Kiri

Vabariigi Valitsuse Haapsalu korraldus muinsuskaitseala kaitsekord „Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord" LISA 1. Muinsuskaitseala LISA ja kaitsevööndi 1. piirid Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Muinsuskaitseala piir Muinsuskaitseala piirja arheoloogilise kultuurkihiga ala Kaitsevööndi piir Kaitsevööndi piir 0 100 200 M 06.03.2023 28.09.2023 05.10.2023 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023  Vabariigi Valitsuse korraldus „Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord“ LISA 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised 28.09.2023  ±Vabariigi VabariigiValitsuse Valitsuse korraldus korraldus Haapsalu muinsuskaitseala „Haapsalu kaitsekord muinsuskaitseala kaitsekord“ LISA 3. Ajaloolised 6 haljasalad LISA 3. Ajaloolised haljasalad Muinsuskaitseala piir Kaitsevööndi piir 5 Ajaloolised haljasalad 1 Linnuse peavärava ümbrus 2 Rootsituru haljasala 3 Kodanike torni haljasala 8 4 Mihkli park 5 Väikese viigi haljasala ja Laipmanni park 2 6 Promenaadi haljasala 1 7 Piiskopilinnuse park 8 Raekoja park 9 Krahviaed 0 50 100 M 3 9 7 4 06.03.2023 28.09.2023 Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023  Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek 07.03.-09.04.2023. Väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad. 19.04.2023. Arvamuse Arvamuse / ettepaneku / vastuväite Muinsuskaitseameti seisukoht / selgitus esitaja kokkuvõte Haapsalu linn, Ettepanek määrata Vee tn 13 A- Arvestada ettepanekuga ning määrata hoone Vee tn 13 kaitsekategooriast B-kaitsekategooriasse. B- kaitsekategooriasse. korteriühistu 02.04.2023 viidi läbi ülevaatus Vee tn 13 17.03.2023 hoones: autentseid interjööridetaile ei ole piisavalt säilinud ning hoone siseplaneeringut on oluliselt muudetud. M. U. Ettepanek määrata Suur-Mere tn 5 elamu B- Mitte arvestada ettepanekuga ning jätta hoone kaitsekategooriast C-kaitsekategooriasse. B-kaitsekategooriasse. 30.03.2023 Elamu Suur-Mere tn 5 on Haapsalu muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav ning väärtusi kandev hoone, millel on ka iseseisvalt kõrge kultuuriväärtus – st, et vastab B-kaitsekategooria kriteeriumidele. See, et hoone on kesises tehnilises seisus, ei anna alust määrata sellele C-kaitsekategooriat. C-kaitsekategooriasse saavad kuuluda ainult ehitised, mis ei kanna muinsuskaitseala väärtusi, on mastaabilt liiga suured või väikesed, ei järgi vanalinna ehitustraditsiooni jne. A. J. Täpsustus, et Ehte 4a silikaattellistest Info teadmiseks võetud ning selgitatud, et 03.04.2023 töökoda on ehitatud 1967 a. Tabelis toodud oleme oma info aluseks võtnud ajaloolised väidetav 19. saj on vale ja eksitav. Kunagi kaardid. Vaadates ajas tagasi, on täpselt sellel oli Ehte 4 hoovis viilkatusega puitelamu, mis kohal ja enam-vähem samas mahus hoone aga sõjaajal ära põles. olnud alates 1846. aastast (sama 1848, 1859, 1860, 1866, 1895 ja 1986). 1895. aasta kaardil on ka ära märgitud, et tegemist kivihoonega. Vaieldamatult on hoonet tugevasti ümber ehitatud 20. sajandil, aga ei julge väita, et kogu maapealne osa on silikaattellisest. Hoonele on kaitsekorra eelnõus antud B-kategooria, mis tähendab seda, et kui tekib vajadus ja soov seda restaureerida või mingis osas ümber ehitada,  siis on vaja taotleda muinsuskaitse eritingimused. Eritingimuste koostamise ajal uuritakse ja täpsustatakse, kas ja kui palju vanast ehitisest alles on. A. R. Ettepanek muuta kaitsekorra eelnõu punkti Mitte arvestada muudatusettepanekuga ning 08.04.2023 8.8 ning kaitsekorra seletuskirja vastavat jätta punkti 8.8 sõnastus muutmata. osa, mis puudutavad muinsuskaitsealale uute hoonete kavandamist. Pakutud sõnastuses tuleks uue lisamisel eelistada keskkonda sulanduvat lahendust, kaitsekorras kajastuv põhimõte on, et uus peab igal juhul sobituma keskkonda, kusjuures eelistatud on seejuures tänapäevane lahendus ja soovitatakse ajalooliste stiilide otsest jäljendamist vältida. Olemasolev sõnastus annab võimaluse leida igal konkreetsel juhul antud asukohta võimalikult parima lahenduse ning seejuures ei ole välistatud ka taotleja nimetatud kaasaegne traditsiooniline arhitektuur T. R. 1. Kaitsevööndis tehtavad leevendused on Mitte arvestada. 09.04.2023 liialt suured ning reguleerimist vajaks ehitusmaterjalide kasutus kaitsevööndis. 1. Kaitsevööndi eesmärgid tulenevad Samuti on vastuolu üldplaneeringuga, milles seadusest ning eesmärkide saavutamiseks on määratud tingimused muinsuskaitseala seatud piirangud peavad olema asjakohased kaitsevööndis ehitamiseks. ning proportsionaalsed, mistõttu ei ole põhjendatud kaitsevööndi nõudeid muuta. 2. C-kaitsekategooria hoonete ilme Seadus ei anna volitust reguleerida muutmise ja materjalikasutamise paremaks materjalikasutust muinsuskaitseala kontrollimiseks täpsustada eelnõu punktis 17 kaitsevööndis, mistõttu oleks olemasolevas toodud nõudeid ja 23.1tehtud leevendust mahus ümberehitusi ja ilme muutmisi puudutavate teatiste esitamine ning nende läbivaatamine põhjendamatu halduskoormus nii kaitsevööndi omanikele kui ka Muinsuskaitseametile. See, et mingid tööd kaitsevööndis ei vaja kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga ei tähenda ka seda, et oleks vastuolu üldplaneeringu nõuetega, küsimus on selles, milline ametkond ja millise seaduse alusel taotlusi menetleb. Igal juhul peab hoone omanik või valdaja arvestama töid tehes kõigi kehtivate ja erinevate õigusaktide alusel kehtestatud nõuetega. Eraldi üldplaneeringu nõuete järgimise kohustuse lisamine muinsuskaitseala kaitsekorda ei ole põhjendatud. 2. Kaitsekorra punktis 17 toodud nõuded kehtivad kõikide C-kaitsekategooria hoonete puhul ning neid tuleb tööde tegemisel järgida igal juhul. Ehitusmaterjali vahetus (nt puitakende vahetamine plastikakende vastu või eterniitkatuse vahetamine profiilpleki vastu) vajab ehitusteatist ning sellisel juhul kooskõlastab linnavalitsus teatise Muinsuskaitseametiga. C-kaitsekategooriasse on määratud hooned, mis ei kanna muinsuskaitseala väärtusi, on mastaabilt liiga suured või väikesed, ei järgi vanalinna ehitustraditsiooni jne. Valdavalt on tegu hoovides asuvate väikeste kõrvalhoonetega nagu kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms. Haapsalu muinsuskaitseala ja selle väärtuste säilimise seisukohalt ei ole põhjendatud ega vajalik, et Muinsuskaitseamet peaks menetlema ja väljastama lube nende ilme muutmiseks (nt värvimiseks teist tooni.) Punktis 17.2 tehtud leevendusega hoiame kokku suure hulga kõigi osapoolte ressurssi, mida saab kultuuripärandi säilitamiseks otstarbekamalt kasutada.  Haapsalu muinsuskaitseala hoonete inventeerimise lõpparuanne Koostajad: Anu Joost, Ülla Paras ja Kalli Pets Muinsuskaitseamet 2023 Sissejuhatus Haapsalu muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada muinsuskaitsealal paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“1. Käesolev inventeerimine on alusuuring Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ning hoonetele antud kaitsekategooriate ettepanekud võivad avatud menetluse käigus muutuda. Inventeerimine viidi läbi perioodil 2021-2022. Selle käigus tehti arhiiviuuringud ning tutvuti hoonetega kohapeal. Kogutud andmete põhjal koostati koondtabel, kus on ära toodud hoonete aadressid, kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused. Koondtabel on uuringuaruande lisa 1. Kaitsekategooriate ettepanekud vaadati läbi Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühmas (liikmed: Maarja Toomemäe, Haapsalu Linnavalitsuse arhitekt-planeerija; Ülla Paras, Haapsalu Linnavalitsuse arenguspetsialist; Leele Välja, arhitektuuriajaloolane; Anu Joost, arhitekt; Kalli Pets, Muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik; Kaire Tooming, Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht; Carolin Pihlap, Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja ja töörühma juht). Inventeerimise lähtekohad Vastavalt kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi: 1) A-kaitsekategooria; 2) B-kaitsekategooria; 3) C-kaitsekategooria. A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele: 1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust; 2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust. B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. 1 Kultuuriministri 15.05.2019 määrus nr 23 (RT I, 10.11.2020, 7) C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele. Haapsalu muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A ja B kaitsekategooriates oleks hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust, ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine. A-kaitsekategooria hooneid eristab B- kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine Muinsuskaitseameti loakohustusest, st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded. C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või - teatise menetluses. Inventeerimise läbiviimine Haapsalu muinsuskaitseala hoonete inventeerimise viisid Muinsuskaitseameti tellimusel läbi Anu Joost ja Ülla Paras, muinsuskaitseala laiendatava ala hoonete inventeerimise Anu Joost. Inventeerimised viidi läbi koostöös Kalli Petsiga. Interjööride säilivuse osas otsustati peamiselt projektdokumentatsiooni ja uuringute põhjal. Lisaks käidi seest vaatlemas ja pildistamas hooneid, mille osas oli kaalumisel A-kategooria ja kuhu oli võimalik sisse saada. Kaitsekategooriate tabelid vaadati läbi Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra töörühmas 2022. a koosolekutel. Käesolev inventeerimisaruanne kajastab hoonete kaitsekategooriate tabelit 2022. a sügise seisuga. Inventeerimisaruande lisas antud kaitsekategooriad on kavas kehtestada Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorraga. Inventeerimistulemused 1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti esinduslikumaid osaliselt säilinud interjööridega 18.-20. sajandi hooneid. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada või tõenäoline, et säilinud on väärtuslikud sisekonstruktsioonid ja -detailid: ahjud, trepid, parketid, maalingud jms. A-kaitsekategooria hoone on pigem mälestisesarnane hoone, suures mahus ajalooline ja autentne. 2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus 19. sajandi – 20. sajandi alguse väärtuslikke ajalooliseid hooneid, sh lõviosa muinsuskaitseala ja laiendatava ala elamutest ning säilitamisväärsed abihooned. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööväärtusliku maja sarnane, linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnede uuemate (II maailmasõja- järgsete) hoonete kohta, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad hästi ajaloolisesse linnaruumi. 3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni moonutatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitse seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda. Senisel muinsuskaitsealal tehti ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 19 hoonet, laiendataval alal on ettepanek jagada hooned B- ja C-kaitsekategooriatesse. A-kaitsekategooria ettepanekuga hooned on: 1) F. J. Wiedemanni tn 1A 2) F. J. Wiedemanni tn 9 3) Ehte tn 14 4) Kalda tn 7 5) Linda tn 4 6) Linda tn 11 7) Mihkli tn 6 8) Promenaadi tn 18 9) Rüütli tn 9 10) Saue tn 5 11) Saue tn 7 12) Saue tn 11 13) Supeluse tn 2 14) Suur-Lossi tn 6 15) Suur-Mere tn 12 16) Suur-Mere tn 12A 17) Suur-Mere tn 16 18) Vaba tn 3 19) Vee tn 7 Haapsalu muinsuskaitsealal tehti ettepanek määrata B-kaitsekategooriasse 243 hoonet – see on valdav osa muinsuskaitseala II maailmasõja-eelsetest hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda sobituvad uushooned. Haapsalu muinsuskaitsealal tehti ettepanek määrata C-kaitsekategooriasse 187 hoonet. Valdav osa nendest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms) – st hoonete arv on küll üsna suur, kuid nende mõju linnapildis pigem väike. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. nr katastriüksuse hoone kaitse- kaardil aadress hoone aadress ETAK_id Hoone foto kateg kaitsekategooria põhjendus Tänavamiljööle on oluline, et säiliks krundi piiril 212 Ehte tn 10 201350 C paikneva hoone maht. 20. saj alguses ehitatud puithoone on muinsuskaitsealale iseloomuliku mahu ja välisilmega. Lõigatud nurgaga kahekordsel elamul on paekivist otsasein, osaliselt võlvitud keldrid. Välisviimistluse 251 Ehte tn 10 Ehte tn 10 199220 B remondiga on ühtlustatud aknad. Silmapaistvaim funktsionalistlik ehitis Haapsalus, autentne ja unikaalne koolhoone on säilinud algses mahus, interjööris on mõningaid algseid detaile (trepid, saal koos kassettlaega jms). arh. Erika Nõva ja August Esop 1937. 2021 projekteeriti koolimajale 265 Ehte tn 14 Ehte tn 14 206414 A õuepoolsed juurdeehitused. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Haapsalule iseloomulik 19. saj lõpu hoone tüüp – kõrge kivist soklikorrusega puithoone (all ärid, üleval elamine), millel tsaariajale omane klassikaline arhitektuurikeel, suures osas säilinud algne ilme. 51 Ehte tn 2 195862 B Väärtuslik maht ja välisilme. Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi säilinud väike 139 Ehte tn 2 Ehte tn 2 6125685 B paekivist kõrvalhoone. Muinsuskaitsealale iseloomulik ühekordne lihtsa mahuga tänavaäärne puitmaja (20. saj. algus), mille fassaad ei ole säilinud autentsena. Otsaseina viilul on 293 Ehte tn 3 Ehte tn 3 198463 B vana laudis, asendatud aknad on stiiliühtsed. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. õ Ehte tn 4 200754 C Kõrvalhoone 19.saj lõpupoolel ehitatud suur pastoraadihoone endise turuväljaku ääres on väärtuslik algse mahu ja säilinud välisilme poolest, mida muudavad vahetatud aknad ja kitsas laudis. Säilitamist väärib paekivist 229 Ehte tn 4 201417 B piirdemüür. 19.saj teisest poolest pärinev endine paekivist pesuköök, 2015.a. rekonstrueeritud eluruumideks. Väärtuslik tänava ääres paikneva hoone maht ja 362 Ehte tn 4 Ehte tn 4 6782558 B välisilme. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Väärtuslik ajaloolise 19.saj. Abihoonele tüüpiline maht 366 Ehte tn 4a Ehte tn 4a 6126350 B (tall-tõllakuur?, kasutusel olnud ka töökojana). Väärtuslik tänavaäärse kivihoone maht ja välisilme, samuti ajalugu (eluhoones paiknes aastaid endine kuulus pagariäri). 1790-ndate maja on korduvalt 28 Ehte tn 5 Ehte tn 5 202019 B ümberehitatud. Hoone on ebahariliku C-kujuga. 19.saj lõpust majal väärtuslik maht ja väga hästi säilinud algne välisilme (puitlaudis koos rustika Ehte tn 6 // Mängu motiiviga seina allosas, aknede algne proportsioon ja 149 tn 3 Ehte tn 6 196785 B klaasijaotus) LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Algselt 18.saj. keskpaigast pärineva puitmaja kaasaegne detailitäpne rekonstruktsioon (1990), mis tugineb ülesmõõtmisjoonistele, interjööris on säilinud mantelkorsten, muinsuskaitsealale iseloomulik, 291 Ehte tn 7 Ehte tn 7 203901 B ehitustraditsiooni kujundanud nurgahoone. Muinsuskaitsealale iseloomulik kahekorruseline puithoone, 20.saj. Esimestel kümnenditel ehitatud maja on korduvalt ümberehitatud, viimase remondiga 2017 rekonstrueeriti krundil olnud hooned kompleksina, akende klaasijaotuse osas arvestati algse lahendusega, räästad-karniisid on kaotanud autentse 156 Ehte tn 8 201169 B lahenduse. 2017 ehitatud uus hoovimaja, sobitatud krundil asuva 77 Ehte tn 8 Ehte tn 8/1 201703 B peahoonega LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Linnaruumis silmapaistev 1938 ehitatud nurgahoone, väga väärtuslik maht, fassaadilahendus (terrassiidist aknakomplektidega proportsioneeritud seinapinnad, 206 Ehte tn 9 200784 B esinduslik eesuks, nurga tornike jms) 274 Ehte tn 9 Ehte tn 9 200781 C nõukogude aegne juurdeehitis Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis, väike puidust ja krohvitud paekivist ühekordne hoone, säilinud puitdetailid (saelõikeliste otstega vertikaallaudis viilul, F. J. Wiedemanni räästadetailid jms) viitavad võimalusele, et hoone oli 159 tn 1 200941 B algselt F.J.Wiedemanni 1a hoovimaja. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 364 tn 1 tn 1 6838878 C Ajaloo- F. J. Wiedemanni mälestis 166 tn 11 196804 nr 4040 F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni Muinsuskaitsealale sobitatud õnnestunud 13 tn 11 tn 11/1 201695 C lahendusega uus puidust abihoone. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni Uus ehitis, 2012 elamuks ümberehitatud endine 327 tn 11a tn 11a 5620135 C pesumaja . F. J. Wiedemanni 22 tn 12 199794 C Lasteaia varjualune F. J. Wiedemanni 1968 a ehitatud kahekorruseline silikaattellisehitis, 190 tn 12 196874 C lasteaia hoone. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. F. J. Wiedemanni 205 tn 12 201702 C F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni Vähesäilinud hooneliik, väärtuslik välisilme, esialgne 386 tn 12 tn 12 8250507 B jääkelder võib olla 18sajandist. F. J. Wiedemanni 122 tn 13 8250389 C Paekivist tulemüüriga puukuur. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Mansardkorrusega suuremahuline puitelamu 18.saj lõpust on väärtuslik alse mahu poolest (omapärane ristmiku äärset tänavajoont järgiv kaarjas maht). Välisilme on lihtsustunud, kuid välisviimistluse remondi käigus ühtlustati ja vahetati välja sobimatud F. J. Wiedemanni aknad, välisuksed jms. Hoonel on paekivivõlvidega 176 tn 13 495783 B kelder. Vanalinnale iseloomulik mahuga rekonstrueeritud F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni puitelamu (on tõstetud katusekallet, algupäraseid 11 tn 13 tn 13/1 490576 C detaile pole säilinud), rekonstrueerimise näide. 1902.a. ehitatud väärtuslik uhke nurgatorni ja rõduga historitsistlik nurgahoone on linnaruumis silmapaistval asukohal. Hoone fassaad on säilinud koos kõikide detailidega (katusepealsed sepiskaunistused, F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni rustikamotiiv, balustraad jms). Elu-ärihooneks 18 tn 14 tn 14 206703 B ehitatud hoone oli vabariigiajal politsei käsutuses. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Ajaloo- F. J. Wiedemanni mälestis 130 tn 15 203744 nr 4041 F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 376 tn 15 tn 15 8250413 C Ühendusgalerii, uus ehitis 2001 a ehitatud uus võimla (arh Andres Alver, Sven F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni Koppel) on betooni, klaasi ja metallpindadega 29 tn 15a tn 15a 6127439 B varjamatult moodne uusehitus. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 18 saj lõpu maja, väärtuslik maht ja välisilme, säilinud vanu detaile (lai laudis, kitsas räästas, akende piirdelahendused, väike F. J. Wiedemanni kaaraken viilul jms, kahjuks pole enam barokset 20 tn 16 197718 B välisust) F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 33 tn 16 tn 16 6133051 C Pooleliolev kõrvalhoone F. J. Wiedemanni 133 tn 17 197620 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 18 saj puitelamu, F. J. Wiedemanni väärtuslik madala ühekorruselise viilkatusega elamu 254 tn 17 200913 B maht ja (algse välisuksega) välisilme. Muinsuskaistealale iseloomuliku mahu ja välisilmega F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni väike hoovipealne puitelamu, miljöösse sobivalt 217 tn 17//17a tn 17a 201000 B remonditud. F. J. Wiedemanni 44 tn 18 7352962 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu, väärtuslik on poolkelp katusega hoone originaalmaht ja üldine vorm (18. sajandist); säilinud ei ole barokne välisuks, F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni avatäited asendatud mitte ajastule omastega. Sobiv 271 tn 18 tn 18 199239 B valtsplekist katusekate. Muinsuskaitseaslale iseloomulik 18. saj lõpu ehitis, väärtuslik maht ja välisilme (osaliselt vana lai laudis), nii eksterjööris kui interjööris väärtuskiud elemendid F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni (laelaudised, mõned originaalaknad aknad, osaliselt 6 tn 18a tn 18a 198867 B topelt lagi) F. J. Wiedemanni 195 tn 18b 199967 C Kõrvalhoone LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 264 tn 18b tn 18b 199801 B Puidust elamu, nõukogude aegne ehitis Üks paremini säilinud, remonditud tsaariaegne puitpitsiline villa, rikkalik kõrguse ja mahtude liigendus, rohke dekooriga välisfassaad, interjööris F. J. Wiedemanni kolm peegelvõlvlagede ja laemaalingutega eluruumi + 279 tn 1a 197079 A vana siseuks, vanad aknakremoonid jms. F. J. Wiedemanni 325 tn 1a 6838877 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni Muinsuskaitseala miljöö ja ol.oleva elamuga sobitatud 379 tn 1a tn 1a 8250748 C väike varjualune-piire, arh.U.Lõoke Väärtusliku mahu ja välisilmega kõrvalhoone, ühekorruseline L-kujuline peahoonega liituv hoone, F. J. Wiedemanni paekivist osa (ajalooline pesuköök) oluline 76 tn 2 198193 B tänavamiljöös, puitosa on hiljem ümberehitatud. 19.saj lõpust pärit linnaruumis olulise asukohaga viieristi väljaku äärne hoone. Kõrge kivisokliga puidust nurgamaja on väärtuslik mahu ja fassaadilahenduse poolest (ajastule omane puitpitsiline viiluväli, ehisvarras, saelõikelised laudise otsad, dekoreeritud F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni nurgalauad jms). Majas on asunud kohvik, kõrts, 275 tn 2 tn 2 201968 B veterinaarapteek, galerii. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Esialgne hoone võib olla 18 sajandist, väärtuslik on säilinud algne maht, (19. saj II pooles vaeslaste F. J. Wiedemanni varjupaik, keisrinna oli patroon), kaks erakordselt 144 tn 22 197264 B võimast korstent. Avatäited vahetatud, uus laudis. F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 249 tn 22 tn 22 196814 C F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 304 tn 22a tn 22a 432976 C Alajaam LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik puithoone (19. saj teine pool), väärtuslik kõrgema keskosaga frontooniga kummalegi küljele avanev maht, välisilme säilinud F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni detailidega (saelõikelised pärlini ja sarikaotsad, 336 tn 3 tn 3 6125619 B saelõikelised laudiseotsad viilil jms). F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 358 tn 3 tn 3 6131773 C Kuur-katusealune 18 saj lõpp, baroksete sugemetega varaklassitsistlik kohtu- ja haldushoone (kubermanguarhitekt Johann Caspar Mohr), väärtuslik algse hoone maht, osaliselt taastatud fassaadid. Väärtuslikud on interjööris F. J. Wiedemanni säilinud paekivikonstruktsioonid esimese korruse 88 tn 4 206615 B ulatuses. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 96 tn 4 tn 4 6126874 C Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj esimene poole hoonetüüp, väärtuslik lihtsa ühekorruseline puitmaja ja välisilme ning kultuuriloolisus (keeleteadlase F. J. Wiedemanni F.J.Wiedemanni lapsepõlve kodu, mida märgib 239 tn 5 199200 B fassaadil mälestustahvel (skulptor R.Haavamäe). F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 326 tn 5 tn 5 6131774 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. F. J. Wiedemanni 79 tn 6 197081 C F. J. Wiedemanni 107 tn 6 6838976 C Muinsuskaitseala miljööse sobituv elamu, mille praegune lahendus 1930-ndatest aastatest. Omapärase mahu ja fassaadilahendusega F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni kahekorruseline kivitrepikojaga puitelamu näide 260 tn 6 tn 6 199631 B Haapsalus, väärtuslik maht, välisilme. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj teise poole puithoone, väärtuslik hoone maht ja välisilme. Väärtuslik on õuel olev kaev koos õuest teisele F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni korrusele viiva puidust keerdtrepiga, hoone 352 tn 7 tn 7 6970791 B remonditud 2017-18a Üpris autentsena säilinud 19. saj teise poole puitelamu, (suures osas algne lai laudis, kitsas vahevöö soklipealses osas, aknad koos ehisliistudega , F. J. Wiedemanni nurgaliistud) ja paekivist piirdemüür. Interjööris 221 tn 9 199271 A säilinud algsed siseuksed. F. J. Wiedemanni 222 tn 9 197960 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Haapsalule iseloomulik kinnistu piirile ehitatud paekivist tulemüüriga puidust 19.saj kõrvalhoone, F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni väärtuslik arhailine maht ja välisilme (vanad aknad, 3 tn 9 tn 9/1 197812 B osaliselt vana laudis, korsten, harukordne trepiaste). F. J. Wiedemanni F. J. Wiedemanni 35 tn 9a tn 9a 6131775 C 237 Hommiku kallas 1 199470 C Kuur-katusealune LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik miljöösse sobiv puitelamu, mis on remonditud ja mõõdukalt ümber ehitaatud arvestades hoone algset iseloomu (ehitisregistri andmetel ehitatud 1925.a, võib olla ka varasem). Hoone esimene korrus on üleujutatav 282 Hommiku kallas 1 Hommiku kallas 1 200994 B suurimate veetõusude ajal. 220 Hommiku kallas 5 Hommiku kallas 5 197570 C 2007 a. ehitatud uus elamu, arh. Inga Raud 19. saj teise poole hoone, (1915 ostis maja Jaan Poska), esindab Haapsalu tradistioonilisemat arhitektuuri. Remonditud algset mahtu järgivalt, kuid vanad materjalid ja sõlmed on asendatud uuega (laudis avatäited jms), interjööris mitte midagi algset. 224 J. Poska tn 2 J. Poska tn 2 199223 B Majal puudub korsten. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale sobiv praegu küll väga halvas seisus hoone, mis vajab korrastamist, väärtuslik maht ja välisilme. saj alguse telliskivi maja (endine köstri maja), praegusel kujul ehitatud 1910...kuni 1940- 228 Jaani tn 1 198638 B ndatel, punastest tellistest hoone hiljem üle krohvitud. Silikaat- ja punastesttellistest (üle krohvitud) 318 Jaani tn 1 Jaani tn 1 6949376 C kõrvalhoone. Muinsuskaisteala iseloomustav 19. saj.II poole ajalooline suurelamu (nüüdne büroohoone), on väga hea restaureerimisnäide, kus ka uued osad on aktsepteeritavad (laiem ajaloolise profiiliga puitlaudist, levinud aknatüüpe, ehisdetaile, taastatud 53 Jaani tn 10 Jaani tn 10 198645 B ukete akendega veranda. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Lossiplatsi äärne hoone omab Haapsalus nii linnaehituslikku kui ajaloolist, kultuuriloolist väärtust. Praeguse hoone rekonstrueerimisel on säilitatud 18.saj ehitatud maja maht ja välisilme. Interjööris on osaliselt säilinud seinamaalingud, kaks raidkivitahvlit, vana puittrepp. Säilinud ja näituseruumidena on 52 Jaani tn 2 198852 B kasutuses vanad võlvlagedega paekivikeldrid. Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev hoovimaja, endise limonaaditehase paekivist müürid säilitatud, miljöösse sobituvalt ümberehitatud 355 Jaani tn 2 6729530 B ja kasutusele võetud. Algses mahus (edela poole lisatud väike maht rõdu ja terrassiga) taastatud kahekorruseline 19. saj II poolel ehitatud hoone on väärtuslik muinsuskaitsealale iseloomuliku mahu ja välisilme poolest, on osa Jaani 2 103 Jaani tn 2 Jaani tn 2/1 6729533 B hoonete kompleksist. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 167 Jaani tn 4 Jaani tn 4 201628 C 2002.a. uusehitis. Muinsuskaitseala miljöösse sobiv vabariigiaegne elamutüüp – 1930.a rajatud järsu viilkatusega lihtne, 148 Jaani tn 6 198338 B tagasihoidlik puitelamu, mis on säilinud autentsena Muinsuskaitsealale iseloomulik, paekivist tulemüüriga kinnistu piiril paiknev vana abihoone, mille puhul 153 Jaani tn 6 Jaani tn 6 193934 B tuleks säilitada Krahviaia poole vaatav müür. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 18. saj paekivihoone, ajastule tüüpilise poolekelpkatusega. Väärtuslik maht. Hoonet on korduvalt remonditud, nii et originaal avatäiteid ei ole säilinud, õuepoole on ehitatud 157 Jaani tn 8 Jaani tn 8 204274 B vintskapid 19.saj teise poolel rajatud hoonet on palju ümber ehitatud, nii et vana algset hoonet ei ole võimalik ära tunda. Säilinud on mõningad vanemad detailid (keldriuks, aken). Üksikuna Krahviaia veeres paiknev 235 Jaani tn 8a 205617 B hoone väärib korda tegemist. Miljöö mõttes sobivad mahud, nõukogude aegne 363 Jaani tn 8a Jaani tn 8a 5620103 C kõrvalhoone LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Tüüpiline 19.saj alguse tänavafassaadiga puitehitis, väärtuslik nurgahoone maht ja Kalda tänava poolne 328 Kalda tn 1 6126741 B fassaad 332 Kalda tn 1 Kalda tn 1 6978275 C Korralik kuuriderida hoovis Väike ühekorruseline elamu, mis võib olla ümber ehitatud endisest kõrvalhoonest (krundi piiril paikneval hoonel on osaliselt paekivisein). Puitlaudis, 201 Kalda tn 11 201138 B aknad-uksed on uued. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 312 Kalda tn 11 Kalda tn 11 7134097 C Kuur Muinsuskaitsealal paiknev omanäoline puitelamutüüp, rajatud 1850.a. Väärtuslik E-kujulise põhiplaaniga hoone maht. Osal hoonel säilinud originaal detaile (saelõikelisi laudiseotsi, kaaraknaid, saelõikelisdi pärlini ja sariakotsi, rippvardaga ehispenn jms). Tulevase remondi käigus taastada säilinud fassaadi 191 Kalda tn 13 199219 B elementida alusel hoone algset välisilmet. 361 Kalda tn 13 Kalda tn 13 5620069 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 267 Kalda tn 13a Kalda tn 13a 201404 C Garaažid 252 Kalda tn 13b Kalda tn 13b 199638 C Garaažid 20. saj alguses ehitatud tervikliku ilmega kahekorruseline kivimaja, mis koos kalda 2a ja 4 hoonetega moodustavad linnaruumis tajutava terviku. nurgahoonel eksponeeritud paekivist nurgakett, kaks 356 Kalda tn 2 Kalda tn 2 6125441 B vahekarniisi. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 20. saj alguse kahekorruseline kivihoone, mis oma mahu ja fassaadilahenduse poolest moodustab terviku koos Kalda 2 ja 4 hoonetega. Väärtuslik hoone maht ja 323 Kalda tn 2a Kalda tn 2a 6125440 B välisilme, kangialune sissepääs siseõuele 140 Kalda tn 2b Kalda tn 2b 6133071 C Praegune hoone 20 saj algusest, väärtuslik maht ja välisilme (ilmselt ansamblis Kalda 2,2a,4 hoonetega), säilinud algse hoone paekivist keldriseinad, kuid ümberehituste käigus on paigaldatud eritüübilisi 234 Kalda tn 2b Kalda tn 2b 199215 B aknaid-uksi jms. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 19. saj ehitis, mis ühendab kolme erinevat hoonet, väärtuslik maht, algseid detail fassaadidel enam pole, soovitus paigaldada Kalda tn piirkonnale iseloomulik 255 Kalda tn 3//5 Kalda tn 3 199229 B puidust piire, nt plankaed. Uus ehitis, maht järgib algset hoonet, sobitub 4 Kalda tn 4 200290 C miljöösse Muinsuskaitsealale iseloomulik kahekorruseline kivihoone, mis moodustab koos Kalda 2b ja 4 tervikliku tänavaäärse hoonestuse, kahekordseks kivihooneks ehitatud 1911. Hoone remondi käigus on paigaldatud 329 Kalda tn 4 6125439 B stiiliühtsed aknad-välisuksed. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Paekivist tagaseinaga väike hoovimaja on remonditud, hoonel on uus laudis, avatäited, katus jms. Sobitub 171 Kalda tn 4 Kalda tn 4/1 198428 C miljööse. 38 Kalda tn 5 6800008 C Kõrvalhoone Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj ehitis, mille remondi käigus säilisid esimese korruse müüritised, puitosa uus rekonstruktsioon, maht järgib üldiselt algset lahendust. Elamule lisati vintskapid. 247 Kalda tn 3//5 Kalda tn 5 204494 B Rekonstrueerimisnäide. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone üldmaht (järsu viilkatusega puitelamu, millel kaks toekat paekivist korstent). Tõenäoliselt 19.saj ehitis, fassaadide remondiga on maja saanud põhiliselt uue kitsa laudise, 250 Kalda tn 6 201348 B erinevat tüüpi aknaid, plastikuid jms). 360 Kalda tn 6 Kalda tn 6 5620140 C Kõrvalhoone 39 Kalda tn 7 6800009 B Punasest tellisest korstnaga osa B, puitkuur-C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Väga väärtuslik erandlik historitsistlik elamu Haapsalu muinsuskaitsealal. Autentsena säilinud ning ehe näide tellishistoritsismist, (rajamisaeg 1919) väärtuslik maht (põhiplaan jälgib keeravat tänavajoont), detailirohke punasest tellisest fassaad, säilinud maja algsed avatäited, korstnad, sokliosa. Interjööris algseid aknad 236 Kalda tn 7 Kalda tn 7 196784 A ja siseuksi, peegelvõlvlagesid, ahi, jne 40 Kalda tn 9 6800025 C Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj lõpupoolel ehitatud lihtne puithoone, väärtuslik maht ja välisilme (tänavaäärsel fassaadil tüüpilised kuueruudulised puitaknad, ümberehituse käigus suleti tänavale 138 Kalda tn 9 197993 B avanenud välisuks) LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 373 Kalda tn 9 Kalda tn 9 8250322 C uus varjualune Muinsuskaitsealale iseloomulik kahekorruseline ärklikorrusega kivi-, osaliselt puitmaja praegusel kuju sai 1926-1931. Väärtuslik maht ja ja välisilme, eriti tänava äärne fasaad, säilinud vana välisuks (värvilahendus mitte). Interjööris säilinud endise apteegisaali peegelvõlvlagi ja laudpõrand ja korruste 90 Karja tn 1 Karja tn 1 200786 B vaheline puittrepp. Muinsuskaitsealale iseloomulik 20. saj esimeste kümnendite ehitis, hea näide vana fassaadi põhjalikust ja õnnestunud algupärast säilitavast korrastamisest (tellis- ja puitseinad puhastatud, paekivist nurgakett välja puhastatud, säilitatud puitrustika räästakast, 31 Karja tn 10 Karja tn 10 6126147 B akende karniisid jms). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitse alalale ja Haapsalu peatänavale iseloomulik 19.saj. lõpul ehitatud kahekorruseline hoone, mis on täielikult ümberehitatud säilitades hoone üldmahud (juurdeehitus õuepool). Väärtuslik on naaberhoonega haakuv maht, miljöösse sobituv 200 Karja tn 11 Karja tn 11 201785 B välisilme. Muinsuskaitseala miljöösse mahu ja välisilme poolest sobiv 20.saj esimese poole lihtne kivist nurgahoone. Rekonstrueeritud, tänavapoole lisatud vintskap, 30 Karja tn 12 Karja tn 12 6126146 B hoovipoole juurdeehitusi. Muinsuskaitsealale iseloomulik, tüüpiline peatänava äärne äri-eluhoone. Väärtuslik mahu ja välisilme poolest, linnaruumis (murduvat tänavajoont). 1910 a ehitatud hoone on täielikult remonditud järgides 1930.aastate lahendust (akende proportsioone, ehisliistude lahendust jms). Hea rekonstrueerimise 92 Karja tn 13 Karja tn 13 6127632 B näide. Ei ole säilinud algupäraseid detaile. Muinsuskaitsealale iseloomulik väärika ajalooga ühekorruseline puitehitis, väärtusliku mahuga nurgahoone. 18.saj lõpust pärit maja on korduvalt ümberehitatud ja algne väärikas tänavafassaad ei ole säilinud, sh nurgauks, kuid oma asukohal linnaruumis 25 Karja tn 14 198704 B oluline hoone. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Väärtuslik massiivne krohvitud paekivist pooleklpkatusega kahekorruseline hoone maht. 18.saj 241 Karja tn 14/1 201172 B keskpaigast, maja praegu kasutuseta. 116 Karja tn 14 Karja tn 14/2 8250335 C Uus ridaelamu Muinsuskaitsealale iseloomulik vaike väike kolmnurkne kurviäärne kivihoone, väärtuslik asukoha, mahu ja väisilme poolest. Algne 19. hoone on täielikult ümber ehitatud, ei ole säilinud algupäraseid detaile, algsest säilinud vaid paekivikelder, kuid rekonstrueeritud hoone sobib väga hästi vanalinna 311 Karja tn 15 Karja tn 15 6126853 B miljöösse. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 19.saj II poolest pärit praeguseks kahekorruseliseks ehitatud kivihoone moodustab osa Kalda-Karja tn äärse hoonestuse terviklikkusest (järgib sama mahtu, 36 Karja tn 16 6256685 B materjale, katusekaldeid, kujundusvõtteid). 348 Karja tn 16 6549250 C Muinsuskaitse alal miljöösse sobiv ühekorruseline puithoone, moodustab terviku koos Karja 14 344 Karja tn 16a 6126352 B kauplusehoonega, väärtuslik maht ja välisilme LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 18.saj kahekordne massiivne krohvitud kahekorruseline paekivihoone (Karja 14 ja 16a Karja tn hoovimaja), väärtuslik maht ja algupärane arhailine 343 16//16a//16b Karja tn 16b 6125788 B välisilme Muinsuskaitsealale iseloomulik tüüpiline ühekorruseline lihtne puithoone, ehitatud 1873.a., 55 Karja tn 17 Karja tn 17 198864 B väärtuslik maht ja stiiliühtselt remonditud fassaad. Muinsuskaitsealale iseloomulik, Karja-Kalda tn kahekordsete kivihoonete terviklikku hoonestuse osa, väärtuslik mahu ja stiiliühtselt rekonstrueeritud fassaadi poolest (19.saj ? hoonet on eelnevalt 243 Karja tn 18 203900 B korduvalt ümber ehitatud). 374 Karja tn 18 Karja tn 18 8250334 C Rõduga katusealune LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik tüüpiline lihtne ühekorruseline puithoone, väärtuslik maht. 19. saj I poole hoone on põhjalikult renoveeritud järgides 238 Karja tn 19 Karja tn 19 200920 B avatäidete stiiliühtsust. Haapsalu vanalinnas erandlik hoone, väärtuslik maht ja välisilme. Algse puitmaja asemel 1910-1913.aastatel rajatud historitsistlik keraamilistest tellistest hoone, hilisema ümberehitusega liusandus õuepoolne punasest tellisest juurdeehitus, uugid ehitati 98 Karja tn 1a Karja tn 1a 6127304 B suuremaks. Säilinud vanad korstnad. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj teise poole puitmaja, väärtuslik maht ja üsnagi algupärane väljanägemine. Remontide käigus lisandunud vintskapid, uued puidust uksed-aknad arvestavad 342 Karja tn 2 Karja tn 2 6126149 B ajastuga. Säilinud paekivist kelder. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Linnaruumis oluline torniga nurgahoone, 1937 Alar Kotli projekteeritud funktsionalistliku ilmega heade proportsioonidega tuletõrjemaja, avad osaliselt 26 Karja tn 20 208805 B ümberehitatud. 372 Karja tn 20 Karja tn 20 8250305 C Katusealune Muinsuskaitsealale ja peatänavale iseloomulik paekivist kõrgel soklil puitlaudisega kaetud palkseintega 19. saj II poole hoone, mis ehitati ümber 1907.a. Õnnestunud näide 1990-ndate aastate restaureerimistööst (samast ajast on puidust 56 Karja tn 21 203310 B sisetrepp, osaliselt uuesti laotud võlvkeldreid). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Miljöösse sobiv vana maht, eritingimuste alusel 179 Karja tn 21 Karja tn 21 195489 B remontida-ümber ehitada. 192 Karja tn 21a 195057 C Kuurid Väärtuslik 19.saj II poole hoone ajalooline maht, paekivist keldrid, mõningad puit detailid fassaadil 242 Karja tn 21a Karja tn 21a 203521 B (hilisemad juurdeehitised ei ole väärtuslikud. 124 Karja tn 22 8250295 C Teisaldatav abihoone LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 198 Karja tn 22 201177 C Kuurid Muinsuskaitsealale iseloomulik (19. saj lõpu või 20.saj alguse) puithoone, võrdlemisi algupärasena säilinud, ajastule omased saelõikelised sarika-pärlini otsad, viiluväljade dekoratiivne puitlaudis jms. Fassaadil 230 Karja tn 22 Karja tn 22 200911 B säilinud vanu puitdetaile. 82 Karja tn 23 5619955 C Katusealune uus, maaalune osa vana. Muinsuskaitsealale iseloomulik tüüpiline 19. saj lõpu puitelamu, säilinud vanu detaile (osa laudist, puitpitse, hobusepeaprofiiliga sarikaotsad, dekoratiivsed akna piirdelauad), hoonet on remonditud 154 Karja tn 23 203513 B originaallahendusi (puitprofiile) järgivas laadis. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 378 Karja tn 23 Karja tn 23 8250981 C Katusealune. Muinsuskaitsealale iseloomulik 1907.a rajatud kahekorruseline hoone, mida ajastule tüüpiliselt kaunistavad teise korruse vert. vahelaudisega vahevöö, saelõikelised sarikaotsad ja ehispenn frontoonil. Paekivist krohvitud esimese korruse seinu liigendavad seinapinnast veidi eenduvad 7 Karja tn 24 200826 B pilastrimotiivid. 132 Karja tn 24 Karja tn 24 5620120 C Varjualune. Tellisfassaadi ja ümarfrontooniga 1931.a. ehitatud elu- ja ärihoone on väärtuslik ja linnaruumis erandlikuna silmahakkav oma mahu ja välisilme poolest. Hoonel on omapärased detailid (peenelt profileeritud ja punase tellisega dekoreeritud vahekarniis, katuse 94 Karja tn 25 6126143 B nurkades stiliseeritud kuslapuuõie motiiviga plaadid. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 128 Karja tn 25 Karja tn 25 7134246 C Tulemüür. Muinsuskaitsealale oluline nii asukoha, mahu, arhitektuuri poolest väärtuslik 1923-25 ehitatud kolmekorruselise nurgamaja Algne põhimaht on 1990- ndate a. renoveerimise käigus kaotanud endised avatäited ja efektse fassaadilahenduse, kus alumise korruse pinda kuni vahekarniisini kattis lihvitud 86 Karja tn 27 199033 B paekivi. 1931. aastal ostis maja Eesti pank. 292 Karja tn 27 Karja tn 27 202922 C kõrvalhoone LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Vana maja asemele 1990.a rajatud uus ühekordne puithoone on õnnestunult sobitatud vanalinna miljöösse (markeerib tänavajoont, jätab vaate linnusele, avar müüri äärne õueala). Näide postmodernismile omaste võtega uusarhitektuurist 278 Karja tn 3 Karja tn 3 197270 C Haapsalus (arh. Tõnis Padu). 150 Karja tn 4 202355 C Haapsalu vanalinnas eristuv funktsionalistlike võtetega 1936-37.a. arh Eugen Sachariase projekti järgi ehitatud hoone (rajatud endise puitelamu asemele). Väärtuslik kahekorruselise art déko hõngulise hoone maht ja fassaad. Säilinud on akende paigutus, nende stiililised proportsioonid, metallist varras. Modernistlik aktsent ajaloolises tänava pildis 340 Karja tn 4 Karja tn 4 6126150 B väärib taastamist. Muinsuskaitsealale iseloomulik mansardkorrusega 18.saj teisel poolel ehitatud puithoone. Arhailise vormiga hoone on täielikult uue välisviimistlusega ja seest korduvalt ümberehitatud, maht ja üldine fassaadikäsitlus vanalinna sobiv (lahendus tugineb 18 281 Karja tn 5 Karja tn 5 201595 B saj hoonest). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 1920. aastatel arh Erich Jacoby ümberehitusprojekti järgi (krunt on olnud hoonestatud juba 17-18 saj.) ehitatud peatänava äärne esinduslik kivihoone on Haapsalu vanalinnas väga väärtuslik, nii mahu kui välisilme poolest, eriti esinduslik esifassaad. Väärikat hoonet on nimetatud uusrokokoolikuks, midagi 24 Karja tn 6 738913 B traditsionalistlikku. 34 Karja tn 6 6131772 C Kuurid, omavoliline pealisehitus. 120 Karja tn 6 8250492 C Kuurid. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 365 Karja tn 6 Karja tn 6 7134106 C Uued hooviehitised. Kahest erineva mahu ja arhitektuurse iseloomuga hoonest koosnev ajaloolise ilmega ehitis (rajatud 19.saj II pool ja 1903.a.) on väärtuslik nii mahu kui asendi poolest peatänava ääres, kuigi 1990 a ümberehitatud hoonel ei ole enam arhailist algset 67 Karja tn 7 201488 B välisilmet. 381 Karja tn 7 Karja tn 7 8250975 C Katusealune. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik tüüpiline 19.saj alguse kahekorruselise kauplus-elamu. Säilinud on algsed aknajaotused, kaupluse aknad juba 1920a 32 Karja tn 8 6126148 B raamijaotuseta. Interjööris säilinud puittrepp. 119 Karja tn 8 Karja tn 8 8250482 C Uus kõrvalhoone. Muinsuskaitsealale iseloomulik kahekordne puidust elumaja (ehitatud 1937 Erich Landeseni projekt) sobitub vanalinna miljöösse hästi. Väärtuslik maht ja 97 Kooli tn 1 6127300 B välisilme. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 351 Kooli tn 1 6978286 C 151 Kooli tn 1 Kooli tn 1 200927 C Elamuks rekonstrueeritud õuehoone. mälestis 305 Kooli tn 2 201154 nr 15393 LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 196 Kooli tn 2 Kooli tn 2/1 204120 C Uued abihooned Muinsuskaitsealale iseloomulik väärtusliku mahuga 68 Kooli tn 3 199106 B vana paekivist kõrvalhoone. Väga väärtuslik ajalooline klassistliku ilmega 18. saj lõpul ehitatud kivihoone (endine tollihoone, arh. Johann Mohr). Algupärasena säilinud viilu all lai profileeritud karniis. Vahetatud aknad stiililt 89 Kooli tn 3 200936 B algupärased. Majal suured paekivist keldrid. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline paekiviseintega hoovihoone koos kõrge paekivist 350 Kooli tn 3 6978284 B piirdega, väärtusklik maht 380 Kooli tn 3 Kooli tn 3 8250882 C Katusealune. Väärtuslik on ajalooline on käärkamber, ülejäänud 57 Kooli tn 4 204109 B hoone ehitatud 80ndatel. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. mälestis 141 Kooli tn 4 Kooli tn 4 203508 nr 15394 126 Kooli tn 5 8250924 C Uued ehitised Haapsalule iseloomulik kivist soklikorrusega puithoone, ehitatud 1883.a. Maja on eeskujulikult restaureeritud. Taastatud algupärased aknad, nende piirliistud, aknaluugid, eksponeeritud nurgakett. Interjööris säilinud algseid detaile (nt puittrepp). Majas elas perekond Büll. Hoonesse on rajatud Iloni 207 Kooli tn 5 199637 B Imedemaa. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Väärtuslik säilitatud tall-tõllakuuri maht, katusekalle 215 Kooli tn 5 199661 B jms. Vanalinna hoovimiljöösse hästi sobitatud uus ehitis 333 Kooli tn 5 Kooli tn 5/1 7113425 C (Mattiase maja) Muinsuskaitsealale iseloomulik 19.saj II poole lihtsavormiline puithoone. Remonditud fassaadil uus 223 Kooli tn 6 Kooli tn 6 196800 B laudis, avatäited jms (korsten võib olla algne). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj II poole puitelamu, mis väärib terviklikku renoveerimist (fassaadidel taastataks avade stiiliühtsus, värvitud 199 Kooli tn 7 199463 B laudis jms). Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi restaureeritud (19.saj II pool) hoovimaja. Hea näide rekonstrueerimise ja väiksema juurdeehituse kohta 101 Kooli tn 7//17a Kooli tn 7a 6133059 B vanalinnas. Muinsuskaitsealale iseloomulik, kahekorruselise puithoone fassaad on ajastule (tõenäoliselt 19.saj teine pool) tüüpiliste võtetega esinduslik (pidulik kolmnurkfrontooni ja seda ehtiva poolringikujulise aknaga väheldane klassistsismihõnguline linnapalee. Korduvalt ümberehitatud hoone on korrastatud (Eensalu & Piheli projekt) järgides algset mahtu ja stiiliühtsust, kuid originaaldetaile säilinud suurt pole. 287 Lahe tn 10 199240 B Õnnestunud rekonstrueerimise näide. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Endiste garaažide asemele on miljöösse sobivalt 297 Lahe tn 10 Lahe tn 10 192241 C ehitatud 2007.a. ridaelamu. Muinsuskaitsealale iseloomulikku kõrge viilkatusega 1920-ndatest pärit puithoonet on korduvalt ümberehitatud, nii et vähe on säilinud algupärast (saelõikeliste otstega viilulaudis), väärtuslik maht ja välisilme (omapärane akenderida rõhtsalt liitvad 15 Lahe tn 12 197268 B dekoratiivlauad). 375 Lahe tn 12 Lahe tn 12 8250423 C Katusealune LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Väärtuslik puidust nurgahoone maht ja välisilme, (praegune ilme valdavalt tsaariaegne, mida iseloomustavad säilinud puitpilastrid, saelõikeline puitpits, hobusepea-profiiliga sarikaotsad jms. Asendatud avatäiteid, algset puitlaudist. Säilinud kiviaed vastu Lühikest tänavat. Majas on 1910 17 Lahe tn 4 495782 B peatunud Nikolai Roerich. 354 Lahe tn 4 Lahe tn 4 7134101 C Varjualune 1980-ndatel ehitatud kahe- ja kolmekorruseline L- 175 Lahe tn 6 Lahe tn 6 201776 C kujuline tüüp-korterelamu. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 14 Lahe tn 6a 198865 C Nõukogudeaegsed garaažid 147 Lahe tn 6a Lahe tn 6a 200919 C Praegune hoone rajati 1936.a lõpuks insener E.Reinsaare projekti järgi maavalitsuse ametiruumideks. Vanadele alusmüüridele ehitatud endisele kahekorruselisele krohvitud kivihoonele on lisatud hiljem õuepoolne madal juurdeehitus. Väärtuslik maht ja välisilme, algsest säilinud puittrepp, keldriseinad. Esindusliku välisukse kavandas 158 Lahe tn 8 203886 B arh. T.Padu. Esifassaadil paekivist maakonna vapp. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale tüüpiline ühekorruseline puitmaja Ajaloo- (tõenäoliselt 19.saj lõpust). Majas elas 1919-1934 mälestis kirjanik ja kooliinspektor Ernst Enno. Väärtuslik nr 4038 remonditud hoone maht ja välisilme, algseid 188 Lahe tn8/1 203903 originaaldetaile säilinud ei ole. Muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis, koha identiteeti kandev kõrvalhoone, väärtuslik maht ja välisilme 5 Lahe tn 8 Lahe tn 8/2 201416 B Väärtuslik 19.saj esimene poole lihtsa vormi ja välisilmega ühekorruseline puitelamu. Kohati avariilises seisus suvise kasutusega hoonel on säilinud erinevast ajast pärit algupäraseid detaile (arhailisi aknaid, madal uukaken, jms). Selgelt eristuvad kaks ehitusetappi (lääne küljel vanem osa, tänavaääres uuem (19. saj II pool või hiljem kaasajastatud osa). Väärib restaureerimist. Interjööris säilinud 160 Linda tn 11 Linda tn 11 197110 A laialaudusega laed ja põrandad, siseuksed, ahi. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik ühekorruseline 19. saj II poole puitelamu. Väga väärtuslik autentne maht, välisilme, välisviimistlus (lai rõhtlaudis, profileeritud piirdelauad, nurgapilastrid jms). Kunstnik Ilon 189 Linda tn 2 Linda tn 2 201197 B Wiklandi lapsepõlve kodu. Muinsuskaitsealale iseloomulik väike kõrgel kivisoklil ühekorruseline 19. saj II poole puitelamu, moodustab tervikliku ansambli koos Linda 2 samalaadse hoonega. Väärtuslik algupärasena säilinud maht, välisilme ja välisviimistlus (lai rõhtlaudis, profileeritud piirdelauad, nurgapilastrid jms) ja interjööris säilinud vanad konstruktsioonid ja detailid (laed, aknad, välisuks, 164 Linda tn 4 197957 A korstnajalg, paekivist kelder jms). 296 Linda tn 4 Linda tn 4 198011 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 389 Linda tn 3 Linda tn 3 C Uus elamu, ehitus algas 2021 145 Linda tn 9 Linda tn 9 194588 C Kuurid Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj II poole kahekorruseline puitelamu. Väärtuslik maht ja välisilme (laia karniisiga kolmnurkfrontoonid), välisviimistlus ei ole algne (uus laudis, uksed, enamus aknaid uued). 232 Linda tn 9 Linda tn 9 197475 B LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Haapsalu muinsuskaitsealale oluline ehitis peaväljaku äärse asukoha, mahu, välisilme poolest. 1850.a rajatud hotellihoones on hävinenud on suur osa algsest arhitektuurist. Esialgne suursugune välisilme oli segu tsaariaegsest tüüpfassaadist, historitsismiilmingutest ja paleelikkusest, esinduslikkust taotlev eklektika. Interööris säilinud mõningaid originaaldetaile (puidust 177 Lossiplats 1 Lossiplats 1 200273 B sisetrepp, seinalaudist, jms). Mälestis 49 Lossiplats 3 198400 nr 15391 Mälestis 383 Lossiplats 3 5621456 nr 15391 LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Mälestisel asuv, mistõttu eraldi ei hinnata. Tualetid, Mälestis näide sobituvast 89-90ndate ehitamislaadist 384 Lossiplats 3 5620081 nr 15391 kaitealuse linnuse õuele Mälestis Mälestisel asuv, mistõttu eraldi ei hinnata. Linnusesse 385 Lossiplats 3 5621447 nr 15391 sobitatud alajaam. Väärtuslikud keskaegse müürihoone varemed Mälestis (hüpokaust ahi jms, keraamilised põrandaplaad jm), 369 Lossiplats 3 5621455 nr 15391 uus katusealune ei oma väärtust. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Lossiplats Mälestis 131 3//Piiskopilinnus Lossiplats 3 /1 6944584 nr 15392 256 Lossiplats 4 200785 C Garaažid Praegune hoone ehitatud 1906.a. tulekahjus hävinud hotelli Salon asemele. Haapsalu esimene silikaatmaja on väärtuslik mahu, fassaadilahenduse poolest (väga hästi säilinud kvaliteetsest silikaatkivist viimistlus, hiljem lisandunud katusekorruse väljaehitus). Esinduslik väljakuäärne maja (esimene eesltlase poolt 269 Lossiplats 4 Lossiplats 4 198392 B ehitatud maja lossiplatsil). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 1910.a. ehitatud kahekorruseline puithoone on kaotanud esialgse saelõikelised dekooristiku (puitpits vaid idapoolse veranda osas). Väljakuäärne maht väärtuslik ja peab säilima. Hädavajalik avariiremont, tajutavad on tõsisemad kahjustused konstruktsioonides. 1917-18 paiknes hoones 1. eesti 70 Lossiplats 6 Lossiplats 6 200783 B Jalaväepolk. 2010 rajatud paviljon (veemõõdulatiga) markeerib ajaloolist allikapaviljoni, promenaadi maamärk (veemõõdulatil märgitud suurimad veetõusud) arh. 371 Meres 7134213 B Kersti Lootus. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19.saj teise poole puitelamu, väärtuslik maht ja välisilme. Renoveerimise 12 Mihkli tn 10 198187 B käigus on välja vahetatud kogu välisviimistlus. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitseala miljöösse sobituv kaasaegse arhitektuuriga kõrvalhoone (arh. Kalle Rõõmus) 2000 117 Mihkli tn 10 203145 B aastatest 129 Mihkli tn 10 Mihkli tn 10 8250316 C Uus kõrvalhoone. Muinsuskaitsealale iseloomulik tagasihoidlik tsaariaegne ühekorruseline puitmaja (1900 algusest), millel peale tulekahju on säilinud vaid esifassaadil ajastule iseloomulikke puitdetaile (räästaalune lihtsalõikelinesaelõikeline vertikaallaudis, profileeritud pärlini- ja sarikaotsad). Väärtuslik piirkonnale iseloomulik hoone üldmaht antud asukohas, mis 300 Mihkli tn 4 206780 B tuleks säilitada ka uue hoone projekterimisel. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 334 Mihkli tn 4 Mihkli tn 4 5620137 C Lammutatav kõrvalhoone. 306 Mihkli tn 6 195853 C Kõrvalhoone 1912.a. ehitatud puidust kahekorruselisel nurgahoonel on väärtuslik maht ja võrdlemisi autentsel kujul säilinud originaaldetailidega fassaad (algne vertikaallaudisega vahevöö, saelõikeliste otstega vertikaallaudis, mitmed algsed aknad) eksterjööris säilinud algupärased detailid (vana uks lingiga, põranda-, seina-, laelaudist, vana trepp) kõrgel toal 321 Mihkli tn 6 Mihkli tn 6 6781307 A võib praeguse lae all olla peegelvõlv? LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 105 Mihkli tn 8 6781332 C Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahuga kahekorruseline 1950-ndate aastate puitmaja, millel säilinud saelõikelise otsga vertikaallaudist viilul, saelõikelised sarika- ja pärliniotsad. Remontide käigus 259 Mihkli tn 8 201495 B on asendatud algupärased aknad. 345 Mihkli tn 8 Mihkli tn 8 6781335 C Kuur-katusealune LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Puitelamu on kaassaegse ümberehitusega, mis mahu poolest sobitub vanalinna, kuid pole vanu konstruktsioone, puitdetaile, avatäiteid, laudist jms. 10 Mihkli tn 8a 201954 C Ebasümmeetriline viilkatus 118 Mihkli tn 8a Mihkli tn 8a 8250315 C Uus kõrvalhoone 85 Mängu tn 2 194640 C Kuurid LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 19.saj keskpaigal rajatud tavapäratu U-kujulise plaaniga krohvitud kivimaja on väärtuslik oma mahu ja välisilme poolest. Algseid avatäiteid enam pole. Ärklid rajatud 1980-ndatel. Kortermajale on ajapikku 87 Mängu tn 2 Mängu tn 2 201174 B paigaldatud erinevaid avatäited. 74 Mängu tn 3 201667 C Kuurid-varjualune Muinsuskaitsealale iseloomulik väike 19. saj lõpuaastate puitelamu, väärtuslik maht ja detailid tänavaäärsel ja ostsavaatel (lai laudis, aknaluugid, Ehte tn 6 // Mängu säilinud autentne paekivist korsten). Hoovipoolsel osal 320 tn 3 Mängu tn 3 7031149 B vahetatud avatäiteid. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Väärtuslik nurgamaja üldine maht (ürgbalti majatüübile omane katusekuju ja vorm) ja välisilme. 19 saj esimesest poolest pärit puitelamu algne viimistlus pole säilinud (vahetatud osa laudist, avatäited), osaliselt ümberehitatud sh aknad, 295 Mängu tn 4 Mängu tn 4 201505 B lisandunud ärkild jms,. Suvitas O.Luts. 109 Mängu tn 5 7007000 C Kuur-varjualune Muinsuskaitse alale sobiv 20. saj alguse väike puithoone (võis olla algselt abihoone). Tervikliku välisilmega kaasaegselt korrastatud maja, mille pole 183 Mängu tn 5 Mängu tn 5 198326 B säilinud algseid detaile. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealalae iseloomulik üsna autentsel kujul säilinud tõenäoliselt 20 saj alguse kahekorruseline puitelamu (säilinud on avatäited, sh valgmikuga tänavauks jms). Avariilises seisukorras maja on õuepoolt juba sissevajunud katusega. Tänavaäärne 182 Mängu tn 7 201303 B maht säilitada, eelnevalt eritingimused. 337 Mängu tn 7 5621096 C Kuur 1936 a. rajatud ühekorruseline algupärasena säilinud puitelamu, väärtuslik maht, välisilme (stiiliühtsed 202 Mängu tn 7 // 9 Mängu tn 9 199389 B avatäited jms). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Praegune hoone 20 saj esimestest kümnenditest (krunti hoonestatud 19. saj keskpaigast, maja korduvalt ümberehitatud) väärtuslik mahu ja välisilme poolest. Esimese korruse krohvitud kiviseinal raamib avasid dekoratiivkrohv, osaliselt säilinud hoone teisel korrusel algne puitlaudis, saelõikelised sarikaotsad, 310 Neidude tn 1 Neidude tn 1 738907 B paekivist tulemüür. Juurdeehitus on hilisem. 20 saj keskpaigas krundi sügavusse ehitatud puitelamu (palkidena Haapsalusse toodud maja, mis siin uuesti üles ehitati), meeldivalt remonditud, oma ajastu 152 Neidude tn 2 200816 B elamunäide, ei häiri miljööd. 367 Neidude tn 2 Neidude tn 2 6838972 C Miljöösse sobitatud uus ehitis. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 46 Neidude tn 2a 8250752 C Uus kõrvalhoone. 2014 ehitatud varjamatult kaasaegne elamu, ehitatud 104 Neidude tn 2a Neidude tn 2a 6779373 C kasutades traditsioonilisi materjale. 19.saj II poolest pärit hoone on saanud praeguse üldilme 1902.a neoklassitsismi-hõnguliselt projektilt. Väärtuslik mahu ja välisilme poolest (stiiliühtsed avatäited, sh framuugiga tänavapoolne välisuks, 102 Neidude tn 3 Neidude tn 3 6130944 B arhailine puitplank ja värav). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 72 Neidude tn 7 202048 C Kuurid Muinsuskaitsealale iseloomulik 20. saj esimese kümnendi tüüpiline ühekorruseline puitelamu, algset 187 Neidude tn 7 Neidude tn 7 B järgiv remont, osalist säilinud vana laudist. Pjotr Tšaikovski 127 P. Tšaikovski pst 1 puiestee 7134190 C Uus paviljon LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Mälestis 307 Promenaadi tn 1 Promenaadi tn 1 738929 nr 15395 19.saj II poole ühekorruseline puitelamu, mille algsest uhkusest ei ole midagi järele jäänud (dekoor kadunud, kitsas laudis, sobimatud avatäited jms). Maja on avariilises seisus. Väärtuslik tänavaserva markeeriv maht, Promenaadi ääres asuva nurgahoone maht peab säilima (ümberehituse projekt eritingimuste 302 Promenaadi tn 10 Promenaadi tn 10 198207 B alusel). 45 Promenaadi tn 18 8250864 C Uus abihoone LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Tüüpiline kuurordi kõrgajal, 19.saj lõpukümnendil, ehitatud puitelamu, väärtuslik nii maht, välisilme, välisviimistlus (algupärased piirdeliistud, karniisid, välisuks jms) kui interjöörides säilitatud originaal uksed, aknad, laudised, peegelvõlv laed ja palju 65 Promenaadi tn 18 Promenaadi tn 18 201146 A väiksemaid detaile. Väga hea restaureerimisnäide. Muinsuskaitseala miljöösse, Promenaadi äärsele krundile õnnestunult sobitatud kahekorruseline uus 330 Promenaadi tn 22 Promenaadi tn 22 5620126 B puitelamu (2008), arh. A.Rajando. Uus puithoone, kasutatud traditsioonilisi ehitusvõtteid 261 Promenaadi tn 3 201570 C ja materjale. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Uusehitis, mis markeerib 1936.a A.Volbergi proj. Rannahotelli (1990.a. põlenud) perimeetrit, järgib ka 382 Promenaadi tn 3 199212 C 1885.a. promenaadil paiknenud puidust sammaskäiku. 2003.a. ehitatud 15 meetri kõrgune linnuvaatlustorn, 387 Promenaadi tn 3 C arh. Inga Raud Fotode järgi taastatud kõlakoda (eeskujuks 1930. a. variant, kõlakoda samas asukohas ka 19.saj.), 368 Promenaadi tn 3 4309391 B kultuurilooliselt oluline ehitis. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 370 Promenaadi tn 3 7134227 C osa tantsupaviljonist, vt 382 Promenaadi tn 3 // Promenaadi tn 3 299 Jaan Poska park /2 197811 C uued tualetid Erakordselt massiivne 19. saj lõpupoole ehitatud puidust elamukompleks, mis koosneb kahest eriilmelisest tulemüüriga kokkuehitatud hoonest. Väärtuslikud mahud ja välisilme. Põhjapoolsel maja säilinud algne lõiketehnikas puitdekoor (saelõikelised lauad, dekoratiivsed räästakonsoolid, ehispenn ja nn päikese motiiv viilu tipus); lõunapoolne hoone horisontaallaudisega (mitte algne). Mõlemal 214 Promenaadi tn 6 199238 B kortermajal sobimatuid uusi aknaid. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 276 Promenaadi tn 6 Promenaadi tn 6 200360 C 1856.a. ehitatud lagunemisohus olnud puithoone (endine pansionaat „Wieneke”) on terviklikult ja algupärast lahendust järgivalt restaureeritud 2000- ndate keskpaigas. Välisviimistlus on uus (taastatud on aknad, piirdelauad, uksed, karniisid, rõdu jms). Verandaga hooneosa on juurdeehitus. Projekt - arh 286 Promenaadi tn 6a Promenaadi tn 6a 205029 B E.Laarmann. Väga hea restaureerimisnäide. 66 Rüütli tn 1 199750 C kuurid LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 20. saj tavatu põhiplaaniga ühekorruseline puidust nurgahoone on väärtuslik mahu ja välisilme poolest, haapsalus ainukordne haruldane laudisetüüp 294 Rüütli tn 1 Rüütli tn 1 197085 B põhjakülje viilul koos kauni originaalaknaga. 112 Rüütli tn 10 7113451 C Varjualune Tõenäoliselt 20. saj alguse ehitis. Puithoone on ehitatud õuealale piki kinnistupiiri, põhjapoolne vanem hoone osa toetub kõrgele paekivist keldrile (reljeefil), lõuna poole jäävad juurde ehitatud mahud, 313 Rüütli tn 10 Rüütli tn 10 6130767 B katusealune. Väärtuslik maht ja välisilme. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Mitmes järgus ehitatud puitelamu (läänepoolne maht vanem, idapoolne maht lihtsam) on väärtuslik üldise mahu ja välisilme poolest. Osaliselt on säilinud vanu detaile (vanema osa akende karniisid, dekoratiivsed nurgalauad, piirkonnale iseloomulik terav väljaulatuv 244 Rüütli tn 11 Rüütli tn 11 191887 B räästakarniis). 111 Rüütli tn 12 7113446 C Muinsuskaitsealale iseloomulik, võrdlemisi autentselt saäilinud puitmaja (tõenäoliselt 20. saj algusest), ajastule tüüpiline puitpits, dekoratiivsed nurgalauad, aknakarniisid, saelõikelised pärlini- ja sarikaotsad 143 Rüütli tn 12 Rüütli tn 12 200836 B jms). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Mälestis 135 Rüütli tn 2 Rüütli tn 2 198862 nr 15420 19. saj esimese poole kahekorruseline puitelamu on väärtuslik mahu ja arhailiselt säilinud välisilme poolest. Väga väärtuslikud on saelõikelised puitpitsid vahevöödel, akantusmotiiviga aknaraamid, kaaraknad, 54 Rüütli tn 3 197084 B algsed nurgaliistud jms. 108 Rüütli tn 3 Rüütli tn 3 6853121 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 60 Rüütli tn 3a 201135 C uus kõrvalhoone Muinsuskaitseala miljöösse sobituv uus elumaja (2007), mille lahenduses valdavalt piirkonnale tüüpilised materjalid ja võtted, osaliselt matkib kõrval oleva hoone rütmi (vahevöö, kaaraknad), arh Jaan 83 Rüütli tn 3a Rüütli tn 3a 5620097 B Ollik. Näide 2007.a. uusaarhitektuurist vanalinnas. Muinsuskaitsealale iseloomulik tüüpiline poolkeplkatusega mantelkorstnaga puitelamu (18.saj algus), piirkonna üks vanemaid maju, on väärtuslik mahu, välisilme poolest. Säilinud üksikud vanad detailid, paekivist keldrid, kaunis nikerdustega välisuks. Uued aknad on erineva lahendusega. Majal 78 Rüütli tn 4 199226 B mälestustahvel viitega Peeter I külastusele. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 1860 tänavaäärde ehitatud kojamehe majake (säilinud vanad müürid, vana aken?) on oluline ka 315 Rüütli tn 4 Rüütli tn 4 7131548 B tänavamiljööle. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj lõpu ühekordne 218 Rüütli tn 4a 202737 B lihtne horisontaallaudisega puitelamu. Rüütli tn 4a 339 Rüütli tn 4a 5620094 C uus kuur LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 1905.a. ehitatud väike lihtne puitelamu on väärtuslik muinsuskaitsealale iseloomuliku mahu ja välisilme 209 Rüütli tn 5 197096 B poolest. 335 Rüütli tn 5 Rüütli tn 5 7134220 C 125 Rüütli tn 6 8250890 C Uus kuur LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 18. saj arhailist tüüpi poolkelpkatusega puitelamu, väärtuslik algne maht ja välisilme (vooder, aknad, uksed vahetatud). Üks 266 Rüütli tn 6 Rüütli tn 6 199677 B piirkonna vanemaid maju. 2006.a. ehitatud uus vanamoelise väljanägemisega elamu on rajatud endise hoone asukohta krundi Väike- 173 Rüütli tn 7 Rüütli tn 7 197592 B Mere ja Rüütli tänavate nurgal, arh. Ene Priimets. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sai I poolel ehitatud arhailise ilme säilitanud puitelamu, läänekülg 61 Rüütli tn 8 198191 B paekivist, väärtuslik maht ja välisilme. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulikku kiviehitustraditsiooni esindava kõrvalhoone paekivist 113 Rüütli tn 8 Rüütli tn 8 7134208 B müürid, mis on ühtlasi tänavaäärseks piirdeks. 19. saj I poole puitelamu on algupärast lahendust järgivalt õnnestunult rekonstrueeritud, sobivalt juurdeehitatud uus veranda; interjööris säilinud mõningad vanad konstruktsioonid (trepp). Majal 91 Rüütli tn 8a Rüütli tn 8a 202184 B Haapsalus harvaesinev trempelseina tüüp. Haapsalule iseloomulik tüüpiline kinnistupiirile paekivist tulemüüriga ehitatud stiiliühtne kõrvalhoone (suvemajal alles algsed uksed) -B, lihtne puitlaudisega 84 Rüütli tn 9 5620129 B kuur -C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitselale iseloomulik tüüpiline sajandivahetuse (1907.a.) puidust kahekorruseline kortermaja. Väga väärtuslik hoone dekoratiivne puitviimistlus (saelõikelised lauad räästa all ja viiluväljadel, akende piirdeliistud, karniisid, 245 Rüütli tn 9 Rüütli tn 9 199472 A saelõikelised pärlini- ja sarikaotsad jms). 268 Saue tn 10 197827 C Hoone on väärtuslik oma mahu ja välissilme poolest. Üks suuremaid ehitisi tänaval, 18 saj ait on juba 19 saj ümber ehitatud, põhiliselt paekiviseintega 273 Saue tn 10 Saue tn 10 203307 B poolekelpkatusega maja tagaküljel on puitosad. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Väga väärtuslik üks vanim säilinud puitelamu muinsuskaitsealal 1782.a. ehitatud poolkelpkatusega barokihõnguline (barokne peauks) elamu, millel on säilinud ka interjööris algupärased konstruktsioonid (s.h. mantelkorsten), detailid (uksed, kahhelahi, 263 Saue tn 11 Saue tn 11 192237 A põrandad jms). Uus elamu, mis järgib lammutatud hoone eeskujul murtud tänavajoont, kuid mille fassaadikäsitlus on 2018.a. unistus kuurordi aegsest rikkaliku puitdekooriga uhkest hoonest. Hoone on ajaloolise 115 Saue tn 2 Saue tn 2 7134112 B ilmega koopiarhitektuuri näide. Traditsioonilisele viilkatusega puidust kõrvalhoonele 27 Saue tn 3 201580 C on juurdeehitatud silikaattellistest osa. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik maht, puitlaudis säilinud vaid tänavaäärsel fassaadil, mida ilmestavad aknaluugid. Algne hoone 18. sajandist, 1977. a. on fassaad põhjalikult muudetud (hoovipoolne laudis asendatud pritskrohviga, asendatud aknad, lisatud 277 Saue tn 3 Saue tn 3 201507 B vintskap jms). 1840.a ehitisest on alles vaid seintemüürid. Rekonstrueerimisel säilitatakse mõned 23 Saue tn 4 5621249 B konstruktsioonid. 110 Saue tn 4 7042084 C Lammutatav ehitis LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Ehitis rekonstrueeritakse, säilivad mõned 121 Saue tn 4 Saue tn 4 8250530 B kontsruktsioonid. 41 Saue tn 5 6850618 C Uus kõrvalhoone Uus aiamaja 123 Saue tn 5 8250441 B LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. kahekorruseline puitelamu 19.saj lõpust. Toretsevate detailidega esifassaadi ilmestavad puitkvaadritega pilastrid, sepisvõre ja voluutidega rõdukonsoolid, profileeritud piirdelauad jms. Interjöörides säilinud ja taastatud algupäraseid konstruktsioone, detaile (rõdu uks-aknad, kremoonid, sisetrepp, originaal põranda-, seinte-, laelaudist, ahi, paekivist kelder jms). Väga hästi restaureeritud maja. 1929-1940 üüris maja 208 Saue tn 5 Saue tn 5 201504 A linnapea H.Alver. Muinsuskaistealale iseloomulik tüüpiline 19. saj lõpu puitelamu, millel on säilinud algset vana laudist, sepishingedega uks, terav karniis jms. Sobimatud 21 Saue tn 6 B plastikaknad. 42 Saue tn 6 Saue tn 6 7042082 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Väga väärtuslik stiilipuhtalt korrastatud 1882.a ehitatud väike elamu, millel säilinud saepitsid, puitkvaadritega pilastrid, akende dekoratiivraamis, jms. Eeldatavalt on säilinud algseid interjööri elemente (suvise kasutusega hoonesse saab omanikuga minna suvel). Kaitsekategooria määrata 165 Saue tn 7 Saue tn 7 201192 A peale interjööride ülevaatamist. Väga väärtuslik ehitis (endine Saue 5 härrastemaja tall- tõllakuur aastast 1900 ) on õnnestunult ümber ehitatud elamuks säilitades algupäraseid detaile ja osasid (säilitatud on väärtuslik maht, vanad 284 Saue tn 7a Saue tn 7a 195675 B laudisuksed, korsten, jms). Väärtuslik algupärase mahuga säilinud 19. saj I poole väike kõrgel kivisoklil puitelamu, üldine välisilme, kuid remondiga on kaduma läinud maja arhailine välimus (asendatud on vana laudis, akende piirlauad, 210 Saue tn 8 Saue tn 8 198080 B räästalahendus, laiad nurgalauad). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahu ja välisilmega 19.saj teisel poolel ehitatud viilkatusega puitelamu. Kahjuks on hoonelt eemaldatud väga väärtuslik välisviimistlus (algupärane laudis, akende piirderaamid konsoolidel sandrikega jms). Maja 204 Saue tn 9 198840 B remondi käigus tuleb välisviimistlus taastada. Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puithoone, säilitamist väärt maht ja välisilme (laudis on maha 186 Saue tn 9a 197055 B võetud, aknad veel ees). Väärtuslik vana väärikas paekivist majandushoone, puidust kuuride osa mitte väärtuslik. 253 Saue tn 9//9a Saue tn 9a 201976 B LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. paistava torniga neorenessansi ning – klassitsismi kokku sulatav merekaldal asuv villa Friedheim, Haapsalu kuurorti üks uhkemaid ehitisi. Kivimaja on eeskujulikult 2020.a restaureeritud, taastatud puitveranda, juurde ehitatud ühekorruseline suverestoran, rajatud maja ja ümbrusega sobiv õueala. Interjöörid olid varem oma algupära kaotanud, säilinud algne torn, sisetrepid, osa siseuksi. Majas 1 Supeluse tn 2 Supeluse tn 2 200828 A suvitasid Aino ja Oskar Kallas. Suur-Lossi tn 43 12//12a Suur-Lossi tn 12 7167514 C Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj I poolest pärit puitelamu, millel on säilinud võrdlemisi algupärane välisilme (detailsete ehiskonsoolidega aknakarniisid, 174 Suur-Lossi tn 12 199025 B klaasitud eeskoda, rõdu, jms, kaaraken viiluväljal jms). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaisteale iseloomuliku mahuga krundi piiril asuv abihoone, mille ümberehitamine on võimalik 9 Suur-Lossi tn 12a 199262 B eritingimustega. Väärtuslik muinsuskaitsealale iseloomuliku lihtsa puithoone maht, mis peaks oma algses asukohas Suur-Lossi tn säilima (et hoonet kasutusele võtta võiks seda 137 12//12a Suur-Lossi tn 12a 201011 B eritingimuste alusel ümber ehitada). Vana hoonet (kivist viljaait 1848a.a linnaplaanil) on hiljem ümber ehitatud kinoks 1925.a ja 1956.a laiekraankino, ehitatud suuremahulised juurdeehitused. Väärtuslik on tänavaäärne vanem osa, 289 Suur-Lossi tn 14 Suur-Lossi tn 14 199473 B mis tuleks säilitada. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Vana kivihoone algne paekivist kehand pärineb 18.sajandist, väärtuslik tänavanurgal paiknev maht, hoonet rekonstrueeritakse korterlamuks vanalinna 184 Suur-Lossi tn 16 Suur-Lossi tn 16 197719 B miljöösse sobival taastaval moel. Väga väärtuslik 19.saj teisel poolele ristmikuäärsele kolmnurksele krundile ehitatud väike ühekorruseline puitmaja. On säilinud puidust rustika, kitsas 280 Suur-Lossi tn 18 Suur-Lossi tn 18 201898 B räästajoon, nurgalauad, korsten, jms. 1946.a ehitatud hoone, mida on püütud tänavapilti sobitada (mahtude liigendused, viilkatused, avatäited 303 Suur-Lossi tn 22 Suur-Lossi tn 22 194415 C stiiliühtsed). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 19. saj teisel poolel ehitatud kolmnurkfrontooniga paleelik puumaja on väärtuslik mahu ja välisilme poolest. Historistsistliku kahekordse puumaja fassaadil 50 Suur-Lossi tn 24 197476 B on kaaraknad, pidulik välisuks ja rõdu. Avariilises olukorras kahekorruseline Neidude tänava äärne puithoone on väärtusliku mahuga, vääriks taastamist, majal on loetav algupärane fassaadilahendus (saelõikelised pärlini- ja sarikaotsad, avade asukohad, algsed aknad). Tänavamiljöö vajab 211 Suur-Lossi tn 24/1 199747 B antud asukohas igal juhul maja. 324 Suur-Lossi tn 24 Suur-Lossi tn 24/2 6133240 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 20. saj alguses ehitatud lihtsakoelise vormiga puithoone, mis on korterelamuks rekonstrueeritud miljöösse sobituvalt, taastatud akende-uste stiiliühtsus, säilitatud on 80 Suur-Lossi tn 26 199031 B nurgalahendus. 185 Suur-Lossi tn 26 Suur-Lossi tn 26/1 195498 C Endine abihoone on elamuks ümber ehitatud. Toekas paekivist vana kõrvalhoone, väärtuslik 134 Suur-Lossi tn 4 201990 B muinsuskaitsealele iseloomulik maht ja üldilme. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 18. saj lõpul ehitatud kõrgel soklil puidust endine aadlielamu, väärtuslik algse mahu, rahuliku fassaadilahenduse poolest, õnnestunud näide korterelamu renoveerimisest (2011.a remondi 136 Suur-Lossi tn 4 198388 B lahendus sarnane 20.saj alguse fotol olnuga). 257 Suur-Lossi tn 4 Suur-Lossi tn 4 197619 C uus kõrvalhoone Muinsuskaitsealalale iseloomuliku mahuga 18.saj lõpul tänavanurgale ehitatud puitmaja välisilme on küll kaotanud tänavapool algupärast lahendust (majal mitmesuguse kuju ja klaasijaotusega aknad, poolkelpkatus lõpeb viilkatusega jms), õuepool säilinud 30-ndate aastate verandad. Interjöörides on säilinud märkimisväärselt palju algset (üks linna vanimatest mantelkorstendest, seinad, siseuksed, laia 16 Suur-Lossi tn 6 194412 A lauaga põrandad, trepp jms). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 19 Suur-Lossi tn 6 192127 C Kuur 270 Suur-Lossi tn 6 Suur-Lossi tn 6 196867 C Muinsuskaitsealale iseloomulik 18.saj lõpu puitelamu on restaureeritud-rekonstrueeritud 2000-ndate keskpaigas Eva Laarmanni projekti järgi. Tänava äärne fassaad lähtub algupärast lahendusest, õuepoolne on modernne, säilitatud on algupäraseid interjööri elemente (siseuks, osa mantekorstnast, ühe ruumi 290 Suur-Lossi tn 8 497696 B lagi). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 316 Suur-Lossi tn 8 Suur-Lossi tn 8 6133263 C Miljöösse sobitatud uus kõrvalhoone Paekivist tulemüüriga 20. saj alguses ehitatud puitelamu on väärtusliku mahuga (tänavaäärne hooneosa on tavatu kahekorruselise mahuga) ja välisilmega (stiiliühtsed aknad jms). Õuepoolsed 353 Suur-Mere tn 1 Suur-Mere tn 1 6127672 B ühekorruselised juurdeehitused väheväärtuslikud. Kahekorruseline viilkatusega puitelamu (19. saj teisest poolest) on renoveeritud peale põlemist, algsele mahule on lisatud vintskapid, rõdu, algupärasena on säilinud vaid paekivist keldrid, mille seinas vana 301 Suur-Mere tn 11 201410 B raidkivi. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 347 Suur-Mere tn 11 Suur-Mere tn 11 7134197 C Elamuga sobitatud uus puidust kõrvalhoone Väärtuslik Suur-Mere 12 puithoonele liituv paekivist 169 Suur-Mere tn 12 203499 B ühekordne krohvitud kõrvalhoone vana kaaruksega. Üks piirkonna vanemaid maju, autentse fassaadiga 19.saj I poole historitsistlik puitelamu, millel säilinud palju ehedaid detaile (peente kaunistustega välisuks, paljud rajamisaegsed aknad, dekoratiivsed piirdelauad ja aknafrontoonid, veranda jms). Poolkelpkatusega 193 Suur-Mere tn 12 194409 A hoone moodustab terviku krundil asuvate hoonetega. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 170 Suur-Mere tn 12a 200178 C Garaažid Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahuga väga väärtuslik puitehitis 19. saj II poolest. Promenaadi äärsel elumajal on haruldane algne vitraažakendega verandaga, saelõikeliste oststega vertikaallaudis, 246 Suur-Mere tn 12a 197999 A saelõikelised pärlini- ja sarikaotsad. 308 Suur-Mere tn 12a Suur-Mere tn 12//12a 738936 C Alajaam LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj II poolel ehitatud puitelamu. Suur-Mere 11 ja 13 moodustavad koos tervikliku maja, mille välisviimistlus, avatäited ei 93 Suur-Mere tn 13 6125438 B ole enamalgupärased. 346 Suur-Mere tn 13 Suur-Mere tn 13 7134199 C 106 Suur-Mere tn 13a 6838973 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 20.saj teisel poolel ehitatud, hiljem ümber ehitatud krohvitud viilakatusega elamu, paikneb 262 Suur-Mere tn 13a Suur-Mere tn 13a 195064 B krundisügavuses. 81 Suur-Mere tn 15 201142 C Muinsuskaitsealalale iseloomuliku mahuga lihtsa mahu ja välisilmega 20. saj alguskümnenditel ehitatud maja, u 2016 rekonstrueeritud välisviimistlusega (vahetati välja sobimatud aknad-uksed, ühtlustati eriaegadest laudis, eterniit asendati plekiga jms), 283 Suur-Mere tn 15 Suur-Mere tn 15 199283 B väärtuslik maht. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 48 Suur-Mere tn 16 8250841 C 20. saj alguse uhke puitelamu. Interjöörides säilinud 3 kolmnurkset karniisidega valget glasuurplaatidega ahju, profiillaudisega laed (kaarjad nurgad liistudega), originaalaknad, osaliselt vana klaas , puidust sisetrepp, originaal tahveluksed, laiad põrandalauad teiset materjalide all v.a köök. (ühekorruselises osas), kahekorruselist mahtu on renoveeritud (asendatud laudis, aknad, katuseplekk jms) järgides algset 69 Suur-Mere tn 16 196788 A lahendust, juurde ehitatud on veranda. 75 Suur-Mere tn 16 Suur-Mere tn 16 201656 C Lammutatud puidust kuuride tagumine sein/tulemüür. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Algselt 19. saj II poole väike puumaja on uuesti ülesehitatud u algses mahus, arvestas varasema lahendusega, kasutades traditsioonilisi materjale ja ehitusvõtteid (arhitekt Eva Laarmanni). Hästi miljöösse 155 Suur-Mere tn 16a 200218 B sobituv, hea renoveerimise näide. 317 Suur-Mere tn 16a Suur-Mere tn 16a 7335984 C Muinsuskaitsealale iseloomulik 20.saj alguses ehitatud ühekorruseline puitmaja (ehitatud kahe tulemüüri vahele), remontide käigus on vahetatud vana laudis ja 219 Suur-Mere tn 2 Suur-Mere tn 2 196813 B avatäited (seejuures säilitatud stiiliühtsus). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 20. saj alguse kuurordi kõrgajal rajatud puitmaja, hiljem haigla. 2006. a. ehitati ümber kortermajaks. 1960-ndate lakoonilise fassaadilahendusega hoonele on lisatud ohtralt saelõikelist puitdekoori (viiluväljad, aknapiirded, rõdupostide kaunistused jms), rõdud, vintskapid. Väärtuslik üldmahu poolest antud asukohas. 2006.a. renoveerimise näide, milles soov 298 Suur-Mere tn 20 Suur-Mere tn 20 198201 B vana haapsalu romantilise „puitpitsilise” hoone järgi. 99 Suur-Mere tn 3 6125684 C Muinsuskaitsealale iseloomulik tüüpiline 20 saj alguse tagasihoidliku välisilmega väike ühekorruseline 146 Suur-Mere tn 3 Suur-Mere tn 3 203898 B puitelamu (algne laudis ja aknad välja vahetatud). 95 Suur-Mere tn 5 6126711 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj keskpaigas ehitatud puithoone, eriti väärtuslik tänavapoolne poolelkpkatusega fassaad, säilinud mitmed vanemad 309 Suur-Mere tn 5 Suur-Mere tn 5 520695 B avatäited, nurgalauad. Väärib restaureerimist. 100 Suur-Mere tn 5a Suur-Mere tn 5a 6125686 C Muinsuskaitsealale iseloomulik tüüpiline 19 saj lõpukümnendil rajatud poolkelpkatusega puitelamu, väärtuslik ajalooline maht (renoveerimistööde käigus 227 Suur-Mere tn 8 200632 B vahetatud välja laudis, avatäited, korsten jms). 331 Suur-Mere tn 8 Suur-Mere tn 8 7131569 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 47 Vaba tn 3 8250983 C Väärtuslik omapärase laudisega (püstlaudist elavdab räästa- ja akendealune kalasabalaudis) 1930.a. ehitatud väike ühekorruseline puitelamu, säilitanud üldiselt algse fassaadilahenduse tagumisel küljel 62 Vaba tn 3 518655 A tuhaplokkidest juurdeehitus. 172 Vaba tn 3 200114 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 319 Vaba tn 3 Vaba tn 3 7134242 C 357 Vee tn 1 6979781 C uus kõrvalhoone Muinsuskaitsealale sobitatud uus elamu 2015, arh 359 Vee tn 1 Vee tn 1 6979780 B Vallo Valge. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 388 Vee tn 10 Vee tn 10 8453317 C 2021 ehitatud tennisepaviljon, arh. Harry Lindemann Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahuga puithoonet on ümberehitatud, avatäited ei ole vana maja algupärast lahendust arvestavad, laudist on vahetatud, 213 Vee tn 11 201346 B viilkatus ei ole enam telgsümmeetriline. Väärtuslik vana maht ja mõned detailid, 19.saj, teisel poolel viilkatusega ühekorruseline puitelamu ja kivist 338 Vee tn 11 Vee tn 11 6131113 B köök. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 59 Vee tn 13 201587 C Väga väärtuslik 19. saj II poolel ehitatud väga uhke puithoone. Mere kaldal asuval elamul on säilinud rikkalikult kaunistatud saelõikelised „puitpitsid” ja pärlini- ja sorikaotsad, rikkaliku kaunistusega plekist varikatus, jms, uued aknad järgivad algset klaasijaotust. Kuna majas on praegu 6 korterit, siis algne plaanilahendust ei ole enam. Interjööris on säilinud väheseid algseid detaile (otsakorteris 178 Vee tn 13 203899 B peegelvõlvlagi). 377 Vee tn 13 Vee tn 13 8250968 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Vanalinna miljöösse sobitatud uus kahekorruseline 322 Vee tn 15 Vee tn 15 6087182 B puitelamu, ehitatud 2011 arh. Vallo Valge Muinsuskaistealale iseloomuliku mahuga 19. saj II poolel ehitatud puitelamu on kaotanud oma algset ilmet (osa hoonest soojustatud, uus kitsas laudis, erinäolised aknad). Hoone asukoht on tänavamiljööle oluline, edasiste remontidega saab hoone välisilmet 142 Vee tn 17 203527 B parandada. 341 Vee tn 17 Vee tn 17 6396266 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 73 Vee tn 3 Vee tn 3 198629 B Võlvkelder, millele on kaitseks hoone ümber ehitatud 161 Vee tn 5 195496 C Muinsuskaitsealale iseloomulik puitelamu, väärtuslik maht ja välisilme (Vee tn äärne hoone rajatud 18. saj II, osaliselt 19. saj II poolest). Merepoolsel juurdeehitusel säilinud algseid fassaadi osi, vana 231 Vee tn 5 Vee tn 5 200741 B klaasitud veranda. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 240 Vee tn 6 Vee tn 6 196801 C Kõrvalhoone. 19. sajandi vahetusel ehtatud puitelamu stiili otseselt järgiv väike puidust kõrvalhoone (tallihoone) on väärtuslik mahu ja välisilme poolest (B), hiljem 168 Vee tn 7 197830 B juurdeehitaud pesumaja ei ole väärtuslik (C). 233 Vee tn 7 199479 C LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Rikkaliku originaal puitdekoori ja fassaadi detailidega 19.saj II poole puitvilla (kalasabamustriga laudis akende all, saelõikelised laudiseotsad, voluutidega rõdutoed, osaliselt algseid aknaid, fassaadil avasid ümbritsev dekoor jms). Elamu stiili järgib otseselt väike õuemaja. Interjööris säilinud puittrepp, algsed laudisega laed (mõned kaetud), aknad (sisemisi ei ole), 272 Vee tn 7 Vee tn 7 200822 A siseuksi, vanu põrandaid, veranda jms. Ajalooline 19.saj esimesel poolel rajatud paekivist hoone (endine Tori kõrts, hiljem hobujaam) on säilinud algse üldmahuga. Hoonel on poolkelpkatus, massiivne korsten, elamuks ümber ehitamisel on lisandunud kaarjad uugid ja õuepoolsed verandad. Hoone on väärtuslik vana mahu ja algset lahendust 64 Vee tn 8 199441 B järgiva tänavaäärse fassaadi poolest, paekivist keldrid. Vana elamuga hästi sobitatud uus kõrvalhoone, 114 Vee tn 8 Vee tn 8 8053446 B arvestab tänavajoonega LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 19. saj lõpust pärit väikese lihtsa mahuga maja paekivist vanem osa oli ilmselt ehitatud abihooneks, hiljem lisatud puidust juurdeehitus. Krundi sügavuses asuval ehitisel on alles mõni vana aken. Ümberehitus 197 Vee tn 9 Vee tn 9 196698 B eritingimuste alusel. 216 Võnnu tn 1 199462 C Lagunenud kõrvalhoone 1897.a. rajatud hästi proportsioneeritud puithoone on väärtuslik mahu ja autentselt säilinud välisilme poolest (säilinud algne lai laudis, luukidega aknad, profileeritud piirlauad ja sandrikud nende kohal, aktsendiks arhailise varikatusega esinduslik puituks). Eritingimuste kohaselt interjööris säilinud mõningaid 225 Võnnu tn 1 Võnnu tn 1 191865 B algseid detaile (tahveluksed, aknalauad). LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 2 Võnnu tn 10 8250313 C 1912.a ehitatud kahekorruseline puithoone on muinsuskaitsealale iseloomulik ehitis, väärtuslik mahu ja välisilme poolest. Säilinud profileerituid pärlini- ja sarikaotsad, verikaallaudisega vööd jms. Remondi 258 Võnnu tn 10 201173 B käigus on vanad aknad asendatud uutega. 37 Võnnu tn 10 Võnnu tn 10/1 6781330 C Uus hoone LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 1895.a. rajatud puitelamul on väärtuslik algupärane maht ja välisilme (nurgahoonel on säilinud tänavaäärsed mahud, õuepool on juurdeehitusi). Maja välisfassaad on remonditud arvestades algset 194 Võnnu tn 2 Võnnu tn 2 206202 B lahendus (stiiliühtsed aknad, luukidega nurgauks jms). 1899.a. rajatud väike puitmaja on tänaseks säilitanud algse mahu, kuid välisilme on kaotanud algupära (remondi käigus on seinad soojustatud, nii et uued aknad ei asu enam seina pinnas, akende piirlauad ei 8 Võnnu tn 3 197850 B järgi vanalinnale omast lahendust jms). Ühekordne lihtne puidust kõrvalhoone on algse mahuga, kuid remonditud majal on uus laudis, 203 Võnnu tn 3 Võnnu tn 3 201114 C avatäited, piirlauad, katusekate jms. 71 Võnnu tn 4 199817 C Kõrvalhoone. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj I poolele tüüpiline puitelamu, mis on säilitanud algupärasuse, väärtuslik maht ja välisilme. Suures osas vana laudis, 226 Võnnu tn 4 Võnnu tn 4 199810 B akende vahetusel on järgitud algset lahendust. 1934.a ehitatud tüüpiline kahekorruseline puithoone, väärtuslik säilinud üldmaht, kuid algne välisilme- viimistlus on kaotanud ehedust (algsed avatäited on asendatud erineva jaotuste, suuruse, värvi ja materjaliga akendega, juurde ehitatud veranda, rõdu, 181 Võnnu tn 5 Võnnu tn 5 201478 B jms). Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahuga väike puithoone (arvatavasti endine abihoone 19. saj lõpust, mis ehitati ümber elamuks) on remonditud miljöösse 248 Võnnu tn 6 190835 B sobivalt. Abihoone, kus üks algne (?) uks, ilmselt elumaja ukse- 285 Võnnu tn 6 Võnnu tn 6 202534 C akna taaskasutus. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. 163 Võnnu tn 8 197166 C Ümberehitatud elamu. Algne hoone 19. saj lõpust on põhjalikult ümber 162 Võnnu tn 8 Võnnu tn 8/1 197971 C ehitatud, ei ole säilinud algset mahtu ega välisilmet. Rüütli 5-st tulemüüriga eraldatud ja erinevate ehitusjärkudega väike puitmaja, osaliselt säilinud vana laudist, ümberehituse käigus saanud uued aknad, piirlauad. Muinsuskaitsealale iseloomulik maht, välisilme. Väärtuslik on kõrgele keldrile ehitatud vana 314 Väike-Mere tn 2 Väike-Mere tn 2 6127005 B hoone osa. Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolise ilmega ehitis. Algne puithoone on põhjalikult rekonstrueeritud arvestades piirkonnale iseloomulike 63 Väike-Mere tn 2a Väike-Mere tn 2a 201358 B materjalide, ehitusvõtetega. Arh. Harry Lindemann. LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Senise ala hooned. Muinsuskaitseala miljöösse, promenaadi äärsele krundile sobitatud uus kahekorruseline puitelamu 349 Väike-Mere tn 4 Väike-Mere tn 4 5619958 B (2007), arh. Ants Rajando 58 Väike-Mere tn 7 Väike-Mere tn 7 197306 C Kõrvalhoone 19. saj II poole hoone, väga väärtuslik autentsena säilinud Haapsalus väheesineva trempelseinaga puitelamu. Säilinud on algseid väärtuslikke detaile (saelõikelised sarika- ja pärliniotsad, ehispennid, 288 Väike-Mere tn 7 Väike-Mere tn 7 200177 B dekoratiivsete lehtritega vihmaveetorud, jms).  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Kaitse- Nr etak_id Tüüp Aadress kateg. Elu- või ühiskondlik Vanalinna miljöösse sobituv uus elamu. Näide arh Tõnu Kulli poolt 80-90-ndatel 1 201355 hoone Lahe tn 16a B Haapsalusse projekteeritud postmodernistlikest elamutest (1985). Elu- või ühiskondlik Muinsuskaitsealale iseloomulik miljööväärtuslik 19 saj keskpaiku rannaalele 2 200746 hoone P. Tšaikovski pst 4 B ehitatud lihtne puitelamu. EHR-i andmetel esmane kasutus 1854. (1866 kaardil) Kõrval- või 3 5619413 tootmishoone Suur-Lossi tn 2 C Uus abihoone Kena näide funktsionalistlikus stiilis puitmajast (ehitas Theodor Rõuk eesti advokaat, poliitik, seltskonnategelane ja sõjaväelane, alamkapten). Maja valmis 1933. 1938. a. ostis kinnistu Lida Citron). Hästi säilinud ja remonditud (taastatud Elu- või ühiskondlik siksakilise ornamendiga välisuks) puidust funkvilla terviklikkust toetab sobiva 4 197010 hoone Lembitu tn 1 B lahendusega piirdeaed. Elu- või ühiskondlik Miljöösse sobituv lihtsa mahuga puitelamu 50-ndate lõpust, remonditud, 5 201012 hoone Vaikne kallas 10 B laiendatud 2010-ndatel. (algne hoone hävis 23.09.1944.a. õhurünnakus).  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Kõrval- või 6 7139217 tootmishoone Suur-Lossi tn 9 C Uus abihoone (puukuurid) Tüüpiline lihtne 50-60-ndate viilkatusega puitelamu (EHR-i andmetel esmane Elu- või ühiskondlik kasutus 1956.a.), sobitub piirkonna miljöösse. Remonditud hoone algset lahendust 7 204283 hoone Lembitu tn 12 B arvestavalt. (algne hoone hävis 23.09.1944.a. õhurünnakus). Elu- või ühiskondlik 8 201503 hoone Lahe tn 16 C Uus elamu (1997), arh. Vallo Valge Kõrval- või 9 199643 tootmishoone Suur-Lossi tn 23 C Uus kõrvalhoone. Haapsalu vanalinnale iseloomulik, tüüpiline 19.saj keskpaiga lihtne puitelamu. Elu- või ühiskondlik Väärtuslik mahu ja välisilme poolest. Ühel viilul säilinud vana laudis. Sama 10 197009 hoone Suur-Lossi tn 9a B asukohaga hoone 1866a. Linnaplaanil.  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Kõrval- või 11 738911 tootmishoone Sadama tn 1a C Pumpla Muinsuskaitsealale iseloomulikul suure miljööväärtusega viigi äärsel puitmajal on säilinud algupärane viimistlus laudisest varikatusteni (rikkalik saelõikeline Elu- või ühiskondlik puitdekoor, saelõikelised sarikaotsad, rõdu sepispiire, varikatuste sepistoed jms). 12 200643 hoone Vaikne kallas 4 B 19.saj lõpul ehitatud hoonet on remonditud algupära säilitavalt. Puithoone on ehitatud naaberkrundil paiknenud, tänaseks lammutatud, aida tulemüüri vastu 20 sajandil. Viilkatusega hoonel on muinsuskaitse alale iseloomulik lihtne maht. Fassaadilahenduses puudub täna terviklikkus, on erinevat Elu- või ühiskondlik tüüpi aknaid, uksi, varikatuseid, katusekatteid jms. Hoone välisilmet saab 13 201411 hoone Suur-Lossi tn 27 B järgnevate remontidega parandada. Kõrval- või 14 5621432 tootmishoone Sadama tn 4 C Abihoone (puukuurid) Krunt on hoonestatud 19.saj. lõpul. Algset hoonet on ümber ehitatud. EHR-i Elu- või ühiskondlik andmetel on praegune hoone pärit 1955.a. Välisviimistlus uus v.a. plekk-katus. 15 738892 hoone Lembitu tn 10 B Tänavajoonel paiknev elamu sobitub piirkonna miljöösse.  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Kõrval- või 16 5619526 tootmishoone Lembitu tn 10 C Abihoone Muinsuskaitsealale iseloomulik piki tänavajoont paiknev 19.saj. lõpu puitmaja Elu- või ühiskondlik (1895.a. kaardil sama kujuga hoone). Välisviimistlus on tervikuna uus. Järgitud on 17 200918 hoone Suur-Lossi tn 21 B vana maja materjalikasutust, säilitatud avad jms. Muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoone (1895.a. linnaplaanil samal krundil Elu- või ühiskondlik Suur-Lossi 21 elamuga), mis on elamuks ümberehitatud järgides hoone algset 18 197472 hoone Suur-Lossi tn 19 B paiknemist, mahtu, avade asukohti. Muinsuskaitsealalale iseloomuliku mahuga puitelamu. Vanast hoonest säilinud katus, ka vintskap, ülejäänud hoone välisviimistlus (laudis, aknad, uksed, piirlauad) Elu- või ühiskondlik uus. Maja ehitati peale kaldaala täitmist (20.saj.alguses), seega hiljem, kui kõrval 19 200200 hoone Suur-Lossi tn 21a B paiknevad kui Suur-Lossi 19 ja 21. Kõrval- või 20 8250696 tootmishoone Supeluse tn 5 C Amortiseerunud abihoone  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Elu- või ühiskondlik 21 5620116 hoone Supeluse tn 7 C Uus elamu (2006), arh. Vallo Valge 22 525473 Katusealune <Null> C Miljööväärtuslik uhke spiraalpostidega puitvilla, kaunistatud saelõikelise dekooriga eristub Haapsalu tavapärastest vanalinna puitmajadest. Kastinina eeslinna ehituskrundile oli 1861.a. ehitatud puust uus elumaja, mida 1860.a. plaanil veel Elu- või ühiskondlik pole. (1860.a. plaanil on juba väljamõõdetud Hunniuse krunt 385 rs. 1894 3 puust 23 199060 hoone Vaikne kallas 6 B elumaja. Omanik Carl Abraham von Hunnius.) Elu- või ühiskondlik 24 199644 hoone Vaikne kallas 8 C Pooleli jäänud 20 saj ehitis. Kõrval- või 25 7042087 tootmishoone Seda kõrvalhoonet enam krundil ei ole.  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Elu- või ühiskondlik 26 5619383 hoone Lembitu tn 4 C Uus elamu (1998.a.) arh Tõnis Padu 1985.a. linnplaanil on lihtsa plaaniga maja antud asukohas olemas. Tagasihoidliku lahendusega puitelamu on ümberehituste käigus kaotanud algse Elu- või ühiskondlik mahu ja viimistluse (eterniidist katus, kitsas laudis, ümber ehitatud aknad, jms), 27 198429 hoone Lembitu tn 4/1 C vaid viiludel vanem laudis. Lisandunud on väiksemaid juurdeehitusi. Kõrval- või 28 8250697 tootmishoone Supeluse tn 7 C Üks vanemaid hooneid linnas (1783.a.linnaplaanil). Kastinina vanima tänava, Liiva tänava, äärde ehitatud hoones oli algselt kõrts. Vana maja on osaliselt paekivist, osa puidust. Garaažiosa on hilisem juurdeehitus. Ehitisregistri andmetel esmane Elu- või ühiskondlik kasutus 1782. Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone, väärtuslik mahu ja välisilme 29 197508 hoone Suur-Lossi tn 1 B poolest. Puumaja on ehitatud 1852.a., naaberhoone (Suur-Lossi 5) 1860.a. Muinsuskaitsealale iseloomulik miljööväärtusega poolmurdkelpkatusega hoone on Elu- või ühiskondlik remonditud arvestades algset lahendust. Õuepoole on elamut laiendatud 30 198709 hoone Suur-Lossi tn 3 B (veranda, rõdu, vintskap).  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Elu- või ühiskondlik 31 200973 hoone Sadama tn 3 C Uus elamu (2015), arh. Reet Valk 19.sajandi II poolel ehitatud kõrge kivisokliga elamu (Väikese Viigi äärde oli Johann Selmar ehitanud 1861.a. märtsiks puust elumaja.1882 krundil on juba 2kordne puust elumaja). Säilinud hoone üldmaht, akna piirlaudade ehisosa. Remondi käigus Elu- või ühiskondlik on hoonele juurde ehitatud vintskapid, viigi poole veranda, rõdu. (Sama kujuga 32 206056 hoone Suur-Lossi tn 15 B hoone 1866.a. kaardil) 19.saj keskpaigas oli krundil hoone, mille asemele ehitati 1864.a. uus puust elumaja. 1873.a linna poolt ära ostetud majja rajati linna hospidal, mis töötas haiglana kuni 1979.aastani. Vanalinnale iseloomulikku viilkatusega puithoonet on remonditud ja vähesel määral ümberehitatud 2017.a. Välisilme ja mahu poolest Elu- või ühiskondlik väärtuslik hoone asub linnaehituslikult olulises kaugvaatega asukohas (Sadama – 33 477823 hoone Sadama tn 2 B Suur-Lossi – Neidude tänavate ristmikul). 1866.a. kaardil samas kohas hoone. Ehitisregistri andmetel esmane kasutus 1861. 2014 alustati rekonstrueerimistöödega. Algse mahuga hoone sai uuesti puitlaudise, ajastule iseloomulikud aknad, valtsitud plekktahvlitest katuse. Säilinud Elu- või ühiskondlik üks vana korsten. Suur-Lossi ja Lembitu tänavate ristmiku äärne hoone on 34 202735 hoone Suur-Lossi tn 5 B väärtuslik mahu ja taastatud välisilme poolest. 19.saj lõpuaegne (1895.a. kaardil) vanalinnale iseloomuliku mahuga puitelamu. Elu- või ühiskondlik Hoone algne välisviimistlus ei ole säilinud. Katusekorruse ümberehituse käigus on 35 197078 hoone Lembitu tn 2 B nii tänava kui õue poole ehitatud laiad uugid.  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned 19.saj. lõpuaastail ehitatud viigiäärne hoone on suure miljööväärtusega (maht, välisilme). Kivist esimesele korrusele toetub puidust teine korrus, millel Elu- või ühiskondlik saelõikeline dekoor (saelõikelised sarikaotsad, aknapiirded, jms) ja Viigile vaatav 36 201991 hoone Lembitu tn 6/1 B konsoolne veranda. Hoone on 1985.a. kaardil. 1848.a. kaardil veel krunti ei ole. 1859.a. kaardil on esimene maja, mida hiljem on õuepoole laiendatud. 1913.a. sai ehitusloa uus elumaja. Tänavapoolsel fassaadil on säilinud vana lai laudis, aknad, piirlauad, luugid jms. Hoonet on 2000.a. ümber ehitatud (juurde ehitati torn ja õuepoole suurem vintskap, asendati osa Elu- või ühiskondlik õuepoolseid aknaid). Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone on väärtuslik mahu ja 37 197171 hoone Sadama tn 5 B välisilme poolest. Kõrval- või 38 199093 tootmishoone Suur-Lossi tn 5 C Uus abihoone Kõrval- või 39 5619382 tootmishoone Lembitu tn 4 C Uus abihoone Kõrval- või 40 5619416 tootmishoone Lembitu tn 1 C Abihoone  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Sakkidena laotud paekivist tulemüür vana (19.saj.lõpp), tuleb säilitada. 41 7241145 Vare Sadama tn 2 B Tänavaäärne müür on uus. Elu- või ühiskondlik 42 7474111 hoone Sadama tn 8 C Uus maja (2017). Suur-Mere, Supeluse ja Suur-Lossi tänava äärne hoonetekompleks koosneb eri aegadel ehitatud erineva väärtusega hoonetest. Vanim maja on Supeluse ja Suur- Lossi tänavate nurgale ehitatud paekivist ait (1846.a. linnaplaanil); piirkonna vanim hoone, puust aidahoone, on asunud samas kohas 1783.a. plaanil). Tsaariaegse Elu- või ühiskondlik (1905) punasest tellisest maja jätkuna valmis 1964 a. saal-võimla. Viimane 43 446347 hoone Suur-Mere tn 17 B juurdeehitus (hoovipoolne internaadihoone) on aastast 2008. Tüüpiline krundipiirile vastu tulemüüri ehitatud madal puidust abihoone. Läänest Kõrval- või külgneb nüüdseks lammutatud hoone betoonist seinaosaga. Hoonel ei ole säilinud 44 190832 tootmishoone Lembitu tn 1/1 C algset terviklikkust (erinevad aknad, laudised jms). 1895.a. kaardil on sama kuju ja asukohaga hoone, millele lisandub praeguse abihoone maht. Ehitisregistri andmetel on elamu esmaseks kasutuseks märgitud 1936, mis võib olla ümberehitamise aasta. Hoone on muinsuskaitsealale Elu- või ühiskondlik iseloomuliku mahu ja välisilmega (remontide käigus on asendatud aknaid, 45 199855 hoone Neidude tn 8 B välisvoodrit jms).  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Kõrval- või Lihtsa mahuga paekivist üle krohvitud abihoone, ilmselt krundi vanim ehitis 46 193931 tootmishoone Neidude tn 8 B (märgitud 1895 -96 kaartidele). Väärtuslik maht. Muinsuskaitsealale iseloomulik miljööväärtuslik elamu, väärtuslik maht ja välisilme. Hoone on linna kaardil 1860. 1895.a. kaardil u praeguse kujuga hoone. Ehitisregistri andmetel esmane kasutus 1912 (võimalik ümberehitamise aasta). Elu- või ühiskondlik Tänaseks säilinud vana välisuks. Algsele mahule on juurde ehitatud rõdudega 47 201148 hoone Sadama tn 1 B verandad. Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi säilinud 19.saj. Puitelamu, väärtuslik mahu ja välisilme poolest, on kinnistu vanim hoone (esmakordselt linnaplaanil 1860.a., 1895.a. praeguse kujuga). Tänavapoolsel fassaadil säilinud vana laudis, akendel uhked saelõikeliste kaunistustega piirlauad. Elamul on saelõikeliste otstega Elu- või ühiskondlik viilulauad. Õuepoole on alustatud ebaproportsionaalsete vintskappide ehitamist. 48 199282 hoone Lembitu tn 6 B Ehitisregistriandmetel esmane kastus 1866. Kinnistu hoonestatud 19.saj lõpul (samas asukohas hoone 1866.a.kaardil). Ehitisregistri andmetel esmane kasutus 1917.Väga halvas tehnilises seisukorras Elu- või ühiskondlik puitmaja. Seni on alles mõned uste-akende piirlauad. Välisust saab võtta eeskujuks 49 197176 hoone Supeluse tn 5 B uue ukse tegemisel. Oluline on säilitada ristmiku äärne hoonemaht. 19.sajandi lõpul ehitatud tüüpiline väike vanalinna miljööväärtuslik puitmaja (linna Elu- või ühiskondlik 1895.a. kaardil; ehitisregistriandmetel esmane kasutus 1900,). Remontide käigus 50 196705 hoone Väike-Lossi tn 3 B asendatud laudis, avatäited. Alles üks vana korsten.  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahu ja välisilmega miljööväärtuslik 19.saj Elu- või ühiskondlik keskpaiku ehitatud puitelamu, millel on säilinud üksikuid vanu detaile, laudist. 51 201361 hoone Suur-Lossi tn 9 B Hoone on 1859a.a kaardil, üks piirkonna vanematest majadest. Tüüpiline vanalinna tänavaäärne 19.sajandi lõpu puitelamu, ilus näide oma aja arhitektuurikeelest. 2005.a. remonditi hoone järgides hoone algset mahtu ja Elu- või ühiskondlik fassaadikäsitlust. Õuepoole ehitati uus veranda, rõdu, vintskap (hoone 1866.a. 52 197584 hoone Suur-Lossi tn 23 B kaardil; ehitisregistriandmetel hoone esmane kasutus 1895.a.). Miljööväärtuslikku elamut on remonditud säilitades hoone vanalinnale iseloomuliku mahu ja kasutades traditsioonilisi materjale, kuid välisviimistlus Elu- või ühiskondlik tervikuna on uus (uksed, aknad, laudis, katus). Korsten on vanemast ajast. 53 205623 hoone Suur-Lossi tn 2 B Varasemad (1860) kinnistule ehitatud hooned asusid tänase Lahe tänava alal. Elu- või ühiskondlik 1866.a. kaardil on sama kujuga hoone. Elamul on vanalinnale iseloomulik 54 199853 hoone Sadama tn 10 B tänavaäärne maht. Avatäited on uued. Ehr-i andmetel hoone esmane kasutus 1890 (1846 a. samas kohas puithoone). Lihtsa vanalinnale iseloomuliku mahuga puithoone on nüüdseks ümberehitatud Elu- või ühiskondlik kooli käsitööruumideks. Uuendatud on kogu välisviimistlus. Säilinud on vanalinna 55 491975 hoone Suur-Mere tn 17/1 B hoonetele iseloomulik maht.  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Kõrval- või 56 196708 tootmishoone Suur-Mere tn 17 C Muinsuskaitsealalale iseloomulik suure miljööväärtusega 18.saj. keskpaiga esinduslik puithoone (maja on 1866 kaardil). 2010 õnnestunult restaureeritud elamul taastati fassaadid. Säilitati vanu puitdetaile (akna piirded, korstnad jms), Elu- või ühiskondlik paekivist võlvitud keldrid. Otsaviilul taastati suur kaaraken. Viigi poole on 57 495326 hoone Supeluse tn 4 B lisandunud kaks verandat. Väärtuslik maht ja välisilme. Üks piirkonna vanemaid puitmajasid 19. sajandi keskpaigast (1858 kaardil) soliidne hoone, mida on aegade jooksul ümberehitatud, laiendatud. Hoonet on Elu- või ühiskondlik õnnestunult remonditud, arvestades mahtu, materjale, avade algseid asukohti ja 58 203528 hoone Suur-Lossi tn 13 B lahendust. Viigi poole on lisandunud kaks verandat. Väärtuslik maht ja välisilme. Muinsuskaitsealale iseloomulik 20.saj. alguse puithoone. Väärtuslik on elamu Elu- või ühiskondlik säilinud algne maht ja välisilme. Maja kagu seinal on säilinud vanad aknad 59 199813 hoone Lahe tn 14 B tuuleliistudega, uhkete saelõikeliste piirlaudadega. Kõrval- või Vanalinnale iseloomulik lihtsa vormiga paekivist abihoone, võis olla pesuköök. 60 201704 tootmishoone Sadama tn 5 B (hilisem kui elamu, oletatavalt 20 saj algusest). Väärtuslik maht ja välisilme.  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Uuem hoone kui enamik teisi Suur-Lossi tänava maju, (1896.a. kaardil hoonet veel ei ole). Kõrgel soklil elamut on 2004 laiendatud ja ümberehitatud, fassaadid on Elu- või ühiskondlik vaesustunud, vanu detaile säilinud ei ole. Väärtuslik muinsuskaitsealale 61 203846 hoone Suur-Lossi tn 7 B iseloomulik maht. Kõrval- või 62 201166 tootmishoone Lembitu tn 2 C Kõrval- või 63 195673 tootmishoone Vaikne kallas 4 C Kõrval- või 64 199899 tootmishoone Suur-Lossi tn 27 C Elu- või ühiskondlik 65 202363 hoone Neidude tn 8 C Garaaž  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned Kõrval- või 66 198263 tootmishoone P. Tšaikovski pst 4 C Kõrval- või 67 521676 tootmishoone Supeluse tn 9 C Alajaam Muinsuskaitsealalale iseloomulik suure miljööväärtusega kahekorruseline puithoone, ehitatud viigist täidetud maale 20 saj.alguses (1896.a. kaardil oli Elu- või ühiskondlik maaala veel täitmata). 2006.a rekonstrueeritud vana fassaadikäsitlust ja mahtu 68 5621430 hoone Suur-Lossi tn 25 B järgivalt. Kõrval- või 69 5619543 tootmishoone Lembitu tn 6 C Uus varjualune Muinsuskaitsealale iseloomulik,algse mahuga tänavajoont järgiv, kohaidentiteeti Kõrval- või kandev abihoone, Hoonel on säilinud osaliselt vana laudist, vana korsten, aken, 70 7042088 tootmishoone Suur-Lossi tn 5 B piirlauad, paekivist tulemüür.  LISA 2. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel. Laiendatava ala hooned 19.saj. lõpust pärit ehitis on väärtuslik mahu ja välisilme poolest. 1882-83 a. ehitati krundile kahekordne torniga puitelamu, mis tänaseks on kaotanud küll algselt Elu- või ühiskondlik uhket väljanägemist, kuid säilinud on üldine maht, otsaseintel veidi algset 71 5620118 hoone Sadama tn 4 B saelõikelist puitpitsi. Hoone väärib terviklikku fassaadide restaureerimist. Kõrval- või 72 6978295 tootmishoone Suur-Lossi tn 21 C 73 202179 Katusealune Suur-Lossi tn 25 C Suur-Lossi tn 25 remonditud ärihoonele juurdeehitatud klaasitud varjualune  Riigikantselei [email protected] 20.12.2023 nr 1-11/1785-1 Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu koos 3 lisaga 2. Seletuskiri koos 3 lisaga Teadmiseks: Muinsuskaitseamet Reesi Sild 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 21.09.2023 KORRALDUS Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 1. I osa Muinsuskaitseala nimetus ja piir 1. Haapsalu muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Haapsalu linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. 2. Muinsuskaitseala hõlmab Haapsalu piiskopilinnuse ümber ajalooliselt kujunenud linnatuumikut koos mereäärse kuurordialaga. 3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir on esitatud korralduse lisas 1. II osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted 4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Haapsalu ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. 5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos siin korralduses sätestatuga. 6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on: 1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu; 2) keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), haljastus, ajaloolised linnaruumi elemendid, ehitusjooned, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht ning linnakindlustused; 3) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. 7. Keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused on: 1) piiskopilinnuse varemekompleks koos toomkirikuga, linnakindlustuste ning kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused ning arheoloogiline kultuurkiht; 2) tänavavõrk koos krundi- ja hoonestusstruktuuriga – II maailmasõjaks välja kujunenud kinnistud (maaüksused), mis on säilinud tänapäevani muutmata või vähesel määral muudetud piiridega; 3) 18.–20. sajandist pärinev hoonestus, sealhulgas suvituslinnale iseloomuliku mahu ja ilmega saelõike ornamentidega dekoreeritud elu- ja ühiskondlikud hooned; 4) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad; 5) linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas monumendid, väikevormid, Haapsalu valge pink, sillutised, tüüpilised piirded, sealhulgas plankaiad ja paekivist piirdemüürid jms; 6) ajaloolised pargid, haljasalad ja traditsiooniliselt haljastatud hoovid. 8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3 sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega: 1) muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti; 2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega; 3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral kultuuriväärtuslike hoonete kasutust; 4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust; 5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid (korralduse lisa 2) säilitatakse ja hooldatakse; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid; 6) uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus, ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ning kaitsekorra eesmärkide ja väärtustega; 7) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga, võimaluse korral vältides ajalooliste stiilide otsest jäljendamist; 8) uue ehitise kavandamisel linnaehituslikult olulisele kohale on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus; 9) kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning kinnistu ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest; 10) avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms); 11) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest; 12) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele; 13) säilitatakse haljasalad ja haljastus, sealhulgas haljastatud õuemaa; võimaluse korral taastatakse puuridade hävinud osad; 14) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja merele ning kultuuriväärtuslikele ehitistele. III osa  Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid 9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatakse A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2. 10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. 11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse või võimaluse korral taastatakse hoone autentsus eksterjööris. 12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta. 13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Kui olemasolev hoone korralduse lisas 2 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. 14. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena. IV osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded 15. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering. 16. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, kandekonstruktsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult algupärasena; 2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut; 3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitusviimistlusmaterjale jäljendavaid materjale (nt plast- või komposiitlaudis, plastikaknad, kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv) ei kasutata; hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena sileplekk, rullmaterjal, eterniit); 4) välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid; 5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest; 6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 7) ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; juhul kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul; 8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust; 9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis; 10) katuseaknaid võib paigaldada vähese vaadeldavusega kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul kui need ei kahjusta hoone ega ala kultuuriväärtuslikku ilmet, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt. 17. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) lähtutakse sobivusest lähiümbruse hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme; 2) kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale; traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid; 4) maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms, paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust; 6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis. 18. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja -tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahtudest, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, välisviimistlusest ja katusemaastikust; katus kavandatakse üldjuhul kaldkatusena; 2) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 3) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid; 4) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust; 5) ajaloolistele avalikele haljasaladele1 uusi ehitisi ei püstitata; välja arvatud juhul, kui laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja kujunduses või püstitatakse avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). 1 Näidatud korralduse lisas 3. 19. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded: 1) muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistu piirid üldjuhul säilitatakse; 2) alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), määratakse krundile lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada. 20. Muinsuskaitseala tänavate, õuemaa, haljastuse ja linnakujunduse elementide puhul kehtivad järgmised nõuded: 1) väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse; 2) uute piirdeaedade, -müüride, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine jms) ja sobivusest krundi hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus; tõkkepuid ei paigaldata; 3) ajalooline kivisillutis (paeplaadid, munakivid) jm väärtuslik katend säilitatakse või taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; 4) uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest, näiteks sõiduteel eelistatakse asfaltkattele sillutiskivilahendusi (nt muna- või ajaloolist klompkivi), kõnniteel sillutisplaate, õuemaal sillutiskivi ja/või graniitsõelmeid; sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast, välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist; 5) tagatakse sademevee hoonetest ja rajatistest eemale juhtimine: selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud pinnasekalded; 6) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välistatakse pinnasevee imbumine hoonesse ning tänava sademevee juhtimine krundile; 7) ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse; 8) uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ja sellesse sobituvalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust; 9) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust, võimaluse korral tänavaid hoonete ja kõrghaljastuse vahetus läheduses ei soolatata; 10) avalikud pargid ja haljasalad (Krahviaed, Raekoja park, Rootsituru haljasala, linnuse peavärava ümbrus, promenaad ja Aafrika rand, Vaikne kallas ja Laipmani park, Mihkli park, Kodanike torni haljasala)2, nende väljakujunenud struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse pargist ja haljasalast kui tervikust, arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); puuderead taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele; 11) haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike (pärn, vaher, tamm, kask, must leeder, viljapuud, sirelid, ebajasmiinid jms), elupuid hekitaimena ei kasutata; 2 Näidatud korralduse lisas 3. 12) puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal krundil või muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks; 13) ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri ei kahjustata. 21. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded: 1) arheoloogilise kultuurkihiga alal (ühtib muinsuskaitseala piiriga) enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; 2) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid võimaluse korral säilitatakse. V osa Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded 22. Muinsuskaitsealal on kaitsevöönd, mis on esitatud korralduse lisas 1. 23. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid, merelt ja üle Väikese Viigi ning vaated muinsuskaitsealalt merele. 24. Muinsuskaitseala kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) Uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes muinsuskaitsealaga. 2) Piki ajalooliseid tänavaid avanevaid vaateid muinsuskaitsealale ja muinsuskaitsealalt merele ehitistega ei sulgeta. VI osa Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis 25. Muinsuskaitsealal ei nõuta tööde tegemise luba ega sellele eelnevaid muinsuskaitse eritingimusi järgmistel juhtudel: 1) C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks ning ilme muutmiseks; 2) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud; 3) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. 26. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta: 1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel; 2) Muinsuskaitseameti teavitamist ehitise ehitamisest, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist. VII osa Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid 27. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. VIII osa Lõppsätted 28. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 29. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määruse nr 181 „Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 28 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse põhjendused ja selgitused on esitatud seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad Lisa 3. Ajaloolised haljasalad  Vabariigi Valitsuse korralduse „Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord“ seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 2 2. Haapsalu muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus .. 3 2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele .............................................................................. 5 2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele........................................................................................ 6 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused ......................................................................................... 9 4. Korralduse sisu ............................................................................................................................ 13 5. Kaitsekorra ettevalmistamise ja menetluse kirjeldus............................................................... 39 6. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ........................................................ 41 7. Korralduse jõustumine................................................................................................................ 42 8. Vaidlustamine .............................................................................................................................. 42 9. Korralduse kooskõlastamine ...................................................................................................... 42 1  1. Sissejuhatus Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord. Haapsalu muinsuskaitseala asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas. Haapsalu ajalooline südalinn on olnud kaitse all alates 1973. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. aasta määrusega nr 91 võeti kaitse alla Haapsalu vanalinn. 1997. aasta Vabariigi Valitsuse määrusega nr 175 (RT I 1997, 69, 1125) kehtestati Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Seda uuendati 2005. aasta Vabariigi Valitsuse määrusega nr 181 (RT I 2005, 42, 340). Käesoleva korraldusega (edaspidi ka korraldus) kehtestatakse kaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-st. Selle § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse MuKS-is sätestatud alusel ja korras. Selle kehtestamisel asendab Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord seni kehtinud Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse. Seni kehtinud põhimäärus muutub MuKS § 91 lg 1 alusel kehtetuks Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisest. Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus, kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab korraldus muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks ja määratud kinnistusregistris. Korralduse ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Carolin Pihlap (teenistusest lahkunud), ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming ([email protected]; tel 524 9669), Läänemaa nõunik Kalli Pets ([email protected]; tel 508 4363). Korralduse valmimisele töötas kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 08.04.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/33-A moodustatud Haapsalu kaitsekorra töörühm koosseisus: Maarja Toomemäe (Haapsalu Linnavalitsus, arhitekt- planeerija), Ülla Paras (Haapsalu Linnavalitsus, arenguspetsialist), Leele Välja (töörühma kutsustud ekspert, arhitektuuriajaloolane), Anu Joost (töörühma kutsutud ekspert, arhitekt), Kalli Pets (Muinsuskaitseamet, Läänemaa nõunik), Kaire Tooming (Muinsuskaitseamet, ehituspärandi kaitsekorralduse juht). Töörühma juhtis Carolin Pihlap (Muinsuskaitseamet, nõustamisosakonna juhataja). 2 Kultuuriministeeriumist on korralduse ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; tel 6282381) ja personali- ja õigusosakonna jurist Helen Kranich ([email protected], tel 628 2231). Korralduse on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (teenistusest lahkunud). 2. Haapsalu muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa- ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Haapsalu on kõrge kultuuriväärtusega ajalooline linnaline asula. Haapsalu linna ajalugu ulatub keskaega ja algab Haapsalu piiskopilinnuse juurde tekkinud asulast. MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. Haapsalu koosneb mitmest perioodist (keskajast kuni tänapäevani) pärit hoonetest ja rajatistest ning keskaega ulatuvast arheoloogilisest kultuurikihist. Hästi on säilinud ajalooline tänavavõrk, hoonestus- ja krundistruktuur ning piirkonda ilmestab sellele iseloomulik haljastus. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Eesti riik on ühinenud: 1. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eestis 27.01.1995) käsitleb kogu kultuuripärandit - mälestisi, nende kogumeid ja vaatamisväärseid paikkondi, sh ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige osalisriigil. 2. Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eestis 29.10.1996) keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning kultuuri arengu poliitikas. Selleks tuleb keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel võtta arvesse arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning 1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 3  kaasatakse arheoloogid planeerimiskavade koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel. 3. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eestis 01.03.1997) rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb tagada nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks tuleb rakendada seaduslikke abinõusid, mille eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord toetab konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt. 4. Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eestis 01.06.2018) käsitleb nii looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mis tahes maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ja sellega tuleb ruumilise planeerimise otsuste tegemisel arvestada. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel. 5. Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk nn Faro konventsioon6 (jõustus Eestis 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonnale väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna hoidmine ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kelle jaoks on see argikeskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad seda turistina puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil. Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna hoidmisel ja arendamisel. Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokolli nr 17. Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes 4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654. 4 huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks. Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane “õiglase tasakaalu” põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse vahel. Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks valitud vahendite (sh nõuete) vahel8. Haapsalu muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi: määrus nr 23) sätestatud kriteeriumite põhjal. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid, milleks on säilinud ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus. 2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele 1) Selektiivsus. Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala, millest 11 (sh Haapsalu) asuvad ajaloolistes linnatuumikutes. Enamike muinsuskaitsealaks tunnistatud linnasüdamete tunnuseks on linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni, mis annab kujuka ülevaate selles ajavahemikus toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest protsessidest. Haapsalu on üks üheksast keskajal rajatud Eesti linnast. Meie ehituspärandi kontekstis kuuluvad kõik keskaega ehk linnalise asustuse vanimasse kihistusse ulatuvad linnakeskused kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist. Haapsalu linnatuumiku moodustab piirkond linnuse ja mere vahel, kuhu keskajal rajati asula, mis sai linnaõigused 1279. aastal. Tänaseni on säilinud linna vanim tänavavõrk: linnuse põhjaküljel kulgevad paralleelselt Jaani ja Kooli tänavad (neist mere poole jäänud Pime tänav on ainus ajalooline tänav, mis on tänavavõrgust kadunud), millega ristuvad Linda, Väike-Mere ja Suur-Mere tänavad ning linnuse lääneküljel asuvad Ehte, Mängu ja Saue tänavad. Keskaegne linn oli ümbritsetud linnamüüriga, mis on tänaseks linnapildist kadunud. Keskaegsest hoonestusest on säilinud linnus koos toomkirikuga. On tõenäoline, et teatav osa olemasoleva hilisema hoonestuse keldritest pärineb samuti keskajast. 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96). https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}. 5 Linnuse kõrval moodustavad tänase linnapildi vanima kihistuse 18. sajandist pärinevad üksikud väikesed linnamajad ja mõned ühiskondlikud hooned. Haapsalu vanalinna tänane nägu pärineb aga ajast, mil see oli populaarne suvituslinnana. 19. – 20. sajandist pärineb linna peamine arhitektuurne kihistus, kus kohtab kauneid näiteid klassitsismist juugendini. Silmapaistvama osa hoonestusest moodustavad suurepäraste saelõikeornamentidega dekoreeritud historitsistlikud elu- ja ühiskondlikud hooned. Eesti Vabariigi sõdadevahelisel perioodil lisandus kuurortlinna miljöösse kaasaegse arhitektuuri heade näidetena nimekate eesti arhitektide poolt projekteeritud ühiskondlikke hooneid. II maailmasõda ja nõukogude okupatsiooni periood on Haapsalu ajaloolisele linnatuumikule osutanud vähest destruktiivset mõju. Tänavapildist on kadunud ajaloolisi hooneid ning lisandunud nõukogude perioodi tüüpprojektide järgi ehitatud hoonestust, kuid linnaruumilisele tervikule need vähesed näited negatiivset mõju ei avalda. Haapsalu vanalinn on üks esinduslikumaid ja paremini säilinud ajaloolisi linnatuumikuid Eestis. See paistab silma terviklikult säilinud ajaloolise tänavavõrgu ning keskajast 20. sajandini pärineva hoonestusega, mis moodustavad hästitajutava linnaruumilise terviku andes tasakaalus läbilõike linna kujunemisloost. Haapsalu muinsuskaitseala vastab selektiivsuse kriteeriumile. 2) Originaalsubstantsi säilivus. Haapsalu ajalooline, sajandite jooksul välja kujunenud tänavavõrk ja asustusmuster on linnapildis erakordselt hästi tajutavad. Säilinud on keskajast pärinev tänavavõrk ning valdavas osas ka ajalooline krundistruktuur. Ajaloolise hoonestusega tänavaseinad on valdavad. Säilinud on traditsiooniline vanalinlik haljastus ning olulisemad pikkade traditsioonidega pargid ja haljaasalad (nt Lossipark, Krahviaed, promenaad). Haapsalu muinsuskaitseala vastab originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile. 3) Tehniline seisukord. Muinsuskaitseala tehnilist seisukorda saab peamiselt hinnata sellel asuvate hoonete kaudu. Haapsalu vanalinnas paiknevate hoonete tehniline seisukord on erinev. Suur osa muinsuskaitsealal asuvatest hoonetest on rahuldavas, heas või väga heas seisukorras. Leidub ka tühjalt seisvaid elu-, äri-, ja kõrvalhooneid, mille tehniline seisukord on halb. Haapsalu muinsuskaitseala vastab tehnilise seisukorra kriteeriumile. Haapsalu muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele. 2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele 1) Säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav. 6 Haapsalu muinsuskaitseala moodustub ajalooliselt linnatuumikust, mis koosneb keskaegsest linnusekompleksist ning selle põhja- ja lääneküljele tekkinud varaseimast linnalisest asustusalast. Ajalooline linnatuumik paistab silma terviklikult säilinud ajaloolise tänavavõrgu ning keskajast 20. sajandini pärineva hoonestusega, mis moodustavad hästitajutava linnaruumilise terviku andes tasakaalus läbilõike linna kujunemisloost. Haapsalu linn sai linnaõigused 1279. aastal, olles üheks üheksast Eesti keskaegsest linnast. Haapsalu oli keskaegse väikeriigi, Saare-Lääne piiskopkonna pealinn 13. sajandi lõpust kuni riigi hääbumiseni 16. sajandi teisel poolel. Keskaegsest kihistusest on silmapaistvaimana tänaseni säilinud pealinnuse varemed ning seda ümbritsevad eeslinnused koos ringmüüriga. Linnuse ja mere vahel on säilinud keskaegne tänavavõrk: linnuse põhjaküljel kulgevad paralleelsed Jaani ja Kooli tänavad (neist mere poole jäänud keskaegne Pime tänav on tänaseks tänavavõrgust kadunud), millega ristuvad Linda, Väike-Mere ja Suur-Mere tänavad ning linnuse läänküljel asuvad Ehte, Mängu ja Saue tänavad. Keskaegne linn oli ümbritsetud linnamüüriga, mis on tänaseks linnapildist kadunud, kuid maapõues siiski suuremahuliselt säilinud. Linna keskaegne hoonestus hävis Liivi sõjas. Väidetavalt pääses purustustest vaid kolm maja. On tõenäoline, et teatav osa keskaegse hoonestuse keldritest on linna taastamise käigus taas kasutusele võetud ning kasutusel olemasolevate hoonete keldritena. Vanim säilinud Haapsalu linna kaart pärineb 1683. aastast. Selleks ajaks oli linnasüda omandanud tänaseni äratuntava kuju linnuse ja mere vahel. 17. sajandi linna kaardil kujutatud kvartalid ja tänavavõrk on tänaseks vähe muutunud. Keskajast järgmise suurema arhitektuurse kihistusena joonistub linnas välja 18. sajandi viimane veerand, kui ehitati raekoda (Kooli 2), kohtumaja (F. J. Wiedemanni 4), tollimaja (Kooli 2) ning nii mõnedki kivist eluhooned, mis on ümberehitatutena säilinud tänaseni. 19. sajandi esimene pool oli Haapsalu jaoks murranguline. Dr. Hunniuse eestvedamisel ehitati 1825. aastal esimene mudaravila. Linnast kujunes Vene impeeriumi põhjakuurort, keiserliku perekonna ja Peterburi kõrgkihi eelistatud suvituslinn. Kuurortlinnaks kujunemine põhjustas muudatusi ka linnapildis. Seni suuresti kivimurruna kasutuses olnud linnuse varemete edasine lammutamine keelati ning eeslinnustesse rajati tänaseni kohalike ja linna külastajate seas populaarne Lossipark. Välja kujunes ka Tagalahe kaldal kulgev promenaad, mille äärde kerkis mõnevõrra hiljem kuursaal, mis on üks kauneimaid puithistoritsismi näiteid Eestis. Tagalahe äärde kerkis ka rida aadlike villasid, millest tänaseks on alles villa Wenden (Sadama 22) ja villa Friedheim (Supeluse 2). Kuurorti arenedes kerkis linnatuumiku alale peamiselt historitsistlike sugemetega puithoonestus, mis annab Haapsalu vanalinnale tema näo. Kujunesid välja Haapsalule iseloomuliku struktuuri ja haljastusega krundid, kus oma koht on ka suvitajate majutamiseks rajatud õuemajadel. 1920. ja 1930. aastatel kerkisid vanalinna üksikud suured hooned, milles silmapaistvamad on Artur Perna projekteeritud gümnaasiumihoone (F. J. Wiedemanni 15), Erika Nõva ja August Esopi projekteeritud algkoolihoone (Ehte 14) ning Alar Kotli projekteeritud pritsumaja (Karja 20). II maailmasõda ja nõukogude okupatsiooni periood on Haapsalu ajaloolisele linnatuumikule osutanud vähest destruktiivset mõju. Tänavapildist on kadunud ajaloolisi hooneid ning lisandunud nõukogude perioodi tüüpprojektide järgi ehitatud hoonestust (nt lasteaia hoone F. J. Wiedemanni 12), kuid linnaruumilisele tervikule need vähesed näited negatiivset mõju ei avalda. Vanalinnale säästvalt mõjus 1973. aastal Haapsalu vanalinna kaitsetsooni loomine, mille järgselt loobuti varasematest vanalinnavaenulikest 7 generaalplaanidest ning edaspidi lähtuti muudatuste kavandamisel vanalinna kui väärtusliku tervikstruktuuri säilitamisest. Haapsalu muinsuskaitseala vastab ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumile. 2) Mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni (arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal. Haapsalu muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud 10 ehitist. Enamik neist on ühiskondlikud hooned. 2021.–2022. aastal viidi ehitisregistri andmetele tuginedes läbi kõikide muinsuskaitsealale jäävate ehitiste inventeerimine, mille käigus selgitati välja kultuuriväärtuslik hoonestus. Inventeerimise tulemuste põhjal määras muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm hoonetele kaitsekategooriad. Muinsuskaitseala 449 hoonest (see arv ei kajasta juba kultuurimälestisena riiklikult kaitstavaid ehitisi) on ala iseloomustavaid ja silmapaistva mõjuga (A- ja B-kaitsekategooria) hooneid 262. Muinsuskaitseala väärtusi pigem mittekandvaid (C-kaitsekategooria) hooneid kaardistati 187. Valdav enamus C- kaitsekategooria hoonetest on kinnistutel asuvad väiksemad abihooned (nt kuurid, garaažid, elektrialajaamad), mistõttu domineerivad linnaruumis väärtuslikud, vanalinna kohatunnetust loovad hooned.9 Muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimisele tuginedes saab tõdeda, et Haapsalu muinsuskaitsealal on mälestiste ja kultuuriväärtuslike ehitiste kontsentratsioon väga kõrge. Haapsalu muinsuskaitseala domineerivaks kihistuseks on 19. ja 20. sajandi kuurorti perioodist pärinev tsaariaegne historitsistlik saelõikeornamentidega dekoreeritud puithoonestus, mille vahel on säilinud ka varasemat arhitektuuri keskaegse linnuse varemetekompleksi ja 18. sajandist pärinevate elu- ja ühiskondlike hoonete näol. Hilisemast perioodist on olulisena säilinud 20. sajandi 20. ja 30. aastatel ehitatud nimekate arhitektide projekteeritud ühiskondlikke hooneid. Oluline linnaruumiline väärtus on ka ajaloolistel avalikel haljasaladel ja Haapsalule iseloomulikku haljastusmustrit kandvatel hoovidel. Haapsalu muinsuskaitseala vastab väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteeriumile. 3) Arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, - detailid või -elemendid. Haapsalu ajalugu algab keskajast. Tänapäevase linna all peituvad Haapsalu linnuse ja linnakindlustuste arheoloogiapärandina säilinud osad ning kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused ning arheoloogiline kultuurkiht. Haapsalu muinsuskaitseala vastab arheoloogilise kultuurkihi kriteeriumile. 9 Vt Haapsalu muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuanne (2022), vt https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/haapsalukaitsekord 8  4) Traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid. Haapsalule on iseloomulik vähesel määral mere suunas langev lame reljeef. Ümbritsevast maastikust tõuseb mõnevõrra enam esile linnus, mis asub kõrgemal moreenikünkal. Haapsalu rannajoon on olnud pidevas muutumises, kuna jääajajärgse maakerke, mis on eriti aktiivne Loode-Eestis (ca 3 mm aastas), tõttu rannajoon pidevalt taandub. Haapsalut kui ajaloolist kuurortlinna ilmestavad mitmed pargid, haljasalad ja promenaad. Linna haljastusele ja avalikele parkidele hakati enam tähelepanu pöörama 19. sajandi keskpaigas. Sellest perioodist pärineb tänaseni linna sümbolobjektideks olevate Lossipargi (linnuse suur õu) ja promenaadi teadlik arendamine puhkealadeks. Aja möödudes lisandus vanalinna alale teisigi parke ja haljasalasid. Haapsalu vanalinnale iseloomulikku miljööd loovad plankude või kivimüüridega ümbritsetud kõrghaljastatud hoovid, kus lopsakate, kohati üle piirdeaedade tänava kohale ulatuvate põõsaste ja kõrghaljastuse kõrval on oluline koht viljapuudega tarbeaial. Nii ajaloolised pargid ja haljasalad kui ka Haapsalule iseloomulikku haljastusmustrit kandvad hoovid on muinsuskaitseala suureks väärtuseks. Haapsalu muinsuskaitseala vastab haljastuse ja maastikuelementide kriteeriumile. 5) Terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna. Haapsalu muinsuskaitsealana on määratletud ajalooline linnakeskkond, mis on tähenduslikult seotud ja on tajutav tervikuna kui Haapsalu linnuse ümber ajalooliselt kujunenud linnatuumik koos mereäärse kuurordialaga. Ajalooline keskkond on hästi säilinud, selle erinevad kihistused linnaruumis nähtavad ja moodustavad tervikliku linnaehitusliku miljöö. Haapsalu muinsuskaitseala vastab terviklikkuse kriteeriumile. Haapsalu muinsuskaitseala vastab kõigile muinsuskaitseala kriteeriumitele. 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ja taastumatu ressurss ning oluline avalik hüve. Põhiseaduse preambulast tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud. Muinsuskaitselised piirangud mõjutavad eelkõige põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või alusel. Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Kitsendused ei tohi 9 seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette muinsuskaitseseadus, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmisi, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on tagada Haapsalu linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning säästev areng. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning omandiõigust õiglases ulatuses piirata. Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-st tulenevad kitsendused. Muinsuskaitselistel piirangutel võib omaniku õigustele olla ka soodne mõju, olles suunatud kinnisasjade ja neil paiknevate ehitiste kaitsmisele ja säilitamisele, sealhulgas säilitades omandi väärtused sellele sobivas keskkonnas. MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse MuKS alusel mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida õiglane tasakaal omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja kultuuripärandit. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Paide ajaloolise linnatuumiku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Teiseks hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4- 1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 42). Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava hüve säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik) areng. Kaitsekord kehtib koostoimes muinsuskaitseseadusega. Kaitsekorraga määratakse muinsuskaitsealal kehtivad üldised nõuded, mis on aluseks kavandatavate tegevuste lubatavuse hindamisel ning omanike huvide väärtuslikku keskkonda sobitamisel. Seatavad nõuded kohustavad kaasama kavandatavasse tegevusse Muinsuskaitseametit juhul, kui see tegevus võib omada mõju kaitstavale väärtusele, sealhulgas seada ohtu selle säilimise või muuta säilimiseks soodsaid tingimusi. 10 Kaitsekord on olemuselt üldkorraldusena eelhaldusakt kõikide edasiste üksikjuhtumite lahendamisel. Kuigi kõik kaitsekorra kui üldkorralduse üksikküsimused tuleb lahendada maksimaalselt teada oleva teabe alusel ja uurimiskohustust parimal moel rakendades, jäetakse kaitsekorra normid erinevaid tulevikuvajadusi silmas pidades piisaval määral paindlikuks. Edasised üksikjuhu kontekstipõhised elulised asjaolud ja vajadused selgitatakse välja ning kaitseks vajalikud nõuded määratakse kindlaks nii muinsuskaitse eritingimustes, lubades vm konkreetsetes otsustustes. Just need määratlevad ühtlasi ka omandiõiguse proportsionaalseteks kitsendusteks olevad tegevused, mis on vajalikud kultuuriväärtuse säilimiseks. Sellel hetkel kaalutakse uuesti ja täiendavalt üldise huvi ja üksikisiku huvi proportsionaalset tasakaalu. Nii saab jõuda tulemuseni, et kõik kehtestatud piirangud ja kohustused oleksid konkreetsele isikule õiglased. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Haapsalu ajaloolise linnatuumiku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse osaliseks piiramiseks. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate eesmärkide saavutamisele. Kuna Haapsalu vanalinn vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine, st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse poliitikast ja selle muutlikkusest. Seetõttu on miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid. Miljööalal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi objekt. Miljööalal saab rakendada vaid ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks ehitusseadustik nõuete seadmise võimalust ette ei näe. Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat restaureerimistprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra seletuskirjas 11 peatükis 2 Haapsalu vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud. Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563, p9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Haapsalu muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise abil piisavaks meetmeks, kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel. Kui riik peab otstarbekaks ning vald või linn on sellest huvitatud ja sellega nõus, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud. Haapsalu linna ja Muinsuskaitseameti vahel on varasemalt selline lepinguline suhe olnud. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra kehtestamisega kaasnevad mõningad omandiõigusele kitsendused, millega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et Haapsalu ajalooline linnatuumik on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2005. aastal kehtestatud Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele. Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest intensiivsemaid piiranguid. Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik ala kinnisasjade omanikud, kelle vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud ja linna ettevõtjad, kes saavad otsest või kaudset tulu, kuna hästi säilinud kultuuriväärtuslik Haapsalu linnasüda on hinnatud sihtkoht nii sise- kui välisturistide seas. Muinsuskaitseala kehtestamise asemel teiste õiguslike võimaluste kasutamine eeldaks, et muinsuskaitsealaks olemise eeldused on lõppenud. Riikliku kaitse eeldusele vastavuse hindamine näitas, et muinsuskaitseala vastab kõigile eeldustele. Seetõttu arvestades MuKS-st tulenevat regulatsiooni ja senist järjepidevust kultuuripärandi säilitamisel, saab kaitsekorra kehtestamist pidada igakülgselt põhjendatuks ja proportsionaalselt vajalikuks valikuks. Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise võimalikkust. Korralduse koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi omandiõigusele nii palju, kui see on eesmärgi saavutamise tagamiseks võimalik. Seni kehtinud regulatsiooni järgi tuli taotleda Muinsuskaitseametilt luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes säilinud väärtustest, tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria). Vastavalt määratud kaitsekategooriale vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes senise korraga. 12 Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-kaitsekategooria), jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. Korralduse järgi on selliseid hooneid vaid 19 kogu muinsuskaitseala peale. A- ja B- kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste vajalikkuse nõue. B- kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes senise muinsuskaitseala põhimäärusega (kehtestatud 2005. aastal) leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt. Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad muinsuskaitsealal asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on kaitse eesmärgi suhtes proportsionaalsed. 4. Korralduse sisu Korraldusega sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja nõuded selle tagamiseks (V osa); leevendused tööde tegemise loa- ja teavitamise kohustusele muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja lõppsätted (VIII osa). Korralduse lisades visualiseeritakse kaardil muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid (Lisa 1); hoonete kaitsekategooriad ja mälestised (Lisa 2) ning haljastus ja leevendused (Lisa 3). Korralduse lisad on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina. Korralduse juures on Lisana 4 selle põhjendused ehk seletuskiri. Samuti on seletuskirja lisadeks Kaitsekategooriate põhjendused (seletuskirja Lisa 1), muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2), ning Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa 3). I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir. Punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja nimetus. Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks. Senine nimetus, „Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala“ ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda. Haapsalus hõlmab muinsuskaitseala suurema ala, kui seda on üksnes linnamüüriga piiratud keskaegne linnasüdamik koos piiskopilinnuse varemetega, ulatudes põhja poolt mereni ja loodes Väikese Viigini, hõlmates ka olulisemaid kuurordiarhitektuuri näiteid. Seetõttu on korrektne nimetus Haapsalu muinsuskaitseala. Punktis 2 antakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ning kaitsevööndi piir. Piirid on kujutatud korralduse lisas 1 toodud kaardil. Muinsuskaitseala piirid on alates nende esmakordsest kehtestamisest kujunenud järgmiselt: 13 1) 1973. aastal moodustati kaitsetsoon, mis hõlmas Haapsalu linnamüüriga piiratud keskaegse linnasüdamiku koos piiskopilinnuse varemetega ning kuurordiala. Piir kulges Krahviaia serva pidi piki tänapäevast Vaba ja Vee tänavat mereni, edasi piki Aafrika randa ja promenaadi äärset Tagalahe kallast kuni Kuursaalini, selle tagant piki Kõlakoja ja Neidude tänavat Väikese Viigini, edasi piki selle kallast kuni praeguse Väike-Lossi tänavani, mööda Väike-Lossi ja tänapäevast Lahe tänavat kuni Mihkli tänavani ning seda mööda Vabale tänavale. 2) 1995. aastal kinnitati muinsuskaitseala põhimäärus, piir ja kaitsevööndi piir. Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala hõlmas endiselt Haapsalu piiskopilinnuse maa-ala, ajaloolise linnatuumiku ning seda ümbritsevat arhitektuuriliselt ja arheoloogiliselt väärtuslikku piirkonda, seejuures laiendati muinsuskaitseala ulatust Väikese Viigi ääres hõlmates mitu kvartalit Suur- Liiva tänavani, samuti Mihkli tänava hooned mõlemal tänava poolel, hooneid Võnnu tänaval ning kaasati ala piiridesse ka suurem osa Posti tänava äärseid hooneid. Muinsuskaitseala piirnes Tagalahe, Suur-Mere tänava, Neidude tänava ja selle pikendusega üle Väikese Viigi, Suur-Liiva tänava, Lahe tänava, kinnistute kagupoolse piiriga Mihkli tänav 7, 5, 3 ja Võnnu tänav 12, edelapoolse piiriga Posti tänav 2, 4, 6, 8,10, 12, 14, 16, 18, 20, 22, edela- ja kagupoolse piiriga Posti tänav 24, Posti tänava, kinnistute kagupoolse piiriga Postitänav 35, 33, 31, 29, 27, 25, 23, 21, 19, 17, 15, 11, 9, 7, 5, Vaba tänava ja Tagalahega. 3) 2005. aastal kehtestatud põhimäärusega muinsuskaitseala piire omakorda vähendati. Ala piirneb Haapsalu Tagalahe rannajoonega, Vee 19 krundi idapiiri mõttelise pikendusega põhja suunas rannajooneni, Vee 19 krundi ida- ja lõunapiiriga, Vee tänavaga Vee 19 krundi edelanurgast kuni Vaba tänavani, Vaba tänavaga, Mihkli tänavaga, Lahe tänavaga kuni ristumiseni Väike-Lossi tänavaga, Väike-Lossi tänavaga kuni ristumiseni Suur-Lossi tänavaga, Suur-Lossi tänavaga kuni ristumiseni Neidude tänavaga, Neidude tänavaga, Suur-Mere tänavaga Neidude tänavast põhja suunas ja selle mõttelise pikendusega Haapsalu Tagalahe rannajooneni. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse kaitsekorraga nii muinsuskaitseala kui ka selle kaitsevööndi piire. Muinsuskaitseala laiendatakse osaliselt kuni 2005. aastani kehtinud piiridesse. Kaitsevööndit vähendatakse. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piiride muudatused on tehtud selleks, et kaitstav ala vastaks tervikuna muinsuskaitseala kriteeriumitele ja eesmärkidele. Haapsalu muinsuskaitseala laiendatakse Väikese Viigi lõuna- ja kagupoolses osas. Uus ala piir kulgeb piki Lahe tänavat kuni maakitsuseni pärast ristumist Vaikse kalda tänavaga, pöörab sealt tagasi piki Väikese Viigi kaldajoont kuni Sadama 5 ja Sadama 7 vahelise kinnistupiiri mõttelise jooneni, sealt piki Sadama 5 ja Sadama 7 vahelist kinnistupiiri Sadama tänavale, edasi piki Supeluse tänavat kuni Supeluse 4 kinnistu piirini ning piki kinnistu läänepiiri ja selle mõttelise pikendusega kuni Haapsalu Tagalahe rannapiirini ning sealt läänesuunas, kus liidetakse kehtiva muinsuskaitseala piiriga. Selliselt piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused. P. Tšaikovski puiestee, Suur-Lossi ja Väike-Lossi tänavate puhul asuvad mõlemal pool tänavat muinsuskaitseala väärtusi kandvad hooned, kuid ala piir kulges siiani piki 14 tänavajoont. Ka Sadama tänava Supeluse ja Neidude tänava vahelisel lõigul asuv hoonestus ei erine tunnetuslikult muinsuskaitseala kirdepoolses osas asuvast hoonestusest, vaid moodustab sellega tunnetusliku terviku. Kuna Vaikse kalda äärne hoonestus paikneb kinnistute Vaikse Viigi poolses küljes, siis on põhjendatud muinsuskaitseala loode- ja lääneosas piiri kulgemine piki Lahe tänavat, seda enam, et ka seni kehtinud muinsuskaitseala piir kulgeb edasi piki Lahe tänavat. Hinnates Lahe, Mihkli ja Vaba tänavate vastasküljele jäävat hoonestust, ei ole sealsete muinsuskaitseala väärtusi kandvate arhitektuurselt kõrge väärtusega hoonete kontsentratsioon piisavalt suur, et oleks põhjendatud muinsuskaitseala suureulatuslikum laiendamine selliselt, et alale jääks ka nende tänavate mõlema poole kinnistud. Kui muinsuskaitseala kaitsevöönd kujutab endast puhverala muinsuskaitseala ümber, mis peab tagama muinsuskaitseala säilimise sellele sobivas keskkonnas ning ala vaadeldavuse, siis muinsuskaitseala on maa-ala, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Sellest tulenevalt kehtivad muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde tegemisele eri kaaluga nõuded ning muinsuskaitseala laiendamisega antud piirkonnas kaasnevad võrreldes seni kaitsevööndis kehtinutega ka suuremad piirangud omandi kasutamisele, seda ennekõike B-kaitsekategooriasse määratud hoonete puhul. Samas ei muuda seatavad piirangud kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on vastavalt MuKS § 14 lg-le 3 tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ning muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Muinsuskaitseala kaitsevööndit vähendatakse võrreldes olemasoleva kaitsevööndiga holmidelt. Kaitsevööndi piir kulgeb Suur-Holmi sadama juurest piki Holmi tänavat, piki Holmi tn 3 kinnistu kirde- ja loodepiiri, Holmi tn 1 kinnistu loodepiiri ning Kaluri ja Holmi kalda vahelist Holmi kalda lõiku pidi Holmi kalda tänavani, edasi piki Holmi kalda tänavat kagu suunas Uus-Sadama tänavani ning piki Uus-sadama tänavat lääne suunas kuni Uus-Sadama tn L1 kinnistu kagupiirini ning piki kinnistupiiri edela suunas mereni. Uus kaitsevöönd on maa-alaliselt oluliselt väiksem, ent tagab kaitsevööndile seatud eesmärkide täitmise. See on piisava ulatusega, et tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses. Samuti on kaitsevöönd piisav selleks, et säilitada olulisemad muinsuskaitsealale avanevad vaated, milleks on Haapsalu puhul vaated merelt ning üle Väikese Viigi Uus-Sadama ja Väike-Viigi tänavatelt. II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted Punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk. 1973. aastal kehtestatud Haapsalu vanalinna kaitsetsooni ülesandeks oli Haapsalu ajalooliselt kujunenud keskuse kui arhitektuuriansambli planeeringu, tänavatevõrgu ja topograafiliste iseärasuste omapära, samuti seal paiknevate ehitusajaloolise ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega ehitiste säilitamine, esiletoomine ja korrastamine, koos töö- ja olmetingimuste järk-järgulise parandamisega ning olemasolevate kultuuriväärtuste elanikkonnale ja turistidele kättesaadavaks tegemisega. 1997. aasta põhimääruses lisati eesmärkide hulka ka 15 kultuurilooliselt väärtuslike ehitiste uurimine ja edasiarendamine ning neile omase keskkonna säilitamine. 2005. aastal kehtestatud põhimääruses on eesmärgina toodud Haapsalu vanalinna ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja selle üksikosade – kultuurkihi, plaanistruktuuri, ehitiste, maastikuelementide ning miljöölise eripära ja vanalinna silueti ning linnaruumi sisevaadete ilme ja vaadeldavuse säilitamine. Väärtuste säilitamine on olnud muinsuskaitseala ülesandeks või eesmärgiks kaitseala loomisest alates. See eesmärk jääb, kuid oluline ei ole ainult passiivne säilimine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutuses hoidmine ning kestlik areng. Seejuures on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, kus olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu. Kohatunnetust loovate väärtuste all mõistetakse Haapsalu muinsuskaitsealale omaseid unikaalseid linnaruumilisi, arhitektuurilisi, arheoloogilisi ja haljastuse eripärasid, mis loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi. Punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale ka MuKS-st tulenevaid sätteid. See tähendab seda, et neid tuleb rakendada koos. Kaitsekord ei sisalda ka muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid, sh tööde tegemisele. Mälestiste reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-st. Punktis 6 loetletakse muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused. Väärtustena on loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et täita Haapsalu muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud ka seletuskirja sissejuhatuses seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega. Muinsuskaitseala väärtused on suuresti sarnased senises Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses loetletutega, kuid sõnastatud kompaktsemalt, et anda selgemad ja sisulisemad suunised nii muinsuskaitseala hoonete omanikele, projekteerijatele kui ka ametnikele. Seniste eesmärkide seast on välja jäetud need, mis käsitlesid muinsuskaitsealal „muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumist; ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate väikeehitiste lammutamist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimist; ning ajaloolisse keskkonda mittesobivate rajatiste püstitamise vältimist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimist.“ Praktikas ei ole juba ammu olnud muinsuskaitses tavaks nõuda olemasolevate väikeehitiste ja rajatiste lammutamist või keelata „sobimatuid“ kasutusviise. Eraomandi tingimustes on sellised eesmärgipüstitused kohatud. Väljaviimise ja lammutamise asemel on tänapäeval otstarbekam seada tingimused ümberehitamiseks, mille abil saab ka sobimatute ehitiste uuendamisel nende välisilmet parandada keskkonda sobivamaks. Punktis 6.1 on välja toodud muinsuskaitseala roll, milleks on mitmekesine ja kultuurimälu hoidev elu- -, töö-, äri-, õppe- ja puhke-keskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks riiklikult olulisele kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala puhul tegemist elava linnaruumiga, mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides: muinsuskaitsealal asuvad kodud, õppeasutused, töökohad, ärid, muuseumid, toidu- ja majutuskohad jne. Puhke-keskkond on mõistetav 16 ennekõike turismi ja ettevõtluse kontekstis. Haapsalu on populaarne turismi sihtkohana ja kõrgelt hinnatud just ajaloolise keskkonna ja rikkalikku kultuuripärandi tõttu. Erinevad kasutusviisid aitavad hoida muinsuskaitseala elavana ja kasutuses, mis omakorda tagab hoonete ja muude väärtuste säilimise. Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo kohta, mis liidab kogukondi. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada asustuse ja selle elanike ajalugu linna erinevate osade ja elementide kaudu ehk tajuda kultuuriväärtuslikku keskkonda kui kultuurimälu hoidjat. Punktis 6.2 on loetletud Haapsalu muinsuskaitseala füüsilised väärtused: keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), haljastus, ajaloolised linnaruumi elemendid, ehitusjooned, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht ning linnakindlustused. Kaitsekorra järgi need väärtused säilitatakse, muutuste kaalumisel eelistatakse neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest. Punktis 6.3 tuuakse väärtusena esile ka muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ning kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. Vaadeldavus on muinsuskaitseala üks olulisi väärtusi. Linnasüda on ajalooliselt koondanud tähtsaid avalikke hooneid nagu näiteks piiskopilinnus ja kirikud, mille tornid on maastikul visuaalseks orientiiriks. Linnamaastikul võib mõnele olulisele hoonele avanev vaatesiht, vanalinna silueti vaade üle viigi või muu iseloomulik vaade olla iseseisev väärtus lisaks ala enese väärtustele. Haapsalule on iseloomulik ühtlaselt madal hoonestus ja rohelusse mattuv siluett üksikute tornidega. Oma asukoha tõttu on ainsad vanalinnale avanevad kaugvaated merelt ning üle Väikese Viigi. Muinsuskaitsealal avanevateks sisevaadeteks loetakse kõiki vaateid piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid. Haapsalu puhul on väga olulised piki muinsuskaitseala tänavaid avanevad vaated merele. Punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused. Selle juures on tuginetud aruteludele kaitsekorra koostamise töörühmas ning kaasamiskoosolekutel. Alapunktides on toodud välja need osad, millel on Haapsalu muinsuskaitseala kui linnaehitusliku terviku ja seda ilmestavate arhitektuuri ja ehitustraditsioonide seisukohalt kõige olulisem roll ning mis loovad alale iseloomuliku kohatunnetuse. Alapunktides 1–6 nimetatu ei ole ammendav loetelu Haapsalu muinsuskaitseala väärtustest. Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka Haapsalu piiskopilinnuse varemekompleks koos toomkirikuga, linnakindlustuste ning kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused ning arheoloogiline kultuurkiht. Piiskopilinnuse varemed koos toomkirikuga on linna sümbolobjekt ja maamärk. Oluline on aga ka linna maa all peituv ajalugu ehk arheoloogiline kultuurkiht ja erinevate kihistuste säilinud osad. Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks Haapsalu tänavatevõrk koos krundi- ja hoonestusstruktuuriga - II maailmasõjaks välja kujunenud kinnistud (maaüksused), mis on säilinud tänapäevani muutmata või vähesel määral muudetud piiridega. Ajalooliselt välja kujunenud linnaplaneeringu, tänavatevõrgu ja kinnistustruktuuri kui väärtuse säilitamine on olnud muinsuskaitseala üheks eesmärgiks selle loomisest peale 1973. aastal. 17 Punktis 7.3 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka 18.-20. sajandist pärinev hoonestus, sealhulgas suvituslinnale iseloomuliku mahu ja ilmega saelõikeornamentidega dekoreeritud elu- ja ühiskondlikud hooned. Linnuse kõrval moodustavad tänase linnapildi vanima kihistuse 18. sajandist pärinevad üksikud väikesed linnamajad ja mõned ühiskondlikud hooned. Haapsalu linnaruumi eripära loov peamine arhitektuurne kihistus, mis sisaldab suurepäraseid näiteid klassitsismist juugendini, pärineb kuurordiperioodist 19. – 20. sajandist. Haapsalus on säilinud märkimisväärne osa dekoreeritud historitsistlikke elu- ja ühiskondlikke puithooneid, mis moodustavad silmapaistvama osa hoonestusest. 20. saj sõdade vahelisel perioodil lisandus kuurortlinna miljöösse kaasaegse arhitektuuri heade näidetena nimekate eesti arhitektide poolt projekteeritud ühiskondlikke hooneid. Punktis 7.4 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud kultuuriväärtuslikud interjöörid või nende osad. See viitab punktis 11 määratletud A- kaitsekategooria hoonetele, mis tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. A- kaitsekategooria on määratud kaitsekorra koostamise käigus hoonetele, milles on teadaolevalt säilinud väärtuslikud interjöörid või nende osad. Teistel, B- ja C-kaitsekategooria hoonetel teadaolevalt samaväärtuslikku interjööri ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud uuringuid ning varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, siis ei ole välistatud, et kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad jms) võib välja tulla ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb leidudest MuKS § 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda, et amet saaks omanikku selles osas nõustada, soovitusi anda või säilitamist toetada. Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe, väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile. Punktis 7.5 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud Haapsalu linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas monumendid, väikevormid, Haapsalu valge pink, sillutised, tüüpilised piirded, sealhulgas plankaiad ja paekivist piirdemüürid jms. Punktis 7.6 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud ajaloolised pargid, haljasalad ja traditsiooniliselt haljastatud hoovid. (Kõrg)haljastus moodustab osa muinsuskaitseala miljööst ja terviklikkusest, mistõttu on see väga väärtuslik kihistus. Punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste hoidmise põhimõtted. Põhimõtted annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning on olulised nõuete sisustamisel. Sõnastamisel on lähtutud Eestis väljakujunenud praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna rahvusvahelisest praktikast ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist linnamaastiku käsitlev soovitus (2011), ICOMOSi Washingtoni harta (1987) ning Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon (1985). Põhimõtted lähtuvad vajadusest säilitada ja tuua esile muinsuskaitseala väärtuseid ja on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste planeerimisel ning Muinsuskaitseametile plaanitavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need täiendavad MuKS §-s 3 kehtestatud üldiseid muinsuskaitse põhimõtteid. Selle punktiga antakse ka põhimõte, et punktides 6 ja 7 märgitud väärtused ja väärtuslikumad kihistused säilitatakse, et Eesti kultuuripärand jääks püsima ning ka järeltulevatel põlvedel oleks võimalik sellest osa saada. 18 Punktis 8.1 sätestatakse, et muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab, et ehituslikud muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. Muinsuskaitseala näol on tegu väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilitamine ja esile toomine ning uuenduste tegemisel tuleb seda arvesse võtta. Kestlik (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks tühjaks. Punktis 8.2 sätestatakse, et muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega. Sellega täpsustatakse väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist: muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt koolid, haldus- ja ühiskondlikud hooned jms) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna elavana ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest kasutusliikidest. Punktis 8.3 rõhutatakse, et uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete kasutust. Põhimõtteks on see, et muinsuskaitsealal olemasolevaid ajaloolisi hooneid jätkuvat kasutataks või uuesti kasutusele võetaks, kui need on tühjaks jäänud. Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine. Tühjalt seisvad hooned jäävad reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Uute ehitiste püstitamisel tuleb arvestada kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid. Punktis 8.4 rõhutatakse, et hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust. Ligipääsetavuse all mõistetakse muinsuskaitseala ja seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate vajadustega. Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates funktsioonides ning kõigil inimestel. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused ligipääsetavuse suurendamiseks ei ole võimalikud kultuuripärandit kahjustades. Iga võimaliku lahenduse sobivust kaalutakse, arvestades hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele. Punkt 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid säilitatakse ja hooldatakse; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning 19 arhitektuuridetailid. Iga omaniku kohustus on enda kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada. See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS § 33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud, kuid Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamist nõustada, toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44). Arhitektuurilaadis väljendub hoone arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks, kas fassaad on klassitsistlik või historitsistlik jne. Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad hooned, mida on tõenäoliselt ka varem ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui ka B- kaitsekategooria hoonetele antakse enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid arvestades välja, millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised võib eemaldada. Punktis 8.6 on sõnastatud põhimõte, et uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus, ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ja kaitsekorra eesmärkide ning väärtustega. Siin peetakse silmas, et uushoonestuse rajamise eelduseks on asjaolu, et samal kohal on varasemalt olnud hoonestus, kuid uue hoone rajamisel tuleb arvestada tänaseks välja kujunenud linnaehitusliku olukorraga. See võib tähendada nt ehitusjoone muutust võrreldes kunagise hävinud hoonestusega, et sobituda paremini väljakujunenud linnaruumi. Antud punkti juures peetakse silmas kinnistute nö peahooneid ja suuremahulisi kõrvalhooneid, mitte väiksemaid majapidamises vajalikke kõrvalhooneid. Punktis 8.7 on toodud põhimõte, et uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga, võimaluse korral vältides ajalooliste stiilide otsest jäljendamist. Suuremahulise juurdeehituse all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on vastavalt EhS-le hoonest rohkem kui 33% suurema brutopinnaga. Terve uue hoone või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu puhul on eesmärk kasutada üldjuhul tänapäevaseid lahendusi, et ajaloolised ja uued hooned oleksid linnapildis visuaalselt eristatavad. Kui uued hooned on tänapäevase ilmega, tulevad ka ajaloolised hooned selgemalt esile ja üks ei konkureeri teisega. Samas ei tähenda tänapäevane arhitektuur teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga - uus lisandus peab ajaloolisse keskkonda sulanduma, mitte domineerima selle üle. Selleks tuleb järgida hoonestuse ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, liigendused), kuid arhitektuuristiil võib olla kaasaegne. Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehituste mahud kaalutakse igakordselt läbi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste raames. Korralduses ei anta eraldi suunist väiksemahuliste juurdeehitiste (kuni 33 %) arhitektuurse lahenduse kohta (nt veranda, vintskapid jms), sest nende kavandamisel on olenevalt olukorrast mõeldav nii olemasoleva hoone stiiliga jätkamine kui ka kaasaegne lahendus. Punktis 8.8 antakse soovitus avalikus funktsioonis või linnaehituslikult olulisele kohale planeeritava uue hoone ehitamiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Võistlus parandab üldjuhul saadava arhitektuurse lahenduse kvaliteeti, st aitab luua kultuuriväärtusliku keskkonna väärilist uusarhitektuuri. Arhitektuurivõistluse kohustuse saab kohalik omavalitsus määrata üld- või detailplaneeringuga. 20 Punktis 8.9 on toodud põhimõte, mille kohaselt lähtutakse kinnistu piire muutes kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning kinnistu ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsuse üksust) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms muutmist. Muinsuskaitseala üks väärtustest on ajalooline krundi- ja hoonestusstruktuur (korralduse punkt 6.2). Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud krundil tänapäevalgi nähtava hoonestuse paiknemisega, nt eriti kirikute jm avalike hoonete juurde ajalooliselt kuuluvad krundid, samuti elamukrundid, kus ajalooline hoonestusstruktuur on säilinud ja seotud kinnistupiiridega. Kinnistupiiride muutmisel on oluline, et tagatud oleks juurdepääs krundil paiknevatele kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks hästi teenindada ja hooldada. Punktis 8.10 on toodud põhimõte, et avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms). Selle punktiga antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi (tänavate, platside jms) arendamiseks. Avalik ruum on iga territoorium, mis on antud avalikuks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav (nt pargid, teed, tänavad, väljakud, mänguväljakud, haljasalad, parklad, kalmistud, staadionid, bussiooteplatvormid, avalikud veekogud, üldkasutatavad supluskohad, sadamad). Nii nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid kultuuriväärtuslikke kihistusi ja elemente (nt dekoratiiv- ja tänavapostid, promenaadi kaldakindlustused jms). Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on avaliku ruumi uuendamine võimalik ja oodatud. Põhimõte on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu-, töö- ja puhke-keskkonnana, kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist. Punktis 8.11 sõnastatakse, et mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest. Arheoloogilise kultuurkihiga alal (ühtib muinsuskaitseala piiriga) valitakse projektlahendus, mille teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus. Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritakse kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Arheoloogiapärandi kaitsmisel on väga oluline mõtestada ja sõnastada vähima sekkumise põhimõte juba ehitusõigust määrates ning enne ruumiotsuste tegemist viia vajadusel läbi optimaalse teabe saamiseks vajalikud uuringud. See tähendab, et tagatud peab olema ka uurimise võimalikkus. Minimaalse sekkumise põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline ladestumine ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. 21 Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitusjäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed. Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad. Punktis 8.12 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide, st peamiselt kesk- ja varauusaegse hoonestuse tarindite jäänuste puhul eelistatakse nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel kruntidel varieeruda, olles mõnel pool vaid mõnikümmend sentimeetrit, teisal mitu meetrit. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu allikat. Punktis 8.13 on esitatud põhimõte, et säilitatakse haljasalad ja haljastus, sealhulgas haljastatud õuemaa; võimaluse korral taastatakse puuridade hävinud osad. (Kõrg)haljastus, sh nii kujundatud haljasalade ajalooline planeering kui puuderead, kui ka kõrghaljastus õuemaal, on Haapsalu muinsuskaitsealal oluline miljöö kujundaja ning üks linnakodanike poolt enim väljendatud kaitstavaid väärtusi avalikul kaasamiskoosolekul. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja haljastustraditsioone. Punktis 8.14 määratakse põhimõte, et säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja merele ning kultuuriväärtuslikele ehitistele. Säilitatakse muinsuskaitseala sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid. See tähendab, et muinsuskaitseala tänavate kohale galeriisid jms hooneosasid ei ehitata ning tänavaruumis uute elementide lisamisel arvestatakse kultuuriväärtuslike hoonete ja rajatiste vaadeldavuse säilitamisega. Tänavakoridoridesse reklaamkandjate jms paigaldamine tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. III osas on selgitatud muinsuskaitseala hoonetele antud väärtusklasside tähendust. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lõike 1 järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete klassifitseerimise mõte on kehtestada neile gruppide kaupa erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused. Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti hoonetele antud ETAK-koodidest. Punktis 9 selgitatakse, et muinsuskaitseala hooned on jagatud kolme väärtusklassi: A-, B- ja C- kaitsekategooria. Kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on 22 muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Seda väärtust ja autentsust, mida need erinevate kihistustena endas kannavad, on vajalik säilitada. C-kaitsekategooria hooned ei kanna piisaval määral muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul ei ole sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb nende ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega (A- ja B-kaitsekategooria) ning hoone enda arhitektuurse lahendusega. Kultuuriväärtuslike (A- ja B- kaitsekategooria) hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses sisetöödel – A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde loa kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte. Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B- kaitsekategooria) on väärtuslikud ja nende väärtus autentsusena mõistetav ka siis, kui hoone eksterjööri ja interjööri on ajas muudetud. Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks enne II maailmasõja-aegseid kihistusi. Hilisemast ajast on väärtuslikud eelkõige need kihistused, mis sulanduvad ajaloolisesse keskkonda seda rikastades. Senise põhimääruse järgi olid kõik vanalinna alal olevad hooned käsitletavad A- kaitsekategooria hoonena, st Muinsuskaitseameti luba oli tarvis nii välis- kui sisetöödeks. Haapsalu muinsuskaitsealal on ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 19 hoonet, seejuures mitte ühtegi hoonet laiendataval alal. Ülejäänud hoonete puhul muinsuskaitselased piirangud vähenevad. B-kaitsekategooriasse on korraldusega määratud üle 240 hoone – see on valdav osa muinsuskaitseala teise maailmasõja eelsetest hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda sobituvad uuemad hooned. C-kaitsekategooriasse määrati ligi 190 hoonet. Valdav osa nendest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms) – st hoonete arv on küll suur, kuid nende mõju linnapildis pigem väike. Hoonete kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on avaldatud kaitsekorra seletuskirja lisana ning Muinsuskaitseameti kodulehel. Hoonete kaitsekategooriad on näidatud kaardil korralduse lisas 2. Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra uuendamisega. Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele paikneb Haapsalu muinsuskaitsealal 11 kinnismälestist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest ja neid käesoleva korraldusega ei kehtestata ega leevendata. Punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub kultuuriministri määruse nr 23 A-kaitsekategooria definitsioonist, kuid on lühidalt toodud ka kaitsekorra teksti, et selgitada lugejale kaitsekategooriate tähendust. Autentsuse mõiste tuleneb muinsuskaitseseaduse § 43 lg 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele. Seega A-kaitsekategooria hoone puhul tuleb autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda nii hoone eksterjööris kui interjööris, ning tööd nii eksterjööris kui interjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on seetõttu oluline hoida alles 23 meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-kaitsekategooria hoone puhul tuleb autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone eksterjööris, ning tööd eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Juhul, kui vahepealsete remontide ja ümberehitustega on läinud kaduma hoone ehitusaegseid ehisdetaile ja dekoori ning omanikul on soov ja võimalus seda algseid dokumente või ajaloolisi fotosid aluseks võttes taastada, siis see on soositud. Juhul kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides ehitustöid tehakse ja interjööris avastatakse väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad vms), siis tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 60 viivitamatult tööd peatada ja ühendust võtta Muinsuskaitseametiga. Punktis 12 sätestatakse, et C- kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsuse säilitamist ei nõuta. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna endas olulisi muinsuskaitseala väärtusi ja seetõttu pole nende autentsuse säilitamine muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned, nõukogude-aegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus ajaloolise linnaruumi kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole muinsuskaitseliselt tundlik, on võimalik muinsuskaitselised erimenetlused lõpetada (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa väljastamine). C-kategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse vaid kohaliku omavalitsuse ehitusloa või - teatise menetluses. Punktis 13 sätestatakse, et juhul, kui muinsuskaitsealal asuva ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Samuti täpsustatakse, et juhul kui kaitsekorra ettevalmistamisel on jäänud mõnele olemasolevale hoonele kaitsekategooria määramata, kehtivad sellel teostatavatele tegevustele automaatselt B-kaitsekategooria nõuded. Selline täpsustus on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone tabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood. Punktis 14 täpsustatakse, et kui hoone püstitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, siis kehtivad sellele C-kaitsekategooria hoone nõuded ja menetlusnormid. Kaitsekorra hoonete kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle hooneid, mis ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra uuendamiseni käsitletakse neid menetluslikult C-kategooria hoonetena. IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded. Vastavalt MuKS-le on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste, puhul. MuKS § 7 määratletud tegevuste (konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise) puhul rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. Ehitusseadustikus on vastavad tegevused, välja arvatud 24 konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse korralduses EhS § 4 lõike 1 ja 2 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, ümbritsevale keskkonnale olulise ja püsiva mõjuga pinnase või katendite ümberpaigutamine ja muid tegevusi, mille tulemusena ehitis tekib või muutuvad selle omadused. Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul tagada hoone konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8 ja 9). Näiteks võib see tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada sisetarindeid, mis on otseselt seotud välistarindite säilimisega (võlvlagi keldris, laetalad, mantelkorsten jms). Nõuded erinevatele kaitsekategooria hoonetele on esitatud kategooriate kaupa, sealhulgas kultuuriväärtuslikele hoonetele (A- ja B-kaitsekategooria) esitatavad nõuded kattuvad kõiges, välja arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise luba taotleda ka töödeks siseruumides. B-kaitsekategooria hoonel sisetööd Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja, kuid juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline viimistluskiht, siis on sellest teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). C-kaitsekategooria hoone puhul eraldi tööde tegemise luba Muinsuskaitseamet ei väljasta. Erinevad loakohustused ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas 2. Punktis 15 täpsustatakse ainult A-kaitsekategooria hoonetele kehtiv nõue interjööride osas: säilitada kultuuriväärtuslikud interjööridetailid ja siseviimistluskihid, väärtuslikud sisetarindid ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering. Väärtuslik ruumiplaneering ja sisetarindid hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmise võimalused tuleb muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi kaaluda, säilitamisnõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine olemasolevaid konstruktsioone muutmata), ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene lõhkumine (nt kasutada olemasolevaid läbiviigukohti ja avasid). Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, piirdeliistud, sisetrepid, ahjud ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid. Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina või põrandamaalingud, stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. Otsused, mida ja kuidas eksponeerida, sõltuvad omaniku võimalustest ning muinsuskaitse eritingimustega antavatest konkreetsematest nõuetest ja juhistest. Punktis 16 nimetatakse A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitustele. Kaitsekorrast tulenevad nõuded on üldised nõuded, mis kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse iga hoone puhul muinsuskaitse eritingimustega. Punktis 16.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, kandekonstruktsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult algupärasena Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos kandekonstruktsiooniga). On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus on rikutud ja välisilme algsega võrreldes lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuurivääruslikuks pidada ning selle 25 asendamine sobivama lahendusega on soovitatav. Säte ei ole sõnastatud absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend „võimalikult“ annab kaalumise ruumi hoone mingil määral muutmiseks, nt katusealuse väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone proportsioone. Oluline juhtida ka tähelepanu asjaolule, et hoone on konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa tuua kogu hoone kokkuvarisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja välisilmet algupärasena. Hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategoorias, ei ole lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu hoone säilimise. Punkt 16.2 sätestab, et hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut. Olukorras, kus on vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks arhiividokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Näiteks kui hoonel on olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise eeskujul. Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoone mõned aknad või muud detailid on asendatud, siis peaks üldjuhul maja ilmet ühtlustama, taastades avatäiteid ja detaile säilinud originaalide eeskujul (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid on väärtuslikud). Punktis 16.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale (nt plast- või komposiitlaudis, plastikaknad, kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv) ei kasutata; hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena sileplekk, rullmaterjal, eterniit). Näiteks, kui hoonel on algupäraselt olnud valtsplekk-katus, tuleb katusekatte vahetuse korral samuti kasutada käsitsi valtsitud plekki; puitseina parandamisel puitu ja tellisseina parandamisel telliseid. Viimistlusmaterjalina tuleb kasutada end ajas tõestanud ja ajaloolisesse keskkonda sobivaid materjale, sh lubikrohve ning linaõlivärve. Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse nt pleki valtsimist, kelluga krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Üldjuhul on hoone restaureerimise puhul traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte. Punktist tuleneb, et muinsuskaitsealal ei kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit jäljendav plast- või komposiitlaudis, õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline katuseplekk, valtsplekki jäljendav sileplekk jms. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis laseb tajuda paika ajaloolise ja väärtuslikuna. Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale kasutatakse ainult ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida võib erandkorras hoone päästmiseks ajutise lahendusena Muinsuskaitseameti nõusolekul kasutada, on näiteks eterniit, rullmaterjal või sileplekk, kui need asendavad varasemat traditsioonilist valtsplekk- või kivikatust. Samas, osade uuemate hoonete puhul võib eterniit olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul tuleb lähtuda eelkõige konkreetse hoone ajaloolisest (algsest) lahendusest, ning kõik materjalid, mida algses lahenduses polnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole soositud. 26 Punktis 16.4 sätestatakse, et hoone välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik ehk A- ja B- kaitsekategooria hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispidine (sh sokli) soojustamine on pigem välistatud. Kultuuriväärtusliku hoone seinte soojustamist väljastpoolt saab kaaluda juhul, kui kogu hoone laudis vajab niikuinii välja vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas jms) proportsioonid. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt. Punkt 16.5 sätestab, et säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid, jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest. Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui tervikuga sobituvad aknad-uksed. Kas tegu on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Kui avatäited vajavad asendamist, siis võetakse üldjuhul aluseks ajaloolised eeskujud. Avatäidete täpne seisukord ning korrastamise tehnilised võimalused selguvad sageli alles restaureerimisprotsessi käigus. Restaureerimismetoodika ning hinnangu akende seisukorrale peab andma vastava tegevusala pädevustunnistusega spetsialist. Väliste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning selleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Punktis 16.6 selgitatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet. Nagu punktis 8.8. põhimõttena välja toodud, peaks suuremahulised juurdeehitused olema üldjuhul tänapäevase arhitektuurikeelega ja ajaloolistest mahtudest visuaalselt eristuvad. Veranda vms väiksema hooneosa taastamisel on aga tihti õigustatud pigem ajaloolist kopeeriv lähenemine. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist tuleb valida ka juurdeehituse ehitus- ja viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehituse puhul on õigustatud pigem kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid.) Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse (kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes. Punktis 16.7 sätestatakse, et ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; juhul kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul. Võimalusel kasutatakse ventilatsiooni ja küttesüsteemide tarbeks ära olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda. Ventilatsioonirestide paigaldamisel lähtutakse arhitektuursest sobivusest ning hoone välisilmest. 27 Punkt 16.8 sätestab, et elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust. Katusepinnast visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need oleksid paigutatud nii, et need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt, platsidelt) võimalikult varjatult – võimalusel paigaldatakse need hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Lubatud on paigaldada ka katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv ja ilme peavad sobituma ümbritseva ajaloolise keskkonnaga. Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba väliseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis valgub hoone seinale. Seetõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele. Punkt 16.9 sätestab, et tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis. Käesolev nõue tuleneb MuKS § 7 lg 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale suunatud tegevusi, sh ilme muutmist. Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei tohi olla esitatud helendavate pindadega kastina, teleri tüüpi ekraanina jm sähviva, sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised tekitavad valgushäiringut ja hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima. Punktis 16.10 antakse nõuded kultuuriväärtuslikule ehitisele katuseakende paigaldamise kohta. Ajalooliste hoonete kasutuses hoidmiseks võib katuseaken selge tänapäevase lisandusena olla vajalik katusealuse täiendava pinna kasutusele võtmiseks. Pööningule valguse saamiseks on katuseaknad üks võimalus, mille kasutamist kaaluda. Katuseakende kavandamisel eelistatakse nende paigutamist kohta, mis on võimalikult vähe vaadeldav, näiteks hoovipoolsele küljele, et säilitada kultuuriväärtuslike hoonete tänavapoolse külje autentne välimus. Vähese vaadeldavusega kohad on need, mis ei ole avalikust linnaruumist – tänavalt või olulistest vaatekohtadest – nähtavad. Katusemaastik on üks punktis 6.2 nimetatud Haapsalu muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtustest, mistõttu on katusemaastikku muutvate katuseakende paigaldamise võimalikkus ja laad igakordselt kaalutav hoone arhitektuuri, katusemaastiku muutmise ning avaliku ruumi häiringu seisukohast. Katuseakende puhul tuleb igal juhul arvestada hoone fassaadide akende rütmiga ja sümmeetriaga, eriti tänavapoolsetel külgedel jälgida, et need ei paikneks katusepinnas väga tihedalt ja domineerivalt. Punkt 17 sätestab nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetel. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded kehtivad ka juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele korralduse uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. Punkt 17.1 sätestab, et tööde tegemisel lähtutakse sobivusest lähiümbruse hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme. C-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse 28 ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda. Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada, kuid tulemus peab siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale sobiv, sh materjalikasutuselt. Punkt 17.2 sätestab, et kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale; traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Ka C-kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine muinsuskaitseala üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada ajaloolisele keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid välisviimistlusmaterjale. C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B- kaitsekategooria hoonetest laiemad. Plastikaknaid ja -laudist muinsuskaitsealal kasutada ei tohi, kuid näiteks õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidel ei kasutata, on C-kaitsekategooria hoonete puhul võimalik lahendus. Laine- või trapetsplekki ei tohiks kasutada ka abihoonetel, kuid nt nn klassik-tüüpi sileplekk või eterniit on C-kaitsekategoorias oleval abihoonel võimalik lahendus. C-kategooriasse kuulub palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele sobivale lahendusele seab tingimused Muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva projekti menetlemise käigus. Punkt 17.3 sätestab, et välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid. C- kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine üldjuhul lubatud, kuid säilitatakse akende ja räästa proportsiooni suhe seinapinda ja nende olemasolul ka iseloomulikud fassaadidetailid. See tähendab, et soojustamisel tuleb pikendada räästast, tõsta aknad seina suhtes sellisele kaugusele, nagu need on olnud jne. C-kategooria hoonetelgi võib olla fassaadidel iseloomulikke detaile, mida soojustuse peale tõsta või markeerida (nt mõni bareljeef vms). Punktides 17.4–17.6 antakse suunised juurdeehitiste, tehnoseadmete ja reklaamide osas, mis on samad kui A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnapilti kui tervikut. Punktis 18 antakse nõuded uue ehitise püstitamiseks muinsuskaitsealale. Täpsemad nõuded uushoonete püstitamisele antakse üldjuhul kinnistu detailplaneeringu ja selle muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad nõuded loovad raamistiku detailplaneeringu või uushoonestuse muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Punkt 18.1 sätestab, et uue ehitise püstitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja -tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahtudest, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, välisviimistlusest ja katusemaastikust ning katus kavandatakse üldjuhul kaldkatusena. Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav krunt asub, ning krundist üle tänava asuv hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises käsitlemises. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist mahtude erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui hoovis asuva C-kaitsekategooria asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali hoovihoonete paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, 29 kinnistu põhihoonete mahtudest. Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige enne II maailmasõda ehitatud A- ja B-kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava krundi lähiümbruses on II maailmasõja järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana üldjuhul ei kasutata, kuna need pole muinsuskaitseala kui terviku suhtes sama iseloomulikud. Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi muinsuskaitse eritingimuste raames. Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul tuleb arvestada olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise paiknemisega piirkonnas. Välisviimistluse valimisel tuleb samuti keskkonnaga arvestada, vältida teravaid kontraste ümbritsevaga. Katusemaastikust lähtumine tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajaloolise hoonestuse katusemaastikuga: viil- ja kelpkatuste piirkonnas on eelistatud ka uue hoone puhul kaldkatus, lamekatustega piirkonnas lamekatus jne. Punktis 18.2 sõnastatakse, et uue hoone välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul ühtemoodi: traditsiooniliste materjalide kasutamise nõue nii A-, B- kui C-kaitsekategooria hoonete kui ka uusehitiste puhul aitab säilitada muinsuskaitseala terviklikkust. See ei tähenda, et uushooneid peaks ehitama ainult puidust ja punasest tellisest või paekivist, aga piirkonnas levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine aitab uushooneid paremini keskkonda integreerida. Punktis 18.3 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktis 1 seatud nõudeid. Need on ehitised (kioskid, avalikud tualetid, kuurid jms), mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt vajalik kohaliku omavalitsuse üksust ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka sellise ehitise püstitamiseks saada Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Selliste väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid, kuid kõrgendatud nõuded arhitektuursele ilmele ei ole üldjuhul vajalikud, ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole alati isegi võimalik. Väikeehitise puhul on varasema hoone kopeerimine üldjuhul aktsepteeritud tegevus (näiteks kunagise lihtsa puitkuuri asemele tehakse samasugune), selliste väikehoonete puhul ei eeldata tänapäevase arhitektuurikeele kasutamist. Punktis 18.4 sätestatakse, et ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust. See tähendab, et sellised ehitised tuleks üldjuhul paigutada hoone taha hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui seda ei ole võimalik tagada, siis on väikeehitis kujundatud selliselt, et see ei häiriks ega domineeriks ajaloolises keskkonnas või olemasoleva hoone suhtes või oleks võimalikult varjestatud (näiteks sõreda puidust restiga kaetud vms). Nõue mitte kahjustada hoone konstruktsioone ja viimistlust 30 tähendab seda, et autovarjualune vms väikeehitis ei paikne ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitab oma kinnitustega füüsilisi kahjustusi seintele või nt kogub oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades ohu, et niiskus satub konstruktsioonidesse. Punktis 18.5 sätestatakse, et ajaloolistele avalikele haljasaladele uusi ehitisi ei püstitata; välja arvatud juhul, kui laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja kujunduses või püstitatakse avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms.) Lubatud on ka mittemahulised rajatised nagu trassid, teerajad jms – selliste rajatiste ehitamist ei saa lugeda püstitamiseks. Ajaloolised avalikud haljasalad on oluline osa Haapsalu kui kuurortlinna miljööst ja väärtusest elu- ning puhkekeskkonnana, mistõttu ei ole nende täis ehitamine lubatud. Samas on erinevad haljasala puhkealana toimimiseks vajalikud rajatised ja väikeehitised parkides ja haljasaladel alati olnud ja neid võib edaspidigi Muinsuskaitseameti nõusolekul rajada. Kaitsekorraga jäetakse põhimõtteline võimalus olemasolevate hoonete laiendamiseks. Punktis 19 antakse nõuded kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele. Punktis 19.1 sätestatakse, et muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse. Kinnistupiiride suurus ja paiknemine on läbi sajandite määranud sinna püstitatavate ehitiste paiknemise. Muutuste kavandamisel kinnistustruktuuris kaalutakse konkreetse kinnistu ajalist väärtust, seotust sellel paikneva hoonestuse ning kvartalis üldiselt tavaks oleva kinnistute struktuuriga. Muinsuskaitseala kontekstis loetakse väärtuslikuks eelkõige II maailmasõja eelset kinnistustruktuuri, eriti kui ajalooline kinnistu ja kultuuriväärtuslik hoonestus on mõlemad säilinud. Samas ka hilisemad kinnistud võivad olla sellised, mis sobituvad kvartalis väljakujunenud kinnistustruktuuriga ja mille muutmisel – liitmisel või jagamisel – tekiks ebakõla kinnistute suurustes, mis võib hakata mõjutama ka kavandatavate ehitiste paiknemist. Kinnistu piiride nihutamist seal paiknevate ehitiste teenindamiseks või omandisuhte täpsustamiseks on võimalik kaaluda ka II maailmasõja eelsete kinnistute puhul. Näiteks võib olla vajadus nihutada naaberkinnistute piiri selliselt, et kinnistul asuv abihoone oleks tervikuna ühel kinnistul. Punkt 19.2 sätestab, et alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), määratakse krundile lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada. Krundil asuva ehitise hooldamise ja teenindamise vajadus on üks sagedasemaid põhjusi krundipiiride nihutamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kruntide tekkimist, samuti kitsaid kiile ning kinnistute moodustamist, millel puudub väljapääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus. Punkt 20 sätestab nõuded tänavate, õuemaa, haljastuse ja linnakujunduse elementidega seotud tööde tegemisele. MuKS § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal, lisaks tuleb kohalikul omavalitsusel kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamine, kui taotluse ese on seotud mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega (MuKS §52 lg 4). 31 MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Nimetatud tööd on jäetud muinsuskaitseseaduses üksikasjalikult sisustamata ning seetõttu on need määratlemata õigusmõisted, mida tuleb sisustada õiguse tõlgendamise erinevate viiside kaasabil. Kui õigusakt ise määratlemata õigusmõiste sisu ei määratle, tuleb eelistatult lähtuda sõnade üleüldiselt levinud või nende tavatähendusest. Määratlemata mõiste sisu määratlemisel saab arvestada ka rakenduspraktikaga. Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senises tegevuspraktikas olnud suuremahulised tööd, näiteks ehitamise või trasside rajamisega seotud kaevetööd, ulatuslikum pinnase koorimine, puurimine. Loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Sellised tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kahjusta arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu ei ole nende tööde jaoks tööde tegemise luba vaja taotleda. Kõrghaljastuse rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, samuti on kõrghaljastuse rajamisel oluline kaaluda selle sobivust ajaloolisse keskkonda. Kõrghaljastuse moodustavad üldjuhul leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m kõrguseks kasvavad) põõsad. Kaevetöö on üldjuhul sügavamal kui 30 cm pinnases tehtav töö või pinnase planeerimise käigus maapinna kõrguse muutmine üle 30 cm, tagasitäidetavate süvendite kaevamine ja tagasitäitmine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast; süvendi kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast. Pinnase teisaldamine on pinnase kaevamine, selle teisaldamine ja muldrajatistesse paigaldamine. Pinnase juurdeveona on silmas peetud suuremahulist pinnasevedu maapinna tasandamiseks ja täitmiseks. Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine. Punktis 20.1 sätestatakse, et väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse. Ajaloolised piirdeaiad aitavad tajuda tänavaruumi vana ja kultuuriväärtuslikuna. Kultuuriväärtuslikud võivad olla nii hoone ehitusaegsed, varasemad kui ka hilisemad piirdeaiad, -müürid, -postid ja väravad, sest muinsuskaitsealal väärtustatakse erinevaid ajaloolisi kihistusi. Juhul, kui seisukorrast tingitult pole võimalik ajaloolisi piirdeid säilitada või on osa piiretest hävinud tuleb need taastada analoogsel kujul. Punktis 20.2 on sätestatud, et uute piirdeaedade, -müüride, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine jms) ja sobivusest krundi hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus; tõkkepuid ei paigaldata. Piirdeaed peab sobituma ka krundil oleva või sinna rajatava hoonega. Ajaloolises linnatuumikus ei rajata tänapäevaseid tõkkepuid, sest need on sinna ebasobivad elemendid. Liikluse reguleerimiseks võib kasutada tõkisposte ja muid teisaldatavaid liiklust piiravaid vahendeid. Punktis 20.3 seatakse nõue säilitada kivisillutis (paeplaadid, munakivid) jm väärtuslik katend või taaskasutada see ehitusprojektiga hõlmatud ala sees. Ajaloolised katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui tänavatel või hoovides 32 olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse ajaloolised sillutiskivid või katendid, siis need säilitatakse ja võetakse uuesti kasutusele kas olemasolevas asukohas või erandjuhul ka mujal samal kinnistul või tänavaruumis, rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. Seega tuleb projektide puhul, kus on teada, et tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, seda võimalusel eelnevalt uurida ja välja selgitada, kas ajaloolisi katendeid leidub. Samuti nähakse sellistes projektides ette kohad, kus (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid projektlahendusse sobiva osa. Punktis 20.4 antakse nõue, et uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse kvaliteetse ligipääsetava linnaruumi põhimõttest ja ajaloolisest lahendusest, näiteks sõiduteel eelistatakse asfaltkattele sillutiskivi (nt muna- või ajaloolist klompkivi), kõnniteel kasutatakse sillutisplaate või -kive, hoovides ja aedades eelistatult looduslikke sillutiskive, -plaate või kivisõelmeid. Erinevate katendite kasutus mitmekesistab linnaruumi ning on oluline osa selle ajaloolisest ilmest. Eriti vanalinna alal on oluline taastada kivisillutisi. Hoovides on Haapsalule kui aedlinnale omase haljastuse säilimise eesmärgil oluline vältida pindade suuremahulist sillutamist. Punkt 20.5 seab nõude sademevee hoonetest ja rajatistest eemale juhtimise tagamiseks - selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud pinnasekalded. Hoonete soklite ääres säilitatakse pinnasekalded suunaga hoonest eemale, mis aitavad kaitsta hoonet liigniiskuse eest ja tagavad nii hoonete pikemaajalise säilimise. Juhul, kui krundil või tänaval puuduvad pinnasekalded, mis juhivad sademevee ehitisest eemale, tuleb need rekonstrueerimisel rajada. Punkt 20.6 määrab, et tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; seatakse nõue välistada pinnasevee imbumine hoonesse ning tänava sademevee juhtimine krundile. Seega tuleb tänava rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsida, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse või pinnasekallete tõttu on vajalik tänavapinda allapoole viia, ja vajaduse korral see tänava rekonstrueerimisprojektis kavandada. Punkt 20.7 kohustab säilitama ja võimalusel taastama ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms). Tegu on enamjaolt liigutatavate elementidega, mida säilitatakse eelistatult olemasolevas asukohas ja võimalusel hävinud elemendid taastatakse. Põhjendatud juhtudel, kui seda näeb ette tänava, väljaku või muu avaliku ruumi tervikkontseptsioon, võib neid elemente ja väikevorme ka teisaldada ja taaskasutada. Punkt 20.8 sätestab, et uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ja sellesse sobituvalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust. Ümbritseva keskkonnana mõistetakse arvestamist nii kultuuriväärtuslike hoonetega, kõrghaljastuse kui ka avaliku ruumiga. Lahendused võivad olla nii tänapäevase disainiga kui ka ajaloolistest linnaruumi elementidest lähtuvad, kuid ajaloolisesse keskkonda sobivad, st vajadusel erilahendused. See võib tähendada nt väiksemaid liiklusmärke nagu Tallinna vanalinnas, erinevalt tavapärastest terashallidest piirdetorudest tumedaid jne. 33 Aluspinnaga kohtkindlalt ühendamata hooajalise inventari paigaldamist ei pea Muinsuskaitseametiga kooskõlastama. See hõlmab nt lahtiste pinkide, toolide, lillekastide jms paigaldamist linnaruumi, samuti hooajalise pargi- ja rannainventari (batuudid, vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms) paigaldamist haljasaladele. Samas kui haljasalale hakatakse rajama suuremaid atraktsioone, mis loetakse EhS mõttes spordi- ja puhkerajatisteks, nagu näiteks karussellid, või kohtkindlalt kinnitatud püsivad spordirajatised nagu kettagolfi rajad, siis sellised rajatised on juba ajaloolist haljasala muutvad ja vajavad Muinsuskaitseameti kaasamist otsustusprotsessi. Punkt 20.9 sätestatakse, et tänavate hooldamisel ei tohi kahjustada külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust ning sel põhjusel võimaluse korral tänavaid hoonete ja kõrghaljastuse vahetus läheduses ei soolatata. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine kahjustab ajalooliste hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga. Eelistatud on nt sõelmete kasutamine, kuna sellel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele ja kõrghaljastusele. Punktis 20.10 on loetletud avalikud ajaloolised pargid ja haljasalad Haapsalu muinsuskaitsealal, mis moodustavad olulise osa linna 19. sajandil kujunenud kuurortlikust iseloomust ning mis tuleb säilitada. Ajaloolised haljasalad on tähistatud kaardil korralduse lisas 3. Ajalooliste haljasalade osas vajab säilitamist nende struktuur, planeering, iseloomulikud vaated, väärtuslik haljastus (puud, põõsad jm) ja ajaloolised väikevormid – piirdeaiad, pargimööbel ja muu selline. Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. See, millised pargistruktuurid ja haljastus on väärtuslikud ja mis isetekkeline, selgitatakse välja uuringute ja eritingimuste koostamise käigus. Haljastuse taastamisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra (algne projekt, linnakaart, fotod jms) ja muutunud linnaruumi, sealhulgas haljasala rajamisajast hiljem rajatud, kuid orgaaniliselt haljasala väärtuslikuks osaks muutunud haljastuse koos arhitektuursete väikevormidega. Ka haljastuse puhul on olulised erinevate aegade iseloomulikud kihistused. Puuderidade taastamisel ei kasutata üksikpuudega vaheleistutusi, vaid taastatakse need terviklike lõikudena. Puuderidade puhul on oluline nende esteetiline lahendus, sealhulgas sama suurusega puud tänavalõigus. Tänavate ja trasside kavandamisel arvestatakse alati puuderidadele piisava kasvuruumi jätmisega nii maa peal kui maa all. Punktis 20.11 seatakse haljastuse nõuded hoovides ja avalikus ruumis, mis ei ole kaitsekorras määratletud väärtuslike haljasalade või parkidena. Hoovides ja kogu muinsuskaitseala avalikus ruumis on oluline säilitada võimalikult palju haljastust, sh kõrghaljastust, et säilitada muinsuskaitsealale iseloomulik kuurortlinna miljöö. Hoovide ja aedade haljastuse taastamisel või rajamisel lähtutakse piirkonnale ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike: pärn, vaher, tamm, kask, must leeder, viljapuud, sirelid, ebajasmiinid jms. Elupuid hekitaimena ei kasutata, kuna elupuuhekk on Haapsalu muinsuskaitsealale võõras haljastusviis. Punkt 20.12 täpsustab puude raiumise nõudeid. Lubatud on raiuda kuivanud või ohtlikuks muutunud puid, samuti oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks. Puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal krundil või muinsuskaitsealal (nt samal tänaval või haljasalal, mitte kaugel äärelinnas väljaspool muinsuskaitseala). Muinsuskaitsealal loetakse väärtuslikuks ka viljapuud, kuna need on olulised miljöö 34 kujundajad. Viljapuude puhul ei tule säilitada iga konkreetset viljapuud, vaid oluline on säilitada viljapuude tava hoovide ja aedade haljastamisel. Punktis 20.13 sätestatakse, et muinsuskaitsealal tehtavate ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri ei kahjustata. Enamlevinud ehitustööd, millega võidakse kahjustada puude juuri, on tänavate rekonstrueerimine, trasside uuendamine või hoonete püstitamine. Punktis 21 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks. Punktis 21.1 sätestatakse arheoloogiapärandiga arvestamise kohustus kaeve- ja muu pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde planeerimisel. Minimaalse sekkumise põhimõttest lähtumiseks tuleb arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal välja selgitada võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks projektis arvesse võtta. Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste andmine) tuleb koguda piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta: tuleb arhiivi- ja bibliograafiauuringu abil analüüsida keskaegset ning varauusaegset ja uusaegset linnaruumi, vajadusel teha arheoloogiline eeluuring, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta väärtuslikke ehituskonstruktsioone ja -detaile, ja muid arheoloogilise kultuurkihi elemente, sh matmispaiku. Uuringute vajaduse ja täpse ulatuse, liigi ja läbi viimise aja määrab Muinsuskaitseamet. Uuringute läbi viimise aja all on silmas peetud ennekõike seda, kas uuringud viiakse läbi juba detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimuste menetluse käigus või pärast nende kehtestamist või andmist kaevetöödele eelnevalt või nende ajal. Korralduse selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitiste kavandamine praegu hoonestamata alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine, samuti parklate jms tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnoliinide kavandamine. Tehnoliinide jm taristu puhul on oluline leida neile trassid, kus kultuurkiht on juba läbi kaevatud, ajaloolistes müürides on juba augud või on võimalik minna müüri või kultuurkihi alt. Vältida tuleb tehnoliinide koridoride kavandamist piki ajaloolisi müüre või diagonaalis läbi nende, sest nii kahjustatakse arheoloogiapärandit suuremas mahus kui minimaalne sekkumine lubaks. Ruumiotsuse tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt. Põhjendatud juhtudel, kui on oht, et plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist sügavamal, kui kaevetööd ise otseselt puudutavad, siis selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajadusel kuni loodusliku pinnaseni. Arvestades ehitiste ja rajatiste kapitaalsust ja eluiga ja nende mõju sügavamatele pinnasekihtidele, on vajalik kavandatavate kaevetööde alal läbi viia arhiivi-, bibliograafia ja/või arheoloogiliste uuringutega terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teavet kihtide stratigraafilise ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse ainult vaiade ala 35 läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ning ei säili ka võimalust tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis. Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata, kuid parim lahendus leitakse iga projekti puhul eraldi lähtudes konkreetse krundi ja hoone suurusest, kujust ning asukohast ajaloolises linnaruumis. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja - detailid tuleb säilitada maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus. Punktis 21.2 nõutakse, et väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid tuleb võimaluse korral säilitada. Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja detailid on peamiselt keskaegse ja varauusaegse hoonestuse tarindite jäänused. Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta originaali. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest tuleb loobuda, kui seda plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud konstruktsiooni edasise säilimise. Sel juhul tuleb eelistada originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali säilimist. Kui põhjendatud juhul ei ole võimalik maa-alust ajaloolist ehituskonstruktsiooni täies ulatuses säilitada, siis see dokumenteeritakse nõuetekohaselt. V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded Korralduse punktis 22 on sätestatud, et muinsuskaitsealal on kaitsevöönd, mis on esitatud kaitsekorra lisas 1. Korralduse punktis 23 tuuakse välja Haapsalu muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ning selle täitmiseks vajalikud põhimõtted. Kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid, merelt ja üle Väikese Viigi ning vaated muinsuskaitsealalt merele. Muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid tähendab muinsuskaitseala suunalistel tänavatel vaadete säilitamist muinsuskaitsealale, st galeriide jms üle tänava rajatavate ehitiste vältimist, mis looksid visuaalse tõkke muinsuskaitseala ette. Korralduse punktis 24 tuuakse välja, et kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2) piki ajaloolisi tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta. Uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes muinsuskaitsealaga. Järskude üleminekute vältimise all hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses mõistetakse muinsuskaitseala hoonestusega sarnase mahu, kõrguse ja tihedusega 36 hoonestusmustri jätkamist. Uue hoonestuse võimalik kõrgus kaitsevööndis määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste analüüsi tulemusena või projekti menetlemisel lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja vanalinna vaadeldavusest konkreetses kohas. VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis. MuKS § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33 sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning § 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest. Korralduses nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Punktis 25 antakse leevendused muinsuskaitsealal tööde tegemise loa nõudest. Loakohustuse puudumine tähendab, et nendel juhtudel ei ole tarvis koostada eelnevalt ka muinsuskaitse eritingimusi. Punktis 25.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel ning ilme muutmisel (leevendus MuKS § 52 lg-st 1). Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel ja tööde teostamisel tuleb lähtuda C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (korralduse punkt 17.) Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses. Punktis 25.2 sätestatakse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks juhul, kui kohalik omavalitsuse üksus on Muinsuskaitseameti raieloa või ehitamist lubava loa menetlusse kaasanud ja amet on loa kooskõlastanud. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohalik omavalitsus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste (kohvikuterrassid, suvised müügikohad jms) lubade menetlusse, siis ei pea väljastama sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui linnavalitsus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta (nt kuna KOV-i loakohustus hõlmab ainult teatud omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), siis on nõutav Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba. Punktis 25.3 sätestatakse, et muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel info- või reklaamikandja paigaldamiseks luba ei väljasta. Punktis 26 antakse leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis määratud juhtudel tööde kooskõlastamise või teavitamise nõudest. 37 Punktiga 26.1 leevendatakse olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja laiendamise kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga, välja arvatud juhul, kui laiendamine hõlmab mahulist juurdeehitamist. Tegemist on leevendusega MuKS § 58 lg-st 1, mis näeb ette, et pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Olemasoleva hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt. Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja hoonestusstruktuure. Juhul, kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi juurdeehitusi, siis tuleb see muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Punktiga 26.2 leevendatakse omaniku või valdaja MuKS § 58 lg-st 2 tulenevat kohustust teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või - loakohustuse puudumise korral. Sellised ehitised on alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 m kõrgused ehitised. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik. VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate mälestiste kaitsevööndid. MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse põhimõtted, millest tuleb lähtuda mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi vajadust, kuid kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga. Punktiga 27 sätestatakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alaliste kinnismälestise puhul, mille läheduses on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist. Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi. Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub muinsuskaitseala piirist välja. Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh arheoloogiamälestise kaitsevööndis leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti. VIII osa. Lõppsätted. Punkt 28 sätestab, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Punktis 29 sätestatakse, et vastavalt muinsuskaitseseaduse § 91 lg 1 lõpeb Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. aasta määruse nr 181 „Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus punktis 28 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada 38 halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse põhjendused ja selgitused on esitatud seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. 5. Kaitsekorra ettevalmistamise ja menetluse kirjeldus Kaitsekorra koostamise ettevalmistamisega alustati 2022. aastal aprillis, kui Muinsuskaitseameti peadirektori 08.04.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/33-A moodustati kaitsekorra koostamise töörühm Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Carolin Pihlap juhtimisel. Töörühm käis koos 6 korda, koosolekutel arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorra aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega. Töörühma koosolekutele eelnevalt ja osaliselt ka nendega paralleelselt toimus Haapsalu muinsuskaitseala, sealhulgas laiendatava ala hoonestuse inventeerimine, mille viis läbi Muinsuskaitseameti lepingupartner. Töörühm vaatas Haapsalu muinsuskaitseala inventeerimise tulemused hoonete kaupa läbi ning tegi kaitsekategooriate ettepanekutes mõningaid muudatusi. Töörühma protokollid ning inventeerimisaruanne koos kaitsekategooriate ettepanekute tabeliga, millesse on töörühma tehtud ettepanekud sisse viidud, on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel. Korralduse väljatöötamise käigus koostati lisaks inventeerimisele veel kaks alusuuringut: Haapsalu ajaloolise haljastuse analüüs (Kalli Pets, Muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik, 2022) ning Eksperthinnang Haapsalu linnuse varemete ja vallikraavi, linnakindlustuste ning arheoloogiliselt tundlike alade kohta. (Anton Pärn, arheoloog, SALM, 2022). Samuti arvestati korralduse väljatöötamisel Haapsalu üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste (Ülla Paras, 2020) ja menetluses oleva Haapsalu üldplaneeringu eelnõuga. Haljasalade uuringu põhjal kaardistati olulised ajaloolised haljasalad ning arheoloogiliselt tundlike alade uuringu alusel määrati tingimused arheoloogiapärandi kaitseks. Muinsuskaitseala elanikke, omanikke ja kohalikku kogukonda kaasati teabepäevade kaudu (27.04.2022 ja 30.09.2022). Avalike teabepäevade kohta avaldati info Lääne Elus, Muinsuskaitseameti kodu- ja FB-lehel, samuti edastati info muinsuskaitseala kinnisvaraomanike e-posti aadressidele. Toimuvat protsessi on tutvustatud Lääne Elu artiklites „Kalli Pets: minevikule ehitatud linn väärib hoidmist ka tulevikus“ (27.04.2022) ja „Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala laieneb“ (17.09.2022) 27.04.2022 toimus Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi saalis teabepäev, kus vestlusringis ning laudkonniti arutleti Haapsalu väärtuste ja kaitse tuleviku üle. Ettekanded ja sündmuse kokkuvõte on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel. 30.09.2022 toimunud teabepäeval Haapsalu Linna Algkooli saalis tutvustati avalikult muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piiride muutmise ettepanekut, läbiviidud alusuuringuid ning hoonete kaitsekategooriate ettepanekuid. Teabepäevadel kogutud infot, arvamusi ja ettepanekuid on rohkemal või vähemal määral arvestatud ka kaitsekorra koostamisel. Lisaks nimetatud 6 koosolekule kohtus töörühm veel 3 korral e-koosolekutel, mille käigus vaadati läbi korralduse sõnastust. Kõik töörühma otsused on olnud konsensuslikud. 39 23.02.2023 tutvustati Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra ettevalmistamise protsessi ja valminud eelnõu mustandit Haapsalu Linnavolikogule. Kaitsekorra avatud menetluse algatamise otsuse tegi Muinsuskaitseameti menetluskomisjon oma 28. veebruari 2023. aasta koosolekul. Ajavahemikul 07.03.-09.04.2023. a oli kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga avalikul väljapanekul. Avalikust väljapanekust ja sellele järgneva avaliku arutelu ajast ja kohast teavitati ajalehes Eesti Päevaleht 07.03.2023 ning ajalehes Lääne Elu paberlehes 09.03.2023 ning veebiversioonis bännerina ajavahemikus 07.-12.03.2023, lisaks Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, Facebookis ja pressiteates). 7.03.2023 saadeti ka e-kirjadega teavitused 1144 adressaadile (sh 401 adressaati muinsuskaitsealal, 76 laieneval alal, 629 kaitsevööndis ning 38 kaotatava kaitsevööndi alal). 14.07.2023 saadeti korduskiri neile 414 adressaadile, kes ei olnud esimest e-kirja avanud. Täiendavalt saadeti 14 tähitud kirja teavitust mitte avanud muinsuskaitseala laieneva osa adressaatidele ning 21 tähitud kirja muinsuskaitsealal A-kaitsekategooriasse määratud hoonete omanikele. Eelnõuga seotud materjalid olid kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel. Lisaks veebilehele olid kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja lisad kättesaadavad Muinsuskaitseameti kontorites (Haapsalu kontoris aadressil Jaani tn 2 ja peakontoris Tallinnas Pikk tn 2). Avaliku väljapaneku jooksul laekus vastuväiteid, arvamusi ning täiendus- ja parandusettepanekuid 5 isikult. Esitatud vastuväidete, arvamuste ja ettepanekute osas kujundas Muinsuskaitseamet seisukoha ja edastas selle kaks nädalat enne avalikku arutelu toimumist arvamuse saatjale kirjalikult. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja vastuväited ning Muinsuskaitseameti võetud seisukohad on toodud seletuskirja lisas 2. Esitatud ettepanekute alusel eelnõu ega seletuskirja sisu või sõnastust ei muudetud, muudeti vaid ühe hoone kaitsekategooriat. Avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta saadeti meeldetuletus e-posti kaudu (olemasoleva ja kavandatava muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnisvaraomanikud, sh samuti vastuväidete, arvamuste ja ettepanekute tegijad) ning teavitati veekord Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, Facebookis). Kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimus 04.05.2023 Haapsalu linnuses10. Kohapeal osales 30 inimest, lisaks toimus veebiülekanne, kus osales ca 15 inimest. Avaliku arutelu videosalvestus on järele vaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehel11. Arutelu käigus tutvustati esmalt veelkord kogu kaitsekorra eelnõu ettevalmistuse protsessi ning olulisemaid muudatusi võrreldes kehtiva muinsuskaitseala põhimäärusega, seejärel esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning nendele Muinsuskaitseameti poolt kujundatud seisukohti. Avaliku arutelu toimumise ajaks oli eelnõu Muinsuskaitseameti kodulehel väljas sellisena, et avatud menetluse käigus avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekust lähtunud ühe hoone kaitsekategooria muutmine oli juba kaardile kantud. Avaliku arutelu eel oli parandatud õigusakti eelnõu ja seletuskirja sõnastust minimaalselt, kuid see ei toonud kaasa sisulisi muudatusi: täpsustavalt lisati korralduse punktile 8.13 alapunkt, millega sõnastati põhimõte, et 10 Avaliku arutelu protokoll on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/haapsalukaitsekord 11 Vt. https://www.facebook.com/muinsuskaitseamet/videos/712010917368005 40 taimede kasvatamisega seotud kaevetöödeks, v.a kõrghaljastuse istutamiseks, ei ole Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa taotlemine vajalik. Seda muudatust tutvustati ka avalikul arutelul. Pärast avaliku arutelu toimumist otsustati eemaldada korralduse punkt 8.13, kuna tegemist ei ole põhimõttega, vaid seaduse rakendamise senise praktikaga. Sellest lähtuvalt täiendati seletuskirja punkti 20 selgitusega, et loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Arutelul tegi Muinsuskaitseamet üleskutse vajadusel esitada veel järgneva nädala jooksul ettepanekuid eelnõu parandamiseks ja ennekõike hoonete kaitsekategooriate muutmiseks, kui selleks peaks kellelgi põhjendatud soov olema. Ühtegi täiendavat ettepanekut ametile ei esitatud. Eelnõud tutvustati 27.06.2023 toimunud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale Muinsuskaitse Nõukogule. Nõukogu otsustas eelnõud toetada. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Haapsalu Linnavalitsusele. Täiendavaid ettepanekuid ei esitatud, Haapsalu Linnavalitsus toetas kaitsekorra vastuvõtmist. EIS-i kooskõlastusringile järgnevalt tehti väiksemaid sõnastuse muudatusi eesmärgiga kaitsekordade tekste võimaluse piires ühtlustada. 6. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Uus kaitsekord loob senisest suurema selguse muinsuskaitseala väärtustes, põhimõtetes, nõuetes ja leevendustes. Selle koostamisse on panustanud lai spetsialistide ning kogukonna esindajate ring, mis annab aluse tänapäeval oluliste väärtuste kaitseks Haapsalu muinsuskaitsealal. Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme erinevasse kategooriasse ja tööde tegemisel loakohustuse ulatuse sõltuvus sellest. Eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised jäigad reeglid ei ole põhjendatud. Selle tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete suhtes. Kuna senise põhimäärusega olid tööd hoonete interjöörides reguleeritud vanalinna alal kõikide hoonete puhul, siis leevenevad nõuded vanalinna alal kõikide B- ja C-kaitsekategooria hoonete puhul ning jäävad endiseks ainult 19 hoone puhul. Kõikide C-kategooria hoonete puhul toob kaitsekord kaasa olulise leevenduse loakohustuse osas. Loakohustuse vähendamisel väheneb kodanike jaoks halduskoormus ja ametnike jaoks töökoormus oluliselt. C-kategooria hoonetele ei anta enam muinsuskaitse eritingimusi ega Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, vaid ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse ehitusloast või -teatisest, millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse. B-kategooria hoonetele ei anta enam eritingimusi ega tööde tegemise lube sisetöödeks. Samuti väheneb halduskoormus ka raietööde ja hooajaliste ehitiste püstitamise osas, kuna Muinsuskaitseamet saab anda oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksuse loamenetluses ja ei pea eraldi luba väljastama. Muinsuskaitseala osaline laiendamine puudutab 44 kinnistut ja 72 hoonet, mis asusid 2005. aastast siiani muinsuskaitseala kaitsevööndis, enne 2005. aasta põhimääruse kehtestamist aga 41 samuti muinsuskaitsealal. Nimetatud 72 hoonest on 42 määratud B-kaitsekategooriasse ning 30 C-kaitsekategooriasse. Kaitsevööndis olles kehtis siiani kõigi nimetatud hoonete puhul nõue kooskõlastada ametiga ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine, (ka ajutine) püstitamine ning ümberehitamine, laiendamine, välisilme muutmine ja lammutamine; ehitusluba või ehitisteatist mitte vajavate eelpool nimetatud tööde puhul oli ameti teavitamise kohustus. C-kaitsekategooriasse määratud hoonete puhul kooskõlastab Haapsalu Linnavalitsus ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikud tööd ehitisteatise või -loa menetluse käigus Muinsuskaitseametiga – ses osas jääb menetlus samaks. Projekti koostades ja kõiksugu töid planeerides tuleb lähtuda punktis 17 sätestatud nõuetest. MuKS § 58 lg 2 tulenev teavituskohustus kaob, nii et C-kaitsekategooriasse määratud hoonete puhul asjaajamine võrreldes seniste kaitsevööndinõuetega lihtsustub. B-kaitsekategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet ehitusprojekti nõudvate hoone eksterjööri puudutavate tööde puhul projekti jaoks eelnevalt muinsuskaitse eritingimused. Eksterjööri puudutavad konserveerimis- restaureerimis ja ehitustööd ning ilme muutmine vajab Muinsuskaitseameti luba. Samas tekib hoonete omanikele ja valdajatele õigus taotleda Muinsuskaitseametilt ka hoonete hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks ja restaureerimiseks toetust. Kaitsevööndis see õigus puudub. Kaitsevööndi muutmisega väheneb oluliselt kinnisvaraomanike hulk, keda muinsuskaitselased piirangud edaspidi puudutavad (kaitsevööndit on olulisel määral vähendatud holmidel). Omanikele väheneb halduskoormus ja ametnikel töökoormus ka kaitsevööndi hoonete puhul, kus ametiga ei ole vaja kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist juurdeehitamist, ega teavitada alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise püstitamisest. Samas on muinsuskaitseala kaitsekorra sisu sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes oluliselt täpsemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Haapsalu linnasüdame väärtuste säilimise. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 9. Korralduse kooskõlastamine Korraldus esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Haapsalu Linnale. Põllumajandus- ja Regionaalministeerium ning Haapsalu Linn vastasid, et neil ei ole eelnõule märkuseid. Teised kooskõlastasid vaikimisi. 42 Seletuskirja lisa 1: Kaitsekategooriate põhjendused Seletuskirja lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast. Seletuskirja lisa 3: Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad. 43  SELETUSKIRJA LISA 2 Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid. Menetlused: 1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3) 2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS § 46–54) 3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4) Hooldamine ja Konserveerimine, Väliste piirdekonstruktsioonide Väliste piirdekonstruktsioonide Ehitamine (sh laiendamine, remontimine restaureerimine ja ehitamine restaureerimine ja konserveerimine ilme muutmine, sh värvimine ümberehitamine, siseruumides lammutamine) Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojektiko Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti kohustusega kohustuseta kohustusega hustuseta kohustusega kohustuseta kohustusega Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2 A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2 B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2 C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3 Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel. NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata muinsuskaitseametit (MuKS § 60).