MTÜ Eesti Muuseumiühing Teie 26.10.2023
MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee
Meie 12.11.2023 nr 12-3/1537-2
Vastus pöördumisele
Head koostööpartnerid
Täname teid pöördumise eest. Mõistame teie muret sõnumi asjus, et ministeerium on
pärandihoidlate projekti pausile pannud. Kinnitame, et pärandihoidlad ja pärandi säilimine on
endiselt Kultuuriministeeriumi prioriteet ja selles ei ole midagi muutunud. Endiselt kehtib
valitsuskabineti 04.10.2018 otsus pärandihoidlate kontseptsiooni heakskiitmise kohta, kultuuri
arengukava 2021–2030 ning Kultuuriministeeriumi kinnisvara juhtimiskava, kus pärandihoidlad
on jätkuvalt neljandal kohal. Pärandihoidlate rajamise rahastusotsust ei ole Vabariigi Valitsus seni
teinud. Seetõttu ei ole ka hoidlate valmimise täpne aeg kunagi teada olnud, vaid see on igal aastal
rahastusotsuse edasilükkumise tõttu aasta võrra edasi lükkunud. Vabandame, et meie sõnum ei
olnud piisavalt selge ning tekitas segadust ja pahameelt.
Esitame alljärgnevalt vastused teie küsimustele.
1. „Mida pausile panemine sisuliselt tähendab? Nagu ülalpool viitasime, on tegemist
ajakriitilise projektiga. Millised on ministeeriumi soovitused ja toetused/investeeringud
muuseumidele, et tagada Eesti kultuuripärandi säilimine tänaste tingimuste juures?“
See tähendab, et Kultuuriministeerium lõpetab enne tähtaega Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud,
esialgu kolmeks aastaks kavandatud koostöölepingu, mis nägi ette detailplaneeringute koostamist,
arhitektuurivõistluste korraldamist ning projekteerimise ja ehituse alliansshanke ettevalmistamist.
Lõpuni viime praegu ainult esimese aasta tööd, mis on juba tellitud ja peaaegu valmis: mõlema
arhitektuurivõistluse lähteülesanded ja Põhja-Eesti hoidla mahulise eskiisi.
Kuna järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiasse ei mahtunud pärandihoidla rajamise
investeering, on selge, et projekteerimine ega ehitamine ei saa alata järgmise nelja aasta jooksul.
Sellele eelnevad tegevused võtavad aga aega maksimaalselt kaks aastat. Seega ei ole mõistlik neid
nii pikalt ette ära teha, sest sellega kaasneks risk, et need dokumendid ei ole enam maksimaalselt
ajakohased, kui tegelik projekteerimine saaks alata.
Kultuuriministeerium jätkab remondifondist nende muuseumide eelisjärjekorras toetamist, kus
hoiutingimused on kõige kriitilisemad ning mida saab väiksemate remonditöödega parandada.
Samuti hoiame silma peal hoiuraamatukogu hoone seisukorral, kus mitmed muuseumid praegu
museaale hoiavad. Viis riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavat muuseumi rendivad praegu
pindu väljaspool Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluvaid kinnistuid ning neil soovitame üle vaadata
rendilepingute tingimused ja võimalikult vara alustada läbirääkimisi lepingu pikendamiseks.
Muinsuskaitseamet võtab 2024. aasta jooksul kõigi pärandihoidlasse kavandatud muuseumidega
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
ühendust, et uuendada 2017. aastal koostatud ülevaadet olemasolevate hoidlate hetkeseisust (nii
ruumide füüsilisest olukorrast kui ka täituvusest).
2. „Kui pikk on paus ning milliste kriteeriumide alusel otsustatakse, et “ajad on piisavalt
head” projekti taaskäivitamiseks?“
Sellele küsimusele ei ole võimalik praegu üheselt vastata ning selle otsuse teeb Vabariigi Valitsus
tervikuna, mitte Kultuuriministeerium üksinda. Riigieelarve strateegia koostamise alus on
majandusprognoos, mida Rahandusministeerium koostab kaks korda aastas kevadel ja suvel.
Majandusprognoosi kõige olulisem väljund on valitsussektori tulude hinnang, mis suveprognoosi
puhul on riigieelarve menetlemise aluseks Riigikogus. Rahandusministeeriumi viimatine
majandusprognoos nentis, et eelarvepuudujääk küll väheneb, kuid jääb endiselt püsivalt
miinusesse. Püsivalt suur puudujääk kasvatab võlakoormust kiires tempos. Samas energiahinnad
on odavnemas, inflatsiooni aeglustumine jätkub ning majandusolude paranemist võib
Rahandusministeeriumi hinnangul oodata 2024. aasta jooksul.
3. „Kuna projekt on ajakriitiline ning rahalised ressursid piiratud, oleks kindlasti võimalik
üle vaadata ühishoidla senised kavad ning otsida üheskoos võimalusi luua ja ehitada
ühishoidlad tõhusamalt ja kokkuhoidlikumalt kui esialgu plaanitud.“
Pärandihoidla projekt on olnud algusest peale lähteülesandega ehitada võimalikult säästlikult
sellised hooned, mille edasine ülalpidamine oleks samuti väga kulutõhus ning tagatud oleks
pikaajalised kvaliteetsed säilitustingimused. Hoidlaruumides kasutatakse energiasäästlikku
passiivset kliimalahendust (eeskujuks on Vejle hoidla Taanis, kus energiakulu ruutmeetri kohta on
kõigest 0,6 kWh) ning selle saavutamiseks vajalikke ehitus-konstruktsioonilisi lahendusi. Mida
saab kaaluda, on avahoidla kui iseseisva külastuskoha väljajätmine.
Muinsuskaitseameti juures tegutseb alates sellest aastast Ennistuskoja Kanuti ja erinevate
muuseumide töötajatest koosnev töörühm. See töörühm jätkab oma tööd ning tegeleb edasi
tulevikus pärandihoidlas toimuvate tööprotsesside kirjeldamise ja analüüsiga, mis saab olema
sisend projekteerijale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Volmer
ministeeriumi nõunik
kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes
Teadmiseks:
MTÜ Eesti Muuseumide Liit
Muinsuskaitseamet
Marju Reismaa 628 2335
[email protected]