Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). EUNAVFOR Med/Irini Euroopa Liidu Nõukogu 31. märtsi 2020 otsusega 2020/472 loodi sõjaline operatsioon EUNAVFOR Med/Irini. See operatsioon jätkas samal päeval lõpetatud operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia, mis loodi Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsusega (CFSP) 2015/778, et tõkestada ja ennetada inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse. Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist, kasutades selleks peale mereväealuste ka õhu- ja satelliidivõimeid. Operatsioonil inspekteeritakse ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks toetab operatsioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist, kogudes sellekohast teavet ja viies läbi õhupatrulle. Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini panustab 2024. aastal 23 EL-i liikmesriiki ning seda juhib itaallasest kontradmiral Valentino Rinaldi, operatsiooni peakorter asub Roomas. EUNAVFOR Med/Irini operatsiooniala keskendub peamiselt Liibüa idarannikut ümbritsevale alale, operatsioonialast jääb välja piirkond 15 meremiili ulatuses ümber Malta. Märtsis 2023 pikendati operatsiooni mandaati kahe aasta võrra kuni 31. märtsini 2025. Operatsiooni esmaseks eesmärgiks oleva relva- ja naftaembargo täitmist viiakse ellu kooskõlas ÜRO resolutsiooniga 2684 (2023). Operatsiooni raames kogutud teavet jagatakse ka ÜRO-ga. Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomitee (Political and Security Committee – PSC) kaudu. PSC arutab missiooni arenguid iga nelja kuu tagant, et otsustada võimaliku operatsioonialal ümberpaiknemise või teiste võimalike muutuste üle. Eesti panus Eesti peab Euroopa Liidu tegevust Vahemere regiooni julgeoleku tagamisel oluliseks. Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu 1 Liibüas julgeolekut Euroopa Liidu lõunapiiril. Samuti toetab osalemine Euroopa Liidu operatsioonidel Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse operatsioonilise kogemuse omandamiseks. Eesti alustas operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia osalemist 2015. aasta augustis ühe staabiohvitseriga. Aastal 2019 panustas Eesti operatsiooni kahe staabiohvitseriga ning aastal 2020 ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Roomas. Eesti panus operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini on aastatel 2021–2024 olnud kuni kaks staabiohvitseri missiooni peakorteris Roomas. Aastal 2025 on Eestil plaanis jätkata operatsiooni panustamist ühe staabiohvitseriga, mehitades koos Saksamaaga planeerimisohvitseri ametikohta kuuekuuliste vahelduvate rotatsioonidega. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (kuni kolm) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada. Õiguslik alus Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsuse 2015/778 artikli 10 järgi määratakse üksuste ja isikkoosseisu staatus kindlaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, vägede staatuse lepingu alusel. Operatsiooniga seotud kulud 2025. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt 28 412 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 2 Riigikantselei 29.08.2024 nr 5-6/24/24 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO EUNAVFOR Med Irini 2025 eelnõu RO EUNAVFOR Med Irini 2025 seletuskiri Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 14.08.2024 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini 2025. aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr  Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). EUNAVFOR Med/Irini Euroopa Liidu Nõukogu 31. märtsi 2020 otsusega 2020/472 loodi sõjaline operatsioon EUNAVFOR Med/Irini. See operatsioon jätkas samal päeval lõpetatud operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia, mis loodi Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsusega (CFSP) 2015/778, et tõkestada ja ennetada inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse. Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist, kasutades selleks peale mereväealuste ka õhu- ja satelliidivõimeid. Operatsioonil inspekteeritakse ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks toetab operatsioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist, kogudes sellekohast teavet ja viies läbi õhupatrulle. Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini panustab 2024. aastal 23 EL-i liikmesriiki ning seda juhib itaallasest kontradmiral Valentino Rinaldi, operatsiooni peakorter asub Roomas. EUNAVFOR Med/Irini operatsiooniala keskendub peamiselt Liibüa idarannikut ümbritsevale alale, operatsioonialast jääb välja piirkond 15 meremiili ulatuses ümber Malta. Märtsis 2023 pikendati operatsiooni mandaati kahe aasta võrra kuni 31. märtsini 2025. Operatsiooni esmaseks eesmärgiks oleva relva- ja naftaembargo täitmist viiakse ellu kooskõlas ÜRO resolutsiooniga 2684 (2023). Operatsiooni raames kogutud teavet jagatakse ka ÜRO-ga. Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomitee (Political and Security Committee – PSC) kaudu. PSC arutab missiooni arenguid iga nelja kuu tagant, et otsustada võimaliku operatsioonialal ümberpaiknemise või teiste võimalike muutuste üle. Eesti panus Eesti peab Euroopa Liidu tegevust Vahemere regiooni julgeoleku tagamisel oluliseks. Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu 1 Liibüas julgeolekut Euroopa Liidu lõunapiiril. Samuti toetab osalemine Euroopa Liidu operatsioonidel Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse operatsioonilise kogemuse omandamiseks. Eesti alustas operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia osalemist 2015. aasta augustis ühe staabiohvitseriga. Aastal 2019 panustas Eesti operatsiooni kahe staabiohvitseriga ning aastal 2020 ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Roomas. Eesti panus operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini on aastatel 2021–2024 olnud kuni kaks staabiohvitseri missiooni peakorteris Roomas. Aastal 2025 on Eestil plaanis jätkata operatsiooni panustamist ühe staabiohvitseriga, mehitades koos Saksamaaga planeerimisohvitseri ametikohta kuuekuuliste vahelduvate rotatsioonidega. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (kuni kolm) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada. Õiguslik alus Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega. Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsuse 2015/778 artikli 10 järgi määratakse üksuste ja isikkoosseisu staatus kindlaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, vägede staatuse lepingu alusel. Operatsiooniga seotud kulud 2025. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt 28 412 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. 2 EELNÕU 14.08.2024 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini 2025. aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr