(EIS) algatatud kooskõlastamine - Kultuuriministeerium

Failid

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning se.asice1952 KB
Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 14.10.2023 nr 8-2/23/4626 Ministeeriumid Riigikantselei Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Käskkirja eelnõu lisa 3. Seletuskiri 4. Seletuskirja lisa 1 5. Seletuskirja lisa 2 Arvamuse avaldamiseks: Arenguseire Keskus Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Eesti Teaduste Akadeemia Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused Rakenduskõrgkoolid Riigi Tugiteenuste Keskus RITA programmist või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumisest „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine“ toetust saanud erialaliidud SA Eesti Teadusagentuur Kairi Värv 735 4048, [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadmussiirde programmi meetme ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ tegevuse elluviimiseks (lisatud). 2. Määran SA Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käskkirja rakendatakse 1. aprillist 2023. a. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Riigieelarves kavandatud teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine osakaaluna sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP)“. 1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse, kui asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte. Toetatavate tegevustega aidatakse puutumuse korral edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. 1 1.5. Toetuse andmise eesmärgid on  suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises;  suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse strateegilisel suunamisel ning toetada riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade arendamist;  tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust ning suurendada töötajate Eesti- sisest ja rahvusvahelist koostööd;  tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. 1.6. Mõisted: 1) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid; teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 2) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 3) teadus- ja arendustöötaja – isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist; 4) nutika spetsialiseerumise valdkonnad – „Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) teadusnõunik – ministeeriumis või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada ministeeriumit või Riigikantseleid asutuse vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku teadus- ja arendustegevuse alast koostööd, toetada ministeeriumit või Riigikantseleid teadus- ja arendustegevuse tellimisel ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid; 6) arendusnõunik – erialaliidu töötaja, kelle peamine tööülesanne on erialaliidu ja selle liikmete nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, erialaliidu teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ning valdkonna ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuste ja vajaduste kaardistamine ja avalikustamine; 2 7) erialaliit – valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna, millel on alalised töötajad ning mille eesmärk on toetada liikmete tegevusi ning esindada liikmete huvisid; käesoleva käskkirja mõistes kuuluvad erialaliitude alla ka ettevõtteid, asutusi ja erialaliite ühendavad esindusorganisatsioonid. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.5. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Alategevus 1: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks. 2.1.1. Tegevuse partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus. 2.1.2. Tegevusega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega. 2.1.3. Rakendusuuringute valiku tingimused: 2.1.3.1. Rakendusuuringute probleemipüstituste leidmiseks viib elluviija partnerite seas läbi voorud uurimisideede korjeks. Probleemipüstituste hindamisjuhendi ja voorude mahud kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutusega. 2.1.3.2. Toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru. 2.1.3.3. Rakendusuuringute probleemipüstituse esitavad ühiselt kaks või enam partnerit seotult nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning kooskõlas valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärkide või ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate arenguvajadustega. 2.1.3.4. Kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, on elluviijal õigus teha partneritele ettepanek probleemipüstituste koondamiseks. 2.1.3.5. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning vastavust teadus- ja arendustegevuse määratlusele. Juhul, kui esitatud ettepanek ei ole seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega või probleemipüstitus ei kirjelda rakendusuuringu tellimist, loetakse probleemipüstitus toetuse andmise tingimustele mittevastavaks ning probleemipüstituse menetlemine lõpetatakse. 2.1.3.6. Elluviija moodustab uurimisideede hindamiseks komisjoni. Igal alategevuse partneril on õigus nimetada üks hindamiskomisjoni liige, kes kuulub asutuse juhtkonda. 2.1.3.7. Hindamiskomisjon seab esitatud probleemipüstitused paremusjärjestusse koondhinnete alusel, lähtudes hindamisel:  teema aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ja mõjust 3 ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele ning eelarve põhjendatusest (hindamiskriteeriumi kaal 85%);  teema panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%). 2.1.3.8. Paremusjärjestuse ning ideekorjevooru mahu alusel otsustab elluviija, mitmele probleemipüstitusele rakendusuuringuid tellitakse. Valituks osutunud probleemipüstitustele koostatakse partnerite poolt rakendusuuringu lähteülesanne. Elluviija tellib rakendusuuringu, kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandit. 2.1.3.9. Rakendusuuringu maksumus võib olla minimaalselt 150 000 ja maksimaalselt 700 000 eurot ning rakendusuuringu kestvus kuni 2 aastat. Elluviijal on õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra, kuid rakendusuuringu maksimaalset maksumust see ei mõjuta. Rakendusuuringu maksumusest 21% katavad probleemipüstituse sõnastanud partnerid. 2.1.3.10. Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. 2.1.3.11. Konsortsium esitab probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu ettepaneku (edaspidi uuringuettepanek) elluviija poolt kinnitatud vormil. 2.1.3.12. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eksperdikomisjone. Eksperdikomisjonide töökorrad kehtestab elluviija. 2.1.3.13. Elluviijal on õigus hindamisse kaasata eksperdikomisjoni väliseid eksperte. 2.1.3.14. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele ja metoodikale: Hindamiskriteerium ja selle Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi Kriteeriumi kaal kaal kriteeriumist lävend Kriteerium 1 1.1. Rakendusuuringu 50% Rakendusuuringu põhjendatus põhjendatus ning vastavus ja mõju (50%) probleemipüstitusele, uuringu tulemuste mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja 3,5 rakendamise plaan) 1.2. Uurimisteema panus 20% rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse 4 1.3. Uurimisteema ja tulemuste 30% mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele Kriteerium 2 2.1. Uuringu uuenduslikkus 50% Rakendusuuringu teaduslik ning teaduslik tase, sh tase ja teostatavus metoodika asjakohasus (50%) 2.2. Konsortsiumi võimekus 25% uuringut ellu viia (sh vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu 3,5 2.3. Eelarve planeerimise 25% asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava põhjendatus ja realistlikkus; kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani asjakohasus 2.1.3.15. Uuringuettepanekuid hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antaks 0,5-punktise sammuga. Uuringuettepanekute koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. 2.1.3.16. Uuringuettepanek, mille esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne jääb alla lävendi (3,5 punkti), ei kuulu rahastamisele ning uuringuettepaneku hindamine lõpetatakse. 2.1.3.17. Eksperdikomisjon kinnitab igale uuringuettepanekule koondhinde ning moodustab hindamise tulemusena uuringuettepanekute pingeread. 2.1.3.18. Võrdsete koondhinnetega uuringuettepanekute puhul eelistatakse uuringuettepanekuid, mille esimese hindamiskriteeriumi, uuringu põhjendatus ja mõju, hinne on kõrgem. 2.1.3.19. Eksperdikomisjon teeb pingerea alusel elluviijale põhjendatud ettepaneku: uuringuettepanek rahuldada või mitte rahuldada. Eksperdikomisjonil on õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused. 2.1.3.20. Elluviija rahuldab igal probleemipüstitusel vähemalt ühe, pingereas kõrgeimal positsioonil oleva uuringuettepaneku. Kui ideevooru maht võimaldab, võib elluviija rahuldada ühel probleemipüstitusel rohkem kui ühe uuringuettepaneku, kui see on kooskõlas eksperdikomisjoni ettepanekuga. Juhul, kui probleemipüstitusele ei esitata lävendit ületavaid uuringuettepanekuid, siis antud probleemipüstitusel rakendusuuringut ei 5 rahastata. 2.1.3.21. Elluviijal on õigus, eksperdikomisjoni ettepanekul, seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused, mida uuringut läbiviiv konsortsium on kohustatud täitma. 2.1.4. Rakendusuuringute läbiviimise tingimused: 2.1.4.1. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab elluviija igal probleemipüstitusel rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse koostanud partnerite esindajad või nende poolt nimetatud liikmed, elluviija ja väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed nimetatakse rakendusuuringu konsortsiumi poolt. 2.1.4.2. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve muudatused. 2.1.4.3. Konsortsium esitab elluviija poolt määratud tähtajaks rakendusuuringu vahearuande ning lõpparuande. 2.1.4.4. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole rakendusuuringu konsortsiumi poolt nimetatud, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid. Rakendusuuringu vahe- ja lõpparuande osas tehakse elluviijale põhjendatud ettepanek: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata aruanne tagasi. 2.1.4.5. Elluviija, lähtudes juhtkomisjoni ettepanekust, kiidab rakendusuuringu vahe- või lõpparuande heaks, saadab aruande konsortsiumile tagasi täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Kui elluviija lükkab vahearuande tagasi, on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine ja selle rahastamine lõpetada. Juhul, kui elluviija lükkab rakendusuuringu lõpparuande tagasi, jäetakse rakendusuuringu lõppmakse konsortsiumile tegemata. 2.2. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine. 2.2.1. Tegevuse partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2.2.2. Tegevusega toetatakse:  rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute läbiviimist „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ teadussüsteemi ja teadmussiirde suuna eesmärkide täitmise hindamiseks;  partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika 6 kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks. 2.2.3. Elluviija koordineerib partneritelt rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute ettepanekute kogumist. Ettepanekuid võib esitada ka elluviija ise. 2.2.4. Alategevuse elluviimiseks moodustab elluviija partnerite ja elluviija esindajatest juhtkomisjoni, kooskõlastades juhtkomisjoni liikmed eelnevalt rakendusasutusega. 2.2.5. Juhtkomisjon kinnitab iga-aastase uuringute plaani, teeb elluviijale ettepaneku rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimise ning pädevuse kasvatamisega seotud tegevuste läbiviimise osas, koordineerib rakendusuuringute, poliitikaanalüüside või eksperdihinnangute läbiviimist. 2.2.6. Rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid tellib elluviija teenusena või koostab need ise. 2.2.7. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna uuringuettepaneku teinud partnerid. Pädevuse kasvatamise tegevuste maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna osalevad partnerid. 2.3. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine. 2.3.1. Tegevusega toetatakse:  ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu;  ministeeriumide, Riigikantselei ja erialaliitude omavahelist koostööd ühisürituste korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu;  teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda ja teaduspõhist poliitikakujundamist käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamist ja selles osalemist. 2.3.2. Alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise põhimõtteid. 2.3.3. Elluviija koordineerib koostöös partneriga tegevuse sihtrühma huvide ja vajaduste väljaselgitamist ning kinnitab kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 2.3.4. Tegevus on suunatud ühistegevuste toetamiseks. Põhjendatud juhtudel on võimalik 7 toetada sihtrühma individuaalseid tegevusi, kuid sellisel juhul hindab elluviija tegevuse vastavust sekkumise eesmärkidele ning kooskõlastab tegevuse rahastamise rakendusasutusega. 2.3.5. Erialaliitudele antakse toetust vähese tähtsusega abina, toetuse saaja peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele. Elluviija hindab toetuse taotleja vastavust ning juhul, kui toetuse taotleja ei vasta Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele, toetust taotlejale ei määrata. 2.3.6. Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 2.3.6.1. komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot; 2.3.6.2. kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot; 2.3.6.3. kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 2.3.6.4. vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid; 2.3.6.5. elluviija säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti. 2.3.7. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena. 2.4. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus. 2.4.1. Tegevuse raames toetatakse:  ETIS-e uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist;  ETIS-e uute liideste ja teenuste loomist;  ETIS-e küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevusi;  ETIS-e sidustamist ning sidustatuse parendamist teiste infosüsteemidega. 2.4.2. Kõik ETIS-e uued arendused luuakse lähtudes riiklikult kehtestatud nõuetest, sealhulgas vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. 2.4.3. Haridus- ja Teadusministeerium on ETIS-e vastutav töötleja, elluviija on ETIS-e volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviija koostöös. 8 2.4.4. ETIS-e arendamine viiakse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis lepitakse kokku koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviijaga. ETIS-e arendamine tugineb ETIS-e strateegilistele eesmärkidele, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ETIS-e kasutajate sisendile. 2.4.5. ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija. 2.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud: 3.1.1. alategevuse 1 tulemusena:  rakendusuuringute tulemusi võetakse kasutusele ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades;  teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes kasvab võimekus viia läbi riigi jaoks olulistel teemadel interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, toetatud on Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks olulised teadussuunad;  kasvab ministeeriumide ja Arenguseire Keskuse pädevus rakendusuuringute tellimisel, edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine; 3.1.2. alategevuse 2 tulemusena:  on tagatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning arengukava eesmärkide täitmise tõenduspõhine hindamine;  on kasvanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus; 3.1.3. alategevuse 3 tulemusena:  ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevus ja koostöö on kasvanud;  ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on kasvanud, ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust tellima ja tulemusi oma töös rakendama; 3.1.4. alategevus 4 tulemusena:  on loodud uued ETISe moodulid, liidesed ja teenused, olemasolevad moodulid on 9 vajadusel kaasajastatud;  on loodud vajalik sidusus ETISe ja teiste relevantsete infosüsteemide vahel;  on tagatud ETIS-e keskkonna ja andmete turvalisus;  ETISe keskkond vastab Eesti teadus- ja arendussüsteemi ning kasutajate vajadustele, toetab teadus- ja arendustegevuse rakendamist ning teaduspõhist poliitikakujundamist;  ministeeriumid kasutavad ETISe keskkonda oma teadus- ja arendustegevuse konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad Näitaja nimetus ja Alg- Vahesihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase 2024 2029 2022 Meetmete nimekirja näitajad Tulemusnäitaja Toetatud 0 Ei 15 Innovatsiooniprojektide innovatsiooniprojektide kohaldu kumulatiivne arv. arv Innovatsiooniprojektid peavad põhinema teadus- ja arendustegevusel ning pakkuma praktilist, (Eesti jaoks) uut lahendust eelnevalt määratletud probleemidele, lahendused võib edasi suunata testimisele. Elluviija koondab ja esitab andmed. Ühistes 0 6 16 Unikaalsete teadusasutuste Väljundnäitaja teadusprojektides kumulatiivne arv. Näitaja osalevad teadusasutused hõlmab vaid aktiivset osalemist ühistes uurimisprojektides (koostöö võib olla uus või olemasolev ning see peab kestma vähemalt toetatava projekti kestuse) ning välistab muud lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. TAT spetsiifilised väljundnäitajad Alategevus 1 Läbiviidud 0 0 20 Loendatakse heaks rakendusuuringute arv kiidetud lõppraporteid. Elluviija koondab ja esitab andmed. 1 0 Alategevus 2 Läbiviidud 0 2 16 Loendatakse heaks rakendusuuringute, kiidetud lõppraporteid või poliitikaanalüüside ja hinnanguid. Elluviija eksperdihinnangute arv koondab ja esitab andmed. Alategevus 3 Läbiviidud koolituste, 0 7 34 Elluviija koondab ja esitab seminaride, õppereiside andmed. arv Alategevus 3 Koolitusprogrammis 0 0 150 Andmed koondab ja esitab osalenud isikute arv elluviijale koolitusprogrammi läbiviija, elluviija esitab andmed. Alategevus 4 ETIS-es läbiviidud 0 4 30 Elluviija koondab ja esitab taotlusvoorude arv andmed. 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (rakendusasutus). 4.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus (rakendusüksus). 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (elluviija). 5.2. Punktis 2 toodud: 5.2.1. alategevuse 1 partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus, kelle ülesandeks on rakendusuuringute probleemipüstituste sõnastamine, lähteülesannete koostamine, rakendusuuringu läbiviimise juhtimine ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks; 5.2.2. alategevuse 2 partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, partnerite ülesanne on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitikaga seotud uuringuvajaduste sõnastamine, juhtkomisjoni töös osalemine, rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimise koordineerimine ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks. 6. Sihtrühm 6.1. Tegevuse sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid, Riigikantselei, Arenguseire Keskus, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevusega või poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted, erialaliidud ning nimetatud asutuste töötajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.04.2023 – 31.08.2029 (tabel 2). Tabel 2. Tegevuste abikõlblikkuse perioodid. 1 1 Tegevus Abikõlblikkuse periood Alategevus 1: Ministeeriumide valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete 01.09.2023 – 31.08.2029 rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika 01.09.2023 – 31.08.2029 analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine Alategevus 3: Ministeeriumide ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse- 01.09.2023 – 31.08.2029 alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 01.04.2023 – 31.08.2029 Horisontaalsed tegevused 01.04.2023 – 31.08.2029 8. Tegevuste eelarve 8.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 19 126 485 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444 eurot. Eelarve (EUR) Osakaalud (%) Riiklik kaas- Omafinant- Eelarve RK Tegevuse nr EL toetus finantseering seering kokku EL F OF Kokku 70,0 9,0 100,0 Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 % % 21,0% % Alategevused 3- 4, horisontaalsed 70,0 30,0 100,0 tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136 % % 0,0% % 70,0 13,9 100,0 Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486 % % 16,1% % 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 9.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6. 9.2.3. teenuste tellimine riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 toodud teadus- ja arendusteenuse erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele; 9.2.4. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas 1 2 rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute kulud, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde; 9.2.5. välisriikides läbiviidavate ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, õppereiside jms) korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, sh ürituste osavõtutasu, välislähetuse kulud; 9.2.6. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud kulud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvara kulud ning IT- arendustega seotud hoolduskulud, mis on seotud alategevus 4 elluviimisega; 9.2.7. teaduskommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas konverentside korraldamise kulud, uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ja populariseerimise kulud; 9.2.8. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 3. 10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. 10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1.1. korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist, sealhulgas koostama ja kinnitama toetavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise juhendid ja vormid; 11.1.2. teavitama partnereid ja sihtrühma toetusmeetmest ning nõustama partnereid toetuse taotlemisel; 11.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks sekkumise kogueelarve alategevuste lõikes, tegevuste ja eelarvete täitmise ülevaate ning tegevuste aastase detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. 1 3 novembriks ning esimese eelarveaasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega rakendusasutusele 30. päeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse ülevaate, eelarve ning selle jagunemise aastate ja alategevuste lõikes; 11.1.6. teenuste tellimisel, mille toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, lähtuma riigihangete seaduses sätestatust; 11.1.7. toetuse andmisel erialaliitudele hindama, kas toetuse saaja vastab Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele; 11.1.8. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.9. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast või toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 11.1.10. viima tegevused vastavalt aastasele tegevuskavale ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 11.1.11. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 1 4 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 1 5 Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks toetuse andmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Sekkumise rahastamisega aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. Vastavus valikukriteeriumidele Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja eelnõu punktides 1.3. ja 1.4. ning seletuskirja punktis 2, seos rakenduskava erieesmärgiga on toodud käskkirja reguleerimisala punktis 1.2. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on esitatud käskkirja punktis 3.2. Sekkumise põhjendatust on selgitatud punktis 1.1. ning käskkirja punktides 1.5.; 2; 3 ja 8. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja punktis 8 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 2 (eelnõu punkti 8 all). Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud käskkirja punktis 1.4. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (7354 048; [email protected]), osakonnajuhataja Katrin Pihor (7350 170; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279; [email protected]), nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]) ning eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (7350 161; [email protected]). 1.1. Tegevuse taust Tänase Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi oluline väljakutse on uue teadmise viimine teadus- ja arendusasutustest väljapoole ning koostöö edendamine teadmisi 1 loovate ning teadmisi rakendavate asutuste ja sektorite vahel. 2019. a. avaldatud teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi raport1 (edaspidi TAI süsteemi raport) juhib tähelepanu, et Eestil on vaja määrata kindlaks ning eelisarendada teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) valdkondi, mis toetaksid ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate arenguvajaduste lahendamist. Üheks võimaluseks on raportis toodud interdistsiplinaarsete teadus- ja arendusprojektide toetamiseks rahastusinstrumendi loomine, mis oleks sihistatud ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021- 2035“ (edaspidi TAIE arengukava) on toodud välja, et Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. Lisaks on märgitud, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) poliitika ei ole hetkel piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist. Täiendava probleemina nähakse TAI süsteemi killustatust, sealhulgas on teadus- ja arendustegevuse vajaduste väljaselgitamise ning nende lahendamise juhtimise ja koostöö koordineerimise võimekus ministeeriumide vahel ebaühtlane. Eelmise perioodi (2014 – 2020) struktuurivahenditest käivitati „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise“ programm (edaspidi RITA programm), mille eesmärkideks oli suurendada riigi rolli TA strateegilisel suunamisel, tõsta ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute tellimisel ja kasutamisel, toetada ministeeriumide, riigi ja TA- asutuste omavahelist koostööd ning arendada riigi jaoks olulisi teadussuundi. RITA programm käivitus 2016. aastal ning selle raames viidi ministeeriumide vajadustest lähtuvalt läbi 20 suuremahulist strateegilist rakendusuuringut, teostati 136 poliitikakujundamise uuringut või analüüsi ning toetati 15 teadusnõuniku ja 15 arendusnõuniku tööd. 2022. a. viidi läbi „Programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ mõju ja tulemuslikkuse analüüs2“ (edaspidi RITA mõjuanalüüs), mis hindas RITA programmi mõjusaks ja hästi korraldatud tegevuseks. Analüüsis on toodud välja järgmised programmi tugevused:  RITA on andnud laiemad võimalused teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks;  RITA on suurendanud ministeeriumides teadus- ja arendustegevuse tähtsuse teadvustamist ning tõstnud uuringute tellimise ja rakendamise võimekust;  RITA on suurendanud ministeeriumide omavahelist ja valdkondade ülest koostööd;  RITA on suurendanud avaliku sektori ja teadus- ja arendusasutuste vahelisi kontakte;  RITA interdistsiplinaarsed uurimisteemad on soodustanud koostööd teadus- ja arendusasutuste vahel. Kuigi RITA programmi võib pidada edulooks, selle jätkamist on soovitatud ka mõjuanalüüsis, on tegevuste rakendamisel ilmnenud ka mõned probleemkohad. Strateegilise TA tegevuse toetamine Suuremahuliste strateegiliste rakendusuuringute toetamise juures on kitsaskohtadena toodud välja, et uuringuteemade valik, sh teemadele hinnangu andmine Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) poolt, on ministeeriumide jaoks jäänud ebaselgeks ja läbipaistmatuks, projektid 1 Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Raport“ 2 Rokk, R. M., Viks-Binsol, P., Bachmann, M. (2022). Programmi „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ mõju- ja tulemuslikkuse analüüs. Tallinn: Civitta Eesti AS 2 on olnud suured ja ajamahukad ning läbiviimise käigus on mõnel juhul selgunud, et uuringuvajadus on aja jooksul muutunud või kadunud, projekti viivad läbi suured konsortsiumid, millele tavaliselt ei ole Eestis konkurentsi ning see mõjutab pakkumuse kvaliteeti, rakendusuuringute tulemused jäävad liiga teoreetiliseks või ei ole rakendatavad, uuringud on kantud teadlaste huvidest ning tellijate vajadused jäävad tahaplaanile. Ühtlasi on jäänud mõnel juhul ebaselgeks projektide juhtimisstruktuur ning osapoolte rollid ja vastutused. TAN, kes RITA programmis andis hinnangu strateegiliste rakendusuuringute teemadele, on juhtinud tähelepanu, et uuringuettepanekute tase ja olulisus on olnud varieeruva kvaliteediga. Sellest tulenevalt on plaanis RITA jätkutegevuses keskenduda ühiskonna suurtele ja valdkonnaülestele arenguvajadustele, lähtudes Eesti pikaajalisest strateegiast „Eesti 2035“ 3 (edaspidi „Eesti 2035“), ministeeriumide valdkondlikest arengukavadest ning nutika spetsialiseerumise valdkondadest. Ühtlasi on jätkutegevuses kavas muuta teemade valiku protseduuri, rakendusuuringute kestust, mahtu ja juhtimisstruktuuri. Mõjuanalüüsis toodud tegevuse tugevused, sh Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) aktiivne toetus rakendusuuringute läbiviimisel, on plaanis säilitada ka jätkutegevuses. TAI poliitika seire RITA programmist toetati TAI poliitika kujundamiseks vajalike uuringute ja analüüside läbiviimist. Kokku toetati 27 analüüsi valmimist, mis on olnud aluseks erinevate poliitikate ja meetmete väljatöötamisel. RITA mõjuanalüüsis tuvastati tegevuses olulisi kitsaskohti, näiteks on uuringute alustusprotsess olnud ebasüstemaatiline ja ajamahukas ning tegevuse juhtimine on olnud ebaselge. Ühtlasi on poliitikaanalüüside puhul olnud probleemiks kitsas pakkujate ring, mistõttu tulemused ei ole mõnel juhul vastanud tellijate ootustele. Jätkutegevuses on samuti plaanis jätkata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamiseks vajalike poliitikaanalüüside ja eksperthinnangute tellimisega, kuid see on plaanis selgemalt siduda TAIE arengukavaga ning hinnata tegevuse abil arengukava eesmärkide täitmist, rakendatud meetmete tõhusust ja mõju ning toetada teadmuspõhist poliitikakujundamist. Ühtlasi on plaanis jätkutegevuses toetada ka TAIE arengukava elluviimise eest vastutavate töötajate pädevuse kasvatamist koolitustel, seminaridel või õppereisidel osalemise kaudu. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides RITA programmi raames loodud teadusnõunike ametikohad on märkimisväärselt kasvatanud ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse-alast võimekust. RITA mõjuanalüüs on ühtlasi toonud välja, et teadusnõunike võrgustik on suurendanud ministeeriumide omavahelist koostööd ning kasvanud on teadlikkus rahvusvaheliste koostöövõimaluste osas. Samas on nõunike erinevad tööülesanded, koormus ja paiknemine ministeeriumi struktuuris olnud erinev ning põhjustanud sellega ebavõrdust teadusnõunike rollis ja nende tegevuse mõjukuses. Teadusnõunike võrgustiku tegevust hinnatakse positiivselt, kui samas nähakse sellel oluliselt suuremat potentsiaali. Jätkutegevuses ei ole kavas jätkata teadusnõunike tööjõukulude toetamisega, kuna teadusnõunike ametikohad on ministeeriumide struktuuris oma positsiooni leidnud. Kuid uues meetmes on vaja jätkata teadusnõunike pädevuse kasvatamisega ning 3 „Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 3 koostöö ja võrgustumise toetamisega. Jätkutegevuses on olulisel kohal ka teadusnõunike ja arendusnõunike koostöö soodustamine ning rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise toetamine. Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes Erialaliitude arendusnõunike ametikohtade toetamisega alustati RITA programmis kõige hiljem, 2019. a. Huvi arendusnõuniku värbamise vastu oli suur, kokku sai programmis toetust 15 erialaliitu. 2022. a. viis Eesti Teadusagentuur läbi erialaliitudes tagasisideküsitluse arendusnõunike ametikoha kohta4. Tagasisideküsitlusest selgus, et kuigi kõik vastanud pidasid arendusnõuniku ametikohta vajalikuks ning väärtustasid arendusnõuniku tööd koostöötegevuste korraldamises, igapäevases TA-alases nõustamises ning liidusiseste TA tegevuste koordineerimises, siiski ei ole erialaliidud veel valmis iseseisvalt arendusnõunike ametikohti rahastama. Sellest lähtuvalt on kavas jätkata arendusnõunike ametikohtade toetamisega, kuid seda tehakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas (sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine“ raames), et siduda arendusnõunike tegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala strateegiliste eesmärkidega ning ettevõtjatele pakutavate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetuste ja teenustega. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on arendusnõunikud kujunemas oluliseks ühenduslüliks erasektori huvide, ministeeriumide poliitikakujundamise ja teadussüsteemi uurimissuundade kujundamise vahel, ning seetõttu on oluline jätkata arendusnõunike pädevuse kasvatamisega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning toetada nende omavahelist koostööd ja võrgustamist. Kirjeldatud tegevusi on kavas toetada RITA+ sekkumise raames, koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Eesti Teadusinfosüsteemi arendus Eesti Teaduseinfosüsteemi (edaspidi ETIS) on Eesti riiklik teadus- ja arendustegevuse valdkonna register, mille eesmärgiks on koondada riigi teadus- ja arendustegevuse kohta käiv informatsioon süsteemseks tervikuks. ETIS-e arendamist toetati RITA programmi raames ning seda jätkatakse ka RITA+ sekkumises. ETIS-e arendamine on vajalik, et võimaldada teadus- ja arendussüsteemi tervikliku informatsiooni põhjal ressursside paremat ärakasutamist ning strateegiliste ja operatiivsete otsuste tegemist. Selleks on vajalik uute moodulite väljatöötamine ja olemasolevate täiendamine, uute liideste ja teenuste loomine, TeadusSilma arendamine ning ETIS-e sidustatuse parandamine teiste infosüsteemiga lähtuvalt TAI süsteemi ja sihtrühmade vajadustest. ETIS-e uute moodulite väljatöötamine ja olemasolevate täiendamine eeldab vajadusel ka retsipient- ja/või doonorinfosüsteemide arendusse panustamist. Praeguseks on juba mõned ministeeriumid ETIS-e vahendusel oma TA projektide konkursse korraldanud. Tulevikus on eesmärk, et ETIS oleks peamine teadus- ja arendustoetuste taotlemise keskkond ning ETIS-est oleksid leitavad kõikide ministeeriumide tellitud rakendusuuringute, arendusprojektide ja poliitikaanalüüside andmed. RITA+ sekkumise eesmärk on luua ETIS-sse TA rahastajatele (sh ministeeriumidele) ja taotlejatele sobivad 4 V. Muuli, K. Raudvere, Erialaliitude tagasiside arendusnõunike ametikoha kohta, Tartu 2022 4 tingimused TA-ga seotud taotlus- ja aruandlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks ning projektide ja publikatsioonide info arhiveerimiseks. Samuti toetatakse tegevusega teadmuspõhist poliitikakujundamist, ETIS-e andmebaas koondab kogu Eesti teadus- ja arendustegevuse informatsiooni võimaldades poliitikakujundajatel saada ülevaadet oma valdkonna olulisematest teadusprojektidest ja -tulemustest. 1.2. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja sekkumistega RITA+ sekkumine on jätkutegevus struktuurivahendite perioodi 2014 – 2020 programmile „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“. Eelmisest programmist on plaanis jätkata osade tegevustega, kuid sekkumist on plaanis paremini sihistada, lahendada ilmnenud kitsaskohti ning fokusseerida jätkutegevus enam pädevuse kasvatamisele ning ühiskonna suurtele ja valdkonnaülestele arenguvajadustele uuenduslike lahenduste leidmisele. Ühtlasi seatakse sekkumises suurem rõhk siseriiklikule ja rahvusvahelisele koostööle. Oluline muutus võrreldes eelmise rahastusperioodiga on ka panustamine nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, mis on meetme „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine“ sekkumiste rahastamise alustingimuseks. RITA+ omab seoseid meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumisega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ (edaspidi innovatsiooniprojektide toetusmeede). Antud sekkumise eesmärk on tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega nutikaid lahendusi „Eesti 2035“ strateegias ja selle tegevuskavas esitatud arenguvajadustele. RITA+ sekkumine ning innovatsiooniprojektide toetusmeede on üksteist toetavad, RITA+ rakendusuuringute eesmärk on leida alusuuringute tulemustele võimalikke kasutusalasid. Rakendusuuringu tulemusena võivad tekkida kontseptsioonid või prototüübid, mis vajavad edasist testimist ja katsetamist. Innovatsiooniprojektide toetusmeetmes toetatakse eksperimentaalarendust ning innovatsiooni, rakendusuuringute toetus on ette nähtud vaid juhul, kui see on eksperimentaalarenduse lahutamatu osa. Toetusmeetme fookuses on lahenduste testimine ja katsetamine, sealjuures on võimalik katsetada RITA+ rakendusuuringute tulemusi. Kahe sekkumise koostööna on võimalik uusi innovaatilisi lahendusi välja töötada, testida ning avalikus sektoris kasutusele võtta. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisa 1 koosneb 14 punktist: 1. Reguleerimisala 2. Toetatavad tegevused 3. Tulemused 4. Rakendusasutus ja -üksus 5. Elluviija ja partnerid 5 6. Sihtrühm 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 8. Tegevuste eelarve 9. Kulude abikõlblikkus 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11. Elluviija ja partnerite kohustused 12. Aruandlus 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14. Vaiete lahendamine Eelnõu punktiga 1 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamise alust ning esitatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Samuti esitatakse puutumused olulisemate riigisiseste strateegiliste dokumentide ning nende eesmärkidega. RITA+ sekkumine panustab „Eesti 2035“ kahe strateegilise sihi saavutamisse: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. „Eesti 2035“ strateegias on ettevõtluskeskkonna arenguvajadustena toonud välja, et kuigi Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, ei ole see saavutanud oodatud tempot ning on piirkondlikult ebaühtlane. Sealjuures tuuakse välja, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on piiratud. Samuti on Eestis jätkuvalt madal erasektori teadus- ja arendustegevuste kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP). „Eesti 2035“ näeb ette, et uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning olemasolevate lahenduste ajakohastamisel, peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel. Strateegia juhib ka tähelepanu, et teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekus on Eesti piirkondades erinev. RITA+ alategevustest panustavad majanduse sihti eelkõige alategevused 3 ja 4, mille raames toetatakse erialaliitude arendusnõunike tegevust ning ETIS-e arendusi. RITA+ sekkumise raames toetatakse arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamist ning riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja võrgustamist. ETIS-e arendused võimaldavad ettevõtjatele pakkuda asjakohast infot Eestis tehtava teadus- ja arendustegevuse, olemasoleva teadustaristu ja võimalike koostööpartnerite kohta. Ettevõtluskeskkonna edendamisse võib panustada ka alategevus 1, juhul kui ministeeriumid teevad ettepaneku majanduse vajadustest lähtuvate rakendusuuringute tellimiseks. „Eesti 2035“ strateegias on riigivalitsemise arenguvajadustena toodud välja, et Eestis ei kasutata otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja ekspertide tuge. Ühtlasi peetakse valitsusasutuste tegevuste tõhusust keskpäraseks. Lisaks tuuakse välja, et muuta tuleb ka teadus- ja arendusasutustes tehtava teadustöö fookust, et see lähtuks senisest enam Eesti arenguvajadustest. Senise olukorra muutmiseks on vaja avalikus sektoris tõsta teadus- ja arendustegevuse kasutamise võimekust, eelistada uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid, 6 tõhustada teabevahetust ning võtta ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmed. RITA+ kõik alategevused toetavad teadmuspõhist poliitikakujundamist, ühtlasi on esimese ja teise alategevuse kaudu võimalik suunata teadus- ja arendusasutuste teadustööd ning sellega suurendada teaduse ja ühiskonna vajaduste sidusust. Punktis 1.4. on toodud sekkumise puutumus horisontaalsete põhimõtetega, milleks on võrdsed võimalused, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng. Põhjalikum ülevaade horisontaalsete põhimõtete seostest sekkumise tegevustega on toodud vastavate alategevuste (käskkirja punktid 2.1. – 2.4) juures. Puutumuse korral panustavad sekkumise tegevused järgmiste „Eesti 2035“ tegevuskava Näitajatesse: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. Siiski saab sekkumise panust lugeda kaudseks, kuna RITA+ sekkumise eesmärgiks on pädevuse kasvatamine ning ühiskonna väljakutsetele uuenduslike lahenduste leidmine. Näiteks võivad alategevus 1 raames tellitud rakendusuuringud olla seotud horisontaalsete põhimõtete valdkondadega ning seeläbi panustada valdkondade arengusse. Regionaalarengu näitajaga „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ on seotud sekkumise alategevus 3, millega toetatakse erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamine ettevõtluses võimaldab turul pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis aitab kaasa tootlikkuse tõstmisele. Kuid ka antud juhul on sekkumise panus kaudne, kuna arendusnõunike TA alase pädevuse kasvatamine otse Eesti tööjõu toolikust ei mõjuta. Punktis 1.5. on esitatud toetuse andmise eesmärk. Sekkumise eesmärkidena on toodud välja: suurendada avaliku sektori võimekust teadustulemusi ja innovatsiooni rakendada poliitikakujundamises, lahendada teaduspõhiselt ühiskonna ja majanduse suuri väljakutseid, suurendada avaliku sektori rolli teadus- ja arendusasutustes tehtava teadustöö suunamisel, tõsta teadus- ja arendustegevuse nõustamisega ja poliitikakujundamisega tegelevate avaliku sektori töötajate ning erialaliitude arendusnõunike pädevust ning suurendada avaliku sektori, erasektori ning teadmisi loova sektori siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd. RITA+ sekkumine on kavandatud selleks, et luua avalikus sektoris soodne poliitikakeskkond uue teadmise ning teaduspõhise innovatsiooni rakendamiseks. Selle kaudu on võimalik edukalt otsida ja rakendada teaduspõhiseid lahendusi ühiskonna olemasolevatele ja eesseisvatele väljakutsetele, sh lahendada „Eesti 2035“ strateegias kirjeldatud arenguvajadusi. Antud suurema eesmärgi saavutamiseks on vaja tegevusi kavandada erinevates valdkondades ja erinevatele sihtrühmadele. Muuhulgas on vaja suurendada ministeeriumide võimekust teadus- ja arendustegevuse tellimises ja rakendamises, soodustada avaliku sektori, erasektori ning teadmisi loova sektori koostööd, tõsta teadus- ja arendustegevuse nõustamise või poliitikakujundamisega tegelevate töötajate pädevust ning toetada nende riigisisest ja rahvusvahelist võrgustamist. RITA+ toetust antakse TAIE arengukavas määratletud nutika spetsialiseerumise valdkondades. Struktuurivahendite 2021 – 2027 perioodil on nutika spetsialiseerumise valdkondadeks: 7 - digilahendused igas eluvaldkonnas; - tervisetehnoloogiad ja -teenused; - kohalike ressursside väärindamine; - nutikad ja kestlikud energialahendused. Tegevuste kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega hinnatakse elluviija poolt alategevus 1 hindamisprotsessis probleemipüstituste valikul. Alategevuste 2 – 4 puhul on tegemist horisontaalsete tegevusega, mis panustavad laiemalt sellesse, et nutika spetsialiseerumise raamistik Eestis toimib. Nimetatud tegevuste puhul ei hinnata eraldi kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega. Punktis 1.6. esitatakse käskkirja lisas kasutatavate olulisemate mõistete definitsioonid. Eelnõu punktis 2 esitatakse toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused jagunevad neljaks alategevuseks. Punktis 2.1. on kirjeldatud esimene alategevus: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus sätestab, et kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ja selle finantseerimise korraldamine. Siiski on ministeeriumide võimekus teadus- ja arendustegevust tellida ja kasutada ebaühtlane, ühtlasi ei ole tekkinud avalikus sektoris läbivat tava, kasutada poliitikakujundamises teadus- ja arendustöötajate ekspertiisi ning teadus- ja arendustegevuse tulemusi. Teadusnõunike ametikohtade loomine ning valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele lisavahendite eraldamine5 on oluliselt ministeeriumide võimekust ja strateegilist planeerimist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tõstnud. Kuid ühtset lahendust ei ole leitud selliste teemadega tegelemiseks, mis kuuluvad mitme ministeeriumi valitsemisalasse6. RITA+ sekkumine seab eesmärgiks toetada interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, mille probleemipüstituse esitavad kaks või enam Eesti Vabariigi ministeeriumi või ministeerium(id) koos Arenguseire Keskusega (tegevuse partnerid). Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda, mis töötab Riigikogu juures. Arenguseire Keskuse eesmärk on aidata kaasa tõenduspõhisele tulevikku vaatavale poliitikakujundamisele. Arenguseire Keskuse kaasamine alategevuse partnerina on vajalik, et toetada asutuse teadus- ja arendusvõimekust ning suurendada koostööd Arenguseire Keskuse ja ministeeriumide vahel. Ühtlasi võimaldab Arenguseire Keskuse kaasamine alategevus 1 raames toetada ministeeriumides tulevikuseire metoodikate ja tulemuste kasutuselevõttu. Esitatud rakendusuuringute probleemipüstitused peavad olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning panustama ühiskonna või majanduse arenguvajaduste 5 Teadus- ja Arendusnõukogu 13. veebruari 2019. a. istungi nr 78 otsus, mille kohaselt teadus- ja arendustegevuse 1% hoidmiseks SKP-st lisanduvast rahast eraldatakse 20% valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ja valdkonna eesmärkide elluviimist toetavatele TAI meetmetele. 6 Ministeeriumide valitsemisalad on toodud Vabariigi Valitsuse seaduse 4. jaos: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007?leiaKehtiv 8 lahendamisse. Viimased võivad olla kirjeldatud nii „Eesti 2035“ strateegias, kui ka valdkondlikes arengukavades. Ühtlasi võivad arenguvajadused toetuse andmise perioodil tekkida, olla uudsed ning riigi strateegilistes dokumentides kirjeldamata. Probleemipüstituste aktuaalsust ja asjakohasust hinnatakse probleemipüstituste valikul. Alategevuse tulemusena tõstetakse teaduspõhisust poliitikakujundamises, lahendatakse ühiskonna ja majanduse väljakutseid ning arendatakse teadus- ja arendusasutustes Eesti riigi jaoks olulisi teadussuundi. Punktis 2.1.1. on sätestatud alategevuse partnerid. Alategevuse partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus, kes osalevad rakendusuuringute probleemipüstituste ja lähteülesannete koostamises ning kelle huvidest lähtuvalt rakendusuuringuid tellitakse. Ühtlasi on partnerid kaasatud rakendusuuringute läbiviimise protsessi, partnerid osalevad juhtkomisjoni töös ning neil on selle kaudu võimalik suunata uuringu tegevust. Partneritel on alategevuse raames omafinantseeringu nõue, kokku peavad partnerid katma rakendusuuringu maksumusest 21%. Punktis 2.1.2. on esitatud esimese alategevuse toetatavad tegevused. Alategevuse raames toetatakse interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist. Rakendusuuring on käesoleva käskkirja mõistes algupärane teadusuuring, millega luuakse uusi teadmisi kindla eesmärgi saavutamiseks ning rakendatakse saadud teadmisi praktikas 7. Toetatavate tegevuste raames on võimalik toetada ka eksperimentaalarendust, kui see on rakendusuuringu lahutamatu osa. Eksperimentaalarenduse raames luuakse uusi tooted või teenuseid põhinedes alus- ja rakendusuuringute tulemusena saadud uuel teadmisel ning tegevuse raames kontrollitakse üldiste teadmiste rakendatavust konkreetsetel kasutusjuhtudel. Rakendusuuringute tulemuseks on rakendatavad poliitikasoovitused ja/või välja töötatud uudsed lahendused (mudelid, prototüübid, IT lahendused, rakendused vm). Rakendusuuringute läbiviimise korraldamine kuulub elluviija tegevuste alla, rakendusuuringute tellimisega seotud hankekulud on elluviija kulud. Punktis 2.1.3. on toodud rakendusuuringute valiku täpsemad tingimused. Punktides 2.1.3.1. kuni 2.1.3.7 kirjeldatakse rakendusuuringute ideekorjevooru läbiviimise ning probleemipüstituste valimise korda. Rakendusuuringute tellimise protsess algab ideekorjevooru läbiviimisega elluviija poolt. Vooru vormid, hindamisjuhendi