Kiri

Rahandusministeerium Teie 10.10.2023 nr 13-3.7/6285-1 [email protected] Meie 13.11.2023 nr 1-12/1449-2 Audiitortegevuse seaduse ja vabariigi valitsuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab audiitortegevuse seaduse ja vabariigi valitsuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse märkustega. Toetame lähenemist viia õigusaktid tegelikkusega kooskõlla ja kaotada ära nõuded, mida praktikas ei rakendata ja mis pigem koormavad valdkonda. Seetõttu oleme nõus kavandatud muudatustega, mis puudutavad punkte 4 ja 6. Täpsemalt läbimõtlemist vajavad kavandatavad muudatused nr 1, 2, 3 ja 5. Meeles peab pidama eesmärki, miks Eesti Vabariik Euroopa Liiduga liitumisel endale avalikus sektoris siseauditi kohustuse võttis. Nagu väljatöötamise kavatsuse lk-l 4 välja tuuakse: „EL ootuste6 kohaselt tagab tugeva finantsjuhtimis- ja kontrollisüsteemi avalikus sektoris mõjus siseaudit - see annab sõltumatu kindlustandva arvamuse sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta ja aitab maandada organisatsiooni riske.“ Oleme arvamusel, et osa kavandatud seadusemuudatustest ei ole suunatud eesmärgi saavutamisele, mis Euroopa Liiduga liitudes võeti – tagada, et avaliku sektori siseaudiitori kutsetegevus oleks usaldusväärne. Pigem toob nõuete kaotamine kaasa arengu seiskumise ning taandarengu, mida on uuesti taastada aeganõudev. Muudatuse nr 1 eesmärk on, et muudetakse kehtivat AudS-i § 6 – lihtsustatakse siseaudiitori kutsete struktuuri, vähendades siseaudiitori kutsetasemete arvu: edaspidi ei omistata enam avaliku sektori üksuse ega ühingu siseaudiitori kutsetasemeid. Teisisõnu, säilima peavad atesteeritud siseaudiitori ja avaliku sektori siseaudiitori definitsioonid. Samas kui kaotatakse ära avaliku sektori siseaudiitori erinevad tasemed (üksuse ja ühingu siseaudiitor), tekib küsimus, mis nõudeid peab täitma / täidab isik, kes on avaliku sektori siseaudiitor. Ehk kui olemasolevad kutsed ja tasemed jäävad kehtima, peaks olema reguleeritud ka rakendussätted, keda edaspidi avaliku sektori siseaudiitoritena käsitletakse. Kavandatav muudatus nr 2 kaotab nõuded avaliku sektori siseaudiitoritele. Tulemusena saavad küll avaliku sektori juhid ise paindlikult otsustada, millise kvalifikatsiooniga töötajat tööle võetakse, kuid samas puudub sellisel juhul kohustus järgida rahvusvahelisi siseauditi standardeid. Ühelt poolt toetame lähenemist, et seaduse tasandil ei ole mõistlik reguleerida nõudeid avaliku sektori siseaudiitorite pädevusele. Teisalt võiks madalama tasandi õigusaktis olla nõue, et Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 siseaudiitori aruandeid allkirjastaval isikul on vajalik kutse, mis tagab aruannete usaldusväärsuse ja kvaliteedi. Unustada ei tohi tõsiasja, et avaliku sektori asutustes on siseauditil lisaroll avalikkusele suunatud. Siseaudit annab kindluse, et riigiraha on kasutatud eesmärgipäraselt ja kuluefektiivselt. Siseauditi aruanded on avalikkusele, sh ajakirjandusele oluline abivahend info kogumisel, tänu millele on tagatud riigi läbipaistvus. Siseaudiitori kutsetegevuse standardite järgmine ja siseaudiitorite pädevus (mida näitab kutsetunnistus) on omavahel seotud. Selgusetu on, milline peaks tulevikus olema avaliku sektori siseaudiitori kutsetegevus – kas siseaudiitori kutsetegevuse standardi järgimine jääb avalikus sektoris kohustuslikuks või riik otsustab, et avaliku sektori asutustes siseaudiitori kutsetegevuse standardit ei järgita või tehakse seda osaliselt. Sest järgides siseaudiitori kutsetegevuse standardit, on soovituslik, et üksuses töötab vähemalt üks sertifitseeritud siseaudiitor. Lisaks võib välja tuua, et muudatus piirab edaspidi kogemustega siseaudiitorite liikumist avalikust sektorist erasektorisse tööle ja vastupidi. Kui praegu värbavad suuremad audiitorfirmad ja erafirmad hea meelega tööle avaliku sektori siseaudiitori, teades, et järgitakse siseaudiitori kutsetegevuse standardeid, siis edaspidi on avalikus sektoris töötavatel siseaudiitoritel erasektorisse keerulisem suunduda, sest teatakse, et standardite järgimine ei ole olnud kohustuslik. Erasektori siseaudiitoritel ei ole aga huvi asuda tööle avalikku sektorisse, sest kutsealal töötamisega võib kaasneda kvaliteedilangus. Arusaadavalt ei ole siseaudiitorite liikuvus erasektorist avalikku sektorisse muudatusi arvestades olulise tähtsusega, aga Eesti riigi väiksust arvestades on paindlikkus väärtus, mida tasuks hoida. Muudatus nr 5 on turgu piirav, mis välistab tulevikus avaliku sektori siseaudiitoritel edaspidise oma nimel teenuse osutamise. Ühelt poolt ütleb riik, et AudS-i alusel antud kutsetasemed jäävad kehtima, teisalt avaliku sektori siseaudiitor oma nimel enam teenust osutada ei saa. Samal ajal on välja toodud fakt, et atesteeritud siseaudiitoreid on turul vähe ning nende osutatav teenus käib hinnatundlikele avaliku sektori asutustele üle jõu. Tekib ka küsimus, miks üldse riik seaduse tasandil avaliku sektori asutuste teenuse sisseostmise tingimusi reguleerima peaks. Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutseb riigi asutatud 34 sihtasutust. Praegu kehtiva riigivaraseaduse § 87 toob välja nõuded, millal riigi sihtasutuse nõukogu on kohustatud siseaudiitori ametikoha looma või siseaudiitori teenust ostma („aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot“). Teenusest võib ka loobuda, kuid selleks tuleb saada vajalik kooskõlastus asutajalt. Kultuuriministeeriumi haldusala 34 sihtasutustest on siseauditi kutsetegevuse korraldamise kohustus 23-l. Oleme sihtasutuste nõukogusid suunanud teenust sisse ostma ja seda eelkõige oma nimel teenust osutavatelt avaliku sektori siseaudiitoritelt. Peamiselt seetõttu, et teenuse omahind on soodsam ning neil on ka spetsiifilisem avaliku sektori asutuste siseauditeerimise töökogemus. Nõukogu liikmete tagasiside näitab, et teenusega ollakse üldjuhul rahul ning teatud regulaarsusega tehtav siseaudit tagab nõukogule oma ülesannete täitmisel lisakindlustunde . Juhul kui edaspidi lubatakse avaliku sektori organisatsioonile lepingu alusel siseauditeerimise teenust osutada üksnes atesteeritud siseaudiitoril, teeb see väiksematele avaliku sektori asutustele teenuse sisseostmise võimatuks. Väheneb turul siseauditeerimise teenust osutavate isikute hulk, mis omakorda tõstab teenuse hinda. On juba praegu teada, et turul ei ole piisavalt atesteeritud siseaudiitoreid. Soovitame ära oodata rahvusvaheliste siseaudiitorite kutsetegevuse standardite uuendamise, mis valmivad eeldatavalt 2023. aasta detsembris, ning kaaluda võimalust nõuda edaspidi avaliku sektori siseaudiitoritelt kutsetegevuse standardite tundmise eksami läbimist (atesteeritud siseaudiitor, CIA moodul 1, varasema CGAP-i asemel + olemasolev riigihalduse moodul). Selliselt ei peaks riik looma kulukat kohalikku eksamit (kavandatud muudatus nr 3) ja puudub ka eksami ülalpidamise kulu, kuid säilib võimalus säilitada avaliku sektori siseauditi usaldusväärsus ja areng. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Krista Nelson 628 2285, [email protected] Merle Põld 628 2347, [email protected]