Leping

OÜ Agenda Public Relations Pärnu mnt 18, 10141 Tallinn Tel: +372 661 0008 E-mail: [email protected] www.agendapr.ee MEEDIAKOOLITUSE HINNAPAKKUMINE Kultuuriministeerium I 07.11.2023 Sissejuhatus Tänan võimaluse eest osaleda Kultuuriministeeriumi kõneisikute meediakoolituse hankel. Esitame omapoolse nägemuse koolituse ülesehitusest ja eelarvest. Rõhutame, et kõik koolitused on rätseplahendused, mille mooduleid saab ümber tõsta ja muuta vastavalt kliendi soovile. Järgnev koolituse päevakava on kokku pandud lähtuvalt viimase 5-10 aasta trendidest, mida oleme täheldanud riigiasutusi ja eraettevõtteid koolitades. See tähendab, et järjest enam on tavapärased meediakoolitused muutunud pigem motivatsioonikoolitusteks, mille eesmärk on innustada ametnikke ja tippjuhte tajuma enda kui kõneisikute vastutavat rolli. Et nad ise oleksid huvitatud avatumalt, kirglikumalt ja proaktiivsemalt kasutama igat head võimalust oma sõnumite edastamiseks. Et nad ei heituks ühest ebameeldivast kogemusest, vaid tahaksid meediaga teha pigem koostööd, kui nende eest põgeneda. Et nad häälestuksid ka kõige ebamugavamat intervjuud enda kasuks keerama, mitte hirmunult ajakirjaniku diktaadile alluma. Aga mis kõige olulisem – et nad teeksid koostööd ennekõike oma ettevõtte kommunikatsiooniosakonnaga, sest ainult laetud koostöös on võimalik järjest kärsitumas ja konkurentsitihedas meedias pildile pääseda ja seal hinnatud kõneisikuna heas kirjas püsida. Et ühepäevane koolitus mõjuks kõneisikutele maksimaalselt efektiivselt soovitame, et grupp ei oleks suurem kui 7-8 inimest. Sel juhul on tagatud, et ka kõige tagasihoidlikum grupi liige saab piisavalt sõna ja tähelepanu ning kõigile jagub intervjuutreeningu osas rohkem aega. Ühepäevase koolituse võimalik sisu ja ülesehitus Kell 9.15-9.35 – Sissejuhatus. Sissejuhatavas osas laseme kõneisikutel endil kaardistada kõige olulisemad probleemid, milleks nende arvates seda koolitust vaja on ja kas nad üldse tajuvad selle koolituse ehk meediaga suhtlemise tähtsust. Millised on nende senised kogemused suhetes ajakirjanikega, kuidas nad suhtuvad ajakirjandusse üldiselt, millist rolli nad ise näevad kommunikatsioonil oma töös, millised on nende jaoks suurimad võidud ja millised valusamad tagasilöögid senises praktikas jne. Millised on nende endi ootused väga heale intervjuule ja mis neid takistab omaenda ootustele vastama. Eesmärk on panna koolitatavad esimesest hetkest rääkima ja aktiivselt osalema, et tekiks usalduslik ning asjalik õhkkond kogu päevaks. Kell 09.35-10.15 – Motivatsioon ehk kõneisiku rolli tajumine meedias. Selle osa üks eesmärk on rõhutada koolitatavatele, et hea intervjuu algab ennekõike neist endist. Praktika näitab, et ühestki koolitusest ei ole eriti kasu ja intervjuudest ei tule suurt midagi välja, kui kõneisikul puudub endal huvi oma tööst lihtsalt ja põnevalt rääkida. Kõneisikud peavad tajuma kommunikatsiooni tähtsust, saama aru selle toimimise loogikast ja enda rollist selle sisustamisel, ka kõige kriitilisemas olukorras. Nad peavad mõistma, et intervjuu on ennekõike hea võimalus oma asutuse töö/eesmärkide/ideede tutvustamiseks, valeinfo ümber lükkamiseks ja laiema üldsuse informeerimiseks. Selles osas räägime mitmetest positiivsetest ja negatiivsetest päriselu näidetest, kuidas Eesti riigiametid või ettevõtted on saanud endale tugevad ja armastatud kõneisikud. Aga analüüsime ka seda, miks jäävad asutused rünnakute alla, kuidas tekivad vandenõuteooriad ja mis veel võib juhtuda, kui kõneisikud ei taju oma rolli ning ei näe koostöös oma kommunikatsioonitöötajatega ise proaktiivselt vaeva, et seista uhkelt oma asutuse ja tegevuse eest ning olla nähtav ja ei taha anda intervjuusid. Kell 10.15-10.30 Kohvipaus Kell 10.30-11.15 Praktilised harjutused ettevalmistuseks ehk mida saab kõneisik hea intervjuu jaoks ise ja koostöös ära teha: Selles osas käime läbi kogu intervjuuks ettevalmistamise protsessi koos erinevate harjutustega, et kõneisikutel tekiks selge tunnetus, miks ei tohiks ettevalmistuseta kaamera ette astuda. Me vaatame põgusalt üle Eesti järjest nõudlikuma ja konkurentsitihedama traditsioonilise meedia, mille tähelepanu nimel pingutavad iga päev järjest vihasemalt kümned ettevõtted, ametid, erakonnad, klubid, ühingud, liidud, vandenõuteoreetikud, variserid jne. Analüüsime erinevate ajalehtede, tele- ja raadiosaadete, portaalide intervjuude žanreid. Räägime ajakirjanike erinevatest ootustest, eesmärkidest ja taktikatest lugude kirjutamisel ja intervjuude tegemisel. Kuidas erinevate meediamajade konkurentsivõitluses oma teemadele siiski tähelepanu saavutada. Miks on ka kõneisikul oluline tuvastada enne intervjuud, mis kanalile ja millisele ajakirjanikule ta intervjuu annab. Mis vahe võib olla ühe ja sama kanali erinevatele ajakirjanikele intervjuud andes. Selle peatüki eesmärk on tekitada kõneisikutes mõistmist, miks ajakirjanikud käituvad vahel just nii nagu käituvad, ja kuidas nad ise peavad tähelepanu saavutamiseks kõneisikutena järjest enam ise pingutama – esitama häid lugusid, põnevaid näited, töötavaid võrdluseid ja tugevaid sõnumeid. Taas kasutame mitmeid reaalse elu näiteid põnevatest ja ajakirjanike poolt alati armastatud kõneisikutest, ebaõnnestunud lugude jutustamisest, kehvalt sõnastatud pressiteadetest jne. Kell 11.15-12.30 Praktilised harjutused – küsimused ja sõnumid: Selles osas teeme harjutusi, kuidas ette aimata ajakirjanike küsimusi ja kuidas valmistuda parimateks vastusteks. Kuidas käituda õelate küsijate ja nn ootamatute küsimuste korral. Kas on üldse olemas ootamatud küsimused? Millised on päästerõngastest vastused küsimustele, mis on teemast täitsa mööda? Teeme koos kõneisikutega läbi praktilised harjutused mitme uudise valguses ja prognoosime, milliseid küsimusi erinevate saadete ajakirjanikud küsiksid ja kuidas võiks ühes või teises olukorras võimalikult huvitavalt ja oma põnevaid sõnumeid esile tõstes vastata. Samuti teeme enne praktilise osa algust ülevaate, kuidas ette valmistada oma põnevat lugu, mis mõjuks ka kõige kalestunuma pilguga ajakirjanikule ägedalt ja elustavalt. Proovime koos luua sõnumit, mis oleks võimalikult lihtne, lühike ja lööv. Kuidas sõnastada 1+2 kõige olulisemat jutupunkti nii, et need oleksid abiks hea ja huvitava intervjuu andmisel, arvestaksid auditooriumit ja saavutaksid oma eesmärgi. Räägime ka sellest, mis kasu on ettevalmistuses ükslehest ja jutupunktidest erinevate ametite ja organisatsioonide näitel. Kell 12.30-13.15 Lõuna Kell 13.15-14.15 Reaalne intervjuutreening: Juba enne koolituspäeva lepime asutuse kommunikatsioonispetsialistiga iga koolitatava jaoks kokku ühe uudise, mis on kõneisikule tuttav ja turvaline teema ning mille osas ta peab andma intervjuu. Idee on praktilises osas testida, kas teoorias antud juhtnööridest oli kasu. Kuidas iga grupi kõneisik käitub ajakirjanikuga enne intervjuud, kas ja kuidas ta proovib ajakirjanikuga teema teravikku täpsustada juba enne kaamera käivitumist, kas ta uurib, mis on esimene küsimus jne. Eesmärk on testida, kas koolitatavad oskavad lühikese Aktuaalse Kaamera või veidi pikema Terevisiooni stiilis intervjuu käigus oma sõnumeid esile tõsta ja neid rõhutada ka siis, kui nende kohta küsimusi ei esitata. Samuti üritame selles osas tajuda, kas kõneisik oskab rääkida neile pealtnäha rutiinsetest teemadest võhikule arusaadavas lihtsas keeles. Lisaks ka veidi ootamatusi intervjuu keskel, mis aga kindlasti ei tähenda labaseid ja triviaalseid torkeid, mis võivad koolitatavatele tekitada pigem trauma ja hirmu reaalse situatsiooni ees. 14.00-16.30 Intervjuude analüüs ja kokkuvõtted: Pärast intervjuude lõppu toimub iga intervjuu ühine analüüs positiivses ja toetavas õhkkonnas, kus rõhutame, et keegi ei kuku läbi. Jälgime kehakeelt ja jagame soovitusi hääle, välimuse, istumise kohta. Kas sõnumid said esile toodud ja oma võimalus võimalikult targalt ära kasutatud. Mis olid nii tehniliselt kui sisuliselt intervjuu tugevad ja nõrgad küljed. Mida saaks paremini teha jne. Selles peatükis kordame kogu päeva jooksul õpitu, et anda kõneisikutele viimane toetav ja innustav tõuge, et nad oleksid motiveeritud kõneisikud, kes tajuvad meedia toimimise põhimõtteid ja oskavad oma sõnumeid võimaluse tekkimisel võimalikult targalt esile tuua. Koolitaja Rasmus Kagge omab meediakogemust nii raadio-, tele- kui kirjutavas ajakirjanduses aastast 1991. Kuni 2016. aastani töötas ta erinevates ajakirjandusväljaannetes – ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Postimees, telekanalites TV3 ja Eesti Rahvusringhääling, raadiokanalites Kuku ja Vikerraadio. Aastatel 2016-2017 oli Rasmus ametis valitsuse kommunikatsioonibüroos peaministri meedianõunikuna. Meediakoolitusi on Rasmus korraldanud alates 2005. aastast nii riigi- kui erasektori suurematele ja väiksematele ametitele, asutustele ja ettevõtetele. Samuti on Rasmus teinud personaalseid koolitusi erinevatele riigi- ja sihtasutuste, kohtute, kaitseväe ja eraettevõtete tippjuhtidele. 