Kiri

KÄSKKIRI Tallinn 20.12.2023 nr 1-2/23/534 Riigi jäätmekava 2023-2028 kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1, jäätmeseaduse § 39 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 "Kliimaministeeriumi põhimäärus" § 10 lõike 1 alusel ning tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3—30 ) artiklist 28: 1. Kinnitan „Riigi jäätmekava 2023-2028“ (lisatud). 2. Keskkonnaagentuuril esitada „Riigi jäätmekava 2023-2028“ jaoks oluline aruandlus Euroopa Komisjonile, arvestades selleks kehtestatud aruandlusjuhendeid ja -nõudeid. 3. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonnal: 3.1. teavitada Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumi „Riigi jäätmekava 2023-2028“ kinnitamisest. 3.2. korraldada koostöös pädevate asutustega „Riigi jäätmekava 2023-2028“ rakendamiseks vajalikud tegevused, uuringud ja arendustööd. 4. Käskkirja täitmist kontrollib elukeskkonna ja ringmajanduse valdkonna eest vastutav Kliimaministeeriumi asekantsler. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Riigi jäätmekava 2023-2028 2. Lisa 7_Riigi jäätmekava 2023-2028 rakenduskava Saata: vastavalt jaotuskavale  Riigi jäätmekava 2023–2028 Tallinn 2023  Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................... 4 1. Riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted............................. 7 1.1. Hinnang jäätmevoogudele tulevikus 8 1.2. Olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad 13 1.3. Visioon 16 2. Hetkeolukord .................................................................................................................. 18 2.1. Olmejäätmed 19 2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed 30 2.3. Ohtlikud jäätmed 36 2.4. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed 44 2.5. Pakendijäätmed 56 2.6. Biolagunevad jäätmed 66 2.7. Põlevkivitööstusejäätmed 69 2.8. Plastijäätmed 73 2.9. Tekstiilijäätmed 78 2.10. Prügilad 83 2.11. Jääkreostus 85 2.12. Riikidevaheline jäätmevedu 88 3. Riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilised eesmärgid ja meetmed........................... 95 3.1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 95 3.2. Ohutu materjaliringluse suurendamine 107 3.3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna 136 4. Jäätmevaldkonna digitaliseerimine ............................................................................ 141 4.1. Jäätmevaldkonna digitaliseerimise eesmärgid 142 5. Keskkonnahoidlik ja ringne hankimine ..................................................................... 143 6. Tegevuste rahastamine ................................................................................................ 145 7. Mõõdikud ...................................................................................................................... 151 8. Jäätmete kommunikatsioon ........................................................................................ 152 9. Riigi jäätmekava 2023-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine ................... 157 10. Avalikkusega konsulteerimine ................................................................................. 159 11. Riigi jäätmekava 2023-2028 juhtimine ja rakendamine........................................ 160 LISA 1. Kasutatud mõisted ................................................................................................. 161 LISA 2. Toidujäätmete tekke vältimise kava..................................................................... 170 LISA 3. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega .......................................................... 184 LISA 4. Jäätmevaldkonna õigusloome ning nõuded jäätmekäitlusele............................ 186 LISA 5. Jäätmevaldkonna organisatsioonilised aspektid, sh erinevate osapoolte roll ja ülesanded............................................................................................................................... 193 LISA 6. Riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärkide täitmine.............................................. 197 3 Sissejuhatus Jäätmete raamdirektiivi1 2 kohaselt tuleb riigi jäätmekava ajakohastada iga kuue aasta järel ning see peab vastama raamdirektiivi artiklites 28–30 toodud nõuetele. Eesti Vabariigi valitsus võttis 25.02.2021 vastu otsuse pikendada „Riigi Jäätmekava 2014–2020“ tagasiulatuvalt kuni uue jäätmekava kehtestamiseni. Riigi jäätmekava pikendamine oli vajalik, et täita jäätmete raamdirektiivist tulenevat kohustust liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava ja seada jäätmehoolduse strateegiline lähenemisviis kooskõlas ringmajandusele üleminekuga. Uue riigi jäätmekava kehtestamine on võtnud planeeritust kauem ning selleks, et see kajastaks reaalset olukorda, on täpsustatud ka riigi jäätmekava pealkirja kehtivusaja osas - „Riigi Jäätmekava 2023–2028“. 15.03.2021. a käskkirjaga nr 131 algatas Keskkonnaminister „Riigi Jäätmekava 2022–2028“ ja „Riigi Jäätmekava 2022 - 2028“ keskkonnamõju strateegilise hindamise. Jäätmekaval saavad olema strateegilised seoses Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise raamistikuga, mis on hetkel väljatöötamisel. Täpsustamisel on nii Kliimaministeeriumi vastutusel olevad tulemusvaldkonnad, kui neid eesmärgistavad arengukavad. Jäätmete ja ringmajanduse valdkonnad on neis käsitletud ja strateegilisel tasandil kirjeldatud ning eesmärgistatud. Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. „Riigi jäätmekava 2023–2028“ (edaspidi riigi jäätmekava) on kogu jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument, milles kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtteid ja meetmeid koos ettenähtava tegevusega jäätmekava kehtivuse perioodiks, et kooskõlas teiste asjasse puutuvate arengudokumentidega saavutada jäätmeseaduses püstitatud jäätmepoliitika eesmärgid. Riigi jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmehierarhia põhimõttest. Tegemist on Euroopa Liidu (EL) jäätmete raamdirektiivist lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Jäätmehierarhia on viieastmeline: vältimine – korduskasutuseks ettevalmistamine – ringlusse võtmine – muu taaskasutamine – kõrvaldamine. Jäätmekava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: 1 Jäätmete raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 (15.09.2023). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN (15.09.2023).  • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast 3 , kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb toetada toodete korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Kasutades tekkinud jäätmeid kui ressurssi on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis tuleb eelistada muul viisil taaskasutamist, et võimalikult vähe ladestada jäätmeid prügilasse; • laiendatud tootjavastutuse põhimõte – tootja on kohustatud tagama tema turule lastud tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Sealjuures võib tootja valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega; • “saastaja maksab” põhimõtte kasutamine – jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saaste likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik; • iseseisvuse ja läheduse põhimõte – jäätmehoolduse kavandamisel ja muus jäätmehooldust suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et jäätmekäitluskohtade võrgustik peab olema lõimitud nii, et oleks tagatud segaolmejäätmete käitlemine tekkekohale võimalikult lähedal, samuti kõigi tekkinud jäätmete kõrvaldamine, arvestades jäätmekäitluse hierarhia põhimõtet, parimat võimalikku tehnikat, geograafilisi olusid ja vajadust spetsialiseeritud rajatiste järele seoses teatavate jäätmeliikidega. Läheduse põhimõte Eesti kontekstis tähendab „käitlemist Eestis“. • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid, tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti; • tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades; • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine; • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega. ELi ja Eesti üldise keskkonnapoliitika põhieesmärk on keskkonna ja inimese tervise kaitse. Selleks tuleb vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust. Sealjuures tuleb tagada jäätmete käitlemine ja (jäätmetest valmistatud toodete kasutamine) viisil, mis: • ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi; • ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid; • ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku. 3 Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52 (§ 22 1 Jäätmehierarhia). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv (15.09.2023). 5 Jäätmekava hõlmab kogu Eesti territooriumi, käsitleb kõiki olulisi jäätmekategooriaid (-liike), mis on jäätmeseaduse ja teiste jäätmeid puudutavate õigusaktide reguleerimisalas. Riigi jäätmekava annab ülevaate hetkeolukorrast ja riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärkide täitmisest, käsitleb riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilisi eesmärke ja meetmeid, sh lähtudes kolmest põhilist uue perioodi eesmärgist. Lisaks eelnevale on jäätmekavas kajastatud ka riikidevahelist jäätmevedu, antud ülevaade rahaliste vahendite kasutamisest jäätmekava rakendamiseks ning lisadena on toodud olulisemad teemavaldkonnad, nt toidujäätmete tekke vältimise kava (lisa 2 aga ka lisa 7 koosseisus), prügistamise, sh mereprügi ja jõgede valgaladelt prügi vähendamise tegevused (LISA 7. Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava (7.6) prügistamise vähendamine) ning üldine jäätmekäitlusolukord aastatel 2014-2020 (lisa 6). Lisaks on koostatud eraldi ka riigi jäätmekava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne.4 Jäätmekavas soovitakse rõhutada seatud strateegilisi eesmärke, käsitleda nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ning nende maksumust. 4 Skepast&Puhkim OÜ. Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne, töö number 2022-0055. Tellija. Kliimaministeerium, 2023. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/10737/download (15.09.2023). 6 1. Riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted Tulenevalt uutest arengutest nii Euroopas kui kogu maailmas, tuleb meil üle vaadata ja korrastada jäätmekäitluse fookusvaldkonnad. Seda tehes tuleb meil arvestada ka oluliste eesmärkidega Euroopa tasemel. Eelkõige tuleb arvestada Euroopa rohelise kokkuleppega (Green Deal)5 , mille eesmärgiks on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks. Samuti on oluline arvestada kliimaeesmärkidega. Riigi jäätmekava 2023–2028 tegevustega soovitakse tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades korduskasutust. Kõik see peab olema kooskõlas läbimõeldud ja toimiva jäätmekäitlusega, kus on tagatud tõhus jäätmete liigiti kogumine, ringlussevõtt ja muu taaskasutus ning inimesele ja keskkonnale ohutu jäätmete kõrvaldamine. Oluline on, et jäätmehoolduses rakendatavad meetmed toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna. Kokku on lepitud jäätmekäitluse arendamise põhisuundades. Riigi jäätmekavas lähenetakse edasise arengu kirjeldamisel kolmest põhisambast, tuues iga teema juures ära olemasolev olukord ja lähtuvalt sellest planeeritakse edasi tegevusi, võttes arvesse eelkirjeldatud olukorda ja suuniseid strateegilistest dokumentidest sh jäätmete raamdirektiivi muudatustest. Uues riigi jäätmekavas on kolm põhisammast/strateegilist eesmärki: • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Nende kolme strateegilise eesmärgi poole liikumise kaudu, samas analüüsides ja leides lahendused või tegevussuunised ka teistele jäätmete raamdirektiivist tulenevatele riigi jäätmekava puudutavatele küsimustele, on Eestil võimalik liituda Euroopa eesrindlike riikidega, kelle jäätmekäitlus lähtub ringmajanduspõhisest lähenemisest, on ressursse tõhusalt kasutav ja kelle eeskujul on seatud üldised Euroopa jäätmekäitlust suunavad sihid . 5 Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe. – Brüssel, 11.12.2019 COM(2019) 640 final. Kättesaadav: Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities–2019–2024/european-green- deal_et (15.09.2023). 7 1.1. Hinnang jäätmevoogudele tulevikus Euroopa roheline kokkulepe6 on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Samas juba aastaks 2030 tuleb jõupingutuste jagamise määruse kohaselt panustada ka jäätmesektoril kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki.7 See hõlmab muude meetmete kõrval ka ringdisaini toetavat jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. Samuti uute ärimudelite soodustamist ja laiendatud tootjavastutuse tugevdamist. Keskendutakse eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elektroonika ja plast. Kõiki neid eesmärke peab arvestama ka Eesti oma arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel. Niisiis on ELi jäätmepoliitika eesmärk panustada ringmajandusse, ammutades jäätmetest võimalikult palju kvaliteetseid ressursse, järgides samal ajal jäätmehierarhia põhimõtteid.8 Jäätmeid on tavapäraselt peetud saasteallikaks. Jäätmed võivad aga olla väärtuslikuks materjalide allikaks, eriti nüüd, kus paljude materjalide varud vähenevad. Hea jäätmekäitlus võib anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Sellega säästetakse väärtuslikke ressursse, välditakse kulukaid puhastusoperatsioone ja ennetatakse terviseprobleeme.9 Ringmajanduse kontseptsioon seisneb eelkõige selles, et ressursse kasutatakse säästlikult. Ringmajandusele üleminek on edasiseks suuniseks ka jäätmekäitluse arendamisel ja tulevikusuundade hindamisel. Jäätmehierarhiast lähtuv jäätmekäitlus panustab ka kliimaeesmärkide saavutamisse. Kuna jäätmete ladestamine ja põletamine suurendab kasvuhoonegaaside (KHG) heidet, on jäätmetekke vältimine, jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine väga oluline sektori KHGde heite vähendamisel. Jäätmeteke, selle maht ja koostis erineb piirkonniti, kuid sõltub peamiselt piirkonna tavadest, kliimast, elutingimustest ja majanduslikust tasemest. Peamised jäätmeteket mõjutavad tegurid on aga üldine majanduslik olukord ning rahvaarvu muutus. Jäätmevoogude hindamisel tuleb seda kõike arvestada ning erinevate teguritega seotud põhiaspektid ja seosed kindlaks teha. Oluline osa usaldusväärsete prognooside tegemisel on korrektsetel andmetel (jäätmestatistika, rahvaarv ja majandusnäitajad jms). 6 Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus - ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe (viide 5). 7 Euroopa Liidu Nõukogu, 2018. Jõupingutuste jagamise määrus. Kättesaadav: https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2018/05/14/effort-sharing-regulation- council-adopts-emission-reduction-targets/ 8 Euroopa Komisjon. Waste and Recycling. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/topics/waste-and- recycling_en (15.09.2023). 9 Samas. 8 Aastatel 2010–2020 vähenes jäätmeteke elaniku kohta ELis 4,2%. Kui aga suuremad mineraalsed jäätmed kogusummast välja jätta, siis suurenes see 1,4%. ELi eesmärk on 2030. aastaks märkimisväärselt vähendada kogu jäätmeteket ja täheldatud vähenemine võib näidata edusamme selle suunas. Langus on aga hiljutine (2018–2020) ja langeb kokku COVID-19 pandeemiast tingitud ELi majanduse aeglustumisega. Kuna jäätmeteke on järginud majanduskasvu suundumusi täpselt – ehkki aeglasemas tempos –, on vaja teha olulisi lisapingutusi, et säilitada jäätmetekke vähenemist majanduskasvu taastumise taustal.10 Joonisel 1. on kujutatud jäätmeteket Euroopa riikide lõikes elaniku kohta, välja arvatud peamised mineraalsed jäätmed. Andmed on kuvatud võrdlusena 2010 ja 2020 aasta kohta. Joonis 1. Jäätmeteke elaniku kohta Euroopa Liidus 2010 ja 20 20 (allikas: EEA). Analüüs näitab, et jäätmeteke on endiselt väga sõltuv majanduse arengutest, kuid kokkuvõttes on EL suutnud saavutada majanduskasvust madalama jäätmetekke kasvu ehk nn suhtelise lahtisidumise. Siiski tuleb rohkem ära teha, et kasvavas majanduses jäätmeteke reaalselt 10European Environment Agency (Euroopa Keskkonnaagentuur EEA), 2022. Waste generation in Europe. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/ims/waste-generation-and-decoupling-in-europe (15.09.2023). 9 väheneks. Konkreetsete eesmärkide kehtestamine – poliitikakujundamisel on siin tugev roll – aitamaks tugevdada ennetuspoliitikat ELi ja riiklikul tasandil. 11 Jäätmeteke sõltub tugevalt elanike arvu kasvust ja majandusolukorrast. Statistikaameti kodulehel on toodud rahvastikuprognoos aastani 2080 (joonis 2), mis kirjeldab, mis juhtub paarikümne aasta pärast rahvastikuga, kui jätkub praegune majanduslik ja poliitiline areng ning praeguste teadmiste kohaselt ennustatavad sündimuse, suremuse ja rändetrendid.12 2019. aastal koostatud prognoosi järgi13 on rahvaarvu kahanemine ligi viis korda väiksem kui varasema, 2014. aasta andmetel tehtud prognoosi kohaselt. Siis ennustati 2040. aastaks 8% väiksemat rahvaarvu kui uue prognoosi järgi. Muutuse põhjus on rändetrendide muutus – eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud. 2022. aasta alguses elas Eestis 1 331 796 inimest 14 . Joonis 2. Rahvastikuprognoos aastani 2080 (allikas: Statistikaamet). 11 Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA), 2021. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/highlights/clear- opportunities-to-decouple-europes (15.09.2023). 12 Statistikaamet. Rahvastikuprognoos. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos (15.09.2023). 13 Statistikaamet, 2019. Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2019-077 (15.09.2023). 14 Statistikaamet. Rahvaarv. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv (15.09.2023). 10  30 25 20 milj tonni 15 10 5 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tavajäätmete teke Ohtlike jäätmete teke Joonis 3. Jäätmete koguteke aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende, võib väita, et jäätmete teema on aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring 15 ). Samas on jäätmeteke 2020 a. alles kolmandat aastat väiksem (Joonis 3.) ja osaliselt seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha tugevamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. Seetõttu on ka käesolevas jäätmekavas eraldi peatükk meetmetega jäätmetekke vähendamiseks. Olmejäätmete osakaal moodustab väikse osa kogu jäätmetekkest, kuid sellele osale on pööratud kõige rohkem tähelepanu. ELi jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäätmete valdkonnas mitmeid eesmärke (nt ringlussevõtu sihtarvud)16 . Viimaste aastate jäätmeteke kokku on vähenenud, kuid olmejäätmete ja ehitus- lammutusjäätmete teke on pigem suurenenud 17 . Prognoosimise teeb raskemaks paaril viimasel aastal maailmas toimuv, nt Covidi-kriis ja Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärki ja kliimavaldkonna suundumusi, võib eeldada, et põlevkivitööstuse jäätmete teke ja osakaal väheneb. Lähiaastate rahvaarvu ja majanduse arengud ning jäätmestatistika annab alust arvata, et olmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete ning pakendijäätmete kogused pigem kasvavad või on oodata tekke stabiliseerumist. Mida tõhusamad on jäätmetekke vähendamise meetmed, seda tõenäolisem, et vähemalt olmejäätmete tekke kasvu on võimalik vähendada. Ehitus- ja lammutusjäätmete teket mõjutab enim era- ja ettevõtlussektori tegevused antud jäätmete tekitamisel, mis omakorda on mõjutatud üldisest majandusolukorrast. 2028. aasta Keskkonnaagentuuris prognoosi koostamisel võeti arvesse viimase 20 aasta jäätmetekke andmeid ning järgmisi mõjutegureid: • Rahvaarv • Tarbimine 15 Turu-uuringute AS. Eesti elanike Keskkonnateadlikkuse uuring. Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium, 2022. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN (15.09.2023). 17 Vt joonis 13. 11  • sisemajanduse kogutoodang (SKT) • turism • Ühekordse plasti direktiiv (SUP direktiiv)18 • jäätmekava meetmed (sh jäätmetekke vähendamise meetmed) • Ringmajanduse valge raamatu meetmed • Jäätmevaldkonda mõjutavad direktiivid (nt SUP direkiitv) • suured planeeritavad projektid nagu elamufondi renoveerimine, RailBaltica raudtee ehitamine. Keskkonnaagentuuri prognoosi kohaselt suureneb olmejäätmete teke 2028. aastaks 2020. aasta baasaasta järgi 4,2% (2028 +-0,3%). Keskmiselt oleks aastane olmejäätmete teke ca 530 000 tonni aastas. Tabel 1. Olmejäätmete tekke prognoos (allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmeliik 2028. a. prognoos, Tekke kasv tonn 2028 vs 2020 Paber ja kartong 122 762 2,5% Metallid 20 201 1,5% Plastid 79 236 5,5% Klaas 42 768 2,5% Biojäätmed kokku 134 038 2,5% Puit 9 056 9,0% Tekstiil 20 436 2,0% Kasutuselt kõrvaldatud seadmed (EES) 12 251 9,5% Toiduõli ja -rasv 891 20,0% Ohtlikud olmejäätmed (ülaltoodud liigid kokku) 2 052 10,0% Muud olmejäätmed (ülejäänud olmejäätmete liigid, 83 992 9,0% sh sortimisjäägid, suurjäätmed, segapakendijäägid) Tänavapühkmed 2 287 30,7% KOKKU 529 695 4,2% 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0904&from=ES (15.09.2023). 12 2021. aastal kasvas olmejäätmete teke 509 tuh tonnilt 525 tuh tonnile, põhiliseks mõjuteguriks ettevõttetes ja asutustes tekkinud olmejäätmed peale COVID-19 seotud asjaolusid. 2022–2023 on oodata eeldatavalt tõusu, aastatel 2024–2026 on oodata vähest langust ja eelduslikult püsib aastatel 2027-2028 olmejäätmete teke stabiilsena. Kui jäätmekavas planeeritud jäätmetekke vältimise meetmeid ei rakendataks, siis jäätmetekke kasv oleks järgmine: 563 tuhat ehk 10,6% (ca 1,3% aastas), baasaasta 2020 korral ning 543 tuhat tonni ehk 6,8% 2028. aastaks, kui arvutusteks võeti baasaastaks 2019-2021 keskmine väärtus. Prognoosi on teinud Keskkonnaagentuur ja arvutustes kasutati järgmisi põhiparameetreid: SKT-d ja eelmiste aastate jäätmetekke trendi. Kodumajapidamistes tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete teke sõltub otseselt elanikkonna heaolust ja olukorrast energiaturul, eelkõige soojus- ja elektrienergia turul. Olemasolevatel andmetel on ehitusjäätmete hulk viimase 3 aasta jooksul kasvanud ja see trend jätkub. Tõusvad energiahinnad ja uued nõuded hoonetele, sh elamutele, kutsuvad esile vajaduse vanade hoonete rekonstrueerimiseks ja uute ehitamiseks. Kui 2010. aastal tekkis ligikaudu 160 tuhat tonni ehitus- ja lammutus jäätmeid ja 2020. aastal ligikaudu 170 tuhat tonni, siis 2028. aastaks on oodata mahu kasvu ligikaudu 46% ehk elamute renoveerimisel, ehitamisel ja lammutamisel tekib ligikaudu 250 tuhat tonni jäätmeid aastas. Prognoosi koostamisel on arvestatud sealhulgas Uue Euroopa Bauhausi meetmetega. Vaatamata jäätmekavas kirjeldatud jäätmetekke vähendamise meetmetele suureneb oluliselt tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete maht 2028- ks aastaks. 1.2. Olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad Euroopa rohelise kokkuleppe19 eesmärke peab arvestama ka Eesti oma arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel, jäätmevoogude hinnangus ja võtmevaldkondade määramisel. Jäätmevood on konkreetsete jäätmete vood nende tekkest kuni ringlussevõtu, taaskasutamise, või kõrvaldamiseni. Igal jäätmevool on oma spetsiifilised omadused ja kohaldatavad õigusaktid, sealhulgas töötlemismeetodi, ohtlikkuse, praktilise ringlussevõtu võimaluste osas. Jäätmevood võib jagada kahte põhikategooriasse: materjaliga seotud vood (sh metallid, klaas, paber ja papp, plast, puit, kumm, tekstiil, biojäätmed) ja tootega seotud vood (sh pakendid, elektroonikajäätmed, patareid ja akud, romusõidukid, kaevandus-, ehitus- ja lammutusjäätmed). Erinevate jäätmevoogude hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte: jäätmetekke suurus ja allikad, ringlussevõtu ja muu taaskasutusse suunamise võimalused; kehtivad ELi ja Eesti õigusaktid ja nende rakendamine.20 Arvestades kohustuslikke sihttasemeid, jäätmetekke liigilist koostist ja EL rohelise kokkuleppe 19 Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe (viide 5). 20 Euroopa Parlament, 2015. Understanding waste streams: treatment of specific waste. Kättesaadav: https://www.europarl.europa.eu/EPRS/EPRS-Briefing-564398-Understanding-waste-streams-FINAL.pdf (15.09.2023). 13 suundumusi, on riigi jäätmekavas 2023–2028 suuremat rõhku pandud järgmisetele jäätmeliikidele: olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, probleemtoodetest tekkinud jäätmed, biolagunevad jäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, plastijäätmed, tekstiilijäätmed. Nimetatud jäätmevoogude osas on eraldi välja toodud eesmärgid ja meetmed. Kuivõrd Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“21 tõi esile, et plasti ringmajanduse väljakutsed esinevad kogu plasti elutsüklis ning uuringus leiti, et kõige mõjusam oleks Eestis ringmajandust toetavaid meetmeid juurutada pakendivaldkonnas, siis on pakendi- ja plastijäätmete eesmärgid ja meetmed ühiselt kirjeldatud. Lisaks on eraldi käsitlemist leidnud ka prügilate, jääkreostuse, püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) valdkond ning jäätmevaldkonna digiteemad. Lisade all on eraldi täpsemat kajastamist leidnud toidujäätmete tekke vähendamise ja prügistamise, sh mereprügi ja jõgede valgaladelt vähendamise teemad. Samuti on jäätmekavas kajastatud ka riikidevahelist jäätmevedu. Võrreldes eelmise jäätmekava perioodiga, tuleb silmas pidada erinevaid suuremaid arenguid, mis võivad mõningal määral esile kutsuda muutusi jäätmete tekkekoguses, päritolus või liigilses koostises. Põlevkivitööstuse jäätmete puhul tuleb silmas pidada, et kui põlevkivi kasutus väheneb, siis väheneb ka põlevkivitööstusega seotud jäätmete kogus. Uue teemana on jäätmekavas kajastatud prügistamise sh mereprügi ja jõgede valgaladelt prügi vältimise ja vähendamise osa. Kuna mereprügi vähendamine sõltub paljuski maismaal tehtud õigetest valikutest, siis on mereprügi teemad leidnud kajastamist ka merevaldkonna dokumentides22 , mida ka Eesti peab silmas pidama. Prügistamise teema on oluline ka maismaa veekogude olukorda silmas pidades, seetõttu aitavad jäätmekavas käsitletud prügistamise vähendamise meetmed (lisa 7) ka direktiivi 2000/60/EÜ 23 artikli 11 eesmärke täita. Jäätmekava planeeritud tegevused on tavapäraselt jaotunud kuue aasta peale. Erinevate tegevuste elluviimine sõltub mitmetest asjaoludest, kuid eelkõige EL ja Eesti riigi valitud prioriteetidest. Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine. Seetõttu on jäätmekava tegevuste planeerimisel sellega arvestatud ja valitud just seda toetavad strateegilised eesmärgid ja elluviidavad meetmed. Kõige selle kõrval on igati oluline toetada ka jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi loomist ja rakendamist, edendada tõhusa järelevalve süsteemi edendamist ja paremat rakendamist ning kõige selle toetamiseks jäätmevaldkonna digitaliseerimist. Keskkonnale ja inimese tervisele ohutut jäätmekäitlust saab tagada rakendades tõhusat järelevalvet. EL on eesmärgiks võtnud edendada ringmajandust ning selle raames lahendada ka jäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleemid. Sellega kaasneb paratamatult EL sisene jäätmesaadetiste liikumine. Eesti peab olema valmis selleks, et me ei saaks rikkamate liikmesriikide jaoks problemaatilisemate jäätmeliikide sihtriigiks. Mõnede jäätmeliikide osas (nt ehitus-lammutusjäätmed) on näha tendentsi, et ringlussevõtu eesmärgiga tuuakse sisse jäätmeid, millest ringlusse suunatakse siiski vaid väike osa ja ülejäänud kas 21 Technopolis Group Eesti OÜ, 2021. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring - plastitööstus, 2021. Kättesaadav: https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf (15.09.2023). 22 Helcom, 2021. Mereprügi plaan. Kättesaadav: https://helcom.fi/action-areas/marine-litter-and-noise/marine- litter/marine-litter-action-plan/ (15.09.2023). 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=celex:32000L0060 (15.09.2023). 14 taaskasutatakse (nt tagasitäide või põletamine) või ladestatakse. See ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja läheduse põhimõttega. Ringmajanduse suunal liikumisel on oluline rakendada jäätmete käitlusel üha rohkem jäätmehierarhia ülemisi astmeid, mistõttu tuleb ka jäätmete impordil järgida, et sisseveetavatest jäätmetest suur osa läheb just ringlusse ja toetab Eesti püüdlusi ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel. Tulenevalt ringlussevõtu edendamise olulisusest ei ole hetkel olemasoleva info põhjal jäätmekava kehtivuse ajal riiklikult kavandatud uusi olmejäätmete prügilaid või põletustehaseid. Samuti ei ole jäätmekava kehtivuse raames praeguste teadmiste juures plaanis ühtegi olemasolevat jäätmete käitlusrajatist, (nt prügilad, põletustehased) sulgeda, planeeritakse jätkata nendega, mis praegu töötavad. Kuna lähiaastatel on plaanis ringlussevõtu võimsust suurendada, näib hetkel olemasolev olmejäätmete ladestus- ja põletusmaht olevat piisav. Samas kui uusi käitlusvõimekusi rajatakse, nt ringlussevõtu jaoks, siis on oluline silmas pidada, et jäätmekäitluskoha rajamiseks määratakse asukoht planeeringuga. Kui jäätmekäitluskoht kuulub olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja, tuleb ehitise püstitamiseks koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole linna või valla üldplaneeringus määratud. Lisaks koostatakse ka detailplaneering ehitusõiguse, hoonestusala, kruntide jms määramiseks. Planeeringute koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, et selgitada planeeringu elluviimisel kaasnevad keskkonnamõjud ning arvestada planeeringu koostamisel ja kehtestamisel keskkonnakaalutlustega. Kavandatava jäätmekäitluskoha rajamiseks viiakse vajadusel läbi ka keskkonnamõju hindamine tegevusloa (ehitusloa ja keskkonnaloa) menetluse käigus. Käitluskoha valikul pole Eestis kaugus määravaks aspektiks, kuna Eesti on nii väike, et kõigi jäätmeliikide va biojäätmete osas on kogu Eesti asukohakriteeriumide poolest “lähedal”. Arendaja saab ise otsustada vastavalt võimalustele. Uute käitlusrajatiste osa koos rahastusega on täpsemalt kajastatud ohutu materjaliringluse peatükis 3.2 (tabel 16) ja täiendavad rahastamisvõimalused peatükis 6 (tabel 18). Rahastusvõimaluste leidmisel tuleb silmas pidada EL-i ja Eesti prioriteete ringmajanduse valdkonnas, mistõttu eelkõige on toetusmeetmete loomisel silmas peetud jäätmehierarhia kõrgemaid astmeid. Toetatakse investeeringuid ja oluline osa on alati ka ettevõtjal enda omaosalusel. Tegevuskulud või igapäevased kulud on ettevõtte enda kanda ning enamasti kaetakse jäätmete vastuvõtutasude kaudu. Jäätmete käitlusrajatiste osas on riigi soov jääda tehnoloogianeutraalseks ja investor peab ise otsustama, millist tehnoloogiat kasutada. Arvestades tänaseid olelusringi analüüse, tuleks eelistada mehaanilist ringlussevõttu, kus see on tehnoloogiliselt võimalik, ning biojäätmete puhul bioloogilist ringlussevõttu. Jäätmete importimisel tuleb samuti tähelepanu pöörata, et see ei sea ohtu ka meil Eestis tekkinud jäätmete ringlussevõttu ja muud taaskasutamist. Selle eesmärgi saavutamiseks võib piirata sissetulevaid jäätmesaadetisi, kui selliste saadetiste tagajärjel tuleb riigis tekitatud jäätmed kõrvaldada või neid töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtte ega jäätmekava eesmärkidega. Jäätmete käitlemisel tuleb arvesse võtta läheduse põhimõtet ehk kui lähemal on vastav käitluskoht olemas, siis tuleb arvestada pikema transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Lisaks aitab ringlussevõtu eesmärke täita ka tekkekohal liigiti kogumine, see tagab jäätmete kõrgema kvaliteedi ja annab paremad võimalused ringlussevõtuks. Samas tuleb erinevate piirangute rakendamisel järgida, et arvesse oleks võetud ka majanduslikud aspektid, 15 st et mõningal juhul võib jäätmehierarhia madalama astme käitlusviisiga loodav majanduslik väärtus olla suurem kui nendega kaasnevad keskkonnamõjud. Kuna direktiividega seotud uute eesmärkide saavutamine saab olema pingeline, on jäätmekava tegevused perioodi esimesel poolel eelkõige suunatud olme- ja pakendijäätmete sihtarvude täitmisele. Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvale majandusmudelile üleminek ja kliimaeesmärkid e saavutamine puudutab otseselt ka jäätmekorralduse valdkonda. Eesti on mõistnud nende teemade olulisust ja seetõttu on ka Riigi jäätmekavas väljatoodud meetmed loodud, neid eesmärke silmas pidades. Eesti töötas Keskkonnaministeeriumi24 (KliM) eestvedamisel 2022 aastal välja ringmajanduse valge raamatu, mis sündis erinevate osapoolte koostöös ja aitab meid edasi ringmajanduse suunal liikumisel25 . Samas on maailm 2022 aastal muutunud, käimas on Venemaa agressioonisõda Ukrainas, samuti pole me puutumata jäänud energiakriisist. Seetõttu tuleb üha enam ka keskkonnavaldkonnas mõelda, kuidas sellised arengud meie eesmärkide seadmist ja saavutamist mõjutada võivad. Üha olulisem on mõelda energiasõltumatuse saavutamise peale. Ka jäätmemajandus võib panustada nende probleemide lahendamisse Eesti jaoks, sh biojäätmetest energia saamisele. Siinkohal on väljatoodud vaid kõige üldisemad trendid , spetsiililisem info eri jäätmeliikid e kohta, on toodud juba konkreetselt vastavates peatükkides. 1.3. Visioon Jäätmetekke vältimine, toodete korduskasutamine ning parandamine, tekkinud jäätmete liigiti kogumine on igapäevase käitumise osa. Eestis on seda toetav kasutajasõbralik, tõhus, läbipaistev ja toimiv jäätmehierarhiast lähtuv uuenduslik jäätmehooldussüsteem, jäätmetest luuakse uut väärtust toormena. Ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtete rakendamise tulemusena tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid. Keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine on üha levinum kõigil tasanditel. See võimaldab teha keskkonnateadlikke tootmis- ja tarbimisotsuseid nii tavakodanikul kui ettevõtjal ja riigil tervikuna. Jäätmeteket välditakse kus võimalik ning muul juhul eelistatakse toodete korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Korduskasutamine, parandamine ja renoveerimine on soodustatud ja populaarne, levinud on sellist käitumist toetavad platvormid. Tooted kestavad pikka aega, materjalid on ohutult kaua ringluses ning looduskeskkonna ressursse kasutatakse kestlikult. Jäätmete liigiti kogumine on kasutajasõbralik ja otstarbekas. Jäätmete teekond tarbija juurest kogumiskohta ning sealt käitlejani on toimiv ja usaldusväärne. Jäätmete kogumiseks ja veoks kasutatakse uuenduslikke lahendusi. Jäätmetekitaja maksab tekitatud koguste eest. Jäätmete liigiti üle andmine on majanduslikult motiveeriv. Tekkinud jäätmeid kasutatakse kui ressurssi, 24 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium 25 Ringmajanduse valge raamat, 2022. Kättesaadav: https://ringmajandus.envir.ee/sites/defa ult/files/2022- 06/Ringmajandus_valge_raamat.pdf (15.09.2023). 16 mistõttu saadakse loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendatakse nõudlust uute loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis eelistatakse muul viisil taaskasutamist, et võimalikult vähe jäätmeid prügilasse ladestada. Eestis toimub nende jäätmete lõppkäitlus, kus see on mõistlik või puuduvad võimalused nende käitlemiseks väljaspool. Jäätmevaldkonna andmete esitamine on kvaliteetne ja õigeaegne ning riigi kogutud ja avaldatud jäätmealased andmed on usaldusväärsed. Suundutakse olukorra poole, kus jäätmete kohta on olemas andmestik toote algusfaasist lõppfaasini, mida saab tõhusalt ja mitmekülgset kasutada otsuste tegemiseks. Jäätmehierarhiast lähtuvaid tegevusi toetab neid põhimõtteid võimaldav jäätmevaldkonna õigusraamistik ning efektiivne järelevalve. Investeeritakse nutikatesse lahendustesse toodete tootmises ja jäätmete ümbertöötlemises, mis toetavad kasutajasõbraliku ja efektiivse jäätmehooldussüsteemi toimimist. Toimiv jäätmehooldussüsteem ja koostöö eri osapoolte vahel, oskusteave, innovaatilised lahendused ning eksperdid annavad suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Süsteemi toimimist toetab avatud koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, tarbijate ja teadlaste vahel, tagatud on piisav ekspertide järelkasv. 17 2. Hetkeolukord Hetkeolukorra kirjeldamisel 2022. aastal lähtume viimastest kättesaadavatest ja kontrollitud ehk 2020. aasta kvantitatiivsetest andmetest. Jäätmestatistika esitamisel on tuginetud Keskkonnaagentuuri (KAUR) andmetele ja kasutatud nende koostatud jooniseid ja mitmeid tabeleid. Jäätmeteke ja selle koostis erineb piirkonniti ning sõltub suuresti majandusolukorrast, rahvaarvust ja selle rahva käitumismustritest. Viimased aastad on olnud olulised, kuna keskkonnateadlik mõtteviis on jõudsalt laienenud ning kliima- ja energiaküsimused ja ringmajanduse põhimõtte rakendamise olulisus on jõudnud paljude teadvusesse. Rohelepe on selle trendi üks paremaid näiteid. Eesti, väikese ja paindliku riigina, püüab jõudsalt keskkonnahoidlikke põhimõtteid järgida ning on neid eesmärke ja põhimõtteid arvestanud ka jäätmevaldkonna õigusaktide koostamisel, valdkonna eelarve planeerimisel ja investeeringute suunamisel, tegevuste kavandamisel ja rakendamisel. Samas oleme siiski veel poolel teel oma eesmärkide saavutamisel ja seda väljendab ka jäätmevaldkonna hetkeolukord. Allpool olev Joonis 4. näitab, et jäätmeteke on viimased kolm aastat olnud langustrendis, kuid paljuski on see seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. 30 25 20 15 mln tonni 10 5 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ohtlike jäätmete teke 1,85 1,49 0,88 1,58 1,81 1,87 1,68 Tavajäätmete teke 20,24 23,23 23,56 23,64 21,70 18,34 15,02 Taaskasutatud ohtlikud jäätmed 1,05 0,94 0,31 0,58 0,73 0,68 0,65 Taaskasutatud tavajäätmed 7,01 8,45 7,52 9,03 8,82 9,01 9,88 Ladestatud ohtlikud jäätmed 0,76 0,51 0,53 0,98 1,12 1,18 0,98 Ladestatud tavajäätmed 12,85 11,71 12,33 12,26 12,09 6,32 5,01 Joonis 4. Jäätmete koguteke ja käitlus aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Eestis tekkivatest jäätmetest ca 70% moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed (joonis 5). See on meie ajalooline pärand. Vaatamata sellele on perioodil suurimat tähelepanu pööratud olmejäätmetele ja nende käitlusele, tulenevalt ringlussevõtu kohustustest ja asjaolust, et põlevkivitööstuse jäätmete käitluslahendused on pikema aja jooksul välja töötatud ja suuri muudatusi käitluslahendustes on keeruline ellu viia. Samas uued tehnoloogilised lahendused ja paratamatu põlevkivitööstusmahtude langus tulevikus aitab ka selles valdkonnas olukorda parandada.  29% 3% 30% 28% 2% 8% ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed aheraine lend- ja koldetuhk* olmejäätmed muud tavajäätmed Joonis 5. Jäätmetekke jaotus 2020 aastal (allikas: Keskkonnaagentuur). 2.1. Olmejäätmed Olmejäätmed on kodumajapidamistes tekkinud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed ning muudest allikatest tekkinud, kuid koostise ja omaduste poolest sarnased jäätmed. Jäätmenimistus tähistatakse olmejäätmeid koodiga 20. Lisaks arvestatakse olmejäätmete hulka ka osa pakendijäätmetest (olmes tekkivad pakendijäätmed), mida jäätmenimistus tähistatakse koodiga 15. Olmejäätmed moodustavad ligikaudu 3% kogu jäätmetekkest. Olmejäätmeid tekkis aastatel 2014–2020 keskmiselt 495 tuhat tonni aastas, jäätmeteke on viimastel aastatel olnud kõikuv. 2014. aastal tekkis olmejäätmed 466 tuhat tonni, seejärel jäätmeteke suurenes igal aastal ulatudes 2018. aastal 535 tuhande tonnini. Jäätmeteke langes 490 tonnile järgmisel aastal ning on seejärel taas tõusnud, ulatudes 2020. aastal 509 tuhande tonni ehk 383 kilogrammini elaniku kohta Joonis 6). 19  410 400 406 390 390 380 383 370 371 370 360 350 355 352 340 330 320 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 6. Olmejäätmete (sh olmes tekkivad pakendijäätmed) koguteke kilogrammides elaniku kohta aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur, Statistikaamet). 2020. aastal imporditi Eestisse 34 tuhat tonni (sh Soomest 33 tuhat tonni segaolmejäätmeid ) ning aasta alguses seisis ladustatuna 115 tuhat tonni olmejäätmeid. Enamik olmejäätmetest 2020. aastal taaskasutati (sh energiakasutus). Liigiti koguti 2020. aastal vaid 38 protsenti olmejäätmetest (sh olmes tekkivad pakendijäätmed). Ülejäänud olmejäätmed koguti kokku segaolmejäätmetena. Enim koguti liigiti paberi- ja kartongijäätmeid (43 tuhat tonni), biolagunevaid köögi-ja sööklajäätmeid (23 tuhat tonni), biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (20 tuhat tonni), suurjäätmeid (14 tuhat tonni) ning metallijäätmeid (8 tuhat tonni). Rõiva- ja tekstiilijäätmeid koguti eraldi kaks tuhat tonni. KAURI prognooside kohaselt tõuseb liigiti kogumise tase aastaks 2028 ligikaudu 65 protsendini ehk liigiti kogutakse 345 000 tonni olmejäätmeid. Prognoosi koostamisel on arvesse võetud nii jäätmekavas planeeritud meetmeid, sihtnumbrite saavutamise vajadust, infrastruktuuri arendamist, ambitsioonikaid teadlikkuse tõstmise eesmärke kui ka kohalikele omavalitsustele sihtmäärade kehtestamise plaani. 2020. aastal viis Stockholm Environment Institute Tallinn (SEI Tallinn) läbi üleriigilise segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu (edaspidi sortimisuuring)26 . Uuringu tulemustest selgub, et segaolmejäätmetes sisaldub enim biojäätmeid (sh nii biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kui köögi- ja sööklajäätmed, kokku 32 massiprotsenti) ja pakendijäätmeid (erinevaid pakendimaterjali liike kokku 32 protsenti) (Joonis 7.Joonis 7). Rõiva- ja tekstiilijäätmeid sisaldub segaolmejäätmetes ligikaudu kuus protsenti. 26 SEI Tallinn, 2020. Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/5318/download (15.09.2023). 20  Muu klaas 0,01% Ohtlikud jäätmed 0,09% Puitpakend 0,37% Muu metall 0,51% Elektri- ja elektroonikaromud 0,89% Muu puit 0,91% Metallpakend 1,82% Muu plast 2,13% Tekstiil ja rõivad 5,81% Klaaspakend 6,41% Paber- ja kartongpakend 7,35% Aiajäätmed 8,44% Muu paber ja kartong 9,66% Plastpakend 15,7% Muud jäätmed 16,6% Köögijäätmed 23,29% Joonis 7. Segaolmejäätmete liigiline koostis massiprotsentides vastavalt 2020. aastal valminud segaolmejäätmete sortimisuuringule 26 . Sisemajanduse kogutoodang (SKP) suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem. Samas ei ole sihttaset (alla ½ SKP kasvuprotsendist) siiski saavutatud, kuigi oleme sellele lähemale liikunud (vastav tabel on toodud Riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärkide täitmist käsitlevas lisas). Olmejäätmete tekke vähenemine on mõneti näiline ja tingitud olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise edenemisest. Liigiti kogutud pakendijäätmed kajastuvad jäätmearvestuses eraldi jäätmegrupina, mistõttu jäävad need selle indikaatori hulgast välja, kuigi tekivad valdavalt olmes. Stabiilsus näitab, et teatud tulemuslikkus liigiti kogumisel on saavutatud . Olmejäätmete ringlussevõtu olulise suurendamise eelduseks on liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu tõus, selleks on vaja teha pingutusi ning luua läbimõeldud ja süsteemne lahendus. Selles suunas on viimastel aastatel ka jõuliselt astutud. Välja on töötatud mitmed toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele liigiti kogumise taristu arendamiseks ja toetusmeetmed jäätmetekke vältimiseks, samuti on tegeletud teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmisega. Toetusi jagatakse nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammist, struktuurivahenditest kui kliimarahadest. Kliimarahadest toetati kohalikke omavalitsusi (KOV) aastatel 2020–2022 jäätmete liigiti kogumise taristu arendamisel sh biojäätmete käitlemise edendamisel. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel rahastati 2018. aastal mitme jäätmejaama ehitust ja arendamist. Keskkonnaprogrammist on toetatud nii liigiti kogumise infrastruktuuri arendamist, ohtlike jäätmete kogumisringe kui ka jäätmetekke vähendamise tegevusi. 21 Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete tekke vältimisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tekke vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on KliM läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimastel aastatel on teadlikkuse tõstmise kampaaniad edukalt toimunud erinevate sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate tarbijateni. Biojäätmed Olmejäätmete hulka kuuluvate biojäätmete alla liigitatakse biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (kood 20 01 08) ning biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (kood 20 02 01). Biojäätmeid kogutakse liigiti viimastel aastatel keskmiselt 40 tuhat tonni aastas. Kui varasemalt koguti liigiti rohkem aia- ja haljastujäätmeid (2014. a pea 20 tuhat tonni) ja vähem köögi- ja sööklajäätmeid (2014. a 10 tuhat tonni), siis nüüd on toimunud muutus ning köögi- ja sööklajäätmeid kogutakse enam (2020. aastal 21 tuhat tonni). Sortimisuuringu tulemustes saab järeldada, et liigiti kogutakse siiski vaid umbes neljandik biojäätmetest. See tähendab, et biojäätmete teke oli 2020. a 135 tuhat tonni, millest 95 tuhat tonni on köögi- ja sööklajäätmed ning 40 tuhat tonni aia- ja haljastujäätmed. Keskmiselt tekib seega Eestis elaniku kohta 71 kg köögi- ja sööklajäätmeid ning 30 kg aia- ja haljastujäätmeid aastas (kodukompostimise koguseid pole juurde arvestatud, kuna täpsemad andmed puuduvad). Biojäätmete liigiti kogumise madal tase on olnud seni üheks suurimaks kitsaskohaks olmejäätmete valdkonnas, kuna liigiti kogumata biojäätmeid ringlusse võtta ei saa. Ootuspärane on, lähiaastatel liigiti kogutud biojäätmete osakaal oluliselt suureneb. Selle tagab kohustus korraldada hiljemalt 2023. aasta lõpust kõikjal Eestis biojäätmete tekkekohalt kokku korjamine või alternatiivina kodukompostimine. Alates 2025. aastast biojäätmete üldkogused eelduslikult kasvavad, kuna arvestusse hakatakse lisama kodukompostimisele suunatud biojäätmete koguseid, mida seni ei ole üldse arvesse võetud. Siis arvestatakse neid koguseid aga ka ringlussevõtu arvutamisel. Samal ajal on oluline tegeleda üha enam ka toidujäätmete tekke vähendamisega, mis on keskkonnamõju poolest väga kaalukas. Seega tuleb läbi toidujäätmete (toidukao) tekke vähendamise saavutada tulevikus ka köögi- ja sööklajäätmete koguse vähenemine. Biojäätmetest võeti 2020. aastal ringlusse vaid 21,2% (arvestades ka segaolmejäätmete hulka visatud biojäätmeid). Liigiti kogutud biojäätmetest võetakse ringlusse valdav osa (Joonis 8). Biojäätmete ringlussevõtuna (R3o) arvestatakse vaid selliste sertifitseeritud toodete valmistamist, mis vastavad jäätmete lakkamise kriteeriumidele. Kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri määrustega27 . Kui valmistatav toode, näiteks kompost, kriteeriumidele ei vasta, on tegu jätkuvalt jäätmetega ning sellise materjali tootmist ega kasutamist ringlussevõtuna ei arvestata. Joonis 8. Joonis 8on nähtav biojäätmete ringlussevõtu vähenemine 2018. aasta ja 2019. aasta võrdluses. Kukkumist mõjutas metoodika täpsustamine ringlussevõtuna arvestatavate toimingute osas ning väiksem aia- ja haljastujäätmete 27 Keskkonnaministri 8. aprilli2013. a määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“, keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ ja Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“. 22 ringlussevõtt. Ringlusse võetud biojäätmete maht on aastate lõikes suurenenud (2014. aastal 12 tuhat tonni, 2016. aastal - 20 tuhat tonni, 2018. aastal – 31 tuhat tonni, 2020. aastal – 29 tuhat tonni). Siiski on üheks biojäätmete valdkonna kitsaskohaks võrdlemisi madal huvi liigiti kogutud biojäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimise vastu. Peamiseks biojäätmete käitlusviisiks Eestis on kompostimine (toiming R3o). 2022. aasta jaanuari seisuga oli Eestis sertifitseeritud komposti tootjaid vaid viis. 90 400% 80 350% ringlussevõtu protsent 70 300% 60 tuhat tonni 250% 50 200% 40 150% 30 81% 57% 62% 65% 56% 84% 100% 20 39% 50% 10 0 0% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Vaheladustatud 66 712 36 511 41 731 26 551 31 289 31 619 24 410 Ladestatud prügilasse 71 2 25 48 179 416 413 Määratlemata käitlus 33 7 441 5 061 7 543 26 9 825 45 Energiakasutus 4 053 967 113 58 49 55 242 Taaskasutatud 16 869 23 690 22 221 26 979 32 481 31 001 42 273 Import 0 0 0 0 25 0 0 Koguteke ja import (liigiti) 29 660 25 104 32 325 37 391 38 430 42 398 34 342 Ringlussevõtt, % 38,9% 56,9% 62,4% 65,2% 80,7% 55,9% 83,6% Joonis 8. Liigiti kogutud biojäätmete teke ja käitlus perioodil 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Toote staatuses kompost leiab enamasti kasutust haljastuses või põllumajanduses, vähemal määral kasutavad eraisikud seda oma aiamaal. Kompostimise osas võib välja tuua mitmeid kitsaskohti, mis vajavad lahendamist. Technopolis Group Eesti OÜ analüüs28 on andnud hinnangu, et hetkel Eestis kasutusel olevad kompostimistehnoloogiad ei ole enamasti kõige sobivamad talvistes oludes, samuti tegutseb enamik kompostitootjaid väikeses mahus. Lisaks esineb probleeme haisuga ning lagugaaside kogumise ja puhastamisega. Lahtise taeva all kompostides mõjutab ilmastik komposti kvaliteeti tugevalt. Arvestades, et biojäätmete puhul on tegemist väärtusliku ressursiga ning liigiti kogutud biojäätmete kogused lähiaastatel suurenevad, on oluline suurendada biojäätmete ringlussevõtu võimekust Eestis. Paberi- ja kartongijäätmed Paberi- ja kartongijäätmete teke on viimastel aastatel pigem suurenenud, prügilasse ladestamine praktiliselt puudubJoonis 9.). Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmeid (sh paber ja 28 Technopolis Group Eesti OÜ, 2021. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Kättesaadav: https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2021- 10/j%C3%A4%C3%A4tmevaldkonna%20tulevikuvisioon_OSA%20III_l%C3%B5pparuanne.pdf (15.09.2023). 23 kartongpakendid) tekkis 2020. aastal ligikaudu 94 tuhat tonni ehk keskmiselt 70 kg elaniku kohta. Järjest suurenevat teket võib seletada sellega, et aina enam kohalikke omavalitsusi on paberi- ja kartongijäätmed hõlmanud korraldatud jäätmeveoga (Keskkonnaameti andmetel 2020. aastal juba 60 omavalitsuses). Mitmel pool kogutakse paberi- ja kartongijäätmeid ühismahutitega, mis on paigaldatud suurematesse asulatesse. 130% ringlussevõtu protsent 100 120% 80 110% tuhat tonni 96% 96% 98% 98% 60 95% 100% 92% 89% 40 90% 20 80% 0 70% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Vaheladustatud 6 284 7 686 5 916 3 516 4 873 7 031 6 282 Ladestatud prügilasse 10 0 1 1 9 25 60 Määratlemata käitlemine 350 891 2 477 549 2 394 5 348 2 179 Energiakasutus 1 036 1 446 2 191 3 179 3 013 462 62 Ringlussevõtt, t ja % 68 168 75 683 82 068 82 295 80 622 71 469 91 796 Import 410 271 2 905 3 054 2 947 1 589 3 318 Eksport 62 925 66 625 72 146 72 181 69 628 60 534 78 984 Eeltöötlus 20 283 8 944 8 926 11 549 11 076 12 195 16 253 Koguteke + import 71 590 78 782 85 121 83 774 87 953 79 977 93 378 Ringlussevõtt, % 95% 96% 96% 98% 92% 89% 98% Joonis 9. Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmete (03 03 08, 15 01 01, 19 12 01, 20 01 01) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmed võetakse peaaegu täies ulatuses ringlusesse (R3m ja ettevalmistavalt R3k), kuid suunatakse ka välismaale ümbertöötlemisele. 2020. aastal võeti ringlusse ligi 92 tuhat tonni paberi- ja kartongijäätmeid. Vanapaberi teket mõjutab jäätmekava kehtivuse perioodil tarbijate teadlikkuse ja käitumisharjumuste muutumine – oodata on trükiväljaannete vähenemist ja üha vähem postkastidesse reklaamposti tellimist. Selleks, et saavutada vanapaberi tekke vähenemine näiteks reklaamposti vähenemise kaudu ning mõjutada tekkivate paberi- ja kartongijäätmete käitlemist ringsuse suunas, tuleks kaaluda perioodikale laiendatud tootjavastutuse kehtestamist või muid alternatiivseid lahendusi. Paberi- ja kartongijäätmete puhul on oluline, et kui puudub võimalus nende mugavaks ära andmiseks, siis eelistatakse nende kohapeal põletamist, mis toob endaga kaasa keskkonna saastamise. Lisaks kasutatakse paberi- ja kartongijäätmete mahuteid suures osas samast materjalist pakendijäätmete ära viskamiseks. Kuigi seni ei ole rakendatud materjalipõhist kogumist, siis tulevikus on otstarbekas seda kaaluda. 24 Suurjäätmed Suurjäätmed on olmejäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu ei saa panna jäätmemahutisse. Suurjäätmete alla kuuluvad vana mööbel ja sanitaartehnika, aga ka lapsevankrid, jalgrattad jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid. 2020. aastal tekkis Eestis kokku 14 013 tonni suurjäätmeid ehk 10,5 kg elaniku kohta. Suurjäätmete teke ja nende taaskasutus on aasta-aastalt kasvanud (Joonis 10.). Samas on vähenenud suurjäätmete prügilasse ladestamine. Aina enam KOVe on ka suurjäätmete kogumise lisanud korraldatud jäätmeveo hulka, mis on elanikele ilmselt mugavaim võimalus suurjäätmete üleandmiseks. 2022. aasta seisuga on suurjäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pooltes omavalitsustes. Umbes 20-s omavalitsuses toimus suurjäätmete äravedu tasuta või praktiliselt tasuta (teenustasu alla 1 euro/m3 ). Teistes omavalitsustes kogutakse suurjäätmeid jäätmejaamades või kogumisringidega. 20 18 16 14 tuhat tonni 12 10 8 6 4 2 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Vaheladustatud 62 261 117 167 3 161 5 029 7 182 Ladestatud prügilasse 2 382 3 455 4 389 5 354 5 850 5 574 3 850 Määratlemata käitlus 209 813 654 49 22 115 79 Taaskasutatud 2 116 1 444 3 565 4 054 5 130 6 214 7 939 Import 0 0 0 0 0 0 0 Eksport 0 0 0 0 0 0 0 Koguteke 4 667 5 907 8 467 9 507 13 996 13 953 14 013 Joonis 10. Liigiti kogutud suurjäätmete (20 03 07) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Vana mööbli ja teiste suuregabariidiliste esemete korduskasutus edeneb tänu taaskasutuspoodidele ja online-platvormidele. 2021–2022. a KAURi poolt läbi viidud uuringu (Kodumajapidamiste kordus- ja taaskasutuse mahud Eestis, 2022) kohaselt korduskasutatakse aastas 20,8 tuhat tonni mööblit. Esemed jõuavad korduskasutusse eelkõige käest-kätte vahetamise kaudu, veebiplatvormide kaudu või füüsiliste kaupluste kaudu. Ka suurjäätmete puhul on väga oluline, et oleks tagatud võimalus nende mugavaks ära andmiseks. Suurjäätmete ise jäätmejaama viimiseks peab jäätmetekitajal olema transpordivahend (järelkäru) ning jäätmejaamas tuleb üldjuhul tasuda ka vastuvõtu eest. Kui transpordivahend puudub, jäätmejaam jääb kaugele ja/või vastuvõtutasu on kõrge, siis võivad inimesed eelistada suurjäätmete kohapeal põletamist. Põletamisega kaasneb kahjulike ühendite (sh POSide) õhku paiskumine. Kahjulike ühendite sisaldumise tõttu tuleb suurjäätmete hulka kuuluva mööbli, vaipade jms käitluse puhul eelistada nende lõplikku kõrvaldamist (jäätmepõletustehases), et tagada kahjulike ühendite ringlusse mitte sattumine. Seetõttu jäävad 25 suurjäätmete ringlussevõttu näitavad arvud suhteliselt madalaks seni, kuni leidub veel kahjulikke ühendeid sisaldavaid tooteid. Suurjäätmete liigiti kogumist ja käitlemist reguleerib jäätmeseadus, mille kohaselt peavad kohalikud omavalitsused oma jäätmehoolduseeskirjas määrama suurjäätmete kogumiskohad, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel. Lisaks reguleerib suurjäätmete kogumist keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Määruse kohaselt peab jäätmetekitaja suurjäätmed tekkekohas liigiti koguma (nii kodumajapidamistes kui ettevõtetes ja asutustes). KOV üksus peab tagama, et suurjäätmeid võetakse vastu omavalitsuse jäätmejaamas. Täpsemad nõuded, kuidas suurjäätmeid kogutakse ja käideldakse, määravad kohaliku omavalituse üksused oma jäätmehoolduseeskirjas ja, kui suurjäätmeid kogutakse korraldatud jäätmeveo raames, ka korraldatud jäätmeveo hankelepingus. Klaasijäätmed Olmejäätmete hulka kuuluvad klaasijäätmete (jäätmekood 20 01 02) teke on marginaalne, 2020. aastal tekkis klaasijäätmeid 404 tonni. Klaaspakendi jäätmeid tekkis 2020. aastal 22 tuhat tonni, ja muid klaasijäätmeid 19 tuhat tonni. Kuni 2019. aastani taaskasutati alla 200 tonni klaasijäätmeid aastas, kuid 2020. a taaskasutus hüppeliselt tõusis ja taaskasutusse läks 1490 tonni klaasi (sh laojäägid varasematest aastatest). Joonis 11. on esitatud kõigi klaasijäätmete teke, käitlus ja ringlussevõtt seitsme aasta jooksul (lisaks olmes tekkivatele klaasijäätmetele ka klaaspakendid, tööstuses, romusõidukites, ehitamisel ning jäätmete käitlemise tulemusena tekkinud klaasijäätmed). 120 300% ringlussevõtu protsent 100 250% 80 200% tuhat tonni 131% 60 150% 101% 99% 81% 89% 93% 40 77% 100% 20 50% 0 0% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Vaheladustatud 10 206 10 201 26 099 37 082 38 508 16 601 17 037 Ladestatud prügilasse 79 191 658 208 215 595 439 Määratlemata käitlemine 330 268 648 179 4 870 8 186 2 381 Ringlussevõtt, t ja % 61 275 66 708 57 738 62 758 60 484 53 202 54 555 Import 7 807 13 344 30 077 26 955 18 383 8 356 16 531 Eksport 27 999 17 045 21 254 21 346 19 445 17 808 17 692 Eeltöötlus 293 5 556 2 846 2 890 2 204 9 587 8 179 Koguteke + import 60 873 67 109 75 106 77 849 67 697 40 711 58 436 Ringlussevõtt, % 101% 99% 77% 81% 89% 131% 93% Joonis 11. Klaasijäätmete (10 11 03, 10 11 12, 10 11 14, 15 01 07, 16 01 20, 17 02 02, 19 04 01, 19 04 04, 19 12 05, 20 01 02) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 –2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Klaasijäätmete kogumine on korraldatud KOVides jäätmejaamade kaudu, mida saab nende vähest teket arvestades hästi toimivaks pidada. SEI Tallinna poolt 2019–2020 aastatel läbi 26 viidud sortimisuuringus klaasijäätmed segaolmejäätmetes praktiliselt puudusid (0,01 massi protsenti). Klaaspakendit arvesse võttes sisaldus segaolmejäätmetes aga 6,43 protsenti klaasijäätmeid. Klaasijäätmetest toodetakse Järvakandis kergkillustikku, ettevõtte tootmismaht on umbes 11 tuhat tonni aastas. Metallijäätmed Metallijäätmete (20 01 40) teke on aastate lõikes vähenenud. Prügilasse ei ole kogu vaadeldud perioodil metallijäätmed üldse ladestatud. Segaolmejäätmete hulka siiski metallijäätmeid satub - viimase sortimisuuringu alusel on segaolmejäätmetest 0,51 massiprotsenti metalli, koos metallpakendiga 2,33 protsenti. Metallijäätmete kogumine on Eestis hästi korraldatud tänu selle jäätmeliigi positiivsele väärtusele. Lisaks metalli kokkuostupunktidele võetakse metallijäätmeid vastu ka jäätmejaamades. Metalli ringlussevõttu reguleerib maailmaturu hind. Enamasti metallijäätmed ringlussevõtuks eksporditakse. Olmejäätmetele kehtestatud sihtarvud ja piirangud ELi tasandil on kehtestatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarv. Selle sihtarvu arvutamisel on olmejäätmete alla arvestatud ka pakendijäätmed, mis tekivad valdavalt olmes. 2020. aastaks pidid liikmesriigid korduskasutuseks ette valmistama ja ringlusse võtma vähemalt 50% olmejäätmete massist, 2025. aastal on vastav sihtarv 55%, 2030. aastal 60% ning 2035. aastal juba 65%. Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu arvutamiseks on võimalik kasutada nelja eri metoodikat. KAUR kasutab viimastel aastatel Euroopa Komisjonile aruande esitamisel I metoodikat, mis annab soodsama tulemuse. Alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest (2027. aastal) tuleb kasutada uut metoodikat, mis on sarnane IV metoodikale. Ringlussevõtu osakaal sõltuvalt arvutusmetoodikast on toodud Tabelis 2. Metoodikate erinevus seisneb peamiselt selles, milliseid jäätmeliike olmejäätmetena arvesse võetakse ning kas võetakse arvesse ka ettevõtetes tekkivad olmejäätmed. Tabel 2. Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal sõltuvalt arvutusmetoodik ast (allikas: Keskkonnaagentuur). Arvutusmeetod 2015 2016 2017 2018 2019 2020 I 52% 52% 52% 56% 65% 60% IV 29% 28% 28% 28% 31% 29% Euroopa Komisjoni statistikaametile (Eurostat) andmete esitamine toimub IV arvutusmeetodi alusel. Selle kohaselt on olmejäätmete ringlussevõtt Eestis viimase kümne aasta jooksul jäänud stabiilselt 30% lähedale (Joonis 12.). ELi keskmine vastav näitaja on Eurostati andmetel 48% (2020. andmete põhjal). Suur osa olmejäätmetest Eestis põletatakse Iru soojuselektrijaamas (43%) ning väiksem osa ladestatakse prügilates üle Eesti (15%). 27  600 100% 90% 500 ringlussevõtu protsent 80% 400 70% tuhat tonni 60% 300 50% 32,0% 29,0% 28,0% 28,3% 28,0% 30,8% 40% 200 28,9% 30% 100 20% 10% 0 0% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Muu käitlus, sh 63 649 54 894 57 489 52 716 49 277 34 525 69 766 vaheladustamine Ladestamine 30 334 34 539 50 643 98 431 115 178 83 027 74 516 Energiakasutus 221 679 242 730 241 697 217 105 220 920 221 333 218 159 Ringlussevõtt, t ja % 147 448 133 953 138 092 145 387 150 119 150 886 147 056 Olmejäätmete teke 463 110 466 115 487 921 513 639 535 494 489 771 509 497 ringlussevõtt % 32,0% 29,0% 28,0% 28,3% 28,0% 30,8% 28,9% Joonis 12. Olmejäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 – 2020. Ringlussevõtu protsent on arvutatud IV meetodi järgi. Metoodika kohaselt arvestatakse olmejäätmete hulka ka kodumajapidamistes tekkinud pakendijäätmed (allikas: Keskkonnaagentuur). Maailmapanga läbiviidud jäätmevaldkonna tervikanalüüs29 näitas, et biojäätmetest toodete tootmine lakkamise kriteeriumidele vastavates käitistes aitaks tõsta olmejäätmete ringlussevõttu umbes 6%. Heal tasemel köögi- ja sööklajäätmete tekkekohalt kogumine võimaldab tõsta olmejäätmete ringlussevõttu omakorda veel 8% ning aia- ja haljastujäätmete tõhusam liigiti kogumine jäätmejaamades 3%. Kuivõrd kõik jäätmed ei ole ringlussevõetavad ka tulevikus, siis peab liigiti kogumise tase olema mõnevõrra suurem kui kehtestatud ringlussevõtu tase. Näiteks ei tohi ringlusse suunata jäätmeid, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteained ehk POSe, mis on keskkonnas püsivad, akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Kuigi Stockholmi konventsiooni ja Aarhusi protokolliga ning ELis otsekohalduva püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega ((EL) 2019/1021) on POSide turuleviimine keelatud, siis kõigi POSe sisaldavate toodete eluiga ei ole veel lõppenud, mistõttu ka kodumajapidamistes leidub veel hulgaliselt neid esemeid või materjale, mis võivad POSe sisaldada. Näiteks kuuluvad püsivate orgaaniliste saasteainete hulka kemikaalid, millega on töödeldud vaipu või pehmet mööblit leegi aeglustamise eesmärgil, niiskust hülgavaid tekstiilmaterjale, ühekordseid toidunõusid ja -pakendeid. POSe võivad sisaldada ka koduse remondi käigus tekkivad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid (näiteks vahtpolüsterool) ning elektri- ja elektroonikaseadmed. Kuigi nende ainete kasutamine tootmises on tänaseks keelatud, võib neid aineid sisaldavate juba varem toodetud toodete äraviskamine koduses majapidamises olmejäätmetena kesta veel aastaid. Ühtlasi tasub tähele panna, et kodumajapidamises tekkiv tuhk tuleb panna segaolmejäätmete sekka. See ei ole ringlusse võetav. Koduses küttekoldes 29 Maailmapank, 2021. Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond- ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-tervikanaluus (15.09.2023). 28 mittetäieliku põlemise teel võib tahtmatult tekkida ka POS-ühendeid, mis võivad tuhaga aiapidamises maapinnale laotamise kaudu aiasaadustega inimeste toidulauale jõuda. Valdkonna tugevused • Rakendatakse toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendamiseks30 . • Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud 31 . Võrreldes eelnevate uuringuaastatega on inimesed enam omaks võtnud jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise ning jäätmete tekkimist püütakse ostude parema planeerimisega vältida. Kuna jäätmevaldkonnaga on elanikel isiklik kokkupuude ning seda peetakse oluliseks, siis ollakse ka selle valdkonna hea korralduse osas nõudlikumad. Samas tuleb arvestada, et teadlikkuse kasv ei tähenda alati inimeste tegeliku käitumise muutumist. Liigiti kogutud jäätmete osakaal on tõusnud visalt - 2020. aastal koguti liigiti vaid 38% olmejäätmetest. Selline tempo ei ole piisav 2025. aasta ringlussevõtu eesmärgi täitmiseks. • Koostatud on toidujäätmete tekke vältimise kava, millega on kavandatud tegevused toidujäätmete tekke vältimiseks kõigis toidutarneahela etappides alates esmatootmisest kuni tarbimiseni kodumajapidamistes. Toidujäätmetest poole moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit, kusjuures 40% sellest tekib kodumajapidamistes.32 Valdkonna nõrkused • Olmejäätmete ringlussevõtu tase on madal - 2020. a vaid 29%. Ringlussevõtu tase on enam-vähem stabiilsena püsinud viimase 10 aasta jooksul. Jäätmete liigiti kogumise lahendused on elanikule kättesaamatud, ebapiisavad, ebamugavad, jäätmete liigiti kogumine ei edene piisavalt kiiresti. Olmejäätmete, sh biojäätmete ringlussevõtu võimekus Eestis ei ole piisav, et katta ettevaatavalt ringlussevõtu vajadusi. Aastaks 2025. peab olmejäätmete ringlussevõtu tase peaaegu kahekordistuma – ringlusse tuleb võtta 55% olmejäätmetest. Eesmärgi saavutamine eeldab märkimisväärseid muudatusi jäätmemajanduse senises korralduses. Euroopa Keskkonnaagentuur33 on Eesti puudustena välja toonud muuhulgas selle, et ringlussevõtu eesmärgi täitmise eest vastutajad on Eesti seadusandluses ebaselgelt määratletud, jäätmete põletamisele ei ole kehtestatud keskkonnatasu ning ladestustasu on püsinud sama alates 2015. aastast. • KOVi võimalused jäätmehoolduse korraldamisel on piiratud. KOVidel pole piisavalt vahendeid ja teadmisi, et tagada kogu vajalik taristu jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks. Jäätmete ringlussevõtt eeldab üldjuhul nende tekkekohas liigiti kogumist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on KOVide vastutusel jäätmete liigiti kogumise korraldamine. Selleks on KOVidel aga vähe võimalusi – puudub omavalitsuskeskse jäätmemudeli rakendamise õigus, jäätmehoolduse korraldamiseks rahaliste vahendite 30 SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Rahastatud projektide ülevaade on kättesaadav: https://www.kik.ee/et/projektid (15.09.2023). 