Kultuuriministri 01.12.2015 käskkirja nr 248 „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korra kinnitamine“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 21.11.2023 nr 245 Kultuuriministri 01.12.2015 käskkirja nr 248 „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korra kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 13 lõike 2 alusel muudan kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluste menetlemise korra“ (edaspidi kord) punkti 9 järgmiselt: „9. Ministeeriumi eelarvevahendite, mille osas ei toimu taotlusvoore, eraldamise ettepanekute läbivaatamine 9.1. Eelarveaasta sees ministeeriumi eelarvevahendite, mille osas ei toimu taotlusvoore, eraldamise vajadusi vaatab läbi ja hindab komisjon, kuhu kuuluvad kantsler, kõik asekantslerid, finantsosakonna juhataja ning personali- ja õigusosakonna juhataja. Komisjoni esimees on kantsler. 9.2. Komisjon vaatab läbi ja teeb ettepaneku kultuuriministrile otsustamiseks: 1) eelarveaasta sees tekkinud kuluvajadused, mida polnud aastaeelarve ja 4-aastase finantsplaani koostamise protsessis võimalik ette näha; 2) kulude osas, mida planeeriti aastaeelarve ja 4-aastase finantsplaani koostamise protsessis, kuid mille täpsed asjaolud ei olnud sellel ajal selgunud või teada. 9.3. Lisaks punktis 9.2 sätestatule nõustab komisjon vajaduse korral ministrit ja teeb ettepanekuid muudes ministeeriumi eelarvet puudutavates küsimustes. 9.4. Komisjon lähtub punkti 9.2 alapunktis 1 sätestatud kuluvajaduse hindamisel ja ettepaneku tegemisel ministrile järgmistest põhimõtetest: 1) kuluvajadus on tekkinud erakorraliste asjaolude tõttu; 2) kulu katmine on ajakriitiline ja selle edasilükkamine ei ole põhjendatud; 3) tegemist on ühekordse kuluga; 4) tegevus on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega ja on prioriteetne; 5) kulu kandmiseks ei ole võimalik taotleda vahendeid taotlusvoorust; 6) kulu ja selle katmise vajadus on põhjendatud. 9.5. Komisjon lähtub punkti 9.2 alapunktis 2 sätestatud kulude hindamisel ja ettepaneku tegemisel korra punkti 9.4 alapunktides 4–6 sätestatud põhimõtetest. 9.6. Korra punkte 9.1–9.5 ei kohaldata juhul, kui kuluvajaduste läbivaatamiseks ja hindamiseks on sätestatud eraldi alused ja kord. 9.7. Eelarve aasta sees tekkinud kuluvajadusi rahvusvahelise kultuurialase koostöö edendamiseks vaatab läbi ja hindab komisjon (edaspidi rahvusvahelise kultuurialase koostöö komisjon), kuhu kuuluvad kantsler, kõik asekantslerid, finantsosakonna juhataja ning kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja. Komisjoni esimees on kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja. 9.8. Rahvusvahelise kultuurialase koostöö komisjon vaatab läbi ja teeb ettepaneku ministrile otsustamiseks kuluvajaduste osas, mis on seotud: 1) riikidevahelistes kultuurikoostöölepingutes ja programmides nimetatud projektide või kahe riigi kultuuriministeeriumi või riigi kultuurivaldkonna rakendusasutuse kokku lepitud projektide elluviimisega; 2) riigivisiitidega seotud kultuuriprojektide elluviimisega; 3) Eesti saatkondades töötavate kultuurinõunike algatatud ühekordsete koostööprojektide elluviimisega; 4) kultuurivaldkonna organisatsioonide, asutuste ja kollektiivide kunstiliste otsuste tegijate ning meediavaldkonna esindajate osalemisega Eesti kultuurielu jaoks mõjukatel kultuurisündmustel. Käesoleva punkti alapunktides 1–3 nimetatud projekt peab olema planeeritud Kultuuriministeeriumi osalusel. 9.9. Katta võib: 1) väliskülaliste vastuvõtmisega seotud kulusid Eestis, näiteks rahvusvahelist transporti, majutust, välja arvatud toitlustust ja päevarahasid; 2) Eestist väljaspool toimuvate sündmuste puhul kulusid rahvusvahelisele transpordile, majutusele, sündmuse turundusele ja kommunikatsioonile. 9.10. Rahvusvahelise kultuurialase koostöö komisjon lähtub punktis 9.8 sätestatud kuluvajaduse hindamisel järgmistest põhimõtetest: 1) projekti sisu ja selle ettevalmistus on põhjalik ja läbimõeldud, sh sihtrühma suurus ja sündmuse mõjukus; 2) projekti elluviimine aitab kaasa valdkonna arengule, rahvusvahelistumise hoogustamisele ning sündmusel osaleja(te) professionaalsele arengule; 3) projekti elluviimine aitab kaasa Eesti tutvustamisele ja mainekujundusele välisriikides, sh mõju avaldumise realistlikkusele, koostööpartnerite mainele ja professionaalsusele; 4) kulu ja selle katmise vajadus on põhjendatud; 5) omaosaluse olemasolu; 6) projekti elluviijal on vajalik kvalifikatsioon ja eelnev kogemus ning koostööpartnerite panus on tasakaalus elluviija panusega. 9.11. Ministeeriumi valitsemis- ja haldusalasse kuuluvate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ja avalik-õiguslike isikute (edaspidi asutus) omandis oleva kinnisvara remonttööde kuluvajadusi vaatab läbi ja hindab komisjon (edaspidi remondifondi komisjon), mille koosseisu kuuluvad kunstide osakonna, kultuuriväärtuste osakonna ja spordiosakonna esindaja ning finantsosakonna esindajad ning kuni kaks Rahandusministeeriumi esindajat. Komisjoni esimees on finantsosakonna eelarvejuht. 9.12. Remondifondi komisjon lähtub remontööde vajaduse ja kulu hindamisel ning kultuuriministrile ettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest: 1) remonttööde tegemisega tagatakse ehitise või selle osa, sh konstruktsioonide ja tehnosüsteemide, eesmärgipärane toimimine, kaitsmine täieliku või osalise hävimise eest ja/või kõrvaldatakse füüsiline vananemine. Remonttööd taastavad või säilitavad vara esialgse väärtuse, selle käigus ei muudeta ehitise või selle osa sihtotstarvet ega suurust. Remonttööd võivad hõlmata ka renoveerimist ja lammutustöid; 2) remonttöö kriitilisus, st kas remonttöö tegemise vajadus tuleneb (prioriteetsuse järjekorras): ohust elule, ohust vara säilimisele, teenuse tagamise vajadusest, häirivatest töötingimustest, häirivast tehnosüsteemist, majandusliku kokkuhoiu saavutamisest või esinduslikest ja muudest esteetilistest nõudmistest; 3) remonttöö otstarbekus ja teostatavus (nt remonttöö tulemuse kestvus ja selle hilisem muutmise vajadus, erinevate remonttööde ühildamise võimalus, remonditud ehitise või selle osa kasutamise ajaline perspektiiv, mitme omaniku kaasomandis oleva või omavahel seotud ehitise või selle osa osalise või tervikliku remontimise võimalikkus jms); 4) valdkondlik prioriteetsus vastavalt sisuosakonna ettepanekule; 5) taotleja esitatud remonttööde pingerida; 6) remonttööde eelarve realistlikkus ja kuluefektiivsus (nt kulude põhjendatus, optimaalsus, asjakohasus ja vajalikkus, remonttööde mõju taotleja edaspidistele halduskuludele); 7) asutuse administratiivne võimekus ja finantsseis (nt asutuse varasem kogemus ja võimekus remonttööd planeeritud mahus ja tähtajaks ellu viia, asutuse finantsseis ja eelarveline võimekus rahastada remonttöid tema olemasoleva eelarve vahenditest või vajaduse korral katta remonttööde kallinemist või täiendavalt kaasnevate tööde kulusid). 9.13. Punktis 9.11 nimetatud remonttööde taotluste ja aruannete esitamisel ei lähtuta korras sätestatud nõuetest ning punktides 3.18 ja 12.17 nimetatud vormidest. Asutuste omandis oleva kinnisvara järgmiste aastate remonttööde kuluvajadused ning aruanded eelmise või jooksva aasta remonttööde kohta esitatakse ministeeriumi määratud korras ja tähtajaks, millest ministeerium teavitab asutust ette vähemalt 30 kalendripäeva.“. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga