militaarmüra regulatsiooni põhimõtete ja nõuete järgi mürauuringu tegemine Nursipalu HV laiendamise ja Nursipalu HV 2023. a kasutuskoormuse järgse olukorra modelleerimise teel ning tulemuste omavaheline võrdlemine ja analüüsimine. Uuringud koosnevad seletuskirjadest ja koondkaartidest, mis ilmestavad Nursipalu HV laiendamise ja 2023. a kasutuskoormuse järgse olukorra müraolukordasid, sh müra muutuseid. RKIK tutvustas mürauuringu tulemusi avalikult 10. juunil 2024. a Võrus Kultuuriklubis Kannel. Mürauuringu mahukust arvestades on käesolevas korralduses toodud kokkuvõtlikult mürauuringu järeldused ühes keskkonnameetmetega. Mürauuring on terviklikult kättesaadav RKIK-i veebilehel75. Mürauuringust nähtub, et laiendatud Nursipalu HV-l planeeritaval tüüpilisel harjutuspäeval ja lõhkamiste puhul on päevane normtase (65 dB) tagatud lähimate eluhoonete juures. Suurima helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga kavandatavatel harjutuspäevadel (1–2 päeva aastas) on päevane normtase (65 dB) ületatud lähimate eluhoonete juures. Ehituskahjustuste ja kuulmiskahjustuste osas jäävad modelleerimise tulemused soovituslikest normidest madalamaks. Kuna mürahinnang põhineb teoreetilisel arvutusel lähtudes eeldustest, siis saadud tulemused annavad üldise ülevaate müraolukorra kohta. Vallide mõju tuleb lisaks arvutustele hinnata ka mõõtmiste teel, kuna tegelikkuses võib vallide mõju olla väiksem või üldse puududa. Arvutusi teostatakse ISO 9613-2 üldise tööstusmüramudeliga, mis ei arvuta vallide/ekraanide mõju õigesti, kui tegemist on raskerelvadega, kuna sellise olukorra akustika/füüsika erineb väiksema müratasemega allikate tavapärasest barjääriefekti arvutamisest. See on leidnud kinnitust Soomes, kus Akukon Oy on teostanud mõõtmisi, mistõttu on vajalik teostada mõõtmised, et hinnata, milline on tegelik mõju. Suurekaliibriliste relvade osas puuduvad müra leevendamisel tõhusad meetmed. Mürauuringu koostamisel modelleeriti erinevaid leevendavaid müraolukordi - suurekaliibriliste relvade (liikursuurtükk, miinipildujad) laskmised madalamatelt laskepositsioonidel, suurima helivõimsustasemega kasutatava relva (liikursuurtükk) maksimaalse laskude arvuga päeva, arvestades väiksemat laskude arvu koos müravalliga laskepositsioonide taga, tankitõrjegranaadiheitja üksiku lasu müraolukordi alternatiivsetes asukohtades koos müraallikat ümbritseva valliga. Laskepositsioonide asukohtade valikul, laskepositsioonide ja laskude arvu vähendamisega saab müratasemeid tajutavalt vähendada. Müratasemete vähenemine 1-2 dB on vaevutajutav muutus, mida inimese kuulmine ei suuda eristada, 3-4 dB suurune vähenemine on tajutav ja 5 dB suurune muutus on oluline ja selgelt tajutav muutus. RKIK ja Kaitsevägi: 1) jätkab helirõhutasemete mõõtmisega harjutusväljal; 2) paigaldab Nursipalu HV ümbrusesse statsionaarseid müramõõtejaamu; 3) ei lase suurekaliibrilistest relvadest suvel, öisel ajal ega nädalavahetustel, välja arvatud erandkorras ja kooskõlastatult omavalitsusüksustega; 4) teavitab kohalikke elanikke mürarohketest päevadest pikemalt ette; 75 Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 20 5) valivad liikursuurtükkide laskepositsioonid eluhoonetest võimalikult kaugele; 6) vaatavad üle liikursuurtükkide laskmistel koguselised piirangud; 7) testivad müraaruandes välja toodud positsioonidel asetsevate vallide mõju müraolukordadele; 8) tellivad töö, mis kaardistab suurekaliibriliste relvade vähendamise võimalusi; 9) korraldavad liikursuurtükkide näidislaskmised koos müramõõtmisega. 3.3.3. Arheoloogilise uuringu etapp I RKIK tellis avaliku hanke tulemusel Muinasprojekt OÜ-lt arheoloogilise uuringu I etapi (arhiiviuuringud ning maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades; lisaks ka esmane maastikuleire) ühes looduslike pühapaikade uuringuga laiendatud Nursipalu HV ala ulatuses76 (edaspidi arheoloogilise uuringu etapp I). Muinsuskaitseamet kiitis uuringu heaks 6. veebruaril 2024. a (heakskiidu nr 47911). Kokku tuvastati arheoloogilise uuringu etapp I (ruumiandmete ja andmevaramute) analüüsi käigus 25 võimalikku arheoloogiatundlikku objekti/ala. Maastikuleire tulemusel täpsustati objektide iseloom ja asukoht. Lõppkokkuvõttes määratleti 15 arheoloogiatundlikku objekti/ala, mis jäävad Nursipalu HV laienduse alale. Antud piirkondade osas tuleks ehitustegevusele või muude algset pinnast kahjustavale tegevusele eelneda vastav arheoloogiline uuring, mille lõpliku sisu määrab Muinsuskaitseamet. Täiendavad arheoloogilised uuringud on vajalikud vaid juhul, kui antud kohta on plaanis rajada rajatised, teostada sissekaeveid (näiteks laskepesad, kaevikud) või teha muid pioneeri toiminguid. Kui antud kohad jäävad sihtmärgi alale, on vajalikud ka vastavad arheoloogiliste uuringute järgmised etapid. Vastavate arheoloogiliste uuringute järgmiste etappide läbiviimise otsustab Muinsuskaitseamet vajaduspõhiselt paralleelselt Nursipalu HV arendamisega. Looduslike pühapaikade osas anti selles uuringus lühiülevaade tehtud töödest, kuna uuringu objektiks oleval alal on looduslikud pühapaigad 2023. aasta seisuga inventariseeritud. Uusi looduslikke pühapaiku uuringute käigus juurde ei leitud. Seega puudus ka vajadus inventeerimiseks. 3.3.4. Muud asjakohased mõjud VV korralduse nr 266 punkti 3.2.5 kohaselt on Vabariigi Valitsuse hinnangul põhjendatud inimesele avalduvate mõjude hindamise vajadus selgitada, mõjusid hinnata ja vajaduse korral täiendavaid leevendavaid meetmeid kavandada paralleelselt harjutusvälja arendamise ja kasutamisega, sh vajaduse korral üldplaneeringute uuendamise osana. Asjakohaste uuringute ja analüüside vajadus ja kaasfinantseerimise määr selgitatakse töö käigus RKIK-i ja omavalitsusüksustega koostöös. Selline lähenemine arvestab ühel ajal nii julgeolekuvajadustega, looduskeskkonnaga kui ka inimesega. 1. märtsil 2024. a sõlmitud lepingu alusel tellis Kaitseministeerium Tartu Ülikoolilt uuringu „Kaitseväe kohaloleku 76 Muinasprojekt OÜ „Etapp I - arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“. Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 21 sotsiaalmajanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näites“ läbiviimise (edaspidi ka sotsiaalmajanduslik mõju uuring). Uuringu eesmärk on tuua selgust, kas ja kuidas Kaitseväe kohalolu on avaldanud sotsiaalmajanduslikku mõju kolmes Eesti piirkonnas, sh Võru linnas ja vallas viimase 15 aasta jooksul. Lisaks käsitleb uuring ka Nursipalu HV mõju kinnisvarahindadele. Uuringus lahendatav probleem seisneb selles, et eristada kaitseväe kohaolekust tulenev otsene ja kaudne mõju muudest üldisematest trendidest Eesti väikelinnades ja maapiirkondades (elanike, töökohtade ja teenuste vähenemine) ja uuringu tulemusena saada teada, kuidas on kaitseväe kohalolu mõjutanud mainitud kolmes piirkonnas elanike ja töökohtade arvu ning teenuseid ja maksutulu. Käesoleva korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajaks ei ole veel teada lõplikud sotsiaalmajandusliku mõju uuringu tulemused. Sotsiaalmajanduslik mõju uuringu valmimise lõpp-tähtajaks on lepingu kohaselt november 2024. a. ning pärast valmimist tehakse tulemused avalikult kättesaadavaks. 3.4. Nursipalu HV piiri korrigeerimine VV korraldusega nr 266 laiendati Nursipalu HV pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra, mille tulemusel on Nursipalu HV kogupindala 9897,81 ha ja välispiiri pikkus 51 072,67 m vastavalt korralduse nr 266 lisale. Nursipalu HV vajalikku suurust on põhjendatud samuti eelnimetatud õigusaktis, mille kohaselt sõltub see eeskätt Eesti ja NATO liikmesriikidel olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ja üksuste suurusest, kes peavad koos mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Neid eesmärke on teatavate mööndustega võimalik täita ca 10 0000 ha suurusel harjutusväljal. VV korralduse nr 266 punktis 3.3.1. tõi Vabariigi Valitsus välja, et II etapi menetluses võidakse Nursipalu HV välispiiri korrigeerida. Arvestades asjaolusid, et looduses on tuvastatud optimaalsemaid trasse, kuidas Nursipalu HV välispiiri efektiivsemalt tähistada (st piiri on viidud teede/sihtide äärde), ning et korralduse koostamise ajaks on riik omandanud vahetult Nursipalu HV piiri äärde jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanike ettepanekul kinnistuid ka kehtivast harjutusvälja piirist väljapool ja mitmed sarnased omandamised on menetluses, korrigeeritakse VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV välispiiri. Nursipalu HV pindala suureneb muudatustest lähtuvalt 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkus 208,23 m võrra. Korrigeerimise tulemusena on Nursipalu HV kogupindala 9906,14 ha ja välispiiri pikkus 51 280, 90 m. Kuigi kohati on Nursipalu HV välispiir liikunud piiri korrigeerimisest lähtuvalt nii sisse- kui ka väljapoole (vt korralduse lisas olevat kaarti), on üldmahult tegemist piiri minimaalse korrigeerimisega. Korralduse lisas olevalt kaardilt nähtub nii VV korralduse nr 266 järgselt kehtiv piir kui ka korrigeeritud piir77. 3.5. Omavalitsusüksuste õiguste riive Nursipalu HV laiendatud piir läbib Rõuge valda, Võru valda ja Antsla valda. Omavalitsusüksuste õiguste riive analüüs kajastub VV korralduse nr 266 punktis 3.3. VV korraldusest nr 266 nähtub, et RelvS § 85 lõike 31 alusel Nursipalu HV laiendamine planeerimisseadust kohaldamata küll riivab omavalitsusüksuste planeerimisautonoomiat, kuid 77 Täpsemalt on piirid nähtavad kaardirakendusest: https://estmilgeo.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=e1f9ced4d22f40e790215c2a262fec31 22 arvestades Nursipalu HV laiendamise eesmärki ja vajadust, oli VV korralduse nr 266 andmine § 85 lõike 31 alusel õiguspärane. RelvS § 85 lõige 32 sätestab, et RelvS § 85 lõike 31 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Nursipalu HV laiendus ei kajastu Võru maakonnaplaneeringus 2030+78. Rõuge Vallavalitsus edastas 20. detsembri 2023. a kirjaga nr 7-1/10-11479 Kaitseministeeriumile ja RKIK-ile kooskõlastamiseks Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, mille Kaitseministeerium ja RKIK jätsid oma 17. jaanuari 2024. a kirjaga80 kooskõlastamata muu hulgas põhjusel, et üldplaneeringu eelnõus ei ole kajastatud VV korraldusest nr 266 tulenevaid olulisi ja aktuaalseid andmeid. Oma 12. aprilli 2024. a kirjaga81 teatas Rõuge Vallavalitsus Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule esitatud ettepanekute osas, et Nursipalu HV koos selle piiranguvööndiga kantakse Rõuge valla üldplaneeringusse vastavalt VV korraldusele nr 266. Käesolevaks ajaks korralduse andmise ajaks ei ole korrigeeritud Rõuge valla üldplaneeringut Kaitseministeeriumile ega ka RKIK-ile kooskõlastamiseks edastatud. Võru Vallavalitsus pöördus 19. veebruaril 2024. a kirjaga nr 7-1/67382 Kaitseministeeriumi poole RelvS § 85 lõikes 32 sätestatu korrektse täitmise osas selgituste saamiseks. Kaitseministeerium selgitas 15. märtsi 2024. a vastuskirjas83 muu hulgas, et RelvS § 85 lõikest 32 tulenev kohustus koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada tähendab eelkõige, et VV korraldusega nr 266 määratud Nursipalu HV laienduse ala tuleb üldplaneeringus kajastada, et igale üldplaneeringu kasutajale oleks nähtav ja kättesaadav teave antud piirkonna maakasutuse kohta. Käesolevaks ajaks on Võru valla koostamisel olevasse üldplaneeringusse kantud laiendatud Nursipalu HV piir ja selle piiranguvööndi ulatus vastavalt korraldusele nr 266.84 78 Riigihalduse ministri 13. aprilli 2018. a käskkiri nr 1.1-4/81 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas“. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/0_kehtestamise-kaskkiri-1.pdf 79 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/14969306 80 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15040328 81 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15262323 82 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15115267 83 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/15181787 84 Kättesaadav: https://voruvald.ee/uldplaneering 23 Antsla valla üldplaneeringusse on VV korralduse nr 266 alusel kantud Nursipalu HV laienduse välispiir Antsla valla osas. Nursipalu HV laiendamisega ja selle piiranguvööndi ulatusega ei kaasne Antsla valla üldplaneeringu lahenduse muutmise vajadus85. 24. oktoobril 2023. a jõustus Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele masktava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“86 (edaspidi VV määrus nr 96). VV määruse nr 96 eesmärgiks on hüvitada omavalitsusüksusele harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. VV määrusega nr 96 reguleeritakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatust, hüvitise maksmise tingimusi ja korda. 2023. aastal maksti VV määruse nr 96 lisa „Omavalitsusüksustele harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seoses makstavate hüvitiste määrad 2023. aastal“ alusel hüvitist Antsla vallale, Rõuge vallale, Võru linnale ja Võru vallale VV korraldust nr 266 arvestades. Ka 2024. aasta hüvitis on välja makstud. Kaitseministri 20. oktoobri 2023. a käskkirja nr 14887 alusel eraldati Võru vallale, Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale ühekordset sihtotstarbelist toetust kokku summas 10 miljonit eurot Nursipalu HV kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks. Muu hulgas on toetuse andmise eesmärgiks katta omavalitsusüksuste planeeringu koostamise või muutmise kulud, kui planeeringu koostamise või muutmise vajadus on tingitud harjutusvälja laiendamisest või asutamisest. Omavalitsusüksustel on avaliku väljapaneku ajal võimalik esitada korralduse eelnõule seletuskirjale, Natura asjakohase hindamise aruandele ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandele ettepanekuid ja vastuväiteid. 3.5.1. Omavalitsusüksuste ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine 3.6. Nursipalu HV laiendamisest mõjutatud kinnisasjade omanike õiguste riive VV korralduse nr 266 andmise aja seisuga oli teada, et seoses Nursipalu HV laiendamisega on riigil vajadus omandada kokku 215 eraomandis katastriüksust, millest 22 on hoonestatud. Seoses Nursipalu HV piiri korrigeerimisega on riigi poolt omandatavaid eraomandis kinnisasju kokku 228, millest 27 on hoonestatud. Käesolevaks ajaks on riik kokkuleppel omanikega omandanud osaliselt või täielikult 62 maaüksust, millest 10 on hoonestatud. Kinnisasjade omanike õiguste riivet on analüüsitud VV korralduse nr 266 punktis 3.4. Eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkuvad läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Kuni ei ole omandatud Nursipalu HV laiendatud territooriumil asuvaid eraomandis olevaid kinnistuid, viiakse kavandatud tegevusi läbi riigile kuuluvatel kinnisasjadel, kui eraomandis 85 Antsla valla üldplaneering kehtestati Antsla Vallavolikogu 21.08.2024. a otsusega nr 15. Kättesaadav: https://antsla.ee/uldplaneering 86 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023006 87 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kmin/dokument/14764181 24 oleva kinnisasja omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Õppustest teavitatakse erinevate kanalite kaudu ning lähiasulatesse paigaldatakse infotahvlid. Väljaõppe ajakava avalikustatakse võimalikult varakult. Õppuste ajal on Nursipalu HV alal liikumine piiratud. Eraomandis kinnistutele tagatakse juurdepääs. Nursipalu HV alast väljaspool ei ole isikute liikumine piiratud. Nursipalu HV-l kehtivaid kasutus- ja ohutusnõudeid ning keskkonnakaitse korraldust täpsustatakse Nursipalu HV kasutuseeskirjas. Käesolevaks ajaks on läbiviidud mürauuring, mille kokkuvõte on toodud korralduse punktis 3.3.2. Mürauuringu tulemuste tutvustamisest 10. juunil 2024. a said osa võtta kõik Nursipalu HV kasutamisest tingitud häiringutest mõjutatud isikud. Häiringute mõju leevendamiseks töötati välja kompenseeriv meede, mis on suunatud kohalikele elanikele - kaitseministri 15. augusti 2024. a määrus nr 11 „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks“88 (edaspidi määrus nr 11). Määruse nr 11 §-st 1 lähtudes on toetuse eesmärk leevendada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute, nagu müra ja vibratsioon, mõju harjutusvälja mõjualas ning muuta seal asuvaid eluruume häiringutele vastupidavamaks. Määruse nr 11 § 2 lg 2 kohaselt on toetatavateks tegevusteks: akende ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport; uste ostmine ja paigaldamine, sealhulgas vajalikud viimistlustööd ja transport; müravalli või -seina ostmine või ehitamine, sealhulgas paigaldamine ja transport; fassaadiehitustööd, sealhulgas materjali ostmine, viimistlustööd ja transport. Vastavalt määruse nr 11 §-s 4 sätestatule menetleb taotlusi Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus, kellega Kaitseministeerium on sõlminud halduslepingu89. 4. septembril 2024. a avaldati RKIK-i ja omavalitsusüksute veebilehtedel teade toetuste taotlusvooru algatamisest. Teate kohaselt saavad 1. oktoobrist 2024. a kuni 29. novembrini 2024. a Nursipalu HV 4-kilomeetrisesse mõjualasse jäävate Antsla valla, Rõuge valla, Võru valla ning Võru linna elanikud taotleda toetust Nursipalu HV-lt kostuva militaarmüra mõjude leevendamiseks90. Nursipalu HV piiri sisse jäävaid ja vahetult piiri äärde jäävate kinnisasjade omanikke teavitatakse e-posti teel käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse algatamisest. Käesoleva korralduse eelnõu, seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruandega ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ning esitada määratud ajaks ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arutatakse avalikul istungil. 3.6.1. Kinnisasjade omanike ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine 3.7. Muud esitatud ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine 88 Kättesaadav: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks–Riigi Teataja 89 Kättesaadav: Kaitseministeeriumi ja Sihtasutuse Võrumaa Arenduskeskus vaheline haldusleping nr 7-6/24/183– Riigi Teataja 90 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja lähistel elavad inimesed saavad hakata taotlema müratoetust - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 25 IV. KOKKUVÕTE Vabariigi Valitsus on kontrollinud Natura asjakohase aruande vastavust LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava II etapi tegevuste lubamiseks Nursipalu HV-l. Natura asjakohase hindamise aruandest nähtub, et Nursipalu HV laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning alade terviklikkus säilib. Leevendavate meetmete vajadus ja/või edasiliikumine Natura hindamise järgmisesse etappi (Natura erandi tegemine) puudub. Seega leiab Vabariigi Valitsus, et Natura asjakohase hindamise aruanne vastab LKS § 696 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on piisav Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Natura asjakohase mõju hindamise, kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise, mürauuringu, arheoloogilise uuringu tulemusi ning kaaludes korralduses eespool esitatud argumente, asjaolusid ning kohalikke ja eraisiku huvisid, leiab, et Nursipalu HV-l kavandatavad tegevused on kantud avalikust huvist ja kriitiliselt vajalikud. Lisaks on vajalik eespool toodud põhjendustest lähtuvalt minimaalses mahus korrigeerida VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV kogupindala ja välispiiri vastavalt korralduse lisas olevale kaardile. Nursipalu HV arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele on kohustus arvestada käesoleva korralduse punktis 3.3.1. toodud keskkonnameetmetega ja mistahes kavandatava tegevuse elluviimisel eelnevalt veenduda Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisega. Käesoleva korralduse andmine ei välista tegevuslubade ja kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust, näiteks metsa raadamisteks. Laiendatud Nursipalu HV alal käesoleva korraldusega kavandatavate tegevuste lubamine ei eelda kõikide omandiküsimuste eelnevat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt saab laiendatud Nursipalu HV-l tegevusi ellu viia kogu kavandatud ja vajalikus mahus, kuid eeldusel et omandiküsimused on lahendatud (maa omandamine, tegevuste elluviimine kokkuleppel maaomanikuga, vms). V. OTSUS Lähtudes eeltoodust, arvestades kaitseministri ettepanekut ning looduskaitseseaduse § 696 lõike 7 ja relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31 alusel ning kooskõlas looduskaitseseaduse § 691 lõikega 7 ja § 91 lõikega 24 otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Lubada käesoleva korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduses nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ nimetatud tegevusi (s.o raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kogu vajalikus mahus. 2. Tunnistada nõuetele vastavaks Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Natura asjakohase hindamise aruanne. 26 3. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel tagada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal kavandatavate tegevuste osas keskkonnameetmete rakendamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga. 4. Muuta Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus nr 266) resolutiivosa punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1. Laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, pindala 6772,14 ha võrra ja välispiiri 24 420,90 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht on Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ja ala kogupindalaga 9906,14 ha ja välispiiri pikkusega 51 280,90 m on esitatud korralduse lisas.“; 5. Asendada VV korralduse nr 266 lisa „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir“ käesoleva korralduse lisaga (lisatud). VI. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. VII. TEATAVAKS TEGEMINE Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud isikutele, sealhulgas Rõuge Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Antsla Vallavalitsusele ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendatud piiri sisse ja vahetult piiri äärde jäävate kinnisasjade omanikele. Korralduse põhjenduste aluseks olevad andmed ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir 27  Vabariigi Valitsuse korraldus „Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ Lisa Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir  25.09.2024 Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega lubatakse Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal (edaspidi Nursipalu HV) kõikide kavandatavate tegevuste elluviimine vastavate keskkonnameetmete rakendamisel, tunnistatakse Natura ajakohase hindamise aruanne nõuetele vastavaks ning korrigeeritakse Nursipalu HV piiri looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 696 lõike 7 ja relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 85 lõigete 3 ja 31 alusel ning kooskõlas LKS § 691 lõikega 7 ja § 91 lõikega 24. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa ([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Relvakonflikt Ukrainas on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö osas. Nursipalu HV vajalik suurus sõltub eeskätt Eesti ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriikidel olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ja üksuste suurusest, kes peavad koos mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Neid eesmärke on teatavate mööndustega võimalik täita ca 10 0000 ha suurusel harjutusväljal. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“1 (edaspidi VV korraldus nr 266) laiendati Nursipalu HV 6763, 81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. VV korraldusega nr 266 algatati mh Natura asjakohane hindamine punktis 3.2.1.1. toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Lisaks otsustati mõjude hindamise läbiviimise kohustus punktis 3.2.2. nimetatule ja vastavate keskkonnameetmete määramine looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Käesoleva korralduse eelnõu koostamise ajaks on viidud läbi Natura asjakohane hindamine ning hinnatud muud looduskeskkonnale avalduvad mõjud, samuti on teostatud VV korraldusest nr 266 tulenevad uuringud. 1 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine–Riigi Teataja 1 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on muuta VV korraldust nr 266 tulenevalt keskkonnale avalduvate mõjude hindamisest, tunnistada nõuetele vastavaks Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine2 (edaspidi ka Natura asjakohane hindamine) ning lubada eelnõu punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul viia ellu VV korralduses nr 266 nimetatud tegevusi (raadamine ja ehitustegevus; väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus; suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kogu vajalikus mahus. Nursipalu HV alal on kriitiliselt vajalik kõikide kavandatud tegevuste elluviimine, et suurendada nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võimet Eesti julgeoleku tagamiseks. Lisaks korrigeeritakse eelnõu punktis 3.4. toodud asjaoludel minimaalselt VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV pindala 8,33 ha võrra ja välispiiri pikkust 208,23 m võrra ning asendatakse VV korralduse nr 266 lisa „Kaitseväe Nursipalu asukoht ja laiendatud piir“ käesoleva korralduse lisaga. Korrigeerimise tulemusena on Nursipalu HV kogupindala 9906,14 ha ja välispiiri pikkus 51 280, 90 m. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb seitsmest osast. Eelnõu I osas antakse ülevaade olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust, sh tellitud uuringutest ja mõju hindamistest. Eelnõu II osa käsitleb laiendatud Nursipalu HV-l kõikide kavandatud tegevuste ellu viimise lubamiseks õiguslikku alust. Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus korralduse andmisel lähtub. Punktis 3.1 antakse ülevaade Nursipalu HV-l kavandatavast tegevusest ja mõjude hindamisest, mis juba olid VV korralduse nr 266 ajaks tehtud. Punktis 3.2. antakse ülevaade Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest (sh Natura asjakohase hindamise läbiviimise osas). Punkt 3.3. käsitleb muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamist ja uuringuid: Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele loodusobjektidele3 (edaspidi kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine); Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring4 (edaspidi ka mürauuring); Arheoloogiline uuring „Etapp I - arheoloogilised uuringud ja maastikuleire ning looduslike pühapaikade (LPP) inventeerimine Nursipalu harjutusväljal“ 5 2 Kättesaadav: Nursipalu harjutusvälja laiendamine - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseinvesteeringud.ee) 3 Samas 4 Samas 5 Samas 2 (edaspidi ka arheoloogiline uuring); muud asjakohased mõjud. Punktis 3.4. põhjendatakse VV korraldusega nr 266 laiendatud Nursipalu HV piiri korrigeerimise vajadust. Punktid 3.5. ja 3.6. käsitlevad omavalitsusüksuste ja kinnisasjade omanike õiguste riivet. Lisaks käsitletakse III osas ka kokkuvõtlikult korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning nendega arvestamise või mitte-arvestamise põhjendusi. Detailsem ülevaade eelnõu kohta esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) seisukohtadest esitatakse käesoleva seletuskirja lisas. Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa (V.). 1. Resolutiivosa punktiga 1 otsustatakse lubada eelnõu punktis 3.3.1. nimetatud keskkonnameetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia VV korralduses nr 266 nimetatud tegevusi kogu vajalikus mahus. 2. Resolutiivosa punktiga 2 otsustatakse tunnistada vastavaks Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Natura asjakohase hindamise aruanne. 3. Resolutiivosa punktiga 3 pannakse RKIK-ile kohustus tagada Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal kavandatavate tegevuste osas keskkonnameetmete rakendamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga. 4. Resolutiivosa punktis 4 muudetakse VV korraldust nr 266 ning sõnastatakse resolutiivosa punkt 1 uuesti vastavalt korrigeeritud pindalale ja välispiirile. 5. Resolutiivosa punkti 5 kohaselt asendatakse VV korralduse nr 266 lisaks olev kaart eelnõu lisas oleva kaardiga, kust nähtub nii korraldusega nr 266 laiendatud piir kui ka korrigeeritud piir. Eelnõu VI ja VII osas täpsustatakse vaidlustamise ja teatavaks tegemise korda. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korraldus arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) (edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist. 3 Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad riigisisesed asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ sättega (artikkel 6 lõige 3) viidi korralduse nr 266 andmise eelselt läbi LKS § 693 kohane Natura eelhindamine (VV korralduse nr 266 seletuskirja lisa 4). Eelhindamise kohaselt ei olnud objektiivsele teabele tuginedes välistatud oluline negatiivne mõju VV korralduse nr 266 punktis 3.2.1. kaasnevate tegevustega Timmase loodusala kaitse- eesmärkidele (elupaigatüüp 3260, liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobi ja paksukohaline jõekarp), Haanja linnualale (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) ja Karula linnualale (must-toonekurg). Seda arvestades algatas Vabariigi Valitsus harjutusvälja laiendamise üle otsustajana Natura asjakohase hindamise VV korralduses nr 266 sätestatud mahus. Natura asjakohane hindamine viidi läbi muuhulgas vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. 5. Korralduse mõju Korraldus parandab Lõuna-Eestis asuva 2JVBr sõjalise väljaõppe võimalusi ja loob võimaluse kasvatada 2JVBr sõjalise kaitse võimet, millega kaasneb 2JVBr üle viimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlaste paigutamine 2JVBr juurde. Korralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. Korralduse mõju hindamiseks Natura 2000 võrgustikule viidi läbi Natura asjakohane hindamine (seletuskirja lisa1). Natura asjakohase hindamise tulemusel jõuti järelduseni, et puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks ja edasi liikumiseks Natura hindamise järgmisse etappi (Natura erandi tegemine). Kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks telliti Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele, mürauuring ja arheoloogilise uuringu etapp I. Kavandatud tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus on kokkuvõtlikult esitatud eelnõu punktis 3.3.1. Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring ei ole veel käesoleva korralduse eelnõu koostamise ajaks lõplikult valminud, kuid pärast valmimist tutvustatakse seda avalikult. Eeltoodud mõjude hindamiste ja uuringute tulemused on kirjeldatud eelnõu punktis 3.2 ja 3.3. Nursipalu HV sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks on Vabariigi Valitsus toetanud hüvitusmeetmete paketti, mis koosneb kolmest kompensatsioonimeetmest, millest esimene on omavalitsusüksustele senisest suurema püsiva 4 häiringutasu maksmine6. Teiseks kompensatsioonimeetmeks on ühekordse investeeringutoetuse maksmine Võru vallale, Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale. Kolmas kompensatsioonimeede on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid7. Kõik kolm nimetatud meedet on antud hetkeks rakendatud (vt korralduse eelnõu punkte 3.5. ja 3.6.). 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud RKIK on teinud ettevalmistusi, et korralduse andmise järgselt oleks võimalik koheselt alustada korraldusega lubatud tegevuste ellu viimist. Nursipalu HV arendamiseks vajalikud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. RKIK tegeleb pidevalt harjutusväljade keskkonnatingimuste jälgimisega ning keskkonnauuringutest tulenevate meetmete rakendamisega. Uuringute tegemiseks vajalikud rahalised vahendid on RKIK-i eelarves. Harjutusvälja laienduse alale jäävate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkatakse läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Riigi huvi on saavutada Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks. Arvestades alale planeeritud väljaõppe olemust ning eesmärki, on eraomandis kinnistute olemasolu Nursipalu HV territooriumil välistatud. Kinnistute omandamise kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest. 8. Eelnõu kooskõlastamine ja muu korraldusega seonduv Korralduse andmiseks viiakse läbi avatud menetlus, mille käigus pannakse korralduse eelnõu koos seletuskirja, Natura asjakohase hindamise aruande ja kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamise aruandega avalikkusele tutvumiseks välja ning määratakse tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Korralduse eelnõu ja seletuskiri esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. EIS-is kooskõlastamine ja avalik väljapanek toimuvad paralleelselt. Peale avaliku väljapaneku lõppemist arutatakse esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid avalikul istungil avatud menetluse algatamise teates märgitud ajal. 6 Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 96 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele masktava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023006 7 Kaitseministri 15. augusti 2024. a määrus nr 11 „Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks“. Kättesaadav: Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks–Riigi Teataja 5 Lisad: 1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamise aruanne; 2. Nursipalu HV laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamise kaitstavatele loodusobjektidele aruanne. 6  Töö nr 23004812 | 24.09.2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Tartu 2024 Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert Sisukord KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 5 1. OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 7 2. KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................... 8 3. HAANJA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE............................................................... 11 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 11 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 15 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 20 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine.................................................................................. 20 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 21 4. KARULA LINNUALA NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ............................................................... 22 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus .... 22 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ................... 28 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?.................................................... 34 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine.................................................................................. 35 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused ............................................................................... 36 5. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 37 4 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kasutatud mõisted ja lühendid EELIS – Eesti looduse infosüsteem HV – harjutusväli KKK – kaitsekorralduskava LoA – Natura 2000 loodusala LiA – Natura 2000 linnuala LKS – looduskaitseseadus RKIK – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 5 Sissejuhatus Käesolev töö on kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kahele Natura alale – Haanja ja Karula linnualadele ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Täpsemalt on Natura hindamise aluseks Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis1 toodud tegevused. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.2 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala ning Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse-eesmärkidele. Kõigi nende tegevuste puhul, mille puhul ei saa eelhindamise etapis välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24 on Natura asjakohane hindamine algatatud 20.10.2023 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine"3. Korralduse kohaselt on asjakohane hindamine algatatud lisaks Haanja ja Karula linnualadele ka Rõuge jõge hõlmavale Timmase loodusalale. Seda põhjusel, et Natura eelhindamisel tuvastati, et välistada ei saa ebasoodsa mõju tekkimist Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Kui esialgselt kavandati truupsilla lahendust ühes asukohas Rõuge jõe ületamiseks, siis käesoleva töö koostamise ajaks on arendaja otsustanud Rõuge jõele mõju välistamiseks truupsilla lahendusest loobuda ning kasutada lahendust (teraskaarsild, sammassild vms), mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse-eesmärke. Valitud viisil silla rajamisel eelhinnangu kohaselt Rõuge jõele negatiivne mõju puudub. Kuna Timmase loodusalale eeldatava ebasoodsa mõjuga truupsildade lahendust ei kavandata, siis puudub ka vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks käesolevas dokumendis. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“4 ning juhenditele: "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"5 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)6. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb pöördumatult või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Kui Natura hindamise esimese etapi ehk eelhindamise eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda 1 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on kehtestatud kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 ja on kättesaadav internetist aadressil: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2023/10/20230828_Nursipalu-arendusprogramm_kehtestatud-.pdf 2 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003 4 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 6 European Commission, Directorate-General for Environment, Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Publications Office, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298 6 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine asjakohase hindamise etappi, siis teises etapis e asjakohases hindamises viiakse läbi tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Juhul kui leevendavad meetmed ei taga Natura ala terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda või jätkata Natura hindamise kolmanda etapiga e erandi tegemisega. Käesolev Natura hindamine on koostatud tuginedes nii olemasolevale teabele (Natura 2000 võrgustiku ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskavad (KKK); EELIS andmebaas jms) kui ka käesoleva töö raames läbi viidud uuringute tulemustele7. Lisaks on mõjuhindamisse kaasatud vajalike eriteadmistega eksperdid. 7 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 7 1. Osapooled Natura asjakohase hindamise koostajate ning protsessiga seotud asjaosaliste nimekiri koos rolli ja kontaktidega on toodud järgnevas tabelis. Tabel 1-1 Natura asjakohase hindamise kaoostajad ja protsessi osapooled Nimi Asutus Roll Kontakt Kaile Hendrikson DGE Natura hindamise e-post: [email protected] Eschbaum ekspert, elustiku ekspert (zooloog) Renno Nellis Clanga OÜ Natura asjakohase e-post: [email protected] hindamise linnustiku ekspert Rein Eesti Maaülikool vee-elustiku e-post: [email protected] Järvekülg ekspert, konsulteeris truupsildade võimaliku lahenduse osas Villem Kutti Riigi Töö tellija, e-post: [email protected] Kaitseinvesteeringute arendaja Keskus (RKIK) Helari Buht RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] arendaja Elari Kalmaru RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] arendaja Kersti RKIK Töö tellija, e-post: [email protected] Ristimägi arendaja Siim Vuntus Kaitsevägi Harjutusvälja e-post: [email protected] kasutaja, arendaja 8 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 2. Kavandatav tegevus Vastavalt Nursipalu harjutusvälja (HV) arendusprogrammile on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu, võttes arvesse Kaitseväe vajadust arendada struktuuri tulenevalt uute võimete ja üksuste loomisest, uutest kasutusse võetavatest relvasüsteemidest, ajateenijate arvu suurendamisest, liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest. Eeltoodu saavutamiseks on vaja kaks olemasolevat väljaõppeks kasutatavat ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liita ning laiendada, mille tulemusel tekiks ca 99 km2 suurune Nursipalu harjutusväli. Nursipalu HV laiendamise riigikaitselisi eesmärke on täpsemalt põhjendatud Vabariigi Valituse korralduses „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ 3. Nursipalu HV-le on planeeritud eelkõige diviisi 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu malevad ning liitlaste (s.h soomustehnika) väljaõppega seotud tegevused. Lisaks saavad HV-d kasutada ka teised Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad ning Siseministeeriumi valitsemisala üksused. Nursipalu harjutusväli ja selle laiendus asub Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. HV-st kirdesse jääb ca 0,3 km kaugusele Vagula järv ja ca 4 km kaugusele Tartu- Võru mnt, ca 2,2 km kaugusele itta Võru ning ca 7,2 km kaugusele läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge. Laiendatud harjutusvälja pindala on ca 99 km2. Plaanitava kavandatava tegevuse HV-l on eelnevate tööde käigus hindamiste läbiviimiseks (s.h Natura eelhindamine; uuringud jm) tinglikult jagatud kolmeks tegevuste rühmaks, mida viiakse läbi kahes etapis. Tegevuste rühmad on järgmised: ▪ Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (sihtmärgialad ehk lõhkemata lahingumoona) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad (neid ei kavandata Natura 2000 võrgustiku jõgedele) ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90–95% ulatuses lagedad. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2–4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine. ▪ Väikesekaliibrilistest relvadest8 laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamisi9. 8 relvad, mille kaliiber on < 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. 9 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 9 ▪ Suurekaliibrilistest relvadest10 laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine jagatud kahte etappi: Etapp I: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi). 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september–märts. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. Etapp II: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. Joonis 2-1 Nursipalu HV laiendus ja kavandatavad tegevused (aluskaart: Maa-amet 2024) 10 relvad, mille kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika 10 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine: ▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas. Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23–07) harjutusi ei korraldata. Läbiviidud mürauuringus11 on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele: aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (nö kõige enam esinev, nö tüüpiline harjutuspäev, mida esineb kuni 145 korda aastas) ja suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord (kõige intensiivsema harjutustegevusega päev, väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda, mis esineb kuni 2 korda aastas). Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt eelnevalt toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused. Järgnevate Natura asjakohase hindamise peatükkides on käsitletud tegevusi, mis on Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt asjakohased ning vajadusel on kavandatava tegevuse sisu täpsemalt kirjeldatud. 11 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 11 3. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Haanja linnualale (LiA): ▪ raadamine ja ehitustegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnualale, samuti ei avaldu tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele; ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala looduskeskkonnale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele; ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – puuduvad negatiivsed mõjud Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele, kui laskmised toimuvad etapp I mahus, so pesitsusperioodi välisel ajal (september–märts). Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) kui suurekaliibrilistest relvadest laskmised toimuvad liikide pesitsusperioodil (aprill–august) ja selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohane hindamine viiakse järgnevalt läbi vastavalt eelhindamise tulemustele. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud. 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Vastavalt eelhindamisele on Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju Haanja linnuala osadele kaitse-eesmärkidele seotud suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega liikide pesitsusperioodil (aprill–august). Mõju ei saa välistada linnuala kaitse-eesmärkidest neljale liigile: rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad eelhinnangu kohaselt avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Haanja linnuala paiknemist HV laskeväljade ning UXO alade suhtes illustreerib Joonis 3-1. 12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Joonis 3-1 Kavandatava tegevuse ja Haanjalinnuala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024) Kavandatavaks tegevuseks on suurekaliibrilistest relvadest laskmine (sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika. Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring12, mille kohaselt ulatub tüüpilise aktiivse harjutuspäeva (145 tk aastas) ja lõhkamiste (ca 20 tk aastas, s.h Lõuna laskevälja juures oleval UXO alal) puhul Haanja linnualale ˂45 dB suurune müratase (vt ka Joonis 4-2), mis tuleneb väiksekaliibriliste relvadega laskmisest või lõhkamistest ja see ei ületa linnualal olulist häirivat mürataset ja seetõttu pole põhjust hindamises täpsemalt käsilteda. Mürauuringu tulemuste kohaselt ulatub aga suurima laskude arvuga harjutuspäeval Haanja LiA-le kuni 65 dB suurune müratase. Tegevusest on ülevaade antud järgnevalt. Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad, sealjuures ei kavandata tegevusi reeglina öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 3-2. Näidatud on idast läände manöövri müraolukord, kuna see on Haanja linnuala jaoks nö ebasoodsam olukord, läänest itta manöövri korral ulatub Haanja linnualale mõnevõrra madalam müratase ja seda siinkohal eraldi ei illustreerita. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt 12 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 13 Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Haanja linnuala väga väiksele osale levib kuni 65 dB müratase (linnuala Nursi külas asuvale piirile; Kahrila järve põhjaosasse levib kuni 60 dB, vt Joonis 3-2). Sealjuures, läbi on viidud olemasoleva müraolukorra uuring 2023. aasta kohta13. Praeguse HV piiridest on Haanja linnuala oma lähimas osas pea 2 km kaugusel. Mürauuringu tulemused näitavad, et linnualale ulatuvad suurima laskude arvuga harjutuspäeval müratasemed 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Tüüpilise aktiivse harjutuspäeva ja lõhkamiste puhul ulatub linnualale ˂45 dB suurune müratase. Joonis 3-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250 (aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini). Hindamises on aluseks võetud müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused, mida eelnevalt ka kirjeldati. Haanja linnuala kirjeldus Haanja linnuala (RAH0000022) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k14). Linnuala pindala on ca 170 km2 ha ning see on loodud kaheksa linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub Haanja looduspargiga 13 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 14 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine (KLO1000469), mis tagab linnuala siseriikliku kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri15 ja looduskaitseseadus. Haanja linnuala kaitse-eesmärkideks on: ▪ rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must- toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud linnuala nende kaitse-eesmärkide kirjeldused, mis on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Lisaks on esitatud kaitse- eesmärkideks olevate linnuliikide arvukused 2022. aastal tehtud Haanja linnuala linnustiku inventuuril (Loodustaju OÜ). Tabel 3-1 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pikaajaline Esinemine ja kaitse- arvukus Natura Liik kirjeldus eesmärk standard vastavalt andmevormil16 KKK-le rästas- Tegemist on ohuvälise (LC17) ja Eestis kaitsestaatuseta liigiga. Liik Rästas-roolind Pesitseb 20–30 roolind elutseb vaid suuremates roomassiivides. Kevadel saabub meile mais, on Haanja paari sügisel lahkub septembris. looduspargis haudelind. Haanja LiA on liiki registreeritud varasemalt vaid juhuvaatluste alusel. Haanja looduspargi puhul pole põhiosas tegemist tüüpilise rästas- roolinnu maastikuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 10-15 paari (Loodustaju 2022). Ohutegurid19: Eestis võib liiki kohati ohustada roo niitmine ja rooväljade hävimine tormide ja rüsijää tõttu. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivseks mõjuteguriks linnualal: Puudub ülevaade rooalade levikust. viupart Tegemist on Eestis ohualdis (VU) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik on Kuna viupardi Pesitseb 3–5 meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja arvukus paari (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 50-100 Haanja LiA-l paari. alal pole teada, ei ole Liigi arvukusandmed (3-5 paari) Haanja LiA-l põhinevad 2002. a Kavadi liigile seatud ja Alajärvel tehtud vaatlustel. Tegemist on muuhulgas metsastel pikaajalist väikejärvedel pesitseva liigiga, mis üldjoontes sobib kokku Haanja LaA kaitse- maastikulise iseloomuga.18 2022. aastal tehtud Haanja linnuala eesmärki. inventuuril hinnati arvukuseks 0-5 paari (Loodustaju 2022). KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too. sinikael- Tegemist on Eestis ohuvälise (LC) ja kaitsestaatuseta jahilinnuga. Liik Sinikael-part Pesitseb 20–30 part pesitseb veekogude kallastel ja lähialadel. Sinikael-parti ohustab on Haanja paari eelkõige veekogude saastumine. Sinikael-part asustab taimestikurikkaid looduspargis madalaid veekogusid.18 2022. aastal tehtud Haanja LiA inventuuril arvukas hinnati arvukuseks 20-40 paari (Loodustaju 2022). haudelind. KKK liigi jaoks negatiivseid mõjutegureid liigi jaoks välja ei too. 15 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri 16 Haanja linnuala Natura 2000 standard andmevorm, seisuga 6.10.2022 17 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohulähedane (NT), Ellermaa 2023. 18 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 19 Vastavalt 2019. aastal antud liikide ohustatuse hinnangule. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 15 Pikaajaline Esinemine ja kaitse- arvukus Natura Liik kirjeldus eesmärk standard vastavalt andmevormil16 KKK-le rukkirääk Tegemist on ohuvälise (LC20) ja III kaitsekategooria liigiga, kelle leiukohti Rukkiräägu Pesitseb 30–70 EELIS andmebaasis Haanja LiA-l registreeritud ei ole. 2022. aastal kaitse- paari tehtud Haanja linnuala inventuuril hinnati arvukuseks 30–40 paari korralduslik (Loodustaju 2022). KKK-s on hinnatud, et LiA-l võis pesitsevate paaride optimaalne arvukus varem küündida kuni 150-ni, liigi keskmine asustustihedus on arvukus on ligi kaks korda suurem Eesti keskmisest. 80–100 paari. Liigile mõjub tõenäoliselt soodsalt maastiku vaheldusrikkus, madala intensiivsusega põllumajandus ning väikeste niitude ja põldude vaheldumine metsaste aladega. Liik asustab erinevaid avamaastikke (niisked või kuivad avatud rohumaad, luhad, raiesmikud). Lind veedab suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus. Vastavalt KKK-le on liigi joaks negatiivsed mõjutegurid LiA-l: võsastumine; lamminiitudel heina purustamine; niitmine pesitsusajal enne juulit. 18 3.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Haanja linnuala on väga ulatuslik ala, mille lähim osa jääb kavandatavast Nursipalu HV-st 0,8 km kaugusele lõunasse ja kuulub selles piirkonnas Haanja Looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndi koosseisu. Lähim laskeväli (Lõuna laskeväli) on linnualast u 1,3 km kaugusel. Linnuala kaugemad osad jäävad aga Nursipalu harjutusvälja piiridest paarikümne kilomeetri kaugusele. Linnuala kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad avalduda häiringud seoses laiendatavalt harjutusväljalt lähtuva suurekaliibrilistest relvadest tingitud müraga. Natura eelhindamises toodi välja, et valdaval osal linnualast on piisava kauguse tõttu müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. HV-le lähemas linnuala osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (rästas- roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Seega ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses mürahäiringutega. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ala ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Täpsustada tuleb, et taustainfona kasutatavaid põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud väga vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud erinevate uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on selles töös koondatud uuringute põhjal leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB21. Samas on viidatud alusuuringutes keskendutud peamiselt militaarlennuvahenditega ülelendudele seotud küsimustele. 20 Lindude punase nimestiku ohustatuse hindamise retsenseerimisel hinnati liik kategooriasse ohualdis (VU), Ellermaa 2023. 21 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 16 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra mõju. Nende uuringute tulemused aitavad luua vajalikke paralleele ka siinse töö kontekstis. Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi. Samuti joonistub uuringutes välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud22. 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis on koondatud erinevate uuringute tulemused ja leitud, et öise eluviisiga lindude (nt ka rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad) puhul peeti häirivaks 52–58 dB tugevusega müra23. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo- loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase (53–60 dB) samas suurusjärgus 2007. a ülevaateraporti tulemustega24. On ka viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid välja on toodud ka, et 63 dB alates muutub mitmete linnuliikide käitumine suurenenud ohutundele viitavaks25. Oluline on siinjuures märkida, et lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on liigispetsiifiline ja ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv ning samuti ei tähenda müratundlikkus automaatselt lindude sigimisedu või arvukuse langust ja sellega seotult mõjusid liikide kaitsestaatusele. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus26. Nursipalu laiendatava HV kohta läbiviidud mürauuringu12 tulemused näitavad, et suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad, millele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi) ulatuvad müratasemed linnuala loodeosas väikesel linnuala osal kuni 65 dB-ni (vt Joonis 3-2). Kirjeldatud mürasündmused on mürauuringus modelleeritud vastavalt Nursipalu laiendamise kavale, st lisanduvad uued laskeväljad ja kasutatavate relvade intensiivsus kasvab ja asukoht muutub. Mürarikkad tegevused kolivad senisest Haanja linnualale lähemale: senisele Põhja laskeväljale lisanduvad Lõuna ja Ida laskeväljad. Tuleb aga arvestada, et Haanja linnuala loodeosas on ka praeguse HV tegutsemise tõttu nö looduslikust suuremad müratasemed. Seda eeskätt just suurekaliibriliste relvade kasutamisel. 2023. aastal läbi viidud mürauuringu27 tulemused näitavad, et linnualale ulatub suurima laskude arvuga harjutuspäeval 45–49 dB (kuni Kahrila järve põhjapoolse osani). Mõju hindamine on esitatud LiA kaitse-eesmärkide kaupa järgnevas tabelis, kus toodud hinnangute andmisel on tuginetud kavandatava tegevuse sisul, kehtivas KKK-s toodud infol, ekspertteabel jm. 22 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro Connect, Perth, WA. 23 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 24 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise? Belgian Journal of Zoology, 153. 25 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56. 26 Larkin, R., P. (1996). Effects of military noise on wildlife: a literature review 27 Nursipalu harjutusvälja 2023. a olukorra mürauuring. Akukon, 2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 17 Tabel 3-2 Mõju hindamine Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus rästas- Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei roolind võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et rästas-roolinnu jaoks on häirivaks müratasemeks 52 dB.23 Selle müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal (vt Joonis 3-2): sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal, mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Rästas-roolind ei ole Eestis kaitstavate liikide nimekirja kuuluv liik. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et rästas-roolinnul on Haanja linnualal, sh harjutusväljale lähimatel järvedel (nt Kahrila järv, mis on kõrgendatud müra alal) vähe sobivaid elupaikasid, ei kaasne mürataseme tõusuga selles piirkonnas liigile häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Kõrgendatud müratasemed suurt osa linnualast ei hõlma. Vastavalt KKK-le on ohud liigi jaoks seotud pigem elupaikadega, mitte häirimisega. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. Rästas-roolinnu puhul on KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks, et liik on Haanja looduspargis (LiA-l) haudelind. Seda eesmärki kavandatav tegevus ei mõjuta, sest HV laiendamine ei saa põhjustada liigi liigi arvukuse vähenemist või ka väljasuremist linnualal. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Pigem võib liigi jaoks limiteerivaks olla sobivate elupaikade (roostike) puudumine linnualal, mitte häirimine. viupart Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra28, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu 28 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 18 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB29. Keskmised päevased müratasemed linnualal küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB, mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis. Eestis kaitstavate liikide nimekirja viupart ei kuulu, tegemist on ohualdis jahilinnuga. KKK ei too Linnualal liigi jaoks välja ohutegureid. Teadaolevalt ei ole tegemist ka väga tundliku ega ohustatud liigiga. Arvestades, et viupardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved) kogu LiA piires ja eeldatavad müratasemed ei küündi valdaval osal linnualast tasemeni, mis tooks kaasa liigi jaoks olulise häirimise, mis võiks omakorda mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. KKK-s ei ole liigi jaoks seatud pikaajalist kaitse-eesmärki ja Natura standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 3–5 paari viuparte. Liiki on registreeritud aga Kavadi ja Alajärvel, mis asuvad joonisel 4-2 toodud müramodelleerimise tulemuste järgi väljaspool võimalikku häiriva müra mõjuala ja selles piirkonnas jäävad keskmised päevased müratasemed juba alla 45 dB ka suurõppuste ajal. Lisaks on LiA-l on palju pesitsuseks sobilikke väikejärvi. Seega ei ole linnualal oodatav liigi arvukuse langus, millest võiks tuleneda mõju liigi kaitsestaautsele. sinikael- Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei part võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). Kui arvestada päevase eluviisiga lindude puhul on peetud häirivaks 52–58 dB tugevusega müra, siis sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra vaid linnuala väikesel osal: sisuliselt Rõugest loodesse jääval linnuala osal (vt Joonis 3-2), mis moodustab kogu linnusalast pindalaliselt alla 5%. Viiteid on ka, et militaarmürale reageerivad linnud (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63–80 dB30. Keskmised päevased müratasemed linnualal (HV-le lähimas osas) küündivad HV lähedasel LiA väikesel osal aktiivsetel harjutuspäevadel aga kuni 65 dB mistõttu ei saa eeldada olulise häiriva mõju teket kogu linnuala ja liigi elupaikade kontekstis. Arvestades, et sinikael-pardil on Haanja linnualal sobivaid elupaikasid (järved ja jõed) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku (pesitseb nt ka linnades jm) ega ohustatud liigiga, ei kaasne mürataseme tõusuga väikesel LiA osal liigile olulist häirimist, mis võiks mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. KKK-s seatud pikaajalist kaitse-eesmärki, et sinikael-part on Haanja looduspargis (LiA-l) arvukas haudelind, kavandatav tegevus ei mõjuta, sest 29 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 30 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 19 Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus HV laiendamine ei põhjusta liigi arvukuse vähenemist linnualal. Natura standardsel andmevormil on ala kaitse-eesmärgiks 20–30 paari sinikael- parte. Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. rukkirääk Arvestades, et kavandatava tegevusega ei kaasne LiA piires tegevusi, mis Ebasoodsat mõju ei võiksid otseselt elupaiku või keskkonnatingimusi mõjutada, siis ei kaasne esine ja liigispetsiifiliste liigile otseseid ebasoodsaid mõjusid. leevendavate meetmete rakendamise vajadus Harjutustegevustest tulenev mürataseme tõus linnualal võib potentsiaalselt puudub. liigile häiriv olla. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel tõusevad keskmised päevased müratasemed linnualal (selle HV-le lähemates osades) kuni 65 dB. Selliseid harjutuspäevi on kuni 2 korda aastas ning nendele lisanduvad sarnased kõrgemad müratasemed mõnekümnel harjutuspäeval aastas, kui kasutatakse kaudtule- ja tankitõrjerelvi (harjutused toimuvad reeglina päevasel ajal (07.00–23.00)). On viiteid, et öise eluviisiga lindude (sh rukkirääk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde23. Sellise müratasemeni ulatub vastavalt mürauuringu suurõppuste stsenaariumile (e nn halvim võimalik müraolukord) müra linnualal osaliselt, s.t ei hõlma poolt linnuala pindalast. Enamik linnualast jääb siiski väljapoole 47 dB müra taset (vt Joonis 3-2). Lisaks tuleb mainida, et mürarikkad harjutustegevused kavandatakse valdavalt jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini, s.t et mürarikastest harjutuspäevadest paljud jäävad väljapoole rukkiräägu Eestis veedetavat pesitsusaega (mai–sept). Kuigi kirjanduse andmetel on viidatud liigi jaoks liiklusmüra puhul olulise piirina 47dB, siis teada on siis Eestis on teada liigi pesitsemine ka mitmetes mürarikastes keskkondades. Sealjuures on teada mitmed liigi aktiivselt kasutatavad pesitsusterritooriumid Keskpolügooni lähedal. Need asuvad sealsetest UXO aladest 1–2 km kaugusel (nt KLO9130618, KLO9130615 jne). Seetõttu ei saa eeldada, et ka Haanja linnualal, mis asub HV lähimast laskeväljast (Lõuna laskeväli) minimaalselt u 1,3 km kaugusel, võiks tekkida liigi jaoks olulisi häiringuid. Arvestades, et rukkiräägul on Haanja linnualal palju sobivaid elupaikasid (põllud ja rohumaad) ja teadaolevalt ei ole tegemist väga tundliku liigiga ning öisel ajal reeglina laskeharjutusi ei tehta (liik laulab kõige aktiivsemalt öösiti), ei kaasne mürataseme tõusuga liigile olulist häirimist, mis võiks oluliselt mõjutada liigi käitumist, arvukust või pesitsusedukust linnualal. Liigi kaitsestaatust tegevused ei mõjuta. KKK-s seatud pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on rukkiräägu optimaalne arvukus 80–100 paarina. 2022. aasta inventuuri alusel pesitses linnualal hinnanguliselt 30–40 paari (Loodustaju 2022). Eesmärgist väiksema arvukuse põhjused on liigi üldine arvukuse langus kõikjal Eestis, aga linnualal saab liigi seisundit parandada rohumaade säilitamise ja nende hilisema niitmisega (mis on kaitsekorralduslikud tegevused ja KKK-s ka kavandatud). Haanja LiA puhul on tegemist suure linnualaga, kus liigil on võimalik valida pesitsusterritooriume HV müraallikatest kuni paarikümne km kaugusel. Häirimisest enam võib liigi jaoks limiteerivaks olla elupaikadega seotud probleemid linnualal (KKK-s välja toodud negatiivsed mõjutegurid on nt võsastumine, niitmine pesitsusajal jm). 20 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 3.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Haanja linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik. Tabel 3-3 Kontrollküsimused Haanja linnuala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Liikide arvukuse vähenemist ei kaasne, kuna häiringu või liikidel arvukust, mille kaitseks ala mõjualasse ei jää tundlikke linnuliike, kelle pesitsusedukust loodi? ja seeläbi arvukust võiks kavandatav tegevus mõjutada. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei HV tegevusega kaasneb mürahäiring, kuid kuna liigid, mis asurkondade suurust või liikide vahelist läbisid asjakohase hindamise, ei ole häiringu suhtes tasakaalu või asustustihedust? tundlikud ning müratasemed ei ületa liikide/liigirühmade jaoks olulisi müratasemeid, siis ei ole oodata ka asurkondade suuruse, liikide vahelise tasakaalu ega asustustiheduse muutusi. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega Ei Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ümberasumist, vähendada nende liikide levikuala kavandatav tegevus kaasa ei too ega levikualasid ei mõjuta. piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Killustatust kavandatav tegevus ei põhjusta, kuna tegemist killustatust? ei ole tundlike liikidega ning nende elupaigad säilitavad olemasoleva sidususe. Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste puistaimkate, loodetele avatus, iga- vähenemist ega hävimist. Linnualal säilivad elupaigad ja aastased üleujutused jne) vähenemist või tingimused olemasolevalt. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, asustustiheduse muutusi linnualal. levikut ja asustustihedust? Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Kuna ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele ei eesmärkide saavutamist? tuvastatud, siis ei mõjuta tegevus ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega ala olemust määravates aspektides (nt aspektides. Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval toitainete tasakaal), millest sõltub ala kujul. soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele. Haanja linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud. 3.4. Leevendavate meetmete kavandamine Natura hindamise tulemusel (Tabel 3-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 3-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 21 3.5. Natura asjakohase hindamise tulemused Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). 22 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4. Karula linnuala Natura asjakohane hindamine Natura eelhindamises2 käsitleti Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ja kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusi kolme komponendi kaupa, mis on järgnevalt esitatud koos Natura eelhindamise järeldusega Karula linnualale: ▪ raadamine – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid etapp II tegevuste puhul ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele. Teistele kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva laskmisala raadamisega ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgiala (UXO ala) raadamise ja välja ehitamisega (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd) ehk etapp II tegevuste korral. Ülejäänud raadatavate laskeväljade osade ja UXO alade raadamise ja väljaehitamisega must-toonekure toitumisaladele negatiivseid mõjusid ei kaasne ehk etapp II osas saab negatiivse mõju välistada. ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus – kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud, kui tegevusi viiakse ellu etapp I mahus (laskmised Lääne laskeväljal september–märts). Negatiivset mõju ei saa välistada seoses laskmistega Lääne laskeväljal must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus. Ülejäänud raadatavad laskmiste alad jäävad must-toonekure võimalikest toitumisaladest kaugemale ning nende kasutusega seoses olulisi häiringuid ja negatiivseid mõjusid must- toonekurele tõenäoliselt ei kaasne. ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine – Kokkuvõttes puuduvad negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele, kui laskmised Lääne laskeväljal ja Lääne UXO alal toimuvad liigi pesitsusperioodil ehk aprillist augustini (so etapp II mahus). Selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Kui laskmisi nimetatud aladel liigi pesitsusperioodil ei toimu, siis negatiivsed mõjud puuduvad (nn etapp I). Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Eelhindamise kohaselt ei saa välistada ebasoodsa mõju esinemist kõigi kolme hinnatud komponendi teatud tegevuste elluviimisel must-toonekurele. Natura asjakohane hindamine neile tegevustele ja must-toonekurele viiakse järgnevalt läbi. Ülejäänud tegevuste ja linnuala kaitse-eesmärkide käsitlemine ei ole vajalik, kuna nende puhul eelhindamine ebasoodsaid mõjusid ei tuvastanud. 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Vastavalt eelhindamisele esineb Nursipalu harjutusvälja arengukava ja laiendusega seotud võimalik mõju seoses kolme erineva tegevuse komponendi elluviimisega Karula LiA ühele kaitse-eesmärgile: must-toonekurele. Karula LiA asub oma lähimas punktis Nursipalu laiendatava harjutusvälja piirist ca 4,7 km kaugusel. HV ja sealsete tegevusalade asukohti Karula LiA suhtes illustreerib Joonis 4-1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 23 Joonis 4-1 Kavandatava tegevuse ja Karula loodusala paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024) Kavandatav tegevuse saab oma iseloomu põhjal jagada kaheks: Raadamine Nursipalu laiendatud harjutusväljal kavandatakse suhteliselt ulatuslikke raadamisalasid (Joonis 4-1), kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Kokku on raadamisalasid ca 9,7 km2 ulatuses. Lisaks raadatakse teede ümbert 30 m laiune koridor. Laskeväljade väljaehitamisega kaasnevad lisaks raadamisele kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd. Tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise seos LiA must-toonekurega otsene (st linnualal elupaikade ja pesitsuskohtade tingimused ei muutu), kuid kaudne seos on võimalik läbi Karula LiA-l pesitseva must-toonekure toitumisalade kvaliteedi mõjutamisega. Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine Väiksekaliibrilised on relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT (trotüül) ekvivalent, st püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad. Suurekaliibriliste relvade kaliiber on ≥ 20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT (trotüül) ekvivalent, s.o suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika. Nursipalu laiendatud HV alale ja seal kavandatavatele laskmistegevustele on läbi viidud mürauuring31. Aktiivse harjutuspäeva tüüpilist päevast müraolukorda kirjeldab vastavalt uuringu tulemustele Joonis 4-2 (st väikesekaliibriliste relvade kasutamist; sealjuures reeglina ei kavandata 31 Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring. AKUKON, 2024 24 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00). Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas. Tüüpiline päev harjutusvälja kasutamise mõistes hõlmab endas erinevaid harjutusi, taktikalisi tegevusi või väljaõpet, mis ei sisalda lahingmoona kasutamist. Kasutatakse väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid ja kergkuulipildujad. Eeldatavalt esineb tüüpilisi harjutuspäevi 145 korda aastas. Joonis 4-2 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord (väikesekaliibrilised relvad; aluskaart: Maa-amet 2024) Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevast müraolukorda (väikese- ja suurekaliibrilised relvad; sealjuures reeglina ei kavandata tegevusi öisel ajal, st ajavahemikul 23.00–07.00) kirjeldab vastavalt mürauuringu tulemustele Joonis 4-3. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimisel aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus12). Tegemist on halvima võimaliku modelleeritud stsenaariumiga, mis väljendab suurõppuste (nt Kevadtorm) müraolukorda. Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpe kuni 2 korda aastas, millele lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad kui kasutatakse kaudtulerelvi, õhu- või tankitõrjerelvi. Karula linnuala väikesele osale levivad vastavalt modelleerimise tulemusele keskmised päevased müratasemed kuni 50 dB (Jõepera ja Viirapalu külade piirkond linnuala kirdepiiril). Kui Natura eelhindamine tõi välja võimaliku mürahäiringu mõju just Karula linnuala must-toonekure HV alale jäävatele toitumisaladele, siis liigi pesitsusaladele linnualal ohtu ei nähtud. Lähim registreeritud pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel, selles pesas pesitsust viimastel aastatel registreeritud ei ole. Lähim aktiivselt ja pikaajaliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. Olulise mürahäiringu puudumist linnu pesitusalal kinnitavad ka mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must- Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 25 toonekure pesituspaikades ja valdaval osal linnuala territooriumist alla 45 dB ning ühel juhul jääb pesitsuskoht32 45–50 dB piirkonda. Liikide müratundlikkuse osas on ülevaade antud ptk 3.2 ning ka aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“.33 Joonis 4-3 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Uutes piirides väljaehitatud HV-l on laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas kokku ligi 250. Hindamises on aluseks võetud eelnevalt kirjeldatud tüüpiline aktiivne harjutuspäev (mis esineb kõige sagedamini, s.t 145 päeval aastas) ja müraolukorra mõttes nö halvim variant e suurõppused (kuni 2 korda aastas ning lisanduvad mõnekümnel päeval aastas sarnase kõrge müratasemega harjutuspäevad), mida eelnevalt ka kirjeldati. Ülejäänud harjutuspäevade müraolukord jääb nende kahe kirjeldatud stsenaariumi vahele. Karula linnuala kirjeldus Karula linnuala (RAH0000634) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k34). Linnuala pindala on ca 132,6 km2 ha ning see on loodud 11 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala kattub valdavas osas Karula rahvuspargiga (KLO1000242), väiksemas osas erinevate metsise püsielupaikadega (Koemetsa (KLO3000048), Singa(KLO3000001), Põrgujärve (KLO3000051) ja Ubajärve (KLO3000052)) ja Koemetsa väike- konnakotka püsielupaigaga (KLO3000195) jne. Nende siseriiklike kaitstavate alade kaitsekorra 32 Ähijärve leiukoht, kus viimastel aastatel ei ole pesitsust olnud 33 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 26 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine kaudu on tagatud linnuala kaitse. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse- eeskiri35, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus36. Karula linnuala kaitse-eesmärkideks on: ▪ väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus). Järgnevas tabelis on täpsemalt välja toodud LiA kaitse-eesmärgiks oleva must-toonekure kirjeldus, kuna see liik on vastavalt Natura eelhindamise tulemustele tegevuse võimalikus mõjualas. Tabel 4-1 Karula linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pikaajaline Esinemine ja kaitse-eesmärk arvukus Natura Liik kirjeldus vastavalt KKK- standard- le37 andmevormil38 must- Must-toonekurg on väheneva arvukusega linnuliik, kes Eesti Liigi elupaigad ja Liigi kohta info toonekurg punase nimestiku järgi on kriitilises seisundis (Eesti liikide toitumisalad puudub. punane nimestik 30.07.20) ning arvatud LKS alusel haruldase ja kaitsealal on hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Must- säilinud ning toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise kaitsealal ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised pesitseb metsamassiivid. vähemalt kolm paari must- Vastavalt KKK-le37 on linnualal teada 4 must-toonekure pesa, toonekurgesid. millest ühes ei ole pesitsetud üle 20 aasta; kaks on looduslike varisenud pesade asemele ehitatud tehispesad ja üks endine hiireviu pesa, mida on samuti tehislikult toestatud. Vahetult kaitseala piiri taga asub veel üks must-toonekure pesa, mille püsimisele pole inimesed kaasa aidanud. Pesade asustamine on olnud aastate lõikes erinev, kuid edukaid pesitsemisi ei ole ühelgi aastal olnud rohkem kui kahes pesas. Aastatel 2011– 2017 lennuvõimestus rahvuspargis keskmiselt 5,9 must- toonekure poega. Liiki kaitstakse läbi pesametsa ja toitumisalade kaitse. Hetkel pesitseb Karula linnualal 2–3 paari must-toonekurgi, teada on kahe paari asustatud pesad. Vastavalt KKK-le on liigi negatiivsed mõjutegurid alal: − kaitsealal on vähe must-toonekurele sobivaid toitumispaiku, toitumiseks sobivad lõigud kaitseala vooluveekogudel on lühikesed − toitumispaikade hävitamine koprapaisude likvideerimisel − hiireviu pesasse tehtud pesa on halvas seisus − võimalik pesarüüste − üks must-toonekure pesa asub vahetult kaitseala piiri taga 35 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri 36 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1. 37 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 38 Karula linnuala standard andmevorm, seisuga 06.10.2022 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 27 Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskavale39 asub Eesti liigi areaali loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (2013.–2017. aastal oli arvukus 60–90 paari40, praegu tõenäoliselt 30–40 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Kava hindab Eestis liigi jaoks suure tähtsusega ohuteguriteks mh elupaikade killustamist ja toitumisalade degradeerumist (siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine; olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine). Karula linnualal pesitseb hetkel 2–3 paari must-toonekurgi, st 4–6 isendit. Must-toonekure leiukohtadest Karula linnualal on ülevaade antud järgnevalt (Vt Joonis 4-4). Ähijärve küla (KLO9124678) leiukoht on Nursipalu laiendatavale HV-le lähimaks liigi leiukohaks linnualal. Leiukoht asub HV piiridest 8,7 km kaugusel. Pesa on EELISesse kantud 2019. aastal (pesitses kanakull). Hilisemad seireandmed pesa kohta puuduvad. Märgitud on, et elupaik on soodsas seisus. Lusti küla (KLO9128281) leiukoht asub üle 11 km kaugusel HV piirist ja see on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevatest must-toonekurgedest ulatuvad EELISes 1999-sse aastasse, sh viimased edukad pesitsused 2021.–2023. aastast. Viimasel kolmel aastal oli pesas kolm poega. Metsoja leiukoht Koobassaare külas (KLO9128280) asub üle 17 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 1998-sse aastasse, viimane õnnestunud pesitsemine oli 2023. aastal (3 poega). Pautsjärve leiukoht Rebasemõisa külas (KLO9128279) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on aktiivselt ja pikaajaliselt pesitsemiseks kasutatav: seireandmed pesitsevates must- toonekurgedest ulatuvad EELISes 2001. aastasse, viimati oli pesa asustatud 2022. aastal, 2023. a oli pesa asustamata. Pautsjärve pesa kohta andmeid juba 1981. aastast, mille põhjal võib öelda, et piirkonnas on liik pesitsenud väga pikka aega ja ala sobib neile. Arvestades Karula rahvuspargi pindala ja piirangutega ning asjaoluga, et rahvuspargi ümbruses leidub liigile sobilikku toitumisala, võib väita, et must-toonekurel on kaitsealal pesitsemiseks soodsad tingimused. Piiri leiukoht Koemetsa külas (KLO9128277) asub üle 15 km kaugusel HV piirist ja on EELISE andmetel asustatud olnud 2015.–2020. a, viimastel aastatel (2021. a–2022. a) on pesa olnud asutamata. 39 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105 40 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf 28 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-4 Must-toonekure leiukohad Karula linnualal (aluskaart: Maa-amet 2024) 4.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Täpsemalt on kaasnevaid mõjusid Karula linnuala must-toonekurele käsitletud järgnevalt. Peatüki lõpus on mõjude hindamise põhilised aspektid ja järeldused koondatud tabelisse, kus on ka Natura hindamise järeldus (Tabel 4-2). Raadamine Raadamine (ja seotud ehitustööd) toimuvad Nursipalu HV piires ja raadatavad alad laskeväljadel jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele ning linnualal asuvatest liigi pesadest 11–19 km kaugusele. Seetõttu ei ole raadamise ega muude tööde (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning pinnasetööd) seos LiA pesitsevate must-toonekurgedega otsene, st linnualal asuvate must- toonekurgede elupaiga tingimused ei muutu ja säilivad olemasolevalt. Teada on, et must- toonekured võivad käia poegadele toitu hankimas sobivates toitumispaikades (nt kalakasvatuses) pesast kuni 40 km kaugusel. Pesitsusperioodi keskmine toitumispaiga kaugus pesast sõltub palju konkreetsest isendist (minimaalne 4,3 km pesast, maksimaalne 18,6 km pesast). Mittepesitsevad must-toonekured võivad lennata toituma hoopis teise piirkonda.39 Nursipalu HV ala asub nö liigi potentsiaalse toitumisala raadiuses. Kvaliteetseimad toitumisalad must-toonekure jaoks on väikesed looduslikud jõed ja ojad, kus on kalastiku näol piisav toidubaas. Sealjuures on oluline, et toitumisaladena kasutatavate veekogude kaldad ei võsastuks (veekogusse pole võimalik maanduda ega sealt lendu tõusta) ning ka see, et veekogu kalda valgusrežiimi ei muudetaks (nt raadamise või lageraie tagajärjel). Ala kaitsekorralduskava37 andmetel käivad Karula linnualal pesitsevad must-toonekured enamasti toitumas rahvuspargist (e LiA-st) väljas. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must- toonekured käivad toitumas ka Nursipalu harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 29 Matu oja Hänike külas. Alloleval kaardil (Joonis 4-5) on näidatud ühe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure andmed (Karl II, Lusti leiukohast), kes on harjutusväljale lähim pesitsev paar, aga ka teised Karula linnualal pesitsevad must-toonekured käivad tõenäoliselt siin alal vahel toitumas. Lind on külastanud toitumiseks laiendatava harjutusvälja põhjaosas asuvat Matu jõe lõiku, mis asub olemasoleva harjutusvälja piiril, valdavalt sellest vahetult väljaspool. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-5 Karula linnualal pesitseva must-toonekure Karl II asukohapunktid aastatel 2021–2023 Nursipalu laiendatud harjutusväljal (punane joon). Toitumispunktid veekogudel on märgitud sinisega ja lennupunktid kollasega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024) Lisaks on kahe Karula linnuala põhjaosas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad näidatud Joonis 4-6, kus on näha, et lindude põhiline kodupiirkond jääb väljapoole harjutusala ja tegevused harjutusalal (raadamine nii raadamisalal kui ka teede ümber) lindude kodupiirkondi põhiosas ei puuduta. Samuti on kaardilt näha, et kodupiirkonna suurus varieerub aastati, osadel aastatel see HV alaga ei kattu. Peamises kodupiirkonnas esinevad võimalikud ja teadaolevad toitumisveekogud (nt Ärnu jõgi, Haabsaare, Tohvri ning Leese ojad jne) säilivad olemasolevalt ja nende kasutamine toitumisveekoguna saab jätkuda olemasolevalt. 30 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 4-6 Kahe Karula linnuala (sinine joon) põhjaservas pesitseva must-toonekure 95% kodupiirkonnad (roosad jooned, üks ala näitab ühe isendi kodupiirkonda ühe aasta jooksul). Nursipalu laiendatud harjutusväli punase joonega (andmed Kotkaklubi, aluskaart: Maa-amet 2024). Nursipalu HV laienduse alal läbiviidud linnustiku uuringu41 välitöödel ei tuvastanud HV alal ojadel must-toonekurge toitumas ega linnu tegutsemisjälgi (v.a üks juhuvaatlus Rõuge jõel). Töö üheks järelduseks on, et must-toonekurg kasutab vähesel määral HV ala toitumiskohana. Liiki on kohatud üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigile suhteliselt soodsas seisundis. Nursipalu HV kavandatavatele raadamisaladele jääb looduslikke ojasid (Maru oja, Lükkä oja ja Nilbõ oja) ja suuremaid kraave ehk must-toonekurele potentsiaalselt sobivaid toitumispaiku. Matu oja, mida linnud teadaolevalt on enam kasutanud (jõe lõik Hänike külas, HV põhjaosas, Joonis 4-5), ei jää raadatavatele aladele. Samuti ei teki jõe ääres teede tõttu raadamise vajadust (tee kulgeb küll kohati jõe ääres, kuid asub seal avatud maastikus). Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud toitumisveekogud. Üldiselt võib öelda, et raadamine must-toonekurele sobivate veekogude kallastel halvendab liigi jaoks tingimusi toitumisalal (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Sarnane mõju on ka lageraietel. Antud juhul hõlmavad raadamisalad siiski vaid väikese osa Karula must-toonekurgede toitumisalast ning põhiline kodupiirkond linnualast põhjas ei ole kavandatavast tegevusest mõjutatud. Ka HV piires säilib teadaolevalt kõige enam toitumiseks kasutatav Matu oja olemasolevalt, selle kallastel raadamist ette ei nähta. Samuti mitmed muud potentsiaalsed toitumisveekogud nagu (Tinu oja). Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud. Arvestades eelnevat (põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala; läbiviidud uuringus vaid ühe juhuvaatluse registreerimine HV alal jm), ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele. 41 Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalu harjutusvälja laiendus). Kotkaklubi, 2023 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 31 Harjutusvälja piires EELISes registreeritud must-toonekurgede leiukohtadele (Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276)) mõju minimeerimiseks on seatud mitmeid leevendavad meetmed42. Kuigi Karula must-toonekurgede soodsa seisundi halvenemist HV ala väljaehitamine ja sealsed raadamised jm tegevused kaasa ei too ning meetmete seadmise vajadust ei ole, siis eelpool välja toodud Nursipalu must-toonekurgede soodsa seisundi tarbeks seatavad meetmed aitavad parendada tingimusi ka Karula LiA must-toonekurgedele. Meetmete sisu on täpsemalt kirjeldatud aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“33. Põhiline meede on, et lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada (Nursipalu HV-l kavandatud raadamisalade piires on see seatud soovitusena), aga samuti on välistatud raadamistööde läbiviimine lindude pesitsusperioodil. Seatud on veel mitmeid veekeskkonna ja jõgede kallastega seotud parendamise meetmeid, mida siinkohal täpsemalt välja ei tooda, kuid need toetavad meetmed aitavad parendada tingimusi ja on seega potentsiaalselt toetavad ka Karula LiA must-toonekurele. Lisaks on ette nähtud must-toonekurgede toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekurgede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala43. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala. Joonis 4-7 Must-toonekurele sobivad toitumisveekogud Nursipalu HV-l (aluskaart: Maa-amet 2024) Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine 42 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele. Hendrikson DGE, 2024 43 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024 ptk 2.3.2 32 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et ainsa võimaliku Karula linnuala liigina esineb kavandatava tegevuse võimalik mõju must-toonekurele. Täpsemalt, väikese- kui ka suurekaliibrilistest relvadest laskmisel Nursipalu harjutusvälja Lääne laskeväljal ei saa negatiivset mõju välistada must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus seoses asjaoluga, et selles piirkonnas käivad linnuala must-toonekured ojadel (Matu oja jt) toitumas. Eelhindamises tuuakse välja, et harjutusvälja alal toimuvad laskmised võivad põhjustada must-toonekurele olulisi häiringuid ja muuta harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Negatiivsed mõjud must- toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisalaga ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgialaga (Lääne UXO ala). Mõjusid ei saa välistada ka seoses Ida laskeväljale kavandatud suurema raadatava ala idapoolse osaga (ala ca 1 km raadiuses Ura ojast), mis on etapp II tegevus. Negatiivseid mõjusid ei kaasne Põhja laskeväljale kavandatud raadatavate laskmisaladega seoses, samuti Lõuna laskeväljale kavandatud raadatavate alade ja Lõuna laskevälja juurde kavandatava UXO ala kasutusega. HV laiendusalal Lääne laskevälja piirkonnas (kus asuvad Matu ja Maru ojad) käivad teadaolevalt pesitsusperioodil toitumas must-toonekured Karula LiA-lt. Samuti on registreeritud toitumine Lõuna laskeväljal Lükkä ojal. Aktiivne pesitsusperiood on aprillist augustini, mil must-toonekured on Eestis. Rände ja talvitamise ajal (september–märts) on toonekured ära ja toitumisalaga pesa ümber seotud ei ole. Vastavalt mürauuringule on toitumisalade piirkonnas HV alal igasugustel harjutuspäevadel väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB (Joonis 4-2). Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel (mida on kuni 2 korda aastas ja kasutusel on nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad) on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. Tuleb aga märkida, et vastavalt varasematele mürauuringutele olemasoleval Nursipalu harjutusväljal44 esineb väga kõrget mürataset kavandatava Lääne laskevälja piirkonnas (nt Matu oja piirkonnas ligi 94 dB) ka praegustes HV piirides läbiviidavate harjutustegevuste puhul. See tähendab, et HV laiendamine toob küll kindlasti kaasa müratasemete suurenemise ja mürarikaste tegevuste intensiivistumise, kuid HV laienduse ala ja sealsed must- toonekure toitumisveekogud on juba ka eelnevalt suurenenud militaarmüra piirkonnas. HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid (vt ka kirjeldused raadamise alapeatükis ja Joonis 4-5, Joonis 4-6). Oodatav on, et Lääne laskeväljal (ja ka Lõuna laskeväljal) toimuvatel tüüpilistel harjutuspäevadel, mis toimuvad liigi pesitsusperioodil, valivad linnud toitumiseks HV väliseid alasid oma põhilises kodupiirkonnas. Samuti on oodatav, et linnu pesitsusperioodil toimuvate muude mürarikastel õppuste (suurõppused jm) ajal HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd toitumiseks kasutatavat jõelõiku. Suur osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi jm) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne. Lisaks võib välja tuua, et ette on nähtud toitumisveekogusid parendavad tööd väljaspool HV ala, mille eesmärgiks on HV must-toonekugede (Timmase, Lükka ja Lükkä leiukohad) jaoks parendada 44 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine. Militaarmüra hindamine. AKUKON, 2017. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 33 toitumisalasid väljaspool HV ning lindude suunamine toituma väljapoole häiringuala45. Arvestades, et nende töödega on muuhulgas hõlmatud ka Karula kurgede peamise toitumispiirkondade veekogud (Ärnu jõgi; Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne), siis toimib see linnuala kurgede toitumisalasid parendava meetmena, mis tagab, et liigi eelistatud peamised toitumisalad saavad jääda väljapoole harjutusala. Mõju hinnangud Karula linnuala must-toonekurele on toodud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis. Tabel 4-2 Mõju hindamine Karula linnuala kaitse-eesmärkidele Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus must- Raadamine. Üldiselt võib öelda, et raadamised must-toonekurgede Ebasoodsat mõju ei toonekurg toitumisveekogude kallastel halvendavad liigi jaoks tingimusi toitumisalal esine ja leevendavate (valgustingimused ja looduslik kaldakooslus) ja raadatud kallastega meetmete rakendamise veekogud ei ole enam liigile toitumisalana sobivad. Toitumisalade seisundi vajadus puudub. halvenemine ja sobivate toitumisveekogude vähenemine on liigi jaoks üheks ohuteguriks, mis mõjutab liigi soodsa seisundi saavutamist. Karula LiA isendite teadaolevad põhilised toitumisveekogud ja kodupiirkonnad jäävad aga väljapoole Nursipalu HV ala, linnualast põhjasuunas ning need säilivad olemasolevalt. HV alal on teadaolevalt enam toitumiseks kasutatud Matu oja, mille kaldad säilivad olemasolevalt ja raadamist neil ette nähtud ei ole. Plaanitud raadamisaladest jäävad välja ka Ura ja Tinu oja ning Rõuge jõgi, mis on samuti must-toonekurele sobilikud potentsiaalsed toitumisveekogud. Raadatavatele aladele jäävad aga Maru, Lükkä ja Nilbõ ojade lõigud. Arvestades eelnevat, eeskätt Karula LiA must-toonekurgede põhitoitumisalade paiknemine väljaspool HV-ala ning ka asjaolu, et läbiviidud linnustiku uuringus kohati liiki HV alal vaid ühel juhuvaatlusel, ei too kavandatud mahus ja asukohtade raadamine kaasa ebasoodsat mõju Karula linnuala must-toonekurele ning leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et iigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatav raadamistegevus jm seotud tegevused HV alal ei mõjuta liigi elupaiku ja toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Kuna tegevus toimub Nursipalu HV piires ja raadatavad alad jm tegevused jäävad LiA-st minimaalselt 7 km kaugusele, siis liigi pesitsust need LiA-l samuti ei mõjuta. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta. Kuigi siinses hindamises Karula must-toonekurele ebasoodsat mõju ei tuvastata, on kavandatud mitmeid leevendavaid meetmeid must-toonekure HV piires asuvate leiukohtade tarbeks, mis toimivad ka Karula kurgede jaoks toetavate tegevustena. Neid kajastatakse aruandes „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“42 ja siinkohal eraldi välja ei tooda. Väikese- ja suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Lähim LiA-l Ebasoodsat mõju ei registreeritud must-toonekure pesa asub HV piiridest 8,7 km kaugusel esine ja leevendavate (selles pesas pesitsust viiamstel aastatel registreeritud ei ole) ning lähim aktiivselt ja pikaajliselt kasutatav pesa asub HV piirist üle 11 km kaugusel. 45 Vt aruande „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“. Hendrikson DGE, 2024, ptk 2.3.2 34 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine Kaitse- Mõju hinnang Natura hindamise eesmärk kokkuvõte, leevendavate meetmete rakendamise vajadus Olulise mürahäiringu puudumist LiA must-toonkure pesitusalal kinnitavad meetmete rakendamise mürauuringu tulemused, mille kohaselt jäävad suurõppuste ajal (s.o vajadus puudub. müraolukorra mõttes nö halvim variant) keskmised päevased müratasemed enamike Karula LiA must-toonekure pesitsuspaikades ja valdaval osal LiA territooriumist alla 45 dB ning ühel (asustamata pesa) juhul jääb pesitsuskoht kuni 50 dB piirkonda. Müratasemed jäävad alla kriitiliste tasemete (vt ka ptk 3.2 müratasemete kohta) ja oodatav ei ole lindude häirimine ja sellega seotud sigimisedu langus vm. Vastavalt mürauuringule on HV alale jääävate toitumisalade piirkonnas igasugustel harjutuspäevadel kohati väga kõrged müratasemed, mis on must-toonekure jaoks häirivad ja tõenäoliselt laskmiste ajal linnud ojadel toitumas ei käi. Nt aktiivse harjutuspäeva tüüpilise päevase müraolukorra puhul (väikesekaliibrilised relvad) on Lääne laskevälja piirkonnas Maru oja ümbruses kuni 90 dB suurused müratasemed, Matu oja juures 40–45 dB. Mõlemaid on teadaolevalt Karula linnuala must-toonekured toitumisel külastanud. Suurima laskude arvuga harjutuspäevadel on HV sisesed müratasemed Lääne laskevälja juures vähemalt 75dB. Lõuna laskevälja läbiva Lükkä oja piirkonnas on samuti häirivad kõrged müratasemed nii tüüpilise harjutuspäeva laskmiste puhul kui ka suurima laskude arvuga harjutuspäevadel. HV ala on küll Karula LiA must-toonekurgede kodupiirkonna osa (seda teadaolevalt vähemalt osade isendite puhul, osadel aastatel), kuid lindude põhiline kodupiirkond jääb siiski HV alast ja häiriva müra mõjualast välja hõlmates linnualast põhjapoole jäävaid alasid. Oodatav on, et linnu pesitsusperioodil toimuvate mürarikaste õppuste (suurõppused, osadel tüüpilistel harjutuspäevadel sõltuvalt harjutustegevuse iseloomust ja asukohast) ajal linnud HV alal olevaid jõgesid toitumiseks ei kasutata ja piirdutakse põhilisse kodupiirkonda jäävate jm toitumisaladega. HV ala mürahäiringu piirkonnas on vaid väike osa toitumisalast ja see puudutab vaid mõnd jõe lõiku. Valdav osa kodupiirkonna jõgedest (Ärnu jõgi Liise, Haabsaare ja Tohvri oja jne) on endiselt kasutatavad. Liigi arvukusele või pesitsusedukusele linnualal ebasoodsat mõju ei kaasne. Vastavalt ala KKK-le on must-toonekure pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks LiA-l seatud, et iigi elupaigad ja toitumisalad kaitsealal on säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must-toonekurgesid. Kavandatavad harjutustegevused HV alal ja nendega seotud müra ei mõjuta liigi elupaiku ega toitumispaiku kaitsealal (Karula rahvuspargis ja Karula LiA-l) ning need säilivad olemasolevalt. Samuti säilivad väljapool LiA asuvad lindude teadaolevad toitumisalad ning need jäävad häiringualast välja. Liigi pesitsust LiA-l samuti ei mõjuta, kuna LiA-l paiknevad liigi pesapaigad ei asu võimaliku häiriva müra alas. Ala kaitse-eesmärkide saavutamist tegevus ei mõjuta. 4.3. Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust? Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Karula linnuala terviklikkusele, on järgnevas tabelis esitatud kontrollküsimustik. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 35 Tabel 4-3 Kontrollküsimused Karula linnuala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt võib: Jah/Ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või ei Liigi elupaigad linnualal säilivad olemasolevas ulatuses ja liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? väärtuses, liikide arvukuse muutust seoses kavandatava tegevusega ei toimu. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada ei HV ala asub linnualast minimaalselt 4,7 km kaugusel, lähim asurkondade suurust või liikide vahelist must-toonekure leiukoht asub HV-st ca 8,7 km kaugusel. HV tasakaalu või asustustihedust? müra küll ulatub küll osadel juhtudel linnualale, kuid ala piisava kauguse tõttu ei teki mürataseme tõusu, mis võiks põhjustada must-toonekure asurkonna suurust või asusutstihedust või ka liikidevahelist tasakaalu häirida. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega ei Must-toonekure ega muude liikide ümberasumist linnualalt vähendada nende liikide levikuala oodata ei ole, kuna häiringute tase oluliselt LiA-l ei tõuse. piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide ei Kavandatav tegevus ei killusta liikide elupaiku, kuid toob kaasa killustatust? must-toonekurge kodupiirkonna väikese nihkumise (HV alal olevaid toitumisveekogusid mürarikaste õppuste ajal tõenäoliselt ei kasutata), kuid põhiline kodupiirkond ei muutu, sest see asub väljaspool HV ja häiringuala. Põhjustada peamiste tunnuste (nt ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste puistaimkate, loodetele avatus, iga- vähenemist ega hävimist linnualal. LiA elupaigad säilivad aastased üleujutused jne) vähenemist või olemasolevalt. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena ei Ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut tasakaalu, levikut ja asustustoihedust ei häirita. Linnuala must- ja asustustihedust? toonekurgede jaoks säilib linnuala olemasolevalt. Aeglustada või takistada ala kaitse- ei Kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole takistatud ega eesmärkide saavutamist? aeglustatud. Ala pikaajaline kaitse-eesmärk on, et must- toonekure elupaigad ja toitumisalad kaitsealal oleksid säilinud ning kaitsealal pesitseb vähemalt kolm paari must- toonekurgesid. HV tegevused ei mõjuta must-toonekure elupaiku ega toitumisalasid kaitsealal ega ka muid aspekte, mis võiks pesitsemisedukust alla viia. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala ei Tegevus ei too kaasa muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. olemust määravates aspektides (nt Linnuala ökosüsteemid säilivad olemasoleval kujul. toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne ebasoodsat mõju Karula linnuala kaitse-eesmärgile (must-toonekurg). Karula linnuala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud. 4.4. Leevendavate meetmete kavandamine Natura hindamise tulemusel (Tabel 4-2) selgus, et ühegi hinnatud liigi puhul ei mõjuta kavandatud tegevus kaitse-eesmärke ega nende saavutamist ning Natura linnuala terviklikkus säilib (Tabel 4-3). Leevendavate meetmete kavandamine vajalik ei ole. 36 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 4.5. Natura asjakohase hindamise tulemused Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste Natura asjakohane hindamine 37 5. Kokkuvõte Käesolev töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste Natura asjakohast hindamist. Asjakohase hindamise koostamisele eelnes 2023. aastal Natura eelhindamise läbiviimine Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning sellega seotud planeeritavate tegevuste võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele.46 Eelhindamine jõudis järeldusele, et osade Nursipalu laiendamisega kaasnevate tegevuste elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Haanja ja Karula linnualade osadele kaitse- eesmärkidele. Seetõttu viidi käesolevas töös läbi Natura asjakohane hindamine Haanja ja Karula linnualade nendele kaitse-eesmärkidele, mille osas olulist mõju eelhindamine ei välistanud. Haanja linnuala puhul käsitles asjakohane Natura hindamine suurekaliibriliste relvade (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju linnuala nendele liikidele, mille puhul eelhindamine alusel ei saanud olulist mõju välistada. Need liigid olid rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Haanja linnuala Natura asjakohane hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Haanja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). Karula linnuala puhul käsitles Natura asjakohane hindamine mõjusid must-toonekurele, kes on HV alaga seotud toitumisalade kaudu. Hinnati mõju seoses harjutusväljal liigi toitumisalal plaanitavate raadamistegevustega, samuti hinnati väikese- ja suurekaliibriliste relvade laskmisega seotud kõrgendatud müra häirivat mõju. Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Karula linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele ning ala terviklikkus säilib. Puudub vajadus edasi liikuda Natura hindamise järgmisse etappi (erandi tegemine). 46 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine, Skepast & Puhkim 2023  Töö nr 23004812 | 25.09.2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele Tartu 2024 Anni Kurisman | Keskkonnaekspert Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .................................................................................... 4 2. KAVANDATUD TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU JA MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ....................................................................................................................... 7 2.1. Kavandatud tegevusega kaasnevad olulised mõjutegurid ........................................................ 7 2.1.1. Mürahäiringu mõjuala täpsustamine ..................................................................................... 8 2.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja meetmed ........................................................................ 10 2.3. Detailne mõjuhinnang kaitstavatele loodusobjektidele ......................................................... 15 2.3.1. Must-toonekurg.................................................................................................................... 17 2.3.2. Väike-konnakotkas ............................................................................................................... 23 2.3.3. Merikotkas ............................................................................................................................ 29 2.3.4. Kalakotkas ............................................................................................................................. 31 2.3.5. Kanakull ................................................................................................................................ 34 2.3.6. Metsis ................................................................................................................................... 37 2.3.7. Laanerähn ............................................................................................................................. 42 2.3.8. Muud potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävad linnuliigid .................................... 44 2.3.9. Üldised keskkonnameetmed ................................................................................................ 45 2.3.10. Keretü looduskaitseala ....................................................................................................... 48 3. MEETMED OLULISE EBASOODSA MÕJU LEEVENDAMISEKS JA VÄLTIMISEKS ................................ 50 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................ 53 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 3 Sissejuhatus Eesti iseseisva kaitse ja kollektiivkaitse võime tugevdamiseks on kavas laiendada 2008. aastal asutatud 3134 hektari suurust Nursipalu harjutusvälja. Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 2661 kohaselt plaanitakse Võru maakonnas Rõuge, Võru ja Antsla valla territooriumil asuv harjutusväli laiendada ligikaudu 9898 hektarini. Nursipalu harjutusvälja (HV) laiendamisel ei kohaldu keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõju hindamine, kuna kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine (relvaseadus § 85 lõike 31). Kuid kuna objektiivsest teabest lähtuvalt ei ole võimalik välistada laiendamisega kaasneda võivat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, siis tuleb asjakohaselt hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikule. Lisaks tuleb asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne tegevuse ellu viimist muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele. 2023. aastal koostati Nursipalu HV huviala keskkonnaülevaade2, mille eesmärk oli kaardistada HV huvialal vajalikud uuringud ja tuvastada täiendamist hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud keskendudes sealjuures peamiselt looduskeskkonnale. Siinse töö eesmärk on viia läbi Nursipalju harjutusvälja laiendamise keskkonnamõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele3 2023. a keskkonnaülevaates kaardistatud mahus, välja arvatud nendele objektidele, mida käsitletakse eraldi Natura asjakohase hindamise protsessi raames. Aruandes on kirjeldatud kavandatavat tegevust ja asjakohaseid kaitstavaid loodusobjekte, hinnatud kavandatava tegevusega kaasneva mõju ning kavandatud vajadusel leevendavad meetmed tingimuste ja soovitustena. Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 järgi on keelatud avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukohta massiteabevahendites. Seetõttu on siinses aruande avalikus versioonis eemaldatud info I ja II kaitsekategooria liikide täpsete elupaikade kohta. 1 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ 2 Skepast&Puhkim OÜ. 28.08.2023. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne. Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi viidatud kui keskkonnaülevaade) 3 Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaistavad loodusobjektid. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 4 1. Kavandatava tegevuse iseloomustus Nursipalu HV arendusprogrammis on Kaitseväe HV defineeritud kui maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppealade ja -ehitistega, kus korraldatakse Kaitseväe (KV) üksuste ja Kaitseliidu (KL) malevate taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ning lõhketöid. Harjutusväljade (HV) peamine ülesanne on KV ja KL-i väljaõppe tagamine ning need koosnevad erinevatest sõjaväelist väljaõpet toetavatest ehitistest (nt käsigranaadiheite ala jne)4. Arendusprogrammi kohaselt on KV struktuuri arendamise, liitlaste kohalolu kasvu ja Eesti julgeolekut mõjutavate ohtude tõttu Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks möödapääsmatud HV-de arendamine ja laiendamine. Sellest lähtuvalt on Lõuna-Eestis vaja arendada KV-le ja liitlasüksustele nõuetekohane ning üksuste suurusele ja spetsiifikale vastavad laskeväljad ja taktikaalad, mis võimaldaks vähemalt ühe vähendatud soomuspataljoni suuruse üksuse lahinglaskmise läbiviimist. Eesmärgi saavutamiseks on vaja liita ja laiendada väljaõppeks kasutatavad Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa HV-d, mille tulemusel tekib umbes 99 km2 suurune Nursipalu HV (Joonis 1-1). Kavandatav Nursipalu HV koosneb Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne laskeväljast ja taktikaalast. Nursipalu HV valmimisel peab kõiki nelja ala olema võimalik kasutada nii eraldiseisvalt (ühel alal toimuv ei tohi segada teisel alal toimuvat), kui ka ühise alana suuremate õppuste või harjutuste läbi viimiseks (Nursipalu HV arendusprogramm). Joonis 1-1 Nursipalu harjutusvälja laiendus ning olemasolevad Tsiatsungõlmaa ja Nursipalu alad (aluskaart: Maa-amet, 2024) HV-le on kavandatud mitmed väljaõppeehitised: laskeväljade ja taktikaalad, lasketiirud, UXO alad, tankitõrjerelvade, kaudtulerelvade ja õhutõrjerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad, CAS/õhk- 4 Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Kinnitatud Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 5 maa sihtmärkide alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, käsigranaadi heitealad, maastikusõidualad, veekogu ületamise õppekohad, dekontamineerimisala ning mitmesugused väljaõpet toetavad objektid (vt täpsemalt Nursipalu HV arendusprogramm). HV-del ja taktikaaladel kujundatakse maastik olenevalt konkreetse ala vajadusest kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades seeläbi vajalikud tingimused (lahing)laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks. UXO alad (lõhkamata lahingumoona ala) on valdavas ulatuses lagedad ning sinna rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad (õhk-maa, kaudtule-, õhutõrje- ja tankitõrjerelvadele), teed, tuletõkkeribad, tuletõrje veevõtukohad (Nursipalu HV arendusprogramm). Veekogu ületamise õppekohtade võimalikud asukohad on HV-l olevatel teedel olevate olemasolevate sildade kõrval. Õppekohad koosnevad betoonist sillasammastest, mis ehitatakse jõekaldast 2-4 m kaugusele maismaale. Kuni sammasteni rajatakse tee, sammastest jõe poole ehitustegevust ei toimu. Õppekohtade kasutamisel pannakse sammastele ajutine sild. Jões ja jõekaldal masinatega ei sõideta5. HV täielikul väljaehitamisel on prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Aktiivsem kasutus on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini. Prognoosis pole arvestatud teiste võimalike kasutajate koormusega (liitlased, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, jahimehed jne) (Nursipalu HV arendusprogramm). Nursipalu HV huviala keskkonnaülevaates on kavandatav tegevus jagatud kolmeks: ▪ raadamine ja ehitustegevus. HV rajamisega kaasneb ulatuslik raadamine, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ligi 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad. Laskeväljadele kavandatud raadamisala moodustub valdavas ulatuses planeeritavatest teekoridoridest (30 m laiused). Raadatavad teekoridorid jäävad ka väljapoole laskevälju. Lisaks on kavas vajadusel raadata umbes 2-4 m laiused piirisihid, et tagada harjutusvälja selgeks piiritlemiseks vajalike piiripostide nähtavus. Looduskaitseliste piirangutega alade puhul piirdutakse vajadusel alusmetsa eemaldamise või postide asemel puude markeerimisega. Detailne piiri märgistamine kavandatakse eraldi projekti raames. Planeeringualale ei rajata uut kuivenduskraavide võrgustikku, kuid välistatud pole kraavide rajamine raadatavate laskealade ja UXO alade servadesse nende kuivendamiseks ja põlengute leviku takistamiseks. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla tarvis rajada teekraave. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna, või truupsillaga. Mõlemal juhul toimuvad ehitustööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim; ▪ väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Hõlmab laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. HV täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, korraldatakse vajadusel kontrollitud põletamisi6; ▪ suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. 5 RKIKi 16.08.24 saadetud e-kirjas esitatud täpsustus 6 Vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 6 Looduskaitselistest tingimustest lähtuvalt on HV arendamine jagatud kahte etappi. Neist I on kavandatud tegevuste elluviimine piiratud mahus (vähendatud raadamisala Lääne laskeväljal ja lindude pesitsusperioodist lähtuvad piirangud Lääne ja Põhja laskeväljal kõrge müraga tegevustele) ning II etapis tegevuste korraldamine kogu vajalikus mahus. 2023. a keskkonnaülevaates on täpsustatud I etapi tegevusi, mida on võimalik täiendava mõjuhindamiseta korraldada. Siinse töö kontekstis ei ole kavandatud tegevuse etapilisel korraldamisel tähtsust, sest eesmärk on hinnata harjutusvälja arendamise mõju kogu kavandatud mahus. Laiendatud HV-l kavandatud tegevusi illustreerib allolev joonis (Joonis 1-2). Kavandatud tegevuste lahendust on mõjuhindamise protsessi käigus tehtud ettepanekute põhjal jooksvalt täiendatud. Joonis 1-2 Nursipalu laiendatud HV-l kavandatud tegevused (aluskaart: Maa-amet, 2024) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 7 2. Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline mõju ja mõjutatava keskkonna ülevaade 2.1. Kavandatud tegevusega kaasnevad olulised mõjutegurid Laias laastus võib kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjutegurid elusloodusele lähtuvalt nende esinemise ajast jagada kahte gruppi: ▪ Nursipalu HV arendamise aegsed – raadamine, kraavide rajamine ja ehitustegevus, millega võib kaasneda elupaikade hävimine ning häirimine. Need mõjurid on üldjuhul lokaalse iseloomuga piirdudes enamasti konkreetse tegevuse ala ja selle lähiümbrusega; ▪ Nursipalu HV kasutamise aegsed – suure- ja väikesekaliibrilistest relvadest laskmine, taktikaline tegevus, millega peamiselt kaasneb häirimine. Võrreldes arendamisaegsete teguritega laiema haardega, ulatudes teatud juhtudel ka projektialast väljapoole. Nursipalu HV laiendamise käigus on kavas ulatuslik raadamine. Olulisim selle tegevusega kaasnev mõju on alale jäävate lindude elupaikade ja pesade hävimine, samuti koosluste ja kasvukohtade kahjustumine ja hävimine. Samuti kaasneb metsaraie ja ehitustöödega häirimine, mistõttu võivad vanalinnud pesa hüljata või sellest liiga kaua eemal viibida, millega omakorda võib kaasneda munade või pesapoegade jahtumine ja hukkumine ning suureneda kisklus. Seega tõenäoliselt hukkuksid pesitsusajal toimuvate arendustööde tõttu nii kaitsealuste kui tavaliste linnuliikide pesad ja pojad. Samuti pole välistatud Nursipalu HV laiendamise käigus kraavide rajamise vajadus. Kaasnev kuivendusmõju võib endaga kaasa tuua niisketele tingimustele kohastunud elupaikade kvaliteedi languse. Nursipalu HV kasutamise aegse häiringu all peetakse üldjoontes silmas relvade laskmise ja taktikalise tegevusega kaasnevat müra. Taktikaline tegevus, sh imitatsioonivahendite (nt õppegranaadid, paukpadrunid) kasutamine ei toimu vaid laskeväljade alal, vaid ka mujal harjutusväljal, välja arvatud looduskaitseliste piirangutega aladel. See on ebaregulaarsete intervallide ja ulatusega toimunud piirkonnas juba mitukümmend aastat. Nursipalu HV laiendamisega kaasnevad mõjutegurid ning potentsiaalselt mõjutatavad kaitstavad loodusobjektid on kaardistatud 2023. aastal koostatud keskkonnaülevaates. Ülal kirjeldatud negatiivsetest teguritest on olulistena välja toodud raadamine ja ehitustegevus, samuti relvade laskmine ja taktikaline tegevus. Oluliselt mõjutatavate kaitsealuste loodusobjektidena, mille osa tuleb mõju siinses mõjuhindamises hinnata, on nimetatud erinevad kaitsealused linnuliigid ning Keretü looduskaitseala (vt täpsemalt ptk 2.2). Siin on oluline välja tuua, et militaartegevusega kaasnevad mõjud on komplekssed ja lisaks negatiivsetele on uuringute käigus leitud ka positiivseid tegureid. Mitmetes töödes on tõestatud harjutusväljadel toimuva militaartegevusega kaasneva elupaikade heterogeensuse positiivset mõju lindude liigirikkusele7 8. Näiteks tuvastati 2018. aastal avaldatud uuringus Lätis Adazi harjutusväljal selge seos militaartegevuse ja kaitsealuste linnuliikide liigirikkuse vahel. 7 784 ha suurune harjutusväli on kasutusel juba 1930. aastatest. Uuringu läbiviimise ajal hõlmas alal toimuv väljaõpe nii taktikalist tegevust kui ka suure- ja väiksekaliibriliste relvade kasutamist. Sealjuures on Adazi oluline nt sellistele ka meil haruldastele ja kaitsealustele liikidele nagu teder (Lyrurus tetrix), 7 Quist, M., C. et al. 2003. Military training effect on terrestrial and aquatic communities on a grassland military installation. Ecological Application 13, 2: 432-442 8 Warren, S., D. et al. 2007. Biodiverity and the Heterrogeneous Disturbance Regime on Military Training Lands. Restoration Ecology 15, 4: 606-612 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 8 nõmmekiur (Anthus campestris), nõmmelõoke (Lullula arborea), siniraag (Coracias garrulus), vaenukägu (Upupa epops) jt. Uuringus peeti liigirikkuse peamiseks põhjuseks harjutustegevuste (nt lõhkamine jms) käigus tekkivaid avatud ja taimestumata mikroelupaiku. Samuti tuvastati uuringu ajal küll militaartegevuste negatiivne mõju lindude käitumisele, kuid mitte nende arvukusele ja liigirohkusele. Siiski, erinevalt üldjuhul liigniiskete oludega ja metsasest Nursipalu HV-st domineerivad Adazi piirkonnas kuivad kooslused ning mitmel pool on levinud avatud nõmme- ja luiteelupaigad (ala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku)9. Kokkuvõtvalt võib uuringu tulemustest järeldada, et erinevate mõjurite avaldumise iseloom ei pruugi olla universaalne ning sõltub konkreetsest olukorrast. 2.1.1. Mürahäiringu mõjuala täpsustamine Vastavalt töö tehnilisele kirjeldusele hõlmab siinne mõjuhindamine peamiselt 2023. a keskkonnaülevaate tulemusena kaardistatud kaitstavaid loodusobjekte. 2024. a valmis kavandatava tegevuse mürauuring, mille raames koostati laiendatud HV kasutamise müralevikukaardid10. Selle tulemustest lähtuvalt tuleb täpsustada müra mõjuulatust ja seeläbi ka mõjutatavaid objekte, kuna potentsiaalselt võib oluline häiriv mõju ulatuda projektialast ja keskkonnaülevaates käsitletud mõjualast11 välja. Nursipalu HV täielikul väljaehitamisel on selle prognoositav laskeharjutusteks kasutatav maht järgmine: ▪ laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; ▪ lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; ▪ laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; ▪ laskeharjutused tankitõrjerelvadest – ligikaudu 20 päeval aastas; ▪ käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; ▪ taktikaharjutused – ligikaudu 250 päeval aastas. Tuleb tähele panna, et erinevad harjutused võivad toimuda paralleelselt samadel päevadel, kuid erinevatel laskeväljadel, st harjutuste arvud ei ole summeeritavad. Harjutusteks (sh lasketegevus) kasutatav päevade arv aastas on ligi 250. Samuti on oluline välja tuua, et reeglina öisel ajal (kl 23- 07) harjutusi ei korraldata. Mürauuringus on mudeldatud mitmeid erinevaid olukordi ja koostatud nende põhjal müralevikukaardid. Müra mõju analüüsimiseks vajaliku taustsüsteemi loomisel tuleb pöörata tähelepanu eelkõige järgmistele stsenaariumitele: 1. Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane müraolukord illustreerib laiendatud HV kasutuselevõtmisel tavapärast mürafooni. Tüüpiline päev lasketegevuse mõistes on selline tegevus, mis esineb paljudel päevadel aastas ja on, nagu nimigi ütleb, kõige sagedamini esinev tegevus hõlmates kõikidest kasutuspäevadest (ligi 250) veidi üle poole (umbes 145 päeva). Tüüpilise harjutuspäeva keskmist päevast müraolukorda illustreerib Joonis 2-1. 9 Aunins, A. & Avotins, A. 2018. Impact of military activities on bird species considered to benefit from disturbances: an example from an active military training area in Latvia. Ornis Fennica 95: 15-31 10 Akukon. 2024. Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring (edaspidi viidatud kui mürauuring) 11 Ülevaates pole täpset mõjuala määratletud, vaid kirjeldatud potentsiaalselt olulisele mõju alale jäävaid ja seetõttu täiendavat hindamist vajavaid objekte. Nende objektide põhjal on võimalik järeldada, et otseselt mõjutatavaks alaks on ülevaates peetud projektiala Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 9 Joonis 2-1 Aktiivse harjutuspäeva tüüpiline päevane olukord (Allikas: Akukon, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2024) 2. Suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord illustreerib halvimat võimalikku modelleeritud stsenaariumit ja kujutab suurõppuste (nt Kevadtorm) olukorda. Mürauuringus on selle olukorra puhul mudeldatud kaks stsenaariumit: manööver läänest itta ja idast läände. Ulatuslikuma mürahäiringuga olukord on manööver idast läände, mida kujutab allolev joonis (Joonis 2-2). Seetõttu keskendutakse siinses mõjuhindamises sellele stsenaariumile. Suurima laskude arvuga harjutuspäeval kasutatakse väga erinevat relvastust (nii väikesekaliibrilisi relvi nagu automaadid, snaiprirelvad, kergekuulipildujad kui ka suurekaliibrilisi relvi nagu miinipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, raketikompleks Javelin jne) kogu ala piires ning välja toodud laskude arv võib toimuda ühe päeva jooksul kogu märgitud ala ulatuses (müraolukorra modelleerimise aluseks võetud laskude arvud ja relvad on täpsemalt välja toodud mürauuringus). Eeldatavalt esineb maksimaalse kasutuskoormusega väljaõpet kuni 2 korda aastas. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 10 Joonis 2-2 Aktiivse harjutuspäeva suurima laskude arvuga päevane müraolukord, manööver idast läände (aluskaart: Maa-amet 2024) Lisaks suurõppustele ja tüüpilistele harjutuspäevadele, mida eespool detailsemalt kirjeldati, on Nursipalu HV-l kavas korraldada veel mitmesuguseid laskeharjutusi (vt siinse ptk-i alguses toodud prognoositav laskeharjutuste maht). Müramudelite põhjal jäävad nende olukordade puhul HV-lt lähtuvad keskmised müratasemed alla suurõppuste korral tekkivatele. Siinses mõjuhindamises võetakse tulenevalt ettevaatusprintsiibist Nursipalu HV laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõjuala määratlemisel aluseks halvim võimalik modelleeritud keskmine müraolukord, milleks on suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord e suurõppused. 2.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja meetmed Siin peatükis on täpsemalt kirjeldatud 2023. a keskkonnaülevaates kaardistatud ja eelmises peatükis 2.1.1 täpsustatud kavandatud tegevuse mõjualale jäävaid potentsiaalselt oluliselt mõjutatavaid objekte, millele mõjuhindamises keskendutakse. Detailsema ülevaate 2023. a keskkonnaülevaate kohaselt potentsiaalselt olulise mõjuga tegevustest ja mõjutatavatest objektidest annab Tabel 1, kuid lihtsustatult kokku võttes tuleb ülevaate järgi mõju hindamine läbi viia järgmistele kaitstavatele loodusobjektidele: ▪ must-toonekure (Ciconia nigra) Timmase looduskaitsealal (KLO100010812) asuv elupaik Timmase (KLO9128272) ning Keretü looduskaitsealal (KLO1000668) asuvad elupaigad Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276); ▪ kalakotka (Pandion haliaetus) Juba püsielupaigas (KLO3001306) ja osaliselt Timmase looduskaitsealal asuv elupaik Kubja (KLO9128271), valdavas ulatuses Timmase 12 Siin ja edaspidi sulgudes Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) registrikood Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 11 looduskaitsealal asuv Tsirgupalu (KLO9128273) elupaik, Kikkaoru püsielupaigas (KLO3002413) ja osaliselt Keretü looduskaitsealal asuv Kikkaoru (KLO9128960) elupaik; ▪ väike-konnakotka (Clanga pomarina) Laossarõ püsielupaigas (KLO3001828) asuv Laossaarõ elupaik (KLO9129354) ning Kurenurme (KLO3000215) ja Kaagu (KLO3002886) püsielupaikades olev Kaagu (KLO9129356) elupaik; ▪ merikotka (Haliaeëtus albicilla) Kerretu püsielupaigas (KLO3000212) asuv Kerretu elupaik (KLO9129364); ▪ metsise (Tetrao urogallus) Timmase looduskaitsealal asuv Juba (KLO9102045), Keretü looduskaitsealal asuv Keretü (KLO9102050), Vilbu püsielupaigas (KLO3000075) asuv Vilbu (KLO9102049) ning Kurenurme püsielupaigas (KLO3000049) asuv Kurenurme (KLO9102048) mängu- ja elupaik; ▪ kanakulli (Accipiter gentilis) Juba püsielupaigas (KLO3002739) asuv Juba elupaik (KLO9115560), Keretü looduskaitsealal asuv nimetu elupaik (KLO9128160); ▪ laanerähni (Picoides tridactylus) Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad KLO9123568 ja KLO9123571; ▪ Keretü looduskaitseala (KLO1000668). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 12 Tabel 1 2023. aasta keskkonnaülevaate põhine ülevaade kavandatava tegevuse mõjudest kaitstavatele aladele ja nende kaitse eesmärgiks olevatele liikidele Tegevus/asukoht Ida laskeväli Lõuna laskeväli ja UXO ala Põhja laskeväli Lääne laskeväli Raadamine ja ehitustegevus Metsise Juba mängu- ja elupaik Keretü looduskaitseala Laanerähni Keretü looduskaitsealal Väike-konnakotka (raadamisala lääne- ja keskosas) Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv asuvad elupaigad (tee laiendamine) Kaagu elupaik nimetu elupaik Metsise Vilbu mängu- ja elupaik Metsise Kurenurme Metsise Keretü mängu- ja elupaik mängu- ja elupaik Must-toonekure Lükka elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad (tee laiendamine) Kalakotka Kikkaoru elupaik Väikesekaliibriliste relvade Metsise Juba mängu- ja elupaik Metsise Keretü mängu- ja elupaik Metsise Vilbu mängu- ja elupaik Väike-konnakotka laskmine ja taktikaline tegevus Must-toonekure Timmase elupaik Must-toonekure Lükka elupaik Kaagu elupaik Kanakulli Juba elupaik Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv Metsise Kurenurme nimetu elupaik mängu- ja elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal Metsise Vilbu mängu- asuvad elupaigad ja elupaik Kalakotka Kikkaoru elupaik Suurekaliibriliste relvade laskmine Metsise Juba mängu- ja elupaik Metsise Keretü mängu- ja elupaik Kerretu merikotka elupaik Väike-konnakotka Kalakotka Kubja ja Tsirgupalu Merikotka Kerretu elupaik (UXO ala) Kaagu elupaik elupaigad Must-toonekure Lükka elupaik Metsise Kurenurme Must-toonekure Timmase elupaik Kanakulli Keretü looduskaitsealal asuv mängu- ja elupaik nimetu elupaik Laanerähni Keretü looduskaitsealal asuvad elupaigad Kalakotka Kikkaoru elupaik Väike-konnakotka Laossaarõ elupaik Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 13 Lähtuvalt eelmises peatükis täpsustatud müramõjualale tuleb mõjuhindamisel arvestada ka sellele alale jäävate potentsiaalselt müra suhtes tundlike liikide elupaikadega. Kaitsealustest loomaliikidest mõjutab müra eeldatavasti eelkõige müratundlikke linnuliike. Helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev ning lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes nii liigispetsiifiliselt kui ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. Üldjuhul peetakse lindude jaoks enim häirivamaks muutuva või tugevneva heliga olukordi13. On viiteid, et inimtekkelise müra mõju mõnede liikide ja müraallikate puhul algab juba mõõduka tugevusega helist (45 dB), kuid mujal viidatakse sellele kui looduslikule mürafoonile ning suurenenud ohutundele viitav käitumine algab alles alates 63 dB14. Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus (Larkin, 1996). Muudest piirkonnas teadaolevatest kaitsealustest loomaliikidest on müratundlikud ka nt nahkhiired, kuid seda peamiselt ultraheli suhtes. Ultraheli sumbub üldjuhul keskkonnas väga lühikese vahemaa järel ja pole seetõttu antud juhul olulise mõju(ulatuse)ga tegur (Larkin, 1996). Põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud vähe, mistõttu on keeruline anda ühest seisukohta olulist mõju tekitada võivate militaartegevusest tingitud müratasemete ja -tegurite kohta. Näiteks on ühes 2015. a ülevaateuuringus koondatud mitmesuguste uuringute tulemused erimüraallikate mõjust erinevatele taksonitele. Militaarmüra ja lindude puhul on leitud, et linnud reageerivad mürale (valvsus ja ärev käitumine) alates helivahemikust 63-80 dB15. Samas ei selgu uuringutest, kas tegemist oli olulise mõjuga (pelk bioloogiline reaktsioon ei pruugi veel tähendada mõju liikide seisundile ja arvukusele), samuti on viidatud alusuuringutes keskendutud vaid ülelendudega seotud mõjule. Märgatavalt rohkem on uuritud liikluse (nii maantee kui ka raudtee) ja tuulikutega seonduva müra. Neist joonistub välja, et müra suhtes on rohkem häirimistundlikud öise eluviisiga linnud16. Näiteks on 2007. aastal ilmunud ülevaatlikus raportis, kuhu on koondatud erinevate uuringute tulemused, leitud, et tundlikumate öise eluviisiga lindude (öösorr, rukkirääk, karvasjalg-kakk) mürataluvus on võrreldes päevaste lindudega väiksem jäädes keskmiselt 47 dB juurde. Seevastu päevase eluviisiga lindude (nt kanalised, erinevad kahlajad), aga ka valdava osa kakuliste ja näiteks hüübi puhul peeti häirivaks 52-58 dB tugevusega müra17. 2023. a ilmunud Poola uuringus, kus uuriti kultuurmaastikega seotud lindude (hõlmatud päevase eluviisiga linnud sh röövlinnud nagu soo-loorkull) tundlikkust suure intensiivsusega maantee müra suhtes, oli häirivaks loetav tase 53-60 dB18. See on samas 13 Larkin, R., P. 1996. Effects of military noise on wildlife: a literature review 14 Viigipuu & Tilgar 2017. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Hirundo 30 (1) 36-56. 15 Shannon, G. et al. 2015. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife. Biological Reviews, 91 (4), 982-1005 16 Phoenix Environmental Sciences. 2011. Assessment of the Effect of Traffic Noise on Wetland Birds: Background Study for the Roe Highway Extension Project. Unpublished report prepared in association with AECOM for South Metro Connect, Perth, WA. 17 Garniel, A. et al. 2007. Vögel und Verkehrslärm. Quantifizierung und Bewältigung entscheidungserheblicher Auswirkungen von Verkehrslärm auf die Avifauna. Schlussbericht November 2007. – FuE-Vorhaben 02.237/2003/LR des Bundesministeriums für Verkehr, Bau- und Stadtentwicklung. 273 S.. – Bonn, Kiel. 18 Wiącek, J. 2023. How farmland birds react to traffic noise?. Belgian Journal of Zoology, 153. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 14 suurusjärgus eelnevalt viidatud uuringute tulemustega (Garnier, 2007; Phoenix Environmental Sciences, 2011). Samuti on leitud, et nt rähnilised ei ole müra suhtes kuigi häirimistundlikud19. See ülevaade illustreerib hetkel kättesaadava teaduskirjanduse tulemusi, millesse tuleb siinse töö kontekstis siiski suhtuda teatud reservatsiooniga. Esiteks, kuna erinevate mürakategooriate iseloomud võivad olla küllaltki erinevad ning seeläbi ka võimalik mõju. Antud juhul võib eeldada, et militaartegevusega kaasneb märgatavalt rohkem impulssmüra kui liikluse või tuulikutega. Teisalt on ka Eestis mitmeid näiteid, kus eelduslikult müra suhtes häirimistundlikud linnud on leidnud elupaiga ja ka edukalt pesitsenud olemasoleva ja aktiivses kasutuses oleva harjutusvälja suhtelises läheduses. Näitena võib tuua Sirgala harjutusvälja lähistel pesitsevad kalakotkad, kelle lähim pesapaik jääb harjutusvälja piirist umbes 2,5 km kaugusele. Viimase inventuuri põhjal 2020. a oli seal pesitsus edukas. Samamoodi asub Sirgala harjutusvälja vahetus läheduses (ligikaudu 1 km kaugusel) metsiste Narva karjääri mängu- ja elupaik, mis on kujunenud harjutusvälja serva ja jäänud sinna püsima (viimase info põhjal 2021. aastast oli mäng jätkuvalt asustatud)20. Samuti ilmneb Keskpolügooni lähistele kaljukotka pesa juurde paigutatud pesakaamera esialgsetest vaatlustest, et harjutusvälja kasutamine, sh kaudtulerelvade tabamused 3-4 km kaugusel pesast, pesitsevaid kotkaid oluliselt ei häiri (2024. a lennuvõimestus ka üks poeg)21. Nursipalu HV-l on kalakotka elupaigad ning metsise mängu- ja elupaigad häiringualale siiski märgatavalt lähemal (elupaigad paiknevad kavandatava HV piires), seetõttu on siinses aruandes müra mõju põhjalikumalt analüüsitud ning vajadusel määratud ebasoodsa mõju vältimiseks, leevendamiseks või ka kompenseerimiseks vastavad meetmed (vt kalakotkas ptk 2.3.4. ja metsis ptk 2.3.6.). Kaljukotkaid Nursipalu HV läheduses ei pesitse, kuid selle ühe inimpelglikuima kotkaliigi käsitlemine lisab täiendava mõõtme lünklikult uuritud potentsiaalselt linnustikku häiriva militaartegevuse müramõju analüüsimisse. Eespool kirjeldatud uuringud annavad vajaliku taustsüsteemi, mis aitab tõmmata paralleele siinse töö keskmes oleva tegevusega ning suuniseid, millele mõjude hindamisel tähelepanu pöörata. Neist järeldub, et kuigi müra ei pruugi olla planeeringualast kaugemal elutseva linnustiku jaoks oluline mõjuallikas, siis ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on otstarbekas pöörata eritähelepanu eeskätt tundlikumale öise eluviisiga linnustikule, kelle puhul on ülal viidatud tööde põhjal arvestatud siin töös minimaalseks häirivaks müratasemeks 47 dB. Päevase eluviisiga lindude puhul on häirivaks tasemeks arvestatud 52 dB. Kui kirjanduses leidub konkreetse liigi kohta viiteid muu kriitilise helitaseme kohta, siis on võimalusel sellest lähtutud. Linnustikule olulise mürahäiringuala piiritlemisel võetakse aluseks eelnevalt kirjeldatud suurima laskude arvuga harjutuspäeva päevane müraolukord, mida illustreerib Joonis 2-3. Suure tõenäosusega peegeldab see joonis reaalselt kujunevast olukorrast halvemat stsenaariumi, kuid ettevaatusprintsiibist tulenevalt on siiski mõistlik sellest lähtuda. Joonisel on kujutatud nende kaitsealuste linnuliikide elupaigad, kes eelneva analüüsi põhjal võivad olla potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualal. Kuvatud ei ole projektialale jäävaid elupaiku, kuna neid on käsitletud 2023. a keskkonnaülevaates, st mõjuala polnud nende puhul vaja täpsustada. Karula ja Haanja linnualale jäävate linnualade kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide 19 Rydell, J. et al. 2012. The effect of wind power on birds and bats. A synthesis. Report 6511 20 OÜ Hendrikson & Ko. 2023. Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 19003525 21 Pesakaamera otseülekanne Youtube-is. Kasutatud 29.04.2024, täiendatud 22.08.2024. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 15 elupaikadega seonduvat on analüüsitud eraldi dokumendis läbi viidud Natura asjakohase hindamise raames ning seda siin mõjuhindamises ei dubleerita22. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-3 Potentsiaalselt olulisele mürahäiringu mõjualale jäävad kaitsealuste linnuliikide elupaigad. (allikas: Akukon, 2023, EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) 2.3. Detailne mõjuhinnang kaitstavatele loodusobjektidele Mõjuhindamisel on suuresti tuginetud Kotkaklubi 2023. a valminud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandel, mille koostamiseks inventeeriti harjutusväljal ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad) ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks23. Nursipalu HV laiendamine nõuab mitmete piirkonnas elutsevate liikide jaoks erineval tasandil keskkonnameetmeid, mis on alljärgnevates peatükkides iga kaitstava loodusobjekti juures eraldi välja toodud. Sealjuures on meetmed grupeeritud lähtuvalt nende eesmärgist ning rakendusvajadusest. Eesmärgi põhjal jagunevad keskkonnameetmed tuginedes 2023. a linnustiku inventuurile kolmeks: vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. 22 Skepast & Puhkim. 2023. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine 23 Kotkaklubi MTÜ (Sellis, U. ja Tanilsoo, J.). 2023. Kaitsealuste linnuliikide inventuur (Nursipalju harjutusvälja laiendus). Hankelepingu 29.05.2023 nr 2-2/23/340-1 lõpparuanne. (edaspidi viidatud kui 2023. a Kotkaklubi inventuuri aruanne) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 16 Vältimismeetmeid rakendatakse olemasoleva seisundi hoidmiseks. Neist suur osa on sobiv mitmele liigile ja eeldab teatud olukorra säilitamist olemasolevates elupaikades. Seetõttu on neid ka kõige rohkem. Samas on vältimismeetmed kõige odavamad, sest reeglina tuleb jätta midagi tegemata, teha vähem või teises kohas või näiteks raadamise asemel kasutada juba lagedaks raiutud alasid. Osad vältimismeetme tegevused on ka enne projekti ära tehtud (nt sihtmärgialasid on planeerimise käigus väiksemaks joonistatud, planeeritud tegevuste vältimine kaitsealadel jms). Vältimismeetmed on esimesed, mida arendusprojektide negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks kaalutakse. Need võivad toetuda muu seas ka nn heale tavale, aga enamasti on esitatud konkreetsete liikide või elupaikade seisundi säilitamiseks arenduse mõjualas. Leevendusmeetmeid soovitatakse kahele liigile: väike-konnakotkale ja must-toonekurele. Need liigid kannatavad tõenäoliselt kavandatavast tegevusest enim. Mõlema liigi leevendusmeetmed puudutavad nii toitumis- kui pesitsusalasid ja nende meetmete rakenduspiirkond on eelkõige HV sees, toitumisalade puhul ka osaliselt HV piiri taga. Leevendusmeetmete eesmärk on jätta neile liikidele võimalus kasutada HV territooriumi ka edaspidi. Kas ja kuidas see tegelikult kujuneb, seda tuvastavad seire ja uuringud. Nii jälgitakse kahe HV alale jääva väike-konnakotkapaari isendeid, et selgitada nende reaktsiooni toimuvatele muutustele HV-l, sh uurimaks, kas raadatavad alad võivad tulevikus muutuda röövlindudele sobivateks toitumisaladeks. Kompensatsioonimeetmeid soovitatakse samuti kahele liigile: väike-konnakotkale ja must- toonekurele. Neid rakendatakse reeglina HV-st väljapool. Eestis pole välja töötatud reegleid, kui mitme kordselt tuleb kompenseerida kadu. Lähiriikide eeskujul on 2023. a linnustiku inventuuris võetud aluseks koefitsient kaheksa, st ühe kaotatud elupaiga asemele tuleb kompensatsiooniks kaitse alla võtta kaheksa uut elupaika. Väike-konnakotka puhul otsitakse uusi teadmata pesapaiku ja leidmise korral võetakse need kaitse alla. Eelistatult riigimaadel asuvate kestlike pesapaikade ümber tuleb moodustada vähemalt kaheksa uut püsielupaika. Eramaade puhul kaasatakse sellesse protsessi ka maaomanik(ud). Must-toonekure kompensatsioonimeetmed on kõige kompleksemad ja mahukamad ning moodustada tuleb vähemalt kaks kuni kaheksa uut kestlikku püsielupaika. Metoodiliselt oleks õige kaheksa uue elupaiga kaitse alla võtmine, aga nende leidmine on keeruline. Planeeritud tegevuste tulemusi on raske ette ennustada must-toonekure kriitilise seisundi tõttu Eestis. See liik on tõsises väljasuremise ohus, mistõttu iga isend ja iga poeg kuskil pesas on väga oluline. Uute, seni teadmata pesade otsimine ja kaitsmine on ainuke võimalus kompenseerida märkimisväärset mõju HV alale jäävatele pesapaikadele. Nende otsimine on suur töö ja kuna ka toitumisalasid on kompensatsiooniks plaanis parandada, siis varustatakse eelistatult Kagu-Eestis jälgimisseadmetega vähemalt kolm must-toonekurge. Seda selleks, et kompensatsioonimeetmed oleks täpsemalt sihitud ja suurema efektiivsusega, aga ka seiratavad. Kokkuvõtvalt on hulk keskkonnameetmeid suunatud konkreetsele liigile ja need on toodud koos loodusväärtuse kirjeldusega alljärgnevates alapeatükkides. Vajadusel on linnustiku uuringus nimetatud meetmeid täpsustatud. Mõjuhinnangusse on lähtuvalt 2023. a linnustiku inventuuri juhistele lisatud põhimõtteliselt vajalikud keskkonnameetmed koos selgitustega. Nende detailset metoodikat siin ei korrata ja sellega saab tutvuda inventuuri aruandes. Lisaks on inventuuris toodud mitmeid meetmeid, mis on laiema (sh liigiülese) mõjuga, neid on täpsemalt käsitletud peatükis 2.3.9. Lisaks on esitatud meetmed jagatud lähtuvalt nende rakendusvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 17 keskkonnamõju24 vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Oluline on tähele panna, et aruandes on esitatud vaid reaalselt rakendatavad soovitused, mille elluviimisel säilivad HV arendamise ja kasutamise eesmärgid. Mitmete siin töös toodud keskkonnameetmete rakendamisega on mõju hindamise aruande koostamise ajal juba alustatud või juba ka elluviidud (seisuga aprill 2024). Need meetmed on edaspidi aruandes eraldi esile tõstetud. 2.3.1. Must-toonekurg Olemasolev olukord Must-toonekure kaitse tegevuskava järgi on liik väga suure areaaliga, kuid tema seisund on soodne vaid väga vähestes areaali osades. Eesti asub areaali loodeserval ning nii siin kui ka lähimates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne25. 2019. a ohustatuse hindamise järgi on liik kriitilises seisundis26. Eestis on must-toonekurg arvatud I kaitsekategooriasse, lisaks on ta linnudirektiivi I lisa liik. Ta on meil vähearvukas (kuni 60 paari) ja vajab erilist tähelepanu, kuna viimastel kümnenditel (1991-2020) on liigi arvukus kolm korda langenud. Võru maakonnas on arvukuse hinnang kuni kuus paari ja seetõttu on iga paari elupaiga kaitse kõrge tähtsusega (2023. a linnustiku inventuur). Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel. Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks. Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääre-efekt). Teised ohutegurid on Eestis vähem aktuaalsed või uurimata (must-toonekure kaitse tegevuskava). EELISe järgi asub Nursipalu laiendataval harjutusväljal kolm must-toonekure leiukohta – eespool kirjeldatud Timmase (KLO9128272), Lükka (KLO9128274) ja Lükkä (KLO9128276) (Joonis 2-4). Mis olid viimati asustatud vastavalt 2012., 2005. ja 2020. aastal. Planeeritaval Nursipalu laiendusalal ja selle lähiümbruses must-toonekure olemasolu kindlaks tegemiseks ja toitumiseks sobivate veekogude välja selgitamiseks inventeeriti 2023. a linnustiku inventuuri käigus potentsiaalsed elupaigad, samuti paigaldati varasemalt teadaolevatesse toitumiskohtadesse ja eelmiste aastate juhuvaatluste kohtadesse must-toonekure plastikkuju koos rajakaamera ja võimalusel ka kaladega toitumissumbaga. Lisaks otsiti võimalikest toitumisojadest must-toonekure jälgi ning küsitleti kohalikke inimesi. 2023. aastal ei pesitsenud kavandataval laiendusalal ühtegi must-toonekure paari. Must- toonekure seisund on praegu ebasoodne kogu Kagu-Eestis ja arvukus langev. 2023. aastal tehti Kagu-Eestis kindlaks vaid kaks edukat must-toonekure pesitsust ja arvukus on viimase 30 aasta madalaim. Siinkohal tuleb lisaks märkida, et kuigi teadaolevad elupaigad olid asustamata, ei ole inventeerijate hinnangul põhjendatud Nursipalu HV-l asuvate elupaikade arhiveerimine (EELISest 24 KeHJS § 22 – Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 25 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1718/105 26 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Ciconia nigra (must-toonekurg) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 18 kustutamine), need on jätkuvalt liigile sobivad ning tuginedes liigi kaitse tegevuskavas antud suunistele tuleb elupaigad jätta registrisse ja kaitse alla. Samas tehti inventuuril kindlaks, et liik kasutab Nursipalu HV-d vähesel määral toitumiskohana. Täpsemalt kohati must-toonekurge üksikul juhuvaatlusel Rõuge jõel, mis on liigi jaoks suhteliselt soodsas seisundis. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-4 EELISes registreeritud must-toonekure elupaigad Nursipalu laiendataval harjutusväljal (aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Mõjuhinnang Kavandatud tegevuse puhul on peamine must-toonekurge mõjutav tegur toitumiskohtade kvaliteedi degradeerumine, sh nii settekoormuse suurenemine ja seeläbi saakobjektide vähenemine, kui ka nt alade ligipääsetavuse halvenemine raadamisega kaasneva veekogude kallaste võsastumise tõttu jne. Must-toonekure kaitse seisukohast on esmatähtis tagada tema toitumiskohtades liigile soodsad tingimused. Peamiseks liigi väljasuremise põhjuseks on toitumispaikade nappus ning toiduks sobivate kalade ja kahepaiksete nappus vooluveekogudes. Iga täiendav negatiivne ohutegur vähendab must-toonekure võimalusi ellu jääda ja edukalt järglased üles kasvatada. Selleks, et must- toonekurg Nursipalu piirkonna taasasustaks, peavad ümbruskonnas olema väga head toitumistingimused, kuna Nursipalu HV laiendamiseks vajalike tegevuste elluviimisel olemasoleva pesapaiga kvaliteet langeb. Keskkonnameetmed Vältimis- ja leevendusmeetmed Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 19 1. TINGIMUS/SOOVITUS: Must-toonekurg on kohanenud püüdma saaki metsa varjus. Seetõttu tuleb lähtuvalt must-toonekure kaitsetegevuskava eelnõus antud suunisest lähemal kui 50 m vooluveekogust (Rõuge jõgi, Matu, Maru, Tinu, Lükka, Nilbõ ja Ura oja) raadamine ja lageraie välistada. Nursipalu HV-l kavandatud raadamisaladel on see soovituslik. 2. TINGIMUS: Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel tuleb vältida jõekallaste võsastumist. Kui alad on juba võsastunud, siis tuleb veekogude kaldad võsast puhastada, et must-toonekurgedel säiliks võimalus sinna maanduda ja ohu korral ära lennata. Suurte puudega vana mets on must-toonekurele sobiv toitumisala. Puude vahel on talle tegutsemiseks piisavalt ruumi, aga tihedas võsas ta lennata ei suuda. Kallaste hooldamine tähendab potentsiaalsete suuremate puude jätmist ja nende vahel oleva võsa lõikamist (niitmist). Veekogu kalda lagedaks raiumine ei sobi. Suurte puude varjus on rohttaimede ja võsa kasvamine hämarate valgustingimuste tõttu pidurdatud ning veekogu must-toonekure jaoks avatud. Otstarbekas on paralleelselt kallaste hooldamisega tegeleda ka väiksemate veekeskkonnaga seotud probleemidega nagu raiejääkide veest eemaldamine ning kohapealsest materjalist voolusuunajate tekitamine setteliiva kogumiseks ja veevoolu kõvema põhjaga jõe ossa suunamiseks. Vooluvete kaladel on kudemiseks vaja kruusaseid või kiviseid lõike. Setteliiv katab need kinni ja seetõttu on kalade arvukus madal. Samuti on oluline, et veevool ei katkeks, näiteks pika põuaperioodi tõttu või ülesvoolu asuvate paisude tõttu. Kalastiku taastumine peale niisugust olukorda võtab aega, sest looduslikult jões olevad sügavamad hauakohad on setteliiva täis ning ei toimi põuaaegsete refuugiumitena. Kärestikuliste jõeosade setteliivaga kattumine vähendab ka vee hapnikusisaldust, mis on samuti ebasoodus enamusele vooluvete kaladest, eriti marja arengule ja noorjärkudele. Konkreetsete tegevuste mahtu tuleb hinnata vahetult enne tööde tellimist, sest olukord muutub pidevalt seni, kuni lageraieid piirkonnas tehakse. 3. TINGIMUS: Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada, kuna kalad on must-toonekure peamine saak. HV rajamisel pole kavas paise vms veevoolu takistavaid objekte rajada, kuid ka koprapaisud võivad vooluvete kalade arvukusele negatiivselt mõjuda, mistõttu tuleb need alalt eemaldada. See meede on oluline ka teistele piirkonda kasutavatele must-toonekurgedele, kes kuni 30 km raadiuses pesitsevad. 4. TINGIMUS: Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms. 5. TINGIMUS: Eraldi tuleb tähelepanu pöörata Maru ojale, mis paikneb diagonaalselt keset Lääne laskevälja. Seetõttu tuleb arvestada vajadusega liikuda (soomus)tehnikaga üle oja. Vältida tuleb tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust, tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud, mis tagavad, et oja ületamisel rasketehnikaga ei satu sinna kemikaale, ei kahjustata oja kaldaid ega põhja või muul moel veekeskkonda. Taoliste ülepääsude rajamise ja kasutamise mõju veekvaliteedile ja looduslikule veerežiimile sõltub konkreetse objekti projektlahendusest. Ehitusaegset mõju vee kvaliteedile (eeskätt setete allvoolu kannet) on võimalik ära hoida tüüpmeetmete rakendamise ja hea ehitustava järgimisega. Kasutusaegset erosiooni saab aga ära hoida sobiva projektlahendusega (nt vajadusel kaldaid kindlustades). Samuti tuleb tagada, et rajatav ülepääs vastaks oja vooluhulgale ja ei tekitaks paisutust, sh suurvee perioodil. 6. TINGIMUS: Rõuge jõgi on olnud ja peab jääma sobivaks must-toonekure toitumiskohaks, st selle looduslikke tingimusi kalastiku ja muud vee-elustiku jaoks tuleb harjutusvälja tegevuste Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 20 ellu viimisel säilitada ning võimalusel parandada. Samuti on must-toonekured varasemalt käinud toitumas Nursipalu HV laienduse läänepoolsetel ojadel (Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja). Kui Rõuge jõe puhul on linnustiku inventuuri tegijate hinnangul vaja eelkõige säilitada senist must-toonekure jaoks soodsat seisundit ja võimaluste piires seda liigile sobivaid tingimusi silmas pidades parandada, siis ei ole teada HV laienduse läänepoolsete ojade seisund must-toonekurele sobiva toitumiskohana. Liigi kaitsetegevuskava järgi on Eestis tehtud jõgede kalastikku käsitlevad uuringud tuvastanud paisude ja jõgede süvendamise olulist negatiivset mõju kalastikule. Samuti mõjutab olulisel määral ka (aastakümnete eest tehtud) jõgede õgvendamine. Pole teada kui palju need tegurid omavad mõju Nursipalu HV- l asuvate veekogude osas. HV-l suurte alade raadamine muudab piirkonna must-toonekure jaoks vähem sobivaks elupaigaks. Leevendamaks raadamise mõju, peab must-toonekure toitumisveekogude seisund muutuma oluliselt paremaks ja kalarikkamaks, kui on olnud viimastel kümnenditel. Must-toonekurele toiduks sobiv kala saab piisaval hulgal veekogus olla vaid siis, kui kõik kalade eluks olulised aspektid on täidetud: puhas vesi, sobiv toit, varjekohad, talvituskohad, paljunemiskohad. Reeglina pole need tingimused täidetud kaevatud kraavide korral (eriti kui kraavid on korduvalt uuendatud). Looduslike ojade ja jõgede puhul on suurem tõenäosus, et kaladele vajalikud tingimused on täidetud ja sel juhul on ka must-toonekurel, mida sealt püüda. Tõenäoliselt on kindlam ja lihtsam parandada juba varem toitumiseks kasutatud veekogude tingimusi, kui loota, et must-toonekurg leiab üles seni sobimatu, aga parandatud tingimustega veekogu. Toitumisveekogude soodsa seisundi tagamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid. Eespool nimetatud 50 m metsa lageraie puhver on üks neist meetmetest, lageraiejärgse võsa piiramine teine. Aga neist ei piisa kalastiku mitmekesisuse ja arvukuse hoidmiseks või veel vähem parandamiseks. Vee ja vee- elustiku keskne tegevus nõuab spetsiaalset lähenemist, mis üldiselt tähendab kalastikule sobivate tingimuste parandamist. Sobivate meetmete väljatöötamiseks tuleb analüüsida nimetatud vooluveekogude seisundit, sh inventeerida vee-elustik ja hinnata nende sobivust kalade elupaigana. Samuti tuleb kontrollida, kas on tagatud kalade vaba liikumine Mustjõest ülesvoolu jäävatesse ojadesse ning vajadusel takistused eemaldada. Analüüsi põhjal saab anda soovitusi veekogude seisundi parandamiseks eesmärgiga mitmekesistada must- toonekure toitumistingimusi ja toidubaasi. See võib tähendada ka Rõuge jõele iseloomulike kalaliikide taasaasustamist, veekogudes kaladele jätkusuutlike elutingimuste hoidmiseks vajalikke tegevusi või kalade elupaikade taastamist. Need küsimused võiks vastused saada hüdroloogide, hüdrobioloogide ja ihtüoloogide koostöös. Vaja on koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava. Siinse mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on võtuleping toitumisveekogude taastamiskavade koostamiseks juba sõlmitud. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 21 Joonis 2-5 Nursipalu HV must-toonekurgede potentsiaalsed toitumisveekogud (aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) 7. TINGIMUS:Eelmise punktiga seonduvalt tuleb pöörata tähelepanu ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele. Joonis 2-5 kujutab Nursipalu HV-st ligikaudu 20 km raadiusesse jäävaid võimalikke sobilikke toitumisveekogusid. Nende veekogudega seonduvaid taastamistegevusi on otstarbekas analüüsida ning tööde täpsem iseloom ja ulatus kavandada pärast Nursipalu HV-l asuvate toitumisveekogude töid, kuna siis on eelduslikult olemas ülevaade kurgede toitumistingimuste täiendavaks parandamiseks vajalike tööde maht ja väljatöötatud ka vastav metoodika. 8. TINGIMUS: Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool, et minimeerida raiet puhvertsoonis (50 m). Kompenseerimismeetmed Kuna Nursipalu uuringualalt on must-toonekurg pesitsejana viimaste aastate jooksul ära kadunud ja see langeb kokku Nursipalu eelmise laienduse ajaga, siis on vajalikud kompensatsioonimeetmed väljaspool projektiala. Samas tuleb säilitada võimalus endistes elupaikades pesitsemiseks, eriti toitumisvõimalused vooluveekogudel harjutusvälja piires ja lähiümbruses. Rakendatavad leevendusmeetmed jätavad võimaluse endist pesapaika taasasustada. Kuid selleks on vaja, et tekiks juurde uusi pesitsusealisi isendeid, kes otsivad endale elupaika. Ilma toitumispaikade olulise parandamiseta ei ole positiivne iive tõenäoline. Elujõuliste poegade arvu suurendamiseks on järgnevad kompensatsioonimeetmed väljaspool Nursipalu HV-d. 2023. a linnustiku uuringu põhjal eeldatakse, et pesas edukalt üles kasvanud noorlinnud tulevad tagasi samasse geograafilisse Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 22 piirkonda pesitsema ja võivad taasasustada vaba Lükka pesitsusterritooriumi Nursipalu HV-l Kerretü ja Timmase kaitsealal ning nende ümbruse metsades. 1. TINGIMUS: Tuleb otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume. Pesade leidmiseks korraldatakse järgmised välitööd: 1) visuaalsed vaatlused potentsiaalselt elupaigaks sobivatel aladel ja nende ümbruses eelistatult Võru-, Valga- ja Tartumaal, aga ka mujal Eestis (Joonis 2-6), 2) seejärel võimalike territooriumite asustatuse kindlaks tegemine läbi toitumisveekogude jälgimise, 3) konkreetsete isendite täpse pesapaiga ja kodupiirkonna väljaselgitamine saatjate paigaldamisega. Saatjate infot saab projekti ajal ja edaspidi kasutada seiretulemuste täienduseks, sh leevendusmeetmete tulemuslikkuse seireks (kui rakendusalad ei asu HV-st liiga kaugel). Siinse mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on leping must-toonekure teadmata pesitsusterritooriumite leidmiseks juba sõlmitud. 2. TINGIMUS: Leitud seni kaitsmata pesapaigad võetakse kas püsielupaikadena kaitse alla või liidetakse lähima kaitsealaga. 3. TINGIMUS: Valitud kompensatsioonialadel inventeeritakse must-toonekure toitumisveekogude vee-elustik ning koostatakse veekogude seisundi parandamiseks taastamiskava sarnaselt vältimis- ja leevendusmeetmete punktis 5 kirjeldatule. Must- toonekurgedele sobivate toitumistingimuste saavutamiseks võivad taastamistegevustena olla vajalik nt parandada vee-elustiku elutingimusi, suurendada veekogu looduslikkust, taasasustada elupaigapõhist kalastikku jne. Joonis 2-6 2023. a linnustiku uuringus piiritletud alad, kus seni avastamata must-toonekure pesi tuleb otsida Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 23 2.3.2. Väike-konnakotkas Olemasolev olukord Väike-konnakotkas kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja Euroopa Liidu Linnudirektiivi I lisasse, olles meil pesitsevatest kotkaliikidest arvukaim. Ta on levinud kõikjal Mandri-Eestis, kuid mitte läänesaartel, asustustihedus tõuseb Loode-Eestist kagu suunas27. Võrumaal on liik suhteliselt arvukas (2023. a linnustiku inventuur). Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne röövlind, kes eelistab Eestis elupaigana mosaiikset maastikku, kus on toitumiseks sobilikud looduslikud rohumaad, mis vahelduvad metsamassiividega, kus leidub pesitsemiseks sobilikke pesapuid (väike-konnakotka kaitse tegevuskava). 2019. a ohustatuse hindamise põhjal on väike-konnakotkas meil ohulähedases seisundis28. Liiki ohustavatest teguritest on olulisemad seni teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi langus (väike-konnakotka kaitse tegevuskava). Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-7 Nursipalu HV laiendusalale ja selle potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualale jäävad väike-konnakotka elupaigad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) 2023. a inventuuri kohaselt on Nursipalul asuvad kaks elupaika (Kaagu ja Laossaarõ) asustatud. Kaagu elupaigas (KLO9129356) asub kaks pesapaika, millest üks avastati 2023. a inventuuri käigus. Varem teadaolev pesa oli viimati asustatud 2013. a. Uude kotkapessa oli 2023. a kevadel toodud värskeid oksi ja kulu, kuid kindlaid jälgi munemisest ei tuvastatud. 27 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 28 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Aquila pomarina (väike-konnakotkas) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 24 Teine alal asuv elupaik – Laossaarõ (KLO9129354) – oli inventuuri ajal samuti asustatud. Väike- konnakotka vanalinde vaadeldi pidevalt teadaolevast pesapaigast (pesa asustamata) umbes 1 km põhjapool. Sellest järeldati, et Laossaarõ väike-konnakotka territoorium on nihkunud põhja poole. Uut pesa siiski ei leitud ning järeldati, et tõenäoliselt pesitsus ebaõnnestus, kuna augustikuu vaatlustel ei nähtud ega kuuldud kordagi lennuvõimestunud poega. Ei saa ka välistada, et piirkonnas tehtud lageraiete käigus on võimalik pesapuu maha raiutud. Projektialast vahetult põhjapool asuv Sõmerpalu (KLO9129363) elupaik oli viimati asustatud 2019. aastal. Alast umbes 2,3 km põhjas asuv Põdra (KLO9129355) elupaik oli teadaolevalt viimati asustatud 2006. aastal, alates 2015. aastast on see pesa olnud varisenud. Elupaik KLO9132164 (Rimmi23), mis jääb projektialast umbes 1,9 km kaugusele edelasse, avastati 2023. a inventuuril ning pesa oli asustatud. Projektialast umbes 5 km lõunas asuv Roosiku (KLO9129353) elupaik oli 2022. a asustatud, kuid 2023. aastal asustamata. Väike-konnakotkas pesitseb metsas, aga saaki (närilised, konnad, mutid) püüab peamiselt kuni 2 km raadiuses lagedatel aladel (luhad, niidud, karjamaad, põllumaad, puisniidud, häilud jms). Seega on tema territooriumil vaja mõlemaid biotoope. Seetõttu tavatsevad väike-konnakotkad elada jõeluhtade servas (minevikus niidud ja karjamaad) või nende läheduses. Aga on ka veekogudest eemal asuvaid teisi kahebiotoopseid elupaiku. Teoreetiliselt võivad väike-konnakotkale toitumisaladena sobida ka HV lagedamad osad, aga nende naabruses peaks säilima piisavalt vana kuuse-segamets pesitsemiseks. Väga kaugelt pole väikeste saakloomade transportimine energeetiliselt kasulik. Mõjuhinnang Olulisim väike-konnakotka seisundit mõjutada võiv tegur on Kaagu elupaigas kavandatud raadamistööd, mis võivad suure tõenäosusega pesapaiga liigi jaoks sobimatuks muuta. Samuti on teguriks suurenev (müra)häiring. Väike-konnakotkas ei ole vähese või ühekordse häirimise suhtes eriti tundlik, küll aga võib hüljata pesa läheduses (kuni 450 m kaugusel) tehtava kärarikka metsatöö või sagedase külastamise tõttu29. Ka liigi tegevuskavas on viidatud, et Eestis on häiretegurina eelkõige olulisemad pikaajalised häirivad tegevused pesapaikade läheduses. Sellest võib järeldada, et kavandatud tegevusega kaasnev häiring võib oluliselt mõjutada eelkõige projektialal ja selle vahetus läheduses (Sõmerpalu KLO9129365) asuvaid elupaiku ning eeldatavasti pole kaugemal Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra oluline häiring. Leevendusmeetmeid on eelkõige vaja rakendada kahele harjutusväljal pesitsevale paarile – Kaagu (KLO9129356) ja Laossaarõ (KLO9129354). Kaagu pesapaiga jätkuv asustatus sõltub lisaks järgnevates lõikudes toodud vältimismeetmete rakendamisele ka pesapaiga lähedal oleva harjutusvälja kasutuse intensiivsusest ja kasutatavate relvade tüübist pesitsusajal. Kuna harjutusväljaku eesmärki kaotamata ei saa välistada ala intensiivset kasutamist ja/või suurekaliibriliste relvade laskmist ka väike-konnakotka pesitsusajal, siis on tõenäoliselt leevendusmeetmete mõju väike ja elupaik ei pruugi jääda asustatuks. Seetõttu tuleb ennetavalt rakendada kompensatsioonimeetmeid. Sellegi poolest on otstarbekas rakendada ka vältimismeetmeid, juhuks kui Kaagu elupaik jääb siiski asustatuks. Laossaarõ pesapaiga puhul on vältimis- ja leevendusmeetmete täielikul rakendamisel elupaiga seisund tõenäoliselt väike- konnakotkale jaoks soodne, kui viimase aasta raied pole mõjunud liiga peletavalt. Tingimused ja soovitused Vältimismeetmed 29 Kontkanen, H., Nevalainen, T. ja Lõhmus, A. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Edaspidi viidatud kui (Kontkanen jt, 2004) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 25 1. TINGIMUS: Tuleb säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses. Lääne laskevälja raadamisala planeerimisel on võetud arvesse linnustiku inventuuris välja pakutud säilitamist vajava metsaala piire (linnustiku inventuurid pakutud piire kujutab Joonis 2-8), mõningal määral on vaid täpsustatud ala edelapiiri (loogelise serva asemel on piiriks sirge). Tegemist on põlise metsamaaga, mistõttu see on elupaiga oluline osa. Selleks, et säiliks laskevälja kasutuseesmärk on raadamisala selle võrra laiendatud lõunasuunas (Joonis 2-9). Nii säilitatava kui ka juurdeliidetava ala pindala on ligikaudu 52 ha. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-8 Linnustiku inventuuri Kaagu väike-konnakotka elupaiga keskkonnameetmete kaart (allikas: linnustiku uuring, 2023) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 26 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-9 Lääne laskeväljal kavandatud raadamisalade kaart (Aluskaart: Maa-amet, 2024) 2. TINGIMUS:Tuleb vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km. Leevendus- ja kompensatsioonimeetmed 1. TINGIMUS: Linnustiku inventuuri tegijate hinnangul on kavandatavatest raadamistest enim mõjutatud Kaagu väike-konnakotka elupaik ja on ebatõenäoline, et kotkas jääb peale HV-l regulaarse tegevuse käivitumist teadaolevatesse pesapaikadesse pikemalt pesitsema. Kuid elupaiga vähemalt lühiajaliseks kaitseks on otstarbekas moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik30 (Joonis 2-9) ning soovitavalt kavandada püsielupaiga puhvertsoon pesast lääne ja põhja suunas, kus asub põline metsamaa (vt ka leevendus- ja kompensatsioonimeede nr 3). Lõuna ja ida pool on olnud juba eelmise sajandi esimesel poolel luhaheinamaad. Praegune püsielupaik asub suuresti endiste luhaheinamaade peale kasvanud metsas (1947. a. aerofotode põhjal) ja alal lõunaosas on tugev üraski kahjustus, mistõttu on elupaiga taasasustamine enne raadamiste algust vähetõenäoline. Siinse aruande koostamise hetkel on ettepanek püsielupaiga moodustamiseks kaitse alla võtmise algatajale (Kliimaministeerium) juba esitatud. Lõpliku otsuse püsielupaiga moodustamise otstarbekuse kohta teeb algataja. 30 Praegune pesa on samuti Kaagu nimelises püsielupaigas (KLO3002886), kuid tegu on nn ringikujulise LKS-i alusel automaatselt moodustunud püsielupaigaga, mis tagab vaid esmase kaitse 100 m raadiuses ümber pesa (§ 50 lg 4) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 27 2. TINGIMUS: Laossaarõ elupaiga kaitseks on esmatähtis vältida võimaliku pesapaiga asukohametsa (kogu Joonis 2-10 piiritletud metsaala) raadamist ja raiet. 3. TINGIMUS: Oluline meede on konnakotkaste elupaikades sobivate toitumisalade (rohumaade) hooldamine (Joonis 2-8 ja Joonis 2-10) ja tuleb vältida toitumisalana kasutatavate rohumaade pindala vähenemist. Toitumisalasid tuleb majandada püsirohumaadena. Hooldamiseks sobivad karjatamine, niitmine heina kogumisega ning äraviimisega või minimaalselt ala niitmine hooldusniidukiga vähemalt korra kahe aasta tagant. Vaatamata seisukohale, et tõenäoliselt linnud peale HV kasutusele võttu Kaagu pesapaika enam ei kasuta, on tõenäoline, et Kaagu väike-konnakotkad rajavad oma uue pesa senikasutatud territooriumile. See tähendab, et territoorium nihkub sõltuvalt häiringute mõjust loode suunas, aga kotkad jäävad kasutama seniseid toitumisalasid. Leevendusmeetmete mõju on võimalik selgitada kasutades telemeetria meetodeid mõlemas ülalkirjeldatud elupaigas. 4. TINGIMUS: Oluline kompensatsioonimeede on HV laienemisega seotud väike-konnakotka elupaikade kao heastamiseks üles otsida ning kaitse alla võtta seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaiku. Kompensatsioonimeede on efektiivselt rakendatud, kui optimaalne pesapaiga kaitse on tagatud vähemalt kaheksale uuele kestlikule väike- konnakotka elupaigale. Linnustiku inventuuri ekspertide hinnangul on otstarbekas kaitse alla võetavate elupaikade hulka arvata Nursipalu HV-d kasutavate väike-konnakotkaste elupaigad (pesad võivad olla väljaspool HV-d) ning lisaks üks kõrge potentsiaaliga inimtegevusest vähe mõjutatud ja seni ka vähem uuritud 100 km2 ala Vaidava jõe ja Mustjõe piirkonnas (Joonis 2-11). Kompensatsioonimeedet tuleb rakendada kohe, kuna olulised negatiivsed mõjud Kaagu väike-konnakotka elupaigale avalduvad kohe peale raadamistööde algust, kuid kompensatsioonimeetmete positiivne mõju võib avalduda alles ühe kuni mitme aasta pärast. Neil aladel kaardistatakse kõik väike-konnakotkaste pesa- ja elupaigad ning esitatakse need Kliimaministeeriumile kaitse alla võtmiseks. Mõjuhindamise aruande koostamise hetkel on leping kotkaste elupaikade otsimiseks juba sõlmitud. 5. TINGIMUS: Kohe peale väike-konnakotka pesa registreerimist EELISes moodustub selle ümber 100 m raadiusega püsielupaik. See ringikujuline püsielupaik tagab enamasti pesapaigale minimaalse kaitse, kuid arvestades metsade raie intensiivsust ja asjaolu, et konnakotkad vajavad sageli mitut pesapaika, peab kaitstav püsielupaik olema suurem. Seetõttu määratakse pesapaikade ümber lähtudes väike-konnakotka tegevuskavast eksperthinnangu põhjal optimaalse suurusega püsielupaik. Kui uuritaval alal (HV ümbrus ja uuringuruut – Joonis 2-11) leitakse uusi kestlikke pesapaiku vähem kui kaheksa, siis tuleb meetme rakendamiseks lisaks leitud pesadele võtta optimaalsete piiridega kaitse alla juba teadaolevaid ringikujulises püsielupaigas asuvaid pesapaiku (nt Rimmi, Palli, Lauküla või Tundu). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 28 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-10 Laossaarõ väike-konnakotka elupaiga keskkonnameetmete kaart (allikas: linnustiku inventuur, 2023) Joonis 2-11 Väike-konnakotka kompensatsioonimeetmete rakendamiseks vajalikud uute elupaikade otsingualad. Roosa punktiirjoonega on markeeritud laiendatud Nursipalu HV lähiümbrus ning sinise joonega 100 km2 suurune ruut Vaidava ja Mustajõe piirkonnas. (Allikas: linnustiku inventuur, 2023) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 29 Seire 1. TINGIMUS: Väike-konnakotka leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu ja Laossaarõ31 elupaika asustavatele väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist. Lisaks on kaitsekorralduslikult oluline teada, kas seniseid toitumisalasid kasutatakse edasi (ka juhul, kui pesitsuskoht nihkub) ning kuivõrd sobivad väike- konnakotkale erinevad avatud maastikuelemendid peale HV toimimist planeeritud mahus. Siinse aruande koostamise hetkeks on leping väike-konnakotkaste telemeetria uuringu korraldamiseks sõlmitud. 2. SOOVITUS: Otstarbekas on jälgida HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike-konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire. Liigi kaitse tegevuskava järgi on riikliku seire eesmärk kontrollida kõiki EELISesse kantud pesapaiku kord kolme aasta jooksul. Lisaks tasub kaaluda nende väike-konnakotkaste elupaikade lisamist KV HV-de ning KL-i lasketiirude ja õppeväljakute seireprogrammi. Hetkel käimasolev seireprogramm (2021-2026) on üles ehitatud uuringulise seirena, mille eesmärk on lisaks liikide seisundi muutuste tuvastamisele, mis on riikliku seire üks peamine ülesanne, selgitada välja ka mõjutegurite olulisus liikide seisundile ning vastata küsimusele, kas harjutusväljadel ja lasketiirudes läbi viidav sõjaline väljaõpe ning harjutusväljade rajamisega kaasnevad tegevused on käsitletavad olulise mõjutegurina liikide seisundile32. 2.3.3. Merikotkas Olemasolev olukord Merikotkas kuulub I kategooriasse ja on linnudirektiivi I lisa liik. Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelinnu arvukus on viimastel kümnenditel tõusnud, kuid hinnangulist ajaloolist arvukuse taset 400-500 paari ei ole seni saavutatud. Eestis pesitseb praegu umbes 290-330 paari merikotkaid33 Merikotkas pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul, Emajõe vesikonnas ja sisemaa suuremate järvede lähistel. Üksikuid paare on leitud sisemaalt ka väiksemate järvede ja märgalade ümbrusest. Tema elupaigad on tavaliselt suuremate veekogude lähedased metsad, tavaliselt kuni 10 km kaugusel veekogust. Merikotkas eelistab pesitseda vanades metsades, kuid on elupaigavalikul muutumas plastilisemaks, mille tõenäoliseks põhjuseks on eriti soodsate elupaikade vähesus ning hõivatus konkureerivate liigikaaslastega. Sagenenud on pesade ehitamine lageraielankide säilikpuudele, kuhu suure siruulatusega lindudel on hea ligipääs34. Lõuna-Eestis on liik haruldane. Enamus Võru maakonna merikotkaid pesitseb Pihkva järve rannikul (linnustiku inventuur, 2023). 2019. a ohustatuse hinnangu järgi on merikotkas ohualtis seisundis. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on olulisem merikotkaasurkonda ohustav tegur pliid sisaldava laskemoona kasutamine, potentsiaalselt suure mõjuga on ka keskkonnamürgid (nt pestitsiidid). Arvestatava mõjuga ohutegur on ka hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides. 31 Laossaarõ elupaiga puhul on eelduseks, et elupaik on praegu asustatud ja/või uus pesapaik leitud 32 Kaitseväe harjutusväljade ning Kaitseliidu lasketiirude ja õppeväljakute seireprogramm aastateks 2021-2026 33 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169 34 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Haliaeetus albicilla (merikotkas) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 30 Nursipalu HV piirkonnas on merikotkas pesitsenud juba üle 20 aasta. Teada on vähemalt ühe kotkapaari territoorium. Piirkond on kotkastele sobiv eeskätt heade toitumisveekogude tõttu (Tamula ja Vagula järv, Leoki kalakasvatus). Nursipalus on teada kotkapaari kaks pesa (Joonis 2-12). Lõunapoolne pesa (KLO9129357) oli 2023. aasta inventuuril asustatud, kuid pesitsus ebaõnnestus. Põhjapoolne pesa KLO9129364 oli asustamata. Linnustiku inventuuri korraldajad rõhutasid hetkel asustamata pesapaiga jätkuva kaitse vajadust, juhuks kui häiringusurve tõusu tõttu teine pesa kasutusest välja langeb. Mõjuhinnang Kavandatud tegevuse puhul on merikotka jaoks peamine potentsiaalselt oluline ohutegur mürahäiring, aga ka inimeste viibimine pesapaiga läheduses. See seostub eelkõige pesitsusaegse häirimisega, kuigi kotkad võivad elupaigas viibida ka muul ajal. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on merikotkas pesitsusperioodil küllaltki häirimistundlik. Eriti tundlik on ta kuni 500 m kauguseni pesast toimuvate tegevuste suhtes. Selles ulatuses häirimatuse tagab pesapaikade kaitsekord, mis keelab Keretü looduskaitseala Tsirgupalu sihtkaitsevööndis ning Kerretu püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusajal (1. veebruarist 31. juulini) inimeste viibimise, sh rahvaürituste korraldamine. Sealjuures hõlmab rahvaürituste korraldamise keeld laiemalt kogu Kerretu püsielupaika, mitte vaid sihtkaitsevööndit. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-12 Projektialal asuvad merikotka elupaigad. Laiemas mõjualas merikotka elupaiku teada ei ole. (Aluskaart: Maa- amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Tingimused ja soovitused Vältimismeetmed Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 31 1. TINGIMUS: on oluline, et kotkaste elupaiku kaitsvate alade (Keretü looduskaitseala ja Kerretu merikotka püsielupaik) kaitsekord säiliks. Piirkonnas on merikotkale sobivad toitumisalad, kuid alternatiivseid pesitsuspaiku, juhuks kui praegune elupaik muutub täiesti sobimatuks, ei leidu. Seetõttu tuleb säilitada varem (20 aastat tagasi) asustatud olnud püsielupaik HV põhjaosas. 2. TINGIMUS: Säilima peab 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise35 leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva sihtmärgiala vahel. Seire TINGIMUS: Müra ja muu HV-l toimuva tegevuse mõju tuvastamiseks on vaja jälgida alal pesitsevaid merikotkaid. Selleks tuleb merikotka pesale paigaldada veebikaamera ning võimalusel varustada kotkad ka saatjatega. See võimaldab dokumenteerida nii lindude käitumist pesas kui ka laiemalt. Leping veebikaamera paigaldamiseks ja telemeetria uuringu alustamiseks on aruande koostamise ajal juba sõlmitud. 2.3.4. Kalakotkas Olemasolev olukord Kalakotkas on I kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisa linnuliik, kes on Eestis oma 90–100 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis annab lootust populatsiooni säilimiseks. Rohkem on selle liigi esindajaid siinmail pesitsenud vaid aegadel, kui inimasustus oli hõredam ja puudusid inimtekkelised ohutegurid36. Kalakotkas on meil levinud kõikjal Peipsi järve ja Võrtsjärve ümbruses, mitmete Ida- ja Lõuna-Eesti väikejärvede lähedal ning on asustanud ka mõned alad Põhja- ja Loode-Eestis. Enamikus Vahe- ja Madal-Eestist pole liigi pesitsemist kindlaks tehtud. Kalakotka pesapaigaks on Eestis üldjuhul raba- ja metsamaastik, kus pesalt avaneb vaade ümbritsevale mitme kilomeetri ulatuses37. 2019. a ohustatuse hindamise põhjal on kalakotkas Eestis ohualtis seisundis. Tema kaitse tegevuskava järgi on liigi asurkonda enim mõjutavateks teguriteks seniteadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus, samuti looduslikud ohutegurid (nt suured tormid, konkurents, looduslikud vaenlased). 2023. aasta inventuuri järgi oli Nursipalu HV-l vähemalt kolm kalakotka asustatud pesa (vahetult projektiala piiri taga asuv Sõmerpalu KLO9129365, Tsirgupalu KLO9128273 ja Kikkaoru KLO9128960), mis tähendab ka kolme paari territooriumi olemasolu (Joonis 2-13). Kalakotkastel tol aastal edukat pesitsust ei tuvastatud. Kubja elupaik KLO9128271 oli inventuuri ajal asustamata, kuid siinse aruande koostamise ajal (10.04.2024) leiti Kubja pesapaiga lähistelt uus asustatud kalakotkapesa, mille arvelt ka olemasolevat elupaika laiendati. 35 Skepast&Puhkim OÜ. 2018. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH aruanne 36 Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/208 37 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Pandion haliaetus (kalakotkas) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 32 Toitumas käivad kalakotkad suurematel veekogudel (Vagula, Tamula, kalakasvatused, tiigid, paisjärved, harvem Võhandu jõgi). Inventeerijate hinnangul on ainukese vajaliku keskkonnameetme rakendamisel suure tõenäosusega võimalik HV-le jäävate pesapaikade jätkuv kasutamine ka pärast arendustegevuste elluviimist. Mõjuhinnang Sarnaselt merikotkale on ka kalakotka puhul peamine ohutegur laiendatud Nursipalu HV kasutusele võtmisega kaasnev suurenev häiring, kuid seda eeskätt suurenenud inimeste liikumise tõttu. Liigi tegevuskava kohaselt tõuseb otsenähtavuse korral (nt lage raba, lageraie lank vms) emaslind munadelt juba inimese lähenemisel 500 m kaugusele ja halva ilma korral võivad munad jahtuda ning looted hukkuda. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-13 Nursipalu HV laiendusalale ja selle potentsiaalselt olulise mürahäiringu mõjualale jäävad kalakotka elupaigad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Lisaks on oluline ohutegur raadamine kalakotka elupaigas. See on eeskätt asjakohane Kubja elupaigas, kus 2024. aastal uus kotkapesa leiti. Kotka elupaika läbis kavandatava tee raadamiskoridor. Pesa avastamise järel korrigeeriti operatiivselt kavandatud tee asukohta ning koostöös Keskkonnaameti spetsialistide ja mõjuhindamise ekspertidega kavandati see pesast ligi 300 m itta (Joonis 2-14), et vältida tee rajamist pesapuu vahetusse lähedusse. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 33 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-14 Kalakotka elupaika kavandatud teekoridori alternatiivsed asukohad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Tulenevalt keskkonnaülevaates antud juhistele saab analüüsi vajava mõjurina esile tõsta ka kuivendustegevuse. Täpsemalt on kavas rajada kuivenduskraavid kalakotka Kubja elupaiga idapiiri taha kavandatava tee tarbeks. Keskkonnaülevaate järgi tuleb vältida kraavide rajamist 300 m raadiuses kaitstavatest aladest (sinna hulka kuuluvad ka püsielupaigad) või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavale alale. Kuna 2024. a leitud kalakotka pesapuud ümbritseva Vagula ringikujulise püsielupaiga (KLO3002948) välispiir on kavandatavast teest lähimas kohas alla 90 m kaugusel, siis täpsustatakse võimalike teekraavide rajamise mõju siinses mõjuhindamises. 2023. a keskkonnaülevaates on tuginedes mullakaardile, metsakasvukohatüüpide levikule, olemasolevate kuivendussüsteemide paiknemisele jms-le määratud kavandataval Nursipalu HV-l asuvad veerežiimi muutuste suhtes tundlikud alad, kuhu kuivenduskraavide rajamisega võib potentsiaalselt kaasneda looduskeskkonnale negatiivne mõju (Joonis 2-15). Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 34 Joonis 2-15 Väljavõte 2023. a koostatud keskkonnaülevaates olevast joonisest. Veerežiimi muutuste suhtes tundlikud alad Nursipalu harjutusväljal Kõnealune Kubja elupaiga idapiiril olev tee ei jää keskkonnaülevaates määratud veerežiimi muutuste suhtes tundlikule alale. Võrreldes 2023. a keskkonnaülevaates käsitletud teega on selle kavandatud asukoht nihutatud uue kalakotka pesaleiu tõttu rohkem idapoole ja seega tundlikust alast veelgi kaugemale. Ortofoto põhjal on kavandatava tee ümbruskonnas suhteliselt tihe kuivenduskraavide võrgustik ja seega on tegemist juba tugevalt kuivendusmõjuse alaga. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et kavandatavate teekraavide võimalik kuivendav mõju kalakotka Kubja elupaigale ja selles olevatele püsielupaikadele on väheoluline. Tingimused ja soovitused Vältimismeetmed TINGIMUS/SOOVITUS: Kalakotka pesitsusajal (15. märts – 30. august) tuleb vältida tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt inimest näha (sõltuvalt maastikust minimaalselt 200 m, kuid soovituslikult vähemalt 500 m pesast). Keretü ja Timmase looduskaitsealal tagab selle kaitsekord. Kubja elupaigas kindlustavad pesapaiku ümbritsevad LKS-st tulenevad 200 m raadiused ringikujulised püsielupaigad samuti elementaarse häiringutevaba ala. Võimalusel tuleks vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sh taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt kogu elupaika jääval ala. 2.3.5. Kanakull Olemasolev olukord Kanakull on II kaitsekategooriasse kuuluv meil hajusalt levinud haudelind. Eestis pesitseb 400–600 paari kanakulle, kuid eelmise sajandi lõpul oli arvukus kaks korda kõrgem. Ta eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Eestis on peamisteks Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 35 liiki ohustavateks teguriteks pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine38. 2019. a ohustatuse hinnangu järgi on kanakull meil ohualtis seisundis39. 2023. a inventuuri hõlmatud liikidest oli inventeerijate hinnangul kanakulli seisund kõige parem. Harjutusvälja piirides on teada kaks pikaaegset pesitsusterritooriumi ja nendes on viimastel aastatel linnud pesitsenud edukalt (vt Joonis 2-16: Juba elupaik KLO9115560 ning Lükka KLO9128160 elupaik, mis koosneb kahest lahustükist). Vanas ja loodusliku ilmega metsas elutsevad kanakulli põhilised toiduobjektid ja selline mets on ka kullile sobivaim. Kanakull võib ohustada kalakotkaste ja must- toonekure pesitsemist (murrab nende pesapoegi). Seetõttu on vaja säilitada kõigile liikidele senised pesitsuskohad ning mitte survestada neid olemasolevatele kaitsealadele tihedalt kokku kolima. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-16 Kanakulli elupaigad projektialal. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Lisaks on potentsiaalselt olulise mürahäiringuga alal projektiala ümbruses veel kaks kanakulli elupaika: KLO9125033, KLO9126484 (vt Joonis 2-3). 2020. a leitud elupaik KLO9126484 jääb HV-st umbes 4,4 km põhja poole. Elupaik KLO9125033 aga umbes 3,8 km kagusse (leitud 2019). Mõjuhinnang Kanakulli puhul on oluline ohutegur alal kavandatud raie. Liigi elupaiga KLO9128160 edelapoolset lahustükki läbib kavandatav teekoridor, mis on kavas 30 m laiuselt ära raadata. Samuti ulatub elupaiga edelaossa HV raadamisala. Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on metsaraiest tingitud 38 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70 39 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Accipiter gentilis (kanakull) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 36 pesapaikade hävimine ja elupaikade kvaliteedi halvenemine kanakullide jaoks suure tähtsusega ohutegur40. Sama ohutegur oli aktuaalne ka kavandatava HV idaosas asuvas Juba kanakulli püsielupaigas, mida läbis kavandatav teekoridor. Mõjuhindamise perioodil korrigeeriti tee asukohta nii, et juuni 2024. a lahenduse seisuga see püsielupaika enam ei läbi, vaid piirneb sellega (Joonis 2-17). Vaid püsielupaiga kirdeservas, kus uue tee asukoht ühtib olemasolevaga, ulatub teekoridor kanakulli püsielupaika. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-17 Kanakulli Juba püsielupaika kavandatud teekoridori alternatiivsed asukohad. (Aluskaart: Maa-amet, 2024; allikas: EELIS, 2024) Teine potentsiaalselt tegur on häirimine. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesitsusaegne häirimine liigi jaoks keskmise tähtsusega ohutegur. Ta on kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist, kuid seda peamiselt vahetult elupaiga (300 m raadiuses) ümbruses toimuvate suurte häiringute (nt metsaraie) suhtes41. Mis puutub projektialast välja jäävaid võimalikus müramõjualas asuvaid kanakulli elupaiku, siis on lähim väljaspool Nursipalu laiendatud HV-d asuv kanakulli elupaik projektiala piirist umbes 4 km kaugusel. Eeldatavasti ei ole müra nende elupaikade jaoks oluline tegur. Tingimused ja soovitused 40 Skaalal: kriitiline-suur-keskmine-väike 41 Kontkanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 37 Vältimis- ja leevendusmeetmed 1. TINGIMUS: Kerretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis suures osas on kanakulli elupaik, tuleb leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala koosseisu. Leevendus toetab kanakulli aga ka must-toonekure elupaikade püsimajäämist. Täpsemalt tuleb kaitsealale liita alloleval joonisel (Joonis 2-18) viidatud ala. Kuna raadatud ala pole enam looduskaitseliselt väärtuslik, siis on mõistlik seal Keretü kaitseala piire korrigeerida ning praegu looduskaitseala piiresse jääv raadamisala kaitse alt välja arvata. Pakutud piiride korrigeerimise tulemusena arvataks kaitsealalt välja umbes 8 ha suurune raadamisala ning liidetaks juurde umbes 20 ha suurune seni kaitse alt väljas olnud ala. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-18 Olulised Keretü looduskaitsealale ulatuvad raadamisalad (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) 2. SOOVITUS: vältida Juba püsielupaiga kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori laiendamist püsielupaiga arvelt. 2.3.6. Metsis Olemasolev olukord Metsis on II kaitsekategooriasse kuuluv Eesti metsade suurim kanaline, kes on ühtlasi ka linnudirektiivi I lisa liik. Eestis on ta levinud Mandri-Eesti suuremates metsalaamades, eelkõige väikseima inimmõjuga piirkondades. Asurkonna suurimad tuumalad asuvad Vahe-Eestis, samuti Ida- Virumaal ja Loode-Eesti loodusmaastikes. Metsise keskseks elupaigaks on suured väheviljakatel muldadel asuvad männimetsaalad, eelistatult vanad siirdesoo- ja rabastuvad metsad, aga ka raba-, Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 38 palu-, sooviku- ja nõmmemännikud, mis on võimalikult vähese inimmõjuga. Oluline on vanade metsade suur osakaal, intensiivselt lageraietega majandatavatel aladel metsis elada ei suuda42. 2019. a ohustatuse hindamise järgi on metsis Eestis ohualtis seisundis. Liiki ohustab enim intensiivne metsaraie, eriti lageraiepõhine metsandus, millega kaasneb elupaikade hävimine ja killustumine, samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Oluline ohutegur on samuti elupaikade killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (kaevandused, taristu jmt). Keskmise tähtsusega ohutegur on häirimine (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus jmt). Eelpool nimetatud põhjuste tõttu elupaikade seisundi halvenemisest tingitult suureneb röövluskoormus. 2023. aastal kontrolliti seiretöö käigus metsiste tegevusjälgi kavandatava Nursipalu HV alal ja lähiümbruses ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades. Kokku seirati 17 potentsiaalset mängupaika ja metsiste tegevusjälgi leiti neist kaheksas. Enamik asustatud kohtadest jäävad teadaolevate mängupaikade (Keretü ja Juba) vahetusse lähedusse ning võib järeldada, et neid alasid kasutavad linnud käivad mänguperioodil just nimetatud mängupaikades (Keretü ja Juba)43. EELISes on Nursipalu laiendatud HV alalt teada neli metsiste mängupaika. Esimene neist on Timmase looduskaitsealal asuv eelmises lõigus mainitud Juba elupaik (KLO9102045). 2023. a seire põhjal on tegemist hea toimiva metsisemänguga, mis on olnud pidevalt asustatud selle avastamisest saati 1999. aastal. 2023. a vaadeldi alal kolme metsise kukke ja üht kana. Mängust umbes 900 m kagusuunas oli ala, kus seirel metsiseid küll ei kohatud, kuid inventeerija hinnangul on tegemist mängueelsel perioodil kasutatava piirkonnaga. Tõenäoliselt on see Juba mängu kukkede talvitusala (Joonis 2-19 Nursipalu 01). Alalt leiti palju metsiste ekskremente ja mängupuud. Elu- ja mängupaigas oli ülepinnaliselt militaarõppuste jälgi ning kostus -müra – nende tegurite mõju hinnati inventuuril tugevaks. Keskmise tugevusega tegur on erinevad raied, mida on piirkonnas nii militaareesmärkidel kui ka tavapärase metsamajanduse raames tehtud. 42 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Tetrao urogallus (metsis) sigiv asurkond 2019 43 Keskkonnaagentuur, eluslooduse osakond (M. Leivits). 2023. Metsise mängude inventuur Nursipalu harjutusvälja ümbritsevatel aladel Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 39 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-19 Nursipalu laiendatud HV-l asuvad metsiste elupaigad. (Allikas: EELIS, 2024; metsise seire, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2023) Teine projektialal asuv metsiste elu- ja mängupaik on Keretü looduskaitsealal asuv Keretü (KLO9102050). See ala on samuti juba alates 1999. aastast olnud stabiilselt asustatud. 2023. a seirel vaadeldi seal mängimas nelja metsisekukke. Kahe mängu (Juba ja Keretü) vahele jääb väike sidusala (Joonis 2-19 Nursipalu 11). Seda kasutavad metsised pigem mänguperioodile eelneval ajal. Seire käigus märgati seal metsiste mängupuid ja ekskremente. Tegemist on kitsa ribaga maantee ja olemasoleva sihtmärgiala vahel, mistõttu seal on tugev militaartegevuste (inimeste liikumise ja müra) häiring. Samuti mõjutab ala kvaliteeti oluliselt selle servas toimunud raadamine. Vilbu püsielupaigas asuv Vilbu elu- ja mängupaik (KLO9102049) oli 2023. a seire põhjal asustamata, alal metsise tegevusjälgi ei leitud ja mängitud pole seal juba vähemalt 2011. aastast. Seirearuannete põhjal on Vilbu elupaigas siiski varasemalt aeg-ajalt metsise tegevusjälgi kohatud ning järeldatud, et ala on ühe kuke koduterritoorium ning ta käib sealt Keretü mängus. Elupaiga kvaliteeti on märkimisväärselt halvendanud kuivendamine. Samuti on alal ebaseaduslik lisasöötmiskoht ja ohtralt metssigade tegevusjälgi (sama probleem on välja toodud ka nt 2011. aasta aruandes). Kokkuvõtvalt on seirajad leidnud, et kuigi alalt metsiste jälgi ei leitud, on tegemist olulise säilinud metsamassiiviga. Neljas Nursipalu laiendatud HV-l asuv elupaik on Kurenurme püsielupaigas asuv Kurenurme mängu- ja elupaik (KLO9102048), mis on mõneski mõttes sarnane Vilbule. Ka Kurenurme mängupaika on oluliselt mõjutanud kuivendus, mis on muutnud metsa metsistele mängimiseks liiga tihedaks. Ka seal on probleeme lisasöötmise ja metssigadega. Seirearuannete põhjal on mängu tsentrid järjest tihenevas metsas liikunud hõredama puistuga kuivenduskraavide serva ning siis hääbunud sootuks. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 40 Kuid ka selle ala puhul on seirajad leidnud, et hoolimata metsiste tegevusjälgede puudumisest, on tegemist olulise säilinud metsamassiiviga. Mõjuhinnang Otsene ja oluliselt Nursipalu HV-le jäävaid metsise elupaiku mõjutav tegur on raadamine. Ainsana pole raadamistegevusi kavandatud Juba mängu. Keretü mängu põhjaossa on kavandatud rajada uus ligipääsutee. Mõjuhindamise raames tehti ettepanek korrigeerida antud tee asukohta ning planeerida see võimalusel elupaigast välja. Selle tulemusena nihutati tee elupaiga äärealale (Joonis 2-20). Uues asukohas on uue teekoridori rajamise mõju metsiste Keretü mängule eeldatavasti väheoluline. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-20 Kavandatud teekoridoride alternatiivsed asukohad metsise Keretü elu- ja mängupaigas (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) Kurenurme ja Vilbu puhul on raadamisala juba ulatuslikum, mõlemal juhul on valdav osa elupaigast planeeritud ära raiuda. Raie elluviimisel muutuvad need mängupaigad metsistele tõenäoliselt ebasobivateks. Ka praegu ei ole need elupaigad liigile sobivad, kuid teoreetiliselt saaks nende kvaliteeti tõsta veerežiimi taastamise ja vajadusel puistu hõrendamisega, kuid lagedaks raadatud ala metsistele enam elupaigaks ei sobi. Lisaks suureneb HV laiendamisega märgatavalt laskeharjutusteks kasutav ala, mis tähendab ka senisest ulatuslikumat mürahäiringut. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 41 Tartu Ülikooli 2015. aastal valminud metsiste stressihormoonide uuringust nähtus, et sõjaliste harjutustega kaasnev mürafooni tõus tõstab lähedal elutsevate metsiste stressihormoonitaset, kuid müra olulisust (eeskätt mõju mängudele ja pesitsemisele) ei ole tõestatud44. Aastatel 2016--2022 korraldati Kaitseväe harjutusväljade ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammide raames lisaks riiklikule seirele ka mitmeid eluslooduse seiretöid, millest peamine oli metsise mängude seire. Ilmnes, et harjutusväljade ja lasketiirude kasutuspiirangute (sh ajalised piirangud mürahäiringute vältimiseks) iseloomul ei näi seire käigus kogutud andmete järgi olevat olulist mõju metsise arvukusele. Kasutuspiirangutest selgelt olulisem oli elupaikades aset leidnud püsivad muutused (eeskätt ulatuslik metsaraie). Viidati, et edasiste seirete puhul tuleks arvestada mängupaiga ja müraallika vahelist vahemaad, et selgemalt tõestada või lükata ümber erinevate kasutuspiirangute ja sellest tuleneva müra kui ohuteguri võimalikud mõjud45. Samuti ilmnes KV Keskpolügooni näitel, et teatud juhtudel ei pruugi arendustegevusel metsiste arvukusele püsivat mõju olla – vahetult pärast Keskpolügooni arendamiseks vajalike teede rajamist ja raadamistegevust metsiste arvukus lühiajaliselt vähenes, kuid taastus viie aastaga (aastaks 2022) arenduseelsele tasemele46. Eelneva põhjal ei pruugi HV kasutamisega kaasneval mürahäiringul olla metsiste jaoks kestvat olulist mõju – nii Juba kui ka Keretü mäng on olemasoleva harjutusväljaku kõrval aastaid stabiilsena püsinud. See viitab, et senine müratase ei ole tõenäoliselt olnud liigi jaoks oluliselt häiriv. Sellegi poolest muutub häiringu ulatus võrreldes senisega märgatavalt, seetõttu on oluline jätkata Nursipalu HV-l asuvate mängude seiramist. Timmase ja Keretü looduskaitseala viibimispiirangud tagavad, et inimesed ei liigu Juba ja Keretü mängupaikades tundlikul pesitsus- ja mänguperioodil (01.03-30.06) Lisaks eeltoodule tuleb arvestada kaitsekorraga. Metsiste püsielupaikades on keelatud ehitustegevus ja sellega seonduvalt ka raadamine, mistõttu on Vilbu ja Kurenurme püsielupaikades kavandatud tegevuste elluviimise eelduseks kaitsekorra muutmine (tõenäoliselt püsielupaiga piiri korrigeerimine või kui ala muutub täiesti perspektiivituks, siis kaitse alt välja arvamine). Teisalt peab tagama võimalike uute Vilbu ja Kurenurme elupaigakao vähendamise kompenseerimiseks vajalike alade jätkusuutlikkuse, mistõttu tuleb kompensatsioonialad kaitse alla võtta ja moodustada kas püsielupaigad või liita need mõne lähedal asuva kaitsealaga. Tingimused ja soovitused Leevendus- ja kompensatsioonimeetmed 1. TINGIMUS: Koostöös metsiste elupaiganõudlusi tundvate ekspertidega tuleb kavandada vajalikud meetmed Vilbu ja Kurenurme elupaigakao kompenseerimiseks. Võimalike meetmetena võib kõne alla tulla näiteks seni kaitsmata elupaikade kaitse alla võtmine ja/või Nursipalu HV-l ja selle lähistel asuvate mängude vahelise sidususe parandamine, mujal kaitstavatel aladel asuvate elupaikade kvaliteedi parandamine jne. Näiteks leiti 2023. a seire 44 Tilgar, V., Ojaste, I., Saag, P. 2015. Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega. Hirundo 28 (1): 1−9. 45 Keskkonnaagentuur (Leivits, M). 2020. Eluslooduse seiretööd Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirudes 2016-2020. 46 Keskkonnaagentuur (Leivits, M). 2023. Metsise mängude seire Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirudes 2016-2022. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 42 raames mängudevaheline astmelaud Tsooru (KLO9102063) ja Keretü mängu vahel (Joonis 2-19). Hetkel on seal mängimiseks sobivaid metsaosi vähe ja ala on tugevalt kraavitatud, kuid ei saa välistada selle perspektiivi mängudevahelise sidususe parandamisel. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-21 Võimaliku metsise mängudevahelise astmelaua asukoht. (Allikas: metsise seire, 2023; EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) Siinse aruande koostamise ajal on koostöös Keskkonnaametiga ja metsiseeksperdiga (leping sõlmitud) juba alustatud meetme elluviimisega ja kompensatsioonialade väljavalimisega, et need esmase kaitse alla võtta. 2. TINGIMUS: Juhul kui Juba ja Keretü mängude seire viitab nende hääbumisele suurenenud mürahäiringu vms militaartegevusega kaasneva mõju tõttu tuleb ka nende kompenseerimiseks meetmed kavandada, st vajadusel seni kaitsmata mängu- ja elupaiku kaitse alla võttes ja/või nende seisundit parandades. Täpne tööde maht ja meetmed leitakse koostöös Keskkonnaametiga. 2.3.7. Laanerähn Olemasolev olukord Laanerähn kuulub II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Liik on levinud üle terve Eesti kuuseenamusega vanades metsades, kuigi saartel on nad haruldased47 48. Eestis on laanerähn kõige spetsiifilisema elupaigavalikuga ja seetõttu ka metsade majandamise suhtes kõige tundlikum 47 Loodusõpe. 2007. Laanerähn – kolme varbaga rähn. Kasutatud 01.03.2024 48 Linnuvaatleja. 2024. Laanerähn. Kasutatud 01.03.2024 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 43 rähniliik. Seirealadel on laanerähni arvukus viimastel aastatel vähenenud peamiselt raiete tõttu liigi elupaikades. Sellest tingituna on liik Eestis ohualtis seisundis49. Nursipalu HV-l on kokku teada kaheksa laanerähni elupaika: KLO9123574, KLO9123573, KLO9123572, KLO9123571, KLO9123570, KLO9123569, KLO9123568 ja KLO9121591 (Joonis 2-22). Mõjuhinnang 2023. a koostatud keskkonnaülevaade kohaselt tuleb laanerähni mõjuhindamise osas keskenduda Keretü looduskaitsealal kavandatud tegevustele. Täpsemalt elupaikades KLO9123571 ja KLO9123568 kavandatud tee raadamisele ning kõigi Keretü looduskaitsealale jäävate laanerähni elupaikade osas suurekaliibriliste relvade kasutamisega kaasneda võivale mürahäiringule. Kuigi jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks keskkonnaülevaates just laanerähn müra puhul välja tuuakse, sest alal elutseb ka nt samamoodi Keretü looduskaitseala eesmärgina kaitstav II kaitsekategooriasse kuuluv valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotus), siis müra osas see olulist rolli ei mängi. Eespool on viidatud, et rähne peetakse üldjuhul mürahäiringute suhtes üheks kõige vähem tundlikumaks liigirühmaks (vt ptk 2.1.1), seetõttu ei ole selle teguri puhul oodata rähnidele olulist mõju. Seevastu raietegevus on potentsiaalselt märksa olulisema mõjuga tegur. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse liigiülest meedet nr 1 ja laiendatud Nursipalu HV alal välditakse tavapärast metsamajandust, siis eeldatavasti ei ole otseselt elupaigakadu oluline tegur, kuna ajapikku tekib vanametsaliikidele, sh laanerähnile, ümbruskonnas sobivaid elupaiku juurde. 49 EELIS. Liigi ohustatuse hinnang: Picoides tridactylus (laanerähn) sigiv asurkond 2019 Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 44 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida käesolevas dokumendis ei kuvata. Joonis 2-22 Laanerähni elupaigad kavandataval Nursipalu HV-l. (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) 2.3.8. Muud potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävad linnuliigid Olemasolev olukord Muudest potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävatest kaitsealuste linnuliikide elupaikadest annab ülevaate Joonis 2-3. Täpsemalt jäävad teadaolevalt mürahäiringute suhtes tundlikest liikidest alale järgmised linnuliigid: hüüp (Botaurus stellaris), kes kuulub II kaitsekategooriasse, ning hiireviu (Buteo buteo), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), värbkakk (Glaucidium passerinum), suurkoovitaja (Numenius arquata), kaldapääsuke (Riparia riparia), kodukakk (Strix aluco), kuuluvad meil III kaitsekategooriasse. Hüübi võimalikku müramõjualasse jääv elupaik KLO9107693 asub Tamula järve äärses roostikus, sama elupaika asustab ka roo-loorkull (KLO9107694). Hiireviul leidub Nursipalu HV potentsiaalses müramõjualas viis teadaolevat elupaika (KLO9130859, KLO9126369, KLO9133055, KLO9133081, KLO9133172). Mustviire pesitsuspaigana on registreeritud Tamula järv (KLO9120885). Suurkoovitaja elupaigaks (KLO9116618 ) on märgitud Tsooru küla all asuv põllumajandusmaastik. Kaldapääsukeste elupaik (KLO9124319 ) on Leoki kalakasvatuse kalatiigi kaldanõlval ning kodukakk (KLO9123867) pesitseb planeeringuala kõval Nilbõ külas. Mõjuhinnang Viidatud liikidest on hüüp, hiireviu, roo-loorkull ja värbkakk 2019. aasta ohustatuse hindamise põhjal soodsas seisundis ning üle Eesti neile sobivates elupaikades laialt levinud. Neile leidub piirkonnas hulgaliselt alternatiivseid elupaiku, kuhu vajadusel häiringute eest kolida ning pole põhjust eeldada, Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 45 et kavandatud tegevuste elluviimisel ja HV kasutusele võtmisel liikide soodsale seisundile olulist mõju oleks. Kodukakk on 2019. a ohustatuse hindamise põhjal ohualtis seisundis. Ta on inimkaasleja ja elutseb kultuurmaastikus. Liik ei pelga häirimist ega inimeste liikumist ning pesitseb järjekindlalt ka kesklinnades jms tiheasustusaladel asuvates puistutes. Seega Nursipalu HV kasutamisega kaasnev müra teda eeldatavasti märkimisväärselt ei häiri. Tüüpilise avamaastikukahlaja suurkoovitaja seisund on põllumajanduse intensiivistumise ja kõrge kiskjate arvukuse tõttu (maaspesitseja) jõudnud 2019. a hinnangu järgi väljasuremisohuni. Eelduslikult on suurkoovitajal alternatiivseid elupaiku, kuhu vajadusel ümber asuda, nt lähedal asuvas Karula rahvuspargis asuvad niidud ja heinamaad. Ka kaldapääsukeste seisund on nii meil kui lähiriikides väljasuremisohus. Selle peapõhjuseks peetakse globaalsemat laadi kliimamuutusi. Kaldapääsukese elupaigavalik on väga kitsas, enamik meie kaldapääsukestest elutseb tehispaljandites nagu karjääride seinad, mõnikord kraavi- või tiigikallastel (nagu ka antud) jne. Seetõttu on siin neile peamine reaalne oht pesitsusaegsete kolooniate hävimine nt maavarade kaevandamise käigus. Kuigi mõned uuringud viitavad, et väikesekasvulised linnud on suurematest müra suhtes vähem tundlikumad50 ei saa selle mõju siiski täielikult välistada. Kitsa elupaigavaliku tõttu võib pääsukestel olla ka keeruline alternatiivseid elupaiku leida, kuigi võrreldes nt muu Eestiga on looduslikud olud Lõuna-Eestis soodsamad seal leiduvate liivakivipaljandite tõttu (Linnuatlas, 2018). 2.3.9. Üldised keskkonnameetmed Lisaks konkreetsetele liikidele suunatud meetmetele on 2023. a linnustiku uuringus toodud välja mitmeid universaalseid keskkonnameetmeid, mis on liigiülesed ja toetavad laialdasemalt vanametsaliikidele sobivate tingimuste püsimist Nursipalu HV alal. Lisaks on siin toodud muud universaalsed meetmed, mis mõjuhindamise käigus on esile kerkinud 1. TINGIMUS/SOOVITUS: vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist, olenemata metsa kaitsestaatusest. See ei korva HV laiendamisega suuri raadatud alasid, aga säilitab metsaelupaiku järgnevatel aastakümnetel ja aja jooksul nende looduslik väärtus suureneb. Kuna raie on peaaegu alati metsas elavatele liikidele kahjulik ja degradeerib metsaelupaikade seisundit, siis on mõistlik viia HV laiendamisest alles jääva metsa lageraie vajadus miinimumini. Harjutusväljale tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava, mis arvestab riigikaitselisi ja looduskaitselisi vajadusi. Kuni kava valmimiseni tohib harjutusväljal teha raieid, mis on vajalikud harjutusvälja sihtotstarbeliseks kasutamiseks või looduskaitselistel eesmärkidel. HV edaspidise võimaliku arendamise käigus uute lisaraadamiste vajaduse korral tuleb nende planeerimise juures konsulteerida vastavate metsaelupaikade ekspertidega ning võimalusel vältida säilinud vanade metsade (Joonis 2-23) raadamist. Samuti tuleb uute võimalike raadamistegevuste korral analüüsida nende mõju Timmase ja Keretü looduskaitsealade vahelisele sidususele ning sidususele teiste suurte loodusmaastikega (nt Karula rahvuspark). Viidatud alade vaheline metsaelupaikade sidusus peab säilima, et tagada elustikule vajalikud liikumiskoridorid. Selle saavutamiseks on oluline säilitada metsade looduslik seisund nii lõuna kui põhja pool praegust Nursipalu linnakut. 50 Madden, N. 2020. How traits affect bird responses to anthropogenic noise – a meta-analysis. Magistritöö Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 46 Küll aga tuleb loobuda metsa majandamisest Timmase ja Keretü looduskaitsealadel. See meede toetab nii eelnevalt loetletud liikide kui ka teiste Nursipalu piirkonnas asuvate kaitsealuste ja tavapäraste linnuliikide jaoks elupaikade säilimist. Eriti puudutab see loodusliku ilmega vanemaid metsi, kus varasema raietegevuse ja kuivenduse jäljed on kadunud või vähemärgatavad. Nursipalu HV-l on olulised just vanad metsad ja võimalusel tuleks säilitada ka üraskikahjustusega metsad, pidades siiski silmas, et ulatuslike üraskikolletega ei saa ohustada projektialast välja jäävate majandusmetsade seisundit. Joonis 2-23 Vanametsaliikide potentsiaalsed elupaigad Nursipalu HV piirkonnas (allikas: linnustiku inventuur, 2023) 2. TINGIMUS: Vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal (kevadise raierahu aeg 15.aprill - 15. juuli). 3. TINGIMUS: Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada setete liikumist ojadesse ja jõgedesse. Vee-elustiku jaoks on vee vähesuse ja veekogude sirgeks kaevamise kõrval just setete liikumine ning kogunemine allavoolu üks peamisi vee-elupaikade kadumise põhjusi. Setted vallanduvad igasuguse pinnase liigutamisega vooluveekogu sängis või kallastel, st ka veekogude kallastel asuvatel luhtadel toimunud pinnasetöödest. Kaitsealustele linnuliikide (eriti must-toonekure ja metsise) elupaikade ja koosluste säilimise seisukohast on oluline, et säilivate metsade kuivendussüsteeme reeglina ei uuendata. Nursipalule varasemalt rajatud kuivenduskraavid on hakanud aja jooksul kinni kasvama ja üldiselt on ka sellest mõjutatud puistud olukorraga kohanemas. Settetiikidesse kogunevat setet tuleb sealt vastavalt vajadusele eemaldada. Eriti intensiivne on sette kanne allavoolu esimestel aastatel peale kaevetöid. 4. TINGIMUS: Mitmete röövlindude jaoks (nt väike-konnakotkas) on rohumaad olulised toitumisalad. Nende seisund sõltub rohumaade hooldamisest. Seetõttu tuleb röövlindudele heas seisundis toitumisalade tagamiseks rohumaid niita. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 47 5. TINGIMUS: Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada. 6. TINGIMUS: Harjutusvälja ümbritseva piiri tähistamiseks vajalike raadamistööde puhul tuleb samuti arvestada võimalusega, et seal leidub seni avastamata kaitsealuste liikide kasvukohti. HV piiril on teada üks kaitsealuse liigi esinemise koht – põhjaservas asub III kaitsekategooriasse kuuluva samblikuliigi Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus) kasvukoht (KLO9402396) (Joonis 2-24). Liik elutseb suuremõõtmelisel okaspuu lamapuidul ja on seetõttu tundlik metsaraie suhtes. Liigi elupaigas tuleb vältida suuremõõtmeliste okaspuude raiet. Antud alal piirneb HV vahetult olemasoleva raudteekoridoriga, mistõttu eeldatavasti on võimalik seal piirisihi raiumisest hoiduda. Raiesuhtes tundlike kaitsealuste liikide esinemise tõenäosus on märgatavalt suurem vanemates metsades (Joonis 2-23). Reeglina tuleb nendes vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh alusmetsa raiet) vältida. See vähendab märgatavalt ka ettevaatamatusest/teadmatusest kaitsealuste liikide kasvukohtade kahjustamise võimalikkust. Erandiks võivad olla olukorrad, kus piiri hädavajalikku nähtavust ei ole võimalik muude meetmetega (nt puude märgistamine vms) tagada. Joonis 2-24 Helleri ebatähtlehiku kasvukoht Nursipalu HV piiril. (Allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) Seire TINGIMUS: Rohumaade hooldamine HV piires on väike-konnakotka jaoks arendustegevuse leevendusmeede. Pole teada, kas sihtmärgi- ja laskealade niitmisel need niiduliikidele elupaigaks sobivad. Seetõttu tuleb HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid seirata ning teha kindlaks, kas Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 48 väike-konnakotkas, hiireviud jms röövlinnud kasutavad neid toitumispaikadena. Pole teada, kuidas ja millal tavapärased röövlindude saakobjektid erinevatele HV tegevustele reageerivad, seetõttu võib alternatiivselt uurida (inventeerida ja hiljem seirata) raadatud alade väikeimetajate ja konnade, kes on röövlindude peamine saak, arvukust ja selle muutusi. Kui HV-le jäävad praegused põllumaad kujundatakse arendustegevuse käigus niitudeks (nt Hänike-Kaagu põllumaad Matu oja ümbruses), mida edaspidi militaarotstarbel kasutatakse, tuleb ka need seiresse arvata. 2.3.10. Keretü looduskaitseala Keretü looduskaitseala (Joonis 2-25) loodi 2018. aastal mitme püsielupaiga (merikotkas, must- toonekurg, metsis) baasil ning valdava osa kaitsealast hõlmas juba siis Nursipalu HV. Nursipalu HV laiendamistegevustega kaasnevat mõju valdava osa kaitseala eesmärkide osas on käsitletud 2023. a koostatud keskkonnaülevaates ning siin seda ei korrata. Keskkonnaülevaates on toodud, et kaitsealale kavandatud teedekoridoride rajamine on vastuolus kaitsekorraga, mistõttu on seal kavandatud tegevuste elluviimise eelduseks kaitsekorra korrigeerimine. Viimane pole siiski korrektne järeldus. Keretü looduskaitsealale kavandatud teed jäävad Keretü piiranguvööndisse ning Lükkä ja Nursipalu sihtkaitsevööndisse. Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja51 § 14 lg 2 p 3 järgi on piiranguvööndis kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) ja harjutusvälja valdaja (Kaitsevägi) nõusolekul lubatud ehitise püstitamine. Sihtkaitsevööndis (sh Lükkä ja Nursipalu) on § 10 lg 2 p 3 järgi kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine riigikaitse tarbeks. Seega ei ole tee rajamine otseselt kaitse-eeskirjaga vastuolus, vaid tegevus tuleb ala valitsejaga kooskõlastada. Need liigid, kelle osas keskkonnaülevaade nägi ette täiendavat hindamist, on käsitletud eelnevates peatükkides. Siin peatükis keskendutakse planeeritud tegevuste mõjule Keretü looduskaitsealal inventeeritud kooslustele, kuivõrd keskkonnaülevaate kohaselt on kaitseala kagunurgas kavandatud raadamistel potentsiaalselt negatiivne mõju kaitse-eesmärgiks olevatele metsadele. Metsadega seonduvalt on Keretü looduskaitseala eesmärk kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid. Taolised vanad metsad on kavandatud raadamistegevuste piirkonnas ka suuresti esindatud, kuigi suur hulk sellest on lähiminevikus läbi raiutud (piiranguvööndisse jäävas osas). Kavandatud teekoridor hõlmab Keretü looduskaitsealale jäävas osas umbes 10 ha, sellest veidi alla poole (umbes 4,5 ha) on majandamata vanad metsad. Lisaks ulatub kaitsealale umbes 7,5 ha suurune osa Lõuna LV kõrvale kavandatava UXO raadamisalast. Selle ala osas tehakse lähtuvalt liigikaitselistest eesmärkidest ettepanek võtta kaitse alla ligiduses asuv rohkem kui kaks korda suurem (umbes 19,5 ha) ala (Joonis 2-18). Kokkuvõtvalt, siinses töös kavandatud meetmete läbi Keretü looduskaitseala kaitse-eesmärgina kaitstavate metsade pindala ei vähene. Seeläbi on maandatud keskkonnaülevaates esile toodud raadamisega kaasnev oluline oht kaitsealal kaitstavatele metsakooslustele. 51 Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 määrus nr 91 „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 49 Joonis 2-25 Keretü looduskaitseala paiknemine ja tsoneering (allikas: EELIS, 2024; aluskaart: Maa-amet, 2024) Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 50 3. Meetmed olulise ebasoodsa mõju leevendamiseks ja vältimiseks Alljärgnevalt on lihtsustavaks ülevaateks koondatud kavandatud tegevuse elluviimisel vajalikud keskkonnameetmed ja seirevajadus, mida on põhjalikumalt kirjeldatud eespool olevates peatükkides. Keskkonnameetmed Must-toonekurg Tingimused 1. Välistada raadamine ja lageraie lähemal kui 50 m vooluveekogust. Nursipalu HV-l kavandatud raadamisaladel on see soovituslik. 2. Vooluveekogudeni ulatuvatel olemasolevatel lageraiealadel vältida jõekallaste võsastumist. 3. Rõuge jõkke, Matu, Ura, Lükka, Nilbe, Vungi, Tinu ja Maru ojja ei tohi rajada ega paigutada veevoolu takistavaid ehitisi ega muul moel kalade elutingimusi halvendada. 4. Vooluveekogudesse ei tohi sattuda mürkkemikaale, kütust, lõhkeainet jms. 5. Vältida tehnikaga otse läbi Maru oja liikumist. Veekogu ületamiseks tuleb kasutada olemasolevaid sildu ja ülepääse. Kui need ei kata väljaõppe läbiviimiseks reaalset vajadust, tuleb vajalikesse kohtadesse kavandada ojale sillad, truubid vms ülepääsud. 6. Koostada toitumisveekogusid (Rõuge jõge ning Matu, Maru, Tinu ja Põdra oja) hõlmav vajalike tegevuste ja ajaraamiga taastamiskava. 7. Kavandada ka planeeringualast vahetult välja jäävatele must-toonekurele potentsiaalselt toitumiskohtadeks sobivatele veekogudele taastamiskavad. 8. Nursipalu HV piirijõgede tähistamisel paigaldada tähised veekogust väljapool. 9. Otsida seni leidmata must-toonekure pesitsusterritooriume ning võtta need kas püsielupaikadena kaitse alla või liita lähima kaitsealaga. 10. Koostada kompensatsioonialadel toitumisveekogude seisundi parandamiseks taastamiskava (sarnaselt tingimustele nr 6 ja 7). Väike-konnakotkas Tingimused 1. Säilitada metsaala kavandatava Kaagu püsielupaiga läheduses. 2. Vältida väike-konnakotka pesitsusajal (1. aprillist kuni 31. augustini) Nursipalu HV laiendamiseks vajalike raadamis- ja ehitustööde tegemist konnakotka pesale lähemal kui 1 km. 3. Moodustada 2023. a leitud pesa ümber elupaiga piire arvestav püsielupaik. 4. Vältida Laossaarõ elupaiga võimaliku pesapaiga asukohametsa raadamist ja raiet. 5. Hooldada konnakotkaste elupaikades sobivaid toitumisalasid ja vältida toitumisalana kasutatavate rohumaade pindala vähenemist. 6. Otsida ja võtta määrusega kaitse alla püsielupaigana või liites lähistel asuva kaitsealaga vähemalt kaheksa seni leidmata ja kaitsmata väike-konnakotka elupaika. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 51 Merikotkas Tingimused 1. Säilitada varem asustatud olnud püsielupaik HV põhjaosas. 2. Säilitada 2018. aasta Nursipalu HV ehitusprojektile tehtud keskkonnamõju hindamise leevendusmeetmena sihtmärgiala serva jäetud puhverala Keretü looduskaitseala ja olemasoleva sihtmärgiala vahel. Kalakotkas Tingimused Vältida pesitsusajal (15. märts – 30. august) tegevusi, mille käigus võivad kotkad pesalt inimest näha (vähemalt 200 m kauguselt, soovituslikult kuni 500 m kauguselt). Soovituslikult vältida kalakotka pesitsusajal viibimist, sh taktikaliste harjutuste läbiviimist, vähemalt kogu Kubja elupaika jääval ala, v.a. seda läbival teel. Kanakull Tingimused Kerretü looduskaitsealal raadatava ala kadu, mis suures osas on kanakulli elupaik, tuleb leevendada läheduses asuva must-toonekure elupaiga osa lisamisega Keretü looduskaitseala koosseisu. Soovitused Vältida Juba püsielupaiga kirdenurgas asuva olemasoleva teekoridori laiendamist püsielupaiga arvelt. Metsis Tingimused 1. Koostöös metsiste elupaiganõudlusi tundvate ekspertidega tuleb kavandada vajalikud meetmed Vilbu ja Kurenurme elupaigakao kompenseerimiseks. 2. Kui Juba ja Keretü mängude seire viitab nende hääbumisele, tuleb nende kompenseerimiseks meetmed kavandada, vajadusel seni kaitsmata mängu- ja elupaiku kaitse alla võttes ja/või nende seisundit parandades. Täpne tööde maht ja meetmed leitakse koostöös Keskkonnaametiga Üldised Tingimused 1. Vältida Nursipalu HV alal tavapärast majanduslikku metsaraiet ja täiendavat raadamist, olenemata metsa kaitsestaatusest. HV-le tuleb koostöös Keskkonnaametiga koostada metsamajandamiskava. Kuni kava valmimiseni tohib harjutusväljal teha raieid, mis on vajalikud harjutusvälja sihtotstarbeliseks kasutamiseks või looduskaitselistel eesmärkidel. 2. Metsas tuleb vältida raie- ja raadamistöid lindude pesitsusajal. 3. Võimalike kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate uuendamisel tuleb välistada setete liikumist ojadesse ja jõgedesse. 4. HV-l asuvaid rohumaid tuleb niita. 5. Raadamis- ja ehitustegevuse elluviimisel tuleb tegevuse käigus avastatud seni teadmata kasvukohtades olevad kaitsealused taimed vajadusel ümber asustada. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 52 6. Helleri ebatähtlehiku kasvukohas vältida võimaliku piirisihi rajamisel suuremõõtmeliste okaspuude raiet. Soovitused Reeglina tuleb vältida vanametsaliikide potentsiaalsetes elupaikades piirisihi raadamist (sh alusmetsa raiet). Seire 1. Leevendusmeetmete tõhususe hindamiseks tuleb saatjate abil jälgida Kaagu ja Laossaarõ elupaika asustavate väike-konnakotkaste käitumist peale olude muutumist. 2. Jälgida HV-st väljapoole potentsiaalselt olulise müramõju alale jäävate väike-konnakotkaste seisundit. Seirevajaduse katab riiklik seire, kuid soovitatav on kaaluda elupaikade lisamist KV HV-de ning KL-i lasketiirude ja õppeväljakute seireprogrammi. 3. Korraldada merikotka telemeetria uuring ning paigaldada pesakaamera. 4. Seirata HV kasutuselevõtmisel niidetavaid alasid. Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele 53 Kokkuvõte Siinne töö hõlmab kavandatava Nursipalu harjutusväljaku laiendamise ja sellega seotud kavandatavate tegevuste mõju hindamist kaitstavatele loodusobjektidele. Tööle eelnes Nursipalu harjutusväljaku huviala keskkonnaülevaate koostamine 2023. aastal, mille käigus määratleti täiendavat hindamist vajavad kaitstavad loodusobjektid. Sellest lähtuvalt viidi keskkonnamõju hindamine läbi varasemalt koostatud keskkonnaülevaates kaardistatud mahus. Tulenevalt 2024. a valminud mürauuringu tulemustele täpsustati keskkonnaülevaates määratletud mõjuulatust potentsiaalselt olulist häiringut tekitada võiva müra mõjuulatuse põhjal. Töös ei käsitletud neid objekte, mis on hõlmatud eraldi protsessi raames toimuva Natura asjakohase hindamisega. Mõjuhindamisel tugineti suuresti 2023. a aastal valminud Kotkaklubi MTÜ koostatud kaitsealuste linnuliikide inventuuri aruandel, mille koostamiseks inventeeriti harjutusväljal ja selle ümbruses asuvad kotkaste, must-toonekure ja kanakulli elupaigad, registreeriti ka muud olulisemad leiud (lõopistriku, hiireviu ja händkaku elupaigad) ning kavandati keskkonnameetmed Nursipalu HV rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks. Lisaks saadi olulist alusinfot 2023.a Nursipalu harjutusväljakul ja selle lähistel ning muudes Võru maakonnas asuvates teadaolevates ja potentsiaalsetes mängupaikades korraldatud metsiste seiretööst. Eelneva põhjal kavandati keskkonnameetmed ja seirevajadus, mille abil on võimalik tagada, et kavandatud tegevuse elluviimisel ei kaasne valdavale osale kavandatava Nursipalu HV mõjualasse jäävatele kaitsealustele loodusobjektidele olulist negatiivset keskkonnamõju. Nende kaitstavate loodusobjektide puhul, millele olulise negatiivse mõju avaldamine on kavandatud tegevuse elluviimisel möödapääsmatu, planeeriti kompensatsioonimeetmed. Kaitsealuste liikide puhul, kelle osas pole olulise mõju avaldumise tõenäosust teatud aspektide osas hetkel võimalik prognoosida (nt metsis), seoti kompensatsioonimeetmete rakendamise vajadus seire tulemustega. Harjutusvälja laiendamiseks vajalikud tegevused saab kavandatud mahus ellu viia, kui rakendatakse mõjuhindamises toodud keskkonnameetmeid olulise keskkonnamõju vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks.