Kultuuriministeerium · 21. detsember 2023
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tallinn 20.12.2023 nr 1-2/23/534
Riigi jäätmekava 2023-2028 kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1, jäätmeseaduse § 39 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse
29. juuni 2023. a määruse nr 71 "Kliimaministeeriumi põhimäärus" § 10 lõike 1 alusel ning
tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3—30 ) artiklist 28:
1. Kinnitan „Riigi jäätmekava 2023-2028“ (lisatud).
2. Keskkonnaagentuuril esitada „Riigi jäätmekava 2023-2028“ jaoks oluline aruandlus Euroopa
Komisjonile, arvestades selleks kehtestatud aruandlusjuhendeid ja -nõudeid.
3. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonnal:
3.1. teavitada Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumi „Riigi jäätmekava 2023-2028“
kinnitamisest.
3.2. korraldada koostöös pädevate asutustega „Riigi jäätmekava 2023-2028“ rakendamiseks
vajalikud tegevused, uuringud ja arendustööd.
4. Käskkirja täitmist kontrollib elukeskkonna ja ringmajanduse valdkonna eest vastutav
Kliimaministeeriumi asekantsler.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Kliimaminister
Lisad:
1. Riigi jäätmekava 2023-2028
2. Lisa 7_Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava
Saata: vastavalt jaotuskavale
Riigi jäätmekava 2023–2028
Tallinn
2023
Sisukord
Sissejuhatus............................................................................................................................... 4
1. Riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted............................. 7
1.1. Hinnang jäätmevoogudele tulevikus 8
1.2. Olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad 13
1.3. Visioon 16
2. Hetkeolukord .................................................................................................................. 18
2.1. Olmejäätmed 19
2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed 30
2.3. Ohtlikud jäätmed 36
2.4. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed 44
2.5. Pakendijäätmed 56
2.6. Biolagunevad jäätmed 66
2.7. Põlevkivitööstusejäätmed 69
2.8. Plastijäätmed 73
2.9. Tekstiilijäätmed 78
2.10. Prügilad 83
2.11. Jääkreostus 85
2.12. Riikidevaheline jäätmevedu 88
3. Riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilised eesmärgid ja meetmed........................... 95
3.1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse
edendamine 95
3.2. Ohutu materjaliringluse suurendamine 107
3.3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim-
kui ka looduskeskkonnale tervikuna 136
4. Jäätmevaldkonna digitaliseerimine ............................................................................ 141
4.1. Jäätmevaldkonna digitaliseerimise eesmärgid 142
5. Keskkonnahoidlik ja ringne hankimine ..................................................................... 143
6. Tegevuste rahastamine ................................................................................................ 145
7. Mõõdikud ...................................................................................................................... 151
8. Jäätmete kommunikatsioon ........................................................................................ 152
9. Riigi jäätmekava 2023-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine ................... 157
10. Avalikkusega konsulteerimine ................................................................................. 159
11. Riigi jäätmekava 2023-2028 juhtimine ja rakendamine........................................ 160
LISA 1. Kasutatud mõisted ................................................................................................. 161
LISA 2. Toidujäätmete tekke vältimise kava..................................................................... 170
LISA 3. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega .......................................................... 184
LISA 4. Jäätmevaldkonna õigusloome ning nõuded jäätmekäitlusele............................ 186
LISA 5. Jäätmevaldkonna organisatsioonilised aspektid, sh erinevate osapoolte roll ja
ülesanded............................................................................................................................... 193
LISA 6. Riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärkide täitmine.............................................. 197
3
Sissejuhatus
Jäätmete raamdirektiivi1 2 kohaselt tuleb riigi jäätmekava ajakohastada iga kuue aasta järel ning
see peab vastama raamdirektiivi artiklites 28–30 toodud nõuetele. Eesti Vabariigi valitsus võttis
25.02.2021 vastu otsuse pikendada „Riigi Jäätmekava 2014–2020“ tagasiulatuvalt kuni uue
jäätmekava kehtestamiseni. Riigi jäätmekava pikendamine oli vajalik, et täita jäätmete
raamdirektiivist tulenevat kohustust liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava ja seada
jäätmehoolduse strateegiline lähenemisviis kooskõlas ringmajandusele üleminekuga.
Uue riigi jäätmekava kehtestamine on võtnud planeeritust kauem ning selleks, et see kajastaks
reaalset olukorda, on täpsustatud ka riigi jäätmekava pealkirja kehtivusaja osas - „Riigi
Jäätmekava 2023–2028“.
15.03.2021. a käskkirjaga nr 131 algatas Keskkonnaminister „Riigi Jäätmekava 2022–2028“ ja
„Riigi Jäätmekava 2022 - 2028“ keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Jäätmekaval saavad olema strateegilised seoses Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise
raamistikuga, mis on hetkel väljatöötamisel. Täpsustamisel on nii Kliimaministeeriumi
vastutusel olevad tulemusvaldkonnad, kui neid eesmärgistavad arengukavad. Jäätmete ja
ringmajanduse valdkonnad on neis käsitletud ja strateegilisel tasandil kirjeldatud ning
eesmärgistatud.
Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust
süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid
ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale.
„Riigi jäätmekava 2023–2028“ (edaspidi riigi jäätmekava) on kogu jäätmevaldkonda hõlmav
arengudokument, milles kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtteid ja
meetmeid koos ettenähtava tegevusega jäätmekava kehtivuse perioodiks, et kooskõlas teiste
asjasse puutuvate arengudokumentidega saavutada jäätmeseaduses püstitatud jäätmepoliitika
eesmärgid.
Riigi jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmehierarhia põhimõttest. Tegemist on Euroopa
Liidu (EL) jäätmete raamdirektiivist lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt
liikmesriikidelt. Jäätmehierarhia on viieastmeline: vältimine – korduskasutuseks
ettevalmistamine – ringlusse võtmine – muu taaskasutamine – kõrvaldamine.
Jäätmekava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
1 Jäätmete raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb
jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 (15.09.2023).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN (15.09.2023).
• tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast 3 , kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine.
Kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb toetada toodete korduskasutust ja jäätmete
korduskasutuseks ettevalmistamist. Kasutades tekkinud jäätmeid kui ressurssi on
võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute
loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis tuleb eelistada muul viisil
taaskasutamist, et võimalikult vähe ladestada jäätmeid prügilasse;
• laiendatud tootjavastutuse põhimõte – tootja on kohustatud tagama tema turule lastud
tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise
ning omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Sealjuures võib tootja valida,
kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate
ühendusele või ühineb tootjate ühendusega;
• “saastaja maksab” põhimõtte kasutamine – jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest
põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest
põhjustatud saaste likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud
isik;
• iseseisvuse ja läheduse põhimõte – jäätmehoolduse kavandamisel ja muus
jäätmehooldust suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et
jäätmekäitluskohtade võrgustik peab olema lõimitud nii, et oleks tagatud
segaolmejäätmete käitlemine tekkekohale võimalikult lähedal, samuti kõigi tekkinud
jäätmete kõrvaldamine, arvestades jäätmekäitluse hierarhia põhimõtet, parimat
võimalikku tehnikat, geograafilisi olusid ja vajadust spetsialiseeritud rajatiste järele
seoses teatavate jäätmeliikidega. Läheduse põhimõte Eesti kontekstis tähendab
„käitlemist Eestis“.
• tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt
keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid, tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti;
• tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi
arvestades;
• toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine,
parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine;
• korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil –
näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete
korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega.
ELi ja Eesti üldise keskkonnapoliitika põhieesmärk on keskkonna ja inimese tervise kaitse.
Selleks tuleb vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning
suurendada ressursside kasutamise tõhusust. Sealjuures tuleb tagada jäätmete käitlemine ja
(jäätmetest valmistatud toodete kasutamine) viisil, mis:
• ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi;
• ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid;
• ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.
3 Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52 (§ 22 1 Jäätmehierarhia). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv (15.09.2023).
5
Jäätmekava hõlmab kogu Eesti territooriumi, käsitleb kõiki olulisi jäätmekategooriaid (-liike),
mis on jäätmeseaduse ja teiste jäätmeid puudutavate õigusaktide reguleerimisalas. Riigi
jäätmekava annab ülevaate hetkeolukorrast ja riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärkide
täitmisest, käsitleb riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilisi eesmärke ja meetmeid, sh lähtudes
kolmest põhilist uue perioodi eesmärgist. Lisaks eelnevale on jäätmekavas kajastatud ka
riikidevahelist jäätmevedu, antud ülevaade rahaliste vahendite kasutamisest jäätmekava
rakendamiseks ning lisadena on toodud olulisemad teemavaldkonnad, nt toidujäätmete tekke
vältimise kava (lisa 2 aga ka lisa 7 koosseisus), prügistamise, sh mereprügi ja jõgede valgaladelt
prügi vähendamise tegevused (LISA 7. Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava (7.6)
prügistamise vähendamine) ning üldine jäätmekäitlusolukord aastatel 2014-2020 (lisa 6).
Lisaks on koostatud eraldi ka riigi jäätmekava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruanne.4
Jäätmekavas soovitakse rõhutada seatud strateegilisi eesmärke, käsitleda nende saavutamiseks
vajalikke meetmeid ning nende maksumust.
4 Skepast&Puhkim OÜ. Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne, töö
number 2022-0055. Tellija. Kliimaministeerium, 2023. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/media/10737/download (15.09.2023).
6
1. Riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärgid ja olulisemad
põhimõtted
Tulenevalt uutest arengutest nii Euroopas kui kogu maailmas, tuleb meil üle vaadata ja
korrastada jäätmekäitluse fookusvaldkonnad. Seda tehes tuleb meil arvestada ka oluliste
eesmärkidega Euroopa tasemel. Eelkõige tuleb arvestada Euroopa rohelise kokkuleppega
(Green Deal)5 , mille eesmärgiks on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa
ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks. Samuti on oluline arvestada
kliimaeesmärkidega.
Riigi jäätmekava 2023–2028 tegevustega soovitakse tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas
teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades
korduskasutust. Kõik see peab olema kooskõlas läbimõeldud ja toimiva jäätmekäitlusega, kus
on tagatud tõhus jäätmete liigiti kogumine, ringlussevõtt ja muu taaskasutus ning inimesele ja
keskkonnale ohutu jäätmete kõrvaldamine. Oluline on, et jäätmehoolduses rakendatavad
meetmed toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete
keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna.
Kokku on lepitud jäätmekäitluse arendamise põhisuundades. Riigi jäätmekavas lähenetakse
edasise arengu kirjeldamisel kolmest põhisambast, tuues iga teema juures ära olemasolev
olukord ja lähtuvalt sellest planeeritakse edasi tegevusi, võttes arvesse eelkirjeldatud olukorda
ja suuniseid strateegilistest dokumentidest sh jäätmete raamdirektiivi muudatustest.
Uues riigi jäätmekavas on kolm põhisammast/strateegilist eesmärki:
• kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse
edendamine;
• ohutu materjaliringluse suurendamine;
• jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim-
kui ka looduskeskkonnale tervikuna.
Nende kolme strateegilise eesmärgi poole liikumise kaudu, samas analüüsides ja leides
lahendused või tegevussuunised ka teistele jäätmete raamdirektiivist tulenevatele riigi
jäätmekava puudutavatele küsimustele, on Eestil võimalik liituda Euroopa eesrindlike
riikidega, kelle jäätmekäitlus lähtub ringmajanduspõhisest lähenemisest, on ressursse tõhusalt
kasutav ja kelle eeskujul on seatud üldised Euroopa jäätmekäitlust suunavad sihid .
5 Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe. – Brüssel, 11.12.2019 COM(2019)
640 final. Kättesaadav: Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities–2019–2024/european-green-
deal_et (15.09.2023).
7
1.1. Hinnang jäätmevoogudele tulevikus
Euroopa roheline kokkulepe6 on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja
konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus
ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Samas juba aastaks 2030
tuleb jõupingutuste jagamise määruse kohaselt panustada ka jäätmesektoril kasvuhoonegaaside
heite vähendamise eesmärki.7 See hõlmab muude meetmete kõrval ka ringdisaini toetavat
jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist.
Samuti uute ärimudelite soodustamist ja laiendatud tootjavastutuse tugevdamist.
Keskendutakse eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elektroonika
ja plast. Kõiki neid eesmärke peab arvestama ka Eesti oma arengudokumentide ja õigusaktide
koostamisel.
Niisiis on ELi jäätmepoliitika eesmärk panustada ringmajandusse, ammutades jäätmetest
võimalikult palju kvaliteetseid ressursse, järgides samal ajal jäätmehierarhia põhimõtteid.8
Jäätmeid on tavapäraselt peetud saasteallikaks. Jäätmed võivad aga olla väärtuslikuks
materjalide allikaks, eriti nüüd, kus paljude materjalide varud vähenevad. Hea jäätmekäitlus
võib anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Sellega säästetakse
väärtuslikke ressursse, välditakse kulukaid puhastusoperatsioone ja ennetatakse
terviseprobleeme.9
Ringmajanduse kontseptsioon seisneb eelkõige selles, et ressursse kasutatakse säästlikult.
Ringmajandusele üleminek on edasiseks suuniseks ka jäätmekäitluse arendamisel ja
tulevikusuundade hindamisel.
Jäätmehierarhiast lähtuv jäätmekäitlus panustab ka kliimaeesmärkide saavutamisse. Kuna
jäätmete ladestamine ja põletamine suurendab kasvuhoonegaaside (KHG) heidet, on
jäätmetekke vältimine, jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine väga
oluline sektori KHGde heite vähendamisel.
Jäätmeteke, selle maht ja koostis erineb piirkonniti, kuid sõltub peamiselt piirkonna tavadest,
kliimast, elutingimustest ja majanduslikust tasemest. Peamised jäätmeteket mõjutavad tegurid
on aga üldine majanduslik olukord ning rahvaarvu muutus. Jäätmevoogude hindamisel tuleb
seda kõike arvestada ning erinevate teguritega seotud põhiaspektid ja seosed kindlaks teha.
Oluline osa usaldusväärsete prognooside tegemisel on korrektsetel andmetel (jäätmestatistika,
rahvaarv ja majandusnäitajad jms).
6 Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus - ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe (viide 5).
7 Euroopa Liidu Nõukogu, 2018. Jõupingutuste jagamise määrus.
Kättesaadav: https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2018/05/14/effort-sharing-regulation-
council-adopts-emission-reduction-targets/
8 Euroopa Komisjon. Waste and Recycling. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/topics/waste-and-
recycling_en (15.09.2023).
9 Samas.
8
Aastatel 2010–2020 vähenes jäätmeteke elaniku kohta ELis 4,2%. Kui aga suuremad
mineraalsed jäätmed kogusummast välja jätta, siis suurenes see 1,4%. ELi eesmärk on 2030.
aastaks märkimisväärselt vähendada kogu jäätmeteket ja täheldatud vähenemine võib näidata
edusamme selle suunas. Langus on aga hiljutine (2018–2020) ja langeb kokku COVID-19
pandeemiast tingitud ELi majanduse aeglustumisega. Kuna jäätmeteke on järginud
majanduskasvu suundumusi täpselt – ehkki aeglasemas tempos –, on vaja teha olulisi
lisapingutusi, et säilitada jäätmetekke vähenemist majanduskasvu taastumise taustal.10
Joonisel 1. on kujutatud jäätmeteket Euroopa riikide lõikes elaniku kohta, välja arvatud
peamised mineraalsed jäätmed. Andmed on kuvatud võrdlusena 2010 ja 2020 aasta kohta.
Joonis 1. Jäätmeteke elaniku kohta Euroopa Liidus 2010 ja 20 20 (allikas: EEA).
Analüüs näitab, et jäätmeteke on endiselt väga sõltuv majanduse arengutest, kuid kokkuvõttes
on EL suutnud saavutada majanduskasvust madalama jäätmetekke kasvu ehk nn suhtelise
lahtisidumise. Siiski tuleb rohkem ära teha, et kasvavas majanduses jäätmeteke reaalselt
10European Environment Agency (Euroopa Keskkonnaagentuur EEA), 2022. Waste generation in Europe.
Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/ims/waste-generation-and-decoupling-in-europe (15.09.2023).
9
väheneks. Konkreetsete eesmärkide kehtestamine – poliitikakujundamisel on siin tugev roll –
aitamaks tugevdada ennetuspoliitikat ELi ja riiklikul tasandil. 11
Jäätmeteke sõltub tugevalt elanike arvu kasvust ja majandusolukorrast. Statistikaameti
kodulehel on toodud rahvastikuprognoos aastani 2080 (joonis 2), mis kirjeldab, mis juhtub
paarikümne aasta pärast rahvastikuga, kui jätkub praegune majanduslik ja poliitiline areng ning
praeguste teadmiste kohaselt ennustatavad sündimuse, suremuse ja rändetrendid.12 2019. aastal
koostatud prognoosi järgi13 on rahvaarvu kahanemine ligi viis korda väiksem kui varasema,
2014. aasta andmetel tehtud prognoosi kohaselt. Siis ennustati 2040. aastaks 8% väiksemat
rahvaarvu kui uue prognoosi järgi. Muutuse põhjus on rändetrendide muutus – eelmine
prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud.
2022. aasta alguses elas Eestis 1 331 796 inimest 14 .
Joonis 2. Rahvastikuprognoos aastani 2080 (allikas: Statistikaamet).
11 Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA), 2021. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/highlights/clear-
opportunities-to-decouple-europes (15.09.2023).
12 Statistikaamet. Rahvastikuprognoos. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos (15.09.2023).
13 Statistikaamet, 2019. Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist. Kättesaadav:
https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2019-077 (15.09.2023).
14 Statistikaamet. Rahvaarv. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv
(15.09.2023).
10
30
25
20
milj tonni
15
10
5
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tavajäätmete teke Ohtlike jäätmete teke
Joonis 3. Jäätmete koguteke aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende, võib väita, et jäätmete teema on
aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring 15 ). Samas on jäätmeteke 2020 a.
alles kolmandat aastat väiksem (Joonis 3.) ja osaliselt seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude
langusega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha
tugevamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. Seetõttu on ka käesolevas jäätmekavas
eraldi peatükk meetmetega jäätmetekke vähendamiseks.
Olmejäätmete osakaal moodustab väikse osa kogu jäätmetekkest, kuid sellele osale on pööratud
kõige rohkem tähelepanu. ELi jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäätmete
valdkonnas mitmeid eesmärke (nt ringlussevõtu sihtarvud)16 .
Viimaste aastate jäätmeteke kokku on vähenenud, kuid olmejäätmete ja ehitus-
lammutusjäätmete teke on pigem suurenenud 17 . Prognoosimise teeb raskemaks paaril viimasel
aastal maailmas toimuv, nt Covidi-kriis ja Venemaa agressioonisõda Ukrainas.
Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärki ja kliimavaldkonna suundumusi, võib eeldada, et
põlevkivitööstuse jäätmete teke ja osakaal väheneb. Lähiaastate rahvaarvu ja majanduse
arengud ning jäätmestatistika annab alust arvata, et olmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete
ning pakendijäätmete kogused pigem kasvavad või on oodata tekke stabiliseerumist. Mida
tõhusamad on jäätmetekke vähendamise meetmed, seda tõenäolisem, et vähemalt olmejäätmete
tekke kasvu on võimalik vähendada. Ehitus- ja lammutusjäätmete teket mõjutab enim era- ja
ettevõtlussektori tegevused antud jäätmete tekitamisel, mis omakorda on mõjutatud üldisest
majandusolukorrast.
2028. aasta Keskkonnaagentuuris prognoosi koostamisel võeti arvesse viimase 20 aasta
jäätmetekke andmeid ning järgmisi mõjutegureid:
• Rahvaarv
• Tarbimine
15 Turu-uuringute AS. Eesti elanike Keskkonnateadlikkuse uuring. Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium, 2022.
Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023).
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN (15.09.2023).
17 Vt joonis 13.
11
• sisemajanduse kogutoodang (SKT)
• turism
• Ühekordse plasti direktiiv (SUP direktiiv)18
• jäätmekava meetmed (sh jäätmetekke vähendamise meetmed)
• Ringmajanduse valge raamatu meetmed
• Jäätmevaldkonda mõjutavad direktiivid (nt SUP direkiitv)
• suured planeeritavad projektid nagu elamufondi renoveerimine, RailBaltica raudtee
ehitamine.
Keskkonnaagentuuri prognoosi kohaselt suureneb olmejäätmete teke 2028. aastaks 2020. aasta
baasaasta järgi 4,2% (2028 +-0,3%). Keskmiselt oleks aastane olmejäätmete teke ca 530 000
tonni aastas.
Tabel 1. Olmejäätmete tekke prognoos (allikas: Keskkonnaagentuur).
Jäätmeliik 2028. a. prognoos, Tekke kasv
tonn 2028 vs 2020
Paber ja kartong 122 762 2,5%
Metallid 20 201 1,5%
Plastid 79 236 5,5%
Klaas 42 768 2,5%
Biojäätmed kokku 134 038 2,5%
Puit 9 056 9,0%
Tekstiil 20 436 2,0%
Kasutuselt kõrvaldatud seadmed (EES) 12 251 9,5%
Toiduõli ja -rasv 891 20,0%
Ohtlikud olmejäätmed (ülaltoodud liigid kokku) 2 052 10,0%
Muud olmejäätmed (ülejäänud olmejäätmete liigid, 83 992 9,0%
sh sortimisjäägid, suurjäätmed, segapakendijäägid)
Tänavapühkmed 2 287 30,7%
KOKKU 529 695 4,2%
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise
kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0904&from=ES
(15.09.2023).
12
2021. aastal kasvas olmejäätmete teke 509 tuh tonnilt 525 tuh tonnile, põhiliseks mõjuteguriks
ettevõttetes ja asutustes tekkinud olmejäätmed peale COVID-19 seotud asjaolusid.
2022–2023 on oodata eeldatavalt tõusu, aastatel 2024–2026 on oodata vähest langust ja
eelduslikult püsib aastatel 2027-2028 olmejäätmete teke stabiilsena.
Kui jäätmekavas planeeritud jäätmetekke vältimise meetmeid ei rakendataks, siis jäätmetekke
kasv oleks järgmine: 563 tuhat ehk 10,6% (ca 1,3% aastas), baasaasta 2020 korral ning 543
tuhat tonni ehk 6,8% 2028. aastaks, kui arvutusteks võeti baasaastaks 2019-2021 keskmine
väärtus.
Prognoosi on teinud Keskkonnaagentuur ja arvutustes kasutati järgmisi põhiparameetreid:
SKT-d ja eelmiste aastate jäätmetekke trendi.
Kodumajapidamistes tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete teke sõltub otseselt elanikkonna
heaolust ja olukorrast energiaturul, eelkõige soojus- ja elektrienergia turul. Olemasolevatel
andmetel on ehitusjäätmete hulk viimase 3 aasta jooksul kasvanud ja see trend jätkub. Tõusvad
energiahinnad ja uued nõuded hoonetele, sh elamutele, kutsuvad esile vajaduse vanade hoonete
rekonstrueerimiseks ja uute ehitamiseks. Kui 2010. aastal tekkis ligikaudu 160 tuhat tonni
ehitus- ja lammutus jäätmeid ja 2020. aastal ligikaudu 170 tuhat tonni, siis 2028. aastaks on
oodata mahu kasvu ligikaudu 46% ehk elamute renoveerimisel, ehitamisel ja lammutamisel
tekib ligikaudu 250 tuhat tonni jäätmeid aastas. Prognoosi koostamisel on arvestatud sealhulgas
Uue Euroopa Bauhausi meetmetega. Vaatamata jäätmekavas kirjeldatud jäätmetekke
vähendamise meetmetele suureneb oluliselt tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete maht 2028-
ks aastaks.
1.2. Olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad
Euroopa rohelise kokkuleppe19 eesmärke peab arvestama ka Eesti oma arengudokumentide ja
õigusaktide koostamisel, jäätmevoogude hinnangus ja võtmevaldkondade määramisel.
Jäätmevood on konkreetsete jäätmete vood nende tekkest kuni ringlussevõtu, taaskasutamise,
või kõrvaldamiseni. Igal jäätmevool on oma spetsiifilised omadused ja kohaldatavad
õigusaktid, sealhulgas töötlemismeetodi, ohtlikkuse, praktilise ringlussevõtu võimaluste osas.
Jäätmevood võib jagada kahte põhikategooriasse: materjaliga seotud vood (sh metallid, klaas,
paber ja papp, plast, puit, kumm, tekstiil, biojäätmed) ja tootega seotud vood (sh pakendid,
elektroonikajäätmed, patareid ja akud, romusõidukid, kaevandus-, ehitus- ja
lammutusjäätmed). Erinevate jäätmevoogude hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte:
jäätmetekke suurus ja allikad, ringlussevõtu ja muu taaskasutusse suunamise võimalused;
kehtivad ELi ja Eesti õigusaktid ja nende rakendamine.20
Arvestades kohustuslikke sihttasemeid, jäätmetekke liigilist koostist ja EL rohelise kokkuleppe
19 Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe (viide 5).
20 Euroopa Parlament, 2015. Understanding waste streams: treatment of specific waste. Kättesaadav:
https://www.europarl.europa.eu/EPRS/EPRS-Briefing-564398-Understanding-waste-streams-FINAL.pdf
(15.09.2023).
13
suundumusi, on riigi jäätmekavas 2023–2028 suuremat rõhku pandud järgmisetele
jäätmeliikidele: olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed,
pakendijäätmed, probleemtoodetest tekkinud jäätmed, biolagunevad jäätmed,
põlevkivitööstuse jäätmed, plastijäätmed, tekstiilijäätmed. Nimetatud jäätmevoogude osas
on eraldi välja toodud eesmärgid ja meetmed. Kuivõrd Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali
ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“21 tõi esile, et plasti ringmajanduse
väljakutsed esinevad kogu plasti elutsüklis ning uuringus leiti, et kõige mõjusam oleks Eestis
ringmajandust toetavaid meetmeid juurutada pakendivaldkonnas, siis on pakendi- ja
plastijäätmete eesmärgid ja meetmed ühiselt kirjeldatud. Lisaks on eraldi käsitlemist leidnud ka
prügilate, jääkreostuse, püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) valdkond ning
jäätmevaldkonna digiteemad. Lisade all on eraldi täpsemat kajastamist leidnud toidujäätmete
tekke vähendamise ja prügistamise, sh mereprügi ja jõgede valgaladelt vähendamise teemad.
Samuti on jäätmekavas kajastatud ka riikidevahelist jäätmevedu.
Võrreldes eelmise jäätmekava perioodiga, tuleb silmas pidada erinevaid suuremaid arenguid,
mis võivad mõningal määral esile kutsuda muutusi jäätmete tekkekoguses, päritolus või
liigilses koostises. Põlevkivitööstuse jäätmete puhul tuleb silmas pidada, et kui põlevkivi
kasutus väheneb, siis väheneb ka põlevkivitööstusega seotud jäätmete kogus.
Uue teemana on jäätmekavas kajastatud prügistamise sh mereprügi ja jõgede valgaladelt prügi
vältimise ja vähendamise osa. Kuna mereprügi vähendamine sõltub paljuski maismaal tehtud
õigetest valikutest, siis on mereprügi teemad leidnud kajastamist ka merevaldkonna
dokumentides22 , mida ka Eesti peab silmas pidama. Prügistamise teema on oluline ka maismaa
veekogude olukorda silmas pidades, seetõttu aitavad jäätmekavas käsitletud prügistamise
vähendamise meetmed (lisa 7) ka direktiivi 2000/60/EÜ 23 artikli 11 eesmärke täita.
Jäätmekava planeeritud tegevused on tavapäraselt jaotunud kuue aasta peale. Erinevate
tegevuste elluviimine sõltub mitmetest asjaoludest, kuid eelkõige EL ja Eesti riigi valitud
prioriteetidest. Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja
kliimamuutustega võitlemine. Seetõttu on jäätmekava tegevuste planeerimisel sellega
arvestatud ja valitud just seda toetavad strateegilised eesmärgid ja elluviidavad meetmed. Kõige
selle kõrval on igati oluline toetada ka jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi loomist ja
rakendamist, edendada tõhusa järelevalve süsteemi edendamist ja paremat rakendamist ning
kõige selle toetamiseks jäätmevaldkonna digitaliseerimist.
Keskkonnale ja inimese tervisele ohutut jäätmekäitlust saab tagada rakendades tõhusat
järelevalvet. EL on eesmärgiks võtnud edendada ringmajandust ning selle raames lahendada ka
jäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleemid. Sellega kaasneb
paratamatult EL sisene jäätmesaadetiste liikumine. Eesti peab olema valmis selleks, et me ei
saaks rikkamate liikmesriikide jaoks problemaatilisemate jäätmeliikide sihtriigiks. Mõnede
jäätmeliikide osas (nt ehitus-lammutusjäätmed) on näha tendentsi, et ringlussevõtu eesmärgiga
tuuakse sisse jäätmeid, millest ringlusse suunatakse siiski vaid väike osa ja ülejäänud kas
21 Technopolis Group Eesti OÜ, 2021. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring -
plastitööstus, 2021. Kättesaadav:
https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf (15.09.2023).
22 Helcom, 2021. Mereprügi plaan. Kättesaadav: https://helcom.fi/action-areas/marine-litter-and-noise/marine-
litter/marine-litter-action-plan/ (15.09.2023).
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse
veepoliitika alane tegevusraamistik. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/ALL/?uri=celex:32000L0060 (15.09.2023).
14
taaskasutatakse (nt tagasitäide või põletamine) või ladestatakse. See ei ole kooskõlas
jäätmehierarhia ja läheduse põhimõttega. Ringmajanduse suunal liikumisel on oluline
rakendada jäätmete käitlusel üha rohkem jäätmehierarhia ülemisi astmeid, mistõttu tuleb ka
jäätmete impordil järgida, et sisseveetavatest jäätmetest suur osa läheb just ringlusse ja toetab
Eesti püüdlusi ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel.
Tulenevalt ringlussevõtu edendamise olulisusest ei ole hetkel olemasoleva info põhjal
jäätmekava kehtivuse ajal riiklikult kavandatud uusi olmejäätmete prügilaid või
põletustehaseid. Samuti ei ole jäätmekava kehtivuse raames praeguste teadmiste juures plaanis
ühtegi olemasolevat jäätmete käitlusrajatist, (nt prügilad, põletustehased) sulgeda,
planeeritakse jätkata nendega, mis praegu töötavad. Kuna lähiaastatel on plaanis ringlussevõtu
võimsust suurendada, näib hetkel olemasolev olmejäätmete ladestus- ja põletusmaht olevat
piisav.
Samas kui uusi käitlusvõimekusi rajatakse, nt ringlussevõtu jaoks, siis on oluline silmas pidada,
et jäätmekäitluskoha rajamiseks määratakse asukoht planeeringuga. Kui jäätmekäitluskoht
kuulub olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja, tuleb ehitise püstitamiseks koostada
kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole linna
või valla üldplaneeringus määratud. Lisaks koostatakse ka detailplaneering ehitusõiguse,
hoonestusala, kruntide jms määramiseks. Planeeringute koostamisel viiakse läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine, et selgitada planeeringu elluviimisel kaasnevad
keskkonnamõjud ning arvestada planeeringu koostamisel ja kehtestamisel
keskkonnakaalutlustega. Kavandatava jäätmekäitluskoha rajamiseks viiakse vajadusel läbi ka
keskkonnamõju hindamine tegevusloa (ehitusloa ja keskkonnaloa) menetluse käigus.
Käitluskoha valikul pole Eestis kaugus määravaks aspektiks, kuna Eesti on nii väike, et kõigi
jäätmeliikide va biojäätmete osas on kogu Eesti asukohakriteeriumide poolest “lähedal”.
Arendaja saab ise otsustada vastavalt võimalustele.
Uute käitlusrajatiste osa koos rahastusega on täpsemalt kajastatud ohutu materjaliringluse
peatükis 3.2 (tabel 16) ja täiendavad rahastamisvõimalused peatükis 6 (tabel 18).
Rahastusvõimaluste leidmisel tuleb silmas pidada EL-i ja Eesti prioriteete ringmajanduse
valdkonnas, mistõttu eelkõige on toetusmeetmete loomisel silmas peetud jäätmehierarhia
kõrgemaid astmeid. Toetatakse investeeringuid ja oluline osa on alati ka ettevõtjal enda
omaosalusel. Tegevuskulud või igapäevased kulud on ettevõtte enda kanda ning enamasti
kaetakse jäätmete vastuvõtutasude kaudu.
Jäätmete käitlusrajatiste osas on riigi soov jääda tehnoloogianeutraalseks ja investor peab ise
otsustama, millist tehnoloogiat kasutada. Arvestades tänaseid olelusringi analüüse, tuleks
eelistada mehaanilist ringlussevõttu, kus see on tehnoloogiliselt võimalik, ning biojäätmete
puhul bioloogilist ringlussevõttu.
Jäätmete importimisel tuleb samuti tähelepanu pöörata, et see ei sea ohtu ka meil Eestis
tekkinud jäätmete ringlussevõttu ja muud taaskasutamist. Selle eesmärgi saavutamiseks võib
piirata sissetulevaid jäätmesaadetisi, kui selliste saadetiste tagajärjel tuleb riigis tekitatud
jäätmed kõrvaldada või neid töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtte ega
jäätmekava eesmärkidega. Jäätmete käitlemisel tuleb arvesse võtta läheduse põhimõtet ehk kui
lähemal on vastav käitluskoht olemas, siis tuleb arvestada pikema transpordiga kaasnevat
keskkonnamõju. Lisaks aitab ringlussevõtu eesmärke täita ka tekkekohal liigiti kogumine, see
tagab jäätmete kõrgema kvaliteedi ja annab paremad võimalused ringlussevõtuks. Samas tuleb
erinevate piirangute rakendamisel järgida, et arvesse oleks võetud ka majanduslikud aspektid,
15
st et mõningal juhul võib jäätmehierarhia madalama astme käitlusviisiga loodav majanduslik
väärtus olla suurem kui nendega kaasnevad keskkonnamõjud.
Kuna direktiividega seotud uute eesmärkide saavutamine saab olema pingeline, on jäätmekava
tegevused perioodi esimesel poolel eelkõige suunatud olme- ja pakendijäätmete sihtarvude
täitmisele.
Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvale majandusmudelile üleminek ja kliimaeesmärkid e
saavutamine puudutab otseselt ka jäätmekorralduse valdkonda. Eesti on mõistnud nende
teemade olulisust ja seetõttu on ka Riigi jäätmekavas väljatoodud meetmed loodud, neid
eesmärke silmas pidades. Eesti töötas Keskkonnaministeeriumi24 (KliM) eestvedamisel 2022
aastal välja ringmajanduse valge raamatu, mis sündis erinevate osapoolte koostöös ja aitab meid
edasi ringmajanduse suunal liikumisel25 .
Samas on maailm 2022 aastal muutunud, käimas on Venemaa agressioonisõda Ukrainas, samuti
pole me puutumata jäänud energiakriisist. Seetõttu tuleb üha enam ka keskkonnavaldkonnas
mõelda, kuidas sellised arengud meie eesmärkide seadmist ja saavutamist mõjutada võivad.
Üha olulisem on mõelda energiasõltumatuse saavutamise peale. Ka jäätmemajandus võib
panustada nende probleemide lahendamisse Eesti jaoks, sh biojäätmetest energia saamisele.
Siinkohal on väljatoodud vaid kõige üldisemad trendid , spetsiililisem info eri jäätmeliikid e
kohta, on toodud juba konkreetselt vastavates peatükkides.
1.3. Visioon
Jäätmetekke vältimine, toodete korduskasutamine ning parandamine, tekkinud jäätmete
liigiti kogumine on igapäevase käitumise osa. Eestis on seda toetav kasutajasõbralik,
tõhus, läbipaistev ja toimiv jäätmehierarhiast lähtuv uuenduslik jäätmehooldussüsteem,
jäätmetest luuakse uut väärtust toormena.
Ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtete rakendamise tulemusena tarbitakse mõistlikult
ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid. Keskkonnateadlik mõtteviis ja
keskkonnahoidlik käitumine on üha levinum kõigil tasanditel. See võimaldab teha
keskkonnateadlikke tootmis- ja tarbimisotsuseid nii tavakodanikul kui ettevõtjal ja riigil
tervikuna. Jäätmeteket välditakse kus võimalik ning muul juhul eelistatakse toodete
korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Korduskasutamine,
parandamine ja renoveerimine on soodustatud ja populaarne, levinud on sellist käitumist
toetavad platvormid. Tooted kestavad pikka aega, materjalid on ohutult kaua ringluses ning
looduskeskkonna ressursse kasutatakse kestlikult.
Jäätmete liigiti kogumine on kasutajasõbralik ja otstarbekas. Jäätmete teekond tarbija juurest
kogumiskohta ning sealt käitlejani on toimiv ja usaldusväärne. Jäätmete kogumiseks ja veoks
kasutatakse uuenduslikke lahendusi. Jäätmetekitaja maksab tekitatud koguste eest. Jäätmete
liigiti üle andmine on majanduslikult motiveeriv. Tekkinud jäätmeid kasutatakse kui ressurssi,
24 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium
25 Ringmajanduse valge raamat, 2022. Kättesaadav: https://ringmajandus.envir.ee/sites/defa ult/files/2022-
06/Ringmajandus_valge_raamat.pdf (15.09.2023).
16
mistõttu saadakse loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendatakse nõudlust uute
loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis eelistatakse muul viisil
taaskasutamist, et võimalikult vähe jäätmeid prügilasse ladestada. Eestis toimub nende jäätmete
lõppkäitlus, kus see on mõistlik või puuduvad võimalused nende käitlemiseks väljaspool.
Jäätmevaldkonna andmete esitamine on kvaliteetne ja õigeaegne ning riigi kogutud ja avaldatud
jäätmealased andmed on usaldusväärsed. Suundutakse olukorra poole, kus jäätmete kohta on
olemas andmestik toote algusfaasist lõppfaasini, mida saab tõhusalt ja mitmekülgset kasutada
otsuste tegemiseks. Jäätmehierarhiast lähtuvaid tegevusi toetab neid põhimõtteid võimaldav
jäätmevaldkonna õigusraamistik ning efektiivne järelevalve. Investeeritakse nutikatesse
lahendustesse toodete tootmises ja jäätmete ümbertöötlemises, mis toetavad kasutajasõbraliku
ja efektiivse jäätmehooldussüsteemi toimimist. Toimiv jäätmehooldussüsteem ja koostöö eri
osapoolte vahel, oskusteave, innovaatilised lahendused ning eksperdid annavad suure panuse
majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Süsteemi toimimist toetab avatud koostöö avaliku
sektori, ettevõtjate, tarbijate ja teadlaste vahel, tagatud on piisav ekspertide järelkasv.
17
2. Hetkeolukord
Hetkeolukorra kirjeldamisel 2022. aastal lähtume viimastest kättesaadavatest ja kontrollitud
ehk 2020. aasta kvantitatiivsetest andmetest. Jäätmestatistika esitamisel on tuginetud
Keskkonnaagentuuri (KAUR) andmetele ja kasutatud nende koostatud jooniseid ja mitmeid
tabeleid.
Jäätmeteke ja selle koostis erineb piirkonniti ning sõltub suuresti majandusolukorrast,
rahvaarvust ja selle rahva käitumismustritest. Viimased aastad on olnud olulised, kuna
keskkonnateadlik mõtteviis on jõudsalt laienenud ning kliima- ja energiaküsimused ja
ringmajanduse põhimõtte rakendamise olulisus on jõudnud paljude teadvusesse. Rohelepe on
selle trendi üks paremaid näiteid. Eesti, väikese ja paindliku riigina, püüab jõudsalt
keskkonnahoidlikke põhimõtteid järgida ning on neid eesmärke ja põhimõtteid arvestanud ka
jäätmevaldkonna õigusaktide koostamisel, valdkonna eelarve planeerimisel ja investeeringute
suunamisel, tegevuste kavandamisel ja rakendamisel. Samas oleme siiski veel poolel teel oma
eesmärkide saavutamisel ja seda väljendab ka jäätmevaldkonna hetkeolukord.
Allpool olev Joonis 4. näitab, et jäätmeteke on viimased kolm aastat olnud langustrendis, kuid
paljuski on see seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega.
30
25
20
15
mln tonni
10
5
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Ohtlike jäätmete teke 1,85 1,49 0,88 1,58 1,81 1,87 1,68
Tavajäätmete teke 20,24 23,23 23,56 23,64 21,70 18,34 15,02
Taaskasutatud ohtlikud jäätmed 1,05 0,94 0,31 0,58 0,73 0,68 0,65
Taaskasutatud tavajäätmed 7,01 8,45 7,52 9,03 8,82 9,01 9,88
Ladestatud ohtlikud jäätmed 0,76 0,51 0,53 0,98 1,12 1,18 0,98
Ladestatud tavajäätmed 12,85 11,71 12,33 12,26 12,09 6,32 5,01
Joonis 4. Jäätmete koguteke ja käitlus aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Eestis tekkivatest jäätmetest ca 70% moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed (joonis 5). See on
meie ajalooline pärand. Vaatamata sellele on perioodil suurimat tähelepanu pööratud
olmejäätmetele ja nende käitlusele, tulenevalt ringlussevõtu kohustustest ja asjaolust, et
põlevkivitööstuse jäätmete käitluslahendused on pikema aja jooksul välja töötatud ja suuri
muudatusi käitluslahendustes on keeruline ellu viia. Samas uued tehnoloogilised lahendused ja
paratamatu põlevkivitööstusmahtude langus tulevikus aitab ka selles valdkonnas olukorda
parandada.
29% 3%
30% 28%
2% 8%
ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed aheraine
lend- ja koldetuhk* olmejäätmed muud tavajäätmed
Joonis 5. Jäätmetekke jaotus 2020 aastal (allikas: Keskkonnaagentuur).
2.1. Olmejäätmed
Olmejäätmed on kodumajapidamistes tekkinud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed ning
muudest allikatest tekkinud, kuid koostise ja omaduste poolest sarnased jäätmed.
Jäätmenimistus tähistatakse olmejäätmeid koodiga 20. Lisaks arvestatakse olmejäätmete hulka
ka osa pakendijäätmetest (olmes tekkivad pakendijäätmed), mida jäätmenimistus tähistatakse
koodiga 15. Olmejäätmed moodustavad ligikaudu 3% kogu jäätmetekkest.
Olmejäätmeid tekkis aastatel 2014–2020 keskmiselt 495 tuhat tonni aastas, jäätmeteke on
viimastel aastatel olnud kõikuv. 2014. aastal tekkis olmejäätmed 466 tuhat tonni, seejärel
jäätmeteke suurenes igal aastal ulatudes 2018. aastal 535 tuhande tonnini. Jäätmeteke langes
490 tonnile järgmisel aastal ning on seejärel taas tõusnud, ulatudes 2020. aastal 509 tuhande
tonni ehk 383 kilogrammini elaniku kohta Joonis 6).
19
410
400 406
390
390
380 383
370
371 370
360
350 355
352
340
330
320
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 6. Olmejäätmete (sh olmes tekkivad pakendijäätmed) koguteke kilogrammides elaniku kohta aastatel
2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur, Statistikaamet).
2020. aastal imporditi Eestisse 34 tuhat tonni (sh Soomest 33 tuhat tonni segaolmejäätmeid )
ning aasta alguses seisis ladustatuna 115 tuhat tonni olmejäätmeid. Enamik olmejäätmetest
2020. aastal taaskasutati (sh energiakasutus).
Liigiti koguti 2020. aastal vaid 38 protsenti olmejäätmetest (sh olmes tekkivad
pakendijäätmed). Ülejäänud olmejäätmed koguti kokku segaolmejäätmetena. Enim koguti
liigiti paberi- ja kartongijäätmeid (43 tuhat tonni), biolagunevaid köögi-ja sööklajäätmeid (23
tuhat tonni), biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (20 tuhat tonni), suurjäätmeid (14 tuhat
tonni) ning metallijäätmeid (8 tuhat tonni). Rõiva- ja tekstiilijäätmeid koguti eraldi kaks tuhat
tonni. KAURI prognooside kohaselt tõuseb liigiti kogumise tase aastaks 2028 ligikaudu 65
protsendini ehk liigiti kogutakse 345 000 tonni olmejäätmeid. Prognoosi koostamisel on
arvesse võetud nii jäätmekavas planeeritud meetmeid, sihtnumbrite saavutamise vajadust,
infrastruktuuri arendamist, ambitsioonikaid teadlikkuse tõstmise eesmärke kui ka kohalikele
omavalitsustele sihtmäärade kehtestamise plaani.
2020. aastal viis Stockholm Environment Institute Tallinn (SEI Tallinn) läbi üleriigilise
segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise
ja koguste uuringu (edaspidi sortimisuuring)26 . Uuringu tulemustest selgub, et
segaolmejäätmetes sisaldub enim biojäätmeid (sh nii biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kui
köögi- ja sööklajäätmed, kokku 32 massiprotsenti) ja pakendijäätmeid (erinevaid
pakendimaterjali liike kokku 32 protsenti) (Joonis 7.Joonis 7). Rõiva- ja tekstiilijäätmeid
sisaldub segaolmejäätmetes ligikaudu kuus protsenti.
26 SEI Tallinn, 2020. Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise
ja koguste uuring. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/5318/download (15.09.2023).
20
Muu klaas 0,01%
Ohtlikud jäätmed 0,09%
Puitpakend 0,37%
Muu metall 0,51%
Elektri- ja elektroonikaromud 0,89%
Muu puit 0,91%
Metallpakend 1,82%
Muu plast 2,13%
Tekstiil ja rõivad 5,81%
Klaaspakend 6,41%
Paber- ja kartongpakend 7,35%
Aiajäätmed 8,44%
Muu paber ja kartong 9,66%
Plastpakend 15,7%
Muud jäätmed 16,6%
Köögijäätmed 23,29%
Joonis 7. Segaolmejäätmete liigiline koostis massiprotsentides vastavalt 2020. aastal valminud
segaolmejäätmete sortimisuuringule 26 .
Sisemajanduse kogutoodang (SKP) suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et
jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem. Samas ei ole sihttaset (alla ½ SKP
kasvuprotsendist) siiski saavutatud, kuigi oleme sellele lähemale liikunud (vastav tabel on
toodud Riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärkide täitmist käsitlevas lisas). Olmejäätmete tekke
vähenemine on mõneti näiline ja tingitud olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise
edenemisest. Liigiti kogutud pakendijäätmed kajastuvad jäätmearvestuses eraldi
jäätmegrupina, mistõttu jäävad need selle indikaatori hulgast välja, kuigi tekivad valdavalt
olmes. Stabiilsus näitab, et teatud tulemuslikkus liigiti kogumisel on saavutatud . Olmejäätmete
ringlussevõtu olulise suurendamise eelduseks on liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu tõus,
selleks on vaja teha pingutusi ning luua läbimõeldud ja süsteemne lahendus. Selles suunas on
viimastel aastatel ka jõuliselt astutud. Välja on töötatud mitmed toetusmeetmed kohalikele
omavalitsustele liigiti kogumise taristu arendamiseks ja toetusmeetmed jäätmetekke
vältimiseks, samuti on tegeletud teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmisega.
Toetusi jagatakse nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammist,
struktuurivahenditest kui kliimarahadest. Kliimarahadest toetati kohalikke omavalitsusi (KOV)
aastatel 2020–2022 jäätmete liigiti kogumise taristu arendamisel sh biojäätmete käitlemise
edendamisel. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel rahastati 2018. aastal mitme jäätmejaama
ehitust ja arendamist. Keskkonnaprogrammist on toetatud nii liigiti kogumise infrastruktuuri
arendamist, ohtlike jäätmete kogumisringe kui ka jäätmetekke vähendamise tegevusi.
21
Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete
tekke vältimisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimisharjumustest
sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tekke
vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on KliM läbi
viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimastel aastatel on teadlikkuse
tõstmise kampaaniad edukalt toimunud erinevate sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, kaasates
nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate
tarbijateni.
Biojäätmed
Olmejäätmete hulka kuuluvate biojäätmete alla liigitatakse biolagunevad köögi- ja
sööklajäätmed (kood 20 01 08) ning biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (kood 20 02 01).
Biojäätmeid kogutakse liigiti viimastel aastatel keskmiselt 40 tuhat tonni aastas. Kui varasemalt
koguti liigiti rohkem aia- ja haljastujäätmeid (2014. a pea 20 tuhat tonni) ja vähem köögi- ja
sööklajäätmeid (2014. a 10 tuhat tonni), siis nüüd on toimunud muutus ning köögi- ja
sööklajäätmeid kogutakse enam (2020. aastal 21 tuhat tonni).
Sortimisuuringu tulemustes saab järeldada, et liigiti kogutakse siiski vaid umbes neljandik
biojäätmetest. See tähendab, et biojäätmete teke oli 2020. a 135 tuhat tonni, millest 95 tuhat
tonni on köögi- ja sööklajäätmed ning 40 tuhat tonni aia- ja haljastujäätmed. Keskmiselt tekib
seega Eestis elaniku kohta 71 kg köögi- ja sööklajäätmeid ning 30 kg aia- ja haljastujäätmeid
aastas (kodukompostimise koguseid pole juurde arvestatud, kuna täpsemad andmed puuduvad).
Biojäätmete liigiti kogumise madal tase on olnud seni üheks suurimaks kitsaskohaks
olmejäätmete valdkonnas, kuna liigiti kogumata biojäätmeid ringlusse võtta ei saa.
Ootuspärane on, lähiaastatel liigiti kogutud biojäätmete osakaal oluliselt suureneb. Selle tagab
kohustus korraldada hiljemalt 2023. aasta lõpust kõikjal Eestis biojäätmete tekkekohalt kokku
korjamine või alternatiivina kodukompostimine. Alates 2025. aastast biojäätmete üldkogused
eelduslikult kasvavad, kuna arvestusse hakatakse lisama kodukompostimisele suunatud
biojäätmete koguseid, mida seni ei ole üldse arvesse võetud. Siis arvestatakse neid koguseid
aga ka ringlussevõtu arvutamisel. Samal ajal on oluline tegeleda üha enam ka toidujäätmete
tekke vähendamisega, mis on keskkonnamõju poolest väga kaalukas. Seega tuleb läbi
toidujäätmete (toidukao) tekke vähendamise saavutada tulevikus ka köögi- ja sööklajäätmete
koguse vähenemine.
Biojäätmetest võeti 2020. aastal ringlusse vaid 21,2% (arvestades ka segaolmejäätmete hulka
visatud biojäätmeid). Liigiti kogutud biojäätmetest võetakse ringlusse valdav osa (Joonis 8).
Biojäätmete ringlussevõtuna (R3o) arvestatakse vaid selliste sertifitseeritud toodete
valmistamist, mis vastavad jäätmete lakkamise kriteeriumidele. Kriteeriumid on kehtestatud
keskkonnaministri määrustega27 . Kui valmistatav toode, näiteks kompost, kriteeriumidele ei
vasta, on tegu jätkuvalt jäätmetega ning sellise materjali tootmist ega kasutamist
ringlussevõtuna ei arvestata. Joonis 8. Joonis 8on nähtav biojäätmete ringlussevõtu vähenemine
2018. aasta ja 2019. aasta võrdluses. Kukkumist mõjutas metoodika täpsustamine
ringlussevõtuna arvestatavate toimingute osas ning väiksem aia- ja haljastujäätmete
27 Keskkonnaministri 8. aprilli2013. a määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“,
keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva
kääritusjäägi kohta“ ja Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise
nõuded“.
22
ringlussevõtt. Ringlusse võetud biojäätmete maht on aastate lõikes suurenenud (2014. aastal 12
tuhat tonni, 2016. aastal - 20 tuhat tonni, 2018. aastal – 31 tuhat tonni, 2020. aastal – 29 tuhat
tonni). Siiski on üheks biojäätmete valdkonna kitsaskohaks võrdlemisi madal huvi liigiti
kogutud biojäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimise vastu. Peamiseks biojäätmete
käitlusviisiks Eestis on kompostimine (toiming R3o). 2022. aasta jaanuari seisuga oli Eestis
sertifitseeritud komposti tootjaid vaid viis.
90 400%
80 350%
ringlussevõtu protsent
70 300%
60
tuhat tonni
250%
50
200%
40
150%
30 81%
57% 62% 65% 56% 84% 100%
20
39% 50%
10
0 0%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Vaheladustatud 66 712 36 511 41 731 26 551 31 289 31 619 24 410
Ladestatud prügilasse 71 2 25 48 179 416 413
Määratlemata käitlus 33 7 441 5 061 7 543 26 9 825 45
Energiakasutus 4 053 967 113 58 49 55 242
Taaskasutatud 16 869 23 690 22 221 26 979 32 481 31 001 42 273
Import 0 0 0 0 25 0 0
Koguteke ja import (liigiti) 29 660 25 104 32 325 37 391 38 430 42 398 34 342
Ringlussevõtt, % 38,9% 56,9% 62,4% 65,2% 80,7% 55,9% 83,6%
Joonis 8. Liigiti kogutud biojäätmete teke ja käitlus perioodil 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Toote staatuses kompost leiab enamasti kasutust haljastuses või põllumajanduses, vähemal
määral kasutavad eraisikud seda oma aiamaal. Kompostimise osas võib välja tuua mitmeid
kitsaskohti, mis vajavad lahendamist. Technopolis Group Eesti OÜ analüüs28 on andnud
hinnangu, et hetkel Eestis kasutusel olevad kompostimistehnoloogiad ei ole enamasti kõige
sobivamad talvistes oludes, samuti tegutseb enamik kompostitootjaid väikeses mahus. Lisaks
esineb probleeme haisuga ning lagugaaside kogumise ja puhastamisega. Lahtise taeva all
kompostides mõjutab ilmastik komposti kvaliteeti tugevalt. Arvestades, et biojäätmete puhul
on tegemist väärtusliku ressursiga ning liigiti kogutud biojäätmete kogused lähiaastatel
suurenevad, on oluline suurendada biojäätmete ringlussevõtu võimekust Eestis.
Paberi- ja kartongijäätmed
Paberi- ja kartongijäätmete teke on viimastel aastatel pigem suurenenud, prügilasse ladestamine
praktiliselt puudubJoonis 9.). Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmeid (sh paber ja
28 Technopolis Group Eesti OÜ,
2021. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring.
Kättesaadav: https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2021-
10/j%C3%A4%C3%A4tmevaldkonna%20tulevikuvisioon_OSA%20III_l%C3%B5pparuanne.pdf (15.09.2023).
23
kartongpakendid) tekkis 2020. aastal ligikaudu 94 tuhat tonni ehk keskmiselt 70 kg elaniku
kohta. Järjest suurenevat teket võib seletada sellega, et aina enam kohalikke omavalitsusi on
paberi- ja kartongijäätmed hõlmanud korraldatud jäätmeveoga (Keskkonnaameti andmetel
2020. aastal juba 60 omavalitsuses). Mitmel pool kogutakse paberi- ja kartongijäätmeid
ühismahutitega, mis on paigaldatud suurematesse asulatesse.
130%
ringlussevõtu protsent
100 120%
80 110%
tuhat tonni
96% 96% 98% 98%
60 95% 100%
92% 89%
40 90%
20 80%
0 70%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Vaheladustatud 6 284 7 686 5 916 3 516 4 873 7 031 6 282
Ladestatud prügilasse 10 0 1 1 9 25 60
Määratlemata käitlemine 350 891 2 477 549 2 394 5 348 2 179
Energiakasutus 1 036 1 446 2 191 3 179 3 013 462 62
Ringlussevõtt, t ja % 68 168 75 683 82 068 82 295 80 622 71 469 91 796
Import 410 271 2 905 3 054 2 947 1 589 3 318
Eksport 62 925 66 625 72 146 72 181 69 628 60 534 78 984
Eeltöötlus 20 283 8 944 8 926 11 549 11 076 12 195 16 253
Koguteke + import 71 590 78 782 85 121 83 774 87 953 79 977 93 378
Ringlussevõtt, % 95% 96% 96% 98% 92% 89% 98%
Joonis 9. Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmete (03 03 08, 15 01 01, 19 12 01, 20 01 01) teke ja käitlus
tonnides aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmed võetakse peaaegu täies ulatuses ringlusesse (R3m ja
ettevalmistavalt R3k), kuid suunatakse ka välismaale ümbertöötlemisele. 2020. aastal võeti
ringlusse ligi 92 tuhat tonni paberi- ja kartongijäätmeid.
Vanapaberi teket mõjutab jäätmekava kehtivuse perioodil tarbijate teadlikkuse ja
käitumisharjumuste muutumine – oodata on trükiväljaannete vähenemist ja üha vähem
postkastidesse reklaamposti tellimist. Selleks, et saavutada vanapaberi tekke vähenemine
näiteks reklaamposti vähenemise kaudu ning mõjutada tekkivate paberi- ja kartongijäätmete
käitlemist ringsuse suunas, tuleks kaaluda perioodikale laiendatud tootjavastutuse kehtestamist
või muid alternatiivseid lahendusi.
Paberi- ja kartongijäätmete puhul on oluline, et kui puudub võimalus nende mugavaks ära
andmiseks, siis eelistatakse nende kohapeal põletamist, mis toob endaga kaasa keskkonna
saastamise. Lisaks kasutatakse paberi- ja kartongijäätmete mahuteid suures osas samast
materjalist pakendijäätmete ära viskamiseks. Kuigi seni ei ole rakendatud materjalipõhist
kogumist, siis tulevikus on otstarbekas seda kaaluda.
24
Suurjäätmed
Suurjäätmed on olmejäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu ei saa panna jäätmemahutisse.
Suurjäätmete alla kuuluvad vana mööbel ja sanitaartehnika, aga ka lapsevankrid, jalgrattad jms.
Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi,
vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid.
2020. aastal tekkis Eestis kokku 14 013 tonni suurjäätmeid ehk 10,5 kg elaniku kohta.
Suurjäätmete teke ja nende taaskasutus on aasta-aastalt kasvanud (Joonis 10.). Samas on
vähenenud suurjäätmete prügilasse ladestamine. Aina enam KOVe on ka suurjäätmete
kogumise lisanud korraldatud jäätmeveo hulka, mis on elanikele ilmselt mugavaim võimalus
suurjäätmete üleandmiseks. 2022. aasta seisuga on suurjäätmed korraldatud jäätmeveoga
hõlmatud pooltes omavalitsustes. Umbes 20-s omavalitsuses toimus suurjäätmete äravedu
tasuta või praktiliselt tasuta (teenustasu alla 1 euro/m3 ). Teistes omavalitsustes kogutakse
suurjäätmeid jäätmejaamades või kogumisringidega.
20
18
16
14
tuhat tonni
12
10
8
6
4
2
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Vaheladustatud 62 261 117 167 3 161 5 029 7 182
Ladestatud prügilasse 2 382 3 455 4 389 5 354 5 850 5 574 3 850
Määratlemata käitlus 209 813 654 49 22 115 79
Taaskasutatud 2 116 1 444 3 565 4 054 5 130 6 214 7 939
Import 0 0 0 0 0 0 0
Eksport 0 0 0 0 0 0 0
Koguteke 4 667 5 907 8 467 9 507 13 996 13 953 14 013
Joonis 10. Liigiti kogutud suurjäätmete (20 03 07) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014–2020 (allikas:
Keskkonnaagentuur).
Vana mööbli ja teiste suuregabariidiliste esemete korduskasutus edeneb tänu
taaskasutuspoodidele ja online-platvormidele. 2021–2022. a KAURi poolt läbi viidud uuringu
(Kodumajapidamiste kordus- ja taaskasutuse mahud Eestis, 2022) kohaselt korduskasutatakse
aastas 20,8 tuhat tonni mööblit. Esemed jõuavad korduskasutusse eelkõige käest-kätte
vahetamise kaudu, veebiplatvormide kaudu või füüsiliste kaupluste kaudu.
Ka suurjäätmete puhul on väga oluline, et oleks tagatud võimalus nende mugavaks ära
andmiseks. Suurjäätmete ise jäätmejaama viimiseks peab jäätmetekitajal olema
transpordivahend (järelkäru) ning jäätmejaamas tuleb üldjuhul tasuda ka vastuvõtu eest. Kui
transpordivahend puudub, jäätmejaam jääb kaugele ja/või vastuvõtutasu on kõrge, siis võivad
inimesed eelistada suurjäätmete kohapeal põletamist. Põletamisega kaasneb kahjulike ühendite
(sh POSide) õhku paiskumine. Kahjulike ühendite sisaldumise tõttu tuleb suurjäätmete hulka
kuuluva mööbli, vaipade jms käitluse puhul eelistada nende lõplikku kõrvaldamist
(jäätmepõletustehases), et tagada kahjulike ühendite ringlusse mitte sattumine. Seetõttu jäävad
25
suurjäätmete ringlussevõttu näitavad arvud suhteliselt madalaks seni, kuni leidub veel
kahjulikke ühendeid sisaldavaid tooteid.
Suurjäätmete liigiti kogumist ja käitlemist reguleerib jäätmeseadus, mille kohaselt peavad
kohalikud omavalitsused oma jäätmehoolduseeskirjas määrama suurjäätmete kogumiskohad,
mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel. Lisaks reguleerib
suurjäätmete kogumist keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti
kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Määruse
kohaselt peab jäätmetekitaja suurjäätmed tekkekohas liigiti koguma (nii kodumajapidamistes
kui ettevõtetes ja asutustes). KOV üksus peab tagama, et suurjäätmeid võetakse vastu
omavalitsuse jäätmejaamas. Täpsemad nõuded, kuidas suurjäätmeid kogutakse ja käideldakse,
määravad kohaliku omavalituse üksused oma jäätmehoolduseeskirjas ja, kui suurjäätmeid
kogutakse korraldatud jäätmeveo raames, ka korraldatud jäätmeveo hankelepingus.
Klaasijäätmed
Olmejäätmete hulka kuuluvad klaasijäätmete (jäätmekood 20 01 02) teke on marginaalne, 2020.
aastal tekkis klaasijäätmeid 404 tonni. Klaaspakendi jäätmeid tekkis 2020. aastal 22 tuhat tonni,
ja muid klaasijäätmeid 19 tuhat tonni. Kuni 2019. aastani taaskasutati alla 200 tonni
klaasijäätmeid aastas, kuid 2020. a taaskasutus hüppeliselt tõusis ja taaskasutusse läks 1490
tonni klaasi (sh laojäägid varasematest aastatest). Joonis 11. on esitatud kõigi klaasijäätmete
teke, käitlus ja ringlussevõtt seitsme aasta jooksul (lisaks olmes tekkivatele klaasijäätmetele ka
klaaspakendid, tööstuses, romusõidukites, ehitamisel ning jäätmete käitlemise tulemusena
tekkinud klaasijäätmed).
120 300%
ringlussevõtu protsent
100 250%
80 200%
tuhat tonni
131%
60 150%
101% 99% 81% 89% 93%
40 77% 100%
20 50%
0 0%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Vaheladustatud 10 206 10 201 26 099 37 082 38 508 16 601 17 037
Ladestatud prügilasse 79 191 658 208 215 595 439
Määratlemata käitlemine 330 268 648 179 4 870 8 186 2 381
Ringlussevõtt, t ja % 61 275 66 708 57 738 62 758 60 484 53 202 54 555
Import 7 807 13 344 30 077 26 955 18 383 8 356 16 531
Eksport 27 999 17 045 21 254 21 346 19 445 17 808 17 692
Eeltöötlus 293 5 556 2 846 2 890 2 204 9 587 8 179
Koguteke + import 60 873 67 109 75 106 77 849 67 697 40 711 58 436
Ringlussevõtt, % 101% 99% 77% 81% 89% 131% 93%
Joonis 11. Klaasijäätmete (10 11 03, 10 11 12, 10 11 14, 15 01 07, 16 01 20, 17 02 02, 19 04 01, 19 04 04, 19 12
05, 20 01 02) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 –2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Klaasijäätmete kogumine on korraldatud KOVides jäätmejaamade kaudu, mida saab nende
vähest teket arvestades hästi toimivaks pidada. SEI Tallinna poolt 2019–2020 aastatel läbi
26
viidud sortimisuuringus klaasijäätmed segaolmejäätmetes praktiliselt puudusid (0,01 massi
protsenti). Klaaspakendit arvesse võttes sisaldus segaolmejäätmetes aga 6,43 protsenti
klaasijäätmeid.
Klaasijäätmetest toodetakse Järvakandis kergkillustikku, ettevõtte tootmismaht on umbes
11 tuhat tonni aastas.
Metallijäätmed
Metallijäätmete (20 01 40) teke on aastate lõikes vähenenud. Prügilasse ei ole kogu vaadeldud
perioodil metallijäätmed üldse ladestatud. Segaolmejäätmete hulka siiski metallijäätmeid satub
- viimase sortimisuuringu alusel on segaolmejäätmetest 0,51 massiprotsenti metalli, koos
metallpakendiga 2,33 protsenti. Metallijäätmete kogumine on Eestis hästi korraldatud tänu selle
jäätmeliigi positiivsele väärtusele. Lisaks metalli kokkuostupunktidele võetakse
metallijäätmeid vastu ka jäätmejaamades. Metalli ringlussevõttu reguleerib maailmaturu hind.
Enamasti metallijäätmed ringlussevõtuks eksporditakse.
Olmejäätmetele kehtestatud sihtarvud ja piirangud
ELi tasandil on kehtestatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu
sihtarv. Selle sihtarvu arvutamisel on olmejäätmete alla arvestatud ka pakendijäätmed, mis
tekivad valdavalt olmes. 2020. aastaks pidid liikmesriigid korduskasutuseks ette valmistama ja
ringlusse võtma vähemalt 50% olmejäätmete massist, 2025. aastal on vastav sihtarv 55%, 2030.
aastal 60% ning 2035. aastal juba 65%. Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja
ringlussevõtu arvutamiseks on võimalik kasutada nelja eri metoodikat. KAUR kasutab
viimastel aastatel Euroopa Komisjonile aruande esitamisel I metoodikat, mis annab soodsama
tulemuse. Alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest (2027. aastal) tuleb kasutada uut
metoodikat, mis on sarnane IV metoodikale. Ringlussevõtu osakaal sõltuvalt
arvutusmetoodikast on toodud Tabelis 2. Metoodikate erinevus seisneb peamiselt selles,
milliseid jäätmeliike olmejäätmetena arvesse võetakse ning kas võetakse arvesse ka ettevõtetes
tekkivad olmejäätmed.
Tabel 2. Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal sõltuvalt arvutusmetoodik ast (allikas: Keskkonnaagentuur).
Arvutusmeetod 2015 2016 2017 2018 2019 2020
I 52% 52% 52% 56% 65% 60%
IV 29% 28% 28% 28% 31% 29%
Euroopa Komisjoni statistikaametile (Eurostat) andmete esitamine toimub IV arvutusmeetodi
alusel. Selle kohaselt on olmejäätmete ringlussevõtt Eestis viimase kümne aasta jooksul jäänud
stabiilselt 30% lähedale (Joonis 12.). ELi keskmine vastav näitaja on Eurostati andmetel 48%
(2020. andmete põhjal). Suur osa olmejäätmetest Eestis põletatakse Iru soojuselektrijaamas
(43%) ning väiksem osa ladestatakse prügilates üle Eesti (15%).
27
600 100%
90%
500
ringlussevõtu protsent
80%
400 70%
tuhat tonni
60%
300 50%
32,0% 29,0% 28,0% 28,3% 28,0% 30,8% 40%
200 28,9%
30%
100 20%
10%
0 0%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Muu käitlus, sh
63 649 54 894 57 489 52 716 49 277 34 525 69 766
vaheladustamine
Ladestamine 30 334 34 539 50 643 98 431 115 178 83 027 74 516
Energiakasutus 221 679 242 730 241 697 217 105 220 920 221 333 218 159
Ringlussevõtt, t ja % 147 448 133 953 138 092 145 387 150 119 150 886 147 056
Olmejäätmete teke 463 110 466 115 487 921 513 639 535 494 489 771 509 497
ringlussevõtt % 32,0% 29,0% 28,0% 28,3% 28,0% 30,8% 28,9%
Joonis 12. Olmejäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 – 2020. Ringlussevõtu protsent on arvutatud IV
meetodi järgi. Metoodika kohaselt arvestatakse olmejäätmete hulka ka kodumajapidamistes tekkinud
pakendijäätmed (allikas: Keskkonnaagentuur).
Maailmapanga läbiviidud jäätmevaldkonna tervikanalüüs29 näitas, et biojäätmetest toodete
tootmine lakkamise kriteeriumidele vastavates käitistes aitaks tõsta olmejäätmete
ringlussevõttu umbes 6%. Heal tasemel köögi- ja sööklajäätmete tekkekohalt kogumine
võimaldab tõsta olmejäätmete ringlussevõttu omakorda veel 8% ning aia- ja haljastujäätmete
tõhusam liigiti kogumine jäätmejaamades 3%.
Kuivõrd kõik jäätmed ei ole ringlussevõetavad ka tulevikus, siis peab liigiti kogumise tase
olema mõnevõrra suurem kui kehtestatud ringlussevõtu tase. Näiteks ei tohi ringlusse suunata
jäätmeid, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteained ehk POSe, mis on keskkonnas
püsivad, akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale.
Kuigi Stockholmi konventsiooni ja Aarhusi protokolliga ning ELis otsekohalduva püsivate
orgaaniliste saasteainete määrusega ((EL) 2019/1021) on POSide turuleviimine keelatud, siis
kõigi POSe sisaldavate toodete eluiga ei ole veel lõppenud, mistõttu ka kodumajapidamistes
leidub veel hulgaliselt neid esemeid või materjale, mis võivad POSe sisaldada. Näiteks
kuuluvad püsivate orgaaniliste saasteainete hulka kemikaalid, millega on töödeldud vaipu või
pehmet mööblit leegi aeglustamise eesmärgil, niiskust hülgavaid tekstiilmaterjale, ühekordseid
toidunõusid ja -pakendeid. POSe võivad sisaldada ka koduse remondi käigus tekkivad
soojustus- ja isolatsioonimaterjalid (näiteks vahtpolüsterool) ning elektri- ja
elektroonikaseadmed. Kuigi nende ainete kasutamine tootmises on tänaseks keelatud, võib neid
aineid sisaldavate juba varem toodetud toodete äraviskamine koduses majapidamises
olmejäätmetena kesta veel aastaid. Ühtlasi tasub tähele panna, et kodumajapidamises tekkiv
tuhk tuleb panna segaolmejäätmete sekka. See ei ole ringlusse võetav. Koduses küttekoldes
29 Maailmapank, 2021. Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-
ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-tervikanaluus (15.09.2023).
28
mittetäieliku põlemise teel võib tahtmatult tekkida ka POS-ühendeid, mis võivad tuhaga
aiapidamises maapinnale laotamise kaudu aiasaadustega inimeste toidulauale jõuda.
Valdkonna tugevused
• Rakendatakse toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendamiseks30 .
• Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud 31 . Võrreldes eelnevate
uuringuaastatega on inimesed enam omaks võtnud jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise
ning jäätmete tekkimist püütakse ostude parema planeerimisega vältida. Kuna
jäätmevaldkonnaga on elanikel isiklik kokkupuude ning seda peetakse oluliseks, siis ollakse
ka selle valdkonna hea korralduse osas nõudlikumad. Samas tuleb arvestada, et teadlikkuse
kasv ei tähenda alati inimeste tegeliku käitumise muutumist. Liigiti kogutud jäätmete
osakaal on tõusnud visalt - 2020. aastal koguti liigiti vaid 38% olmejäätmetest. Selline tempo
ei ole piisav 2025. aasta ringlussevõtu eesmärgi täitmiseks.
• Koostatud on toidujäätmete tekke vältimise kava, millega on kavandatud tegevused
toidujäätmete tekke vältimiseks kõigis toidutarneahela etappides alates esmatootmisest kuni
tarbimiseni kodumajapidamistes. Toidujäätmetest poole moodustab toidukadu ehk
inimtoiduna raisku läinud toit, kusjuures 40% sellest tekib kodumajapidamistes.32
Valdkonna nõrkused
• Olmejäätmete ringlussevõtu tase on madal - 2020. a vaid 29%. Ringlussevõtu tase on
enam-vähem stabiilsena püsinud viimase 10 aasta jooksul. Jäätmete liigiti kogumise
lahendused on elanikule kättesaamatud, ebapiisavad, ebamugavad, jäätmete liigiti kogumine
ei edene piisavalt kiiresti. Olmejäätmete, sh biojäätmete ringlussevõtu võimekus Eestis ei
ole piisav, et katta ettevaatavalt ringlussevõtu vajadusi. Aastaks 2025. peab olmejäätmete
ringlussevõtu tase peaaegu kahekordistuma – ringlusse tuleb võtta 55% olmejäätmetest.
Eesmärgi saavutamine eeldab märkimisväärseid muudatusi jäätmemajanduse senises
korralduses. Euroopa Keskkonnaagentuur33 on Eesti puudustena välja toonud muuhulgas
selle, et ringlussevõtu eesmärgi täitmise eest vastutajad on Eesti seadusandluses ebaselgelt
määratletud, jäätmete põletamisele ei ole kehtestatud keskkonnatasu ning ladestustasu on
püsinud sama alates 2015. aastast.
• KOVi võimalused jäätmehoolduse korraldamisel on piiratud. KOVidel pole piisavalt
vahendeid ja teadmisi, et tagada kogu vajalik taristu jäätmete liigiti kogumise
korraldamiseks. Jäätmete ringlussevõtt eeldab üldjuhul nende tekkekohas liigiti kogumist.
Kehtiva seadusandluse kohaselt on KOVide vastutusel jäätmete liigiti kogumise
korraldamine. Selleks on KOVidel aga vähe võimalusi – puudub omavalitsuskeskse
jäätmemudeli rakendamise õigus, jäätmehoolduse korraldamiseks rahaliste vahendite
30 SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Rahastatud projektide ülevaade on kättesaadav:
https://www.kik.ee/et/projektid (15.09.2023).
31 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2020 ja 2022. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023).
32 SEI Tallinn ja Eesti Maaülikool, 2021. Uuring Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas.
Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/5326/download (15.09.2023).
33 European Environment Agency, 2022. Early warning assessment related to the 2025 targets
for municipal waste and packaging waste. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/publications/many-eu-
member-states/estonia/view (15.09.2023).
29
küsimise õigus, koostöö pakendiorganisatsioonidega ei anna soovitud tulemusi
(segaolmejäätmetes on sortimisuuringu alusel endiselt 32 massiprotsenti pakendijäätmeid).
Riigikantselei rohepoliitika eksperdirühma 2022. a raporti34 kohaselt pärsib praegune
õiguslik regulatsioon otseselt olmejäätmete käitluse arendamist (sh ringlussevõtu
eesmärkide saavutamist).
• Liigiti kogumise taristu ei ole kogu riigis ühetaoline ja tekitab kasutajates segadust.
Pakendijäätmete liigiti kogumine avalike pakendipunktide kaudu on korraldatud kolme
erineva taaskasutusorganisatsiooni poolt erinevate konteineritega, mis on ka erinevalt
tähistatud. Taaskasutusorganisatsioonid võimaldavad pakendite tekkekohalt liigiti kogumist
üldjuhul vaid suuremates linnades. Korraldatud jäätmeveo raames korraldatakse kohalikes
omavalitsustes ühe kuni kümne jäätmeliigi kogumist. Tekstiili kogumine spetsiaalsete
konteineritega on tagatud vaid vähestes omavalitsustes. KOVid on probleemina tõstatanud,
et puuduvad selged üheselt mõistetavad juhised jäätmete liigiti kogumiseks.
• Biojäätmete liigiti kogumise määr on madal. Liigiti kogutakse vaid umbes neljandik
tekkivatest biojäätmetest. Biojäätmete liigiti kogumiseks ei ole seni loodud elanikele
mugavaid võimalusi, mis soodustaks biojäätmete eraldi kogumist. Biojäätmete liigiti
kogumise suurendamine on oluline nii biojäätmete kui väärtusliku ressursi ringlussevõtu
edendamiseks, aga ka teiste olmejäätmete ringlussevõtu edendamiseks, kuna
segaolmejäätmetega koos üle antavad biojäätmed raskendavad oluliselt teiste
segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmete ringlussevõttu.
2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed
Olemasolev olukord
Ehitus- ja lammutusjäätmed on sellised jäätmed, mis tekivad ehitus- ja lammutustööde käigus.
Näiteks kuuluvad ehitus- ja lammutusjäätmete hulka hoonete ehitamisel või renoveerimisel
tekkinud ehitusmaterjalide jäägid, hoonete lammutamisel tekkinud betoon, tellised, puit jms
materjalid, aga ka teede ehitamisel ja korrashoiul tekkivad kivid ja pinnas ning freesasfalt.
Euroopa Komisjoni poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära
arvestamise metoodika kohaselt (arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja
ohtlikud jäätmed) tekkis Eestis 2020. aastal 865 108 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid.
Vaatamata 2020. aastal aset leidnud ehitus- ja lammutusjäätmete tekke järsule vähenemisele,
mis oli tingitud koroonaviiruse COVID-19 levikust ja sellest põhjustatud ehitustegevuse
vähenemisest, on ehitus- ja lammutusjäätmete teke aastate lõikes olnud pigem kasvutrendis
(joonis 13). Praeguseks hetkeks on ehitustegevus taastunud, mistõttu on järgnevatel aastatel
taas ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete tekke suurenemist.
34 Riigikantselei, 2022. Rohepoliitika eksperdirühma
raport. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/media/4870/download (15.09.2023).
30
1400000
1200000
1250079
1200221
1000000 1106242
999460
800000 932863
858879 869109 865108
799040 793715
600000
659372
400000
200000
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 13. Tavajäätmete hulka kuuluvate ehitus- ja lammutusjäätmete, va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas,
teke perioodil 2010–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Lisaks hoogustuvale ehitustegevusele mõjutab ehitus- ja lammutusjäätmete teket ka
olemasolevate hoonete renoveerimine ja kasutusest välja langenud hoonete lammutamine. Eesti
hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias35 välja toodud prognoosi kohaselt võib järgmise
30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja langeda ca 5300 korterelamut ehk 23% kõikidest
korterelamutest ning ca 40 000 üksikelamut. Lisaks vajab rekonstrueerimist ca 14 000
korterelamut, 100 000 üksikelamut ning 27 000 mitteeluhoonet. Prognooside kohaselt
kasvavad rekonstrueerimise mahud 2035. aastaks viiekordseks (joonis 14), mis toob
jäätmekava kehtivuse perioodil endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke olulise
suurenemise. Samuti mõjutab jäätmeteket kavandatav Rail Baltica raudtee ehitus.
35 „Eesti hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia “; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna
Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut; 2020. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/media/155/download
(15.09.2023).
31
Joonis 14. Kumulatiivne aastane rekonstrueerimise vajadus (allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline
strateegia, Tallinna Tehnikaülikool 2020).
2020. aastal tekkis liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmetest kõige enam bituumenitaolisi
segusid (17 03 02) – 170 525 tonni; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01
07) – 133 894 tonni; betooni (17 01 01) – 133 102 tonni; rauda ja terast (17 04 05) – 128 147
tonni ning teetammi täitematerjali (17 05 08) – 108 618 tonni. Ehitus- ja lammutussegaprahina
(17 09 04) koguti 2020. aastal 17 850 tonni tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest.
Ehitus- ja lammutusjäätmete kogutekke arvestusse mitte kuuluvaid kive ja pinnast ning
süvenduspinnast (17 05 04 ja 17 05 06) tekkis 2020. aastal 1 678 552 tonni. Lisaks tekkis
157 849 tonni ohtlikke jäätmeid. Sellest 138 448 tonni moodustasid ohtlikke aineid sisaldav
kivid ja pinnas (17 05 03*) ning süvenduspinnas (17 05 05*). Muudest ohtlikest jäätmetest
tekkis kõige enam asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale (17 05 06*) – 13 617 tonni ning ohtlikke
aineid sisaldavaid või nendega saastatud puitu, klaasi ja plaste (17 02 04*) – 6 016 tonni.
Ohtlike jäätmetega seonduvat on täpsemalt kirjeldatud punktis 2.3.
Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus
84-89% (joonis 15). Euroopa Komisjoni poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt
tuleb alates 1. jaanuarist 2020 taaskasutada 70% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest 36 .
Eestis on see sihtmäär saavutatud, kuid väga suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine
tagasitäiteks (nt maa-alade täitmine, vanade karjääride korrastamine jms), samas kui
jäätmehierarhiat arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete materjalina ringlussevõtt.
2020. aastal suunati taaskasutusse 87% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Taaskasutusest
33% moodustas kasutamine tagasitäiteks, 32% materjalina ringlussevõtt, 1% korduskasutuseks
ettevalmistamine ning 21% taaskasutamine muul viisil (peamiselt taaskasutamine teede
ehituses ja maa-alade planeerimisel). Jäätmeliigiti taaskasutati 2020. aastal kõige enam betooni
(17 01 01) – 145 863 tonni; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) –
127 604 tonni; rauda ja terast (17 04 05) – 119 324 tonni; bituumenitaolisi segusid (17 03 02)
– 119 241 tonni ning teetammi täitematerjali (17 05 08) 107 184 tonni.
36 Arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed.
32
100%
90%
80% 88% 89% 87%
85% 85% 86% 84% 84%
70%
72% 70%
60% 67%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 15. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine perioodil 2010 –2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Ehitus- ja lammutusjäätmetest võetakse kõige enam materjalina ringlusse betooni, betooni-,
tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid, metallijäätmeid (peamiselt raud ja teras) ning
bituumenitaolisi segusid. Betoonist, tellistest, plaatidest ja keraamikatoodetest valmistatakse
toote nõuetele vastavat täitematerjali. Saadud materjali kasutatakse teatud puhkudel esmasest
toormest valmistatud killustiku asemel. Kokku kogutud metallijäätmed eksporditakse ning
reaalne ringlussevõtt (ümbersulatamine) toimub välisriikides. Bituumenitaoliste segude
ringlussevõtt seisneb teede ehitusel üles võetud või imporditud asfaldijäätmete
ümbertöötlemises ning uuesti teede ehituses kasutusse suunamises. Lisaks toote nõuetele
vastava materjali valmistamisele on ehitus- ja lammutusjäätmeid võimalik kasutada teatud
juhtudel teede ehitusel jm ka jäätmestaatuses materjalina, kuid sellisel juhul ei loeta seda
ringlussevõtuks.
Vähesel määral võetakse ringlusse ka puidujäätmeid, peamiselt tugiainena kompostimisel või
uuesti puitdetailidena, kuid valdavalt suunatakse puidujäätmed kütusena energiakasutusse.
Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete puhul on sageli tegemist värvitud,
lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puiduga, mistõttu on oluline, et energiakasutusse
suunatavate puidujäätmete keemiline koostis on teada ning puidujäätmete kuulumine biomassi
hulka vajadusel analüüside kaudu tõendatud. Juhul, kui puidujäätmed sisaldavad
puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi
ühendeid või raskmetalle võib neid põletada üksnes jäätmepõletus- ja koospõletustehase
nõuetele vastavas käitises (nt Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam).
Valdkonna tugevused
• Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase. Viimastel aastatel
on ehitus- ja lammutusjäätmete taakasutusmäär püsinud vahemikus 84-89% ning
Euroopa Komisjoni poolt seatud taaskasutamise sihtarvu (70%) täitmisega probleeme
ei ole.
• Eestis on suur hulk ettevõtteid, kes tegelevad ehitus- ja lammutusjäätmete
käitlemisega.
• Lähiaastatel tekib hoonete lammutamise ja renoveerimise mahtude suurenemise tõttu
palju potentsiaalselt ringlussevõetavat materjali. Lammutatavate ja renoveeritavate
hoonete puhul on enamasti tegu tüüpsete hoonetega, mis sisaldavad samalaadseid
33
materjale. Tüüpsete hoonete uuringute kaudu on võimalik saada infot hoonetes
kasutatud materjalide omaduste, koguste ja edasise kasutuspotentsiaali kohta. Kuigi
materjalide omadused võivad teatud määral varieeruda, on peamised materjalide liigid
ja kogused võimalik kaardistada ja seeläbi lihtsustada nende ringlusse suunamist.
• Jäätmekäitlusettevõtetel on võimalus taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
kaudu EL struktuurivahenditest toetusi nii jäätmekäitlustehnoloogiate kui taristu
arendamiseks. Aastate jooksul on rahastust leidnud erinevaid ehitus- ja
lammutusjäätmete käitlemisega seotud projekte. Toetatud on nii jäätmekäitluskohtades
tingimuste parandamist kui vajaliku tehnika soetamist. Üheks suurimaks toetatud
projektiks on Järvakandis asuva ja sisendmaterjalina lehtklaasi jäätmeid kasutava
klaasvahtkillustiku tehase rajamine. Tehase maksumus oli üle 5,5 miljoni euro, millest
toetuse osa moodustas 3,9 miljonit eurot.
• Ringmajanduse edendamiseks on oluline leida uudseid võimalusi jäätmestaatuses
materjalide teisese toormena ringlussevõtuks. Ehitus- ja lammutusjäätmete koostis ning
omadused võivad sõltuvalt jäätmete päritolust jms teguritest oluliselt varieeruda,
mistõttu on vajalik jäätmete omaduste uurimine ning jäätmetest valmistatud materjalide
või toodete katsetuste läbiviimine. Eestis on siinsete teadus- ja arendusasutuste näol
olemas kõrge potentsiaal uudsete ringlussevõtu lahenduste leidmiseks.
Valdkonna nõrkused
• Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase, kuid suure osa
taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhiat
arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete ringlussevõtt materjalina. Probleemi
süvendab ka ringlussevõtuks sobimatute ehitus- ja lammutusjäätmete import.
Olemasolevatest andmetest nähtub, et enamasti imporditakse segajäätmeid, mille
sortimise tulemusena saadud jäätmetest võetakse ringlusesse vaid väike osa.
Ringlussevõtu asemel suunatakse välja sorditud põlevosa valdavalt prügikütuse hulka
ning mineraalne osa karjääride täiteks.
• Ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu osakaalu suurendamist pärsib vähene
ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ehitus- ja lammutusobjektidel.
Ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda
kergemini on see ringlussevõetav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete
liigiti lammutamine ning jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas. Hetkel puuduvad
riiklikul tasandil nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumiseks. See, milliseid
jäätmeliike tuleb eraldi koguda on sätestatud KOVi jäätmehoolduseeskirjas.
Jäätmeseadus annab küll üldise raamistiku, kuid täpsemad nõuded võivad omavalitsuste
lõikes siiski varieeruda ning samuti on erinev KOVide võimekus teostada järelevalvet
jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle.
• Ehitus- ja lammutusjäätmete puhul esineb nende ebaseaduslikku keskkonda viimist,
seda nii väiksemas koguses eraisikute poolt kui ka suuremas mahus ebaseaduslike
jäätmekäitluskohtade näol. Samuti on levinud ehitus- ja lammutusjäätmete
paigutamine selleks mitte ette nähtud kogumismahutitesse, peamiselt liigiti kogutud
paberi- ja papijäätmete ning segapakendite konteineritesse. Selleks, et vähend ada
ehitus- ja lammutusjäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist ning selleks mitte ette
nähtud konteineritesse paigutamist, on oluline suurendada järelevalvet ning tagada
jäätmevaldajatele võimalus tekkinud jäätmete mugavaks üleandmiseks.
34
• Ehitiste projekteerimise faasis ei arvestata piisavalt sellega, et ehitist oleks hiljem
võimalik nutikalt demonteerida ning tekkivaid materjale korduskasutada või materjalina
ringluse võtta. Samuti ei pöörata ehitus- ja kasutusloa menetluse etapis piisavalt
tähelepanu jäätmete tekke ja käitlusega seotud küsimustele, mis soodustab jäätmete
liigiti kogumise nõuete mitte täitmist ning lihtsustab jäätmete ebaseaduslikku
keskkonda viimist või illegaalsetele käitlejatele üle andmist.
• Ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kvaliteet ja kogused on
varieeruvad, samuti on selliste materjalide teke hajutatud, mis tähendab suuremaid
kulusid materjali transpordile. See teeb ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud
materjalide kasutamise võrreldes esmase toorme kasutamisega keerukamaks ja
kulukamaks.
Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise sihtarv
Ehitus- ja lammutusjäätmetele on ELi tasandil kehtestatud taaskasutamise sihtarv, mida
liikmesriigid peavad täitma. Alates 1. jaanuarist 2020 tuleb taaskasutada korduskasutuseks
ettevalmistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks, muude ainete
asemel, vähemalt 70% ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest
ehitus- ja lammutusjäätmetest (va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Eestis on kõrge ehitus-
ja lammutusjäätmete taaskasutamise tase (viimastel aastatel 84-89%) ning seatud sihtarvu
täitmisega probleeme ei ole.
Järelevalve
Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti järelevalve osakonna kui KOVide panus.
Tähelepanu tuleb pöörata nii ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejate tegevusele kui KOVi
jäätmehoolduseeskirjas sätestatud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuete täitmisele, sh
ehitus- ja lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumisele ning sellele, et jäätmed liiguksid
vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele, mitte avalikesse pakendikonteineritesse,
metsa alla või selleks luba mitte omavatele isikutele. Samuti on oluline pöörata tähelepanu
üldiste keskkonnanõuete täitmisele ehitus- ja lammutusobjektidel ning jäätmekäitluskohtades,
et vältida jäätmete keskkonda, sh merekeskkonda, sattumist (nt kergete materjalide nagu
EPS/XPS, kile jms lendumine).
Keskkonnaameti järelevalve osakond tegeleb peamiselt jäätmekäitluskohtade riskipõhise
kontrollimisega, samuti kontrollitakse objekte kodanike kaebustest tulenevalt.
Lammutustegevuse osas teostab Keskkonnaamet järelevalvet peamiselt sihtasutuste KIK ja
Kredex poolt finantseeritud lammutusobjektide üle.
Jäätmete tekkekohas liigiti kogumise ja nõuetekohaseks käitluseks üle andmise osas järelevalve
teostamisel on suur roll KOVidel. Jäätmeseaduse kohaselt teostab KOV oma
haldusterritooriumil järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle. Jäätmehoolduseeskiri
peab muuhulgas sätestama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusjäätmete
käitlemise nõudeid. Seega peab jäätmehoolduseeskirjas olema välja toodud, kuidas tuleb
ehitus- ja lammutusjäätmeid koguda ja käidelda, sh milliseid jäätmeid liigiti koguda, ning KOV
peab jälgima, et need nõuded oleksid täidetud.
Järelevalve tõhustamisele aitavad kaasa ehitamise ja sellega seonduva jäätmetekke protsessi
35
digitaliseerimine ning samuti ehitusprojektis tekkivate jäätmekoguste info välja toomine ja
kohalike omavalitsuste poolne suurem panus järelevalve teostamisse. Oluline on ka
jäätmekäitlusettevõtete riskipõhise kontrolli jätkamine Keskkonnaameti järelevalveosakonna
poolt.
Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused
Hoogustunud ehitustegevuse ning järgnevatel aastatel suureneva hoonete renoveerimise ja
kasutusest välja langenud hoonete lammutamise tõttu on ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete
tekkekoguste suurenemist. Tulenevalt eelnevast ei ole tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete
tekkekoguse vähendamine realistlik, kuid võimalik on vähendada uute hoonete ehitamisel ning
olemasolevate hoonete renoveerimisel ja lammutamisel jäätmete tekke osakaalu. Jäätmekavaga
on seatud eesmärk vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete
liigiti lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise
ja korduskasutuse.
ELi tasandil on kehtestatud sihtmäär ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisele. Arutlusel
on ka ehitus- ja lammutusjäätmetele ringlussevõtu sihtmäärade kehtestamise võimalus, kuid
ELi tasemel seda veel tehtud ei ole. Selleks, et suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete
ringlussevõtu osakaalu on käesoleva jäätmekavaga seatud eesmärk suurendada ehitus- ja
lammutusjäätmete materjalina ringlussevõttu (sh korduskasutuseks ettevalmistamist) selliselt,
et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40% tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja
lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Ehitus- ja
lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu edendamiseks on lisaks seatud eesmärk kasutada
taristuehituses 5% ringlussevõetud materjale (ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse
jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Vajadusele suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete
ringlussevõttu, sh kaaluda eraldi korduskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude seadmist, on
juhtinud tähelepanu ka Maailmapank 2020–2021 läbiviidud Eesti jäätmevaldkonna
tervikanalüüsis37 . Riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil on oluline pöörata tähelepanu
ajalooliste hoonete (st tavaliselt enne 1945. aastat ehitatud) lammutamisel tekkivate
ehitusmaterjalide ja väärtuslike detailide (nt laiad põrandalauad, trepid jms) uuesti kasutusele
suunamisele läbi korduskasutuse ning töötada välja eesmärgi täitmiseks sobivad lahendused.
2.3. Ohtlikud jäätmed
Jäätmed liigitatakse ohtlikeks, kui need võivad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014
lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või
keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumist korraldavad KOVid. Ohtlike jäätmeid
elanikelt kogutakse kas jäätmejaamades, ohtlike jäätmete kogumispunktides või korraldatakse
ohtlike jäätmete kogumisringe. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma
keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
37 Maailmapank. 2021. Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-
ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-tervikanaluus (15.09.2023).
36
KAURi andmete kohaselt tekkis perioodil 2014–2019 ohtlikke jäätmeid keskmiselt 10 miljonit
tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 40-47% (joonis 16) . Eestis tekkivatest ohtlikest
jäätmetest moodustas põlevkivituhk u 90%. Alates 2020. aastast kuulub põlevkivituhk
tavajäätmete alla ning seetõttu vähenes ohtlike jäätmete teke märkimisväärselt. Ohtlike
jäätmete osakaal üldisest jäätmetekkest moodustas 2020. aastal 10%.
30 47% 47% 50%
44%
40% 40% 45%
25 37%
40%
35%
20
30%
milj tonni
15 25%
20%
10
15%
10%
10%
5
5%
0 0%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Ohtlike jäätmete teke Tavajäätmete teke
Kogu jäätmeteke Ohtlike jäätmete tekke osakaal, %
Joonis 16. Ohtlike jäätmete teke (allikas: Keskkonnaagentuur).
Põlevkivisektoris tekkinud ohtlikke jäätmeid on kirjeldatud peatükis 2.7. Jättes välja
põlevkivijäätmed, on ohtlike jäätmete teke ülejäänud majandussektorites suurenenud . Kui
aastatel 2014–2017 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 258 000 tonni aastas, siis aastatel
2018-2020 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 393 000 tonni aastas (tabel 3).
Tabel 3. Ohtlike jäätmete teke 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Jäätmeteke 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Jäätmeteke 11,87 15,75 14,92 14,42 12,96 12,44 10,48
(v.a põlevkivisektor), milj t
sh ohtlike jäätmete teke 0,26 0,26 0,23 0,28 0,41 0,41 0,39
Ohtlike jäätmete tekke osakaal, % 2% 2% 2% 2% 3% 3% 4%
Peamised tekkivad ohtlikud jäätmed on õli sisaldavad jäätmed, ohtlike ainetega saastunud
pinnas (pinnas ja kivid, süvenduspinnas), ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid, ohtlikke
aineid sisaldavad või nendega saastunud ehitusmaterjalid, jäätmete põletamisel tekkinud
jäätmed, jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed ning jäätmete mehaanilise
töötlemise jäätmed.
Ohtlikud jäätmed tekivad tootmisettevõtete tegevuse käigus, jäätmekäitlejate jäätmekäitluse
tulemusena ja kodumajapidamisest.
Ohtlike jäätmete tekke suurenemisel on mitmeid põhjuseid: tarbimise ja renoveerimise kasv,
jääkreostuste likvideerimine (keskkonnaprogrammi toetustega), kaubavedude mahu
suurenemine, keskkonnajärelevalve tulemusel tuvastatud jäätmed . Jäätmete teke sõltub ka uute
tootmisettevõtete turule tulemisest, kus tootmise käigus ohtlikud jäätmed tekivad .
37
Ohtlike jäätmete käitlus
Ohtlike jäätmete käitlemisele, sh taaskasutamisele on jäätmeseadusega kehtestatud rangemad
nõuded. Näiteks peab ohtlike jäätmete käitlejal olema läbitud vastav koolitus, käitleja peab
omama täiendavat kindlustust ja tagatist ning täitma ohtlike jäätmete veostele kehtivaid
nõudeid. Ohtlike jäätmete liikumise osas vormistatakse ohtlike jäätmete saatekirjad ning need
sisestatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmesüsteemi. Jäätmekäitlejad esitavad kord aastas
jäätmealase tegevuse osas aruande, kus kajastatakse ka kogutud ja käideldud ohtlikud jäätmed.
Ohtlike jäätmete käitlemiseks on Eestis välja kujunenud üsna tihe sellele spetsialiseerunud
ettevõtjate võrgustik ning tagatud on teatud ohtlike jäätmete käitlus. Oluline ohtlike jäätmete
käitlus, töötlemine, põletamine ja kõrvaldamine toimub ca 15–20 ettevõttes.
Ohtlike jäätmete käitlemisega tekivad erinevad lõpp-produktid, mida ei ole üheselt võimalik
käidelda. Teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik ringlusse võtta, taaskasutada, kõrvaldada
põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamisega.
KAURi andmetel on ettevõtjad viimastel aastatel hakanud ohtlike jäätmete
taaskasutusvõimalustele tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama. KAURi andmetel
taaskasutati aastatel 2014–2017 keskmiselt 25% ohtlikest jäätmetest, aastatel 2018–2020
keskmiselt 33% ohtlikest jäätmetest.
Ohtlike jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega ELi tasandil sihtarve. KAURi
andmete kohaselt teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase
ringlussevõttu ning suurenemas on lahustite ringlussevõtt. Saastunud pinnase taaskasutamiseks
kehtestati 28.06.2019 veeseaduse § 83 alusel määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26
sätestatud normidele ning seejärel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või
mujal. Õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019
jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel
Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite
kehtestamine“. KAURi andmete kohaselt suunatakse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest
kütusekomponendi tootmiseks.
KAURi andmetel on vähenenud ohtlike jäätmete vaheladustamine. Kui 2014. aasta
vaheladustati 211 144 tonni ohtlikke jäätmeid, siis 2020. aastal vaheladustati 68 856 tonni.
Jäätmete kuhjumist, ehk ladudes seisvat ja käitlemata jäätmete kogust mõjutavad mõned
üksikud jäätmevood. Näiteks 2020. aasta laoseisust moodustasid 72% ohtlike ainetega
saastunud pinnas ja süvenduspinnas. Ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase
vaheladustamise kogused on suured, kuna selliste jäätmete käitlemine toimub
kompostiaunades.
Lisaks ohtlike ainetega saastunud pinnasele ja süvenduspinnasele on mõjutanud
vaheladustamise koguseid ka põletamisvõimsuse muutus. Ohtlike jäätmete põletamine on
alates 2020. aastast vähenenud, langedes riiklikult võrreldes eelneva aastaga 51%. KAURi
andmete kohaselt taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 2019. aastal 18 748
tonni, millest 13 523 tonni käitles Kunda Nordic Tsement oma jäätmete koospõletustehases
tahke alternatiivkütusena. 2021. aastal taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil
3703 tonni. KAURi andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete
vaheladustamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. KAURi andmetest võib järeldada,
et Epler ja Lorenz ASi põletamisvõimsus ei kata ära riigis tekkivate ohtlike jäätmete põletamise
38
vajadust ning puuduv ohtlikke jäätmete põletamisvõimsus võiks olla 9 000 tonni aastas.
KAURi andmetel on ohtlike jäätmete tekke suurendamisega kasvanud ohtlike jäätmete
kõrvaldamise kogused. Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete põletamine ilma energia kasutuseta
ning ladestamine prügilasse. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud
jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada.
Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete
põletamisel tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise
töötlemise jäägid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel tekkinud
setted, ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus
tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas
ning asbesti sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed.
KAURi andmetel kõrvaldati aastatel 2014–2017 ohtlikke jäätmeid ladestamise teel keskmiselt
63 505 tonni aastas, aastatel 2018–2019 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 101 550 tonni
aastas (joonis 17). 2018 ja 2019 tõusis ohtlike jäätmete kõrvaldamise kogus ohtlikke aineid
sisaldava gaasipuhastusjäätmete tekke tõttu. 2020. aastast alates on langenud ohtlike jäätmete
ladestamise kogus, näiteks 2020. aastal kõrvaldati ladestamise teel 48 883,8 tonni ohtlikke
jäätmeid. Ohtlikke jäätmete kõrvaldamise kogust mõjutab enim saastunud pinnas ja saastunud
süvenduspinnase kõrvaldamine. KAURi andmetel kõrvaldati ladestamise teel 2020. aastal
25 593 tonni ohtlike ainetega saastunud pinnast, mis moodustas 52% ohtlike jäätmete
ladestamise kogusest.
700 651
594
600
478 501 498 491
475
500
400
tuh. tonni
300
200
100
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Taaskasutatud Kõrvaldatud, sh ladestatud Vaheladustatud Aastane käideldav kogus
Joonis 17. Ohtlike jäätmete käitlus (allikas: Keskkonnaagentuur).
Erinevaid ohtlikke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil, mistõttu puudub Eestis
kõikide jäätmete käitlemiseks võimekus, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas (tekke
kogused on väikesed). Ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse
liikmesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgil. Aastatel
2016–2020 eksporditi ohtlikke jäätmeid keskmiselt 11 197 tonni aastas. Eestist eksporditakse
liikmesriikides asuvatesse käitistesse patareijäätmeid, kemikaalijäätmed, elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmeid, õli sisaldavaid jäätmed, lampe ja muud elavhõbedat sisaldavad
jäätmeid, tervishoiujäätmed, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad
mehaanilise töötlemise jääke. Riikidevaheline jäätmevedu on üks olulistest võimalustest ohtlike
jäätmete käitluseks, sh võimaldades liikmesriigil suunata üheliigilised jäätmed kõrvaldamiseks
teistesse liikmesriikidesse, mille osas Eestil võimekus puudub. Ohtlike jäätmete
riikidevaheliseks veoks on vaja veoluba, veoloa taotlus võtab aega ning alati ei pruugi sihtriik
39
nõusolekut anda. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veoks on vaja nõusolekut lähtekoha,
transiidikoha ja sihtkoha pädevalt asutuselt. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veol peab
arvestama, et sihtriigi pädev asutus, transiidikoht võib keelduda jäätmete veost. Ohtlike
jäätmete eksport EL-ist ja OECD-st välja on keelatud. Jäätmete raamdirektiiv sätestab
iseseisvuse ja läheduse põhimõtted, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostöös teiste
liikmesriikidega looma ühtse ja sobiva jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustiku, võttes arvesse
parimat võimalikku tehnoloogiat, mis ei põhjusta liigseid kulutusi. Võrgustik peab võimaldama
jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas rajatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et
tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Seetõttu on oluline tagada riigipoolne
operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada ohtlikke jäätmete kuhjumise
riski. Kõrvaldamise võimaldamiseks tuleks edaspidi sõlmida kokkulepped erasektoriga või
koostöölepped naaberriikidega.
Valdkonna tugevused
• Ohtlikke jäätmete taaskasutamine on suurenenud. Ohtlike jäätmete taaskasutamise
suurendamist toetavad jäätmete ringlussevõtu meetmed. Jäätmekäitlejal on võimalus
taotleda toetusi (EL 2014–2020 vahenditest oli jäätmete korduskasutuseks
ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Õli sisaldavate
jäätmete taaskasutamise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019 jäätmeseaduse § 21 lõike 2
ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Keskkonnaministri määrus „Õli
sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“. KAURi
andmete kohaselt suunatakse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi
tootmiseks. Saastunud pinnase taaskasutamiseks kehtestati 28.06.2019 veeseaduse § 83
alusel määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast
töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26 sätestatud normidele ning seejärel saab
seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal.
• Hästi korraldatud ja toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine. Ohtlikke jäätmeid on
võimalik üle anda jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kohumispunktidesse. KOVide
toetamine ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringidega vähendab ohtlike jäätmete sisaldust
tavajäätmetes.
• Riik on taganud valmiduse ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele
olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning
tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete käitlust, erakorralist ladustamist või
ladestamist. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (OJKK) käitamisega on tagatud kuni
aastani 2025 riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus. Vaivara OJKK
on ainuke ohtlike jäätmete prügila Eestis, mis pakub ohtlikke jäätmete ladestuse võimalust.
Vaivara OJKKs ladestatakse ainult selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ringlussevõtt,
taaskasutamine ja kõrvaldamine põletamise teel ei ole võimalik.
Valdkonna nõrkused
• Riigil on seatud kohutus tagada ohtlike jäätmete käitlemine. Riigipoolne valmidus ohtlikke
jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta
pärast lõppemas. Riigil puuduvad erakorraliste stsenaariumite jaoks kokkulepped
erasektoriga ning koostöölepped naaberriikidega ohtlike jäätmete käitluseks, sh
kõrvaldamiseks.
40
• Jäätmehoolduse meetodid on ebapiisavad ning see pärsib ohtlike jäätmete
ringlussevõtu võimalusi. Enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal tuleb eemaldada
tekkinud jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et hõlbustada jäätmete edasist
töötlemist. Jäätmehoolduses on vaja kasutada tõhusaid meetmeid, mis soodustavad jäätmete
hilisemat ringlussevõttu. Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike
ainete olemasolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete
tootmiseks sobimatuks ja sellega võivad ressursid sattuda jäätmehierarhia madalamatele
astmetele.
• Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt on madal. KAURi i andmete kohaselt
teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase ringlussevõttu ning
suurenemas on ka lahustite ringlussevõtt. Jäätmekäitlejal on võimalik ohtlike jäätmete
ringlussevõtu suurendamiseks taotleda toetavaid jäätmete ringlussevõtu meetmeid, sh EL
vahenditest jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks.
• Ohtlike jäätmete käitlejaid on Eestis vähe ning pädevus ohtlike jäätmete käitluse valdkonnas
pole piisav. Ülikoolides ja kutsekoolides ei õpetata ohtlike jäätmete jäätmehoolduse
põhimõtteid. Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitus- ja pädevusnõuded
vajavad uuendamist.
• Ohtlike jäätmete käitlemisel ei lähtuta alati jäätmehierarhiast. Ohtlikke jäätmete
taaskasutamisele tuleb eelistada ringlussevõttu, nt õli sisaldavate jäätmete, lakkide ja värvide
taaskasutamisele tuleb võimalusel teostada regenereerimist. Ladestamise teel tuleks
kõrvaldatakse ainult neid ohtlikke jäätmeid, mida taaskasutada ei ole võimalik.
Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused
ELi tasandil on kehtestatud nõuded jäätmetekke vähendamisele, jäätmete liigiti kogumisele,
ühtsema märgistuse osas ja ohtlike ainete vähendamisega toodetes. Täpsemalt on oluline
ohtlikke jäätmeid juba koguda teistest jäätmetest eraldi ning vältida ohtlike ainete sattumist
ringlusse.
KliM peab välja töötama konkreetsed tingimused erakorraliste juhtude lahendamise
korraldamiseks. Oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga tegevusi, mis on
vajalikud oluliste jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete puhul, mis
kipuvad ladudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud.
Keskkonnaametilt saadava info alusel on võimalik suunata toetusi ohtlike jäätmete
käitlusvõimekuse loomiseks, hoida valmidust erakorralistele olukordadele reageerimiseks ning
sõlmida koostöölepped liikmesriikidega ohtlike jäätmete käitluseks sh kõrvaldamiseks. Ohtlike
jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega ELi tasandil sihtarve. Arvestades vajadust
vähendada jäätmekäitlusest tulenevaid keskkonnamõjusid, edendada jäätmehierarhiale
vastavust ning senisest rohkem võtta materjale ringlusesse, on tõenäoline võimalus, et
jäätmekava kehtivuse perioodil võidakse ELi tasandi õigusaktidega kehtestada eraldi
ringlussevõtu sihtarvud jäätmeliikide kaupa, sealhulgas vanaõlile, seades vanaõli
regenereerimisele kvantitatiivsed sihtmäärad.
Ravimijäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete alla ning neid tuleb käidelda vastavalt
jäätmeseaduses kehtestatud nõuetele. Ravimijäätmeid tekib kodumajapidamistes, apteekides,
terviseasutustes (perearstikeskused, hooldekodud jms) ning haiglates. Ravimijäätmete
kogumine on hetkel väga hästi korraldatud, tarbijal on võimalik tasuta ära anda kõlbmatud
ravimid elukoha läheduses asuvasse apteeki, kohaliku omavalitsuse jäätmejaamadesse ja
41
kogumispunktidesse. Ravimijäätmete tekke vähendamiseks ning kogumise ja käitluse
toimimise seisukohast on oluline ravimite kasutajate teavitamine, et tõsta kasutajate
keskkonnateadlikkust ja pakkuda teavet kogumise võimaluste kohta. Ravimite pakendid
kuuluvad pakendi tootjavastutuse kohaldamisalasse, kuid tulevikus võib tekkida vajadus
kehtestada tootjavastutus kasutamata ravimitele, et korraldada selliste jäätmete käitluskulude
katmine ning kasutajate teavitamine.
Järelevalve
Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti järelevalve osakonna kui KOVide panus.
Tähelepanu tuleb pöörata nii ohtlike jäätmete käitlejate tegevusele kui KOVide
jäätmehoolduseeskirjas sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuete täitmisele, et ohtlikud
jäätmeid ei seisaks laos ning liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
2020 aastast alates toimub ohtlike jäätmete käitlejate kontrollimine riskihindamise alusel,
töötulemusel on 95% tagatise kohustusega jäätmekäitlejatel tagatise nõue täidetud. KAURi
andmetel on vähenenud ohtlike jäätmete vaheladustamine, kuid teatud ohtlike jäätmete puhul
ei ole laoseisud vähenenud. Jätkata tuleb kompleksluba ja keskkonnakaitseluba omavate ohtlike
jäätmete käitlejate laoseisude kaardistamisega ning laoseisude järelevalvega. Kontrollitavates
ettevõtetes tuleks kontrollida ohtlike jäätmete üleandmist ning selgitada välja miks on ohtlikud
jäätmed lattu seisma jäänud.
Jäätmekäitleja ülesanne on kontrollida sisendmaterjali ja veenduda, et jäätmed sobivad
ringlusse võtuks ja taaskasutamiseks. Kui jäätmed sisaldavad selliseid aineid, mida
jäätmekäitleja kasutatava tehnoloogiaga ei ole võimalik jäätmetest eraldada, siis tuleb leida
nendele jäätmetele alternatiivne kasutus. Kui peale jäätmete käitlemist ikkagi selgub, et ei
saavutatud sobivat kvaliteeti, tuleb leida nendele jäätmetele teine taaskasutusviis. Kui
kvaliteedinäitajad jäävad täitmata, siis võivad need põhjustada saastet ümbritsevale
keskkonnale ja seeläbi ka inimeste tervisele. Seetõttu on järelevalvel oluline roll teostada
ohtlike jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise osas tõhusat järelevalvet.
POSe sisaldavad jäätmed
POSid on koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad
tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad
tervist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud
ette näha. POSid on inimeste toodetud ained, mis on tugevatoimelised pestitsiidid või neil on
terve rida tööstuslikke eesmärke. Lisaks tekivad osad POSid tahtmatult põlemisprotsesside või
tööstuslike protsesside käigus. Kuigi ainetega seotud riskid on POSide kaupa erinevad, on
kõigil POSidena nimetatavatel ainetel järgmised omadused:
• ained on ülimürgised;
• ained on püsivad, säilides muutumatul kujul aastaid või aastakümneid enne võimalikeks
vähemohtlikeks vormideks lagunemist;
• ained aurustuvad ja liiguvad pikkade vahemaade kaugusele läbi õhu ja vee;
• ning ained akumuleeruvad rasvkudedes.
42
Ülemaailmselt kontrollitakse POSe 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi
konventsiooniga38 , mille nõudeid rakendatakse ELis Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi
POS-määrus)39 . Eesti Vabariik on ühinenud Stockholmi konventsiooniga ning ELi
liikmesriigina rakendab konventsiooni nõudeid läbi otsekohalduva POS-määruse. Stockholmi
konventsiooni eesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda POSide eest läbi POSide
tootmise, kasutamise, heite ja ladustamise (varude) piiramise ja lõpliku elimineerimise. ELis
kontrollitakse POSide tootmist, turuleviimist ja kasutamist ainena eraldi, segudes või toodetes
POS-määruse I lisa abil. POSe sisaldavate jäätmete käitlemist kontrollitakse POS-määruse IV
ja V lisaga.
Jäätmehierarhia kohaselt on oluline võimalikult palju jäätmeid ringlusse suunata, kuid ringlusse
ei tohi suunata jäätmeid, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteained ehk POSe, mis on
keskkonnas püsivad, akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud inimese tervisele ja
keskkonnale. Kuigi POSide turuleviimine on keelatud, siis kõigi POSe sisaldavate toodete
eluiga ei ole veel lõppenud, mistõttu leidub ka kodumajapidamistes veel hulgaliselt neid
esemeid või materjale, mis võivad POSe sisaldada.
Valdkonna nõrkused
• Riigil puudub ülevaade POSidega saastunud jäätmete tekkekogusest.
• Kõik jäätmekäitlejad ei ole teadlikud, et POSidega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh
ringlussevõtt, on üldjuhul keelatud. POSid jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või
hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete
koostises uuesti turule.
Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused
POSid jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või
ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Selleks, et POSidega
saastunud jäätmeid saaks käidelda piiranguteta, peab kõnealuste ainete sisaldus jäätmetes jääma
alla POS-määruse IV lisas seatud piirnormide.
IV lisa piirnorme ajakohastatakse pidevalt kooskõlas Stockholmi konventsioonis tehtavate
muudatuste ning teaduse- ja tehnika arenguga, mille tulemusel muutuvad jäätmetes sisalduvate
POSide piirnormid eelkõige rangemaks. POSe sisaldavate jäätmete lubatud käitlustoimingud
on nimetatud POS-määruse V lisas. Tulevikus on vaja saada ülevaade tekkivatest POSe
sisaldavate jäätmete tekkekogusest, et oleks võimalik luua nõutav käitlusvõimekus.
38 United Nations. Stockholm convencion
Kättesaadav:.https://chm.pops.int/theconvention/overview/textoftheconvention/tabid/2232/default.aspx
(15.09.2023).
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta
(uuestisõnastatud) (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45 – 77). Kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1021/oj
(15.09.2023).
43
2.4. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed
Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või
keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete
hulka kuuluvad mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad,
patareid ja akud, rehvid ning põllumajandusplast. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma
majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib probleemtooteid
on tootja laiendatud vastutus.
Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete
jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja
korraldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist ning selle
edendamist, aruandlust ning tarbijate teavitamist probleemtoote olelusringi lõpuga seotud
aspektide kohta. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt kõrvaldatud
probleemtoodete efektiivsema kogumise ning nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid
käsitlevate ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Laiendatud tootjavastutuse nõuete
eesmärk on soodustada probleemtoodete korduskasutamist, korduskasutamiseks
ettevalmistamist, ringlussevõttu. Lisaks toetab laiendatud tootjavastutuse süsteem
vastupidavate, korduvkasutatavate ja ringlusse võetavate toodete turule laskmist.
Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga
üle tootjate ühendusele. Alates 05.05.2021 on rehvide, kantavate patareidest ja akude ning
kodumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad kohustatud sõlmima
kirjaliku lepingu tootjate ühendusega, ehk tootjad tagavad tootjavastutusorganisatsiooni kaudu
probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või
päritolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks kogumispunktide võrgustiku koostöös teiste
asjaomaste ettevõtjatega, sealhulgas turustajate, jäätmekäitluskohtade, ametiasutuste ja
vabatahtlike kogumispunktidega. Kogumisvõrgustik peab hõlmama kogu Eesti riigi
territooriumi ning olema lõppkasutajale lähedal.
Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid.
Samuti on neil kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud
jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate
keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Kogumisvõrgustiku ja teavituskampaaniate tõhusust
hinnatakse segaolmejäätmete koostise uuringute ning saavutatud kogumise sihtarvude alusel.
Elektri- ja elektroonikajäätmed
Elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või
elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks
ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V
alalisvoolu korral. Elektri- ja elektroonikaseadmed on kiiresti kasvav jäätmeallikas -turg
laieneb jätkuvalt ja uuendustsüklid muutuvad lühemaks ning seadmed asendatakse tihedalt.
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse eesmärk on toetada säästvat tarbimist ning
tootmist, elektroonikaromude korduskasutamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist ning
vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist ja väärtuslike
teiseste toorainete saamist. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja peab läbi tootjate ühenduse
tagama kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning on lõppkasutajale lähedal.
44
Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumisvõrgustik hõlmab lisaks KOV jäätmejaamadele ka
kõiki turustajate müügikohti. Lisaks on turustaja (ehk müüja) kohustatud oma müügikohas
inimestelt tasuta vastu võtma elektroonikaromu, kui nad ostavad sama liiki ja otstarvet täitva
uue seadme. (Kui aga elektri- ja elektroonikaseadmete müüja on ise nende seadmete
maaletooja, siis kehtivad talle tootja nõuded.) Kui turustaja müügipind on vähemalt 400 m2 , siis
tuleb tarbijalt võtta vastu elektroonikaromu, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm.
Eestis on suurenenud elektri- ja elektroonikaromude teke, perioodil 2014–2017 tekkis
keskmiselt 7889 tonni elektroonikaromusid, perioodil 2018–2020 tekkis keskmiselt 10 979
tonni elektroonikaromusid (tabel 4). Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika -
arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid.
Tabel 4. Elektri- ja elektroonikaseadmete teke ning käitlus 2014 – 2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Koguteke (t) 6 057 7 434 8 891 9 172 10 007 11 030 11 900
Taaskasutatud (t) 7 382 8 265 10 406 9 112 8 155 10 536 10 156
Ladestatud (t) 104 166 297 286 580 576 362
Määratlemata 344 385 558 150 349 776 1 009
käitlus (t)
Eksport (t) 4 411 3 206 5 515 4 282 4 713 4 286 5 194
Eestis toimub elektroonikaseadmetest eraldatud metallijäätmete, teatud tüüpi plastosade, teatud
tüüpi klaasosade ringlussevõtt. Teatud osa elektroonikajäätmeid eksporditakse Soome,
Saksamaale, Lätti ja Leetu. IT-seadmete ja mobiiltelefone osas suudetakse Eestis edukalt
korduskasutust ja korduskasutamiseks ettevalmistust teostada.
Direktiiv nr 2012/19/EL artikkel 7 punkt 1 sätestab elektri- ja elektroonikaromude kogumise
ning taaskasutamise sihtarvud. 2019. aastal lasti turule 22 854 tonni, 2018. aastal 19 122 tonni.
Elektroonikaromude kogumise määr oli KAURi arvutuste kohaselt Eestis 2019. aastal 64,2%
ning 2020. Aastal 61,5%. Elektroonikaromude kogumise sihtarvu saavutamist mõjutab turule
lastud päikesepaneelide kogus, kuna päikesepaneelide eluiga on 20-30 aastat.
Elektroonikaromude taaskasutamisele on sihtarvud kehtestatud kategooriate lõikes ning
elektroonikaseadmed jagunevad alates 2019. aastast kuude kategooriasse. Taaskasutamise ja
ringlussevõtu sihtarvud on Eesti siiani igal aastal täitnud. Eesti e-jäätmete ringlussevõtu määr
oli 2018. aastal 53,7%, EL riikide keskmisest oli ringlussevõtu määr 2018. aastal 38,4%.
Valdkonna tugevused
• Toimiv elektroonikaromude kogumisvõrgustik. MTÜ Elektri- ja Elektroonikaseadmete
Ringlus (MTÜ EES-Ringlus) on koostöös Elektroonikaromu OÜ-ga ühine
kogumisvõrgustik, mis koosneb 111 jäätmejaamast ning 5-10 eraldiseisvast kogumiskohast.
Tootjate ühendused korraldavad elektroonikaromude kogumist KOV jäätmejaamade kaudu,
seaduse kohaselt peab olema vähemalt üks kogumispunkt 3500 elanikuga KOVi kohta.
Turustaja on kohustatud oma müügikoha kaudu tagasi võtma e-jäätmeid 1:1 põhimõttel. Kui
turustaja EEE kogu kauba müügipind on vähemalt 400 m2 , siis on kohustus tasuta tagasi
võtta väikseid elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata
45
sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist
liiki seadmeid.
• Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamine ja korduskasutamiseks
ettevalmistamine Eestis toimib otse läbi tootjate. Elektroonikaromude taaskasutamisel
eelistavad teatud tootjad juba elektroonikaseadme korduskasutamist tervikseadmetena või
elektroonikaromu korduskasutamiseks ettevalmistamist. Kõige suuremat korduskasutuse
potentsiaali omavad IT seadmed, mis on tootjale tagastatud või on asutustes ja plaanitakse
kasutuselt kõrvaldada vananemise tõttu.
• Eestis toimub elektroonikaseadmetest eraldatud metallijäätmete, teatud tüüpi
plastosade, teatud tüüpi klaasosade ringlussevõtt.
• Seaduses on sätestatud tootjatele selged kohustused ning Keskkonnaamet võib nõuda
tootja või tootjate ühenduse audiitorkontrolli.
• Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine
turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete
taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud
andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamist.
Valdkonna nõrkused
• Elektroonikaromude kogumisel on üheks probleemiks ebaseaduslikud lammutajad, kes
võtavad elektroonikaromudest välja vaid väärtusliku metalli, mis viiakse vastavasse
kokkuostu, ja ülejäänu segatakse kokku teiste jäätmeliikidega (nt segaolmejäätmetega).
• Päikesepaneelide arvestamine kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmete hulka
vähendab kogumise sihtarvu saavutamise võimalust. 2020. aastal deklareeriti Eesti
probleemtooteregistris ligikaudu 6420 tonni päikesepaneele, mis moodustas ~20% turule
suunatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest. Jäätmenimistu vajab täiendamist.
Päikesepaneelidel ei ole eraldi jäätmekoodi. Probleemtooteregister vajab täiendamist.
Probleemtooteregistris puuduvad elektroonikaromude korduskasutuseks ettevalmistamise
andmed.
• Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses
sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist.
• Seamete parandamine on liiga kallis. Varuosad on kallid ning see takistab seadmete
parandamist ning korduskasutuseks ettevalmistamist. Tarbija eelistab uut seadet seadme
parandamise või kasutatud seadmele.
• Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste
täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse
kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi.
Mootorsõidukid
Tootjavastutust kohaldatakse mootorsõidukitele ja ning nende osadele. Mootorsõidukid on M1,
N1 ja L2e kategooria sõidukid on sõiduautod, kuni 3500 kg täismassiga veoautod (sh ka nn
kaubikud) ja kolmerattalised mopeedid. Alates 2016. Aastast on tõusnud turule lastud
46
mootorsõidukite hulk, perioodil 2016-2020 suunati Eesti turule keskmiselt 47 622t sõidukeid
(tabel 5). Alates 2018. Aastast on suurenenud romusõidukite teke, perioodil 2014–2017 tekkis
keskmiselt 15 326 tonni romusõidukeid, perioodil 2018–2020 tekkis keskmiselt 24 138 tonni
romusõidukeid (tabel 5).
Tabel 5. Mootorsõidukite turule laskmise kogused 2014–2020 ning romusõidukite koguteke allikas:
Keskkonnaagentuur).
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Turule lastud 38 857 38 654 42 697 53 842 48 938 53 113 39 524
mootorsõidukid (t)
Romusõidukite 13 494 13 183 15 193 19 438 24 013 23 354 25 047
koguteke (t)
Mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade tootjad peavad tagama jäätmekäitluskohustuste
täitmise. Oma kohustuste täitmiseks võivad tootjad organiseeruda kollektiivselt
tootjavastutusorganisatsioonis. Mootorsõidukite tootjad täidavad hetkel tootjavastutuse
kohustusi individuaalselt ning on sõlminud romusõidukite käitlemise osas lepingud
jäätmekäitlejatega. Romusõidukite kogumise ja taaskasutamise kohustusi täidavad MTÜ ELV
Autolammutusliit, Kuusakoski AS, BLRT Refonda AS, tabelis 6 on toodud tootjate ja
romusõidukite käitlejate lepingute arv.
Tabel 6. Romusõidukite kogumise ja taaskasutamise kohustuste täitmine (allikas: Keskkonnaagentuur).
MTÜ ELV Kuusakoski AS BLRT Refonda AS
Autolammutusliit
Lepingute arv 42 24 60
Mootorsõidukite tootjale on kehtestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud.
Mootorsõidukite tootja vastutab romusõidukite nõuetekohase käitlemise eest. Tootja on
kohustatud alates 1. jaanuarist 2015. a romusõidukitest taaskasutama vähemalt 95%
romusõidukite aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate
komponentide, materjalide ja ainete kogus peab olema vähemalt 85% romusõidukite aastasest
keskmisest massist. Sihtarve võetakse arvesse juhul, kui romusõidukite taaskasutamise ja
ringlussevõtu arvutamise jaoks on tehtud romusõidukite katsepurustamisi. Katsepurustamisi
tuleb teha vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
Romusõiduk ehk kasutuselt kõrvaldatud mootorsõiduk on jäätmena käsitletav sõiduk, on mis
tahes ese, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud
kasutuselt kõrvaldama, sh ka ese või toode, mille kasutamine on seadusega keelatud või toode,
mille valdaja ei leia edasist kasutamist. Romusõidukite taaskasutamise sihtarvu Eesti täinud ei
ole, kuid ringlusevõtu sihtarv on täidetud (tabel 7). Romusõidukitest on võimalik ringlusse võtta
rehve, õlifiltreid, akusid ja metalle. Romusõidukite plastosad ja vedelikud suunatakse
energiakasutusse. Romusõidukite ringlusse võetavate komponentide osas on probleemiks
ohtlikke ainete sisaldus romusõidukite teatud komponentides.
47
Tabel 7. Mootorsõidukite taaskasutamine ja ringlussevõtt (allikas: Keskkonnaagentuur).
Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Taaskasutamine, % 88,4 87,0 89,8 89,9 91,2 91,9 91,3
Ringlussevõtt,% 87,0 86,0 85,8 85,9 87,0 87,6 87,2
Taaskasutamise 85,0 95,0 95,0 95,0 95,0 95,0 95,0
sihtarv, %
Ringlussevõtu 80,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0
sihtarv, %
Valdkonna tugevused
• Toimiv romusõidukite osade korduskasutamiseks ettevalmistamine.
• Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine
turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete
taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud
andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamist.
Valdkonna nõrkused
• Mootorsõidukite tootjad ei ole täitnud kõiki tootjavastutuse nõudeid ning ei ole loonud
tootjate ühendust. Tootjad on teinud lepingu jäätmekäitlejatega, kuid tootjad ei kontrolli, kas
jäätmekäitleja suudab täita taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve. Euroopa Komisjoni
poolt 15.03.2021 avaldatud ELV direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel tuvastati, et sõidukite
demonteerimisel ei eraldata suuri plastosi, juhtmekimpe ega elektroonilisi komponente.
Teatavate materjalide (näiteks plasti, klaasi, elektrooniliste komponentide) kvaliteetne
ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse vähese
kasumlikkuse tõttu enamasti tegemata (materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise
kulusid). Selleks, et vähendada jäätmete teket ja võimaldada suurema ringsuse
saavutamiseks kõigis väärtusahela etappides on vaja tõhustada tootjavastutuse meetmeid.
Kuna mootorsõidukites olev kõikide materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise
kulusid, siis on oluline, et eemaldamise kulusid kataksid tootjad. Kulude katmine
võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja korduskasutamist. Mootorsõidukite osade
tootjad ei oma registreeringut probleemtooteregistris ning tootjavastuste nõuded on täitmata.
• Romusõidukite käitlejatel on kohustus läbi viia katsepurustamisi, et tõendada
ringlussevõttu. Katsepurustamisi on läbi viinud vaid üks jäätmekäitleja kolmest, kellel on
seni ainsana Eestis võimekus taaskasutada kuni 95% romusõidukitest.
48
• ELis läheb aastas kaduma 35% sõidukitest, ehk ligikaudu neli miljonit sõidukit aastas 40 .
Eesti Liiklusregistris on 23.09.2021 seisuga mitteaktiivses osas 190 183 sõidukit, mis ei
ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust. Üheks probleemiks on
liiklusregistri mitteaktiivses osas olevate väga suur mootorsõidukite arv. Sõidukiomanike
teadmatuse tõttu, lammutatakse sõiduk ise, jäetakse lagunema või müüakse ebaseaduslikule
lammutajatele. Ebaseaduslik lammutaja ei väljasta sõiduki omanikule lammutustõendit ega
registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistris, mistõttu satuvad sellised sõidukid
liiklusregistri mitteaktiivsesse ossa.
• Mootorsõidukite parandamine on kallis, kindlustused nõuavad A varuosade kasutamist.
• Romusõidukite töötlus ei lähtu jäätmehierarhiast. Korduskasutamiseks ettevalmistamise
asemel eelistatakse ringlussevõttu ja taaskasutamist. Puuduvad korduskasutamiseks
ettevalmistamise sihtarvud.
Patareid ja akud
Patarei ja aku on ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav
(aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Patareide ja aku
kategooriad on: kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud,
kergtranspordivahendiaku ning tööstuslikud patareid ja akud . Tööstuslike patareide ja akude
kategooriasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses,
sideinfrastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises (sh akud energia
salvestamiseks).
Probleemtooteregistri väljavõtte kohaselt suunati Eesti turule 2019. aastal 458,6 t kantavaid
patareisid ja akusid, 1646,4 tonni mootorsõidukiakusid, 406,4 tonni tööstuslikke patareisid ja
akusid (Tabel 8).
Patareidele ja akudele on kehtestatud kogumise sihtarvud. 2019. aastal koguti pliiakusid 4014,4
tonni ning kantavad patareisid ja akusid 140,4 tonni. Hetkel kehtiv iga aastase kogumise
miinimumeesmärk on 45%, Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise sihtarvu täitnud
ei ole, 2019. aastal oli kogumise sihtarv 29% ning 2020 aastal 39%.
Tabel 8. Kantavate patareid ja akude kogumise sihtarvud (allikas: Keskkonnaagentuur).
Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Turule lastud 3. a keskmine (t) 449 428 446 469 476 482 500
Kogutud (t) 107 173 127 156 161 140 196
Kogumise määr (%) 24 40 28 33 34 29 39
Sihtarv (%) 25 25 25 45 45 45 45
40 Euroopa Komisjon. Romusõidukite direktiivi
2000/53 hindamise dokument . 2021. Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021SC0060 (15.09.2023).
49
Teatavates patareides ja akudes sisalduvad ained, nagu koobalt, plii, liitium või nikkel, saadakse
piiratud allikatest, mis ei ole liidus kergesti kättesaadavad, ning mis on kriitilise tähtsusega
toorained. Seetõttu on patarei- ja akujäätmete kogumine ülioluline samm patareides ja akudes
sisalduvate väärtuslike materjalide ahela sulgemiseks ringlussevõtu kaudu ning patareide ja
akude väärtusahela hoidmiseks liidus. Taaskasutusse võetud materjalidele saab edaspidi
kasutada uute toodete valmistamisel.
Eestis töödeldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide
ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning
elektrisõidukiakude jäätmed) eksporditakse töötlemiseks teistesse EL riikidesse. Pliiakude
ringlussevõtt oli 2019. aastal 64% ning muude akude ja patareide ringlussevõtt 55%. Eestis
teostab pliiakude ringlussevõttu Ecometal AS. pliiakude ringlussevõtt oli 2018. aastal 64,40%
ning plii ringlussevõtt 99%.
Eestis tegutseb kaks patareide ja akude valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti
Elektroonikaromu MTÜ ja MTÜ EES-Ringlus . MTÜ EES-Ringlus turuosa oli 2021. Aastal
28,3% ning Elektroonikaromu OÜ turuosa 71,7%.
Valdkonna tugevused
• Eestis toimub pliiakude efektiivne käitlus. Eestis teostab pliiakude ringlussevõttu
Ecometal AS, 2018. aastal oli pliiakude ringlussevõtt 64,40% ning plii ringlussevõtt 99%.
• Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine
turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete
taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud
andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamist.
Valdkonna nõrkused
• Patareidele ja akudele on kehtestatud kogumise sihtarvud. Hetkel kehtiva iga aastase
kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise
sihtarvu täitnud ei ole. 2019. aastal oli kogumise sihtarv 29%. Kantavad akud liiguvad koos
elektri- ja elektroonikaseadmetega riigist välja ning eksporditavad kogused registris jäävad
kajastamata. Riigist välja liikuvad akut sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed
vähendavad kogumise sihtarvu täitmise võimalust. Kogutavate piiakude hulgas on kantavaid
pliiakusid, eeldatavasti on neid 1,5–3%, mida peaks arvestama kogumise sihtmäära
arvutamisel.
• Kantavate patareijäätmete osas esinevad ekspordiprobleemid. Kantavate
patareijäätmete ümbertöötlus Eestis puudub. KAURi andmete kohaselt on Eesti turg
väike ja seetõttu kantavate patarei- ja akujäätmete kogused ka väikesed. Viimastel aastatel
on vaheladustatud kogused püsinud stabiilsena 300–400 tonni vahel.
• Elektrisõidukite, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude taastamine, kasutusotstarbe
muutmine ja töötlus hetkel Eestis puudub.
50
• Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste
täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse
kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi.
• Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses
sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist.
Rehvid
Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust rehvidele. Jäätmeseaduses on sätestanud nii
rehvide kui ka mootorsõiduki tootjatele tootjavastutuse regulatsiooni enda poolt turule lastud
probleemtoodete kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Mootorsõidukite all olevad
rehvid kuuluvad hetkel mootorsõidukite ja nende osade tootjavastutuse alla.
Eestis tegutseb üks rehvide valdkonna tootjate ühendus MTÜ Rehviringlus, mis korraldab
turule suunatud rehvide kogumist. Kasutuselt kõrvaldatud rehvid, ehk vanarehvid võetakse
vastu tootjate ühenduse kogumispunktides tasuta. Vanarehve tuleb tasuta tagasi võtta piiramata
koguses rehvide kasutajalt, mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt, kohalikult
omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt ,
välja arvatud romusõidukite töötlemisega tegelevalt lammutustöökojalt. Probleemtooteregistri
andmete kohaselt suunasid rehvi tootjad 2019. aastal turule 14 969, 97 tonni vanarehve.
Romusõidukite all olevad rehvid kuuluvad mootorsõidukite tootjate vastutuse alla ning nende
vanarehvide käitluse kulu katavad mootorsõidukite tootjad. Probleemtooteregistri andmed
suunasid mootorsõidukite tootjad turule 3019 t rehve.
Vanarehve tekkis aastatel 2016–2020 keskmiselt 19 191 tonni aastas (tabel 9). Eestis tekkis
2020. aastal vanarehve 26 491 tonni. Raadil asuvad rehvid suunati taaskasutusse 2020. aastal,
mille tõttu suurenes 2020. aasta käideldav kogus ning vaheladustamise kogus.
Tabel 9. Vanarehvide teke ja käitlus (allikas: Keskkonnaagentuur).
Aasta 2016 2017 2018 2019 2020
Teke (t) 12 122 18035 24 747 14 559 26491
Taaskasutatud (t) 7 613 6 565 11 868 4 680 13 319
Eksport (t) 128 2 528 2 669 4 747 5 472
Vaheladustamine (t) 25 820 6 612 5 514 3 863 11 216
Vanarehve taaskasutati aastatel 2016–2020 keskmiselt 8809 tonni aastas. Vanarehve on
sõltuvalt seisukorrast võimalik korduskasutada või protekteerida. Vanarehvide osas teostati
korduskasutamiseks ettevalmistamist aastatel 2016–2020 keskmiselt 563 tonni, mis moodustas
6% vanarehvide taaskasutamisest.
Suuremateks vanarehvide mehaanilise ringlussevõtu teostajateks olid aastatel 2020–2021
Wastedirect OÜ, Prismaarendus OÜ, Netronic OÜ ja Ragn-Sells AS. Prismaarendus OÜ
suudab toota vanarehvidest lõhkamismatte. Lõhkamismattide tootmine vanarehvide
taaskasutamisest moodustas 2021. aastal 11%. Wastedirect OÜ teostab vanarehviplokkide
kasutamist teede ehitamisel, vanarehviplokkide osa taaskasutamisest oli 2021. aastal 53%.
Netronic OÜ ja Ragn- Sells teostavad vanarehvide purustamist ning nende eksporti. Ekspordi
osakaal oli 2020. aastal 16,6 % ning 2021. aastal 8,6%.
51
Vastavalt jäätmeseaduse § 351 lõikele 1 on vanarehvide prügilasse ladestamine keelatud.
Prügila vahekihi rajamisel on teatud tingimustel ja keskkonnaloa alusel lubatud vahekihina
kasutada ehitusmaterjalina purustatud vanarehve.
Vanarehvide töötluse puhul tuleb lähtuda jäätmehierarhiast. Oluline on vältida jäätmete
töötlust, mille tulemusena ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele.
Vanarehvide töötluse osas peaks olema eesmärgiks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja
materjalide ringlussevõttu osakaalu suurendamine. Rehvide protekteerimise keskkonnamõju on
positiivne, kuna selleks kulub vähem materjali ja energiat kui uue rehvi puhul. Protekteerimisel
kasutatakse märkimisväärne osa kummist ning kogu rehvi kangast ja terast. Protekteerimine
vähendab jäätmete teket ning pikendab toote kasutusiga. Vanarehvide taaskasutamise eesmärk
ei tohiks olla jäätmetest vabanemine, vaid ringlussevõetava materjali tootmine. Vanarehvide
töötluse lahendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist. Mootorsõiduki vanarehvid sisaldavad
70% ringlussevõetavat kummi, 15% ringlussevõetavat terast, 3% ringlussevõetavat kiudu.
Rehvide töötlusel tuleks võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning
ringlussevõetavate materjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese
tervisele. Euroopa rehvi- ja kummitootjate ühenduse poolt koostati 2019. aasta kohta
vanarehvide käitlemise ülevaade. Antud ülevaate kohaselt 40% vanarehvidest suunati
energiakasutusse, 52% osas teostati taaskasutamist (granuleerimine), 3% kasutati teedeehituses
ning 5% moodustas pürolüüs ja muu kasutusviis.
Valdkonna tugevused
• Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust rehvidele.
• Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine
turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete
taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve teostamist.
• Rajatud on kogumispunktid ning rehvide kogumine on toimiv.
• Vaheladustamisega hetkel probleeme ei ole. Rehvi käitluse osas teostatakse
korduskasutamiseks ettevalmistamist, lõhkamismattide tootmist, granuleerimist.
Valdkonna nõrkused
• Keskkonnaamet võib alates 2021. aastast nõuda tootja või tootjate ühenduse
audiitorkontrolli, hetkel rehvide tootjate andmete audiitorkontrolli nõutud ei ole.
• Rehvi tootjate termini laiendamine, mõiste alla lisada kõik isikud, kes lasevad Eesti turule
rehve liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud
maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud
pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega ja
iseseisva tootena, sh romusõidukite alt pärit ja kasutuselt kõrvaldatud rehvid, mis on
protekteeritud või korduskasutusse suunatud. Jäätmeseaduses on reguleeritud nii rehvide kui
ka mootorsõiduki tootjatele tootjavastutus nende turule lastud probleemtoodete kogumiseks
ning taaskasutusse suunamiseks. Rehvi tootjate mõiste laiendamine võimaldab korraldada
ühtsemat vanarehvide kogumist.
52
• Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste
täpsustamisega. Selleks tuleb kaasata senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-
kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid, tagades sellega võrdsetel alustel
konkurentsi. Lisaks tuleb tõhustada kasutatud rehvide maaletoojate kontrollimist.
• Vanarehvide töötluse lahendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist. Mootorsõiduki
vanarehvid sisaldavad 70% ringlussevõetavat kummi, 15% ringlussevõetavat terast ja 3%
ringlussevõetavat kiudu. Rehvide töötlusel tuleks võtta arvesse jäätmehierarhiat,
tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning ringlussevõetavate materjalide
võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Põllumajandusplast
Põllumajandusplast kuulub probleemtoote alla ning tootjatele rakendub laiendatud
tootjavastutuse süsteem, ehk tootja peab korraldama põllumajandusplasti jäätmete kogumise ja
edasise käitlemise. Põllumajandusplast on silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja
plastnöör.
Eestis on suurenenud põllumajandusplasti turule lastud kogused, perioodil 2018-2020 suunati
Eesti turule keskmiselt 1405 t põllumajandusplasti (tabel 10). Põllumajandusplasti kasutamisel
tekkinud jäätmeid suudeti kõige enam koguda perioodil 2017-2019, sellel perioodil koguti
keskmiselt 1067 tonni (tabel 10). Alates 2020. aastast on põllumajandusplastijäätmete
kogumine vähenenud, 2020. aastal koguti 449 tonni põllumajandusplastijäätmeid (Tabel 10).
Tabel 10. Põllumajandusplasti turule lastud kogused 2015–2020 ning põllumajandusplasti kasutamisel
tekkinud jäätmete käitlus 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Turule lastud (t) 921 907 1 209 1 358 1 355 1 502
Kogutud (t) 727 639 1 018 1 002 1 181 691
Taaskasutatud (t) 322 550 561 1 240 648 449
Vaheladustatud (t) 649 1 229 1 487 1 086 1 217 1 012
Tootja on kohustatud kõik kogutud põllumajandusplasti jäätmed taaskasutama, sealhulgas tuleb
vähemalt 50% kogutud jäätmetest ringlusse võtta. Põllumajandusplasti tootjad täidavad
tootjavastutuse kohustusi individuaalselt.
Eestis on kaks jäätmekäitlejat, kes suudavad teostada põllumajandusplasti ringlusse võttu,
näiteks tootma põllumajandusplastist tekkinud jäätmetest põllumajanduskile (maasikakile,
kattekile). Põllumajandusplastist tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik ringlusse võtta saab
töödelda jäätmekütuseks.
Valdkonna tugevused
• Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine
turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete
taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud
53
andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamist.
• Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust põllumajandusplastile.
Valdkonna nõrkused
• Tootjad ei ole rajanud põllumajandusplastist tekkinud jäätmetele kogumispunkti igasse
Eesti maakonda. Eesti põllumajandusplasti tootjad on korraldanud põllumajandusplasti
kogumist kasutaja juurest. Tootjate sõnul saavad põllumajandusplasti kasutajad avaldada
soovi põllumajandusplasti jäätmete kogumiseks ning tootja korraldab põllumajandusplasti
jäätmete vastuvõtmise. Kogumispunktide puudumise tõttu on põllumajandusplasti jäätmete
kogumisringid pikad, mistõttu on kasutajatel on tekkinud probleemid põllumajandusplasti
jäätmete hoiustamisega.
• Põllumajandusplasti jäätmete hulgas on suur kogus võõriseid. Põllumajandusplasti kasutaja
on kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima
nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. Selleks, et tagada põllumajandusplasti
jäätmete käitlusvõimalus on vaja koguda tekkinud jäätmeid ilmastikukindlalt ning lahus
muudest jäätmetest.
• Põllumajandusplasti energiakasutust tuleks eelistada ainult siis, kui plasti ei saa muul viisil
mõistlike kuludega ringlusse võtta või kui materjali ringlussevõtt tekitaks suurema
CO2 -jalajälje kui põletamine. Kui plasti kasutamine on toidu esmase tootmise seisukohalt
(nt kalapüügivahendid ja põllumajanduses kasutatav kile) põhimõttelise tähtsusega, tuleks
pakkuda uusi tehnoloogilisi lahendusi, et koguda materjal kokku pärast iga kasutust ning
ringlussevõttu ja taaskasutamist tuleks toetada rahaliste stiimulitega.
• Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste
täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse
kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi.
• Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses
sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist.
Probleemtoodete eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused
Seoses Euroopa rohelise kokkuleppega ning lähtudes ringmajanduse tegevuskavast, ühtse
siseturu loomise eesmärgist ning kestliku tootepoliitika eesmärkidest on alustatud kehtivate
direktiivide hindamist ning muudatuste ettepanekutega.
Euroopa Komisjon esitas 10. detsembril 2020. aastal ettepaneku ajakohastada patareisid ja
akusid käsitlevaid ELi õigusakte. Patareide ja akude määruse eesmärk on ajakohastada
kehtivaid eeskirju. Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, et
võimaldada patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu, võimaldatakse teostada akude
taastamist ning kasutusotstarbe muutmist, lisaks suurendatakse ja täpsustakse patarei- ja
akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid. Määrust kohaldatakse igat tüüpi
patareide ja akude suhtes, nimelt kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud,
elektrisõidukiakud, kergtranspordivahendite akud ja tööstuslikud patareid ja akud.
54
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 26. juulil 2021. aastal avaliku konsultatsiooni
direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukid) ja direktiivi 2005/64/EÜ
(mootorsõidukite tüübikinnitus, pidades silmas mootorsõidukite korduvasutatavust,
ringlussevõetavust ja taaskasutatavust) kohta, et koostada mõjuhinnang kõnealuste direktiivide
läbivaatamiseks. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ hindamise
dokument avaldati 15.03.2021. Hindamise tulemustes juhiti tähelepanu nn kadunud sõidukite
probleemile, ekspordiga seonduvatele probleemidele, täielikule tootjavastutuse süsteemi
loomise vajalikkusele, korduskasutuse suurendamisele, materjali põhisele ringlussevõtule,
teisese toorme kasutamisele toote tootmisel ning tootekomponentide ohtlike ainete kasutamise
vähendamisele, et neid saaks hiljem taaskasutusse suunata. Romusõidukite direktiivi
muudatuse ettepanekud esitatakse kõige varem 2024. aastal. Ettepanekutes võidakse kehtestada
säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, kehtestades korduskasutusele sihtarvud, suurendada
romusõidukite, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid ning laiendada kohaldamisala.
Euroopa Komisjon algatas 6. oktoobril 2022 kohta avaliku konsultatsiooni Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete
(elektroonikaromude) kohta. Elektroonikaromud on üks kiiremini kasvavaid jäätmeliike Elis
(ja kogu maailmas) ning kui neid nõuetekohaselt ei töödelda, on need ohtlikud.
Elektroonikaromud sisaldavad samuti väärtuslikke ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mille
taaskasutamine on ulatuslikuma ringmajanduse ja potentsiaalselt ka Eli avatud strateegilise
autonoomia jaoks määrava tähtsusega. Kasvav tarbimine ja tehnoloogia areng ning üleminek
digitehnoloogiale muudavad olukorra lähiaastatel keerukaks. Direktiivi hinnatakse Euroopa
rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava kontekstis ning nende eesmärkide põhjal.
Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi Eli keskkonna- ja jäätmepoliitikas
(nt taastuvenergiapoliitika, patareid ja akud, kestlike toodete ökodisain, elektri- ja
elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise keeld, romusõidukid, jäätmesaadetised,
kriitilise tähtsusega toorained) ning rahvusvahelisel tasandil (nt Baseli konventsioon ohtlike
jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta). Elektri- ja elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmete direktiivi muudatuse ettepanekud esitatakse kõige varem 2024.
Ettepanekutes võidakse kehtestada säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, kehtestades
korduskasutusele sihtarvud, suurendada elektroonikajäätmete kogumise, töötlemise ja
ringlussevõtu nõudeid ning laiendada kohaldamisala.
2022. aasta mais avaldatud REPowerEU kava rakendamisel suureneb kestliku taastuvenergia
kasutuselevõtt, sh päikeseenergia ja tuuleenergia kasutuselevõtt. Arvestades päikesepaneelide
ja tuulegeneraatorite eeldatavat rolli Eli energiasüsteemi kasvuhoonegaaside heite
vähendamisel, on oluline, et uued Elis paigaldatud seadmed lähtuksid kestlikust tootepoliitikast.
Kestliku tootepoliitikaga muudetakse tooted kliimaneutraalseks, vähendatakse jäätmeteket,
tooted on ressursitõhusad ja jäätmed on ringlussevõetavad.
Probleemtoodete järelevalve
Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti kui ka Maksu- ja Tolliameti järelevalve tootjate
üle, sh e-kaubanduses tegutsevate tootjate üle, et nad täidaksid seadustest tulenevaid kohustusi.
Lisaks on oluline ka kohalike omavalituste panus tootjavastutusega seotud järelevalvesse läbi
jäätmehoolduseeskirjas sätestatud probleemtoodete jäätmete käitlemise nõuete rakendamisele,
et suureneks liigiti kogutud probleemtoodete osakaal.
55
Samuti on olulised probleemtoodete jäätmeid käitlevate jäätmekäitlusettevõtete kontroll
Keskkonnaameti poolt, veendumaks, et probleemtoodete jäätmed jõuavad ringlusse ning
tootjad on täitnud ringlussevõtu sihtarvud. Kuivõrd üsna palju probleemtoodete jäätmeid
võetakse ringlusse väljaspool Eestit, siis on oluline järelevalveasutuste koostöö teiste riikidega
ning vajadusel kiirelt informatsiooni vahetada. Järelevalve tõhustamisele aitab kaasa
jäätmevaldkonna digitaliseerimine, mille tulemusena järelevalveasutustele jõuavad vajalikud
andmed oluliselt varem kui seni ning tänu millele on võimalik järelevalveressursse
efektiivsemalt kasutada.
2.5. Pakendijäätmed
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks,
kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel.
Pakendi peamised materjali liigid on: plast, paber ja kartong, alumiinium, mustmetall, klaas ja
puit. Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist,
mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning moodustavad lahutamatu terviku.
Joonis 18. Pakendijäätmete teke pakendimaterjali liikide kaupa 2020. aastal (allikas: Keskkonnaagentuur).
56
Pakendijäätmete teke Elis on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud kergemad
pakendimaterjalid. 2019. aastal tekkis Elis 79,3 miljonit tonni pakendijäätmeid 41 . Viimase 20
aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kogused ning kasvanud plast- ning paber-
ja kartongpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate toodete
tarbimine42 . 2019. aastal tekkis Eestis 209 170 tonni pakendijäätmeid, millest ringlusse võeti
66%. 2019. aasta andmete kohaselt tekib Eestis ühe inimese kohta aastas 158 kg
pakendijäätmeid. Eli riikidest näiteks Saksamaal aga 228 kg/in, Iirimaal 228 kg/in ning
Horvaatias 74 kg/in kohta43 . Elis on kasvanud pakendijäätmete teke ühe elaniku kohta umbes
10% võrra alates 2007. aastast 43 . 2020. aastal oli pakendijäätmete teke Eestis mõnevõrra
väiksem kui 2019. aastal, täpsemalt 205 724 tonni, millest ringlusse võeti 71%. Koguseliselt
kõige rohkem tekkis paber- ja kartongpakendeid (Joonis 19).
Pakendijäätmete teke Eestis on püsinud üle 200 000 tonni alates 2013. aastast ning ulatus 2017.
aastal 231 148 tonnini. Joonisel 20 on nähtav pakendijäätmete tekke langemine 2017 ja 2018
võrdluses. Muutust mõjutas metoodika täpsustamine Eli Statistikaameti antud soovitustega.
250 000 100%
90%
200 000 71% 80%
66%
63% 61% 70%
58% 60% 59% 60%
56% 54%
150 000 60%
50%
100 000 40%
30%
50 000 20%
10%
0 0%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Pakendijäätmete teke (t) Pakendijäätmete ringlussevõtt (t) Ringlussevõtu määr (%)
Joonis 19. Pakendijäätmete teke ja ringlussevõtt perioodil 2011 –2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Pakendijäätmete teke 2018–2020. aastal on püsinud samal tasemel (joonis 19). Pakendijäätmete
ringlussevõtu määr on püsinud alates 2018. aastast kerges tõusutrendis ning on iga-aastaselt
kasvanud 5 kuni 6 protsenti.
Liigiti kogutud pakendijäätmed on aastatel 2014–2020 moodustanud tekkivatest
pakendijäätmetest 65–75% ning märgatavaid muutusi ei ole liigiti kogutud pakendijäätmete
koguses toimunud (Joonis 20). Seda trendi kinnitavad ka samal ajaperioodil läbiviidud
segaolmejäätmete sortimisuuringud.
41 Euroopa Statistikaamet, 2022. Packaging waste by waste management operations. Kättesaadav:
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ENV_WASPAC__custom_5005043/default/table?lang=en
(15.09.2023).
42 Euroopa Komisjon, 2020. Effectiveness of the essential requirements for packaging and packaging waste and
proposals for reinforcement. Kättesaadav: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/05a3dace-
8378-11ea -bf12-01aa75ed71a1 (15.09.2023).
43 Euroopa Statistikaamet, 2022. Genera tion of packaging waste per capita. Kättesaadav:
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_pc040/default/table?lang=en (15.09.2023).
57
250
200
tuha t tonni
150
100
64,9% 67,8% 64,8% 66,1% 75,5% 73,1% 72,6%
50
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Segaolmejäätmetes 79 999 72 949 78 348 78 421 51 171 56 213 56 281
Kogutud liigiti 147 809 153 481 144 459 152 727 157 902 152 957 149 443
Pakendijäätmete teke 227 808 226 431 222 806 231 148 209 073 209 170 205 724
Joonis 20. Pakendijäätmete koguteke ja liigiti kogumise osakaal aastatel 2014–2020 (allikas:
Keskkonnaagentuur).
Tekkivatest pakendijäätmetest võeti 2020. aastal 23,3% ringlusse Eestis, 20,1% eksporditi
ringlussevõtuks teistesse Eli liikmesriikidesse ning 27,9% eksporditi ringlussevõtuks
väljapoole Eli. 26 % pakendijäätmete kogutekkest moodustasid 2020. aastal
plastpakendijäätmed, täpsemalt tekkis Eestis 2020. aastal neid 53 602 tonni, mis oli võrreldes
2019. aastaga (tekkis 57 467 tonni) vähem. Ringlusse suunati plastpakendijäätmeid 2019. kui
ka 2020. aastal 41%44 . 2020. aastal võeti 19% plastpakendijäätmetest Eestis, 18% Eli
liikmesriikides ning 4% eksporditi ringlussevõtuks väljapoole Eli.
Eestis kehtib pakendivaldkonnas tootjavastutuse põhimõte. Pakendiettevõtjad, kes lasevad
turule pakendatud kaupasid peavad tagama turule lastud pakendite ja nendest tekkinud
pakendijäätmete kokku kogumise ja taaskasutamise selliselt, et täidetud oleksid PakS
kehtestatud taaskasutamise, sh ringlussevõtu sihtarvud. Kohustuse võivad pakendiettevõtjad
täita iseseisvalt või anda kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile.
Taaskasutusorganisatsiooni kohustused on samuti paika pandud PakSis ning peamiseks
kohustuseks on tagada pakendijäätmete kogumine üle-eestilise pakendijäätmete
kogumisvõrgustiku kaudu ning kokku kogutud pakendite korduskasutus ja pakendijäätmete
taaskasutamis. Taaskasutusorganisatsioon peab tagama teenusele juurdepääsu kõigile
pakendiettevõtjatele ning tagama võrdse kohtlemise kõikidele ettevõtetele, kes on lepingud
sõlminud. Taaskasutusorganisatsioonide tegevust rahastatakse teenustasudest, mida maksavad
pakendatud kauba turule laskvad pakendiettevõtjad turule lastud pakendi massi alusel.
Taaskasutusorganisatsioonil peab tegutsemiseks olema tegevusluba, mille annab
keskkonnaminister. Pakendiseadusega (PakS) on kehtestatud nõuded, millele
taaskasutusorganisatsioon peab tegevusloa saamiseks vastama. Tegevusluba on hetkel
tähtajatu. Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25
protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest.
44 Euroopa Statistikaamet, 2022. Recycling rate of packa ging waste by type of packaging. Kättesaadav:
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_wm020/default/table?lang=en (15.09.2023).
58
Kolm taaskasutusorganisatsiooni (OÜ Eesti Pakendiringlus, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon,
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon) on keskendunud tagatisrahata pakenditele ning üks
(OÜ Eesti Pandipakend) tagatisrahaga joogipakenditele. Taaskasutusorganisatsioonid e
turuosad 2019. aastal ja nende kaudu turule lastavad pakendikogused on toodud tabelis 11.
Tabel 11. Taaskasutusorganisatsioonide turuosad 2020. aastal 45
OÜ Eesti OÜ Tootjavastu- MTÜ Eesti OÜ Eesti
Pakendi- tusorganisa- Taaskasutusor- Pandi- Kokku
ringlus tsioon ganisatsioon pakend
Turule lastud 75 526 41 756 48 314 14 278 179 874
pakendi mass,
tonnid 46
Taaskasutatud, 50 401 28 515 29 970 12 762 121 648
sh
ringlussevõetud
pakendi mass,
tonnid 46
Lepingute arv 1927 1017 1051 386 4381
Käive, € 6 397 133 2 976 155 4 063 910 6 944 540 20 381
738
Turuosa; % 42 24 26 8
Kogumiskohtad 1004 1169 1239 800
e arv 47
Tabel 11 kohaselt lasid pakendiettevõtjad taaskasutusorganisatsioonide kaudu 2020. aastal
turule 179 874 tonni pakendimaterjale. Riiklikkusse pakendiregistrisse esitavad andmeid ka
ettevõtted, kes täidavad seadustest tulenevaid nõudeid iseseisvalt; pakendiregistri andmetel oli
2020. aastal turule lastud pakendimaterjalide kogus kokku 185 415 tonni48 . Riikliku
pakendistatistika kohaselt tekib aastas pakendijäätmeid mõnevõrra rohkem kui
pakendiettevõtete poolt pakendiregistrisse esitatavate andmete kohaselt (kõikide
materjaliliikide peale kokku oli 2019. a erinevus 10 %). Materjaliliikide lõikes on kõige suurem
erinevus plastpakendite tekkes (2020. aastal erinevus 35%). Põhjuseks on väike-ettevõtted,
kelle turule lastud pakendite kogused jäävad alla piirkoguse 49 , millest alates tekib kohustus
andmeid esitada, aga samuti ettevõtted, kes lasevad Eesti turule pakendeid, kuid ei täida
seadustest tulenevaid kohustusi (nn free-raider’id). Teatavat mõju avaldavad ka eraisikute poolt
tellitavad kaubad kolmandatest riikidest või teistest riikidest kaasaostetavate kaupade pakendid,
millest tekkinud jäätmed satuvad Eestis jäätmekäitlusesse.
Pakendiseaduse kohaselt ei ole hetkel taaskasutusorganisatsioonidel kohustust koguda
45 Taaskasutusorganisatsioonide majandus- ja tegevusaasta aruannete põhjal, 2020. Kättesaadav:
https://pakendiringlus.ee/meist/aruanded/; https://tvo.ee/info/tegevus-ja-majandusaastaaruanded;
https://www.eto.ee/eto/tegevusaruanded/; https://eestipandipakend.ee/aruanded/ (15.09.2023).
46 PAKIS andmed 03.12.2021 seisuga.
47 Tagatisrahata pakendite kogumiskohtadena on mõeldud avalikke kogumiskohti, kus on võimalik üle anda kõiki
liiki pakendijäätmeid. Tagatisrahata pakendite kogumiskohtade all ei ole mõeldud konteinerite arvu vaid avalikke
kogumiskohti, kus toimub kõiki liiki pakendijäätmete kogumine. Tagatisrahaga pakendite osas on mõeldud
kaupluste arvu, kus toimub tagatisrahaga pakendite tagasivõtmine. Kasutatud taaskasutusorganisatsioonide 2019.
aasta tegevusaasta aruandeid.
48 PAKIS andmed 03.12.2021 seisuga.
49 Andmete esitamise kohustus on olnud pakendiettevõtjal, kes laseb aastas turule vähemalt 100 kg plastpakendeid
või 200 kg muust materjalist pakendeid.
59
pakendijäätmeid tekkekohalt. Pakendiseadusega on paika pandud kogumiskohtade tiheduse
nõuded arvestades asustustihedust ja elanike arvu konkreetses omavalitsuses. Kogumiskohad
määratakse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel
sõlmitavas kirjalikus lepingus.
Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmine peab olema korraldatud müügikohas või selle
teenindusmaal kui müügikoha suurus on vähemalt 200 ruutmeetrit. Tagatisrahaga pakendeid ei
pea võtma tagasi sellistes müügikohtades, mille suurus on alla 20 ruutmeetri. Müügikohtade
puhul, mille suurus on 20–199 ruutmeetrit, võib tagatisrahaga pakendite kogumine olla
korraldatud väljaspool müügikoha teenindusmaa piire kui selleks on olemas kohaliku
omavalitsuse organi nõusolek. Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise osas võivad erinevad
müügikohad ka koostööd teha ning korraldada tagasivõtmise ühiselt juhul kui pakendatud
kauba müüjad paiknevad vahetus läheduses.
Valdkonna tugevused
1. Eestis on rakendatud tootjavastutuse põhimõtet pakendivaldkonnas alates sellest, kui
Eesti liitus Eliga 2004. aastal ning võttis üle mitmed Eli õigusaktid. 2004. aastal vastu
võetud pakendiseadus lõi aluse taaskasutusorganisatsioonide tekkeks ning sisaldas
konkreetseid kohustusi pakendiettevõtjatele, mida pakendiseaduse kohaselt on võimalik täita
kas individuaalselt või kirjaliku lepinguga taaskasutusorganisatsioonile kohustused üle andes.
2. Loodud on riiklik pakendiregister, kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud
pakendite, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise
sihtarvude täitmise kohta. Eestis on aastaid rakendatud pakendiettevõtjate poolt
pakendiregistrisse esitatud andmetele audiitorkontrolli kohustust. Audiitorkontrollide
tulemusena on paranenud pakendiettevõtjate pakendialase aruandluse pidamine ning
pakendiregistrisse esitatud andmete kvaliteet.
3. Pakendivaldkonnaga seotud isikute kohustused on defineeritud. PakS sätestab nõuded,
mida pakendiettevõtjad peavad täitma. Kirjeldatud on nõuded taaskasutusorganisatsioonile
tegevusloa saamiseks ning kohustused pakendijäätmete kogumisvõrgustikule. Defineeritud
kohaliku omavalitsuse roll pakendijäätmete kokkukogumisel ja taaskasutusse suunamisel.
4. Eestis tegutseb neli taaskasutusorganisatsiooni, kelle kaudu täidab üle 4000 pakendiettevõtja
PakS tulenevaid kohustusi. Taaskasutusorganisatsioonide poolt on rajatud
pakendijäätmete kogumisvõrgustik, millega on kaetud kogu Eesti. Kohalikud elanikud
saavad pakendijäätmeid tasuta üle anda. Eestis on hästi toimiv tagatisrahasüsteem, mis loodi
2006. aastal. Tagatisrahaga pakendit tagastamise osakaal Eesti Pandipakend OÜ süsteemi on
ca 90%. 2021. aastal jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik
vabatahtlikult lisada tagatisrahasüsteemi kange alkoholi ja siirupi pudelid.
Taaskasutusorganisatsioonid on suutnud täita pakendijäätmete ringlussevõtu
sihtmäärad.
5. Koostatud on pakendite disainijuhend50 , mille koostamisel on arvestatud nii Euroopa heade
praktikatega kui ka Eesti võimalustega.
50 Pakendite disainijuhend, 2022. Kättesaadav:
https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/abimaterjalid/pakendite-disainijuhend (15.09.2023).
60
Valdkonna nõrkused
1. Kohalikel elanikel on kohustus pakendijäätmeid teistest jäätmeliikidest eraldi koguda. Samas
näitab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2020. aastal läbiviidud
sortimisuuring26 , et segaolmejäätmete koostises ca 30 % moodustavad pakendijäätmeid,
millest omakorda poole plastpakendijäätmed. Viimase 10 aasta jooksul ei ole
segaolmejäätmetes pakendijäätmete osakaal vähenenud. Pakendijäätmete kogumisvõrgustik
ulatub küll kõikide Eesti omavalitusteni, kuid pakendijäätmete liigiti kogumine ei ole elanike
jaoks mugav ega majanduslikult motiveeriv tegevus. Üle Eesti on kasutusel erinevad
lahendused pakendijäätmete avalikule kogumisvõrgustikule. Teatud piirkondades toimub
pakendijäätmete kogumine üksnes ühe konteineriga ning sinna kogutakse kõiki pakendi
materjaliliike. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine kaheks – klaaspakend
ning kõik teised pakendimaterjali liigid ning üksikutes omavalitsustes kogutakse
pakendijäätmeid kolme kategooria kaupa: klaaspakend, plast- ja metallpakend ning paber- ja
kartongpakend. Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku miinimumnõuded on PakS paika pandud
2008. aastal, kuid endiselt on isegi miinimumnõuete rakendamisega teatud piirkondades
probleeme. Seni rakendatud teadlikkuse tõstmise meetmed ei ole tõstnud pakendijäätmete
liigiti kogumise määra.
2. Pakendivaldkonnas tegutsevate osapoolte rollid on küll paika pandud, kuid teatud
kohustuste killustatus ei ole valdkonna arendamisele kaasa aidanud. Näiteks on küll
taaskasutusorganisatsioonide ülesanne tagada üle-eestiline pakendijäätmete kogumisvõrgustik,
pakendijäätmete kokku kogumine ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, kuid
kogumisvõrgustiku loomiseks on vaja kirjalikku kokkulepet iga kohaliku omavalitsusega.
Kohalike omavalitsuste roll on paika panna pakendijäätmete avalikud kogumiskohad. Kuivõrd
tihti kaasneb avalike pakendijäätmete kogumiskohtadega rajamisega nende prügistamine
muude jäätmetega, mille koristamine ei ole taaskasutusorganisatsioonide ülesanne, siis
kohalikud omavalitused ei ole teatud juhtudel motiveeritud täiendavate kogumiskohtade
loomisest ning samuti on keeruline leida sobivaid asukohti avalikus ruumis. Kohalikud
omavalitsused ei teosta järelevalvet selle üle, kas kohalikud elanikud täidavad
jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. Kohalike elanike huvi oleks tekkekohas ka
pakendijäätmeid liigiti üle anda, kuid see võimalus on üksnes osades omavalitsustes.
3. Kodumajapidamistest liigiti kogutud pakendijäätmed vajavad täiendavat sortimist
jäätmekäitluskohas, kus seda kuni 2022. aastani teostati valdavalt käsitsi51 . Enamikes
riikides on kasutusel tehnoloogilised sorteerimisliinid, mis kasutavad näiteks lasertehnoloogiat,
mis võimaldab kiirelt eraldada erinevaid materjaliliike. Käsitsi sorteerimise kiirus ja efektiivsus
on madalamad ning visuaalsel vaatlusel ei pruugi olla võimalik materjalide (ennekõike plastide)
koostist kindlaks teha. Samuti lastakse pakendiettevõtjate poolt turule pakendeid, mis oma
disainilt ei ole ringlussevõetavad. Taaskasutusorganisatsioonid ei ole teenustasude
kujundamisel täielikult rakendanud ökomodulatsiooni potentsiaali.
51 2022. aastal lisandus uus sorteerimisliin pakendijäätmetele: https://ragnsells.ee/kuukiri/ragn-sells-avas-
baltikumi-moodsaima-pakendite-sorteerimisliini/ (15.09.2023).
61
4. Järelevalve pakendivaldkonnas ei ole efektiivne, mille tulemusena ei pruugi suur hulk
pakendiettevõtjaid nõudeid täita. Samuti jõuab suur kogus pakendeid Eesti turule läbi e-
kaubanduse. Aasta-aastalt on kasvanud interneti kaudu kolmandatest riikidest tellitavate
postipakkide hulk. Tihti nendest pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise maksavad kaudselt
kinni aga Eesti pakendiettevõtjad, sest kolmandatest riikidest e-kaubanduse kaudu Eestisse
jõudvad pakendid ja pakendijäätmed kogutakse kokku ja käideldakse koos Eesti
pakendiettevõtjate poolt turule lastud pakenditega. Probleemi täpsem suurus on ebaselge.
5. Erinevad osapooled ei ole motiveeritud panustama pakendijäätmete tekke ennetamisega
seotud tegevustesse.
Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud
Pakendijäätmete ringlussevõtule on kehtestatud Elis ringlussevõtu sihtarvud, mida
liikmesriigid täitma peavad. Hetkel peab aastas ringlusse võtma 22,5% tekkinud
plastpakendijäätmetest, 60% klaas- ning paber- ja kartongpakenditest, 50% metallpakenditest
ja 15% puitpakenditest (Tabel 12). Eesti on suutnud täita hetkel kehtivad ringlussevõtu
sihtarvud. 2019. aastal olid klaas- ja metallpakendite ringlussevõtt koguni üle 100%, see
tähendab seda, et aasta jooksul tekkis neid jäätmeliike vähem kui ringlusse suunati ning see oli
tingitud eelnevatel aastatel lattu kogunud pakendijäätmete ringlusse suunamisest 2019. aastal.
Tabel 12. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine 2018–2020. aastal ning Euroopa Liidus
kehtivad pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. (allikas: Keskkonnaagentuur).
2018. a Eesti 2019. a Eesti 2020. a Eesti
täidetud täidetud täidetud 2025 2030
Pakendi EL sihtarvud
ringlussevõtu ringlussevõtu ringlussevõtu sihtarvud, sihtarvud,
liik hetkel, %
sihtmäärad, sihtmäärad, sihtmäärad, % %
% % %
Plast 38 41 41 22,5 50 55
Klaas 65 105 78 60 70 75
mustmetall: mustmetall:
70 80
Metall 82 102 99 50
alumiinium: alumiinium:
50 60
Paber ja
86 86 93 60 75 85
kartong
Puit 20 15 39 15 25 30
2025. ja 2030. aastaks on kehtestatud uued pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Kõige
probleemsemad saavad olema plast- ja puitpakenditele kehtestatud ringlussevõtu sihtarvude
täitmine, kus plastpakendite osas on Eestil vaja saavutada 2030ndaks aastaks umbes 30%-line
ringlussevõtu kasv võrreldes 2019. ja 2020. aastaga.
Plastkandekottide tarbimise vähendamise eesmärgid
Lisaks pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmääradele tuleneb pakendidirektiivist kohustus
vähendada õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimist. 2019. aasta 31. detsembriks
pidi tarbimine jääma alla 90 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas ning 2025. aasta
31. detsembriks peab tarbimine jääma alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta
62
aastas. Euroopa Komisjonile esitatud andmete kohaselt oli 2018. aastal plastkandekottide
tarbimine õhukeste plastkandekottide osas 77 107 740 tk, mis tähendab, et üks inimene tarbis
keskmiselt 59 õhukest plastkandekotti aastas. Eriti õhukesi plastkandekotte tarbiti Eestis 2018.
aastal 160 661 124 tk, mis ühe inimese kohta moodustab 122 tk aastas. 2019. aastal oli õhukeste
ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimine võrreldes 2018. aastaga vähenenud 15% ning
keskmine eestlane kasutas 2019. aastal 52 õhukest ja 100 eriti õhukest plastkandekotti aastas.
2020. aastal tarbiti 66 541 425 tk õhukesi ja 132 270 839 tk eriti õhukesi plastkandekotte,
vastavalt 50 tk/in ja 100 tk/in kohta aastas.
Plastpakendi omavahend
2014–2020 EL pikaajalise eelarve tulude ehk omavahendite süsteem koosneb kolmest suurest
komponendist: tollimaksud, käibemaksubaasi-põhine osamakse ning RKT osamakse.
21.07.2020 ülemkogu kohtumisel otsustati 2021–2027 perioodiks lisada riikide sissemakse
arvutamiseks üks uus komponent: ringlusse võtmata plastpakendi omavahend, mis jõustus
alates 1. jaanuarist 2021. See tähendab, et kõik liikmesriigid peavad hakkama maksma ringlusse
võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt Eli ühiskassasse 80 eurosenti. Antud
kohustusega tekiks suurem eelarvekoormus vähemjõukatele riikidele, mistõttu riikide puhul,
mille kogutulu on alla Eli keskmise, korrutatakse rahvaarv 3,8 kilogrammiga ning saadakse
kogus, mis arvutatakse maha esialgselt summalt.
Ühekordse plasti direktiivist tulenevad kohustused ja eesmärgid
2. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904 teatavate
plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (nn ühekordse plasti direktiiv). Ühekordse
plasti direktiivi eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale,
eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele.
Direktiiv keskendub kümnele kõige probleemsemale ühekordselt kasutatavale plasttootele ja
plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele, mis moodustavad kokku ligi 70% mereprügi
esemetest.
Ühekordse plasti direktiiviga seotud muudatused pakendivaldkonnas:
1) Liikmesriigid peavad tagama ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sh nende
korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise ambitsioonika ja pideva vähenemise 2026
aastaks võrrelduna 2022. aastaga.
2) Direktiivi ülevõtmisega rakenduvad turule laskmise keeld vahtpolüstüreenist toidu- ja
joogipakenditele ning joogitopsidele.
3) 3. juuliks 2024 tuleb võtta kasutusele selline tootedisain, mille puhul ühekordselt
kasutatavad plastist joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli
külge kinnitatuks.
4) Ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid peavad sisaldama alates 2025. aastast
25% (PET) ja alates 2030. aastast 30% (kõik plasti liigid) ringlusse võetud plasti.
63
5) Alates 3. juulist 2021 peavad turule lastud ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad
joogitopsid kandma märgistust, mis annab infot sobimatute jäätmekäitlusvõimaluste või
jäätmete kõrvaldamisviiside kohta. Sealhulgas peab märgistus andma infot
plastisisalduse kohta ja toote keskkonda sattumisel kaasnevate negatiivsete
keskkonnamõjude kohta.
6) Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud
pakkide või pakkematerjalide, millest pakutakse valmistoitu, kuni kolme liitriste
joogipakendite, joogitopside ja õhukeste plastkandekottide puhul peavad tootjad
kandma laiendatud tootjavastutusega kaasnevad miinimumnõuded, lisaks teadlikkuse
suurendamisega seotud kulud, korraldama jäätmete kogumise, sh taristu ja selle
käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning asjaomastest
toodetest tekkinud prügi koristamise, edasise veo ja käitlemise kulud.
7) Ringlussevõtuks sobiliku materjali saamise eelduseks on plastijäätmete liigiti
kogumine. Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse
liigiti kokku ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.
Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks
ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud
ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.
8) Liikmesriigid peavad kasutusele võtma meetmed, et teavitada tarbijaid ning motiveerida
neid vastutustundlikult käituma, eesmärgiga saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud
toodetest tekkiva prügi vähenemine.
Ühekordse plasti direktiiviga seotud pakendivaldkonna muudatused võeti üle
pakendiseadusesse ning hakkavad kehtima alates 01.05.2023. Ühekordselt kasutatavate plastist
joogitopside (sh nende korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise vähendamiseks 2026.
aastaks peavad pakendiettevõtjad, kes kasutavad oma kaupade pakendamiseks eelnevalt
nimetatud ühekordselt kasutatavaid plastpakendeid, koostama ettevõttesisese tegevuskava,
milles on kirjeldatud meetmed antud pakendite vähendamiseks 2026. aastaks. Lisaks alates
2024. aasta 1. jaanuarist tuleb Eestis avalikel üritustel kasutada söögi ja joogi serveerimiseks
korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused
2020. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon rohelise kokkuleppe raames uue ringmajanduse
tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks. See hõlmab pakendivaldkonnas ringdisaini toetavat
jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist.
Samuti soodustatakse uusi ärimudeleid ja tugevdatakse laiendatud tootjavastutust. Soovitakse
kehtestada nõuded, millega tagatakse, et kõik Eli turul olevad pakendid on 2030. aastaks
majanduslikult tasuval viisil korduskasutatavad või ringlussevõetavad.
30.11.2022 avalikustas Euroopa Komisjon Eli ringmajanduse uue paketi, kuhu on hõlmatud ka
kaks ringmajanduse teemalist algatust: pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanek52 ja
komisjoni teatis biopõhise, biolaguneva ning kompostitava plasti Eli poliitikaraamistiku
52 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning
millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv
94/62/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022PC0677
(15.09.2023).
64
kohta53 .
Pakendi ja pakendijäätmete määruse algatuse üldine eesmärk on vähendada pakendite ja
pakendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada EL siseturu toimimist, mille
saavutamiseks ette nähtud konkreetsemad eesmärgid on:
• liikmesriikidele suunatud pakendijäätmete vähendamise eesmärgid;
• teatud sektori ettevõtjatele suunatud korduskasutuse edendamise eesmärgid;
• pakendijäätmete ringlussevõtu suurendamine;
• ringlussevõetud plasti kasutamise suurendamine plastpakendites;
• tarbijatele suunatud pakendite ja jäätmekonteinerite ühtlustatud märgistamine, et
tõhustada jäätmete liigiti kogumist.
Biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitleva Eli poliitikaraamistiku eesmärk
on parandada arusaamist nendest materjalidest ja selgitada, millistel tingimustel ja milliste
toodetena sellised plastid võiksid tuua keskkonnakasu ning suunata tulevasi Eli üleseid
poliitikaarendusi.
Majanduskasvu jätkumise ning e-kaubanduse kasvuga on tulevikus eeldada pakendijäätmetest
plastpakendite ning paber- ja kartongpakendite kasutamise kasvu ning sellega seoses ka antud
jäätmeliikide tekke kasvu. Olenevalt sellest, kas ja kui kiirelt ning millises mahus rakendatakse
erinevate osapoolte poolt ühekordse plasti direktiivi nõudeid võib eeldada plastpakendite tekke
pidurdumist. Samuti võib eeldada, et plastpakendite asemel on ühekordse pakendi alternatiivina
oodata paber- ja kartongpakendite suuremat kasutuselevõttu ning teatud määral ka teiste
pakendimaterjalide kasvu plastpakendite asemel. Plastpakendijäätmete tekke osas on oodata
tulevikus suuremal määral ringlussevõetavate plastpakendijäätmete teket kuivõrd järjest enam
muudavad pakendiettevõtted pakendite disaini, mida kasutatakse kauba pakendamiseks. Seega
on eeldada, et plastpakendite ringlussevõtt võib kasvada. Samuti on eeldatav, et nõudlus
PET-jäätmete osas on kasvav, kuivõrd Elis on kehtestatud nõue hakata tulevikus kasutama PET
pudelites ringlussevõetud plasti. Samuti on eeldada ka muud liiki plastijäätmete nõudluse
kasvu, sest eeldada on uute tootekategooriate või üldise ringlussevõetud plasti kasutamise
kohustust plasttoodetes.
Järelevalve
Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti kui ka Maksu- ja Tolliameti järelevalve
pakendiettevõtjate üle, et nad täidaksid seadustest tulenevaid kohustusi kui ka kohalike
omavalituste panus pakendivaldkonna järelevalvesse läbi jäätmehoolduseeskirjas sätestatud
pakendijäätmete käitlemise nõuete rakendamisele, et suureneks liigiti kogutud pakendijäätmete
osakaal. Samuti on olulised pakendijäätmeid käitlevate jäätmekäitlusettevõtete kontroll
Keskkonnaameti poolt, veendumaks, et pakendijäätmed jõuavad ringlusse ning
pakendiettevõtjad on täitnud ringlussevõtu sihtarvud. Kuivõrd üsna palju pakendijäätmeid
võetakse ringlusse väljaspool Eestit, siis on oluline järelevalveasutuste koostöö teiste riikidega
53 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitlev EL-
i poliitikaraamistik“. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022DC0682 (15.09.2023).
65
ning vajadusel kiirelt informatsiooni vahetada. Järelevalve tõhustamisele aitab kaasa
jäätmevaldkonna digitaliseerimine, mille tulemusena järelevalveasutustele jõuavad vajalikud
andmed oluliselt varem kui seni ning tänu millele on võimalik järelevalveressursse
efektiivsemalt kasutada.
2.6. Biolagunevad jäätmed
Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed. Peamisteks
biolagunevate jäätmete liikideks on puidujäätmed, reoveesete, paberi- ja kartongijäätmed, aia-
ja haljastujäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed, sh toidujäätmed.
Kokku tekkis Eestis 2020. aastal jäätmearuandluse infosüsteemi andmetel biolagunevaid
jäätmeid 774 351 tonni. Infosüsteemi eripäradest tingituna võib selles numbris olla kajastatud
mingil määral ka mittebiolagunevaid jäätmeid. Teisest küljest kogutakse osa biolagunevaid
jäätmeid endiselt koos segaolmejäätmetega ning need jäätmeid ei sisaldu toodud koguses.
Täpsema ülevaate biolagunevate jäätmete tekkest saab, kui vaadelda jäätmeteket eri liikide
kaupa.
Biolagunevate jäätmete valdkonnas saavad enim tähelepanu olmejäätmetes hulka kuuluvad
biojäätmed 54 , mida 2020. aastal tekkis liigiti kogutuna 34 342 tonni. Täpsem ülevaade
biojäätmete kohta on toodud olmejäätmete alapeatükis.
KAURi andmetel on viimastel aastatel Eestis biolagunevatest jäätmetest enim tekkinud
reoveesetet, peamiselt olmereovee puhastussetet (jäätmekood 19 08 05, teke 2020. aastal ligi
171 740 tonni), tselluloosi- ja paberitootmisest pärit reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole
nimetatud koodinumbriga 03 03 10 (03 03 11, teke 2020. aastal ligi 74 877 tonni).
Olmereoveesette kogus on viimastel aastatel kasvanud ning jäätmekava kehtivuse perioodil
2023–2028 on see samuti ootuspärane. Reoveesette kogust mõjutavad eelkõige veekasutuse ja
rahvaarvu muutused, kuid oluline on ka aruandluse kvaliteet. Aruandlusest tulenevalt võivad
kogused tulevikus mõnevõrra suureneda, kuna hetkel on probleeme reoveesette koguste
kajastamisega jäätmearuandluses. Reoveesetet 2020. aastal ringlusesse ei võetud, st
keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“
nõuetele vastavaid tooteid ei valmistatud. Tekkinud olmereoveesettest suunati taaskasutusse
ehk aeroobsesse või anaeroobsesse töötlusesse 77 641 tonni ehk kogutekkest 45% (peamiselt
taaskasutamistoiming R12o). Reoveesetet töödeldakse valdavalt kompostimise teel. Kuna
reoveesettest ei valmistatud sertifitseeritud tooteid, jäi kogu reoveesete pärast töötlemist
jäätmeteks ning reoveesettest valmistatud komposti käsitletakse samuti kui jäätmeid.
Jäätmestaatuses reoveesettekomposti kasutati 2020. aastal haljastuses, rekultiveerimisel ja
põllumajanduses 72 795 tonni (taaskasutamistoiming R10).
54 Biojäätmed on olmejäätmete hulka kuuluvad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed koodiga 20 01 08 ning aia-
ja haljastujäätmed koodiga 20 02 01.
66
Ka varasematel aastatel pole ükski reoveesette käitleja reoveesettest valmistatud toodet
(kompost vms) sertifitseerinud ning huvi sertifitseerimise vastu on olnud väga madal.
Sertifitseerimist peetakse kulukaks või piirnormide saavutamist liialt keeruliseks tulenevalt
settekäitluses kasutusel olevast tehnoloogiast. Osa vee-ettevõtteid on toonud välja asjaolu, et
jäätmestaatuses olevast reoveesettest vabanemine ei ole probleemiks, seda juhul, kui on olemas
kindel haljastuse või põllumajandusega tegelev koostööpartner. Jäätmestaatuses olevale
reoveesettele kohalduvad nõuded keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 29 „Haljastuses,
rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning
kasutamise nõuded“. Ka jäätmestaatuses tuleb saavutada raskmetallide ja patogeenide
piirnormid ning sete peab olema stabiliseeritud. Üha enam kasvab aga reoveesette kasutajate
teadlikkus reoveesettes sisalduvatest püsivatest orgaanilistest saasteainetest ja ravimijääkidest,
mida kumbki reoveesette käitlemist reguleeriv määrus hetkel eraldi ei käsitle. Reoveesette
kasutamisega on seotud palju hirme ning toote sertifitseerimine aitaks tagada kindluse, et
tegemist on kehtivatele ohutus- ja kvaliteedinõuetele vastava tootega. Seejuures on oluline ka
teadlikkust tõsta, et kvaliteedinõuetele vastav reoveesettest valmistatud toode on sobiv
mullaviljakuse tõstmiseks. Reoveesettest toodetud komposti kasutamise soodustamiseks on
võimalik haljastustöid sisaldavate riigihangete juures rakendada keskkonnahoidlikke
riigihangete kriteeriume kahel alternatiivsel viisil: kas lisada komposti kasutamise kohustus
hanke tehnilisse kirjeldusse või lisada komposti kasutamine hanke hindamiskriteeriumitesse ja
rakendada majandusliku soodsuse kriteeriumina. Huvi komposti kasutamise vastu on lihtsam
tekitada, kui käitlejatel on valmisolek pakkuda juba kasutamiseks valmis segatud komposti.
Reoveesette käitlemisel tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)
2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77).
Eeldatavalt aga seni Eestis ükski settekäitleja püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldusele
reoveesettes keskendunud ei ole. Jäätmekava koostamise ajal on Euroopa Komisjon Nõukogu
direktiivi 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel
põllumajanduses (EÜT L 181, 04.07.1986, lk 6–12) üle vaatamas ja uusi meetmeid kaalumas.
Seetõttu pole välistatud ka uued nõuded ja piirangud seoses püsivate orgaaniliste saasteainetega
reoveesettes. Seadusandlikku ettepanekut Euroopa Komisjonilt direktiivi muutmiseks on
eeldatavalt oodata 2023. aastal.
Puidujäätmeid tekkis 2020. aastal kokku 133 007 tonni. Valdava osa puidujäätmetest
moodustasid puitpakendid (15 01 03, ligi 41 430 tonni) ning neile järgnesid ehitus- ja
lammutuspuit (17 02 01, 40 229 tonni), puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi,
paberi ja kartongi tootmisel tekkinud saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit,
laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer (03 01 05, 26 796 tonni). Puidujäätmed
eelkõige taaskasutatakse põletamise teel (R1), kuigi puukoore- ja puidujäätmeid
puidutööstusest ka kompostitakse ning puitpakendeid suunatakse korduskasutuseks
ettevalmistamisse. Nii nagu paljude jäätmevoogude teke, sõltub puidujäätmete üldine teke
samuti olukorrast majanduses. Jäätmekava kehtivuse perioodil võib oodata ehitus- ja
lammutuspuidu (17 02 01) ning puidu töötlemisel tekkivate puidujäätmete (03 01 05) koguste
mõningast kasvu.
Lisaks eelnimetatutele tekib biolagunevatest jäätmetest suuremal hulgal paberit ja kartongi,
seda nii valdavalt pakenditena (15 01 01, 2020. aastal 62 570 tonni) ning olmejäätmete hulka
kuuluva vanapaberina (20 01 01, 2020. aastal ligi 42 950 tonni) (vt olmejäätmete alapeatükk).
67
Suurtes kogustes tekib Eestis veel põllumajandusest loomaväljaheiteid, virtsa ja sõnnikut
(sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelaid farmiheitmeid (02
01 06, 2020. aastal isegi ligi 123 361 tonni) ning põllumajandusest ja aiandusest taimsete
kudede jäätmeid (02 01 03, 2020. aastal ligi 43 412 tonni). Nende voogude puhul on oluline
märkida, et alati ei kuulu need jäätmeseaduse kohaldamisalasse ehk ei klassifitseeru jäätmeteks.
Seega tegelikult on selliste materjalide teke veelgi suurem, kuid need ei kajastu jäätmealases
arvestuses.
Biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega Eli tasandil sihtarve. Sihtarv
on kehtestatud olmejäätmetele, mille hulka kuuluvad ka biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
ning aia- ja haljastujäätmed.
Jäätmeseadusega on seatud piir biolagunevate jäätmete ladestamisele. Alates 2020. aastast ei
tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid üle
20 massiprotsendi.
Valdkonna tugevus
• Biolagunevatele jäätmetele on kehtestatud lakkamise kriteeriumid neljas valdkonnas
(biolagunevatest jäätmetest komposti tootmisele, biolagunevatest jäätmetest biogaasi
tootmisel tekkivale kääritusjäägile, reoveesettele ning puiduhakkele). Määrused
võimaldavad edendada nende biolagunevate jäätmete ringlussevõttu tagades samal ajal
keskkonna ja inimeste tervise kaitse.
Valdkonna nõrkus
• Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu võimekus on madal. Biolagunevatele jäätmetele
kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine on vähene, kuna selleks puudub
sageli motivatsioon ja nõudlus saadava toote järele on kesine. Biolagunevaid jäätmeid
viiakse põldudele jäätmestaatuses, st biolagunevaid jäätmeid on töödeldud ja need vastavad
teatud leebematele nõuetele, kuid ei ole kooskõlas rangemate lakkamise kriteeriumidega,
mida saab lugeda ringlussevõtuks. Biolagunevate jäätmete täiendavat töötlemist peetakse
kulukaks ja liialt keeruliseks. Uute käitluslahenduste rajamist takistab sageli kohaliku
kogukonna vastuseis ja vajalike lubade pikk menetlusaeg.
68
2.7. Põlevkivitööstusejäätmed
Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja
rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivi lend - ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel
poolkoks, tahke soojuskandja seadmel must tuhk (lendtuhk), koldetuhk ja fenoolvesi (Joonis
21). Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib viimastel aastatel ca 17 miljoni tonni
aastas, mis moodustab ligikaudu kuni 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Viimastel
aastatel ca 70% tekkivatest jäätmetest. Põlevkivitööstuse algusest on prügilatesse ja
jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 mlj t kaevandamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmeid ning
jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaast üle 27 km² 55 . Põlevkivi kaevandamine ja
kasutamine mõjutab seega oluliselt riigis tekkivate jäätmete üldkogust ja käitlustoimingute
nagu taaskasutamise ja ladestamis osakaalu.
25
20
milj tonni
15
10
5
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
poolkoksi ja fenoolvesi 1,59 1,23 0,65 1,30 1,40 1,47 1,29
lend- ja koldetuhk 8,63 7,74 8,87 9,50 9,16 6,31 4,93
aheraine 7,87 11,55 10,64 9,48 7,01 6,72 4,96
Joonis 21. Põlevkivijäätmete teke 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Eestis on kokku neli põlevkivi kaevandamise luba omavat ettevõtet: Enefit Power AS, VKG
Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Kunda Nordic Tsement AS. Perioodil
2016-2020 kaevandati kokku 65,6 mlj t põlevkivi, keskmiselt 13,1 mlj t aastas ning aastal 2020
kaevandati 9,2 mlj t, mis on aastakümnendite madalaim. Põlevkivi kaevandamismahtude
vähenemisega on vähenenud ka kaevandamisel tekkiva aheraine kogus. Perioodil 2011–2015
tekkis aherainet ca 9 mlj t/a seevastu aastatel 2016–2020 ca 7,7 mlj t/a (aastal 2020 tekkis ca 5
mlj t, Joonis 22.).
55 Riigikontroll. Kättesaadav:
https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/Seisukohtijakommentaare/tab id/301/895GetPage/1/895Year/
-1/ItemId/819/amid/895/language/et-EE/Default.aspx (15.09.2023).
69
12,0 120%
107,3%
10,0 100%
Taaskasutuse osakaal, %
8,0 80%
66,9%
60,2%
milj tonni
56,7%
6,0 52,6% 60%
36,8%
4,0 40%
2,0 20%
0,0 0%
2011-2015
2016 2017 2018 2019 2020
keskmine
Taaskasutatud 5,89 3,96 4,99 3,97 3,92 5,32
Ladestatud 2,46 3,53 2,77 2,94 0,00 0,00
Tekkinud 8,99 10,76 9,48 7,01 6,52 4,96
Taaskasutuse osakaal 66,9% 36,8% 52,6% 56,7% 60,2% 107,3%
Eesmärk 40% 40% 40% 40% 40% 40%
Joonis 22. Aheraine teke, taaskasutus ja ladestamine perioodil 2016 –2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
Eesti põlevkivi suhteliselt madala kütteväärtuse ja kõrge anorgaanilise aine sisalduse tõttu tekib
põlevkivi põletamisel elektrijaamades ja põlevkiviõli tootmisel suurtes kogustes spetsiifiliste
omadustega tuhka – põlevkivi tuhasus on ligikaudu 45%. Ka põlevkivituha teke on viimastel
aastatel põlevkivi kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud. Aastatel
2011–2015 tekkis põlevkivituhka (lend- ja koldetuhk) aastas keskmiselt 8,1 mln tonni. 2020.
aastaks oli põlevkivituha teke langenud 4,9 mln tonnini. Võrreldes 2011–2015 aastate
keskmisega on põlevkivituha teke vähenenud 38,7%.56 Sõltumata tuha tehnoloogilisest
päritolust ladestatakse see osa kogutuhast, mis taaskasutamist ei leia, prügilates. Petroter
seadmete tuhk ladestatakse VKG enda poolkoksi- ja tuhaladestule ning KKT TSK-seadmete
tuhk samuti vastavasse ladestusse koos poolkoksiga. Põlevkivi tööstusjäätmete tekke kogused
sõltuvad nii elektrienergia kui ka põlevkiviõli tootmismahtudest, kuid Venemaa agressioonisõja
tõttu Ukrainas on tekkinud kütuste hinnatõus ning vajadus kasutada siseriiklikult enam
põlevkiviõli, ei aita paraku kaasa jäätmete tekke vähenemisele, kuigi alates aastast 2018 oli
märgata vähenemise trendi.
56 Keskkonnaministeerium. „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“
aastate 2016-2020 tulemuste analüüs. Tallinn, 2021. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/media/8911/download (15.09.2023).
70
Möödunud viiel aastal (2016–2020) taaskasutati aherainet ca 4,2 mlj t/a. Aastatel 2019–2020
tekkinud aherainet ei ladestatud, vaid suunati taaskasutusse või ladustati. 2016–2020 aastatel
oli keskmine taaskasutuse osakaal 59,5% ning 2020 taaskasutati enam kui 100%, taaskasutati
ka eelmistel aastatel ladustatud aherainet. Peamiselt on aheraine leidnud kasutust
kaevandamisalade korrastamisel või täitematerjalina ehitussektoris ja taristuehitusel, sh AS-i
Eesti Raudtee poolt 1520 mm raudteega seotud töödel. Samuti on aherainet kasutatud erinevates
ettevõtete sisestes projektides nt motomäe rajamisel või päikesepargi ehitamisel. 57
Perioodil 2016–2020 tekkis kokku 4,47 mlj t poolkoksi, keskmiselt 816 tuhat tonni aastas. Kõik
poolkoks ladestati prügilasse58 Perioodil 2011–2015 taaskasutati poolkoksi keskmiselt 522 tuh
t/a, seda Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamägede sulgemisel veepidavuse saavutamiseks, kus lisati
poole meetri paksune tihendatud poolkoksikihti. Pärast seda ei ole enam poolkoksi
taaskasutatud ning kogu tekkinud poolkoks on ladestatud.
Perioodi 2016–2020. a. PAK-i esimese strateegilise eesmärgi, põlevkivi kaevandamise
efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise mõjunäitajate osas on
jäätmevaldkonna jaoks olulise tähendusega aheraine taaskasutus, mille osakaal selle tekkest oli
enam kui 100%, ületades PAK kohast 40% taaskasutamise eesmärki.
Põlevkivi arengukava teine eesmärk, põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse
keskkonnamõju vähendamine, hindab selle saavutamist muuhulgas põlevkivituha
taaskasutamise mõjunäitaja. Selle osas ei ole saavutatud eesmärki – taaskasutada vähemalt
4,5% tekkivast põlevkivi tuhast ning 2020. a taaskasutati 1,8%. Sarnaselt aheraine tekkele on
ka põlevkivituha tekke kogus viimastel aastatel põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahtude
vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud. Põlevkivituhka on võimalik kasutada
plastitööstuses ja keemiatööstuses ning vastavad uuringud nendes valdkondades käivad.
Probleemidena tuuakse aga välja põlevkivituha koostise ja ka selle sideaineliste omaduste suurt
muutlikkust aasta lõikes.
Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks
muudetud põlevkivivaru suhtes ning ladestatud jäätmete suhtes ei suudetud saavutada (erandiks
2016. a). Kuid siinkohal võib põhjuseks olla üheltpoolt madalama kütteväärtusega põlevkivi
kasutamine energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud
jäätmete kogused. Teisalt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse kasv õlitootmiseks, mis ei
kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud põlevkivivaru ja
kadude ning jäätmete kogustes.
57 Analüüs ja ettepanekud ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu soodustamise ning avaliku sektori hangetes
sekundaarmaterjalide kasutamise võimaluste laiendamise kohta Eesti Vabariigis. Keskkonnaministeerium. Tallinn
2022 ja 2021 Põlevkivi kasutamise aruanne. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016 –2030 perioodi 2016–
2020 mõjuanalüüs. Keskkonnaagentuur 2021. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/8911/download
(15.09.2023).
58 Keskkonnaministeerium. „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“
aastate 2016-2020 tulemuste analüüs (viide 56).
71
Põlevkivist elektri ja õlitootmisel on suur roll kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050.
Lähikümnendil on energeetika alased eesmärgid suunatud valdavalt energiaallikate
mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Põlevkivi kasutamise vähenemisel
on ka mõju jäätmetekke vähendamisele, kuigi energiahindade tõus ja energiaga
varustuskindluse tagamiseks suurenev põlevkivi kaevandamise ja kasutamise maht tõenäoliselt
kaasa ei aita ka jäätmetekke vähenemisele. Seega seni kuni põlevkivi Eestis kasutatakse, on
oluline jätkata seadusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist ning vastavalt
perspektiivsusele jätkata ka tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, et laiemalt täita
rahvusvahelised kliimaeesmärgid 59 aga ka panustada riigi jäätmekava 2023–2028 strateegiliste
eesmärkide täitmisesse.
Seni kuni põlevkivi kasutatakse, kas energiaga varustuskindluse tagamisel või ka eksporditava
põlevkiviõli tootmiseks, on oluline ka põlevkivi kaevandamise ja kasutamise
keskkonnamõjusid käsitleda terviklikult, võttes arvesse põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel
tekkivaid heitmeid, saasteainete väljutamist välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse
ning seda tuleb arvestada põlevkivi valdkonna edaspidisel suunamisel ning mõjunäitajate
seadmisel ja arvestada seega seni läbiviidud uuringuid, kliima- ja keskkonnaeesmärke aastaks
2050, jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke ning võttes arvesse muutuseid
tehnoloogiates ja valdkonnas laiemalt.60
Põhjalikumalt on põlevkivivaldkonna analüüs, sh jäätmeteke kajastatud Põlevkivi kasutamise
riikliku arengukava 2016–2030 täitmise aruandes61 .
Valdkonna tugevused
• Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022–2023 näeb ette järk-järgulist üleminekut
taastuvenergiale, mistõttu väheneb põlevkivi kaevandamine ning põlevkivitööstuse
jäätmete kogus;
• Aheraine taaskasutuse osakaal selle tekkest oli enam kui 100% ning Põlevkivi
arengukavas seatud 40% suurune taaskasutamise eesmärk on ületatud ;
• Alates 2020. aastast kuulub põlevkivituhk tavajäätmete alla, mis annab selle
kasutamiseks uusi võimalusi;
• Põlevkivijäätmete ladestud on toormevarud tulevastele ringmajandusprojektidele;
• Olemasolev teaduspõhine pädevus.
Valdkonna nõrkused
• Põlevkivituhkade taaskasutamine on vähene ning nende kvaliteet on ebaühtlane;
59 Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030. 2016–2020. a analüüs. Tallinn,
2021
60 Samas.
61 Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 täitmise 2018. ja 2019. aasta
aruanne. Tallinn 2021. https://kliimaministeerium.ee/media/3977/download (15.09.2023).
72
• Regulatsioon põlevkivi kaevandamisel ja tööstusest pärinevate jäätmete
taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks on nõrk;
• Põlevkivi aheraine kui ressurss asub võimalikest kasutuskohtadest kaugel,
taaskasutusega kaasnevad transpordikulud.
2.8. Plastijäätmed
Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Teeme Ära Sihtasutus poolt 2021.
aastal koostatud „Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2
– plastitööstus“62 andmetel töötleb Eesti plastitööstus valdavalt imporditud primaarset
termoplastset tooret erinevateks toodeteks (pakendid, kiled, torustikud, auto- ja
elektroonikatööstuse komponendid), väiksemal määral valmistatakse termoreaktiivsetest
vaikudest tooteid. Uuring toob samuti välja, et plast ringleb peamiselt tootmisprotsesside
siseselt, aga ka valdkondades, kus seda on võimalik suhteliselt puhtalt ja suurtes kogustes
koguda (veo- ja rühmapakendid). Termoplastseid tootmise jääke töötleb ümber enamus
ettevõtteid protsessi siseselt, kuna neid on võimalik majanduslikult efektiivselt purustada ja
tootmisesse tagasi suunata, termoreaktiivseid jääke tootmisprotsessi siseselt kasutada ei saa ja
need lähevad prügilatesse või põletusse. Termoplastsetest materjalidest jäätmete ringlussevõtu
probleem puudutab seega valdavalt toodangu hilisemat ringlussevõttu peale kasutust. Uuringu
autorid on leidnud, et Eestis kasutusel olevad peamised plastiliigid ühtivad hinnanguliselt
Euroopas enim kasutatud plastidega (täpsemalt tabelis 13).
Tabel 13. Euroopa Liidus 2020. aastal kasutatud peamised polümeeride liigid 63 .
Polümeeri liik Tähis Osakaal Peamised kasutusvaldkonnad
Polüetüleentereftalaat PET 8,4% Joogipudelid, puhastusvahendid
Suure tihedusega PE-HD, - 12,9% Mänguasjad, piimapudelid, šampoonipudelid,
polüetüleen MD torud, majatarbed jne.
Polüvinüülkloriid PVC 9,6% Aknaraamid, profiilid, põranda- ja
seinakattematerjalid, torud, kaabliisolatsioon,
aiavoolikud, täispuhutavad basseinid jne.
Väikse tihedusega PE-LD, 17,4% Korduskasutatavad kotid, karbid,
polüetüleen LLD põllumajanduskile, toiduainete pakkekile jne.
Polüpropüleen PP 19,7% Toidupakendid (nt jogurti topsid), maiustuste
ja suupistete ümbrised,
joogipudelite korgid, mikrolaineahju karbid,
torud, autoosad, pangatähed jne.
Polüstüreen PS, PS-E 6,1% Toidupakendid (piimatooted, kalatooted),
ehituse isolatsioonimaterjal, elektri- ja
elektroonikaseadmed,
sisevooder külmikutele, prilliraamid jne.
Polüuretaan PUR 7,8% Hoone isolatsioon, padjad ja madratsid,
isolatsioonivahud külmikutele jne.
62 Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum , Teeme Ära SA, 2021. Eesti ringmajanduse
tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus (viide 21).
63 Plastics Europe, 2021. Plastics - the Facts 2021. Kättesaadav: https://plasticseurope.org/wp-
content/uploads/2021/12/Plastics-the-Facts–2021-web-final.pdf (15.09.2023).
73
Polümeeri liik Tähis Osakaal Peamised kasutusvaldkonnad
Teised termoplastid ABS, PRT, 10,7% Optilised kiud (PBT); prillide
PC, PMMA, läätsed, katusekatted (PC); puutetundlikud
PTFE ekraanid (PMMA); kaablite katted (PTFE).
Muud plastid 7,4% Sisaldab teisi termoreaktiive nagu
fenoolvaigud, epoksiidvaigud, melamiin
vaigud, uurea vaigud ja teised.
Eestis tekkis 2020. aastal plastijäätmeid (arvestatud on nii liigiti kogutud plastijäätmeid kui ka
segaolmejäätmete koostises olevaid plastijäätmeid) 95 765 tonni, millest liigiti koguti 40,8%
(39 051 tonni). Liigiti kogutud plastijäätmetest 1793 tonni ladestati, 1130 tonni taaskasutati
energiakasutuse teel ja ringlusse võeti 24 768 t. Suur osa plastijäätmeid – 15 414 tonni
eksporditi. Samas Eestisse ka imporditakse plastijäätmeid, 2020. aastal 9960 tonni ulatuses.
Joonisel 25 on toodud Eesti plastijäätmete kogutekke ja käitluse andmed perioodil 2014–2020.
Aastad 2014–2019 tõstsid koos majanduse ja tarbimise kasvuga silmnähtavalt ka plastijäätmete
teket. Teisalt õnnestus 2014. aastal kogutekkest taaskasutada 59% ja ringlusse võtta 31%
plastijäätmetest, 2018. aastaks olid vastavad näitajad tõusnud 80% ja 47% peale. 2018. aastaks
oli võrreldes 2014. aastaga kuuekordistunud prügilasse ladestavate plastide kogus, mis viitas
mõningate plastide soodsate ümbertöötlusvõimaluste puudumisele. 2020. aastal oli
plastijäätmete kogutekke kasv pidurdunud võrreldes varasema perioodile ning üheks põhjuseks
võib olla 2020. aastal alguse saanud COVID-19 kriis, mis mõjutas mitmeid sektoreid. 2020.
aastal on plastijäätmete taaskasutamine võrreldes 2018. aastaga langenud, kuid samal ajal on
plastijäätmete ringlussevõtt samal perioodil kasvanud. Plastijäätmed leiavad sekundaarse
toormena Eestis kasutust peamiselt kile valmistamisel, väiksemas koguses aga ka ehitus- ja
sisustusmaterjale tootmises62 .
50 000
45 000
40 000
35 000
30 000 Koguteke
tonni
25 000 Taaskasutamine
20 000 Ringlussevõtt
Ladestamine
15 000
10 000
5 000
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 23. Liigiti kogutud plastijäätmete koguteke ja käitlus aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur).
74
KAURi ülevaate64 kohaselt üle kahe kolmandiku plastijäätmetest tekib plastpakendite, sh lahus
kogutud plastpakendijäätmete koosseisus. Jooniselt 23 on näha, et alates 2018. aastast kasvas
märgatavalt plastijäätmete ringlussevõtt ning oli seotud asjaoluga, et mitmed sekund aarplastide
tootjad tõstsid oma tootmisvõimekust ja turule lisandus ka uusi ettevõtteid.
Lisaks plastpakendijäätmetele tekib plastijäätmeid ka plastitööstuses, põllumajanduses. Näiteks
on 2014. aastast alates seoses sekundaarplastide tootmise intensiivistumisega peaaegu
kahekordistunud plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel,
jaotamisel ja kasutamisel tekkinud plastijäätmete teke ja ringlussevõtt ning kolmekordistunud
jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-,
purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmete alla kuuluva plastide ja kummi teke ja
ringlussevõtt. Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja
kalapüügil tekkinud plastijäätmete (v. a pakendid) ehk põllumajandusplasti teke on aga peale
2015. aastat langema hakanud, kuigi prügilasse ladestamine on kasvanud, mis on seotud
sellega, et Eestis põllumajanduskiledele ringlussevõtu võimalused puuduvad ning
impordivõimalused on vähenenud seoses Hiina ekspordikeelu kehtestamisega.
Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“
tõi esile, et plasti ringmajanduse väljakutsed esinevad kogu plasti elutsüklis. Antud uuringus
leiti, et kõige mõjusam oleks Eestis ringmajandust toetavaid meetmeid juurutada
pakenditööstuses, kus plasti hulk on kõige suurem aga kasulik eluiga kõige lühem. Samuti leiti,
et pakendivaldkonnale keskendumine sobitub Eli roheleppe fookuses olevate kestlike
pakendisüsteemide ja ühekordse plasti vähendamise eesmärkidega. Teistes valdkondades on
plasti kasutusiga oluliselt pikem, kuid tooted sageli ka oluliselt keerulisemad, sisaldades palju
erinevaid plasti liike, sageli koos teiste materjalidega. Seega tasuks sellistes valdkondades
pigem rõhuda jäätmete tekke vältimisele läbi toodete eluea pikendamise, parandamise ja
korduskasutuse.
Teatud plastijäätmetes võib esineda POSe. Kui sellised jäätmed ületavad POS määruse IV lisa
piirnorme, siis selliseid jäätmeid ei tohi korduskasutada ega ringlusse võtta. Selleks, et vältida,
et POS-e sisaldavad plastijäätmed jõuavad ringlusse, on oluline, et plasttoodete tootmisel juba
ei oleks kasutatud selliseid aineid. Oluline on plastitööstuses kasutatavad ohtlikud ained
asendada. Näiteks on leitud POSe üle lubatud piirmäära plastist mänguasjades.
Samuti on oluline, et jäätmekäitlusettevõtted, kelle käitlustehnoloogia võib hõlmata ka POSe
sisaldavaid jäätmeid, võtaksid kasutusele vajalikud meetmed, et selliseid jäätmeid eraldada.
Keskkonnaamet on kõikidele ettevõtetele, kes tegelevad plastijäätmete ringlussevõtuga,
seadnud keskkonnaloaga nõude, mille kohaselt peavad ettevõtted tagama, et ei võta ringlusse
POS-e sisaldavaid jäätmeid. 2020. aastal koostatud uuring „Uute püsivate orgaaniliste
saasteainete leidumine Eesti keskkonnas ning ettepanekud Stockholmi püsivate orgaaniliste
saasteainete konventsiooni rakenduskava muutmiseks65 “ tõi esile, et uuringuga seonduvalt
saadeti 14-le jäätmekäitlusega seotud ettevõttele infoküsimused, millele tagasisidet andis 4
ettevõtet, millest kõik teavitasid, et ei ole kvantitatiivselt analüüsinud POSde sisaldust
jäätmevoogudes. Ettevõtted on küll teadlikud POSde võimalikust ringlemisest, kuid neil
puuduvad täpsemad juhendmaterjalid POSe sisaldavate jäätmete klassifitseerimiseks ja
64 Keskkonnaagentuur, 2020. Jäätmekäitluse trendid 2014-2028. Kättesaadav:
https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014 –2018.pdf (15.09.2023).
65 Keskkonnauuringute Keskus, 2020. Uute püsivate orgaaniliste saasteainete leidumine Eesti keskkonnas ning
ettepanekud Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni rakenduskava muutmiseks . Kättesaadav:
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/02/Aruanne_POS_2020_0.pdf (15.09.2023).
75
eristamiseks. Eelnevalt nimetatud uuring tõi samuti välja, et Eestis on seni väga vähe tähelepanu
pööratud POSde esinemisele ja analüüsimisele jäätmevoogudes POS-e sisaldavate jäätmete
selekteerimisele ja käitlemisele. Jäätmetele kehtestatud piirnorme ei järgita või neid ei teata ja
tegevus on suures osas tunnetuslik, mitte väga süsteemne ja protseduure järgiv.
Viimastel aastatel on Eestis järjest enam turule tulnud erinevaid biolagunevast plastist tooteid.
Ennekõike on need kasutust leidnud pakendite valdkonnas. Tihti soovitakse selliseid tooteid
kasutada alternatiivina ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele. Paraku puuduvad Eestis
biolagunevatele plastidele, sh pakenditele vastavad kogumissüsteemid ja käitluslahendused.
Tihti on ka tarbijad segaduses, kuidas sellist tüüpi pakendiga toimida – kas see peaks minema
biolagunevate jäätmete kogumissüsteemi või pakendijäätmete konteinerisse. Kuigi igal juhul
on tegemist pakendijäätmetega, siis suure tõenäosega sellised pakendid kompostimisprotsess i
ei jõua, mis peaks olema sellistest toodetest tekkinud jäätmete jaoks sobiv käitlustehnoloogia
(juhul kui need vastavad kompostitavust tõendavale standardile). Teisalt kui sellistest toodetest
tekkinud jäätmed jõuavad biolagunevate jäätmete kogumisvõrgustiku kaudu kompostimisse,
siis puudub teadmine, kas need jäätmed Eesti tingimustes ka vajalikul tasemel käideldud
saaksid. Seetõttu vajab biolagunevate pakendite temaatika detailsemat analüüsi ning selgust,
millise jäätmevoo osana peaks toimuma nende edasine käitlemine. Samuti on oluline paika
panna nõuded, millele biolagunevast plastist tooted Eesti tingimustes vastama peaks, et sellisest
materjalist tooteid üldse Eesti turule lasta tohiks. 30.11.2022 avalikustas Euroopa Komisjon Eli
ringmajanduse uue paketi, kuhu on hõlmatud ka kaks ringmajanduse teemalist algatust:
pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanek ja komisjoni teatis biopõhise, biolaguneva
ning kompostitava plasti Eli poliitikaraamistiku kohta. Poliitikaraamistiku eesmärk on
parandada arusaamist nendest materjalidest ja selgitada, millistel tingimustel ja milliste
toodetena sellised plastid võiksid tuua keskkonnakasu ning suunata tulevasi Eli üleseid
poliitikaarendusi. Komisjon julgustab kodanikke, ametiasutusi ja ettevõtjaid kasutama seda
raamistikku oma poliitika-, investeerimis- või ostuotsuste tegemisel. Antud poliitikaraamistik
annab kätte suunised, millega tuleks arvestada, kui tulevikus Eestis eraldi nõudeid kehtestada.
Valdkonna tugevused
• Eesti kummi- ja plastitööstus koosneb umbes 200 ettevõttest ning Eestis on esindatud
kõik põhilised plastide töötlemise tehnoloogiad – survevalu, ekstrusioon, puhumine,
rotatsioonvormimine, vaakumvormimine, mehaaniline töötlemine, vahttoodete
vormimine ja sardplasttoodete valmistamine66 .
• Eesti plastitööstuse toomise käigus tekkivad tootmisjäägid võetakse valdavalt
ringlusse62 .
• Eestis turul on ärimudelid korduskasutuspakendite jaoks, mis aiatavad kaasa
plastijäätmete tekke kasvu pidurdamisele. Olemas on kogemused avalikel üritustel
ühekordselt kasutatavate plastist sööginõude asendamisega korduskasutavate
alternatiividega ning selline praktika on aasta-aastalt laienenud.
• Eestis on hästi toimuv tagatisrahasüsteem, mille kaudu kogutakse kokku enamus PET
plastpakenditest. Eestis olemas teisesest PET toormest pakendeid tootev ettevõte.
• Eli ühtne pakendivaldkonna regulatsioon (eelnõu avaldati 30.11.2022) annab
ettevõtetele vajaliku pikemaajalise selguse plastpakendite valdkonna edasistest
arengutest.
66 Eesti Plastitööstuse Liit, 2023. Ülevaade ja üldine statistika. Kättesaadav: https://www.plast.ee/ (15.09.2023).
76
Valdkonna nõrkused
• Suureks väljakutseks on pidev plasti tootmismahtude kasv plastitööstuses ja väga
lühikese elueaga toodete tootmine. Kui senine plasti tootmise trend jätkub, siis on
hinnatud, et järgmise 20 aasta jooksul plasti tootmise maht kahekordistub.62
• Teisene plast ei konkureeri esmase plasti kasutamise mahu ega kvaliteediga.
• Eestis puuduvad ringlussevõtu võimalused spetsiifilistetele jäätmevoogudele
(põllumajandusplast, kalavõrgud) ning nende eksportimine jäätmevoogude väiksuse
tõttu on probleemne. Probleemiks on POSe sisaldavate plastijäätmete eristamine ja
klassifitseerimine.
• Ringlussevõetavate plastiliikide sorteeritud kogused on Eestis kohati mahult liiga
väikesed ning vood ebaühtlased.
• Pakendiettevõtjate huvi plastpakendijäätmete tekke vähendamise osas on leige, sest
hetkel otsest regulatiivsest kohustust selleks ei ole.
Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused
80–85% mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab Elis
plast, millest 50% on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27% kalandusega seotud
esemed 67 . Ühekordse plasti direktiiviga18 leiti, et ühekordselt kasutatavate plasttoodete osas,
mille puhul on kergesti kättesaadavad sobivad ja säästvamad alternatiivid, tuleks piirata nendest
ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ning tuleks
keelustada nende toodete turule laskmine. Sellisteks plasttoodeteks on vatitikuvarred,
söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad,
varred, mis kinnitatakse õhupallide külge. Samuti leiti, et turule laskmise piirangud peaksid
hõlmama ka oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune
nõuetekohaselt ja põhjustab mikroplastireostust keskkonnas, ei ole kompostitav, kahjustab
tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Lisaks leiti, et arvestades
vahtpolüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide kättesaadavust, tuleks
piirata ka sellest materjalist valmistatud ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite ning
joogitopside turule laskmist. Eestis hakkavad kirjeldatud turupiirangud kehtiva ühekordse plasti
direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse (alates 01.05.2023).
67 Euroopa Komisjon, 2023. Marine and coastal environment. Kättesaadav:
https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor-
10/pdf/MSFD_identifying_sources_of_marine_litter.pdf (15.09.2023).
77
Ühikute arvu hinnates moodustavad Läänemere randadest korjatud prügist tubakatoodete filtrid
57%67 . Kuna plasti sisaldava filtriga tubakatootel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivaid ja
säästvamaid alternatiive, siis kehtestatakse ühekordse plasti direktiiviga „saastaja maksab“
põhimõtte kohaselt plasti sisaldavale filtriga tubakatootele ja tubakatoodete kasutamiseks
mõeldud filtritele laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Laiendatud tootjavastutuse eesmärk on
vähendada selliste jäätmete teket. Tootjal on kohustus katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise
kulud ning jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise
meetmetega seotud kulud. Vastavalt jäätmehierarhiale ei ole plasti sisaldava filtriga
tubakatoodete liigiti kogumine nõuetekohase käitlemise tagamiseks nõutav. Tootja laiendatud
vastutuse kehtestamine on üks võimalus toetada toodete kavandamist ja tootmist, mille puhul
võetakse täielikult arvesse ressursside tõhusat kasutamist kogu nende olelusringi jooksul,
sealhulgas nende parandamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu. Seetõttu
hakatakse rakendama plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks
mõeldud filtritele tootjavastutuse nõudeid.
Samuti kehtestatakse direktiiviga täiendavad nõuded plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele.
Märkimisväärne osa turule lastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende
edasiseks käitlemiseks kokku. Plasti sisaldavad kalapüügivahendid on suur probleem, kuna
need tekitavad mereprügi, kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele
mitmekesisusele, inimese tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.
Tulenevalt ühekordse plasti direktiivist peavad liikmesriigid alates 31. detsembrist 2024 oma
seadusandlust kohaldama nõnda, et ka plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele rakenduks
laiendatud tootjavastutuse kohustus. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt
kõrvaldatud kalapüügivahendite parema käitlemise, kandes selliste jäätmete töötlemise ja
teadlikkuse suurendamise kulud. Laiendatud tootjavastutuse süsteemiga võtavad plasti
sisaldavate kalapüügivahendite tootjad vastutuse oma toodete jäätmete eest, parandades
jäätmete liigiti kogumist ja käitlemist, eelkõige ringlussevõttu ja ka korduskasutust.
2.9. Tekstiilijäätmed
Tekstiilijäätmetena käsitletakse jäätmekavas nii rõivad kui tekstiile, mis pärinevad
kodumajapidamistest ning sarnaseid rõiva- ja tekstiilijäätmeid, mis tekivad avalikus ja
erasektoris, samuti tekstiilitööstuses tekkivaid tekstiilijäätmeid. Tekstiilijäätmete alla kuuluvad
muuhulgas ka vaibad, mööblikatted, tekid, padjad, jalanõud.
Tekstiilijäätmete valdkonnas on SEI Tallinna poolt 2020. aastal läbi viidud uuring „Eesti
tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood“68 . Uuringu põhjal saab öelda, et kokku tarbiti Eestis
2018. aastal rõivaid ja tekstiile (nii uusi kui ka kasutatuid) hinnanguliselt 19 530 tonni ehk 14,8
kg inimese kohta. Sellest kogusest ligikaudu 16% moodustavad kasutatud rõivad ja tekstiilid.
Uuringu andmetel on Eesti Eli neljas suurim kasutatud rõivaste ja tekstiili importija (8,1
kg/elanik/a). Imporditud tekstiilid suunatakse korduskasutusse (müük või annetus),
eksporditakse korduskasutuseks või ringlussevõtuks või käideldakse jäätmetena Eestis (8%
imporditud tekstiilist).
68 SEI Tallinn, 2020. Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood. Kättesaadav:
https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2020-09/eesti-tarbimisjargsed-roiva-ja-tekstiilivood-1.pdf
(15.09.2023).
78
Eestis tekkis 2020. aastal olmetekstiilijäätmeid ja tööstuslikke tekstiilijäätmeid kokku 3968
tonni ehk 3 kg elaniku kohta aastas (Joonis 24, Joonis 25).
Olmes liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmete teke on aastate lõikes suurenenud. 2020. Aastal
tekkis rõiva- ja tekstiilijäätmeid (kood 20 01 10) 1154 tonni ja tekstiilijäätmeid (kood 20 01 11)
1063 tonni ehk kokku 1,67 kg elaniku kohta aastas.
Tekstiilijäätmeid tekib lisaks kodumajapidamistele ka kaubanduses (müümata jäänud kaup
kasutatud rõivaste poodides), haiglates, majutusasutustes ja mujal. Tekkinud tekstiilijäätmeid
viiakse valdavalt jäätmekäitlusettevõtetesse, annetatakse edasi, antakse üle korraldatud
jäätmeveo raames segaolmejäätmetena, vähesel määral antakse tekstiilijäätmeid üle käsitöös
taaskasutamiseks.
Tekstiilijäätmeid puudutab ka SEI Tallinna poolt 2019–2020 aastatel läbi viidud
sortimisuuring26 . Selle uuringu kohaselt moodustasid tekstiil ja rõivad segaolmejäätmetes 5,81
massiprotsenti ning see kogus on võrreldes eelmise sortimisuuringuga suurenenud. Seega on
liigiti kogumata jäetud ligikaudu 18,5 tuhat tonni tekstiilijäätmeid. Võib eeldada, et tulevikus
nii korduskasutatava tekstiili kui tekstiilijäätmete kogused suurenevad.
3 000
2 500
2 000
tonni
1 500
1 000
500
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Vaheladustatud 299 112 232 339 116 277 150
Ladestatud prügilasse 573 805 795 660 1 061 1 145 1 321
Määratlemata käitlemine 6 5 3 11 56 4 133
Energiakasutus 516 210 428 920 910 526 885
Ringlussevõtt, t ja % 0 0 0 0 0 0 0
Import 0 0 0 0 0 0 0
Eksport 0 0 0 0 0 0 0
Eeltöötlus 37 50 177 504 778 366 650
Koguteke 1 069 931 1 346 1 698 1 804 1 845 2 216
Joonis 24. Liigiti kogutud tekstiilijäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 –2020. Tekstiilijäätmetena on
arvesse võetud vaid olmetekstiili ( 20 01 10, 20 01 11) (allikas: Keskkonnaagentuur).
Tekstiilitööstuses tekkinud tekstiilijäätmete kogus on viimastel aastatel pigem vähenenud
(joonis 27). Samas nende tekstiilijäätmete ringlussevõtt on viimastel aastatel suurenenud
ulatudes 2020. aastal pea pooleni tekstiilijäätmete kogutekkest.
79
5 000
4 500
4 000
3 500
3 000
2 500
tonni
2 000
1 500
1 000
500 33,1% 47,9%
50,0% 31,2% 27,5% 38,6%
0 1,1%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Vaheladustatud 434 698 734 891 361 485 187
Ladestatud prügilasse 612 469 766 806 813 678 777
Määratlemata käitlemine 0 0 0 4 151 0 0
Energiakasutus 68 218 1 048 1 424 1 238 260 432
Ringlussevõtt, t ja % 11 686 840 1 185 635 678 840
Import 0 0 0 0 0 0 0
Eksport 11 20 9 13 0 0 693
Eeltöötlus 19 5 40 278 767 99 350
Koguteke 967 1 371 2 689 3 583 2 308 1 759 1 752
Joonis 25. Liigiti kogutud tekstiilitööstusjäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 –2020.
Tekstiilijäätmetena on siin arvesse võetud neid tekstiilijäätmeid, mis ei teki olmes (04 01 01, 04 02 09, 04 02 21,
04 02 22, 04 02 99, 15 01 09, 19 12 08) (allikas: Keskkonnaagentuur).
Tekstiilijäätmete kokku kogumine toimub peamiselt jäätmejaamade kaudu. Tarbimisjärgsete,
kuid kasutuskõlblike rõivaste ja tekstiili kokku kogumine toimub peamiselt järgmiste
vahenditega68 :
• avalikku ruumi paigaldatud kogumiskonteinerid;
• kogumispunktid uus- või korduskasutuskeskustes ning kasutatud rõivaste poodides;
• kogumiskastid kaubanduskeskustes ja rõivakauplustes;
• eraldi konteinerid jäätmejaamades (tavaliselt eraldi konteinerid kas korduskasutatavate
rõivaste jaoks või valdavalt rõiva- ja tekstiilijäätmete jaoks).
KliM koostas 2021. aastal ülevaate, millised on kohalikes omavalitsustes tekstiili ja
tekstiilijäätmete kogumise võimalused. Küsimustikule vastas 34 omavalitsust 79-st. Esitatud
info kohaselt on omavalitsused korraldanud tekstiili kogumise peamiselt jäätmejaamade kaudu
(24 omavalitsust 34-st). Kolmeteistkümnes omavalitsuses on jäätmejaam ainus viis
tekstiilijäätmete kogumiseks, neist omakorda vaid neli koguvad tekstiili korduskasutuseks,
ülejäänud koguvad tekstiilijäätmeid vaid jäätmetena. Need, kes on võimaldanud lisaks
jäätmejaamale ka muu mooduse tekstiili kogumiseks, on rakendanud mitmeid erimeetodeid
paralleelselt. Näiteks 13 omavalitsust 31-st kasutab kogumisringide võimalust, 12 omavalituses
koguvad tekstiili taaskasutuspoed, kümme on paigutanud avalikku ruumi konteinerid ja kuues
omavalitsuses on võimalik tekstiili annetada heategevusorganisatsioonidele. Viiel
omavalitsusel puuduvad tekstiili kogumise võimalused täielikult (Joonis 26).
80
Kogutakse jäätmejaamas
Toimuvad kogumisringid
Taaskasutuspoed koguvad
Konteinerid avalikus ruumis
Heategevusorganisatsioonid koguvad
Tekstiilikogumisvõimalused puuduvad
0 5 10 15 20 25 30
Omavalitsuste arv
Joonis 26. Võimalused kohalikes omavalitsustes tekstiili kogumiseks (allikas: K liimaministeerium)
Korduskasutusorganisatsioonide jaoks on kogutud tekstiili hulgast olulisem ära antud tekstiili
kvaliteet. Organisatsioonid on kvaliteeti hinnanud erinevalt (kogutavast tekstiilist on kandmis-
ja müügikõlbulik hinnanguliselt 30-65%). Kogutavate riiete kvaliteet sõltub piirkonnast,
linnades on üldjuhul kvaliteet parem kui maapiirkonnas, kuid kahjuks on kogutud tekstiili
kvaliteet üleüldiselt langustrendis. Kuna kiirmood tungib järjest intensiivsemalt peale, siis see
omakorda vähendab konteineritesse jõudva tekstiili kvaliteeti, samal ajal kui mahud pidevalt
suurenevad. Peamise takistusena kogumisvõrgustiku üle Eesti laienemiseks on
organisatsioonid (Humana Sorteerimiskeskus OÜ, MTÜ Riidepunkt ja MTÜ
Uuskasutuskeskus) välja toonud logistiline keerukuse, mis teeb teenuse pakkumise kulukaks.
Jäätmejaamades liigiti kogutud tekstiilijäätmetena ja ka segaolmejäätmetega koos üle antud
tekstiilijäätmeid suunatakse üldjuhul edasi kas prügilasse ladestamisele või
jäätmepõletusseError! Bookmark not defined.. Paraku puudub Eestis või lähiriikides endiselt
võimalus suuremas mahus tekstiilijäätmete ringlussevõtuks. Tekstiilitööstuses tekkinud
tekstiilijäätmete ümbertöötlemisega tegeletakse väiksemas mahus ja valdavalt enda ettevõttes
tekkinud jäätmete osas (nt Paragon Sleep AS, Wendre AS). Tekstiiliteenuste valdkonnas on
heaks näiteks Lindström Eesti OÜ, kes pikendab oma tekstiilitoodete eluiga kasutades
tekstiilimaterjale võimalusel uuesti teisel otstarbel. Rõivatööstuses on positiivseks näiteks Reet
Aus, kes samuti kasutab rõivaste valmistamiseks tekstiilitööstuse jäätmeid.
Kasutatud rõivaste ja tekstiili ning nende jäätmete kokku kogumiseks ja käitlemiseks on välja
töötatud toetusmeetmed. Kohalikel omavalitsustel on olnud võimalik taotleda KIKist toetust
näiteks liigiti kogumise edendamiseks. 2018. aastal oli avatud taotlusvoor jäätmete, sh
tekstiilijäätmete, ümbertöötlemiseks, kuid tekstiilijäätmete osas ühtegi taotlust paraku ei
esitatud. 2019. aastal toetati KIKi ringmajandusprogrammi kaudu projekti tekstiilijäätmete
purustustehnoloogia välja töötamiseks.
81
Tekstiilijäätmete liigiti kogumist ja käitlemist reguleerib lisaks jäätmeseadusele ka
keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise
nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Määruse kohaselt peab jäätmetekitaja
rõiva- tekstiilijäätmed tekkekohas liigiti koguma (nii kodumajapidamistes kui ettevõtetes ja
asutustes). Vastavalt jäätmeseadusele peavad kohaliku omavalitsuse üksused alates 2025.
aastast korraldama oma territooriumil liigiti kogutud tekstiili kokku kogumise. KOV peab
korraldama liigiti kogutud tekstiili ja tekstiilijäätmete kokku korjamise ja võib selleks kasutada
nii korraldatud jäätmeveo süsteemi, jäätmemaju, kogumispunkte, riidekonteinereid,
kogumisringe vms, kuid kogumine peab olema tagatud kohaliku omavalitsuse jäätmejaamas.
Valdkonna tugevused
• Kasutatud rõivaste ja tekstiili korduskasutus on tõusmas. Aasta-aastalt suureneb
kasutatud rõivaste ja tekstiili liigiti kogumine, tekib juurde vastavaid kogumispunkte ja
-konteinereid, levinud on nende müümine kasutatud rõivaste poodides või
online-platvormide kaudu. Trendikamaks muutub ka kasutatud rõivaste ja tekstiili
soetamine.
• Kohalike omavalitsuste jäätmejaamades on üldjuhul võimalik liigiti kogutud rõiva- ja
tekstiilijäätmeid ära anda, seega on olemas üleriigiline minimaalne võrgustik nende
jäätmeliikide kokku kogumiseks.
• Eestil ja Baltikumil on regioonis strateegiline positsioon Eli tekstiiliringluses tänu
sellele, et Baltikum on oluline kasutatud riiete importija.
Valdkonna nõrkused
• Puudub terviklik strateegiline tegevusplaan ringmajanduse toetamiseks
tekstiilijäätmete valdkonnas. Senised tegevused on olnud pigem kaootilised. 69
• Puudub üleriigiline võrgustik kasutatud riiete ja tekstiili korduskasutuse eesmärgil
kokku kogumiseks. Kogumine on seni korraldanud vaid vähestes kohalikes
omavalitsustes koostöös ettevõtete ja mittetulundusühingutega.
• Endiselt puuduvad head lahendused tekstiilijäätmete sortimiseks,
taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks. On olemas üksikuid väiksemahulisi käitlejaid.
Suur kogus tekstiilijäätmeid kogutakse koos segaolmejäätmetega ja suunatakse
prügilasse ladestamisele või põletatakse. Sama tehakse üldjuhul ka jäätmejaamades
liigiti kogutud rõiva-ja tekstiilijäätmetega.
69 Tehchnopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA. Eesti ringmajanduse
tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 3 – tekstiilitööstus, 2021 Kättesaadav:
https://ringmajandus.envir.ee/et/abimaterjalid/eesti-ringmajanduse-hetkeolukorra -tulevikupotentsiaali-ja-
vajalike-meetmete-uuring (15.09.2023).
82
2.10. Prügilad
Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud
jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja
jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel.
Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad:
• ohtlike jäätmete prügilateks;
• tavajäätmeprügilateks;
• püsijäätmeprügilateks.
Eestis töötab 2022. aasta alguse seisuga viis tavajäätmeprügilat: AS Tallinna Jäätmete
Taaskasutuskeskus (Jõelähtme prügila), EKOVIR OÜ (Uikala pürgila), OÜ Paikre (Paikuse
prügila), OÜ Amestop (Torma prügila), Väätsa Prügila AS (Väätsa prügila).
Kui hetkel kasutusel olevad tavajäätmeprügilad olid rajamise hetkel mõeldud ennekõike
jäätmete ladestamiseks, siis hetkel on käitiste näol tegemist jäätmekäitluskeskustega, kus lisaks
jäätmete ladestamisele käideldakse erinevaid jäätmeliike. Mitmed prügilad toodavad näiteks
biolagunevatest jäätmetest sertifitseeritud komposti ning sorteeritakse erinevaid jäätmeliike (nt
ehitus- ja lammutusjäätmed, pakendijäätmed).
Riigikontroll viis 2021. aastal läbi auditi „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja
järelevalve ladestamise üle“70 , milles tõi välja järgmised probleemid:
• Riigikontrolli hinnangul ei hoia Keskkonnaameti kontrollitegevus ära prügilates
jäätmete taaskasutuse kuritarvitusi ega vähenda pettuste riski. Keskkonnaamet ei ole
kontrollinud, kas prügilad on täitnud seaduses juba üle kümne aasta kehtinud nõuet,
mille järgi ei tohi ladestada sortimata segaolmejäätmeid. Järelevalvetoimingud ei ole
olnud nii põhjalikud, et ennetada või võimalikult vara avastada prügilates toimuvad
rikkumisi.
• Keskkonnaameti nõuded prügilate taaskasutustegevusele ei ole täpsed ja takistavad
järelevalve tegemist. Keskkonnaamet ei veendu jäätmete taaskasutamiseks nõusolekut
andes, kas kavandatav tegevus on vajalik või on selle eesmärk vältida jäätmete
ladestamise tasu maksmist. Prügilaid ei kohelda taaskasutuse lubamisel ühtemoodi,
kuigi nende tegevuse õiguslikud alused on ühesugused.
Keskkonnaamet oli juba enne Riigikontrolli auditi läbiviimist tõhustanud järelevalvet prügilates
toimuvate tegevuste üle ning sellega on jätkatud. Riigikontrolli soovitusi on aktiivselt 2021. ja
2022. aastal rakendatud. Suuremat tähelepanu on pööratud prügilate
keskkonnakomplekslubades taaskasutamise nõuete selgusele ja sarnasele rakendamisele.
70 Riigikontroll, 2021. Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle. Kättesaadav:
https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2523/language/et -EE/Default.aspx (15.09.2023).
83
Püsijäätmete ja ohtlike jäätmete prügilad
Pikka aega Ida-Virumaa keskkonnale ohuks olnud Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimäed on
nüüd nõuetekohaselt suletud ning enam endast ohtu ei kujuta. Nii Kiviõli kui ka Kohtla-Järve
poolkoksiladestud kujundati tööde käigus ümber ning mägede küljed muudeti laugemaks.
Saasteainete põhja- ja pinnavette sattumise vältimiseks oli tarvis tagada poolkoksimäe
veekindlus. Esmalt kaeti pinnad bentoniitsavist mattidega, seejärel drenaažimattidega ning
lõpuks kattekihiga, mis Kohtla-Järvel oli värskest poolkoksist ja Kiviõlis aherainest. Viimasena
külvati mäenõlvadele muru ning istutati kaseistikuid. Lisaks suleti mõlemal poolkoksiprügilal
õli tootmisel tekkinud pigijäätmete järved. Mõlema sulgemisprojekti rahastati
sajaprotsendiliselt ELi ühtekuuluvusfondist.
Hetkel on töötavad tööstusjäätmete prügilad veel põlevkivitööstuse ettevõtetel VKG ja KKT
Oilil ning Enefitil. Lisaks on töötav ohtlike jäätmete prügila Vaivaras, millest täpsemalt ohtlike
jäätmete peatüki all.
Valdkonna tugevused:
• Nõuetele mittevastavad prügilad on suletud ja korrastatud
• Suuremat tähelepanu on pööratud prügilate keskkonnakomplekslubades taaskasutamise
nõuete selgusele ja sarnasele rakendamisele.
Valdkonna nõrkused:
• Riigikontrolli hinnangul esineb prügilates jäätmete taaskasutuse kuritarvitusi, ehk
järelevalvetoimingud ei ole olnud nii põhjalikud, et ennetada või võimalikult vara
avastada prügilates toimuvad rikkumisi.
• Nõuded prügilate taaskasutustegevusele ei ole täpsed ja takistavad järelevalve tegemist.
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus
Riigi omandis on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (Vaivara OJKK), et tagada riigi poolne
operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada risk, et juhul, kui ohtlikke
jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt
vaheladustamisele.
Tekkinud ohtlikke jäätmeid ei ole üheselt võimalik käidelda. Nii nagu tavajäätmetegi puhul
peaks ohtlikud jäätmed eelkõige ringlusse võtma ja muul moel taaskasutama. Erinevaid
ohtlikke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil ning ohtlikud jäätmed, mille osas
Eestis võimekus puudub eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja
ringlussevõtu eesmärgil. Kui ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt ei ole võimalik,
tuleb need rangeid keskkonnanõudeid järgides kõrvaldada. Ohtlike jäätmete puhul ei ole
kõrvaldamiseks ühte lahendust. Sõltuvalt ohtlike jäätmete omadustest on võimalik teatud
ohtlikke jäätmeid kõrvaldada põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik
kõrvaldada ainult ladestamise teel. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on
ohtlikud jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel
kõrvaldada.
84
Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete
põletamisel tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise
töötlemise jäägid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel tekkinud
setted, ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus
tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas
ning asbesti sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Ladestatud jäätmetest moodustas 2020.
aastal sekundaarse tekkena osaliselt stabiliseeritud jäätmed 44,6%, tahkestatud ohtlikud
jäätmed 12,2%, ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel tekkivaid jääkproduktid 41%,
mehaanilise töötlemise jäägid 12,68%. Ohtlikke jäätmete kõrvaldamise kogust on suurendanud
saastunud pinnase ladestamine ning ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete
ladestamine.
Vaivara OJKK-s on neli ladestuskärge, millest kolm on täidetud. Alates 2023. aasta algusest on
Vaivara OJKK-s võimalik ladustada veel 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. Aastatel 2019–2020
ladestati Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses keskmiselt 9839 tonni ohtlikke jäätmeid
aastas. Selliste mahtude juures on viimase kärje täituvusaeg maksimaalselt 3,7 aastat.
Jäätmete kõrvaldamise võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas
rajatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse
kõrge tase.
Võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2021. a novembris tehtud jäätmesaadetiste määruse
1013/2006 muutmise ettepanekut, keelata jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, on
oluline tagada ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning sellega maandada risk, et ohtlikud
jäätmed hakkavad kuhjuma. Vaivara OJKK-sega on võimalik tagada valmiduse erakorralistele
olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib
vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või lad estamist.
2.11. Jääkreostus
Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud
piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum. Jääkreostuskolleteks on näiteks
enne 1998. aastat tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus. Jääkreostuse likvideerimisel tekivad
ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*), saastunud süvenduspinnas (17 05 05*),
kivid ja pinnas tavajäätmetena (17 05 04), õli sisaldavad jäätmed mahutite puhastamisest (16
07 08*), ehitus- ja lammutuspraht (17 kogu jaotis) ja vanaraud (17 04 05).
Ida-Virumaal Purtse jõe ääres algas 2019. aastal suuremahuline põlevkivitööstuse jääkreostuse
likvideerimine, mille käigus puhastati Purtse jõe enimreostunud lõik, Kohtla jõgi ja fenoolisoo
reostusest, mille tekitasid Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitehased aastatel 1930-1980. Purtse
jõe valgala puhastamise projekt on hetkel lõppjärgus. Tööd on kavandatud lõpule viia 2022.
aasta lõpuks.
2018. aastal toimus ohtlike jäätmete koguse kahekord ne suurenemine, sest toimusid
suuremahulised Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse likvideerimised .
2019. aastal toimus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimine. Kroodi oja jääkreostuse
likvideerimisel tekkis 39 500 t ohtlikke aineid sisaldavat süvenduspinnast.
85
SavaClean AS teostas Kroodi oja jääkreostuse likvideerimist termilise töötlusega. Pärast
termilist töötlust saadakse üldjoontes samaväärne pinnas või materjal, mis oli esialgselt enne
saastamist, mistõttu võib puhastatud materjali kasutada maapinna täitmisel vastavate
keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonnalubade olemasolul.
Saastunud pinnase käitlemisel tuleb järgida parima võimaliku tehnika (PVT) kontseptsioonide
nõudeid. Saastunud pinnase käitluseks on erinevaid tehnoloogiaid. Levinuim saastunud pinnase
käitlus on saastunud pinnase väljakaevamine, sõelumine, ja ohtlike ainete
eemaldamine/sidumine. Jääkreostuste likvideerimisel kasutatakse in-situ tehnoloogiaid
(jäätmetekke vältimine), on site tehnoloogiaid ja ex-situ tehnoloogiaid, in-situ tehnoloogiate
puhul saavutatakse pinnases ohtlike ainete sisalduse vastavus piirarvudega ilma pinnast välja
kaevamata ehk maasiseselt. Selleks kasutatakse näiteks keemilist oksüdatsiooni, biotervendust,
elektrokineesi vms. Kuna saastunud pinnase in situ tervendamisel pinnas jääb jätkuvalt maasse,
siis ei ole tegemist jäätmetekkega jäätmeseaduse mõistes (ei toimu pinnase ära viskamist ehk
kasutuselt kõrvaldamist JäätS § 1 ja 2 mõistes). Seega saab pinnase in situ tervendamist
käsitleda jäätmetekke ennetamisena. Jäätmetekkega ei ole tegemist ka siis, kui pinnase valdaja
võtab pinnase uuesti kasutusse ning puuduvad asjaolud, miks seda tegevust peaks lugema
tehniliselt, majanduslikult või keskkonnakaitseliselt ebamõistlikuks. Uuesti kasutusele võtmise
aluseks saab olla näiteks eelprojekt ja tööprojekt objekti ohutustamiseks, millele on tehtud
keskkonnamõjude hinnang ja see on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud.
Ex-situ meetodi puhul kaevatakse reostunud pinnas välja, antakse üle pädevale jäätmekäitlejale
ning teostatakse tagasitäide. On site tehnoloogiate puhul saastunud pinnas kaevatakse välja,
kuid selle ohutustamine toimub objektil ja puhastatud pinnast saab enamasti kasutada kaeve
tagasitäitena. Pinnase puhastamiseks ohtlikest ainetest kasutatakse aeroobset mikrobioloogilist
töötlemist, termodesorptsiooni, märgsepareerimist või keemilist töötlemist. Jäätmete tekke
hetkeks on saastunud pinnase välja kaevamise aeg ning jäätmetekitajaks on kaevetööde
läbiviija. On site tehnoloogiate kasutamise eelduseks on jääkreostusobjekti kandmine
tegevuspaigana jäätmekäitleja keskkonnaloale.
Keskkonnaminister on kehtestanud 28.06.2019 määrusega nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases” ohtlike ainete sisaldused nii tööstus- kui elumaale. Saastunud pinnast
töödeldakse seni kuni see vastab määrusega kehtestatud vastava maatüübi normidele ning
seejärel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. Saastunud pinnast,
mida ei ole võimalik puhastada, sh taaskasutada, või kasutusse võtta ehitustegevuse käigus,
ladestatakse ohtlike jäätmete prügilasse. Tulenevalt ladestamisega kaasnevast saastetasu
maksmise kohustusest eelistavad puhastustööde tellijad ja läbiviijad ladestamist vältida nii
palju kui võimalik. Näiteks 2019. aastal ladestati 1,4% tekkinud saastunud pinnasest.
Jääkreostusobjekte on keskkonnaregistris 304, neist 16 objektil on tuvastatud, et reostus on alla
ohtlike ainete sisalduse piirarve ja sekkumine pole vajalik. Ohustatud on 187 objekti
31.12.2021. a seisuga.
2015. aastal tehti jääkreostuse eelprojektid kaheksale objektile: Kohtla-Järve piirkonna jõgede
reostus, Kroodi oja, Raadi ja Ämari lennuväljad, Laekvere, Priimetsa, Hämara ja Maadevahe.
Jääkreostusobjekte ohutustatakse üldjuhul projektipõhiselt, mistõttu on objektide
ohutustamisega kaasnev saastunud pinnase teke olnud aastati väga kõikuv.
86
Jääkreostuste likvideerimist on rahastatud Euroopa struktuurifondidest ja LIFE
programmidega, kus 60% rahastatakse LIFE programmist ning 40% riigi poolt. Väikeste
objektide, KOV-i territooriumil olevate objektide ja eraettevõtte territooriumil olevat
jääkreostust rahastatakse KIKi Veemajanduse programmi toetusega. Selle toetusega on
suurenenud eelkõige kohaliku tähtsusega jääkreostusobjektide likvideerimine. Euroopa
struktuurifondide abiga on toimunud mitmeid suuremahulisi riikliku tähtsusega
jääkreostusobjektide korrastamistöid.
Hetkel kavandatakse ühtekuuluvusfondi toetusega korrastada põlevkivitööstuse jääkreostusega
rikutud Kiviõli kraavi 1,3 km ulatuses ja Erra jõe 2,7 km lõik, mis suubub Purtse jõkke. Tööde
käigus tuleb Erra jõe sängist ja kallastelt eemaldada jääkreostus, kus põhja ladestunud pigi
ulatub kohati lausa poole meetri sügavusele, reostus aga kohati isegi 1,4 m sügavusele.
Hinnanguliselt tuleb puhastustööde käigus välja kaevata ligikaudu 23 500 m3 reostunud pinnast,
millest üle ⅓ moodustab pigi. Erra jõest väljakaevatud reostunud pinnas plaanitakse ladestada
Viru Keemia Grupp poolkoksi prügilassse. Erra jõe puhastööde esimene etapp viiakse ellu
veevaldkonna integreeritud projekti LIFE IP Clean-EST raames. Lõppjärgus on analoogne
projekt, mille raames on ohutustatud Purtse jõe valgala.
Pinnase ringlusse võtmise võimalused sõltuvad reostuse intensiivsusest. Alla tööstusmaa
piirarve saastunud pinnas on üldiselt kergesti ringlusse võetav (vaja on siiski jäätmeluba või
registreeringut pinnase ja kivide (17 05 04) taaskasutuseks) ja vastav ringlussevõtt on oluliselt
odavam kui ladestamine. Tööstusmaa piirarve mõõdukalt ületava õlireostusega pinnast on
üldiselt bioloogiliselt võimalik tervendada vastavusse tööstusmaa piirarvudega, misjärel on
seegi ringlusse võetav. Kuna taoline pinnas reeglina ei ole ka ilma täiendava töötluseta
ladestatav, siis on ringlussevõtuga lõppev käitlusahel sellisel pinnasel soodsam.
Raskmetallidega saastunud pinnase puhul on toimivaks lahenduseks pigem ladestamine
vastavas prügilas või kapseldamine kohapeal. Sõltuvalt pinnase iseloomust võib see enne
ladestamist vajada stabiliseerimist, et vähendada ohtlike ainete leostumist. Väga intensiivse
õlireostuse puhul ei ole pinnase bioloogiline tervendamine realistlik ja valikusse jäävad
erinevad kõrvaldamistoimingud. Jääkreostusobjektide ohutustamist käsitletakse objektide poolt
ohutustatud veekogumite põhiselt Veemajanduskavades ja nende meetmeprogrammides.
Veemajanduskavad ja nende meetmeprogrammid on avalikkult kättesaadavad KliMi
kodulehel, need on avalikkusele tutvustatud ja sihtgruppidega konsulteeritud.
Meetmeprogrammides on antud hinnangud ka jääkreostusobjektide ohutustamise maksumuste
kohta ning märgitud eelduslik ohutustamise aeg, mis võimaldaks veekogumitel saavutada
vähemalt hea seisund. Veemajanduskavad ja meetmeprogrammid ajakohastatakse iga 6 aasta
järel. Keskkonnaminister kinnitas 07.10.2022 käskkirjaga nr 1–2/22/357 perioodi 2022–2027
veemajanduskavad ja meetmeprogrammi koos lisadega.
Jääkreostusobjekte puudutav info on objektipõhiselt avalikult kättesaadav. Keskkonnaportaali
kaudu. Jooksvalt lisatakse objekte nimekirja, kui leitakse uusi jääkreostusobjekte või ka
reostuskahtlusega alasid. Keskkonnaametil on pädevus öelda, kas on tegemist
jääkreostusobjektiga või saab rakendada saastaja maksab põhimõtet. Jääkreostusobjektide
ohutustamisel ei saa rakendada saastaja maksab põhimõtet, sest seda põhimõtet kehtestavat
kemikaaliseadust ei saa rakendada tagasiulatuvalt selle jõustumisest 1988. a. Reostuse toonased
tekitajad ei ole üldiselt vastutusele võetavad ka puht praktilistel põhjustel, sest tollased
asutused, ühismajandid ja nõukogude armee enam ei tegutse. Jääkreostusobjektide korrastamise
algatab enamasti huvitatud osapool ning riik on töötanud välja rahalise toetuse instrumendid
keskkonnakaitseliselt oluliste objektide ohutustamise toetamiseks.
87
Veemajanduskavadesse jõuab reostunud ala korrastamise vajadus juhul, kui on selge, et objekt
mõjutab veekogumite seisundit – seiramine ja hinnangute andmine peaks olema koordineeritum
ja tõhusam (riik seirab veekogumite seisundeid). KAUR teeb vahehinnanguid - kui muutub
halvemaks, siis selgitatakse põhjuseid. Tellitud sisse tööd, hinnatakse kust tuleb reostus ja mida
teha tuleks. Süsteem peaks olema tõhusam – integreeritud veevaldkonna projekt LIFE IP
CleanEST annab selleks ka täiendavad suunised, kuidas peaks toimima veemajanduskavade
koostamine.
Hetkel toimib riigipoolse rahastuse toel Kohtla- Järve ja Kiviõli poolkoksimägede järelhooldus
ja seire. Poolkoksiga on seotud mitmed nõukogudeaegse tööstusega tekkinud
jääkreostusobjektid, mis tekitavad täna riigile nii ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid .
Valdkonna tugevused:
• Teadaolevad jääkreostusalad on kaardistatud ja käib nende järkjärguline korrastamine.
• Jääkreostuse korrastamise rahastamiseks on loodud erinevad toetusmeetmed (EL
struktuurifondid, Life ja keskkonnaprogramm).
• Jääkreostusobjekte puudutav info on objektipõhiselt avalikult kättesaadav.
Valdkonna nõrkused:
• Jääkreostusobjektide ohutustamisel ei saa rakendada saastaja maksab põhimõtet,
mistõttu tuleb leida teisi võimalusi.
• Jääkreostusobjektide avastamine, seiramine peaks olema tõhusam.
2.12. Riikidevaheline jäätmevedu
Majanduskasv ja globaliseerumine on põhjustanud kogu maailmas riikidevahelise jäätmeveo
suurenemise. 2018. aastal oli ülemaailmse jäätmetega seotud kaubanduse maht 182 miljonit
tonni (väärtus ligikaudu 80,5 miljardit eurot)71 .
See kaubandus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ning EL on üks
suurimaid jäätmete eksportijaid maailmas. Igal aastal ekspordib EL kolmandatesse riikidesse
umbes 33 miljonit tonni jäätmeid. Alates 2004. aastast on EList jäätmete eksport suurenenud
75 % ning pea pool sellest on suunatud OECD-välistesse riikidesse72 . Enamiku EList
eksporditavatest jäätmetest moodustavad metalli-, paberi-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmed.
EL impordib igal aastal ligikaudu 16 miljonit tonni jäätmeid ning ka liikmesriikide vahel
71 Yamaguchi, S., „International trade and circular economy – Policy alignment“, OECD Trade and Environment
Working Papers, OECD Publishing, Pariis, 2021 (avaldamisel), Kättesaadav: International trade and circular
economy - Policy alignment | en | OECD (15.09.2023).
72 Eurostat. Where does EU waste go? Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-
/ddn-20210420-
1#:~:text=In%202020%2C%20EU%20exports%20of,16.0%20million%20tonnes%20in%202020 (15.09.2023).
88
veetakse märkimisväärses koguses jäätmeid (ca 70 miljonit tonni aastas) 73 .
Üle piiri veetavad jäätmed võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda, eriti kui jäätmete
vedu ei toimu nõuetekohaselt. Samal ajal on neil jäätmetel sageli positiivne majanduslik
väärtus, eelkõige teisese toormena, mis võimaldab asendada esmaseid tooraineid ja vähendada
neist sõltuvust ning soodustada seega ringmajandust.
1989. a võeti vastu ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli käsitlev
Baseli konventsioon (Baseli konventsioon), mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja
keskkonda ohtlike ja muude jäätmete tekitamisest, nende riikidevahelisest veost ja käitlemisest
tuleneva kahjuliku mõju eest. Eesti Vabariik ühines Baseli konventsiooniga 1992. aastal (RT
1992, 21, 297). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõukogu võttis 1992. a
vastu otsuse (OECD otsus)74 taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise
veo kontrolli kohta. 2019. a jõustus rahvusvahelisel tasandil Baseli konventsiooni muudatus,
millega keelustati ohtlike jäätmete eksport arengumaadesse (kehtestati üldine keeld eksportida
Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikidest (konventsiooniosalised ja teised riigid, kes on
OECD liikmed ning EL riigid ja Liechtenstein) kõikidesse teistesse riikidesse mis tahes
ohtlikke jäätmeid, mis on ette nähtud lõppladustamiseks, korduskasutamiseks, ringlussevõtuks
ja taaskasutamiseks). EL on ekspordi keelustamist käsitleva muudatuse ratifitseerinud ja
rakendab seda 1997. aastast.
Baseli konventsiooni ja OECD otsuse sätted rakendatakse EL õiguses 2006. a vastu võetud
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste koht
(jäätmesaadetiste määrus)75 . Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud jäätmete piiriüleste
vedude ja kontrollimise kord, eesmärgiga arvestada ja vältida keskkonna- ning
terviseprobleeme, mis võivad kaasneda jäätmete valesti eksportimise ja käitlemisega ning selle
eesmärk on tagada rahvusvahelistest keskkonnaalasest kokkulepetest kinnipidamine. Määrus
hõlmab jäätmete vedu liikmesriikide vahel, importi riikidest, mille suhtes ei kohaldata OECD
otsust ja eksporti nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust. Jäätmesaadetiste
määruses sõltub kontrolli tase jäätmete omadustest (nt ohtlikud või tavajäätmed), sihtkohast
(OECD riik või mitte) ja sellest, kas jäätmeid töödeldakse nende taaskasutamiseks või
kõrvaldamiseks. Rohkem kontrollitud on kõrvaldamisele nt prügilasse ladestamiseks määratud
jäätmete veod ja vähem kontrollitud ringlussevõtuks määratud veod. Jäätmesaadetiste määruses
on sätestatud ka ekspordikeeld teatavate jäätmekategooriate ja teatavate sihtkohtade suhtes:
kõige olulisem näide on keeld eksportida ohtlikke jäätmeid EList riikidesse, mis ei kuulu
OECDsse.
EÜ määrus nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste määrus) on kolm põhilist kontrolli
protseduuri:
• Mittekontrollitavate jäätmesaadetiste veol ehk nn „rohelises nimekirjas“
olevate jäätmete veol peab arvestama artiklis 18 sätestatud üldnõudeid ja peab
73 Allikas: Comext (15.09.2023).
74 Nõukogu otsus C(92)39/FINAL taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli
kohta. Seda otsust muudeti ja praegune versioon on nõukogu otsus ta askasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete
riikidevahelise veo kontrolli kohta (OECD/LEGAL/0266)
75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT
L 190, 12.7.2006, lk 1–98)
89
olema täidetud jäätmesaadetiste määruse VII lisas toodud saatedokument, mis peab
olema jäätmesaadetiste veol kaasas. Rohelises nimekirjas on jäätmesaadetiste
määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud taaskasutamiseks määratud jäätmed. Need on
mitteohtlikud jäätmed taaskasutamiseks määratud jäätmed nagu nt paber, metall
jms.
• Kontrollitavate jäätmete veol peab enne jäätmete väljavedu taotlema asjaomastelt
pädevatelt asutustelt kirjaliku veoloa (jäätmesaadetiste määruse artikkel 3 lg 1 ja
artikkel 4). Kontrollitavad on ohtlike jäätmete, välislepingutega reguleeritud
jäätmete ja kõrvaldamisele määratud jäätmete veod.
• Kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete vedu väljapoole EL ja EFTA riike on
keelatud. Samuti on keelatud eksportida ohtlikke jäätmeid väljapoole OECD
riike. OECD liikmesriiki saab vedada jäätmeid üksnes taaskasutamise eesmärgil.
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1418/2007, 29. november 2007 käsitletakse teatavate Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu
taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust
jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta.
Baseli konventsiooni osaliste konverents otsustas oma 2019. aasta mais toimunud 14. istungi
otsusega BC-14/12 muuta plastijäätmete klassifikatsiooni, määrates ära, milliseid
plastijäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena, milliseid tavajäätmetena või spetsiaalset
tähelepanu vajavatena. Alates 2021. aastast kehtivad plastijäätmete EL sisseveo-, väljaveo ja
liikmesriikide vahelisele veole uued reeglid. Sõltuvalt plastijäätmete tüübist ja kavandatavast
sihtkohast (EL liikmesriik, OECD, mitte-OECD) kehtivad erinevad nõuded. Ohtlike
plastijäätmete ja raskesti ringlussevõetavate plastijäätmete eksport OECD-sse
mittekuuluvatesse kolmandatesse riikidesse on keelatud. Puhaste, tavajäätmete hulka kuuluvate
plastijäätmete (mis on ette nähtud ringlussevõtuks) eksport OECD-sse mittekuuluvatesse
kolmandatesse riikidesse on lubatud ainult eritingimustel. Importiv riik peab teavitama Euroopa
Komisjoni reeglitest, milliseid kohaldatakse vastava impordi suhtes. Ohtlike plastijäätmete ja
raskesti ringlusse võetavate plastijäätmete impordile kolmandatest riikidest kohaldatakse
„eelneva teatamise ja nõusoleku andmise korda“ ehk tuleb taotleda kirjalik luba. Liikmesriikid e
vahelistel vedudel kohaldatakse ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlussevõetavate
plastijäätmetele „eelneva teatamise ja nõusoleku andmise korda“ ehk tuleb taotleda kirjalik
luba. Puhaste, tavajäätmete hulka kuuluvate plastijäätmete (mis on ette nähtud ringlussevõtuks)
osas kohaldatakse artikkel 18 nõudeid ehk rohelise nimekirja jäätmete protseduuri.
EÜ määruse nr 1013/2006 mõistes on pädev asutus Eestis on Keskkonnaamet, kes nõustab ja
menetleb jäätmete riikidevahelisi sisse, välja- ja läbiveolubade taotlusi.
Järelevalvet riikidevahelise jäätmeveo nõuete üle teostavad Keskkonnaamet ning Maksu- ja
Tolliamet. Jäätmete riikidevaheliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja tõhusama
kontrolli tagamiseks koostavad Keskkonnaamet ja Maksu- ja Tolliamet vastavalt
jäätmesaadetiste määrusele (art 50 lg 2a) kontrollikavad 76 , millest lähtuvalt teostatakse
järelevalvet: käitluskohtadele, ettevõtjatele, vahendajatele ja edasimüüjatele, teostatavale
taaskasutamisele ja kõrvaldamise toimingule.
76 Keskkonnaamet. Jäätmete riikidevaheline vedu. Järelevalveasutuste kontrollikava 2020–2022. Kättesaadav:
90
Ülevaade riikidevahelisest jäätmeveost Eestis
Jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende
tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja
keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Erinevaid jäätmeid käideldakse erinevate
tehnoloogiate abil ja Eestis osade jäätmete käitlemise võimalused puuduvad. Riikidevaheline
jäätmevedu on üks olulistest võimalustest selliste jäätmete käitlemiseks, sh võimaldab
liikmesriikidel täita EL tasandil probleemtoodetest tekkinud jäätmetele kehtestatud
ringlussevõtu ja materjali taaskasutamise sihtarve ja toota jäätmetest ringlussevõetud materjali/
teisest tooret.
Jäätmearuandluse infosüsteemist tehtud väljavõtete kohaselt on Eesti valdavalt jäätmeid
väljaviiv riik. Jäätmete väljaveo kogused on pea poole suuremad kui sisseveo puhul. Täpsemalt
on imporditud: 2016 – 2018 aastas 200 000 – 300 000 t ning eksporditud 300 000 – 500 000 t
jäätmeid. 2019. a imporditi Eestisse ca 287 000 t ja eksporditi ca 494 000 t jäätmeid. 2020. a
imporditi Eestisse 233 000 t ja eksporditi 527 000 t jäätmeid. Jäätmete impordimahud on jäänud
enamvähem samale tasemele, aga ekspordimahud on aasta-aastalt kasvanud.
Kõige enam eksporditi Eestist jäätmeid 2018. a Türki (ca 282 800 t), Soome (ca 65 500 t) ja
Poola (ca 49 800 t); 2019. a Türki (ca 274 000 t), Soome (ca 69 400 t), Saksamaale (ca 33 300
t) ja Lätti (ca 30 600 t); 2020. a Türki (ca 287 500 t), Soome (ca 53 000 t), Venemaale (ca 43
200 t), Saksamaale (ca 41 400 t) ja Lätti (ca 32 400 t).
Valdava enamuse välja veetud jäätmeliikidest moodustavad puhtad jäätmevood ehk rohelise
nimekirja jäätmed. Suurima osa Eestist eksporditud jäätmeliikidest moodustavad erinevad
metallijäätmed (peamiselt mustmetallid), millele leitakse uued kasutusvõimalused
metallitoodete näol Türgis. Suuremates kogustes eksporditakse veel värvilisi metalle; paber ja
kartongjäätmeid; plastpakendeid ja klaaspakendid.
Kontrollitavate jäätmete (vajalik taotleda veoluba) väljavedu Eestist on tagasihoidlik. Ohtlikke
jäätmeid eksporditi Eestist 2019. a ca 9 000 t ja 2020. a ca 9 800 t. Eestist eksporditakse
kemikaalijäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, luminestsentslampe ja muid
elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid, tervishoiujäätmeid, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke
aineid sisaldavaid mehaanilise töötlemise jääke jms. Enamuse eksporditud ohtlikest jäätmetest
moodustavad Soome eksporditud Iru jäätmepõletustehases tekkinud tahked
gaasipuhastusjäätmed (ca 8000 t/aastas).
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/jaatmed/jaatmete-riikidevaheline-vedu#item-2--
accordion (15.09.2023).
91
Riikidevaheline jäätmevedu, sh kontrollitavate jäätmete vedu, toimub suurte koguste korral
tõrgeteta. Probleeme esineb üheliigiliste jäätmete väikeste tekkekogustega, näiteks patarei- ja
akujäätmetega ja põllumajandusplastiga, mille käitlemise võimalused Eestis puuduvad ning
keeruline on leida nende käitlemiseks võimalusi ka teistes riikides. Patareidele ja akudele on
kehtestatud EL tasandil taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Eesti omab võimekust
käidelda patareide ja akude jäätmetest ainult pliiakusid. Ülejäänud patarei- ja akujäätmed
(kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude
ning elektrisõidukiakude jäätmed) osas teostatakse Eestis vaid sorteerimist ja ümber
pakendamist ning neid on vaja eksportida edasiseks käitlemiseks teistesse liikmesriikidesse.
Patarei- ja akujäätmete eksportimiseks peab olema riikidevaheline veoluba, mille saamiseks on
vajalik nõusolek lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevatelt asutustelt. Praegu on patareide
ja akude tootjatel ning tootjate ühendustel probleeme patarei- ja akujäätmete ekspordiga, sest
sihtkoha pädev asutus ei ole andnud nõusolekut veoloa väljastamiseks.
Eestisse imporditakse enamjaolt segajäätmeid, mis Eestis täiendavalt sorditakse ning
eraldatakse edasiseks käitlemiseks need jäätmeliigid, mida saab võtta ringlusesse ning
sortimisel tekkinud jääkmaterjalid põletatakse või ladestatakse prügilas. Eestisse toodavatest
jäätmetest suurima osa moodustavad segaolmejäätmed, ehitus- ja lammutussegapraht,
puidujäätmed ning pliiakud. Suurem osa sissetoodud jäätmeliikidest jäävad Eestisse.
Segaolmejäätmed jm põlemisväärtust omavad jäätmed põletatakse Iru jäätmepõletustehases ja
pliiakud käideldakse Ecometal AS-is. Olemasolevatest andmetest nähtub, et ehitus- ja
lammutussegaprahi sortimise tulemusena tekkinud jäätmeliikidest võetakse ringlusesse vaid
väike kogus jäätmeid. Ringlussevõtu asemel suunatakse välja sorditud põlevosa prügikütuse
hulka ja mineraalne osa karjääride täiteks.
Kõige enam toodi jäätmeid Eestisse 2018. a Soomest (ca 138 200 t), Suurbritanniast (ca 45 800
t) ja Hollandist (ca 45 200 t); 2019. a Soomest (ca 133 600 t), Hollandist (ca 95 700 t),
Venemaalt (ca 16 200 t) ja Lätist (ca 14 400 t); 2020. a Soomest (ca 116 200 t), Hollandist (47
500 t), Lätist (28 100 t) ja Venemaalt (17 700 t).
2019. a toodi kontrollitavaid jäätmeid (vajalik eelnev kirjalik veoluba) Eestisse ca 103 100 t,
enamus neist olid Soomest toodud segaolmejäätmed (ca 44 100 t); ehitus- ja lammutussegapraht
(ca 26 900 t). 2020. a toodi Eestisse kõige enam Hollandist puidujäätmeid (ca 40 350 t) ning
Soomest segaolmejäätmeid (ca 33 100 t) ja ehitus- ja lammutussegaprahti (ca 31 900 t).
Ohtlikest jäätmetest tuuakse Eestisse kõige enam pliiakusid (2019. a ca 14 600 t; 2020. a 13
700 t), mida tuuakse peamiselt Soomest, aga ka Rootsit, Lätist ja Leedust. Ohtlikest jäätmetest
tuuakse Eestisse veel õli sisaldavaid jäätmeid ja lahusteid sisaldavaid jäätmeid, kemikaale jm
ohtlikke aineid sisaldavaid vedelaid jäätmeid ning ohtlikke osi sisaldavaid elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmeid.
Piiriüleselt veetavad jäätmekogused on kasvanud ja tõusnud on ka Keskkonnaametile laekuvate
kontrollitavate jäätmeliikide piiriüleste veolubade taotluste arv. Perioodil 2016 – 2019 menetles
Keskkonnaamet 313 veoloa taotlust. Taotlustest enamuse moodustas 2019. a jäätmete sissevedu
Soomest. Kui 2018. a esitati taotlusi (13 tk) 120 000 tonni segaprahi sisseveoks Soomest, siis
2019. a esitati taotlusi (21 tk) 212 500 tonni Eestisse toomiseks. 2019. a keeldus
Keskkonnaamet viiele ehitus- ja lammutussegaprahi (kogumaht 50 000 t) sisseveo taotlusele
loa andmisest, sest siinse ettevõtte jäätmekäitluskohas jäätmed kuhjusid.
92
Perioodil 2016–2019 alustas Keskkonnainspektsioon riikidevahelise jäätmeveo nõuete
rikkumiste osas kokku 19 väärteomenetlust, ühe haldusmenetluse ning 22 järelevalvemenetlust.
Rikkumisi tuvastati veodokumentide (Annex VII) ja veolubade puudumiste osas. Lisaks
tuvastati veodokumentidele mittevastavaid jäätmete vedusid. Näiteks 2019. a imporditi Eestisse
kivide ja pinnase asemel jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmeid ning 2020. a imporditi
olmejäätmete asemel ehitus- ja lammutusjäätmeid. Keskkonnainspektsioon lõpetas 2019. a
kaks riikidevahelise jäätmeveo väärteomenetlust kuriteo tunnustel. Esimesel juhul toimus
romusõidukite illegaalne import Belgiasse ning teisel juhul imporditi Eestisse maapinna täiteks
jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmeid. Perioodil 2016 – 2018 teostas Maksu- ja Tolliamet
kokku 90 kontrolli, millest jäätmevedude kontrolle oli 36.
Tulemas on uued reeglid jäätmete riikidevahelisel veol
2020. aasta jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon (komisjon) jäätmesaadetiste määruse
hinnangu77 , milles tuvastati et kehtivad jäätmesaadetiste eeskirjad ei taga piisavalt, et teistesse
riikidesse veetud jäätmeid käideldakse keskkonnasäästlikult ja kooskõlas jäätmehierarhiaga.
Kehtiva määruse ülevaatamisel tuvastati, et ELi-sisesed protseduurid jäätmete riikidevaheliseks
veoks on koormavad ja võivad põhjustada viivitusi, mis toovad kaasa kulusid
jäätmekäitlejatele. Teiseks ei taga kehtivad eeskirjad eksporditavate jäätmete usald usväärset
käitlemist viisil, mis käsitleks samu keskkonna- ja tervisemõjusid nagu EL-is. Samuti muudab
ELi sõltuvus jäätmete ekspordist meid haavatavaks äkiliste impordipiirangute ja sekundaarsete
toormaterjalide impordi osas. Kolmandaks probleemiks on illegaalsed jäätmesaadetised.
Puudub ühtlus ja koostöö järelevalve teostamise osas, mistõttu suur osa ebaseaduslikke
jäätmesaadetisi jääb avastamata.
Vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele78 ja ringmajanduse tegevuskavale79 tuleb vaadata
jäätmesaadetiste määrus üle eesmärgiga hõlbustada jäätmesaadetiste vedu jäätmete
korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ELis; tagada, et EL ei jätaks oma jäätmeprobleeme
kolmandate riikide lahendada ning võidelda ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu.
Euroopa rohelises kokkuleppes ja tööstusstrateegias80 , on leitud, et juurdepääs toorainetele on
strateegilise tähtsusega ning see on Euroopas rohe- ja digipöörde elluviimise eeldus.
Märkimisväärne hulk ressursse viiakse aga Euroopast välja jäätmetena, selle asemel, et
töödelda neid teisesteks materjalideks EL tööstusvaldkonna jaoks.
77 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT EVALUATION of Regulation (EC) No 1013 /2006 of the
European Parliament and of the Council of 14 June 2006 on shipments of waste
78 Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe (viide 5).
79 Uus ringmajanduse tegevuskava Euroopa Komisjoni 11.03.2020 teatis COM(20 20) 98 final
80 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles
tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taa studa. 05.05.2021 COM(2021) 350 final Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0350 (15.09.2023).
93
17.11.2021 esitas Euroopa Komisjon liikmesriikidele riikidevahelise jäätmeveo regulatsiooni
muutmise algatuse81 , mille kohaselt tuleks 2006. a vastuvõetud EÜ määrus 1013/2006 eelnevalt
toodud eesmärkide saavutamiseks asendada uue määrusega.
81 European Comission. 17.11.2021 Proposal for a new regulation on waste shipments. Kättesaadav:
https://environment.ec.europa.eu/publications/proposal-new-regulation-waste-shipments_en (15.09.2023).
94
3. Riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilised eesmärgid ja
meetmed
3.1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
korduskasutuse edendamine
Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid
konkreetsed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas
jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava“.
Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase,
ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on
saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus.
ELi ringmajanduse tegevuskava üheks peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku
tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku tootepoliitika eesmärk on muuta tooted
kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks
sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja
tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris.
Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes ning toote tootmisel kasutatakse
ringlussevõetud materjali.
Kriitilisi tooraineid sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme
kasutamine toote tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute
toodete tootmine. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus,
asendatavus ja parandatavus. Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei
sisalda ohtlikke aineid. Tooted, mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe
muutmise peavad vastama tootenõuetele.
Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt loodavad
ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmis 2022. aastal.
Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on näiteks EMAS
keskkonnajuhtimissüsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku
ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi kasutamist on võimalik
ettevõttel reguleerida kasutades ja rakendades EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades
ettevõtte tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud toodete kasutamist, on võimalik vähendada
kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise.
Jäätmetekke vältimine, vähendamine
Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras vältida jäätmeteket. Jäätmetekke
vältimine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside
kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Ühtlasi aitab jäätmetekke vältimine vähendada majanduskulusid (nt toidu jm oluliste
ressursside ja materjalide raiskamise vähendamise kaudu). Ressursitõhususe suurendamine ja
selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine võib aidata ettevõtetel luua uusi majanduslikke
võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet.
Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad paljudest teguritest nagu majandusolukord,
tarbijate teadlikkus, ressursitõhususe ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise ulatus
ettevõtetes jms. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustavate majandusmeetmena on
ELis välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma
tegevusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket.
Jäätmetekke vältimine hõlmab kõiki majandussektoreid, materjalivoogusid ning tarbitud
toodete nn olelusringi. Jäätmetekke vältimine on võimalik üksnes siis, kui toote olelusringi
kõikidel etappidel suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse,
valmistatakse, tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kasutatakse. Jäätmete (eelkõige
olmejäätmete) teket mõjutab ka otseselt tarbijate käitumine, mis on seotud teadlikkuse,
sissetulekute, ühiskonna sotsiaalstruktuuri ja jõukusega. Seega võrreldes seni rakendatud
jäätmekorraldusmeetmetega (nt jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamisega),
peavad jäätmetekke vältimisele suunatud meetmed hõlmama palju laiemat huvirühmade ringi
ja palju laiemat tegevust. Jäätmetekke vältimisega tuleb tegeleda kõigil tasanditel.
Jäätmetekke vältimine aitab kaasa Eesti majanduse ressursitõhususele ja vähendab
loodusressursside kasutamisest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale
ja inimese tervisele. On oluline, et jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise tulemusel
oleks võimalik katkestada seos majanduskasvu ja jäätmetekke vahel.
Jäätmekäitluse korraldamise valdkonnas on kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks
põhirõhk samuti jäätmetekke vähendamisel ja jäätmete ringlussevõtul. Kuna jäätmete
ladestamine ja põletamine suurendab KHG-de heidet, on jäätmetekke vältimine ja
korduskasutuseks ettevalmistamine väga olulised komponendid KHG-de heite vähendamisel ja
kliimaeesmärkide saavutamisel.
Olmejäätmed
Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa eelkõige tarbijate teadlikkus ostuotsuste
tegemisel seoses toodete vastupidavuse, parandatavuse ja toote nn keskkonnajalajäljega. Lisaks
tarbijate teadlikkusele on oluline, et tootjad oleks motiveeritud kestlikke tooteid valmistama
ning tarbijaid neid harjumuspärastele toodetele eelistama. Kasutatud toodete parandamine ja
korduskasutusse suunamine on seda tõenäolisem, mida mugavamaks see tarbijale tehtud on.
Kasutatud esemete korduskasutusse suunamist tuleb arendada nii, et see oleks lihtne ja mugav
nii eseme loovutajale, vastu võtjale (nt jäätmejaama operaator) kui ka selle järgmisele
omanikule.
Keskkonnaalane haridus tuleb integreerida olemasolevatesse õppekavadesse nii, et vastavate
teadmiste edasiandmine oleks süsteemne ja toimuks igas vanuseastmes. Õpetajatele peavad
olema loodud hõlpsasti kasutatavad õppematerjalid jäätme- ja ringmajanduse kohta.
Üldsuse teadlikkuse tõstmiseks on otstarbeks koostada riiklikul tasandil teavitusmaterjalid,
mida kohalikud omavalitsused ja teised huvigrupid saavad vastavalt vajadusele kasutada.
Jäätmete korduskasutuse edendamiseks ja liigiti kogumise harjumuse juurutamiseks peab
vastav kommunikatsioon olema mitmekesine, võimalusel sihistatud ja regulaarne.
96
Lisaks teavituskampaaniatele tuleb luua ja/või ajakohastada juhendmaterjalid jäätmehoolduse
planeerimiseks, hangete läbiviimiseks ning jäätmeseadusega loodud võimaluste
rakendamiseks. Oluline on jätkata kohalike omavalitsuste heade praktikate jagamist, mis alates
2022. aastast on toimunud Keskkonnaameti poolt korraldatavate KO(h)Vihommikute82 näol.
Avalikkuse jaoks on oluline usaldus jäätmevaldkonna suhtes, sest vastasel juhul on keeruline
motiveerida inimesi esemeid korduskasutusse suunama või jäätmeid liigiti koguma. Selleks on
vajalik selgitada jäätmete edasist käitlust ja seda, milliseid tooteid ringlusse võetud materjalist
valmistatakse.
Biojäätmed
Toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamist ja asjakohaseid meetmeid on käsitletud
eraldi toidujäätmete tekke vältimise kavas (lisa 2), mis hõlmab kogu toidutarneahelat.
Paberi- ja kartongijäätmed
Jäätmeteket aitab vältida reklaam- ja trükimeediaväljaannetele trükkimise vähendamine.
Tarbijate teadlikkus aina kasvab, üha enam tellitakse postkastidele vastavaid kleepse, millega
antakse teada adressaadita posti mittesoovimisest. Eelduslikult peaks selline lähenemine viima
tellimata väljaannete trükkimise vähendamiseni, kuid esialgu see veel piisavat tulemust ei ole
andnud ning postiettevõtetel tuleb endal leida viise, kuidas jagamata trükistest vabaneda.
Trükimeedia ja reklaamposti vähendamisele aitaks kaasa tootjavastutuse rakendamine, mis
seab vastutuse trükimeedia kokku kogumiseks trükiste väljaandjale.
Ettevõtetes ja büroodes printimise vähendamiseks tuleb panustada teavitustöösse ja koolitada
töötajaid keskkonnahoidlikult paberit kasutama ja võimalusel eelistama dokumentide
mitteprintimist. Kui printimine on vältimatu, tuleks eelistada kahepoolset printimist, et paber
oleks võimalikult optimaalselt kasutatud. Ühepoolselt prinditud paberite tühje pooli saab
kasutada näiteks märkme-või joonistuspaberina. Selliselt pikendatakse paberi eluiga.
Suurjäätmed
Jäätmeteket aitab vältida võimalikult kestlike toodete disainimine. Toodet luues saab juba
valida sellised materjalid, mida saab esmase toote kasutusea lõppedes teise toote tegemiseks
kasutada. Näiteks pehmemööbli puhul on võimalik valida pealisriie või materjal, mis on
kestlikum või mida on tulevikus lihtne ümber vahetada pikendades nii toote eluiga.
82 Kord kuus toimuvatel KO(h)Vihommikutel on seni käsitletud eelkõige biojäätmete valdkonda. Täpsem info:
https://keskkonnaamet.ee/biojaatmete-abimaterjalid-kov-keskkonnaspetsialistile (15.09.2023).
97
Suurjäätmete puhul tuleb investeerida headesse kogumissüsteemidesse, mille järgselt saab
kaaluda toote korduskasutuse, taaskasutuse või ümbertöötlemise vahel. Enne toodete ära
viskamist tuleks kaaluda erinevate jagamisplatvormide kasutamise võimalust,
parandustöökodasid ja korduskasutuskeskuseid, mille läbi toodete eluiga pikeneb. Näiteks on
mitmed asutused annetanud üle jäänud kontorimööbli sotsiaalhoolekandele või teistele
asutustele (sh KliM) või erinevate jagamisplatvormide kaudu eraisikutele. Veebilehe
Smartswap.com kaudu, mis on lühikese tegevusaja jooksul suurt populaarsust kogunud, on
võimalik tasuta loovutada nii ettevõtluses kui ka eratarbimises üle jäävaid tooteid. Analoogsete
jagamisplatvormide kasutamine ja toodete teisele ringile suunamine peaks saama esimeseks
eelistuseks tootest vabanemise puhul.
Eesmärgid
1. Olmejäätmete (k. a toidujäätmete) teke väheneb ja korduskasutus suureneb igal aastal
(kg/in/a)
2. Kohalikud omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama
korduskasutust.
Ehitus- ja lammutusjäätmed
Hoogustunud ehitustegevuse ning järgnevatel aastatel suureneva hoonete renoveerimise ja
kasutusest välja langenud hoonete lammutamise tõttu on ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete
tekke suurenemist. Tulenevalt eelnevast ei ole ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekoguste
vähendamine realistlik, kuid võimalik on vähendada uute hoonete ehitamisel ning
olemasolevate hoonete renoveerimisel ja lammutamisel jäätmete tekke osakaalu.
Ehitustegevuse käigus on jäätmeteket võimalik vältida eelkõige läbi võimalikult täpse
materjaliarvestuse. Samuti aitab jäätmetekke vältimisele kaasa ehitustegevuses üle jäänud
materjalide liigiti kogumine, mis võimaldab ühel ehitusobjektil üle jäänud materjalid suunata
kasutusse mõnel muul objektil või pakkuda neid kasutamiseks eraisikutele. Oluline on ka uute
hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel selliste ehitustoodete kasutamine,
mis ei sisalda ohtlikke aineid ning mida on võimalik hoone renoveerimisel või elukaare
lõppemisel korduskasutada või materjalina ringlusse võtta. Hoonete lammutamisel aitab
jäätmeteket vältida liigiti lammutamine, mille puhul eemaldatakse korduskasutuseks sobilikud
materjalid ja detailid juba lammutustegevuse käigus. Lammutatavate hoonete puhul on sageli
tegu tüüpsete hoonetega, mis sisaldavad samalaadseid materjale. Tüüpsete hoonete
lammutamisel tekkivate materjalide uuringute kaudu on võimalik saada infot materjalide
omaduste ja kasutuspotentsiaali kohta, mis omakorda soodustab selliste materjalide ja detailide
korduskasutust. Lisaks jäätmetekke vältimisele aitab liigiti lammutamine ning väärtuslike
ehitusdetailide ja kohalikku päritolu materjalide ringlusse suunamine säilitada piirkonnale
omast väärtuslikku arhitektuuri ja luua väärtuslikumat elukeskkonda.
Oluline on ka hoonete lammutamise ja jäätmete liigiti kogumise juhiste koostamine ning
hoonete liigiti lammutamist ja jäätmete liigiti kogumist edendavate riigihangete tingimuste
väljatöötamine. Samuti on vajalik leida lahendused, mis aitavad viia kokku ehitus- ja
lammutustegevuses tekkinud materjalide tekitajad ja võimalikud kasutajad (nt materjalipanga
loomine).
98
Pikemas vaates on ehitus- ja lammutusjäätmete teket võimalik vähendada läbi hoonete
ehitamisel korduskasutuseks sobilike materjalide kasutamise ning ehitiste mudelplaneerimise
(BIM), mille käigus kaardistatakse muuhulgas hoones kasutatavad materjalid, mis tagab
omakorda selle, et hoone lammutamisel on olemas täpne ülevaade kasutatud materjalidest ja
detailidest ning nende korduskasutuse potentsiaalist. Ehitus- ja lammutusjäätmete teket aitab
vältida ka hoonete projekteerimine selliselt, et hooneid on võimalik vajadusel ümber planeerida
ja uuel otstarbel kasutusse võtta, pikendades seeläbi olemasolevate hoonete eluiga ja vältides
vajadust uute hoonete ehitamiseks. Väga oluline roll on ka teadlikkuse tõstmisel, sh ehitusega
seotud õppekavadesse ja kutsestandarditesse nii jäätmekäitluse, kui ka laiemalt
ringmajandusega, seotud teemade lisamisel.
Eesmärk
1. Vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete liigiti
lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise
ja korduskasutuse.
Ohtlikud jäätmed
Tekkivaid ohtlikke olmejäätmeid saab vähendada ohtlike ainete vähendamisega toodetes.
Tulevikus peaks olema eesmärgiks kasutada toote tootmisel selliseid materjale, mis ei sisalda
ohtlikke aineid, näiteks tuleb vähendada/eelistada pinnakatete valmistamisel ja kasutamise
selliseid tooteid, mis ei sisalda ohtlikke aineid või vähendada ohtlike ainete kasutamist toodetes.
Lisaks on võimalik ohtlike jäätmete teket vähendada läbi teabe ja toote märgistuse. Ohtlike
ainete olemasolu kohta tuleks edastada kogu toodete ja materjalide olelusringi jooksul piisavalt
teavet. Lõppkasutaja peab saama läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet toote
põhiomaduste ning jäätmete kohta, mis võimaldab lõppkasutajatel teha toote ostmisel ja
kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid ning võimaldada jäätmekäitlejatel jäätmeid
nõuetekohaselt töödelda.
Ohtlike jäätmete teket on võimalik vähendada läbi ressursijuhtimise, sh läbi investeeringute
parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse. Ressursiauditite abil on võimalik tõsta
ressursikasutuse efektiivsust ning sellega vähendada jäätmeteket tootmisprotsessis. KIK on
tööstusettevõtete ressursitõhususe saavutamiseks toetatud 158 ettevõtet. Toetuse tulemusena on
vähenenud nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete teke, vähenevad praaktoode kogus ja
tootmisjääk.
Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need
jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks. Kõik
jäätmekäitlejad ei ole teadlikud, et POS-idega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh
ringlussevõtt, on üldjuhul keelatud. POS-id jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või
hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises
uuesti turule.
99
Eesmärgid
1. Tootmistehnoloogiad on täiustatud ning ressursitõhusad, tootmises tekkivate ohtlike
jäätmete kogus väheneb
2. Tõsta ohtlike jäätmete jäätmehoolduse osas teadlikkust läbi tööstuse ja tootmisega
seotud õppekavade
Probleemtoodetest tekkinud jäätmed
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete teke sõltub suuresti tarbija teadlikkusest ning
tarbimise tasemest. Majanduskasvuga ja tarbimise suurenemisega on ka kasvanud elektri ja
elektroonikaseadmete jäätmete kogused.
Elektroonikaromude tekke vältimisel mängib olulist rolli säästev tarbimine ja kestlike toodete
tootmine. Elektroonikaromude teket vähendab toote vastupidavus, korduskasutatavus,
uuendatavus ja parandatavus, tooteteabe digitaliseerimine ja toodete tunnustamise viisid.
Elektroonikaromude vähendamise eesmärgil tuleks eelistada kvaliteetseid tooteid, mille tootja
järgib kestlikku tootepoliitika eesmärke.
Euroopa elektroonikajäätmetest ja nende kogumise sihtarvude uuringust 83 selgus, et
hinnanguliselt hoiustatakse kodus 4-5 kg kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaseadmeid inimese
kohta. Mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja muude väikeste elektri- ja elektroonikaseadmete
tagastamisskeemide uuringust 84 selgus, et 49% kasutuselt kõrvaldatud mobiiltelefonidest ja
tahvelarvutitest ning 61% sülearvutitest hoiustatakse kodudes. Varutud seadmed aga vananevad
kiiresti ja kaotavad aastatega oma väärtust. Võttes arvesse kodus hoiustatavete
elektroonikaseadmete kogust on tarbijatel vaja motivatsiooni, et kasutuselt kõrvaldatud
töökorras elektri- ja elektroonikaseade tagastada tootjale või korduskasutust teostavale
ettevõttele. Tootjatel on oluline osa elektroonikaromude kogumise edendamisel ja nende
korduskasutamisel. Kestliku tootepoliitika eesmärki täitvad tootjad korraldavad iseseisvalt
kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete kogumist ning nende suunamist korduskasutusse.
Kõige suuremat korduskasutuse potentsiaali omavad elektroonikaseadmed, mille tarbija on
tagastanud tootjatele. Tootjad saavad kasutavad rahalisi stiimuleid , et tõsta tarbijate
motivatsiooni tagastada kasutuselt kõrvaldatud töökorras elektri- ja elektroonikaseade tootjale.
Üheks rahaliseks stiimuliks on allahindluse kood, mis võimaldab osta uue seadme soodsamalt.
Näiteks Telia Eesti AS võttis 2020. aastal üheks eesmärgiks seadmeringluse ning lisas
kaubavalikusse kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed. Telia motiveerib tarbijat tagastama
kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid ettevõttele andes tarbijale uue seadme soetamiseks
soodustuse (“vana uueks“ sooduskood). Kokku kogutud seadmed suunatakse Foxway OÜ-sse,
kes teostab kasutatud seadmetele töökorra kontrolli ja vajadusel parandamise ning taastab
esteetilise välimuse. Foxway OÜ tagab seadmete töökindluse ja nõutava garantii. Telia Eesti
suunab kasutatud seadmed uuesti turule, mis võimaldab soetada kvaliteetseid seadmeid
83 Elektroonikajäätmete kogumise sihtarvude saavutamise uuring, 2020, Unitar (15.09.2023).
84 Study on options for return schemes of mobile phones, tablets and other small electrical and electronic equipment
in the EU (15.09.2023).
100
originaalhinnast soodsamalt. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete tagasiostu pakuvad
lisaks Teliale ka teised tootjad (maaletoojad), näiteks Euronics Baltic OÜ, Klick Eesti OÜ,
Valge Klaar OÜ jt.
Elektroonikaromude teket on võimalik vähendada ka rendimudeli abil, ehk seadmeid renditakse
ostmise asemel ning tagastatakse peale kasutamist omanikule. Rentimine võimaldab klientidel
seadmeid kasutada vastavalt vajadusele ning kasutuselt kõrvaldatud seadmed korrastatakse
ning suunatakse uuesti kasutusse. Eestis on ettevõtteid, kes rendivad välja arvutiparke, arvuteid,
telefone, ruutereid, digibokse ja telekapulte. Näiteks viimase kolme aasta jooksul on 65 000
Telia klienti võtnud kasutusse taaskasutatud seadme (digiboks, ruuter jms) uue seadme asemel.
COVID 19 põhjustatud eriolukorra tõttu kogus kodanikualgatuse „Igale koolilapsele arvuti”
2020. aasta kevadel kokku 1200 kasutuselt kõrvaldatud töökorras arvutit. Kogutud seadmed
anti kooliõpilastele e-õppes osalemiseks. Igal tarbijal ja ettevõttel on võimalus annetada
kasutuseta seisev töökorras arvuti abivajajatele. Näiteks Kaitseministeerium kinkis 88
arvutikomplekti Lastekaitse Liidu vahendusel abivajajatele peredele.
KliM on välja andnud määruse „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste
keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad
tingimused“. Määruse eesmärk on vähendada riigihankega ostetavate asjade ja tellitavate
teenuste keskkonnamõju ning soodustada keskkonnahoidlike riigihangete korraldamist.
Määrusega on kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid järgmiste tooterühmade ja teenuste
kohta: mööbel; puhastustooted ja -teenused; kontori IT-seadmed; koopia- ja joonestuspaber.
Eesmärgid:
1. Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud. Tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab
rentimist, eelistab kestlikke tooteid ning teab kuidas pikendada toote eluiga.
2. Elektroonikaseamete korduskasutus ja korduskasutuseks ettevalmistamine suureneb
võrreldes eelmise aastaga.
Päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite jäätmed
2022. aasta mais avaldatud REPowerEU kava rakendamisel suureneb kestliku taastuvenergia
kasutuselevõtt, sh päikeseenergia ja tuuleenergia kasutuselevõtt. Arvestades päikesepaneelide
ja tuulegeneraatorite eeldatavat rolli ELi energiasüsteemi kasvuhoonegaaside heite
vähendamisel, on oluline, et uued ELis paigaldatud seadmed lähtuksid kestlikust
tootepoliitikast. Kestliku tootepoliitikaga muudetakse tooted kliimaneutraalseks, vähendatakse
jäätmeteket, tooted on ressursitõhusad ja jäätmed on ringlussevõetavad.
Hetkel kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse reguleerimisalasse põletus-,
tuule-, vee-, päikese- või muude energiaallikatel töötavad elektrigeneraatorid, mis vajavad
töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks,
suunamiseks ning mõõtmiseks ja mis on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V
vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral. Päikesepaneelid liigituvad alates
13.08.2012. a elektri- ja elektroonikaseadmeks ning kuuluvad laiendatud tootjavastutuse
reguleerimisalasse.
101
Ringmajanduse tegevuskava näeb ette jäätmetekke vähendamist, korduskasutamist ning
matarejalide ringussevõttu. Tootja laiendatud vastutus on meede tagamaks jäätmete
korduskasutamise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise ning kõrvaldamise.
Probleemtoote tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate
jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise.
Tuulegeneraatorid, mis on mõeldud kasutamiseks pingel üle 1000 V vahelduvvoolu ning üle
1500 V alalisvoolu korral, neile tootjavastutus hetkel ei laiene. Selliste tuulegeneraatorite
jäätmekäitluse eest vastutab tuulegeneraatorite jäätmevaldaja. Tulevikus võib olla oluline
laiendada tootjavastutuse reguleerimisala tuulegeneraatoritele, mis on mõeldud kasutamiseks
pingel üle 1000 V vahelduvvoolu ning üle 1500 V alalisvoolu korral. Laiendatud
tootjavastutuse süsteem toetaks toote keskkonnamõju vähendamist – suunates tootjad tootma
vastupidavaid, korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid tooteid.
Arvestades turule suunatavate päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite kasvutrendi on oluline
vähendada jäätmeteket, võimaldades neid parandada, korduskasutada ning toota
ringlussevõetavatest materjalidest. REPowerEU kava rakendamisel on oluline võtta arvesse ka
ökodisaini ja energiamärgistuse nõudeid, mis aitavad oluliselt kaasa päikesepaneelide ja
tuulegeneraatorite kestlikkuse parandamisele.
Eesmärgid:
1. REPowerEU kava rakendamisel eelistatakse selliseid päikesepaneele, mis on kooskõlas
kestliku tootepoliitikaga ning mille tootja täidab tootjavastutuse kohustusi.
2. REPowerEU kava rakendamisel eelistatakse selliseid tuulegeneraatoreid, mis on
kooskõlas kestliku tootepoliitikaga.
Patarei- ja akujäätmete tekke vähendamine
Kantavaid patarei- ja akujäätmeid on võimalik vähendada, eelistades laetavaid patareisid ja
akusid ühekordsetele mittelaetavatele patareidele. Võimalusel tuleks eelistada seadmeid, mille
patareid ja akud on eemaldatavad ja parandatavad (taastatavad).
Patarei- ja akujäätmete tekke vähendamist toetab lõppkasutajatele antav läbipaistev,
usaldusväärne ja selge teave patareide ja akude põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete
kohta. Selge teave võimaldada lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel teadlikke
otsuseid. Märgistus annab kogu vajaliku teabe patareide ja akude põhiomaduste ja jõudluse
kohta. Teave jõudluse kohta võimaldab tarbijal võrrelda eri patareisid ja akusid enne nende
ostmist.
Tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude jäätmete teket on võimalik vähendada nende eluiga
pikendades. Eluiga on võimalik pikendada akude kasutusostarbe muutmisega ja taastamisega.
Kasutusotstarbe muutmine on üks käitlusvõimalustest, mille alusel saab kasutuselt kõrvaldatud
elektrisõiduki aku, mille akumahtu ei ole võimalik taastada, võtta kasutusele tööstusliku akuna.
102
Eesmärgid:
1. Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab
kestlikke tooteid.
2. Loodud on tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude taastamise ning tööstuslike akude
ja elektrisõidukite akude jäätmete kasutusotstarbe muutmise võimekus.
Mootorsõidukid
Romusõiduki puhul on tegemist ohtliku jäätmega, mistõttu saab neid eksportida ja importida
ainult riikidevahelise veoloa alusel, seetõttu esineb romusõidukite riikidevahelist vedu
kasutatud sõidukite näol. Kuna romusõidukeid eksporditakse kasutatud sõidukitena, siis
suurendab see Eestis romusõidukite teket. Selleks, et leida toimiv lahendus kasutuselt
kõrvaldatud sõidukite ebaseadusliku eksportimise probleemile kui ka jäätmeteks
mittetunnistatud kasutatud sõidukite eksportimisega seonduvale probleemile on vaja kehtestada
kasutatud sõidukite ekspordi tingimused. Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmete vedamisel
on juba kehtestatud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saadetistele miinimumnõuded.
Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete vedamisel on vaja koostada veodokument, millega
tõestatakse, et tegemist on kasutatud töötavate seadmetega, mitte elektroonikaromudega.
Miinimumnõuded ja veodokument hoiavad ära soovimatu jäätmeveo. Selleks, et hoida ära
soovimatut romusõidukite vedu on asjakohane kehtestada miinimumnõuded ja veodokumendi
nõue ka kasutatud sõidukite saadetistele.
Mootorsõidukite osadele korduskasutuseks ettevalmistamisele eraldiseisvate spetsiifiliste
eesmärkide kehtestamine vähendab jäätmete teket.
Eesmärgid:
1. Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab
kestlikke tooteid.
2. Kasutatud sõidukite sisseveole on kehtestatud miinimumnõuded, mis tõendavad, et
tegemist on kasutatud sõidukiga, mitte romusõidukiga.
3. Romusõidukite osadele on kehtestatud eraldiseisvad spetsiifilised korduskasutuseks
ettevalmistamise eesmärgid.
Põllumajandusplast
Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete teke sõltub suuresti tarbija teadlikkusest
ning tarbimise tasemest. Jäätmetekke vältimisel mängib olulist rolli säästev tarbimine ja
korduskasutatavate toodete tootmine. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmeid on
võimalik vähendada rajades püsivaid nõuetele vastavaid silohoidlaid.
Eesmärk:
1. Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid,
kasutatakse põllumajandusplasti säästlikult.
103
Pakendijäätmed
Pakendijäätmete teke sõltub suuresti tarbimise tasemest. Majanduskasvuga ja tarbimise
suurenemisega on ka kasvanud pakendijäätmete kogused. Pakendijäätmete vältimisel
mängivad olulist rolli pakendatud kaupade tootjad ja kaubandus, kes saavad pakendijäätmete
kogust mõjutada pakendidisaini (sh korduskasutuspakendi kasutamise) ja –koguse kaudu.
Eestisse sisse toodud pakendatud kaupade osas on kohalike meetmetega raske pakendidisaini
ja -kogust muuta. Küll aga saavad seda teha kohalikud pakendatud toodete tootjad ja
kaubandus. Paljud tööstusettevõtted on juba astunud samme, et vähendada turule lastavaid
pakendite koguseid ja suurendada ringlussevõetavate pakendite osakaalu. Samuti on arendatud
rühma- ja veopakendite osas korduskasutavate pakendite kasutamise süsteemi.
Pakendijäätmete tekke vähendamise näideteks on ka pakendivabad poed, mis hetkel on pigem
nišipoed, kuid ka suuremad jaekauplused on hakanud pakkuma enda sortimendis
pakendivabasid valikuid või võimalust tooteid otsa täitepakendisse ja tarbija enda pakendisse.
Samuti on pakendijäätmete tekke vältimiseks võimalik tarbijaid motiveerida pakendivabasid
oste sooritama. Näiteks paljudes müügikohtades pakutakse tarbijatele võimalust osta kuuma
jooki enda topsi ning seda tehes pakutakse ka hinnasoodustust.
Müügipakendite osas on korduskasutuspakendid kõige pikemat aega kasutusel olnud
klaaspudelite näol, mis kogutakse tagatisrahasüsteemi kaudu kokku ning tootjad saavad
pudeleid uuesti kasutada. Samas hetkel on klaaspudelite kokkukogumine ja uuesti kasutamine
majanduslikult otstarbekas üksnes suurematele tootjatele. 2021. aastal alustasid Eestis
tegutsemist mitmed korduskasutuspakendite kasutamise lahendusi pakkuvad ettevõtted, kes
pakuvad toitlustusasutustest võimalust valmistoitu ja jooki kaasa osta korduskasutavas
pakendis, mille tarbija saab pärast kasutamist tagastada. Samuti on katsetamisel süsteemide
laiendamine jaekauplustesse ja toidu eelpakendamiseks.
Järjest rohkem korraldatakse avalikke üritusi selliselt, et ühekordselt kasutatavate nõude asemel
kasutatakse korduskasutavaid alternatiive. Turule on tulnud ettevõtted, kes on suutelised ka
suuremaid üritusi korduskasutavate nõudega teenindama ning selliselt hoitakse ära jäätmete
teke ja üritusega ei kaasne prügistamise probleemid
Eesmärgid
1. Vähendada pakendijäätmete teket inimese kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes
2018. aastaga.
2. Vähendada ühekordselt kasutavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist
2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga.
104
Biolagunevad jäätmed
Biolagunevate jäätmete laiemalt ja kitsamalt biojäätmete tekke vähenemist saab eelkõige
mõjutada toidujäätmete tekke vähendamise kaudu. Eri toidutarneahela sektorites on
toidujäätmete tekke vähendamise võimalused erinevad. Tootmises ja toidutööstuses tähendab
see näiteks suuremat ressursitõhusust, lühemaid tarneahelaid ja jääkidest lisaväärtusega uute
toodete tootmist. See mõjutab lisaks köögi- ja sööklajäätmete hulka kuuluvatele biojäätmetele
ka muid biolagunevaid jäätmeid, mis tekivad näiteks esmatootmises ja toiduainetööstuses.
Kaubanduses ja toitlustuses tähendavad toidujäätmete tekke vähendamise võimalused näiteks
müügi planeerimist ja prognoosimist, läheneva realiseerimistähtajaga kaubale allahindluste
tegemist ning toiduannetamise edendamist. Kodumajapidamiste toidujäätmete ja
toiduraiskamise teket saab vähendada tarbimisharjumuste kujundamise kaudu, mis tähendab, et
oluline roll on tarbija teadlikkuse tõstmisel. Tarbija valikud mõjutavad toidujäätmete teket ka
väljaspool kodu.
Eesmärk:
1. Toidujäätmete teke väheneb kogu toidutarneahelas igal aastal (kg/in/a).
Põlevkivitööstuse jäätmed
2017. a Riigikogu poolt heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050)
strateegiadokumendiga on seatud Eesti pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside
heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Samas on Eesti juba
integreerinud riikliku 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse
Eesti 2035, mis võeti Riigikogu poolt vastu 12.05.2021. Ühtlasi seab „Eesti 2035“ eesmärgiks
ülemineku kliimaneutraalsele energiatootmisele. See kõik avaldab tugevat mõju
põlevkivisektorile. Põlvkivi kasutamine väheneb.
Kehtivaks põlevkivi energeetilise kasutamise ja õli tootmise PVT-järelduste nõudeks on
jäätmete tekke ja kõrvaldamisvajaduse vähendamine, rakendades prioriteetsuse järjekorras
meetmeid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise
kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, kordus- ja
taaskasutamist.
Põlevkivi arengukava (PAK) on riigi jaoks olulise tähtsusega strateegiline dokument valdkonna
arengu suunamiseks, milles määratakse põlevkivi kasutamise arengu strateegilised eesmärgid
ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Seetõttu on riigi
jäätmekavas põlevkivijäätmete teemat käsitletud lühidalt, et vältida teemade kordamist.
Põlevkivijäätmete tekke vähendamine sõltub paljuski kaevandamis- ja töötlemismahtudest, mis
omakorda on mõjutatud suurematest globaalsetest trendidest, nt energiajulgeolek ja EL
kliimapoliitika arengusuunad, mis pole selgelt ettenähtavad või siseriiklikult reguleeritavad.
Eesmärk:
1. Põlevkivijäätmete tekke vähendamine.
105
Tekstiilijäätmed
Tekstiilijäätmete ringlussevõtuks puudub praegu veel Eestis ja Euroopas piisav võimekus.
Seetõttu tuleb igati ennetada tekstiiliesemete jäätmeteks muutumist. Esmalt on oluline
kehtestada tekstiili ja tekstiilijäätmete edasise kogumise ja käitlemise korrald amise seaduslik
raamistik ja majanduslikud meetmed. Selleks on peamiselt kolm võimalust – tootjavastutuse
kehtestamine tekstiiltoodetele, riigikeskne lähenemine või kohalike omavalitsuste keskne
lähenemine. Tootjavastutuse korral oleks toote ostmisel hinna sees juba selle kogumise ja
käitlemise kulu, see tõstaks toote hinda, kuid tekstiilijäätmete äraandmine oleks tarbijale tasuta.
Tootjatel (tekstiili turule panijatel) oleks kohustus korralda ka tekstiilijäätmete ringlussevõtt
vastavalt kehtestatavale sihtarvule, mis omakorda motiveeriks tootma ja turustama
kestlikumaid tooteid. KOV keskse lähenemise korral kantaks tekstiilijäätmete kogumise ja
käitlemise kulud kohaliku omavalitsuse jäätmetasu (või -maksu) kaudu. Riigikeskse
lähenemise korral koguks riik vastava maksu või tasu tekstiiltoodete turule panijatelt ning
korraldaks keskselt tekstiilijäätmete kogumise ja ringlussevõtu. Vaid Eestis kehtiva
tootjavastutuse skeemi välja töötamisega kaasneksid tõenäoliselt komplikatsioonid arvestades,
et tekstiiltoodete ostmine ei ole Eesti-keskne, paljud tooted ostetakse ka e-kaubanduse kaudu.
EL tasemel plaanitakse jäätmete raamdirektiivi muudatusi muuhulgas seoses tekstiilijäätmetega
ning Euroopa Komisjon on kaalumas ka EL ülese tootjavastutuse kehtestamist.
Jäätmeteket aitab vältida võimalikult kestlike tootete disainimine. Toodete tootmisel tuleb
rohkem tähelepanu pöörata ühekomponentsele tekstiilile, mida on hiljem lihtsam ümber
töödelda ja materjalina uuesti kasutusele võtta. Oluline on siinjuures toodete vastavalt
märgistamine, mille alusel tarbija saab otsustada kestlikuma või keskkonnasäästlikuma
tootmise teel loodud toote kasuks. Tuleb analüüsida jäätmete koguseid ja koostist, et selgitada
välja olulisimad fraktsioonid, mille vältimise potentsiaal on kõige suurem. Samuti tuleb hinnata
ja katsetada mitterõivastest tekstiilijäätmete (nt vaibad ja madratsid) kogumis- ja
töötlemissüsteeme.
Ringmajandusele üleminekul on oluline koht ringsetel ärimudelitel, näiteks tekstiili
parandusteenused, renditeenused, korduskasutus, jagamisplatvormid jms. Kasutatud
tekstiiltoodete ja rõivaste puhul tuleb investeerida headesse puhastus- ja parandustöökodadesse,
kogumis- ja sorteerimissüsteemidesse, mille järgselt saab valida toote või rõiva korduskasutuse,
taastootmise või ümbertöötlemise vahel. Samuti tuleks luua ja edendada koostöövorme
kasutatud rõivaste ja tekstiili kogujate, omavalitsuste, sortijate, korduskasutajate,
jäätmekäitlejate ja teiste osapoolte vahel, mis tagaksid kokku kogutud rõivaste võimalikult
suure korduskasutuse ja ringlussevõtu taseme. Ringsete ärimudelite tekkimiseks ja
laienemiseks on vaja neid toetada nii rahaliselt kui nõustamise kaudu. Kaaluda tuleks ka
majandusmeetmeid nagu näiteks maksuleevendused.
Tekstiiltooteid tuleb ulatuslikumalt sortida, korduskasutada ja ringlusse võtta, sealhulgas tuleb
toetada innovatsiooni, teadusarendust ja tööstusrakendusi, mille läbi see võimalikuks osutub.
Kuivõrd Eestisse imporditakse küllaltki suures mahus korduskasutuse eesmärgil tekstiile ja
rõivaid, millest märkimisväärne kogus jääb halva kvaliteedi tõttu kasutusele võtmata ja satub
jäätmete hulka, siis tuleb ette näha meetmed, mille läbi saab vähendada ebakvaliteetse tekstiili
Eestisse jõudmist. Selliseks meetmeks võib olla näiteks piiri sulgemine imporditava teise ringi
tekstiili ja rõiva toomiseks või vastava sertifikaadi välja töötamine, mis annab garantii, et
toodavad tooted on kasutuskõlblikud.
106
Vältimaks kasutuskõlblike tekstiilesemete äraviskamist tuleb luua võimalikult
kasutajasõbralik üleriigiline tekstiili kogumisvõrgustik. Selle võrgustiku arendamisel tuleks
teha koostööd korduskasutusorganisatsioonidega, kellel on selles vallas juba pikaajaline
kogemus ning teadmised kasutuskõlblike rõivaste nõudluse ja turgude osas. Sageli antakse
rõivad korduskautusse annetusena. Annetustena kogutud tekstiili edasine käitlus tuleks muuta
läbipaistvamaks (kuhu tekstiilid liiguvad, kui palju teenitakse nende müügilt tulu), et
suurendada tarbijate usaldusväärsust kogumissüsteemi vastu. Kaaluda tuleks järelevalve
tõhustamist ja lihtsa aruandluskohutuse sisseviimist. Ka müümata jäänud tekstiili hävitamise
keelamine vähendaks kasutuskõlblike tekstiilesemete jäätmeteks muutumist.
Tekstiili ja tekstiilijäätmete valdkonna üleminekuks ringmajandusele tuleb erinevaid osapooli
kaasates põhjalikult analüüsida olemasolevaid ringset tootmist ja majandamist takistavaid
probleemikohti, kaardistada võimalikud lahendused, nende rakendamiseks vajaminev ressurss
jms. Seda kõike on asjakohane koondada riiklikkusse tekstiilistrateegiasse ning selle
elluviimiseks taastada vastav koostööplatvorm. Strateegia koostamisel tuleks arvesse võtta juba
tekstiilivaldkonnas läbi viidud uuringuid.85
Kahtlemata on vajalik ka teadlikkuse tõstmine nii tarbijate, kohalike omavalituste kui
jäätmekäitlejate tasemel. Teadlikkust saab suurendada vastavate hariduslike programmide abil
lasteaedades ja (üli)koolides ning läbi üldsusele või konkreetsele sihtgrupile mõeldud
teavituskampaaniate. Tarbijate teadlikkust on vaja tõsta nii kestlike tekstiilitoodete
eelistamiseks, parandusoskuste suurendamiseks, korduskasutuseks sobiva ja mitte sobiva
tekstiili eristamiseks ning üldisel tekstiili ringlusevõtu teemal. Ringse tekstiilisüsteemi
arendamiseks on vaja arendada ja toetada ka ringdisainiga seotud haridust, et Eestis oleks
olemas spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused ringsete toodete ja lahenduste
arendamiseks.
Eesmärgid:
1. Tekstiilesemete tootmisel arvestatakse nende kestlikkusega (kestlik ja teadlik tootmine).
2. Tekstiilijäätmete teke väheneb ja tekstiili korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a).
Plastijäätmete jäätmetekke vähendamise eesmärgid on seotud pakendijäätmete eesmärkidega.
Prügilate ja jääkreostuse teemat kajastatakse peatükis 3.3.
3.2. Ohutu materjaliringluse suurendamine
Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid
konkreetsed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas
jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava“.
85 2023. aasta algul valmis EKA uuring „Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste
lahendused“. Kättesaadav: media.voog.com/0000/0049/3896/files/EKA_DiMa_KIK_230122.pdf (15.09.2023).
107
Jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote
valmistamiseks, st jäätmete ringlussevõttu tuleb vaadata laiemalt ehk see on eelkõige
materjaliringlus. Toodete lihtsaks ringlussevõtuks peavad need olema vastavalt disainitud.
Jäätmeid tuleb väärindada ja piiratud ressursside tingimuses võimalikult palju uuesti ringlusse
suunata. Selleks tuleb toetada ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite
kasutuselevõttu, luua täiendavad võimalused ringmajanduse koostööprojektideks - ettevõtete
vahelise koostöö ressursside tõhusamaks kasutamiseks, näiteks tööstussümbioos - ühe ettevõtte
jäätmed on teise toore. Eestis on selleks potentsiaali eriti biomajanduse kontekstis, et toota
kõrge väärtusega kemikaale, disainida uudseid puittooteid, arendada tervist toetavaid toite ja
jäätmed tervikuna ära kasutada energia, sh biogaasi tootmiseks. Lisaks on oluline ka jäätmete
käitluslahenduste ja valdkonna innovatsiooni toetamine. Näiteks plast on väga hea materjal,
kuid hetkel jäätmetena probleemiks kogu ELis käitlusvõimekuste puudumise tõttu. Biojäätmed
omavad samuti suurt ringlussevõtu potentsiaali. Suur ringlussevõtu potentsiaal on ka ehitus- ja
lammutusjäätmetel ning põlevkivitööstuse jäätmetel (eelkõige aherainel), mida on võimalik
kasutada näiteks tee-ehitusobjektidel täitematerjalina (kui toote nõuetele vastav materjal).
Ringlussevõtu eelduseks on vastavate kogumisvõimekuste loomise toetamine ja lisaks on
vajalik parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada
ohutu materjaliringlus. Teadlikkuse tõstmine selles valdkonnas on väga oluline tagamaks meile
kõigile ohutum keskkond. Selle saavutamiseks on suurima mõjuga tegevuseks tootearenduse
soodustamine ja toetamine ohtlike ainete kasutuse vähendamiseks, mistõttu on oluline riigil
välja töötada meetmed ja suunata sellesse valdkonda ka investeeringud. See tähendab, et tuleb
edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Lisaks
tuleb toetada tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma tootmises ohtlike kemikaalide kasutust
asendades need vähem ohtlikega.
Selleks, et vältida jäätmetöötlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele
astmetele, ning edendada jäätmete ringlussevõttu, on oluline jäätmed liigiti koguda. Jäätmete
liigiti kogumine tuleb viia mugavale tasemele iga isiku jaoks, olenemata, kas isik paikneb tihe-
või hajaasustusalal. Liigiti kogumise edendamisel on kandev roll kohalikel omavalitsustel,
kellel tuleb rohkem panustada jäätmete kogumislahenduste loomisesse. Liigiti kogutud
materjali on võimalik ringlusse suunata, mille läbi väheneb jäätmete ladestamine või
põletamine.
Ohutul materjaliringlusel on oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel.
Jäätmete ringlussevõtt on üheks oluliseks komponendiks KHG-de heite vähendamisel.
Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside
väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning
elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja
aitab vähendada jäätmete teket. Ringlussevõtuks sobimatute jäätmete kasutamine
energiamajanduses aitab vähendada survet esmasele taastumatule ressursile ja luua jäätmetest
väärtust ka siis, kui need enam toormeks ei sobi.
Jäätmete ringlussevõtule on sihtarvud kehtestatud enamasti EL regulatsiooni kaudu (Tabel 14.).
108
Tabel 14. Euroopa Liidu tasemel kehtestatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvud (protsent jäätmete tekkest
vastaval aastal kaalu järgi).
Jäätmeliik Selgitus Hetkel Sihtarv Sihtarv Sihtarv
kehtiv 2025 2030 2035
sihtarv
Olmejäätmed kodumajapidamisest 50% 55% 60% 65%
pärinevate paberi-, metalli-,
plasti- ja klaasijäätmete ja
võimaluse korral muudest
allikatest pärinevate
samalaadsete jäätmete
korduskasutuseks
ettevalmistamine ja
ringlussevõtt
Pakendijäätmed kõik pakendijäätmed 55% 65% 70%
plastpakend 22,5% 50% 55%
puitpakend 15% 25% 30%
mustmetallist pakend 50% 70% 80%
alumiiniumist pakend 50% 60%
klaaspakend 60% 70% 75%
paber- ja kartongpakend 60% 75% 85%
Patareid ja akud Pb-patareid ja -akud 65% 75% 80%
Ni-Cd patareid ja akud 75% 80%
Li-patareid ja akud 65% 70%
muud patareid ja akud 50% 50%
Elektri- ja EEE kategooria 1 ja 4 80%
elektroonikaseadmed EEE kategooria 2 70%
EEE kategooria 5 ja 6 55%
EEE kategooria 3 80%
Ehitus- ja lammutusjäätmetele (v. a kivid ja pinnas) kehtib ka praegu jäätmete raamdirektiivist
tulenev sihtarv 70%, kuid selles ulatuses tuleb jäätmeid kas korduskasutuseks ette valmistada,
ringlusse võtta või taaskasutada muul moel. Vaid ringlussevõttu puudutav eesmärk seatakse
aastaks 2028 nii ehitus- ja lammutusjäätmetele kui teistele olulistele jäätmeliikidele jäätmekava
raames (vt tabel 15).
Tabel 15. Jäätmekavas seatavad jäätmete ringlussevõtu eesmärgid aastaks 2028. Ringlussevõtu osakaalu
arvutamisel võetakse arvesse nii liigiti kogutud kui ka teiste jäätmeliikidega koos kogutud jäätmeid võttes
aluseks sortimisuuringuid (olmejäätmete osas vastavalt IV arvutusmetoodikale).
Jäätmekood Jäätmeteke Ringlussevõtt Tegelik Ringlussevõtu
Jäätmeliik
2020. a, 2020. a, tonni ringlussevõtu eesmärk
tonni määr 2020. a 2028. a
Olmejäätmed IV 509 497 147 056 29% 58%
arvutusmetoodika
alusel
Pakendijäätmed Euroopa 71% 70%
205 724 146 848
Komisjoni
metoodika alusel
109
Paber ja kartong (sh 20 01 01, 15 01 01 125 779 70 276 56% 90%
olmes tekkiv
pakend)
Metallid (sh olmes 20 01 40, 15 01 04 19 502 16 564 85% 97%
tekkiv pakend)
Plastid (sh olmes 20 01 39, 15 01 02 77 378 16 801 22% 55%
tekkiv pakend)
Klaas (sh olmes 20 01 02, 15 01 07 41 616 21 575 52% 75%
tekkiv pakend)
Biojäätmed 20 01 08, 20 02 01 135 269 28 724 21% 70%
Puit (sh olmes 20 01 38, 15 01 03 7 435 1 636 22% 30%
tekkiv pakend)
Tekstiil (sh olmes 20 01 10, 20 665 0 0% 25%
tekkiv pakend) 20 01 11, 15 01 09
Tavajäätmete hulka 17 01, 17 02, 17 865 108 278 100 32% 40%
kuuluvad ehitus- ja 03, 17 04, 17 05,
lammutusjäätmed 17 06, 17 08, 17
(va kivid ja pinnas, 09, 19 12 05, 19
süvenduspinnas) 12 07 ja 19 12 09
Põllumajandusplast 02 01 04 1501 470 31% 50%
(sihtarv on seatud
2013. a
määrusega 86 ja
kehtib kokku
kogutud
põllumajandusplasti
jäätmetele)
Jäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks on vajalik piisav jäätmete ringlussevõtu
võimekus. Eestis on ebapiisav eelkõige biolagunevate jäätmete, elektroonikajäätmete,
tekstiilijäätmete, plastijäätmete ja suurjäätmete käitlusvõimekus (Tabel 16.). Samuti on
jäätmete liigiti kogumiseks vaja juurde rajada omavalitsuste jäätmejaamasid.
86 Vabariigi Valitsuse 15.02.2013. a määrus nr 30 „Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale
tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise
tähtajad“
110
Tabel 16. olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused (allikas: Keskkonnaagentuur)
Jäätmekäitluskohad/käitised
Baasaasta 87 Viimane jäätmekäitlusvõimsuste hindamine viidi läbi 2022. aastal. Eestis kogutakse ja
eeltöödeldakse paljusid olmejäätmeid, mis seejärel eksporditakse jäätmete või toorainena.
Probleem käitlusvõimsuste osas on tekstiili-, plasti- ja suurjäätmetega, kuna puuduvad head
käitlusvõimalused nii Eestis kui ka välismaal.
Prognoos88 Aastaks 2028 on vaja lahendada eelkõige järgmiste jäätmete töötlemise ja ringussevõtu
probleemid: tekstiil, plast, POSe sisaldavad jäätmed. Tänane tehnoloogia ei võimalda neid
tekkinud jäätmeid piisavalt tõhusalt ja täielikult taaskasutada. Parimate tehnoloogiate
kasutuselevõttu on oluline toetada nende jäätmete tekkekohas, kuid arvestades ka mõju
keskkonnale ja majandusele.
Prognoosi andmed võeti jäätmekäitlusettevõtete poolt jäätmekäitlusloa taotluste
läbivaatamisel esitatud dokumentidest, samuti väljastatud lubade ja jäätmekäitlusega
tegelevate ettevõtete vahetu kontakti kaudu.
Jäätmekäitluskohad (käitised/rajatised)
Käitlusvõimalus / Olemasolevad Olemasolev Planeeritud käitised Ajakava ja võimalik Planeeritud
käitise tüüp89 käitised käitlusvõimsus90 , rahastusallikas käitlusvõimsus, (t/a)
(t/a)
Tavajäätmete prügilad 5 töötavat nõuetele 227 000 Olemasolev - Olemasolevladestusmaht
87 Eeltingimuste täitmise tagamiseks võib olla vajadus 2021-2027 rahastusperioodi jooksul andmete uuendamiseks, kuna kogu perioodi jooksul tuleb tagada eeltingimuste
täitmine.
88 Sama.
89 Jäätmekäitluskohad on grupeeritud vastavalt põhitoimingule, nt. põletamine, ja jäätmeliigile, nt biolagunevad jäätmed ning olmejäätmete definitsioonile, vt EK raportit ja
jäätmekava. Kõik jäätmekäitluskohad on toodud järgmisel kaardirakendusel seisuga algus 2023:
https://experience.arcgis.com/experience/9db4c467988c4cba9afbebf1471bc58f/ (15.09.2023).
90 Arvestatud tegelikult kasutusel olevat käitlusvõimsust. Spetsialistide poolt hinnangulised kogused, mis ei ole kinnitatud jäätmekäitlejate poolt .
vastavat prügilat ladestusmaht on piisav on piisav
Ohtlike jäätmete prügila 1 töötav prügila 30 000 Hetkel pole vajalik uue RE/ÕÜF Vajalik (planeeritud)
prügila rajamine, kuid laiendada olemasoleva
2023…
planeeritakse prügila ladestusala (4
olemasoleva kärge ca 120 000 t)
laiendamist.
Segaolmejäätmete 23 Sorteerimine ja Praeguste teadmiste - Praeguste teadmiste
sorteerimisjaam sorteerimisjaama ümberpakendamine juures pole vajalik, kuid juures pole vajalik, kuid
vähemalt 342 000 parema tehnoloogia parema tehnoloogia
olemasolu korral (PVT) olemasolu korral (PVT)
võib tekkida vajadus võib tekkida vajadus
muudatusteks muudatusteks
Jäätmepõletustehas 2 18 300 (3 300 t/a ja Olemasolev võimekus - Olemasolev võimekus
jäätmepõletustehast 15 000 t/a) on piisav on piisav
ohtlikele jäätmetele
Koospõletustehas (sh 8 koospõletustehast 2 020 tuhat Olemasolev võimekus - Olemasolev võimekus
katlamaja) energia tootmiseks (sh on piisav on piisav
segaolmejäätmete
ja jäätmepuidu
põletus
Bioloogiline töötlemine 22 bioloogilise Kompostimine ja 7 regionaalset keskust 2023… 30 000
(kompostimine, MBT, töötlemise käitist biogaasi tootmine: SF21+/OF
jt) 104 000 SF Meede: Jäätmete
ringlussevõtu võimekuse kasv
ja ohutu materjaliringluse
tagamine (toetus 48-85% ja
kogusumma st toetus ja
omafinantseering ca 46
miljonit
112
Ohtlike jäätmete 56 sorteerimis- ja Kogumine ja Praeguste andmete - Praeguste andmete
käitluskeskus eeltöötluskeskust sorteerimine – 115 põhjal pole vajalik põhjal pole vajalik
(kogumipunkti) 000
Elektroonikajäätmete 44 jäätmejaama ja Kogumine ja 25 regionaalset 2023… 2 000
käitluskeskus sorteerimiskeskust sorteerimine korduskasutus- ja SF21+ OF
vähemalt 212 000 paranduskeskust91
SF meede: Jäätmete liigiti
ringlussevõtt: ainult kogumise
korduskasutus taristu optimaalne välja
arendamine (toetus 48% ja
kogusumma ca 51 miljonit)
või toodete
väärindamine
korduskasutuse
edendamine, jäätmetekke
vältimine, pakendamise
vähendamine(toetus 48% ja
kogusumma ca 20 miljonit)
Mobiilne 1 puitpakendite 2 5000 (ainult RDF Tänase info põhjal pole - Tänase info põhjal pole
jäätmekäitluskoht purusti tootmine või vajalik vajalik
sorteerimine
Tavajäätmete käitluskohad
Tekstiilijäätmed 34 jäätmejaama ja Kogumine ja 1-4 käitluskeskust sh ca 2023… 20 000
sorteerimiskeskust sorteerimine 3 regionaalset
SF21+ OF
vähemalt 186 000 kogumiskeskust ja ca 1-
(ainult tahke 2 ringlussevõtu keskust SF Meede: Jäätmete
jäätmekütuse ringlussevõtu
tootmine või võimekuse kasv ja ohutu
sorteerimine
materjaliringluse tagamine
91 ringmajanduskeskused piirkondades vastavalt rahvaarvule
113
Ringlussevõtt: (toetus 48-85% ja kogusumma
ainult st toetus ja omafinantseering
korduskasutuseks ca 46 miljonit)
ettevalmistamine
Klaasijäätmed 5 käitluskeskust Kogumine ja Praeguste teadmiste - Praeguste teadmiste
sorteerimine juures pole vajalik, juures pole vajalik,
vähemalt 200 000 tehnoloogia arenedes tehnoloogia arenedes
vajalik vajadus üle vajalik vajadus üle
Ringlussevõtt ja
vaadata vaadata
korduskasutuseks
ettevalmistamine
30 000
Plastijäätmed 11 sorteerimis ja Kogumine ja 2-3 käitluskeskust või 2023… 30 000
eeltöötluskeskust sorteerimine eeltöötluskeskust
SF21+ OF
vähemalt 40 000
(tahkekütuse SF Meede: Jäätmete
tootmine või ringlussevõtu võimekuse kasv
sorteerimine) ja ohutu
Ringlussevõtt ja materjaliringluse tagamine
ringlussevõtuks (toetus 48-85% ja kogusumma
ettevalmistamine st toetus ja omafinantseering
17 000 ca 46 miljonit)
Suurjäätmed 65 jäätmejaama ja Kogumine ja 25 regionaalset 2023… 10 000
sorteerimiskeskust sorteerimine korduskasutus ja
SF21+ OF
vähemalt 8000 paranduskeskust 92
(tahkekütuse SF Meede: Jäätmete
tootmine või ringlussevõtu võimekuse kasv
sorteerimine)
92 ringmajanduskeskused piirkondades vastavalt rahvaarvule
114
ringlussevõtt: ainult ja ohutu
korduskasutus
materjaliringluse tagamine
(toetus 48-85% ja kogusumma
st toetus ja omafinantseering
ca 46 miljonit või toodete
väärindamine
korduskasutuse
edendamine, jäätmetekke
vältimine, pakendamise
vähendamine(toetus 48% ja
kogusumma ca 20 miljonit või
Jäätmete liigiti kogumise
taristu optimaalne välja
arendamine (toetus 48% ja
kogusumma ca 51 miljonit)
Metallijäätmete 41 sorteerimis- ja Kogumine ja Hetkel pole vajalik, - Hetkel pole vajalik, kuid
käitluskeskus eeltöötluskeskust sorteerimine kuid parema parema tehnoloogia
vähemalt 447 000 tehnoloogia olemasolul olemasolul vajalik
vajalik tõhustada tõhustada
Ringlussevõtt ja
korduskasutuseks
ettevalmistamine
15 000 (mustmetal
and alumiinium)
Vanarehvide 23 sorteerimis ja Kogumine ja Hetkel pole vajalik, - Hetkel pole vajalik, kuid
käitluskeskus eelkäitluskeskust sorteerimine kuid parema parema tehnoloogia
vähemalt 151 000 tehnoloogia olemasolul olemasolul vajalik
37
vajalik tõhustada tõhustada
korduskasutuseks Ringlussevõtt: ca
ettevalmistamise 280
keskust
115
Pinnasetäide ja 11 Ringlussevõtt ja Olemasolev - Olemasolev
ehitustööd sorteerimiskeskust, tagasitäide: 34 000 käitlusvõimsus on käitlusvõimsus on piisav
haljastustööd, piisav
karjääride
sulgemine
Jäätmejaam ja teised 115 jäätmejaama, - 20 jäätmejaama, 2023-… 93
kogumiskeskused ning SF21+/OF
32 ohtlike jäätmete 100 ohtlike jäätmete
ringlussevõtuks
kogumispunkti mobiilset või Jäätmete liigiti kogumise
ettevalmistamine
statsionaarset taristu optimaalne välja
kogumispunkti arendamine (toetus 48% ja
kogusumma ca 51 miljonit)
Info 2023 aasta alguse seisuga, (allikas: Keskkonnaagentuur)
93 Mahutavus ja maht sõltub objekti asukohast. Objekti asukoht määratakse spetsiaalse rakendusega koostöös kohalike omavalitsustega taristu modelleerimise abil saadud
andmete põhjal.
116
Olmejäätmed
Olmejäätmetes sisalduva materjali ringlusse suunamise eelduseks on nende liigiti kogumine ja
teiseseks toormeks töötlemine. See eeldab kasutajasõbralike ja võimalusel ühtlustatud liigiti
kogumise lahenduste olemasolu.
Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist arvutatakse edaspidi metoodika järgi, mis
vastab kõige enam praegusele IV metoodikale. Selle metoodika kohaselt võetakse arvesse
olmes tekkiva paberi ja kartongi, metallide, plastide, klaasi, biojäätmete, tekstiili, puidu (sh
osaliselt ka samadest materjalidest pakendijäätmed), ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete,
segaolmejäätmete, toiduõli ja rasva, suurjäätmete, segapakendite ja veel mõningate
jäätmeliikide teke ja ringlussevõtt. 2020. aastal võeti ringlusse ligikaudu 147 tuhat tonni
olmejäätmeid. Jäätmekavas püstitatud eesmärgi (58% olmejäätmete ringlussevõtt 2028. a)
saavutamiseks tuleb ringlusse võtta ligikaudu 300 tuhat tonni olmejäätmeid aastas, st
ringlussevõttu tuleb kahekordistada. Ligikaudu kolmandiku ulatuses on võimalik
ringlussevõtt saavutada paberi- ja kartongijäätmete arvelt, teine kolmandik biojäätmete
arvelt ja kolmas kolmandik metalli-, plasti- ja klaasijäätmete arvelt. Seega tuleb eriti panna
rõhku nende jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu võimekuse arendamisele. Arvestades
aga järgnevate aastate sihtarve ja eesmärki suurendada ringleva materjali määra, tuleb
panustada kõigi olmejäätmete liikide liigiti kogumise ja ringlussevõtu edendamisse.
Olmejäätmete kogumise ja käitluse korraldamise kohustus on peaasjalikult kohalikel
omavalitsustel, kes planeerivad jäätmehooldust oma haldusterritooriumil ning korraldavad
hangete kaudu vastavaid teenuseid. KOV peaks korraldama jäätme liigiti kogumise ning
kogutud jäätmete omanikuna määrama, kuidas neid jäätmeid edasi tuleb käidelda: millised
jäätmeliigid ja millises ulatuses tuleb ringlusse võtta, millise osa jäätmetest võib põletada
energiasaamise eesmärgil ning millise osa võib prügilasse ladestada. Seeläbi saavad kõik
kohalikud omavalitsused panustada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamisse.
Lihtsustamaks omavalitsuste tööd on vaja välja töötada ühtsed metoodikad KOVi jäätmete
liigiti kogumise taseme arvutamiseks ja KOVi sortimisuuringute tegemiseks. Nende abil on
omavalitsustel võimalik ise hinnata oma jäätmeteenuste tulemuslikkust ja planeerida edasisi
samme. Jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine on
üheks oluliseks võimaluseks jäätmeid rohkem ringlusse suunata. Hetkel on käimas IT mudeli
välja töötamine, mille eesmärk hinnata jäätmete liigiti kogumise lahenduste ja taristu vajadust
omavalitsustes.
Olmes tekkivate pakendijäätmete kogumisega tegelevad paiguti nii
taaskasutusorganisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused, kusjuures sageli ei ole
omavalitsused pakendijäätmete edasise käitluse ja kulude kandmise osas
taaskasutusorganisatsioonidega eelnevalt kokku leppinud. Korraldatud jäätmeveo raames
kogutud pakendite kogumise ja käitluse kulud maksatakse sageli kinni jäätmevaldaja poolt,
kuigi ta on pakendatud kaupa ostes selle käitluskulu juba tasunud.
Senised õiguslikud meetmed ei ole soovitud tulemusi andnud. Olmejäätmete liigiti kogumise
tase on madal ja sellega seoses ka jäätmete ringlussevõtu tase. Kohalikud omavalitsused on
korraldanud küll olmejäätmete veo, kuid on sageli jätnud korraldamata nende edasise käitluse.
KOVid ei vastuta otseselt jäätmehoolduse korraldamise tulemuslikkuse eest. Maailmapanga
analüüsis ja Euroopa Komisjoni 2018. a varajase hoiatuse aruandes94 on soovitatud panna
kohalikele omavalitsustele vastutus ringlussevõtu eesmärkide saavutamise eest koos trahvidega
nendele omavalitsustele, kes eesmärki ei täida. Olmes tekkivate pakendijäätmete
tulemuslikuma kokku kogumise saavutamiseks on Maailmapanga eksperdid soovitanud
kaaluda ka pakendijäätmete kliiringusüsteemi rakendamist. Sellise süsteemi puhul oleks olmes
tekkivate pakendijäätmete kokku kogumine KOVi ülesanne (korraldatud jäätmeveo raames).
Kokku kogutud pakendijäätmed antakse seejärel taaskasutusorganisatsioonidele üle või
korraldatakse ise ka nende edasine käitlus ning sellega seotud kulud tasaarveldatakse TKOdega.
Valitsuse juurde moodustatud rohepoliitika juhtkomisjoni toetava eksperdirühma raportis 34 on
seostatud jäätmekäitlussüsteemi arengu pidurdumist pikaajalise olmejäätmete korraldusliku
süsteemi toimimise (kohalike omavalitsuste rolli ja tootjavastutuse süsteemi) nõrkusega.
Raportis viidatakse, et suurem osa EL liikmesriike on olmejäätmete kogumise ja ringlussevõtu
süsteemi rajanud omavalitsuskesksele mudelile. Omavalitsuskeskne jäätmemajandusmudel
seisneb selles, et KOV peab arvestust jäätmevaldajate üle, arveldab nendega ja nõustab neid.
Seda võib KOV teha iseseisvalt või läbi KOVide koostööorganisatsiooni. Eesti seadusandluses
on järk-järgult piiratud kohalike omavalitsuste õigusi jäätmehoolduse korraldamisel, mistõttu
on vähenenud KOVide motivatsioon ja võimalused jäätmehooldust arendada. Sellest tulenevalt
teeb ka eksperdirühm ettepaneku määrata jäätmete ringlussevõtu parandamiseks kindlaks
omavalitsuste vastutus ja õigused selliselt, et omavalitsustel oleks võimalik neile õigusaktidega
pandud jäätmealaseid kohustusi täita. Samuti tuleks riigi poolt soodustada ja motiveerida
omavalitsuse omavahelist koostööd jäätmekäitluse korraldamisel. KOVide koostöö võimaldaks
ära kasutada mastaabiefekti teenuste paremal korraldamisel (nt jäätmeveopiirkonnad).
Kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete panemisel tuleb jälgida, et säiliks vabadus
otsustada, kuidas ülesandeid täita. Kui Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ei ole võimalik jätta
KOVile ülesande täitmisel otsustusvabadust ning ülesande täitmise sisu, tingimused ja kord
sätestatakse seadusega, võib tegemist olla riikliku ülesandega. See eeldab aga ülesande
täitmisega kaasnevate kulude hüvitamist KOVile riigi poolt või õiguslike aluste loomist, mis
võimaldaks kulude tarbijalt tagasi küsimist (tasu või maksu näol).
Seega kohalikele omavalitsustele olmejäätmete ringlussevõtu eest vastutuse määramisega peab
kaasas käima kohalike omavalitsuse õiguste laiendamine. Eelkõige on see oluline
jäätmehooldussüsteemi rahastamiseks. Omavalitsuste võimalused jäätmehooldust arendada ja
rahastada on täna kehtiva regulatsiooniga piiratud. KOVid on korduvalt tõstatanud probleemi,
et neil lasub küll kohustus korraldada jäätmehooldust, kuid rahalisi vahendeid selleks oma
eelarves napib ja riigi toetus läbi KIKi toetusmeetmete vajalike tegevuste elluviimiseks ei ole
piisav. Seega omavalitsustel puudub sisuliselt jäätmehoolduse arendamiseks rahastusallikas.
Jäätmetasu küsimise õigus on kohalikele omavalitsusele antud enamikes EL liikmesriikides .
Jäätmehoolduse viimiseks uuele tasemele, mis tagab nii ringlussevõtu sihtarvude täitmise,
kasutajasõbralikud jäätmeteenused kui ka „saastaja maksab“ printsiibi rakendamise, on vaja
luua mehhanism, mille kaudu omavalitsused saavad jäätmehoolduse korraldamist rahastada.
94 Euroopa Komisjoni aruanne jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta ja varajase hoiatuse
aruanne Eesti kohta 2018. (15.09.2023).
118
Ringlussevõtu saavutamine eeldab mahukat jäätmevaldajate teavitamist, kasutajasõbralike
jäätmete liigiti kogumise lahenduste loomist, jäätmejaama teenuse arendamist, jäätmevaldajate
üle järelevalve tõhustamist, uuenduslike digilahenduste kasutuselevõttu ning uuringute
läbiviimist, millega selgitatakse välja olemasolev jäätmete liigiti kogumise tase ja liigiti
kogumist takistavad asjaolud. Üks võimalus jäätmehooldussüsteemi rahastada on anda
kohalikele omavalitsustele õigus jäätmetasu või -maksu küsimiseks jäätmevaldajatelt.
Lisaks kohalike omavalitsuste motiveerimisele tuleb läbi keskkonnatasude motiveerida
jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete ladestamisele ja põletamisele. Eestis ei ole seni
kehtestatud jäätmepõletustasu ja jäätmete ladestustasu ei ole tõstetud aastast 2015. Jäätmete
ladestamine ja energiakasutus on seni üldjuhul majanduslikult soodsamad käitlusviisid kui
ringlussevõtt. Paraku makstakse täna endiselt Iru soojuselektrijaamale ka taastuvenergia toetust
segaolmejäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi põletamise eest ning vastav
toetusskeem lõpeb 2025. aastal. See on vastuolus jäätmehierarhiaga, mille kohaselt
energiakasutusele tuleb eelistada ringlussevõttu. Seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete
põletamise eest taastuvenergia toetuse maksmine esimesel võimalusel lõpetada. Selle asemel
on vaja tekitada nõudlus biolagunevatest jäätmetest toodetud ressursi (teisese toorme) järele.
Kaaluda tuleks ka KOVidele taluvustasu rakendamist uute käitlusrajatiste püstitamisel KOVi
territooriumile. Seni on uute rajatiste tekkimine takerdunud sageli kohalike elanike suure
vastuseisu taha ning sellega seoses pikenevead lubade menetlusajad. Ka ettevõtted on välja
toonud murekoha, et loa saamine uue tehase rajamiseks venib väga pikaks ning seda teades
võib ettevõte plaani elluviimisest üldse loobuda. Probleemi võib aidata lahendada taluvustasu
kehtestamine, aga ka parem kohaliku kogukonna kaasamine ning selgitustöö, lube menetlevate
ametnike töökoormuse leevendamine ja taotluste kvaliteedi parandamine.
Jäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb kaaluda ka selliseid meetmeid nagu
materjalipõhise kogumis edendamine, jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine,
korraldatud jäätmeveo teenuse hinnastamise reguleerimine ning järelevalve tõhustamine.
Materjalipõhist kogumist tuleks kaaluda eelkõige paberi ja kartongi puhul. Praegu kogutakse
eraldi paber- ja kartongpakendit TKOde poolt ning paberit ja kartongi (vanapaberit) kohalike
omavalitsuste korraldatud kogumise kaudu. Praktikas on need konteinerid ristkasutuses, st
pakendeid pannakse vanapaberi konteinerisse ja vanapaberit pakendikonteinerisse. Vale
kasutus põhjustab nii TKOdele kui KOVidele (avalike vanapaberi konteinerite puhul) või
jäätmevaldajatele (vanapaberi tekkekohalt äraandmisel) täiendavaid kulusid. Segasemaks teeb
nende eristamise ka asjaolu, et mõlema jäätmeliigi konteineri soovituslik värv on sinine.
Seetõttu tuleks kaaluda paberi ja kartongi puhul materjalipõhisele kogumisel üleminekut.
Alternatiiviks on näiteks perioodikale tootjavastutuse kehtestamine, mis juhul perioodika tootja
(trükiettevõte) kannaks perioodika kokku kogumise ja käitlusega kaasnevad kulud.
119
Jäätmete liigiti kogumise korraldus on kohalikes omavalitsuste lõikes üsnagi erinev.
Korraldatud jäätmeveo raames on mõnes KOVis võimalik ära anda vaid ühte liiki jäätmeid,
mõnes aga kuni kümme liiki jäätmeid. Jäätmejaama teenused on samuti KOVides erinevad nii
hinnastamise, lahtiolekuaegade kui vastuvõetavate jäätmeliikide osas. Ka muude jäätmete
kogumine (pakendid, tekstiil, ohtlikud jäätmed, suurjäätmed) on KOVide lõikes erinevad. Ka
konteineritel olevad märgistused on väga erinevad. Kõik see tekitab jäätmevaldajates segadust,
mis omakorda takistab jäätmete liigiti kogumise edenemist. Olukorra lahendaks kolme või nelja
jäätmete liigiti kogumise lahenduste paketi välja töötamine. Paketid kujutaksid endast
kasutajasõbraliku ja kuluefektiivse liigiti kogumise taristu terviklahendust arvestades vastava
KOVi eripärasid. Vastavate pakettide rakendamiseks tuleb välja töötada toetusmeede
kohalikele omavalitsustele.
KOVid saavad jäätmete liigiti kogumist otseselt mõjutada läbi jäätmeteenuste hinnastamise.
Kulude ristsubsideerimine on juba üsna tavapärane, kuid pole kaasa toonud märkimisväärset
tõusu liigiti kogumises. KOVide praktika selles osas on üsna erinev, ning sageli on endiselt
kõige mugavam just segaolmejäätmete äraandmine (teenust võimaldatakse automaatselt ja
kõige sagedamini). Kui sellise mugava teenuse hind on biojäätmete, pakendijäätmete või
vanapaberi äraveo teenustasust vaid paari euro võrra kallim, siis ei motiveeri see paljusid
elanikke või ettevõtteid oma harjumusi muutma. Siinjuures on oluline ka vastutuse tekkimine.
Jäätmevaldaja peaks mõistma, et jäätmete liigiti kogumine on tema kohustus ja vale käitumise
puhul tuleb tal vastutada (näiteks maksta kordades kõrgemat teenustasu). Selle juurutamiseks
on vaja tugevdada järelevalvet. Jäätmehoolduse osas järelevalve tegemiseks puudub täna
paljudel KOVidel nii ajaline kui rahaline ressurss, mõnel juhul ka pädevus. Vajalik on
omavalitsuste üldise jäätmehooldusalase pädevuse suurendamine koolituste ja juhendamise
kaudu, KOVide omavahelise ja Keskkonnaameti suunalise koostöö edendamine, heade
praktikate jagamine ning erinevate järelevalve tööriistade (nagu PrügiBinGO) väljapakkumine.
Efektiivse jäätmete liigiti kogumise korralduse kõrval on väga oluline jäätmete ringlussevõtu
võimekuse suurendamine. Eestis võetakse seni ringlusse vaid 29% olmejäätmetest, 43%
olmejäätmetest põletatakse energia saamise eesmärgil. Arvestades, et olmejäätmetest suur osa
on biojäätmed ja plastid, tuleks edendada ja toetada nende käitluslahenduste tekkimist.
Ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks on välja töötamisel struktuurifondide toetusmeede.
Oluline on toetada ka liigiti kogumise arendamist. Liigiti kogumise taristu arendamise
toetamisel on oluline kaaluda ühtse märgistuse kasutamist (kas siis riiklikult kokku lepitud
märgist nt piktogrammid või juba EL poolt kokku lepitud ühtset märgistust).
Biojäätmed on väärtuslik ressurss, mille kogused lähiaastatel suurenevad, kuid ringlussevõtu
võimekus pole selleks täna veel piisav. Maailmapank on jäätmevaldkonna tervikanalüüsis
soovitanud kogumisüsteemidesse ja taristusse investeerimise ning teadlikkuse tõstmisega tõsta
biojäätmete liigiti kogumist Euroopa parimate süsteemide tasemeni ehk vähemalt 65%-ni.
Sellele lisandub alates 2025. aastast kohtkompostitav biojäätmete kogus95 . Oluline on edendada
teadlikkust korrektsest kohtkompostimisest ja sellest, milliseid tingimusi vajavad lagunemiseks
toidujäätmed ning milliseid aia- ja haljastujäätmed. Saavutades liigiti kogumise taseme
vähemalt 65% biojäätmete kogutekkest, suunates liigiti kogutud jäätmed maksimaalselt
ringlusesse ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid
koguseid, on võimalik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete
ringlussevõtu tase.
95 Tekkekohal liigiti
kogutud ja ringlusse võetud biojäätmete koguste arvutamise metoodika on toodud Euroopa
Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004. (15.09.2023).
120
Ringlussevõtt võib toimuda koos teiste biolagunevate jäätmetega (käsitletud biolagunevate
jäätmete peatükis). Biojäätmete ringlussevõtuga tegelevad sellised suured jäätmekäitlejad nagu
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus Harjumaal, Väätsa prügila Järvamaal, Paikuse prügila
Pärnumaal, Eesti Keskkonnateenused Aardlapalus Tartumaal. 2022. a alustas tööd
biojäätmetest biogaasi tootev tehas Harjumaal Maardus, mille käitlusmaht on 20 000 t/a.
KAURi andmetel puudub biojäätmete ringlussevõtu võimekus praegu seitsmes maakonnas,
mistõttu jäätmete liigiti kogumise suurenemisel tekib vajadus biojäätmeid pikema vahemaa
taha transportida (Tabel 17.). Tabelis toodud potentsiaalne ringlussevõtu võimekus tähistab
väljastatud keskkonnakaitselube ja olemasolevat infrastruktuuri biojäätmete eeltöötlemiseks,
kuid biojäätmete käitlus on sertifitseerimata, mille alusel saaks käideldavad jäätmed lugeda
ringlusse võetuks.
Tabel 17. Biojäätmete koguteke 2020–2021, olemasolev ringlussevõtu võimekus ja potentsiaalne ringlussevõtu
võimekus maakondade lõikes. Potentsiaalne ringlussevõtuvõimekus näitab 2022 aastal jäätmekäitlusettevõtete
võimekust ringlussevõtutoimingu teostamiseks, omades juba olemasolevat taristut, kuid keskkonnakaitseloal
puudub vastav toimingukood (R3o). Biojäätmete koguteke on arvutatud riigi keskmise biojäätmete osakaalu
järgi segaolmejäätmetes, millest on maha arvestatud võõriste osakaal. Võimalikud maakondade vahelised
dubleerimised ei ole maha lahutatud, kodukompostimisega ei ole arvestatud. Allikas: Keskkonnaagentuur.
Maakond Biojäätmete Biojäätmete Olemasolev biojäätmete Potentsiaalne
koguteke koguteke ringlussevõtu võimekus ringlussevõtu
2020. a 2021. a 2022. a (2023. a. võimekus 2022. a
korrigeeritud) (2023. a.
korrigeeritud)
Harjumaa 71 510 86 718 70 000 18 365
Tartumaa 17 837 16 439 9 000 15 310
Ida-Virumaa 9 744 7 155 1 150 1 231
Pärnumaa 8 293 7 920 3 000 2 530
Lääne-Virumaa 6 411 6 852 3 500 10 097
Viljandimaa 3 692 3 716 0 115
Võrumaa 3 012 2 676 0 1050
Järvamaa 2 581 2 220 11 500 650
Saaremaa 2 328 2 094 0 1 100
Valgamaa 2 291 2 246 0 150
Raplamaa 2 120 1 997 500 5 000
Jõgevamaa 1 844 2 136 5 000 8 040
Läänemaa 1 704 1 649 0 300
Põlvamaa 1 455 1 437 0 91
Hiiumaa 472 233 0 200
Uute biojäätmete ringlussevõtu võimekusega käitluskohtade rajamisel tuleks lähtuda läheduse
põhimõttest ning rajada neid eelkõige piirkonda, kus olemasolev ringlussevõtu võimekus ei ole
seal tekkivate jäätmete käitlemiseks piisav.
121
Eesmärk
1. Kohalikud omavalitsused on motiveeritud korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti
kogutud jäätmete materjalina ringlusse suunamist.
2. Eestis on olemas piisav olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu
võimekus ja seda toetav majanduslik raamistik, mis võimaldab täita 2025. ja 2030. a
olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve ning väärindada
jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena.
Ehitus- ja lammutusjäätmed
Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär, kuid suure osa taaskasutusest
moodustab kasutamine tagasitäiteks. 2020. aastal kasutati tagasitäiteks 33% tavajäätmete hulka
kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest. Ringlussevõtu osakaal oli 2020. aastal 32%.
Jäätmehierarhia põhimõtete kohaselt tuleb jäätmete tagasitäiteks kasutamisele eelistada nende
materjalina ringlussevõttu, mistõttu on oluline suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete
ringlussevõtu (sh korduskasutuseks ettevalmistamise) osakaalu.
Ehitusvaldkonnas on ohutu materjaliringluse suurendamiseks oluline uute hoonete ehitamisel
ja olemasolevate hoonete renoveerimisel vältida ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide
kasutamist. Juba tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete puhul on nii ohutu materjaliringluse kui
jäätmete ringlussevõtu vaatest väga oluline materjali kvaliteet - mida puhtam ja kvaliteetsem
on materjal, seda rohkem on võimalusi selle uuesti ringlusse suunamiseks. Materjali kvaliteeti
aitab parandada jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohal, st ehitus- ja lammutusobjektidel,
ning ehitiste liigiti lammutamine, mille puhul eraldatakse juba hoone lammutamise käigus
esemed ja materjalid, mis sobivad uuesti kasutusele võtmiseks ning ohtlikke aineid sisaldavad
materjalid, mida ei ole võimalik ringlusse suunata. Näiteks ei ole lubatud asbesti sisaldavate
ehitusmaterjalide (nt asbesti sisaldav eterniit) taaskasutamine ning samuti tuleb tähelepanu
pöörata püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavatele materjalidele. Püsivaid orgaanilis i
saasteaineid võivad sisaldada näiteks ehitustegevuses kasutatud plastid, liimid, vuugisegud,
kattematerjalid, ehitusvahud, hermeetikud, töödeldud puit jms. Vajadusel tuleb enne jäätmete
ringlusse suunamist teha analüüsid veendumaks materjali ohutuses.
Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel koguda võimalikult suures ulatuses liigiti
ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid
materjale. Täpsemad nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele on sätestatud
kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades, kuid täpsed nõuded võivad omavalitsuste
lõikes erineda. Erinevat lähenemist aitaks vältida ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise
nõuete sätestamine riiklikul tasandil.
Ehitus- ja lammutusjäätmed on oma olemuselt väga heterogeense koostisega, kuid samas on
lammutatavad hooned suuresti samatüübilised ning lammutamisel saadavad materjalid
erinevate hoonetüüpide lõikes sarnased. Selleks, et saada infot tüüpsete hoonete lammutamisel
tekkivate materjalide omaduste ja edasiste kasutusvõimaluste kohta on oluline hoonetes olevad
materjalid kaardistada ning teostada analüüsid ja läbi viia katsetused materjalide reaalsete
omaduste hindamiseks. Oluline on ka hoonete lammutamise ja jäätmete liigiti kogumise juhiste
väljatöötamine. Samuti on vajalik leida lahendused, mis aitavad viia kokku ehitus- ja
lammutustegevuses tekkinud materjalide tekitajad ja võimalikud kasutajad (nt materjalipanga
loomine).
122
Hoonete liigiti lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumise
suurendamisel on suur roll järelevalvel, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu järelevalve
tõhustamisele. Riiklikku järelevalvet ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejate üle on võimalik
tõhustada eelkõige läbi riskipõhise kontrolli ja digilahenduste kasutuselevõtu. Jäätmete
tekkekohas liigiti kogumise ja nõuetekohaseks käitluseks üle andmise osas järelevalve
teostamisel on suur roll kohalikel omavalitsustel. Kohalike omavalitsuste poolse järelevalve
tõhustamisele aitab kaasa erinevate digilahenduste kasutuselevõtt nagu näiteks ehitamise ja
sellega seonduvate protsesside digitaliseerimine (sh ehitusprojektis jäätmekoguste info
väljatoomine). Järelevalve tõhustamise vaatest on oluline kohalike omavalitsuste
ehitusspetsialistide koolitamine jäätmekäitluse ja laiemalt ringmajanduse teemadel.
Ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kvaliteedi ja koguste varieeruvuse ning
tekke hajutatuse tõttu on esmase toorme kasutamine tellijate jaoks sageli odavam ja riskivabam.
Selleks, et edendada teisese toorme kasutamist on oluline välja töötada ringlussevõetud
materjalide kasutamist edendavad majanduslikud stiimulid ja riigihangete tingimused. Oluline
on ka EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetused
ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks.
Poliitilise prioriteedi olemasolul on võimalik suurendada jäätmete ringlussevõttu läbi teisese
toorme kasutamise kohustuslikuks muutmise, kuid samas on vajalik arvestada asjaoluga, et
teisese toorme kasutamine on sageli klassikaliste ehitusmaterjalide kasutamisest kallim, selle
omadused võivad varieeruda ning ei pruugi vastata kvaliteedinõuetele ning suuremate objektide
korral võib osutuda probleemiks samatüübilise materjali koguste tagamine. Lisaks kaasnevad
teisese toorme kasutamisega erinevad kaudsed mõjud (transpordi täiendav läbisõit jne).
Tulenevalt eelnevast vajab teisese toormega seonduv veel täiendavaid uuringuid, mistõttu ei
ole hetkel otstarbekas teisese toorme kasutamise kohustuslikuks muuta. Lähiaastatel saab
teisese toorme kasutamist taristuehituses suurendada eelkõige läbi Transpordiameti kui suurima
tee-ehitusprojektide hankija ning Rail Baltica raudtee ehituse.
Eesmärgid:
1. Suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõttu (sh
korduskasutuseks ettevalmistamist) selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40%
tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud
kivid ja pinnas ning süvenduspinnas).
2. Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed,
põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms).
Ohtlikud jäätmed
Ohtlike jäätmete ohutut materjali ringlust suurendab korrektne jäätmehooldus.
123
KliM edastas 2020. aastal kohalikele omavalitsustele jäätmevaldkonna soovituskirja, mis
käsitles jäätmete liigiti kogumist. KliM soovitas jäätmete liigiti kogumise visuaali
lihtsustamiseks võimalusel kasutada värvilahendusi. Värvilahendused on soovituslikud lisada
kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadesse. Tulevikus peaks olema eesmärgiks
kasutada toote tootmisel selliseid materjale, mis ei sisalda ohtlikke aineid, näiteks tuleb
vähendada/eelistada pinnakatete valmistamisel ja kasutamise selliseid tooteid, mis ei sisalda
ohtlikke aineid või vähendada ohtlike ainete kasutamist toodetes.
Enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal tuleb eemaldada tekkinud jäätmetest ohtlikud ained,
segud ja komponendid, et hõlbustada jäätmete edasist töötlemist. Jäätmehoolduses on vaja
kasutada tõhusaid meetmeid, mis soodustavad jäätmete hilisemat ringlussevõttu. Kui tooted,
materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed
ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks ja sellega võivad
ressursid sattuda jäätmehierarhia madalamatele astmetele.
Oluline suurendada riigipoolset initsiatiivi ja rakendada regulatiivseid meetmeid ohtlike
jäätmete taaskasutuspotentsiaali realiseerimiseks. Ohtlike jäätmete käitlusel on oluline lähtuda
jäätmehierarhiast. Ohtlikke jäätmete taaskasutamisele tuleb eelistada ringlussevõttu, nt õli
sisaldavate jäätmete, lakkide ja värvide osas tuleb võimalusel teostada regenereerimist
energiakasutuse või kütusekomponendi asemel. Põlevsegusid peaks valmistama vaid nendest
jäätmetest, mille liigiti ringlussevõtt ei ole võimalik.
Keskkonnaamet on alates 2017. aastast kaardistanud ohtlike jäätmete laoseise ning
keskkonnajärelevalve on teostanud Keskkonnaameti andmete alusel laoseisudele kontrollimist.
Suurte laoseisudega ettevõtted on lisatud keskkonnajärelevalve tööplaani. Selline tegevus on
olnud tõhus ning seetõttu on oluline jätkata laoseisude kaardistamisega ning laoseisude
järelevalvega. Lisaks on oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga tegevusi, mis
on vajalikud oluliste jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete puhul, mis
kipuvad ladudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud.
Keskkonnaametilt saadava info alusel on võimalik suunata toetusi ohtlike jäätmete
käitlusvõimekuse loomiseks, hoida valmidust erakorralistele olukordadele reageerimiseks ning
sõlmida koostöölepped liikmesriikidega ohtlike jäätmete käitluseks.
Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu peab tagama ohtlike jäätmete ladestamise
vähendamise ning taaskasutuse osakaalu suurenemise. Jäätmete ladestamise eest makstav tasu
kui majanduslik instrument peab koostöös teiste asjakohaste regulatsioonide ja meetmetega
motiveerima tekkivaid jäätmeid keskkonna seisukohast kõige otstarbekamalt käitlema.
Ohtlike jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende
tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja
keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2021. a
novembris tehtud jäätmesaadetiste määruse 1013/2006 muutmise ettepanekut, keelata jäätmete
kõrvaldamine teistes liikmesriikides, on oluline tagada Eestis ohtlike jäätmete ladestamise
võimekus ning sellega maandada risk, et ohtlikud jäätmed hakkavad kuhjuma. Vaivara OJKK-
ga on võimalik tagada ohtlike jäätmete kõrvaldamine ehitades välja neli uut kärge. Vaivara
OJKK peaks tagama valmiduse erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete
eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist
ladustamist või ladestamist. Lisaks tuleb välja töötada konkreetsed tingimused erakorraliste
juhtude lahendamise korraldamiseks.
124
Lisaks sellele on Vaivara OJKK võimaliku laienemise osas vajalik analüüsida, kas ses osas on
potentsiaal võimalikuks laienemiseks. Laienemine oleks mõistlik üksnes juhul, kui see annaks
kompleksile tulevikus ringmajanduse vaatest lisaväärtust, mis tähendab, et lisaks ladestamisele
võimaldataks territooriumil ladestamise kõrval ka jäätmete ümbertöötlemisega seotud tegevusi
(näiteks akude ümbertöötlus jne).
Eesmärgid:
1. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh
ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1). Ohtlike jäätmete ringlussevõtt
toimub taustauuringu alusel
2. Ohtlike jäätmete kõrvaldamisel lähtutakse jäätmehierarhiast, ladestamise teel
kõrvaldatakse ainult neid ohtlikke jäätmeid, mida taaskasutada ei ole võimalik. Vaivara
OJKK-s tagatakse ohtlike jäätmete kõrvaldamise võimekus.
3. Tõhustada järelevalvet ohtlike jäätmete käitlemise üle, sh tõhus jäätmete käitlus
vastavalt jäätmehierarhiale ning vaheladustamise vähendamine.
4. POSe jms sisaldavate ohtlike ainete ringlussevõttu välditakse (täiendada seda eesmärki)
5. Riigil on valmidus vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida. Sõlmitud on
koostöölepped liikmesriikidega.
Probleemtoodetest tekkinud jäätmed
Elektri- ja elektroonikaseadmete ohutu materjaliringluse suurendamine
Ohutut materjaliringlust toetab tarbija teadlikkuse tõstmine, mille abil väheneb
elektroonikaromude viskamine olmejäätmete hulka ning väheneb kodudes hoiustatava elektri-
ja elektroonikaseadmete kogus.
Liigiti kogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning
vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks. Tarbijad peavad
niisuguse kogumise õnnestumisele aktiivselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada
elektroonikaromusid tagastama. Hetkel saab tarbija tasuta e-jäätmeid üle anda kohaliku
omavalitsuse jäätmejaama või turustajatele 1:1 põhimõtte alusel. Euroopa
96
elektroonikajäätmetest ja nende kogumise sihtarvude uuringust selgus, Elektroonikaromude
kogumise analüüsist 97 selgub, et tarbija jaoks on ebamugav viia väikeseid seadmeid
jäätmejaamade ning võimalusel eelistatakse neid tagastada läheduses asuvasse kauplusesse.
Tulevikus võiks toimuda väikeste elektroonikaseadmete tagastamine kõikidesse
müügikohtadesse sarnaselt patareide ja akude ning lambipirnidega, mis vähendaks väikeste e-
jäätmete sattumist olmejäätmetesse.
96 Euroopa elektroonikajäätmete kogumise sihtarvude analüüs, 2020, Unitar
97 European Economic and Social Committee. Identifying the Impact of the Circular Economy on the Fast-Moving
Consumer Goods (FMCG) industry: Opportunities and challenges for businesses, workers and consumers – mobile
phones as an example,EU Publications, 2019, Kättesaadav: https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/publications-
other-work/publications/identifying-impact-circular-economy-fast-moving-consumer-goods-fmcg-industry-
125
Elektroonikaromud sisaldavad väärtuslikku materjali (väärismetalle ja plasti), mida saab
kasutada uutes toodetes teisese toorainena. Toorainete säästmise eesmärgiga on vaja võtta
ringlusse elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvaid väärtuslikke ressursse. Tulevikus peaks
elektroonikaromude töötlemine, sealhulgas taaskasutamise, ringlussevõtt ja
korduskasutamiseks ettevalmistamise toimuma vastavalt Euroopa standarditele. Kõnealused
standardid kajastavad tehnika taset. Elektroonikaromude kõrvaldamist tuleb vältida, va
seadmete osade osas, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteaineid.
Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh
toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu
arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab elektroonikaromude
tõhusat ringlussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise.
Eesmärgid:
1. Tarbija keskkonnateadlikkus kasvab, elektroonikaromude osakaal segaolmejäätmetes
väheneb võrreldes 2020. aastal teostatud uuringuga.
2. Elektroonikaromude kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavutatakse
2023–2028.
3. Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-rideri’te kogus väheneb 2025.
aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-rideri’te probleem.
4. Järelevalve tõhustamine, Illegaalne ja ebatõhus jäätmekäitlus väheneb.
Patarei- ja akujäätmete ohutu materjaliringluse suurendamine
Kogumise sihtarvu saavutamist mõjutab tarbija teadlikkus, teabekampaaniate tõhusus,
kogumiskoha nähtavus, kogumisvõrgustiku tihedus, tugevam järelevalve andmete kvaliteedi
üle ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö.
Kantavate patareide ja akude liigiti kogumist on võimalik tõhustada tootele lisatavate selgete
märgiste ja sümbolite, müügikohas nähtaval oleva teabe ja internetipõhiste kauplemiskohtade
kaudu ning tõhusa teabekampaaniga. Tootjad ja turustajad peaksid aktiivselt osalema
lõppkasutajate teavitamises sellest, et patareisid ja akusid tuleks koguda eraldi, et
kogumissüsteemid on kättesaadavad ja et lõppkasutajatel on oluline roll patarei- ja akujäätmete
keskkonna seisukohast optimaalse käitlemise tagamisel. Teabe avaldamisel kõikidele
lõppkasutajatele tuleks kasutada nüüdisaegset infotehnoloogiat. Teave tuleks esitada kas
klassikaliste vahendite, näiteks väli-, plakati- ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu või
uuenduslikumate vahendite abil, näiteks patareile või akule kantud ruutkoodiga elektrooniline
juurdepääs veebisaitidele. Tootjad peaksid tegema turustajatele ja ettevõtjatele ning muudele
jäätmekäitlejatele, kes tegelevad remondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise,
töötlemise ja ringlussevõtuga, kättesaadavaks teabe patarei- ja akujäätmete ladustamise ja
kogumise suhtes kohaldatavate ohutus- ja kaitsemeetmete, sealhulgas tööohutuse kohta.
opportunities-and-challenges-businesses (15.09.2023).
126
Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, kõikidel tootjatel peaks olema laiendatud
tootjavastutus oma patareide ja akude käitlemise eest nende olelusringi lõpus. Laiendatud
tootjavastutusega seotud kohustusi tuleks kohaldada kõikide tarneviiside, sealhulgas
kaugmüügi suhtes. Selleks tuleks välja selgitada free-rider’ite osakaal ning kaasata senisest
paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid.
Patareide- ja akujäätmete käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale
akude taastamine, akude korduskasutuseks ettevalmistamine, kasutusotstarbe muutmine ja
ringlussevõtt. Patareide- ja akujäätmete kasutusotstarbe muutmise, taastamise, ringlussevõtu
osas on vaja analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust.
Tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid, mis ei sobi enam algseks
otstarbeks, milleks need toodeti, võib kasutada muul otstarbel paiksete
energiasalvestusakudena. Tekkimas on kasutatud tööstuslike patareide ja akude ning
elektrisõidukiakude taaskasutusturg ning seega tuleks jäätmehierarhia praktilise kohaldamise
huvides määratleda erieeskirjad, et võimaldada vastutustundlikku kasutatud patareide ja akude
kasutusotstarbe muutmist, võttes samal ajal arvesse ettevaatuspõhimõtet ja tagades
lõppkasutajatele kasutamise ohutuse. Iga kasutatud patarei ja aku puhul tuleks hinnata selle
seisukorda ja olemasolevat mahutavust, et teha kindlaks, kas see sobib kasutamiseks algsest
erineval otstarbel.
Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh
toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu
arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab parandada patareide
ja akude ringlussevõtu võimalusi ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamine.
Eesmärgid:
1. Tarbija keskkonnateadlikkus kasvab. Kantavate patareide- ja akujäätmete osakaal
segaolmejäätmetes väheneb, 2028. aastal on patarei- ja akujäätmete kogus
olmejäätmetes väikesem võrreldes 2024. aastaga
2. Patarei- ja akujäätmete kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud
saavutatakse 2023–2028.
3. Akujäätmete töötlus lähtub jäätmehierarhiast ning vaheladustamine väheneb.
Tööstuslike, kergtranspordivahendite ja elektrisõidukite akude osas suureneb
kasutusotstarbe muutmine ja akude taastamine võrreldes.
4. Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-rider’ite kogus väheneb 2025.
aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-rider’ite probleem
127
Romusõidukite ohutu materjaliringluse suurendamine
Eesti Liiklusregistris on 30.09.2020 seisuga mitteaktiivses osas 180 946 sõidukit, mis on üle
kümne aasta vanad, kuid ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust.
Romusõidukite direktiivi hindamisel leiti, et üle tuleks vaadata liikmesriikid e
registreerimissüsteemid, mis võimaldavad sõiduki omanikul tasuta ajutiselt või määramata
ajaks deklareerida, et sõiduk pole mõeldud avalikel teedel kasutamiseks. Lisameetmete
kehtestamine määramata ajaks kustutamise eest vähendab sõiduki omaniku soovi sõiduk
määramata ajaks liiklusregistrist kustutada ning nende sisseseadmine motiveerib sõiduki
omanikke langetama oma sõidukite suhtes kiireid ja konkreetseid otsuseid. Sõiduki omanikule,
kes annab sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, väljastatakse lammutustõend.
Lammutustõendiga kustutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõiduk liiklusregistrist tasuta ning
sellisel juhul sõiduki omanikule lisameetmed ei rakendu. Sõiduki omanikule, kes annab oma
kasutuselt kõrvaldatud sõiduki keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, sellisel juhul mõju ei
avalduks. Näiteks tasu või muu meetme kehtestamisel peab kasutuselt kõrvaldatud sõiduki
omanik kiiremini otsustama, kas ta plaanib sõidukit tulevikus veel kasutada või mitte.
Kadunud sõidukite hulka suurendab ka kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemine
tegevusloata töötlemiskohtades, kus sõiduki lammutamisel lammutustõendit ei väljastata.
Illegaalsed romusõidukite käitluskohad on koormavaks avalikule sektorile ning keskkonnale
(õhk, vesi) ja inimese tervisele, kui õnnetused juhtuvad asustatud kohas, mistõttu on oluline
tõsta sõiduki omaniku motivatsiooni viia kasutuselt kõrvaldatud sõiduk ametlikku käitluskohta.
Hetkel on olukord, kus illegaalsed käitluskohad on võimelised rohkem maksma romusõiduki
eest, kui keskkonnaluba omav jäätmekäitleja. Keskkonnaluba omav jäätmekäitleja käitleb
romusõidukeid vastavalt kehtestatud nõuetele, mis on kulukam, ajamahukam ja nõuab
investeeringuid, mistõttu on keskkonnaluba omaval jäätmekäitlejal raskem konkureerida
illegaalse jäätmekäitlejaga, kes ei käitle jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. Täieulatusliku
laiendatud tootjavastutuse süsteemi korral peaksid tootjad looma tootjate ühenduse ja kandma
jäätmekäitluse kulud. Teatavate romusõidukite materjalide (näiteks plasti, klaasi,
elektrooniliste komponentide) kvaliteetne ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning
keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse vähese kasumlikkuse tõttu enamasti tegemata, materjalide
hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid. Kuna mootorsõidukites olev kõikide
materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid, siis on oluline, et eemaldamise
kulusid kataksid tootjad. Kulude katmine võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja
mootorsõidukite osade korduskasutamist. Kavandatav meede tagaks võrdsed tingimused
tootjatele, jäätmekäitlejatele ning võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja korduskasutamist.
Eesmärgid:
1. Saavutatakse toimiv mootorsõidukite tootjavastus.
2. Vähendada mitteaktiivses osas olevate sõidukite hulka, mis on illegaalselt lammutatud
või vastab romusõiduki definitsioonile.
3. Romusõidukite käitlus toimub efektiivselt, mida tõendab nõuetekohaselt läbiviidud
katsepurustamine.
4. Tuvastatakse free-rider’ite osakaal 2025. aastal, free-rider’ite kogus väheneb 2025.
aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-rider’ite probleem.
5. Järelevalve tõhustamine.
128
Põllumajandusplasti ohutu materjaliringluse suurendamine
Tarbijaid tuleks muu hulgas hariduse ja teadlikkuse tõstmise kaudu motiveerida muutma oma
käitumist. Oluline on teostada tõhusaid teavituskampaaniaid, millega suurendada teadlikkust
ohutust materjali ringlusest. Tulevikus peaks põllumajandusplasti jäätmete teadlikkuse
tõstmise, kogumise ja ringlussevõtu nõuded olema paremini reguleeritud.
Tarbijal peab olema mugav ja alati võimalik põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud
jäätmeid üle anda. Selleks, et võimaldada põllumajandusplasti kogumist jäätmejaamadest on
vaja parandada põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete kogumisharjumisi.
Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete ilmastikukindel ja lahuskogumine muudest
jäätmetest võimaldab jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu. Võõristest vabad
põllumajandusplastist tekkinud jäätmed omavad suuremat ringlussevõtu potentsiaali.
Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast,
milles seatakse esikohale jäätmete ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine. Ringlussevõtu
osas on vaja analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust.
Toetav regulatsioon ja investeeringud kogumise tõhustamiseks ja ringlussevõtuks võimaldavad
ära hoida ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalamatele astmetele.
Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh
toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu
arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab jäätmete tõhusat
ringlussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise.
Eesmärgid:
1. Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed
lahus muudest jäätmetest ja väldib nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega.
2. Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed
ilmastikukindlas konteineris või ilmastikukindlas varjualuses.
3. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmete kogumiseks on rajatud vähemalt
üks kogumiskoht maakonnas. Põllumajandusplasti kogumisvõrgustik on toimiv ja
riigiülene.
4. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivate jäätmete käitlus toimub vastavalt
jäätmehierarhiale.
Vanarehvide ohutu materjaliringluse suurendamine
Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste
täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu
EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi.
Vanarehvide käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete
ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine ning maapinna täitmine. Ringlussevõtu osas on vaja
analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust. Toetav regulatsioon
ringlussevõtuks võimaldavad ära hoida ringlussevõetavate materjalide sattumist
jäätmehierarhia madalamatele astmetele.
129
Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh
toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu
arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab jäätmete tõhusat
ringlussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise.
Eesmärgid:
1. Tuvastada free-rider’ite osakaal 2025. aastal, free-rider’ite kogus väheneb 2025.
aastaga võrreldes.
2. Free-rider’ite ja e-kaubanduses tegutsevate free-rider’ite probleemi lahendamine.
3. Rehvide käitlusel lähtutakse jäätmehiearhiast, eelistatakse ringlussevõttu
taaskasutamisele ja täitmisele. Rehvide käitluse tehnoloogia lähtub PVTst.
4. Järelevalve tõhustamine.
Pakendijäätmete ohutu materjaliringluse suurendamine
1. 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või
ringlusse võetavad.
Ohutu materjaliringluse suurendamiseks on oluline, et juba pakendite disainimisel ja tootmisel
on arvestatud ka sellega, et kui lihtsalt on konkreetne pakend ringlussevõetav või korduvalt
kasutatav kui pakend pärast kasutamist on jäätmeteks muutunud. Tihti puuduvad ettevõtetel,
kes valivad enda kauba pakendamiseks pakkematerjale, piisavad teadmised millega valiku
tegemisel arvestama peaks, et aidata kaasa pakendijäätmete ringlussevõtule. Vaja on töötada
välja disainijuhend, mis annaks seotud osapooltele vajaliku informatsiooni, milles on arvesse
võetud Eesti tingimusi ja võimalusi. Pakendite ohutu ringlussevõtu suurendamisele aitab kaasa
monomaterjalidele üleminek. Biolagunevate pakenditega seonduv vajab detailsemat analüüsi
ning selgust, millise jäätmevoo osana peaks toimuma nende edasine käitlemine. Samuti on
oluline paika panna nõuded, millele biolagunevast plastist tooted Eesti tingimustes vastama
peaks, et sellisest materjalist tooteid Eesti turule lasta tohiks.
2. Suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu selliselt, et täidetud oleksid 2025. ja 2030.
aasta olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud.
Ohutu materjaliringluse suurendamiseks pakendivaldkonnas on vaja senisest suuremal määral
pakendijäätmeid kokku koguda. 2020. aasta andmete kohaselt 26 oodustavad pakendijäätmed
umbes 32% segaolmejäätmete koostisest ning see protsent ei ole muutunud võrreldes
2013. aastal tehtud sarnase uuringuga98 . Pakendijäätmete kogumissüsteem on Eestis
rakendatud juba üle 15 aasta, kuid tagatisrahata pakendite liigiti kogumises suuri arenguid ei
ole olnud. Pakendiseaduse kohaselt ei ole taaskasutusorganisatsioonidel hetkel kohustust
pakendijäätmete kohtkogumise teenust pakkuda. Seetõttu ei ole antud teenus kogu Eestis
98 SEI Tallinn, 2013. Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning
elektroonikaromu koostise uuring. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/5291/download
(15.09.2023).
130
kättesaadav ning teenuse kasutamine on vabatahtlik 99 . Valdavalt toimub pakendijäätmete
kokkukogumine avalike kogumiskonteinerite kaudu, mis võivad teatud juhtudel tarbijate jaoks
asuda liiga kaugel, on ebamugavad kasutada või ületäitunud. Samuti on avalike
kogumiskonteinerite puhul laialdaseks probleemiks muud e jäätmete kui pakendijäätmete
äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab pakendijäätmete ohutut ringlussevõttu. Eesti
taaskasutusorganisatsioonid on küll viimastel aastatel koostöös kohalike omavalitustega
täiendanud avalikke pakendijäätmete kogumiskohti ning vahetanud amortiseerunud
kogumisvahendid uute vastu ning teatud piirkondades läinud üle kolme erineva liiki
pakendijäätmete kogumisele (plast- ja metallpakend, klaaspakend ning paber- ja
kartongpakend), kuid Maailmapanga poolt teostatud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs100
näitas, et selleks, et Eesti riik suudaks täita järjest ambitsioonikamad ringlussevõtu sihtarvud
on vaja suurendada pakendijäätmete kohtkogumist. Maailmapanga soovituste kohaselt tuleks
kehtestada ka tehnilised miinimumnõuded ja indikaatorid pakendijäätmete liigiti kogumise ja
sortimise süsteemile ning luua ühtne kogumissüsteem kogu riigis. Samuti soovitati tulevikus
ühildada kohalike omavalitsuste korraldatav vanapaberi ja taaskasutusorganisatsioonide
korraldatav paber- ja kartongpakendi kogumine. Eraldada tuleks kodumajapidamiste ja rühma-
ja veopakendite kulustruktuurid, et tõsta süsteemi läbipaistvust ja vähendada ristsubsideerimist
erinevate kogumisviiside ja materjalide vahel. Analüüs tõi välja vajaduse ka määrata selgelt
vastutus turul tegutsevate taaskasutusorganisatsioonide vahel. Selleks tõi Maailmapank välja
järgmised võimalused:
1) nõuda kehtivate kogumissüsteemide nõuete ja tehniliste miinimumnõuete täitmist, mis
jõustamise tulemuseks võib kaasa tuua tegevuste ühendamise ja ühe
taaskasutusorganisatsiooni alla koondumise;
2) jagada riigi territoorium geograafiliselt taaskasutusorganisatsioonide vahel turuosa ja
teenindatavate elanike arvu järgi;
3) rakendada kliiringut ehk kulude proportsionaalset jagamist või muud võrdväärset
struktuuri;
4) luua jagatud vastutuse mudel, kus kohalikud omavalitsused vastutavad pakendijäätmete
kogumise eest.
Süsteemi muutmisel tuleks Maailmapanga hinnangul vaadata üle taaskasutusorganisatsioonide
tegevusloa andmise ja tegutsemise nõuded. Muudatustega tuleks kehtestada täpsed nõuded
tegevusloa taotlemise ulatusele ja sisule, sealhulgas üksikasjaliku tegevuskava ja
finantsprognooside esitamisele, teabevahetusele ja üldsuse teadlikkuse tõstmise programmile.
Taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa kehtivusaeg peaks Maailmapanga soovituste kohaselt
olema piiratud aja ja viieaastase perioodiga. Üle tuleks vaadata ka tegevusloa uuendamise
tingimused. Eesmärkide saavutamiseks tuleks suurendada oluliselt teadlikkuse tõstmisele
suunatud kulusid. Taaskasutusorganisatsioonide poolt rahastatava teavitustegevuse kulu ühe
elaniku kohta peaks soovituslikult olema 1 euro aastas. Maailmapank leidis, et
taaskasutusorganisatsioonid peaksid esitama detailsed kommunikatsiooni ja teadlikkuse
tõstmise kavad tegevusloa saamise osana.
99 Eesti Pakendiringlus OÜ 2021. aasta tegevusaasta aruande kohaselt on korteriühistute kasutuses üle 800
pakendikonteineri (need ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud ning tegemist on kohtkogumise lahendusega).
2022. a astal arendati edasi kohtkogumist – planeeritud on Tartu ja Tallinna korteriühistute juures toimivat
klaaspakendi eraldi kogumist laiendada ka väljapoole: näiteks Kiili, Raasiku, Jüri, Jõelähtme, Aruküla, Tabasalu
ja Elva. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ 2021. aasta tegevusaasta aruande kohaselt 34 omavalitsusega sõlmitud
leping korteriühistu teenuse osutamiseks ning 31 omavalitsusega pakendikoti teenuse leping.
100 Maailmapank. Jäätmevaldkonna tervikanalüüs (viide 37).
131
Maailmapanga soovituste kohaselt tuleks pakendiettevõtetele kehtestada moduleeritud tasud,
võttes arvesse pakendite ringlussevõetavust, üksikute pakendiliikide saavutatud ringlussevõtu
määra ja ringlussevõetud materjali sisaldust. Maailmapank leidis, et moduleeritud tasusid tuleks
käsitleda tuluallikana Eesti osamakse maksmisel ELi eelarvesse ringlussevõtmata
plastpakendite eest.
Eelnevalt kirjeldatud reformide elluviimiseks soovitas Maailmapank luua eraldi
huvirühmadega konsulteerimise platvorm, sest laiendatud tootjavastutuse süsteemi muutmine
pakendivaldkonnas nõuab ulatuslikke ja regulaarseid arutelusid huvirühmadega.
Selleks, et kokkukogutud pakendijäätmed jõuaksid suuremal määral ka ringlusse, on oluline
suurendada pakendijäätmete tööstuslikku sorteerimise võimekust. Hetkel toimub
pakendijäätmete järelsorteerimine valdavalt käsitsi ning visuaalsel vaatluse põhjal ei ole
reeglina võimalik erinevaid plastiliike üksteisest eristada. Samuti võetakse ELis suure
tõenäosega pakendite märgistamisel suund, mis võimaldaks pakendite märgistust
lasertehnoloogiat kasutades eristada. Selliselt on jäätmekäitlejatel võimalik kiirelt saada
pakendimaterjali kohta andmeid ning suunata pakend sobivaimasse käitlussesse. Muudatuste
elluviimine vajab investeeringuid. Pakendijäätmete, ennekõike plastpakendijäätmete
jäätmekäitlusvõimekuse suurendamiseks on vaja uurida võimalikke alternatiive hetkel turul
tegutsevatele ringlussevõtu võimalustele. Üheks alternatiiviks mehaanilisele ringlussevõtule on
keemiline ringlussevõtt. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu
lisa 2 – plastitööstus“101 andmetel on arvukad uuringud näidanud, et keemilise ümbertöötlemise
peamiseks kitsaskohaks on energiaintensiivsus ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju,
mida on kulukas või isegi võimatu juhtida. Samuti tõi uuring välja, et tänaseks ei ole veel
laboriväliselt suudetud tõestada meetodi toimimist ja tõhustust tööstuses ega ohutust (nt
ringlussevõetud plastis sisalduvate arvukate kemikaalide koostoime ümbertöötlemisel).
Biolagunevad jäätmed
Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt on reguleeritud kolme määrusega, mis käsitlevad
biolagunevate jäätmete lakkamist. Ringlussevõtu edendamiseks on vajalik olemasoleva
regulatsiooni üle vaatamine ja lakkamise kriteeriumite rakendamiseks stiimulite loomine.
Tuleks kaaluda reoveesette ringlussevõtu tingimuste ümbervaatamist, et vähendada reoveesette
jäätmestaatuses põllule viimist. Jäätmekäitlejate seas tuleks paremini turundada loodud
sertifitseerimissüsteeme, kuna need toimivad kui lakkamise kriteeriumide rakendamise ja
toodete tootmise kontrollimehhanism. Mõningate jäätmeliikide puhul tuleks kaaluda lakkamise
kohustuslikuks muutmist.
101 Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA, 2021. Eesti ringmajanduse
tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus (viide 21).
132
Biojäätmete liigiti kogumise edenedes ning ringlussevõtu eesmärkide suurenedes kasvab
vajadus käitlusvõimsuste järele. Täiendav vajadus uute käitlusvõimsuste järele on köögi- ja
sööklajäätmete ja aia- ja haljastujäätmete peale kokku vähemalt 42 000 t. Uute käitlusvõimsuste
rajamisel on vaja arvestada olemasolevate käitluskohtade asukohtadega ning tagada
biojäätmete käitlemine eri Eesti piirkondades. Näiteks on hetkel käitlusvõimsustes olulised
puudujäägid Lõuna-Eestis. Suure biogaasipotentsiaaliga biolagunevad jäätmed tuleks
kompostimise asemel suunata kääritisse, väiksema biogaasipotentsiaaliga jäätmed
kompostimisrajatisse. Tallinnas oleks Maailmapanga poolt läbi viidud analüüsi kohaselt
asjakohane laiendada Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kompostimisrajatist asendades
membraankompostimine kinniste tunnelreaktoritega. Arvestada tuleb aga ka vajadusega tagada
näiteks saartel ja Ida-Eestis tekkivate biojäätmete käitlemine. Eestis on hulk biogaasijaamasid ,
mis käitlevad põllumajanduses tekkinud jääke ja jäätmeid, kuid mitte köögi- ja sööklajäätmeid.
Neid jaamasid oleks võimalik kohendada ka biojäätmete käitlemiseks ning samades kääritites
või rajatavates lisakääritites võtta vastu ka biojäätmeid. See eeldab eeltöötlemiseks vajalike
seadmete olemasolu, et eemaldada biojäätmetest võõrised (nt plast, metall jm), samuti
loomseteks kõrvalsaadusteks klassifitseeritud sisendmaterjali või valminud kääritusjäägi
hügieniseerimist/pastöriseerimist. Samuti on oluline olemasolevate käitluskohtade
(kompostimisrajatised ja biogaasijaamad) käitlusprotsesside tõhustamine, et edendada jäätmete
lakkamise kriteeriumidele vastavust ja neis kohtades ringlussevõttu ehk tootestaatuses
komposti ja kääritusjäägi tootmist (R12o asemel on asjakohane käitlustoiming R3o).
Seoses RePower EU-ga planeerib Eesti ühte reformi ja kahte investeeringut, et vähendada oma
sõltuvust fossiilkütustest. Investeering hõlmab biometaani tootmishoonete ehitamist. Eesti
taaste- ja vastupidavuskava 8. peatükis on Eesti teatanud, et kavatseb investeerida biogaasi ja
biometaani tootmise ja kasutamise suurendamisse (20,2 miljonit eurot). Meetme toel
suurendatakse kestliku biometaani tootmisvõimsust vähemalt 4 000 000 kuupmeetri võrra.
Lisaks RRFist rahastatavale bioressursside väärindamise meetmele, on ette nähtud alates 2024.
aastast sekkumine biogaasi tootmiseks väikese ulatusega ja eriti omatarbeks EL ühise põlluma-
janduspoliitika strateegiakava raames, mis aitab kaasa veelgi energiatõhususele ja REPowerEU
eesmärkide saavutamisele.
Investeeringu elluviimise eest vastutav ministeerium on Regionaal- ja Põllumajandusministeer-
ium. Investeeringu elluviimine lõpetatakse 30.06.2026.
Ringlussevõtu edendamine ei ole oluline mitte ainult biojäätmete, vaid ka teiste biolagunevate
jäätmete puhul, eelkõige reoveesette puhul, mida seni pole ringlusesse võetud. Reoveesete
sisaldab kriitilise tähtsusega toorainet fosforit, mistõttu on äärmiselt oluline edendada
reoveesette ringlussevõttu ning tagada seeläbi ka fosfori ringlusesse suunamine. Üha rohkem
vaadatakse Euroopa suuremates reoveepuhastites fosfori reoveesettest eraldamise poole, kuid
toitainete taaskasutamine või ekstraheerimine tähendab suuri investeeringuid ja kõrgeid
opereerimiskulusid, mis Eesti väikeste puhastite juures veel kõne alla ei tule. Seetõttu on Eestis
veel suur vajadus töödeldud reoveesette otsekasutuse järele. Reoveesette tootena kasutamise
osas on valminud uuring, mille tulemused annavad olukorrast parema ülevaate. 102
102 Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool, 2020. Reoveesette tootestamise uuring. Lõpparuanne. Kättesaadav:
https://evel.ee/wp-content/uploads/2020/12/KIK-lopuraport-v5-Reoveesette-tootestamise-uuring-lopparuanne-
TU-ja-EMU.pdf (15.09.2023).
133
Oluline on aga arvestada, et reoveesete on reovee puhastamise käigus tekkiv jääde, mille
peamine eesmärk on puhastusprotsessi käigus siduda endasse võimalikult palju saasteaineid.
Mida rohkem saasteaineid puhastusprotsessi käigus settega suudetakse reoveest väljutada, seda
puhtam on loodusesse suunatud heitvesi. Seega, et looduskeskkonda satuks nii heitvee kui ka
reoveesette kasutuse kaudu vähem ohtlikke aineid, tuleb nendega tegeleda juba tekkekohas.
Näiteks tööstuses tootmisprotsessides ohtlike ainete käitlemisel kasutada eelpuhasteid või
asendada ohtlikud ained keskkonnasõbralikumatega.
Varasemalt on Eesti riigi jäätmekava, aga ka erinevad analüüsid käsitlenud regionaalsete
olmereoveesette käitluskeskuste rajamist ja selleks vajalike investeeringute tegemist. KliM
tellitud ja Aqua Conlsult Baltic poolt 2016. aastal tehtud uuring 103 on toonud välja, et
suuremate keskuste puhul on võimalik tagada ühtlasemad tingimused, suuremate koguste
töötlemine ja seeläbi parem kvaliteet ning jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavus.
Suuremate komplekside rajamisega muutub tasuvaks moodsamate tehnoloogiate kasutamine
ning sellega koos on võimalik vähendada seni piirkonniti esinevaid haisuprobleeme. Samuti on
võimalik suuremate komplekside loomisega saavutada väiksem mõju veeteenuste hinnale
võrreldes väiksemate kompleksidega. Suuremate komplekside positiivseks küljeks on
oskusteave ja kogemused, mis on saavutatud keerukamate tehnoloogiate kasutamisel.
Suurematel kompleksidel on suuremad finantsvõimalused nii investeeringute kui ka
kvalifitseeritud töötajate osas. Riigi jäätmekava 2023–2028 perioodil on oluline koostada
teekaart reoveesette käitlemise edendamiseks Eestis ning alustada selle rakendamisega.
Sarnaselt Eestile on reoveesette teekaardi koostamine plaanis ka Soome jäätmekavas.
Teekaardi koostamisel on oluline arvestada ka ELi suundasid ja eesmärke reoveesette
käitlemisel ning vajadusel teha teekaardis jäätmekava kehtivuse perioodil kohendusi, kuna
jäätmekava koostamise ajal on Euroopa Komisjon reoveesetete direktiivi 86/278/EMÜ üle
vaatamas ja uusi meetmeid kaalumas. Jäätmekava kehtivuse perioodil pole välistatud ELi
tasandil täiendavad ohutus- ja kvaliteedinõuded reoveesettele või hoopis teatud juhtudel
piirangud reoveesette ringlussevõtuks. Seadusandlikku ettepanekut Euroopa Komisjonilt
direktiivi muutmiseks on eeldatavalt oodata 2023. aastal.
Uute biolagunevate jäätmete käitlusrajatiste ehitamiseks ja olemasolevate rajatiste
täiustamiseks on vaja pakkuda jäätmekäitlejatele ja kohalikele omavalitsustele rahalisi toetusi,
tehnilist tuge ja koolitusi. Toetada tuleks ka selliseid jäätmekäitlusrajatiste lisainvesteeringuid ,
mis võimaldavad käitluskohas segada komposti kasvupinnasega, et saada koheselt ehitus- või
haljastusobjektil kasutatav kompostmuld. Koolitusi tuleb teha nii käitluslahenduste kui
lakkamise kriteeriumite rakendamiseks. Biolagunevates jäätmetest valmistatud toodete
kasutamiseks mineraalväetiste asemel põllumajanduses on vaja toetada vastavaid uuringuid
ning teha teavitustööd.
103 Aqua Consult Baltic, Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise
kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta , IV aruanne. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/media/4282/download (15.09.2023).
134
Laiemalt on vaja suurendada teadlikkust ja nõudlust biolagunevatest jäätmetest toodetud teisese
toorme järele. Saadud ressursil on mitmeid kasutusalasid (näiteks väetis, haljastuses kasutatav
muld). Nõudluse suurendamiseks tuleks koostada hankejuhised lähtudes Civitta Eesti AS-i ja
Alkranel OÜ 2019. aastal läbi viidud uuringus „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest
saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride
korrastamisel“104 esitatud soovitustest hankekriteeriumideks.
Eesmärgid
1. Eestis on olemas piisav biolagunevate jäätmete ringlussevõtu võimekus, mis võimaldab
väärindada biolagunevates jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena.
2. Esmasest toormest väetise kasutamine on järk-järgult asendunud biolagunevatest
jäätmetest valmistatud toodete kasutamisega.
3. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt suureneb igal aastal.
Põlevkivitööstuse jäätmed
Lähikümnendil on energeetika alased eesmärgid suunatud valdavalt energiaallikate
mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Põlevkivi kasutamise vähenemisel
on ka mõju jäätmetekke vähendamisele aga ka taaskasutusele, kuigi energiahindade tõus ja
energiaga varustuskindluse tagamiseks suurenev põlevkivi kaevandamise ja kasutamise maht
ei aita kaasa tõenäoliselt ka jäätmetekke vähenemisele. Seega seni kuni põlevkivi Eestis
kasutatakse, on oluline jätkata seadusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist ning
vastavalt perspektiivsusele jätkata ka tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, et laiemalt
täita kliimaeesmärgid ja suurendada jäätmete ringlussevõttu.
Eesmärgid:
1. Võtta põlevkivitööstuse jäätmeid võimalikult suures ulatuses ringlusse.
2. Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed,
põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms).
Tekstiilijäätmed
Rõiva ja tekstiilijäätmete liigiti kogumise suurendamiseks tuleb liigiti kogumist rakendada
lisaks kodumajapidamistele ka avaliku sektori organisatsioonides (nt haiglad, kaitsevägi,
hooldekodud) ja eraettevõtetes. Liigiti kogutud tekstiilijäätmete kokku kogumiseks tuleb luua
kasutajasõbralik kogu Eestit kattev ühtne kogumisvõrgustik. Kaaluda tuleks ka tekstiilijäätmete
kogumise ja ringlussevõtu sihtarvu kehtestamist, mis motiveeriks ülejäänud tekstiili ja
tekstiiljäätmete kogumise ja käitlussüsteemi toimimist.
104 Civitta, Akranel, Uuring „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise
võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korra stamisel“. Kättesaadav:
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/09/KEM-Biolagunevate-materjalide-kasutamise-uuring.pdf
(15.09.2023).
135
Korduskasutuseks kokku kogutud tekstiili sorteerimise võimekus on Eestis juba üsna suur,
sorteeritakse nii Eestist kogutud kui ka imporditud tarbijajärgset tekstiili. Tarbijajärgsete
tekstiilijäätmete ringlussevõttu aga Eestis ei toimu. Ringlussevõtu edendamiseks tuleb jätkata
toetuste võimaldamist nii teadus-arendustegevusele kui ka konkreetsete käitluslahenduste
rajamisele. Eelkõige on vaja panustada tekstiilijäätmete esmatöötluse võimekuse tekitamisele
(sorteerimine, purustamine ja kiustamine). Tekstiilijäätmete kogumine ja esmatöötlemine võib
toimuda kohaliku omavalitsuse vastava infrastruktuuri põhiselt (sellist lähenemist on
rakendatud näiteks Soomes). Eestis tekkivad tekstiilijäätmete kogused on küll väikesed ja see
seab küsimuse alla ringlussevõtutehaste kuluefektiivsuse, kuid siiski tuleb sobivate tehniliste
lahenduste olemasolul toetada ka tekstiilijäätmetest toodetava materjali arendamist (laus- ja
komposiitmaterjalid, lõngad). Valdkonna arenguks tuleb tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete
omavahelist kostööd, mis võimaldab ringsete tekstiilitoodete väljatöötamist.
Riiklikult on vaja toetada nii üleriigilise kogumisvõrgustiku loomist, kui tekstiilijäätmete
ringlussevõtuga seotud teadus-arendustööd kui ka konkreetseid käitlusrajatisi tekstiili
sorteerimise, kiustamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Ringlussevõtu
arendamiseks tuleb algatada ja edendada piirkondlikku ja regionaalset koostööd.
Ringlusse võetud materjalile on vaja tekitada nõudlus. Ei piisa sellest, kui Eestis toodetakse
küll tekstiilijäätmetest kiudu, kuid sellel kiul puudub tellija. Nõudlust saab tekitada
seadusandluse tasandil näiteks läbi keskkonnahoidlike riigihangete või maksusoodustuse
kehtestamisega ringsest materjalist toodete osas. Tekstiilihangetes võib seada nõuded näiteks
ökodisaini, toodete vastupidavuse, parandatavuse või tootes sisalduva ringlusse võetud
materjali osakaalu kohta.
Eesmärk
1. Eestis on olemas piisav kokku kogutud tekstiilijäätmete esmatöötlemisvõimekus ning
tekstiilijäätmete ringlussevõtu määr suureneb igal aastal
Plastijäätmete ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärgid on seotud pakendijäätmete
eesmärkidega.
Prügilate ja jääkreostuse teemat kajastatakse peatükis 3.3.
3.3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende
vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna
Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid
konkreetsed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas
jäätmekava juurde kuuluvas rakenduskavas.
Peatükis on kajastatud jäätmevood, mis omavad suurimat mõju käesoleva eesmärgi täitmisele
136
Vaivara OJKK
Vaivara OJKK üheks eesmärgiks peaks olema tagada riigipoolne kriisi- või eriolukorras ohtlike
jäätmete suunamise võimalus.
Oluline on tagada ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning maandada risk, et ohtlikud
jäätmed hakkavad kuhjuma. Ohtlike jäätmete vedu reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud kord. Euroopa Komisjon on tegi 2021. a novembris
ettepaneku muuta jäätmesaadetiste määrust 1013/2006, üheks ettepanekuks on keelata jäätmete
kõrvaldamine teistes liikmesriikides, välja arvatud teatud tingimustel. See ettepanek võib
tulevikus teha keerulisemaks ohtlike jäätmete väljaveo teistesse liikmesriikidesse
kõrvaldamiseks.
Oluline on töötada välja konkreetsed tingimused ja erakorraliste juhtude lahendamise korraldus
ohtlike jäätmete ladustamiseks ning kõrvaldamiseks, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil
põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või
ladestamist.
Põlevkivitööstuse jäätmed
Hetkel on problemaatilisem põlevkivijäätmetest poolkoks. Poolkoksiga on seotud mitmed
nõukogudeaegse tööstusega tekkinud jääkreostusobjektid, mis tekitavad täna riigile nii
ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid. Lisaks pärandkuludele tuleb arvestada ka
võimalike tulevikukuludega jääkreostusallikate likvideerimisel ja seiramisel.
Poolkoksi taaskasutusvõimalused on praegusel hetkel väga piiratud. Poolkoksi pole viimasel
neljal aastal taaskasutusse suunatud, kogu tekkinud pookoks on ladestatud prügilatesse.
Teoreetiliselt on poolkoksi puhul taaskasutusvõimalusi küll olemas, kuid majanduslikult
tasuvaid ja reaalselt rakendatavaid võimalusi, peale prügilate korrastamise, on hetkel väga vähe.
Eesmärk:
1. Vähendada põlevkivijäätmetest tulenevat ohtu inimesele ja looduskeskkonnale
tervikuna.
Jääkreostus
Eesmärk:
1. Saastunud pinnase sh jääkreostusobjektide korrastamist/ohutustamist tuleb jätkata.
Pikemas perspektiivis tuleb likvideerida kõik saastunud alad. ELi mullastrateegia seab
eesmärgiks saastunud alade likvideerimise aastaks 2050.
137
Prügilad
Jäätmete ladestamist prügilatesse on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju
inimese tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalid e
järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja
kooskõlas jäätmehierarhiaga. Kuna ladestamine on üheks oluliseks KHG-de heite allikaks, siis
on oluline ladestamist vähendada. Jäätmete ladestamise suurem piiramine, alustades
jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist, nagu plasti-, metalli-, klaasi-,
paberi- ja biojäätmed, annab selget keskkonnaalast (sh KHG-de heite vähendamine),
majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Suure osa olmejäätmeist moodustavad biolagunevad
olmejäätmed. Töötlemata biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamisega kaasneb
märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee,
pinnase ja õhu reostuse tõttu. On oluline koguda ja käidelda biolagunevad jäätmed teistest
jäätmevoogudest eraldi, vältida nende ladestamist ning teha ladestatavate jäätmetega
ladestamiseelseid töötlemistoiminguid, sh stabiliseerida jäätmete orgaanilist osa, et vähendada
nii palju kui võimalik selliste jäätmete prügilasse ladestamise kahjulikku mõju keskkonnale ja
inimese tervisele.
Prügilasse on keelatud ladestada jäätmeid, mis ei ole läbinud töötlemist ja olmejäätmeid, mis
on kogutud liigiti korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud
jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise käigus ja mille puhul prügilas
ladestamine on keskkonnale ohutuim lahendus. Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi
prügilasse ladestavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti tekitatud olmejäätmete
üldkogusest samal aastal.
Tagatud peab olema, et jäätmeid võetakse ringlusse või taaskasutatakse muul viisil ning
vähenema peab ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete ladestamine
prügilasse.
Prügilate igapäevasel käitamisel tuleb järgida kõiki prügilate käitamisnõudeid, jälgida ja
elimineerida isesüttimise võimalused jms teha regulaarset seiret ennetamaks võimalikud
keskkonnaohtlikud olukorrad. Samuti tuleb prügilaomanikel järgida, et oleks tagatud
tagatisnõue, st ajaks kui on vajadus prügilad korrektselt sulgeda nende täitumise korral. Kuigi
jäätmete liigiti kogumine peab alguse saama tekkekohalt ja prügilatesse peavad jõudma
jäätmed, mis vajaks minimaalselt sortimist ei ole käesoleval hetkel liigiti kogumise tase piisav.
Esile võib kerkida probleem, et olemasolev prügilate töötlemisvõimekus ei pruugi tagada
piisavas mahus ladestuseelset käitlust.
Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate 105 kohta (edaspidi Prügiladirektiiv), seab
muuhulgas eesmärgiks, et prügila sulgemisel ja järelhoolde perioodil välditakse nii palju kui
võimalik ladestatud jäätmetest tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste
tervisele. Prügila käitaja peaks rahalise tagatise või muu samaväärse tagatise abil tagama, et
kõik prügila käitamisest tulenevad kohustused on täidetud, sealhulgas kohustused, mis on
seotud sulgemise ja prügila järelhooldusega.
105 Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01999L0031 -20180704 (15.09.2023).
138
EL ühtekuuluvusfondi rahadega on suletud tööstusjäätmete prügilad, samas on oluline jätkata
nende (Kohtla-Järve kui ka Kiviõli) tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja –
hooldust. Järelseire eesmärgiks on jälgida suletud tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila ja selle
mõjuala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi muutusi ning hinnata elluviidud
sulgemistööde efektiivsust. Järelehoolduse eesmärgiks on prügila sulgemisel ehitatud rajatiste
hooldamine nende korrashoiuks ja funktsionaalsuse tagamiseks.
Eesmärgid:
1. Kõikides aktiivselt kasutusel olevates prügilates toimuv tegevus vastab õigusaktides ja
keskkonnalubades sätestatud tingimustele. Vanad nõuetele mittevastanud prügilad on
nõuetekohaselt suletud ja teostatakse järelhooldust vastavalt seirekavadele.
2. 2028. aastaks väheneb ladestatavate jäätmete osakaal jäätmetekkest võrreldes 2020.
aastaga, sealhulgas ladestatud olmejäätmete kogus jääb alla 10 % olmejäätmete
tekkekogusest.
POSe sisaldavad jäätmed
Eesmärgid:
1. Vältida POS-ide sattumist ringlusesse ja seeläbi keskkonda (panustab ka esimesse ja
teise strateegilisse eesmärki).
2. Vältida POS-ide sattumist tavajäätmete prügilasse ning suunata need üksnes lubatud
viisil põletusse.
Riikidevaheline jäätmevedu
Jäätmete riikidevahelisel veol tuleb tagada:
1. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu või Eestist väljavedu, mis võivad seada ohtu
Eestis tekkinud jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärkide saavutamise;
2. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu, mille tagajärjel tuleb Eestis tekkinud
jäätmed kõrvaldada või töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja
jäätmekava eesmärkidega;
3. Eesti ei muutuks ringussevõetamatute või raskesti ringlussevõetavate (sega)jäätmete
sihtkohaks. Näiteks ehitus- ja lammutussegaprahi jm segajäätmete Eestisse sisseveol
muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks
ettevalmistamine, tuleb arvestada riikidevaheliste jäätmeveo lubade andmisel
geograafilise läheduse ja jäätmehierarhia põhimõtetega. Kui lähemal on
keskkonnanõuetele vastav käitluskoht olemas, siis selliste jäätmesaadetiste vedu mitte
lubada.
Eeltoodud põhimõtteid arvestavad:
1. Keskkonnaamet riikidevaheliste jäätmesaadetiste veolubade menetlemisel;
139
2. KliM, kes vajadusel piirab siseriikliku seadusandluse muutmisega teatud
jäätmesaadetiste Eestisse sisseveo;
3. Keskkonnaamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga, kes vajadusel tõhustavad järelevalvet
riikidevaheliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja tõhusama kontrolli
tagamiseks.
140
4. Jäätmevaldkonna digitaliseerimine
Jäätmeandmete haldamise süsteem ei vasta enam riigi vajadustele. Andmete kogumine ei ole
oma hõlmatuse, detailsuse, kiiruse ja kvaliteedi poolest piisavalt usaldusväärne ning puudub
piisav järelevalve ja jõustamine. Andmed nii juhtimisotsusteks kui järelevalvetoiminguteks on
rohkem kui 1,5 a (kohati kuni 2,5 a) vanused. Andmete kasutamine sisuliste eesmärkide (nt
jäätmetekke vähendamine, jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt) saavutamiseks on
alarakendatud, sest andmete töötlemine on aeglane ja liialt käsitööd nõudev nii ettevõtetele kui
riigile.
Jäätmeandmete haldamise probleemide lahendamiseks on kavas laiendada ja muuta digitaalset
jäätmete saatekirjade süsteemi ja integreerida see e-veoselehega ning võtta kasutusele
reaalajamajanduse106 andmepõhine aruandlus koos töölaudadega. See terviklahendus
võimaldab eeldatavalt lahendada andmekvaliteedi ja -detailsuse, andmete töötlemisele kuluva
ajamahu, andmete värskuse ning usaldusväärsuse probleemi. Väiksemate ettevõtete tarbeks
jäävad andmete edastamiseks kasutusse iseteeninduskeskkonnad. Jäätmevaldkonna
digitaliseerimise tulemusel:
• Ettevõtted saavad mugava ja automaatse aruandluse. Nad ei pea riigiasutustele eraldi ja
dubleerivaid andmeid esitama, vaid info liigub riigile jooksvalt.
• Kasvab võimekust valdkonna juhtimisel (andmepõhine juhtimine). Riik saab andmed
kiiremini (nt kuupõhiselt või reaalajas) ja saab kasutada neid nii operatiivselt järelevalves
kui muude sisuliste väljakutsete lahendamiseks (nt jäätmete ringlussevõtt).
• Riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdkonda paremini planeerida ja suunata ressurss
sinna, kus on tegelikult probleeme.
• Kogu jäätmete liikumise ahel muutub jälgitavaks ja ettevõtete ärisaladus on piisavalt
kaitstud.
• Ettevõtjad saavad rohkem võimalusi ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks. Näiteks on
võimalik e-veoseleht saata selle lõpetamisel (lõpp-punkti jõudmisel) jäätmeveo tellinud
inimese e-postile. Inimene saab kindluse, et tema jäätmed jõudsid õigesse kohta.
• Avalikkuse jaoks muutuvad jäätmekäitluse andmed usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks,
kuna need liiguvad kiiremini ning tehakse suuremas mahus avalikuks.
• Tõuseb inimeste motivatsioon jäätmeid liigiti koguda, kui nad näevad, et nende liigiti
kogutud jäätmetest tehakse uusi tooteid või kasutatakse neid muul kasulikul eesmärgil.
• Edeneb ringmajandusele üleminek ja aitab seeläbi kaasa ettevõtete konkurentsivõimele.
106 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel
toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute
asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.
Vt. täpsemalt: https://realtimeeconomy.ee/ (15.09.2023).
4.1. Jäätmevaldkonna digitaliseerimise eesmärgid
1. Andmeid kogutakse reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel, mis
lihtsustatult tähendab võimalikult automaatset masin-masin andmevahetust, kus
inimese osa on minimaalne;
2. Rakendatakse andmepõhist juhtimist, mis tähendab, et kvaliteetsete ja ajakohaste
andmete alusel tehakse paremaid otsuseid ja valikuid kasutades nt ärianalüütika
töölaudasid, automaatseid hoiatusi/ teavitusi, masinõpet jms;
3. Avaandmete alusel loovad ettevõtted uusi ringmajanduse ärimudeleid;
4. Andmed on kvaliteetsed, ajakohased, läbipaistvad ja annavad tervikliku ülevaate
jäätmekäitluse ahelast (võimalusel rahvusvaheliselt);
5. Riigi kogutud ja avaldatud jäätmealaseid andmeid peetakse usaldusväärseteks.
Andmehalduse probleemide kirjeldamisel ning eesmärkide ja meetmete kavandamisel on
muuhulgas lähtutud Maailmapanga29 ettepanekutest andmehalduse korrastamiseks.
142
5. Keskkonnahoidlik ja ringne hankimine
Keskkonnahoidlik riigihange on mõjuvõimas tööriist, mille abil saavutada ringmajanduse,
kliimamuutuste, ressursikasutuse ning kestliku tarbimise ja tootmisega seotud
keskkonnapoliitilised eesmärgid, arvestades eelkõige, kui olulised on avaliku sektori kulutused
kaupadele ja teenustele. Valitsussektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele
moodustavad umbes 14 % ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Keskkonnahoidlik riigihange (KHRH, Green Public Procurement) on tavapärane riigihange,
mille käigus hangitav kaup, teenus või ehitustöö on keskkonnahoidlik ning väikseima
võimaliku negatiivse keskkonnamõjuga.107
Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankija hangib kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on
nende olelusringi jooksul (ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel)
väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega
kaupade, teenuste ja ehitustöödega.
Alates 1. jaanuarist 2022 muutus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale kohustuslikuks
alates lihthanke piirmäärast riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas
tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja
joonestuspaber. Nelja valdkonda reguleerib keskkonnaministri määrus nr 35 "Hankelepingu
esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke
alusdokumentides kehtestavad tingimused".
24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva
maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud
kriteeriumid ja tingimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult
kergsõidukeid, veokeid ja busse.
Ringhange ehk ringne riigihange (Circular Procurement) on hange, mis keskendub ringsetele
toodetele, teenustele ja töödele, millel on pikem eluiga, pikaajaline väärtus ja/või mis
panustavad ringsete energia- ja materjalivoogude kujundamisse tarneahelas, selle kaudu
vähendades ja parematel juhtudel ka vältides negatiivset keskkonnamõju ning jäätmeteket kogu
toote olelusringi jooksul (https://ringhanked.ee/).
Kasutades oma ostujõudu selleks, et valida väiksema negatiivse keskkonnamõjuga asju,
teenuseid ja ehitustöid, saavad nad anda suure panuse kohalike, piirkondlike, riiklike ja
rahvusvaheliste kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Keskkonnahoidlikel riigihangetel
võib olla suur innovatsiooni tagant tõukav jõud, sest need tekitavad tööstuses tõelise huvi
arendada välja keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid.
Läbi keskkonnahoidlike ja ringsete hangete:
• Elanike tervis ja heaolu on kaitstud keskkonnasaastega seotud ohtude ja mõjude eest.
• Saavutame ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse.
107 Kliimaministeerium. Keskkonnahoidlikud riigihanked. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked
(15.09.2023).
143
• Soodustame hangitavat jäätmekäitlusteenust ja jäätmekäitlusprotsesse (vähem jäätmeid
tekitavate protsesside või materjalide korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamise
kaudu).
• Toetame otseselt ja kaudselt aastaks 2050 saavutamaks kliimaneutraalsust.
• Väldime ja piirame õhu-, vee- ja pinnasereostust (ohtlike kemikaalide kontrollimise ja
kasutamise piiramise kaudu).
• Edendame kestlikku põllumajandust.
• Soodustame ELi looduskapitali säilimist ja järjepidevat kaitset.
Hanke koostamisel määratle suurimad keskkonnamõjud ja keskendu kriteeriumite koostamisel
nende mõjude vähendamisele.
144
6. Tegevuste rahastamine
Riigi jäätmekava 2014–2020 elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on
toetatud struktuurivahenditest, muudest toetusvahenditest ja ka riigieelarvest. Ka uue Riigi
jäätmekava 2023–2028 eesmärkide elluviimiseks tuleb planeerida rahalisi vahendeid.
Rakenduskava failis, mis eraldi lisana jäätmekava eelnõu juures, on strateegiliste eesmärkide
juures toodud ka nende eesmärkide rakendamiseks hinnatud maksumused iga strateegilise
eesmärgi lõikes. Maksumus sisaldab nii erinevaid toetusmeetmeid (riiklikke, EL vahendeid ja
muid rahastusvahendeid) kui ka toetuse saajate omafinantseeringut, riigieelarvelisi vahendeid
kui ka ettevõtete enda panust kogu jäätmekava perioodi peale kokku.
SA KIKi108 kaudu on rahastatud ja rahastatakse ka edaspidi nii riiklikest vahenditest
(Keskkonnaprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest ja muudest välisvahenditest mitmeid
olulisi jäätmevaldkonna ja laiemalt ringmajanduse valdkonna tegevusi. Vajalik on edaspidi
enam suunata keskkonnatasudest laekuvat tulu keskkonnaprobleemide ennetamiseks ja
lahendamiseks, ka riigi kohustusse jäänud pärandmõjude ja keskkonnaprobleemid e
lahendamiseks (Kukruse aherainepuistangu seire, poolkoksimägede järelhooldus ja seire).
Jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ja sellega seoses ka ringlussevõtu edendamiseks on
planeeritud jätkata mitmete toetusmeetmetega, kuid luua ka mitmeid uusi võimalusi
jäätmekäitluse ja laiemalt ringmajanduse edendamiseks.
2021. aastast algas uus ELi rahastusperiood, mille raames on Eestil samuti võimalik saada
vahendeid erinevate projektide toetamiseks. Eesti majanduse arenguga seoses eraldatavate
vahendite hulk järgmisel eelarveperioodil küll väheneb, kuid Eesti saab ka edaspidi ELi
eelarvest rohkem toetusi, kui sinna maksab. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldataks
Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ca 3 miljardit eurot. Kuna üheks
märksõnaks on Rohelisem Euroopa109 , siis on vahendeid planeeritud ka ringmajanduse ja sh
jäätmevaldkonna arendamiseks, kokku ca 111 miljonit eurot. 110 Täpsemalt vt tabelit nr 18.
Lisaks on iga-aastaselt võimalik toetust küsida KIK keskkonnaprogrammist, kus saavad toetust
nii KOVid kui ka ettevõtjad, ülikoolid ja MTÜ-d. Keskkonnaprogrammi ringmajanduse
programmist on muude tegevuste hulgas võimalik saada toetust nii jäätmete liigiti kogumise
taristu arendamiseks, ohtlike jäätmete kogumisringideks, jäätmetekke vältimiseks ja
korduskasutuse soodustamiseks, uuenduslike keskkonnakorralduslike lahenduste
väljatöötamiseks. Lisaks on sealt võimalik toetust saada ka erinevate uuringute jaoks. KOV-
idele ja muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on maksimaalne toetusmäär 80%,
ettevõtetele 50%. Viimastel aastatel on ringmajanduse valdkonnas jagatud ca 2 miljonit eurot
aastas, 2020. aastal oli see koguni ca 4 miljonit, kuid seda ressursitõhususe valdkonna
lisandumise tõttu.
108 Keskkonnainvesteeringute keskus. Rahastatud projektid.
https://www.kik.ee/et/projektid?area[]=284&area[]=296&items_per_page=20 (15.09.2023).
109 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikast rahastavad valdkonnad
ja Eesti lähteseisukohad rahastamisprioriteetideks. Kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Valistoetused/ukp–2021–2027.pdf (15.09.2023).
110 Struktuurivahendid 2021. https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/struktuurvahendid –2021 (15.09.2023).
Euroopa Majanduspiirkonna toetuse raames (1,8 miljonit eurot) on kavas edaspidi suurendada
keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist, edendada erinevate sihtrühmade (sh ettevõtted,
kohalikud omavalitsused, koolid) ringmajandusele suunatud tegevusi, tõsta avaliku sektori
töötajate pädevust ringmajanduse valdkonnas ning avalikkuse teadlikkust ringmajandusest.
2020. aasta lõpuks valmis ka jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise
kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava, mis aitab seada konkreetsemaid eesmärke ja
finantseerimisvajadusi just selles valdkonnas.
Lisaks on võimalik planeerida ka riigieelarve strateegia raames erinevaid teavitustegevusi,
uuringuid jms.
Riigipoolsetele meetmetele ja tegevustele lisaks panustavad iga-aastaselt jäätmekäitluse
arengusse ka ettevõtjad. Tootjavastutusorganisatsioonid ja taaskasutusorganisatsioonid peavad
iga-aastaselt läbi viima avalikkuse teavitamise kampaaniaid 111 . Lisaks on mitmed ettevõtted
saanud aru, et rohelisem maailmavaade tuleb kasuks ka ettevõtte majandustulemustele, mistõttu
on viimastel aastatel suurenenud investeeringud selles valdkonnas. Näiteks seoses
investeeringutega ressursitõhususse, on mitmedki ettevõtjad teinud eelduseks oleva
ressursiauditi omavahenditest.
Võrreldes käesoleva perioodi meetmega keskendutakse rohkem jäätmehierarhia esimestele
etappidele. Toodete korduskasutus, jäätmetekke vältimine ja ringmajanduse tootmis- ja
tarbimismudelid eelnevad jäätmete seotud tegevustele. Lisaks laiendatakse ressursitõhususe
meedet teenindussektoriga ja jäätmete ringlussevõtu meedet ohutu materjaliringluse
edendamisega.
Väljakutseid ja sekkumisi raamib eesmärk minna aastaks 2050 üle kliimaneutraalsele
ressursitõhusale ringmajandusele ning uus EL ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.
See tähendab, et vaja on edendada üleminekut lineaarmajanduselt ringmajandusele ning
vähendada oluliselt kliimamuutuste mõju. Täpsemalt on antud meetmete kontekstis
väljakutseteks ressursside väärindamata jätmine ja vähene jäätmetest väärtusliku ressursi
saamine.
Meetmed on osa Eesti rohepöördest ettevõtluses ja panustab eelkõige strateegia „Eesti 2035“112
strateegilisse sihti: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Lisaks on sel
sidusus järgmiste strateegiliste sihtidega: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad
inimesed; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Ringmajandusele üleminek on konkurentsivõime kasvu eeldus ja vältimatu valik globaalsete
trendide vaates. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. a aruandega Eesti kohta113 :
• vajadus investeerida ringmajandusse on endiselt märkimisväärne,
• madal ressursitootlikkus ja
111 Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1 § 17 -4 lg 1
p 11 ja § 17-4 lg 5.
112 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia -eesti–2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia (15.09.2023).
113 Rohelisem Eesti teemaleht. Ringmajandus ja ressursitõhusus.
146
• suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet
EE35 sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ näitaja
ressursitootlikkus, mis näitab riigis saadud majanduslik tulu eurodes ühe kilogrammi materjali
kohta.
EE 35 reformi „Majandus ja kliima“ näitaja ringleva materjali määr, mis näitab palju Eestis
kasutatud materjalist ringselt kasutatakse.
Jäätmekäitlusvõimsuste kaardistamine on Eestis üks prioriteete. See on seotud jäätmekäitluse
ahela reaalajamajandusele üleviimise sihiga. Samuti on siht seatud RePower raames võetud
ülesandega näiteks biojäätmete ja biogaasiga seotud ressursside kaardistamisele. Lisaks
muutuvad keskkonnakaitseloastamise andmed läbi avaandmete direktiivi avalikuks ja loovad
veel enam võimalusi seirata jäätmete teket ja nende käitlust. Oleme uuendamas ka
sortimisuuringu nõudeid ja selle elluviimist, et see oleks võimalikult kaasav ja uutele
metoodikatele tuginev. Üle-Eestiline jäätmete liigiti kogumise ja jäätmetekke mudel on
arendamisel Keskkonnaagentuuris. Läbi struktuurivahendite oleme eristanud 5 suunda, mille
abil ressursi- ja jäätmekäitlust tõhustada. Esimene samm on ringmajanduspõhised tootmis- ja
tarbimismudelid - inimeste ja ettevõtete ja otsustajate teadlikkuse tõstmine. Teine on see, et
puuduks jääde, mis tekib. Jäätmetekke vähendamine ja korduskasutus nt pakendite valdkonnas
on väga olulised märksõnad. Kui jäätmeid ei teki, hoiame kokku kogu kaasneva
keskkonnamõju. Kolmas on see, et kui jäätmed tekivad, siis nad on liigiti kogutud ja kõik
ressursid reaalajas ka õigesse kohta teele saadetud. Neljas on see, et ringlussevõtuvõimekus
oleks olemas ja materjaliringlus oleks tervikuna ohutu. Me ei saada ringlusesse uuesti materjale,
kus on ohtlikke aineid, eemaldame need. Ja viies on see, et ressursitõhusus ja energiatõhusus
on Eesti ettevõtetes juurdunud, nii tööstuses kui teeninduses, nt turismis.
147
Tabel 18. Planeeritavate tegevuste jaotus rahastusallika alusel
Tegevus Vastutaja Finantsallikas Toetuse Sihtgrupp Strateegiline eesmärk
summa/OF
Ringmajanduspõhiste tootmis- ja KliM SF/omafinantseering 6 mln €/ Ettevõtted, 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
tarbimismudelite kasutuselevõtu 4,76 mln € ringmajandus- tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
edendamine eksperdid, korduskasutuse edendamine
KOVid, KOVide 2. Ohutu materjaliringluse
ühendused suurendamine
Tööstuse ja teenindussektori, sh KliM SF/omafinantseering 34,5 mln €/ Ettevõtted 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
VKE-de, energia- ja 69 mln € tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
ressursitõhususe tõstmine ja korduskasutuse edendamine
auditite toetamine
Ettevõtete ressursitõhusus KliM RRF/ 24 mln €/ Tööstusettevõtted 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
omafinantseering 46 mln € tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
korduskasutuse edendamine
Jäätmetekke ja pakendamise KliM SF/omafinantseering 10 mln €/ Ettevõtted, 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
vältimine ja vähendamine, toodete 10 mln € MTÜd, KOV, tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
korduskasutus KOVide korduskasutuse edendamine
ühendused
Jäätmete liigiti kogumise taristu KliM SF/omafinantseering KOV, KOVide
35,5 mln €/ 2. Ohutu materjaliringluse
toetamine ühendused
suurendamine
16 mln €
3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega
arvestamine nii inim- kui ka
looduskeskkonnale tervikuna
Ringlussevõtu võimekuse KliM SF/omafinantseering Ettevõtted, KOV,
25 mln €/ 2. Ohutu materjaliringluse
tõstmine ja ohutu KOVide
suurendamine
materjaliringluse tagamine 21 mln € ühendused
3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega
arvestamine nii inim- kui ka
looduskeskkonnale tervikuna
Ringmajanduse pilootprojektid KliM EMP/omafinantseering KOV, KOVide
0,9 mln €/ 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
ühendused,
tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
148
Tegevus Vastutaja Finantsallikas Toetuse Sihtgrupp Strateegiline eesmärk
summa/OF
0,16 mln € riigiasutused korduskasutuse edendamine
Ringmajanduse võimekuse KAUR EMP/omafinantseering Riik, KOV
0,9 mln €/ 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
tõstmine
tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
0,16 mln €
korduskasutuse edendamine
2. Ohutu materjaliringluse
suurendamine
3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega
arvestamine nii inim- kui ka
looduskeskkonnale tervikuna
Ringmajandusvaldkonna KliM Keskkonnaprogramm/ Ettevõtted,
0,9 mln €/ 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
teadusuuringud (jäätmed, omafinantseering teadusasutused
tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
keskkonnakorraldus, maapõu, 0,16 mln €
korduskasutuse edendamine
kemikaalid), uuenduslikud
keskkonnakorralduslikud 2. Ohutu materjaliringluse
lahendused, ohtlike jäätmete ja suurendamine
eterniidijäätmete ringid, 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega
jäätmetekke vältimine ning arvestamine nii inim- kui ka
toodete või tootekomponentide looduskeskkonnale tervikuna
korduskasutus, keskkonna-
juhtimissüsteemid ja
mitteformaalsed keskkonna-
juhtimissüsteemid, ökomärgised
Uuringud KliM RE 1 mln € Riik
1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
korduskasutuse edendamine
3. Ohutu materjaliringluse
suurendamine
3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega
149
Tegevus Vastutaja Finantsallikas Toetuse Sihtgrupp Strateegiline eesmärk
summa/OF
arvestamine nii inim- kui ka
looduskeskkonnale tervikuna
Teavitustegevus KliM RE 0,5 mln € Riik
1. Kestlik ja teadlik tootmine ja
tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja
korduskasutuse edendamine
2. Ohutu materjaliringluse
suurendamine
3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega
arvestamine nii inim- kui ka
looduskeskkonnale tervikuna
KliM ÕÜF/RE Riik
Karjääride korrastamine, 9,1 mln €/ 2. Ohutu materjaliringluse
altkaevandatud alade suurendamine
3,9 mln €
korrastamine,
3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega
ohtlike jäätmete käitlus
arvestamine nii inim- kui ka
looduskeskkonnale tervikuna
150
7. Mõõdikud
Eesmärkide saavutamise hindamiseks tuleb seada mõõdikud, mis näitavad erinevate tegevuse
mõju ning hindavad, kas tehtud meetmed on piisavad või oleks vaja täiendavalt meetmeid
juurde rakendada. Iga eesmärgi kohta on riigi jäätmekavas kolm mõõdikut, mis iseloomustavad
kõige paremini vastavaid eesmärke. Samas võivad ühe eesmärgi meetmed panustada ka teise
eesmärgi mõõdikutesse. Andmeid nende näitajate kohta koguvad regulaarselt nii KAUR,
Keskkonnaamet kui Statistikaamet.
Riigi jäätmekava eesmärgi „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ja jäätmetekke
vältimise ja korduskasutuse edendamine“ saavutamist iseloomustavad kolm näitajat – palju
meil jäätmeid inimese kohta tekib, mis on meie ringmaterjali osakaal ning kui suur osa
pakenditest on korduskasutatavad.
1. Jäätmeteke inimese kohta (va põlevkivijäätmed) –algtase 4151 kg/in (2020), sihttase
4000 kg/in(2028), allikas KAUR
2. Ringleva materjali määr – algtase 17% (2020), sihttase 25% (2028), allikas
Statistikaamet
3. Korduskasutatava pakendi osakaal turule lastud pakenditest –algtase 0% (2020), sihttase
10% (2028), allikas KAUR
Riigi jäätmekava eesmärgi „ohutu materjaliringluse suurendamine“ saavutamist
iseloomustavad kolm näitajat – palju olmejäätmeid ringlusse võeti, palju pakendijäätmeid
ringlusse võeti ja palju ehitus-lammutusjäätmeid ringlusse võeti.
1. Olmejäätmete ringlussevõtt – algtase 29% (2020), sihttase 58% (2028), allikas KAUR
2. Pakendijäätmete ringlussevõtt–algtase 66% (2019), sihttase 70% (2028), allikas KAUR
3. Tavajäätmete hulka kuuluvate ehitus- ja lammutusjäätmete (välja arvatud kivid ja
pinnas ning süvenduspinnas) ringlussevõtt - algtase 32% (2020), sihttase 40% (2028),
allikas KAUR
Riigi jäätmekava eesmärgi „jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende
vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna“ saavutamist iseloomustavad
kolm näitajat – palju ohtlike jäätmeid taaskasutame, palju patarei- ja akujäätmeid kokku
kogume ning palju elektri- ja elektroonikajäätmeid kokku kogume.
1. Ohtlike jäätmete taaskasutus – algtase 48% (2020), sihttase 55% (2028), allikas KAUR
2. Elektri ja elektroonikajäätmete kogumise määr - algtase 62% (2020), sihttase 65%
(2028), allikas KAUR
3. Patarei- ja akujäätmete kogumise määr - algtase 39% (202019), sihttase 45% (2025),
sihttase 63% (2028) allikas KAUR.
151
8. Jäätmete kommunikatsioon
Jäätmetekke vältimine peab olema iga riikliku strateegia üks olulisemaid osi. See on
jäätmehierarhias enne uuesti ringlusse võtmist ja taas materjaliks muutumist. Jäätmekava
rakendamise lahutamatuks osaks on tugev kommunikatsioonikava, et seatud eesmärgid oleks
võimalik prognoositud ajaks täita.
Esimene kommunikatsioonialane eesmärk on jäätmeteket vältida, aga tahes tahtmata liigiti
jäätmeid tekib ja neid tuleb korduskasutuseks ettevalmistada või korduskasutada. Eesmärk on
vältida maavarade nullist ammutamist, mis lokaalselt kui ka globaalselt põhjustab suurt
negatiivset keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõju.
Ringlusse võtmise protsendi suurendamiseks on hädavajalik parandada märgatavalt teadlikkuse
tõstmise kampaaniate rahastamist ja koordineerimist. Vajalik on kodanike toetus ja aktiivne
osalus, et nad jäätmeid liigiti koguks ning mõistaks uusi tootmis- ja tarbimismudeleid.
Kommunikatsioonimeetmed peavad olema korralikult läbi mõeldud, piisava rahalise kattega ja
hästi koordineeritud. Nõue eraldada selleks 1% TVOde aastasest tulust ei ole viimastel aastatel
liigiti kogumist suurendanud. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks ettenähtud ressursse on vaja
märkimisväärselt suurendada.
TVOdel peaks olema kohustus esitada tegevusloa saamise taotlusega koos kommunikatsiooni
ja teabekampaaniate kavad.114
Kohalike omavalitsuste roll on olla elanikele jäätmealase teadlikkuse suurendamisel infoga
toeks, nõustada elanikke, kuidas õigesti jäätmeid liigiti koguda ja hoida elanikke kursis
õigusaktidest, regulatsioonidest. Selleks jagavad omavalitsuste esindajad näiteks artikleid ja
infot kohalikes ajalehtedes, annavad kohalikele raadiokanalitele intervjuusid, kasutavad
sotsiaalmeedia ja kodulehe võimalusi, jagavad infomaterjalidena välja juhendeid ning
suhtlevad otse oma elanikega kas siis e-kirjade, otsepostituste kaudu või infotundide raames.
Samuti on eakama sihtgrupiga vahetut otsesuhtlust nii telefoni teel kui ka omavalitsuses koha
peal. Võimalusel kasutatakse info jagamiseks ka välireklaami pindasid (Jäätmevaldkonna
teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021–2022. (2020) Callisto Group
OÜ).
KliM tellib iga kahe aasta tagant „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“, mis on
näidanud, et inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud, aga samas ikkagi
jõuab liiga palju väärtuslikku ressurssi segaolme prügikasti, kus jäätmed omavahel määrduvad
ja neid ei ole enam võimalik hilisemas etapis eraldada või keskkonda. Eri liiki jäätmete teket
(kui ei ole olnud võimalik jäätmeteket vältida) tuleks kommunikeerida vajaduspõhiselt:
114 Maailmapank. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoo vitused ja tegevuskava. 2021.
Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/4904/download (15.09.2023).
152
• Olmejäätmed - üheks kommunikatsiooni sihtrühmaks on laiem avalikkus, sest
jäätmekava teadlikkuse suurendamisel on oluline kogu ühiskonna mõtteviisi ja
käitumismustrite muutus. Selleks on oluline kommunikeerida laiemale avalikkusele nii
jäätmesüsteemi toimimist kui ka konkreetseid võimalusi, kuidas igaüks saab teadlikult
panustada jäätmetekke vähendamisse ja vältimisse (Jäätmevaldkonna teadlikkuse
suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021–2022. (2020) Callisto Group OÜ).
Elanikkonna teadlikkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete,
biojäätmete kui ka muude olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. Olmes tekkivate
jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see, kuivõrd mugavaks on elanikele liigiti kogumine
tehtud. Olmejäätmete tekke vältimisel saab kõige rohkem ära teha Eesti elanikkond, mis
väljendub ka koheselt näitajates. Saades kodanikud jäätmeliigi põhiselt koguma -
väheneb segaolmejäätmete osakaal märgatavalt. Eesti elanike teadlikkusest,
tarbimisharjumustest ja käitumisest sõltub, kas pakendi-, bio-, tekstiilijäätmed ja
vanapaber kogutakse liigiti eraldi või visatakse segaolmesse kokku. Iga aastased üle-
eestilised jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise teadlikkuse tõstmise kampaaniad on
näidanud, et info jõuab elanikeni ja harjumused on muutunud või muutumas, mis
väljendub liigiti kogumise taseme näitajas. Endiselt tuleb aktiivsemalt ja poole suurema
mahuga (sh eelarvega) läbi viia teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, kus on kasutusse
võetud ka nügimise tehnikaid.
• Ehitus- ja lammutusjäätmed - teadlikkus peab tõusma, et võimalikult palju endiselt
kvaliteetset ehitus- ja lammutusmaterjali jõuaks uuesti korduskasutusse või ringlusse.
Taaskasutamine tagasitäite näol ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Kui
tavatarbijad ikkagi üritavad materjale korduskasutada, siis kõige suurem probleem leiab
aset ehitus- ja lammutusobjektidel. Suur osa ehitus- ja lammutusjäätmetest kogutakse
segaprahina, kuid ehitus- ja lammutusobjektidel oleks vajalik rakendada materjalipõhist
liigiti kogumist, mis tähendab, et eri liiki materjalid ei määrduks ja ringlussevõtt oleks
lihtsustatud ja kordades ressursitõhusam. Teadlikkuse tõstmise kampaania peab olema
suunatud arendajatele, ehitajatele, hankijatele. Tuleb tugevalt rõhutada, et eri liiki
materjalid tuleb juba nende tekkekohas eraldi konteineritesse panna. Teise asjana on
ääretult oluline, et hankijad juba kirjutaksid hangetesse sisse liigiti kogumise. Ehitus- ja
lammutusjäätmete riiklik kommunikatsioon on olnud aastakümneid puudulik.
• Ohtlikud jäätmed – teavituskampaaniad, et ohtlikke jäätmeid on võimalik üle anda
jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kogumispunktidesse peavad jätkuma. Kohalike
omavalitsuste toetamine ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringidega vähendab
ohtlike jäätmete sisaldust tavajäätmetes. Kogumisringide tugev kommunikatsioon
langeb KOVi haldusalasse. Tarbijad peavad olema teadlikud, et ohtlikke jäätmeid (nt
vanaõli, pestitsiidide jäägid, värvijäätmeid, eterniit, rehvid patareid jt) tuleb ettenähtud
kohta üle anda. Jäätmed, mis sisaldavad koheselt või käitlemisel või on puutunud kokku
ohtlike ainetega, asbest ja eterniit jm tuleb viia jäätmejaama. Ohtlike jäätmete
kommunikatsiooni peab tegema KliM koostöös KOV-dega ja tootjad ning TVOd.
153
• Probleemtoodetest tekkinud jäätmed on tervise- või keskkonnaohtu,
keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist tekitavad jäätmed -
mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, patareid
ja akud, rehvid ning põllumajandusplast. Teadlikkuse kampaaniad peavad olema
suunatud tarbijatele, et probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tuleb liigiti koguda, et need
ei satuks segaolmejäätmete hulka ega keskkonda ja ei ohustaks inimeste tervist.
Kasvava majanduse ja sellega kaasneva suurenenud tarbimisega ühiskonna väljakutseks
on tegeleda üha suuremate jäätmete kogustega. Need tekivad loodusressursside arvelt,
samas, kui nendest jäätmekogustest vabanemiseks tuleb ohverdada nii keskkonda kui
tervist. Tarbija peab läbi teavituskampaania aru saama, et ohtlike jäätmete kodus
hoiustamine on keskkonnale kordades suurema koormusega, kui see, et viies need
jäätmejaama – lähevad materjalid uuesti ringlusesse ja ei pea nullist maavarasid/
ressursse ammutama (tootes nendest materjalidest samaväärset või muud toodet). Liigiti
kogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus
ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks.
TVOdel on kohustus panustada tarbijate teadlikkuse tõstmisesse, kokku kogumisse ja
ringlusse võttu. Samamoodi on ka tootjal kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet
probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada
teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.
• Pakendijäätmed – suurendada märgatavalt avalikkuse teavitamise kulusid, et toetada
kodumajapidamiste osalust jäätmete liigiti kogumises ja saavutada suurem
kodumajapidamiste pakendijäätmete uuesti ringlusse võtmise protsent. Soovitatav
minimaalne avalikkuse teavitamise kulu, mille peavad kandma TKO-d, peaks olema
aastas üks euro inimese kohta. Avalikkuse teavitamise miinimumkulud e läviväärtus
tuleb sõnastada TKOde aastase tulu protsendina, eeldades, et koondtulemus on aastas
üle 1,3 miljoni euro. TKOdel peab olema kohustus esitada tegevusloa saamise
taotlusega koos kommunikatsiooni ja teabekampaaniate kavad. 115
• Biolagunevad jäätmed - töötada välja ja võtta kasutusele kaasamisprogramm, millega
ärgitada kodumajapidamisi oma käitumist muutma. See peaks hõlmama:
o üleriigilist väga silmatorkavat käitumise muutmise kampaaniat mitmes
meediakanalis;
o riiklikke standardseid kommunikatsioonimaterjale, mida omavalitsused ja
teenuseosutajad saavad oma tarbeks kohandada;
o järelevalve- ja hindamisraamistikku, mille abil jälgitakse biojäätmete rohkema
kogumise edenemist. Viimati nimetatu peaks sisaldama põhjalikku jäätmete
koostise analüüsi programmi alguses, et saada teada lähteolukord ja
toidujäätmete laad (nt koguda andmeid söödava ja mittesöödava toidu osakaalu
kohta ning teha tarbijate käitumise uuring, et teada saada, mis on peamised
toidujäätmete tekke mõjurid.116
115 Maailmapank. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovit used ja tegevuskava (viide
114).
116 Samas.
154
• Põlevkivitööstusejäätmed on kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel
põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel poolkoks, tahke soojuskandja
seadmel must tuhk (lendtuhk), koldetuhk ja fenoolvesi. Teadlikkuse meetmed
jagunevad siin kaheks: põlevkivi kaevandavate ettevõtete teadlikkuse tõstmine, et
võimalikult vähe oma tegevusega tekitataks negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja
kindlasti on ettevõtete kohustus otsida lahendusi kaevandamise/töötlemise käigus
tekkivate põlevkivijäätmete korduskasutuseks. Teine teadlikkuse pool on tavatarbijad,
et tarbija teeks oma valiku roheenergia plokist (tuule-, päikese-, hüdro –või
vesinikuenergia), mitte fossiilsete kütuste omast. Teadlikkuse tõstmise kampaaniates
saab välja tuua taastuvate – ja taastumatute energiaallikate olelusringi.
• Plastijäätmed teha plastidest jäätmete vähendamise ja ringlusse võtmise teemalise
riiklikult koordineeritava kommunikatsiooni üheks põhiteemaks, juhtida seda tegevust
tihedas koostöös TKOdega (kelle ülesanne on pakendimaterjalidega seotud
kommunikatsioon.117
• Tekstiilijäätmete puhul on kõige olulisem nende tekke vältimine! Tooteid ja teenuseid
on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades. Toodete
võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine,
parandamine, kasutusotstarbe muutmine. Kolm prioriteetset põhisõnumit: 1)
jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) korduskasutus.
Tekstiiljäätmete ringlusse võtmise suurendamiseks on kõige olulisem muuta tarbijate
käitumist ja ärgitada inimesi, kes praegu tekstiiltooteid segaolmejäätmetesse viskavad
neid eraldi koguma. Et rakendada laiema kommunikatsiooni ja käitumise muutmise
kampaaniate raames sihitatud meetmeid käitumise muutmiseks, on vaja välja selgitada
asjaomased elanikkonnarühmad. 118 Tekstiilid - kui üks üleriigilise käitumise muutmise
ja teavituskampaania olulisimatest teemadest.
• Muud jäätmeliigid on prügilad (ohtlike jäätmete prügilad, tavajäätmeprügilad,
püsijäätmeprügilad) ja jääkreostus (inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja
veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete
kogum). Kommunikatsiooni tulemusena peab iga tarbija panustama sellesse, et kogudes
liigiti, jõuab lõpuks prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. Jäätmetekke vältimine aitab
ressursse paremini kasutada ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete
käitlemisest tulenevat negatiivset mõju nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Selleks saab
igaüks vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, eelistada korduskasutust, suunata
jäätmeid ringlusse või muul viisil taaskasutusse, tooteid parandada, laenutada/rentida,
jäätmeid liigiti koguda ja anda oma panuse, et prügilasse jõuaks lõpuks võimalikult vähe
tema jäätmeid. Jääkreostus võrdub „saastaja maksab“ printsiibiga, ettevõte/isik kes on
keskkonnale tekitanud kahju, peab täies ulatuses tagajärgede eest vastutama.
Antireklaam kommunikatsioonina toimiks just prügilate ja jääkreostuse valdkonnas.
117 Maailmapank. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava (viide
114).
118 Samas.
155
Eesti peab astuma konkreetseid samme elanike jäätmealase teadlikkuse tõstmiseks saavutamaks
valdkonnas seatud eesmärke. Jäätmealane kommunikatsioon peab aitama kaasa jäätmekavas
seatud eesmärkide saavutamisele ning suurendama seeläbi erinevate vanuserühmade, nii eesti,
vene kui ka inglise keelt kõnelevate inimeste teadlikkust ringmajandusest ja eelkõige
jäätmevaldkonnast – sh teadlikust tarbimisest, jäätmetekke vältimisest, jäätmete liigiti
kogumisest ning osapoolte tegevustest ja ülesannetest (Jäätmevaldkonna teadlikkuse
suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021–2022. (2020) Callisto Group OÜ).
Jäätmevaldkonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik osapooled - nii avalik sektor,
erasektor kui ka üksikisikud - mõistaksid valdkonna toimimist sarnaselt ja sooviksid teha
teadlikke valikuid meie kõigi elukeskkonna parandamiseks. Arvestades asjaolu, et jäätmealase
teadlikkuse suurendamisega on seotud paljud erinevad siht- ja sidusrühmad, on oluline pöörata
tähelepanu nii sihtrühmadele ja neile suunatud fookusele ning sõnumitele kui ka
sidusrühmadele ja võimalustele, kuidas saavutada sõnumite tõhusam edastamine sihtrühmadele
(Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021–2022. (2020)
Callisto Group OÜ).
Kommunikatsiooni nõrkused
• Alarahastus;
• Puudulik koordinatsioon;
• Siht- ja sidusrühmade kaasamine;
• KOVid ei täida nõudeid ja ei suhtle piisavalt elanikega;
• TKOd ei tee piisavalt teavitustööd; 119
• Puudulikud kolmkeelsed õppematerjalid, juhendid.
Eesmärgid
• Tarbijate, tootjate, erasektori ettevõtete ja avaliku sektori asutuste teadlikkus ja pädevus
on suurenenud võrreldes 2022. aasta sügisega. Tulem väljendub erinevate jäätmeliikide
kokku kogumise näitajates ja ringlussevõtu näitajates.
• Segaolmejäätmete kogus on 2028. aastaks vähenenud võrreldes 2022. aasta seisuga, mis
näitab, et käitumismuster on muutunud ja Eesti elanikkonna seas on tõusnud liigiti
kogumise teadlikkus.
119 Maailmapank. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava (viide
114).
156
9. Riigi jäätmekava 2023-2028 keskkonnamõju strateegiline
hindamine
Keskkonnaministeerium120 algatas jäätmekava ja KSH koostamise keskkonnaministri
15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131 „Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ KeHJS § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete
1, 2 ja 5 alusel, arvestades jäätmeseaduse § 39 lõiget 1 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse
10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-ga 11.
Lähtuvalt KeHJS §-st 31' on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk arvestada
keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel,
tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH ülesanne on
keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale
mõjule.
Sisuliselt hinnati KSH käigus strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt
kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat (negatiivset) kui soodsat (positiivset). Mõju hinnati
laiapõhjaliselt, mistõttu lisaks eeltoodule viidi sama protsessi raames läbi ka muude oluliste
mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule majanduslikke ning
sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimus ühe tervikliku hindamisena. 121
Mõjude hindamine viidi läbi laiapõhjaliselt kaasates kõik eluvaldkonnad, mitte üksnes
looduskeskkond. Hindamine viidi läbi kahel tasandil122 :
• Riigi jäätmekava eesmärgi ja alameesmärkide ning nende indikaatorite seos teiste
strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega, alameesmärkidega ja nende
indikaatoritega. Hindamise eesmärk oli tuvastava võimalikud vastuolud või ebasoodsa
mõju ohud ning anda soovitused riskide maandamiseks.
• Anti hinnang Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud erinevatele stsenaariumitele
kasutades Saaty metoodikat järgmistes jäätmevaldkondades: pakendijäätmed, ehitus-
ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed ja olmejäätmed.
Riigi jäätmekava KSH läbiviimise eesmärk oli tagada jäätmekava koostamisel oluliste
keskkonnaaspektidega arvestamine maksimaalsel võimalikul määral. KSH eesmärk on riigi
jäätmekava võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ja positiivsete
suurendamine.123
Kolme valdkonna summeerimisel osutus eelistatuimaks stsenaariumiks pakendijäätmete
valdkonnas alternatiiv, mis käsitleb pakendijäätmete kogumist korraldatud olmejäätmev eo
raames. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas alternatiiv, mis käsitleb ehitus- ja
lammutusjäätmete osas liigiti kogumist tekkekohal ning ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiiv,
120 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium
121 Skepast & Puhkim OÜ, Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne,
töö number 2022-0055. Tellija. Kliimaministeerium, 2023, lk 7. Kättesaadav: :
https://kliimaministeerium.ee/media/10737/download (15.09.2023).
122 Samas, lk 207.
123 Samas, lk 12.
157
mis käsitleb ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamist. Olmejäätmete valdkonnas
osutus eelistatumaks alternatiiv, mis käsitleb KOV-ide jagatud vastutusel põhinevat korraldatud
jäätmeveo süsteemi.124 Nende eelistatud alternatiivide elluviimiseks on riigi jäätmekavas ette
nähtud ka mitmed meetmed.
Eelistatumate alternatiivide elluviimisel kaasneb positiivne mõju keskkonnale. Suurem liigiti
kogumine (parem materjali kvaliteet) edendab ringlussevõttu ja seeläbi väheneb
segaolmejäätmete koosseisus ladestatavate jäätmete kogus, samuti vähenevad põletusse
minevate jäätmete kogused. Ka kliima seisukohast on oluline ellu viia meetmed, kus jäätmete
kogumisel optimeeritaks transpordi kilomeetreid, suurendataks korduskasutust ja
ringlussevõttu, see aitaks vähendada KHG heidet. Olulised on ka nii jäätmete ladestamisest kui
ka jäätmete põletamisest tuleneva KHG heite vähendamine. 125 Tänu ringlussevõtu
suurenemisele, vähenevad ladestamisele ja põletamisele minevate jäätmete kogused. Ohtlike
jäätmete valdkonnas peab siiski arvestama, et kõiki ohtlike jäätmeid ei ole võimalik ringlusse
võtta või taaskasutada ega isegi mitte põletada. Osade ohtlike jäätmete jaoks nagu näiteks aga
mitte ainult asbest ja teatud ohtlikud tuhad on ladestamine ainukene tänapäeva mõistlik
käitluslahendus. Juhul kui jäätmeid kõrvaldamiseks välja vedada õiguslikult võimalik ei ole,
siis on vaja ka Eestis tagada sellistele jäätmeliikidele minimaalselt vajalik
lõppkäitlusväljund.126
Analüüsi tulemusel järeldati, et jäätmekava eesmärgid ja meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu
ja Eesti asjakohase keskkonnaõiguse ja arengukavadega. Kavandatud meetmed on püstitatud
kooskõlas jäätmekava põhieesmärgi ja alaeesmärkidega ning on kohased nende saavutamiseks.
Riigi jäätmekava eesmärgid ning tegevused mis nende eesmärkide täitmiseks on seatud, on
positiivse mõjuga.127
Lisaks eelnevalt käsitletule on eksperdirühm tehtud töö tulemusena esitanud mõned
ettepanekud, mis puudutavad Riigi jäätmekavas 2023-2028 esinevate jäätmegruppide kohta
täiendavate meetmete rakendamist või alternatiivseid meetodeid seatud eesmärkide saamiseks.
Nimetatud ettepanekute näol on tegemist eksperdirühma sisuliste soovitustega, mida Koostaja
poolt täiendavalt kaaluda Riigi jäätmekava ellu rakendamisel. 128
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena riigi jäätmekavale esitatud
ettepanekutega on suures osas arvestatud ja esitatud ettepanekud langevad paljuski kokku
kavandatud meetmetega. Kiimaminister tunnistas riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande seadusele vastavaks 18.07.2023, otsus edastati KSH aruande
koostajale kirjaga nr 9-2/23/2193-15.
Jäätmekava KSH programm tunnistati eelnevalt eraldi nõuetele vastavaks
Keskkonnaministeeriumi 16.02.2022 kirjaga nr 9-2/21/6100-11.
Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõjude strateegilise hindamise analüüsi teostas ja
aruande koostas Skepast & Puhkim OÜ.
124 Samas, lk 209.
125 Skepast & Puhkim OÜ. (viide 4), lk 86.
126 Samas, lk 87.
127 Samas, lk 209.
128 Samas, lk 104.
158
10. Avalikkusega konsulteerimine
Riigi jäätmekava 2023-2028 koostamine algatati 2021 aastal. Riigi jäätmekava 20232028
koostamise protsessis on olnud mitmeid vaheetappide avalikustamisi ja kaasamisi.
Väljatöötamise etapis konsulteeriti alguses Kliimaministeeriumi129 teiste osakondade ja
allasutustega ning hiljem ka erinevate huvigruppidega. Suurem huvigruppide kaasamine toimus
2022-2023 aastal, kus Civitta Eesti AS kaasabil viidi läbi mitmeid arutelusid. Kokku toimus
kümne olulisema jäätmeliigi osas vahemikus november 2022 kuni veebruar 2023 kümme eraldi
arutelu ja üks ühine tutvustav arutelu, kus analüüsiti eri jäätmevaldkondade tugevusi ja nõrkusi
ning toimus arutelu eesmärkide ja meetmete osas.
Lisaks on riigi jäätmekava sisu tutvustatud nii Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
programmi avalikustamise kui keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande
avalikustamise käigus. KSH programm kui ka aruanne on avalikult kättesaadavad
Kliimaministeeriumi kodulehel.
Riigi jäätmekava 2023-2028 ja KSH eelnõusid täiendati avalikustamise käigus laekunud
tagasiside põhjal, mille järgselt toimus täiendatud riigi jäätmekava 2022-2028 KSH aruande
kooskõlastamine asjaomaste asutustega. Arvestades laekunud tagasisidega nii KSH aruande kui
riigi jäätmekava 2023-2028 dokumentide kohta vormistati lõplikud jäätmekava ja KSH aruande
eelnõud.
129 Enne 01.07.2023 Keskkonnaministeerium
159
11. Riigi jäätmekava 2023-2028 juhtimine ja rakendamine
Jäätmete raamdirektiivi130 131 kohaselt tuleb riigi jäätmekava ajakohastada iga kuue aasta järel
ning see peab vastama raamdirektiivi artiklites 28–30 toodud nõuetele.
Riigi jäätmekava tegevusi viiakse ellu, lähtudes lisatud tegevuskavast (meetmetest) ja olles
kooskõlas jäätmete raamdirektiivi ja jäätmeseadusega. 132
Riigi jäätmekava rakendamise koordineerimise eest vastutab Kliimaministeerium, kel
jäätmevaldkonna poliitika kujundamise eest vastutava ministeeriumina on suurim mõju
jäätmevaldkonna arengule ning kes vastutab enamiku meetmete rakendamise eest. Kuna
jäätmevaldkond puudutab paljusid muid valdkondi, on jäätmekavas seatud eesmärke võimalik
saavutada vaid koostöös teiste asjassepuutuvate ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ja
muude asutuste ning ettevõtetega.
Kliimaministeeriumi ülesanne jäätmekavas sisalduva elluviimisel ja suunamisel on tegevuste
elluviimise üldine seiramine, panustajate tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, jäätmekava
aruandluse ja uuendamise korraldamine. Planeeritud tegevuste tulemusi saab muuhulgas
hinnata jäätmekavas seatud mõõdikute alusel ehk kuidas tegevused panustavad seatud
indikaatorite sihttasemete saavutamisesse. Seatud eesmärkide ja sihttasemete elluviimist
hinnatakse regulaarselt. Eesmärkide täitmise hindamiseks analüüsitakse, kas planeeritud
tegevused on piisavad eesmärkide elluviimiseks. Hindamise järel tehakse vajadusel
muudatused. Riigi jäätmekava tegevused viiakse ellu Kliimaministeeriumi rakendatava
Keskkonnakaitse ja - kasutuse programmi (järgnevatel aastatel võib muutuda programmi
nimetus) raames.
130 Jäätmete raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis
käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 (15.09.2023).
131 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN (15.09.2023).
132 Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52 (sh § 39). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv (15.09.2023).
160
LISA 1. Kasutatud mõisted
Antud lisas on põhiliselt kasutatud jäätmeseaduses antud mõisteid, kui pole viidatud teisiti, ja
terminite inglisekeelseid vasteid EL õigusaktidest (näiteks direktiivist 2008/98/EÜ). Lisas on
valdavalt piirdutud ühe legaaldefinitsiooniga. Eraldi on välja toodud muudest allikatest saadud
mõisted.
Biojäätmed (Biowaste) on järgmised biolagunevad jäätmed:
1. aia- ja haljastujäätmed;
2. kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses
tekkinud köögi- ja sööklajäätmed;
3. toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest
samalaadsed punktis 2 nimetatud jäätmetega.
Biolagunevad jäätmed (Biodegradable waste) on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad
jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp.
Biomass (Biomass) on toode, mis koosneb põllumajandusest või metsandusest pärinevatest
taimsetest ainetest, mida saab kasutada kütusena energia tootmiseks, ja järgmised jäätmed:
1. põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed;
2. toiduainetööstuse taimsed jäägid, kui tekkiv soojus taaskasutatakse;
3. tselluloosi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui need
põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse;
4. korgijäätmed;
5. puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või
puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või
raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed
(Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1).
Ehitus- ja lammutusjäätmed (Construction and demolition waste) on ehitus- ja
lammutustööde käigus tekkinud jäätmed.
Heide (Emission) on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism,
energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra (Keskkonnaseadustiku üldosa
seadus RT I, 28.02.2011, 1).
Jäätmehierarhia (Waste hierarchy) - Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete
väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest
jäätmehierarhiast:
1. jäätmetekke vältimine;
2. korduskasutuseks ettevalmistamine;
3. ringlussevõtt;
161
4. muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
5. kõrvaldamine.
Jäätmehoidla (Extractive waste facility) on iga ehitis või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal,
lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks:
1. määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja jäätmeseaduse §-s 421 nimetatud
kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates;
2. rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates;
3. rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates;
4. rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate
tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning
püsijäätmete hoidlates.
Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks.
Jäätmehooldus (Waste management) on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku
jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning
jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus.
Jäätmehoolduse arendamine (Development of waste management) - Jäätmehooldust
arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel.
Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse
jäätmehoolduse olukorda kavaga hõlmatud territooriumil, jäätmehoolduse korraldamise ja
tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid. (Jäätmehoolduse arendamine
on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või
muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse
taset.)
Jäätmehoolduseeskiri (Waste handling rules) on eeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks
kohaliku omavalitsuse üksuses ja see kehtestatakse volikogu määrusega.
Jäätmejaam (Waste collection station) on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud
ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete
kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid
(Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused RT I 2007, 9, 140).
Jäätmekoospõletustehas (Waste Co-incineration plant) Koospõletustehas on
jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade,
mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus
tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt
nende kõrvaldamise eesmärgil (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1).
Jäätmekäitlus (Waste handling) on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas
sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine.
Jäätmekäitluskoha järelhooldus (Aftercare of waste management facility) on suletud
jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas
keskkonnahäiringu tõrje.
162
Jäätmekäitluskoht (Waste management facility) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete
kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus
jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või
selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise
toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta
jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või
ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti,
kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida
kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
Jäätmepõletustehas (Waste incineration plant) on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on
paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate
jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse
ära või mitte (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1).
Jäätmete energiakasutus (Energy recovery) on jäätmete taaskasutamismoodus, kus
põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos
muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.
Jäätmete kogumine (Waste collection) on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete
eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust
muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.
Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine (Preparing of waste for re-use) on kontrolliv,
puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende
komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes
muu eeltöötluseta.
Jäätmete kõrvaldamine (Waste disposal) on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma
energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud
jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg
ainete või energia taasväärtustamise näol.
Jäätmete lakkamise staatus (End-of-waste status) -Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui
need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt
järgmistele tingimustele:
1. asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;
2. asjal on turg või asja järele on nõudlus;
3. asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja
tootestandarditele;
4. asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele;
5. asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid
(ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga või käesoleva
paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud käesoleva lõike
punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on
nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud erandit.
163
Jäätmete liigiti kogumine (Separate collection of waste) on tegevus, mille käigus jäätmed
eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas
taaskasutamise soodustamiseks.
Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmine (Material recovery) on taaskasutamistoiming,
mis hõlmab muu hulgas korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet.
Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmiseks ei loeta jäätmete energiakasutust ja töötlemist
materjalideks, mida kasutatakse kütusena või muul viisil energia tootmiseks.
Jäätmete riikidevaheline vedu (Transboundary movement of waste) - Jäätmeid veetakse üle
riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras. Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga
reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või
Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses
1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba)
alusel.
Jäätmete sortimine (Sorting of waste) on tegevus, mille käigus eraldatakse kogutud jäätmetest
need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks
taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed.
Jäätmete taaskasutamine (Recovery of waste) on jäätmekäitlustoiming, mille peamine
tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale,
mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud
otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
Jäätmete töötlemine (Treatment of waste) on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa
arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
Jäätmete vedamine (Waste transport) on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga
lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist
ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma jäätmete kogumist
Jäätmetekitaja (Waste producer) on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus,
kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille
tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab
jäätmeid.
Jäätmetekke vältimine (Prevention of waste generation) on asja jäätmeteks muutumisele
eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning
terviseohtlikkuse vähendamiseks.
Jäätmevaldaja (Waste holder) on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku
omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
Kaevandamisjäätmed (Extractive waste) on jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on
tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena.
164
Keskkonnahäiring (Environmental nuisance) on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne
ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele,
heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju
keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata
(Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1).
Keskkonnakaitseluba (Environmental protection permit) jäätmeseaduse tähenduses on
jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering. Jäätmeluba annab jäätmeid
käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks § 73 lõikes 2 nimetatud
jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
Keskkonnaoht (Environmental threat) on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav
tõenäosus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1).
Keskkonnarisk (Environmental risk) on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise
võimalikkus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1).
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (Local government waste management plan) on
kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse
arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava
koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut.
Korduskasutus (Re-use) on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis
ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel.
Korraldatud jäätmevedu (Organised waste transport) on olmejäätmete kogumine ja
vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku
omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
Kõrvalsaadus (By-product): Asja, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille
esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine, ei peeta jäätmeteks, vaid asi loetakse
kõrvalsaaduseks, kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused:
1. asja edasine kasutamine on kindel;
2. asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine,
mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane;
3. asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana;
4. asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning
asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
Käitis (Installation) on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või
tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus,
millega kaasneb saastamine või saastatus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I,
28.02.2011, 1).
Laiendatud tootjavastutuse põhimõte (Principle of extended producer responsibility) - tootja
on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning
kandma sellest tulenevad kulud. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või
annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele.
165
Läheduse põhimõte jäätmekäitluses (Principle of proximity in waste handling) - jäätmed
kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal
asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna
ohutus.
Nõrgvesi (Leachate) on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb
prügilasse või voolab prügilast välja (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded RTL
2004, 56, 938).
Ohtlike jäätmete saatekiri (Consignment note for hazardous waste) on dokument, mis
sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja
põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta.
Ohtlikud jäätmed (Hazardous waste) on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014
lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele,
varale või keskkonnale.
Olmejäätmed (Municipal waste) on:
1. kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber
ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised
jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
2. muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise
ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased.
Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega
kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja
lammutusjäätmed.
Pakend (Packaging) on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba
mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba
olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.
Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid (Pakendiseadus RT I
2004, 41, 278).
Pakendi märgistamine (Marking of packaging) - Pakendiettevõtja, kes laseb turule
pakendatud kaupa, kannab pakendile, millele on kehtestatud tagatisraha, või pakendi etiketile
tagatisraha märgi (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278).
Pakendiaktsiis on tarbimismaks (Packaging excise duty) (edaspidi aktsiis), millega
maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest ELi liikmesriigist (edaspidi teine
liikmesriik) soetatud ja imporditud pakend (Pakendiaktsiisi seadus RT I 1997, 5, 31). Pakend
maksustatakse aktsiisiga, kui pakendatud kaup müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või
võetakse Eestis omatarbeks kasutusse. Pakendi maksustamisel aktsiisiga lähtutakse eelkõige
tegelikust taaskasutuse tulemusest. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra,
maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendikoguse eest (Maksu-ja Tolliamet)
Pakendiettevõtja (Packaging undertaking) on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames
pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278).
166
Pakendiregister (Packaging register) on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja
töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese
plastkandekoti tarbimise, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete
taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise ja taaskasutamise tõendite kohta
käesolevast seadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Euroopa
Komisjonile pakendijäätmete alase teabe esitamiseks ning järelevalve teostamiseks
(Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278).
Parim võimalik tehnika (PVT) (Best available technique) on tehnilise arendustegevuse ning
selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parim
võimalik tehnika on praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et
vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna
(Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1).
Probleemtoode (Product of concern) on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad
põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast
risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad:
1. patareid ja akud;
2. mootorsõidukid ja nende osad;
3. elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4. rehvid;
5. põllumajandusplast.
Probleemtooteregister (Register of products of concern) on riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, mille eesmärk on andmete koondamine probleemtoodete tootjate ja tootjate
ühenduste kohta, arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete, Eestis probleemtoodetest
tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning järelevalve tegemiseks ja registrisse
kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine.
Prügila (Landfill) on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa
arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene
prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui
aasta vältel. Prügila ei ole:
1. ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse
töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;
2. jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna
paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende
ladustamisest arvates;
3. jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed
kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates.
167
Püsijäätmed (Inert waste) on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega
bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või
keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse
sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei
põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas
pidades.
Püsivad orgaanilised saasteained (POS) (persistent organic pollutants) on orgaanilised ained,
mis on keskkonnas püsivad, mis akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud meie
tervisele ja keskkonnale. Ained võivad levida õhu, vee või rändliikidega üle riigipiiride, jõudes
piirkondadesse, kus neid ei ole kunagi toodetud või kasutatud. Rahvusvaheline riskijuhtimine
on vajalik, sest ükski piirkond ei suuda üksi hallata nende ainetega kaasnevaid ohte. Püsivaid
orgaanilisi saasteaineid reguleeritakse kogu maailmas Stockholmi konventsiooni ja Aarhusi
protokolliga. Neid õigusakte rakendatakse ELis püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega.
POSid on näiteks pestitsiidid (nt DDT), tööstuskemikaalid (nt polüklooritud bifenüülid, mida
kasutati laialdaselt elektriseadmetes) või tahtmatud kõrvalsaadused, mis tekivad
tööstusprotsesside käigus, lagunemisel või põletamisel (nt dioksiinid ja furaanid). (Euroopa
Kemikaaliamet)
Ringlussevõtt (Recycling) on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid
töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul
eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse
kütusena või tagasitäiteks.
Saastamine (Pollution) on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene
või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist
vajava mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile (Tööstusheite
seadus RT I, 16.05.2013, 1).
Taaskasutusorganisatsioon (Recovery organisation) on juriidiline isik, mille asutajad ja
liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed,
osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278).
Tagasitäide (Backfilling) on taaskasutamistoiming, mille käigus kasutatakse kaevandatud ala
korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks
kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole jäätmed, sobima käesolevas
lõikes nimetatud eesmärkidega ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud
eesmärkide saavutamiseks.
Tagatisraha (Deposit), mis on pakendile määratud on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit
väärtustav tasu ühe pakendi eest (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278).
Tavajäätmed (Non-hazardous waste) on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Teisene toore (Secondary raw material) on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena
ringlussevõetud aine või materjal.
168
Toidujäätmed (Food waste) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002,
millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse
Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31,
01.02.2002, lk 1–24), artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks. Toidujäätmed
hõlmavad nii toiduraiskamist (toidukadu) kui ka söögiks kõlbmatuid toidu osasid.
Toidukadu - mis tahes algselt inimestele tarbimiseks mõeldud toit, mis on toidutarneahelast
või kodumajapidamistes majanduslikel või esteetilistel põhjustel või säilimistähtaja ületamise
tõttu eemaldatud. Toidukadu on kõik toidu koostisosad, mida oleks saanud varem tarvitades või
teistmoodi säilitades või käideldes veel süüa.
Tootja (Producer) jäätmeseaduse tähenduses on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse
raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.
Tootjate ühendus (Producers' responsibility organisation) on jäätmeseaduse mõistes
mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks
on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki
probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või
finantseerimine.
Turul kättesaadavaks tegemine (Making available on the market) toote tasu eest või tasuta
pakkumine ELi turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks ;
Turule laskmine (Placing on the market) jäätmeseaduse tähenduses on majandus- või
kutsetegevuse käigus toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine.
Turustaja (Distributor) jäätmeseaduse tähenduses on tarneahelas osalev füüsiline või
juriidiline isik, kes teeb probleemtoote turul kättesaadavaks. Turustaja võib olla samal ajal ka
tootja jäätmeseaduse paragrahvi § 23 lõigete 1 1 –17 tähenduses.
Vanaõli (Waste oil) jäätmeseaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või
tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli
ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks.
Äraviskamine (Discarding) tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle
kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt
võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
169
LISA 2. Toidujäätmete tekke vältimise kava
Kava eesmärk
Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärk on vähendada toidujäätmete 133 ja toidukao
134 teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel,
toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning
kodumajapidamistes. See tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja
sotsiaalsüsteemi koormamiselt.
Seeläbi aitab Eesti saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt tuleb
2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta
tekkivaid toidujäätmeid 50% ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu.
Oluline on, et kogu ühiskond integreeriks oma mõtteviisi ja tegevusse toidujäätmete tekke
vältimise eesmärgi ning kasvaks teadlikkus toidujäätmete tekke vältimisest.
Riigi jäätmekava lisana esitatud toidujäätmete tekke vältimise kava on 2023 aasta esimesel
poolaastal ajakohastatud.
Taust ja hetkeolukord
Toidujäätmete tekkekogused
Seniste uuringute andmetel tekib kõige suurem osa Eesti toidujäätmetest eri sektorite võrdluses
kodumajapidamistes. 2020. aastal moodustas kodudes tekkinud toidujäätmete kogus üle 48%
kogu tekkivast toidujäätmete kogusest (Joonis 27.). Kodumajapidamistele järgnevad
toidujäätmete tekkes toidutööstus, esmatootmine, seejärel kaubandus ning toitlustusasutused.
Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas, ehk elaniku kohta 127 kg
toidujäätmeid aastas Siiski tuleb arvestada, et nii kaubandusettevõtetes kui toidutööstuses tekib
lisaks loomseid kõrvalsaaduseid, mis ei ole üldjuhul käsitletavad kui jäätmed ja seetõttu
jäätmearvestuses ei kajastu. Loomsed kõrvalsaadused antakse käitlemiseks üle ettevõtetele,
millel on vastav tunnustus. Samuti tuleb arvestada, et toidujäätmete tekkes sisalduvad ka
sellised toidujäätmed, mille teket ei ole võimalik tootmis- või tarbimisprotsessi olemusest
tingituna vältida.
Kui vaadata eraldi vaid toidukadude võrdlust eri sektorite lõikes, näeme, et ka see on Eestis
suurim kodumajapidamistes (40% kogu Eesti toidukadudest). Kodumajapidamistele järgnevad
toidukadude koguste poolest kaubandus (24%), esmatootmine (23%), toitlustusasutused (9%)
ning toidutööstus (4%). Eesti toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas
moodustab toidukadu ehk toiduna raisku läinud toit. Kogu toidutarneahela toidukao väärtus
kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. 135
133 Toidujäätmed- toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides (sh lõpptarbimise etapis).
134 Toidukadu-ehk raisatud toit on mis tahes inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (nt
riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena
ära.
135 Eesti Maaülikool, SEI Tallinn, 2021. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. Uuringu
lõpparuanne. Kättesaadav: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/6992/toidujaatmete-ja-toidukao-
teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf?sequence=1&isAllowed=y (15.09.2023).
170
Joonis 27. Ülevaade Eesti toidujäätmete ja toidukao (raisatud toidu) tekkest kogu toidutarneahelas 2020. aastal
(allikas: SEI Tallinn, Eesti Maaülikool).
Toidujäätmete tekke vähendamise tegevused
Toidujäätmetega seotud poliitikakujundamisel ja meetmete kavandmisel tuleks lähtuda
toidujäätmete hierarhiast, mis põhineb jäätmehierarhial (Joonis 28.).
Joonis 28. Toidujäätmete hierarhia.
171
Ühe toidujäätmete tekke vähendamise tegevusena on seni Eestis nii avalik kui erasektor
korraldanud eelkõige kodumajapidamistele suunatud kampaaniaid. KliM on alates 2020. aastast
korraldanud iga-aastaselt kampaaniat „Austa toitu jäägitult!“ 136 . Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi teavitustegevustega, sh sotsiaalmeediakampaaniatega on
selgitatud toidu säilimisaja märgete „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähendusi ning võimalusi
seeläbi vähendada toidukadusid.
Üks laiemat kõlapinda leidnud teavituskampaania oli Eesti Toidupanga ja Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostöös korraldatud kampaania „Tarbi toitu targalt.“
Projekti raames töötati välja kaubandus- ja toitlustusettevõtetele ning eraisikutele välja
juhendmaterjalid 137 , mis käsitlevad toidujäätmete ja toidukao vähendamise võimalusi. Samuti
on tähelepanu pööratud toidujäätmete tekke vähendamisele näiteks Eesti Korteriühistute Liidu
kampaanias „Väärtustades toitu“ 138 ning keskendutud koolitoitlustamisele KliMi tellitud ja
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse läbiviidud kampaanias „Kokkame
koos!“139 . Alates 2022. aastast viib Maaelumuuseum läbi II ja III kooliastmele õppeprogrammi
„Toidu eluring“ 140 , milles lapsed õpivad hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale,
lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi.
Õpilaste teadlikkuse tõstmisele pühendatud tegevusi viiakse läbi ka koolitoitlustajate poolt .
Rimi Eesti Food AS teemat käsitlenud kampaanias „Tarbime targalt“ 141 ning Rohetiiger aastal
2021 kümneid organisatsioone ja ettevõtteid hõlmanud kampaanias „Hoiame head toitu“ 142 .
Toidujäätmete tekke vältimise teemal teabe jagamisega oma kanalites on tegelenud ka
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Lisaks teadlikkuse tõstmisele otsivad ettevõtted muidki
võimalusi toiduraiskamise vähendamiseks. Näiteks on Rimi Eesti Food AS töötanud
Põllumajandus- ja Toiduameti juhistel välja meetodi värskete toiduainete külmutamiseks, et
pikendada nende säilimisaega ja annetamisvõimalusi 143 ning Prisma paigaldanud enda
külmikutele toidukao alast infot ja viib läbi smuutikastide projekti, kus päeva lõpus järele
jäänud puuviljad komplekteeritakse kasti ning müüakse tarbijatele väga soodsa hinnaga. 144
136 Kliimaministeerium. Austa toitu jäägitult. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/toiduj%C3%A4%C3%A4tmed (15.09.2023).
137 „Tarbi toitu targalt“ kampaania materjalid. Kättesaadav: https://tarbitoitutargalt.ee (15.09.2023).
138 Eesti Korteriühistute Liit. Väärtustades toitu kampaania materjalid. Kättesaadav:
https://ekyl.ee/projektid/vaartustadestoitu (15.09.2023).
139 SEI Tallinn. Kampaania koolides: „Kokkame koos“. Kättesaadav: https://www.sei.org/featured/kokkamekoos/
(15.09.2023).
140 Eesti Maaelumuuseumid. „Toidu eluring“ haridusprogramm. Kättesaadav: Toidu eluring - Eesti
Maaelumuuseumid (15.09.2023).
141 Rimi Eesti. „Tarbime targalt“ kampaania materjalid. Kättesaadav: https://www.rimi.ee/projektid/tarbimetargalt
(15.09.2023).
142 Rohetiiger, 2021. „Hoiame head toitu“ kampaania materjal https://rohetiiger.ee/hoiatoitu/ (15.09.2023).
143 Rimi Eesti. Uus lahendus toidu annetamises: nüüd saab annetada rohkem värskeid toiduaineid. Kättesaadav:
https://www.rimi.ee/uudised/uus-lahendus-toidu-annetamises-nuud-saab-annetada -rohkem-varskeid-toiduaineid
(15.09.2023).
144 Prisma market, 2021. Prisma smuutikausside projekt vähendab märkimisväärselt rikneva toidu kogust.
Kättesaadav: https://www.prismamarket.ee/news/prisma -smuutikastide-projekt-vahendab-markimisvaarselt-
rikneva -toidu-kogust (15.09.2023).
172
Toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise tegevused on liikunud üha rohkem
kogukonnapõhiseks. Kogukonnad on koostöös Rohevalla algatusega paigaldanud
toidujagamiskappe näiteks Lääne-Harju vallas asuvatesse Laulasmaale, Paldiskisse,
Vasalemma, Leholasse ja Raplasse, Keilasse, Põltsamaale, Põlvasse ja Haapsallu. 145 . Lisaks
toidujagamise kappide ehitamisele jagab Rohevald kogukonnale teadmisi, aitab leida toetajaid
ja täita vajalik dokumentatsioon. Foodsharing Eesti liikumine on paigaldanud kogukonna
toidujagamiskappe Tartusse, Viljandisse ja Elvasse. 146 Esimese ettevõttena avas FudLoop OÜ
Tallinnas 2022. aastal toidujagamiskapi 147 . Lisaks sellele toimub toidujagamine vastavate
gruppide kaudu sotsiaalmeedias. On ka nii-öelda prügisukeldumise harrastajaid, kes tegelevad
prügikastidest ärvisatud toidu päästmisega. Toiduohutuse, inimeste tervise kaitsmise ning
ressursside säästmise nimel tuleb seada eesmärgiks, et toidu prügikasti viskamise asemel oleks
võimalik müümata jäänud toit kohe abivajajatele jagada.
Toidu ohutu ümberjaotamise tegevustes on seni aktiivseim organisatsioon Eesti Toidupank.
Eesti Toidupank asutati 2010. aastal ning sellele järgnes Tallinna Toidupanga ja teiste
regionaalsete toidupankade asutamine.148 Hetkel toimetab Toidupank 15 Eesti linnas koos enam
kui 200 partneriga. Toidupank on sõlminud hea tahte lepingud püsiannetamiseks paljude toidu
käitlemisega tegelevate ettevõtetega. Toidupanga käsutuses on külmikautod ja nõuetele
vastavad toidulaod. Toidupank on Sotsiaalministeeriumi partnerorganisatsioon ELi toiduabi
jagamisel ning toiduannetuste kogumisel ja jagamisel. Lisaks on Toidupank
Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner aastatel 2020–2023, et vähendada annetatud toidu
jagamisega enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut.
Sotsiaalministeerium toetab Eesti Toidupanga tegevust märkimisväärsete summadega nii
strateegilise partnerluse raames kui ka ESF rahalistest vahenditest. Laiem partnerluse eesmärk
on toidu annetamise abil vähendada toidu raiskamist.
Lisaks Toidupangale on mitmeid teisi heategevusorganisatsioone, kes samuti tegelevad
annetuste kogumisega ja nende jaotamisega puudust kannatavatele inimestele (näiteks Eesti
Lasterikaste Perede Liit). Päästetud ja annetatud toidu mahud on viimastel aastatel kordades
kasvanud. Eesti riik toetab Sotsiaalministeeriumi kaudu toidupäästmise ja annetustegevuse
korraldamist rahaliste EL vahendite ja Eesti riigieelarve vahenditega. Toidu annetamise
edendamiseks ja valdkonnas tegutsevate heategevusorganisatsioonide tegevuse tutvustamiseks
lõi Sotsiaalministeerium 2021. aastal veebilehe www.toiduannetamine.ee. Lisaks koostatakse
puudust kannatavatele inimestele teabe- ja retseptiraamatuid (koostöös Tervise Arengu
Instituudiga), kuidas väheste vahenditega võimalikult tervislikku ja jäätmete tekkevaba toitu
valmistada.
145 Roheline vald kodulehekülg. Kättesaadav: https://rohevald.ee/ (15.09.2023).
146 Foodsharing Eesti kodulehekülg. Kättesaadav: https://www.foodsharing.ee/ (15.09.2023).
147 FudLoop kodulehekülg. Kättesaadav: https://fudloop.ee/ (15.09.2023).
148 Toidupank kodulehekülg. Kättesaadav: https://www.toidupank.ee/toidupank-tallinnas/ (15.09.2023).
173
Toiduannetamise edendamiseks koostas Põllumajandus- ja Toiduamet 2022. aastal juhendi
“Toiduohutus annetamisel”149 . Juhend on tõlgitud ka venekeelde ning toimub pidev
toiduohutuse põhimõtete tutvustamine nii toidukäitlejatele kui heategevusorganisatsioonidele.
SA Rohetiiger viis 2021. aastal läbi õigustalgud, et välja selgitada, kas esineb seadusest
tulenevaid asjaolusid, mis takistavad toidu ümberjagamist 150 . Üks järeldusest oli, et kehtivad
toiduohutuse tagamise nõuded ei takista ohutu toidu ümberjagamist, küll aga on vaja selgeid
juhiseid ning tõsta teadlikkust kehtivatest nõuetest. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
hoiab jätkuvalt fookuses toiduraiskamise vähendamise teemat toidukäitlejate toiduohutuse
alase teadmussiirde programmi tegevustes. 2023. a on plaanis pakendamata toidu märgistamise
nõuete ülevaatamine eesmärgiga lihtsustada toidu annetamist.
Toidujäätmete tekke vältimisega seotud tegevusi on toetatud SA KIKi kaudu ringmajanduse
programmist ja keskkonnateadlikkuse programmist. Lisaks on toidutööstuse ettevõtted saanud
tootmise ressursitõhusamaks muutmiseks (sh tooraine väärindamiseks) toetust EL meetmest
„Ettevõtete ressursitõhusus“. Samuti on Eesti Teadusagentuur toetanud ressursside
väärindamise teadus- ja arendustegevust ResTA programmi raames, fookusteemade hulka
kuulusid ka toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud 151 .
Lisaks on Euroopa abifondi toiduabi vahendite juures ka annetatud toidu kogumise ja jagamise
suund, mis keskendub päästetud toidule.
Jäätmetekke vältimise valdkonnas on atraktiivseks lahenduseks erinevad digilahendused, kuna
operatiivne info aitab jäätmeteket vältida. 2020. aastal alustas tegevust Eestis arendatud
toidupäästmise platvorm Fudler152 . Samuti keskendub toidupäästmisele toidupäästmise
rakendus ResQ Club153 ning rakendus Olio154 . Rimi Eesti Food AS on loonud
kodumajapidamistes toiduäätmete tekke vältimiseks veebirakenduse „Tühjenda oma
külmik“155 . Toidupäästmisega tegeleb ka Sumena OÜ. Ettevõte ostab soodsa hinnaga
hulgiladudest aeguma hakkava kauba ning paneb selle müüki enda e-poes 156 ja Balti jaama turu
poes.
Toidujäätmete tekke vältimiseks rahvusvahelistest kogemustest õppimiseks ja parimate
praktikate Eestisse toomiseks on KliM ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2016.
aastal loodud ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi liikmed 157 .
149 Põllumajandus- ja toiduamet, Toiduohutus annetamisel. Kättesaadav: Toidu%20annetamise%20juhend%20(1)
(15.09.2023).
150 SA Rohetiiger, 2021. Ettepanek õiguskantslerile seoses ”Hoiame head toitu” õigustalgutega. Kättesaadav:
https://rohetiiger.ee/hoia -toitu-blogi/oigustalgute-kokkuvote/ (15.09.2023).
151 Eesti Teadusagentuur, ResTA-teadus- ja arendustegevuse toetamine ressursside väärindamisel. Kättesaadav:
ResTA - teadus- ja arendustegevuse toetamine ressursside väärindamisel - Eesti Teadusagentuur (etag.ee)
(15.09.2023).
152 Fudler kodulehekülg. Kättesaadav: Fudler (15.09.2023).
153 ResQClub Estonia koduleht. Kättesaadav: https://www.resq-club.com/ (15.09.2023).
154 Olio kodulehekülg. Kättesaadav: https://olioex.com/ (15.09.2023).
155 Rimi Eesti. Tühjenda oma külmik ka mpaania materjalid. Kättesaadav: https://www.rimi.ee/tuhjenda-oma-
kulmik (15.09.2023).
156 Sumena kodulehekülg. Kättesaadav: https://sumena.ee/ (15.09.2023).
157 EU Food Lost and Prevention Hub. Kättesaadav: European Food Loss and Waste Prevention Hub - Home
(europa.eu) (15.09.2023).
174
Tegevusvaldkonnad ja tegevused
Toidujäätmete tekke vältimise kavas on seatud kuus tegevusvaldkonda toidujäätmete tekke
vältimiseks, vähendamiseks ja sotsiaalse vastutuse tõstmiseks kogu toidutarneahelas
esmatootmisest lõpptarbijani. Tegevusvaldkonnad hõlmavad tegevusi, mille elluviimisesse
panustavad erinevad osapooled.
Tegevusvaldkonnad
• Andmekorje ja toidujäätmete tekkekoguste kaardistamine;
• Seadusandlik raamistik ja regulatiivsete eesmärkide kokkuleppimine;
• Tõhusa koostöö rakendamine eesmärkide elluviimiseks;
• Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse rakendamine eesmärkide elluviimiseks;
• Toidu ümberjaotamise edendamine eesmärkide elluviimiseks;
• Järjepidev teadlikkuse tõstmine, teavitamine ja koolitus eesmärkide elluviimiseks.
Tegevused
Andmekorje ja toidujäätmete tekkekoguste kaardistamine
1. Regulaarne toidujäätmete ja toidukao tekke seire ja hindamine.
Sisu: Lähtuvalt Euroopa Komisjoni delegeeritud otsusest 2019/1597 mõõdetakse iga-
aastaselt toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidutarneahelas, sealhulgas viies läbi
vähemalt iga nelja aasta järel põhjalik uuring 158 . Tuleks leida võimalusi, kuidas nii
avaliku kui erasektori osalised saaksid kogu toidutarneahelas suurendada andmete
kättesaadavust, järjepidevust ja läbipaistvust, et saada usaldusväärseid andmeid
toidujäätmete tekke kohta liigse halduskoormuseta. Lisaks tuleks parandada teavet
kõrvalsaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste tekke kohta.
Osapooled: KliM, KAUR, Statistikaamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Aeg: Alates 2023
2. Juhiste koostamine ettevõtetes ära visatava toidu koguste mõõtmiseks ja ettevõtte
siseselt analüüsimiseks, juhiste rakendamine.
Sisu: Suunatakse ettevõtteid rohkem eneseregulatsiooni raames vabatahtlikult mõõtma
toidujäätmete ja toiduraiskamise teket ning leidma võimalusi tekke vähendamiseks.
Leida võimalusi juurutada ettevõtetes vabatahtlikke n-ö toidujäätmete auditeid
(toidujäätmete tekke mõõtmine, tekkepõhjuste analüüsimine ja lahenduste leidmine).
SEI Tallinn on teinud koostöös Wageningeni Ülikooliga sellise toidujäätmete vältimise
ja vähendamise auditi metoodika.
Osapooled: KliM, SEI Tallinn, ettevõtete esindusorganisatsioonid.
158 Komisjoni delegeeritud otsus (EL)2019/1597, 3.mai 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ toidujäätmete koguse ühtse mõõtmise ühise metoodika ja kvaliteedi
miinimumnõuete osas. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/GA/TXT/?uri=CELEX:32019D1597
(15.09.2023).
175
Aeg: Alates 2024
3. Toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärkide ja tegevuste elluviimise hindamine
ja vahekokkuvõtete tegemine.
Sisu: Hinnatakse toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärgi täitmist ja kavas seatud
tegevuste elluviimist. Selleks jälgitakse toidujäätmete ja toiduraiskamise tekkekoguste
ning annetatud toidu koguste muutust. Seejuures uuendatakse edaspidi jäätmekava
ajakohastamise raames ka toidujäätmete tekke vältimise kava, sealhulgas tegevusi ja
osapoolte rollide jaotust.
Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium
Aeg: Pidev
Seadusandlik raamistik ja regulatiivsete eesmärkide kokkuleppimine
4. Toiduraiskamise vähendamise eesmärgis ja vaheetappides kokku leppimine
liikumaks kestliku arengu eesmärgi 12.3 saavutamise suunas.
Sisu: Euroopa Komisjon teeb 2023. aastal seadusandliku ettepaneku kehtestada
liikmesriikidele kohustuslik siduv sihtarv toidujäätmete tekke vähendamiseks. Eesti
osaleb ja esindab oma huve sihtarvu kehtestamisega seotud läbirääkimistel ning peab
hiljem sihtarvu ja seotud meetmed riigisisesesse õigusesse üle võtma. Kogu protsessis
on oluline huvirühmade kaasamine ning toidujäätmete tekke vältimise kava elluviimise
hindamise tulemuste, Eesti toidujäätmete tekkekoguste ja pakendimaterjalide
vähendamisega seotud algatuste silmas pidamine.
Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium
Aeg: Alates 2023
5. Stiimulite loomine ettevõtetele toidujäätmete tekke vältimiseks.
Sisu: Analüüsida ja leida riigiasutuste ja ettevõtete koostöös stiimuleid, mis
motiveeriksid ettevõtteid võtma meetmeid toidujäätmete tekke vältimiseks ja
vähendamiseks, sealhulgas toidu annetamise edendamiseks. Arvesse võetakse ELi
toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitusi toidujäätmete tekke vältimisega seotud
meetmete kohta, kus muu hulgas tuuakse välja, et riigiasutused peaksid kaaluma, kuidas
oleks kõige parem tagada, et toidujäätmete tekke vältimine oleks majanduslikult
tasuvam kui tekkinud jäätmete käitlemine. Analüüsimist vajab toidujäätmete tekke
vältimise kriteeriumite integreerimine riigihangete tingimustesse Eestis.
Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad
(nt Toidupank), Tervise Arengu Instituut, ettevõtete esindusorganisatsioonid.
Aeg: Alates 2024
6. Toidujäätmete tekke vältimiseks rahastusmeetmete kujundamine ja loomine.
176
Sisu: Jäätmetekke vältimise tegevused, mis hõlmavad ka toidujäätmete tekke vältimist,
kajastuvad EL struktuurivahendite perioodis 2021–2027. Uuel finantsperioodil jätkub
Sotsiaalministeeriumis toiduannetustegevuse toetamine puudustkannatavate inimeste
abistamiseks ja käivitatakse uus innovatsioonimeede annetustegevuse protsessi
lühendamiseks ja rohelise jalajälje vähendamiseks. Toidujäätmete ja toidukao
vähendamist adresseeritakse ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti
strateegiakava aastateks 2023–2027 sekkumistes – põllumajandustootjate ja
toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud ning investeeringud
bioressursside väärindamisse. Leida võimalusi pikemaajaliseks toidujäätmete tekke
vältimise tegevuste toetamiseks eri sektorites.
Osapooled: KliM, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Aeg: Alates 2023
Tõhusa koostöö rakendamine eesmärkide elluviimiseks
7. Toidujäätmete tekke vältimise teema erinevatesse asjakohastesse
arengukavadesse, arengudokumentidesse ja juhenditesse integreerimine.
Sisu: Järjepidevalt panustada sellesse, et erinevate valdkondade asjakohased
arengukavad, arengudokumendid, juhendid ja ka esindusorganisatsioonide välja
töötatud strateegilised dokumendid käsitleksid toidujäätmete tekke vältimise teemasid.
Osapooled: KliM, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium,
ettevõtete esindusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused.
Aeg: Pidev
8. Avaliku ja erasektori partnerluse arendamine, et vähendada toidujäätmete teket
toidutarneahela erinevates etappides.
Sisu: Pidada arutelusid kava tegevuses nr 18 nimetatud koostöövormi raames ja
asjakohasel juhul sõlmida kahepoolseid vaba tahte lepinguid või muus vormis
kokkuleppeid eesmärgiga viia ellu kohustust vähendada toidujäätmete teket. Lisaks
töötada välja laiem ühiste kavatsuste deklaratsioon või ühiskondlik kokkulepe
toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise teemal. Edendada tuleks arutelusid ja
arvamuste vahetust ka teadlaste ning toidukäitlejate vahel, et leida ühiseid lahendusi
toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamisega seotud takistustele.
Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium,
ettevõtete esindusorganisatsioonid, Eesti Maaülikool.
Aeg: Pidev
177
9. Toitumisharjumuste muutmisesse ja toidujäätmete tekke vältimise teemadesse EL
koolikava programmi rakendamise kaudu panustamine.
Sisu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rakendab EL koolikava programmi.
Koolikavaga toetatakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete jagamist lastele,
millega aidatakse kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisele. Samuti
võimaldatakse koolikavas kaasnevate haridusmeetmete toetuse kaudu tõsta laste
teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. 2023. a 1. augustist algab EL koolikava
rakendamise uus strateegiline periood (2023–2029). Leida võimalused koolikava kaudu
enam panustada toitumisharjumuste ja toidujäätmete tekke vältimise alase teadlikkuse
tõstmisesse.
Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KliM, Haridus- ja
Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut
Aeg: Alates 2023
Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse rakendamine eesmärkide elluviimiseks
10. Toidujäätmete tekke vältimiseks tehnoloogiliste abivahendite ja IT lahenduste
rakendamine.
Sisu: Leida enam võimalusi kasutada tehnoloogilisi abivahendeid toidujäätmete tekke
vältimiseks ja toiduannetamise edendamiseks. Selleks analüüsida ka olemasolevaid
kohalikke ja rahvusvahelisi IT platvormide näiteid ning edendada teadlikkust
olemasolevatest võimalustest. Loodud on platvorm toiduannetamine.ee, mis annab
võimaluse annetajal leida üles annetusi ootavad organisatsioonid ja muu asjakohane
teave. Platvormi täiendatakse pidevalt ka edaspidi.
Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtete esindusorganisatsioonid,
toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank).
Aeg: Pidev
11. Esmatootmises ja toidutööstuses jääkidest uute lisaväärtusega toodete
valmistamise ning ressursitõhususe edendamine.
Sisu: Edendada esmatootmises ja toidutööstuses ülejääkidest ja kõrvalsaadustest uute
lisaväärtusega toodete valmistamist ning kaardistada turustamisvõimalused
ebastandardsetele toiduainetele. Leida võimalusi suurendada ettevõtete ressursitõhusust
ja vähendada toidukadu põllumajanduses ja toidu töötlemisel, edendades juurdepääsu
innovatsioonile. Toetada lühikesi ja kestlikke tarneahelaid, et väheneks toidukadu ja
toidujäätmed. Rakendada SEI Tallinna ja Eesti Maaülikooli antud soovitusi
esmatootmises ja toidutööstuses toidujäätmete tekke vähendamiseks. 159
Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KliM, põllumajandustootjad,
toidutööstuse ettevõtted, ettevõtete esindusorganisatsioonid .
Aeg: Alates 2023
159 Eesti Maaülikool, SEI Tallinn, 2021 (viide 32).
178
12. Teadustöö, innovatsiooni ja rahastamisvahendite rakendamine ja neist
teadlikkuse edendamine selleks, et toetada uuenduste väljatöötamist eesmärgiga
vähendada toidujäätmete teket.
Sisu: Lähtudes ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitustest, tuleks kasutada
ära kogu asjakohane teadustöö ja innovatsioon ning rahastamisvahendid, et toetada
uuenduste väljatöötamist ja rakendamist toidutarneahelas eesmärgiga vältida toidukadu
ja jäätmeid. Tuvastada ka, milliseid uusi oskuseid või teenuseid on vaja seoses
ringmajandusele üleminekuga toidujäätmete tekke vältimiseks ja tõhusamaks
bioressursi kasutamiseks või kuidas olemasolevaid oskuseid selleks kasutada.
Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool,
Haridus- ja Teadusministeerium, põllumajandustootjad, toidutööstuse ettevõtted,
erialaliidud.
Aeg: Pidev
Toidu ümberjaotamise edendamine eesmärkide elluviimiseks
13. Toidu annetamist käsitlevate ELi suuniste160 järgimise edendamine ning riigisisese
annetamise juhendi levitamine ja rakendamine tõstmaks ettevõtete teadlikkust
toidu ümberjaotamise võimalustest.
Sisu: Tutvustada toidukäitlemisega tegelevatele ettevõtetele ja
heategevusorganisatsioonidele ELi suuniseid ja riigisiseseid juhendeid toidu
annetamise ja toidu säilivusaja pikendamise teemal (www.toiduannetamine.ee,
Põllumajandus- ja Toiduameti juhendid 161 , Maksu- ja Tolliameti juhend 162 , Euroopa
Toiduohutusameti suunisdokumendid toidukäitlejatele säilimisaja määramiseks ja
märgistamiseks163 ning Eesti Maaülikooli juhendmaterjal toidukäitlejatele
säilimisaegade määramise kohta kolmes osas164 ). Viia teave annetamise võimalustest
muu hulgas ka kindlustusseltsideni, et edendada kindlustuslepingutes toidujäätmete
tekke vältimise teemadega arvestamist.
Osapooled: Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KliM,
Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, toidu
ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete
esindusorganisatsioonid.
Aeg: Pidev
160 EL Komisjoni teatis. Toiduainete annetamist käsitlevad ELi suunised (2017/C 361 /01). Kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017XC1025(01)&from=ES (15.09.2023).
161 149
162 Maksu- ja tolliamet. Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Kättesaadav:
https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/kingitused-annetused-ja-
vastuvotukulud#toidu-annetamine (15.09.2023).
163 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2020. Suunised säilimisaja märgistuse ja sellega seotud toidualase
teabe kohta. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/valjaanne-2020-efsa-
suunised-sailimisaeg-margistus.pdf (15.09.2023).
164 Toiduteave.ee, Bioloogiline ohutus. Kättesaadav: https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/
(15.09.2023).
179
14. Toidu ümberjaotamist reguleerivate õigusaktide muutmise vajaduse analüüsimine
ja asjakohasel juhul regulatiivselt toidu annetamise edendamine.
Sisu: Toidujäätmete tekke vältimise kava ja Sotsiaalministeeriumi koostatud
toidupäästmise tegevuskava elluviimise tulemuste hindamise ning toidujäätmete tekke
ja annetatud toidu koguste muutuste põhjal analüüsitakse vajadust kehtestada või muuta
toidu ümberjaotamist reguleerivaid õigusakte. Muudatused oleksid eesmärgiga
regulatiivselt kehtestada täiendavaid meetmeid toidu annetamise edendamiseks ja
seeläbi toidujäätmete tekke vähendamiseks.
Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KliM, Rahandusministeerium,
toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete
esindusorganisatsioonid.
Aeg: Alates 2023
15. Toidu ümberjaotamise ja päästmisega tegelevate heategevusorganisatsioonide
võrgustiku tugevdamine.
Sisu: Tugevdada toidu ümberjaotamise ja päästmisega tegelevate
heategevusorganisatsioonide võrgustikku. Sotsiaalministeeriumil on kavas iga kolme
aasta järel uurida näiteks küsimustiku kaudu rahulolu võrgustiku tööga ja seotud
muutusi abivajajate hakkamasaamisel ning selgitada välja parendamise kohti. Lisaks
toimuvad iga-aastased kohtumised ja parimate praktikate vahetamised.
Osapooled: Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, toidu
ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank, Eesti Lasterikaste Perede Liit,
kogukondlikud algatused), ettevõtete esindusorganisatsioonid, sh Kaupmeeste Liit.
Aeg: Pidev
16. Motivatsiooni- ja tunnustussüsteemide kasutamise edendamine.
Sisu: Tõsta ettevõtete, heategevusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste
teadlikkust tunnustusskeemidest ja suurendada olemasolevate tunnustussüsteemide
kasutamist, et motiveerida ettevõtteid ja omavalitsusi toidu annetamise teemadel
aktiivselt panustama. Edendada ja tõsta esile kodanikuühenduste ja ettevõtete algatatud
toidupäästmise projekte. KliMi korraldatavatel aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte ja
keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse konkurssidel on võimalus osaleda kõigil
ettevõtetel, asutustel ja omavalitsustel ning see on võimalus tunnustada neid, kes
vähendavad negatiivset mõju keskkonnale, seeläbi motiveerides teisi organisatsioone.
Pöörata üha rohkem tähelepanu toidujäätmete tekke vältimise ja seejuures toidu
annetamise teemade kajastamisele ka muudes motivatsiooni- ja tunnustussüsteemides
(näiteks vastutustundliku ettevõtluse indeks jm). Jätkata Eesti Toidupanga iga- aastase
parimate annetajate tunnustusüritusega.
Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Eesti Linnade ja Valdade Liit, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt
Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid, sh Vastutustundliku Ettevõtluse
Foorum.
Aeg: Pidev
180
Järjepidev teadlikkuse tõstmine, teavitamine ja koolitus eesmärkide elluviimiseks
17. Sihtrühmade kaupa toidujäätmete tekke vältimisest teadlikkuse edendamine.
Sõnumite ja eesmärkide integreerimine teiste valdkondade teavitusse
(toiduohutus, toitumine, kliimamuutused jm). Järjepidev säilimisaegade „parim
enne“ ja „kõlblik kuni“ teavitus. Rahvusvahelise toidujäätmete ja toidukao alase
teadlikkuse tõstmise päeva tähistamine.
Sisu: Siduda toidujäätmete tekke vältimise vajalikkust ja lahendusi teiste asjakohaste
valdkondade teavitusse (näiteks kampaaniad toiduohutuse, toitumise, kliimamuutuste
jm teemal). Koostöös teiste ministeeriumide, ametite, erialaliitude ja ettevõtjatega tõsta
eri sihtrühmade teadlikkust. Kavandada sihtrühmade kaupa tegevused, mida on vajalik
järjepidevalt või perioodiliselt teha teadlikkuse tõstmiseks toidujäätmete tekke
vältimisest, arvestades juba ellu kutsutud algatusi (MEM teadmussiirde programm). Eri
kampaaniates järjepidevalt tutvustada nii eesti kui muukeelsele elanikkonnale „parim
enne“ ja „kõlblik kuni“ tähtajamärgistuste erinevust. Jätkata iga-aastaselt KliMi
kampaaniaga „Austa toitu jäägitult!“ jõudmaks eri sihtrühmadeni eri vaatenurkade
kaudu, samuti edendada ettevõtetelt tarbijatele suunatud teavitustegevusi.
Koostöös ettevõtetega kaaluda teavituskampaaniate korraldamist, et muuta tarbijate
ootuseid kodust väljas söömisel ja kauplustes (näiteks ootus kaubavaliku osas hilisõhtul)
ning vähendada toidu anonüümsust. Toidu anonüümsuse vähendamise all on mõeldud
toidu tootmisega seotud tegevuste tutvustamist tarbijatele, et teadvustada toidu
tootmisega seotud kulusid (tööjõud, loodusressursid jm) ning seeläbi edendada toidu
väärtustamist.
Teavitamistegevuste käigus tähistada ka 29. septembril toimuvat iga-aastast
rahvusvahelist toidujäätmete ja toidukao alase teadlikkuse tõstmise päeva. Avaldada
temaatilisi artikleid ja arvamuslugusid, hoida toidujäätmete tekke vältimise teemat
tähelepanu all avalikes debattides.
Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium,
Keskkonnaamet, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank),
ettevõtete esindusorganisatsioonid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud
omavalitsused, Eesti Korteriühistute Liit.
Aeg: Pidev
18. Toidujäätmete tekke vältimise teemalised koolitused, õpitoad ja ümarlauad
parimate praktikate jagamiseks ja koostöö edendamiseks.
Sisu: Koguda, levitada ja tunnustada häid algatusi, mis on suunatud toidujäätmete ja
toidukao tekke vältimisele ja vähendamisele. Korraldada eri sektoritele suunatud
koolitusi ja õpitubasid, sh „ettevõtjalt-ettevõtjale“ põhimõttel. Igal aastal korraldada
ümarlaud vahekokkuvõtete esitamiseks ja parimate praktikate jagamiseks. Moodustada
n-ö Eesti toidujäätmete tekke vältimise platvorm/foorum. SEI Tallinn ja Eesti
Maaülikool on toidujäätmete tekke uuringus 165 toonud välja, et oluline on see, et sellise
platvormi ellu kutsumine toimuks toitlustus-, kaubandus- ja tootmisettevõtete ning
nende alaliitude eestvedamisel.
Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete
esindusorganisatsioonid, KOV.
Aeg: Pidev
165 Eesti Maaülikool, SEI Tallinn, 2021 (viide 32).
181
19. Toitlustusasutuste seas teadlikkuse tõstmine toidujäätmete tekke vältimisest.
Sisu: Koostada teabematerjale, kasutades KliMi tellitud uuringutes esitatud
olemasolevaid toidujäätmete tekke vältimise soovitusi toidu tellimise, säilitamise,
valmistamise, serveerimise ja jäätmekäitluse teemal, ning levitada neid materjale.
Koostöös tippkokkadega ja arvestades seejuures toiduohutusega töötada välja säästliku
toitlustamise koolitused/juhendmaterjalid eri tüüpi toitlustusasutuste kokkadele.
Innustada ettevõtteid jagama teavet oma toidujäätmete tekke vältimise meetmete kohta
toote märgistusel või veebis. Jagada ettevõtetele infot toidu annetamise võimalikkusest.
Jagades ettevõtetele parimaid praktikaid, teavitada ka turustusvõimalustest (nt
ebastandardsetele puu- ja köögiviljadele muude kasutusvõimaluste leidmine jne).
Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium,
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Aeg: Pidev
20. Haridusasutuste teadlikkuse ja haridusasutuste kaudu teadlikkuse tõstmine
toidujäätmete tekke vältimisest.
Sisu: Haridusasutustele ja haridusasutuste toitlustajatele levitada Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostatud juhendit 166 . Koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumiga leida viisid, kuidas koolides, sealhulgas kutsekoolides rohkem
teemat avada ja õppetöösse integreerida, töötada välja materjalid koolidele, sealhulgas
kutsekoolidele ja lasteaedadele. Innustada õpilasi läbi konkursside ja kampaaniate kaasa
mõtlema ja oma ettepanekuid esitama toidujäätmete tekke vähendamiseks.
Osapooled: KliM, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja
Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, eraharidusasutuste pidajad, ülikoolid.
Aeg: Pidev
21. Tarbijate teadlikkuse tõstmine jäätmete liigiti kogumisest ja seeläbi tähelepanu
pööramine jäätmetekke vältimise vajadusele.
Sisu: Järjepidevalt jätkata liigiti kogumise edendamisega seotud teavitustegevust.
Jäätmete liigiti kogumine aitab jäätmevaldajal mõista tekkivate jäätmete koguseid ning
vajadust jäätmeteket, sealhulgas toidujäätmete teket vähendada. Jäätmetekke
vältimisele pöörata tähelepanu üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädala
raames.
Osapooled: KliM, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud
omavalitsused, Eesti Korteriühistute Liit
Aeg: Pidev
166 SEI Tallinn, 2020. Toidujäätmete ja toidukao vältimine ja vähendamine koolides. Juhendmaterjal. Kättesaadav:
https://www.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/9.10-toidu-raiskamine-9-okt.pdf (15.09.2023).
182
22. Avalikus sektoris ringmajanduslike lahenduste edendamine, sealhulgas
toidujäätmete tekke vältimisest teadlikkuse tõstmine.
Sisu: Ringmajanduse valdkonna edendamisega seotud koolituste raames avaliku sektori
töötajate (sh kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistide ja sotsiaaltöötajate)
koolitamine ja teavitamine toidujäätmete tekke vältimise teemadel. Keskkonnahoidlike
riigihangete alane koolitamine ja juhendmaterjalide levitamine (nt haridus- ja
hoolekandeasutuste hangetega seoses). Avalikel üritustel toidujäätmete tekke
vähendamine.
Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused.
Aeg: Pidev
183
LISA 3. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega
Strateegia “Eesti 2035”
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“
Energiamajanduse arengukava aastani 2030
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–
2035
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
ÜRO säästva arengu eesmärgid
EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020–2030
ELi elurikkuse strateegia aastani 2030
Euroopa rohelepe
Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm
Ringmajanduse tegevuskava
184
Olulisemad EL-i õigusaktid
Lisaks eelpool toodud strateegiatele ja poliitikatele koostatakse riigi jäätmekava kooskõlas
allpool toodud olulisemate ELi õigusaktidega:
• Jäätmete raamdirektiiv
• Pakendidirektiiv
• Prügiladirektiiv
• Elektroonikaromude direktiiv
• Patareidirektiiv
• Ühekordse plasti direktiiv
• Autoromude direktiiv
• Tööstusheite direktiiv
185
LISA 4. Jäätmevaldkonna õigusloome ning nõuded jäätmekäitlusele
Tabel 19. Peamised jäätmevaldkonna teemad ja neid reguleerivad õigusaktid
Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid
Keskkonnakaitse üldnõuded, põhimõtted ja *Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I,
põhikohustused. Keskkonnaalased õigused. 28.02.2011, 1.
Loamenetlus, riiklik ja haldusjärelevalve, vastutus
Jäätmekäitluse üldised põhimõtted, Baseli (1989) konventsioon ohtlike jäätmete ja nende *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52.
jäätmedefinitsioon, ohtlike jäätmete mõiste ja R,D kõrvaldamise kohta.
koodid. *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
jäätmekäitluse hierarhia. 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb
Ohtlike jäätmete jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud
käitlemise üldised direktiivid
põhimõtted, tootjavastutuse üldised põhimõtted *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid
Prügilate rajamine, *Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52.
asukohavalik. tingimused ladestatavate jäätmete prügilate kohta *Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise
kohta, seire jne. *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nõuded. RTL 2004, 56, 938.
2018/850, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
1999/31/EÜ prügilate kohta
Pakendite käitlemise üldnõuded, pakendite *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ,
taaskasutamine ja ringlussevõtt. Majanduslikud 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete
hoovad ja abinõud kohta
pakendijäätmete *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
taaskasutamiseks. 2018/852, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta
Jäätmekategooriad *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
ja jäätmeliigid, ohtlike jäätmete liigitamine 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb
jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud
186
Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid
direktiivid
*Komisjoni otsus, (2000/532/EÜ)
3. mai 2000,
millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega
kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi
75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete
nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega
kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu
direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike
jäätmete nimistu).
*Komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014,
18. detsember 2014,
millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja
millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III
lisa
Jäätmete Baseli (1989) konventsioon ohtlike jäätmete ja nende * Jäätmete taaskasutamis- ja
kõrvaldamis- ja kõrvaldamise kohta. kõrvaldamistoimingute nimistud. RT I,
taaskasutamistoimingud (D-kood ja 14.12.2011, 4.
R-kood) * Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb
jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud
direktiivid
Keskkonnakaitseluba (keskkonnaluba ja *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I,
kompleksluba) vajavad ettevõtted ja tegevused. 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb 28.02.2011, 1.
Tegevuste nimistu ja jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52.
tootmismahud. Keskkonnaotsused, taotlemise kord, direktiivid *Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine
ja andmekogu pidamise põhimäärus. RT I,
01.07.2017, 31.
*Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise
korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas
187
Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid
kõrvaldamise nõuded. RTL 2004, 49, 847.
*Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise
tegevuse jaoks nõutav kompleksluba. RT I,
11.06.2013, 19
Probleemtooted *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Probleemtooteregistri põhimäärus. RT I,
2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb 05.03.2019, 15.
jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud *Probleemtoodete kohta kehtestatud
direktiivid keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad
ning probleemtoodetes ohtlike ainete
sisalduse piirnormid. RT I, 01.11.2016, 3
*Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks
tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise
viisid ja kord. RT I, 25.07.2013, 4
Romusõidukid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, *Romusõidukite käitlusnõuded. RT I,
18. september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite 22.06.2011, 8.
kohta *Mootorsõidukitest ja nende osadest
tekkinud jäätmete kogumise, tootjale
tagastamise ning taaskasutamise või
kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud
ja sihtarvude saavutamise tähtajad. RT I
2010, 42, 248.
Vanarehvid *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise,
2000/53/EÜ, 18. september 2000, kasutuselt tootjale tagastamise ning taaskasutamise
kõrvaldatud sõidukite kohta. või kõrvaldamise nõuded ja kord. RT I
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2010, 42, 249.
2018/849, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta,
direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid
ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL
elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete
(elektroonikaromude) kohta
188
Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid
Patarei- ja akujäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete
2006/66/EÜ, 6. september 2006 , mis käsitleb kogumise, tootjale tagastamise ning
patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja
millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ. kord ning sihtarvud ja sihtarvude
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) saavutamise tähtajad. RT I 2008, 37, 221.
2018/849, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi *Patareide ja akude märgistamise viis ja
2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, kord. RTL 2008, 3, 29.
direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid *Kasutatud patareide ja akude
ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL käitlusnõuded. RTL 2008, 6, 63.
elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete
(elektroonikaromude) kohta
Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Elektri- ja elektroonikaseadmetest
2012/19/EL, 4. juuli 2012 , elektri- ja tekkinud jäätmete kogumise, tootjale
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete tagastamise ning taaskasutamise või
(elektroonikaromude) kohta. kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) ja sihtarvude saavutamise tähtajad. RT I
2018/849, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2009, 22, 137.
2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, *Elektroonikaromude korduskasutuseks
direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid üleandmise nõuded. RT I, 15.07.2014, 1.
ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL *Elektri- ja elektroonikaseadmete romude
elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlusnõuded. RTL 2005, 20, 245.
(elektroonikaromude) kohta
Põllumajandusplast *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete
2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb kogumise, tootjale tagastamise ning
jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja
direktiivid kord ning sihtarvud ja sihtarvude
saavutamise tähtajad. RT I, 19.02.2013, 13
Ohtlike kemikaalide klassifitseerimine, *Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr *Kemikaaliseadus. RT I, 10.11.2015, 2.
pakendamine jms 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja
segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist
ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja
1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning
189
Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid
muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr
1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb
kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist
ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa
Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr
793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning
samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni
direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja
2000/21/EÜ
Jäätmete põletamine *Euroopa Parlamendi ja nõukogu Liidu direktiiv *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52.
2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta. *Tööstusheite seadus. RT I, 16.05.2013, 1
https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference *Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja
koospõletustehase käitamisele. RT I,
26.06.2013, 18
Asbesti sisaldavad jäätmed *Nõukogu direktiiv, 19. märts 1987, asbestist *Asbesti sisaldavate jäätmete
põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja käitlusnõuded. RTL 2004, 49, 848.
vähendamise kohta (87/217/EMÜ)
Ühekordselt kasutatavad plasttooted *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52.
2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete *Pakendiseadus. RT I 2004, 41, 278.
keskkonnamõju vähendamise kohta
Keskkonnamõjude hindamine Espoo konventsioon *Keskkonnamõju hindamise ja
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I
2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja 2005, 15, 87
programmide keskkonnamõju hindamise kohta
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2011/92/EL, 13. detsember 2011 , teatavate riiklike ja
eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta.
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
190
Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid
2014/52/EL, 16. aprill 2014 , millega muudetakse
direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide
keskkonnamõju hindamise kohta
Keskkonnatasud Keskkonnatasude seadus. RT I 2005, 67,
512
Biolagunevad jäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52.
2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb *Biolagunevatest jäätmetest komposti
jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud tootmise nõuded. RT I, 10.04.2013, 1.
direktiivid. *Nõuded biolagunevatest jäätmetest
*Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi
2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja kohta. RT I, 19.05.2016, 9
nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles *Reoveesettest toote valmistamise nõuded.
sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks RT I, 28.07.2017, 4
ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud *Haljastuses, rekultiveerimisel ja
toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi põllumajanduses kasutatava reoveesette
97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise
toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja nõuded. RT I, 06.08.2019, 7
näidistega.
*Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja
eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete
kasutamisel põllumajanduses
Kaevandamisjäätmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52.
*Kaevandamisjäätmete käitlemise kord. RT
15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise I, 11.11.2010, 1
ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta *Maapõueseadus. RT I, 10.11.2016, 1
Olmejäätmete liigiti kogumine *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52.
2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb * Olmejäätmete liigiti kogumise ja
jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud sortimise nõuded ja kord ning sorditud
direktiivid. jäätmete liigitamise alused . 07.06.2022, 22
PCB-sid sisaldavad jäätmed *Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ, 16. september 1996, * Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud
polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide terfenüüle sisaldavate jäätmete
(PCB/PCT) kõrvaldamise kohta käitlusnõuded. RTL 2004, 53, 899
191
Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid
Püsivad orgaanilised saasteained (POS-id) * Baseli (1989) konventsioon ohtlike jäätmete ja nende
kõrvaldamise kohta.
* Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi
konventsioon.
*Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL)
2019/1021,
20. juuni 2019,
püsivate orgaaniliste saasteainete kohta
192
LISA 5. Jäätmevaldkonna organisatsioonilised aspektid, sh
erinevate osapoolte roll ja ülesanded
Riigi tasand
Vabariigi Valitsuse ja KliMi ülesanne on ühtse jäätmehoolduse poliitika elluviimise
koordineerimine koostöös kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate (eraettevõtete), nende
ühenduste ja kolmanda sektoriga. Jäätmealases korralduses on riigi tasandil oluline lüli täita ka
Keskkonnaametil, kelle ülesanne on aidata ellu viia riigi jäätmepoliitikat ja kontrollida
looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Keskkonnaamet vastutab
selle eest, et jäätmekäitlusega seotud mõjud on hinnatud, riskid tehnoloogiate valikul arvesse
võetud, parimad praktikad juurutatud, järelevalve teostatud ning keskkonnale tekitatud kahjud
kompenseeritud. Jäätmete käitlemiseks on vajalik keskkonnakaitseluba, st keskkonnaluba,
keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreering. KAURi ülesanne on koondada,
töödelda ja analüüsida andmeid kogu riigis tekkivate ja käideldavate jäätmete kohta nii
jäätmeliikide, -koguste kui ka tegevus- või tootmisvaldkondade lõikes. Ülesannete täitmisel on
kõigil osapooltel oluline silmas pidada, et nende tegevus aitaks vähendada ka jäätmetest
tulenevat keskkonnamõju ja suurendada jäätmete ringlusse võtmist ning materjali
taaskasutamist, arvestades jäätmehierarhia põhimõtteid.
Kohaliku omavalitsuse tasand
Jäätmehoolduse (eelkõige olmejäätmete käitlemise) olukord sõltub suures osas kohaliku
omavalitsuse (KOV) tegevusest. Kohalikul omavalitsusel on juhtiv roll jäätmehoolduse
arendamisel oma haldusterritooriumil. Jäätmehoolduse teenuste osutamine (sh liigiti kogumise
korraldamine) on kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks. See puudutab omavalitsuse
neid ülesandeid avaliku ruumi, heakorra, territoriaalplaneerimise ja keskkonnakaitse
korraldamisel, mida osutatakse tema haldusterritooriumil, arvestades ainult kohalikku
spetsiifikat, olles elanikule võimalikult lähedal. Õigusaktidega on KOVile pandud mitmeid
kohustusi. Kohaliku omavalitsuse täpsemad ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel määrab
kindlaks jäätmeseadus. Lisaks jäätmeseadusele reguleerib omavalitsuste kohustusi ka
pakendiseadus. Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, metalli-,
plasti- ja klaasijäätmete, kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete liigiti kogumise.
Hiljemalt alates 31.12.2023 biojäätmete tekkekohalt eraldi kogumise ning hiljemalt alates 1.
jaanuarist 2025 tekstiilijäätmete liigiti kogumise.
Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende
korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult
suures ulatuses. Lisaks jäätmete liigiti kogumise korraldamisele tuleb kohaliku omavalitsuse
üksusel määrata korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele ka jäätmekäitluskoht või -kohad,
Kohalikule omavalitsusele on loodud iseseisev tulubaas (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud
ja tasandusfond), mida omavalitsused võivad kasutada mistahes ülesande täitmiseks. Seega
tulubaas on tervik ja sellest ei saa mingit valdkonda lahutada. Lisaks tulubaasile on KOVidel
võimalik taotleda toetust KIK. KIKi vahendusel on KOVide jäätmehoolduse projektidesse
suunatud ka EL struktuurivahendite raha.
193
Ettevõtte/tööstuse tasand, sh jäätmekäitlejad
Ettevõtte tasandil reguleerivad jäätmekäitlust lisaks õigusaktidele ka keskkonnakaitseluba
(kompleksluba ja keskkonnaluba) ja laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamine. Alates
2020. aastast ohtlike jäätmete käitluslitsentsi enam ei väljastata. Edaspidi väljastatakse ohtlike
jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ning
ohtlike jäätmete vedaja registreeritakse. Enne 2020. aasta 1. jaanuari väljastatud ja kehtiv
ohtlike jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles
märgitud kehtivusaja lõpuni.
Ettevõtted sh jäätmekäitlejad täidavad järgmisi funktsioone:
• tavajäätmete (sh olmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete jm) kogumine ja edasisele
käitlemisele (taaskasutamisele) suunamine;
• korraldatud jäätmevedu vastavalt hanketingimustele;
• ohtlike jäätmete (v. a põlevkivisektoris tekkivate ohtlike jäätmete) kogumine ja edasine
käitlemine;
• iseseisvaid jäätmekäitlussüsteeme omavates ettevõtetes (Enefit Power AS, Viru Keemia
Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jm) tekkivate jäätmete käitlemine;
• jäätmete taaskasutamise protsessis (ka jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamises)
osalemine ja oma positiivse panuse andmine;
• tehnoloogia parendamine ja sellega seoses jäätmetekke vähendamine (nt kasutavad
tootmises tekkivaid jääke uuesti tootmisprotsessis ja vältides seeläbi jäätmeteke) ja uute
võimaluste loomine ringlussevõtuks
Taaskasutusorganisatsioonid ja tootjate ühendused
Eestis on rakendatud laiendatud tootjavastutust probleemtoodetele ja pakenditele. Laiendatud
tootjavastutuse põhimõtte rakendamiseks on kehtestatud probleemtoodete tootjatele nõuded
jäätmeseaduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamiseks on kehtestatud
pakendiettevõtjatele nõuded pakendiseaduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt
on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise
ning kandma sellest tulenevad kulud.
Taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse kohaselt keskkonnaministri akrediteeringuga
juriidiline isik, kelle asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud
juriidilised isikud, kus pakendiettevõtjad on liikmed, osanikud või aktsionärid.
Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada pakendiettevõtjate pakendi ja
pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi
taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt
pakendiseadusega sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses. 2021. aasta seisuga on Eestis neli
taaskasutusorganisatsiooni. Neist kolm, Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) MTÜ, MTÜ
Eesti Pakendiringlus ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon tegelevad tagatisrahata pakendite
ning üks, Eesti Pandipakend OÜ, tagatisrahaga- ehk pandipakendite kogumise ja
taaskasutamise korraldamisega.
194
Probleemtoodete tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need
kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Alates 01.01.2022 on rehvidest, kantavatest
patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise
korraldamiseks nimetatud probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate
ühendusega.
Tootjate ühendus ehk tootjavastutusorganisatsioon on mittetulundusühing või muu
majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate
ühendused ning mille üks eesmärke on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete
kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine.
2021. aasta seisuga on Eestis neli tootjate ühendust. Eestis tegutseb kaks patareide ja akude ja
elektri- ja elektroonikaseadmete valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti
Elektroonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ. Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus
MTÜ koguvad kantavatest patareidest ja akudest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmeid vastavalt määruses kehtestatud nõuetele 167 .
Patareidest ja akudest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumine
toimub tootjate ühenduste kogumispunktide kaudu, mis asuvad kohaliku omavalitsuse
jäätmejaamades või jäätmepunktides, turustajate müügikohtades sõltuvalt turustaja
müügipinnast ning vabatahtlike kogumispunktide kaudu.
Ekogaisma Eesti OÜ on tootjate ühendus, mis korraldab lambijäätmete kogumist ja
taaskasutamist või kõrvaldamist. Lambid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete alla.
Lambijäätmete kogumine toimub kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades või jäätmepunktides
ning turustajate müügikohtades sõltuvalt turustaja müügipinnast.
Rehvid on jäätmeseaduse mõistes probleemtooted ning neile kehtib tootjavastutus. MTÜ
Rehviringlus on rehvide maaletoojate, edasimüüjate loodud tootjavastutusorganisatsioonid,
mille põhitegevus on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine.
Tootjad on kohustatud vanarehvid tasuta tagasi võtma piiramata koguses rehvide kasutajalt ,
mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt (v.a hooldustöökojalt, mis tegeleb ka
romusõidukite töötlemisega), kohalikult omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama
lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.
Elanikud ja laiemalt jäätmetekitajad
Jäätmeid tekib tahes tahtmata igas eluvaldkonnas ja see teema puudutab laiemalt pea igaüht.
Seetõttu on oluline, et jäätmekäitluse ja eelkõige jäätmetekke vähendamise ja liigiti kogumise
alased teadmised peaksid olema kõigile kättesaadavad. Oluline on tagada elanikele piisavalt
mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja samuti tõsta nende teadlikkust jäätmetekke
vähendamise võimalustest. Jäätmealase info esmaseks jagajaks on elanike elukohajärgne KOV,
kuid samuti ka riik laiemalt ja ka jäätmekäitlusettevõtted.
167 Vabariigi Valituse määrused, kehtestatud „Jäätmeseaduse” § 26 lõigete 3 ja 8 alusel.
195
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu168 kohaselt on keskkonnasäästlikest tegevustest
elanikud kõige enam omaks võtnud jäätmete liigiti kogumisega seotud tegevused. Samuti
planeerib suurem osa inimestest toidu ostmist hoolikalt, et vältida ülejääkide äraviskamist.
Ligikaudu 2/3 elanikest väldivad sageli kilekottide või plastist ühekordsete nõude või
joogikõrte kasutamist, 59% kaalub sageli iga ostu sooritamist hoolikalt. Ametiasutustes on
keskkonnasäästlikest praktikatest kõige enam levinud samuti jäätmete liigiti kogumine (märkis
72% töötavatest või õppivatest vastajatest). Samas uuringus märgiti ka seda, et jäätmete
käitlemine on üks olulisemaid teemasid, mille osas sooviti lisainfot juurde saada.
168 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2020 ja 2022. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023).
196
LISA 6. Riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärkide täitmine
Peatükk tugineb Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruandele.169 Samuti on olemasolevat
olukorda ja senist jäätmevaldkonna arengut kirjeldatud hetkeolukorra peatükis (ptk 2).
Riigi jäätmekava 2014–2020170 peamine eesmärk oli jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev
jäätmehooldus. Jäätmekava strateegilised eesmärgid on püstitatud jäätmekäitluse hierarhiat
silmas pidades. Strateegilised eesmärgid perioodil 2014–2020, lisaks pikendatud perioodil olid
järgmised:
• I strateegiline eesmärk - Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete
ohtlikkust;
• II strateegiline eesmärk - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada
maksimaalsel tasemel;
• III strateegiline eesmärk - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski,
tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet.
Iga strateegilise eesmärgi elluviimiseks oli planeeritud meetmed koos kirjelduste ning
mõõdikutega. Jäätmekava viidi ellu rakendusplaani alusel, milles on esitatud vajalikud
tegevused, selle eelarve liik, vastutaja(d) ning prognoositud maksumus.
Olmejäätmete osakaal moodustab ca 3% kogu jäätmetekkest (joonis 29), kuid sellele osale on
pööratud kõige rohkem tähelepanu. ELi jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäätmet e
valdkonnas mitmeid eesmärke, millest kõigiga pole Eesti seni väga hästi toime tulnud.
29%
3%
30%
28%
8%
2%
ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed aheraine
lend- ja koldetuhk olmejäätmed muud tavajäätmed
169 Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruanne. Tallinn 2020. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/media/810/download (15.09.2023).
170 Riigi jäätmekava 2014–2020. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/808/download (15.09.2023).
197
Joonis 29. Jäätmeteke 2020 aastal, (allikas: Keskkonnaagentuur).
Jäätmetekke vältimise programm oli käesolevas riigi jäätmekavas esimest korda kohustuslik
osa. Vastav nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ). 171 Jäätmetekke vältimise
programmi raames seati eesmärgiks luua raamistik jäätmetekke vältimise laiaulatuslikuks ja
koordineeritud rakendamiseks. Kavandatavad tegevused pidid olema suunatud majanduskasvu
ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva keskkonnamõju kõrvaldamisele.
Kuna jäätmetekke vähendamiseks on 2014–2020 jäätmekavas seatud kvalitatiivsed meetmed,
st meetmeid ei saa arvuliselt mõõta, on seetõttu jäätmetekke vähenemist võrreldes konkreetsete
mõõdetavate näitajatega palju raskem konkreetselt välja tuua. Eelkõige saab jäätmetekke
vähenemist hinnata selle põhjal, kui palju antud teemale tähelepanu pööratakse (nii inimeste
vahelises suhtluses kui ka meediakajastuses). 2020. aastal alustati eraldi regulaarse
kampaaniaga ka toidujäätmete tekke vähendamiseks172 . Samuti näitab selle valdkonna
edenemist ettevõtete tegevus (ressursisäästlikumad tehnoloogiad, uued tooted jms) ning
mitmed toimunud kampaaniad ja püsivad tegevused (nt Toidupanga ja teiste
heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude
laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja
selle kasutamine üha rohkematel üritustel, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). Lisaks leiab
teema aktuaalsus kinnitust tudengite lõputöödes.
Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende, võib väita, et jäätmete teema on
aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring 173 ).
Hinnang jäätmetekke vältimise kavale
Hinnangu andmine on jäätmetekke vältimise programmide asjakohasuse, efektiivsuse ja
mõjususe hindamise võtmeosa. Samuti on oluline hinnata iga programmi kooskõla asjakohaste
poliitikasuundumuste ja õigusaktidega. 174
Riigi jäätmekava 2014–2020 raames koostati esimest korda eraldi jäätmetekke vältimise
programm.175 Jäätmetekke vältimine on Euroopa ressursitõhusale ja kliimaneutraalsele
ringmajandusele ülemineku strateegia oluline osa.
Jäätmetekke vältimise programmi hindamisel on aluseks võetud erinevad asjaolud, mida on
soovitatud Euroopa Keskkonnaagantuuri poolt välja töötatud juhises. 176
171 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 (15.09.2023).
172 Kliimaministeerium. Austa toitu jäägitult. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/toiduj%C3%A4%C3%A4tmed (15.09.2023).
173 Turu-uuringute AS. Eesti elanike Keskkonnateadlikkuse uuring. Uuringu tellija: Keskkonnaminis teerium,
2022. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023).
174 Guidance for evaluating waste prevention programmes. Guidelines by the EEA and Eionet. European
Environment Agency, 2021. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/themes/waste/waste-prevention/guidance-
for-evaluating-waste-prevention-programmes/view (15.09.2023).
175 Keskkonnaministeerium. Riigi jäätmekava 2014–2020. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/media/808/download (15.09.2023).
176 European Environment Agency. Guidance for evaluating waste
prevention programmes Guidelines by the EEA and Eionet (viide 174).
198
Jäätmevood
Jäätmeteke, selle maht ja koostis erineb piirkonniti, kuid sõltub peamiselt piirkonna tavadest,
kliimast, elutingimustest ja majanduslikust tasemest. Peamised jäätmeteket mõjutavad tegurid
on aga üldine majanduslik olukord ning rahvaarvu muutus, samuti tarbimisharjumused.
Praeguses jäätmetekke vältimise kavas pole eraldi jäätmeliike välja toodud, st meetmeid
erinevatele jäätmeliikidele, mis tähendab, et meetmed kehtivad kõigile jäätmeliikidele võrdselt.
Kõige rohkem tekib Eestis põlevkivijäätmeid. Suuruselt teine kategooria on ehitus- ja
lammutusjäätmed. Olmejäätmete teke on eelnevatega võrreldes väike, samas on olmejäätmed
aga kõrgendatud tähelepanu all. Roheleppe valguses on oluline edendada jätkusuutlike toodete
poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. EL-i poolt on
suunised, et keskenduma peaks eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil,
ehitus, elektroonika ja plast. Seetõttu on oluline teha võrreldes praeguse kavaga uues kavas
muudatused ja välja tuua meetmed mitte ainult kõigile jäätmeliikidele võrdselt, vaid tuleb
silmas pidada, mis on eesmärgid Euroopas ja mis on oluline meie enda jäätmevoogusid
arvestades.
Vältimise meetmed
Jäätmetekke vältimise programmis olid jäätmetekke vältimise meetmed jagatud kolmeks -
toetavad, regulatiivsed ning teadlikkuse tõstmise meetmed.
Toetavad meetmed
Toetavate meetmete osas on jäätmekava perioodil, st 2014–2020 ja ka pikendatud perioodil
tehtud päris mitmeid tegevusi.
SA KIKi kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL
struktuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi.177
Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014–2018 ca 7,25
miljonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad
on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse.
Seetõttu, nt 2018.–2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse
valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Muude
jäätmevaldkondade hulgas on viimastel aastatel üha rohkem programmist toetatud ka
jäätmetekke vähendamise projekte. Perioodil 2014–2020 on tehtud lisaks suuri investeeringuid
ressursitõhususe parandamisse. See tähendab, et toetusvahendeid on ressursside kokkuhoiule ja
jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele sellel perioodil kõvasti suunatud.
177 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid. Kättesaadav: https://kik.ee/et/rahastatud-
projektid#edit-field-maakond-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-taotlusvoor-value%3D%26edit-field-
rahastusallikas-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-valdkonnagrupp-tid-i18n%3Dnull%26edit-title%3D%26edit-
field-toetuse-saaja-nimi-value%3D%26edit-field-aasta-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-with-research-value-i18n-
1%3D1%26edit-field-with-research-value-i18n%3Don%26edit-sort-by%3Dtitle%26edit-sort-order%3DDESC
(15.09.2023).
199
Regulatiivsed meetmed
Jäätmetekke vältimine on oluline, mistõttu lisati jäätmeseadusesse 2021 178 aastal mitu uut
jäätmetekke vältimise üldnõuet. Nt lisati põhimõte, et vältida tuleb kriitilise tähtsusega
tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist; vähendada toidujäätmete teket ning
eelistada toidu annetamist ja muul viisil ümberjaotamist inimestele tarbimiseks, vältida
mereprügi teket, toodete parandamise ja korduskasutuse edendamiseks teha
intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks toodete vajalikud varuosad,
kasutusjuhendid, tehniline teave ning muud vahendid, seadmed ja tarkvara.
Jäätmetekke vältimist stimuleeritakse keskkonnalubade süsteemi kaudu – keskkonnalubadega
sätestatud parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamise nõue on üks võimalusi
edendada ettevõtetes ressursitõhusust ja jäätmetekke vähendamist. PVT-d rakendatakse näiteks
keskkonnalubades ja keskkonnakomplekslubades, mida väljastab Keskkonnaamet.
Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustava majandusmeetmena on välja töötatud
EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevusi reguleerida
selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket.
Kasutades oma tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud tooteid, on võimalik vähendada
kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise.
Alates 01.01.2022 on riigihangetes kohustuslik kasutada keskkonnahoidlikke kriteeriume
neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja
joonestuspaber). 2020. aastal SEI Tallinn poolt läbi viidud keskkonnahoidlike riigihangete
analüüsis179 toodi välja, et pakkumus on olemas sellistes tooterühmades, kus erasektori nõudlus
keskkonnahoidlike, sh ressursisäästlike toodete vastu on suurem: maanteesõidukid,
teevalgustus ja foorid, kujutise reprodutseerimise seadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud,
WC-potid ja pissuaarid. Turuanalüüsist lähtuvalt soovitati kehtestada antud tooterühmades
keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Need on viis tooterühma, millega on plaan veel 2022 aastal
õigusakti täiendada. Lisaks sellele on EMP ringmajanduse projekti raames kaasatud
keskkonnahoidlike riigihangete ekspertgrupp, kes viib 2022. aasta jooksul läbi koolitusi,
seminare ning koostab keskkonnahoidlike hangete rakendamise juhendmaterjali. Eelkõige
keskendub ekspertgrupp 1. jaanuarist 2022 jõustunud kohustuslikele tootegruppidele.
Teadlikkuse tõstmise meetmed
Läbi on viidud erinevaid teavituskampaaniaid läbi meediakanalite. Meediakanalitena on
kasutatud televisiooni, raadiot, sotsiaalmeediakanaleid ning trükiväljaandeid. KliMi poolt
läbiviidavate kampaania materjale on jagatud kohalike omavalitsustega, kes seejärel samu
kampaaniaid oma meediakanalites (nii sotsiaalmeedias kui ka trükimeedias) on jaganud.
Kampaaniateks on näiteks iga-aastane romukampaania, mille käigus on koostöös Kuusakoski
AS-iga kokku kogutud romusõidukeid (ohtliku keskkonnamõju vähendamise eesmärk),
toidujäätmete tekke vähendamise kampaania “Austa toitu jäägitult”.
178 Jäätmeseadus (redaktsioon jõustunud 15.05.2021) Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052021003
(15.09.2023).
179 Piirsalu, E., jt. Keskkonnahoidlike riigihangete analüüs. SEI Tallinn, 2020. Kättesaadav:
https://www.sei.org/wp-content/uploads/2022/02/keskkonnahoidlike-riigihangete-analuus-2020.pdf
(15.09.2023).
200
KliM on edastanud kohalikele omavalitsustele jäätmevaldkonna soovituskirju, milles on
keskendutud uutele regulatsioonidele ja antud jäätmeliigi põhiseid soovitusi. Valdavalt on
soovituskirjad kirjutatud sellises stiilis, mis võimaldab neid hõlpsalt kohalike eripäradega
mugandada ja kujundada neist artiklid, mida kohalikele elanikele trükimeedia vahendusel
levitada, et nende teadlikkust nii jäätmetekke vältimisest kui jäätmete liigiti kogumise
olulisusest tõsta.
Koostöös Keskkonnaametiga on läbi viidud koolitusi kohalike omavalitsuste ametnike
teadlikkuse tõstmiseks. Korduskasutuse tõstmiseks on edendatud koostööd MTÜ
Uuskasutuskeskuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Käesolevaks hetkeks on pea kõigis
omavalitsustes korduskasutuseks mõeldud tooteid (rõivad, mööbel, seadmed jms) võimalik üle
anda MTÜ Uuskasutuskeskuse korraldatud kogumisringide kaudu.
Näitajad ja eesmärgid
Seni kehtinud jäätmekavas konkreetseid indikaatoreid ja sihtasemeid seatud ei ole. Seetõttu ei
ole vastavaid indikaatoreid, millega konkreetselt hinnata, kas kavas olnud meetmed on mõju
avaldanud. Võib eeldada, et toetusmeetmed ja teavitustegevus on teatavat positiivset mõju
avaldanud, kuid kui palju konkreetselt pole võimalik hinnata.
Kuna konkreetseid mõõdikuid ei olnud käesoleva kavaga seatud, vaid eesmärgiks oli üldiselt
jäätmetekke vähendamine, siis ei saa hinnata, kas indikaatorid on olnud asjakohased. Samas oli
eelmise perioodi jäätmekavas üldiste eesmärkide täitmise hindamiseks seatud mõõdikuks
olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP)
kasvuprotsendist Eestis. See mõõdik on näidanud, et jäätmetekke kasv on teatud määral
pidurdunud. Jäätmeteke inimese kohta on üheks indikaatoriks, mille trende tuleks järgida ka
tulevikus. Lisaks on Euroopa Komisjon välja tulnud korduskasutuse indikaatoriga, mida
liikmesriigid peavad edaspidi hakkama mõõtma ja mis peaks edaspidi samuti aitama mõõta
jäätmetekke vähendamist.
Konsulteerimine huvirühmadega
Toimunud on kohtumised erinevate huvigruppidega, kelleks on kohalikud omavalitsused,
jäätmekäitlejad, taaskasutusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsustega kohtumistel (nii
kohapealsed visiidid kui ka veebis) on käsitletud jäätmetekke vähendamise meetmeid,
ringlussevõtu sihttasemete saavutamist ja üldisi liigiti kogumise aspekte. Muude teemade
hulgas on käsitletud ka jäätmehoolduseeskirja koostamist või uuendamist, korraldatud
jäätmeveo hankedokumentide ettevalmistamist, avalike ürituste jäätmekäitlust.
Konsultatsioonid ja kohtumised huvirühmadega toidujäätmete tekke vältimise teemadel on
toimunud toidujäätmete tekke vältimise kava koostamise käigus 2020.–2021.
Andmete kättesaadavus ja jälgitavus
Riiklik jäätmestatistika tugineb KAURi andmetele ning üldisemad andmed, nt
majandusnäitajad, rahvastiku näitajad annab Statistikaamet. Selles osas on kõik riiklikult
reguleeritud. Andmete usaldusväärsus sõltub paljuski sellest, mis andmeid ettevõtted oma
aruannetes KAURile esitavad, samuti kasutatavas metoodikas.
201
Maailmapanga analüüsist on tulnud välja vajadus teha muudatusi riiklikus jäätmestatistika
kogumises ja arvutusmeetodites. Need muudatused on kavandamisel.
Kuivõrd edaspidi on vajalik mõõta korduskasutust, siis on vajalik välja töötada süsteem, kuidas
neid andmeid kõige otstarbekam koguda on.
Kommunikatsioonistrateegia
KliM viib läbi Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringut, mille keskkonnateadliku käitumise
jaotuses käsitletakse jäätmeid. Senised keskkonnateadlikkuse uuringud on näidanud, et Eesti
inimeste keskkonnateadlikkus on heal tasemel, seal hulgas omatakse häid teadmisi jäätmete
liigiti kogumisest. Kindlasti tuleb teadlikkuse tõstmise teemadega jätkata ka edaspidi. KliM on
tellinud kommunikatsioonikava, mille järgi edaspidi toimub teavituste jagamine ja kampaaniate
läbiviimine. Selleks, et avalikkusele kommunikeeritaks ühtseid sõnumeid nii KliMi, allasutuste
kui ka kohalike omavalitsuste poolt, toimuvad ühised kohtumised, kus edastatavad
kommunikatsioonisõnumid eelnevalt läbi räägitakse.
I strateegilise eesmärgi täitmine - vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada
jäätmete ohtlikkust
Olmejäätmed (alamkood 20) moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest.
202
2019. aastal tekkis EL-is keskmiselt olmejäätmeid 501 kg inimese kohta180 . Jäätmeteke oli 2020
a. alles kolmandat aastat väiksem ja osaliselt seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude
langusega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha
tugevamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. Jäätmetekke vältimise programmi
kohaselt oli olmejäätmete tekke vähendamise eesmärk stabiliseerida aastaks 2020
olmejäätmeteke, sõltumata seejuures prognoositud majanduskasvust. Seejuures pidi
olmejäätmete tekke kasvuprotsent jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse
koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Seniste andmete põhjal jõuti kõnealuse sihtmäära
saavutamisele lähedale. 2020 aastal oli tase ½ SKP kasvuprotsendist (eesmärk alla ½ SKP
kasvuprotsendist). SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et
jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud
tarbijad (Tabel 20.). Osaliselt saab sihtmäärade saavutamata jäämise põhjusi otsida üldisest
majandusarengust.
Tabel 20. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP)
kasvuprotsendist Eestis.
Indikaator Baastase
2014. a 2016. a 2018. a 2020. a 2020. a sihttase
2011 tegelik tegelik tegelik tegelik
tase tase tase tase
Olmejäätmete Alla ½ 5/9 SKP 3/4 SKP 5/6 SKP ½ SKP Alla ½ SKP
tekke iga-aastane SKP kasvu- kasvu- kasvu- kasvupr kasvu-
kasvuprotsent kasvu- protsendis protsendis protsendis otsendis protsendist**181
sisemajanduse protsendis t t t t
koguprodukti t
(SKP) kasvu-
protsendist*
Pakendijäätmete Ületab 7/3 SKP 7/6 SKP 1/6 SKP ¼ SKP Alla 2/3 SKP
tekke kasvu- SKP kasvu- kasvu- kasvu- kasvupro kasvu-protsendist
protsent kasvu- protsendist protsendist protsendist tsendist
sisemajanduse protsenti *** 183
koguprodukti
(SKP) kasvu-
protsendist
perioodi
jooksul* 182
SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud
majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad , sihttase on
peaaegu saavutatud (olmejäätmete tekke kasvuprotsent on ½ SKP kasvuprotsendist, aga mitte
veel alla selle).
180 Eurostat. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_pc031/default/table?lang=en
(15.09.2023).
181 ** Olmejäätmete tekke osas oli eesmärk vähendada jäätmetekke seost majanduskasvuga nii, et aastaks 2020
oleks võimalik olmejäätmete ühe aasta tekkekogus stabiliseerida prognoositud majanduskasvust sõltumata.
182 * Mõõdikut vaadeldakse kogu perioodi (7 aastat) kestel. Kuna nii jäätmeteke kui ka SKP tase on aastate kaupa
hüplik, ei anna iga aasta taseme esile toomine tegelikku ülevaadet eesmärgi poole liikumisest
183 *** Suur muudatus võrreldes eelnevate aastatega seotud metoodika muudatusega.
203
Samas, võttes arvesse viimaste aastate maailma ja eriti EL-i ambitsioonikaid eesmärke
(ringmajanduspõhine ja kliimaneutraalne ühiskond), on ühes inimeste teadlikkuse
suurenemisega lootust tulemuste paranemisele. Olulisem, mida tarbimise vähendamiseks teha,
on jätkata järjepidevalt sellekohaste sõnumite edastamist sihtrühmadele.
Erinevalt olmejäätmete tekkest on pakendijäätmete teke aastate lõikes järjest vähenenud
(joonised 19 ja 20 ptk 2). Pakendijäätmete tekkekoguse vähenemine on tingitud 2018. aastal
toimunud muudatustest pakendijäätmete arvutamise metoodikas. 2020 aastal oli sihttase ¼ SKP
kasvuprotsendist, ehk seatud eesmärk sai täidetud (2/3 SKP kasvuprotsendist). Samas on
oluline siinkohal välja tuua, et tänu liigiti kogumise suurenemisele on võimalik rohkem
pakendeid ringlusse suunata. Maailmapanga 2021. aastal valminud jäätmevaldkonna uuringus
on ettepanekuid pakendivaldkonna edasiseks suunamiseks. Lisaks on üle võetud n-ö ühekordse
plasti direktiiv, millega rakendame meetmeid ühekordsete plastist toodete tarbimise
vähendamiseks, sh jäätmetekke vähendamiseks. Pakendivaldkond on jäätmekäitluses väga
oluline ja selle tõhusamaks muutmisel tuleb ka edaspidi jätkata igakülgset tööd.
Strateegilise eesmärgi täitmisele on oluliselt kaasa aidanud ressursitõhususe ja jäätmetekke
vähendamise edenemine prioriteetsetes ettevõtlussektorites (ehituses, ehitusmaterjalide
tootmises, toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute
tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena,
käsitleda kõrvalsaadusena ja/või teisese toorena. See tähendab, et uued tehnoloogiad
võimaldavad tootmisprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase eesmärgi kõrval saadakse
ka muu materjal, mis ei vaja kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille järele on nõudlus.
Selline tootmise kõrvalsaadus on käsitletav tootena. EL rahastamisperioodil 2014–2020 töötati
KliMi juhtimisel välja ressursitõhususe meede, mille eesmärgiks on suurendada
ressursitootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu.
Meetme tegevuse raames toetati ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe
investeeringuid.184
184 Toetust a ntakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 –2020” prioriteetse suuna
„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme
„Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuste „Energia - ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse
võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine"
eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetust tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme töötas välja
Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/ettevotete-ressursitohusus
(15.09.2023).
204
Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete
tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja
tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude
olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse
tõstmiseks on KliM läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimastel
aastatel on teadlikkuse tõstmise kampaaniad edukalt toimunud erinevate sotsiaalmeedia
kanalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul
on jõutud ka nooremate tarbijateni. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see,
kuivõrd mugavaks on elanikele tehtud võimalus anda asjad korduskasutuseks teisele ringile.
Korduskasutuskeskuste ja muude jäätmetekke vältimise algatuste (nt toidupankade, kasutatud
rõivaste keskuste, elektroonika pisiparanduse jms) ühtlane jaotus üle Eesti annab hea võimaluse
vähendada olmejäätmetes selliste jäätmete hulka, mis seni jõudsid ladestamiseks prügimäele
või energiakasutusse. Jäätmete liigiti kogumiseks on viimastel aastatel antud toetust nii
keskkonnaprogrammist kui ka Struktuurivahenditest ja heitmekaubanduse kauplemissüsteemist
(nn kliimarahadest).
Olulisemad tulemused
• Liigiti kogumise tase on tõusnud. 2015. aastal koguti liigiti vaid 22% olmejäätmetest.
Järgnevatel aastatel on liigiti kogutud olmejäätmete osakaal tasapisi tõusnud ning 2020.
aastal koguti liigiti juba 31% olmejäätmetest.
• Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud 185 . Võrreldes eelnevate
uuringuaastatega on inimesed enam omaks võtnud prügi ja jäätmete
keskkonnasõbraliku käitlemise ning jäätmete tekkimist püütakse ostude parema
planeerimisega vältida. Kuna jäätmevaldkonnaga on elanikel isiklik kokkupuude ning
seda peetakse oluliseks, siis ollakse ka selle valdkonna hea korralduse osas
nõudlikumad. Samas tuleb arvestada, et teadlikkuse kasv ei tähenda alati inimeste
tegeliku käitumise muutumist. Liigiti kogutud jäätmete osakaal on tõusnud visalt
(viimase viia aasta jooksul 9 protsendipunkti võrra). Selline tempo ei ole piisav 2025.
aasta ringlussevõtu eesmärgi
• Jagamismajandus ja asjade korduskasutamine on tõusuteel (Toidupanga ja teiste
heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate
toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi
tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, Uuskasutuskeskuse
tegevus, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms).
185 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020. Kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023).
205
II strateegilise eesmärgi täitmine - võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel
Tabel 21. Jäätmekava peamiste indikaatorite tasemed (II** ja IV arvutusmeetod) (allikas: Keskkonnaagentuur)
Indikaator Baastase 2014. a 2018. a tegelik 2019. a tegelik 2020. a 2020 a, tegelik 2020. a sihttase
2011 tegelik tase tase tase tegelik tase tase (IV
arvutusmeetod)
Olmejäätmete ringlussevõtu 27 % 35 % 31 % 34 % 32 % 29 % 50 %
osakaal olmejäätmete
kogumassist
Pakendijäätmete ringlussevõtu 56 % 60 % 60 % 66 % 71 % 60 %
osakaal pakendijäätmete (2010)
kogumassist
Biolagunevate jäätmete 5% 5% 5% 3% 3% 3% 13 %
ringlussevõtu osakaal
olmejäätmete kogumassist*
Biolagunevate jäätmete osakaal 57 % 48 % 35% 35% 37 % 20 %
ladestatavates olmejäätmete
kogumassis
Ehitus- ja lammutusjäätmete 72 % 85 % 84% 84% 87 % 75 %
taaskasutuse osakaal nende
jäätmete kogumassist
Elektroonikaromude kogumise 50 % 69 % 63% 64% 62 % 65 %
osakaal kolmel eelneval aastal (2019)
turule lastud elektri- ja
elektroonikaseadmete
kogumassist
Kantavate patarei ja akujäätmete 33 % 24 % 29% 29% 39 % 45 % (2016)
kogumise osakaal jäätmete
kogumassist (kogumise osakaal
kolmel eelneval aastal turule
lastud patarei ja akujäätmete
kogumassist)
Põlevkivi aheraine 40% 42% 57% 60% 100 % 60 %
206
Indikaator Baastase 2014. a 2018. a tegelik 2019. a tegelik 2020. a 2020 a, tegelik 2020. a sihttase
2011 tegelik tase tase tase tegelik tase tase (IV
arvutusmeetod)
taaskasutamine, %
Taaskasutatud põlevkivituha 2,8% 4,3% 2,4% 2,4% 1,8 % 4,5 %
osakaal kogutekkest, %
* Täpsustus: Indikaatoris „Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist“ on mõeldud jäätmekava 2014–2020 koostamisel ja esitatud aastati „Biojäätmete ringlussevõtu
osakaal olmejäätmete kogumassist“. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist oli 2020. aastal 17%. 2019. aasta ringlussevõtu taseme arvutamisel muudeti
metoodikat ning sellest tingituna biojäätmete ringlussevõtu tase langes.
** II arvutusmeetodi järgi on saadud ainult tabeli esimene ja kolmas rida (olmejäätmete ja biojäätmete ringlussevõtu osakaalud).
207
Euroopa Komisjon on võimaldanud olmejäätmete teket ja ringlussevõttu arvestada nelja
erineva metoodika alusel186 , siinkohal on kasutatud arvutusmeetodit nr 2 (mida on Eesti varem
kasutanud Euroopa Komisjonile aruannete esitamisel) ja osaliselt ka nr 4. Teise strateegilise
eesmärgi puhul on osa suuremate jäätmevoogude (olmejäätmed ja pakendijäätmed)
indikaatorid liikunud aastaks 2020 sätestatud sihttasemetest kaugemale. Olmejäätmete
ringlussevõtt ja energiakasutus on aasta-aastalt vähenenud ning üha rohkem jäätmeid
suunatakse prügilatesse ladestamisele. Kui 2013. aastal Iru jäätmepõletustehase tööle
rakendumisel suunati ligikaudu pool tekkinud olmejäätmetest ladestamise asemel põletamise
teel taaskasutusse, siis viimastel aastatel on turuolukorrast tingituna hakanud energiakasutus
ladestamise arvelt vähenema. 2020. aastal põletati 43% ja ladestati 15% olmejäätmetest (IV
meetod), 2014. aastal olid vastavad näitajad 48% ja 7%.187 2020. aastal oli olmejäätmete
ringlussevõtu tase (II metoodika) vaid 32%, IV metoodika alusel 29% (Joonis 30. ja Tabel 21.),
samas I metoodika järgi oli see 60%. Võrdluseks: ELi keskmine näitaja oli 2018. aastal 47%.188
2019. aastal vahetas Eesti arvutusmetoodikat 189 , mille alusel Euroopa Komisjonile sihtarvu
saavutamisest aruandeid esitatakse. Eesti võttis kasutusele I metoodika, mis võimaldas 2020.
aastaks seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu
saavutada. Pikas perspektiivis tuleb sihtarvude saavutamiseks jõuliselt tegutseda ning teha
jäätmevaldkonnas struktuurseid muudatusi, et saavutada kokkulepitud sihtarvud.
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 30. Olmejäätmete ringlussevõtu määr, IV meetod (allikas: Keskkonnaagentuur)
186 2011/753/EL: Komisjoni otsus, 18. november 2011 , millega kehtesta takse eeskirjad ja arvutusmeetodid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise
kontrollimiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8165 all) Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1586421481684&uri=CELEX:32011D0753 (15.09.2023).
187 Keskkonnaagentuuri andmed.
188 Euroopa Liidu koondi tegemisel on kasutatud meetodit IV. Recycling rate of municipal waste
(https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=t2020_rt120&tab
leSelection=1)
189 I metoodika alusel oli olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määr 2016. ja 2017.
aasta l 52%, 2018 aastal 49%. Peamine erinevus Eestis seni kasutatud II metoodika ja nüüd kasutatud 1. metoodika
vahel on, et 1. metoodika puhul lähevad arvestusse vaid need liigiti kogutud olmejäätmed (sh pakendijäätmed) –
paber ja kartong, plastid, klaas ja metall –, mis on tekkinud kodumajapidamistest. Arvesse ei ole võetud ettevõtetes,
tööstustes ja kontorites tekkivaid olmejäätmeid. Samuti pole arvestatud muid olmejäätmeid – biojäätmeid, tekstiili
jms.
208
Riigikontroll tõi oma 2016. aasta auditis190 täiendavalt olmejäätmete ringlussevõttu pärssivate
teguritena välja jäätmeveoteenuse madala hinna, mis ei motiveeri inimesi jäätmeid liigiti
koguma, puuduliku liigiti kogumise konteinerite paigutamise elamute lähedale ning nõrga
järelevalve jäätmekäitlejate ja pakendi taaskasutusorganisatsioonide üle, mille tulemusel võib
ringlusse jõuda deklareeritust vähem jäätmeid. Seetõttu on planeeritud ka järgmistel aastatel
ellu viia tegevusi, mis aitaksid sihttasemele võimalikult lähedale jõuda. Üheks selliseks
tegevuseks on liigiti kogumise infrastruktuuri arendamine, et inimestel oleks võimalikult
mugav jäätmeid tekkekohal liigiti koguda. Samuti on kohalikud omavalitsused juba läbi
korraldatud jäätmeveo hangete jäätmeveoga üha enam jäätmeliike hõlmanud ning läbi
hinnapoliitika kujundamise on saavutatud liigiti kogutud jäätmete tasuta või odavam
äraandmise võimalus, kehtestades segaolmejäätmete äraandmisel kõrgema tasu, mis omakorda
motiveerib inimest jäätmeid liigiti koguma.
Jäätmete ladestamise kasvu üheks põhjuseks võib pidada alates 2015. aastast muutumatuna
püsinud jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu. Selleks, et vähendada ladestatavaid
jäätmekoguseid ning suunata rohkem jäätmeid taaskasutusse, on KliM teinud jäätmekava
2014–2020 kehtivuse perioodil 2017. aastal ettepaneku tõsta jäätmete prügilasse ladestamise
saastetasu praeguselt 29,84 eurolt tonni kohta vähemalt 60 euroni tonni kohta. 191 Viimaste
aastate keeruline olukord maailmas seoses koroonaga on saastetasude osa tõstmist pidurdanud,
kuid KliM on siiski võtnud eesmärgiks tasude osas teha muudatusi, mis toetaksid
jäätmehierarhia ülemiste astmete poole liikumist.
Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu tase on püsinud 2011. aasta baastaseme lähedal ning jääb
endiselt sihttasemest kaugele. Alates 2019. aasta andmetest on biolagunevate jäätmete
ringlussevõtt isegi vähenenud, kuna vähenes biojäätmete ringlussevõtt metood ika täpsustamise
ning väiksema aia- ja haljastujäätmete ringlussevõtu tulemusena. Üheks olulisemaks madala
biojäätmete ringlussevõtu määra põhjuseks võib pidada asjaolu, et jätkuvalt on arvukalt
kohalikke omavalitsusi, kus biojäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga või on
hõlmatud ebapiisavalt ning biojäätmete liigiti kogumise tase on veel väga madal.
Ringlussevõetuks loetakse biolagunevaid jäätmeid vaid siis, kui on toimunud jäätmete
lakkamine ning neist on toodetud või need vastavad toote nõuetele (nt kompost, kääritusjääk).
Biolagunevate jäätmete osas lakkamise nõuete täitmine on seni jäänud madalaks. Lisaks ei
kajastu jäätmestatistikas tekke ja ringlussevõtu hulgas tekkekohal ringlusse suunatud ehk
kodukompostitud biojäätmete kogused.
Perioodil 2014–2020 tõusis Eestis ehitus- ja lammutusjäätmete teke ametliku jäätmearuandluse
statistika kohaselt päris kiirelt ,mis on põhjendatav majanduskasvuga kaasneva ehitustegevuse
hoogustumisega. Tegelik ehitus- ja eriti lammutusjäätmete tekkekogus on veelgi suurem.
Keskkonnaamet tuvastab iga-aastaselt mitmeid jäätmeloast või registreeringust ja sellega
kaasnevast aruandluskohustusest kõrvale hiilivaid jäätmetekitajaid ja -käitlejaid või illegaalselt
ladestatud omanikuta lammutusjäätmete hunnikuid 192 . Ehitus- ja lammutusjäätmete
taaskasutusmäär on viimastel aastatel olnud stabiilne, kuid taaskasutusse suunatud ehitus- ja
lammutusjäätmete osakaal ületab sellele vaatamata 2020. aastaks sätestatud sihttaset (tabel 21).
190 Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel
(https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDo wnloader. aspx?FileId=13857&AuditId=2417)
(15.09.2023).
191 Jäätmeseaduse 2017 aasta eelnõu 495 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7800d200 -4c2a-
4f4b-a9d8-667c2a5cce9b/J%C3%A4%C3%A4tmeseadus
192 Keskkonnajärelevalve 2018 (https://www.kki.ee/sites/default/files/aastaraamat_2018.pdf) (15.09.2023).
209
KAURi andmetel on võrreldes 2014. aastaga suurenenud elektroonikaromude kogumise
osakaal, ulatudes 2020. aastal 62%-ni (joonis ptk 2), põhjuseks võib pidada teadlikkuse
suurenemist ja aktiivset teavitustegevust. Varasemalt, enne aastat 2016 võeti arvesse üksnes
kodumajapidamistes tekkinud elektri- ja elektroonikaseadmed ja elektroonikaromusid, kuid
alates 2016. aastast arvestatakse kogumise sihtarvu arvutamisel kõiki elektri- ja
elektroonikaseadmeid ja elektroonikaromusid 193 .
Mõnevõrra on suurenenud ka kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise osakaal (sihtarv), kuid
nende puhul on sihtarv endiselt saavutamata. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtarv on
alates 2016. aastast 30 protsendi lähedal suhteliselt paigal püsinud. 2020 aastal on siiski märgata
edasiminekut (39%) (tabel 9 ptk 2). Samas toimus 2020 aastal metoodika muudatus -
pliiakudest on võetud 1% ja lisatud kantavate akude hulka, sest turule lastakse ka kantavaid
pliiakusid. 2016. aastani piisas sellest veel vastava kogumise sihtarvu (25%) täitmiseks, kuid
45% saavutamine alates 2016. aastast vajab süstemaatilisi muudatusi.
Jäätmearuandluse tulemustel tekib Eestis olmejäätmetest enim biojäätmeid (jäätmekoodid 20
01 08, 20 02 01; 2020. aastal ligi 135 tuhat tonni), kuid neid võeti 2020. aastal ringlusse vaid
21% biojäätmete kogumassist. Kõige efektiivsem on metallijäätmete ringlussevõtt – 2018.
aastal 64%. Üle poole õnnestus 2018. aastal ringlusse võtta ka paberit ja kartongi, mis
moodustas II arvutusmeetodi järgi koguseliselt 56% nende tekkekogusest.
22% 52%
Pl a stid Kl a as
77 378 41 616
85%
Meta l lid 11%
19 502 Bi ojäätmed kokku
124 908
22%
Pui t
7 435
0%
56% Teks tiil
Pa ber ja kartong 20 665
125 779
41%
Akud ja patareid
34% 271
2,5% Ka s utuselt kõrvaldatud
Muud s eadmed
80 976 10 967
Paber ja kartong Metallid Plastid
Klaas Biojäätmed kokku Puit
Tekstiil Akud ja patareid Kasutuselt kõrvaldatud seadmed
Muud
Joonis 31. Olmejäätmete ringlussevõtt jäätmeliikide lõikes 2018 (siltidel ringlussevõtu osakaal, jäätmeliik,
tekkekogus (t)) (allikas: Keskkonnaagentuur).
193 Alates 2016. aastast arvutatakse kogumismäära kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromude massi
jagamisel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta kohta.
210
KAURi andmetel194 sisaldab ettevõtete jäätmekäitluse aruandluse andmeid peegeldav
pakendijäätmete statistika palju samade jäätmekoguste dubleerimist, sest nende taaskasutusse
suunamisele eelneb tihtipeale sorteerimine (R12s)195 , mille tulemusena tekib jäätmearuannete
alusel lisaks eraldatud fraktsioonidele uuesti ka sortimisse suunatud jäätmeliiki. Teisalt sisaldub
väga suures osas pakendeid segaolmejäätmetes, kust need samuti taaskasutusse suunatakse.
Korrektse ülevaate saamiseks teeb KAUR igal aastal vastavalt pakendidirektiivile196 ja selle
rakendusotsustele ümberarvutused, hindamaks pakendijäätmete tegelikku käitlust.
Pakendijäätmete koguteke oli aastatel 2018–2020 Eestis suhteliselt stabiilne, mis on samaaegset
sisemajanduse koguprodukti kasvu arvestades hea näitaja. 2020. aastal oli pakendijäätmete teke
Eestis mõnevõrra väiksem kui 2019. aastal, täpsemalt 205 724 tonni, millest ringlusse võeti
71% (joonis ptk 2). See näitab keskkonnapoliitiliste otsuste mõju, sest ilma suunavaid meetmeid
rakendamata oleks loogiline, et majanduse ja tarbimise kasvuga tõuseb samas rütmis ka
pakendijäätmete kui tarbimise jääkproduktide kogus. Koguseliselt kõige rohkem tekkis paber-
ja kartongpakendeid (vt joonis 19 ptk 2). Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on püsinud alates
2018. aastast kerges tõusutrendis ning on iga-aastaselt kasvanud 5 kuni 6 protsenti. 2018. aastal
muudeti aga pakendijäätmete arvutamise metoodikat, arvestades niiskust ja segaolmejäätmete
arvestust. Seetõttu vähenes ka pakendijäätmete kogus.
Jäätmevaldkonnas lähtutakse jäätmehierarhiast, mille kohaselt on jäätmetekke vältimine,
korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt eelistatumad kui muu taaskasutus, sh
energiakasutus ja jäätmete kõrvaldamine (näiteks ladestamine). Jäätmed, mille teket ei ole
võimalik vältida ja mida ei saa korduskasutuseks ettevalmistamisse või ringlusse suunata,
tuleks suunata energiakasutusse või muusse taaskasutusse vältimaks jäätmete ladestamist.
Seejuures saab jäätmete energiakasutus panustada ühtlasi taastuvenergia tootmisesse ja aitab
vähendada taastumatute ressursside kasutamist energia saamiseks. Näiteks on võimalik toota
biolagunevatest jäätmetest biogaasi. Juhul kui biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk on
sertifitseeritud tooteks, toimub ühtlasi lisaks taastuvenergia tootmisele ka biolagunevate
jäätmete ringlussevõtt.
Olulisemad tulemused
• Rakendatud on toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise
edendamiseks, samuti ringlussevõtu edendamiseks197 .
• Rajatud on mitmeid uusi jäätmejaamu (perioodil 2014–2020 anti toetust ca 1,025
miljonit eurot jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks).
194 Jäätmekäitluse trendid 2014–2018. Keskkonnaagentuur (viide 64).
195 Tegemist on jäätmete taaskasutamise toimingukoodiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrusele
nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“.
196 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1586357662749&uri=CELEX%3A31994L0062
(15.09.2023).
197 Keskkonnainvesteeringute keskus (viide 108).
211
• Kõik omavalitsused on rakendanud korraldatud jäätmeveo süsteemi ning valdav
osa elanikest on liidetud korraldatud jäätmeveoga (v. a. väikesaared). Korraldatud
jäätmevedu hõlmab enamikes kohalikes omavalitsustes ka mõnda liigiti kogutud
jäätmeliiki nagu biolagunevad köögi-ja sööklajäätmed, paber ja kartong, suurjäätmed
või pakendijäätmed.
III strateegilise eesmärgi täitmine - vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski,
tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet
Riigi jäätmekava kolmanda strateegilise eesmärgi täitmine kulges plaanipäraselt. Kõik suletud
prügilad on korrastatud ning toimub korrastatud prügilate järelhooldus ja seire. Kukruse A-
kategooria jäätmehoidla sulgemise ja korrastamise projekti osas on toimunud muudatused.
2020. aastal teostati täiendavad uuringud, et selgitada jäätmehoidla seisukord ja võimalik
ohtlikkus keskkonnale. Teostatud uuring198 tuvastas, et Komisjoni 20. aprill 2009 otsuse
K(2009) 2856 Artikkel 7 punkti 3 kohaselt ei pea jäätmehoidlat klassifitseerima A-kategooria
alla, kui see on põhjendatud kohaspetsiifilise riskihindamisega. Ajavahemikul 2014–2020
läbiviidud uuringute käigus laekunud andmete ja keskkonnariski põhjustavate tegurite kohta
olemasoleva teabe analüüsi järgi on Kukruse kaevandamisjäätmehoidlas vajalik asjakohane
seire, mis iseloomustab Kukruse aherainepuistangus toimuvaid protsesse keskkonnaohu
vältimiseks ja vähendamiseks, võimaldab jooksvalt kontrollida ja ennetavalt vältida puistangu
süttimist (vajadusel vastavate meetmete rakendamisega). Kukruse aherainepuistangu
jälgimiseks on ettepanek mitmeteks seireteks ja meetmeteks. Uuringu kohaselt väljatoodud
meetmete rakendamine vähendab oluliselt keskkonnariske ja suurõnnetuse ohte ning võimaldab
Kukruse kaevandamisjäätmehoidla ka Komisjoni otsuse 20. aprill 2009 K(2009) 2856 Artikkel
7 punkt 3 järgi klassifitseerida B-kategooria kaevandamisjäätmehoidlaks. Meetmete ja
asjakohase seire rakendamisel on põhjendatud Kukruse A-kategooria jäätmehoidla
klassifitseerimine B-kategooria jäätmehoidlaks (Tabel 22.). Kukruse aherainepuistangu
jälgimiseks on kavandatud puistangu järelseire ja meetmed vastavalt 2021. a Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt koostatud eksperthinnangule.199 Nimetatud meetmete
rakendamine vähendab oluliselt sealseid keskkonnariske ja suurõnnetuse ohte.
Tabel 22. Indikaatorid
Indikaator Baastase 2012 2016. a 2020a Sihttase
tegelik tase tegelik tase
korrastamata 17 0 0 0 (2015)
prügilate arv
korrastamata A- 1 1 0** 0 (2023)
kategooria
jäätmehoidlate arv*
*Algselt oli „Suletud ja korrastatud A-kategooria jäätmehoidlate arv“
** Kukruse kaevandamisjäätmehoidla klassifitseeriti B-kategooria kaevandamisjäätmehoidlaks
198 Eksperthinnang A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuis-tangu kaevandamisjäätmehoidla
klassifitseerimise täpsustamiseks ajavahemikul 2014–2020 tehtud uuringute põhjal. Eesti Keskkonnauuringute
Keskus OÜ, Tallinn 2020
199 Eesti keskkonnauuringute Keskus, 2020. „A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuistangu
kaevandamisjäätmehoidla klassifitseerimise täpsustamiseks ajavahemikul 2014 –2020 tehtud uuringute põhjal“
.Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/4260/download (15.09.2023).
212
Vältimaks jäätmetest valmistatud toodetega ohtlike ainete ringlussevõttu, kontrollib
Keskkonnaamet põhjalikult jäätmete ringlussevõtuks väljastatavate lubade taotluste
dokumente. Vajadusel arutatakse loa taotlust ka keskkonnakaitseloa komisjonis, mille
koosseisu kuuluvad lisaks Keskkonnaameti esindajatele ka KliMi, Sotsiaalministeeriumi ja
Terviseameti vastavad spetsialistid. Samuti kaasatakse vajadusel teisi vastava valdkonna
spetsialiste.
Viimastel aastatel on KliM tellinud mitmeid uuringuid, nt raskmetallide ja halogeenitud
orgaaniliste ühendite leidumisest Eesti päritolu puidus, mille alusel saab pakkuda piirnorme
halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldusele puidujäätmetes. Lisaks viidi
2017. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga magistritöö raames läbi uuring teemal „Uute
püsivate orgaaniliste saasteainete analüüs Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetes“.
Töö ülesanne oli analüüsida selliste jäätmevoogude osatähtsust ja käitlust Eestis ning tuua välja
kitsaskohad. Töö osana valmis ka kaardistus jäätmenimistus olevatest jäätmekoodidest, mis
võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid.
Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks on SA KIKi keskkonnaprogrammist
võimalik taotleda toetust maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasutuseta militaar-, tööstus-
ja põllumajandusehitiste lammutamiseks ning hüljatud ohtlike jäätmete käitlemiseks. Aastatel
2018–2020 rahastati keskkonnaprogrammist maastikupilti kahjustavate lagunenud ehitiste
lammutamise projekte ca 950 000 euro ulatuses200 . Lisaks on toetust saanud mõned projektid
hüljatud ohtlike jäätmete koristamiseks.
Uute tegevustena on keskkonnaprogrammis lisandunud 201 ohtlike kemikaalidega seotud
uuringud terviseriskide ja keskkonnamõjude hindamiseks, sealhulgas biomonitooringu alased
uuringud ja ringmajanduse põhimõtetega arvestavate materjalide, toodetes ohtlike kemikaalide
asendamist ohutumatega, ohtlike kemikaalide vabade toodete ja tootmisprotsesside
väljatöötamine.
Kõik suletud nõuetele mittevastavad prügilad, mis olid nimetatud “Riigi jäätmekava 2008–
2013“ lisas 4 korrastati 2015. aasta lõpuks. Hilisematel aastatel on toimunud korrastatud
prügilate järelhooldus ja seire. Mahukamad neist on Kiviõli ja Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja
poolkoksiprügilate järelseire ja järelhooldus. Suletud prügilatele on prügila sulgemisotsustega
määratud käitaja järelhoolduse ajal, kes peab läbi viima seiret ja vajadusel teostama täiendavaid
korrastustöid. Samuti on prügila sulgemisotsusega määratud järelhoolduse tingimused ja
ligikaudne kestus. Prügila järelhoolduse periood võib sõltuvalt prügila asukohast, ladestatud
jäätmetest ja seire andmetest kesta kuni 30 aastat. Korrastatud prügilate seireandmeid kogub ja
analüüsib Keskkonnaamet. Samuti koondab Keskkonnaamet töötavate prügilate seireandmeid.
200 Keskkonna investeeringute Keskus. Rahastatud projektid (viide 108).
201 Keskkonnainvesteeringute keskus. Keskkonnaprogramm. Kättesaadav:
https://www.kik.ee/et/toetatavad-tegevused/ringmajanduse-programm (15.09.2023).
213
Riigi jäätmekava koostamise ajal oli Eestis kolm riiklikku ohtlike jäätmete käitluskeskust –
Tartu, Tallinn, Vaivara. Praeguseks on riik võõrandanud Tallinna ja Tartu keskused ning
ainsana kuulub riigile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus. 2016. aastal sõlmis KAUR
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamiseks aktsiaseltsiga EcoPro 6-aastase lepingu.
2017. aastal tellis KAUR ohtlike jäätmete käitluskeskuse reoveepuhasti ekspertiisi ja
käitluskompleksi tervikauditi, mida rahastati SA KIK keskkonnaprogrammist summas 275 020
eurot. Lisaks rahastati 2017. aastal keskkonnaprogrammist 28 411 euroga projekti „Vaivara
ohtlike jäätmete käitluskeskuse (Vaivara OJKK) reostunud nõrgvee puhastamine“, mille
eesmärgiks oli likvideerida ja ära hoida Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses tekkinud
keskkonnarisk ning viia keskus vastavusse riigihanke nr 159729 "Vaivara OJKK käitamise
teenuse tellimine" tingimustega, puhastades basseinidesse kogunenud ja reostunud 1800 m 3
nõrgvett. Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2024 riigi poolne operatiivne
ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandatud risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei
saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustamisele. Edasise
osas tuleb teha riiklikul tasandil otsus, kuidas jätkata Vaivara OJKK käitamisega, sh kuidas
tagada rahastus vajalikeks täiendavateks investeeringuteks.
Tõhustamaks järelevalvet jäätmekäitluse keskkonnanõuetest kinnipidamise osas, on
Keskkonnaamet suunanud jäätmekäitluse valdkonda varasemast rohkem ressurssi.
Keskkonnaameti jaoks on jäätmekäitlusega seotud kontrollid olnud prioriteediks mitme aasta
jooksul, mida on näha ka jäätmekäitlusalaste kontrollide arvu kasvus. 2017. aastal teostati 1305,
2018. aastal 1491 ja 2019. aastal 1629 kontrolli, lisaks on läbi viidud ka maksukontrolle. Enim
on suunatud ressurssi ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete ja metallijäätmete
käitluskohtade, tootjavastutuse valdkonna ning autoremondi- ja lammutustöökodade
kontrollimisele. Samuti teostatakse iga-aastaselt riikidevaheliste jäätmevedude kontrolle
sadamates ja maismaa piiril koostöös Maksu- ja Tolliametiga, eesmärgiga tuvastata illegaalseid
jäätmesaadetisi (efektiivsed on sageli just ette teatamata kontrollreidid). Tootjavastutuse
valdkonna osas on efektiivsuse saavutamiseks loodud töögrupp. Lisaks Keskkonnaametile
(jäätmebüroo ja järelevalve osakond) panustab järelevalve tõhustamisse ka KAUR, andes teada
jäätmearuannete kontrollimisel avastatud rikkumistest (nt pakendiaruannete auditeerimata
jätmine jms) ning tehes Keskkonnaametile jäätmekäitlejate kohta vajaduspõhiseid
riskianalüüse ning väljavõtteid.
Olulisemad tulemused
• Järelevalvele on pööratud rohkem tähelepanu. Loodud on spetsiaalsed töögrupid
kindlate eesmärkidega ning loodud on peainspektorite ametikohad, kes koordineerivad
ja vastutavad oma valdkondade tulemuste eest.
• Põlevkivituhkade uuring, mille alusel suur osa neist ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.
• Tagatise seadmine jäätmekäitlejatele. Tagatis on vaja esitada nendel ettevõtetel, kes
soovivad jäätmeid ladustada. Garantii või finantstagatist tõendav dokument tuleb aastast
2020 esitada uue keskkonnaloa ja registreeringu taotlejatel, aga ka neil, kes tulevad
olemasolevat luba muutma ja kehtiva loa alusel võivad jäätmeid ladustada. Neil, kellel
on kehtiv jäätmeluba, aga 2020. a jooksul seda muuta ei kavatse, peab garantii või
finantstagatist tõendav dokument olemas olema hiljemalt 01.01.2021. Nõue hakkas
kehtima 01.01.2020.
214
• Loodud on uus keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS). Uus infosüsteem lihtsustab
keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seiret, aruandlust ning muude
loaga seotud kohustuste täitmist, samuti kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja
kättesaadavust.
Muud tegevused 2014–2020 jäätmekava perioodil
Riigi jäätmekava elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toetatud
struktuurivahenditest, muudest toetusvahendtest ja ka riigieelarvest.
KIKi202 kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL
struktuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi.
Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014–2018 ca 7,25
miljonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad
on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse.
Seetõttu, nt 2018.–2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse
valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Kui
vaadata toetuste jagunemist spetsiifilisemate valdkondade vahel, on nt ohtlike jäätmete sh
eterniidi käitluseks, sh kogumisringidele antud perioodil 2014–2020 toetust ca 2,055 miljonit.
Vanade ehitiste lammutamiseks on keskkonnaprogrammist antud toetust ca 2,122 miljonit ja
jäätmejaamade rajamiseks ca 481 000 eurot. Erinevateks uuringuteks ringmajanduse
valdkonnas on keskkonnaprogrammist toetust antud aastatel 2014–2020 ca 2,6 miljonit eurot.
Silmas tuleb pidada, et tegemist on vaid toetusega, mis tähendab, et lisaks sellele on valdkonda
panustanud toetusesaajad ka omaosalusega, mis nt lammutusprojektide puhul on enamasti 50%.
Oluliste valdkondadena, mis keskkonnaprogrammist on toetust saanud, võib välja tuua
tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseire ja –hooldus (sh sadeveesüsteemi rajamine),
mida on kokku toetatud 5,8 miljoni euroga.
Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamisse on struktuurivahendeid suunatud
ca 12 miljonit, millest ca 1,025 miljonit jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks (koos
keskkonnaprogrammiga kokku 1,506 miljonit). Lisaks jäätmejaamadele, mis panustavad
üldiselt mitmete jäätmeliikide käitlusvõimekuse parandamisse, on selle 12 miljoni raames
muuhulgas toetatud ka klaasvahtkillustiku tehase rajamist, mis annab olulise panuse Eesti
klaasijäätmetega seotud probleemide lahendamisele ning biojäätmete käitlustehase rajamist
Harjumaale ja mõningaid teisi väiksemaid projekte, mis aitavad erinevate jäätmeliikide
käitlusvõimekuse tõstmisele kaasa.
Lõppeval perioodil on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe parandamisse.
Ressursiauditeid on toetatud ca 693 500 euroga ja ressursialaseid koolitusi ja teavitustegevust
379 800 euroga. Ressursitõhususe valdkonna investeeringuteks on ettevõtetesse aga panustatud
seni toetustega ca 68 miljonit eurot (koos keskkonnaprogrammi vahenditega ca 72 miljonit) .
Vähemalt sama palju on ettevõtted ise juurde panustanud, mis tähendab, et ressursside
kokkuhoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele on sellel perioodil kõvasti panustatud.
202 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid (viide 108).
215