2019. aastast on Rasmus kuulunud keskastmejuhtide arenguprogrammi KAJA koolitajate hulka ning igal aastal treeninud kümneid riigiametnikke ja spetsialiste väga erinevatest ametitest ja ministeeriumitest. Koolitamise kõrval nõustab Rasmus koos oma meeskonnaga igapäevaselt kümneid eraettevõtteid ja ka riigiasutusi. Viimastel aastatel on Rasmus hoidnud oma intervjuude tegemise vormi läbi saatesarjade „Üle noatera“ ja „Metsavennad“ ning läbi mitmete podcastide, mida ta teeb pidevalt koos Delfi ja nende erinevate koostööpartneritega. Eelarve Ühe grupi, mis ei ole suurem kui 8 inimest, ühepäevase koolituse hind on 1700 eurot, millele lisandub käibemaks. Juhul kui teil endal ei ole kaamerat ja operaatorit, siis saame kutsuda operaatori, kelle tasu on 150 eurot üks kord, millele lisandub käibemaks. Soovi korral on võimalik koolituse praktiliseks osaks kaasata reaalne teleajakirjanik või viia koolitus läbi Eesti Televisiooni stuudiotes, kuid nende võimaluse eelarve ei ole fikseeritud, vaid eeldab eraldi läbirääkimisi vastavalt kliendi soovidele. Kontakt ja lisainfo Rasmus Kagge Agenda PR partner +372 5118188 [email protected] OÜ Agenda Public Relations www.agendapr.ee  KÄSUNDUSLEPING nr 6-9.1/928-1 Kultuuriministeerium (edaspidi käsundiandja) ja OÜ Agenda Public Relations (edaspidi käsundisaaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled on sõlminud järgmise käsunduslepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu ese 1.1. Käsundisaaja kohustub osutama käsundiandjale järgmist teenust (edaspidi teenus) vastavalt käsundisaaja poolt 07.11.2023 esitatud pakkumusele, mis on lepingu lahutamatu osa: Kultuuriministeeriumi teenistujatele Meediakoolituse läbiviimine 12. jaanuaril 2024. Koolituse viib läbi Rasmus Kagge. 2. Poolte kohustused 2.1. Käsundisaaja kohustub teenust osutama vajaliku hoolsusega, käsundiandjale lojaalselt ning parima kasuga, hoides ära kahju tekkimise käsundiandja varale ning järgides käsundiandja juhiseid. Käsundiandja juhistest võib kõrvale kalduda, kui see on vastavalt asjaoludele põhjendatud, vajalik ja mõistlik. 2.2. Käsundisaaja kohustub teatama käsundiandjale kõigist teenuse osutamisega seotud olulistest asjaoludest ning andma käsundiandjale tema nõudmisel teavet teenuse osutamise kohta. 2.3. Käsundiandja kohustub andma käsundisaajale teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid, samuti teavet ja juhiseid, kui käsundisaaja neid küsib. 3. Tasu 3.1. Käsundiandja maksab käsundisaajale teenuse osutamise eest tasu summas 1700 eurot (edaspidi tasu), millele lisandub käibemaks. 3.2. Käsundiandja kannab tasu käsundisaaja arvelduskontole pärast teenuse osutamist vastavalt käsundisaaja poolt esitatud e-arvele hiljemalt 14 tööpäeva jooksul e-arve esitamisest alates. 4. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 4.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 4.2. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja jõustuvad pärast seda, kui pooled on need allkirjastanud. 4.3. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingu ülesütlemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 5. Lõppsätted 5.1. Pooled vastutavad lepingu rikkumise eest seaduses sätestatud korras. 5.2. Käsundiandja kontaktisik on Ingrid Raag, [email protected], 628 2205. 5.3. Käsundisaaja kontaktisik on Rasmus Kagge, [email protected], 511 8188. 5.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus. Käsundiandja: Käsundisaaja: Kultuuriministeerium OÜ Agenda Public Relations Registrikood: 70000941 Registrikood: 14211172 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Alliksaar Rasmus Kagge kantsler juhatuse liige