(EIS) algatatud kooskõlastamine

Rahandusministeerium [email protected] 19.12.2023 nr 13-5/5079-1 Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 2 lehel 3. Käskkirja eelnõu lisa 5 (xlsx-fail) 4. Käskkirja terviktekst muudatustega 10 lehel Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Tartu Linnavalitsus Rakvere Linnavalitsus Tallinna Linnavalitsus Pärnu Linnavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Margit Tilk 628 2358, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 13.12.2023 MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga: Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 297 326 70,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 140 000 Tallinna linn (2023-2025) 350 000 Rakvere linn (2023-2025) 110 075 Saaremaa vald (2023-2025) 149 072 Pärnu linn (2024-2025) 77 455 1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 841 711 30,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 60 000 Tallinna linn (2023-2025) 150 000 Rakvere linn (2023-2025) 47 175 Saaremaa vald (2023-2025) 63 888 Pärnu linn (2024-2025) 33 195 1.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 6 139 037 2) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest lisada eelarvesse partneri Pärnu linna kulud. Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24 kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137 ja 26.oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 223). 2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu punktiga 1 lisatakse TATi punktis 6 määratud toetatavate tegevuste eelarvesse Pärnu linna kui partneri eelarve. Partnerluslepingu läbirääkimised elluviija Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Pärnu linna vahel võtsid planeeritust rohkem aega ning seetõttu sõlmiti partnerlusleping 30. novembril 2023. a, mitte 2023 aasta alguses nagu enamike partneritega. Partner alustab tegevustega 1. jaanuaril 2024. a ning tegevuste kulud on abikõlblikud kuni 31. detsembrini 2025. a. Käskkirja eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uus TATi lisa 5, millega lisatakse eelarvesse Pärnu linna kulud. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja eelnõu mõjud TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal ja rakendusüksusel paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid. 1 5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. 6. Käskkirja eelnõu jõustumine Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale, Rakvere linnale ja Saaremaa vallale. 2  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 26.01.2023 nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis- keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus) raames. 1.3 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“2 alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“. 1.4 Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele. 1.5 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.6 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. 1.7 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja 1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia) 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030) 1  nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.8 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) tähenduses on projekti pealkiri „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“. 2 Terminid 2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; 2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 2.2 Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega. 2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. 2.4 Sidusrühm on lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuse pakkuja, poliitikakujundaja, valdkondlik ekspert, tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool ja asutus, mis tegutseb rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas. 3 Toetatav tegevus, rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner 3.1 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel. 3.2 Rakendusüksus ja rakendusasutus. 3.2.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.2.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.3 Elluviija ja partnerid. 3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija). 3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn ja Saaremaa vald. 3.4 Toetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale. 3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg. 3.5.1 Elluviija tegevused. 3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine. 3.5.1.1.1 Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate teenuste arendamine, sealhulgas veebipõhiste (mitmekeelsete) teenuste pakkumine ja info kajastamine KOV-ide kodulehtedel. 3.5.1.1.2 Kohalike tugivõrgustike arendamine. 3.5.1.1.3 KOV-ides elavate sihtrühmade kaasamine. 2 3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine KOV-ides. 3.5.1.3 Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas. 3.5.1.3.1 KOV-ide nõustamine ja teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemis- valdkonna küsimustes. 3.5.1.3.2 Rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase teabe ja tervikpildi kogumine ning analüüsimine. 3.5.1.3.3 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna koordinaatorite võrgustiku arendamine. 3.5.1.3.4 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase koostöö toetamine KOV-ide ja sidusrühmade vahel. 3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine. 3.5.1.4.1 Ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine. 3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine. 3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 3.5.2 Partnerite tegevused. 3.5.2.1 Tartu linn arendab Tartusse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.2.2 Tallinna linn arendab Tallinnasse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.2.3 Pärnu linn arendab Pärnusse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.2.4 Rakvere linn arendab Rakverre elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.2.5 Saaremaa vald arendab Saaremaa valda elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.3 Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029. 3.5.4 Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, erineva keele- ja 3  kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. 4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad 4.1 Toetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja Alg- Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja tase (2024) (2029) mõõtühik Meetmete Välj KOV 0 Ei 5 7 Näitaja mõõdab nimekirja undn koordinaatorite kohaldu täiskohaga näitaja äitaj arv töötavate a Mõõtühik: arv KOV-ide koordinaatorite arvu, kes koordineerivad KOV-ides lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste pakkumist (punkt 3.5.1.1) TAT Välj KOV-ide 0 Ei 2 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- osaluskogude kohaldu kohalikul näitajad näita arv tasandil ja Mõõtühik: arv käivitatud sihtrühmade osaluskogude arvu (seotud partnerite tegevustega punktis 3.5.2). TAT Välj Kohaliku 0 Ei 2 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- tasandi kohaldu kohalikul näitajad näita koostöövõrgus- tasandil ja tike arv tegutsevate ja Mõõtühik: arv toimivate koostöövõrgust ike arvu, kuhu kuuluvad valdkondlike sidusrühmade esindajad (seotud partnerite tegevustega punktis 3.5.2). TAT Välj KOV-ide arv, 0 Ei 0 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- kus on kohaldu KOV-ide arvu, näitajad näita rakendatud kus on ja lõimumis- ja kasutusele kohanemistee- võetud välja kondade töötatud mudelit kohanemis- Mõõtühik: arv ja/või lõimumistee- konnad (punkt 3.5.1.2). 4  Näitaja Alg- Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja tase (2024) (2029) mõõtühik TAT Välj Koolitustel, 0 Ei 20 45 Eestis on 2022. spetsiifilised und- kogemuskohtu- kohaldu aasta oktoobri näitajad näita mistel, seisuga 79 ja õppevisiitidel KOV-i. Näitaja osalenud mõõdab, mitme KOV-ide arv KOV-i Mõõtühik: esindajad on osaluskord osalenud punktis 3.5.1.4 toodud tegevustes. TAT Välj Korraldatud 0 Ei 3 12 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- infopäevade arv kohaldu KOV-ide näitajad näita töötajatele ja korraldatud temaatiliste infopäevade arvu (punkt 3. 5.1.3). TAT Välj Korraldatud 0 Ei 3 12 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- üle-eestiliste kohaldu töötajatele ja näitajad näita koolituste arv ametnikele ja Mõõtühik: arv korraldatud koolituste arvu (punkt 3.5.1.4). 5 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood 5.1 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029. 6 Toetatava tegevuse eelarve Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 297 326 70,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 140 000 Tallinna linn (2023-2025) 350 000 Rakvere linn (2023-2025) 110 075 Saaremaa vald (2023-2025) 149 072 Pärnu linn (2024-2025) 77 455 1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 841 711 30,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 60 000 Tallinna linn (2023-2025) 150 000 Rakvere linn (2023-2025) 47 175 Saaremaa vald (2023-2025) 63 888 Pärnu linn (2024-2025) 33 195 1.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 6 139 037 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5. 7 Kulude abikõlblikkus 7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika 5  fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest. 7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. 7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel. 7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud: 7.3.1 KOV-ide ametnikele ja töötajatele ning sihtrühmale suunatud koolituste ja seminaride kulu; 7.3.2 KOV-ide ametnike ja töötajate õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires; 7.3.3 sihtrühmale suunatud sündmustel osalejate transpordi- ja toitlustamiskulu ning sündmusega seotud õppevahendite ja -materjalide kulu; 7.3.4 uuringute ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu; 7.3.5 kommunikatsioonitegevuse kulu; 7.3.6 tõlkekulu; 7.3.7 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks; 7.3.8 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; 7.3.9 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu; 7.3.10 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu punktis 3.5.1.2 toodud tegevuse puhul. 7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu; 7.4.2 esinduskulu ja kingitused; 7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; 7.4.4 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.4.5 partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu ning partneri tegevusi koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu; 7.4.6 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud. 8 Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1 Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26. 8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-des 24, 25 ja 33. 8.3 Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt. 8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. 8.5 Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama 6  rakendusüksusele: 8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest; 8.6.2 koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad. 8.7 Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitada rakendusüksuse nõudmisel. 8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude kohaselt. 8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega. 8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud. 9 Elluviija kohustused 9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt. 9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud: 9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; 9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest. 9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt; 9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul 7  vastava päringu saamisest arvates; 9.3.6 esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul maksumusega üle riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes; 9.3.7 elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigihangete nõustamist rakendusüksuse riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt; 9.3.8 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.9 tagama toetavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel; 9.3.10 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks; 9.3.11 moodustama koostöös rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija nõustamine punktis 3.5.1 toodud tegevuste planeerimisel; 9.3.12 tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 9.3.13 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt; 9.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 9.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 10 Partnerite kohustused 10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. 11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord 11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse. 11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. 11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. 11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva 8  puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. 11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. 11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt. 11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12 TAT-i muutmine 12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. 12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul. 12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta. 12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 12.8 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. 12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, 9  elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile. 13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36. 13.2 Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt. 13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6. 13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 14 Vaiete lahendamine 14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt. 14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksus. 15 Rakendussätted 15.1 Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3 Seirearuande vorm Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 7 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht 10  LISA 5 kultuuriministri käskkirjale Toetatava tegevuse "Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel" koguperioodi detailne eelarve Abikõlblikkuse periood: 1.01.2023-31.10.2029 Elluviija: Eesti Linnade ja Valdade Liit Tegevuste Tegevuste Rea nr Kulukoht Kokku tulemus väljund 1 2 3 Suurenenud on kohalike omavalitsuste suutlikkus pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, kohanemise teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja 1 sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel 6 139 037,00 1.1 Otsesed kulud 5 737 417,76 1.1.1 Otsesed personalikulud (elluviija töötajad) 592 000,00 Horisontaalsed kulud 1.1.2 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 26 000,00 1.1.3 Sisutegevuste kulud 5 119 417,76 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja 1.1.3.1 3 839 417,76 sisutegevuste toetamine 1.1.3.1.1 sh Tartu linn 200 000,00 On partnerlusleping 1.1.3.1.2 Tallinna linn 500 000,00 sõlmitud 7 KOViga 1.1.3.1.3 Rakvere linn 157 250,00 tagasipöördujatele. 1.1.3.1.4 Saaremaa vald 212 960,00 1.1.3.1.5 Pärnu linn 110 650,00 KOVides on väljatöötatud Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade rakendatud 1.1.3.2 180 000,00 väljatöötamine ja rakendamine KOVi-des kohanemis- ja lõimumisteekonnad On ellu viidud tõhus Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas valdkondlik 1.1.3.3 kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine 320 000,00 kommunikatsioon KOV-ide seas On tõstetud KOV ametnike ja KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise töötajate võimekust 1.1.3.4 780 000,00 võimekuse tõstmine TATi sihtrühmadega töötada Horisontaalsed 1.2 Kaudsed kulud 401 619,24 kulud