Vastus

Kristina Kallas Teie 24.10.2023 nr 8-1/23/4789 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 15.11.2023 nr 1-12/1531-2 Arvamus täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud haridus- ja teadusminister Tutvusime täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga ning toetame eesmärki tõsta täienduskoolituste õppe kvaliteeti ja seadustada mikrokvalifikatsiooniga seonduvat.1 Teeme eelnõu lahenduste kohta alljärgnevad märkused. 1. Nii kvaliteetne täienduskoolitus kui ka mikrokraadide õpe on oluline osa mh riigisektori tegevuse kvaliteedi pideval tõstmisel. On hea ja vajalik, et lisaks ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide tasemeõppele annavad kvaliteetset temaatilist haridust ja väljaõpet ka teised, kellel on selleks teadmised, oskused ja võimekus. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas asub Eesti Rahvusraamatukogu, kes tegeleb täienduskoolitusasutusena regulaarselt raamatukoguhoidjate kutse- ja täienduskoolitusega. Ükski ülikool infoteaduse ega infokorralduse magistriõpet ei paku. Infokorralduse rakenduskõrghariduseõpet pakub Tartu Ülikool. Tallinna Ülikool ei ole alates 2022/2023 õppeaastast avanud infoteaduste eriala magistri- ja bakalaureuse õppekavale vastuvõttu. Kutsekoolitust pakub Eesti Rahvusraamatukogu. Eestis on üle 800 raamatukogu, milles üle 2000 töötaja. Seetõttu ei saa n-ö vaba turu täiendusõpet ja mikrokraadi õpet üks-ühele võrrelda tavapärase erasektori ettevõtlusega. Need õppevormid on avalikus huvis, mistõttu võiks riik nende kasutust soosida. Leiame, et kuigi riigi soov kindlustada õigusnormide kaudu õppe kõrge ja teaduspõhine kvaliteet on hea ja õige, ei tohiks ükski nõue ega piirang mõjuda selliselt, et näiteks liiga kõrge riigilõivu või ülemäära koormava või kuluka formalistliku nõude tõttu loobub mõni koolitusega tegelev asutus senisest õpetamistegevusest või loobutakse täienduskoolitusasutuse loomisest. Regulatsioonil ei tohiks olla kvaliteetset õppetegevust pärssiv või väljasuretav mõju. Sellisena võivad mõjuda liiga suur riigilõiv, liiga kõrged nõuded koolitajale, liiga bürokraatlikud nõuded koolitustegevusele, aruandluseks lubatavad dokumendiformaadid vm. Eeltoodu alusel leiame, et eelnõu §-ga 3 kavandatavad riigilõivud 1450 eurot täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise ning 100 eurot mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava Eesti hariduse infosüsteemis registreerimise eest võivad oma suuruse tõttu mõjuda nii, et mõni hea väljaõpe või koolitus jääb tegemata. Raamatukogunduse valdkonnas oleks sellel tugev negatiivne mõju. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda riigieelarvest 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1e83c55-4c59-4ea4-9ef5-47d5b0de85a2 Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 rahastatavate täienduskoolitusasutuste, sh avalik-õiguslik juriidiliste isikute vabastamist riigilõivu tasumisest, ning teiste täienduskoolitusasutuste tasutavate riigilõivu määrade langetamist. Palume lisaks kaaluda, kas on võimalik vähendada täienduskoolitusasutuse tegevusele esitatavaid nõudeid. Need võivad olla väikesemahuliste koolituste korraldamisel ülemäära koormavad ja mõnikord ka ebavajalikud (kui on ühekordne koolitus, ei pruugi olla tagasiside küsimine ega selle analüüs vajalik). 2. Eelnõu § 1 p 12, kavandatav § 92 lg 1 – kuna iga mikrokvalifikatsiooniõpe koostatakse õppe ja valdkonna vajadustest lähtudes,2 teeme ettepaneku jätta eelnõust välja õppe miinimummaht 5 ainepunkti (5 x 26 = 130 õppetundi). Kui tegemist on valdkonna jaoks olulise õppega, ei peaks sellest loobuma põhjusel, et põhjendatud õppetunde on seaduses kirjas olevast numbrilisest näitajast vähem, või suurendama kunstlikult ja sisulise vajaduseta õppetunde seadusele vastavaks. Toetame seletuskirjas mainitud Iirimaa lahendust, et mikrokvalifikatsioonide omandamisel ei ole õpitundide piirangut, vaid need põhinevad omandatud oskustel/kompetentsidel. 3. Eelnõu § 1 p 12, kavandatava kõrgharidusseaduse §-ga 9¹ on sätestatud, et täienduskoolitusasutuse ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava vastavust seaduse nõuetele kontrollib ning nõuetele vastava õppekava registreerib hariduse infosüsteemis kuni viieks aastaks Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus. Kuna viimase puhul on tegemist Haridus- ja Noorteameti struktuuriüksuseks oleva Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuriga, ei ole meie arvates eelnõu lahendus, mille järgi delegeerib ministeerium oma ülesande enda valitsemisalas olevale ametile, korrektne ega vasta Vabariigi Valitsuse seaduse üldisele loogikale. Kui on teada, et ülesande täitja saab olema Haridus- ja Noorteamet, siis tema võikski seaduses pädevaks ja volitatud haldusorganiks määrata. 4. Eelnõu § 1 p 14, kavandatava § 11 lg 1 järgi peavad täiskasvanute koolitajal olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Seletuskirjas on selgitatud, et koolitajalt eeldatakse andragoogika-alaseid teadmisi ja oskusi. Palume nii kõrget nõuet kõikide täiskasvanute koolituste jaoks mitte kehtestada. Täiendusõppesse kaasatakse sageli valdkondlikke eksperte, kes koolitamisega tavapäraselt ei tegele, kuid kelle antavad teadmised ja kogemused on õppe omandamisel ja mõistmisel suure kaaluga. Õigussüsteem ei peaks mõjuma viisil, et edaspidi ei saaks eelneva koolitamiskogemuseta, kuid väga head eksperti koolitusele kaasata, või peaks seda eraldi õigustama. Iseäranis just tööalased koolitused on tulemuslikud siis, kui neis osalevad valdkonda hästi tundvad spetsialistid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Helen Kranich 628 2231 [email protected] 2 Väljavõte seletuskirjast: „.. aitab mikrokvalifikatsiooni kasutusele võtmine jätkata madalama haridusega inimeste haridusteed, toetab varasema õpikogemuse arvestamist, võimaldab jõuda tervikliku kvalifikatsioonini ning paindlikult reageerida tööturu või ühiskonnaelu muutustele.“.