31 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2020 ja 2022. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023). 32 SEI Tallinn ja Eesti Maaülikool, 2021. Uuring Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/5326/download (15.09.2023). 33 European Environment Agency, 2022. Early warning assessment related to the 2025 targets for municipal waste and packaging waste. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/publications/many-eu- member-states/estonia/view (15.09.2023). 29  küsimise õigus, koostöö pakendiorganisatsioonidega ei anna soovitud tulemusi (segaolmejäätmetes on sortimisuuringu alusel endiselt 32 massiprotsenti pakendijäätmeid). Riigikantselei rohepoliitika eksperdirühma 2022. a raporti34 kohaselt pärsib praegune õiguslik regulatsioon otseselt olmejäätmete käitluse arendamist (sh ringlussevõtu eesmärkide saavutamist). • Liigiti kogumise taristu ei ole kogu riigis ühetaoline ja tekitab kasutajates segadust. Pakendijäätmete liigiti kogumine avalike pakendipunktide kaudu on korraldatud kolme erineva taaskasutusorganisatsiooni poolt erinevate konteineritega, mis on ka erinevalt tähistatud. Taaskasutusorganisatsioonid võimaldavad pakendite tekkekohalt liigiti kogumist üldjuhul vaid suuremates linnades. Korraldatud jäätmeveo raames korraldatakse kohalikes omavalitsustes ühe kuni kümne jäätmeliigi kogumist. Tekstiili kogumine spetsiaalsete konteineritega on tagatud vaid vähestes omavalitsustes. KOVid on probleemina tõstatanud, et puuduvad selged üheselt mõistetavad juhised jäätmete liigiti kogumiseks. • Biojäätmete liigiti kogumise määr on madal. Liigiti kogutakse vaid umbes neljandik tekkivatest biojäätmetest. Biojäätmete liigiti kogumiseks ei ole seni loodud elanikele mugavaid võimalusi, mis soodustaks biojäätmete eraldi kogumist. Biojäätmete liigiti kogumise suurendamine on oluline nii biojäätmete kui väärtusliku ressursi ringlussevõtu edendamiseks, aga ka teiste olmejäätmete ringlussevõtu edendamiseks, kuna segaolmejäätmetega koos üle antavad biojäätmed raskendavad oluliselt teiste segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmete ringlussevõttu. 2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed Olemasolev olukord Ehitus- ja lammutusjäätmed on sellised jäätmed, mis tekivad ehitus- ja lammutustööde käigus. Näiteks kuuluvad ehitus- ja lammutusjäätmete hulka hoonete ehitamisel või renoveerimisel tekkinud ehitusmaterjalide jäägid, hoonete lammutamisel tekkinud betoon, tellised, puit jms materjalid, aga ka teede ehitamisel ja korrashoiul tekkivad kivid ja pinnas ning freesasfalt. Euroopa Komisjoni poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvestamise metoodika kohaselt (arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed) tekkis Eestis 2020. aastal 865 108 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Vaatamata 2020. aastal aset leidnud ehitus- ja lammutusjäätmete tekke järsule vähenemisele, mis oli tingitud koroonaviiruse COVID-19 levikust ja sellest põhjustatud ehitustegevuse vähenemisest, on ehitus- ja lammutusjäätmete teke aastate lõikes olnud pigem kasvutrendis (joonis 13). Praeguseks hetkeks on ehitustegevus taastunud, mistõttu on järgnevatel aastatel taas ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete tekke suurenemist. 34 Riigikantselei, 2022. Rohepoliitika eksperdirühma raport. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/media/4870/download (15.09.2023). 30  1400000 1200000 1250079 1200221 1000000 1106242 999460 800000 932863 858879 869109 865108 799040 793715 600000 659372 400000 200000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 13. Tavajäätmete hulka kuuluvate ehitus- ja lammutusjäätmete, va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas, teke perioodil 2010–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Lisaks hoogustuvale ehitustegevusele mõjutab ehitus- ja lammutusjäätmete teket ka olemasolevate hoonete renoveerimine ja kasutusest välja langenud hoonete lammutamine. Eesti hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias35 välja toodud prognoosi kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja langeda ca 5300 korterelamut ehk 23% kõikidest korterelamutest ning ca 40 000 üksikelamut. Lisaks vajab rekonstrueerimist ca 14 000 korterelamut, 100 000 üksikelamut ning 27 000 mitteeluhoonet. Prognooside kohaselt kasvavad rekonstrueerimise mahud 2035. aastaks viiekordseks (joonis 14), mis toob jäätmekava kehtivuse perioodil endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke olulise suurenemise. Samuti mõjutab jäätmeteket kavandatav Rail Baltica raudtee ehitus. 35 „Eesti hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia “; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut; 2020. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/media/155/download (15.09.2023). 31 Joonis 14. Kumulatiivne aastane rekonstrueerimise vajadus (allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia, Tallinna Tehnikaülikool 2020). 2020. aastal tekkis liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmetest kõige enam bituumenitaolisi segusid (17 03 02) – 170 525 tonni; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) – 133 894 tonni; betooni (17 01 01) – 133 102 tonni; rauda ja terast (17 04 05) – 128 147 tonni ning teetammi täitematerjali (17 05 08) – 108 618 tonni. Ehitus- ja lammutussegaprahina (17 09 04) koguti 2020. aastal 17 850 tonni tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogutekke arvestusse mitte kuuluvaid kive ja pinnast ning süvenduspinnast (17 05 04 ja 17 05 06) tekkis 2020. aastal 1 678 552 tonni. Lisaks tekkis 157 849 tonni ohtlikke jäätmeid. Sellest 138 448 tonni moodustasid ohtlikke aineid sisaldav kivid ja pinnas (17 05 03*) ning süvenduspinnas (17 05 05*). Muudest ohtlikest jäätmetest tekkis kõige enam asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale (17 05 06*) – 13 617 tonni ning ohtlikke aineid sisaldavaid või nendega saastatud puitu, klaasi ja plaste (17 02 04*) – 6 016 tonni. Ohtlike jäätmetega seonduvat on täpsemalt kirjeldatud punktis 2.3. Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84-89% (joonis 15). Euroopa Komisjoni poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist 2020 taaskasutada 70% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest 36 . Eestis on see sihtmäär saavutatud, kuid väga suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks (nt maa-alade täitmine, vanade karjääride korrastamine jms), samas kui jäätmehierarhiat arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete materjalina ringlussevõtt. 2020. aastal suunati taaskasutusse 87% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Taaskasutusest 33% moodustas kasutamine tagasitäiteks, 32% materjalina ringlussevõtt, 1% korduskasutuseks ettevalmistamine ning 21% taaskasutamine muul viisil (peamiselt taaskasutamine teede ehituses ja maa-alade planeerimisel). Jäätmeliigiti taaskasutati 2020. aastal kõige enam betooni (17 01 01) – 145 863 tonni; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) – 127 604 tonni; rauda ja terast (17 04 05) – 119 324 tonni; bituumenitaolisi segusid (17 03 02) – 119 241 tonni ning teetammi täitematerjali (17 05 08) 107 184 tonni. 36 Arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed. 32  100% 90% 80% 88% 89% 87% 85% 85% 86% 84% 84% 70% 72% 70% 60% 67% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 15. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine perioodil 2010 –2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Ehitus- ja lammutusjäätmetest võetakse kõige enam materjalina ringlusse betooni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid, metallijäätmeid (peamiselt raud ja teras) ning bituumenitaolisi segusid. Betoonist, tellistest, plaatidest ja keraamikatoodetest valmistatakse toote nõuetele vastavat täitematerjali. Saadud materjali kasutatakse teatud puhkudel esmasest toormest valmistatud killustiku asemel. Kokku kogutud metallijäätmed eksporditakse ning reaalne ringlussevõtt (ümbersulatamine) toimub välisriikides. Bituumenitaoliste segude ringlussevõtt seisneb teede ehitusel üles võetud või imporditud asfaldijäätmete ümbertöötlemises ning uuesti teede ehituses kasutusse suunamises. Lisaks toote nõuetele vastava materjali valmistamisele on ehitus- ja lammutusjäätmeid võimalik kasutada teatud juhtudel teede ehitusel jm ka jäätmestaatuses materjalina, kuid sellisel juhul ei loeta seda ringlussevõtuks. Vähesel määral võetakse ringlusse ka puidujäätmeid, peamiselt tugiainena kompostimisel või uuesti puitdetailidena, kuid valdavalt suunatakse puidujäätmed kütusena energiakasutusse. Ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete puhul on sageli tegemist värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puiduga, mistõttu on oluline, et energiakasutusse suunatavate puidujäätmete keemiline koostis on teada ning puidujäätmete kuulumine biomassi hulka vajadusel analüüside kaudu tõendatud. Juhul, kui puidujäätmed sisaldavad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle võib neid põletada üksnes jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuetele vastavas käitises (nt Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam). Valdkonna tugevused • Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase. Viimastel aastatel on ehitus- ja lammutusjäätmete taakasutusmäär püsinud vahemikus 84-89% ning Euroopa Komisjoni poolt seatud taaskasutamise sihtarvu (70%) täitmisega probleeme ei ole. • Eestis on suur hulk ettevõtteid, kes tegelevad ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega. • Lähiaastatel tekib hoonete lammutamise ja renoveerimise mahtude suurenemise tõttu palju potentsiaalselt ringlussevõetavat materjali. Lammutatavate ja renoveeritavate hoonete puhul on enamasti tegu tüüpsete hoonetega, mis sisaldavad samalaadseid 33  materjale. Tüüpsete hoonete uuringute kaudu on võimalik saada infot hoonetes kasutatud materjalide omaduste, koguste ja edasise kasutuspotentsiaali kohta. Kuigi materjalide omadused võivad teatud määral varieeruda, on peamised materjalide liigid ja kogused võimalik kaardistada ja seeläbi lihtsustada nende ringlusse suunamist. • Jäätmekäitlusettevõtetel on võimalus taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu EL struktuurivahenditest toetusi nii jäätmekäitlustehnoloogiate kui taristu arendamiseks. Aastate jooksul on rahastust leidnud erinevaid ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega seotud projekte. Toetatud on nii jäätmekäitluskohtades tingimuste parandamist kui vajaliku tehnika soetamist. Üheks suurimaks toetatud projektiks on Järvakandis asuva ja sisendmaterjalina lehtklaasi jäätmeid kasutava klaasvahtkillustiku tehase rajamine. Tehase maksumus oli üle 5,5 miljoni euro, millest toetuse osa moodustas 3,9 miljonit eurot. • Ringmajanduse edendamiseks on oluline leida uudseid võimalusi jäätmestaatuses materjalide teisese toormena ringlussevõtuks. Ehitus- ja lammutusjäätmete koostis ning omadused võivad sõltuvalt jäätmete päritolust jms teguritest oluliselt varieeruda, mistõttu on vajalik jäätmete omaduste uurimine ning jäätmetest valmistatud materjalide või toodete katsetuste läbiviimine. Eestis on siinsete teadus- ja arendusasutuste näol olemas kõrge potentsiaal uudsete ringlussevõtu lahenduste leidmiseks. Valdkonna nõrkused • Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase, kuid suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhiat arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete ringlussevõtt materjalina. Probleemi süvendab ka ringlussevõtuks sobimatute ehitus- ja lammutusjäätmete import. Olemasolevatest andmetest nähtub, et enamasti imporditakse segajäätmeid, mille sortimise tulemusena saadud jäätmetest võetakse ringlusesse vaid väike osa. Ringlussevõtu asemel suunatakse välja sorditud põlevosa valdavalt prügikütuse hulka ning mineraalne osa karjääride täiteks. • Ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu osakaalu suurendamist pärsib vähene ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ehitus- ja lammutusobjektidel. Ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlussevõetav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete liigiti lammutamine ning jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas. Hetkel puuduvad riiklikul tasandil nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumiseks. See, milliseid jäätmeliike tuleb eraldi koguda on sätestatud KOVi jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmeseadus annab küll üldise raamistiku, kuid täpsemad nõuded võivad omavalitsuste lõikes siiski varieeruda ning samuti on erinev KOVide võimekus teostada järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle. • Ehitus- ja lammutusjäätmete puhul esineb nende ebaseaduslikku keskkonda viimist, seda nii väiksemas koguses eraisikute poolt kui ka suuremas mahus ebaseaduslike jäätmekäitluskohtade näol. Samuti on levinud ehitus- ja lammutusjäätmete paigutamine selleks mitte ette nähtud kogumismahutitesse, peamiselt liigiti kogutud paberi- ja papijäätmete ning segapakendite konteineritesse. Selleks, et vähend ada ehitus- ja lammutusjäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist ning selleks mitte ette nähtud konteineritesse paigutamist, on oluline suurendada järelevalvet ning tagada jäätmevaldajatele võimalus tekkinud jäätmete mugavaks üleandmiseks. 34  • Ehitiste projekteerimise faasis ei arvestata piisavalt sellega, et ehitist oleks hiljem võimalik nutikalt demonteerida ning tekkivaid materjale korduskasutada või materjalina ringluse võtta. Samuti ei pöörata ehitus- ja kasutusloa menetluse etapis piisavalt tähelepanu jäätmete tekke ja käitlusega seotud küsimustele, mis soodustab jäätmete liigiti kogumise nõuete mitte täitmist ning lihtsustab jäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist või illegaalsetele käitlejatele üle andmist. • Ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kvaliteet ja kogused on varieeruvad, samuti on selliste materjalide teke hajutatud, mis tähendab suuremaid kulusid materjali transpordile. See teeb ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kasutamise võrreldes esmase toorme kasutamisega keerukamaks ja kulukamaks. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise sihtarv Ehitus- ja lammutusjäätmetele on ELi tasandil kehtestatud taaskasutamise sihtarv, mida liikmesriigid peavad täitma. Alates 1. jaanuarist 2020 tuleb taaskasutada korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks, muude ainete asemel, vähemalt 70% ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise tase (viimastel aastatel 84-89%) ning seatud sihtarvu täitmisega probleeme ei ole. Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti järelevalve osakonna kui KOVide panus. Tähelepanu tuleb pöörata nii ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejate tegevusele kui KOVi jäätmehoolduseeskirjas sätestatud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuete täitmisele, sh ehitus- ja lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumisele ning sellele, et jäätmed liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele, mitte avalikesse pakendikonteineritesse, metsa alla või selleks luba mitte omavatele isikutele. Samuti on oluline pöörata tähelepanu üldiste keskkonnanõuete täitmisele ehitus- ja lammutusobjektidel ning jäätmekäitluskohtades, et vältida jäätmete keskkonda, sh merekeskkonda, sattumist (nt kergete materjalide nagu EPS/XPS, kile jms lendumine). Keskkonnaameti järelevalve osakond tegeleb peamiselt jäätmekäitluskohtade riskipõhise kontrollimisega, samuti kontrollitakse objekte kodanike kaebustest tulenevalt. Lammutustegevuse osas teostab Keskkonnaamet järelevalvet peamiselt sihtasutuste KIK ja Kredex poolt finantseeritud lammutusobjektide üle. Jäätmete tekkekohas liigiti kogumise ja nõuetekohaseks käitluseks üle andmise osas järelevalve teostamisel on suur roll KOVidel. Jäätmeseaduse kohaselt teostab KOV oma haldusterritooriumil järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle. Jäätmehoolduseeskiri peab muuhulgas sätestama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid. Seega peab jäätmehoolduseeskirjas olema välja toodud, kuidas tuleb ehitus- ja lammutusjäätmeid koguda ja käidelda, sh milliseid jäätmeid liigiti koguda, ning KOV peab jälgima, et need nõuded oleksid täidetud. Järelevalve tõhustamisele aitavad kaasa ehitamise ja sellega seonduva jäätmetekke protsessi 35 digitaliseerimine ning samuti ehitusprojektis tekkivate jäätmekoguste info välja toomine ja kohalike omavalitsuste poolne suurem panus järelevalve teostamisse. Oluline on ka jäätmekäitlusettevõtete riskipõhise kontrolli jätkamine Keskkonnaameti järelevalveosakonna poolt. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused Hoogustunud ehitustegevuse ning järgnevatel aastatel suureneva hoonete renoveerimise ja kasutusest välja langenud hoonete lammutamise tõttu on ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekoguste suurenemist. Tulenevalt eelnevast ei ole tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekoguse vähendamine realistlik, kuid võimalik on vähendada uute hoonete ehitamisel ning olemasolevate hoonete renoveerimisel ja lammutamisel jäätmete tekke osakaalu. Jäätmekavaga on seatud eesmärk vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete liigiti lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse. ELi tasandil on kehtestatud sihtmäär ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisele. Arutlusel on ka ehitus- ja lammutusjäätmetele ringlussevõtu sihtmäärade kehtestamise võimalus, kuid ELi tasemel seda veel tehtud ei ole. Selleks, et suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu osakaalu on käesoleva jäätmekavaga seatud eesmärk suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõttu (sh korduskasutuseks ettevalmistamist) selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40% tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu edendamiseks on lisaks seatud eesmärk kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjale (ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Vajadusele suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõttu, sh kaaluda eraldi korduskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude seadmist, on juhtinud tähelepanu ka Maailmapank 2020–2021 läbiviidud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsis37 . Riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil on oluline pöörata tähelepanu ajalooliste hoonete (st tavaliselt enne 1945. aastat ehitatud) lammutamisel tekkivate ehitusmaterjalide ja väärtuslike detailide (nt laiad põrandalauad, trepid jms) uuesti kasutusele suunamisele läbi korduskasutuse ning töötada välja eesmärgi täitmiseks sobivad lahendused. 2.3. Ohtlikud jäätmed Jäätmed liigitatakse ohtlikeks, kui need võivad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumist korraldavad KOVid. Ohtlike jäätmeid elanikelt kogutakse kas jäätmejaamades, ohtlike jäätmete kogumispunktides või korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringe. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. 37 Maailmapank. 2021. Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond- ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-tervikanaluus (15.09.2023). 36 KAURi andmete kohaselt tekkis perioodil 2014–2019 ohtlikke jäätmeid keskmiselt 10 miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 40-47% (joonis 16) . Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustas põlevkivituhk u 90%. Alates 2020. aastast kuulub põlevkivituhk tavajäätmete alla ning seetõttu vähenes ohtlike jäätmete teke märkimisväärselt. Ohtlike jäätmete osakaal üldisest jäätmetekkest moodustas 2020. aastal 10%. 30 47% 47% 50% 44% 40% 40% 45% 25 37% 40% 35% 20 30% milj tonni 15 25% 20% 10 15% 10% 10% 5 5% 0 0% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ohtlike jäätmete teke Tavajäätmete teke Kogu jäätmeteke Ohtlike jäätmete tekke osakaal, % Joonis 16. Ohtlike jäätmete teke (allikas: Keskkonnaagentuur). Põlevkivisektoris tekkinud ohtlikke jäätmeid on kirjeldatud peatükis 2.7. Jättes välja põlevkivijäätmed, on ohtlike jäätmete teke ülejäänud majandussektorites suurenenud . Kui aastatel 2014–2017 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 258 000 tonni aastas, siis aastatel 2018-2020 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 393 000 tonni aastas (tabel 3). Tabel 3. Ohtlike jäätmete teke 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmeteke 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Jäätmeteke 11,87 15,75 14,92 14,42 12,96 12,44 10,48 (v.a põlevkivisektor), milj t sh ohtlike jäätmete teke 0,26 0,26 0,23 0,28 0,41 0,41 0,39 Ohtlike jäätmete tekke osakaal, % 2% 2% 2% 2% 3% 3% 4% Peamised tekkivad ohtlikud jäätmed on õli sisaldavad jäätmed, ohtlike ainetega saastunud pinnas (pinnas ja kivid, süvenduspinnas), ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud ehitusmaterjalid, jäätmete põletamisel tekkinud jäätmed, jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed ning jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed. Ohtlikud jäätmed tekivad tootmisettevõtete tegevuse käigus, jäätmekäitlejate jäätmekäitluse tulemusena ja kodumajapidamisest. Ohtlike jäätmete tekke suurenemisel on mitmeid põhjuseid: tarbimise ja renoveerimise kasv, jääkreostuste likvideerimine (keskkonnaprogrammi toetustega), kaubavedude mahu suurenemine, keskkonnajärelevalve tulemusel tuvastatud jäätmed . Jäätmete teke sõltub ka uute tootmisettevõtete turule tulemisest, kus tootmise käigus ohtlikud jäätmed tekivad . 37 Ohtlike jäätmete käitlus Ohtlike jäätmete käitlemisele, sh taaskasutamisele on jäätmeseadusega kehtestatud rangemad nõuded. Näiteks peab ohtlike jäätmete käitlejal olema läbitud vastav koolitus, käitleja peab omama täiendavat kindlustust ja tagatist ning täitma ohtlike jäätmete veostele kehtivaid nõudeid. Ohtlike jäätmete liikumise osas vormistatakse ohtlike jäätmete saatekirjad ning need sisestatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmesüsteemi. Jäätmekäitlejad esitavad kord aastas jäätmealase tegevuse osas aruande, kus kajastatakse ka kogutud ja käideldud ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on Eestis välja kujunenud üsna tihe sellele spetsialiseerunud ettevõtjate võrgustik ning tagatud on teatud ohtlike jäätmete käitlus. Oluline ohtlike jäätmete käitlus, töötlemine, põletamine ja kõrvaldamine toimub ca 15–20 ettevõttes. Ohtlike jäätmete käitlemisega tekivad erinevad lõpp-produktid, mida ei ole üheselt võimalik käidelda. Teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik ringlusse võtta, taaskasutada, kõrvaldada põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamisega. KAURi andmetel on ettevõtjad viimastel aastatel hakanud ohtlike jäätmete taaskasutusvõimalustele tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama. KAURi andmetel taaskasutati aastatel 2014–2017 keskmiselt 25% ohtlikest jäätmetest, aastatel 2018–2020 keskmiselt 33% ohtlikest jäätmetest. Ohtlike jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega ELi tasandil sihtarve. KAURi andmete kohaselt teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase ringlussevõttu ning suurenemas on lahustite ringlussevõtt. Saastunud pinnase taaskasutamiseks kehtestati 28.06.2019 veeseaduse § 83 alusel määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26 sätestatud normidele ning seejärel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. Õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019 jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“. KAURi andmete kohaselt suunatakse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. KAURi andmetel on vähenenud ohtlike jäätmete vaheladustamine. Kui 2014. aasta vaheladustati 211 144 tonni ohtlikke jäätmeid, siis 2020. aastal vaheladustati 68 856 tonni. Jäätmete kuhjumist, ehk ladudes seisvat ja käitlemata jäätmete kogust mõjutavad mõned üksikud jäätmevood. Näiteks 2020. aasta laoseisust moodustasid 72% ohtlike ainetega saastunud pinnas ja süvenduspinnas. Ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase vaheladustamise kogused on suured, kuna selliste jäätmete käitlemine toimub kompostiaunades. Lisaks ohtlike ainetega saastunud pinnasele ja süvenduspinnasele on mõjutanud vaheladustamise koguseid ka põletamisvõimsuse muutus. Ohtlike jäätmete põletamine on alates 2020. aastast vähenenud, langedes riiklikult võrreldes eelneva aastaga 51%. KAURi andmete kohaselt taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 2019. aastal 18 748 tonni, millest 13 523 tonni käitles Kunda Nordic Tsement oma jäätmete koospõletustehases tahke alternatiivkütusena. 2021. aastal taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 3703 tonni. KAURi andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete vaheladustamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. KAURi andmetest võib järeldada, et Epler ja Lorenz ASi põletamisvõimsus ei kata ära riigis tekkivate ohtlike jäätmete põletamise 38 vajadust ning puuduv ohtlikke jäätmete põletamisvõimsus võiks olla 9 000 tonni aastas. KAURi andmetel on ohtlike jäätmete tekke suurendamisega kasvanud ohtlike jäätmete kõrvaldamise kogused. Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete põletamine ilma energia kasutuseta ning ladestamine prügilasse. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel tekkinud setted, ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas ning asbesti sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed. KAURi andmetel kõrvaldati aastatel 2014–2017 ohtlikke jäätmeid ladestamise teel keskmiselt 63 505 tonni aastas, aastatel 2018–2019 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 101 550 tonni aastas (joonis 17). 2018 ja 2019 tõusis ohtlike jäätmete kõrvaldamise kogus ohtlikke aineid sisaldava gaasipuhastusjäätmete tekke tõttu. 2020. aastast alates on langenud ohtlike jäätmete ladestamise kogus, näiteks 2020. aastal kõrvaldati ladestamise teel 48 883,8 tonni ohtlikke jäätmeid. Ohtlikke jäätmete kõrvaldamise kogust mõjutab enim saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnase kõrvaldamine. KAURi andmetel kõrvaldati ladestamise teel 2020. aastal 25 593 tonni ohtlike ainetega saastunud pinnast, mis moodustas 52% ohtlike jäätmete ladestamise kogusest. 700 651 594 600 478 501 498 491 475 500 400 tuh. tonni 300 200 100 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Taaskasutatud Kõrvaldatud, sh ladestatud Vaheladustatud Aastane käideldav kogus Joonis 17. Ohtlike jäätmete käitlus (allikas: Keskkonnaagentuur). Erinevaid ohtlikke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil, mistõttu puudub Eestis kõikide jäätmete käitlemiseks võimekus, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas (tekke kogused on väikesed). Ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgil. Aastatel 2016–2020 eksporditi ohtlikke jäätmeid keskmiselt 11 197 tonni aastas. Eestist eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse patareijäätmeid, kemikaalijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, õli sisaldavaid jäätmed, lampe ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmeid, tervishoiujäätmed, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad mehaanilise töötlemise jääke. Riikidevaheline jäätmevedu on üks olulistest võimalustest ohtlike jäätmete käitluseks, sh võimaldades liikmesriigil suunata üheliigilised jäätmed kõrvaldamiseks teistesse liikmesriikidesse, mille osas Eestil võimekus puudub. Ohtlike jäätmete riikidevaheliseks veoks on vaja veoluba, veoloa taotlus võtab aega ning alati ei pruugi sihtriik 39 nõusolekut anda. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veoks on vaja nõusolekut lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevalt asutuselt. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veol peab arvestama, et sihtriigi pädev asutus, transiidikoht võib keelduda jäätmete veost. Ohtlike jäätmete eksport EL-ist ja OECD-st välja on keelatud. Jäätmete raamdirektiiv sätestab iseseisvuse ja läheduse põhimõtted, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostöös teiste liikmesriikidega looma ühtse ja sobiva jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustiku, võttes arvesse parimat võimalikku tehnoloogiat, mis ei põhjusta liigseid kulutusi. Võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas rajatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Seetõttu on oluline tagada riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada ohtlikke jäätmete kuhjumise riski. Kõrvaldamise võimaldamiseks tuleks edaspidi sõlmida kokkulepped erasektoriga või koostöölepped naaberriikidega. Valdkonna tugevused • Ohtlikke jäätmete taaskasutamine on suurenenud. Ohtlike jäätmete taaskasutamise suurendamist toetavad jäätmete ringlussevõtu meetmed. Jäätmekäitlejal on võimalus taotleda toetusi (EL 2014–2020 vahenditest oli jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019 jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“. KAURi andmete kohaselt suunatakse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. Saastunud pinnase taaskasutamiseks kehtestati 28.06.2019 veeseaduse § 83 alusel määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26 sätestatud normidele ning seejärel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. • Hästi korraldatud ja toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine. Ohtlikke jäätmeid on võimalik üle anda jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kohumispunktidesse. KOVide toetamine ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringidega vähendab ohtlike jäätmete sisaldust tavajäätmetes. • Riik on taganud valmiduse ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete käitlust, erakorralist ladustamist või ladestamist. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (OJKK) käitamisega on tagatud kuni aastani 2025 riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus. Vaivara OJKK on ainuke ohtlike jäätmete prügila Eestis, mis pakub ohtlikke jäätmete ladestuse võimalust. Vaivara OJKKs ladestatakse ainult selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ringlussevõtt, taaskasutamine ja kõrvaldamine põletamise teel ei ole võimalik. Valdkonna nõrkused • Riigil on seatud kohutus tagada ohtlike jäätmete käitlemine. Riigipoolne valmidus ohtlikke jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta pärast lõppemas. Riigil puuduvad erakorraliste stsenaariumite jaoks kokkulepped erasektoriga ning koostöölepped naaberriikidega ohtlike jäätmete käitluseks, sh kõrvaldamiseks. 40 • Jäätmehoolduse meetodid on ebapiisavad ning see pärsib ohtlike jäätmete ringlussevõtu võimalusi. Enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal tuleb eemaldada tekkinud jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et hõlbustada jäätmete edasist töötlemist. Jäätmehoolduses on vaja kasutada tõhusaid meetmeid, mis soodustavad jäätmete hilisemat ringlussevõttu. Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks ja sellega võivad ressursid sattuda jäätmehierarhia madalamatele astmetele. • Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt on madal. KAURi i andmete kohaselt teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase ringlussevõttu ning suurenemas on ka lahustite ringlussevõtt. Jäätmekäitlejal on võimalik ohtlike jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks taotleda toetavaid jäätmete ringlussevõtu meetmeid, sh EL vahenditest jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. • Ohtlike jäätmete käitlejaid on Eestis vähe ning pädevus ohtlike jäätmete käitluse valdkonnas pole piisav. Ülikoolides ja kutsekoolides ei õpetata ohtlike jäätmete jäätmehoolduse põhimõtteid. Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitus- ja pädevusnõuded vajavad uuendamist. • Ohtlike jäätmete käitlemisel ei lähtuta alati jäätmehierarhiast. Ohtlikke jäätmete taaskasutamisele tuleb eelistada ringlussevõttu, nt õli sisaldavate jäätmete, lakkide ja värvide taaskasutamisele tuleb võimalusel teostada regenereerimist. Ladestamise teel tuleks kõrvaldatakse ainult neid ohtlikke jäätmeid, mida taaskasutada ei ole võimalik. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused ELi tasandil on kehtestatud nõuded jäätmetekke vähendamisele, jäätmete liigiti kogumisele, ühtsema märgistuse osas ja ohtlike ainete vähendamisega toodetes. Täpsemalt on oluline ohtlikke jäätmeid juba koguda teistest jäätmetest eraldi ning vältida ohtlike ainete sattumist ringlusse. KliM peab välja töötama konkreetsed tingimused erakorraliste juhtude lahendamise korraldamiseks. Oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga tegevusi, mis on vajalikud oluliste jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete puhul, mis kipuvad ladudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud. Keskkonnaametilt saadava info alusel on võimalik suunata toetusi ohtlike jäätmete käitlusvõimekuse loomiseks, hoida valmidust erakorralistele olukordadele reageerimiseks ning sõlmida koostöölepped liikmesriikidega ohtlike jäätmete käitluseks sh kõrvaldamiseks. Ohtlike jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega ELi tasandil sihtarve. Arvestades vajadust vähendada jäätmekäitlusest tulenevaid keskkonnamõjusid, edendada jäätmehierarhiale vastavust ning senisest rohkem võtta materjale ringlusesse, on tõenäoline võimalus, et jäätmekava kehtivuse perioodil võidakse ELi tasandi õigusaktidega kehtestada eraldi ringlussevõtu sihtarvud jäätmeliikide kaupa, sealhulgas vanaõlile, seades vanaõli regenereerimisele kvantitatiivsed sihtmäärad. Ravimijäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete alla ning neid tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduses kehtestatud nõuetele. Ravimijäätmeid tekib kodumajapidamistes, apteekides, terviseasutustes (perearstikeskused, hooldekodud jms) ning haiglates. Ravimijäätmete kogumine on hetkel väga hästi korraldatud, tarbijal on võimalik tasuta ära anda kõlbmatud ravimid elukoha läheduses asuvasse apteeki, kohaliku omavalitsuse jäätmejaamadesse ja 41 kogumispunktidesse. Ravimijäätmete tekke vähendamiseks ning kogumise ja käitluse toimimise seisukohast on oluline ravimite kasutajate teavitamine, et tõsta kasutajate keskkonnateadlikkust ja pakkuda teavet kogumise võimaluste kohta. Ravimite pakendid kuuluvad pakendi tootjavastutuse kohaldamisalasse, kuid tulevikus võib tekkida vajadus kehtestada tootjavastutus kasutamata ravimitele, et korraldada selliste jäätmete käitluskulude katmine ning kasutajate teavitamine. Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti järelevalve osakonna kui KOVide panus. Tähelepanu tuleb pöörata nii ohtlike jäätmete käitlejate tegevusele kui KOVide jäätmehoolduseeskirjas sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuete täitmisele, et ohtlikud jäätmeid ei seisaks laos ning liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. 2020 aastast alates toimub ohtlike jäätmete käitlejate kontrollimine riskihindamise alusel, töötulemusel on 95% tagatise kohustusega jäätmekäitlejatel tagatise nõue täidetud. KAURi andmetel on vähenenud ohtlike jäätmete vaheladustamine, kuid teatud ohtlike jäätmete puhul ei ole laoseisud vähenenud. Jätkata tuleb kompleksluba ja keskkonnakaitseluba omavate ohtlike jäätmete käitlejate laoseisude kaardistamisega ning laoseisude järelevalvega. Kontrollitavates ettevõtetes tuleks kontrollida ohtlike jäätmete üleandmist ning selgitada välja miks on ohtlikud jäätmed lattu seisma jäänud. Jäätmekäitleja ülesanne on kontrollida sisendmaterjali ja veenduda, et jäätmed sobivad ringlusse võtuks ja taaskasutamiseks. Kui jäätmed sisaldavad selliseid aineid, mida jäätmekäitleja kasutatava tehnoloogiaga ei ole võimalik jäätmetest eraldada, siis tuleb leida nendele jäätmetele alternatiivne kasutus. Kui peale jäätmete käitlemist ikkagi selgub, et ei saavutatud sobivat kvaliteeti, tuleb leida nendele jäätmetele teine taaskasutusviis. Kui kvaliteedinäitajad jäävad täitmata, siis võivad need põhjustada saastet ümbritsevale keskkonnale ja seeläbi ka inimeste tervisele. Seetõttu on järelevalvel oluline roll teostada ohtlike jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise osas tõhusat järelevalvet. POSe sisaldavad jäätmed POSid on koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POSid on inimeste toodetud ained, mis on tugevatoimelised pestitsiidid või neil on terve rida tööstuslikke eesmärke. Lisaks tekivad osad POSid tahtmatult põlemisprotsesside või tööstuslike protsesside käigus. Kuigi ainetega seotud riskid on POSide kaupa erinevad, on kõigil POSidena nimetatavatel ainetel järgmised omadused: • ained on ülimürgised; • ained on püsivad, säilides muutumatul kujul aastaid või aastakümneid enne võimalikeks vähemohtlikeks vormideks lagunemist; • ained aurustuvad ja liiguvad pikkade vahemaade kaugusele läbi õhu ja vee; • ning ained akumuleeruvad rasvkudedes. 42 Ülemaailmselt kontrollitakse POSe 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga38 , mille nõudeid rakendatakse ELis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi POS-määrus)39 . Eesti Vabariik on ühinenud Stockholmi konventsiooniga ning ELi liikmesriigina rakendab konventsiooni nõudeid läbi otsekohalduva POS-määruse. Stockholmi konventsiooni eesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda POSide eest läbi POSide tootmise, kasutamise, heite ja ladustamise (varude) piiramise ja lõpliku elimineerimise. ELis kontrollitakse POSide tootmist, turuleviimist ja kasutamist ainena eraldi, segudes või toodetes POS-määruse I lisa abil. POSe sisaldavate jäätmete käitlemist kontrollitakse POS-määruse IV ja V lisaga. Jäätmehierarhia kohaselt on oluline võimalikult palju jäätmeid ringlusse suunata, kuid ringlusse ei tohi suunata jäätmeid, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteained ehk POSe, mis on keskkonnas püsivad, akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Kuigi POSide turuleviimine on keelatud, siis kõigi POSe sisaldavate toodete eluiga ei ole veel lõppenud, mistõttu leidub ka kodumajapidamistes veel hulgaliselt neid esemeid või materjale, mis võivad POSe sisaldada. Valdkonna nõrkused • Riigil puudub ülevaade POSidega saastunud jäätmete tekkekogusest. • Kõik jäätmekäitlejad ei ole teadlikud, et POSidega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt, on üldjuhul keelatud. POSid jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused POSid jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Selleks, et POSidega saastunud jäätmeid saaks käidelda piiranguteta, peab kõnealuste ainete sisaldus jäätmetes jääma alla POS-määruse IV lisas seatud piirnormide. IV lisa piirnorme ajakohastatakse pidevalt kooskõlas Stockholmi konventsioonis tehtavate muudatuste ning teaduse- ja tehnika arenguga, mille tulemusel muutuvad jäätmetes sisalduvate POSide piirnormid eelkõige rangemaks. POSe sisaldavate jäätmete lubatud käitlustoimingud on nimetatud POS-määruse V lisas. Tulevikus on vaja saada ülevaade tekkivatest POSe sisaldavate jäätmete tekkekogusest, et oleks võimalik luua nõutav käitlusvõimekus. 38 United Nations. Stockholm convencion Kättesaadav:.https://chm.pops.int/theconvention/overview/textoftheconvention/tabid/2232/default.aspx (15.09.2023). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuestisõnastatud) (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45 – 77). Kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1021/oj (15.09.2023). 43 2.4. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, patareid ja akud, rehvid ning põllumajandusplast. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib probleemtooteid on tootja laiendatud vastutus. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist ning selle edendamist, aruandlust ning tarbijate teavitamist probleemtoote olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt kõrvaldatud probleemtoodete efektiivsema kogumise ning nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Laiendatud tootjavastutuse nõuete eesmärk on soodustada probleemtoodete korduskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu. Lisaks toetab laiendatud tootjavastutuse süsteem vastupidavate, korduvkasutatavate ja ringlusse võetavate toodete turule laskmist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Alates 05.05.2021 on rehvide, kantavate patareidest ja akude ning kodumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega, ehk tootjad tagavad tootjavastutusorganisatsiooni kaudu probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks kogumispunktide võrgustiku koostöös teiste asjaomaste ettevõtjatega, sealhulgas turustajate, jäätmekäitluskohtade, ametiasutuste ja vabatahtlike kogumispunktidega. Kogumisvõrgustik peab hõlmama kogu Eesti riigi territooriumi ning olema lõppkasutajale lähedal. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid. Samuti on neil kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Kogumisvõrgustiku ja teavituskampaaniate tõhusust hinnatakse segaolmejäätmete koostise uuringute ning saavutatud kogumise sihtarvude alusel. Elektri- ja elektroonikajäätmed Elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral. Elektri- ja elektroonikaseadmed on kiiresti kasvav jäätmeallikas -turg laieneb jätkuvalt ja uuendustsüklid muutuvad lühemaks ning seadmed asendatakse tihedalt. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse eesmärk on toetada säästvat tarbimist ning tootmist, elektroonikaromude korduskasutamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist ning vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist ja väärtuslike teiseste toorainete saamist. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja peab läbi tootjate ühenduse tagama kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning on lõppkasutajale lähedal. 44 Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumisvõrgustik hõlmab lisaks KOV jäätmejaamadele ka kõiki turustajate müügikohti. Lisaks on turustaja (ehk müüja) kohustatud oma müügikohas inimestelt tasuta vastu võtma elektroonikaromu, kui nad ostavad sama liiki ja otstarvet täitva uue seadme. (Kui aga elektri- ja elektroonikaseadmete müüja on ise nende seadmete maaletooja, siis kehtivad talle tootja nõuded.) Kui turustaja müügipind on vähemalt 400 m2 , siis tuleb tarbijalt võtta vastu elektroonikaromu, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm. Eestis on suurenenud elektri- ja elektroonikaromude teke, perioodil 2014–2017 tekkis keskmiselt 7889 tonni elektroonikaromusid, perioodil 2018–2020 tekkis keskmiselt 10 979 tonni elektroonikaromusid (tabel 4). Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika - arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid. Tabel 4. Elektri- ja elektroonikaseadmete teke ning käitlus 2014 – 2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Koguteke (t) 6 057 7 434 8 891 9 172 10 007 11 030 11 900 Taaskasutatud (t) 7 382 8 265 10 406 9 112 8 155 10 536 10 156 Ladestatud (t) 104 166 297 286 580 576 362 Määratlemata 344 385 558 150 349 776 1 009 käitlus (t) Eksport (t) 4 411 3 206 5 515 4 282 4 713 4 286 5 194 Eestis toimub elektroonikaseadmetest eraldatud metallijäätmete, teatud tüüpi plastosade, teatud tüüpi klaasosade ringlussevõtt. Teatud osa elektroonikajäätmeid eksporditakse Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu. IT-seadmete ja mobiiltelefone osas suudetakse Eestis edukalt korduskasutust ja korduskasutamiseks ettevalmistust teostada. Direktiiv nr 2012/19/EL artikkel 7 punkt 1 sätestab elektri- ja elektroonikaromude kogumise ning taaskasutamise sihtarvud. 2019. aastal lasti turule 22 854 tonni, 2018. aastal 19 122 tonni. Elektroonikaromude kogumise määr oli KAURi arvutuste kohaselt Eestis 2019. aastal 64,2% ning 2020. Aastal 61,5%. Elektroonikaromude kogumise sihtarvu saavutamist mõjutab turule lastud päikesepaneelide kogus, kuna päikesepaneelide eluiga on 20-30 aastat. Elektroonikaromude taaskasutamisele on sihtarvud kehtestatud kategooriate lõikes ning elektroonikaseadmed jagunevad alates 2019. aastast kuude kategooriasse. Taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud on Eesti siiani igal aastal täitnud. Eesti e-jäätmete ringlussevõtu määr oli 2018. aastal 53,7%, EL riikide keskmisest oli ringlussevõtu määr 2018. aastal 38,4%. Valdkonna tugevused • Toimiv elektroonikaromude kogumisvõrgustik. MTÜ Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus (MTÜ EES-Ringlus) on koostöös Elektroonikaromu OÜ-ga ühine kogumisvõrgustik, mis koosneb 111 jäätmejaamast ning 5-10 eraldiseisvast kogumiskohast. Tootjate ühendused korraldavad elektroonikaromude kogumist KOV jäätmejaamade kaudu, seaduse kohaselt peab olema vähemalt üks kogumispunkt 3500 elanikuga KOVi kohta. Turustaja on kohustatud oma müügikoha kaudu tagasi võtma e-jäätmeid 1:1 põhimõttel. Kui turustaja EEE kogu kauba müügipind on vähemalt 400 m2 , siis on kohustus tasuta tagasi võtta väikseid elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata 45  sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid. • Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamine ja korduskasutamiseks ettevalmistamine Eestis toimib otse läbi tootjate. Elektroonikaromude taaskasutamisel eelistavad teatud tootjad juba elektroonikaseadme korduskasutamist tervikseadmetena või elektroonikaromu korduskasutamiseks ettevalmistamist. Kõige suuremat korduskasutuse potentsiaali omavad IT seadmed, mis on tootjale tagastatud või on asutustes ja plaanitakse kasutuselt kõrvaldada vananemise tõttu. • Eestis toimub elektroonikaseadmetest eraldatud metallijäätmete, teatud tüüpi plastosade, teatud tüüpi klaasosade ringlussevõtt. • Seaduses on sätestatud tootjatele selged kohustused ning Keskkonnaamet võib nõuda tootja või tootjate ühenduse audiitorkontrolli. • Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamist. Valdkonna nõrkused • Elektroonikaromude kogumisel on üheks probleemiks ebaseaduslikud lammutajad, kes võtavad elektroonikaromudest välja vaid väärtusliku metalli, mis viiakse vastavasse kokkuostu, ja ülejäänu segatakse kokku teiste jäätmeliikidega (nt segaolmejäätmetega). • Päikesepaneelide arvestamine kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmete hulka vähendab kogumise sihtarvu saavutamise võimalust. 2020. aastal deklareeriti Eesti probleemtooteregistris ligikaudu 6420 tonni päikesepaneele, mis moodustas ~20% turule suunatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest. Jäätmenimistu vajab täiendamist. Päikesepaneelidel ei ole eraldi jäätmekoodi. Probleemtooteregister vajab täiendamist. Probleemtooteregistris puuduvad elektroonikaromude korduskasutuseks ettevalmistamise andmed. • Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist. • Seamete parandamine on liiga kallis. Varuosad on kallid ning see takistab seadmete parandamist ning korduskasutuseks ettevalmistamist. Tarbija eelistab uut seadet seadme parandamise või kasutatud seadmele. • Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. Mootorsõidukid Tootjavastutust kohaldatakse mootorsõidukitele ja ning nende osadele. Mootorsõidukid on M1, N1 ja L2e kategooria sõidukid on sõiduautod, kuni 3500 kg täismassiga veoautod (sh ka nn kaubikud) ja kolmerattalised mopeedid. Alates 2016. Aastast on tõusnud turule lastud 46 mootorsõidukite hulk, perioodil 2016-2020 suunati Eesti turule keskmiselt 47 622t sõidukeid (tabel 5). Alates 2018. Aastast on suurenenud romusõidukite teke, perioodil 2014–2017 tekkis keskmiselt 15 326 tonni romusõidukeid, perioodil 2018–2020 tekkis keskmiselt 24 138 tonni romusõidukeid (tabel 5). Tabel 5. Mootorsõidukite turule laskmise kogused 2014–2020 ning romusõidukite koguteke allikas: Keskkonnaagentuur). 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Turule lastud 38 857 38 654 42 697 53 842 48 938 53 113 39 524 mootorsõidukid (t) Romusõidukite 13 494 13 183 15 193 19 438 24 013 23 354 25 047 koguteke (t) Mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade tootjad peavad tagama jäätmekäitluskohustuste täitmise. Oma kohustuste täitmiseks võivad tootjad organiseeruda kollektiivselt tootjavastutusorganisatsioonis. Mootorsõidukite tootjad täidavad hetkel tootjavastutuse kohustusi individuaalselt ning on sõlminud romusõidukite käitlemise osas lepingud jäätmekäitlejatega. Romusõidukite kogumise ja taaskasutamise kohustusi täidavad MTÜ ELV Autolammutusliit, Kuusakoski AS, BLRT Refonda AS, tabelis 6 on toodud tootjate ja romusõidukite käitlejate lepingute arv. Tabel 6. Romusõidukite kogumise ja taaskasutamise kohustuste täitmine (allikas: Keskkonnaagentuur). MTÜ ELV Kuusakoski AS BLRT Refonda AS Autolammutusliit Lepingute arv 42 24 60 Mootorsõidukite tootjale on kehtestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Mootorsõidukite tootja vastutab romusõidukite nõuetekohase käitlemise eest. Tootja on kohustatud alates 1. jaanuarist 2015. a romusõidukitest taaskasutama vähemalt 95% romusõidukite aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete kogus peab olema vähemalt 85% romusõidukite aastasest keskmisest massist. Sihtarve võetakse arvesse juhul, kui romusõidukite taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise jaoks on tehtud romusõidukite katsepurustamisi. Katsepurustamisi tuleb teha vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Romusõiduk ehk kasutuselt kõrvaldatud mootorsõiduk on jäätmena käsitletav sõiduk, on mis tahes ese, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama, sh ka ese või toode, mille kasutamine on seadusega keelatud või toode, mille valdaja ei leia edasist kasutamist. Romusõidukite taaskasutamise sihtarvu Eesti täinud ei ole, kuid ringlusevõtu sihtarv on täidetud (tabel 7). Romusõidukitest on võimalik ringlusse võtta rehve, õlifiltreid, akusid ja metalle. Romusõidukite plastosad ja vedelikud suunatakse energiakasutusse. Romusõidukite ringlusse võetavate komponentide osas on probleemiks ohtlikke ainete sisaldus romusõidukite teatud komponentides. 47 Tabel 7. Mootorsõidukite taaskasutamine ja ringlussevõtt (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Taaskasutamine, % 88,4 87,0 89,8 89,9 91,2 91,9 91,3 Ringlussevõtt,% 87,0 86,0 85,8 85,9 87,0 87,6 87,2 Taaskasutamise 85,0 95,0 95,0 95,0 95,0 95,0 95,0 sihtarv, % Ringlussevõtu 80,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 sihtarv, % Valdkonna tugevused • Toimiv romusõidukite osade korduskasutamiseks ettevalmistamine. • Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamist. Valdkonna nõrkused • Mootorsõidukite tootjad ei ole täitnud kõiki tootjavastutuse nõudeid ning ei ole loonud tootjate ühendust. Tootjad on teinud lepingu jäätmekäitlejatega, kuid tootjad ei kontrolli, kas jäätmekäitleja suudab täita taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve. Euroopa Komisjoni poolt 15.03.2021 avaldatud ELV direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel tuvastati, et sõidukite demonteerimisel ei eraldata suuri plastosi, juhtmekimpe ega elektroonilisi komponente. Teatavate materjalide (näiteks plasti, klaasi, elektrooniliste komponentide) kvaliteetne ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse vähese kasumlikkuse tõttu enamasti tegemata (materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid). Selleks, et vähendada jäätmete teket ja võimaldada suurema ringsuse saavutamiseks kõigis väärtusahela etappides on vaja tõhustada tootjavastutuse meetmeid. Kuna mootorsõidukites olev kõikide materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid, siis on oluline, et eemaldamise kulusid kataksid tootjad. Kulude katmine võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja korduskasutamist. Mootorsõidukite osade tootjad ei oma registreeringut probleemtooteregistris ning tootjavastuste nõuded on täitmata. • Romusõidukite käitlejatel on kohustus läbi viia katsepurustamisi, et tõendada ringlussevõttu. Katsepurustamisi on läbi viinud vaid üks jäätmekäitleja kolmest, kellel on seni ainsana Eestis võimekus taaskasutada kuni 95% romusõidukitest. 48 • ELis läheb aastas kaduma 35% sõidukitest, ehk ligikaudu neli miljonit sõidukit aastas 40 . Eesti Liiklusregistris on 23.09.2021 seisuga mitteaktiivses osas 190 183 sõidukit, mis ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust. Üheks probleemiks on liiklusregistri mitteaktiivses osas olevate väga suur mootorsõidukite arv. Sõidukiomanike teadmatuse tõttu, lammutatakse sõiduk ise, jäetakse lagunema või müüakse ebaseaduslikule lammutajatele. Ebaseaduslik lammutaja ei väljasta sõiduki omanikule lammutustõendit ega registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistris, mistõttu satuvad sellised sõidukid liiklusregistri mitteaktiivsesse ossa. • Mootorsõidukite parandamine on kallis, kindlustused nõuavad A varuosade kasutamist. • Romusõidukite töötlus ei lähtu jäätmehierarhiast. Korduskasutamiseks ettevalmistamise asemel eelistatakse ringlussevõttu ja taaskasutamist. Puuduvad korduskasutamiseks ettevalmistamise sihtarvud. Patareid ja akud Patarei ja aku on ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Patareide ja aku kategooriad on: kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud, kergtranspordivahendiaku ning tööstuslikud patareid ja akud . Tööstuslike patareide ja akude kategooriasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, sideinfrastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises (sh akud energia salvestamiseks). Probleemtooteregistri väljavõtte kohaselt suunati Eesti turule 2019. aastal 458,6 t kantavaid patareisid ja akusid, 1646,4 tonni mootorsõidukiakusid, 406,4 tonni tööstuslikke patareisid ja akusid (Tabel 8). Patareidele ja akudele on kehtestatud kogumise sihtarvud. 2019. aastal koguti pliiakusid 4014,4 tonni ning kantavad patareisid ja akusid 140,4 tonni. Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%, Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise sihtarvu täitnud ei ole, 2019. aastal oli kogumise sihtarv 29% ning 2020 aastal 39%. Tabel 8. Kantavate patareid ja akude kogumise sihtarvud (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Turule lastud 3. a keskmine (t) 449 428 446 469 476 482 500 Kogutud (t) 107 173 127 156 161 140 196 Kogumise määr (%) 24 40 28 33 34 29 39 Sihtarv (%) 25 25 25 45 45 45 45 40 Euroopa Komisjon. Romusõidukite direktiivi 2000/53 hindamise dokument . 2021. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021SC0060 (15.09.2023). 49 Teatavates patareides ja akudes sisalduvad ained, nagu koobalt, plii, liitium või nikkel, saadakse piiratud allikatest, mis ei ole liidus kergesti kättesaadavad, ning mis on kriitilise tähtsusega toorained. Seetõttu on patarei- ja akujäätmete kogumine ülioluline samm patareides ja akudes sisalduvate väärtuslike materjalide ahela sulgemiseks ringlussevõtu kaudu ning patareide ja akude väärtusahela hoidmiseks liidus. Taaskasutusse võetud materjalidele saab edaspidi kasutada uute toodete valmistamisel. Eestis töödeldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed) eksporditakse töötlemiseks teistesse EL riikidesse. Pliiakude ringlussevõtt oli 2019. aastal 64% ning muude akude ja patareide ringlussevõtt 55%. Eestis teostab pliiakude ringlussevõttu Ecometal AS. pliiakude ringlussevõtt oli 2018. aastal 64,40% ning plii ringlussevõtt 99%. Eestis tegutseb kaks patareide ja akude valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja MTÜ EES-Ringlus . MTÜ EES-Ringlus turuosa oli 2021. Aastal 28,3% ning Elektroonikaromu OÜ turuosa 71,7%. Valdkonna tugevused • Eestis toimub pliiakude efektiivne käitlus. Eestis teostab pliiakude ringlussevõttu Ecometal AS, 2018. aastal oli pliiakude ringlussevõtt 64,40% ning plii ringlussevõtt 99%. • Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamist. Valdkonna nõrkused • Patareidele ja akudele on kehtestatud kogumise sihtarvud. Hetkel kehtiva iga aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise sihtarvu täitnud ei ole. 2019. aastal oli kogumise sihtarv 29%. Kantavad akud liiguvad koos elektri- ja elektroonikaseadmetega riigist välja ning eksporditavad kogused registris jäävad kajastamata. Riigist välja liikuvad akut sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed vähendavad kogumise sihtarvu täitmise võimalust. Kogutavate piiakude hulgas on kantavaid pliiakusid, eeldatavasti on neid 1,5–3%, mida peaks arvestama kogumise sihtmäära arvutamisel. • Kantavate patareijäätmete osas esinevad ekspordiprobleemid. Kantavate patareijäätmete ümbertöötlus Eestis puudub. KAURi andmete kohaselt on Eesti turg väike ja seetõttu kantavate patarei- ja akujäätmete kogused ka väikesed. Viimastel aastatel on vaheladustatud kogused püsinud stabiilsena 300–400 tonni vahel. • Elektrisõidukite, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude taastamine, kasutusotstarbe muutmine ja töötlus hetkel Eestis puudub. 50 • Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. • Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist. Rehvid Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust rehvidele. Jäätmeseaduses on sätestanud nii rehvide kui ka mootorsõiduki tootjatele tootjavastutuse regulatsiooni enda poolt turule lastud probleemtoodete kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Mootorsõidukite all olevad rehvid kuuluvad hetkel mootorsõidukite ja nende osade tootjavastutuse alla. Eestis tegutseb üks rehvide valdkonna tootjate ühendus MTÜ Rehviringlus, mis korraldab turule suunatud rehvide kogumist. Kasutuselt kõrvaldatud rehvid, ehk vanarehvid võetakse vastu tootjate ühenduse kogumispunktides tasuta. Vanarehve tuleb tasuta tagasi võtta piiramata koguses rehvide kasutajalt, mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt, kohalikult omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt , välja arvatud romusõidukite töötlemisega tegelevalt lammutustöökojalt. Probleemtooteregistri andmete kohaselt suunasid rehvi tootjad 2019. aastal turule 14 969, 97 tonni vanarehve. Romusõidukite all olevad rehvid kuuluvad mootorsõidukite tootjate vastutuse alla ning nende vanarehvide käitluse kulu katavad mootorsõidukite tootjad. Probleemtooteregistri andmed suunasid mootorsõidukite tootjad turule 3019 t rehve. Vanarehve tekkis aastatel 2016–2020 keskmiselt 19 191 tonni aastas (tabel 9). Eestis tekkis 2020. aastal vanarehve 26 491 tonni. Raadil asuvad rehvid suunati taaskasutusse 2020. aastal, mille tõttu suurenes 2020. aasta käideldav kogus ning vaheladustamise kogus. Tabel 9. Vanarehvide teke ja käitlus (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2016 2017 2018 2019 2020 Teke (t) 12 122 18035 24 747 14 559 26491 Taaskasutatud (t) 7 613 6 565 11 868 4 680 13 319 Eksport (t) 128 2 528 2 669 4 747 5 472 Vaheladustamine (t) 25 820 6 612 5 514 3 863 11 216 Vanarehve taaskasutati aastatel 2016–2020 keskmiselt 8809 tonni aastas. Vanarehve on sõltuvalt seisukorrast võimalik korduskasutada või protekteerida. Vanarehvide osas teostati korduskasutamiseks ettevalmistamist aastatel 2016–2020 keskmiselt 563 tonni, mis moodustas 6% vanarehvide taaskasutamisest. Suuremateks vanarehvide mehaanilise ringlussevõtu teostajateks olid aastatel 2020–2021 Wastedirect OÜ, Prismaarendus OÜ, Netronic OÜ ja Ragn-Sells AS. Prismaarendus OÜ suudab toota vanarehvidest lõhkamismatte. Lõhkamismattide tootmine vanarehvide taaskasutamisest moodustas 2021. aastal 11%. Wastedirect OÜ teostab vanarehviplokkide kasutamist teede ehitamisel, vanarehviplokkide osa taaskasutamisest oli 2021. aastal 53%. Netronic OÜ ja Ragn- Sells teostavad vanarehvide purustamist ning nende eksporti. Ekspordi osakaal oli 2020. aastal 16,6 % ning 2021. aastal 8,6%. 51 Vastavalt jäätmeseaduse § 351 lõikele 1 on vanarehvide prügilasse ladestamine keelatud. Prügila vahekihi rajamisel on teatud tingimustel ja keskkonnaloa alusel lubatud vahekihina kasutada ehitusmaterjalina purustatud vanarehve. Vanarehvide töötluse puhul tuleb lähtuda jäätmehierarhiast. Oluline on vältida jäätmete töötlust, mille tulemusena ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Vanarehvide töötluse osas peaks olema eesmärgiks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja materjalide ringlussevõttu osakaalu suurendamine. Rehvide protekteerimise keskkonnamõju on positiivne, kuna selleks kulub vähem materjali ja energiat kui uue rehvi puhul. Protekteerimisel kasutatakse märkimisväärne osa kummist ning kogu rehvi kangast ja terast. Protekteerimine vähendab jäätmete teket ning pikendab toote kasutusiga. Vanarehvide taaskasutamise eesmärk ei tohiks olla jäätmetest vabanemine, vaid ringlussevõetava materjali tootmine. Vanarehvide töötluse lahendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist. Mootorsõiduki vanarehvid sisaldavad 70% ringlussevõetavat kummi, 15% ringlussevõetavat terast, 3% ringlussevõetavat kiudu. Rehvide töötlusel tuleks võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning ringlussevõetavate materjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Euroopa rehvi- ja kummitootjate ühenduse poolt koostati 2019. aasta kohta vanarehvide käitlemise ülevaade. Antud ülevaate kohaselt 40% vanarehvidest suunati energiakasutusse, 52% osas teostati taaskasutamist (granuleerimine), 3% kasutati teedeehituses ning 5% moodustas pürolüüs ja muu kasutusviis. Valdkonna tugevused • Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust rehvidele. • Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve teostamist. • Rajatud on kogumispunktid ning rehvide kogumine on toimiv. • Vaheladustamisega hetkel probleeme ei ole. Rehvi käitluse osas teostatakse korduskasutamiseks ettevalmistamist, lõhkamismattide tootmist, granuleerimist. Valdkonna nõrkused • Keskkonnaamet võib alates 2021. aastast nõuda tootja või tootjate ühenduse audiitorkontrolli, hetkel rehvide tootjate andmete audiitorkontrolli nõutud ei ole. • Rehvi tootjate termini laiendamine, mõiste alla lisada kõik isikud, kes lasevad Eesti turule rehve liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega ja iseseisva tootena, sh romusõidukite alt pärit ja kasutuselt kõrvaldatud rehvid, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud. Jäätmeseaduses on reguleeritud nii rehvide kui ka mootorsõiduki tootjatele tootjavastutus nende turule lastud probleemtoodete kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Rehvi tootjate mõiste laiendamine võimaldab korraldada ühtsemat vanarehvide kogumist. 52 • Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamisega. Selleks tuleb kaasata senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e- kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid, tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. Lisaks tuleb tõhustada kasutatud rehvide maaletoojate kontrollimist. • Vanarehvide töötluse lahendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist. Mootorsõiduki vanarehvid sisaldavad 70% ringlussevõetavat kummi, 15% ringlussevõetavat terast ja 3% ringlussevõetavat kiudu. Rehvide töötlusel tuleks võtta arvesse jäätmehierarhiat, tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning ringlussevõetavate materjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Põllumajandusplast Põllumajandusplast kuulub probleemtoote alla ning tootjatele rakendub laiendatud tootjavastutuse süsteem, ehk tootja peab korraldama põllumajandusplasti jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Põllumajandusplast on silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör. Eestis on suurenenud põllumajandusplasti turule lastud kogused, perioodil 2018-2020 suunati Eesti turule keskmiselt 1405 t põllumajandusplasti (tabel 10). Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmeid suudeti kõige enam koguda perioodil 2017-2019, sellel perioodil koguti keskmiselt 1067 tonni (tabel 10). Alates 2020. aastast on põllumajandusplastijäätmete kogumine vähenenud, 2020. aastal koguti 449 tonni põllumajandusplastijäätmeid (Tabel 10). Tabel 10. Põllumajandusplasti turule lastud kogused 2015–2020 ning põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete käitlus 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Turule lastud (t) 921 907 1 209 1 358 1 355 1 502 Kogutud (t) 727 639 1 018 1 002 1 181 691 Taaskasutatud (t) 322 550 561 1 240 648 449 Vaheladustatud (t) 649 1 229 1 487 1 086 1 217 1 012 Tootja on kohustatud kõik kogutud põllumajandusplasti jäätmed taaskasutama, sealhulgas tuleb vähemalt 50% kogutud jäätmetest ringlusse võtta. Põllumajandusplasti tootjad täidavad tootjavastutuse kohustusi individuaalselt. Eestis on kaks jäätmekäitlejat, kes suudavad teostada põllumajandusplasti ringlusse võttu, näiteks tootma põllumajandusplastist tekkinud jäätmetest põllumajanduskile (maasikakile, kattekile). Põllumajandusplastist tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik ringlusse võtta saab töödelda jäätmekütuseks. Valdkonna tugevused • Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud 53  andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamist. • Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust põllumajandusplastile. Valdkonna nõrkused • Tootjad ei ole rajanud põllumajandusplastist tekkinud jäätmetele kogumispunkti igasse Eesti maakonda. Eesti põllumajandusplasti tootjad on korraldanud põllumajandusplasti kogumist kasutaja juurest. Tootjate sõnul saavad põllumajandusplasti kasutajad avaldada soovi põllumajandusplasti jäätmete kogumiseks ning tootja korraldab põllumajandusplasti jäätmete vastuvõtmise. Kogumispunktide puudumise tõttu on põllumajandusplasti jäätmete kogumisringid pikad, mistõttu on kasutajatel on tekkinud probleemid põllumajandusplasti jäätmete hoiustamisega. • Põllumajandusplasti jäätmete hulgas on suur kogus võõriseid. Põllumajandusplasti kasutaja on kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. Selleks, et tagada põllumajandusplasti jäätmete käitlusvõimalus on vaja koguda tekkinud jäätmeid ilmastikukindlalt ning lahus muudest jäätmetest. • Põllumajandusplasti energiakasutust tuleks eelistada ainult siis, kui plasti ei saa muul viisil mõistlike kuludega ringlusse võtta või kui materjali ringlussevõtt tekitaks suurema CO2 -jalajälje kui põletamine. Kui plasti kasutamine on toidu esmase tootmise seisukohalt (nt kalapüügivahendid ja põllumajanduses kasutatav kile) põhimõttelise tähtsusega, tuleks pakkuda uusi tehnoloogilisi lahendusi, et koguda materjal kokku pärast iga kasutust ning ringlussevõttu ja taaskasutamist tuleks toetada rahaliste stiimulitega. • Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. • Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist. Probleemtoodete eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused Seoses Euroopa rohelise kokkuleppega ning lähtudes ringmajanduse tegevuskavast, ühtse siseturu loomise eesmärgist ning kestliku tootepoliitika eesmärkidest on alustatud kehtivate direktiivide hindamist ning muudatuste ettepanekutega. Euroopa Komisjon esitas 10. detsembril 2020. aastal ettepaneku ajakohastada patareisid ja akusid käsitlevaid ELi õigusakte. Patareide ja akude määruse eesmärk on ajakohastada kehtivaid eeskirju. Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu, võimaldatakse teostada akude taastamist ning kasutusotstarbe muutmist, lisaks suurendatakse ja täpsustakse patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid. Määrust kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes, nimelt kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud, kergtranspordivahendite akud ja tööstuslikud patareid ja akud. 54 Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 26. juulil 2021. aastal avaliku konsultatsiooni direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukid) ja direktiivi 2005/64/EÜ (mootorsõidukite tüübikinnitus, pidades silmas mootorsõidukite korduvasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust) kohta, et koostada mõjuhinnang kõnealuste direktiivide läbivaatamiseks. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ hindamise dokument avaldati 15.03.2021. Hindamise tulemustes juhiti tähelepanu nn kadunud sõidukite probleemile, ekspordiga seonduvatele probleemidele, täielikule tootjavastutuse süsteemi loomise vajalikkusele, korduskasutuse suurendamisele, materjali põhisele ringlussevõtule, teisese toorme kasutamisele toote tootmisel ning tootekomponentide ohtlike ainete kasutamise vähendamisele, et neid saaks hiljem taaskasutusse suunata. Romusõidukite direktiivi muudatuse ettepanekud esitatakse kõige varem 2024. aastal. Ettepanekutes võidakse kehtestada säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, kehtestades korduskasutusele sihtarvud, suurendada romusõidukite, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid ning laiendada kohaldamisala. Euroopa Komisjon algatas 6. oktoobril 2022 kohta avaliku konsultatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Elektroonikaromud on üks kiiremini kasvavaid jäätmeliike Elis (ja kogu maailmas) ning kui neid nõuetekohaselt ei töödelda, on need ohtlikud. Elektroonikaromud sisaldavad samuti väärtuslikke ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mille taaskasutamine on ulatuslikuma ringmajanduse ja potentsiaalselt ka Eli avatud strateegilise autonoomia jaoks määrava tähtsusega. Kasvav tarbimine ja tehnoloogia areng ning üleminek digitehnoloogiale muudavad olukorra lähiaastatel keerukaks. Direktiivi hinnatakse Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava kontekstis ning nende eesmärkide põhjal. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi Eli keskkonna- ja jäätmepoliitikas (nt taastuvenergiapoliitika, patareid ja akud, kestlike toodete ökodisain, elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise keeld, romusõidukid, jäätmesaadetised, kriitilise tähtsusega toorained) ning rahvusvahelisel tasandil (nt Baseli konventsioon ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta). Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiivi muudatuse ettepanekud esitatakse kõige varem 2024. Ettepanekutes võidakse kehtestada säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, kehtestades korduskasutusele sihtarvud, suurendada elektroonikajäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid ning laiendada kohaldamisala. 2022. aasta mais avaldatud REPowerEU kava rakendamisel suureneb kestliku taastuvenergia kasutuselevõtt, sh päikeseenergia ja tuuleenergia kasutuselevõtt. Arvestades päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite eeldatavat rolli Eli energiasüsteemi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, on oluline, et uued Elis paigaldatud seadmed lähtuksid kestlikust tootepoliitikast. Kestliku tootepoliitikaga muudetakse tooted kliimaneutraalseks, vähendatakse jäätmeteket, tooted on ressursitõhusad ja jäätmed on ringlussevõetavad. Probleemtoodete järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti kui ka Maksu- ja Tolliameti järelevalve tootjate üle, sh e-kaubanduses tegutsevate tootjate üle, et nad täidaksid seadustest tulenevaid kohustusi. Lisaks on oluline ka kohalike omavalituste panus tootjavastutusega seotud järelevalvesse läbi jäätmehoolduseeskirjas sätestatud probleemtoodete jäätmete käitlemise nõuete rakendamisele, et suureneks liigiti kogutud probleemtoodete osakaal. 55 Samuti on olulised probleemtoodete jäätmeid käitlevate jäätmekäitlusettevõtete kontroll Keskkonnaameti poolt, veendumaks, et probleemtoodete jäätmed jõuavad ringlusse ning tootjad on täitnud ringlussevõtu sihtarvud. Kuivõrd üsna palju probleemtoodete jäätmeid võetakse ringlusse väljaspool Eestit, siis on oluline järelevalveasutuste koostöö teiste riikidega ning vajadusel kiirelt informatsiooni vahetada. Järelevalve tõhustamisele aitab kaasa jäätmevaldkonna digitaliseerimine, mille tulemusena järelevalveasutustele jõuavad vajalikud andmed oluliselt varem kui seni ning tänu millele on võimalik järelevalveressursse efektiivsemalt kasutada. 2.5. Pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel. Pakendi peamised materjali liigid on: plast, paber ja kartong, alumiinium, mustmetall, klaas ja puit. Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning moodustavad lahutamatu terviku. Joonis 18. Pakendijäätmete teke pakendimaterjali liikide kaupa 2020. aastal (allikas: Keskkonnaagentuur). 56 Pakendijäätmete teke Elis on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud kergemad pakendimaterjalid. 2019. aastal tekkis Elis 79,3 miljonit tonni pakendijäätmeid 41 . Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kogused ning kasvanud plast- ning paber- ja kartongpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimine42 . 2019. aastal tekkis Eestis 209 170 tonni pakendijäätmeid, millest ringlusse võeti 66%. 2019. aasta andmete kohaselt tekib Eestis ühe inimese kohta aastas 158 kg pakendijäätmeid. Eli riikidest näiteks Saksamaal aga 228 kg/in, Iirimaal 228 kg/in ning Horvaatias 74 kg/in kohta43 . Elis on kasvanud pakendijäätmete teke ühe elaniku kohta umbes 10% võrra alates 2007. aastast 43 . 2020. aastal oli pakendijäätmete teke Eestis mõnevõrra väiksem kui 2019. aastal, täpsemalt 205 724 tonni, millest ringlusse võeti 71%. Koguseliselt kõige rohkem tekkis paber- ja kartongpakendeid (Joonis 19). Pakendijäätmete teke Eestis on püsinud üle 200 000 tonni alates 2013. aastast ning ulatus 2017. aastal 231 148 tonnini. Joonisel 20 on nähtav pakendijäätmete tekke langemine 2017 ja 2018 võrdluses. Muutust mõjutas metoodika täpsustamine Eli Statistikaameti antud soovitustega. 250 000 100% 90% 200 000 71% 80% 66% 63% 61% 70% 58% 60% 59% 60% 56% 54% 150 000 60% 50% 100 000 40% 30% 50 000 20% 10% 0 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Pakendijäätmete teke (t) Pakendijäätmete ringlussevõtt (t) Ringlussevõtu määr (%) Joonis 19. Pakendijäätmete teke ja ringlussevõtt perioodil 2011 –2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Pakendijäätmete teke 2018–2020. aastal on püsinud samal tasemel (joonis 19). Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on püsinud alates 2018. aastast kerges tõusutrendis ning on iga-aastaselt kasvanud 5 kuni 6 protsenti. Liigiti kogutud pakendijäätmed on aastatel 2014–2020 moodustanud tekkivatest pakendijäätmetest 65–75% ning märgatavaid muutusi ei ole liigiti kogutud pakendijäätmete koguses toimunud (Joonis 20). Seda trendi kinnitavad ka samal ajaperioodil läbiviidud segaolmejäätmete sortimisuuringud. 41 Euroopa Statistikaamet, 2022. Packaging waste by waste management operations. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ENV_WASPAC__custom_5005043/default/table?lang=en (15.09.2023). 42 Euroopa Komisjon, 2020. Effectiveness of the essential requirements for packaging and packaging waste and proposals for reinforcement. Kättesaadav: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/05a3dace- 8378-11ea -bf12-01aa75ed71a1 (15.09.2023). 43 Euroopa Statistikaamet, 2022. Genera tion of packaging waste per capita. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_pc040/default/table?lang=en (15.09.2023). 57  250 200 tuha t tonni 150 100 64,9% 67,8% 64,8% 66,1% 75,5% 73,1% 72,6% 50 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Segaolmejäätmetes 79 999 72 949 78 348 78 421 51 171 56 213 56 281 Kogutud liigiti 147 809 153 481 144 459 152 727 157 902 152 957 149 443 Pakendijäätmete teke 227 808 226 431 222 806 231 148 209 073 209 170 205 724 Joonis 20. Pakendijäätmete koguteke ja liigiti kogumise osakaal aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Tekkivatest pakendijäätmetest võeti 2020. aastal 23,3% ringlusse Eestis, 20,1% eksporditi ringlussevõtuks teistesse Eli liikmesriikidesse ning 27,9% eksporditi ringlussevõtuks väljapoole Eli. 26 % pakendijäätmete kogutekkest moodustasid 2020. aastal plastpakendijäätmed, täpsemalt tekkis Eestis 2020. aastal neid 53 602 tonni, mis oli võrreldes 2019. aastaga (tekkis 57 467 tonni) vähem. Ringlusse suunati plastpakendijäätmeid 2019. kui ka 2020. aastal 41%44 . 2020. aastal võeti 19% plastpakendijäätmetest Eestis, 18% Eli liikmesriikides ning 4% eksporditi ringlussevõtuks väljapoole Eli. Eestis kehtib pakendivaldkonnas tootjavastutuse põhimõte. Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupasid peavad tagama turule lastud pakendite ja nendest tekkinud pakendijäätmete kokku kogumise ja taaskasutamise selliselt, et täidetud oleksid PakS kehtestatud taaskasutamise, sh ringlussevõtu sihtarvud. Kohustuse võivad pakendiettevõtjad täita iseseisvalt või anda kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused on samuti paika pandud PakSis ning peamiseks kohustuseks on tagada pakendijäätmete kogumine üle-eestilise pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu ning kokku kogutud pakendite korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutamis. Taaskasutusorganisatsioon peab tagama teenusele juurdepääsu kõigile pakendiettevõtjatele ning tagama võrdse kohtlemise kõikidele ettevõtetele, kes on lepingud sõlminud. Taaskasutusorganisatsioonide tegevust rahastatakse teenustasudest, mida maksavad pakendatud kauba turule laskvad pakendiettevõtjad turule lastud pakendi massi alusel. Taaskasutusorganisatsioonil peab tegutsemiseks olema tegevusluba, mille annab keskkonnaminister. Pakendiseadusega (PakS) on kehtestatud nõuded, millele taaskasutusorganisatsioon peab tegevusloa saamiseks vastama. Tegevusluba on hetkel tähtajatu. Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest. 44 Euroopa Statistikaamet, 2022. Recycling rate of packa ging waste by type of packaging. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_wm020/default/table?lang=en (15.09.2023). 58 Kolm taaskasutusorganisatsiooni (OÜ Eesti Pakendiringlus, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon) on keskendunud tagatisrahata pakenditele ning üks (OÜ Eesti Pandipakend) tagatisrahaga joogipakenditele. Taaskasutusorganisatsioonid e turuosad 2019. aastal ja nende kaudu turule lastavad pakendikogused on toodud tabelis 11. Tabel 11. Taaskasutusorganisatsioonide turuosad 2020. aastal 45 OÜ Eesti OÜ Tootjavastu- MTÜ Eesti OÜ Eesti Pakendi- tusorganisa- Taaskasutusor- Pandi- Kokku ringlus tsioon ganisatsioon pakend Turule lastud 75 526 41 756 48 314 14 278 179 874 pakendi mass, tonnid 46 Taaskasutatud, 50 401 28 515 29 970 12 762 121 648 sh ringlussevõetud pakendi mass, tonnid 46 Lepingute arv 1927 1017 1051 386 4381 Käive, € 6 397 133 2 976 155 4 063 910 6 944 540 20 381 738 Turuosa; % 42 24 26 8 Kogumiskohtad 1004 1169 1239 800 e arv 47 Tabel 11 kohaselt lasid pakendiettevõtjad taaskasutusorganisatsioonide kaudu 2020. aastal turule 179 874 tonni pakendimaterjale. Riiklikkusse pakendiregistrisse esitavad andmeid ka ettevõtted, kes täidavad seadustest tulenevaid nõudeid iseseisvalt; pakendiregistri andmetel oli 2020. aastal turule lastud pakendimaterjalide kogus kokku 185 415 tonni48 . Riikliku pakendistatistika kohaselt tekib aastas pakendijäätmeid mõnevõrra rohkem kui pakendiettevõtete poolt pakendiregistrisse esitatavate andmete kohaselt (kõikide materjaliliikide peale kokku oli 2019. a erinevus 10 %). Materjaliliikide lõikes on kõige suurem erinevus plastpakendite tekkes (2020. aastal erinevus 35%). Põhjuseks on väike-ettevõtted, kelle turule lastud pakendite kogused jäävad alla piirkoguse 49 , millest alates tekib kohustus andmeid esitada, aga samuti ettevõtted, kes lasevad Eesti turule pakendeid, kuid ei täida seadustest tulenevaid kohustusi (nn free-raider’id). Teatavat mõju avaldavad ka eraisikute poolt tellitavad kaubad kolmandatest riikidest või teistest riikidest kaasaostetavate kaupade pakendid, millest tekkinud jäätmed satuvad Eestis jäätmekäitlusesse. Pakendiseaduse kohaselt ei ole hetkel taaskasutusorganisatsioonidel kohustust koguda 45 Taaskasutusorganisatsioonide majandus- ja tegevusaasta aruannete põhjal, 2020. Kättesaadav: https://pakendiringlus.ee/meist/aruanded/; https://tvo.ee/info/tegevus-ja-majandusaastaaruanded; https://www.eto.ee/eto/tegevusaruanded/; https://eestipandipakend.ee/aruanded/ (15.09.2023). 46 PAKIS andmed 03.12.2021 seisuga. 47 Tagatisrahata pakendite kogumiskohtadena on mõeldud avalikke kogumiskohti, kus on võimalik üle anda kõiki liiki pakendijäätmeid. Tagatisrahata pakendite kogumiskohtade all ei ole mõeldud konteinerite arvu vaid avalikke kogumiskohti, kus toimub kõiki liiki pakendijäätmete kogumine. Tagatisrahaga pakendite osas on mõeldud kaupluste arvu, kus toimub tagatisrahaga pakendite tagasivõtmine. Kasutatud taaskasutusorganisatsioonide 2019. aasta tegevusaasta aruandeid. 48 PAKIS andmed 03.12.2021 seisuga. 49 Andmete esitamise kohustus on olnud pakendiettevõtjal, kes laseb aastas turule vähemalt 100 kg plastpakendeid või 200 kg muust materjalist pakendeid. 59 pakendijäätmeid tekkekohalt. Pakendiseadusega on paika pandud kogumiskohtade tiheduse nõuded arvestades asustustihedust ja elanike arvu konkreetses omavalitsuses. Kogumiskohad määratakse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus. Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmine peab olema korraldatud müügikohas või selle teenindusmaal kui müügikoha suurus on vähemalt 200 ruutmeetrit. Tagatisrahaga pakendeid ei pea võtma tagasi sellistes müügikohtades, mille suurus on alla 20 ruutmeetri. Müügikohtade puhul, mille suurus on 20–199 ruutmeetrit, võib tagatisrahaga pakendite kogumine olla korraldatud väljaspool müügikoha teenindusmaa piire kui selleks on olemas kohaliku omavalitsuse organi nõusolek. Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise osas võivad erinevad müügikohad ka koostööd teha ning korraldada tagasivõtmise ühiselt juhul kui pakendatud kauba müüjad paiknevad vahetus läheduses. Valdkonna tugevused 1. Eestis on rakendatud tootjavastutuse põhimõtet pakendivaldkonnas alates sellest, kui Eesti liitus Eliga 2004. aastal ning võttis üle mitmed Eli õigusaktid. 2004. aastal vastu võetud pakendiseadus lõi aluse taaskasutusorganisatsioonide tekkeks ning sisaldas konkreetseid kohustusi pakendiettevõtjatele, mida pakendiseaduse kohaselt on võimalik täita kas individuaalselt või kirjaliku lepinguga taaskasutusorganisatsioonile kohustused üle andes. 2. Loodud on riiklik pakendiregister, kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendite, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta. Eestis on aastaid rakendatud pakendiettevõtjate poolt pakendiregistrisse esitatud andmetele audiitorkontrolli kohustust. Audiitorkontrollide tulemusena on paranenud pakendiettevõtjate pakendialase aruandluse pidamine ning pakendiregistrisse esitatud andmete kvaliteet. 3. Pakendivaldkonnaga seotud isikute kohustused on defineeritud. PakS sätestab nõuded, mida pakendiettevõtjad peavad täitma. Kirjeldatud on nõuded taaskasutusorganisatsioonile tegevusloa saamiseks ning kohustused pakendijäätmete kogumisvõrgustikule. Defineeritud kohaliku omavalitsuse roll pakendijäätmete kokkukogumisel ja taaskasutusse suunamisel. 4. Eestis tegutseb neli taaskasutusorganisatsiooni, kelle kaudu täidab üle 4000 pakendiettevõtja PakS tulenevaid kohustusi. Taaskasutusorganisatsioonide poolt on rajatud pakendijäätmete kogumisvõrgustik, millega on kaetud kogu Eesti. Kohalikud elanikud saavad pakendijäätmeid tasuta üle anda. Eestis on hästi toimiv tagatisrahasüsteem, mis loodi 2006. aastal. Tagatisrahaga pakendit tagastamise osakaal Eesti Pandipakend OÜ süsteemi on ca 90%. 2021. aastal jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik vabatahtlikult lisada tagatisrahasüsteemi kange alkoholi ja siirupi pudelid. Taaskasutusorganisatsioonid on suutnud täita pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad. 5. Koostatud on pakendite disainijuhend50 , mille koostamisel on arvestatud nii Euroopa heade praktikatega kui ka Eesti võimalustega. 50 Pakendite disainijuhend, 2022. Kättesaadav: https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/abimaterjalid/pakendite-disainijuhend (15.09.2023). 60 Valdkonna nõrkused 1. Kohalikel elanikel on kohustus pakendijäätmeid teistest jäätmeliikidest eraldi koguda. Samas näitab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2020. aastal läbiviidud sortimisuuring26 , et segaolmejäätmete koostises ca 30 % moodustavad pakendijäätmeid, millest omakorda poole plastpakendijäätmed. Viimase 10 aasta jooksul ei ole segaolmejäätmetes pakendijäätmete osakaal vähenenud. Pakendijäätmete kogumisvõrgustik ulatub küll kõikide Eesti omavalitusteni, kuid pakendijäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks mugav ega majanduslikult motiveeriv tegevus. Üle Eesti on kasutusel erinevad lahendused pakendijäätmete avalikule kogumisvõrgustikule. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine üksnes ühe konteineriga ning sinna kogutakse kõiki pakendi materjaliliike. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine kaheks – klaaspakend ning kõik teised pakendimaterjali liigid ning üksikutes omavalitsustes kogutakse pakendijäätmeid kolme kategooria kaupa: klaaspakend, plast- ja metallpakend ning paber- ja kartongpakend. Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku miinimumnõuded on PakS paika pandud 2008. aastal, kuid endiselt on isegi miinimumnõuete rakendamisega teatud piirkondades probleeme. Seni rakendatud teadlikkuse tõstmise meetmed ei ole tõstnud pakendijäätmete liigiti kogumise määra. 2. Pakendivaldkonnas tegutsevate osapoolte rollid on küll paika pandud, kuid teatud kohustuste killustatus ei ole valdkonna arendamisele kaasa aidanud. Näiteks on küll taaskasutusorganisatsioonide ülesanne tagada üle-eestiline pakendijäätmete kogumisvõrgustik, pakendijäätmete kokku kogumine ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, kuid kogumisvõrgustiku loomiseks on vaja kirjalikku kokkulepet iga kohaliku omavalitsusega. Kohalike omavalitsuste roll on paika panna pakendijäätmete avalikud kogumiskohad. Kuivõrd tihti kaasneb avalike pakendijäätmete kogumiskohtadega rajamisega nende prügistamine muude jäätmetega, mille koristamine ei ole taaskasutusorganisatsioonide ülesanne, siis kohalikud omavalitused ei ole teatud juhtudel motiveeritud täiendavate kogumiskohtade loomisest ning samuti on keeruline leida sobivaid asukohti avalikus ruumis. Kohalikud omavalitsused ei teosta järelevalvet selle üle, kas kohalikud elanikud täidavad jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. Kohalike elanike huvi oleks tekkekohas ka pakendijäätmeid liigiti üle anda, kuid see võimalus on üksnes osades omavalitsustes. 3. Kodumajapidamistest liigiti kogutud pakendijäätmed vajavad täiendavat sortimist jäätmekäitluskohas, kus seda kuni 2022. aastani teostati valdavalt käsitsi51 . Enamikes riikides on kasutusel tehnoloogilised sorteerimisliinid, mis kasutavad näiteks lasertehnoloogiat, mis võimaldab kiirelt eraldada erinevaid materjaliliike. Käsitsi sorteerimise kiirus ja efektiivsus on madalamad ning visuaalsel vaatlusel ei pruugi olla võimalik materjalide (ennekõike plastide) koostist kindlaks teha. Samuti lastakse pakendiettevõtjate poolt turule pakendeid, mis oma disainilt ei ole ringlussevõetavad. Taaskasutusorganisatsioonid ei ole teenustasude kujundamisel täielikult rakendanud ökomodulatsiooni potentsiaali. 51 2022. aastal lisandus uus sorteerimisliin pakendijäätmetele: https://ragnsells.ee/kuukiri/ragn-sells-avas- baltikumi-moodsaima-pakendite-sorteerimisliini/ (15.09.2023). 61 4. Järelevalve pakendivaldkonnas ei ole efektiivne, mille tulemusena ei pruugi suur hulk pakendiettevõtjaid nõudeid täita. Samuti jõuab suur kogus pakendeid Eesti turule läbi e- kaubanduse. Aasta-aastalt on kasvanud interneti kaudu kolmandatest riikidest tellitavate postipakkide hulk. Tihti nendest pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise maksavad kaudselt kinni aga Eesti pakendiettevõtjad, sest kolmandatest riikidest e-kaubanduse kaudu Eestisse jõudvad pakendid ja pakendijäätmed kogutakse kokku ja käideldakse koos Eesti pakendiettevõtjate poolt turule lastud pakenditega. Probleemi täpsem suurus on ebaselge. 5. Erinevad osapooled ei ole motiveeritud panustama pakendijäätmete tekke ennetamisega seotud tegevustesse. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud Pakendijäätmete ringlussevõtule on kehtestatud Elis ringlussevõtu sihtarvud, mida liikmesriigid täitma peavad. Hetkel peab aastas ringlusse võtma 22,5% tekkinud plastpakendijäätmetest, 60% klaas- ning paber- ja kartongpakenditest, 50% metallpakenditest ja 15% puitpakenditest (Tabel 12). Eesti on suutnud täita hetkel kehtivad ringlussevõtu sihtarvud. 2019. aastal olid klaas- ja metallpakendite ringlussevõtt koguni üle 100%, see tähendab seda, et aasta jooksul tekkis neid jäätmeliike vähem kui ringlusse suunati ning see oli tingitud eelnevatel aastatel lattu kogunud pakendijäätmete ringlusse suunamisest 2019. aastal. Tabel 12. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine 2018–2020. aastal ning Euroopa Liidus kehtivad pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. (allikas: Keskkonnaagentuur). 2018. a Eesti 2019. a Eesti 2020. a Eesti täidetud täidetud täidetud 2025 2030 Pakendi EL sihtarvud ringlussevõtu ringlussevõtu ringlussevõtu sihtarvud, sihtarvud, liik hetkel, % sihtmäärad, sihtmäärad, sihtmäärad, % % % % % Plast 38 41 41 22,5 50 55 Klaas 65 105 78 60 70 75 mustmetall: mustmetall: 70 80 Metall 82 102 99 50 alumiinium: alumiinium: 50 60 Paber ja 86 86 93 60 75 85 kartong Puit 20 15 39 15 25 30 2025. ja 2030. aastaks on kehtestatud uued pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Kõige probleemsemad saavad olema plast- ja puitpakenditele kehtestatud ringlussevõtu sihtarvude täitmine, kus plastpakendite osas on Eestil vaja saavutada 2030ndaks aastaks umbes 30%-line ringlussevõtu kasv võrreldes 2019. ja 2020. aastaga. Plastkandekottide tarbimise vähendamise eesmärgid Lisaks pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmääradele tuleneb pakendidirektiivist kohustus vähendada õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimist. 2019. aasta 31. detsembriks pidi tarbimine jääma alla 90 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas ning 2025. aasta 31. detsembriks peab tarbimine jääma alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta 62 aastas. Euroopa Komisjonile esitatud andmete kohaselt oli 2018. aastal plastkandekottide tarbimine õhukeste plastkandekottide osas 77 107 740 tk, mis tähendab, et üks inimene tarbis keskmiselt 59 õhukest plastkandekotti aastas. Eriti õhukesi plastkandekotte tarbiti Eestis 2018. aastal 160 661 124 tk, mis ühe inimese kohta moodustab 122 tk aastas. 2019. aastal oli õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimine võrreldes 2018. aastaga vähenenud 15% ning keskmine eestlane kasutas 2019. aastal 52 õhukest ja 100 eriti õhukest plastkandekotti aastas. 2020. aastal tarbiti 66 541 425 tk õhukesi ja 132 270 839 tk eriti õhukesi plastkandekotte, vastavalt 50 tk/in ja 100 tk/in kohta aastas. Plastpakendi omavahend 2014–2020 EL pikaajalise eelarve tulude ehk omavahendite süsteem koosneb kolmest suurest komponendist: tollimaksud, käibemaksubaasi-põhine osamakse ning RKT osamakse. 21.07.2020 ülemkogu kohtumisel otsustati 2021–2027 perioodiks lisada riikide sissemakse arvutamiseks üks uus komponent: ringlusse võtmata plastpakendi omavahend, mis jõustus alates 1. jaanuarist 2021. See tähendab, et kõik liikmesriigid peavad hakkama maksma ringlusse võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt Eli ühiskassasse 80 eurosenti. Antud kohustusega tekiks suurem eelarvekoormus vähemjõukatele riikidele, mistõttu riikide puhul, mille kogutulu on alla Eli keskmise, korrutatakse rahvaarv 3,8 kilogrammiga ning saadakse kogus, mis arvutatakse maha esialgselt summalt. Ühekordse plasti direktiivist tulenevad kohustused ja eesmärgid 2. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (nn ühekordse plasti direktiiv). Ühekordse plasti direktiivi eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele. Direktiiv keskendub kümnele kõige probleemsemale ühekordselt kasutatavale plasttootele ja plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele, mis moodustavad kokku ligi 70% mereprügi esemetest. Ühekordse plasti direktiiviga seotud muudatused pakendivaldkonnas: 1) Liikmesriigid peavad tagama ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sh nende korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise ambitsioonika ja pideva vähenemise 2026 aastaks võrrelduna 2022. aastaga. 2) Direktiivi ülevõtmisega rakenduvad turule laskmise keeld vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakenditele ning joogitopsidele. 3) 3. juuliks 2024 tuleb võtta kasutusele selline tootedisain, mille puhul ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks. 4) Ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid peavad sisaldama alates 2025. aastast 25% (PET) ja alates 2030. aastast 30% (kõik plasti liigid) ringlusse võetud plasti. 63  5) Alates 3. juulist 2021 peavad turule lastud ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad joogitopsid kandma märgistust, mis annab infot sobimatute jäätmekäitlusvõimaluste või jäätmete kõrvaldamisviiside kohta. Sealhulgas peab märgistus andma infot plastisisalduse kohta ja toote keskkonda sattumisel kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude kohta. 6) Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide või pakkematerjalide, millest pakutakse valmistoitu, kuni kolme liitriste joogipakendite, joogitopside ja õhukeste plastkandekottide puhul peavad tootjad kandma laiendatud tootjavastutusega kaasnevad miinimumnõuded, lisaks teadlikkuse suurendamisega seotud kulud, korraldama jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise, edasise veo ja käitlemise kulud. 7) Ringlussevõtuks sobiliku materjali saamise eelduseks on plastijäätmete liigiti kogumine. Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. 8) Liikmesriigid peavad kasutusele võtma meetmed, et teavitada tarbijaid ning motiveerida neid vastutustundlikult käituma, eesmärgiga saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi vähenemine. Ühekordse plasti direktiiviga seotud pakendivaldkonna muudatused võeti üle pakendiseadusesse ning hakkavad kehtima alates 01.05.2023. Ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sh nende korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise vähendamiseks 2026. aastaks peavad pakendiettevõtjad, kes kasutavad oma kaupade pakendamiseks eelnevalt nimetatud ühekordselt kasutatavaid plastpakendeid, koostama ettevõttesisese tegevuskava, milles on kirjeldatud meetmed antud pakendite vähendamiseks 2026. aastaks. Lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tuleb Eestis avalikel üritustel kasutada söögi ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused 2020. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon rohelise kokkuleppe raames uue ringmajanduse tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks. See hõlmab pakendivaldkonnas ringdisaini toetavat jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. Samuti soodustatakse uusi ärimudeleid ja tugevdatakse laiendatud tootjavastutust. Soovitakse kehtestada nõuded, millega tagatakse, et kõik Eli turul olevad pakendid on 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil korduskasutatavad või ringlussevõetavad. 30.11.2022 avalikustas Euroopa Komisjon Eli ringmajanduse uue paketi, kuhu on hõlmatud ka kaks ringmajanduse teemalist algatust: pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanek52 ja komisjoni teatis biopõhise, biolaguneva ning kompostitava plasti Eli poliitikaraamistiku 52 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022PC0677 (15.09.2023). 64 kohta53 . Pakendi ja pakendijäätmete määruse algatuse üldine eesmärk on vähendada pakendite ja pakendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada EL siseturu toimimist, mille saavutamiseks ette nähtud konkreetsemad eesmärgid on: • liikmesriikidele suunatud pakendijäätmete vähendamise eesmärgid; • teatud sektori ettevõtjatele suunatud korduskasutuse edendamise eesmärgid; • pakendijäätmete ringlussevõtu suurendamine; • ringlussevõetud plasti kasutamise suurendamine plastpakendites; • tarbijatele suunatud pakendite ja jäätmekonteinerite ühtlustatud märgistamine, et tõhustada jäätmete liigiti kogumist. Biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitleva Eli poliitikaraamistiku eesmärk on parandada arusaamist nendest materjalidest ja selgitada, millistel tingimustel ja milliste toodetena sellised plastid võiksid tuua keskkonnakasu ning suunata tulevasi Eli üleseid poliitikaarendusi. Majanduskasvu jätkumise ning e-kaubanduse kasvuga on tulevikus eeldada pakendijäätmetest plastpakendite ning paber- ja kartongpakendite kasutamise kasvu ning sellega seoses ka antud jäätmeliikide tekke kasvu. Olenevalt sellest, kas ja kui kiirelt ning millises mahus rakendatakse erinevate osapoolte poolt ühekordse plasti direktiivi nõudeid võib eeldada plastpakendite tekke pidurdumist. Samuti võib eeldada, et plastpakendite asemel on ühekordse pakendi alternatiivina oodata paber- ja kartongpakendite suuremat kasutuselevõttu ning teatud määral ka teiste pakendimaterjalide kasvu plastpakendite asemel. Plastpakendijäätmete tekke osas on oodata tulevikus suuremal määral ringlussevõetavate plastpakendijäätmete teket kuivõrd järjest enam muudavad pakendiettevõtted pakendite disaini, mida kasutatakse kauba pakendamiseks. Seega on eeldada, et plastpakendite ringlussevõtt võib kasvada. Samuti on eeldatav, et nõudlus PET-jäätmete osas on kasvav, kuivõrd Elis on kehtestatud nõue hakata tulevikus kasutama PET pudelites ringlussevõetud plasti. Samuti on eeldada ka muud liiki plastijäätmete nõudluse kasvu, sest eeldada on uute tootekategooriate või üldise ringlussevõetud plasti kasutamise kohustust plasttoodetes. Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti kui ka Maksu- ja Tolliameti järelevalve pakendiettevõtjate üle, et nad täidaksid seadustest tulenevaid kohustusi kui ka kohalike omavalituste panus pakendivaldkonna järelevalvesse läbi jäätmehoolduseeskirjas sätestatud pakendijäätmete käitlemise nõuete rakendamisele, et suureneks liigiti kogutud pakendijäätmete osakaal. Samuti on olulised pakendijäätmeid käitlevate jäätmekäitlusettevõtete kontroll Keskkonnaameti poolt, veendumaks, et pakendijäätmed jõuavad ringlusse ning pakendiettevõtjad on täitnud ringlussevõtu sihtarvud. Kuivõrd üsna palju pakendijäätmeid võetakse ringlusse väljaspool Eestit, siis on oluline järelevalveasutuste koostöö teiste riikidega 53 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitlev EL- i poliitikaraamistik“. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022DC0682 (15.09.2023). 65 ning vajadusel kiirelt informatsiooni vahetada. Järelevalve tõhustamisele aitab kaasa jäätmevaldkonna digitaliseerimine, mille tulemusena järelevalveasutustele jõuavad vajalikud andmed oluliselt varem kui seni ning tänu millele on võimalik järelevalveressursse efektiivsemalt kasutada. 2.6. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed. Peamisteks biolagunevate jäätmete liikideks on puidujäätmed, reoveesete, paberi- ja kartongijäätmed, aia- ja haljastujäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed, sh toidujäätmed. Kokku tekkis Eestis 2020. aastal jäätmearuandluse infosüsteemi andmetel biolagunevaid jäätmeid 774 351 tonni. Infosüsteemi eripäradest tingituna võib selles numbris olla kajastatud mingil määral ka mittebiolagunevaid jäätmeid. Teisest küljest kogutakse osa biolagunevaid jäätmeid endiselt koos segaolmejäätmetega ning need jäätmeid ei sisaldu toodud koguses. Täpsema ülevaate biolagunevate jäätmete tekkest saab, kui vaadelda jäätmeteket eri liikide kaupa. Biolagunevate jäätmete valdkonnas saavad enim tähelepanu olmejäätmetes hulka kuuluvad biojäätmed 54 , mida 2020. aastal tekkis liigiti kogutuna 34 342 tonni. Täpsem ülevaade biojäätmete kohta on toodud olmejäätmete alapeatükis. KAURi andmetel on viimastel aastatel Eestis biolagunevatest jäätmetest enim tekkinud reoveesetet, peamiselt olmereovee puhastussetet (jäätmekood 19 08 05, teke 2020. aastal ligi 171 740 tonni), tselluloosi- ja paberitootmisest pärit reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 (03 03 11, teke 2020. aastal ligi 74 877 tonni). Olmereoveesette kogus on viimastel aastatel kasvanud ning jäätmekava kehtivuse perioodil 2023–2028 on see samuti ootuspärane. Reoveesette kogust mõjutavad eelkõige veekasutuse ja rahvaarvu muutused, kuid oluline on ka aruandluse kvaliteet. Aruandlusest tulenevalt võivad kogused tulevikus mõnevõrra suureneda, kuna hetkel on probleeme reoveesette koguste kajastamisega jäätmearuandluses. Reoveesetet 2020. aastal ringlusesse ei võetud, st keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ nõuetele vastavaid tooteid ei valmistatud. Tekkinud olmereoveesettest suunati taaskasutusse ehk aeroobsesse või anaeroobsesse töötlusesse 77 641 tonni ehk kogutekkest 45% (peamiselt taaskasutamistoiming R12o). Reoveesetet töödeldakse valdavalt kompostimise teel. Kuna reoveesettest ei valmistatud sertifitseeritud tooteid, jäi kogu reoveesete pärast töötlemist jäätmeteks ning reoveesettest valmistatud komposti käsitletakse samuti kui jäätmeid. Jäätmestaatuses reoveesettekomposti kasutati 2020. aastal haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses 72 795 tonni (taaskasutamistoiming R10). 54 Biojäätmed on olmejäätmete hulka kuuluvad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed koodiga 20 01 08 ning aia- ja haljastujäätmed koodiga 20 02 01. 66 Ka varasematel aastatel pole ükski reoveesette käitleja reoveesettest valmistatud toodet (kompost vms) sertifitseerinud ning huvi sertifitseerimise vastu on olnud väga madal. Sertifitseerimist peetakse kulukaks või piirnormide saavutamist liialt keeruliseks tulenevalt settekäitluses kasutusel olevast tehnoloogiast. Osa vee-ettevõtteid on toonud välja asjaolu, et jäätmestaatuses olevast reoveesettest vabanemine ei ole probleemiks, seda juhul, kui on olemas kindel haljastuse või põllumajandusega tegelev koostööpartner. Jäätmestaatuses olevale reoveesettele kohalduvad nõuded keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“. Ka jäätmestaatuses tuleb saavutada raskmetallide ja patogeenide piirnormid ning sete peab olema stabiliseeritud. Üha enam kasvab aga reoveesette kasutajate teadlikkus reoveesettes sisalduvatest püsivatest orgaanilistest saasteainetest ja ravimijääkidest, mida kumbki reoveesette käitlemist reguleeriv määrus hetkel eraldi ei käsitle. Reoveesette kasutamisega on seotud palju hirme ning toote sertifitseerimine aitaks tagada kindluse, et tegemist on kehtivatele ohutus- ja kvaliteedinõuetele vastava tootega. Seejuures on oluline ka teadlikkust tõsta, et kvaliteedinõuetele vastav reoveesettest valmistatud toode on sobiv mullaviljakuse tõstmiseks. Reoveesettest toodetud komposti kasutamise soodustamiseks on võimalik haljastustöid sisaldavate riigihangete juures rakendada keskkonnahoidlikke riigihangete kriteeriume kahel alternatiivsel viisil: kas lisada komposti kasutamise kohustus hanke tehnilisse kirjeldusse või lisada komposti kasutamine hanke hindamiskriteeriumitesse ja rakendada majandusliku soodsuse kriteeriumina. Huvi komposti kasutamise vastu on lihtsam tekitada, kui käitlejatel on valmisolek pakkuda juba kasutamiseks valmis segatud komposti. Reoveesette käitlemisel tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77). Eeldatavalt aga seni Eestis ükski settekäitleja püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldusele reoveesettes keskendunud ei ole. Jäätmekava koostamise ajal on Euroopa Komisjon Nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 04.07.1986, lk 6–12) üle vaatamas ja uusi meetmeid kaalumas. Seetõttu pole välistatud ka uued nõuded ja piirangud seoses püsivate orgaaniliste saasteainetega reoveesettes. Seadusandlikku ettepanekut Euroopa Komisjonilt direktiivi muutmiseks on eeldatavalt oodata 2023. aastal. Puidujäätmeid tekkis 2020. aastal kokku 133 007 tonni. Valdava osa puidujäätmetest moodustasid puitpakendid (15 01 03, ligi 41 430 tonni) ning neile järgnesid ehitus- ja lammutuspuit (17 02 01, 40 229 tonni), puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer (03 01 05, 26 796 tonni). Puidujäätmed eelkõige taaskasutatakse põletamise teel (R1), kuigi puukoore- ja puidujäätmeid puidutööstusest ka kompostitakse ning puitpakendeid suunatakse korduskasutuseks ettevalmistamisse. Nii nagu paljude jäätmevoogude teke, sõltub puidujäätmete üldine teke samuti olukorrast majanduses. Jäätmekava kehtivuse perioodil võib oodata ehitus- ja lammutuspuidu (17 02 01) ning puidu töötlemisel tekkivate puidujäätmete (03 01 05) koguste mõningast kasvu. Lisaks eelnimetatutele tekib biolagunevatest jäätmetest suuremal hulgal paberit ja kartongi, seda nii valdavalt pakenditena (15 01 01, 2020. aastal 62 570 tonni) ning olmejäätmete hulka kuuluva vanapaberina (20 01 01, 2020. aastal ligi 42 950 tonni) (vt olmejäätmete alapeatükk). 67 Suurtes kogustes tekib Eestis veel põllumajandusest loomaväljaheiteid, virtsa ja sõnnikut (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelaid farmiheitmeid (02 01 06, 2020. aastal isegi ligi 123 361 tonni) ning põllumajandusest ja aiandusest taimsete kudede jäätmeid (02 01 03, 2020. aastal ligi 43 412 tonni). Nende voogude puhul on oluline märkida, et alati ei kuulu need jäätmeseaduse kohaldamisalasse ehk ei klassifitseeru jäätmeteks. Seega tegelikult on selliste materjalide teke veelgi suurem, kuid need ei kajastu jäätmealases arvestuses. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega Eli tasandil sihtarve. Sihtarv on kehtestatud olmejäätmetele, mille hulka kuuluvad ka biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed. Jäätmeseadusega on seatud piir biolagunevate jäätmete ladestamisele. Alates 2020. aastast ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid üle 20 massiprotsendi. Valdkonna tugevus • Biolagunevatele jäätmetele on kehtestatud lakkamise kriteeriumid neljas valdkonnas (biolagunevatest jäätmetest komposti tootmisele, biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile, reoveesettele ning puiduhakkele). Määrused võimaldavad edendada nende biolagunevate jäätmete ringlussevõttu tagades samal ajal keskkonna ja inimeste tervise kaitse. Valdkonna nõrkus • Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu võimekus on madal. Biolagunevatele jäätmetele kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine on vähene, kuna selleks puudub sageli motivatsioon ja nõudlus saadava toote järele on kesine. Biolagunevaid jäätmeid viiakse põldudele jäätmestaatuses, st biolagunevaid jäätmeid on töödeldud ja need vastavad teatud leebematele nõuetele, kuid ei ole kooskõlas rangemate lakkamise kriteeriumidega, mida saab lugeda ringlussevõtuks. Biolagunevate jäätmete täiendavat töötlemist peetakse kulukaks ja liialt keeruliseks. Uute käitluslahenduste rajamist takistab sageli kohaliku kogukonna vastuseis ja vajalike lubade pikk menetlusaeg. 68 2.7. Põlevkivitööstusejäätmed Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivi lend - ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel poolkoks, tahke soojuskandja seadmel must tuhk (lendtuhk), koldetuhk ja fenoolvesi (Joonis 21). Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib viimastel aastatel ca 17 miljoni tonni aastas, mis moodustab ligikaudu kuni 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Viimastel aastatel ca 70% tekkivatest jäätmetest. Põlevkivitööstuse algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 mlj t kaevandamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaast üle 27 km² 55 . Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab seega oluliselt riigis tekkivate jäätmete üldkogust ja käitlustoimingute nagu taaskasutamise ja ladestamis osakaalu. 25 20 milj tonni 15 10 5 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 poolkoksi ja fenoolvesi 1,59 1,23 0,65 1,30 1,40 1,47 1,29 lend- ja koldetuhk 8,63 7,74 8,87 9,50 9,16 6,31 4,93 aheraine 7,87 11,55 10,64 9,48 7,01 6,72 4,96 Joonis 21. Põlevkivijäätmete teke 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Eestis on kokku neli põlevkivi kaevandamise luba omavat ettevõtet: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Kunda Nordic Tsement AS. Perioodil 2016-2020 kaevandati kokku 65,6 mlj t põlevkivi, keskmiselt 13,1 mlj t aastas ning aastal 2020 kaevandati 9,2 mlj t, mis on aastakümnendite madalaim. Põlevkivi kaevandamismahtude vähenemisega on vähenenud ka kaevandamisel tekkiva aheraine kogus. Perioodil 2011–2015 tekkis aherainet ca 9 mlj t/a seevastu aastatel 2016–2020 ca 7,7 mlj t/a (aastal 2020 tekkis ca 5 mlj t, Joonis 22.). 55 Riigikontroll. Kättesaadav: https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/Seisukohtijakommentaare/tab id/301/895GetPage/1/895Year/ -1/ItemId/819/amid/895/language/et-EE/Default.aspx (15.09.2023). 69  12,0 120% 107,3% 10,0 100% Taaskasutuse osakaal, % 8,0 80% 66,9% 60,2% milj tonni 56,7% 6,0 52,6% 60% 36,8% 4,0 40% 2,0 20% 0,0 0% 2011-2015 2016 2017 2018 2019 2020 keskmine Taaskasutatud 5,89 3,96 4,99 3,97 3,92 5,32 Ladestatud 2,46 3,53 2,77 2,94 0,00 0,00 Tekkinud 8,99 10,76 9,48 7,01 6,52 4,96 Taaskasutuse osakaal 66,9% 36,8% 52,6% 56,7% 60,2% 107,3% Eesmärk 40% 40% 40% 40% 40% 40% Joonis 22. Aheraine teke, taaskasutus ja ladestamine perioodil 2016 –2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Eesti põlevkivi suhteliselt madala kütteväärtuse ja kõrge anorgaanilise aine sisalduse tõttu tekib põlevkivi põletamisel elektrijaamades ja põlevkiviõli tootmisel suurtes kogustes spetsiifiliste omadustega tuhka – põlevkivi tuhasus on ligikaudu 45%. Ka põlevkivituha teke on viimastel aastatel põlevkivi kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud. Aastatel 2011–2015 tekkis põlevkivituhka (lend- ja koldetuhk) aastas keskmiselt 8,1 mln tonni. 2020. aastaks oli põlevkivituha teke langenud 4,9 mln tonnini. Võrreldes 2011–2015 aastate keskmisega on põlevkivituha teke vähenenud 38,7%.56 Sõltumata tuha tehnoloogilisest päritolust ladestatakse see osa kogutuhast, mis taaskasutamist ei leia, prügilates. Petroter seadmete tuhk ladestatakse VKG enda poolkoksi- ja tuhaladestule ning KKT TSK-seadmete tuhk samuti vastavasse ladestusse koos poolkoksiga. Põlevkivi tööstusjäätmete tekke kogused sõltuvad nii elektrienergia kui ka põlevkiviõli tootmismahtudest, kuid Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas on tekkinud kütuste hinnatõus ning vajadus kasutada siseriiklikult enam põlevkiviõli, ei aita paraku kaasa jäätmete tekke vähenemisele, kuigi alates aastast 2018 oli märgata vähenemise trendi. 56 Keskkonnaministeerium. „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ aastate 2016-2020 tulemuste analüüs. Tallinn, 2021. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/8911/download (15.09.2023). 70 Möödunud viiel aastal (2016–2020) taaskasutati aherainet ca 4,2 mlj t/a. Aastatel 2019–2020 tekkinud aherainet ei ladestatud, vaid suunati taaskasutusse või ladustati. 2016–2020 aastatel oli keskmine taaskasutuse osakaal 59,5% ning 2020 taaskasutati enam kui 100%, taaskasutati ka eelmistel aastatel ladustatud aherainet. Peamiselt on aheraine leidnud kasutust kaevandamisalade korrastamisel või täitematerjalina ehitussektoris ja taristuehitusel, sh AS-i Eesti Raudtee poolt 1520 mm raudteega seotud töödel. Samuti on aherainet kasutatud erinevates ettevõtete sisestes projektides nt motomäe rajamisel või päikesepargi ehitamisel. 57 Perioodil 2016–2020 tekkis kokku 4,47 mlj t poolkoksi, keskmiselt 816 tuhat tonni aastas. Kõik poolkoks ladestati prügilasse58 Perioodil 2011–2015 taaskasutati poolkoksi keskmiselt 522 tuh t/a, seda Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamägede sulgemisel veepidavuse saavutamiseks, kus lisati poole meetri paksune tihendatud poolkoksikihti. Pärast seda ei ole enam poolkoksi taaskasutatud ning kogu tekkinud poolkoks on ladestatud. Perioodi 2016–2020. a. PAK-i esimese strateegilise eesmärgi, põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise mõjunäitajate osas on jäätmevaldkonna jaoks olulise tähendusega aheraine taaskasutus, mille osakaal selle tekkest oli enam kui 100%, ületades PAK kohast 40% taaskasutamise eesmärki. Põlevkivi arengukava teine eesmärk, põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine, hindab selle saavutamist muuhulgas põlevkivituha taaskasutamise mõjunäitaja. Selle osas ei ole saavutatud eesmärki – taaskasutada vähemalt 4,5% tekkivast põlevkivi tuhast ning 2020. a taaskasutati 1,8%. Sarnaselt aheraine tekkele on ka põlevkivituha tekke kogus viimastel aastatel põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud. Põlevkivituhka on võimalik kasutada plastitööstuses ja keemiatööstuses ning vastavad uuringud nendes valdkondades käivad. Probleemidena tuuakse aga välja põlevkivituha koostise ja ka selle sideaineliste omaduste suurt muutlikkust aasta lõikes. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes ning ladestatud jäätmete suhtes ei suudetud saavutada (erandiks 2016. a). Kuid siinkohal võib põhjuseks olla üheltpoolt madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Teisalt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse kasv õlitootmiseks, mis ei kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud põlevkivivaru ja kadude ning jäätmete kogustes. 57 Analüüs ja ettepanekud ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu soodustamise ning avaliku sektori hangetes sekundaarmaterjalide kasutamise võimaluste laiendamise kohta Eesti Vabariigis. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2022 ja 2021 Põlevkivi kasutamise aruanne. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016 –2030 perioodi 2016– 2020 mõjuanalüüs. Keskkonnaagentuur 2021. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/8911/download (15.09.2023). 58 Keskkonnaministeerium. „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ aastate 2016-2020 tulemuste analüüs (viide 56). 71 Põlevkivist elektri ja õlitootmisel on suur roll kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Lähikümnendil on energeetika alased eesmärgid suunatud valdavalt energiaallikate mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Põlevkivi kasutamise vähenemisel on ka mõju jäätmetekke vähendamisele, kuigi energiahindade tõus ja energiaga varustuskindluse tagamiseks suurenev põlevkivi kaevandamise ja kasutamise maht tõenäoliselt kaasa ei aita ka jäätmetekke vähenemisele. Seega seni kuni põlevkivi Eestis kasutatakse, on oluline jätkata seadusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist ning vastavalt perspektiivsusele jätkata ka tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, et laiemalt täita rahvusvahelised kliimaeesmärgid 59 aga ka panustada riigi jäätmekava 2023–2028 strateegiliste eesmärkide täitmisesse. Seni kuni põlevkivi kasutatakse, kas energiaga varustuskindluse tagamisel või ka eksporditava põlevkiviõli tootmiseks, on oluline ka põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõjusid käsitleda terviklikult, võttes arvesse põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivaid heitmeid, saasteainete väljutamist välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ning seda tuleb arvestada põlevkivi valdkonna edaspidisel suunamisel ning mõjunäitajate seadmisel ja arvestada seega seni läbiviidud uuringuid, kliima- ja keskkonnaeesmärke aastaks 2050, jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke ning võttes arvesse muutuseid tehnoloogiates ja valdkonnas laiemalt.60 Põhjalikumalt on põlevkivivaldkonna analüüs, sh jäätmeteke kajastatud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 täitmise aruandes61 . Valdkonna tugevused • Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022–2023 näeb ette järk-järgulist üleminekut taastuvenergiale, mistõttu väheneb põlevkivi kaevandamine ning põlevkivitööstuse jäätmete kogus; • Aheraine taaskasutuse osakaal selle tekkest oli enam kui 100% ning Põlevkivi arengukavas seatud 40% suurune taaskasutamise eesmärk on ületatud ; • Alates 2020. aastast kuulub põlevkivituhk tavajäätmete alla, mis annab selle kasutamiseks uusi võimalusi; • Põlevkivijäätmete ladestud on toormevarud tulevastele ringmajandusprojektidele; • Olemasolev teaduspõhine pädevus. Valdkonna nõrkused • Põlevkivituhkade taaskasutamine on vähene ning nende kvaliteet on ebaühtlane; 59 Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030. 2016–2020. a analüüs. Tallinn, 2021 60 Samas. 61 Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 täitmise 2018. ja 2019. aasta aruanne. Tallinn 2021. https://kliimaministeerium.ee/media/3977/download (15.09.2023). 72  • Regulatsioon põlevkivi kaevandamisel ja tööstusest pärinevate jäätmete taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks on nõrk; • Põlevkivi aheraine kui ressurss asub võimalikest kasutuskohtadest kaugel, taaskasutusega kaasnevad transpordikulud. 2.8. Plastijäätmed Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Teeme Ära Sihtasutus poolt 2021. aastal koostatud „Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“62 andmetel töötleb Eesti plastitööstus valdavalt imporditud primaarset termoplastset tooret erinevateks toodeteks (pakendid, kiled, torustikud, auto- ja elektroonikatööstuse komponendid), väiksemal määral valmistatakse termoreaktiivsetest vaikudest tooteid. Uuring toob samuti välja, et plast ringleb peamiselt tootmisprotsesside siseselt, aga ka valdkondades, kus seda on võimalik suhteliselt puhtalt ja suurtes kogustes koguda (veo- ja rühmapakendid). Termoplastseid tootmise jääke töötleb ümber enamus ettevõtteid protsessi siseselt, kuna neid on võimalik majanduslikult efektiivselt purustada ja tootmisesse tagasi suunata, termoreaktiivseid jääke tootmisprotsessi siseselt kasutada ei saa ja need lähevad prügilatesse või põletusse. Termoplastsetest materjalidest jäätmete ringlussevõtu probleem puudutab seega valdavalt toodangu hilisemat ringlussevõttu peale kasutust. Uuringu autorid on leidnud, et Eestis kasutusel olevad peamised plastiliigid ühtivad hinnanguliselt Euroopas enim kasutatud plastidega (täpsemalt tabelis 13). Tabel 13. Euroopa Liidus 2020. aastal kasutatud peamised polümeeride liigid 63 . Polümeeri liik Tähis Osakaal Peamised kasutusvaldkonnad Polüetüleentereftalaat PET 8,4% Joogipudelid, puhastusvahendid Suure tihedusega PE-HD, - 12,9% Mänguasjad, piimapudelid, šampoonipudelid, polüetüleen MD torud, majatarbed jne. Polüvinüülkloriid PVC 9,6% Aknaraamid, profiilid, põranda- ja seinakattematerjalid, torud, kaabliisolatsioon, aiavoolikud, täispuhutavad basseinid jne. Väikse tihedusega PE-LD, 17,4% Korduskasutatavad kotid, karbid, polüetüleen LLD põllumajanduskile, toiduainete pakkekile jne. Polüpropüleen PP 19,7% Toidupakendid (nt jogurti topsid), maiustuste ja suupistete ümbrised, joogipudelite korgid, mikrolaineahju karbid, torud, autoosad, pangatähed jne. Polüstüreen PS, PS-E 6,1% Toidupakendid (piimatooted, kalatooted), ehituse isolatsioonimaterjal, elektri- ja elektroonikaseadmed, sisevooder külmikutele, prilliraamid jne. Polüuretaan PUR 7,8% Hoone isolatsioon, padjad ja madratsid, isolatsioonivahud külmikutele jne. 62 Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum , Teeme Ära SA, 2021. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus (viide 21). 63 Plastics Europe, 2021. Plastics - the Facts 2021. Kättesaadav: https://plasticseurope.org/wp- content/uploads/2021/12/Plastics-the-Facts–2021-web-final.pdf (15.09.2023). 73  Polümeeri liik Tähis Osakaal Peamised kasutusvaldkonnad Teised termoplastid ABS, PRT, 10,7% Optilised kiud (PBT); prillide PC, PMMA, läätsed, katusekatted (PC); puutetundlikud PTFE ekraanid (PMMA); kaablite katted (PTFE). Muud plastid 7,4% Sisaldab teisi termoreaktiive nagu fenoolvaigud, epoksiidvaigud, melamiin vaigud, uurea vaigud ja teised. Eestis tekkis 2020. aastal plastijäätmeid (arvestatud on nii liigiti kogutud plastijäätmeid kui ka segaolmejäätmete koostises olevaid plastijäätmeid) 95 765 tonni, millest liigiti koguti 40,8% (39 051 tonni). Liigiti kogutud plastijäätmetest 1793 tonni ladestati, 1130 tonni taaskasutati energiakasutuse teel ja ringlusse võeti 24 768 t. Suur osa plastijäätmeid – 15 414 tonni eksporditi. Samas Eestisse ka imporditakse plastijäätmeid, 2020. aastal 9960 tonni ulatuses. Joonisel 25 on toodud Eesti plastijäätmete kogutekke ja käitluse andmed perioodil 2014–2020. Aastad 2014–2019 tõstsid koos majanduse ja tarbimise kasvuga silmnähtavalt ka plastijäätmete teket. Teisalt õnnestus 2014. aastal kogutekkest taaskasutada 59% ja ringlusse võtta 31% plastijäätmetest, 2018. aastaks olid vastavad näitajad tõusnud 80% ja 47% peale. 2018. aastaks oli võrreldes 2014. aastaga kuuekordistunud prügilasse ladestavate plastide kogus, mis viitas mõningate plastide soodsate ümbertöötlusvõimaluste puudumisele. 2020. aastal oli plastijäätmete kogutekke kasv pidurdunud võrreldes varasema perioodile ning üheks põhjuseks võib olla 2020. aastal alguse saanud COVID-19 kriis, mis mõjutas mitmeid sektoreid. 2020. aastal on plastijäätmete taaskasutamine võrreldes 2018. aastaga langenud, kuid samal ajal on plastijäätmete ringlussevõtt samal perioodil kasvanud. Plastijäätmed leiavad sekundaarse toormena Eestis kasutust peamiselt kile valmistamisel, väiksemas koguses aga ka ehitus- ja sisustusmaterjale tootmises62 . 50 000 45 000 40 000 35 000 30 000 Koguteke tonni 25 000 Taaskasutamine 20 000 Ringlussevõtt Ladestamine 15 000 10 000 5 000 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 23. Liigiti kogutud plastijäätmete koguteke ja käitlus aastatel 2014–2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 74 KAURi ülevaate64 kohaselt üle kahe kolmandiku plastijäätmetest tekib plastpakendite, sh lahus kogutud plastpakendijäätmete koosseisus. Jooniselt 23 on näha, et alates 2018. aastast kasvas märgatavalt plastijäätmete ringlussevõtt ning oli seotud asjaoluga, et mitmed sekund aarplastide tootjad tõstsid oma tootmisvõimekust ja turule lisandus ka uusi ettevõtteid. Lisaks plastpakendijäätmetele tekib plastijäätmeid ka plastitööstuses, põllumajanduses. Näiteks on 2014. aastast alates seoses sekundaarplastide tootmise intensiivistumisega peaaegu kahekordistunud plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud plastijäätmete teke ja ringlussevõtt ning kolmekordistunud jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmete alla kuuluva plastide ja kummi teke ja ringlussevõtt. Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud plastijäätmete (v. a pakendid) ehk põllumajandusplasti teke on aga peale 2015. aastat langema hakanud, kuigi prügilasse ladestamine on kasvanud, mis on seotud sellega, et Eestis põllumajanduskiledele ringlussevõtu võimalused puuduvad ning impordivõimalused on vähenenud seoses Hiina ekspordikeelu kehtestamisega. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“ tõi esile, et plasti ringmajanduse väljakutsed esinevad kogu plasti elutsüklis. Antud uuringus leiti, et kõige mõjusam oleks Eestis ringmajandust toetavaid meetmeid juurutada pakenditööstuses, kus plasti hulk on kõige suurem aga kasulik eluiga kõige lühem. Samuti leiti, et pakendivaldkonnale keskendumine sobitub Eli roheleppe fookuses olevate kestlike pakendisüsteemide ja ühekordse plasti vähendamise eesmärkidega. Teistes valdkondades on plasti kasutusiga oluliselt pikem, kuid tooted sageli ka oluliselt keerulisemad, sisaldades palju erinevaid plasti liike, sageli koos teiste materjalidega. Seega tasuks sellistes valdkondades pigem rõhuda jäätmete tekke vältimisele läbi toodete eluea pikendamise, parandamise ja korduskasutuse. Teatud plastijäätmetes võib esineda POSe. Kui sellised jäätmed ületavad POS määruse IV lisa piirnorme, siis selliseid jäätmeid ei tohi korduskasutada ega ringlusse võtta. Selleks, et vältida, et POS-e sisaldavad plastijäätmed jõuavad ringlusse, on oluline, et plasttoodete tootmisel juba ei oleks kasutatud selliseid aineid. Oluline on plastitööstuses kasutatavad ohtlikud ained asendada. Näiteks on leitud POSe üle lubatud piirmäära plastist mänguasjades. Samuti on oluline, et jäätmekäitlusettevõtted, kelle käitlustehnoloogia võib hõlmata ka POSe sisaldavaid jäätmeid, võtaksid kasutusele vajalikud meetmed, et selliseid jäätmeid eraldada. Keskkonnaamet on kõikidele ettevõtetele, kes tegelevad plastijäätmete ringlussevõtuga, seadnud keskkonnaloaga nõude, mille kohaselt peavad ettevõtted tagama, et ei võta ringlusse POS-e sisaldavaid jäätmeid. 2020. aastal koostatud uuring „Uute püsivate orgaaniliste saasteainete leidumine Eesti keskkonnas ning ettepanekud Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni rakenduskava muutmiseks65 “ tõi esile, et uuringuga seonduvalt saadeti 14-le jäätmekäitlusega seotud ettevõttele infoküsimused, millele tagasisidet andis 4 ettevõtet, millest kõik teavitasid, et ei ole kvantitatiivselt analüüsinud POSde sisaldust jäätmevoogudes. Ettevõtted on küll teadlikud POSde võimalikust ringlemisest, kuid neil puuduvad täpsemad juhendmaterjalid POSe sisaldavate jäätmete klassifitseerimiseks ja 64 Keskkonnaagentuur, 2020. Jäätmekäitluse trendid 2014-2028. Kättesaadav: https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014 –2018.pdf (15.09.2023). 65 Keskkonnauuringute Keskus, 2020. Uute püsivate orgaaniliste saasteainete leidumine Eesti keskkonnas ning ettepanekud Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni rakenduskava muutmiseks . Kättesaadav: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/02/Aruanne_POS_2020_0.pdf (15.09.2023). 75 eristamiseks. Eelnevalt nimetatud uuring tõi samuti välja, et Eestis on seni väga vähe tähelepanu pööratud POSde esinemisele ja analüüsimisele jäätmevoogudes POS-e sisaldavate jäätmete selekteerimisele ja käitlemisele. Jäätmetele kehtestatud piirnorme ei järgita või neid ei teata ja tegevus on suures osas tunnetuslik, mitte väga süsteemne ja protseduure järgiv. Viimastel aastatel on Eestis järjest enam turule tulnud erinevaid biolagunevast plastist tooteid. Ennekõike on need kasutust leidnud pakendite valdkonnas. Tihti soovitakse selliseid tooteid kasutada alternatiivina ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele. Paraku puuduvad Eestis biolagunevatele plastidele, sh pakenditele vastavad kogumissüsteemid ja käitluslahendused. Tihti on ka tarbijad segaduses, kuidas sellist tüüpi pakendiga toimida – kas see peaks minema biolagunevate jäätmete kogumissüsteemi või pakendijäätmete konteinerisse. Kuigi igal juhul on tegemist pakendijäätmetega, siis suure tõenäosega sellised pakendid kompostimisprotsess i ei jõua, mis peaks olema sellistest toodetest tekkinud jäätmete jaoks sobiv käitlustehnoloogia (juhul kui need vastavad kompostitavust tõendavale standardile). Teisalt kui sellistest toodetest tekkinud jäätmed jõuavad biolagunevate jäätmete kogumisvõrgustiku kaudu kompostimisse, siis puudub teadmine, kas need jäätmed Eesti tingimustes ka vajalikul tasemel käideldud saaksid. Seetõttu vajab biolagunevate pakendite temaatika detailsemat analüüsi ning selgust, millise jäätmevoo osana peaks toimuma nende edasine käitlemine. Samuti on oluline paika panna nõuded, millele biolagunevast plastist tooted Eesti tingimustes vastama peaks, et sellisest materjalist tooteid üldse Eesti turule lasta tohiks. 30.11.2022 avalikustas Euroopa Komisjon Eli ringmajanduse uue paketi, kuhu on hõlmatud ka kaks ringmajanduse teemalist algatust: pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanek ja komisjoni teatis biopõhise, biolaguneva ning kompostitava plasti Eli poliitikaraamistiku kohta. Poliitikaraamistiku eesmärk on parandada arusaamist nendest materjalidest ja selgitada, millistel tingimustel ja milliste toodetena sellised plastid võiksid tuua keskkonnakasu ning suunata tulevasi Eli üleseid poliitikaarendusi. Komisjon julgustab kodanikke, ametiasutusi ja ettevõtjaid kasutama seda raamistikku oma poliitika-, investeerimis- või ostuotsuste tegemisel. Antud poliitikaraamistik annab kätte suunised, millega tuleks arvestada, kui tulevikus Eestis eraldi nõudeid kehtestada. Valdkonna tugevused • Eesti kummi- ja plastitööstus koosneb umbes 200 ettevõttest ning Eestis on esindatud kõik põhilised plastide töötlemise tehnoloogiad – survevalu, ekstrusioon, puhumine, rotatsioonvormimine, vaakumvormimine, mehaaniline töötlemine, vahttoodete vormimine ja sardplasttoodete valmistamine66 . • Eesti plastitööstuse toomise käigus tekkivad tootmisjäägid võetakse valdavalt ringlusse62 . • Eestis turul on ärimudelid korduskasutuspakendite jaoks, mis aiatavad kaasa plastijäätmete tekke kasvu pidurdamisele. Olemas on kogemused avalikel üritustel ühekordselt kasutatavate plastist sööginõude asendamisega korduskasutavate alternatiividega ning selline praktika on aasta-aastalt laienenud. • Eestis on hästi toimuv tagatisrahasüsteem, mille kaudu kogutakse kokku enamus PET plastpakenditest. Eestis olemas teisesest PET toormest pakendeid tootev ettevõte. • Eli ühtne pakendivaldkonna regulatsioon (eelnõu avaldati 30.11.2022) annab ettevõtetele vajaliku pikemaajalise selguse plastpakendite valdkonna edasistest arengutest. 66 Eesti Plastitööstuse Liit, 2023. Ülevaade ja üldine statistika. Kättesaadav: https://www.plast.ee/ (15.09.2023). 76 Valdkonna nõrkused • Suureks väljakutseks on pidev plasti tootmismahtude kasv plastitööstuses ja väga lühikese elueaga toodete tootmine. Kui senine plasti tootmise trend jätkub, siis on hinnatud, et järgmise 20 aasta jooksul plasti tootmise maht kahekordistub.62 • Teisene plast ei konkureeri esmase plasti kasutamise mahu ega kvaliteediga. • Eestis puuduvad ringlussevõtu võimalused spetsiifilistetele jäätmevoogudele (põllumajandusplast, kalavõrgud) ning nende eksportimine jäätmevoogude väiksuse tõttu on probleemne. Probleemiks on POSe sisaldavate plastijäätmete eristamine ja klassifitseerimine. • Ringlussevõetavate plastiliikide sorteeritud kogused on Eestis kohati mahult liiga väikesed ning vood ebaühtlased. • Pakendiettevõtjate huvi plastpakendijäätmete tekke vähendamise osas on leige, sest hetkel otsest regulatiivsest kohustust selleks ei ole. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused 80–85% mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab Elis plast, millest 50% on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27% kalandusega seotud esemed 67 . Ühekordse plasti direktiiviga18 leiti, et ühekordselt kasutatavate plasttoodete osas, mille puhul on kergesti kättesaadavad sobivad ja säästvamad alternatiivid, tuleks piirata nendest ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ning tuleks keelustada nende toodete turule laskmine. Sellisteks plasttoodeteks on vatitikuvarred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, varred, mis kinnitatakse õhupallide külge. Samuti leiti, et turule laskmise piirangud peaksid hõlmama ka oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt ja põhjustab mikroplastireostust keskkonnas, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Lisaks leiti, et arvestades vahtpolüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide kättesaadavust, tuleks piirata ka sellest materjalist valmistatud ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite ning joogitopside turule laskmist. Eestis hakkavad kirjeldatud turupiirangud kehtiva ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse (alates 01.05.2023). 67 Euroopa Komisjon, 2023. Marine and coastal environment. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor- 10/pdf/MSFD_identifying_sources_of_marine_litter.pdf (15.09.2023). 77 Ühikute arvu hinnates moodustavad Läänemere randadest korjatud prügist tubakatoodete filtrid 57%67 . Kuna plasti sisaldava filtriga tubakatootel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivaid ja säästvamaid alternatiive, siis kehtestatakse ühekordse plasti direktiiviga „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt plasti sisaldavale filtriga tubakatootele ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtritele laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Laiendatud tootjavastutuse eesmärk on vähendada selliste jäätmete teket. Tootjal on kohustus katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise kulud ning jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Vastavalt jäätmehierarhiale ei ole plasti sisaldava filtriga tubakatoodete liigiti kogumine nõuetekohase käitlemise tagamiseks nõutav. Tootja laiendatud vastutuse kehtestamine on üks võimalus toetada toodete kavandamist ja tootmist, mille puhul võetakse täielikult arvesse ressursside tõhusat kasutamist kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas nende parandamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu. Seetõttu hakatakse rakendama plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtritele tootjavastutuse nõudeid. Samuti kehtestatakse direktiiviga täiendavad nõuded plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele. Märkimisväärne osa turule lastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Plasti sisaldavad kalapüügivahendid on suur probleem, kuna need tekitavad mereprügi, kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele, inimese tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust. Tulenevalt ühekordse plasti direktiivist peavad liikmesriigid alates 31. detsembrist 2024 oma seadusandlust kohaldama nõnda, et ka plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele rakenduks laiendatud tootjavastutuse kohustus. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite parema käitlemise, kandes selliste jäätmete töötlemise ja teadlikkuse suurendamise kulud. Laiendatud tootjavastutuse süsteemiga võtavad plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad vastutuse oma toodete jäätmete eest, parandades jäätmete liigiti kogumist ja käitlemist, eelkõige ringlussevõttu ja ka korduskasutust. 2.9. Tekstiilijäätmed Tekstiilijäätmetena käsitletakse jäätmekavas nii rõivad kui tekstiile, mis pärinevad kodumajapidamistest ning sarnaseid rõiva- ja tekstiilijäätmeid, mis tekivad avalikus ja erasektoris, samuti tekstiilitööstuses tekkivaid tekstiilijäätmeid. Tekstiilijäätmete alla kuuluvad muuhulgas ka vaibad, mööblikatted, tekid, padjad, jalanõud. Tekstiilijäätmete valdkonnas on SEI Tallinna poolt 2020. aastal läbi viidud uuring „Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood“68 . Uuringu põhjal saab öelda, et kokku tarbiti Eestis 2018. aastal rõivaid ja tekstiile (nii uusi kui ka kasutatuid) hinnanguliselt 19 530 tonni ehk 14,8 kg inimese kohta. Sellest kogusest ligikaudu 16% moodustavad kasutatud rõivad ja tekstiilid. Uuringu andmetel on Eesti Eli neljas suurim kasutatud rõivaste ja tekstiili importija (8,1 kg/elanik/a). Imporditud tekstiilid suunatakse korduskasutusse (müük või annetus), eksporditakse korduskasutuseks või ringlussevõtuks või käideldakse jäätmetena Eestis (8% imporditud tekstiilist). 68 SEI Tallinn, 2020. Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood. Kättesaadav: https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2020-09/eesti-tarbimisjargsed-roiva-ja-tekstiilivood-1.pdf (15.09.2023). 78 Eestis tekkis 2020. aastal olmetekstiilijäätmeid ja tööstuslikke tekstiilijäätmeid kokku 3968 tonni ehk 3 kg elaniku kohta aastas (Joonis 24, Joonis 25). Olmes liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmete teke on aastate lõikes suurenenud. 2020. Aastal tekkis rõiva- ja tekstiilijäätmeid (kood 20 01 10) 1154 tonni ja tekstiilijäätmeid (kood 20 01 11) 1063 tonni ehk kokku 1,67 kg elaniku kohta aastas. Tekstiilijäätmeid tekib lisaks kodumajapidamistele ka kaubanduses (müümata jäänud kaup kasutatud rõivaste poodides), haiglates, majutusasutustes ja mujal. Tekkinud tekstiilijäätmeid viiakse valdavalt jäätmekäitlusettevõtetesse, annetatakse edasi, antakse üle korraldatud jäätmeveo raames segaolmejäätmetena, vähesel määral antakse tekstiilijäätmeid üle käsitöös taaskasutamiseks. Tekstiilijäätmeid puudutab ka SEI Tallinna poolt 2019–2020 aastatel läbi viidud sortimisuuring26 . Selle uuringu kohaselt moodustasid tekstiil ja rõivad segaolmejäätmetes 5,81 massiprotsenti ning see kogus on võrreldes eelmise sortimisuuringuga suurenenud. Seega on liigiti kogumata jäetud ligikaudu 18,5 tuhat tonni tekstiilijäätmeid. Võib eeldada, et tulevikus nii korduskasutatava tekstiili kui tekstiilijäätmete kogused suurenevad. 3 000 2 500 2 000 tonni 1 500 1 000 500 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Vaheladustatud 299 112 232 339 116 277 150 Ladestatud prügilasse 573 805 795 660 1 061 1 145 1 321 Määratlemata käitlemine 6 5 3 11 56 4 133 Energiakasutus 516 210 428 920 910 526 885 Ringlussevõtt, t ja % 0 0 0 0 0 0 0 Import 0 0 0 0 0 0 0 Eksport 0 0 0 0 0 0 0 Eeltöötlus 37 50 177 504 778 366 650 Koguteke 1 069 931 1 346 1 698 1 804 1 845 2 216 Joonis 24. Liigiti kogutud tekstiilijäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 –2020. Tekstiilijäätmetena on arvesse võetud vaid olmetekstiili ( 20 01 10, 20 01 11) (allikas: Keskkonnaagentuur). Tekstiilitööstuses tekkinud tekstiilijäätmete kogus on viimastel aastatel pigem vähenenud (joonis 27). Samas nende tekstiilijäätmete ringlussevõtt on viimastel aastatel suurenenud ulatudes 2020. aastal pea pooleni tekstiilijäätmete kogutekkest. 79  5 000 4 500 4 000 3 500 3 000 2 500 tonni 2 000 1 500 1 000 500 33,1% 47,9% 50,0% 31,2% 27,5% 38,6% 0 1,1% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Vaheladustatud 434 698 734 891 361 485 187 Ladestatud prügilasse 612 469 766 806 813 678 777 Määratlemata käitlemine 0 0 0 4 151 0 0 Energiakasutus 68 218 1 048 1 424 1 238 260 432 Ringlussevõtt, t ja % 11 686 840 1 185 635 678 840 Import 0 0 0 0 0 0 0 Eksport 11 20 9 13 0 0 693 Eeltöötlus 19 5 40 278 767 99 350 Koguteke 967 1 371 2 689 3 583 2 308 1 759 1 752 Joonis 25. Liigiti kogutud tekstiilitööstusjäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 –2020. Tekstiilijäätmetena on siin arvesse võetud neid tekstiilijäätmeid, mis ei teki olmes (04 01 01, 04 02 09, 04 02 21, 04 02 22, 04 02 99, 15 01 09, 19 12 08) (allikas: Keskkonnaagentuur). Tekstiilijäätmete kokku kogumine toimub peamiselt jäätmejaamade kaudu. Tarbimisjärgsete, kuid kasutuskõlblike rõivaste ja tekstiili kokku kogumine toimub peamiselt järgmiste vahenditega68 : • avalikku ruumi paigaldatud kogumiskonteinerid; • kogumispunktid uus- või korduskasutuskeskustes ning kasutatud rõivaste poodides; • kogumiskastid kaubanduskeskustes ja rõivakauplustes; • eraldi konteinerid jäätmejaamades (tavaliselt eraldi konteinerid kas korduskasutatavate rõivaste jaoks või valdavalt rõiva- ja tekstiilijäätmete jaoks). KliM koostas 2021. aastal ülevaate, millised on kohalikes omavalitsustes tekstiili ja tekstiilijäätmete kogumise võimalused. Küsimustikule vastas 34 omavalitsust 79-st. Esitatud info kohaselt on omavalitsused korraldanud tekstiili kogumise peamiselt jäätmejaamade kaudu (24 omavalitsust 34-st). Kolmeteistkümnes omavalitsuses on jäätmejaam ainus viis tekstiilijäätmete kogumiseks, neist omakorda vaid neli koguvad tekstiili korduskasutuseks, ülejäänud koguvad tekstiilijäätmeid vaid jäätmetena. Need, kes on võimaldanud lisaks jäätmejaamale ka muu mooduse tekstiili kogumiseks, on rakendanud mitmeid erimeetodeid paralleelselt. Näiteks 13 omavalitsust 31-st kasutab kogumisringide võimalust, 12 omavalituses koguvad tekstiili taaskasutuspoed, kümme on paigutanud avalikku ruumi konteinerid ja kuues omavalitsuses on võimalik tekstiili annetada heategevusorganisatsioonidele. Viiel omavalitsusel puuduvad tekstiili kogumise võimalused täielikult (Joonis 26). 80  Kogutakse jäätmejaamas Toimuvad kogumisringid Taaskasutuspoed koguvad Konteinerid avalikus ruumis Heategevusorganisatsioonid koguvad Tekstiilikogumisvõimalused puuduvad 0 5 10 15 20 25 30 Omavalitsuste arv Joonis 26. Võimalused kohalikes omavalitsustes tekstiili kogumiseks (allikas: K liimaministeerium) Korduskasutusorganisatsioonide jaoks on kogutud tekstiili hulgast olulisem ära antud tekstiili kvaliteet. Organisatsioonid on kvaliteeti hinnanud erinevalt (kogutavast tekstiilist on kandmis- ja müügikõlbulik hinnanguliselt 30-65%). Kogutavate riiete kvaliteet sõltub piirkonnast, linnades on üldjuhul kvaliteet parem kui maapiirkonnas, kuid kahjuks on kogutud tekstiili kvaliteet üleüldiselt langustrendis. Kuna kiirmood tungib järjest intensiivsemalt peale, siis see omakorda vähendab konteineritesse jõudva tekstiili kvaliteeti, samal ajal kui mahud pidevalt suurenevad. Peamise takistusena kogumisvõrgustiku üle Eesti laienemiseks on organisatsioonid (Humana Sorteerimiskeskus OÜ, MTÜ Riidepunkt ja MTÜ Uuskasutuskeskus) välja toonud logistiline keerukuse, mis teeb teenuse pakkumise kulukaks. Jäätmejaamades liigiti kogutud tekstiilijäätmetena ja ka segaolmejäätmetega koos üle antud tekstiilijäätmeid suunatakse üldjuhul edasi kas prügilasse ladestamisele või jäätmepõletusseError! Bookmark not defined.. Paraku puudub Eestis või lähiriikides endiselt võimalus suuremas mahus tekstiilijäätmete ringlussevõtuks. Tekstiilitööstuses tekkinud tekstiilijäätmete ümbertöötlemisega tegeletakse väiksemas mahus ja valdavalt enda ettevõttes tekkinud jäätmete osas (nt Paragon Sleep AS, Wendre AS). Tekstiiliteenuste valdkonnas on heaks näiteks Lindström Eesti OÜ, kes pikendab oma tekstiilitoodete eluiga kasutades tekstiilimaterjale võimalusel uuesti teisel otstarbel. Rõivatööstuses on positiivseks näiteks Reet Aus, kes samuti kasutab rõivaste valmistamiseks tekstiilitööstuse jäätmeid. Kasutatud rõivaste ja tekstiili ning nende jäätmete kokku kogumiseks ja käitlemiseks on välja töötatud toetusmeetmed. Kohalikel omavalitsustel on olnud võimalik taotleda KIKist toetust näiteks liigiti kogumise edendamiseks. 2018. aastal oli avatud taotlusvoor jäätmete, sh tekstiilijäätmete, ümbertöötlemiseks, kuid tekstiilijäätmete osas ühtegi taotlust paraku ei esitatud. 2019. aastal toetati KIKi ringmajandusprogrammi kaudu projekti tekstiilijäätmete purustustehnoloogia välja töötamiseks. 81 Tekstiilijäätmete liigiti kogumist ja käitlemist reguleerib lisaks jäätmeseadusele ka keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Määruse kohaselt peab jäätmetekitaja rõiva- tekstiilijäätmed tekkekohas liigiti koguma (nii kodumajapidamistes kui ettevõtetes ja asutustes). Vastavalt jäätmeseadusele peavad kohaliku omavalitsuse üksused alates 2025. aastast korraldama oma territooriumil liigiti kogutud tekstiili kokku kogumise. KOV peab korraldama liigiti kogutud tekstiili ja tekstiilijäätmete kokku korjamise ja võib selleks kasutada nii korraldatud jäätmeveo süsteemi, jäätmemaju, kogumispunkte, riidekonteinereid, kogumisringe vms, kuid kogumine peab olema tagatud kohaliku omavalitsuse jäätmejaamas. Valdkonna tugevused • Kasutatud rõivaste ja tekstiili korduskasutus on tõusmas. Aasta-aastalt suureneb kasutatud rõivaste ja tekstiili liigiti kogumine, tekib juurde vastavaid kogumispunkte ja -konteinereid, levinud on nende müümine kasutatud rõivaste poodides või online-platvormide kaudu. Trendikamaks muutub ka kasutatud rõivaste ja tekstiili soetamine. • Kohalike omavalitsuste jäätmejaamades on üldjuhul võimalik liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmeid ära anda, seega on olemas üleriigiline minimaalne võrgustik nende jäätmeliikide kokku kogumiseks. • Eestil ja Baltikumil on regioonis strateegiline positsioon Eli tekstiiliringluses tänu sellele, et Baltikum on oluline kasutatud riiete importija. Valdkonna nõrkused • Puudub terviklik strateegiline tegevusplaan ringmajanduse toetamiseks tekstiilijäätmete valdkonnas. Senised tegevused on olnud pigem kaootilised. 69 • Puudub üleriigiline võrgustik kasutatud riiete ja tekstiili korduskasutuse eesmärgil kokku kogumiseks. Kogumine on seni korraldanud vaid vähestes kohalikes omavalitsustes koostöös ettevõtete ja mittetulundusühingutega. • Endiselt puuduvad head lahendused tekstiilijäätmete sortimiseks, taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks. On olemas üksikuid väiksemahulisi käitlejaid. Suur kogus tekstiilijäätmeid kogutakse koos segaolmejäätmetega ja suunatakse prügilasse ladestamisele või põletatakse. Sama tehakse üldjuhul ka jäätmejaamades liigiti kogutud rõiva-ja tekstiilijäätmetega. 69 Tehchnopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 3 – tekstiilitööstus, 2021 Kättesaadav: https://ringmajandus.envir.ee/et/abimaterjalid/eesti-ringmajanduse-hetkeolukorra -tulevikupotentsiaali-ja- vajalike-meetmete-uuring (15.09.2023). 82 2.10. Prügilad Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel. Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad: • ohtlike jäätmete prügilateks; • tavajäätmeprügilateks; • püsijäätmeprügilateks. Eestis töötab 2022. aasta alguse seisuga viis tavajäätmeprügilat: AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (Jõelähtme prügila), EKOVIR OÜ (Uikala pürgila), OÜ Paikre (Paikuse prügila), OÜ Amestop (Torma prügila), Väätsa Prügila AS (Väätsa prügila). Kui hetkel kasutusel olevad tavajäätmeprügilad olid rajamise hetkel mõeldud ennekõike jäätmete ladestamiseks, siis hetkel on käitiste näol tegemist jäätmekäitluskeskustega, kus lisaks jäätmete ladestamisele käideldakse erinevaid jäätmeliike. Mitmed prügilad toodavad näiteks biolagunevatest jäätmetest sertifitseeritud komposti ning sorteeritakse erinevaid jäätmeliike (nt ehitus- ja lammutusjäätmed, pakendijäätmed). Riigikontroll viis 2021. aastal läbi auditi „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“70 , milles tõi välja järgmised probleemid: • Riigikontrolli hinnangul ei hoia Keskkonnaameti kontrollitegevus ära prügilates jäätmete taaskasutuse kuritarvitusi ega vähenda pettuste riski. Keskkonnaamet ei ole kontrollinud, kas prügilad on täitnud seaduses juba üle kümne aasta kehtinud nõuet, mille järgi ei tohi ladestada sortimata segaolmejäätmeid. Järelevalvetoimingud ei ole olnud nii põhjalikud, et ennetada või võimalikult vara avastada prügilates toimuvad rikkumisi. • Keskkonnaameti nõuded prügilate taaskasutustegevusele ei ole täpsed ja takistavad järelevalve tegemist. Keskkonnaamet ei veendu jäätmete taaskasutamiseks nõusolekut andes, kas kavandatav tegevus on vajalik või on selle eesmärk vältida jäätmete ladestamise tasu maksmist. Prügilaid ei kohelda taaskasutuse lubamisel ühtemoodi, kuigi nende tegevuse õiguslikud alused on ühesugused. Keskkonnaamet oli juba enne Riigikontrolli auditi läbiviimist tõhustanud järelevalvet prügilates toimuvate tegevuste üle ning sellega on jätkatud. Riigikontrolli soovitusi on aktiivselt 2021. ja 2022. aastal rakendatud. Suuremat tähelepanu on pööratud prügilate keskkonnakomplekslubades taaskasutamise nõuete selgusele ja sarnasele rakendamisele. 70 Riigikontroll, 2021. Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle. Kättesaadav: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2523/language/et -EE/Default.aspx (15.09.2023). 83 Püsijäätmete ja ohtlike jäätmete prügilad Pikka aega Ida-Virumaa keskkonnale ohuks olnud Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimäed on nüüd nõuetekohaselt suletud ning enam endast ohtu ei kujuta. Nii Kiviõli kui ka Kohtla-Järve poolkoksiladestud kujundati tööde käigus ümber ning mägede küljed muudeti laugemaks. Saasteainete põhja- ja pinnavette sattumise vältimiseks oli tarvis tagada poolkoksimäe veekindlus. Esmalt kaeti pinnad bentoniitsavist mattidega, seejärel drenaažimattidega ning lõpuks kattekihiga, mis Kohtla-Järvel oli värskest poolkoksist ja Kiviõlis aherainest. Viimasena külvati mäenõlvadele muru ning istutati kaseistikuid. Lisaks suleti mõlemal poolkoksiprügilal õli tootmisel tekkinud pigijäätmete järved. Mõlema sulgemisprojekti rahastati sajaprotsendiliselt ELi ühtekuuluvusfondist. Hetkel on töötavad tööstusjäätmete prügilad veel põlevkivitööstuse ettevõtetel VKG ja KKT Oilil ning Enefitil. Lisaks on töötav ohtlike jäätmete prügila Vaivaras, millest täpsemalt ohtlike jäätmete peatüki all. Valdkonna tugevused: • Nõuetele mittevastavad prügilad on suletud ja korrastatud • Suuremat tähelepanu on pööratud prügilate keskkonnakomplekslubades taaskasutamise nõuete selgusele ja sarnasele rakendamisele. Valdkonna nõrkused: • Riigikontrolli hinnangul esineb prügilates jäätmete taaskasutuse kuritarvitusi, ehk järelevalvetoimingud ei ole olnud nii põhjalikud, et ennetada või võimalikult vara avastada prügilates toimuvad rikkumisi. • Nõuded prügilate taaskasutustegevusele ei ole täpsed ja takistavad järelevalve tegemist. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus Riigi omandis on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (Vaivara OJKK), et tagada riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustamisele. Tekkinud ohtlikke jäätmeid ei ole üheselt võimalik käidelda. Nii nagu tavajäätmetegi puhul peaks ohtlikud jäätmed eelkõige ringlusse võtma ja muul moel taaskasutama. Erinevaid ohtlikke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil ning ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgil. Kui ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt ei ole võimalik, tuleb need rangeid keskkonnanõudeid järgides kõrvaldada. Ohtlike jäätmete puhul ei ole kõrvaldamiseks ühte lahendust. Sõltuvalt ohtlike jäätmete omadustest on võimalik teatud ohtlikke jäätmeid kõrvaldada põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamise teel. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada. 84 Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel tekkinud setted, ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas ning asbesti sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Ladestatud jäätmetest moodustas 2020. aastal sekundaarse tekkena osaliselt stabiliseeritud jäätmed 44,6%, tahkestatud ohtlikud jäätmed 12,2%, ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel tekkivaid jääkproduktid 41%, mehaanilise töötlemise jäägid 12,68%. Ohtlikke jäätmete kõrvaldamise kogust on suurendanud saastunud pinnase ladestamine ning ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete ladestamine. Vaivara OJKK-s on neli ladestuskärge, millest kolm on täidetud. Alates 2023. aasta algusest on Vaivara OJKK-s võimalik ladustada veel 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. Aastatel 2019–2020 ladestati Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses keskmiselt 9839 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Selliste mahtude juures on viimase kärje täituvusaeg maksimaalselt 3,7 aastat. Jäätmete kõrvaldamise võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas rajatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2021. a novembris tehtud jäätmesaadetiste määruse 1013/2006 muutmise ettepanekut, keelata jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, on oluline tagada ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning sellega maandada risk, et ohtlikud jäätmed hakkavad kuhjuma. Vaivara OJKK-sega on võimalik tagada valmiduse erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või lad estamist. 2.11. Jääkreostus Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1998. aastat tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus. Jääkreostuse likvideerimisel tekivad ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*), saastunud süvenduspinnas (17 05 05*), kivid ja pinnas tavajäätmetena (17 05 04), õli sisaldavad jäätmed mahutite puhastamisest (16 07 08*), ehitus- ja lammutuspraht (17 kogu jaotis) ja vanaraud (17 04 05). Ida-Virumaal Purtse jõe ääres algas 2019. aastal suuremahuline põlevkivitööstuse jääkreostuse likvideerimine, mille käigus puhastati Purtse jõe enimreostunud lõik, Kohtla jõgi ja fenoolisoo reostusest, mille tekitasid Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitehased aastatel 1930-1980. Purtse jõe valgala puhastamise projekt on hetkel lõppjärgus. Tööd on kavandatud lõpule viia 2022. aasta lõpuks. 2018. aastal toimus ohtlike jäätmete koguse kahekord ne suurenemine, sest toimusid suuremahulised Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse likvideerimised . 2019. aastal toimus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimine. Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisel tekkis 39 500 t ohtlikke aineid sisaldavat süvenduspinnast. 85 SavaClean AS teostas Kroodi oja jääkreostuse likvideerimist termilise töötlusega. Pärast termilist töötlust saadakse üldjoontes samaväärne pinnas või materjal, mis oli esialgselt enne saastamist, mistõttu võib puhastatud materjali kasutada maapinna täitmisel vastavate keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonnalubade olemasolul. Saastunud pinnase käitlemisel tuleb järgida parima võimaliku tehnika (PVT) kontseptsioonide nõudeid. Saastunud pinnase käitluseks on erinevaid tehnoloogiaid. Levinuim saastunud pinnase käitlus on saastunud pinnase väljakaevamine, sõelumine, ja ohtlike ainete eemaldamine/sidumine. Jääkreostuste likvideerimisel kasutatakse in-situ tehnoloogiaid (jäätmetekke vältimine), on site tehnoloogiaid ja ex-situ tehnoloogiaid, in-situ tehnoloogiate puhul saavutatakse pinnases ohtlike ainete sisalduse vastavus piirarvudega ilma pinnast välja kaevamata ehk maasiseselt. Selleks kasutatakse näiteks keemilist oksüdatsiooni, biotervendust, elektrokineesi vms. Kuna saastunud pinnase in situ tervendamisel pinnas jääb jätkuvalt maasse, siis ei ole tegemist jäätmetekkega jäätmeseaduse mõistes (ei toimu pinnase ära viskamist ehk kasutuselt kõrvaldamist JäätS § 1 ja 2 mõistes). Seega saab pinnase in situ tervendamist käsitleda jäätmetekke ennetamisena. Jäätmetekkega ei ole tegemist ka siis, kui pinnase valdaja võtab pinnase uuesti kasutusse ning puuduvad asjaolud, miks seda tegevust peaks lugema tehniliselt, majanduslikult või keskkonnakaitseliselt ebamõistlikuks. Uuesti kasutusele võtmise aluseks saab olla näiteks eelprojekt ja tööprojekt objekti ohutustamiseks, millele on tehtud keskkonnamõjude hinnang ja see on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud. Ex-situ meetodi puhul kaevatakse reostunud pinnas välja, antakse üle pädevale jäätmekäitlejale ning teostatakse tagasitäide. On site tehnoloogiate puhul saastunud pinnas kaevatakse välja, kuid selle ohutustamine toimub objektil ja puhastatud pinnast saab enamasti kasutada kaeve tagasitäitena. Pinnase puhastamiseks ohtlikest ainetest kasutatakse aeroobset mikrobioloogilist töötlemist, termodesorptsiooni, märgsepareerimist või keemilist töötlemist. Jäätmete tekke hetkeks on saastunud pinnase välja kaevamise aeg ning jäätmetekitajaks on kaevetööde läbiviija. On site tehnoloogiate kasutamise eelduseks on jääkreostusobjekti kandmine tegevuspaigana jäätmekäitleja keskkonnaloale. Keskkonnaminister on kehtestanud 28.06.2019 määrusega nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ohtlike ainete sisaldused nii tööstus- kui elumaale. Saastunud pinnast töödeldakse seni kuni see vastab määrusega kehtestatud vastava maatüübi normidele ning seejärel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. Saastunud pinnast, mida ei ole võimalik puhastada, sh taaskasutada, või kasutusse võtta ehitustegevuse käigus, ladestatakse ohtlike jäätmete prügilasse. Tulenevalt ladestamisega kaasnevast saastetasu maksmise kohustusest eelistavad puhastustööde tellijad ja läbiviijad ladestamist vältida nii palju kui võimalik. Näiteks 2019. aastal ladestati 1,4% tekkinud saastunud pinnasest. Jääkreostusobjekte on keskkonnaregistris 304, neist 16 objektil on tuvastatud, et reostus on alla ohtlike ainete sisalduse piirarve ja sekkumine pole vajalik. Ohustatud on 187 objekti 31.12.2021. a seisuga. 2015. aastal tehti jääkreostuse eelprojektid kaheksale objektile: Kohtla-Järve piirkonna jõgede reostus, Kroodi oja, Raadi ja Ämari lennuväljad, Laekvere, Priimetsa, Hämara ja Maadevahe. Jääkreostusobjekte ohutustatakse üldjuhul projektipõhiselt, mistõttu on objektide ohutustamisega kaasnev saastunud pinnase teke olnud aastati väga kõikuv. 86 Jääkreostuste likvideerimist on rahastatud Euroopa struktuurifondidest ja LIFE programmidega, kus 60% rahastatakse LIFE programmist ning 40% riigi poolt. Väikeste objektide, KOV-i territooriumil olevate objektide ja eraettevõtte territooriumil olevat jääkreostust rahastatakse KIKi Veemajanduse programmi toetusega. Selle toetusega on suurenenud eelkõige kohaliku tähtsusega jääkreostusobjektide likvideerimine. Euroopa struktuurifondide abiga on toimunud mitmeid suuremahulisi riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide korrastamistöid. Hetkel kavandatakse ühtekuuluvusfondi toetusega korrastada põlevkivitööstuse jääkreostusega rikutud Kiviõli kraavi 1,3 km ulatuses ja Erra jõe 2,7 km lõik, mis suubub Purtse jõkke. Tööde käigus tuleb Erra jõe sängist ja kallastelt eemaldada jääkreostus, kus põhja ladestunud pigi ulatub kohati lausa poole meetri sügavusele, reostus aga kohati isegi 1,4 m sügavusele. Hinnanguliselt tuleb puhastustööde käigus välja kaevata ligikaudu 23 500 m3 reostunud pinnast, millest üle ⅓ moodustab pigi. Erra jõest väljakaevatud reostunud pinnas plaanitakse ladestada Viru Keemia Grupp poolkoksi prügilassse. Erra jõe puhastööde esimene etapp viiakse ellu veevaldkonna integreeritud projekti LIFE IP Clean-EST raames. Lõppjärgus on analoogne projekt, mille raames on ohutustatud Purtse jõe valgala. Pinnase ringlusse võtmise võimalused sõltuvad reostuse intensiivsusest. Alla tööstusmaa piirarve saastunud pinnas on üldiselt kergesti ringlusse võetav (vaja on siiski jäätmeluba või registreeringut pinnase ja kivide (17 05 04) taaskasutuseks) ja vastav ringlussevõtt on oluliselt odavam kui ladestamine. Tööstusmaa piirarve mõõdukalt ületava õlireostusega pinnast on üldiselt bioloogiliselt võimalik tervendada vastavusse tööstusmaa piirarvudega, misjärel on seegi ringlusse võetav. Kuna taoline pinnas reeglina ei ole ka ilma täiendava töötluseta ladestatav, siis on ringlussevõtuga lõppev käitlusahel sellisel pinnasel soodsam. Raskmetallidega saastunud pinnase puhul on toimivaks lahenduseks pigem ladestamine vastavas prügilas või kapseldamine kohapeal. Sõltuvalt pinnase iseloomust võib see enne ladestamist vajada stabiliseerimist, et vähendada ohtlike ainete leostumist. Väga intensiivse õlireostuse puhul ei ole pinnase bioloogiline tervendamine realistlik ja valikusse jäävad erinevad kõrvaldamistoimingud. Jääkreostusobjektide ohutustamist käsitletakse objektide poolt ohutustatud veekogumite põhiselt Veemajanduskavades ja nende meetmeprogrammides. Veemajanduskavad ja nende meetmeprogrammid on avalikkult kättesaadavad KliMi kodulehel, need on avalikkusele tutvustatud ja sihtgruppidega konsulteeritud. Meetmeprogrammides on antud hinnangud ka jääkreostusobjektide ohutustamise maksumuste kohta ning märgitud eelduslik ohutustamise aeg, mis võimaldaks veekogumitel saavutada vähemalt hea seisund. Veemajanduskavad ja meetmeprogrammid ajakohastatakse iga 6 aasta järel. Keskkonnaminister kinnitas 07.10.2022 käskkirjaga nr 1–2/22/357 perioodi 2022–2027 veemajanduskavad ja meetmeprogrammi koos lisadega. Jääkreostusobjekte puudutav info on objektipõhiselt avalikult kättesaadav. Keskkonnaportaali kaudu. Jooksvalt lisatakse objekte nimekirja, kui leitakse uusi jääkreostusobjekte või ka reostuskahtlusega alasid. Keskkonnaametil on pädevus öelda, kas on tegemist jääkreostusobjektiga või saab rakendada saastaja maksab põhimõtet. Jääkreostusobjektide ohutustamisel ei saa rakendada saastaja maksab põhimõtet, sest seda põhimõtet kehtestavat kemikaaliseadust ei saa rakendada tagasiulatuvalt selle jõustumisest 1988. a. Reostuse toonased tekitajad ei ole üldiselt vastutusele võetavad ka puht praktilistel põhjustel, sest tollased asutused, ühismajandid ja nõukogude armee enam ei tegutse. Jääkreostusobjektide korrastamise algatab enamasti huvitatud osapool ning riik on töötanud välja rahalise toetuse instrumendid keskkonnakaitseliselt oluliste objektide ohutustamise toetamiseks. 87 Veemajanduskavadesse jõuab reostunud ala korrastamise vajadus juhul, kui on selge, et objekt mõjutab veekogumite seisundit – seiramine ja hinnangute andmine peaks olema koordineeritum ja tõhusam (riik seirab veekogumite seisundeid). KAUR teeb vahehinnanguid - kui muutub halvemaks, siis selgitatakse põhjuseid. Tellitud sisse tööd, hinnatakse kust tuleb reostus ja mida teha tuleks. Süsteem peaks olema tõhusam – integreeritud veevaldkonna projekt LIFE IP CleanEST annab selleks ka täiendavad suunised, kuidas peaks toimima veemajanduskavade koostamine. Hetkel toimib riigipoolse rahastuse toel Kohtla- Järve ja Kiviõli poolkoksimägede järelhooldus ja seire. Poolkoksiga on seotud mitmed nõukogudeaegse tööstusega tekkinud jääkreostusobjektid, mis tekitavad täna riigile nii ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid . Valdkonna tugevused: • Teadaolevad jääkreostusalad on kaardistatud ja käib nende järkjärguline korrastamine. • Jääkreostuse korrastamise rahastamiseks on loodud erinevad toetusmeetmed (EL struktuurifondid, Life ja keskkonnaprogramm). • Jääkreostusobjekte puudutav info on objektipõhiselt avalikult kättesaadav. Valdkonna nõrkused: • Jääkreostusobjektide ohutustamisel ei saa rakendada saastaja maksab põhimõtet, mistõttu tuleb leida teisi võimalusi. • Jääkreostusobjektide avastamine, seiramine peaks olema tõhusam. 2.12. Riikidevaheline jäätmevedu Majanduskasv ja globaliseerumine on põhjustanud kogu maailmas riikidevahelise jäätmeveo suurenemise. 2018. aastal oli ülemaailmse jäätmetega seotud kaubanduse maht 182 miljonit tonni (väärtus ligikaudu 80,5 miljardit eurot)71 . See kaubandus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ning EL on üks suurimaid jäätmete eksportijaid maailmas. Igal aastal ekspordib EL kolmandatesse riikidesse umbes 33 miljonit tonni jäätmeid. Alates 2004. aastast on EList jäätmete eksport suurenenud 75 % ning pea pool sellest on suunatud OECD-välistesse riikidesse72 . Enamiku EList eksporditavatest jäätmetest moodustavad metalli-, paberi-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmed. EL impordib igal aastal ligikaudu 16 miljonit tonni jäätmeid ning ka liikmesriikide vahel 71 Yamaguchi, S., „International trade and circular economy – Policy alignment“, OECD Trade and Environment Working Papers, OECD Publishing, Pariis, 2021 (avaldamisel), Kättesaadav: International trade and circular economy - Policy alignment | en | OECD (15.09.2023). 72 Eurostat. Where does EU waste go? Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/- /ddn-20210420- 1#:~:text=In%202020%2C%20EU%20exports%20of,16.0%20million%20tonnes%20in%202020 (15.09.2023). 88 veetakse märkimisväärses koguses jäätmeid (ca 70 miljonit tonni aastas) 73 . Üle piiri veetavad jäätmed võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda, eriti kui jäätmete vedu ei toimu nõuetekohaselt. Samal ajal on neil jäätmetel sageli positiivne majanduslik väärtus, eelkõige teisese toormena, mis võimaldab asendada esmaseid tooraineid ja vähendada neist sõltuvust ning soodustada seega ringmajandust. 1989. a võeti vastu ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli käsitlev Baseli konventsioon (Baseli konventsioon), mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ohtlike ja muude jäätmete tekitamisest, nende riikidevahelisest veost ja käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju eest. Eesti Vabariik ühines Baseli konventsiooniga 1992. aastal (RT 1992, 21, 297). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõukogu võttis 1992. a vastu otsuse (OECD otsus)74 taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. 2019. a jõustus rahvusvahelisel tasandil Baseli konventsiooni muudatus, millega keelustati ohtlike jäätmete eksport arengumaadesse (kehtestati üldine keeld eksportida Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikidest (konventsiooniosalised ja teised riigid, kes on OECD liikmed ning EL riigid ja Liechtenstein) kõikidesse teistesse riikidesse mis tahes ohtlikke jäätmeid, mis on ette nähtud lõppladustamiseks, korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks). EL on ekspordi keelustamist käsitleva muudatuse ratifitseerinud ja rakendab seda 1997. aastast. Baseli konventsiooni ja OECD otsuse sätted rakendatakse EL õiguses 2006. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste koht (jäätmesaadetiste määrus)75 . Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud jäätmete piiriüleste vedude ja kontrollimise kord, eesmärgiga arvestada ja vältida keskkonna- ning terviseprobleeme, mis võivad kaasneda jäätmete valesti eksportimise ja käitlemisega ning selle eesmärk on tagada rahvusvahelistest keskkonnaalasest kokkulepetest kinnipidamine. Määrus hõlmab jäätmete vedu liikmesriikide vahel, importi riikidest, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust ja eksporti nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust. Jäätmesaadetiste määruses sõltub kontrolli tase jäätmete omadustest (nt ohtlikud või tavajäätmed), sihtkohast (OECD riik või mitte) ja sellest, kas jäätmeid töödeldakse nende taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Rohkem kontrollitud on kõrvaldamisele nt prügilasse ladestamiseks määratud jäätmete veod ja vähem kontrollitud ringlussevõtuks määratud veod. Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud ka ekspordikeeld teatavate jäätmekategooriate ja teatavate sihtkohtade suhtes: kõige olulisem näide on keeld eksportida ohtlikke jäätmeid EList riikidesse, mis ei kuulu OECDsse. EÜ määrus nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste määrus) on kolm põhilist kontrolli protseduuri: • Mittekontrollitavate jäätmesaadetiste veol ehk nn „rohelises nimekirjas“ olevate jäätmete veol peab arvestama artiklis 18 sätestatud üldnõudeid ja peab 73 Allikas: Comext (15.09.2023). 74 Nõukogu otsus C(92)39/FINAL taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. Seda otsust muudeti ja praegune versioon on nõukogu otsus ta askasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (OECD/LEGAL/0266) 75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98) 89  olema täidetud jäätmesaadetiste määruse VII lisas toodud saatedokument, mis peab olema jäätmesaadetiste veol kaasas. Rohelises nimekirjas on jäätmesaadetiste määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud taaskasutamiseks määratud jäätmed. Need on mitteohtlikud jäätmed taaskasutamiseks määratud jäätmed nagu nt paber, metall jms. • Kontrollitavate jäätmete veol peab enne jäätmete väljavedu taotlema asjaomastelt pädevatelt asutustelt kirjaliku veoloa (jäätmesaadetiste määruse artikkel 3 lg 1 ja artikkel 4). Kontrollitavad on ohtlike jäätmete, välislepingutega reguleeritud jäätmete ja kõrvaldamisele määratud jäätmete veod. • Kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete vedu väljapoole EL ja EFTA riike on keelatud. Samuti on keelatud eksportida ohtlikke jäätmeid väljapoole OECD riike. OECD liikmesriiki saab vedada jäätmeid üksnes taaskasutamise eesmärgil. Komisjoni määruses (EÜ) nr 1418/2007, 29. november 2007 käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. Baseli konventsiooni osaliste konverents otsustas oma 2019. aasta mais toimunud 14. istungi otsusega BC-14/12 muuta plastijäätmete klassifikatsiooni, määrates ära, milliseid plastijäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena, milliseid tavajäätmetena või spetsiaalset tähelepanu vajavatena. Alates 2021. aastast kehtivad plastijäätmete EL sisseveo-, väljaveo ja liikmesriikide vahelisele veole uued reeglid. Sõltuvalt plastijäätmete tüübist ja kavandatavast sihtkohast (EL liikmesriik, OECD, mitte-OECD) kehtivad erinevad nõuded. Ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlussevõetavate plastijäätmete eksport OECD-sse mittekuuluvatesse kolmandatesse riikidesse on keelatud. Puhaste, tavajäätmete hulka kuuluvate plastijäätmete (mis on ette nähtud ringlussevõtuks) eksport OECD-sse mittekuuluvatesse kolmandatesse riikidesse on lubatud ainult eritingimustel. Importiv riik peab teavitama Euroopa Komisjoni reeglitest, milliseid kohaldatakse vastava impordi suhtes. Ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlusse võetavate plastijäätmete impordile kolmandatest riikidest kohaldatakse „eelneva teatamise ja nõusoleku andmise korda“ ehk tuleb taotleda kirjalik luba. Liikmesriikid e vahelistel vedudel kohaldatakse ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlussevõetavate plastijäätmetele „eelneva teatamise ja nõusoleku andmise korda“ ehk tuleb taotleda kirjalik luba. Puhaste, tavajäätmete hulka kuuluvate plastijäätmete (mis on ette nähtud ringlussevõtuks) osas kohaldatakse artikkel 18 nõudeid ehk rohelise nimekirja jäätmete protseduuri. EÜ määruse nr 1013/2006 mõistes on pädev asutus Eestis on Keskkonnaamet, kes nõustab ja menetleb jäätmete riikidevahelisi sisse, välja- ja läbiveolubade taotlusi. Järelevalvet riikidevahelise jäätmeveo nõuete üle teostavad Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet. Jäätmete riikidevaheliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja tõhusama kontrolli tagamiseks koostavad Keskkonnaamet ja Maksu- ja Tolliamet vastavalt jäätmesaadetiste määrusele (art 50 lg 2a) kontrollikavad 76 , millest lähtuvalt teostatakse järelevalvet: käitluskohtadele, ettevõtjatele, vahendajatele ja edasimüüjatele, teostatavale taaskasutamisele ja kõrvaldamise toimingule. 76 Keskkonnaamet. Jäätmete riikidevaheline vedu. Järelevalveasutuste kontrollikava 2020–2022. Kättesaadav: 90 Ülevaade riikidevahelisest jäätmeveost Eestis Jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Erinevaid jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil ja Eestis osade jäätmete käitlemise võimalused puuduvad. Riikidevaheline jäätmevedu on üks olulistest võimalustest selliste jäätmete käitlemiseks, sh võimaldab liikmesriikidel täita EL tasandil probleemtoodetest tekkinud jäätmetele kehtestatud ringlussevõtu ja materjali taaskasutamise sihtarve ja toota jäätmetest ringlussevõetud materjali/ teisest tooret. Jäätmearuandluse infosüsteemist tehtud väljavõtete kohaselt on Eesti valdavalt jäätmeid väljaviiv riik. Jäätmete väljaveo kogused on pea poole suuremad kui sisseveo puhul. Täpsemalt on imporditud: 2016 – 2018 aastas 200 000 – 300 000 t ning eksporditud 300 000 – 500 000 t jäätmeid. 2019. a imporditi Eestisse ca 287 000 t ja eksporditi ca 494 000 t jäätmeid. 2020. a imporditi Eestisse 233 000 t ja eksporditi 527 000 t jäätmeid. Jäätmete impordimahud on jäänud enamvähem samale tasemele, aga ekspordimahud on aasta-aastalt kasvanud. Kõige enam eksporditi Eestist jäätmeid 2018. a Türki (ca 282 800 t), Soome (ca 65 500 t) ja Poola (ca 49 800 t); 2019. a Türki (ca 274 000 t), Soome (ca 69 400 t), Saksamaale (ca 33 300 t) ja Lätti (ca 30 600 t); 2020. a Türki (ca 287 500 t), Soome (ca 53 000 t), Venemaale (ca 43 200 t), Saksamaale (ca 41 400 t) ja Lätti (ca 32 400 t). Valdava enamuse välja veetud jäätmeliikidest moodustavad puhtad jäätmevood ehk rohelise nimekirja jäätmed. Suurima osa Eestist eksporditud jäätmeliikidest moodustavad erinevad metallijäätmed (peamiselt mustmetallid), millele leitakse uued kasutusvõimalused metallitoodete näol Türgis. Suuremates kogustes eksporditakse veel värvilisi metalle; paber ja kartongjäätmeid; plastpakendeid ja klaaspakendid. Kontrollitavate jäätmete (vajalik taotleda veoluba) väljavedu Eestist on tagasihoidlik. Ohtlikke jäätmeid eksporditi Eestist 2019. a ca 9 000 t ja 2020. a ca 9 800 t. Eestist eksporditakse kemikaalijäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, luminestsentslampe ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid, tervishoiujäätmeid, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavaid mehaanilise töötlemise jääke jms. Enamuse eksporditud ohtlikest jäätmetest moodustavad Soome eksporditud Iru jäätmepõletustehases tekkinud tahked gaasipuhastusjäätmed (ca 8000 t/aastas). https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/jaatmed/jaatmete-riikidevaheline-vedu#item-2-- accordion (15.09.2023). 91 Riikidevaheline jäätmevedu, sh kontrollitavate jäätmete vedu, toimub suurte koguste korral tõrgeteta. Probleeme esineb üheliigiliste jäätmete väikeste tekkekogustega, näiteks patarei- ja akujäätmetega ja põllumajandusplastiga, mille käitlemise võimalused Eestis puuduvad ning keeruline on leida nende käitlemiseks võimalusi ka teistes riikides. Patareidele ja akudele on kehtestatud EL tasandil taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Eesti omab võimekust käidelda patareide ja akude jäätmetest ainult pliiakusid. Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed) osas teostatakse Eestis vaid sorteerimist ja ümber pakendamist ning neid on vaja eksportida edasiseks käitlemiseks teistesse liikmesriikidesse. Patarei- ja akujäätmete eksportimiseks peab olema riikidevaheline veoluba, mille saamiseks on vajalik nõusolek lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevatelt asutustelt. Praegu on patareide ja akude tootjatel ning tootjate ühendustel probleeme patarei- ja akujäätmete ekspordiga, sest sihtkoha pädev asutus ei ole andnud nõusolekut veoloa väljastamiseks. Eestisse imporditakse enamjaolt segajäätmeid, mis Eestis täiendavalt sorditakse ning eraldatakse edasiseks käitlemiseks need jäätmeliigid, mida saab võtta ringlusesse ning sortimisel tekkinud jääkmaterjalid põletatakse või ladestatakse prügilas. Eestisse toodavatest jäätmetest suurima osa moodustavad segaolmejäätmed, ehitus- ja lammutussegapraht, puidujäätmed ning pliiakud. Suurem osa sissetoodud jäätmeliikidest jäävad Eestisse. Segaolmejäätmed jm põlemisväärtust omavad jäätmed põletatakse Iru jäätmepõletustehases ja pliiakud käideldakse Ecometal AS-is. Olemasolevatest andmetest nähtub, et ehitus- ja lammutussegaprahi sortimise tulemusena tekkinud jäätmeliikidest võetakse ringlusesse vaid väike kogus jäätmeid. Ringlussevõtu asemel suunatakse välja sorditud põlevosa prügikütuse hulka ja mineraalne osa karjääride täiteks. Kõige enam toodi jäätmeid Eestisse 2018. a Soomest (ca 138 200 t), Suurbritanniast (ca 45 800 t) ja Hollandist (ca 45 200 t); 2019. a Soomest (ca 133 600 t), Hollandist (ca 95 700 t), Venemaalt (ca 16 200 t) ja Lätist (ca 14 400 t); 2020. a Soomest (ca 116 200 t), Hollandist (47 500 t), Lätist (28 100 t) ja Venemaalt (17 700 t). 2019. a toodi kontrollitavaid jäätmeid (vajalik eelnev kirjalik veoluba) Eestisse ca 103 100 t, enamus neist olid Soomest toodud segaolmejäätmed (ca 44 100 t); ehitus- ja lammutussegapraht (ca 26 900 t). 2020. a toodi Eestisse kõige enam Hollandist puidujäätmeid (ca 40 350 t) ning Soomest segaolmejäätmeid (ca 33 100 t) ja ehitus- ja lammutussegaprahti (ca 31 900 t). Ohtlikest jäätmetest tuuakse Eestisse kõige enam pliiakusid (2019. a ca 14 600 t; 2020. a 13 700 t), mida tuuakse peamiselt Soomest, aga ka Rootsit, Lätist ja Leedust. Ohtlikest jäätmetest tuuakse Eestisse veel õli sisaldavaid jäätmeid ja lahusteid sisaldavaid jäätmeid, kemikaale jm ohtlikke aineid sisaldavaid vedelaid jäätmeid ning ohtlikke osi sisaldavaid elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. Piiriüleselt veetavad jäätmekogused on kasvanud ja tõusnud on ka Keskkonnaametile laekuvate kontrollitavate jäätmeliikide piiriüleste veolubade taotluste arv. Perioodil 2016 – 2019 menetles Keskkonnaamet 313 veoloa taotlust. Taotlustest enamuse moodustas 2019. a jäätmete sissevedu Soomest. Kui 2018. a esitati taotlusi (13 tk) 120 000 tonni segaprahi sisseveoks Soomest, siis 2019. a esitati taotlusi (21 tk) 212 500 tonni Eestisse toomiseks. 2019. a keeldus Keskkonnaamet viiele ehitus- ja lammutussegaprahi (kogumaht 50 000 t) sisseveo taotlusele loa andmisest, sest siinse ettevõtte jäätmekäitluskohas jäätmed kuhjusid. 92 Perioodil 2016–2019 alustas Keskkonnainspektsioon riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumiste osas kokku 19 väärteomenetlust, ühe haldusmenetluse ning 22 järelevalvemenetlust. Rikkumisi tuvastati veodokumentide (Annex VII) ja veolubade puudumiste osas. Lisaks tuvastati veodokumentidele mittevastavaid jäätmete vedusid. Näiteks 2019. a imporditi Eestisse kivide ja pinnase asemel jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmeid ning 2020. a imporditi olmejäätmete asemel ehitus- ja lammutusjäätmeid. Keskkonnainspektsioon lõpetas 2019. a kaks riikidevahelise jäätmeveo väärteomenetlust kuriteo tunnustel. Esimesel juhul toimus romusõidukite illegaalne import Belgiasse ning teisel juhul imporditi Eestisse maapinna täiteks jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmeid. Perioodil 2016 – 2018 teostas Maksu- ja Tolliamet kokku 90 kontrolli, millest jäätmevedude kontrolle oli 36. Tulemas on uued reeglid jäätmete riikidevahelisel veol 2020. aasta jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon (komisjon) jäätmesaadetiste määruse hinnangu77 , milles tuvastati et kehtivad jäätmesaadetiste eeskirjad ei taga piisavalt, et teistesse riikidesse veetud jäätmeid käideldakse keskkonnasäästlikult ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Kehtiva määruse ülevaatamisel tuvastati, et ELi-sisesed protseduurid jäätmete riikidevaheliseks veoks on koormavad ja võivad põhjustada viivitusi, mis toovad kaasa kulusid jäätmekäitlejatele. Teiseks ei taga kehtivad eeskirjad eksporditavate jäätmete usald usväärset käitlemist viisil, mis käsitleks samu keskkonna- ja tervisemõjusid nagu EL-is. Samuti muudab ELi sõltuvus jäätmete ekspordist meid haavatavaks äkiliste impordipiirangute ja sekundaarsete toormaterjalide impordi osas. Kolmandaks probleemiks on illegaalsed jäätmesaadetised. Puudub ühtlus ja koostöö järelevalve teostamise osas, mistõttu suur osa ebaseaduslikke jäätmesaadetisi jääb avastamata. Vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele78 ja ringmajanduse tegevuskavale79 tuleb vaadata jäätmesaadetiste määrus üle eesmärgiga hõlbustada jäätmesaadetiste vedu jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ELis; tagada, et EL ei jätaks oma jäätmeprobleeme kolmandate riikide lahendada ning võidelda ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu. Euroopa rohelises kokkuleppes ja tööstusstrateegias80 , on leitud, et juurdepääs toorainetele on strateegilise tähtsusega ning see on Euroopas rohe- ja digipöörde elluviimise eeldus. Märkimisväärne hulk ressursse viiakse aga Euroopast välja jäätmetena, selle asemel, et töödelda neid teisesteks materjalideks EL tööstusvaldkonna jaoks. 77 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT EVALUATION of Regulation (EC) No 1013 /2006 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2006 on shipments of waste 78 Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe (viide 5). 79 Uus ringmajanduse tegevuskava Euroopa Komisjoni 11.03.2020 teatis COM(20 20) 98 final 80 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taa studa. 05.05.2021 COM(2021) 350 final Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0350 (15.09.2023). 93 17.11.2021 esitas Euroopa Komisjon liikmesriikidele riikidevahelise jäätmeveo regulatsiooni muutmise algatuse81 , mille kohaselt tuleks 2006. a vastuvõetud EÜ määrus 1013/2006 eelnevalt toodud eesmärkide saavutamiseks asendada uue määrusega. 81 European Comission. 17.11.2021 Proposal for a new regulation on waste shipments. Kättesaadav: https://environment.ec.europa.eu/publications/proposal-new-regulation-waste-shipments_en (15.09.2023). 94 3. Riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilised eesmärgid ja meetmed 3.1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid konkreetsed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava“. Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üheks peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud materjali. Kriitilisi tooraineid sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme kasutamine toote tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus, asendatavus ja parandatavus. Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tooted, mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise peavad vastama tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmis 2022. aastal. Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on näiteks EMAS keskkonnajuhtimissüsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi kasutamist on võimalik ettevõttel reguleerida kasutades ja rakendades EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades ettevõtte tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud toodete kasutamist, on võimalik vähendada kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Jäätmetekke vältimine, vähendamine Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras vältida jäätmeteket. Jäätmetekke vältimine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Ühtlasi aitab jäätmetekke vältimine vähendada majanduskulusid (nt toidu jm oluliste ressursside ja materjalide raiskamise vähendamise kaudu). Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine võib aidata ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad paljudest teguritest nagu majandusolukord, tarbijate teadlikkus, ressursitõhususe ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise ulatus ettevõtetes jms. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustavate majandusmeetmena on ELis välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Jäätmetekke vältimine hõlmab kõiki majandussektoreid, materjalivoogusid ning tarbitud toodete nn olelusringi. Jäätmetekke vältimine on võimalik üksnes siis, kui toote olelusringi kõikidel etappidel suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse, valmistatakse, tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kasutatakse. Jäätmete (eelkõige olmejäätmete) teket mõjutab ka otseselt tarbijate käitumine, mis on seotud teadlikkuse, sissetulekute, ühiskonna sotsiaalstruktuuri ja jõukusega. Seega võrreldes seni rakendatud jäätmekorraldusmeetmetega (nt jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamisega), peavad jäätmetekke vältimisele suunatud meetmed hõlmama palju laiemat huvirühmade ringi ja palju laiemat tegevust. Jäätmetekke vältimisega tuleb tegeleda kõigil tasanditel. Jäätmetekke vältimine aitab kaasa Eesti majanduse ressursitõhususele ja vähendab loodusressursside kasutamisest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. On oluline, et jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise tulemusel oleks võimalik katkestada seos majanduskasvu ja jäätmetekke vahel. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonnas on kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks põhirõhk samuti jäätmetekke vähendamisel ja jäätmete ringlussevõtul. Kuna jäätmete ladestamine ja põletamine suurendab KHG-de heidet, on jäätmetekke vältimine ja korduskasutuseks ettevalmistamine väga olulised komponendid KHG-de heite vähendamisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Olmejäätmed Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa eelkõige tarbijate teadlikkus ostuotsuste tegemisel seoses toodete vastupidavuse, parandatavuse ja toote nn keskkonnajalajäljega. Lisaks tarbijate teadlikkusele on oluline, et tootjad oleks motiveeritud kestlikke tooteid valmistama ning tarbijaid neid harjumuspärastele toodetele eelistama. Kasutatud toodete parandamine ja korduskasutusse suunamine on seda tõenäolisem, mida mugavamaks see tarbijale tehtud on. Kasutatud esemete korduskasutusse suunamist tuleb arendada nii, et see oleks lihtne ja mugav nii eseme loovutajale, vastu võtjale (nt jäätmejaama operaator) kui ka selle järgmisele omanikule. Keskkonnaalane haridus tuleb integreerida olemasolevatesse õppekavadesse nii, et vastavate teadmiste edasiandmine oleks süsteemne ja toimuks igas vanuseastmes. Õpetajatele peavad olema loodud hõlpsasti kasutatavad õppematerjalid jäätme- ja ringmajanduse kohta. Üldsuse teadlikkuse tõstmiseks on otstarbeks koostada riiklikul tasandil teavitusmaterjalid, mida kohalikud omavalitsused ja teised huvigrupid saavad vastavalt vajadusele kasutada. Jäätmete korduskasutuse edendamiseks ja liigiti kogumise harjumuse juurutamiseks peab vastav kommunikatsioon olema mitmekesine, võimalusel sihistatud ja regulaarne. 96 Lisaks teavituskampaaniatele tuleb luua ja/või ajakohastada juhendmaterjalid jäätmehoolduse planeerimiseks, hangete läbiviimiseks ning jäätmeseadusega loodud võimaluste rakendamiseks. Oluline on jätkata kohalike omavalitsuste heade praktikate jagamist, mis alates 2022. aastast on toimunud Keskkonnaameti poolt korraldatavate KO(h)Vihommikute82 näol. Avalikkuse jaoks on oluline usaldus jäätmevaldkonna suhtes, sest vastasel juhul on keeruline motiveerida inimesi esemeid korduskasutusse suunama või jäätmeid liigiti koguma. Selleks on vajalik selgitada jäätmete edasist käitlust ja seda, milliseid tooteid ringlusse võetud materjalist valmistatakse. Biojäätmed Toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamist ja asjakohaseid meetmeid on käsitletud eraldi toidujäätmete tekke vältimise kavas (lisa 2), mis hõlmab kogu toidutarneahelat. Paberi- ja kartongijäätmed Jäätmeteket aitab vältida reklaam- ja trükimeediaväljaannetele trükkimise vähendamine. Tarbijate teadlikkus aina kasvab, üha enam tellitakse postkastidele vastavaid kleepse, millega antakse teada adressaadita posti mittesoovimisest. Eelduslikult peaks selline lähenemine viima tellimata väljaannete trükkimise vähendamiseni, kuid esialgu see veel piisavat tulemust ei ole andnud ning postiettevõtetel tuleb endal leida viise, kuidas jagamata trükistest vabaneda. Trükimeedia ja reklaamposti vähendamisele aitaks kaasa tootjavastutuse rakendamine, mis seab vastutuse trükimeedia kokku kogumiseks trükiste väljaandjale. Ettevõtetes ja büroodes printimise vähendamiseks tuleb panustada teavitustöösse ja koolitada töötajaid keskkonnahoidlikult paberit kasutama ja võimalusel eelistama dokumentide mitteprintimist. Kui printimine on vältimatu, tuleks eelistada kahepoolset printimist, et paber oleks võimalikult optimaalselt kasutatud. Ühepoolselt prinditud paberite tühje pooli saab kasutada näiteks märkme-või joonistuspaberina. Selliselt pikendatakse paberi eluiga. Suurjäätmed Jäätmeteket aitab vältida võimalikult kestlike toodete disainimine. Toodet luues saab juba valida sellised materjalid, mida saab esmase toote kasutusea lõppedes teise toote tegemiseks kasutada. Näiteks pehmemööbli puhul on võimalik valida pealisriie või materjal, mis on kestlikum või mida on tulevikus lihtne ümber vahetada pikendades nii toote eluiga. 82 Kord kuus toimuvatel KO(h)Vihommikutel on seni käsitletud eelkõige biojäätmete valdkonda. Täpsem info: https://keskkonnaamet.ee/biojaatmete-abimaterjalid-kov-keskkonnaspetsialistile (15.09.2023). 97 Suurjäätmete puhul tuleb investeerida headesse kogumissüsteemidesse, mille järgselt saab kaaluda toote korduskasutuse, taaskasutuse või ümbertöötlemise vahel. Enne toodete ära viskamist tuleks kaaluda erinevate jagamisplatvormide kasutamise võimalust, parandustöökodasid ja korduskasutuskeskuseid, mille läbi toodete eluiga pikeneb. Näiteks on mitmed asutused annetanud üle jäänud kontorimööbli sotsiaalhoolekandele või teistele asutustele (sh KliM) või erinevate jagamisplatvormide kaudu eraisikutele. Veebilehe Smartswap.com kaudu, mis on lühikese tegevusaja jooksul suurt populaarsust kogunud, on võimalik tasuta loovutada nii ettevõtluses kui ka eratarbimises üle jäävaid tooteid. Analoogsete jagamisplatvormide kasutamine ja toodete teisele ringile suunamine peaks saama esimeseks eelistuseks tootest vabanemise puhul. Eesmärgid 1. Olmejäätmete (k. a toidujäätmete) teke väheneb ja korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a) 2. Kohalikud omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama korduskasutust. Ehitus- ja lammutusjäätmed Hoogustunud ehitustegevuse ning järgnevatel aastatel suureneva hoonete renoveerimise ja kasutusest välja langenud hoonete lammutamise tõttu on ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete tekke suurenemist. Tulenevalt eelnevast ei ole ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekoguste vähendamine realistlik, kuid võimalik on vähendada uute hoonete ehitamisel ning olemasolevate hoonete renoveerimisel ja lammutamisel jäätmete tekke osakaalu. Ehitustegevuse käigus on jäätmeteket võimalik vältida eelkõige läbi võimalikult täpse materjaliarvestuse. Samuti aitab jäätmetekke vältimisele kaasa ehitustegevuses üle jäänud materjalide liigiti kogumine, mis võimaldab ühel ehitusobjektil üle jäänud materjalid suunata kasutusse mõnel muul objektil või pakkuda neid kasutamiseks eraisikutele. Oluline on ka uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel selliste ehitustoodete kasutamine, mis ei sisalda ohtlikke aineid ning mida on võimalik hoone renoveerimisel või elukaare lõppemisel korduskasutada või materjalina ringlusse võtta. Hoonete lammutamisel aitab jäätmeteket vältida liigiti lammutamine, mille puhul eemaldatakse korduskasutuseks sobilikud materjalid ja detailid juba lammutustegevuse käigus. Lammutatavate hoonete puhul on sageli tegu tüüpsete hoonetega, mis sisaldavad samalaadseid materjale. Tüüpsete hoonete lammutamisel tekkivate materjalide uuringute kaudu on võimalik saada infot materjalide omaduste ja kasutuspotentsiaali kohta, mis omakorda soodustab selliste materjalide ja detailide korduskasutust. Lisaks jäätmetekke vältimisele aitab liigiti lammutamine ning väärtuslike ehitusdetailide ja kohalikku päritolu materjalide ringlusse suunamine säilitada piirkonnale omast väärtuslikku arhitektuuri ja luua väärtuslikumat elukeskkonda. Oluline on ka hoonete lammutamise ja jäätmete liigiti kogumise juhiste koostamine ning hoonete liigiti lammutamist ja jäätmete liigiti kogumist edendavate riigihangete tingimuste väljatöötamine. Samuti on vajalik leida lahendused, mis aitavad viia kokku ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud materjalide tekitajad ja võimalikud kasutajad (nt materjalipanga loomine). 98 Pikemas vaates on ehitus- ja lammutusjäätmete teket võimalik vähendada läbi hoonete ehitamisel korduskasutuseks sobilike materjalide kasutamise ning ehitiste mudelplaneerimise (BIM), mille käigus kaardistatakse muuhulgas hoones kasutatavad materjalid, mis tagab omakorda selle, et hoone lammutamisel on olemas täpne ülevaade kasutatud materjalidest ja detailidest ning nende korduskasutuse potentsiaalist. Ehitus- ja lammutusjäätmete teket aitab vältida ka hoonete projekteerimine selliselt, et hooneid on võimalik vajadusel ümber planeerida ja uuel otstarbel kasutusse võtta, pikendades seeläbi olemasolevate hoonete eluiga ja vältides vajadust uute hoonete ehitamiseks. Väga oluline roll on ka teadlikkuse tõstmisel, sh ehitusega seotud õppekavadesse ja kutsestandarditesse nii jäätmekäitluse, kui ka laiemalt ringmajandusega, seotud teemade lisamisel. Eesmärk 1. Vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete liigiti lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse. Ohtlikud jäätmed Tekkivaid ohtlikke olmejäätmeid saab vähendada ohtlike ainete vähendamisega toodetes. Tulevikus peaks olema eesmärgiks kasutada toote tootmisel selliseid materjale, mis ei sisalda ohtlikke aineid, näiteks tuleb vähendada/eelistada pinnakatete valmistamisel ja kasutamise selliseid tooteid, mis ei sisalda ohtlikke aineid või vähendada ohtlike ainete kasutamist toodetes. Lisaks on võimalik ohtlike jäätmete teket vähendada läbi teabe ja toote märgistuse. Ohtlike ainete olemasolu kohta tuleks edastada kogu toodete ja materjalide olelusringi jooksul piisavalt teavet. Lõppkasutaja peab saama läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet toote põhiomaduste ning jäätmete kohta, mis võimaldab lõppkasutajatel teha toote ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid ning võimaldada jäätmekäitlejatel jäätmeid nõuetekohaselt töödelda. Ohtlike jäätmete teket on võimalik vähendada läbi ressursijuhtimise, sh läbi investeeringute parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse. Ressursiauditite abil on võimalik tõsta ressursikasutuse efektiivsust ning sellega vähendada jäätmeteket tootmisprotsessis. KIK on tööstusettevõtete ressursitõhususe saavutamiseks toetatud 158 ettevõtet. Toetuse tulemusena on vähenenud nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete teke, vähenevad praaktoode kogus ja tootmisjääk. Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks. Kõik jäätmekäitlejad ei ole teadlikud, et POS-idega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt, on üldjuhul keelatud. POS-id jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. 99 Eesmärgid 1. Tootmistehnoloogiad on täiustatud ning ressursitõhusad, tootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogus väheneb 2. Tõsta ohtlike jäätmete jäätmehoolduse osas teadlikkust läbi tööstuse ja tootmisega seotud õppekavade Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete teke sõltub suuresti tarbija teadlikkusest ning tarbimise tasemest. Majanduskasvuga ja tarbimise suurenemisega on ka kasvanud elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kogused. Elektroonikaromude tekke vältimisel mängib olulist rolli säästev tarbimine ja kestlike toodete tootmine. Elektroonikaromude teket vähendab toote vastupidavus, korduskasutatavus, uuendatavus ja parandatavus, tooteteabe digitaliseerimine ja toodete tunnustamise viisid. Elektroonikaromude vähendamise eesmärgil tuleks eelistada kvaliteetseid tooteid, mille tootja järgib kestlikku tootepoliitika eesmärke. Euroopa elektroonikajäätmetest ja nende kogumise sihtarvude uuringust 83 selgus, et hinnanguliselt hoiustatakse kodus 4-5 kg kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaseadmeid inimese kohta. Mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja muude väikeste elektri- ja elektroonikaseadmete tagastamisskeemide uuringust 84 selgus, et 49% kasutuselt kõrvaldatud mobiiltelefonidest ja tahvelarvutitest ning 61% sülearvutitest hoiustatakse kodudes. Varutud seadmed aga vananevad kiiresti ja kaotavad aastatega oma väärtust. Võttes arvesse kodus hoiustatavete elektroonikaseadmete kogust on tarbijatel vaja motivatsiooni, et kasutuselt kõrvaldatud töökorras elektri- ja elektroonikaseade tagastada tootjale või korduskasutust teostavale ettevõttele. Tootjatel on oluline osa elektroonikaromude kogumise edendamisel ja nende korduskasutamisel. Kestliku tootepoliitika eesmärki täitvad tootjad korraldavad iseseisvalt kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete kogumist ning nende suunamist korduskasutusse. Kõige suuremat korduskasutuse potentsiaali omavad elektroonikaseadmed, mille tarbija on tagastanud tootjatele. Tootjad saavad kasutavad rahalisi stiimuleid , et tõsta tarbijate motivatsiooni tagastada kasutuselt kõrvaldatud töökorras elektri- ja elektroonikaseade tootjale. Üheks rahaliseks stiimuliks on allahindluse kood, mis võimaldab osta uue seadme soodsamalt. Näiteks Telia Eesti AS võttis 2020. aastal üheks eesmärgiks seadmeringluse ning lisas kaubavalikusse kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed. Telia motiveerib tarbijat tagastama kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid ettevõttele andes tarbijale uue seadme soetamiseks soodustuse (“vana uueks“ sooduskood). Kokku kogutud seadmed suunatakse Foxway OÜ-sse, kes teostab kasutatud seadmetele töökorra kontrolli ja vajadusel parandamise ning taastab esteetilise välimuse. Foxway OÜ tagab seadmete töökindluse ja nõutava garantii. Telia Eesti suunab kasutatud seadmed uuesti turule, mis võimaldab soetada kvaliteetseid seadmeid 83 Elektroonikajäätmete kogumise sihtarvude saavutamise uuring, 2020, Unitar (15.09.2023). 84 Study on options for return schemes of mobile phones, tablets and other small electrical and electronic equipment in the EU (15.09.2023). 100 originaalhinnast soodsamalt. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete tagasiostu pakuvad lisaks Teliale ka teised tootjad (maaletoojad), näiteks Euronics Baltic OÜ, Klick Eesti OÜ, Valge Klaar OÜ jt. Elektroonikaromude teket on võimalik vähendada ka rendimudeli abil, ehk seadmeid renditakse ostmise asemel ning tagastatakse peale kasutamist omanikule. Rentimine võimaldab klientidel seadmeid kasutada vastavalt vajadusele ning kasutuselt kõrvaldatud seadmed korrastatakse ning suunatakse uuesti kasutusse. Eestis on ettevõtteid, kes rendivad välja arvutiparke, arvuteid, telefone, ruutereid, digibokse ja telekapulte. Näiteks viimase kolme aasta jooksul on 65 000 Telia klienti võtnud kasutusse taaskasutatud seadme (digiboks, ruuter jms) uue seadme asemel. COVID 19 põhjustatud eriolukorra tõttu kogus kodanikualgatuse „Igale koolilapsele arvuti” 2020. aasta kevadel kokku 1200 kasutuselt kõrvaldatud töökorras arvutit. Kogutud seadmed anti kooliõpilastele e-õppes osalemiseks. Igal tarbijal ja ettevõttel on võimalus annetada kasutuseta seisev töökorras arvuti abivajajatele. Näiteks Kaitseministeerium kinkis 88 arvutikomplekti Lastekaitse Liidu vahendusel abivajajatele peredele. KliM on välja andnud määruse „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“. Määruse eesmärk on vähendada riigihankega ostetavate asjade ja tellitavate teenuste keskkonnamõju ning soodustada keskkonnahoidlike riigihangete korraldamist. Määrusega on kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid järgmiste tooterühmade ja teenuste kohta: mööbel; puhastustooted ja -teenused; kontori IT-seadmed; koopia- ja joonestuspaber. Eesmärgid: 1. Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud. Tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab rentimist, eelistab kestlikke tooteid ning teab kuidas pikendada toote eluiga. 2. Elektroonikaseamete korduskasutus ja korduskasutuseks ettevalmistamine suureneb võrreldes eelmise aastaga. Päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite jäätmed 2022. aasta mais avaldatud REPowerEU kava rakendamisel suureneb kestliku taastuvenergia kasutuselevõtt, sh päikeseenergia ja tuuleenergia kasutuselevõtt. Arvestades päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite eeldatavat rolli ELi energiasüsteemi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, on oluline, et uued ELis paigaldatud seadmed lähtuksid kestlikust tootepoliitikast. Kestliku tootepoliitikaga muudetakse tooted kliimaneutraalseks, vähendatakse jäätmeteket, tooted on ressursitõhusad ja jäätmed on ringlussevõetavad. Hetkel kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse reguleerimisalasse põletus-, tuule-, vee-, päikese- või muude energiaallikatel töötavad elektrigeneraatorid, mis vajavad töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja mis on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral. Päikesepaneelid liigituvad alates 13.08.2012. a elektri- ja elektroonikaseadmeks ning kuuluvad laiendatud tootjavastutuse reguleerimisalasse. 101 Ringmajanduse tegevuskava näeb ette jäätmetekke vähendamist, korduskasutamist ning matarejalide ringussevõttu. Tootja laiendatud vastutus on meede tagamaks jäätmete korduskasutamise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise ning kõrvaldamise. Probleemtoote tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Tuulegeneraatorid, mis on mõeldud kasutamiseks pingel üle 1000 V vahelduvvoolu ning üle 1500 V alalisvoolu korral, neile tootjavastutus hetkel ei laiene. Selliste tuulegeneraatorite jäätmekäitluse eest vastutab tuulegeneraatorite jäätmevaldaja. Tulevikus võib olla oluline laiendada tootjavastutuse reguleerimisala tuulegeneraatoritele, mis on mõeldud kasutamiseks pingel üle 1000 V vahelduvvoolu ning üle 1500 V alalisvoolu korral. Laiendatud tootjavastutuse süsteem toetaks toote keskkonnamõju vähendamist – suunates tootjad tootma vastupidavaid, korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid tooteid. Arvestades turule suunatavate päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite kasvutrendi on oluline vähendada jäätmeteket, võimaldades neid parandada, korduskasutada ning toota ringlussevõetavatest materjalidest. REPowerEU kava rakendamisel on oluline võtta arvesse ka ökodisaini ja energiamärgistuse nõudeid, mis aitavad oluliselt kaasa päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite kestlikkuse parandamisele. Eesmärgid: 1. REPowerEU kava rakendamisel eelistatakse selliseid päikesepaneele, mis on kooskõlas kestliku tootepoliitikaga ning mille tootja täidab tootjavastutuse kohustusi. 2. REPowerEU kava rakendamisel eelistatakse selliseid tuulegeneraatoreid, mis on kooskõlas kestliku tootepoliitikaga. Patarei- ja akujäätmete tekke vähendamine Kantavaid patarei- ja akujäätmeid on võimalik vähendada, eelistades laetavaid patareisid ja akusid ühekordsetele mittelaetavatele patareidele. Võimalusel tuleks eelistada seadmeid, mille patareid ja akud on eemaldatavad ja parandatavad (taastatavad). Patarei- ja akujäätmete tekke vähendamist toetab lõppkasutajatele antav läbipaistev, usaldusväärne ja selge teave patareide ja akude põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete kohta. Selge teave võimaldada lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel teadlikke otsuseid. Märgistus annab kogu vajaliku teabe patareide ja akude põhiomaduste ja jõudluse kohta. Teave jõudluse kohta võimaldab tarbijal võrrelda eri patareisid ja akusid enne nende ostmist. Tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude jäätmete teket on võimalik vähendada nende eluiga pikendades. Eluiga on võimalik pikendada akude kasutusostarbe muutmisega ja taastamisega. Kasutusotstarbe muutmine on üks käitlusvõimalustest, mille alusel saab kasutuselt kõrvaldatud elektrisõiduki aku, mille akumahtu ei ole võimalik taastada, võtta kasutusele tööstusliku akuna. 102 Eesmärgid: 1. Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid. 2. Loodud on tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude taastamise ning tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude jäätmete kasutusotstarbe muutmise võimekus. Mootorsõidukid Romusõiduki puhul on tegemist ohtliku jäätmega, mistõttu saab neid eksportida ja importida ainult riikidevahelise veoloa alusel, seetõttu esineb romusõidukite riikidevahelist vedu kasutatud sõidukite näol. Kuna romusõidukeid eksporditakse kasutatud sõidukitena, siis suurendab see Eestis romusõidukite teket. Selleks, et leida toimiv lahendus kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ebaseadusliku eksportimise probleemile kui ka jäätmeteks mittetunnistatud kasutatud sõidukite eksportimisega seonduvale probleemile on vaja kehtestada kasutatud sõidukite ekspordi tingimused. Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmete vedamisel on juba kehtestatud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saadetistele miinimumnõuded. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete vedamisel on vaja koostada veodokument, millega tõestatakse, et tegemist on kasutatud töötavate seadmetega, mitte elektroonikaromudega. Miinimumnõuded ja veodokument hoiavad ära soovimatu jäätmeveo. Selleks, et hoida ära soovimatut romusõidukite vedu on asjakohane kehtestada miinimumnõuded ja veodokumendi nõue ka kasutatud sõidukite saadetistele. Mootorsõidukite osadele korduskasutuseks ettevalmistamisele eraldiseisvate spetsiifiliste eesmärkide kehtestamine vähendab jäätmete teket. Eesmärgid: 1. Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid. 2. Kasutatud sõidukite sisseveole on kehtestatud miinimumnõuded, mis tõendavad, et tegemist on kasutatud sõidukiga, mitte romusõidukiga. 3. Romusõidukite osadele on kehtestatud eraldiseisvad spetsiifilised korduskasutuseks ettevalmistamise eesmärgid. Põllumajandusplast Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete teke sõltub suuresti tarbija teadlikkusest ning tarbimise tasemest. Jäätmetekke vältimisel mängib olulist rolli säästev tarbimine ja korduskasutatavate toodete tootmine. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmeid on võimalik vähendada rajades püsivaid nõuetele vastavaid silohoidlaid. Eesmärk: 1. Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, kasutatakse põllumajandusplasti säästlikult. 103 Pakendijäätmed Pakendijäätmete teke sõltub suuresti tarbimise tasemest. Majanduskasvuga ja tarbimise suurenemisega on ka kasvanud pakendijäätmete kogused. Pakendijäätmete vältimisel mängivad olulist rolli pakendatud kaupade tootjad ja kaubandus, kes saavad pakendijäätmete kogust mõjutada pakendidisaini (sh korduskasutuspakendi kasutamise) ja –koguse kaudu. Eestisse sisse toodud pakendatud kaupade osas on kohalike meetmetega raske pakendidisaini ja -kogust muuta. Küll aga saavad seda teha kohalikud pakendatud toodete tootjad ja kaubandus. Paljud tööstusettevõtted on juba astunud samme, et vähendada turule lastavaid pakendite koguseid ja suurendada ringlussevõetavate pakendite osakaalu. Samuti on arendatud rühma- ja veopakendite osas korduskasutavate pakendite kasutamise süsteemi. Pakendijäätmete tekke vähendamise näideteks on ka pakendivabad poed, mis hetkel on pigem nišipoed, kuid ka suuremad jaekauplused on hakanud pakkuma enda sortimendis pakendivabasid valikuid või võimalust tooteid otsa täitepakendisse ja tarbija enda pakendisse. Samuti on pakendijäätmete tekke vältimiseks võimalik tarbijaid motiveerida pakendivabasid oste sooritama. Näiteks paljudes müügikohtades pakutakse tarbijatele võimalust osta kuuma jooki enda topsi ning seda tehes pakutakse ka hinnasoodustust. Müügipakendite osas on korduskasutuspakendid kõige pikemat aega kasutusel olnud klaaspudelite näol, mis kogutakse tagatisrahasüsteemi kaudu kokku ning tootjad saavad pudeleid uuesti kasutada. Samas hetkel on klaaspudelite kokkukogumine ja uuesti kasutamine majanduslikult otstarbekas üksnes suurematele tootjatele. 2021. aastal alustasid Eestis tegutsemist mitmed korduskasutuspakendite kasutamise lahendusi pakkuvad ettevõtted, kes pakuvad toitlustusasutustest võimalust valmistoitu ja jooki kaasa osta korduskasutavas pakendis, mille tarbija saab pärast kasutamist tagastada. Samuti on katsetamisel süsteemide laiendamine jaekauplustesse ja toidu eelpakendamiseks. Järjest rohkem korraldatakse avalikke üritusi selliselt, et ühekordselt kasutatavate nõude asemel kasutatakse korduskasutavaid alternatiive. Turule on tulnud ettevõtted, kes on suutelised ka suuremaid üritusi korduskasutavate nõudega teenindama ning selliselt hoitakse ära jäätmete teke ja üritusega ei kaasne prügistamise probleemid Eesmärgid 1. Vähendada pakendijäätmete teket inimese kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes 2018. aastaga. 2. Vähendada ühekordselt kasutavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga. 104 Biolagunevad jäätmed Biolagunevate jäätmete laiemalt ja kitsamalt biojäätmete tekke vähenemist saab eelkõige mõjutada toidujäätmete tekke vähendamise kaudu. Eri toidutarneahela sektorites on toidujäätmete tekke vähendamise võimalused erinevad. Tootmises ja toidutööstuses tähendab see näiteks suuremat ressursitõhusust, lühemaid tarneahelaid ja jääkidest lisaväärtusega uute toodete tootmist. See mõjutab lisaks köögi- ja sööklajäätmete hulka kuuluvatele biojäätmetele ka muid biolagunevaid jäätmeid, mis tekivad näiteks esmatootmises ja toiduainetööstuses. Kaubanduses ja toitlustuses tähendavad toidujäätmete tekke vähendamise võimalused näiteks müügi planeerimist ja prognoosimist, läheneva realiseerimistähtajaga kaubale allahindluste tegemist ning toiduannetamise edendamist. Kodumajapidamiste toidujäätmete ja toiduraiskamise teket saab vähendada tarbimisharjumuste kujundamise kaudu, mis tähendab, et oluline roll on tarbija teadlikkuse tõstmisel. Tarbija valikud mõjutavad toidujäätmete teket ka väljaspool kodu. Eesmärk: 1. Toidujäätmete teke väheneb kogu toidutarneahelas igal aastal (kg/in/a). Põlevkivitööstuse jäätmed 2017. a Riigikogu poolt heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050) strateegiadokumendiga on seatud Eesti pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Samas on Eesti juba integreerinud riikliku 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse Eesti 2035, mis võeti Riigikogu poolt vastu 12.05.2021. Ühtlasi seab „Eesti 2035“ eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energiatootmisele. See kõik avaldab tugevat mõju põlevkivisektorile. Põlvkivi kasutamine väheneb. Kehtivaks põlevkivi energeetilise kasutamise ja õli tootmise PVT-järelduste nõudeks on jäätmete tekke ja kõrvaldamisvajaduse vähendamine, rakendades prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, kordus- ja taaskasutamist. Põlevkivi arengukava (PAK) on riigi jaoks olulise tähtsusega strateegiline dokument valdkonna arengu suunamiseks, milles määratakse põlevkivi kasutamise arengu strateegilised eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Seetõttu on riigi jäätmekavas põlevkivijäätmete teemat käsitletud lühidalt, et vältida teemade kordamist. Põlevkivijäätmete tekke vähendamine sõltub paljuski kaevandamis- ja töötlemismahtudest, mis omakorda on mõjutatud suurematest globaalsetest trendidest, nt energiajulgeolek ja EL kliimapoliitika arengusuunad, mis pole selgelt ettenähtavad või siseriiklikult reguleeritavad. Eesmärk: 1. Põlevkivijäätmete tekke vähendamine. 105 Tekstiilijäätmed Tekstiilijäätmete ringlussevõtuks puudub praegu veel Eestis ja Euroopas piisav võimekus. Seetõttu tuleb igati ennetada tekstiiliesemete jäätmeteks muutumist. Esmalt on oluline kehtestada tekstiili ja tekstiilijäätmete edasise kogumise ja käitlemise korrald amise seaduslik raamistik ja majanduslikud meetmed. Selleks on peamiselt kolm võimalust – tootjavastutuse kehtestamine tekstiiltoodetele, riigikeskne lähenemine või kohalike omavalitsuste keskne lähenemine. Tootjavastutuse korral oleks toote ostmisel hinna sees juba selle kogumise ja käitlemise kulu, see tõstaks toote hinda, kuid tekstiilijäätmete äraandmine oleks tarbijale tasuta. Tootjatel (tekstiili turule panijatel) oleks kohustus korralda ka tekstiilijäätmete ringlussevõtt vastavalt kehtestatavale sihtarvule, mis omakorda motiveeriks tootma ja turustama kestlikumaid tooteid. KOV keskse lähenemise korral kantaks tekstiilijäätmete kogumise ja käitlemise kulud kohaliku omavalitsuse jäätmetasu (või -maksu) kaudu. Riigikeskse lähenemise korral koguks riik vastava maksu või tasu tekstiiltoodete turule panijatelt ning korraldaks keskselt tekstiilijäätmete kogumise ja ringlussevõtu. Vaid Eestis kehtiva tootjavastutuse skeemi välja töötamisega kaasneksid tõenäoliselt komplikatsioonid arvestades, et tekstiiltoodete ostmine ei ole Eesti-keskne, paljud tooted ostetakse ka e-kaubanduse kaudu. EL tasemel plaanitakse jäätmete raamdirektiivi muudatusi muuhulgas seoses tekstiilijäätmetega ning Euroopa Komisjon on kaalumas ka EL ülese tootjavastutuse kehtestamist. Jäätmeteket aitab vältida võimalikult kestlike tootete disainimine. Toodete tootmisel tuleb rohkem tähelepanu pöörata ühekomponentsele tekstiilile, mida on hiljem lihtsam ümber töödelda ja materjalina uuesti kasutusele võtta. Oluline on siinjuures toodete vastavalt märgistamine, mille alusel tarbija saab otsustada kestlikuma või keskkonnasäästlikuma tootmise teel loodud toote kasuks. Tuleb analüüsida jäätmete koguseid ja koostist, et selgitada välja olulisimad fraktsioonid, mille vältimise potentsiaal on kõige suurem. Samuti tuleb hinnata ja katsetada mitterõivastest tekstiilijäätmete (nt vaibad ja madratsid) kogumis- ja töötlemissüsteeme. Ringmajandusele üleminekul on oluline koht ringsetel ärimudelitel, näiteks tekstiili parandusteenused, renditeenused, korduskasutus, jagamisplatvormid jms. Kasutatud tekstiiltoodete ja rõivaste puhul tuleb investeerida headesse puhastus- ja parandustöökodadesse, kogumis- ja sorteerimissüsteemidesse, mille järgselt saab valida toote või rõiva korduskasutuse, taastootmise või ümbertöötlemise vahel. Samuti tuleks luua ja edendada koostöövorme kasutatud rõivaste ja tekstiili kogujate, omavalitsuste, sortijate, korduskasutajate, jäätmekäitlejate ja teiste osapoolte vahel, mis tagaksid kokku kogutud rõivaste võimalikult suure korduskasutuse ja ringlussevõtu taseme. Ringsete ärimudelite tekkimiseks ja laienemiseks on vaja neid toetada nii rahaliselt kui nõustamise kaudu. Kaaluda tuleks ka majandusmeetmeid nagu näiteks maksuleevendused. Tekstiiltooteid tuleb ulatuslikumalt sortida, korduskasutada ja ringlusse võtta, sealhulgas tuleb toetada innovatsiooni, teadusarendust ja tööstusrakendusi, mille läbi see võimalikuks osutub. Kuivõrd Eestisse imporditakse küllaltki suures mahus korduskasutuse eesmärgil tekstiile ja rõivaid, millest märkimisväärne kogus jääb halva kvaliteedi tõttu kasutusele võtmata ja satub jäätmete hulka, siis tuleb ette näha meetmed, mille läbi saab vähendada ebakvaliteetse tekstiili Eestisse jõudmist. Selliseks meetmeks võib olla näiteks piiri sulgemine imporditava teise ringi tekstiili ja rõiva toomiseks või vastava sertifikaadi välja töötamine, mis annab garantii, et toodavad tooted on kasutuskõlblikud. 106 Vältimaks kasutuskõlblike tekstiilesemete äraviskamist tuleb luua võimalikult kasutajasõbralik üleriigiline tekstiili kogumisvõrgustik. Selle võrgustiku arendamisel tuleks teha koostööd korduskasutusorganisatsioonidega, kellel on selles vallas juba pikaajaline kogemus ning teadmised kasutuskõlblike rõivaste nõudluse ja turgude osas. Sageli antakse rõivad korduskautusse annetusena. Annetustena kogutud tekstiili edasine käitlus tuleks muuta läbipaistvamaks (kuhu tekstiilid liiguvad, kui palju teenitakse nende müügilt tulu), et suurendada tarbijate usaldusväärsust kogumissüsteemi vastu. Kaaluda tuleks järelevalve tõhustamist ja lihtsa aruandluskohutuse sisseviimist. Ka müümata jäänud tekstiili hävitamise keelamine vähendaks kasutuskõlblike tekstiilesemete jäätmeteks muutumist. Tekstiili ja tekstiilijäätmete valdkonna üleminekuks ringmajandusele tuleb erinevaid osapooli kaasates põhjalikult analüüsida olemasolevaid ringset tootmist ja majandamist takistavaid probleemikohti, kaardistada võimalikud lahendused, nende rakendamiseks vajaminev ressurss jms. Seda kõike on asjakohane koondada riiklikkusse tekstiilistrateegiasse ning selle elluviimiseks taastada vastav koostööplatvorm. Strateegia koostamisel tuleks arvesse võtta juba tekstiilivaldkonnas läbi viidud uuringuid.85 Kahtlemata on vajalik ka teadlikkuse tõstmine nii tarbijate, kohalike omavalituste kui jäätmekäitlejate tasemel. Teadlikkust saab suurendada vastavate hariduslike programmide abil lasteaedades ja (üli)koolides ning läbi üldsusele või konkreetsele sihtgrupile mõeldud teavituskampaaniate. Tarbijate teadlikkust on vaja tõsta nii kestlike tekstiilitoodete eelistamiseks, parandusoskuste suurendamiseks, korduskasutuseks sobiva ja mitte sobiva tekstiili eristamiseks ning üldisel tekstiili ringlusevõtu teemal. Ringse tekstiilisüsteemi arendamiseks on vaja arendada ja toetada ka ringdisainiga seotud haridust, et Eestis oleks olemas spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused ringsete toodete ja lahenduste arendamiseks. Eesmärgid: 1. Tekstiilesemete tootmisel arvestatakse nende kestlikkusega (kestlik ja teadlik tootmine). 2. Tekstiilijäätmete teke väheneb ja tekstiili korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a). Plastijäätmete jäätmetekke vähendamise eesmärgid on seotud pakendijäätmete eesmärkidega. Prügilate ja jääkreostuse teemat kajastatakse peatükis 3.3. 3.2. Ohutu materjaliringluse suurendamine Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid konkreetsed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava“. 85 2023. aasta algul valmis EKA uuring „Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahendused“. Kättesaadav: media.voog.com/0000/0049/3896/files/EKA_DiMa_KIK_230122.pdf (15.09.2023). 107 Jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote valmistamiseks, st jäätmete ringlussevõttu tuleb vaadata laiemalt ehk see on eelkõige materjaliringlus. Toodete lihtsaks ringlussevõtuks peavad need olema vastavalt disainitud. Jäätmeid tuleb väärindada ja piiratud ressursside tingimuses võimalikult palju uuesti ringlusse suunata. Selleks tuleb toetada ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu, luua täiendavad võimalused ringmajanduse koostööprojektideks - ettevõtete vahelise koostöö ressursside tõhusamaks kasutamiseks, näiteks tööstussümbioos - ühe ettevõtte jäätmed on teise toore. Eestis on selleks potentsiaali eriti biomajanduse kontekstis, et toota kõrge väärtusega kemikaale, disainida uudseid puittooteid, arendada tervist toetavaid toite ja jäätmed tervikuna ära kasutada energia, sh biogaasi tootmiseks. Lisaks on oluline ka jäätmete käitluslahenduste ja valdkonna innovatsiooni toetamine. Näiteks plast on väga hea materjal, kuid hetkel jäätmetena probleemiks kogu ELis käitlusvõimekuste puudumise tõttu. Biojäätmed omavad samuti suurt ringlussevõtu potentsiaali. Suur ringlussevõtu potentsiaal on ka ehitus- ja lammutusjäätmetel ning põlevkivitööstuse jäätmetel (eelkõige aherainel), mida on võimalik kasutada näiteks tee-ehitusobjektidel täitematerjalina (kui toote nõuetele vastav materjal). Ringlussevõtu eelduseks on vastavate kogumisvõimekuste loomise toetamine ja lisaks on vajalik parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada ohutu materjaliringlus. Teadlikkuse tõstmine selles valdkonnas on väga oluline tagamaks meile kõigile ohutum keskkond. Selle saavutamiseks on suurima mõjuga tegevuseks tootearenduse soodustamine ja toetamine ohtlike ainete kasutuse vähendamiseks, mistõttu on oluline riigil välja töötada meetmed ja suunata sellesse valdkonda ka investeeringud. See tähendab, et tuleb edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Lisaks tuleb toetada tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma tootmises ohtlike kemikaalide kasutust asendades need vähem ohtlikega. Selleks, et vältida jäätmetöötlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele, ning edendada jäätmete ringlussevõttu, on oluline jäätmed liigiti koguda. Jäätmete liigiti kogumine tuleb viia mugavale tasemele iga isiku jaoks, olenemata, kas isik paikneb tihe- või hajaasustusalal. Liigiti kogumise edendamisel on kandev roll kohalikel omavalitsustel, kellel tuleb rohkem panustada jäätmete kogumislahenduste loomisesse. Liigiti kogutud materjali on võimalik ringlusse suunata, mille läbi väheneb jäätmete ladestamine või põletamine. Ohutul materjaliringlusel on oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üheks oluliseks komponendiks KHG-de heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Ringlussevõtuks sobimatute jäätmete kasutamine energiamajanduses aitab vähendada survet esmasele taastumatule ressursile ja luua jäätmetest väärtust ka siis, kui need enam toormeks ei sobi. Jäätmete ringlussevõtule on sihtarvud kehtestatud enamasti EL regulatsiooni kaudu (Tabel 14.). 108 Tabel 14. Euroopa Liidu tasemel kehtestatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvud (protsent jäätmete tekkest vastaval aastal kaalu järgi). Jäätmeliik Selgitus Hetkel Sihtarv Sihtarv Sihtarv kehtiv 2025 2030 2035 sihtarv Olmejäätmed kodumajapidamisest 50% 55% 60% 65% pärinevate paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete ja võimaluse korral muudest allikatest pärinevate samalaadsete jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt Pakendijäätmed kõik pakendijäätmed 55% 65% 70% plastpakend 22,5% 50% 55% puitpakend 15% 25% 30% mustmetallist pakend 50% 70% 80% alumiiniumist pakend 50% 60% klaaspakend 60% 70% 75% paber- ja kartongpakend 60% 75% 85% Patareid ja akud Pb-patareid ja -akud 65% 75% 80% Ni-Cd patareid ja akud 75% 80% Li-patareid ja akud 65% 70% muud patareid ja akud 50% 50% Elektri- ja EEE kategooria 1 ja 4 80% elektroonikaseadmed EEE kategooria 2 70% EEE kategooria 5 ja 6 55% EEE kategooria 3 80% Ehitus- ja lammutusjäätmetele (v. a kivid ja pinnas) kehtib ka praegu jäätmete raamdirektiivist tulenev sihtarv 70%, kuid selles ulatuses tuleb jäätmeid kas korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või taaskasutada muul moel. Vaid ringlussevõttu puudutav eesmärk seatakse aastaks 2028 nii ehitus- ja lammutusjäätmetele kui teistele olulistele jäätmeliikidele jäätmekava raames (vt tabel 15). Tabel 15. Jäätmekavas seatavad jäätmete ringlussevõtu eesmärgid aastaks 2028. Ringlussevõtu osakaalu arvutamisel võetakse arvesse nii liigiti kogutud kui ka teiste jäätmeliikidega koos kogutud jäätmeid võttes aluseks sortimisuuringuid (olmejäätmete osas vastavalt IV arvutusmetoodikale). Jäätmekood Jäätmeteke Ringlussevõtt Tegelik Ringlussevõtu Jäätmeliik 2020. a, 2020. a, tonni ringlussevõtu eesmärk tonni määr 2020. a 2028. a Olmejäätmed IV 509 497 147 056 29% 58% arvutusmetoodika alusel Pakendijäätmed Euroopa 71% 70% 205 724 146 848 Komisjoni metoodika alusel 109  Paber ja kartong (sh 20 01 01, 15 01 01 125 779 70 276 56% 90% olmes tekkiv pakend) Metallid (sh olmes 20 01 40, 15 01 04 19 502 16 564 85% 97% tekkiv pakend) Plastid (sh olmes 20 01 39, 15 01 02 77 378 16 801 22% 55% tekkiv pakend) Klaas (sh olmes 20 01 02, 15 01 07 41 616 21 575 52% 75% tekkiv pakend) Biojäätmed 20 01 08, 20 02 01 135 269 28 724 21% 70% Puit (sh olmes 20 01 38, 15 01 03 7 435 1 636 22% 30% tekkiv pakend) Tekstiil (sh olmes 20 01 10, 20 665 0 0% 25% tekkiv pakend) 20 01 11, 15 01 09 Tavajäätmete hulka 17 01, 17 02, 17 865 108 278 100 32% 40% kuuluvad ehitus- ja 03, 17 04, 17 05, lammutusjäätmed 17 06, 17 08, 17 (va kivid ja pinnas, 09, 19 12 05, 19 süvenduspinnas) 12 07 ja 19 12 09 Põllumajandusplast 02 01 04 1501 470 31% 50% (sihtarv on seatud 2013. a määrusega 86 ja kehtib kokku kogutud põllumajandusplasti jäätmetele) Jäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks on vajalik piisav jäätmete ringlussevõtu võimekus. Eestis on ebapiisav eelkõige biolagunevate jäätmete, elektroonikajäätmete, tekstiilijäätmete, plastijäätmete ja suurjäätmete käitlusvõimekus (Tabel 16.). Samuti on jäätmete liigiti kogumiseks vaja juurde rajada omavalitsuste jäätmejaamasid. 86 Vabariigi Valitsuse 15.02.2013. a määrus nr 30 „Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ 110 Tabel 16. olemasolevad ja planeeritavad jäätmekäitluskohad ning nende käitlusvõimekused (allikas: Keskkonnaagentuur) Jäätmekäitluskohad/käitised Baasaasta 87 Viimane jäätmekäitlusvõimsuste hindamine viidi läbi 2022. aastal. Eestis kogutakse ja eeltöödeldakse paljusid olmejäätmeid, mis seejärel eksporditakse jäätmete või toorainena. Probleem käitlusvõimsuste osas on tekstiili-, plasti- ja suurjäätmetega, kuna puuduvad head käitlusvõimalused nii Eestis kui ka välismaal. Prognoos88 Aastaks 2028 on vaja lahendada eelkõige järgmiste jäätmete töötlemise ja ringussevõtu probleemid: tekstiil, plast, POSe sisaldavad jäätmed. Tänane tehnoloogia ei võimalda neid tekkinud jäätmeid piisavalt tõhusalt ja täielikult taaskasutada. Parimate tehnoloogiate kasutuselevõttu on oluline toetada nende jäätmete tekkekohas, kuid arvestades ka mõju keskkonnale ja majandusele. Prognoosi andmed võeti jäätmekäitlusettevõtete poolt jäätmekäitlusloa taotluste läbivaatamisel esitatud dokumentidest, samuti väljastatud lubade ja jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete vahetu kontakti kaudu. Jäätmekäitluskohad (käitised/rajatised) Käitlusvõimalus / Olemasolevad Olemasolev Planeeritud käitised Ajakava ja võimalik Planeeritud käitise tüüp89 käitised käitlusvõimsus90 , rahastusallikas käitlusvõimsus, (t/a) (t/a) Tavajäätmete prügilad 5 töötavat nõuetele 227 000 Olemasolev - Olemasolevladestusmaht 87 Eeltingimuste täitmise tagamiseks võib olla vajadus 2021-2027 rahastusperioodi jooksul andmete uuendamiseks, kuna kogu perioodi jooksul tuleb tagada eeltingimuste täitmine. 88 Sama. 89 Jäätmekäitluskohad on grupeeritud vastavalt põhitoimingule, nt. põletamine, ja jäätmeliigile, nt biolagunevad jäätmed ning olmejäätmete definitsioonile, vt EK raportit ja jäätmekava. Kõik jäätmekäitluskohad on toodud järgmisel kaardirakendusel seisuga algus 2023: https://experience.arcgis.com/experience/9db4c467988c4cba9afbebf1471bc58f/ (15.09.2023). 90 Arvestatud tegelikult kasutusel olevat käitlusvõimsust. Spetsialistide poolt hinnangulised kogused, mis ei ole kinnitatud jäätmekäitlejate poolt .  vastavat prügilat ladestusmaht on piisav on piisav Ohtlike jäätmete prügila 1 töötav prügila 30 000 Hetkel pole vajalik uue RE/ÕÜF Vajalik (planeeritud) prügila rajamine, kuid laiendada olemasoleva 2023… planeeritakse prügila ladestusala (4 olemasoleva kärge ca 120 000 t) laiendamist. Segaolmejäätmete 23 Sorteerimine ja Praeguste teadmiste - Praeguste teadmiste sorteerimisjaam sorteerimisjaama ümberpakendamine juures pole vajalik, kuid juures pole vajalik, kuid vähemalt 342 000 parema tehnoloogia parema tehnoloogia olemasolu korral (PVT) olemasolu korral (PVT) võib tekkida vajadus võib tekkida vajadus muudatusteks muudatusteks Jäätmepõletustehas 2 18 300 (3 300 t/a ja Olemasolev võimekus - Olemasolev võimekus jäätmepõletustehast 15 000 t/a) on piisav on piisav ohtlikele jäätmetele Koospõletustehas (sh 8 koospõletustehast 2 020 tuhat Olemasolev võimekus - Olemasolev võimekus katlamaja) energia tootmiseks (sh on piisav on piisav segaolmejäätmete ja jäätmepuidu põletus Bioloogiline töötlemine 22 bioloogilise Kompostimine ja 7 regionaalset keskust 2023… 30 000 (kompostimine, MBT, töötlemise käitist biogaasi tootmine: SF21+/OF jt) 104 000 SF Meede: Jäätmete ringlussevõtu võimekuse kasv ja ohutu materjaliringluse tagamine (toetus 48-85% ja kogusumma st toetus ja omafinantseering ca 46 miljonit 112  Ohtlike jäätmete 56 sorteerimis- ja Kogumine ja Praeguste andmete - Praeguste andmete käitluskeskus eeltöötluskeskust sorteerimine – 115 põhjal pole vajalik põhjal pole vajalik (kogumipunkti) 000 Elektroonikajäätmete 44 jäätmejaama ja Kogumine ja 25 regionaalset 2023… 2 000 käitluskeskus sorteerimiskeskust sorteerimine korduskasutus- ja SF21+ OF vähemalt 212 000 paranduskeskust91 SF meede: Jäätmete liigiti ringlussevõtt: ainult kogumise korduskasutus taristu optimaalne välja arendamine (toetus 48% ja kogusumma ca 51 miljonit) või toodete väärindamine korduskasutuse edendamine, jäätmetekke vältimine, pakendamise vähendamine(toetus 48% ja kogusumma ca 20 miljonit) Mobiilne 1 puitpakendite 2 5000 (ainult RDF Tänase info põhjal pole - Tänase info põhjal pole jäätmekäitluskoht purusti tootmine või vajalik vajalik sorteerimine Tavajäätmete käitluskohad Tekstiilijäätmed 34 jäätmejaama ja Kogumine ja 1-4 käitluskeskust sh ca 2023… 20 000 sorteerimiskeskust sorteerimine 3 regionaalset SF21+ OF vähemalt 186 000 kogumiskeskust ja ca 1- (ainult tahke 2 ringlussevõtu keskust SF Meede: Jäätmete jäätmekütuse ringlussevõtu tootmine või võimekuse kasv ja ohutu sorteerimine materjaliringluse tagamine 91 ringmajanduskeskused piirkondades vastavalt rahvaarvule 113  Ringlussevõtt: (toetus 48-85% ja kogusumma ainult st toetus ja omafinantseering korduskasutuseks ca 46 miljonit) ettevalmistamine Klaasijäätmed 5 käitluskeskust Kogumine ja Praeguste teadmiste - Praeguste teadmiste sorteerimine juures pole vajalik, juures pole vajalik, vähemalt 200 000 tehnoloogia arenedes tehnoloogia arenedes vajalik vajadus üle vajalik vajadus üle Ringlussevõtt ja vaadata vaadata korduskasutuseks ettevalmistamine 30 000 Plastijäätmed 11 sorteerimis ja Kogumine ja 2-3 käitluskeskust või 2023… 30 000 eeltöötluskeskust sorteerimine eeltöötluskeskust SF21+ OF vähemalt 40 000 (tahkekütuse SF Meede: Jäätmete tootmine või ringlussevõtu võimekuse kasv sorteerimine) ja ohutu Ringlussevõtt ja materjaliringluse tagamine ringlussevõtuks (toetus 48-85% ja kogusumma ettevalmistamine st toetus ja omafinantseering 17 000 ca 46 miljonit) Suurjäätmed 65 jäätmejaama ja Kogumine ja 25 regionaalset 2023… 10 000 sorteerimiskeskust sorteerimine korduskasutus ja SF21+ OF vähemalt 8000 paranduskeskust 92 (tahkekütuse SF Meede: Jäätmete tootmine või ringlussevõtu võimekuse kasv sorteerimine) 92 ringmajanduskeskused piirkondades vastavalt rahvaarvule 114  ringlussevõtt: ainult ja ohutu korduskasutus materjaliringluse tagamine (toetus 48-85% ja kogusumma st toetus ja omafinantseering ca 46 miljonit või toodete väärindamine korduskasutuse edendamine, jäätmetekke vältimine, pakendamise vähendamine(toetus 48% ja kogusumma ca 20 miljonit või Jäätmete liigiti kogumise taristu optimaalne välja arendamine (toetus 48% ja kogusumma ca 51 miljonit) Metallijäätmete 41 sorteerimis- ja Kogumine ja Hetkel pole vajalik, - Hetkel pole vajalik, kuid käitluskeskus eeltöötluskeskust sorteerimine kuid parema parema tehnoloogia vähemalt 447 000 tehnoloogia olemasolul olemasolul vajalik vajalik tõhustada tõhustada Ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine 15 000 (mustmetal and alumiinium) Vanarehvide 23 sorteerimis ja Kogumine ja Hetkel pole vajalik, - Hetkel pole vajalik, kuid käitluskeskus eelkäitluskeskust sorteerimine kuid parema parema tehnoloogia vähemalt 151 000 tehnoloogia olemasolul olemasolul vajalik 37 vajalik tõhustada tõhustada korduskasutuseks Ringlussevõtt: ca ettevalmistamise 280 keskust 115  Pinnasetäide ja 11 Ringlussevõtt ja Olemasolev - Olemasolev ehitustööd sorteerimiskeskust, tagasitäide: 34 000 käitlusvõimsus on käitlusvõimsus on piisav haljastustööd, piisav karjääride sulgemine Jäätmejaam ja teised 115 jäätmejaama, - 20 jäätmejaama, 2023-… 93 kogumiskeskused ning SF21+/OF 32 ohtlike jäätmete 100 ohtlike jäätmete ringlussevõtuks kogumispunkti mobiilset või Jäätmete liigiti kogumise ettevalmistamine statsionaarset taristu optimaalne välja kogumispunkti arendamine (toetus 48% ja kogusumma ca 51 miljonit) Info 2023 aasta alguse seisuga, (allikas: Keskkonnaagentuur) 93 Mahutavus ja maht sõltub objekti asukohast. Objekti asukoht määratakse spetsiaalse rakendusega koostöös kohalike omavalitsustega taristu modelleerimise abil saadud andmete põhjal. 116 Olmejäätmed Olmejäätmetes sisalduva materjali ringlusse suunamise eelduseks on nende liigiti kogumine ja teiseseks toormeks töötlemine. See eeldab kasutajasõbralike ja võimalusel ühtlustatud liigiti kogumise lahenduste olemasolu. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist arvutatakse edaspidi metoodika järgi, mis vastab kõige enam praegusele IV metoodikale. Selle metoodika kohaselt võetakse arvesse olmes tekkiva paberi ja kartongi, metallide, plastide, klaasi, biojäätmete, tekstiili, puidu (sh osaliselt ka samadest materjalidest pakendijäätmed), ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete, segaolmejäätmete, toiduõli ja rasva, suurjäätmete, segapakendite ja veel mõningate jäätmeliikide teke ja ringlussevõtt. 2020. aastal võeti ringlusse ligikaudu 147 tuhat tonni olmejäätmeid. Jäätmekavas püstitatud eesmärgi (58% olmejäätmete ringlussevõtt 2028. a) saavutamiseks tuleb ringlusse võtta ligikaudu 300 tuhat tonni olmejäätmeid aastas, st ringlussevõttu tuleb kahekordistada. Ligikaudu kolmandiku ulatuses on võimalik ringlussevõtt saavutada paberi- ja kartongijäätmete arvelt, teine kolmandik biojäätmete arvelt ja kolmas kolmandik metalli-, plasti- ja klaasijäätmete arvelt. Seega tuleb eriti panna rõhku nende jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu võimekuse arendamisele. Arvestades aga järgnevate aastate sihtarve ja eesmärki suurendada ringleva materjali määra, tuleb panustada kõigi olmejäätmete liikide liigiti kogumise ja ringlussevõtu edendamisse. Olmejäätmete kogumise ja käitluse korraldamise kohustus on peaasjalikult kohalikel omavalitsustel, kes planeerivad jäätmehooldust oma haldusterritooriumil ning korraldavad hangete kaudu vastavaid teenuseid. KOV peaks korraldama jäätme liigiti kogumise ning kogutud jäätmete omanikuna määrama, kuidas neid jäätmeid edasi tuleb käidelda: millised jäätmeliigid ja millises ulatuses tuleb ringlusse võtta, millise osa jäätmetest võib põletada energiasaamise eesmärgil ning millise osa võib prügilasse ladestada. Seeläbi saavad kõik kohalikud omavalitsused panustada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamisse. Lihtsustamaks omavalitsuste tööd on vaja välja töötada ühtsed metoodikad KOVi jäätmete liigiti kogumise taseme arvutamiseks ja KOVi sortimisuuringute tegemiseks. Nende abil on omavalitsustel võimalik ise hinnata oma jäätmeteenuste tulemuslikkust ja planeerida edasisi samme. Jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine on üheks oluliseks võimaluseks jäätmeid rohkem ringlusse suunata. Hetkel on käimas IT mudeli välja töötamine, mille eesmärk hinnata jäätmete liigiti kogumise lahenduste ja taristu vajadust omavalitsustes. Olmes tekkivate pakendijäätmete kogumisega tegelevad paiguti nii taaskasutusorganisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused, kusjuures sageli ei ole omavalitsused pakendijäätmete edasise käitluse ja kulude kandmise osas taaskasutusorganisatsioonidega eelnevalt kokku leppinud. Korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendite kogumise ja käitluse kulud maksatakse sageli kinni jäätmevaldaja poolt, kuigi ta on pakendatud kaupa ostes selle käitluskulu juba tasunud. Senised õiguslikud meetmed ei ole soovitud tulemusi andnud. Olmejäätmete liigiti kogumise tase on madal ja sellega seoses ka jäätmete ringlussevõtu tase. Kohalikud omavalitsused on korraldanud küll olmejäätmete veo, kuid on sageli jätnud korraldamata nende edasise käitluse. KOVid ei vastuta otseselt jäätmehoolduse korraldamise tulemuslikkuse eest. Maailmapanga analüüsis ja Euroopa Komisjoni 2018. a varajase hoiatuse aruandes94 on soovitatud panna kohalikele omavalitsustele vastutus ringlussevõtu eesmärkide saavutamise eest koos trahvidega nendele omavalitsustele, kes eesmärki ei täida. Olmes tekkivate pakendijäätmete tulemuslikuma kokku kogumise saavutamiseks on Maailmapanga eksperdid soovitanud kaaluda ka pakendijäätmete kliiringusüsteemi rakendamist. Sellise süsteemi puhul oleks olmes tekkivate pakendijäätmete kokku kogumine KOVi ülesanne (korraldatud jäätmeveo raames). Kokku kogutud pakendijäätmed antakse seejärel taaskasutusorganisatsioonidele üle või korraldatakse ise ka nende edasine käitlus ning sellega seotud kulud tasaarveldatakse TKOdega. Valitsuse juurde moodustatud rohepoliitika juhtkomisjoni toetava eksperdirühma raportis 34 on seostatud jäätmekäitlussüsteemi arengu pidurdumist pikaajalise olmejäätmete korraldusliku süsteemi toimimise (kohalike omavalitsuste rolli ja tootjavastutuse süsteemi) nõrkusega. Raportis viidatakse, et suurem osa EL liikmesriike on olmejäätmete kogumise ja ringlussevõtu süsteemi rajanud omavalitsuskesksele mudelile. Omavalitsuskeskne jäätmemajandusmudel seisneb selles, et KOV peab arvestust jäätmevaldajate üle, arveldab nendega ja nõustab neid. Seda võib KOV teha iseseisvalt või läbi KOVide koostööorganisatsiooni. Eesti seadusandluses on järk-järgult piiratud kohalike omavalitsuste õigusi jäätmehoolduse korraldamisel, mistõttu on vähenenud KOVide motivatsioon ja võimalused jäätmehooldust arendada. Sellest tulenevalt teeb ka eksperdirühm ettepaneku määrata jäätmete ringlussevõtu parandamiseks kindlaks omavalitsuste vastutus ja õigused selliselt, et omavalitsustel oleks võimalik neile õigusaktidega pandud jäätmealaseid kohustusi täita. Samuti tuleks riigi poolt soodustada ja motiveerida omavalitsuse omavahelist koostööd jäätmekäitluse korraldamisel. KOVide koostöö võimaldaks ära kasutada mastaabiefekti teenuste paremal korraldamisel (nt jäätmeveopiirkonnad). Kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete panemisel tuleb jälgida, et säiliks vabadus otsustada, kuidas ülesandeid täita. Kui Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ei ole võimalik jätta KOVile ülesande täitmisel otsustusvabadust ning ülesande täitmise sisu, tingimused ja kord sätestatakse seadusega, võib tegemist olla riikliku ülesandega. See eeldab aga ülesande täitmisega kaasnevate kulude hüvitamist KOVile riigi poolt või õiguslike aluste loomist, mis võimaldaks kulude tarbijalt tagasi küsimist (tasu või maksu näol). Seega kohalikele omavalitsustele olmejäätmete ringlussevõtu eest vastutuse määramisega peab kaasas käima kohalike omavalitsuse õiguste laiendamine. Eelkõige on see oluline jäätmehooldussüsteemi rahastamiseks. Omavalitsuste võimalused jäätmehooldust arendada ja rahastada on täna kehtiva regulatsiooniga piiratud. KOVid on korduvalt tõstatanud probleemi, et neil lasub küll kohustus korraldada jäätmehooldust, kuid rahalisi vahendeid selleks oma eelarves napib ja riigi toetus läbi KIKi toetusmeetmete vajalike tegevuste elluviimiseks ei ole piisav. Seega omavalitsustel puudub sisuliselt jäätmehoolduse arendamiseks rahastusallikas. Jäätmetasu küsimise õigus on kohalikele omavalitsusele antud enamikes EL liikmesriikides . Jäätmehoolduse viimiseks uuele tasemele, mis tagab nii ringlussevõtu sihtarvude täitmise, kasutajasõbralikud jäätmeteenused kui ka „saastaja maksab“ printsiibi rakendamise, on vaja luua mehhanism, mille kaudu omavalitsused saavad jäätmehoolduse korraldamist rahastada. 94 Euroopa Komisjoni aruanne jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta ja varajase hoiatuse aruanne Eesti kohta 2018. (15.09.2023). 118 Ringlussevõtu saavutamine eeldab mahukat jäätmevaldajate teavitamist, kasutajasõbralike jäätmete liigiti kogumise lahenduste loomist, jäätmejaama teenuse arendamist, jäätmevaldajate üle järelevalve tõhustamist, uuenduslike digilahenduste kasutuselevõttu ning uuringute läbiviimist, millega selgitatakse välja olemasolev jäätmete liigiti kogumise tase ja liigiti kogumist takistavad asjaolud. Üks võimalus jäätmehooldussüsteemi rahastada on anda kohalikele omavalitsustele õigus jäätmetasu või -maksu küsimiseks jäätmevaldajatelt. Lisaks kohalike omavalitsuste motiveerimisele tuleb läbi keskkonnatasude motiveerida jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete ladestamisele ja põletamisele. Eestis ei ole seni kehtestatud jäätmepõletustasu ja jäätmete ladestustasu ei ole tõstetud aastast 2015. Jäätmete ladestamine ja energiakasutus on seni üldjuhul majanduslikult soodsamad käitlusviisid kui ringlussevõtt. Paraku makstakse täna endiselt Iru soojuselektrijaamale ka taastuvenergia toetust segaolmejäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi põletamise eest ning vastav toetusskeem lõpeb 2025. aastal. See on vastuolus jäätmehierarhiaga, mille kohaselt energiakasutusele tuleb eelistada ringlussevõttu. Seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete põletamise eest taastuvenergia toetuse maksmine esimesel võimalusel lõpetada. Selle asemel on vaja tekitada nõudlus biolagunevatest jäätmetest toodetud ressursi (teisese toorme) järele. Kaaluda tuleks ka KOVidele taluvustasu rakendamist uute käitlusrajatiste püstitamisel KOVi territooriumile. Seni on uute rajatiste tekkimine takerdunud sageli kohalike elanike suure vastuseisu taha ning sellega seoses pikenevead lubade menetlusajad. Ka ettevõtted on välja toonud murekoha, et loa saamine uue tehase rajamiseks venib väga pikaks ning seda teades võib ettevõte plaani elluviimisest üldse loobuda. Probleemi võib aidata lahendada taluvustasu kehtestamine, aga ka parem kohaliku kogukonna kaasamine ning selgitustöö, lube menetlevate ametnike töökoormuse leevendamine ja taotluste kvaliteedi parandamine. Jäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb kaaluda ka selliseid meetmeid nagu materjalipõhise kogumis edendamine, jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine, korraldatud jäätmeveo teenuse hinnastamise reguleerimine ning järelevalve tõhustamine. Materjalipõhist kogumist tuleks kaaluda eelkõige paberi ja kartongi puhul. Praegu kogutakse eraldi paber- ja kartongpakendit TKOde poolt ning paberit ja kartongi (vanapaberit) kohalike omavalitsuste korraldatud kogumise kaudu. Praktikas on need konteinerid ristkasutuses, st pakendeid pannakse vanapaberi konteinerisse ja vanapaberit pakendikonteinerisse. Vale kasutus põhjustab nii TKOdele kui KOVidele (avalike vanapaberi konteinerite puhul) või jäätmevaldajatele (vanapaberi tekkekohalt äraandmisel) täiendavaid kulusid. Segasemaks teeb nende eristamise ka asjaolu, et mõlema jäätmeliigi konteineri soovituslik värv on sinine. Seetõttu tuleks kaaluda paberi ja kartongi puhul materjalipõhisele kogumisel üleminekut. Alternatiiviks on näiteks perioodikale tootjavastutuse kehtestamine, mis juhul perioodika tootja (trükiettevõte) kannaks perioodika kokku kogumise ja käitlusega kaasnevad kulud. 119 Jäätmete liigiti kogumise korraldus on kohalikes omavalitsuste lõikes üsnagi erinev. Korraldatud jäätmeveo raames on mõnes KOVis võimalik ära anda vaid ühte liiki jäätmeid, mõnes aga kuni kümme liiki jäätmeid. Jäätmejaama teenused on samuti KOVides erinevad nii hinnastamise, lahtiolekuaegade kui vastuvõetavate jäätmeliikide osas. Ka muude jäätmete kogumine (pakendid, tekstiil, ohtlikud jäätmed, suurjäätmed) on KOVide lõikes erinevad. Ka konteineritel olevad märgistused on väga erinevad. Kõik see tekitab jäätmevaldajates segadust, mis omakorda takistab jäätmete liigiti kogumise edenemist. Olukorra lahendaks kolme või nelja jäätmete liigiti kogumise lahenduste paketi välja töötamine. Paketid kujutaksid endast kasutajasõbraliku ja kuluefektiivse liigiti kogumise taristu terviklahendust arvestades vastava KOVi eripärasid. Vastavate pakettide rakendamiseks tuleb välja töötada toetusmeede kohalikele omavalitsustele. KOVid saavad jäätmete liigiti kogumist otseselt mõjutada läbi jäätmeteenuste hinnastamise. Kulude ristsubsideerimine on juba üsna tavapärane, kuid pole kaasa toonud märkimisväärset tõusu liigiti kogumises. KOVide praktika selles osas on üsna erinev, ning sageli on endiselt kõige mugavam just segaolmejäätmete äraandmine (teenust võimaldatakse automaatselt ja kõige sagedamini). Kui sellise mugava teenuse hind on biojäätmete, pakendijäätmete või vanapaberi äraveo teenustasust vaid paari euro võrra kallim, siis ei motiveeri see paljusid elanikke või ettevõtteid oma harjumusi muutma. Siinjuures on oluline ka vastutuse tekkimine. Jäätmevaldaja peaks mõistma, et jäätmete liigiti kogumine on tema kohustus ja vale käitumise puhul tuleb tal vastutada (näiteks maksta kordades kõrgemat teenustasu). Selle juurutamiseks on vaja tugevdada järelevalvet. Jäätmehoolduse osas järelevalve tegemiseks puudub täna paljudel KOVidel nii ajaline kui rahaline ressurss, mõnel juhul ka pädevus. Vajalik on omavalitsuste üldise jäätmehooldusalase pädevuse suurendamine koolituste ja juhendamise kaudu, KOVide omavahelise ja Keskkonnaameti suunalise koostöö edendamine, heade praktikate jagamine ning erinevate järelevalve tööriistade (nagu PrügiBinGO) väljapakkumine. Efektiivse jäätmete liigiti kogumise korralduse kõrval on väga oluline jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamine. Eestis võetakse seni ringlusse vaid 29% olmejäätmetest, 43% olmejäätmetest põletatakse energia saamise eesmärgil. Arvestades, et olmejäätmetest suur osa on biojäätmed ja plastid, tuleks edendada ja toetada nende käitluslahenduste tekkimist. Ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks on välja töötamisel struktuurifondide toetusmeede. Oluline on toetada ka liigiti kogumise arendamist. Liigiti kogumise taristu arendamise toetamisel on oluline kaaluda ühtse märgistuse kasutamist (kas siis riiklikult kokku lepitud märgist nt piktogrammid või juba EL poolt kokku lepitud ühtset märgistust). Biojäätmed on väärtuslik ressurss, mille kogused lähiaastatel suurenevad, kuid ringlussevõtu võimekus pole selleks täna veel piisav. Maailmapank on jäätmevaldkonna tervikanalüüsis soovitanud kogumisüsteemidesse ja taristusse investeerimise ning teadlikkuse tõstmisega tõsta biojäätmete liigiti kogumist Euroopa parimate süsteemide tasemeni ehk vähemalt 65%-ni. Sellele lisandub alates 2025. aastast kohtkompostitav biojäätmete kogus95 . Oluline on edendada teadlikkust korrektsest kohtkompostimisest ja sellest, milliseid tingimusi vajavad lagunemiseks toidujäätmed ning milliseid aia- ja haljastujäätmed. Saavutades liigiti kogumise taseme vähemalt 65% biojäätmete kogutekkest, suunates liigiti kogutud jäätmed maksimaalselt ringlusesse ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid koguseid, on võimalik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase. 95 Tekkekohal liigiti kogutud ja ringlusse võetud biojäätmete koguste arvutamise metoodika on toodud Euroopa Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004. (15.09.2023). 120 Ringlussevõtt võib toimuda koos teiste biolagunevate jäätmetega (käsitletud biolagunevate jäätmete peatükis). Biojäätmete ringlussevõtuga tegelevad sellised suured jäätmekäitlejad nagu Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus Harjumaal, Väätsa prügila Järvamaal, Paikuse prügila Pärnumaal, Eesti Keskkonnateenused Aardlapalus Tartumaal. 2022. a alustas tööd biojäätmetest biogaasi tootev tehas Harjumaal Maardus, mille käitlusmaht on 20 000 t/a. KAURi andmetel puudub biojäätmete ringlussevõtu võimekus praegu seitsmes maakonnas, mistõttu jäätmete liigiti kogumise suurenemisel tekib vajadus biojäätmeid pikema vahemaa taha transportida (Tabel 17.). Tabelis toodud potentsiaalne ringlussevõtu võimekus tähistab väljastatud keskkonnakaitselube ja olemasolevat infrastruktuuri biojäätmete eeltöötlemiseks, kuid biojäätmete käitlus on sertifitseerimata, mille alusel saaks käideldavad jäätmed lugeda ringlusse võetuks. Tabel 17. Biojäätmete koguteke 2020–2021, olemasolev ringlussevõtu võimekus ja potentsiaalne ringlussevõtu võimekus maakondade lõikes. Potentsiaalne ringlussevõtuvõimekus näitab 2022 aastal jäätmekäitlusettevõtete võimekust ringlussevõtutoimingu teostamiseks, omades juba olemasolevat taristut, kuid keskkonnakaitseloal puudub vastav toimingukood (R3o). Biojäätmete koguteke on arvutatud riigi keskmise biojäätmete osakaalu järgi segaolmejäätmetes, millest on maha arvestatud võõriste osakaal. Võimalikud maakondade vahelised dubleerimised ei ole maha lahutatud, kodukompostimisega ei ole arvestatud. Allikas: Keskkonnaagentuur. Maakond Biojäätmete Biojäätmete Olemasolev biojäätmete Potentsiaalne koguteke koguteke ringlussevõtu võimekus ringlussevõtu 2020. a 2021. a 2022. a (2023. a. võimekus 2022. a korrigeeritud) (2023. a. korrigeeritud) Harjumaa 71 510 86 718 70 000 18 365 Tartumaa 17 837 16 439 9 000 15 310 Ida-Virumaa 9 744 7 155 1 150 1 231 Pärnumaa 8 293 7 920 3 000 2 530 Lääne-Virumaa 6 411 6 852 3 500 10 097 Viljandimaa 3 692 3 716 0 115 Võrumaa 3 012 2 676 0 1050 Järvamaa 2 581 2 220 11 500 650 Saaremaa 2 328 2 094 0 1 100 Valgamaa 2 291 2 246 0 150 Raplamaa 2 120 1 997 500 5 000 Jõgevamaa 1 844 2 136 5 000 8 040 Läänemaa 1 704 1 649 0 300 Põlvamaa 1 455 1 437 0 91 Hiiumaa 472 233 0 200 Uute biojäätmete ringlussevõtu võimekusega käitluskohtade rajamisel tuleks lähtuda läheduse põhimõttest ning rajada neid eelkõige piirkonda, kus olemasolev ringlussevõtu võimekus ei ole seal tekkivate jäätmete käitlemiseks piisav. 121 Eesmärk 1. Kohalikud omavalitsused on motiveeritud korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud jäätmete materjalina ringlusse suunamist. 2. Eestis on olemas piisav olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu võimekus ja seda toetav majanduslik raamistik, mis võimaldab täita 2025. ja 2030. a olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve ning väärindada jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena. Ehitus- ja lammutusjäätmed Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär, kuid suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks. 2020. aastal kasutati tagasitäiteks 33% tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest. Ringlussevõtu osakaal oli 2020. aastal 32%. Jäätmehierarhia põhimõtete kohaselt tuleb jäätmete tagasitäiteks kasutamisele eelistada nende materjalina ringlussevõttu, mistõttu on oluline suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu (sh korduskasutuseks ettevalmistamise) osakaalu. Ehitusvaldkonnas on ohutu materjaliringluse suurendamiseks oluline uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel vältida ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide kasutamist. Juba tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete puhul on nii ohutu materjaliringluse kui jäätmete ringlussevõtu vaatest väga oluline materjali kvaliteet - mida puhtam ja kvaliteetsem on materjal, seda rohkem on võimalusi selle uuesti ringlusse suunamiseks. Materjali kvaliteeti aitab parandada jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohal, st ehitus- ja lammutusobjektidel, ning ehitiste liigiti lammutamine, mille puhul eraldatakse juba hoone lammutamise käigus esemed ja materjalid, mis sobivad uuesti kasutusele võtmiseks ning ohtlikke aineid sisaldavad materjalid, mida ei ole võimalik ringlusse suunata. Näiteks ei ole lubatud asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide (nt asbesti sisaldav eterniit) taaskasutamine ning samuti tuleb tähelepanu pöörata püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavatele materjalidele. Püsivaid orgaanilis i saasteaineid võivad sisaldada näiteks ehitustegevuses kasutatud plastid, liimid, vuugisegud, kattematerjalid, ehitusvahud, hermeetikud, töödeldud puit jms. Vajadusel tuleb enne jäätmete ringlusse suunamist teha analüüsid veendumaks materjali ohutuses. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel koguda võimalikult suures ulatuses liigiti ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale. Täpsemad nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele on sätestatud kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades, kuid täpsed nõuded võivad omavalitsuste lõikes erineda. Erinevat lähenemist aitaks vältida ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise nõuete sätestamine riiklikul tasandil. Ehitus- ja lammutusjäätmed on oma olemuselt väga heterogeense koostisega, kuid samas on lammutatavad hooned suuresti samatüübilised ning lammutamisel saadavad materjalid erinevate hoonetüüpide lõikes sarnased. Selleks, et saada infot tüüpsete hoonete lammutamisel tekkivate materjalide omaduste ja edasiste kasutusvõimaluste kohta on oluline hoonetes olevad materjalid kaardistada ning teostada analüüsid ja läbi viia katsetused materjalide reaalsete omaduste hindamiseks. Oluline on ka hoonete lammutamise ja jäätmete liigiti kogumise juhiste väljatöötamine. Samuti on vajalik leida lahendused, mis aitavad viia kokku ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud materjalide tekitajad ja võimalikud kasutajad (nt materjalipanga loomine). 122 Hoonete liigiti lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumise suurendamisel on suur roll järelevalvel, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu järelevalve tõhustamisele. Riiklikku järelevalvet ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejate üle on võimalik tõhustada eelkõige läbi riskipõhise kontrolli ja digilahenduste kasutuselevõtu. Jäätmete tekkekohas liigiti kogumise ja nõuetekohaseks käitluseks üle andmise osas järelevalve teostamisel on suur roll kohalikel omavalitsustel. Kohalike omavalitsuste poolse järelevalve tõhustamisele aitab kaasa erinevate digilahenduste kasutuselevõtt nagu näiteks ehitamise ja sellega seonduvate protsesside digitaliseerimine (sh ehitusprojektis jäätmekoguste info väljatoomine). Järelevalve tõhustamise vaatest on oluline kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistide koolitamine jäätmekäitluse ja laiemalt ringmajanduse teemadel. Ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kvaliteedi ja koguste varieeruvuse ning tekke hajutatuse tõttu on esmase toorme kasutamine tellijate jaoks sageli odavam ja riskivabam. Selleks, et edendada teisese toorme kasutamist on oluline välja töötada ringlussevõetud materjalide kasutamist edendavad majanduslikud stiimulid ja riigihangete tingimused. Oluline on ka EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Poliitilise prioriteedi olemasolul on võimalik suurendada jäätmete ringlussevõttu läbi teisese toorme kasutamise kohustuslikuks muutmise, kuid samas on vajalik arvestada asjaoluga, et teisese toorme kasutamine on sageli klassikaliste ehitusmaterjalide kasutamisest kallim, selle omadused võivad varieeruda ning ei pruugi vastata kvaliteedinõuetele ning suuremate objektide korral võib osutuda probleemiks samatüübilise materjali koguste tagamine. Lisaks kaasnevad teisese toorme kasutamisega erinevad kaudsed mõjud (transpordi täiendav läbisõit jne). Tulenevalt eelnevast vajab teisese toormega seonduv veel täiendavaid uuringuid, mistõttu ei ole hetkel otstarbekas teisese toorme kasutamise kohustuslikuks muuta. Lähiaastatel saab teisese toorme kasutamist taristuehituses suurendada eelkõige läbi Transpordiameti kui suurima tee-ehitusprojektide hankija ning Rail Baltica raudtee ehituse. Eesmärgid: 1. Suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõttu (sh korduskasutuseks ettevalmistamist) selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40% tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). 2. Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete ohutut materjali ringlust suurendab korrektne jäätmehooldus. 123 KliM edastas 2020. aastal kohalikele omavalitsustele jäätmevaldkonna soovituskirja, mis käsitles jäätmete liigiti kogumist. KliM soovitas jäätmete liigiti kogumise visuaali lihtsustamiseks võimalusel kasutada värvilahendusi. Värvilahendused on soovituslikud lisada kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadesse. Tulevikus peaks olema eesmärgiks kasutada toote tootmisel selliseid materjale, mis ei sisalda ohtlikke aineid, näiteks tuleb vähendada/eelistada pinnakatete valmistamisel ja kasutamise selliseid tooteid, mis ei sisalda ohtlikke aineid või vähendada ohtlike ainete kasutamist toodetes. Enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal tuleb eemaldada tekkinud jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et hõlbustada jäätmete edasist töötlemist. Jäätmehoolduses on vaja kasutada tõhusaid meetmeid, mis soodustavad jäätmete hilisemat ringlussevõttu. Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks ja sellega võivad ressursid sattuda jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Oluline suurendada riigipoolset initsiatiivi ja rakendada regulatiivseid meetmeid ohtlike jäätmete taaskasutuspotentsiaali realiseerimiseks. Ohtlike jäätmete käitlusel on oluline lähtuda jäätmehierarhiast. Ohtlikke jäätmete taaskasutamisele tuleb eelistada ringlussevõttu, nt õli sisaldavate jäätmete, lakkide ja värvide osas tuleb võimalusel teostada regenereerimist energiakasutuse või kütusekomponendi asemel. Põlevsegusid peaks valmistama vaid nendest jäätmetest, mille liigiti ringlussevõtt ei ole võimalik. Keskkonnaamet on alates 2017. aastast kaardistanud ohtlike jäätmete laoseise ning keskkonnajärelevalve on teostanud Keskkonnaameti andmete alusel laoseisudele kontrollimist. Suurte laoseisudega ettevõtted on lisatud keskkonnajärelevalve tööplaani. Selline tegevus on olnud tõhus ning seetõttu on oluline jätkata laoseisude kaardistamisega ning laoseisude järelevalvega. Lisaks on oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga tegevusi, mis on vajalikud oluliste jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete puhul, mis kipuvad ladudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud. Keskkonnaametilt saadava info alusel on võimalik suunata toetusi ohtlike jäätmete käitlusvõimekuse loomiseks, hoida valmidust erakorralistele olukordadele reageerimiseks ning sõlmida koostöölepped liikmesriikidega ohtlike jäätmete käitluseks. Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu peab tagama ohtlike jäätmete ladestamise vähendamise ning taaskasutuse osakaalu suurenemise. Jäätmete ladestamise eest makstav tasu kui majanduslik instrument peab koostöös teiste asjakohaste regulatsioonide ja meetmetega motiveerima tekkivaid jäätmeid keskkonna seisukohast kõige otstarbekamalt käitlema. Ohtlike jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2021. a novembris tehtud jäätmesaadetiste määruse 1013/2006 muutmise ettepanekut, keelata jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, on oluline tagada Eestis ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning sellega maandada risk, et ohtlikud jäätmed hakkavad kuhjuma. Vaivara OJKK- ga on võimalik tagada ohtlike jäätmete kõrvaldamine ehitades välja neli uut kärge. Vaivara OJKK peaks tagama valmiduse erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. Lisaks tuleb välja töötada konkreetsed tingimused erakorraliste juhtude lahendamise korraldamiseks. 124 Lisaks sellele on Vaivara OJKK võimaliku laienemise osas vajalik analüüsida, kas ses osas on potentsiaal võimalikuks laienemiseks. Laienemine oleks mõistlik üksnes juhul, kui see annaks kompleksile tulevikus ringmajanduse vaatest lisaväärtust, mis tähendab, et lisaks ladestamisele võimaldataks territooriumil ladestamise kõrval ka jäätmete ümbertöötlemisega seotud tegevusi (näiteks akude ümbertöötlus jne). Eesmärgid: 1. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1). Ohtlike jäätmete ringlussevõtt toimub taustauuringu alusel 2. Ohtlike jäätmete kõrvaldamisel lähtutakse jäätmehierarhiast, ladestamise teel kõrvaldatakse ainult neid ohtlikke jäätmeid, mida taaskasutada ei ole võimalik. Vaivara OJKK-s tagatakse ohtlike jäätmete kõrvaldamise võimekus. 3. Tõhustada järelevalvet ohtlike jäätmete käitlemise üle, sh tõhus jäätmete käitlus vastavalt jäätmehierarhiale ning vaheladustamise vähendamine. 4. POSe jms sisaldavate ohtlike ainete ringlussevõttu välditakse (täiendada seda eesmärki) 5. Riigil on valmidus vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida. Sõlmitud on koostöölepped liikmesriikidega. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete ohutu materjaliringluse suurendamine Ohutut materjaliringlust toetab tarbija teadlikkuse tõstmine, mille abil väheneb elektroonikaromude viskamine olmejäätmete hulka ning väheneb kodudes hoiustatava elektri- ja elektroonikaseadmete kogus. Liigiti kogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks. Tarbijad peavad niisuguse kogumise õnnestumisele aktiivselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada elektroonikaromusid tagastama. Hetkel saab tarbija tasuta e-jäätmeid üle anda kohaliku omavalitsuse jäätmejaama või turustajatele 1:1 põhimõtte alusel. Euroopa 96 elektroonikajäätmetest ja nende kogumise sihtarvude uuringust selgus, Elektroonikaromude kogumise analüüsist 97 selgub, et tarbija jaoks on ebamugav viia väikeseid seadmeid jäätmejaamade ning võimalusel eelistatakse neid tagastada läheduses asuvasse kauplusesse. Tulevikus võiks toimuda väikeste elektroonikaseadmete tagastamine kõikidesse müügikohtadesse sarnaselt patareide ja akude ning lambipirnidega, mis vähendaks väikeste e- jäätmete sattumist olmejäätmetesse. 96 Euroopa elektroonikajäätmete kogumise sihtarvude analüüs, 2020, Unitar 97 European Economic and Social Committee. Identifying the Impact of the Circular Economy on the Fast-Moving Consumer Goods (FMCG) industry: Opportunities and challenges for businesses, workers and consumers – mobile phones as an example,EU Publications, 2019, Kättesaadav: https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/publications- other-work/publications/identifying-impact-circular-economy-fast-moving-consumer-goods-fmcg-industry- 125 Elektroonikaromud sisaldavad väärtuslikku materjali (väärismetalle ja plasti), mida saab kasutada uutes toodetes teisese toorainena. Toorainete säästmise eesmärgiga on vaja võtta ringlusse elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvaid väärtuslikke ressursse. Tulevikus peaks elektroonikaromude töötlemine, sealhulgas taaskasutamise, ringlussevõtt ja korduskasutamiseks ettevalmistamise toimuma vastavalt Euroopa standarditele. Kõnealused standardid kajastavad tehnika taset. Elektroonikaromude kõrvaldamist tuleb vältida, va seadmete osade osas, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab elektroonikaromude tõhusat ringlussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise. Eesmärgid: 1. Tarbija keskkonnateadlikkus kasvab, elektroonikaromude osakaal segaolmejäätmetes väheneb võrreldes 2020. aastal teostatud uuringuga. 2. Elektroonikaromude kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavutatakse 2023–2028. 3. Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-rideri’te kogus väheneb 2025. aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-rideri’te probleem. 4. Järelevalve tõhustamine, Illegaalne ja ebatõhus jäätmekäitlus väheneb. Patarei- ja akujäätmete ohutu materjaliringluse suurendamine Kogumise sihtarvu saavutamist mõjutab tarbija teadlikkus, teabekampaaniate tõhusus, kogumiskoha nähtavus, kogumisvõrgustiku tihedus, tugevam järelevalve andmete kvaliteedi üle ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Kantavate patareide ja akude liigiti kogumist on võimalik tõhustada tootele lisatavate selgete märgiste ja sümbolite, müügikohas nähtaval oleva teabe ja internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu ning tõhusa teabekampaaniga. Tootjad ja turustajad peaksid aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises sellest, et patareisid ja akusid tuleks koguda eraldi, et kogumissüsteemid on kättesaadavad ja et lõppkasutajatel on oluline roll patarei- ja akujäätmete keskkonna seisukohast optimaalse käitlemise tagamisel. Teabe avaldamisel kõikidele lõppkasutajatele tuleks kasutada nüüdisaegset infotehnoloogiat. Teave tuleks esitada kas klassikaliste vahendite, näiteks väli-, plakati- ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu või uuenduslikumate vahendite abil, näiteks patareile või akule kantud ruutkoodiga elektrooniline juurdepääs veebisaitidele. Tootjad peaksid tegema turustajatele ja ettevõtjatele ning muudele jäätmekäitlejatele, kes tegelevad remondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtuga, kättesaadavaks teabe patarei- ja akujäätmete ladustamise ja kogumise suhtes kohaldatavate ohutus- ja kaitsemeetmete, sealhulgas tööohutuse kohta. opportunities-and-challenges-businesses (15.09.2023). 126 Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, kõikidel tootjatel peaks olema laiendatud tootjavastutus oma patareide ja akude käitlemise eest nende olelusringi lõpus. Laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusi tuleks kohaldada kõikide tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes. Selleks tuleks välja selgitada free-rider’ite osakaal ning kaasata senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid. Patareide- ja akujäätmete käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale akude taastamine, akude korduskasutuseks ettevalmistamine, kasutusotstarbe muutmine ja ringlussevõtt. Patareide- ja akujäätmete kasutusotstarbe muutmise, taastamise, ringlussevõtu osas on vaja analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust. Tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid, mis ei sobi enam algseks otstarbeks, milleks need toodeti, võib kasutada muul otstarbel paiksete energiasalvestusakudena. Tekkimas on kasutatud tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude taaskasutusturg ning seega tuleks jäätmehierarhia praktilise kohaldamise huvides määratleda erieeskirjad, et võimaldada vastutustundlikku kasutatud patareide ja akude kasutusotstarbe muutmist, võttes samal ajal arvesse ettevaatuspõhimõtet ja tagades lõppkasutajatele kasutamise ohutuse. Iga kasutatud patarei ja aku puhul tuleks hinnata selle seisukorda ja olemasolevat mahutavust, et teha kindlaks, kas see sobib kasutamiseks algsest erineval otstarbel. Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab parandada patareide ja akude ringlussevõtu võimalusi ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamine. Eesmärgid: 1. Tarbija keskkonnateadlikkus kasvab. Kantavate patareide- ja akujäätmete osakaal segaolmejäätmetes väheneb, 2028. aastal on patarei- ja akujäätmete kogus olmejäätmetes väikesem võrreldes 2024. aastaga 2. Patarei- ja akujäätmete kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavutatakse 2023–2028. 3. Akujäätmete töötlus lähtub jäätmehierarhiast ning vaheladustamine väheneb. Tööstuslike, kergtranspordivahendite ja elektrisõidukite akude osas suureneb kasutusotstarbe muutmine ja akude taastamine võrreldes. 4. Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-rider’ite kogus väheneb 2025. aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-rider’ite probleem 127 Romusõidukite ohutu materjaliringluse suurendamine Eesti Liiklusregistris on 30.09.2020 seisuga mitteaktiivses osas 180 946 sõidukit, mis on üle kümne aasta vanad, kuid ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust. Romusõidukite direktiivi hindamisel leiti, et üle tuleks vaadata liikmesriikid e registreerimissüsteemid, mis võimaldavad sõiduki omanikul tasuta ajutiselt või määramata ajaks deklareerida, et sõiduk pole mõeldud avalikel teedel kasutamiseks. Lisameetmete kehtestamine määramata ajaks kustutamise eest vähendab sõiduki omaniku soovi sõiduk määramata ajaks liiklusregistrist kustutada ning nende sisseseadmine motiveerib sõiduki omanikke langetama oma sõidukite suhtes kiireid ja konkreetseid otsuseid. Sõiduki omanikule, kes annab sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, väljastatakse lammutustõend. Lammutustõendiga kustutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõiduk liiklusregistrist tasuta ning sellisel juhul sõiduki omanikule lisameetmed ei rakendu. Sõiduki omanikule, kes annab oma kasutuselt kõrvaldatud sõiduki keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, sellisel juhul mõju ei avalduks. Näiteks tasu või muu meetme kehtestamisel peab kasutuselt kõrvaldatud sõiduki omanik kiiremini otsustama, kas ta plaanib sõidukit tulevikus veel kasutada või mitte. Kadunud sõidukite hulka suurendab ka kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemine tegevusloata töötlemiskohtades, kus sõiduki lammutamisel lammutustõendit ei väljastata. Illegaalsed romusõidukite käitluskohad on koormavaks avalikule sektorile ning keskkonnale (õhk, vesi) ja inimese tervisele, kui õnnetused juhtuvad asustatud kohas, mistõttu on oluline tõsta sõiduki omaniku motivatsiooni viia kasutuselt kõrvaldatud sõiduk ametlikku käitluskohta. Hetkel on olukord, kus illegaalsed käitluskohad on võimelised rohkem maksma romusõiduki eest, kui keskkonnaluba omav jäätmekäitleja. Keskkonnaluba omav jäätmekäitleja käitleb romusõidukeid vastavalt kehtestatud nõuetele, mis on kulukam, ajamahukam ja nõuab investeeringuid, mistõttu on keskkonnaluba omaval jäätmekäitlejal raskem konkureerida illegaalse jäätmekäitlejaga, kes ei käitle jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. Täieulatusliku laiendatud tootjavastutuse süsteemi korral peaksid tootjad looma tootjate ühenduse ja kandma jäätmekäitluse kulud. Teatavate romusõidukite materjalide (näiteks plasti, klaasi, elektrooniliste komponentide) kvaliteetne ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse vähese kasumlikkuse tõttu enamasti tegemata, materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid. Kuna mootorsõidukites olev kõikide materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid, siis on oluline, et eemaldamise kulusid kataksid tootjad. Kulude katmine võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja mootorsõidukite osade korduskasutamist. Kavandatav meede tagaks võrdsed tingimused tootjatele, jäätmekäitlejatele ning võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja korduskasutamist. Eesmärgid: 1. Saavutatakse toimiv mootorsõidukite tootjavastus. 2. Vähendada mitteaktiivses osas olevate sõidukite hulka, mis on illegaalselt lammutatud või vastab romusõiduki definitsioonile. 3. Romusõidukite käitlus toimub efektiivselt, mida tõendab nõuetekohaselt läbiviidud katsepurustamine. 4. Tuvastatakse free-rider’ite osakaal 2025. aastal, free-rider’ite kogus väheneb 2025. aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-rider’ite probleem. 5. Järelevalve tõhustamine. 128 Põllumajandusplasti ohutu materjaliringluse suurendamine Tarbijaid tuleks muu hulgas hariduse ja teadlikkuse tõstmise kaudu motiveerida muutma oma käitumist. Oluline on teostada tõhusaid teavituskampaaniaid, millega suurendada teadlikkust ohutust materjali ringlusest. Tulevikus peaks põllumajandusplasti jäätmete teadlikkuse tõstmise, kogumise ja ringlussevõtu nõuded olema paremini reguleeritud. Tarbijal peab olema mugav ja alati võimalik põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmeid üle anda. Selleks, et võimaldada põllumajandusplasti kogumist jäätmejaamadest on vaja parandada põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete kogumisharjumisi. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete ilmastikukindel ja lahuskogumine muudest jäätmetest võimaldab jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu. Võõristest vabad põllumajandusplastist tekkinud jäätmed omavad suuremat ringlussevõtu potentsiaali. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine. Ringlussevõtu osas on vaja analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust. Toetav regulatsioon ja investeeringud kogumise tõhustamiseks ja ringlussevõtuks võimaldavad ära hoida ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab jäätmete tõhusat ringlussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise. Eesmärgid: 1. Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed lahus muudest jäätmetest ja väldib nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. 2. Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed ilmastikukindlas konteineris või ilmastikukindlas varjualuses. 3. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmete kogumiseks on rajatud vähemalt üks kogumiskoht maakonnas. Põllumajandusplasti kogumisvõrgustik on toimiv ja riigiülene. 4. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivate jäätmete käitlus toimub vastavalt jäätmehierarhiale. Vanarehvide ohutu materjaliringluse suurendamine Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. Vanarehvide käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine ning maapinna täitmine. Ringlussevõtu osas on vaja analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust. Toetav regulatsioon ringlussevõtuks võimaldavad ära hoida ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalamatele astmetele. 129 Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab jäätmete tõhusat ringlussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise. Eesmärgid: 1. Tuvastada free-rider’ite osakaal 2025. aastal, free-rider’ite kogus väheneb 2025. aastaga võrreldes. 2. Free-rider’ite ja e-kaubanduses tegutsevate free-rider’ite probleemi lahendamine. 3. Rehvide käitlusel lähtutakse jäätmehiearhiast, eelistatakse ringlussevõttu taaskasutamisele ja täitmisele. Rehvide käitluse tehnoloogia lähtub PVTst. 4. Järelevalve tõhustamine. Pakendijäätmete ohutu materjaliringluse suurendamine 1. 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või ringlusse võetavad. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks on oluline, et juba pakendite disainimisel ja tootmisel on arvestatud ka sellega, et kui lihtsalt on konkreetne pakend ringlussevõetav või korduvalt kasutatav kui pakend pärast kasutamist on jäätmeteks muutunud. Tihti puuduvad ettevõtetel, kes valivad enda kauba pakendamiseks pakkematerjale, piisavad teadmised millega valiku tegemisel arvestama peaks, et aidata kaasa pakendijäätmete ringlussevõtule. Vaja on töötada välja disainijuhend, mis annaks seotud osapooltele vajaliku informatsiooni, milles on arvesse võetud Eesti tingimusi ja võimalusi. Pakendite ohutu ringlussevõtu suurendamisele aitab kaasa monomaterjalidele üleminek. Biolagunevate pakenditega seonduv vajab detailsemat analüüsi ning selgust, millise jäätmevoo osana peaks toimuma nende edasine käitlemine. Samuti on oluline paika panna nõuded, millele biolagunevast plastist tooted Eesti tingimustes vastama peaks, et sellisest materjalist tooteid Eesti turule lasta tohiks. 2. Suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu selliselt, et täidetud oleksid 2025. ja 2030. aasta olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks pakendivaldkonnas on vaja senisest suuremal määral pakendijäätmeid kokku koguda. 2020. aasta andmete kohaselt 26 oodustavad pakendijäätmed umbes 32% segaolmejäätmete koostisest ning see protsent ei ole muutunud võrreldes 2013. aastal tehtud sarnase uuringuga98 . Pakendijäätmete kogumissüsteem on Eestis rakendatud juba üle 15 aasta, kuid tagatisrahata pakendite liigiti kogumises suuri arenguid ei ole olnud. Pakendiseaduse kohaselt ei ole taaskasutusorganisatsioonidel hetkel kohustust pakendijäätmete kohtkogumise teenust pakkuda. Seetõttu ei ole antud teenus kogu Eestis 98 SEI Tallinn, 2013. Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/5291/download (15.09.2023). 130 kättesaadav ning teenuse kasutamine on vabatahtlik 99 . Valdavalt toimub pakendijäätmete kokkukogumine avalike kogumiskonteinerite kaudu, mis võivad teatud juhtudel tarbijate jaoks asuda liiga kaugel, on ebamugavad kasutada või ületäitunud. Samuti on avalike kogumiskonteinerite puhul laialdaseks probleemiks muud e jäätmete kui pakendijäätmete äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab pakendijäätmete ohutut ringlussevõttu. Eesti taaskasutusorganisatsioonid on küll viimastel aastatel koostöös kohalike omavalitustega täiendanud avalikke pakendijäätmete kogumiskohti ning vahetanud amortiseerunud kogumisvahendid uute vastu ning teatud piirkondades läinud üle kolme erineva liiki pakendijäätmete kogumisele (plast- ja metallpakend, klaaspakend ning paber- ja kartongpakend), kuid Maailmapanga poolt teostatud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs100 näitas, et selleks, et Eesti riik suudaks täita järjest ambitsioonikamad ringlussevõtu sihtarvud on vaja suurendada pakendijäätmete kohtkogumist. Maailmapanga soovituste kohaselt tuleks kehtestada ka tehnilised miinimumnõuded ja indikaatorid pakendijäätmete liigiti kogumise ja sortimise süsteemile ning luua ühtne kogumissüsteem kogu riigis. Samuti soovitati tulevikus ühildada kohalike omavalitsuste korraldatav vanapaberi ja taaskasutusorganisatsioonide korraldatav paber- ja kartongpakendi kogumine. Eraldada tuleks kodumajapidamiste ja rühma- ja veopakendite kulustruktuurid, et tõsta süsteemi läbipaistvust ja vähendada ristsubsideerimist erinevate kogumisviiside ja materjalide vahel. Analüüs tõi välja vajaduse ka määrata selgelt vastutus turul tegutsevate taaskasutusorganisatsioonide vahel. Selleks tõi Maailmapank välja järgmised võimalused: 1) nõuda kehtivate kogumissüsteemide nõuete ja tehniliste miinimumnõuete täitmist, mis jõustamise tulemuseks võib kaasa tuua tegevuste ühendamise ja ühe taaskasutusorganisatsiooni alla koondumise; 2) jagada riigi territoorium geograafiliselt taaskasutusorganisatsioonide vahel turuosa ja teenindatavate elanike arvu järgi; 3) rakendada kliiringut ehk kulude proportsionaalset jagamist või muud võrdväärset struktuuri; 4) luua jagatud vastutuse mudel, kus kohalikud omavalitsused vastutavad pakendijäätmete kogumise eest. Süsteemi muutmisel tuleks Maailmapanga hinnangul vaadata üle taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa andmise ja tegutsemise nõuded. Muudatustega tuleks kehtestada täpsed nõuded tegevusloa taotlemise ulatusele ja sisule, sealhulgas üksikasjaliku tegevuskava ja finantsprognooside esitamisele, teabevahetusele ja üldsuse teadlikkuse tõstmise programmile. Taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa kehtivusaeg peaks Maailmapanga soovituste kohaselt olema piiratud aja ja viieaastase perioodiga. Üle tuleks vaadata ka tegevusloa uuendamise tingimused. Eesmärkide saavutamiseks tuleks suurendada oluliselt teadlikkuse tõstmisele suunatud kulusid. Taaskasutusorganisatsioonide poolt rahastatava teavitustegevuse kulu ühe elaniku kohta peaks soovituslikult olema 1 euro aastas. Maailmapank leidis, et taaskasutusorganisatsioonid peaksid esitama detailsed kommunikatsiooni ja teadlikkuse tõstmise kavad tegevusloa saamise osana. 99 Eesti Pakendiringlus OÜ 2021. aasta tegevusaasta aruande kohaselt on korteriühistute kasutuses üle 800 pakendikonteineri (need ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud ning tegemist on kohtkogumise lahendusega). 2022. a astal arendati edasi kohtkogumist – planeeritud on Tartu ja Tallinna korteriühistute juures toimivat klaaspakendi eraldi kogumist laiendada ka väljapoole: näiteks Kiili, Raasiku, Jüri, Jõelähtme, Aruküla, Tabasalu ja Elva. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ 2021. aasta tegevusaasta aruande kohaselt 34 omavalitsusega sõlmitud leping korteriühistu teenuse osutamiseks ning 31 omavalitsusega pakendikoti teenuse leping. 100 Maailmapank. Jäätmevaldkonna tervikanalüüs (viide 37). 131 Maailmapanga soovituste kohaselt tuleks pakendiettevõtetele kehtestada moduleeritud tasud, võttes arvesse pakendite ringlussevõetavust, üksikute pakendiliikide saavutatud ringlussevõtu määra ja ringlussevõetud materjali sisaldust. Maailmapank leidis, et moduleeritud tasusid tuleks käsitleda tuluallikana Eesti osamakse maksmisel ELi eelarvesse ringlussevõtmata plastpakendite eest. Eelnevalt kirjeldatud reformide elluviimiseks soovitas Maailmapank luua eraldi huvirühmadega konsulteerimise platvorm, sest laiendatud tootjavastutuse süsteemi muutmine pakendivaldkonnas nõuab ulatuslikke ja regulaarseid arutelusid huvirühmadega. Selleks, et kokkukogutud pakendijäätmed jõuaksid suuremal määral ka ringlusse, on oluline suurendada pakendijäätmete tööstuslikku sorteerimise võimekust. Hetkel toimub pakendijäätmete järelsorteerimine valdavalt käsitsi ning visuaalsel vaatluse põhjal ei ole reeglina võimalik erinevaid plastiliike üksteisest eristada. Samuti võetakse ELis suure tõenäosega pakendite märgistamisel suund, mis võimaldaks pakendite märgistust lasertehnoloogiat kasutades eristada. Selliselt on jäätmekäitlejatel võimalik kiirelt saada pakendimaterjali kohta andmeid ning suunata pakend sobivaimasse käitlussesse. Muudatuste elluviimine vajab investeeringuid. Pakendijäätmete, ennekõike plastpakendijäätmete jäätmekäitlusvõimekuse suurendamiseks on vaja uurida võimalikke alternatiive hetkel turul tegutsevatele ringlussevõtu võimalustele. Üheks alternatiiviks mehaanilisele ringlussevõtule on keemiline ringlussevõtt. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“101 andmetel on arvukad uuringud näidanud, et keemilise ümbertöötlemise peamiseks kitsaskohaks on energiaintensiivsus ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju, mida on kulukas või isegi võimatu juhtida. Samuti tõi uuring välja, et tänaseks ei ole veel laboriväliselt suudetud tõestada meetodi toimimist ja tõhustust tööstuses ega ohutust (nt ringlussevõetud plastis sisalduvate arvukate kemikaalide koostoime ümbertöötlemisel). Biolagunevad jäätmed Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt on reguleeritud kolme määrusega, mis käsitlevad biolagunevate jäätmete lakkamist. Ringlussevõtu edendamiseks on vajalik olemasoleva regulatsiooni üle vaatamine ja lakkamise kriteeriumite rakendamiseks stiimulite loomine. Tuleks kaaluda reoveesette ringlussevõtu tingimuste ümbervaatamist, et vähendada reoveesette jäätmestaatuses põllule viimist. Jäätmekäitlejate seas tuleks paremini turundada loodud sertifitseerimissüsteeme, kuna need toimivad kui lakkamise kriteeriumide rakendamise ja toodete tootmise kontrollimehhanism. Mõningate jäätmeliikide puhul tuleks kaaluda lakkamise kohustuslikuks muutmist. 101 Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA, 2021. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus (viide 21). 132 Biojäätmete liigiti kogumise edenedes ning ringlussevõtu eesmärkide suurenedes kasvab vajadus käitlusvõimsuste järele. Täiendav vajadus uute käitlusvõimsuste järele on köögi- ja sööklajäätmete ja aia- ja haljastujäätmete peale kokku vähemalt 42 000 t. Uute käitlusvõimsuste rajamisel on vaja arvestada olemasolevate käitluskohtade asukohtadega ning tagada biojäätmete käitlemine eri Eesti piirkondades. Näiteks on hetkel käitlusvõimsustes olulised puudujäägid Lõuna-Eestis. Suure biogaasipotentsiaaliga biolagunevad jäätmed tuleks kompostimise asemel suunata kääritisse, väiksema biogaasipotentsiaaliga jäätmed kompostimisrajatisse. Tallinnas oleks Maailmapanga poolt läbi viidud analüüsi kohaselt asjakohane laiendada Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kompostimisrajatist asendades membraankompostimine kinniste tunnelreaktoritega. Arvestada tuleb aga ka vajadusega tagada näiteks saartel ja Ida-Eestis tekkivate biojäätmete käitlemine. Eestis on hulk biogaasijaamasid , mis käitlevad põllumajanduses tekkinud jääke ja jäätmeid, kuid mitte köögi- ja sööklajäätmeid. Neid jaamasid oleks võimalik kohendada ka biojäätmete käitlemiseks ning samades kääritites või rajatavates lisakääritites võtta vastu ka biojäätmeid. See eeldab eeltöötlemiseks vajalike seadmete olemasolu, et eemaldada biojäätmetest võõrised (nt plast, metall jm), samuti loomseteks kõrvalsaadusteks klassifitseeritud sisendmaterjali või valminud kääritusjäägi hügieniseerimist/pastöriseerimist. Samuti on oluline olemasolevate käitluskohtade (kompostimisrajatised ja biogaasijaamad) käitlusprotsesside tõhustamine, et edendada jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavust ja neis kohtades ringlussevõttu ehk tootestaatuses komposti ja kääritusjäägi tootmist (R12o asemel on asjakohane käitlustoiming R3o). Seoses RePower EU-ga planeerib Eesti ühte reformi ja kahte investeeringut, et vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest. Investeering hõlmab biometaani tootmishoonete ehitamist. Eesti taaste- ja vastupidavuskava 8. peatükis on Eesti teatanud, et kavatseb investeerida biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutamise suurendamisse (20,2 miljonit eurot). Meetme toel suurendatakse kestliku biometaani tootmisvõimsust vähemalt 4 000 000 kuupmeetri võrra. Lisaks RRFist rahastatavale bioressursside väärindamise meetmele, on ette nähtud alates 2024. aastast sekkumine biogaasi tootmiseks väikese ulatusega ja eriti omatarbeks EL ühise põlluma- janduspoliitika strateegiakava raames, mis aitab kaasa veelgi energiatõhususele ja REPowerEU eesmärkide saavutamisele. Investeeringu elluviimise eest vastutav ministeerium on Regionaal- ja Põllumajandusministeer- ium. Investeeringu elluviimine lõpetatakse 30.06.2026. Ringlussevõtu edendamine ei ole oluline mitte ainult biojäätmete, vaid ka teiste biolagunevate jäätmete puhul, eelkõige reoveesette puhul, mida seni pole ringlusesse võetud. Reoveesete sisaldab kriitilise tähtsusega toorainet fosforit, mistõttu on äärmiselt oluline edendada reoveesette ringlussevõttu ning tagada seeläbi ka fosfori ringlusesse suunamine. Üha rohkem vaadatakse Euroopa suuremates reoveepuhastites fosfori reoveesettest eraldamise poole, kuid toitainete taaskasutamine või ekstraheerimine tähendab suuri investeeringuid ja kõrgeid opereerimiskulusid, mis Eesti väikeste puhastite juures veel kõne alla ei tule. Seetõttu on Eestis veel suur vajadus töödeldud reoveesette otsekasutuse järele. Reoveesette tootena kasutamise osas on valminud uuring, mille tulemused annavad olukorrast parema ülevaate. 102 102 Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool, 2020. Reoveesette tootestamise uuring. Lõpparuanne. Kättesaadav: https://evel.ee/wp-content/uploads/2020/12/KIK-lopuraport-v5-Reoveesette-tootestamise-uuring-lopparuanne- TU-ja-EMU.pdf (15.09.2023). 133 Oluline on aga arvestada, et reoveesete on reovee puhastamise käigus tekkiv jääde, mille peamine eesmärk on puhastusprotsessi käigus siduda endasse võimalikult palju saasteaineid. Mida rohkem saasteaineid puhastusprotsessi käigus settega suudetakse reoveest väljutada, seda puhtam on loodusesse suunatud heitvesi. Seega, et looduskeskkonda satuks nii heitvee kui ka reoveesette kasutuse kaudu vähem ohtlikke aineid, tuleb nendega tegeleda juba tekkekohas. Näiteks tööstuses tootmisprotsessides ohtlike ainete käitlemisel kasutada eelpuhasteid või asendada ohtlikud ained keskkonnasõbralikumatega. Varasemalt on Eesti riigi jäätmekava, aga ka erinevad analüüsid käsitlenud regionaalsete olmereoveesette käitluskeskuste rajamist ja selleks vajalike investeeringute tegemist. KliM tellitud ja Aqua Conlsult Baltic poolt 2016. aastal tehtud uuring 103 on toonud välja, et suuremate keskuste puhul on võimalik tagada ühtlasemad tingimused, suuremate koguste töötlemine ja seeläbi parem kvaliteet ning jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavus. Suuremate komplekside rajamisega muutub tasuvaks moodsamate tehnoloogiate kasutamine ning sellega koos on võimalik vähendada seni piirkonniti esinevaid haisuprobleeme. Samuti on võimalik suuremate komplekside loomisega saavutada väiksem mõju veeteenuste hinnale võrreldes väiksemate kompleksidega. Suuremate komplekside positiivseks küljeks on oskusteave ja kogemused, mis on saavutatud keerukamate tehnoloogiate kasutamisel. Suurematel kompleksidel on suuremad finantsvõimalused nii investeeringute kui ka kvalifitseeritud töötajate osas. Riigi jäätmekava 2023–2028 perioodil on oluline koostada teekaart reoveesette käitlemise edendamiseks Eestis ning alustada selle rakendamisega. Sarnaselt Eestile on reoveesette teekaardi koostamine plaanis ka Soome jäätmekavas. Teekaardi koostamisel on oluline arvestada ka ELi suundasid ja eesmärke reoveesette käitlemisel ning vajadusel teha teekaardis jäätmekava kehtivuse perioodil kohendusi, kuna jäätmekava koostamise ajal on Euroopa Komisjon reoveesetete direktiivi 86/278/EMÜ üle vaatamas ja uusi meetmeid kaalumas. Jäätmekava kehtivuse perioodil pole välistatud ELi tasandil täiendavad ohutus- ja kvaliteedinõuded reoveesettele või hoopis teatud juhtudel piirangud reoveesette ringlussevõtuks. Seadusandlikku ettepanekut Euroopa Komisjonilt direktiivi muutmiseks on eeldatavalt oodata 2023. aastal. Uute biolagunevate jäätmete käitlusrajatiste ehitamiseks ja olemasolevate rajatiste täiustamiseks on vaja pakkuda jäätmekäitlejatele ja kohalikele omavalitsustele rahalisi toetusi, tehnilist tuge ja koolitusi. Toetada tuleks ka selliseid jäätmekäitlusrajatiste lisainvesteeringuid , mis võimaldavad käitluskohas segada komposti kasvupinnasega, et saada koheselt ehitus- või haljastusobjektil kasutatav kompostmuld. Koolitusi tuleb teha nii käitluslahenduste kui lakkamise kriteeriumite rakendamiseks. Biolagunevates jäätmetest valmistatud toodete kasutamiseks mineraalväetiste asemel põllumajanduses on vaja toetada vastavaid uuringuid ning teha teavitustööd. 103 Aqua Consult Baltic, Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta , IV aruanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/4282/download (15.09.2023). 134 Laiemalt on vaja suurendada teadlikkust ja nõudlust biolagunevatest jäätmetest toodetud teisese toorme järele. Saadud ressursil on mitmeid kasutusalasid (näiteks väetis, haljastuses kasutatav muld). Nõudluse suurendamiseks tuleks koostada hankejuhised lähtudes Civitta Eesti AS-i ja Alkranel OÜ 2019. aastal läbi viidud uuringus „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korrastamisel“104 esitatud soovitustest hankekriteeriumideks. Eesmärgid 1. Eestis on olemas piisav biolagunevate jäätmete ringlussevõtu võimekus, mis võimaldab väärindada biolagunevates jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena. 2. Esmasest toormest väetise kasutamine on järk-järgult asendunud biolagunevatest jäätmetest valmistatud toodete kasutamisega. 3. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt suureneb igal aastal. Põlevkivitööstuse jäätmed Lähikümnendil on energeetika alased eesmärgid suunatud valdavalt energiaallikate mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Põlevkivi kasutamise vähenemisel on ka mõju jäätmetekke vähendamisele aga ka taaskasutusele, kuigi energiahindade tõus ja energiaga varustuskindluse tagamiseks suurenev põlevkivi kaevandamise ja kasutamise maht ei aita kaasa tõenäoliselt ka jäätmetekke vähenemisele. Seega seni kuni põlevkivi Eestis kasutatakse, on oluline jätkata seadusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist ning vastavalt perspektiivsusele jätkata ka tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, et laiemalt täita kliimaeesmärgid ja suurendada jäätmete ringlussevõttu. Eesmärgid: 1. Võtta põlevkivitööstuse jäätmeid võimalikult suures ulatuses ringlusse. 2. Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Tekstiilijäätmed Rõiva ja tekstiilijäätmete liigiti kogumise suurendamiseks tuleb liigiti kogumist rakendada lisaks kodumajapidamistele ka avaliku sektori organisatsioonides (nt haiglad, kaitsevägi, hooldekodud) ja eraettevõtetes. Liigiti kogutud tekstiilijäätmete kokku kogumiseks tuleb luua kasutajasõbralik kogu Eestit kattev ühtne kogumisvõrgustik. Kaaluda tuleks ka tekstiilijäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarvu kehtestamist, mis motiveeriks ülejäänud tekstiili ja tekstiiljäätmete kogumise ja käitlussüsteemi toimimist. 104 Civitta, Akranel, Uuring „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korra stamisel“. Kättesaadav: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/09/KEM-Biolagunevate-materjalide-kasutamise-uuring.pdf (15.09.2023). 135 Korduskasutuseks kokku kogutud tekstiili sorteerimise võimekus on Eestis juba üsna suur, sorteeritakse nii Eestist kogutud kui ka imporditud tarbijajärgset tekstiili. Tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ringlussevõttu aga Eestis ei toimu. Ringlussevõtu edendamiseks tuleb jätkata toetuste võimaldamist nii teadus-arendustegevusele kui ka konkreetsete käitluslahenduste rajamisele. Eelkõige on vaja panustada tekstiilijäätmete esmatöötluse võimekuse tekitamisele (sorteerimine, purustamine ja kiustamine). Tekstiilijäätmete kogumine ja esmatöötlemine võib toimuda kohaliku omavalitsuse vastava infrastruktuuri põhiselt (sellist lähenemist on rakendatud näiteks Soomes). Eestis tekkivad tekstiilijäätmete kogused on küll väikesed ja see seab küsimuse alla ringlussevõtutehaste kuluefektiivsuse, kuid siiski tuleb sobivate tehniliste lahenduste olemasolul toetada ka tekstiilijäätmetest toodetava materjali arendamist (laus- ja komposiitmaterjalid, lõngad). Valdkonna arenguks tuleb tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete omavahelist kostööd, mis võimaldab ringsete tekstiilitoodete väljatöötamist. Riiklikult on vaja toetada nii üleriigilise kogumisvõrgustiku loomist, kui tekstiilijäätmete ringlussevõtuga seotud teadus-arendustööd kui ka konkreetseid käitlusrajatisi tekstiili sorteerimise, kiustamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Ringlussevõtu arendamiseks tuleb algatada ja edendada piirkondlikku ja regionaalset koostööd. Ringlusse võetud materjalile on vaja tekitada nõudlus. Ei piisa sellest, kui Eestis toodetakse küll tekstiilijäätmetest kiudu, kuid sellel kiul puudub tellija. Nõudlust saab tekitada seadusandluse tasandil näiteks läbi keskkonnahoidlike riigihangete või maksusoodustuse kehtestamisega ringsest materjalist toodete osas. Tekstiilihangetes võib seada nõuded näiteks ökodisaini, toodete vastupidavuse, parandatavuse või tootes sisalduva ringlusse võetud materjali osakaalu kohta. Eesmärk 1. Eestis on olemas piisav kokku kogutud tekstiilijäätmete esmatöötlemisvõimekus ning tekstiilijäätmete ringlussevõtu määr suureneb igal aastal Plastijäätmete ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärgid on seotud pakendijäätmete eesmärkidega. Prügilate ja jääkreostuse teemat kajastatakse peatükis 3.3. 3.3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid konkreetsed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas jäätmekava juurde kuuluvas rakenduskavas. Peatükis on kajastatud jäätmevood, mis omavad suurimat mõju käesoleva eesmärgi täitmisele 136 Vaivara OJKK Vaivara OJKK üheks eesmärgiks peaks olema tagada riigipoolne kriisi- või eriolukorras ohtlike jäätmete suunamise võimalus. Oluline on tagada ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning maandada risk, et ohtlikud jäätmed hakkavad kuhjuma. Ohtlike jäätmete vedu reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud kord. Euroopa Komisjon on tegi 2021. a novembris ettepaneku muuta jäätmesaadetiste määrust 1013/2006, üheks ettepanekuks on keelata jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, välja arvatud teatud tingimustel. See ettepanek võib tulevikus teha keerulisemaks ohtlike jäätmete väljaveo teistesse liikmesriikidesse kõrvaldamiseks. Oluline on töötada välja konkreetsed tingimused ja erakorraliste juhtude lahendamise korraldus ohtlike jäätmete ladustamiseks ning kõrvaldamiseks, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. Põlevkivitööstuse jäätmed Hetkel on problemaatilisem põlevkivijäätmetest poolkoks. Poolkoksiga on seotud mitmed nõukogudeaegse tööstusega tekkinud jääkreostusobjektid, mis tekitavad täna riigile nii ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid. Lisaks pärandkuludele tuleb arvestada ka võimalike tulevikukuludega jääkreostusallikate likvideerimisel ja seiramisel. Poolkoksi taaskasutusvõimalused on praegusel hetkel väga piiratud. Poolkoksi pole viimasel neljal aastal taaskasutusse suunatud, kogu tekkinud pookoks on ladestatud prügilatesse. Teoreetiliselt on poolkoksi puhul taaskasutusvõimalusi küll olemas, kuid majanduslikult tasuvaid ja reaalselt rakendatavaid võimalusi, peale prügilate korrastamise, on hetkel väga vähe. Eesmärk: 1. Vähendada põlevkivijäätmetest tulenevat ohtu inimesele ja looduskeskkonnale tervikuna. Jääkreostus Eesmärk: 1. Saastunud pinnase sh jääkreostusobjektide korrastamist/ohutustamist tuleb jätkata. Pikemas perspektiivis tuleb likvideerida kõik saastunud alad. ELi mullastrateegia seab eesmärgiks saastunud alade likvideerimise aastaks 2050. 137 Prügilad Jäätmete ladestamist prügilatesse on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalid e järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Kuna ladestamine on üheks oluliseks KHG-de heite allikaks, siis on oluline ladestamist vähendada. Jäätmete ladestamise suurem piiramine, alustades jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist, nagu plasti-, metalli-, klaasi-, paberi- ja biojäätmed, annab selget keskkonnaalast (sh KHG-de heite vähendamine), majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Suure osa olmejäätmeist moodustavad biolagunevad olmejäätmed. Töötlemata biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamisega kaasneb märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee, pinnase ja õhu reostuse tõttu. On oluline koguda ja käidelda biolagunevad jäätmed teistest jäätmevoogudest eraldi, vältida nende ladestamist ning teha ladestatavate jäätmetega ladestamiseelseid töötlemistoiminguid, sh stabiliseerida jäätmete orgaanilist osa, et vähendada nii palju kui võimalik selliste jäätmete prügilasse ladestamise kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Prügilasse on keelatud ladestada jäätmeid, mis ei ole läbinud töötlemist ja olmejäätmeid, mis on kogutud liigiti korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise käigus ja mille puhul prügilas ladestamine on keskkonnale ohutuim lahendus. Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti tekitatud olmejäätmete üldkogusest samal aastal. Tagatud peab olema, et jäätmeid võetakse ringlusse või taaskasutatakse muul viisil ning vähenema peab ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete ladestamine prügilasse. Prügilate igapäevasel käitamisel tuleb järgida kõiki prügilate käitamisnõudeid, jälgida ja elimineerida isesüttimise võimalused jms teha regulaarset seiret ennetamaks võimalikud keskkonnaohtlikud olukorrad. Samuti tuleb prügilaomanikel järgida, et oleks tagatud tagatisnõue, st ajaks kui on vajadus prügilad korrektselt sulgeda nende täitumise korral. Kuigi jäätmete liigiti kogumine peab alguse saama tekkekohalt ja prügilatesse peavad jõudma jäätmed, mis vajaks minimaalselt sortimist ei ole käesoleval hetkel liigiti kogumise tase piisav. Esile võib kerkida probleem, et olemasolev prügilate töötlemisvõimekus ei pruugi tagada piisavas mahus ladestuseelset käitlust. Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate 105 kohta (edaspidi Prügiladirektiiv), seab muuhulgas eesmärgiks, et prügila sulgemisel ja järelhoolde perioodil välditakse nii palju kui võimalik ladestatud jäätmetest tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Prügila käitaja peaks rahalise tagatise või muu samaväärse tagatise abil tagama, et kõik prügila käitamisest tulenevad kohustused on täidetud, sealhulgas kohustused, mis on seotud sulgemise ja prügila järelhooldusega. 105 Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01999L0031 -20180704 (15.09.2023). 138 EL ühtekuuluvusfondi rahadega on suletud tööstusjäätmete prügilad, samas on oluline jätkata nende (Kohtla-Järve kui ka Kiviõli) tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja – hooldust. Järelseire eesmärgiks on jälgida suletud tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila ja selle mõjuala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi muutusi ning hinnata elluviidud sulgemistööde efektiivsust. Järelehoolduse eesmärgiks on prügila sulgemisel ehitatud rajatiste hooldamine nende korrashoiuks ja funktsionaalsuse tagamiseks. Eesmärgid: 1. Kõikides aktiivselt kasutusel olevates prügilates toimuv tegevus vastab õigusaktides ja keskkonnalubades sätestatud tingimustele. Vanad nõuetele mittevastanud prügilad on nõuetekohaselt suletud ja teostatakse järelhooldust vastavalt seirekavadele. 2. 2028. aastaks väheneb ladestatavate jäätmete osakaal jäätmetekkest võrreldes 2020. aastaga, sealhulgas ladestatud olmejäätmete kogus jääb alla 10 % olmejäätmete tekkekogusest. POSe sisaldavad jäätmed Eesmärgid: 1. Vältida POS-ide sattumist ringlusesse ja seeläbi keskkonda (panustab ka esimesse ja teise strateegilisse eesmärki). 2. Vältida POS-ide sattumist tavajäätmete prügilasse ning suunata need üksnes lubatud viisil põletusse. Riikidevaheline jäätmevedu Jäätmete riikidevahelisel veol tuleb tagada: 1. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu või Eestist väljavedu, mis võivad seada ohtu Eestis tekkinud jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärkide saavutamise; 2. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu, mille tagajärjel tuleb Eestis tekkinud jäätmed kõrvaldada või töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja jäätmekava eesmärkidega; 3. Eesti ei muutuks ringussevõetamatute või raskesti ringlussevõetavate (sega)jäätmete sihtkohaks. Näiteks ehitus- ja lammutussegaprahi jm segajäätmete Eestisse sisseveol muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine, tuleb arvestada riikidevaheliste jäätmeveo lubade andmisel geograafilise läheduse ja jäätmehierarhia põhimõtetega. Kui lähemal on keskkonnanõuetele vastav käitluskoht olemas, siis selliste jäätmesaadetiste vedu mitte lubada. Eeltoodud põhimõtteid arvestavad: 1. Keskkonnaamet riikidevaheliste jäätmesaadetiste veolubade menetlemisel; 139 2. KliM, kes vajadusel piirab siseriikliku seadusandluse muutmisega teatud jäätmesaadetiste Eestisse sisseveo; 3. Keskkonnaamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga, kes vajadusel tõhustavad järelevalvet riikidevaheliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja tõhusama kontrolli tagamiseks. 140 4. Jäätmevaldkonna digitaliseerimine Jäätmeandmete haldamise süsteem ei vasta enam riigi vajadustele. Andmete kogumine ei ole oma hõlmatuse, detailsuse, kiiruse ja kvaliteedi poolest piisavalt usaldusväärne ning puudub piisav järelevalve ja jõustamine. Andmed nii juhtimisotsusteks kui järelevalvetoiminguteks on rohkem kui 1,5 a (kohati kuni 2,5 a) vanused. Andmete kasutamine sisuliste eesmärkide (nt jäätmetekke vähendamine, jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt) saavutamiseks on alarakendatud, sest andmete töötlemine on aeglane ja liialt käsitööd nõudev nii ettevõtetele kui riigile. Jäätmeandmete haldamise probleemide lahendamiseks on kavas laiendada ja muuta digitaalset jäätmete saatekirjade süsteemi ja integreerida see e-veoselehega ning võtta kasutusele reaalajamajanduse106 andmepõhine aruandlus koos töölaudadega. See terviklahendus võimaldab eeldatavalt lahendada andmekvaliteedi ja -detailsuse, andmete töötlemisele kuluva ajamahu, andmete värskuse ning usaldusväärsuse probleemi. Väiksemate ettevõtete tarbeks jäävad andmete edastamiseks kasutusse iseteeninduskeskkonnad. Jäätmevaldkonna digitaliseerimise tulemusel: • Ettevõtted saavad mugava ja automaatse aruandluse. Nad ei pea riigiasutustele eraldi ja dubleerivaid andmeid esitama, vaid info liigub riigile jooksvalt. • Kasvab võimekust valdkonna juhtimisel (andmepõhine juhtimine). Riik saab andmed kiiremini (nt kuupõhiselt või reaalajas) ja saab kasutada neid nii operatiivselt järelevalves kui muude sisuliste väljakutsete lahendamiseks (nt jäätmete ringlussevõtt). • Riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdkonda paremini planeerida ja suunata ressurss sinna, kus on tegelikult probleeme. • Kogu jäätmete liikumise ahel muutub jälgitavaks ja ettevõtete ärisaladus on piisavalt kaitstud. • Ettevõtjad saavad rohkem võimalusi ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks. Näiteks on võimalik e-veoseleht saata selle lõpetamisel (lõpp-punkti jõudmisel) jäätmeveo tellinud inimese e-postile. Inimene saab kindluse, et tema jäätmed jõudsid õigesse kohta. • Avalikkuse jaoks muutuvad jäätmekäitluse andmed usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks, kuna need liiguvad kiiremini ning tehakse suuremas mahus avalikuks. • Tõuseb inimeste motivatsioon jäätmeid liigiti koguda, kui nad näevad, et nende liigiti kogutud jäätmetest tehakse uusi tooteid või kasutatakse neid muul kasulikul eesmärgil. • Edeneb ringmajandusele üleminek ja aitab seeläbi kaasa ettevõtete konkurentsivõimele. 106 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Vt. täpsemalt: https://realtimeeconomy.ee/ (15.09.2023). 4.1. Jäätmevaldkonna digitaliseerimise eesmärgid 1. Andmeid kogutakse reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel, mis lihtsustatult tähendab võimalikult automaatset masin-masin andmevahetust, kus inimese osa on minimaalne; 2. Rakendatakse andmepõhist juhtimist, mis tähendab, et kvaliteetsete ja ajakohaste andmete alusel tehakse paremaid otsuseid ja valikuid kasutades nt ärianalüütika töölaudasid, automaatseid hoiatusi/ teavitusi, masinõpet jms; 3. Avaandmete alusel loovad ettevõtted uusi ringmajanduse ärimudeleid; 4. Andmed on kvaliteetsed, ajakohased, läbipaistvad ja annavad tervikliku ülevaate jäätmekäitluse ahelast (võimalusel rahvusvaheliselt); 5. Riigi kogutud ja avaldatud jäätmealaseid andmeid peetakse usaldusväärseteks. Andmehalduse probleemide kirjeldamisel ning eesmärkide ja meetmete kavandamisel on muuhulgas lähtutud Maailmapanga29 ettepanekutest andmehalduse korrastamiseks. 142 5. Keskkonnahoidlik ja ringne hankimine Keskkonnahoidlik riigihange on mõjuvõimas tööriist, mille abil saavutada ringmajanduse, kliimamuutuste, ressursikasutuse ning kestliku tarbimise ja tootmisega seotud keskkonnapoliitilised eesmärgid, arvestades eelkõige, kui olulised on avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele. Valitsussektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad umbes 14 % ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Keskkonnahoidlik riigihange (KHRH, Green Public Procurement) on tavapärane riigihange, mille käigus hangitav kaup, teenus või ehitustöö on keskkonnahoidlik ning väikseima võimaliku negatiivse keskkonnamõjuga.107 Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankija hangib kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul (ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel) väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale kohustuslikuks alates lihthanke piirmäärast riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber. Nelja valdkonda reguleerib keskkonnaministri määrus nr 35 "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused". 24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veokeid ja busse. Ringhange ehk ringne riigihange (Circular Procurement) on hange, mis keskendub ringsetele toodetele, teenustele ja töödele, millel on pikem eluiga, pikaajaline väärtus ja/või mis panustavad ringsete energia- ja materjalivoogude kujundamisse tarneahelas, selle kaudu vähendades ja parematel juhtudel ka vältides negatiivset keskkonnamõju ning jäätmeteket kogu toote olelusringi jooksul (https://ringhanked.ee/). Kasutades oma ostujõudu selleks, et valida väiksema negatiivse keskkonnamõjuga asju, teenuseid ja ehitustöid, saavad nad anda suure panuse kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Keskkonnahoidlikel riigihangetel võib olla suur innovatsiooni tagant tõukav jõud, sest need tekitavad tööstuses tõelise huvi arendada välja keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid. Läbi keskkonnahoidlike ja ringsete hangete: • Elanike tervis ja heaolu on kaitstud keskkonnasaastega seotud ohtude ja mõjude eest. • Saavutame ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse. 107 Kliimaministeerium. Keskkonnahoidlikud riigihanked. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked (15.09.2023). 143  • Soodustame hangitavat jäätmekäitlusteenust ja jäätmekäitlusprotsesse (vähem jäätmeid tekitavate protsesside või materjalide korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamise kaudu). • Toetame otseselt ja kaudselt aastaks 2050 saavutamaks kliimaneutraalsust. • Väldime ja piirame õhu-, vee- ja pinnasereostust (ohtlike kemikaalide kontrollimise ja kasutamise piiramise kaudu). • Edendame kestlikku põllumajandust. • Soodustame ELi looduskapitali säilimist ja järjepidevat kaitset. Hanke koostamisel määratle suurimad keskkonnamõjud ja keskendu kriteeriumite koostamisel nende mõjude vähendamisele. 144 6. Tegevuste rahastamine Riigi jäätmekava 2014–2020 elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toetatud struktuurivahenditest, muudest toetusvahenditest ja ka riigieelarvest. Ka uue Riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkide elluviimiseks tuleb planeerida rahalisi vahendeid. Rakenduskava failis, mis eraldi lisana jäätmekava eelnõu juures, on strateegiliste eesmärkide juures toodud ka nende eesmärkide rakendamiseks hinnatud maksumused iga strateegilise eesmärgi lõikes. Maksumus sisaldab nii erinevaid toetusmeetmeid (riiklikke, EL vahendeid ja muid rahastusvahendeid) kui ka toetuse saajate omafinantseeringut, riigieelarvelisi vahendeid kui ka ettevõtete enda panust kogu jäätmekava perioodi peale kokku. SA KIKi108 kaudu on rahastatud ja rahastatakse ka edaspidi nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest ja muudest välisvahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna ja laiemalt ringmajanduse valdkonna tegevusi. Vajalik on edaspidi enam suunata keskkonnatasudest laekuvat tulu keskkonnaprobleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, ka riigi kohustusse jäänud pärandmõjude ja keskkonnaprobleemid e lahendamiseks (Kukruse aherainepuistangu seire, poolkoksimägede järelhooldus ja seire). Jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ja sellega seoses ka ringlussevõtu edendamiseks on planeeritud jätkata mitmete toetusmeetmetega, kuid luua ka mitmeid uusi võimalusi jäätmekäitluse ja laiemalt ringmajanduse edendamiseks. 2021. aastast algas uus ELi rahastusperiood, mille raames on Eestil samuti võimalik saada vahendeid erinevate projektide toetamiseks. Eesti majanduse arenguga seoses eraldatavate vahendite hulk järgmisel eelarveperioodil küll väheneb, kuid Eesti saab ka edaspidi ELi eelarvest rohkem toetusi, kui sinna maksab. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldataks Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ca 3 miljardit eurot. Kuna üheks märksõnaks on Rohelisem Euroopa109 , siis on vahendeid planeeritud ka ringmajanduse ja sh jäätmevaldkonna arendamiseks, kokku ca 111 miljonit eurot. 110 Täpsemalt vt tabelit nr 18. Lisaks on iga-aastaselt võimalik toetust küsida KIK keskkonnaprogrammist, kus saavad toetust nii KOVid kui ka ettevõtjad, ülikoolid ja MTÜ-d. Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmist on muude tegevuste hulgas võimalik saada toetust nii jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, ohtlike jäätmete kogumisringideks, jäätmetekke vältimiseks ja korduskasutuse soodustamiseks, uuenduslike keskkonnakorralduslike lahenduste väljatöötamiseks. Lisaks on sealt võimalik toetust saada ka erinevate uuringute jaoks. KOV- idele ja muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on maksimaalne toetusmäär 80%, ettevõtetele 50%. Viimastel aastatel on ringmajanduse valdkonnas jagatud ca 2 miljonit eurot aastas, 2020. aastal oli see koguni ca 4 miljonit, kuid seda ressursitõhususe valdkonna lisandumise tõttu. 108 Keskkonnainvesteeringute keskus. Rahastatud projektid. https://www.kik.ee/et/projektid?area[]=284&area[]=296&items_per_page=20 (15.09.2023). 109 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikast rahastavad valdkonnad ja Eesti lähteseisukohad rahastamisprioriteetideks. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Valistoetused/ukp–2021–2027.pdf (15.09.2023). 110 Struktuurivahendid 2021. https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/struktuurvahendid –2021 (15.09.2023). Euroopa Majanduspiirkonna toetuse raames (1,8 miljonit eurot) on kavas edaspidi suurendada keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist, edendada erinevate sihtrühmade (sh ettevõtted, kohalikud omavalitsused, koolid) ringmajandusele suunatud tegevusi, tõsta avaliku sektori töötajate pädevust ringmajanduse valdkonnas ning avalikkuse teadlikkust ringmajandusest. 2020. aasta lõpuks valmis ka jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava, mis aitab seada konkreetsemaid eesmärke ja finantseerimisvajadusi just selles valdkonnas. Lisaks on võimalik planeerida ka riigieelarve strateegia raames erinevaid teavitustegevusi, uuringuid jms. Riigipoolsetele meetmetele ja tegevustele lisaks panustavad iga-aastaselt jäätmekäitluse arengusse ka ettevõtjad. Tootjavastutusorganisatsioonid ja taaskasutusorganisatsioonid peavad iga-aastaselt läbi viima avalikkuse teavitamise kampaaniaid 111 . Lisaks on mitmed ettevõtted saanud aru, et rohelisem maailmavaade tuleb kasuks ka ettevõtte majandustulemustele, mistõttu on viimastel aastatel suurenenud investeeringud selles valdkonnas. Näiteks seoses investeeringutega ressursitõhususse, on mitmedki ettevõtjad teinud eelduseks oleva ressursiauditi omavahenditest. Võrreldes käesoleva perioodi meetmega keskendutakse rohkem jäätmehierarhia esimestele etappidele. Toodete korduskasutus, jäätmetekke vältimine ja ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelid eelnevad jäätmete seotud tegevustele. Lisaks laiendatakse ressursitõhususe meedet teenindussektoriga ja jäätmete ringlussevõtu meedet ohutu materjaliringluse edendamisega. Väljakutseid ja sekkumisi raamib eesmärk minna aastaks 2050 üle kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele ning uus EL ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. See tähendab, et vaja on edendada üleminekut lineaarmajanduselt ringmajandusele ning vähendada oluliselt kliimamuutuste mõju. Täpsemalt on antud meetmete kontekstis väljakutseteks ressursside väärindamata jätmine ja vähene jäätmetest väärtusliku ressursi saamine. Meetmed on osa Eesti rohepöördest ettevõtluses ja panustab eelkõige strateegia „Eesti 2035“112 strateegilisse sihti: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Lisaks on sel sidusus järgmiste strateegiliste sihtidega: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Ringmajandusele üleminek on konkurentsivõime kasvu eeldus ja vältimatu valik globaalsete trendide vaates. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. a aruandega Eesti kohta113 : • vajadus investeerida ringmajandusse on endiselt märkimisväärne, • madal ressursitootlikkus ja 111 Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1 § 17 -4 lg 1 p 11 ja § 17-4 lg 5. 112 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia -eesti–2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia (15.09.2023). 113 Rohelisem Eesti teemaleht. Ringmajandus ja ressursitõhusus. 146  • suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet EE35 sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ näitaja ressursitootlikkus, mis näitab riigis saadud majanduslik tulu eurodes ühe kilogrammi materjali kohta. EE 35 reformi „Majandus ja kliima“ näitaja ringleva materjali määr, mis näitab palju Eestis kasutatud materjalist ringselt kasutatakse. Jäätmekäitlusvõimsuste kaardistamine on Eestis üks prioriteete. See on seotud jäätmekäitluse ahela reaalajamajandusele üleviimise sihiga. Samuti on siht seatud RePower raames võetud ülesandega näiteks biojäätmete ja biogaasiga seotud ressursside kaardistamisele. Lisaks muutuvad keskkonnakaitseloastamise andmed läbi avaandmete direktiivi avalikuks ja loovad veel enam võimalusi seirata jäätmete teket ja nende käitlust. Oleme uuendamas ka sortimisuuringu nõudeid ja selle elluviimist, et see oleks võimalikult kaasav ja uutele metoodikatele tuginev. Üle-Eestiline jäätmete liigiti kogumise ja jäätmetekke mudel on arendamisel Keskkonnaagentuuris. Läbi struktuurivahendite oleme eristanud 5 suunda, mille abil ressursi- ja jäätmekäitlust tõhustada. Esimene samm on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid - inimeste ja ettevõtete ja otsustajate teadlikkuse tõstmine. Teine on see, et puuduks jääde, mis tekib. Jäätmetekke vähendamine ja korduskasutus nt pakendite valdkonnas on väga olulised märksõnad. Kui jäätmeid ei teki, hoiame kokku kogu kaasneva keskkonnamõju. Kolmas on see, et kui jäätmed tekivad, siis nad on liigiti kogutud ja kõik ressursid reaalajas ka õigesse kohta teele saadetud. Neljas on see, et ringlussevõtuvõimekus oleks olemas ja materjaliringlus oleks tervikuna ohutu. Me ei saada ringlusesse uuesti materjale, kus on ohtlikke aineid, eemaldame need. Ja viies on see, et ressursitõhusus ja energiatõhusus on Eesti ettevõtetes juurdunud, nii tööstuses kui teeninduses, nt turismis. 147 Tabel 18. Planeeritavate tegevuste jaotus rahastusallika alusel Tegevus Vastutaja Finantsallikas Toetuse Sihtgrupp Strateegiline eesmärk summa/OF Ringmajanduspõhiste tootmis- ja KliM SF/omafinantseering 6 mln €/ Ettevõtted, 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimismudelite kasutuselevõtu 4,76 mln € ringmajandus- tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja edendamine eksperdid, korduskasutuse edendamine KOVid, KOVide 2. Ohutu materjaliringluse ühendused suurendamine Tööstuse ja teenindussektori, sh KliM SF/omafinantseering 34,5 mln €/ Ettevõtted 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja VKE-de, energia- ja 69 mln € tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja ressursitõhususe tõstmine ja korduskasutuse edendamine auditite toetamine Ettevõtete ressursitõhusus KliM RRF/ 24 mln €/ Tööstusettevõtted 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja omafinantseering 46 mln € tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine Jäätmetekke ja pakendamise KliM SF/omafinantseering 10 mln €/ Ettevõtted, 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja vältimine ja vähendamine, toodete 10 mln € MTÜd, KOV, tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutus KOVide korduskasutuse edendamine ühendused Jäätmete liigiti kogumise taristu KliM SF/omafinantseering KOV, KOVide 35,5 mln €/ 2. Ohutu materjaliringluse toetamine ühendused suurendamine 16 mln € 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Ringlussevõtu võimekuse KliM SF/omafinantseering Ettevõtted, KOV, 25 mln €/ 2. Ohutu materjaliringluse tõstmine ja ohutu KOVide suurendamine materjaliringluse tagamine 21 mln € ühendused 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Ringmajanduse pilootprojektid KliM EMP/omafinantseering KOV, KOVide 0,9 mln €/ 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja ühendused, tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja 148  Tegevus Vastutaja Finantsallikas Toetuse Sihtgrupp Strateegiline eesmärk summa/OF 0,16 mln € riigiasutused korduskasutuse edendamine Ringmajanduse võimekuse KAUR EMP/omafinantseering Riik, KOV 0,9 mln €/ 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tõstmine tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja 0,16 mln € korduskasutuse edendamine 2. Ohutu materjaliringluse suurendamine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Ringmajandusvaldkonna KliM Keskkonnaprogramm/ Ettevõtted, 0,9 mln €/ 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja teadusuuringud (jäätmed, omafinantseering teadusasutused tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja keskkonnakorraldus, maapõu, 0,16 mln € korduskasutuse edendamine kemikaalid), uuenduslikud keskkonnakorralduslikud 2. Ohutu materjaliringluse lahendused, ohtlike jäätmete ja suurendamine eterniidijäätmete ringid, 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega jäätmetekke vältimine ning arvestamine nii inim- kui ka toodete või tootekomponentide looduskeskkonnale tervikuna korduskasutus, keskkonna- juhtimissüsteemid ja mitteformaalsed keskkonna- juhtimissüsteemid, ökomärgised Uuringud KliM RE 1 mln € Riik 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 3. Ohutu materjaliringluse suurendamine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega 149  Tegevus Vastutaja Finantsallikas Toetuse Sihtgrupp Strateegiline eesmärk summa/OF arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Teavitustegevus KliM RE 0,5 mln € Riik 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 2. Ohutu materjaliringluse suurendamine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna KliM ÕÜF/RE Riik Karjääride korrastamine, 9,1 mln €/ 2. Ohutu materjaliringluse altkaevandatud alade suurendamine 3,9 mln € korrastamine, 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega ohtlike jäätmete käitlus arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna 150 7. Mõõdikud Eesmärkide saavutamise hindamiseks tuleb seada mõõdikud, mis näitavad erinevate tegevuse mõju ning hindavad, kas tehtud meetmed on piisavad või oleks vaja täiendavalt meetmeid juurde rakendada. Iga eesmärgi kohta on riigi jäätmekavas kolm mõõdikut, mis iseloomustavad kõige paremini vastavaid eesmärke. Samas võivad ühe eesmärgi meetmed panustada ka teise eesmärgi mõõdikutesse. Andmeid nende näitajate kohta koguvad regulaarselt nii KAUR, Keskkonnaamet kui Statistikaamet. Riigi jäätmekava eesmärgi „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ja jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine“ saavutamist iseloomustavad kolm näitajat – palju meil jäätmeid inimese kohta tekib, mis on meie ringmaterjali osakaal ning kui suur osa pakenditest on korduskasutatavad. 1. Jäätmeteke inimese kohta (va põlevkivijäätmed) –algtase 4151 kg/in (2020), sihttase 4000 kg/in(2028), allikas KAUR 2. Ringleva materjali määr – algtase 17% (2020), sihttase 25% (2028), allikas Statistikaamet 3. Korduskasutatava pakendi osakaal turule lastud pakenditest –algtase 0% (2020), sihttase 10% (2028), allikas KAUR Riigi jäätmekava eesmärgi „ohutu materjaliringluse suurendamine“ saavutamist iseloomustavad kolm näitajat – palju olmejäätmeid ringlusse võeti, palju pakendijäätmeid ringlusse võeti ja palju ehitus-lammutusjäätmeid ringlusse võeti. 1. Olmejäätmete ringlussevõtt – algtase 29% (2020), sihttase 58% (2028), allikas KAUR 2. Pakendijäätmete ringlussevõtt–algtase 66% (2019), sihttase 70% (2028), allikas KAUR 3. Tavajäätmete hulka kuuluvate ehitus- ja lammutusjäätmete (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas) ringlussevõtt - algtase 32% (2020), sihttase 40% (2028), allikas KAUR Riigi jäätmekava eesmärgi „jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna“ saavutamist iseloomustavad kolm näitajat – palju ohtlike jäätmeid taaskasutame, palju patarei- ja akujäätmeid kokku kogume ning palju elektri- ja elektroonikajäätmeid kokku kogume. 1. Ohtlike jäätmete taaskasutus – algtase 48% (2020), sihttase 55% (2028), allikas KAUR 2. Elektri ja elektroonikajäätmete kogumise määr - algtase 62% (2020), sihttase 65% (2028), allikas KAUR 3. Patarei- ja akujäätmete kogumise määr - algtase 39% (202019), sihttase 45% (2025), sihttase 63% (2028) allikas KAUR. 151 8. Jäätmete kommunikatsioon Jäätmetekke vältimine peab olema iga riikliku strateegia üks olulisemaid osi. See on jäätmehierarhias enne uuesti ringlusse võtmist ja taas materjaliks muutumist. Jäätmekava rakendamise lahutamatuks osaks on tugev kommunikatsioonikava, et seatud eesmärgid oleks võimalik prognoositud ajaks täita. Esimene kommunikatsioonialane eesmärk on jäätmeteket vältida, aga tahes tahtmata liigiti jäätmeid tekib ja neid tuleb korduskasutuseks ettevalmistada või korduskasutada. Eesmärk on vältida maavarade nullist ammutamist, mis lokaalselt kui ka globaalselt põhjustab suurt negatiivset keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõju. Ringlusse võtmise protsendi suurendamiseks on hädavajalik parandada märgatavalt teadlikkuse tõstmise kampaaniate rahastamist ja koordineerimist. Vajalik on kodanike toetus ja aktiivne osalus, et nad jäätmeid liigiti koguks ning mõistaks uusi tootmis- ja tarbimismudeleid. Kommunikatsioonimeetmed peavad olema korralikult läbi mõeldud, piisava rahalise kattega ja hästi koordineeritud. Nõue eraldada selleks 1% TVOde aastasest tulust ei ole viimastel aastatel liigiti kogumist suurendanud. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks ettenähtud ressursse on vaja märkimisväärselt suurendada. TVOdel peaks olema kohustus esitada tegevusloa saamise taotlusega koos kommunikatsiooni ja teabekampaaniate kavad.114 Kohalike omavalitsuste roll on olla elanikele jäätmealase teadlikkuse suurendamisel infoga toeks, nõustada elanikke, kuidas õigesti jäätmeid liigiti koguda ja hoida elanikke kursis õigusaktidest, regulatsioonidest. Selleks jagavad omavalitsuste esindajad näiteks artikleid ja infot kohalikes ajalehtedes, annavad kohalikele raadiokanalitele intervjuusid, kasutavad sotsiaalmeedia ja kodulehe võimalusi, jagavad infomaterjalidena välja juhendeid ning suhtlevad otse oma elanikega kas siis e-kirjade, otsepostituste kaudu või infotundide raames. Samuti on eakama sihtgrupiga vahetut otsesuhtlust nii telefoni teel kui ka omavalitsuses koha peal. Võimalusel kasutatakse info jagamiseks ka välireklaami pindasid (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021–2022. (2020) Callisto Group OÜ). KliM tellib iga kahe aasta tagant „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“, mis on näidanud, et inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud, aga samas ikkagi jõuab liiga palju väärtuslikku ressurssi segaolme prügikasti, kus jäätmed omavahel määrduvad ja neid ei ole enam võimalik hilisemas etapis eraldada või keskkonda. Eri liiki jäätmete teket (kui ei ole olnud võimalik jäätmeteket vältida) tuleks kommunikeerida vajaduspõhiselt: 114 Maailmapank. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoo vitused ja tegevuskava. 2021. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/4904/download (15.09.2023). 152 • Olmejäätmed - üheks kommunikatsiooni sihtrühmaks on laiem avalikkus, sest jäätmekava teadlikkuse suurendamisel on oluline kogu ühiskonna mõtteviisi ja käitumismustrite muutus. Selleks on oluline kommunikeerida laiemale avalikkusele nii jäätmesüsteemi toimimist kui ka konkreetseid võimalusi, kuidas igaüks saab teadlikult panustada jäätmetekke vähendamisse ja vältimisse (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021–2022. (2020) Callisto Group OÜ). Elanikkonna teadlikkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, biojäätmete kui ka muude olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see, kuivõrd mugavaks on elanikele liigiti kogumine tehtud. Olmejäätmete tekke vältimisel saab kõige rohkem ära teha Eesti elanikkond, mis väljendub ka koheselt näitajates. Saades kodanikud jäätmeliigi põhiselt koguma - väheneb segaolmejäätmete osakaal märgatavalt. Eesti elanike teadlikkusest, tarbimisharjumustest ja käitumisest sõltub, kas pakendi-, bio-, tekstiilijäätmed ja vanapaber kogutakse liigiti eraldi või visatakse segaolmesse kokku. Iga aastased üle- eestilised jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise teadlikkuse tõstmise kampaaniad on näidanud, et info jõuab elanikeni ja harjumused on muutunud või muutumas, mis väljendub liigiti kogumise taseme näitajas. Endiselt tuleb aktiivsemalt ja poole suurema mahuga (sh eelarvega) läbi viia teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, kus on kasutusse võetud ka nügimise tehnikaid. • Ehitus- ja lammutusjäätmed - teadlikkus peab tõusma, et võimalikult palju endiselt kvaliteetset ehitus- ja lammutusmaterjali jõuaks uuesti korduskasutusse või ringlusse. Taaskasutamine tagasitäite näol ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Kui tavatarbijad ikkagi üritavad materjale korduskasutada, siis kõige suurem probleem leiab aset ehitus- ja lammutusobjektidel. Suur osa ehitus- ja lammutusjäätmetest kogutakse segaprahina, kuid ehitus- ja lammutusobjektidel oleks vajalik rakendada materjalipõhist liigiti kogumist, mis tähendab, et eri liiki materjalid ei määrduks ja ringlussevõtt oleks lihtsustatud ja kordades ressursitõhusam. Teadlikkuse tõstmise kampaania peab olema suunatud arendajatele, ehitajatele, hankijatele. Tuleb tugevalt rõhutada, et eri liiki materjalid tuleb juba nende tekkekohas eraldi konteineritesse panna. Teise asjana on ääretult oluline, et hankijad juba kirjutaksid hangetesse sisse liigiti kogumise. Ehitus- ja lammutusjäätmete riiklik kommunikatsioon on olnud aastakümneid puudulik. • Ohtlikud jäätmed – teavituskampaaniad, et ohtlikke jäätmeid on võimalik üle anda jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kogumispunktidesse peavad jätkuma. Kohalike omavalitsuste toetamine ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringidega vähendab ohtlike jäätmete sisaldust tavajäätmetes. Kogumisringide tugev kommunikatsioon langeb KOVi haldusalasse. Tarbijad peavad olema teadlikud, et ohtlikke jäätmeid (nt vanaõli, pestitsiidide jäägid, värvijäätmeid, eterniit, rehvid patareid jt) tuleb ettenähtud kohta üle anda. Jäätmed, mis sisaldavad koheselt või käitlemisel või on puutunud kokku ohtlike ainetega, asbest ja eterniit jm tuleb viia jäätmejaama. Ohtlike jäätmete kommunikatsiooni peab tegema KliM koostöös KOV-dega ja tootjad ning TVOd. 153  • Probleemtoodetest tekkinud jäätmed on tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist tekitavad jäätmed - mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, patareid ja akud, rehvid ning põllumajandusplast. Teadlikkuse kampaaniad peavad olema suunatud tarbijatele, et probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tuleb liigiti koguda, et need ei satuks segaolmejäätmete hulka ega keskkonda ja ei ohustaks inimeste tervist. Kasvava majanduse ja sellega kaasneva suurenenud tarbimisega ühiskonna väljakutseks on tegeleda üha suuremate jäätmete kogustega. Need tekivad loodusressursside arvelt, samas, kui nendest jäätmekogustest vabanemiseks tuleb ohverdada nii keskkonda kui tervist. Tarbija peab läbi teavituskampaania aru saama, et ohtlike jäätmete kodus hoiustamine on keskkonnale kordades suurema koormusega, kui see, et viies need jäätmejaama – lähevad materjalid uuesti ringlusesse ja ei pea nullist maavarasid/ ressursse ammutama (tootes nendest materjalidest samaväärset või muud toodet). Liigiti kogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks. TVOdel on kohustus panustada tarbijate teadlikkuse tõstmisesse, kokku kogumisse ja ringlusse võttu. Samamoodi on ka tootjal kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. • Pakendijäätmed – suurendada märgatavalt avalikkuse teavitamise kulusid, et toetada kodumajapidamiste osalust jäätmete liigiti kogumises ja saavutada suurem kodumajapidamiste pakendijäätmete uuesti ringlusse võtmise protsent. Soovitatav minimaalne avalikkuse teavitamise kulu, mille peavad kandma TKO-d, peaks olema aastas üks euro inimese kohta. Avalikkuse teavitamise miinimumkulud e läviväärtus tuleb sõnastada TKOde aastase tulu protsendina, eeldades, et koondtulemus on aastas üle 1,3 miljoni euro. TKOdel peab olema kohustus esitada tegevusloa saamise taotlusega koos kommunikatsiooni ja teabekampaaniate kavad. 115 • Biolagunevad jäätmed - töötada välja ja võtta kasutusele kaasamisprogramm, millega ärgitada kodumajapidamisi oma käitumist muutma. See peaks hõlmama: o üleriigilist väga silmatorkavat käitumise muutmise kampaaniat mitmes meediakanalis; o riiklikke standardseid kommunikatsioonimaterjale, mida omavalitsused ja teenuseosutajad saavad oma tarbeks kohandada; o järelevalve- ja hindamisraamistikku, mille abil jälgitakse biojäätmete rohkema kogumise edenemist. Viimati nimetatu peaks sisaldama põhjalikku jäätmete koostise analüüsi programmi alguses, et saada teada lähteolukord ja toidujäätmete laad (nt koguda andmeid söödava ja mittesöödava toidu osakaalu kohta ning teha tarbijate käitumise uuring, et teada saada, mis on peamised toidujäätmete tekke mõjurid.116 115 Maailmapank. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovit used ja tegevuskava (viide 114). 116 Samas. 154  • Põlevkivitööstusejäätmed on kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel poolkoks, tahke soojuskandja seadmel must tuhk (lendtuhk), koldetuhk ja fenoolvesi. Teadlikkuse meetmed jagunevad siin kaheks: põlevkivi kaevandavate ettevõtete teadlikkuse tõstmine, et võimalikult vähe oma tegevusega tekitataks negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja kindlasti on ettevõtete kohustus otsida lahendusi kaevandamise/töötlemise käigus tekkivate põlevkivijäätmete korduskasutuseks. Teine teadlikkuse pool on tavatarbijad, et tarbija teeks oma valiku roheenergia plokist (tuule-, päikese-, hüdro –või vesinikuenergia), mitte fossiilsete kütuste omast. Teadlikkuse tõstmise kampaaniates saab välja tuua taastuvate – ja taastumatute energiaallikate olelusringi. • Plastijäätmed teha plastidest jäätmete vähendamise ja ringlusse võtmise teemalise riiklikult koordineeritava kommunikatsiooni üheks põhiteemaks, juhtida seda tegevust tihedas koostöös TKOdega (kelle ülesanne on pakendimaterjalidega seotud kommunikatsioon.117 • Tekstiilijäätmete puhul on kõige olulisem nende tekke vältimine! Tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades. Toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, kasutusotstarbe muutmine. Kolm prioriteetset põhisõnumit: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) korduskasutus. Tekstiiljäätmete ringlusse võtmise suurendamiseks on kõige olulisem muuta tarbijate käitumist ja ärgitada inimesi, kes praegu tekstiiltooteid segaolmejäätmetesse viskavad neid eraldi koguma. Et rakendada laiema kommunikatsiooni ja käitumise muutmise kampaaniate raames sihitatud meetmeid käitumise muutmiseks, on vaja välja selgitada asjaomased elanikkonnarühmad. 118 Tekstiilid - kui üks üleriigilise käitumise muutmise ja teavituskampaania olulisimatest teemadest. • Muud jäätmeliigid on prügilad (ohtlike jäätmete prügilad, tavajäätmeprügilad, püsijäätmeprügilad) ja jääkreostus (inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum). Kommunikatsiooni tulemusena peab iga tarbija panustama sellesse, et kogudes liigiti, jõuab lõpuks prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. Jäätmetekke vältimine aitab ressursse paremini kasutada ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Selleks saab igaüks vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, eelistada korduskasutust, suunata jäätmeid ringlusse või muul viisil taaskasutusse, tooteid parandada, laenutada/rentida, jäätmeid liigiti koguda ja anda oma panuse, et prügilasse jõuaks lõpuks võimalikult vähe tema jäätmeid. Jääkreostus võrdub „saastaja maksab“ printsiibiga, ettevõte/isik kes on keskkonnale tekitanud kahju, peab täies ulatuses tagajärgede eest vastutama. Antireklaam kommunikatsioonina toimiks just prügilate ja jääkreostuse valdkonnas. 117 Maailmapank. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava (viide 114). 118 Samas. 155 Eesti peab astuma konkreetseid samme elanike jäätmealase teadlikkuse tõstmiseks saavutamaks valdkonnas seatud eesmärke. Jäätmealane kommunikatsioon peab aitama kaasa jäätmekavas seatud eesmärkide saavutamisele ning suurendama seeläbi erinevate vanuserühmade, nii eesti, vene kui ka inglise keelt kõnelevate inimeste teadlikkust ringmajandusest ja eelkõige jäätmevaldkonnast – sh teadlikust tarbimisest, jäätmetekke vältimisest, jäätmete liigiti kogumisest ning osapoolte tegevustest ja ülesannetest (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021–2022. (2020) Callisto Group OÜ). Jäätmevaldkonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik osapooled - nii avalik sektor, erasektor kui ka üksikisikud - mõistaksid valdkonna toimimist sarnaselt ja sooviksid teha teadlikke valikuid meie kõigi elukeskkonna parandamiseks. Arvestades asjaolu, et jäätmealase teadlikkuse suurendamisega on seotud paljud erinevad siht- ja sidusrühmad, on oluline pöörata tähelepanu nii sihtrühmadele ja neile suunatud fookusele ning sõnumitele kui ka sidusrühmadele ja võimalustele, kuidas saavutada sõnumite tõhusam edastamine sihtrühmadele (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021–2022. (2020) Callisto Group OÜ). Kommunikatsiooni nõrkused • Alarahastus; • Puudulik koordinatsioon; • Siht- ja sidusrühmade kaasamine; • KOVid ei täida nõudeid ja ei suhtle piisavalt elanikega; • TKOd ei tee piisavalt teavitustööd; 119 • Puudulikud kolmkeelsed õppematerjalid, juhendid. Eesmärgid • Tarbijate, tootjate, erasektori ettevõtete ja avaliku sektori asutuste teadlikkus ja pädevus on suurenenud võrreldes 2022. aasta sügisega. Tulem väljendub erinevate jäätmeliikide kokku kogumise näitajates ja ringlussevõtu näitajates. • Segaolmejäätmete kogus on 2028. aastaks vähenenud võrreldes 2022. aasta seisuga, mis näitab, et käitumismuster on muutunud ja Eesti elanikkonna seas on tõusnud liigiti kogumise teadlikkus. 119 Maailmapank. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava (viide 114). 156 9. Riigi jäätmekava 2023-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnaministeerium120 algatas jäätmekava ja KSH koostamise keskkonnaministri 15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131 „Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ KeHJS § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel, arvestades jäätmeseaduse § 39 lõiget 1 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-ga 11. Lähtuvalt KeHJS §-st 31' on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH ülesanne on keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Sisuliselt hinnati KSH käigus strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat (negatiivset) kui soodsat (positiivset). Mõju hinnati laiapõhjaliselt, mistõttu lisaks eeltoodule viidi sama protsessi raames läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule majanduslikke ning sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimus ühe tervikliku hindamisena. 121 Mõjude hindamine viidi läbi laiapõhjaliselt kaasates kõik eluvaldkonnad, mitte üksnes looduskeskkond. Hindamine viidi läbi kahel tasandil122 : • Riigi jäätmekava eesmärgi ja alameesmärkide ning nende indikaatorite seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega, alameesmärkidega ja nende indikaatoritega. Hindamise eesmärk oli tuvastava võimalikud vastuolud või ebasoodsa mõju ohud ning anda soovitused riskide maandamiseks. • Anti hinnang Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud erinevatele stsenaariumitele kasutades Saaty metoodikat järgmistes jäätmevaldkondades: pakendijäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed ja olmejäätmed. Riigi jäätmekava KSH läbiviimise eesmärk oli tagada jäätmekava koostamisel oluliste keskkonnaaspektidega arvestamine maksimaalsel võimalikul määral. KSH eesmärk on riigi jäätmekava võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ja positiivsete suurendamine.123 Kolme valdkonna summeerimisel osutus eelistatuimaks stsenaariumiks pakendijäätmete valdkonnas alternatiiv, mis käsitleb pakendijäätmete kogumist korraldatud olmejäätmev eo raames. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas alternatiiv, mis käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumist tekkekohal ning ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiiv, 120 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium 121 Skepast & Puhkim OÜ, Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne, töö number 2022-0055. Tellija. Kliimaministeerium, 2023, lk 7. Kättesaadav: : https://kliimaministeerium.ee/media/10737/download (15.09.2023). 122 Samas, lk 207. 123 Samas, lk 12. 157 mis käsitleb ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamist. Olmejäätmete valdkonnas osutus eelistatumaks alternatiiv, mis käsitleb KOV-ide jagatud vastutusel põhinevat korraldatud jäätmeveo süsteemi.124 Nende eelistatud alternatiivide elluviimiseks on riigi jäätmekavas ette nähtud ka mitmed meetmed. Eelistatumate alternatiivide elluviimisel kaasneb positiivne mõju keskkonnale. Suurem liigiti kogumine (parem materjali kvaliteet) edendab ringlussevõttu ja seeläbi väheneb segaolmejäätmete koosseisus ladestatavate jäätmete kogus, samuti vähenevad põletusse minevate jäätmete kogused. Ka kliima seisukohast on oluline ellu viia meetmed, kus jäätmete kogumisel optimeeritaks transpordi kilomeetreid, suurendataks korduskasutust ja ringlussevõttu, see aitaks vähendada KHG heidet. Olulised on ka nii jäätmete ladestamisest kui ka jäätmete põletamisest tuleneva KHG heite vähendamine. 125 Tänu ringlussevõtu suurenemisele, vähenevad ladestamisele ja põletamisele minevate jäätmete kogused. Ohtlike jäätmete valdkonnas peab siiski arvestama, et kõiki ohtlike jäätmeid ei ole võimalik ringlusse võtta või taaskasutada ega isegi mitte põletada. Osade ohtlike jäätmete jaoks nagu näiteks aga mitte ainult asbest ja teatud ohtlikud tuhad on ladestamine ainukene tänapäeva mõistlik käitluslahendus. Juhul kui jäätmeid kõrvaldamiseks välja vedada õiguslikult võimalik ei ole, siis on vaja ka Eestis tagada sellistele jäätmeliikidele minimaalselt vajalik lõppkäitlusväljund.126 Analüüsi tulemusel järeldati, et jäätmekava eesmärgid ja meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti asjakohase keskkonnaõiguse ja arengukavadega. Kavandatud meetmed on püstitatud kooskõlas jäätmekava põhieesmärgi ja alaeesmärkidega ning on kohased nende saavutamiseks. Riigi jäätmekava eesmärgid ning tegevused mis nende eesmärkide täitmiseks on seatud, on positiivse mõjuga.127 Lisaks eelnevalt käsitletule on eksperdirühm tehtud töö tulemusena esitanud mõned ettepanekud, mis puudutavad Riigi jäätmekavas 2023-2028 esinevate jäätmegruppide kohta täiendavate meetmete rakendamist või alternatiivseid meetodeid seatud eesmärkide saamiseks. Nimetatud ettepanekute näol on tegemist eksperdirühma sisuliste soovitustega, mida Koostaja poolt täiendavalt kaaluda Riigi jäätmekava ellu rakendamisel. 128 Keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena riigi jäätmekavale esitatud ettepanekutega on suures osas arvestatud ja esitatud ettepanekud langevad paljuski kokku kavandatud meetmetega. Kiimaminister tunnistas riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande seadusele vastavaks 18.07.2023, otsus edastati KSH aruande koostajale kirjaga nr 9-2/23/2193-15. Jäätmekava KSH programm tunnistati eelnevalt eraldi nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi 16.02.2022 kirjaga nr 9-2/21/6100-11. Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõjude strateegilise hindamise analüüsi teostas ja aruande koostas Skepast & Puhkim OÜ. 124 Samas, lk 209. 125 Skepast & Puhkim OÜ. (viide 4), lk 86. 126 Samas, lk 87. 127 Samas, lk 209. 128 Samas, lk 104. 158 10. Avalikkusega konsulteerimine Riigi jäätmekava 2023-2028 koostamine algatati 2021 aastal. Riigi jäätmekava 20232028 koostamise protsessis on olnud mitmeid vaheetappide avalikustamisi ja kaasamisi. Väljatöötamise etapis konsulteeriti alguses Kliimaministeeriumi129 teiste osakondade ja allasutustega ning hiljem ka erinevate huvigruppidega. Suurem huvigruppide kaasamine toimus 2022-2023 aastal, kus Civitta Eesti AS kaasabil viidi läbi mitmeid arutelusid. Kokku toimus kümne olulisema jäätmeliigi osas vahemikus november 2022 kuni veebruar 2023 kümme eraldi arutelu ja üks ühine tutvustav arutelu, kus analüüsiti eri jäätmevaldkondade tugevusi ja nõrkusi ning toimus arutelu eesmärkide ja meetmete osas. Lisaks on riigi jäätmekava sisu tutvustatud nii Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamise kui keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise käigus. KSH programm kui ka aruanne on avalikult kättesaadavad Kliimaministeeriumi kodulehel. Riigi jäätmekava 2023-2028 ja KSH eelnõusid täiendati avalikustamise käigus laekunud tagasiside põhjal, mille järgselt toimus täiendatud riigi jäätmekava 2022-2028 KSH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutustega. Arvestades laekunud tagasisidega nii KSH aruande kui riigi jäätmekava 2023-2028 dokumentide kohta vormistati lõplikud jäätmekava ja KSH aruande eelnõud. 129 Enne 01.07.2023 Keskkonnaministeerium 159 11. Riigi jäätmekava 2023-2028 juhtimine ja rakendamine Jäätmete raamdirektiivi130 131 kohaselt tuleb riigi jäätmekava ajakohastada iga kuue aasta järel ning see peab vastama raamdirektiivi artiklites 28–30 toodud nõuetele. Riigi jäätmekava tegevusi viiakse ellu, lähtudes lisatud tegevuskavast (meetmetest) ja olles kooskõlas jäätmete raamdirektiivi ja jäätmeseadusega. 132 Riigi jäätmekava rakendamise koordineerimise eest vastutab Kliimaministeerium, kel jäätmevaldkonna poliitika kujundamise eest vastutava ministeeriumina on suurim mõju jäätmevaldkonna arengule ning kes vastutab enamiku meetmete rakendamise eest. Kuna jäätmevaldkond puudutab paljusid muid valdkondi, on jäätmekavas seatud eesmärke võimalik saavutada vaid koostöös teiste asjassepuutuvate ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ja muude asutuste ning ettevõtetega. Kliimaministeeriumi ülesanne jäätmekavas sisalduva elluviimisel ja suunamisel on tegevuste elluviimise üldine seiramine, panustajate tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, jäätmekava aruandluse ja uuendamise korraldamine. Planeeritud tegevuste tulemusi saab muuhulgas hinnata jäätmekavas seatud mõõdikute alusel ehk kuidas tegevused panustavad seatud indikaatorite sihttasemete saavutamisesse. Seatud eesmärkide ja sihttasemete elluviimist hinnatakse regulaarselt. Eesmärkide täitmise hindamiseks analüüsitakse, kas planeeritud tegevused on piisavad eesmärkide elluviimiseks. Hindamise järel tehakse vajadusel muudatused. Riigi jäätmekava tegevused viiakse ellu Kliimaministeeriumi rakendatava Keskkonnakaitse ja - kasutuse programmi (järgnevatel aastatel võib muutuda programmi nimetus) raames. 130 Jäätmete raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 (15.09.2023). 131 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN (15.09.2023). 132 Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52 (sh § 39). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv (15.09.2023). 160  LISA 1. Kasutatud mõisted Antud lisas on põhiliselt kasutatud jäätmeseaduses antud mõisteid, kui pole viidatud teisiti, ja terminite inglisekeelseid vasteid EL õigusaktidest (näiteks direktiivist 2008/98/EÜ). Lisas on valdavalt piirdutud ühe legaaldefinitsiooniga. Eraldi on välja toodud muudest allikatest saadud mõisted. Biojäätmed (Biowaste) on järgmised biolagunevad jäätmed: 1. aia- ja haljastujäätmed; 2. kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed; 3. toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed punktis 2 nimetatud jäätmetega. Biolagunevad jäätmed (Biodegradable waste) on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biomass (Biomass) on toode, mis koosneb põllumajandusest või metsandusest pärinevatest taimsetest ainetest, mida saab kasutada kütusena energia tootmiseks, ja järgmised jäätmed: 1. põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed; 2. toiduainetööstuse taimsed jäägid, kui tekkiv soojus taaskasutatakse; 3. tselluloosi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse; 4. korgijäätmed; 5. puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Ehitus- ja lammutusjäätmed (Construction and demolition waste) on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed. Heide (Emission) on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Jäätmehierarhia (Waste hierarchy) - Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast: 1. jäätmetekke vältimine; 2. korduskasutuseks ettevalmistamine; 3. ringlussevõtt; 161  4. muu taaskasutamine nagu energiakasutus; 5. kõrvaldamine. Jäätmehoidla (Extractive waste facility) on iga ehitis või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks: 1. määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja jäätmeseaduse §-s 421 nimetatud kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates; 2. rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates; 3. rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates; 4. rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates. Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks. Jäätmehooldus (Waste management) on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus. Jäätmehoolduse arendamine (Development of waste management) - Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel. Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kavaga hõlmatud territooriumil, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid. (Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.) Jäätmehoolduseeskiri (Waste handling rules) on eeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses ja see kehtestatakse volikogu määrusega. Jäätmejaam (Waste collection station) on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid (Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused RT I 2007, 9, 140). Jäätmekoospõletustehas (Waste Co-incineration plant) Koospõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Jäätmekäitlus (Waste handling) on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine. Jäätmekäitluskoha järelhooldus (Aftercare of waste management facility) on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. 162 Jäätmekäitluskoht (Waste management facility) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. Jäätmepõletustehas (Waste incineration plant) on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Jäätmete energiakasutus (Energy recovery) on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. Jäätmete kogumine (Waste collection) on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine (Preparing of waste for re-use) on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Jäätmete kõrvaldamine (Waste disposal) on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Jäätmete lakkamise staatus (End-of-waste status) -Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele: 1. asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2. asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3. asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4. asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele; 5. asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud käesoleva lõike punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud erandit. 163 Jäätmete liigiti kogumine (Separate collection of waste) on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks. Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmine (Material recovery) on taaskasutamistoiming, mis hõlmab muu hulgas korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet. Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmiseks ei loeta jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või muul viisil energia tootmiseks. Jäätmete riikidevaheline vedu (Transboundary movement of waste) - Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras. Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba) alusel. Jäätmete sortimine (Sorting of waste) on tegevus, mille käigus eraldatakse kogutud jäätmetest need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed. Jäätmete taaskasutamine (Recovery of waste) on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Jäätmete töötlemine (Treatment of waste) on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmete vedamine (Waste transport) on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma jäätmete kogumist Jäätmetekitaja (Waste producer) on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid. Jäätmetekke vältimine (Prevention of waste generation) on asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja (Waste holder) on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Kaevandamisjäätmed (Extractive waste) on jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. 164 Keskkonnahäiring (Environmental nuisance) on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Keskkonnakaitseluba (Environmental protection permit) jäätmeseaduse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering. Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks § 73 lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Keskkonnaoht (Environmental threat) on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Keskkonnarisk (Environmental risk) on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (Local government waste management plan) on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Korduskasutus (Re-use) on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. Korraldatud jäätmevedu (Organised waste transport) on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Kõrvalsaadus (By-product): Asja, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine, ei peeta jäätmeteks, vaid asi loetakse kõrvalsaaduseks, kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1. asja edasine kasutamine on kindel; 2. asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane; 3. asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana; 4. asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Käitis (Installation) on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastatus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Laiendatud tootjavastutuse põhimõte (Principle of extended producer responsibility) - tootja on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. 165 Läheduse põhimõte jäätmekäitluses (Principle of proximity in waste handling) - jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Nõrgvesi (Leachate) on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded RTL 2004, 56, 938). Ohtlike jäätmete saatekiri (Consignment note for hazardous waste) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta. Ohtlikud jäätmed (Hazardous waste) on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed (Municipal waste) on: 1. kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel; 2. muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed. Pakend (Packaging) on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Pakendi märgistamine (Marking of packaging) - Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, kannab pakendile, millele on kehtestatud tagatisraha, või pakendi etiketile tagatisraha märgi (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Pakendiaktsiis on tarbimismaks (Packaging excise duty) (edaspidi aktsiis), millega maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest ELi liikmesriigist (edaspidi teine liikmesriik) soetatud ja imporditud pakend (Pakendiaktsiisi seadus RT I 1997, 5, 31). Pakend maksustatakse aktsiisiga, kui pakendatud kaup müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võetakse Eestis omatarbeks kasutusse. Pakendi maksustamisel aktsiisiga lähtutakse eelkõige tegelikust taaskasutuse tulemusest. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendikoguse eest (Maksu-ja Tolliamet) Pakendiettevõtja (Packaging undertaking) on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). 166 Pakendiregister (Packaging register) on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti tarbimise, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise ja taaskasutamise tõendite kohta käesolevast seadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Euroopa Komisjonile pakendijäätmete alase teabe esitamiseks ning järelevalve teostamiseks (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Parim võimalik tehnika (PVT) (Best available technique) on tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parim võimalik tehnika on praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Probleemtoode (Product of concern) on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: 1. patareid ja akud; 2. mootorsõidukid ja nende osad; 3. elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4. rehvid; 5. põllumajandusplast. Probleemtooteregister (Register of products of concern) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on andmete koondamine probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste kohta, arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning järelevalve tegemiseks ja registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine. Prügila (Landfill) on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel. Prügila ei ole: 1. ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2. jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates; 3. jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates. 167 Püsijäätmed (Inert waste) on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Püsivad orgaanilised saasteained (POS) (persistent organic pollutants) on orgaanilised ained, mis on keskkonnas püsivad, mis akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud meie tervisele ja keskkonnale. Ained võivad levida õhu, vee või rändliikidega üle riigipiiride, jõudes piirkondadesse, kus neid ei ole kunagi toodetud või kasutatud. Rahvusvaheline riskijuhtimine on vajalik, sest ükski piirkond ei suuda üksi hallata nende ainetega kaasnevaid ohte. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid reguleeritakse kogu maailmas Stockholmi konventsiooni ja Aarhusi protokolliga. Neid õigusakte rakendatakse ELis püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega. POSid on näiteks pestitsiidid (nt DDT), tööstuskemikaalid (nt polüklooritud bifenüülid, mida kasutati laialdaselt elektriseadmetes) või tahtmatud kõrvalsaadused, mis tekivad tööstusprotsesside käigus, lagunemisel või põletamisel (nt dioksiinid ja furaanid). (Euroopa Kemikaaliamet) Ringlussevõtt (Recycling) on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Saastamine (Pollution) on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist vajava mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Taaskasutusorganisatsioon (Recovery organisation) on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Tagasitäide (Backfilling) on taaskasutamistoiming, mille käigus kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole jäätmed, sobima käesolevas lõikes nimetatud eesmärkidega ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Tagatisraha (Deposit), mis on pakendile määratud on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Tavajäätmed (Non-hazardous waste) on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Teisene toore (Secondary raw material) on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud aine või materjal. 168 Toidujäätmed (Food waste) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks. Toidujäätmed hõlmavad nii toiduraiskamist (toidukadu) kui ka söögiks kõlbmatuid toidu osasid. Toidukadu - mis tahes algselt inimestele tarbimiseks mõeldud toit, mis on toidutarneahelast või kodumajapidamistes majanduslikel või esteetilistel põhjustel või säilimistähtaja ületamise tõttu eemaldatud. Toidukadu on kõik toidu koostisosad, mida oleks saanud varem tarvitades või teistmoodi säilitades või käideldes veel süüa. Tootja (Producer) jäätmeseaduse tähenduses on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid. Tootjate ühendus (Producers' responsibility organisation) on jäätmeseaduse mõistes mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. Turul kättesaadavaks tegemine (Making available on the market) toote tasu eest või tasuta pakkumine ELi turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks ; Turule laskmine (Placing on the market) jäätmeseaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuse käigus toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Turustaja (Distributor) jäätmeseaduse tähenduses on tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes teeb probleemtoote turul kättesaadavaks. Turustaja võib olla samal ajal ka tootja jäätmeseaduse paragrahvi § 23 lõigete 1 1 –17 tähenduses. Vanaõli (Waste oil) jäätmeseaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks. Äraviskamine (Discarding) tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. 169  LISA 2. Toidujäätmete tekke vältimise kava Kava eesmärk Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärk on vähendada toidujäätmete 133 ja toidukao 134 teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. See tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja sotsiaalsüsteemi koormamiselt. Seeläbi aitab Eesti saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50% ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. Oluline on, et kogu ühiskond integreeriks oma mõtteviisi ja tegevusse toidujäätmete tekke vältimise eesmärgi ning kasvaks teadlikkus toidujäätmete tekke vältimisest. Riigi jäätmekava lisana esitatud toidujäätmete tekke vältimise kava on 2023 aasta esimesel poolaastal ajakohastatud. Taust ja hetkeolukord Toidujäätmete tekkekogused Seniste uuringute andmetel tekib kõige suurem osa Eesti toidujäätmetest eri sektorite võrdluses kodumajapidamistes. 2020. aastal moodustas kodudes tekkinud toidujäätmete kogus üle 48% kogu tekkivast toidujäätmete kogusest (Joonis 27.). Kodumajapidamistele järgnevad toidujäätmete tekkes toidutööstus, esmatootmine, seejärel kaubandus ning toitlustusasutused. Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas, ehk elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas Siiski tuleb arvestada, et nii kaubandusettevõtetes kui toidutööstuses tekib lisaks loomseid kõrvalsaaduseid, mis ei ole üldjuhul käsitletavad kui jäätmed ja seetõttu jäätmearvestuses ei kajastu. Loomsed kõrvalsaadused antakse käitlemiseks üle ettevõtetele, millel on vastav tunnustus. Samuti tuleb arvestada, et toidujäätmete tekkes sisalduvad ka sellised toidujäätmed, mille teket ei ole võimalik tootmis- või tarbimisprotsessi olemusest tingituna vältida. Kui vaadata eraldi vaid toidukadude võrdlust eri sektorite lõikes, näeme, et ka see on Eestis suurim kodumajapidamistes (40% kogu Eesti toidukadudest). Kodumajapidamistele järgnevad toidukadude koguste poolest kaubandus (24%), esmatootmine (23%), toitlustusasutused (9%) ning toidutööstus (4%). Eesti toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk toiduna raisku läinud toit. Kogu toidutarneahela toidukao väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. 135 133 Toidujäätmed- toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides (sh lõpptarbimise etapis). 134 Toidukadu-ehk raisatud toit on mis tahes inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (nt riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära. 135 Eesti Maaülikool, SEI Tallinn, 2021. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. Uuringu lõpparuanne. Kättesaadav: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/6992/toidujaatmete-ja-toidukao- teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf?sequence=1&isAllowed=y (15.09.2023). 170 Joonis 27. Ülevaade Eesti toidujäätmete ja toidukao (raisatud toidu) tekkest kogu toidutarneahelas 2020. aastal (allikas: SEI Tallinn, Eesti Maaülikool). Toidujäätmete tekke vähendamise tegevused Toidujäätmetega seotud poliitikakujundamisel ja meetmete kavandmisel tuleks lähtuda toidujäätmete hierarhiast, mis põhineb jäätmehierarhial (Joonis 28.). Joonis 28. Toidujäätmete hierarhia. 171 Ühe toidujäätmete tekke vähendamise tegevusena on seni Eestis nii avalik kui erasektor korraldanud eelkõige kodumajapidamistele suunatud kampaaniaid. KliM on alates 2020. aastast korraldanud iga-aastaselt kampaaniat „Austa toitu jäägitult!“ 136 . Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teavitustegevustega, sh sotsiaalmeediakampaaniatega on selgitatud toidu säilimisaja märgete „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähendusi ning võimalusi seeläbi vähendada toidukadusid. Üks laiemat kõlapinda leidnud teavituskampaania oli Eesti Toidupanga ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostöös korraldatud kampaania „Tarbi toitu targalt.“ Projekti raames töötati välja kaubandus- ja toitlustusettevõtetele ning eraisikutele välja juhendmaterjalid 137 , mis käsitlevad toidujäätmete ja toidukao vähendamise võimalusi. Samuti on tähelepanu pööratud toidujäätmete tekke vähendamisele näiteks Eesti Korteriühistute Liidu kampaanias „Väärtustades toitu“ 138 ning keskendutud koolitoitlustamisele KliMi tellitud ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse läbiviidud kampaanias „Kokkame koos!“139 . Alates 2022. aastast viib Maaelumuuseum läbi II ja III kooliastmele õppeprogrammi „Toidu eluring“ 140 , milles lapsed õpivad hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Õpilaste teadlikkuse tõstmisele pühendatud tegevusi viiakse läbi ka koolitoitlustajate poolt . Rimi Eesti Food AS teemat käsitlenud kampaanias „Tarbime targalt“ 141 ning Rohetiiger aastal 2021 kümneid organisatsioone ja ettevõtteid hõlmanud kampaanias „Hoiame head toitu“ 142 . Toidujäätmete tekke vältimise teemal teabe jagamisega oma kanalites on tegelenud ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Lisaks teadlikkuse tõstmisele otsivad ettevõtted muidki võimalusi toiduraiskamise vähendamiseks. Näiteks on Rimi Eesti Food AS töötanud Põllumajandus- ja Toiduameti juhistel välja meetodi värskete toiduainete külmutamiseks, et pikendada nende säilimisaega ja annetamisvõimalusi 143 ning Prisma paigaldanud enda külmikutele toidukao alast infot ja viib läbi smuutikastide projekti, kus päeva lõpus järele jäänud puuviljad komplekteeritakse kasti ning müüakse tarbijatele väga soodsa hinnaga. 144 136 Kliimaministeerium. Austa toitu jäägitult. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/toiduj%C3%A4%C3%A4tmed (15.09.2023). 137 „Tarbi toitu targalt“ kampaania materjalid. Kättesaadav: https://tarbitoitutargalt.ee (15.09.2023). 138 Eesti Korteriühistute Liit. Väärtustades toitu kampaania materjalid. Kättesaadav: https://ekyl.ee/projektid/vaartustadestoitu (15.09.2023). 139 SEI Tallinn. Kampaania koolides: „Kokkame koos“. Kättesaadav: https://www.sei.org/featured/kokkamekoos/ (15.09.2023). 140 Eesti Maaelumuuseumid. „Toidu eluring“ haridusprogramm. Kättesaadav: Toidu eluring - Eesti Maaelumuuseumid (15.09.2023). 141 Rimi Eesti. „Tarbime targalt“ kampaania materjalid. Kättesaadav: https://www.rimi.ee/projektid/tarbimetargalt (15.09.2023). 142 Rohetiiger, 2021. „Hoiame head toitu“ kampaania materjal https://rohetiiger.ee/hoiatoitu/ (15.09.2023). 143 Rimi Eesti. Uus lahendus toidu annetamises: nüüd saab annetada rohkem värskeid toiduaineid. Kättesaadav: https://www.rimi.ee/uudised/uus-lahendus-toidu-annetamises-nuud-saab-annetada -rohkem-varskeid-toiduaineid (15.09.2023). 144 Prisma market, 2021. Prisma smuutikausside projekt vähendab märkimisväärselt rikneva toidu kogust. Kättesaadav: https://www.prismamarket.ee/news/prisma -smuutikastide-projekt-vahendab-markimisvaarselt- rikneva -toidu-kogust (15.09.2023). 172 Toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise tegevused on liikunud üha rohkem kogukonnapõhiseks. Kogukonnad on koostöös Rohevalla algatusega paigaldanud toidujagamiskappe näiteks Lääne-Harju vallas asuvatesse Laulasmaale, Paldiskisse, Vasalemma, Leholasse ja Raplasse, Keilasse, Põltsamaale, Põlvasse ja Haapsallu. 145 . Lisaks toidujagamise kappide ehitamisele jagab Rohevald kogukonnale teadmisi, aitab leida toetajaid ja täita vajalik dokumentatsioon. Foodsharing Eesti liikumine on paigaldanud kogukonna toidujagamiskappe Tartusse, Viljandisse ja Elvasse. 146 Esimese ettevõttena avas FudLoop OÜ Tallinnas 2022. aastal toidujagamiskapi 147 . Lisaks sellele toimub toidujagamine vastavate gruppide kaudu sotsiaalmeedias. On ka nii-öelda prügisukeldumise harrastajaid, kes tegelevad prügikastidest ärvisatud toidu päästmisega. Toiduohutuse, inimeste tervise kaitsmise ning ressursside säästmise nimel tuleb seada eesmärgiks, et toidu prügikasti viskamise asemel oleks võimalik müümata jäänud toit kohe abivajajatele jagada. Toidu ohutu ümberjaotamise tegevustes on seni aktiivseim organisatsioon Eesti Toidupank. Eesti Toidupank asutati 2010. aastal ning sellele järgnes Tallinna Toidupanga ja teiste regionaalsete toidupankade asutamine.148 Hetkel toimetab Toidupank 15 Eesti linnas koos enam kui 200 partneriga. Toidupank on sõlminud hea tahte lepingud püsiannetamiseks paljude toidu käitlemisega tegelevate ettevõtetega. Toidupanga käsutuses on külmikautod ja nõuetele vastavad toidulaod. Toidupank on Sotsiaalministeeriumi partnerorganisatsioon ELi toiduabi jagamisel ning toiduannetuste kogumisel ja jagamisel. Lisaks on Toidupank Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner aastatel 2020–2023, et vähendada annetatud toidu jagamisega enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. Sotsiaalministeerium toetab Eesti Toidupanga tegevust märkimisväärsete summadega nii strateegilise partnerluse raames kui ka ESF rahalistest vahenditest. Laiem partnerluse eesmärk on toidu annetamise abil vähendada toidu raiskamist. Lisaks Toidupangale on mitmeid teisi heategevusorganisatsioone, kes samuti tegelevad annetuste kogumisega ja nende jaotamisega puudust kannatavatele inimestele (näiteks Eesti Lasterikaste Perede Liit). Päästetud ja annetatud toidu mahud on viimastel aastatel kordades kasvanud. Eesti riik toetab Sotsiaalministeeriumi kaudu toidupäästmise ja annetustegevuse korraldamist rahaliste EL vahendite ja Eesti riigieelarve vahenditega. Toidu annetamise edendamiseks ja valdkonnas tegutsevate heategevusorganisatsioonide tegevuse tutvustamiseks lõi Sotsiaalministeerium 2021. aastal veebilehe www.toiduannetamine.ee. Lisaks koostatakse puudust kannatavatele inimestele teabe- ja retseptiraamatuid (koostöös Tervise Arengu Instituudiga), kuidas väheste vahenditega võimalikult tervislikku ja jäätmete tekkevaba toitu valmistada. 145 Roheline vald kodulehekülg. Kättesaadav: https://rohevald.ee/ (15.09.2023). 146 Foodsharing Eesti kodulehekülg. Kättesaadav: https://www.foodsharing.ee/ (15.09.2023). 147 FudLoop kodulehekülg. Kättesaadav: https://fudloop.ee/ (15.09.2023). 148 Toidupank kodulehekülg. Kättesaadav: https://www.toidupank.ee/toidupank-tallinnas/ (15.09.2023). 173 Toiduannetamise edendamiseks koostas Põllumajandus- ja Toiduamet 2022. aastal juhendi “Toiduohutus annetamisel”149 . Juhend on tõlgitud ka venekeelde ning toimub pidev toiduohutuse põhimõtete tutvustamine nii toidukäitlejatele kui heategevusorganisatsioonidele. SA Rohetiiger viis 2021. aastal läbi õigustalgud, et välja selgitada, kas esineb seadusest tulenevaid asjaolusid, mis takistavad toidu ümberjagamist 150 . Üks järeldusest oli, et kehtivad toiduohutuse tagamise nõuded ei takista ohutu toidu ümberjagamist, küll aga on vaja selgeid juhiseid ning tõsta teadlikkust kehtivatest nõuetest. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hoiab jätkuvalt fookuses toiduraiskamise vähendamise teemat toidukäitlejate toiduohutuse alase teadmussiirde programmi tegevustes. 2023. a on plaanis pakendamata toidu märgistamise nõuete ülevaatamine eesmärgiga lihtsustada toidu annetamist. Toidujäätmete tekke vältimisega seotud tegevusi on toetatud SA KIKi kaudu ringmajanduse programmist ja keskkonnateadlikkuse programmist. Lisaks on toidutööstuse ettevõtted saanud tootmise ressursitõhusamaks muutmiseks (sh tooraine väärindamiseks) toetust EL meetmest „Ettevõtete ressursitõhusus“. Samuti on Eesti Teadusagentuur toetanud ressursside väärindamise teadus- ja arendustegevust ResTA programmi raames, fookusteemade hulka kuulusid ka toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud 151 . Lisaks on Euroopa abifondi toiduabi vahendite juures ka annetatud toidu kogumise ja jagamise suund, mis keskendub päästetud toidule. Jäätmetekke vältimise valdkonnas on atraktiivseks lahenduseks erinevad digilahendused, kuna operatiivne info aitab jäätmeteket vältida. 2020. aastal alustas tegevust Eestis arendatud toidupäästmise platvorm Fudler152 . Samuti keskendub toidupäästmisele toidupäästmise rakendus ResQ Club153 ning rakendus Olio154 . Rimi Eesti Food AS on loonud kodumajapidamistes toiduäätmete tekke vältimiseks veebirakenduse „Tühjenda oma külmik“155 . Toidupäästmisega tegeleb ka Sumena OÜ. Ettevõte ostab soodsa hinnaga hulgiladudest aeguma hakkava kauba ning paneb selle müüki enda e-poes 156 ja Balti jaama turu poes. Toidujäätmete tekke vältimiseks rahvusvahelistest kogemustest õppimiseks ja parimate praktikate Eestisse toomiseks on KliM ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2016. aastal loodud ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi liikmed 157 . 149 Põllumajandus- ja toiduamet, Toiduohutus annetamisel. Kättesaadav: Toidu%20annetamise%20juhend%20(1) (15.09.2023). 150 SA Rohetiiger, 2021. Ettepanek õiguskantslerile seoses ”Hoiame head toitu” õigustalgutega. Kättesaadav: https://rohetiiger.ee/hoia -toitu-blogi/oigustalgute-kokkuvote/ (15.09.2023). 151 Eesti Teadusagentuur, ResTA-teadus- ja arendustegevuse toetamine ressursside väärindamisel. Kättesaadav: ResTA - teadus- ja arendustegevuse toetamine ressursside väärindamisel - Eesti Teadusagentuur (etag.ee) (15.09.2023). 152 Fudler kodulehekülg. Kättesaadav: Fudler (15.09.2023). 153 ResQClub Estonia koduleht. Kättesaadav: https://www.resq-club.com/ (15.09.2023). 154 Olio kodulehekülg. Kättesaadav: https://olioex.com/ (15.09.2023). 155 Rimi Eesti. Tühjenda oma külmik ka mpaania materjalid. Kättesaadav: https://www.rimi.ee/tuhjenda-oma- kulmik (15.09.2023). 156 Sumena kodulehekülg. Kättesaadav: https://sumena.ee/ (15.09.2023). 157 EU Food Lost and Prevention Hub. Kättesaadav: European Food Loss and Waste Prevention Hub - Home (europa.eu) (15.09.2023). 174 Tegevusvaldkonnad ja tegevused Toidujäätmete tekke vältimise kavas on seatud kuus tegevusvaldkonda toidujäätmete tekke vältimiseks, vähendamiseks ja sotsiaalse vastutuse tõstmiseks kogu toidutarneahelas esmatootmisest lõpptarbijani. Tegevusvaldkonnad hõlmavad tegevusi, mille elluviimisesse panustavad erinevad osapooled. Tegevusvaldkonnad • Andmekorje ja toidujäätmete tekkekoguste kaardistamine; • Seadusandlik raamistik ja regulatiivsete eesmärkide kokkuleppimine; • Tõhusa koostöö rakendamine eesmärkide elluviimiseks; • Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse rakendamine eesmärkide elluviimiseks; • Toidu ümberjaotamise edendamine eesmärkide elluviimiseks; • Järjepidev teadlikkuse tõstmine, teavitamine ja koolitus eesmärkide elluviimiseks. Tegevused Andmekorje ja toidujäätmete tekkekoguste kaardistamine 1. Regulaarne toidujäätmete ja toidukao tekke seire ja hindamine. Sisu: Lähtuvalt Euroopa Komisjoni delegeeritud otsusest 2019/1597 mõõdetakse iga- aastaselt toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidutarneahelas, sealhulgas viies läbi vähemalt iga nelja aasta järel põhjalik uuring 158 . Tuleks leida võimalusi, kuidas nii avaliku kui erasektori osalised saaksid kogu toidutarneahelas suurendada andmete kättesaadavust, järjepidevust ja läbipaistvust, et saada usaldusväärseid andmeid toidujäätmete tekke kohta liigse halduskoormuseta. Lisaks tuleks parandada teavet kõrvalsaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste tekke kohta. Osapooled: KliM, KAUR, Statistikaamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Aeg: Alates 2023 2. Juhiste koostamine ettevõtetes ära visatava toidu koguste mõõtmiseks ja ettevõtte siseselt analüüsimiseks, juhiste rakendamine. Sisu: Suunatakse ettevõtteid rohkem eneseregulatsiooni raames vabatahtlikult mõõtma toidujäätmete ja toiduraiskamise teket ning leidma võimalusi tekke vähendamiseks. Leida võimalusi juurutada ettevõtetes vabatahtlikke n-ö toidujäätmete auditeid (toidujäätmete tekke mõõtmine, tekkepõhjuste analüüsimine ja lahenduste leidmine). SEI Tallinn on teinud koostöös Wageningeni Ülikooliga sellise toidujäätmete vältimise ja vähendamise auditi metoodika. Osapooled: KliM, SEI Tallinn, ettevõtete esindusorganisatsioonid. 158 Komisjoni delegeeritud otsus (EL)2019/1597, 3.mai 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ toidujäätmete koguse ühtse mõõtmise ühise metoodika ja kvaliteedi miinimumnõuete osas. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/GA/TXT/?uri=CELEX:32019D1597 (15.09.2023). 175  Aeg: Alates 2024 3. Toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärkide ja tegevuste elluviimise hindamine ja vahekokkuvõtete tegemine. Sisu: Hinnatakse toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärgi täitmist ja kavas seatud tegevuste elluviimist. Selleks jälgitakse toidujäätmete ja toiduraiskamise tekkekoguste ning annetatud toidu koguste muutust. Seejuures uuendatakse edaspidi jäätmekava ajakohastamise raames ka toidujäätmete tekke vältimise kava, sealhulgas tegevusi ja osapoolte rollide jaotust. Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium Aeg: Pidev Seadusandlik raamistik ja regulatiivsete eesmärkide kokkuleppimine 4. Toiduraiskamise vähendamise eesmärgis ja vaheetappides kokku leppimine liikumaks kestliku arengu eesmärgi 12.3 saavutamise suunas. Sisu: Euroopa Komisjon teeb 2023. aastal seadusandliku ettepaneku kehtestada liikmesriikidele kohustuslik siduv sihtarv toidujäätmete tekke vähendamiseks. Eesti osaleb ja esindab oma huve sihtarvu kehtestamisega seotud läbirääkimistel ning peab hiljem sihtarvu ja seotud meetmed riigisisesesse õigusesse üle võtma. Kogu protsessis on oluline huvirühmade kaasamine ning toidujäätmete tekke vältimise kava elluviimise hindamise tulemuste, Eesti toidujäätmete tekkekoguste ja pakendimaterjalide vähendamisega seotud algatuste silmas pidamine. Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium Aeg: Alates 2023 5. Stiimulite loomine ettevõtetele toidujäätmete tekke vältimiseks. Sisu: Analüüsida ja leida riigiasutuste ja ettevõtete koostöös stiimuleid, mis motiveeriksid ettevõtteid võtma meetmeid toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas toidu annetamise edendamiseks. Arvesse võetakse ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitusi toidujäätmete tekke vältimisega seotud meetmete kohta, kus muu hulgas tuuakse välja, et riigiasutused peaksid kaaluma, kuidas oleks kõige parem tagada, et toidujäätmete tekke vältimine oleks majanduslikult tasuvam kui tekkinud jäätmete käitlemine. Analüüsimist vajab toidujäätmete tekke vältimise kriteeriumite integreerimine riigihangete tingimustesse Eestis. Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), Tervise Arengu Instituut, ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Alates 2024 6. Toidujäätmete tekke vältimiseks rahastusmeetmete kujundamine ja loomine. 176  Sisu: Jäätmetekke vältimise tegevused, mis hõlmavad ka toidujäätmete tekke vältimist, kajastuvad EL struktuurivahendite perioodis 2021–2027. Uuel finantsperioodil jätkub Sotsiaalministeeriumis toiduannetustegevuse toetamine puudustkannatavate inimeste abistamiseks ja käivitatakse uus innovatsioonimeede annetustegevuse protsessi lühendamiseks ja rohelise jalajälje vähendamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vähendamist adresseeritakse ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 sekkumistes – põllumajandustootjate ja toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud ning investeeringud bioressursside väärindamisse. Leida võimalusi pikemaajaliseks toidujäätmete tekke vältimise tegevuste toetamiseks eri sektorites. Osapooled: KliM, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Aeg: Alates 2023 Tõhusa koostöö rakendamine eesmärkide elluviimiseks 7. Toidujäätmete tekke vältimise teema erinevatesse asjakohastesse arengukavadesse, arengudokumentidesse ja juhenditesse integreerimine. Sisu: Järjepidevalt panustada sellesse, et erinevate valdkondade asjakohased arengukavad, arengudokumendid, juhendid ja ka esindusorganisatsioonide välja töötatud strateegilised dokumendid käsitleksid toidujäätmete tekke vältimise teemasid. Osapooled: KliM, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, ettevõtete esindusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused. Aeg: Pidev 8. Avaliku ja erasektori partnerluse arendamine, et vähendada toidujäätmete teket toidutarneahela erinevates etappides. Sisu: Pidada arutelusid kava tegevuses nr 18 nimetatud koostöövormi raames ja asjakohasel juhul sõlmida kahepoolseid vaba tahte lepinguid või muus vormis kokkuleppeid eesmärgiga viia ellu kohustust vähendada toidujäätmete teket. Lisaks töötada välja laiem ühiste kavatsuste deklaratsioon või ühiskondlik kokkulepe toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise teemal. Edendada tuleks arutelusid ja arvamuste vahetust ka teadlaste ning toidukäitlejate vahel, et leida ühiseid lahendusi toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamisega seotud takistustele. Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, ettevõtete esindusorganisatsioonid, Eesti Maaülikool. Aeg: Pidev 177  9. Toitumisharjumuste muutmisesse ja toidujäätmete tekke vältimise teemadesse EL koolikava programmi rakendamise kaudu panustamine. Sisu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rakendab EL koolikava programmi. Koolikavaga toetatakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete jagamist lastele, millega aidatakse kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisele. Samuti võimaldatakse koolikavas kaasnevate haridusmeetmete toetuse kaudu tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. 2023. a 1. augustist algab EL koolikava rakendamise uus strateegiline periood (2023–2029). Leida võimalused koolikava kaudu enam panustada toitumisharjumuste ja toidujäätmete tekke vältimise alase teadlikkuse tõstmisesse. Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KliM, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut Aeg: Alates 2023 Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse rakendamine eesmärkide elluviimiseks 10. Toidujäätmete tekke vältimiseks tehnoloogiliste abivahendite ja IT lahenduste rakendamine. Sisu: Leida enam võimalusi kasutada tehnoloogilisi abivahendeid toidujäätmete tekke vältimiseks ja toiduannetamise edendamiseks. Selleks analüüsida ka olemasolevaid kohalikke ja rahvusvahelisi IT platvormide näiteid ning edendada teadlikkust olemasolevatest võimalustest. Loodud on platvorm toiduannetamine.ee, mis annab võimaluse annetajal leida üles annetusi ootavad organisatsioonid ja muu asjakohane teave. Platvormi täiendatakse pidevalt ka edaspidi. Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtete esindusorganisatsioonid, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank). Aeg: Pidev 11. Esmatootmises ja toidutööstuses jääkidest uute lisaväärtusega toodete valmistamise ning ressursitõhususe edendamine. Sisu: Edendada esmatootmises ja toidutööstuses ülejääkidest ja kõrvalsaadustest uute lisaväärtusega toodete valmistamist ning kaardistada turustamisvõimalused ebastandardsetele toiduainetele. Leida võimalusi suurendada ettevõtete ressursitõhusust ja vähendada toidukadu põllumajanduses ja toidu töötlemisel, edendades juurdepääsu innovatsioonile. Toetada lühikesi ja kestlikke tarneahelaid, et väheneks toidukadu ja toidujäätmed. Rakendada SEI Tallinna ja Eesti Maaülikooli antud soovitusi esmatootmises ja toidutööstuses toidujäätmete tekke vähendamiseks. 159 Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KliM, põllumajandustootjad, toidutööstuse ettevõtted, ettevõtete esindusorganisatsioonid . Aeg: Alates 2023 159 Eesti Maaülikool, SEI Tallinn, 2021 (viide 32). 178  12. Teadustöö, innovatsiooni ja rahastamisvahendite rakendamine ja neist teadlikkuse edendamine selleks, et toetada uuenduste väljatöötamist eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket. Sisu: Lähtudes ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitustest, tuleks kasutada ära kogu asjakohane teadustöö ja innovatsioon ning rahastamisvahendid, et toetada uuenduste väljatöötamist ja rakendamist toidutarneahelas eesmärgiga vältida toidukadu ja jäätmeid. Tuvastada ka, milliseid uusi oskuseid või teenuseid on vaja seoses ringmajandusele üleminekuga toidujäätmete tekke vältimiseks ja tõhusamaks bioressursi kasutamiseks või kuidas olemasolevaid oskuseid selleks kasutada. Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, põllumajandustootjad, toidutööstuse ettevõtted, erialaliidud. Aeg: Pidev Toidu ümberjaotamise edendamine eesmärkide elluviimiseks 13. Toidu annetamist käsitlevate ELi suuniste160 järgimise edendamine ning riigisisese annetamise juhendi levitamine ja rakendamine tõstmaks ettevõtete teadlikkust toidu ümberjaotamise võimalustest. Sisu: Tutvustada toidukäitlemisega tegelevatele ettevõtetele ja heategevusorganisatsioonidele ELi suuniseid ja riigisiseseid juhendeid toidu annetamise ja toidu säilivusaja pikendamise teemal (www.toiduannetamine.ee, Põllumajandus- ja Toiduameti juhendid 161 , Maksu- ja Tolliameti juhend 162 , Euroopa Toiduohutusameti suunisdokumendid toidukäitlejatele säilimisaja määramiseks ja märgistamiseks163 ning Eesti Maaülikooli juhendmaterjal toidukäitlejatele säilimisaegade määramise kohta kolmes osas164 ). Viia teave annetamise võimalustest muu hulgas ka kindlustusseltsideni, et edendada kindlustuslepingutes toidujäätmete tekke vältimise teemadega arvestamist. Osapooled: Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KliM, Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Pidev 160 EL Komisjoni teatis. Toiduainete annetamist käsitlevad ELi suunised (2017/C 361 /01). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017XC1025(01)&from=ES (15.09.2023). 161 149 162 Maksu- ja tolliamet. Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Kättesaadav: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/kingitused-annetused-ja- vastuvotukulud#toidu-annetamine (15.09.2023). 163 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2020. Suunised säilimisaja märgistuse ja sellega seotud toidualase teabe kohta. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/valjaanne-2020-efsa- suunised-sailimisaeg-margistus.pdf (15.09.2023). 164 Toiduteave.ee, Bioloogiline ohutus. Kättesaadav: https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/ (15.09.2023). 179 14. Toidu ümberjaotamist reguleerivate õigusaktide muutmise vajaduse analüüsimine ja asjakohasel juhul regulatiivselt toidu annetamise edendamine. Sisu: Toidujäätmete tekke vältimise kava ja Sotsiaalministeeriumi koostatud toidupäästmise tegevuskava elluviimise tulemuste hindamise ning toidujäätmete tekke ja annetatud toidu koguste muutuste põhjal analüüsitakse vajadust kehtestada või muuta toidu ümberjaotamist reguleerivaid õigusakte. Muudatused oleksid eesmärgiga regulatiivselt kehtestada täiendavaid meetmeid toidu annetamise edendamiseks ja seeläbi toidujäätmete tekke vähendamiseks. Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KliM, Rahandusministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Alates 2023 15. Toidu ümberjaotamise ja päästmisega tegelevate heategevusorganisatsioonide võrgustiku tugevdamine. Sisu: Tugevdada toidu ümberjaotamise ja päästmisega tegelevate heategevusorganisatsioonide võrgustikku. Sotsiaalministeeriumil on kavas iga kolme aasta järel uurida näiteks küsimustiku kaudu rahulolu võrgustiku tööga ja seotud muutusi abivajajate hakkamasaamisel ning selgitada välja parendamise kohti. Lisaks toimuvad iga-aastased kohtumised ja parimate praktikate vahetamised. Osapooled: Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank, Eesti Lasterikaste Perede Liit, kogukondlikud algatused), ettevõtete esindusorganisatsioonid, sh Kaupmeeste Liit. Aeg: Pidev 16. Motivatsiooni- ja tunnustussüsteemide kasutamise edendamine. Sisu: Tõsta ettevõtete, heategevusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste teadlikkust tunnustusskeemidest ja suurendada olemasolevate tunnustussüsteemide kasutamist, et motiveerida ettevõtteid ja omavalitsusi toidu annetamise teemadel aktiivselt panustama. Edendada ja tõsta esile kodanikuühenduste ja ettevõtete algatatud toidupäästmise projekte. KliMi korraldatavatel aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte ja keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse konkurssidel on võimalus osaleda kõigil ettevõtetel, asutustel ja omavalitsustel ning see on võimalus tunnustada neid, kes vähendavad negatiivset mõju keskkonnale, seeläbi motiveerides teisi organisatsioone. Pöörata üha rohkem tähelepanu toidujäätmete tekke vältimise ja seejuures toidu annetamise teemade kajastamisele ka muudes motivatsiooni- ja tunnustussüsteemides (näiteks vastutustundliku ettevõtluse indeks jm). Jätkata Eesti Toidupanga iga- aastase parimate annetajate tunnustusüritusega. Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid, sh Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Aeg: Pidev 180 Järjepidev teadlikkuse tõstmine, teavitamine ja koolitus eesmärkide elluviimiseks 17. Sihtrühmade kaupa toidujäätmete tekke vältimisest teadlikkuse edendamine. Sõnumite ja eesmärkide integreerimine teiste valdkondade teavitusse (toiduohutus, toitumine, kliimamuutused jm). Järjepidev säilimisaegade „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ teavitus. Rahvusvahelise toidujäätmete ja toidukao alase teadlikkuse tõstmise päeva tähistamine. Sisu: Siduda toidujäätmete tekke vältimise vajalikkust ja lahendusi teiste asjakohaste valdkondade teavitusse (näiteks kampaaniad toiduohutuse, toitumise, kliimamuutuste jm teemal). Koostöös teiste ministeeriumide, ametite, erialaliitude ja ettevõtjatega tõsta eri sihtrühmade teadlikkust. Kavandada sihtrühmade kaupa tegevused, mida on vajalik järjepidevalt või perioodiliselt teha teadlikkuse tõstmiseks toidujäätmete tekke vältimisest, arvestades juba ellu kutsutud algatusi (MEM teadmussiirde programm). Eri kampaaniates järjepidevalt tutvustada nii eesti kui muukeelsele elanikkonnale „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähtajamärgistuste erinevust. Jätkata iga-aastaselt KliMi kampaaniaga „Austa toitu jäägitult!“ jõudmaks eri sihtrühmadeni eri vaatenurkade kaudu, samuti edendada ettevõtetelt tarbijatele suunatud teavitustegevusi. Koostöös ettevõtetega kaaluda teavituskampaaniate korraldamist, et muuta tarbijate ootuseid kodust väljas söömisel ja kauplustes (näiteks ootus kaubavaliku osas hilisõhtul) ning vähendada toidu anonüümsust. Toidu anonüümsuse vähendamise all on mõeldud toidu tootmisega seotud tegevuste tutvustamist tarbijatele, et teadvustada toidu tootmisega seotud kulusid (tööjõud, loodusressursid jm) ning seeläbi edendada toidu väärtustamist. Teavitamistegevuste käigus tähistada ka 29. septembril toimuvat iga-aastast rahvusvahelist toidujäätmete ja toidukao alase teadlikkuse tõstmise päeva. Avaldada temaatilisi artikleid ja arvamuslugusid, hoida toidujäätmete tekke vältimise teemat tähelepanu all avalikes debattides. Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Korteriühistute Liit. Aeg: Pidev 18. Toidujäätmete tekke vältimise teemalised koolitused, õpitoad ja ümarlauad parimate praktikate jagamiseks ja koostöö edendamiseks. Sisu: Koguda, levitada ja tunnustada häid algatusi, mis on suunatud toidujäätmete ja toidukao tekke vältimisele ja vähendamisele. Korraldada eri sektoritele suunatud koolitusi ja õpitubasid, sh „ettevõtjalt-ettevõtjale“ põhimõttel. Igal aastal korraldada ümarlaud vahekokkuvõtete esitamiseks ja parimate praktikate jagamiseks. Moodustada n-ö Eesti toidujäätmete tekke vältimise platvorm/foorum. SEI Tallinn ja Eesti Maaülikool on toidujäätmete tekke uuringus 165 toonud välja, et oluline on see, et sellise platvormi ellu kutsumine toimuks toitlustus-, kaubandus- ja tootmisettevõtete ning nende alaliitude eestvedamisel. Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid, KOV. Aeg: Pidev 165 Eesti Maaülikool, SEI Tallinn, 2021 (viide 32). 181  19. Toitlustusasutuste seas teadlikkuse tõstmine toidujäätmete tekke vältimisest. Sisu: Koostada teabematerjale, kasutades KliMi tellitud uuringutes esitatud olemasolevaid toidujäätmete tekke vältimise soovitusi toidu tellimise, säilitamise, valmistamise, serveerimise ja jäätmekäitluse teemal, ning levitada neid materjale. Koostöös tippkokkadega ja arvestades seejuures toiduohutusega töötada välja säästliku toitlustamise koolitused/juhendmaterjalid eri tüüpi toitlustusasutuste kokkadele. Innustada ettevõtteid jagama teavet oma toidujäätmete tekke vältimise meetmete kohta toote märgistusel või veebis. Jagada ettevõtetele infot toidu annetamise võimalikkusest. Jagades ettevõtetele parimaid praktikaid, teavitada ka turustusvõimalustest (nt ebastandardsetele puu- ja köögiviljadele muude kasutusvõimaluste leidmine jne). Osapooled: KliM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Aeg: Pidev 20. Haridusasutuste teadlikkuse ja haridusasutuste kaudu teadlikkuse tõstmine toidujäätmete tekke vältimisest. Sisu: Haridusasutustele ja haridusasutuste toitlustajatele levitada Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostatud juhendit 166 . Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga leida viisid, kuidas koolides, sealhulgas kutsekoolides rohkem teemat avada ja õppetöösse integreerida, töötada välja materjalid koolidele, sealhulgas kutsekoolidele ja lasteaedadele. Innustada õpilasi läbi konkursside ja kampaaniate kaasa mõtlema ja oma ettepanekuid esitama toidujäätmete tekke vähendamiseks. Osapooled: KliM, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, eraharidusasutuste pidajad, ülikoolid. Aeg: Pidev 21. Tarbijate teadlikkuse tõstmine jäätmete liigiti kogumisest ja seeläbi tähelepanu pööramine jäätmetekke vältimise vajadusele. Sisu: Järjepidevalt jätkata liigiti kogumise edendamisega seotud teavitustegevust. Jäätmete liigiti kogumine aitab jäätmevaldajal mõista tekkivate jäätmete koguseid ning vajadust jäätmeteket, sealhulgas toidujäätmete teket vähendada. Jäätmetekke vältimisele pöörata tähelepanu üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädala raames. Osapooled: KliM, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Korteriühistute Liit Aeg: Pidev 166 SEI Tallinn, 2020. Toidujäätmete ja toidukao vältimine ja vähendamine koolides. Juhendmaterjal. Kättesaadav: https://www.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/9.10-toidu-raiskamine-9-okt.pdf (15.09.2023). 182 22. Avalikus sektoris ringmajanduslike lahenduste edendamine, sealhulgas toidujäätmete tekke vältimisest teadlikkuse tõstmine. Sisu: Ringmajanduse valdkonna edendamisega seotud koolituste raames avaliku sektori töötajate (sh kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistide ja sotsiaaltöötajate) koolitamine ja teavitamine toidujäätmete tekke vältimise teemadel. Keskkonnahoidlike riigihangete alane koolitamine ja juhendmaterjalide levitamine (nt haridus- ja hoolekandeasutuste hangetega seoses). Avalikel üritustel toidujäätmete tekke vähendamine. Osapooled: KliM, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Aeg: Pidev 183 LISA 3. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega Strateegia “Eesti 2035” Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 ÜRO säästva arengu eesmärgid EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020–2030 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa rohelepe Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm Ringmajanduse tegevuskava 184 Olulisemad EL-i õigusaktid Lisaks eelpool toodud strateegiatele ja poliitikatele koostatakse riigi jäätmekava kooskõlas allpool toodud olulisemate ELi õigusaktidega: • Jäätmete raamdirektiiv • Pakendidirektiiv • Prügiladirektiiv • Elektroonikaromude direktiiv • Patareidirektiiv • Ühekordse plasti direktiiv • Autoromude direktiiv • Tööstusheite direktiiv 185 LISA 4. Jäätmevaldkonna õigusloome ning nõuded jäätmekäitlusele Tabel 19. Peamised jäätmevaldkonna teemad ja neid reguleerivad õigusaktid Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid Keskkonnakaitse üldnõuded, põhimõtted ja *Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, põhikohustused. Keskkonnaalased õigused. 28.02.2011, 1. Loamenetlus, riiklik ja haldusjärelevalve, vastutus Jäätmekäitluse üldised põhimõtted, Baseli (1989) konventsioon ohtlike jäätmete ja nende *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52. jäätmedefinitsioon, ohtlike jäätmete mõiste ja R,D kõrvaldamise kohta. koodid. *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmekäitluse hierarhia. 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb Ohtlike jäätmete jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud käitlemise üldised direktiivid põhimõtted, tootjavastutuse üldised põhimõtted *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid Prügilate rajamine, *Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52. asukohavalik. tingimused ladestatavate jäätmete prügilate kohta *Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kohta, seire jne. *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nõuded. RTL 2004, 56, 938. 2018/850, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta Pakendite käitlemise üldnõuded, pakendite *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, taaskasutamine ja ringlussevõtt. Majanduslikud 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete hoovad ja abinõud kohta pakendijäätmete *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) taaskasutamiseks. 2018/852, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta Jäätmekategooriad *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ja jäätmeliigid, ohtlike jäätmete liigitamine 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud 186  Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid direktiivid *Komisjoni otsus, (2000/532/EÜ) 3. mai 2000, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu). *Komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014, 18. detsember 2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa Jäätmete Baseli (1989) konventsioon ohtlike jäätmete ja nende * Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamis- ja kõrvaldamise kohta. kõrvaldamistoimingute nimistud. RT I, taaskasutamistoimingud (D-kood ja 14.12.2011, 4. R-kood) * Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid Keskkonnakaitseluba (keskkonnaluba ja *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, kompleksluba) vajavad ettevõtted ja tegevused. 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb 28.02.2011, 1. Tegevuste nimistu ja jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52. tootmismahud. Keskkonnaotsused, taotlemise kord, direktiivid *Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus. RT I, 01.07.2017, 31. *Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas 187  Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid kõrvaldamise nõuded. RTL 2004, 49, 847. *Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba. RT I, 11.06.2013, 19 Probleemtooted *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Probleemtooteregistri põhimäärus. RT I, 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb 05.03.2019, 15. jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud *Probleemtoodete kohta kehtestatud direktiivid keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid. RT I, 01.11.2016, 3 *Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord. RT I, 25.07.2013, 4 Romusõidukid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, *Romusõidukite käitlusnõuded. RT I, 18. september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite 22.06.2011, 8. kohta *Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad. RT I 2010, 42, 248. Vanarehvid *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, 2000/53/EÜ, 18. september 2000, kasutuselt tootjale tagastamise ning taaskasutamise kõrvaldatud sõidukite kohta. või kõrvaldamise nõuded ja kord. RT I *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2010, 42, 249. 2018/849, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta 188  Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid Patarei- ja akujäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete 2006/66/EÜ, 6. september 2006 , mis käsitleb kogumise, tootjale tagastamise ning patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ. kord ning sihtarvud ja sihtarvude *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) saavutamise tähtajad. RT I 2008, 37, 221. 2018/849, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi *Patareide ja akude märgistamise viis ja 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, kord. RTL 2008, 3, 29. direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid *Kasutatud patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL käitlusnõuded. RTL 2008, 6, 63. elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Elektri- ja elektroonikaseadmetest 2012/19/EL, 4. juuli 2012 , elektri- ja tekkinud jäätmete kogumise, tootjale elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete tagastamise ning taaskasutamise või (elektroonikaromude) kohta. kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) ja sihtarvude saavutamise tähtajad. RT I 2018/849, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2009, 22, 137. 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, *Elektroonikaromude korduskasutuseks direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid üleandmise nõuded. RT I, 15.07.2014, 1. ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL *Elektri- ja elektroonikaseadmete romude elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlusnõuded. RTL 2005, 20, 245. (elektroonikaromude) kohta Põllumajandusplast *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb kogumise, tootjale tagastamise ning jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja direktiivid kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad. RT I, 19.02.2013, 13 Ohtlike kemikaalide klassifitseerimine, *Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr *Kemikaaliseadus. RT I, 10.11.2015, 2. pakendamine jms 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning 189  Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 *Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ Jäätmete põletamine *Euroopa Parlamendi ja nõukogu Liidu direktiiv *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52. 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta. *Tööstusheite seadus. RT I, 16.05.2013, 1 https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference *Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele. RT I, 26.06.2013, 18 Asbesti sisaldavad jäätmed *Nõukogu direktiiv, 19. märts 1987, asbestist *Asbesti sisaldavate jäätmete põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja käitlusnõuded. RTL 2004, 49, 848. vähendamise kohta (87/217/EMÜ) Ühekordselt kasutatavad plasttooted *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52. 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete *Pakendiseadus. RT I 2004, 41, 278. keskkonnamõju vähendamise kohta Keskkonnamõjude hindamine Espoo konventsioon *Keskkonnamõju hindamise ja *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja 2005, 15, 87 programmide keskkonnamõju hindamise kohta *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011 , teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 190  Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid 2014/52/EL, 16. aprill 2014 , millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta Keskkonnatasud Keskkonnatasude seadus. RT I 2005, 67, 512 Biolagunevad jäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52. 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb *Biolagunevatest jäätmetest komposti jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud tootmise nõuded. RT I, 10.04.2013, 1. direktiivid. *Nõuded biolagunevatest jäätmetest *Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja kohta. RT I, 19.05.2016, 9 nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles *Reoveesettest toote valmistamise nõuded. sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks RT I, 28.07.2017, 4 ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud *Haljastuses, rekultiveerimisel ja toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi põllumajanduses kasutatava reoveesette 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja nõuded. RT I, 06.08.2019, 7 näidistega. *Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses Kaevandamisjäätmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52. *Kaevandamisjäätmete käitlemise kord. RT 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise I, 11.11.2010, 1 ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta *Maapõueseadus. RT I, 10.11.2016, 1 Olmejäätmete liigiti kogumine *Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, 52. 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb * Olmejäätmete liigiti kogumise ja jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud sortimise nõuded ja kord ning sorditud direktiivid. jäätmete liigitamise alused . 07.06.2022, 22 PCB-sid sisaldavad jäätmed *Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ, 16. september 1996, * Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide terfenüüle sisaldavate jäätmete (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta käitlusnõuded. RTL 2004, 53, 899 191  Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid Püsivad orgaanilised saasteained (POS-id) * Baseli (1989) konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. * Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon. *Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1021, 20. juuni 2019, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta 192 LISA 5. Jäätmevaldkonna organisatsioonilised aspektid, sh erinevate osapoolte roll ja ülesanded Riigi tasand Vabariigi Valitsuse ja KliMi ülesanne on ühtse jäätmehoolduse poliitika elluviimise koordineerimine koostöös kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate (eraettevõtete), nende ühenduste ja kolmanda sektoriga. Jäätmealases korralduses on riigi tasandil oluline lüli täita ka Keskkonnaametil, kelle ülesanne on aidata ellu viia riigi jäätmepoliitikat ja kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Keskkonnaamet vastutab selle eest, et jäätmekäitlusega seotud mõjud on hinnatud, riskid tehnoloogiate valikul arvesse võetud, parimad praktikad juurutatud, järelevalve teostatud ning keskkonnale tekitatud kahjud kompenseeritud. Jäätmete käitlemiseks on vajalik keskkonnakaitseluba, st keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreering. KAURi ülesanne on koondada, töödelda ja analüüsida andmeid kogu riigis tekkivate ja käideldavate jäätmete kohta nii jäätmeliikide, -koguste kui ka tegevus- või tootmisvaldkondade lõikes. Ülesannete täitmisel on kõigil osapooltel oluline silmas pidada, et nende tegevus aitaks vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnamõju ja suurendada jäätmete ringlusse võtmist ning materjali taaskasutamist, arvestades jäätmehierarhia põhimõtteid. Kohaliku omavalitsuse tasand Jäätmehoolduse (eelkõige olmejäätmete käitlemise) olukord sõltub suures osas kohaliku omavalitsuse (KOV) tegevusest. Kohalikul omavalitsusel on juhtiv roll jäätmehoolduse arendamisel oma haldusterritooriumil. Jäätmehoolduse teenuste osutamine (sh liigiti kogumise korraldamine) on kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks. See puudutab omavalitsuse neid ülesandeid avaliku ruumi, heakorra, territoriaalplaneerimise ja keskkonnakaitse korraldamisel, mida osutatakse tema haldusterritooriumil, arvestades ainult kohalikku spetsiifikat, olles elanikule võimalikult lähedal. Õigusaktidega on KOVile pandud mitmeid kohustusi. Kohaliku omavalitsuse täpsemad ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel määrab kindlaks jäätmeseadus. Lisaks jäätmeseadusele reguleerib omavalitsuste kohustusi ka pakendiseadus. Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete, kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete liigiti kogumise. Hiljemalt alates 31.12.2023 biojäätmete tekkekohalt eraldi kogumise ning hiljemalt alates 1. jaanuarist 2025 tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Lisaks jäätmete liigiti kogumise korraldamisele tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel määrata korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele ka jäätmekäitluskoht või -kohad, Kohalikule omavalitsusele on loodud iseseisev tulubaas (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud ja tasandusfond), mida omavalitsused võivad kasutada mistahes ülesande täitmiseks. Seega tulubaas on tervik ja sellest ei saa mingit valdkonda lahutada. Lisaks tulubaasile on KOVidel võimalik taotleda toetust KIK. KIKi vahendusel on KOVide jäätmehoolduse projektidesse suunatud ka EL struktuurivahendite raha. 193 Ettevõtte/tööstuse tasand, sh jäätmekäitlejad Ettevõtte tasandil reguleerivad jäätmekäitlust lisaks õigusaktidele ka keskkonnakaitseluba (kompleksluba ja keskkonnaluba) ja laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamine. Alates 2020. aastast ohtlike jäätmete käitluslitsentsi enam ei väljastata. Edaspidi väljastatakse ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ning ohtlike jäätmete vedaja registreeritakse. Enne 2020. aasta 1. jaanuari väljastatud ja kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni. Ettevõtted sh jäätmekäitlejad täidavad järgmisi funktsioone: • tavajäätmete (sh olmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete jm) kogumine ja edasisele käitlemisele (taaskasutamisele) suunamine; • korraldatud jäätmevedu vastavalt hanketingimustele; • ohtlike jäätmete (v. a põlevkivisektoris tekkivate ohtlike jäätmete) kogumine ja edasine käitlemine; • iseseisvaid jäätmekäitlussüsteeme omavates ettevõtetes (Enefit Power AS, Viru Keemia Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jm) tekkivate jäätmete käitlemine; • jäätmete taaskasutamise protsessis (ka jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamises) osalemine ja oma positiivse panuse andmine; • tehnoloogia parendamine ja sellega seoses jäätmetekke vähendamine (nt kasutavad tootmises tekkivaid jääke uuesti tootmisprotsessis ja vältides seeläbi jäätmeteke) ja uute võimaluste loomine ringlussevõtuks Taaskasutusorganisatsioonid ja tootjate ühendused Eestis on rakendatud laiendatud tootjavastutust probleemtoodetele ja pakenditele. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamiseks on kehtestatud probleemtoodete tootjatele nõuded jäätmeseaduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamiseks on kehtestatud pakendiettevõtjatele nõuded pakendiseaduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse kohaselt keskkonnaministri akrediteeringuga juriidiline isik, kelle asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, kus pakendiettevõtjad on liikmed, osanikud või aktsionärid. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt pakendiseadusega sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses. 2021. aasta seisuga on Eestis neli taaskasutusorganisatsiooni. Neist kolm, Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) MTÜ, MTÜ Eesti Pakendiringlus ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon tegelevad tagatisrahata pakendite ning üks, Eesti Pandipakend OÜ, tagatisrahaga- ehk pandipakendite kogumise ja taaskasutamise korraldamisega. 194 Probleemtoodete tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Alates 01.01.2022 on rehvidest, kantavatest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks nimetatud probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Tootjate ühendus ehk tootjavastutusorganisatsioon on mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üks eesmärke on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. 2021. aasta seisuga on Eestis neli tootjate ühendust. Eestis tegutseb kaks patareide ja akude ja elektri- ja elektroonikaseadmete valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ. Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ koguvad kantavatest patareidest ja akudest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid vastavalt määruses kehtestatud nõuetele 167 . Patareidest ja akudest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumine toimub tootjate ühenduste kogumispunktide kaudu, mis asuvad kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades või jäätmepunktides, turustajate müügikohtades sõltuvalt turustaja müügipinnast ning vabatahtlike kogumispunktide kaudu. Ekogaisma Eesti OÜ on tootjate ühendus, mis korraldab lambijäätmete kogumist ja taaskasutamist või kõrvaldamist. Lambid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete alla. Lambijäätmete kogumine toimub kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades või jäätmepunktides ning turustajate müügikohtades sõltuvalt turustaja müügipinnast. Rehvid on jäätmeseaduse mõistes probleemtooted ning neile kehtib tootjavastutus. MTÜ Rehviringlus on rehvide maaletoojate, edasimüüjate loodud tootjavastutusorganisatsioonid, mille põhitegevus on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine. Tootjad on kohustatud vanarehvid tasuta tagasi võtma piiramata koguses rehvide kasutajalt , mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt (v.a hooldustöökojalt, mis tegeleb ka romusõidukite töötlemisega), kohalikult omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt. Elanikud ja laiemalt jäätmetekitajad Jäätmeid tekib tahes tahtmata igas eluvaldkonnas ja see teema puudutab laiemalt pea igaüht. Seetõttu on oluline, et jäätmekäitluse ja eelkõige jäätmetekke vähendamise ja liigiti kogumise alased teadmised peaksid olema kõigile kättesaadavad. Oluline on tagada elanikele piisavalt mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja samuti tõsta nende teadlikkust jäätmetekke vähendamise võimalustest. Jäätmealase info esmaseks jagajaks on elanike elukohajärgne KOV, kuid samuti ka riik laiemalt ja ka jäätmekäitlusettevõtted. 167 Vabariigi Valituse määrused, kehtestatud „Jäätmeseaduse” § 26 lõigete 3 ja 8 alusel. 195 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu168 kohaselt on keskkonnasäästlikest tegevustest elanikud kõige enam omaks võtnud jäätmete liigiti kogumisega seotud tegevused. Samuti planeerib suurem osa inimestest toidu ostmist hoolikalt, et vältida ülejääkide äraviskamist. Ligikaudu 2/3 elanikest väldivad sageli kilekottide või plastist ühekordsete nõude või joogikõrte kasutamist, 59% kaalub sageli iga ostu sooritamist hoolikalt. Ametiasutustes on keskkonnasäästlikest praktikatest kõige enam levinud samuti jäätmete liigiti kogumine (märkis 72% töötavatest või õppivatest vastajatest). Samas uuringus märgiti ka seda, et jäätmete käitlemine on üks olulisemaid teemasid, mille osas sooviti lisainfot juurde saada. 168 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2020 ja 2022. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023). 196  LISA 6. Riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärkide täitmine Peatükk tugineb Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruandele.169 Samuti on olemasolevat olukorda ja senist jäätmevaldkonna arengut kirjeldatud hetkeolukorra peatükis (ptk 2). Riigi jäätmekava 2014–2020170 peamine eesmärk oli jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. Jäätmekava strateegilised eesmärgid on püstitatud jäätmekäitluse hierarhiat silmas pidades. Strateegilised eesmärgid perioodil 2014–2020, lisaks pikendatud perioodil olid järgmised: • I strateegiline eesmärk - Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust; • II strateegiline eesmärk - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel; • III strateegiline eesmärk - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Iga strateegilise eesmärgi elluviimiseks oli planeeritud meetmed koos kirjelduste ning mõõdikutega. Jäätmekava viidi ellu rakendusplaani alusel, milles on esitatud vajalikud tegevused, selle eelarve liik, vastutaja(d) ning prognoositud maksumus. Olmejäätmete osakaal moodustab ca 3% kogu jäätmetekkest (joonis 29), kuid sellele osale on pööratud kõige rohkem tähelepanu. ELi jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäätmet e valdkonnas mitmeid eesmärke, millest kõigiga pole Eesti seni väga hästi toime tulnud. 29% 3% 30% 28% 8% 2% ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed aheraine lend- ja koldetuhk olmejäätmed muud tavajäätmed 169 Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruanne. Tallinn 2020. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/810/download (15.09.2023). 170 Riigi jäätmekava 2014–2020. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/808/download (15.09.2023). 197 Joonis 29. Jäätmeteke 2020 aastal, (allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmetekke vältimise programm oli käesolevas riigi jäätmekavas esimest korda kohustuslik osa. Vastav nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ). 171 Jäätmetekke vältimise programmi raames seati eesmärgiks luua raamistik jäätmetekke vältimise laiaulatuslikuks ja koordineeritud rakendamiseks. Kavandatavad tegevused pidid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva keskkonnamõju kõrvaldamisele. Kuna jäätmetekke vähendamiseks on 2014–2020 jäätmekavas seatud kvalitatiivsed meetmed, st meetmeid ei saa arvuliselt mõõta, on seetõttu jäätmetekke vähenemist võrreldes konkreetsete mõõdetavate näitajatega palju raskem konkreetselt välja tuua. Eelkõige saab jäätmetekke vähenemist hinnata selle põhjal, kui palju antud teemale tähelepanu pööratakse (nii inimeste vahelises suhtluses kui ka meediakajastuses). 2020. aastal alustati eraldi regulaarse kampaaniaga ka toidujäätmete tekke vähendamiseks172 . Samuti näitab selle valdkonna edenemist ettevõtete tegevus (ressursisäästlikumad tehnoloogiad, uued tooted jms) ning mitmed toimunud kampaaniad ja püsivad tegevused (nt Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). Lisaks leiab teema aktuaalsus kinnitust tudengite lõputöödes. Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende, võib väita, et jäätmete teema on aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring 173 ). Hinnang jäätmetekke vältimise kavale Hinnangu andmine on jäätmetekke vältimise programmide asjakohasuse, efektiivsuse ja mõjususe hindamise võtmeosa. Samuti on oluline hinnata iga programmi kooskõla asjakohaste poliitikasuundumuste ja õigusaktidega. 174 Riigi jäätmekava 2014–2020 raames koostati esimest korda eraldi jäätmetekke vältimise programm.175 Jäätmetekke vältimine on Euroopa ressursitõhusale ja kliimaneutraalsele ringmajandusele ülemineku strateegia oluline osa. Jäätmetekke vältimise programmi hindamisel on aluseks võetud erinevad asjaolud, mida on soovitatud Euroopa Keskkonnaagantuuri poolt välja töötatud juhises. 176 171 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 (15.09.2023). 172 Kliimaministeerium. Austa toitu jäägitult. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/toiduj%C3%A4%C3%A4tmed (15.09.2023). 173 Turu-uuringute AS. Eesti elanike Keskkonnateadlikkuse uuring. Uuringu tellija: Keskkonnaminis teerium, 2022. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023). 174 Guidance for evaluating waste prevention programmes. Guidelines by the EEA and Eionet. European Environment Agency, 2021. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/themes/waste/waste-prevention/guidance- for-evaluating-waste-prevention-programmes/view (15.09.2023). 175 Keskkonnaministeerium. Riigi jäätmekava 2014–2020. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/808/download (15.09.2023). 176 European Environment Agency. Guidance for evaluating waste prevention programmes Guidelines by the EEA and Eionet (viide 174). 198 Jäätmevood Jäätmeteke, selle maht ja koostis erineb piirkonniti, kuid sõltub peamiselt piirkonna tavadest, kliimast, elutingimustest ja majanduslikust tasemest. Peamised jäätmeteket mõjutavad tegurid on aga üldine majanduslik olukord ning rahvaarvu muutus, samuti tarbimisharjumused. Praeguses jäätmetekke vältimise kavas pole eraldi jäätmeliike välja toodud, st meetmeid erinevatele jäätmeliikidele, mis tähendab, et meetmed kehtivad kõigile jäätmeliikidele võrdselt. Kõige rohkem tekib Eestis põlevkivijäätmeid. Suuruselt teine kategooria on ehitus- ja lammutusjäätmed. Olmejäätmete teke on eelnevatega võrreldes väike, samas on olmejäätmed aga kõrgendatud tähelepanu all. Roheleppe valguses on oluline edendada jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. EL-i poolt on suunised, et keskenduma peaks eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elektroonika ja plast. Seetõttu on oluline teha võrreldes praeguse kavaga uues kavas muudatused ja välja tuua meetmed mitte ainult kõigile jäätmeliikidele võrdselt, vaid tuleb silmas pidada, mis on eesmärgid Euroopas ja mis on oluline meie enda jäätmevoogusid arvestades. Vältimise meetmed Jäätmetekke vältimise programmis olid jäätmetekke vältimise meetmed jagatud kolmeks - toetavad, regulatiivsed ning teadlikkuse tõstmise meetmed. Toetavad meetmed Toetavate meetmete osas on jäätmekava perioodil, st 2014–2020 ja ka pikendatud perioodil tehtud päris mitmeid tegevusi. SA KIKi kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi.177 Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014–2018 ca 7,25 miljonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse. Seetõttu, nt 2018.–2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Muude jäätmevaldkondade hulgas on viimastel aastatel üha rohkem programmist toetatud ka jäätmetekke vähendamise projekte. Perioodil 2014–2020 on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe parandamisse. See tähendab, et toetusvahendeid on ressursside kokkuhoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele sellel perioodil kõvasti suunatud. 177 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid. Kättesaadav: https://kik.ee/et/rahastatud- projektid#edit-field-maakond-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-taotlusvoor-value%3D%26edit-field- rahastusallikas-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-valdkonnagrupp-tid-i18n%3Dnull%26edit-title%3D%26edit- field-toetuse-saaja-nimi-value%3D%26edit-field-aasta-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-with-research-value-i18n- 1%3D1%26edit-field-with-research-value-i18n%3Don%26edit-sort-by%3Dtitle%26edit-sort-order%3DDESC (15.09.2023). 199 Regulatiivsed meetmed Jäätmetekke vältimine on oluline, mistõttu lisati jäätmeseadusesse 2021 178 aastal mitu uut jäätmetekke vältimise üldnõuet. Nt lisati põhimõte, et vältida tuleb kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist; vähendada toidujäätmete teket ning eelistada toidu annetamist ja muul viisil ümberjaotamist inimestele tarbimiseks, vältida mereprügi teket, toodete parandamise ja korduskasutuse edendamiseks teha intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks toodete vajalikud varuosad, kasutusjuhendid, tehniline teave ning muud vahendid, seadmed ja tarkvara. Jäätmetekke vältimist stimuleeritakse keskkonnalubade süsteemi kaudu – keskkonnalubadega sätestatud parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamise nõue on üks võimalusi edendada ettevõtetes ressursitõhusust ja jäätmetekke vähendamist. PVT-d rakendatakse näiteks keskkonnalubades ja keskkonnakomplekslubades, mida väljastab Keskkonnaamet. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustava majandusmeetmena on välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Kasutades oma tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud tooteid, on võimalik vähendada kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Alates 01.01.2022 on riigihangetes kohustuslik kasutada keskkonnahoidlikke kriteeriume neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). 2020. aastal SEI Tallinn poolt läbi viidud keskkonnahoidlike riigihangete analüüsis179 toodi välja, et pakkumus on olemas sellistes tooterühmades, kus erasektori nõudlus keskkonnahoidlike, sh ressursisäästlike toodete vastu on suurem: maanteesõidukid, teevalgustus ja foorid, kujutise reprodutseerimise seadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC-potid ja pissuaarid. Turuanalüüsist lähtuvalt soovitati kehtestada antud tooterühmades keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Need on viis tooterühma, millega on plaan veel 2022 aastal õigusakti täiendada. Lisaks sellele on EMP ringmajanduse projekti raames kaasatud keskkonnahoidlike riigihangete ekspertgrupp, kes viib 2022. aasta jooksul läbi koolitusi, seminare ning koostab keskkonnahoidlike hangete rakendamise juhendmaterjali. Eelkõige keskendub ekspertgrupp 1. jaanuarist 2022 jõustunud kohustuslikele tootegruppidele. Teadlikkuse tõstmise meetmed Läbi on viidud erinevaid teavituskampaaniaid läbi meediakanalite. Meediakanalitena on kasutatud televisiooni, raadiot, sotsiaalmeediakanaleid ning trükiväljaandeid. KliMi poolt läbiviidavate kampaania materjale on jagatud kohalike omavalitsustega, kes seejärel samu kampaaniaid oma meediakanalites (nii sotsiaalmeedias kui ka trükimeedias) on jaganud. Kampaaniateks on näiteks iga-aastane romukampaania, mille käigus on koostöös Kuusakoski AS-iga kokku kogutud romusõidukeid (ohtliku keskkonnamõju vähendamise eesmärk), toidujäätmete tekke vähendamise kampaania “Austa toitu jäägitult”. 178 Jäätmeseadus (redaktsioon jõustunud 15.05.2021) Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052021003 (15.09.2023). 179 Piirsalu, E., jt. Keskkonnahoidlike riigihangete analüüs. SEI Tallinn, 2020. Kättesaadav: https://www.sei.org/wp-content/uploads/2022/02/keskkonnahoidlike-riigihangete-analuus-2020.pdf (15.09.2023). 200 KliM on edastanud kohalikele omavalitsustele jäätmevaldkonna soovituskirju, milles on keskendutud uutele regulatsioonidele ja antud jäätmeliigi põhiseid soovitusi. Valdavalt on soovituskirjad kirjutatud sellises stiilis, mis võimaldab neid hõlpsalt kohalike eripäradega mugandada ja kujundada neist artiklid, mida kohalikele elanikele trükimeedia vahendusel levitada, et nende teadlikkust nii jäätmetekke vältimisest kui jäätmete liigiti kogumise olulisusest tõsta. Koostöös Keskkonnaametiga on läbi viidud koolitusi kohalike omavalitsuste ametnike teadlikkuse tõstmiseks. Korduskasutuse tõstmiseks on edendatud koostööd MTÜ Uuskasutuskeskuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Käesolevaks hetkeks on pea kõigis omavalitsustes korduskasutuseks mõeldud tooteid (rõivad, mööbel, seadmed jms) võimalik üle anda MTÜ Uuskasutuskeskuse korraldatud kogumisringide kaudu. Näitajad ja eesmärgid Seni kehtinud jäätmekavas konkreetseid indikaatoreid ja sihtasemeid seatud ei ole. Seetõttu ei ole vastavaid indikaatoreid, millega konkreetselt hinnata, kas kavas olnud meetmed on mõju avaldanud. Võib eeldada, et toetusmeetmed ja teavitustegevus on teatavat positiivset mõju avaldanud, kuid kui palju konkreetselt pole võimalik hinnata. Kuna konkreetseid mõõdikuid ei olnud käesoleva kavaga seatud, vaid eesmärgiks oli üldiselt jäätmetekke vähendamine, siis ei saa hinnata, kas indikaatorid on olnud asjakohased. Samas oli eelmise perioodi jäätmekavas üldiste eesmärkide täitmise hindamiseks seatud mõõdikuks olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist Eestis. See mõõdik on näidanud, et jäätmetekke kasv on teatud määral pidurdunud. Jäätmeteke inimese kohta on üheks indikaatoriks, mille trende tuleks järgida ka tulevikus. Lisaks on Euroopa Komisjon välja tulnud korduskasutuse indikaatoriga, mida liikmesriigid peavad edaspidi hakkama mõõtma ja mis peaks edaspidi samuti aitama mõõta jäätmetekke vähendamist. Konsulteerimine huvirühmadega Toimunud on kohtumised erinevate huvigruppidega, kelleks on kohalikud omavalitsused, jäätmekäitlejad, taaskasutusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsustega kohtumistel (nii kohapealsed visiidid kui ka veebis) on käsitletud jäätmetekke vähendamise meetmeid, ringlussevõtu sihttasemete saavutamist ja üldisi liigiti kogumise aspekte. Muude teemade hulgas on käsitletud ka jäätmehoolduseeskirja koostamist või uuendamist, korraldatud jäätmeveo hankedokumentide ettevalmistamist, avalike ürituste jäätmekäitlust. Konsultatsioonid ja kohtumised huvirühmadega toidujäätmete tekke vältimise teemadel on toimunud toidujäätmete tekke vältimise kava koostamise käigus 2020.–2021. Andmete kättesaadavus ja jälgitavus Riiklik jäätmestatistika tugineb KAURi andmetele ning üldisemad andmed, nt majandusnäitajad, rahvastiku näitajad annab Statistikaamet. Selles osas on kõik riiklikult reguleeritud. Andmete usaldusväärsus sõltub paljuski sellest, mis andmeid ettevõtted oma aruannetes KAURile esitavad, samuti kasutatavas metoodikas. 201 Maailmapanga analüüsist on tulnud välja vajadus teha muudatusi riiklikus jäätmestatistika kogumises ja arvutusmeetodites. Need muudatused on kavandamisel. Kuivõrd edaspidi on vajalik mõõta korduskasutust, siis on vajalik välja töötada süsteem, kuidas neid andmeid kõige otstarbekam koguda on. Kommunikatsioonistrateegia KliM viib läbi Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringut, mille keskkonnateadliku käitumise jaotuses käsitletakse jäätmeid. Senised keskkonnateadlikkuse uuringud on näidanud, et Eesti inimeste keskkonnateadlikkus on heal tasemel, seal hulgas omatakse häid teadmisi jäätmete liigiti kogumisest. Kindlasti tuleb teadlikkuse tõstmise teemadega jätkata ka edaspidi. KliM on tellinud kommunikatsioonikava, mille järgi edaspidi toimub teavituste jagamine ja kampaaniate läbiviimine. Selleks, et avalikkusele kommunikeeritaks ühtseid sõnumeid nii KliMi, allasutuste kui ka kohalike omavalitsuste poolt, toimuvad ühised kohtumised, kus edastatavad kommunikatsioonisõnumid eelnevalt läbi räägitakse. I strateegilise eesmärgi täitmine - vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust Olmejäätmed (alamkood 20) moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest. 202 2019. aastal tekkis EL-is keskmiselt olmejäätmeid 501 kg inimese kohta180 . Jäätmeteke oli 2020 a. alles kolmandat aastat väiksem ja osaliselt seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha tugevamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. Jäätmetekke vältimise programmi kohaselt oli olmejäätmete tekke vähendamise eesmärk stabiliseerida aastaks 2020 olmejäätmeteke, sõltumata seejuures prognoositud majanduskasvust. Seejuures pidi olmejäätmete tekke kasvuprotsent jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Seniste andmete põhjal jõuti kõnealuse sihtmäära saavutamisele lähedale. 2020 aastal oli tase ½ SKP kasvuprotsendist (eesmärk alla ½ SKP kasvuprotsendist). SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad (Tabel 20.). Osaliselt saab sihtmäärade saavutamata jäämise põhjusi otsida üldisest majandusarengust. Tabel 20. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist Eestis. Indikaator Baastase 2014. a 2016. a 2018. a 2020. a 2020. a sihttase 2011 tegelik tegelik tegelik tegelik tase tase tase tase Olmejäätmete Alla ½ 5/9 SKP 3/4 SKP 5/6 SKP ½ SKP Alla ½ SKP tekke iga-aastane SKP kasvu- kasvu- kasvu- kasvupr kasvu- kasvuprotsent kasvu- protsendis protsendis protsendis otsendis protsendist**181 sisemajanduse protsendis t t t t koguprodukti t (SKP) kasvu- protsendist* Pakendijäätmete Ületab 7/3 SKP 7/6 SKP 1/6 SKP ¼ SKP Alla 2/3 SKP tekke kasvu- SKP kasvu- kasvu- kasvu- kasvupro kasvu-protsendist protsent kasvu- protsendist protsendist protsendist tsendist sisemajanduse protsenti *** 183 koguprodukti (SKP) kasvu- protsendist perioodi jooksul* 182 SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad , sihttase on peaaegu saavutatud (olmejäätmete tekke kasvuprotsent on ½ SKP kasvuprotsendist, aga mitte veel alla selle). 180 Eurostat. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_pc031/default/table?lang=en (15.09.2023). 181 ** Olmejäätmete tekke osas oli eesmärk vähendada jäätmetekke seost majanduskasvuga nii, et aastaks 2020 oleks võimalik olmejäätmete ühe aasta tekkekogus stabiliseerida prognoositud majanduskasvust sõltumata. 182 * Mõõdikut vaadeldakse kogu perioodi (7 aastat) kestel. Kuna nii jäätmeteke kui ka SKP tase on aastate kaupa hüplik, ei anna iga aasta taseme esile toomine tegelikku ülevaadet eesmärgi poole liikumisest 183 *** Suur muudatus võrreldes eelnevate aastatega seotud metoodika muudatusega. 203 Samas, võttes arvesse viimaste aastate maailma ja eriti EL-i ambitsioonikaid eesmärke (ringmajanduspõhine ja kliimaneutraalne ühiskond), on ühes inimeste teadlikkuse suurenemisega lootust tulemuste paranemisele. Olulisem, mida tarbimise vähendamiseks teha, on jätkata järjepidevalt sellekohaste sõnumite edastamist sihtrühmadele. Erinevalt olmejäätmete tekkest on pakendijäätmete teke aastate lõikes järjest vähenenud (joonised 19 ja 20 ptk 2). Pakendijäätmete tekkekoguse vähenemine on tingitud 2018. aastal toimunud muudatustest pakendijäätmete arvutamise metoodikas. 2020 aastal oli sihttase ¼ SKP kasvuprotsendist, ehk seatud eesmärk sai täidetud (2/3 SKP kasvuprotsendist). Samas on oluline siinkohal välja tuua, et tänu liigiti kogumise suurenemisele on võimalik rohkem pakendeid ringlusse suunata. Maailmapanga 2021. aastal valminud jäätmevaldkonna uuringus on ettepanekuid pakendivaldkonna edasiseks suunamiseks. Lisaks on üle võetud n-ö ühekordse plasti direktiiv, millega rakendame meetmeid ühekordsete plastist toodete tarbimise vähendamiseks, sh jäätmetekke vähendamiseks. Pakendivaldkond on jäätmekäitluses väga oluline ja selle tõhusamaks muutmisel tuleb ka edaspidi jätkata igakülgset tööd. Strateegilise eesmärgi täitmisele on oluliselt kaasa aidanud ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise edenemine prioriteetsetes ettevõtlussektorites (ehituses, ehitusmaterjalide tootmises, toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena, käsitleda kõrvalsaadusena ja/või teisese toorena. See tähendab, et uued tehnoloogiad võimaldavad tootmisprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase eesmärgi kõrval saadakse ka muu materjal, mis ei vaja kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille järele on nõudlus. Selline tootmise kõrvalsaadus on käsitletav tootena. EL rahastamisperioodil 2014–2020 töötati KliMi juhtimisel välja ressursitõhususe meede, mille eesmärgiks on suurendada ressursitootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Meetme tegevuse raames toetati ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe investeeringuid.184 184 Toetust a ntakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 –2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuste „Energia - ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine" eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetust tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme töötas välja Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/ettevotete-ressursitohusus (15.09.2023). 204 Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on KliM läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimastel aastatel on teadlikkuse tõstmise kampaaniad edukalt toimunud erinevate sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate tarbijateni. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see, kuivõrd mugavaks on elanikele tehtud võimalus anda asjad korduskasutuseks teisele ringile. Korduskasutuskeskuste ja muude jäätmetekke vältimise algatuste (nt toidupankade, kasutatud rõivaste keskuste, elektroonika pisiparanduse jms) ühtlane jaotus üle Eesti annab hea võimaluse vähendada olmejäätmetes selliste jäätmete hulka, mis seni jõudsid ladestamiseks prügimäele või energiakasutusse. Jäätmete liigiti kogumiseks on viimastel aastatel antud toetust nii keskkonnaprogrammist kui ka Struktuurivahenditest ja heitmekaubanduse kauplemissüsteemist (nn kliimarahadest). Olulisemad tulemused • Liigiti kogumise tase on tõusnud. 2015. aastal koguti liigiti vaid 22% olmejäätmetest. Järgnevatel aastatel on liigiti kogutud olmejäätmete osakaal tasapisi tõusnud ning 2020. aastal koguti liigiti juba 31% olmejäätmetest. • Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud 185 . Võrreldes eelnevate uuringuaastatega on inimesed enam omaks võtnud prügi ja jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise ning jäätmete tekkimist püütakse ostude parema planeerimisega vältida. Kuna jäätmevaldkonnaga on elanikel isiklik kokkupuude ning seda peetakse oluliseks, siis ollakse ka selle valdkonna hea korralduse osas nõudlikumad. Samas tuleb arvestada, et teadlikkuse kasv ei tähenda alati inimeste tegeliku käitumise muutumist. Liigiti kogutud jäätmete osakaal on tõusnud visalt (viimase viia aasta jooksul 9 protsendipunkti võrra). Selline tempo ei ole piisav 2025. aasta ringlussevõtu eesmärgi • Jagamismajandus ja asjade korduskasutamine on tõusuteel (Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, Uuskasutuskeskuse tegevus, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). 185 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnateadlikkus/uuringud (15.09.2023). 205 II strateegilise eesmärgi täitmine - võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel Tabel 21. Jäätmekava peamiste indikaatorite tasemed (II** ja IV arvutusmeetod) (allikas: Keskkonnaagentuur) Indikaator Baastase 2014. a 2018. a tegelik 2019. a tegelik 2020. a 2020 a, tegelik 2020. a sihttase 2011 tegelik tase tase tase tegelik tase tase (IV arvutusmeetod) Olmejäätmete ringlussevõtu 27 % 35 % 31 % 34 % 32 % 29 % 50 % osakaal olmejäätmete kogumassist Pakendijäätmete ringlussevõtu 56 % 60 % 60 % 66 % 71 % 60 % osakaal pakendijäätmete (2010) kogumassist Biolagunevate jäätmete 5% 5% 5% 3% 3% 3% 13 % ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist* Biolagunevate jäätmete osakaal 57 % 48 % 35% 35% 37 % 20 % ladestatavates olmejäätmete kogumassis Ehitus- ja lammutusjäätmete 72 % 85 % 84% 84% 87 % 75 % taaskasutuse osakaal nende jäätmete kogumassist Elektroonikaromude kogumise 50 % 69 % 63% 64% 62 % 65 % osakaal kolmel eelneval aastal (2019) turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kogumassist Kantavate patarei ja akujäätmete 33 % 24 % 29% 29% 39 % 45 % (2016) kogumise osakaal jäätmete kogumassist (kogumise osakaal kolmel eelneval aastal turule lastud patarei ja akujäätmete kogumassist) Põlevkivi aheraine 40% 42% 57% 60% 100 % 60 % 206  Indikaator Baastase 2014. a 2018. a tegelik 2019. a tegelik 2020. a 2020 a, tegelik 2020. a sihttase 2011 tegelik tase tase tase tegelik tase tase (IV arvutusmeetod) taaskasutamine, % Taaskasutatud põlevkivituha 2,8% 4,3% 2,4% 2,4% 1,8 % 4,5 % osakaal kogutekkest, % * Täpsustus: Indikaatoris „Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist“ on mõeldud jäätmekava 2014–2020 koostamisel ja esitatud aastati „Biojäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist“. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist oli 2020. aastal 17%. 2019. aasta ringlussevõtu taseme arvutamisel muudeti metoodikat ning sellest tingituna biojäätmete ringlussevõtu tase langes. ** II arvutusmeetodi järgi on saadud ainult tabeli esimene ja kolmas rida (olmejäätmete ja biojäätmete ringlussevõtu osakaalud). 207 Euroopa Komisjon on võimaldanud olmejäätmete teket ja ringlussevõttu arvestada nelja erineva metoodika alusel186 , siinkohal on kasutatud arvutusmeetodit nr 2 (mida on Eesti varem kasutanud Euroopa Komisjonile aruannete esitamisel) ja osaliselt ka nr 4. Teise strateegilise eesmärgi puhul on osa suuremate jäätmevoogude (olmejäätmed ja pakendijäätmed) indikaatorid liikunud aastaks 2020 sätestatud sihttasemetest kaugemale. Olmejäätmete ringlussevõtt ja energiakasutus on aasta-aastalt vähenenud ning üha rohkem jäätmeid suunatakse prügilatesse ladestamisele. Kui 2013. aastal Iru jäätmepõletustehase tööle rakendumisel suunati ligikaudu pool tekkinud olmejäätmetest ladestamise asemel põletamise teel taaskasutusse, siis viimastel aastatel on turuolukorrast tingituna hakanud energiakasutus ladestamise arvelt vähenema. 2020. aastal põletati 43% ja ladestati 15% olmejäätmetest (IV meetod), 2014. aastal olid vastavad näitajad 48% ja 7%.187 2020. aastal oli olmejäätmete ringlussevõtu tase (II metoodika) vaid 32%, IV metoodika alusel 29% (Joonis 30. ja Tabel 21.), samas I metoodika järgi oli see 60%. Võrdluseks: ELi keskmine näitaja oli 2018. aastal 47%.188 2019. aastal vahetas Eesti arvutusmetoodikat 189 , mille alusel Euroopa Komisjonile sihtarvu saavutamisest aruandeid esitatakse. Eesti võttis kasutusele I metoodika, mis võimaldas 2020. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu saavutada. Pikas perspektiivis tuleb sihtarvude saavutamiseks jõuliselt tegutseda ning teha jäätmevaldkonnas struktuurseid muudatusi, et saavutada kokkulepitud sihtarvud. 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 30. Olmejäätmete ringlussevõtu määr, IV meetod (allikas: Keskkonnaagentuur) 186 2011/753/EL: Komisjoni otsus, 18. november 2011 , millega kehtesta takse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8165 all) Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1586421481684&uri=CELEX:32011D0753 (15.09.2023). 187 Keskkonnaagentuuri andmed. 188 Euroopa Liidu koondi tegemisel on kasutatud meetodit IV. Recycling rate of municipal waste (https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=t2020_rt120&tab leSelection=1) 189 I metoodika alusel oli olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määr 2016. ja 2017. aasta l 52%, 2018 aastal 49%. Peamine erinevus Eestis seni kasutatud II metoodika ja nüüd kasutatud 1. metoodika vahel on, et 1. metoodika puhul lähevad arvestusse vaid need liigiti kogutud olmejäätmed (sh pakendijäätmed) – paber ja kartong, plastid, klaas ja metall –, mis on tekkinud kodumajapidamistest. Arvesse ei ole võetud ettevõtetes, tööstustes ja kontorites tekkivaid olmejäätmeid. Samuti pole arvestatud muid olmejäätmeid – biojäätmeid, tekstiili jms. 208 Riigikontroll tõi oma 2016. aasta auditis190 täiendavalt olmejäätmete ringlussevõttu pärssivate teguritena välja jäätmeveoteenuse madala hinna, mis ei motiveeri inimesi jäätmeid liigiti koguma, puuduliku liigiti kogumise konteinerite paigutamise elamute lähedale ning nõrga järelevalve jäätmekäitlejate ja pakendi taaskasutusorganisatsioonide üle, mille tulemusel võib ringlusse jõuda deklareeritust vähem jäätmeid. Seetõttu on planeeritud ka järgmistel aastatel ellu viia tegevusi, mis aitaksid sihttasemele võimalikult lähedale jõuda. Üheks selliseks tegevuseks on liigiti kogumise infrastruktuuri arendamine, et inimestel oleks võimalikult mugav jäätmeid tekkekohal liigiti koguda. Samuti on kohalikud omavalitsused juba läbi korraldatud jäätmeveo hangete jäätmeveoga üha enam jäätmeliike hõlmanud ning läbi hinnapoliitika kujundamise on saavutatud liigiti kogutud jäätmete tasuta või odavam äraandmise võimalus, kehtestades segaolmejäätmete äraandmisel kõrgema tasu, mis omakorda motiveerib inimest jäätmeid liigiti koguma. Jäätmete ladestamise kasvu üheks põhjuseks võib pidada alates 2015. aastast muutumatuna püsinud jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu. Selleks, et vähendada ladestatavaid jäätmekoguseid ning suunata rohkem jäätmeid taaskasutusse, on KliM teinud jäätmekava 2014–2020 kehtivuse perioodil 2017. aastal ettepaneku tõsta jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu praeguselt 29,84 eurolt tonni kohta vähemalt 60 euroni tonni kohta. 191 Viimaste aastate keeruline olukord maailmas seoses koroonaga on saastetasude osa tõstmist pidurdanud, kuid KliM on siiski võtnud eesmärgiks tasude osas teha muudatusi, mis toetaksid jäätmehierarhia ülemiste astmete poole liikumist. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu tase on püsinud 2011. aasta baastaseme lähedal ning jääb endiselt sihttasemest kaugele. Alates 2019. aasta andmetest on biolagunevate jäätmete ringlussevõtt isegi vähenenud, kuna vähenes biojäätmete ringlussevõtt metood ika täpsustamise ning väiksema aia- ja haljastujäätmete ringlussevõtu tulemusena. Üheks olulisemaks madala biojäätmete ringlussevõtu määra põhjuseks võib pidada asjaolu, et jätkuvalt on arvukalt kohalikke omavalitsusi, kus biojäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga või on hõlmatud ebapiisavalt ning biojäätmete liigiti kogumise tase on veel väga madal. Ringlussevõetuks loetakse biolagunevaid jäätmeid vaid siis, kui on toimunud jäätmete lakkamine ning neist on toodetud või need vastavad toote nõuetele (nt kompost, kääritusjääk). Biolagunevate jäätmete osas lakkamise nõuete täitmine on seni jäänud madalaks. Lisaks ei kajastu jäätmestatistikas tekke ja ringlussevõtu hulgas tekkekohal ringlusse suunatud ehk kodukompostitud biojäätmete kogused. Perioodil 2014–2020 tõusis Eestis ehitus- ja lammutusjäätmete teke ametliku jäätmearuandluse statistika kohaselt päris kiirelt ,mis on põhjendatav majanduskasvuga kaasneva ehitustegevuse hoogustumisega. Tegelik ehitus- ja eriti lammutusjäätmete tekkekogus on veelgi suurem. Keskkonnaamet tuvastab iga-aastaselt mitmeid jäätmeloast või registreeringust ja sellega kaasnevast aruandluskohustusest kõrvale hiilivaid jäätmetekitajaid ja -käitlejaid või illegaalselt ladestatud omanikuta lammutusjäätmete hunnikuid 192 . Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär on viimastel aastatel olnud stabiilne, kuid taaskasutusse suunatud ehitus- ja lammutusjäätmete osakaal ületab sellele vaatamata 2020. aastaks sätestatud sihttaset (tabel 21). 190 Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel (https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDo wnloader. aspx?FileId=13857&AuditId=2417) (15.09.2023). 191 Jäätmeseaduse 2017 aasta eelnõu 495 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7800d200 -4c2a- 4f4b-a9d8-667c2a5cce9b/J%C3%A4%C3%A4tmeseadus 192 Keskkonnajärelevalve 2018 (https://www.kki.ee/sites/default/files/aastaraamat_2018.pdf) (15.09.2023). 209 KAURi andmetel on võrreldes 2014. aastaga suurenenud elektroonikaromude kogumise osakaal, ulatudes 2020. aastal 62%-ni (joonis ptk 2), põhjuseks võib pidada teadlikkuse suurenemist ja aktiivset teavitustegevust. Varasemalt, enne aastat 2016 võeti arvesse üksnes kodumajapidamistes tekkinud elektri- ja elektroonikaseadmed ja elektroonikaromusid, kuid alates 2016. aastast arvestatakse kogumise sihtarvu arvutamisel kõiki elektri- ja elektroonikaseadmeid ja elektroonikaromusid 193 . Mõnevõrra on suurenenud ka kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise osakaal (sihtarv), kuid nende puhul on sihtarv endiselt saavutamata. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtarv on alates 2016. aastast 30 protsendi lähedal suhteliselt paigal püsinud. 2020 aastal on siiski märgata edasiminekut (39%) (tabel 9 ptk 2). Samas toimus 2020 aastal metoodika muudatus - pliiakudest on võetud 1% ja lisatud kantavate akude hulka, sest turule lastakse ka kantavaid pliiakusid. 2016. aastani piisas sellest veel vastava kogumise sihtarvu (25%) täitmiseks, kuid 45% saavutamine alates 2016. aastast vajab süstemaatilisi muudatusi. Jäätmearuandluse tulemustel tekib Eestis olmejäätmetest enim biojäätmeid (jäätmekoodid 20 01 08, 20 02 01; 2020. aastal ligi 135 tuhat tonni), kuid neid võeti 2020. aastal ringlusse vaid 21% biojäätmete kogumassist. Kõige efektiivsem on metallijäätmete ringlussevõtt – 2018. aastal 64%. Üle poole õnnestus 2018. aastal ringlusse võtta ka paberit ja kartongi, mis moodustas II arvutusmeetodi järgi koguseliselt 56% nende tekkekogusest. 22% 52% Pl a stid Kl a as 77 378 41 616 85% Meta l lid 11% 19 502 Bi ojäätmed kokku 124 908 22% Pui t 7 435 0% 56% Teks tiil Pa ber ja kartong 20 665 125 779 41% Akud ja patareid 34% 271 2,5% Ka s utuselt kõrvaldatud Muud s eadmed 80 976 10 967 Paber ja kartong Metallid Plastid Klaas Biojäätmed kokku Puit Tekstiil Akud ja patareid Kasutuselt kõrvaldatud seadmed Muud Joonis 31. Olmejäätmete ringlussevõtt jäätmeliikide lõikes 2018 (siltidel ringlussevõtu osakaal, jäätmeliik, tekkekogus (t)) (allikas: Keskkonnaagentuur). 193 Alates 2016. aastast arvutatakse kogumismäära kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromude massi jagamisel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta kohta. 210 KAURi andmetel194 sisaldab ettevõtete jäätmekäitluse aruandluse andmeid peegeldav pakendijäätmete statistika palju samade jäätmekoguste dubleerimist, sest nende taaskasutusse suunamisele eelneb tihtipeale sorteerimine (R12s)195 , mille tulemusena tekib jäätmearuannete alusel lisaks eraldatud fraktsioonidele uuesti ka sortimisse suunatud jäätmeliiki. Teisalt sisaldub väga suures osas pakendeid segaolmejäätmetes, kust need samuti taaskasutusse suunatakse. Korrektse ülevaate saamiseks teeb KAUR igal aastal vastavalt pakendidirektiivile196 ja selle rakendusotsustele ümberarvutused, hindamaks pakendijäätmete tegelikku käitlust. Pakendijäätmete koguteke oli aastatel 2018–2020 Eestis suhteliselt stabiilne, mis on samaaegset sisemajanduse koguprodukti kasvu arvestades hea näitaja. 2020. aastal oli pakendijäätmete teke Eestis mõnevõrra väiksem kui 2019. aastal, täpsemalt 205 724 tonni, millest ringlusse võeti 71% (joonis ptk 2). See näitab keskkonnapoliitiliste otsuste mõju, sest ilma suunavaid meetmeid rakendamata oleks loogiline, et majanduse ja tarbimise kasvuga tõuseb samas rütmis ka pakendijäätmete kui tarbimise jääkproduktide kogus. Koguseliselt kõige rohkem tekkis paber- ja kartongpakendeid (vt joonis 19 ptk 2). Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on püsinud alates 2018. aastast kerges tõusutrendis ning on iga-aastaselt kasvanud 5 kuni 6 protsenti. 2018. aastal muudeti aga pakendijäätmete arvutamise metoodikat, arvestades niiskust ja segaolmejäätmete arvestust. Seetõttu vähenes ka pakendijäätmete kogus. Jäätmevaldkonnas lähtutakse jäätmehierarhiast, mille kohaselt on jäätmetekke vältimine, korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt eelistatumad kui muu taaskasutus, sh energiakasutus ja jäätmete kõrvaldamine (näiteks ladestamine). Jäätmed, mille teket ei ole võimalik vältida ja mida ei saa korduskasutuseks ettevalmistamisse või ringlusse suunata, tuleks suunata energiakasutusse või muusse taaskasutusse vältimaks jäätmete ladestamist. Seejuures saab jäätmete energiakasutus panustada ühtlasi taastuvenergia tootmisesse ja aitab vähendada taastumatute ressursside kasutamist energia saamiseks. Näiteks on võimalik toota biolagunevatest jäätmetest biogaasi. Juhul kui biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk on sertifitseeritud tooteks, toimub ühtlasi lisaks taastuvenergia tootmisele ka biolagunevate jäätmete ringlussevõtt. Olulisemad tulemused • Rakendatud on toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendamiseks, samuti ringlussevõtu edendamiseks197 . • Rajatud on mitmeid uusi jäätmejaamu (perioodil 2014–2020 anti toetust ca 1,025 miljonit eurot jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks). 194 Jäätmekäitluse trendid 2014–2018. Keskkonnaagentuur (viide 64). 195 Tegemist on jäätmete taaskasutamise toimingukoodiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrusele nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“. 196 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1586357662749&uri=CELEX%3A31994L0062 (15.09.2023). 197 Keskkonnainvesteeringute keskus (viide 108). 211  • Kõik omavalitsused on rakendanud korraldatud jäätmeveo süsteemi ning valdav osa elanikest on liidetud korraldatud jäätmeveoga (v. a. väikesaared). Korraldatud jäätmevedu hõlmab enamikes kohalikes omavalitsustes ka mõnda liigiti kogutud jäätmeliiki nagu biolagunevad köögi-ja sööklajäätmed, paber ja kartong, suurjäätmed või pakendijäätmed. III strateegilise eesmärgi täitmine - vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet Riigi jäätmekava kolmanda strateegilise eesmärgi täitmine kulges plaanipäraselt. Kõik suletud prügilad on korrastatud ning toimub korrastatud prügilate järelhooldus ja seire. Kukruse A- kategooria jäätmehoidla sulgemise ja korrastamise projekti osas on toimunud muudatused. 2020. aastal teostati täiendavad uuringud, et selgitada jäätmehoidla seisukord ja võimalik ohtlikkus keskkonnale. Teostatud uuring198 tuvastas, et Komisjoni 20. aprill 2009 otsuse K(2009) 2856 Artikkel 7 punkti 3 kohaselt ei pea jäätmehoidlat klassifitseerima A-kategooria alla, kui see on põhjendatud kohaspetsiifilise riskihindamisega. Ajavahemikul 2014–2020 läbiviidud uuringute käigus laekunud andmete ja keskkonnariski põhjustavate tegurite kohta olemasoleva teabe analüüsi järgi on Kukruse kaevandamisjäätmehoidlas vajalik asjakohane seire, mis iseloomustab Kukruse aherainepuistangus toimuvaid protsesse keskkonnaohu vältimiseks ja vähendamiseks, võimaldab jooksvalt kontrollida ja ennetavalt vältida puistangu süttimist (vajadusel vastavate meetmete rakendamisega). Kukruse aherainepuistangu jälgimiseks on ettepanek mitmeteks seireteks ja meetmeteks. Uuringu kohaselt väljatoodud meetmete rakendamine vähendab oluliselt keskkonnariske ja suurõnnetuse ohte ning võimaldab Kukruse kaevandamisjäätmehoidla ka Komisjoni otsuse 20. aprill 2009 K(2009) 2856 Artikkel 7 punkt 3 järgi klassifitseerida B-kategooria kaevandamisjäätmehoidlaks. Meetmete ja asjakohase seire rakendamisel on põhjendatud Kukruse A-kategooria jäätmehoidla klassifitseerimine B-kategooria jäätmehoidlaks (Tabel 22.). Kukruse aherainepuistangu jälgimiseks on kavandatud puistangu järelseire ja meetmed vastavalt 2021. a Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt koostatud eksperthinnangule.199 Nimetatud meetmete rakendamine vähendab oluliselt sealseid keskkonnariske ja suurõnnetuse ohte. Tabel 22. Indikaatorid Indikaator Baastase 2012 2016. a 2020a Sihttase tegelik tase tegelik tase korrastamata 17 0 0 0 (2015) prügilate arv korrastamata A- 1 1 0** 0 (2023) kategooria jäätmehoidlate arv* *Algselt oli „Suletud ja korrastatud A-kategooria jäätmehoidlate arv“ ** Kukruse kaevandamisjäätmehoidla klassifitseeriti B-kategooria kaevandamisjäätmehoidlaks 198 Eksperthinnang A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuis-tangu kaevandamisjäätmehoidla klassifitseerimise täpsustamiseks ajavahemikul 2014–2020 tehtud uuringute põhjal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn 2020 199 Eesti keskkonnauuringute Keskus, 2020. „A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuistangu kaevandamisjäätmehoidla klassifitseerimise täpsustamiseks ajavahemikul 2014 –2020 tehtud uuringute põhjal“ .Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/4260/download (15.09.2023). 212 Vältimaks jäätmetest valmistatud toodetega ohtlike ainete ringlussevõttu, kontrollib Keskkonnaamet põhjalikult jäätmete ringlussevõtuks väljastatavate lubade taotluste dokumente. Vajadusel arutatakse loa taotlust ka keskkonnakaitseloa komisjonis, mille koosseisu kuuluvad lisaks Keskkonnaameti esindajatele ka KliMi, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastavad spetsialistid. Samuti kaasatakse vajadusel teisi vastava valdkonna spetsialiste. Viimastel aastatel on KliM tellinud mitmeid uuringuid, nt raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumisest Eesti päritolu puidus, mille alusel saab pakkuda piirnorme halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldusele puidujäätmetes. Lisaks viidi 2017. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga magistritöö raames läbi uuring teemal „Uute püsivate orgaaniliste saasteainete analüüs Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetes“. Töö ülesanne oli analüüsida selliste jäätmevoogude osatähtsust ja käitlust Eestis ning tuua välja kitsaskohad. Töö osana valmis ka kaardistus jäätmenimistus olevatest jäätmekoodidest, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks on SA KIKi keskkonnaprogrammist võimalik taotleda toetust maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasutuseta militaar-, tööstus- ja põllumajandusehitiste lammutamiseks ning hüljatud ohtlike jäätmete käitlemiseks. Aastatel 2018–2020 rahastati keskkonnaprogrammist maastikupilti kahjustavate lagunenud ehitiste lammutamise projekte ca 950 000 euro ulatuses200 . Lisaks on toetust saanud mõned projektid hüljatud ohtlike jäätmete koristamiseks. Uute tegevustena on keskkonnaprogrammis lisandunud 201 ohtlike kemikaalidega seotud uuringud terviseriskide ja keskkonnamõjude hindamiseks, sealhulgas biomonitooringu alased uuringud ja ringmajanduse põhimõtetega arvestavate materjalide, toodetes ohtlike kemikaalide asendamist ohutumatega, ohtlike kemikaalide vabade toodete ja tootmisprotsesside väljatöötamine. Kõik suletud nõuetele mittevastavad prügilad, mis olid nimetatud “Riigi jäätmekava 2008– 2013“ lisas 4 korrastati 2015. aasta lõpuks. Hilisematel aastatel on toimunud korrastatud prügilate järelhooldus ja seire. Mahukamad neist on Kiviõli ja Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseire ja järelhooldus. Suletud prügilatele on prügila sulgemisotsustega määratud käitaja järelhoolduse ajal, kes peab läbi viima seiret ja vajadusel teostama täiendavaid korrastustöid. Samuti on prügila sulgemisotsusega määratud järelhoolduse tingimused ja ligikaudne kestus. Prügila järelhoolduse periood võib sõltuvalt prügila asukohast, ladestatud jäätmetest ja seire andmetest kesta kuni 30 aastat. Korrastatud prügilate seireandmeid kogub ja analüüsib Keskkonnaamet. Samuti koondab Keskkonnaamet töötavate prügilate seireandmeid. 200 Keskkonna investeeringute Keskus. Rahastatud projektid (viide 108). 201 Keskkonnainvesteeringute keskus. Keskkonnaprogramm. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatavad-tegevused/ringmajanduse-programm (15.09.2023). 213 Riigi jäätmekava koostamise ajal oli Eestis kolm riiklikku ohtlike jäätmete käitluskeskust – Tartu, Tallinn, Vaivara. Praeguseks on riik võõrandanud Tallinna ja Tartu keskused ning ainsana kuulub riigile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus. 2016. aastal sõlmis KAUR Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamiseks aktsiaseltsiga EcoPro 6-aastase lepingu. 2017. aastal tellis KAUR ohtlike jäätmete käitluskeskuse reoveepuhasti ekspertiisi ja käitluskompleksi tervikauditi, mida rahastati SA KIK keskkonnaprogrammist summas 275 020 eurot. Lisaks rahastati 2017. aastal keskkonnaprogrammist 28 411 euroga projekti „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (Vaivara OJKK) reostunud nõrgvee puhastamine“, mille eesmärgiks oli likvideerida ja ära hoida Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses tekkinud keskkonnarisk ning viia keskus vastavusse riigihanke nr 159729 "Vaivara OJKK käitamise teenuse tellimine" tingimustega, puhastades basseinidesse kogunenud ja reostunud 1800 m 3 nõrgvett. Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2024 riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandatud risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustamisele. Edasise osas tuleb teha riiklikul tasandil otsus, kuidas jätkata Vaivara OJKK käitamisega, sh kuidas tagada rahastus vajalikeks täiendavateks investeeringuteks. Tõhustamaks järelevalvet jäätmekäitluse keskkonnanõuetest kinnipidamise osas, on Keskkonnaamet suunanud jäätmekäitluse valdkonda varasemast rohkem ressurssi. Keskkonnaameti jaoks on jäätmekäitlusega seotud kontrollid olnud prioriteediks mitme aasta jooksul, mida on näha ka jäätmekäitlusalaste kontrollide arvu kasvus. 2017. aastal teostati 1305, 2018. aastal 1491 ja 2019. aastal 1629 kontrolli, lisaks on läbi viidud ka maksukontrolle. Enim on suunatud ressurssi ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete ja metallijäätmete käitluskohtade, tootjavastutuse valdkonna ning autoremondi- ja lammutustöökodade kontrollimisele. Samuti teostatakse iga-aastaselt riikidevaheliste jäätmevedude kontrolle sadamates ja maismaa piiril koostöös Maksu- ja Tolliametiga, eesmärgiga tuvastata illegaalseid jäätmesaadetisi (efektiivsed on sageli just ette teatamata kontrollreidid). Tootjavastutuse valdkonna osas on efektiivsuse saavutamiseks loodud töögrupp. Lisaks Keskkonnaametile (jäätmebüroo ja järelevalve osakond) panustab järelevalve tõhustamisse ka KAUR, andes teada jäätmearuannete kontrollimisel avastatud rikkumistest (nt pakendiaruannete auditeerimata jätmine jms) ning tehes Keskkonnaametile jäätmekäitlejate kohta vajaduspõhiseid riskianalüüse ning väljavõtteid. Olulisemad tulemused • Järelevalvele on pööratud rohkem tähelepanu. Loodud on spetsiaalsed töögrupid kindlate eesmärkidega ning loodud on peainspektorite ametikohad, kes koordineerivad ja vastutavad oma valdkondade tulemuste eest. • Põlevkivituhkade uuring, mille alusel suur osa neist ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks. • Tagatise seadmine jäätmekäitlejatele. Tagatis on vaja esitada nendel ettevõtetel, kes soovivad jäätmeid ladustada. Garantii või finantstagatist tõendav dokument tuleb aastast 2020 esitada uue keskkonnaloa ja registreeringu taotlejatel, aga ka neil, kes tulevad olemasolevat luba muutma ja kehtiva loa alusel võivad jäätmeid ladustada. Neil, kellel on kehtiv jäätmeluba, aga 2020. a jooksul seda muuta ei kavatse, peab garantii või finantstagatist tõendav dokument olemas olema hiljemalt 01.01.2021. Nõue hakkas kehtima 01.01.2020. 214  • Loodud on uus keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS). Uus infosüsteem lihtsustab keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seiret, aruandlust ning muude loaga seotud kohustuste täitmist, samuti kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Muud tegevused 2014–2020 jäätmekava perioodil Riigi jäätmekava elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toetatud struktuurivahenditest, muudest toetusvahendtest ja ka riigieelarvest. KIKi202 kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi. Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014–2018 ca 7,25 miljonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse. Seetõttu, nt 2018.–2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Kui vaadata toetuste jagunemist spetsiifilisemate valdkondade vahel, on nt ohtlike jäätmete sh eterniidi käitluseks, sh kogumisringidele antud perioodil 2014–2020 toetust ca 2,055 miljonit. Vanade ehitiste lammutamiseks on keskkonnaprogrammist antud toetust ca 2,122 miljonit ja jäätmejaamade rajamiseks ca 481 000 eurot. Erinevateks uuringuteks ringmajanduse valdkonnas on keskkonnaprogrammist toetust antud aastatel 2014–2020 ca 2,6 miljonit eurot. Silmas tuleb pidada, et tegemist on vaid toetusega, mis tähendab, et lisaks sellele on valdkonda panustanud toetusesaajad ka omaosalusega, mis nt lammutusprojektide puhul on enamasti 50%. Oluliste valdkondadena, mis keskkonnaprogrammist on toetust saanud, võib välja tuua tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseire ja –hooldus (sh sadeveesüsteemi rajamine), mida on kokku toetatud 5,8 miljoni euroga. Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamisse on struktuurivahendeid suunatud ca 12 miljonit, millest ca 1,025 miljonit jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks (koos keskkonnaprogrammiga kokku 1,506 miljonit). Lisaks jäätmejaamadele, mis panustavad üldiselt mitmete jäätmeliikide käitlusvõimekuse parandamisse, on selle 12 miljoni raames muuhulgas toetatud ka klaasvahtkillustiku tehase rajamist, mis annab olulise panuse Eesti klaasijäätmetega seotud probleemide lahendamisele ning biojäätmete käitlustehase rajamist Harjumaale ja mõningaid teisi väiksemaid projekte, mis aitavad erinevate jäätmeliikide käitlusvõimekuse tõstmisele kaasa. Lõppeval perioodil on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe parandamisse. Ressursiauditeid on toetatud ca 693 500 euroga ja ressursialaseid koolitusi ja teavitustegevust 379 800 euroga. Ressursitõhususe valdkonna investeeringuteks on ettevõtetesse aga panustatud seni toetustega ca 68 miljonit eurot (koos keskkonnaprogrammi vahenditega ca 72 miljonit) . Vähemalt sama palju on ettevõtted ise juurde panustanud, mis tähendab, et ressursside kokkuhoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele on sellel perioodil kõvasti panustatud. 202 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid (viide 108). 215