ja mahu kinnitab elluviija, kooskõlastades viimased kaks eelnevalt rakendusasutusega. Ideekorjevoorud on kavas läbi viia regulaarselt. Toetusperioodil on kavas läbi viia vähemalt kolm ideekorjevooru, mis soovitatavalt toimuvad üle ühe aasta. Sellisel juhul lõppevad ühe ideekorjevooru rakendusuuringud enne järgmise vooru uuringute algamist, mis võimaldab 7 Teadus- ja arendustegevuse, rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse määratlusel lähtutakse OECD Frascati käsiraamatu definitsioonidest. OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en. 9 partneritel, elluviijal ja rakendusuuringute teostajatel oma tegevust paremini juhtida ning vähendab ka uuringute elluviimisega seotud ülekoormust. Ideekorjevooru eesmärgiks on koguda ministeeriumidelt ja Arenguseire Keskuselt rakendusuuringute probleemipüstituste osas ettepanekuid. Rakendusuuringute probleemipüstitused esitatakse elluviija poolt etteantud vormil ning need peavad olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega (digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused). Ühtlasi peavad probleemipüstitused käsitlema ühiskonna või majanduse olemasolevaid või eesseisvaid väljakutseid, olles näiteks kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiliste sihtidega (arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene; hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond; tugev, uuendusmeelne ning vastutustundlik majandus; kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond; uuendusmeelne, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustav riik) ja/või ministeeriumide arengukavade eesmärkidega või Arenguseire Keskuse strateegiliste suundadega. Lisaks nähakse käskkirja eelnõus ette võimalust algatada rakendusuuringuid ka sellistel uudsetel teemadel, mis ei ole riigi strateegilistes dokumentides kirjeldatud. Vajadus paindliku lahenduse järgi rakendusuuringute tellimisel ilmnes näiteks COVID-19 pandeemia puhul, mis tuli riikide ja ühiskonna jaoks ootamatult, ning millega toimetulek vajas teadusuuringuid ja teadmus- ja tõenduspõhiseid lahendusi. Rakendusuuringute probleemipüstituste aktuaalsust ja relevantsust hinnatakse probleemipüstituste valikul. RITA+ sekkumise raames toetatakse rakendusuuringuid, mille vajaduse on esitanud kaks või enam Eesti Vabariigi ministeeriumit või ministeerium(id) koos Arenguseire Keskusega. Ka eelmises RITA programmis esitasid rakendusuuringute ettepanekuid enamasti mitu ministeeriumit koos, kuid toetuse andmise tingimuste raames oli võimalik rahastada uuringuid ka ainult ühe ministeeriumi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Kuna ministeeriumide valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastus on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, siis on RITA+ sekkumises kavas lahendada üksnes ministeeriumide valitsemisalade üleseid väljakutseid (ministeeriumide valitsemisalad on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses). See on kooskõlas ka sekkumise eesmärkidega, kuna ühiskonna ja majanduse suured väljakutsed hõlmavadki üldjuhul mitut valitsemisala. Ühiste probleemipüstitusteni jõudmine võib toimuda mitmel viisil. Ministeeriumide ja elluviija vahel toimib edukalt teadusnõunike võrgustiku töö, mida on võimalik kasutada ühishuvide tuvastamiseks ning rakendusuuringute probleemipüstituste väljatöötamiseks. Vajadusel kaasatakse võrgustiku tegevustesse ka Arenguseire Keskus. Samuti on käskkirja eelnõus probleemipüstituste ühendamises ette nähtud elluviija roll. Juhul kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, siis on tal õigus teha partneritele ettepanek teemade ja probleemipüstituste koondamiseks. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste seotust nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning vastavust teadus- ja arendustegevuse määratlusele, tegemist on vastavushindamisega. Juhul, kui probleemipüstitus ei ole seotud ühegi nutika spetsialiseerumise valdkonnaga või probleemipüstituse põhjal ei ole võimalik rakendusuuringu tellimine, siis ei vasta ettepanek sekkumise tingimustele ning selliseid probleemipüstitusi järgmisesse etappi, hindamisele, ei 10 edastata. Mittevastavuse korral esitab elluviija probleemipüstituse esitanud partneritele kirjaliku põhjenduse. Elluviija moodustab probleemipüstituste hindamiseks hindamiskomisjoni. Igal alategevuse partneril on õigus nimetada üks hindamiskomisjoni liige, hindamiskomisjoni kuulub kokku kuni 12 liiget. Hindamiskomisjoni liikmeks saab nimetada asutuse juhtkonna esindaja (ministeeriumides kantsleri või asekantsleri). Elluviija poolt kogutud ning vastavushinnangu läbinud probleemipüstitused esitatakse hindamiskomisjonile hindamiseks. Hindamiskomisjoni ülesanne on koostada probleemipüstituste paremusjärjestus, lähtudes hindamisel käskkirja eelnõu punktis 2.1.3.7. toodud hindamiskriteeriumidest. Probleemipüstituse valikul hinnatakse ettepaneku aktuaalsust, relevantsust, interdistsiplinaarsust ning rakendusuuringu mõju ühiskonna või majanduse väljakutse lahendamisele. Sealjuures hinnatakse esitatud ettepaneku kooskõla „Eesti 2035“ sihtidega, ministeeriumide arengukavade eesmärkidega ning sekkumise eesmärkidega. Lisaks hinnatakse ka rakendusuuringu eelarve põhjendatust. Antud kriteerium kaal koondhindest on 85%. Teiseks hinnatakse probleemipüstituste puutumust horisontaalsete põhimõtetega, milleks on võrdsete võimaluste tagamine (sh soolise võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus), keskkonnakaitse ning kliimaneutraalsuse toetamine ning regionaalarengu edendamine. Juhul, kui probleemipüstituses esineb positiivne mõju horisontaalsete põhimõtete edendamisele, siis loetakse seda lisaväärtuseks (kriteeriumi kaal koondhindest on 15%). Kui probleemipüstitus ei edenda horisontaalseid põhimõtteid, siis tuleb probleemipüstituse esitanud partneritel ja elluviijal tagada, et planeeritavad tegevused oleksid mittediskrimineerivad ja ligipääsetavad kõikidele inimestele hoolimata erivajadusest. Vajadusel koostab või tellib elluviija probleemipüstitustele eksperdihinnangu. Eksperdihinnang edastatakse hindamiskomisjonile koos probleemipüstituse dokumentidega, eesmärgiga toetada otsustamisprotsessi. Punktides 2.1.3.8. kuni 2.1.3.11. sätestatakse rakendusuuringu tellimise üldised põhimõtted. Elluviija otsustab, mitmele probleemipüstitusele rakendusuuringuid tellitakse, lähtudes hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestusest ning ideekorjevooru mahust. Elluviija lähtub probleemipüstituste valikul hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestusest, sealjuures ei ole elluviijal õigus paremusjärjestuses olevad probleemipüstitusi vahele jätta. Rakendusuuringuid tellitakse kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandit. Selleks koostatakse probleemipüstituse esitanud partnerite poolt detailsem lähteülesanne, milles sõnatatakse probleem, rakendusuuringu eesmärgid ning oodatud tulemused. Elluviija vastutab teenuse hankimisel selle eest, et tellitav teenus vastaks teadus- ja arendustegevuse määratlusele ning teenuse puhul oleksid täidetud teadus- ja arendusteenuse erandi kohaldamise tingimused. Vajadusel võib elluviija pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole teadus- ja arendusteenuse erandi kohaldamise hindamiseks. Tellitava rakendusuuringu maksumus võib jääda vahemikku 150 000 eurot kuni 700 000 eurot ning rakendusuuringute läbiviimise kestvus võib olla kuni 2 aastat. Eelnõus jäetakse elluviijale õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise perioodi ühe aasta võrra pikendada 11 (kestvus kokku 3 aastat). See võib olla vajalik teatud teadus- ja arendustegevuse valdkondades, kus teaduslik metoodika nõuab kolme aastase uurimistöö läbiviimist. Uuringu kogumaksumust perioodi pikendamine ei mõjuta. Võrreldes RITA programmiga on oluliselt vähenenud rakendusuuringu maksimaalne maksumus ning seetõttu ka uuringu läbiviimise periood. Rakendusuuringu mahu ja kestvuse vähendamise vajadus ilmnes nii RITA mõjuanalüüsist kui ka elluviija eelmise perioodi RITA programmi elluviimise kogemusest. Muudatuse tulemusena väheneb rakendusuuringut läbiviiva konsortsiumi liikmete arv, kuid see võimaldab teha sisulisemat ja tihedamat koostööd asutuste vahel. Rakendusuuringute lühem periood toetab poliitikakujundamise protsessi, mille raames on uuringute tulemusi enamasti vaja lühema aja jooksul. Alategevuses rakendatakse partneritele omafinantseeringu kohustust, rakendusuuringu maksumusest 21% katavad probleemipüstituse sõnastanud partnerid. Omafinantseeringu jagunemine võib olla partnerite vahel võrdne või jaguneda proportsionaalselt. Probleemipüstituse esitanud partnerid lepivad iseseisvalt kokku omafinantseeringu jagunemise, kuid vajadusel saab elluviija protsessi koordineerida. Ideekorjevoorus valitud probleemipüstitustele saab lahendusi pakkuda vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium, sealjuures peab konsortsiumi juhtpartneriks olema Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus8. Konsortsiumi teistele liikmetele piiranguid ei seata, rakendusuuringu teostamisel võivad osaleda positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, akrediteeritud kõrgkoolid, ettevõtted, haiglad, muuseumid või teised asutused, kus on olemas vastavas valdkonnas pädevus ja võimekus rakendusuuringut ellu viia. Põhjendatud juhtudel võib konsortsiumisse kaasata ka välisriikide teadus- ja arendusasutusi ja nende teadus- ja arendustöötajaid. Konsortsiumi koosseis ja võimekus on ka üks uuringuettepanekute hindamiskriteeriumeid. Rakendusuuringu konsortsium esitab elluviija poolt väljatöötatud vormil ettepaneku probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu läbiviimiseks (edaspidi uuringuettepanek). Punktides 2.1.3.12 kuni 2.1.3.21 kirjeldatakse rakendusuuringute uuringuettepanekute valikuprotsessi. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eraldi eksperdikomisjonid. Eksperdikomisjoni liikmed määrab elluviija, kuid komisjonis peavad olema esindatud probleemipüstituse esitanud partnerite esindajad, valdkonna sõltumatud eksperdid ja elluviija esindaja. Partnerite esindajad nimetatakse probleemipüstituse koostanud partnerite poolt. Sõltumatute ekspertide valikul tagab elluviija, et kaasatud eksperdil oleks hinnatavas valdkonnas pädevus ning puudub huvide konflikt uuringuettepaneku esitanud teadus- ja arendustöötajate ja asutuste osas. Elluviijal on õigus hindamisse kaasata ka hindamiskomisjoni väliseid eksperte. Punktis 2.1.3.14 on sätestatud uuringuettepanekute hindamiskriteeriumid, alakriteeriumide kirjeldused, osakaalud ning lävendid. Hindamismetoodika arvestab perioodi 2021-2027 8 Nimekiri positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest: https://hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja- arendustegevus/teadussusteemi-riiklik-korraldus#positiivselt-evalvee 12 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldisi vastavus- ja valikukriteeriumeid ning on mittediskrimineeriv ja läbipaistev. Uuringuettepanekuid hinnatakse kahe hindamiskriteeriumi alusel: rakendusuuringu põhjendatus ja mõju ning uuringu teaduslik tase ja teostatavus. Mõlemad kriteeriumid on võrdse kaaluga, kumbki kriteerium annab 50% lõpphindest. Hindamiskriteeriumidel on alakriteeriumid. Esimese kriteeriumi raames hinnatakse uuringu põhjendatust, uuringu tulemuste mõju probleemi lahendamisele, uuringu panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisel, uuringu mõju valdkonna arengule, jätkusuutlikkusele ning järelkasvu tagamisele. Teise kriteeriumi alusel hinnatakse uuringu teaduslikku taset, metoodika asjakohasust, konsortsiumi pädevust ja võimekust uuringut ellu viia ning eelarve ja ajakava asjakohasust. Eelarve ja ajakava osas on lubatud põhjendatud juhtudel projekti agiilne juhtimine, kui uuringu alguses esineb teaduslik ebakindlus uurimisküsimuste või kasutatava metoodika osas. Vajadusel võib uuringu eelarvest jätta osa esialgu broneerimata. Broneerimata vahendite kasutamine otsustatakse uuringu käigus juhtkomisjoni otsusega. Järgnevas tabelis on esitatud hindamismetoodika vastavus perioodi 2021-2027 rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. Hindamiskriteerium Alakriteerium Vastavus seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele Kriteerium 1: 1.1. Rakendusuuringu 3.2. Projekti põhjendatus rakendusuuringu põhjendatus ning vastavus põhjendatus ja mõju probleemipüstitusele, uuringu tulemuste mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja rakendamise plaan) 1.2. Uurimisteema panus 3.1. Projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide meetme eesmärkide saavutamisse saavutamisele 1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele Kriteerium 2: 2.1. Uuringu uuenduslikkus rakendusuuringu teaduslik ja teaduslik tase, sh tase ja teostatavus metoodika asjakohasus 13 2.2. Konsortsiumi võimekus 3.4. Toetuse taotleja uuringut ellu viia (sh suutlikkus projekti ellu viia vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu 2.3. Eelarve planeerimise 3.3. Projekti kuluefektiivsus asjakohasus ja 3.2.3. Tegevuste ajakava on kuluefektiivsus, ajakava realistlik, arvestades mh põhjendatus ja realistlikkus; tegevuste omavahelisi kommunikatsiooniplaani ja seoseid ja ajalist järjestust riskide maandamise plaani asjakohasus Valikukriteeriumeid 3.1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ning 3.5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse probleemipüstituste valikul (käskkirja lisa 1 punktis 2.1.3.7.). Rakendusuuringute valikult neid punkte üle ei hinnata, kuna rakendusuuringute ettepanekud koostatakse probleemipüstituste põhjal. Hindamiskriteeriumeid hinnatakse skaalal 1 kuni 5, hinne üks vastab mitterahuldavale hinnangule ning hinne viis suurepärasele hinnangule. Hindeid antakse 0,5-punktise täpsusega. Pakkumusi hinnatakse konsensuslikult, seetõttu pole vajalik määrata valikukriteeriumide lõikes hindajate poolt antavate hindepunktide kõikumise lubatav maksimaalne vahemik ja käitumisreegel lubatust suurema kõikumise korral (nt kordushindamine). Uuringuettepanekute hindamisel rakendatakse lävendit, kui esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne on vähem kui 3,5 punkti, siis ei kuulu uuringuettepanek rahuldamisele ning vastava ettepaneku menetlemine lõpetatakse. Eksperdikomisjon kinnitab igale rakendusuuringu uuringuettepanekule koondhinde, mis arvutatakse hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. Koondhinnete alusel moodustatakse uuringuettepanekute pingeread. Juhul kui pingereas esineb võrdse punktisummaga taotlusi, eelistatakse neid taotlusi, mille esimese hindamiskriteeriumi (rakendusuuringu põhjendatus ja mõju) hinne on kõrgem. Iga probleemipüstituse raames rahuldatakse elluviija poolt uuringuettepanek, mis on lävendi ületanud ning saanud kõrgeima koondhinde. Kui ideekorjevoorus on piisavalt vahendeid ning probleemipüstitusele on esitatud mitu, üksteist mitte dubleerivat, uuringuettepanekut, siis on võimalik eksperdikomisjonil teha elluviijale ettepanek rahastada ka mitut rakendusuuringut. Kui uuringuettepanekute seas ei ole lävendit ületavaid pakkumusi, siis vastaval probleemipüstitusel rakendusuuringut ei rahastata. Eksperdikomisjonil on õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused. See võib olla vajalik juhul, kui uuringuettepanek ei vasta terviklikult lähteülesande 14 eesmärkidele. Samuti võib olla vajalik täiendavate tingimuste seadmine, kui ühe probleemipüstituse raames rahastatakse mitut rakendusuuringut, mille tegevused osaliselt kattuvad. Eksperdikomisjon saab sellisel juhul teha ettepanekuid dubleerimise ärahoidmiseks. Lõpliku otsuse uuringuettepanekute rahuldamise ning täiendavate tingimuste seadmise osas langetab elluviija. Punktis 2.1.4. kirjeldatakse rakendusuuringute elluviimise ja juhtimise protsessi. Punkti 2.1.4.1. kohaselt moodustab elluviija igale probleemipüstitusele, milles rakendusuuringuid tellitakse, juhtkomisjoni. Juhtkomisjoni ülesanne on koordineerida uuringu elluviimist, sh jälgida uuringu edenemist, kooskõlastada uuringu tegevuste ja eelarve muudatused, hinnata vahe- ja lõpparuanded. Juhul, kui ühe probleemipüstituse raames rahastatakse mitut rakendusuuringut, siis nende tegevust koordineerib sama juhtkomisjon. Sellega tagatakse, et rakendusuuringute vahel ei esine kattuvusi ning uuringute tulemusi levitatakse konsortsiumide vahel. Juhul, kui vajalik (näiteks eelarvete aruteluks) võib elluviija kokku kutsuda juhtkomisjoni osalise koosseisuga, jättes koosseisust välja arutelu alla mitte kuuluva rakendusuuringu teostaja esindajad. Juhtkomisjoni kuulub kuni 7 liiget: probleemipüstituse esitanud partnerite esindajad, välised eksperdid, konsortsiumi(de) esindajad ning elluviija esindaja, sealhulgas võivad juhtkomisjoni kuuluda eksperdikomisjonis osalenud isikud. Juhtkomisjoni moodustamisel tuleb arvestada, et koosseisust 2/3 moodustaksid partnerite esindajad, välised eksperdid ja elluviija esindaja. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole nimetatud konsortsiumi poolt, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid ning teevad elluviijale põhjendatud ettepaneku aruande heakskiitmise, täiendamise või tagasilükkamise osas. Vajadusel tellib elluviija lõpparuandele välise eksperdihinnangu, mis esitatakse juhtkomisjonile hindamise toetamiseks. Lõpparuande vastuvõtmise, täiendamise või tagasilükkamise otsuse langetab elluviija. Vahearuande tagasilükkamisel on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine peatada ning rahastamine lõpetada. Lõpparuande tagasilükkamisel jätab elluviija konsortsiumile lõppmakse tegemata. Rakendusuuringu läbiviimise lõppemisel on juhtkomisjonil õigus teha rakendusuuringu tellijatele (probleemipüstituse esitanud partnerite esindajatele ja elluviijale) teha ettepanek rakendusuuringu tulemuste rakendamise kohta, sh vajadusel soovitused jätkutegevuste osas. Alategevus 1 puutumus horisontaalsete põhimõtetega. Alategevusel on horisontaalsete põhimõtete edendamisele eeldatavalt positiivne mõju. Partnerite poolt koostatud probleemipüstituste valikul hinnatakse ka mõju horisontaalsete põhimõtete edendamisele (vastavalt käskkirja punktile 2.1.3.7. on hindamiskriteeriumi kaal 15%). Kuna alategevus 1 puhul toetatakse uuringuid, mis panustavad nutika spetsialiseerumise valdkondade arengusse, siis võib eeldada, et paljud uuringud omavad puutumust ka horisontaalsete põhimõtetega. Meetme eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele on seotud uurimisrühmade tegevuse ning valdkonna uuringute kaudu: valdkonnas toimuva kohta luuakse vajalikku uut teadmist, mis on teaduspõhise poliitikakujundamise aluseks. 15 Uuringute rahastamise puhul ei seata juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest kuuluvusest: võimalused uuringus osaleda ei sõltu isiku soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Uuringutes osalemine on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele (hindamine toimub eelkõige teadusliku taseme jt sõltumatute kriteeriumide alusel). Kuigi alategevus toetab erinevatel karjäärietappidel teadlasi, ei diskrimineerita kedagi tulenevalt vanusest. Hindamise käigus hinnatakse muu hulgas ka kraadiõppurite kaasamist (teadlaste järelkasvu tagamine), et tagada ka noortele teadlastele ligipääs rahastusele. Punktis 2.2. on sätestatud sekkumise teine alategevus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine. TAIE arengukava seab arengukava kehtimise perioodi (2021-2035) jaoks ambitsioonikad eesmärgid: 1) Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine; 2) Eesti areng tugineb teaduspõhistele ja innovaatilistele lahendustele; 3) Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Toodud eesmärkide saavutamine eeldab arengukavas planeeritud teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna tegevuste järjepidevat analüüsimist ja seiret. Sealjuures on vaja hinnata TAIE arengukava eesmärkide täitmist, rakendatud tegevuste ja meetmete tõhusust ning mõju. Ühtlasi on vaja jälgida rahvusvahelisi suundumusi, sealhulgas kaardistada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna parimaid praktikaid välisriikidest. Kirjeldatud tegevused võimaldavad tõenduspõhiselt kujundada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitikat ning tagada sellega poliitika mõjususe. Punktiga 2.2.1. määratakse alategevus 2 partnerid, kelleks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Partnerite ülesanne on välja pakkuda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud uuringute ja analüüside ettepanekuid, osaleda juhtkomisjoni töös ning koordineerida uuringute ja analüüside läbiviimist. Partneritel on alategevuses ka omafinantseeringu kohustus. Punktis 2.2.2. sätestatakse toetatavad tegevused. Alategevus 2 raames toetatakse rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimist, sealhulgas välisekspertide kaasamist ning nendelt eksperdihinnangute ja analüüside tellimist. Tegevuse raames tellitavad rakendusuuringud, poliitikaanalüüsid ja eksperdihinnangud peavad olema seotud TAIE arengukava teadussuuna ning teadmussiirde suuna seire ja analüüsimisega. Samuti toetatakse partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolitustel, seminaridel, õppereisidel osalemise kaudu. Antud tegevuse eesmärk on toetada oskuste arendamist ja teadmiste omandamist, mis on vajalikud TAIE arengukava eesmärkide saavutamiseks tarvilike tegevuste väljatöötamisel ning rakendamisel. Punktis 2.2.3. sätestatakse rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute ettepanekute kogumise protsess. Elluviija koordineerib partneritelt poliitikaanalüüside, rakendusuuringute ja eksperdihinnangute vajaduste väljaselgitamist. Ettepanekuid võib esitada 16 ka elluviija ise. Ettepanekute põhjal koostab elluviija esialgse uuringute plaani, mis esitatakse partneritele kooskõlastamiseks. Punktis 2.2.4. sätestatakse alategevuse elluviimiseks ning otsuste langetamiseks juhtkomisjoni moodustamine. Juhtkomisjoni kutsub kokku elluviija ning sinna kuuluvad partnerite ja elluviija esindajad. Juhtkomisjoni liikmed kooskõlastab elluviija eelnevalt rakendusasutusega. Punktiga 2.2.5. täpsustatakse, et juhtkomisjoni ülesanne on iga-aastase uuringute plaani kinnitamine, ettepanekute tegemine tegevuste osas ning uuringute läbiviimise koordineerimine. Vastavalt uuringute plaanile ning juhtkomisjoni otsusele sõnastatakse tellitavate rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute jaoks lähteülesanne, milles tuuakse ära probleemipüstitus, uuringu/analüüsi eesmärgid ja oodatavad tulemused. Lähteülesande koostamise eest vastutavad uuringuettepaneku teinud asutused, vajadusel elluviija koordineerib ja toetab lähteülesande koostamise protsessi. Üldjuhul on alategevuse raames tellitud rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tulemusteks poliitikasoovitused või rakendatavad lahendused. Punktis 2.2.6. on täpsustatud, et rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid võib koostada elluviija ise või tellib elluviija need teenusena. Punktis 2.2.7. sätestatakse, et alategevuse raames toetatud tegevuste puhul katavad osalevad partnerid omafinantseeringuna 21% tegevuse maksumusest. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute puhul katavad omafinantseeringu vastava uuringu/analüüsi ettepaneku teinud asutused. Koolituste, seminaride ja õppereiside puhul tasuvad kõik osalevad asutused oma töötaja kuludest 21%. Alategevus 2 puutumus horisontaalsete põhimõtetega Alategevus 2 puhul ei esine puutumust järgmiste horisontaalsete põhimõtetega: keskkonnahoid, kliimaneutraalsus, regionaalareng, kuna tegevuse raames toetatakse laiemalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimist ja seiret. Tegevuste korraldamisel ei seata juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest kuuluvusest: teadus- ja arendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperthinnanguid tellitakse läbipaistvalt riigihangete seaduse reeglistikku järgides. Uuringute ja analüüside pakkumuste esitamine on avatud kõigile, olenemata isiku soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Hindamiskriteeriumiks on teaduslik tase või muud pädevust määravad tunnused. Seega ei kahjusta tegevus võrdsete võimaluste tagamisega seotud põhimõtteid. Alategevuse raames läbiviidavate ürituste korraldamisel võetakse arvesse, et tagatud oleks üritusele ligipääsetavus9 ning et üritused oleksid korraldatud keskkonnahoidlikke põhimõtteid järgides. Punktis 2.3. on reguleeritud kolmas alategevus: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja 9 ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juhend, kuidas korraldada ligipääsetavat üritust: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse- parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust 17 erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamise võimekuse tõstmisel on kesksel kohal teadlikkuse tõstmine ja pädevuse kasvatamine. RITA programmis käivitati edukalt ministeeriumide teadusnõunike ning erialaliitude arendusnõunike ametikohad. Teadusnõunike tegevuse eesmärgiks on nõustada ministeeriumi TA küsimustes, korraldada TA-alast koostööd ning töötada välja ministeeriumi TA plaane ja kavasid. Arendusnõunike töökohad loodi erialaliitudesse, eesmärgiga nõustada liite TA küsimustes, koordineerida ja toetada liidu liikmete TA tegevust, korraldada sektorite ülest ja rahvusvahelist koostööd. RITA+ sekkumises jätkatakse nii teadusnõunike kui arendusnõunike tegevuse toetamisega. Kuna mõnes ministeeriumis on teadusnõunikele antud erinev ametinimetus ning mõnes ministeeriumis teadusnõuniku ametikoht puudub, siis on käesolevas sekkumises sihtrühma laiendatud ning sekkumise tegevustest võivad osa võtta ka ministeeriumis teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise eest vastutavad teised töötajad. Alategevus 3 raames on uue tegevusena kavas ministeeriumide ametnike seas laiemalt tõsta teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnast ning teadmuspõhisest poliitikakujundamisest. Selleks töötatakse välja vastav koolitusprogramm ning toetatakse keskselt ministeeriumide ametnike osalemist nimetatud koolitusel. Punktis 2.3.1. sätestatakse alategevuse toetatavad tegevused. Alategevuse raames toetatakse ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ning erialaliitude arendusnõunike osalemist koolitustel, seminaridel ja õppereisidel. Ühtlasi toetatakse viimaste korraldamist, lähtudes sihtrühma vajadustest. Tegevuse all toetatakse ka ühisürituste korraldamist ja nendes osalemist, mis toetavad sihtrühma omavahelist suhtlust ja koostööd. Alategevus 3 puhul on tegemist jätkutegevusega. RITA programmist toetati, lisaks palgakuludele, ka teadus- ja arendusnõunike vajadustest lähtuvaid koolitus- ja koostöötegevusi. Nende tegevustega jätkatakse RITA+ sekkumise raames, kuna RITA mõjuanalüüsist selgus, et teadus- ja arendustegevuse valdkonna pädevuse kasvatamine ning omavahelise koostöö toetamine vajab nõunike puhul jätkuvalt välist tuge. Kirjeldatud tegevuse raames on kavandatud oluliselt suurendada rahvusvahelise koostöö ja võrgustumisega seotud tegevusi. RITA mõjuanalüüsist ning arendusnõunike tegevuse tagasisideküsitlusest selgus, et rahvusvahelise koostöö edendamine ei ole seni olnud kõigi nõunike fookuses. Seetõttu seatakse alategevuses eesmärgiks korraldada nõunikele vähemalt kord aastas õppereis välisriikidesse, mis võimaldaks nõunikel luua sidemeid vastavate riikide partneritega ning õppida sealsetest kogemustest. RITA+ sekkumises on uue tegevusena kavas toetada ministeeriumide ametnike teadlikkuse kasvatamist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Kirjeldatud tegevuse vajadus ilmes RITA programmi mõjuanalüüsist, milles tuvastati, et teadmus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamise jaoks on vaja kasvatada vastavat päevust ministeeriumide töötajate seas laiemalt. Seetõttu toetatakse RITA+ sekkumises teadus- ja arendustegevust, 18 innovatsiooni ning teadmuspõhist poliitikakujundamist tutvustava koolitusprogrammi väljatöötamist ning selles osalemist. Punktis 2.3.2. sätestatakse, et kolmanda alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise põhimõtteid. Vastavad põhimõtted on sätestatud Kliimaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendis8. Punktiga 2.3.3. sätestatakse, et alategevuse 3 raames kavandatavaid tegevusi viiakse ellu vastavalt sihtrühma huvidele ja vajadustele. Elluviija koostab vähemalt kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, lähtudes sihtrühma sisendist. Koolitus- ja tegevusplaan kooskõlastatakse tegevuse sihtrühmaga ning rakendusasutusega. Punktis 2.3.4. täpsustatakse, et kuigi alategevuse peamine eesmärk on ühistegevuste toetamine, on põhjendatud juhtudel võimalik toetada ka sihtrühma individuaalseid tegevusi (näiteks koolitustel osalemist). Kuid sellisel juhul peab vastav tegevus olema kooskõlas RITA+ sekkumise eesmärkidega (sh toetama teadus- või arendusnõuniku pädevuse kasvatamist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas) ning tegevuse põhjendatust hindab nii elluviija kui rakendusasutus. Punktiga 2.3.5. sätestatakse, et alategevus 3 puhul antakse erialaliitudele toetust riigiabi mõistest vähese tähtsuse abina. Riigiabi andmise analüüsi on esitatud seletuskirja kolmandas punktis. Punktis 2.3.6. on toodud vähese tähtsuse abi andmise nõuded. Punktis 2.3.7. sätestatakse, et kõiki alategevuse tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena. Alategevus 3 puutumus horisontaalsete põhimõtetega. Alategevuse raames kavandatavad koolitused, seminarid ja õppereisid võivad käsitleda horisontaalsete põhimõtetega seotud teemasid (keskkonnahoid, kliimaneutraalsus, regionaalselt tasakaalustatud areng, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus). Siiski ei ole alategevuse eesmärk horisontaalsete põhimõtete edendamine, vaid sihtrühmade vajadustest lähtuvad teadus- ja arendustegevuse-alased koolitus- ja koostöötegevused, seega alategevuse raames puutumust horisontaalsete põhimõtete edendamisse ei hinnata. Tegevuste kavandamisel tagatakse elluviija poolt, et diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ei esine. Alategevuse raames läbiviidavate ürituste korraldamisel võetakse arvesse, et tagatud oleks üritusele ligipääsetavus10 ning üritused oleksid ellu viidud keskkonnahoiu põhimõtteid järgides8. Punktis 2.4. sätestatakse neljas alategevus: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 10 ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juhend, kuidas korraldada ligipääsetavat üritust: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse- parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust 19 Eesti Teadusinfosüsteem on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel loodud riiklik register, mille eesmärk on Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud andmete ühtseks tervikuks koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud Eesti Teadusinfosüsteemi arendamise juhtkomitee (edaspidi ETIS-e juhtkomitee). Punktis 2.4.1. loetletakse alategevuse raames toetatavad tegevused. Nendeks on ETIS-e uute moodulite väljatöötamine ja olemasolevate edasiarendamine, aga ka uute liideste ja teenuste loomine ning küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevused. Lisaks toetatakse ETIS-e sidustamist teiste infosüsteemidega. ETIS-st on vaja järjepidevalt arendada ja täiendada, et infosüsteem vastaks riigi ja kasutajate vajadustele ning toetaks strateegiliste ja operatiivsete otsuste tegemist, sh toetaks teaduspõhist poliitikakujundamist. Punktis 2.4.2. täpsustatakse, et ETIS-e arendused luuakse vastavalt kehtivatele riiklikele nõuetele, sh arvestades ligipääsetavuse nõudega11. Sellega toetatakse alategevuse raames horisontaalset põhimõtet ligipääsetavus ning tagatakse, et Eesti keskne teaduse infosüsteem oleks kasutatav kõikide elanike poolt. Punktis 2.4.3. sätestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviija rollid ETIS-e arendamisel. Haridus- ja Teadusministeerium on ETISe vastutav töötleja, elluviija on volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub kahe asutuse koostöös. Punktiga 2.4.4. täpsustatakse, kuidas toimub ETIS-e arendusega seotud otsustusprotsess. ETIS-e arendamine viikse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis kinnitatakse elluviija juhatuse käskkirjaga. Arenduskava lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning elluviija vahel. Arenduskava koostamise sisendiks on ETIS-e strateegilised eesmärgid ja arendussuunad (kinnitatud ETIS-e juhtkomitee poolt), Haridus- ja Teadusministeeriumi sisend ning ETIS-e kasutajate ettepanekud. Elluviija kogub iga-aastaselt kokku teadus- ja arendusasutuste, teadus- ja arendustegevust finantseerivate asutuste, ministeeriumide jt ETIS-e kasutajate sisendi ETISe arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja ministeerium ETIS-e arenduskava. Punktiga 2.4.5. täpsustatakse, et ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija. Alategevus 4 puutumus horisontaalsete põhimõtetega. Alategevus 4 puhul on tegemist infosüsteemide arendamisega, seega esineb alategevusel puutumus horisontaalse põhimõttega ligipääsetavus. Vastavalt käskkirja lisa 1 punktile 2.4.2. luuakse kõik ETIS-e uued arendused vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele (sh arvestades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel avaldatud digiligipääsetavuse nõudeid). Punktiga 2.5. selgitatakse RITA+ sekkumise puutumust ei kahjusta oluliselt põhimõttega. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja 11 Digiligipääsetavuse nõuded on esitatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel: https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 20 kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on esitatud seletuskirja lisas 1. Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud valdkondade/tegevustega seotud uuringuteks. Horisontaalsed tegevused Lisaks käskkirja lisa 1 punktis 2 nimetatud alategevustele 1-4, viiakse RITA+ sekkumise raames elluviija poolt läbi ka horisontaalseid tegevusi. Nendeks on teaduskommunikatsiooni tegevused ning uuringute ja analüüside kvaliteedi tagamiseks eksperdihinnangute tellimine. RITA+ sekkumine seab senisest suuremat rõhku teaduskommunikatsioonile, mille eesmärk on tutvustada teadust ja selle tulemusi laiemale avalikkusele, luues eeldused teaduse paremaks lõimumiseks ühiskonda. Selleks, et muuta teaduse rolli poliitikakujundamises ning kaasata teadlasi ja eksperte otsuste langetamisse, tuleb tagada teaduse laiem väärtustamine. Selle oluline osa on teadustulemuste kättesaadavaks tegemine ning teadustöö väärtuse selgitamine avalikkusele. RITA+ sekkumise raames tellitud uuringutele ja analüüsidele korraldatakse elluviija poolt tulemuste tutvustamisega seotud tegevusi ja üritusi. Ühtlasi vastutab elluviija RITA+ sekkumise raames tellitud rakendusuuringute ning poliitikaanalüüside kvaliteedi eest. Selle tagamiseks tellib elluviija vajadusel uuringute lähteülesannetele ja/või uuringute tulemustele välise eksperdihinnangu. Nimetatud tegevus on kooskõlas ka RITA mõjuanalüüsi tulemustega, milles toodi välja, et lähteülesande koostamises ja pakkumiste hindamises tuleks lisaks ministeeriumide ametnikele kaasata ka vastava valdkonna eksperte ja teadlasi. Eelnõu punktis 3 reguleeritakse RITA+ sekkumise oodatud tulemused. Toetuse andmise oodatavad tulemused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegilistest sihtidest „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning TAIE arengukava üldeesmärgist „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ning alaeesmärgist „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“. RITA+ oluline eesmärk on parandada ministeeriumide (laiemalt avaliku sektori) ning erialaliitude teadus- ja arendustegevuse-alast pädevust ja võimekust ning rakendada teadus- ja 21 arendustegevuse tulemusi ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Seetõttu ei ole RITA+ sekkumise kavandamisel keskendutud vaid nendele tegevustele, mis otseselt väljenduvad sekkumise tulemus- ja väljundnäitaja taseme saavutamises, vaid ka toetatavatele tegevustele, mis aitavad kaasa sekkumise eesmärkide saavutamisele. Tulemused saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise kaudu: Alategevus 1: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks. Alategevuse 1 raames tellitakse riigile vajalikke strateegiliselt olulisi rakendusuuringuid, mille tulemusena töötatakse välja uuenduslikke lahendusi ühiskonna ja majanduse väljakutsetele nutika spetsialiseerumise valdkondades. Rakendusuuringute tulemuseks on rakendatavad poliitikasoovitused ja/või välja töötatud lahendused (mudelid, prototüübid, IT lahendused, rakendused vm). Rakendusuuringute tellimine annab ministeeriumidele ja Arenguseire Keskusele vajalikke teadustulemusi, mida on võimalik kasutada poliitikakujundamises, sh näiteks õigusloomes, riigi või kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel ja pakkumisel. Lisaks kasvab alategevuse partnerite pädevus teadus- ja arendustegevuse tellimises ja rakendamises. Seega toetab alategevus teadmuspõhist poliitikakujundamist. Samuti suureneb alategevus 1 toel teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste võimekus viia läbi ühiskonna ja majanduse jaoks olulisi rakendusuuringuid ning asutustes arenevad vastavad teadussuunad. Muutus on oluline, et tagada Eestis tehtava teadus- ja arendustegevuse parem kooskõla ühiskonna ja majanduse vajadusega ning see toetab „Eesti 2035“ sihtide ning TAIE arengukava teadmussiirde suuna eesmärgi saavutamist. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine. Selle tegevuse tulemusena tagatakse TAIE arengukava teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning arengukava eesmärkide täitmise teadmus- ja tõenduspõhine hindamine. TAIE arengukava seab kuni aastani 2035 ambitsioonikad eesmärgid teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnas. Alategevuse raames läbi viidud rakendusuuringud, poliitikaanalüüsid või tellitud eksperdihinnangud toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamist ning võimaldavad tõenduspõhiselt hinnata arengukava tegevuste tõhusust ja mõju. Lisaks suureneb alategevuse tulemusena teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus, kuna alategevuse raames toetatakse töötajate osalemist koolitustel, seminaridel ja õppereisidel. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine. Antud tegevuse tulemusena kasvab ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike (või 22 teadus- ja arendustegevuse nõustamise eest vastutavate töötajate) ning erialaliitude arendusnõunike pädevus teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Pädevuse kasvatamiseks viiakse läbi koolitusi, seminare, õppereise ja muid koostöötegevusi. Teadusnõunike pädevuse kasvatamise eesmärk on toetada ministeeriumides teaduspõhise poliitikakujundamise protsessi ning tagada, et ministeeriumidel oleks teadusnõuniku näol olemas tugi teadus- ja arendustegevuse tellimises ja rakendamises. Erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamise eesmärk on tagada, et liitudel oleks olemas võimekus oma liikmeid nõustada teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes. Ühtlasi tõuseb alategevus 3 tulemusena laiemalt ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevusest ja innovatsioonist ning ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust tellima ja selle tulemusi oma töös rakendama. Tulemuse saavutamiseks toetatakse ministeeriumide töötajate osalemist vastavas koolitusprogrammis. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus. Selle tegevuse tulemusena on loodud uued ETIS-e moodulid, teenused ja liidesed, olemasolevad moodulid on vajadusel kaasajastatud ning ETIS on sidustatud teiste relevantsete infosüsteemidega. Samuti on tagatud keskkonna ning ETIS-es olevate andmete turvalisus. ETIS-e arenduste eesmärk on tagada, et infosüsteem vastaks Eesti teadus- ja arendussüsteemi vajadustele ning toetaks andmepõhiselt olemasoleva teadus- ja arendustegevuse teabe kasutuselevõttu ja teaduspõhist poliitikakujundamist. Sekkumise tulemusena luuakse ministeeriumidele paremad võimalused ETIS-e kaudu valdkondliku teadus- ja arendustegevuse meetmete rakendamiseks, sh konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks. Punktis 3.2. on esitatud sekkumise seire ja hindamise näitajad. Meetmete nimekirja tulemus- ja väljundnäitajate mõõtmismetoodika ning sihttasemete seadmise alused on detailselt kirjeldatud Rahandusministeeriumi seire juhendi lisas (näitajate metoodika). Sekkumise tulemusnäitajaks on toetatud innovatsiooniprojektide arv - innovatsiooniprojektid peavad põhinema teadus- ja arendustegevusel ning pakkuma praktilist, (Eesti jaoks) uut lahendust eelnevalt määratletud probleemidele. Näitajaga mõõdetakse esimese ja teise alategevuse raames tellitud rakendusuuringuid, mille tulemused on võetud partnerite poolt kasutusele või mille katsetamist ja testimist jätkatakse jätkutegevustes. Näitaja sihttase aastaks 2029 on 15. Sekkumise väljundnäitajaks on ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutuste arv. Loendatakse unikaalsete teadusasutuste ja kõrgkoolide arvu, kes teevad koostööd ühistes teadusprojektides. Ühises uurimisprojektis osaleb vähemalt üks teadusasutus ja partner (näiteks ettevõte, teine teadusasutus, kõrgkool, avaliku sektori asutus või organisatsioon jne). Teadus- ja arendustegevuse alane koostöö võib olla uus või olemasolev ning see peaks kestma vähemalt toetatava projekti kestuse. Näitaja hõlmab aktiivset osalemist ühises uurimisprojektis ning arvesse ei lähe lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. Näitajaga loendatakse rakendusuuringute konsortsiumides osalevate teadus- ja arendusasutuste arvu. Näitaja sihttase aastaks 2029 on 16. 23 Lisaks meetmete nimekirja näitajatele seatakse sekkumise raames ka igale alategevusele väljundnäitaja, mille eesmärk on mõõta RITA+ sekkumise tegevuste mahtu.  Alategevus 1: läbiviidud rakendusuuringute arv. Näitajaga loendatakse alategevuse raames tellitud ja läbiviidud rakendusuuringuid, mille lõpparuande on elluviija heaks kiitnud. Näitaja andmed koondab ja esitab elluviija kumulatiivselt kord aastas. Näitaja sihttaseme seadmisel on arvestatud, et toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru ning igas voorus rahastatakse kuni seitset rakendusuuringut. Kokku on sekkumise raames kavas 20 rakendusuuringu tellimine.  Alategevus 2: läbiviidud rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute arv. Näitajaga loendatakse alategevuse raames tellitud ja läbiviidud rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid, mille lõpparuanded või hinnangud on elluviija heaks kiitnud. Näitaja andmed koondab ja esitab elluviija kumulatiivselt kord aastas. Näitaja sihttaseme seadmisel on arvestatud RITA programmi tegevus 4 kogemusega, sellest lähtuvalt on kavandatud, et aastas tellitakse kaks kuni kolm rakendusuuringut, poliitikaanalüüsi või eksperdihinnangut. Kokku on perioodil kavandatud tellida 16 rakendusuuringut, poliitikaanalüüsi või eksperdihinnangut (näitaja puhul arvestatakse tellitud rakendusuuringud, poliitikaanalüüsid ja eksperdihinnangud kokku).  Alategevus 3: läbiviidud koolituste, seminaride, õppereiside arv. Näitajaga loendatakse alategevuse raames teadus- ja arendusnõunikele korraldatud koolituste, seminaride ja õppereiside arvu. Ühtlasi loetakse näitaja alla ka need koolitused, seminarid ja õppereisid, mis on korraldatud kolmanda osapoole poolt, kuid milles osalemist RITA+ sekkumise raames toetatakse. Ürituse maksumuse piirmäära näitaja puhul ei rakendata. Näitaja andmed koondab ja esitab elluviija kumulatiivselt kord aastas. Näitaja sihttaseme seadmisel on arvestatud, et aastas korraldatakse sihtrühmale kaks õppereisi ning viiakse läbi keskmiselt kolm koolitust või seminari. Kokku on toetusperioodil kavandatud 34 ürituse läbiviimine.  Alategevus 3: koolitusprogrammis osalenud unikaalsete isikute arv. Näitajaga loendatakse ministeeriumide ametnikke, kes osalevad RITA+ sekkumise raames väljatöötatud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevas koolitusprogrammis. Näitaja alla arvestatakse üksnes need isikud, kes on koolitusprogrammi nõutud mahus (vähemalt 75%) läbinud. Näitaja andmed koondab koolitusprogrammi läbiviija ja esitab need elluviijale. Elluviija esitab andmeid kumulatiivselt kord aastas. Näitaja sihttaseme seadmisel on arvestatud, et koolitust viiakse läbi vähemalt 6 korda ning igas koolitusgrupis osaleb 25 isikut.  Alategevus 4: ETIS-es läbiviidud taotlusvoorude arv. Näitajaga loendatakse, mitu teadus- ja arendustegevuse rahastamise taotlusvooru on toetuse perioodil ETIS-es korraldatud. Näitaja alla kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutuselevõtuga seotud taotlusvoorud, mis toetavad teadmussiiret ning teadus- ja arendustegevuse rakendamist ühiskonna ja majanduse hüvanguks ning ministeeriumide poolt korraldatud taotlusvoorud. Muid tavapäraseid ETIS-e taotlusvoore (näite personaalsete uurimistoetuste iga-aastast taotlusvooru) näitaja tulemustes ei arvestata. Näitaja andmed koondab ja esitab elluviija kumulatiivselt kord aastas. Näitaja sihtase aastaks 2029 on 30. 24 Eelnõu punktis 4 määratakse RITA+ sekkumise rakendusasutus, milleks on Haridus- ja Teadusministeerium, ning rakendusüksus, mille ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu punktiga 5 määratakse sekkumise elluviija ja partnerid. RITA+ sekkumise elluviija on SA Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG). Elluviija määramisega kehtestab käesolev käskkiri volitusnormi tegevuse rakendusaktide loomiseks. ETAG on riigi sihtasutus, mille ülesanded on määratud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (edaspidi TAKS) ja asutuse põhikirjas. Vastavalt TAKS-i §-le 121, ETAG muuhulgas korraldab ja viib läbi uurimistoetuste taotluste hindamist, määrab uurimistoetused, korraldab teadusprogrammides, sh rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemiseks võetud kohustuste täitmist, jälgib ja analüüsib uurimistoetuste kasutamisel tekkinud teadusliku informatsiooni kättesaadavust. Asutuse põhikirjas on täiendavalt välja toodud, et ETAG töötleb volitatud töötlejana Eesti Teadusinfosüsteemi, osaleb riiklike ja Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusega seotud programmide ettevalmistamisel, koordineerib ja rakendab ministeeriumi poolt kinnitatud programme, vahendab Eesti teadlaskonnale informatsiooni teadusorganisatsioonide, - programmide ning -fondide kohta ning nõustab teadus- ja arendustegevusega seotud asutusi vastavates programmides ja projektides osalemise ettevalmistamisel ning täitmisel, tutvustab Eesti teaduse saavutusi avalikkusele ja huvigruppidele Eestis ja väljaspool Eestit ning edendab teaduskommunikatsiooni. RITA+ sekkumise elluviija valiku kriteeriumiks on vastava kompetentsi olemasolu ja varasem kogemus sarnaste tegevuste läbiviimisel, mis loob eeldused antud sekkumise edukaks elluviimiseks. Ühtlasi lähtuti otsuse puhul ka tegevuste järjepidevusest, kuna RITA+ sekkumise puhul on tegemist jätkutegevusega RITA programmile. Viimase elluviija on samuti olnud Eesti Teadusagentuur. ETAG-i on koondunud Eesti teadusrahastuse põhiinstrumentide (mh uurimistoetuste, arendusgrantide, infrastruktuuri toetuste) menetlemine, sh taotlusvoorude korraldamine, taotluste hindamiste korraldamine, lepingute haldamine ja aruannete hindamiste korraldamine. Samuti tegeleb ETAG teaduskommunikatsiooni edendamisega ning on Eesti Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja. ETAG-is on olemas kompetents ning vajalikud ressursid sekkumise elluviimiseks. Samuti toetab elluviija valik siseriikliku praktikat, mille puhul kõik teadus- ja arendustegevusega seotud toetused ja meetmed koondatakse ühte asutusse, lihtsustades teadlaste ja teadus- ja arendusasutuste jaoks teadusrahastuse taotlemise protsessi, vähendades teadusrahastuses killustatust ning hoides ära tegevuste ja kompetentside dubleerimist. Punktiga 5.2. määratakse RITA+ sekkumise alategevuste 1 ja 2 partnerid. Alategevus 1 partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus, partnerite vajadustest lähtuvalt tellitakse rakendusuuringuid. Partnerid osalevad rakendusuuringute probleemipüstituste sõnastamisel, lähteülesannete koostamisel, rakendusuuringute läbiviimise juhtimises. Ühtlasi rahastavad partnerid rakendusuuringu maksumusest 21%. 25 Alategevus 2 partneriteks on asutused, mille vastutusalas on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamine ja elluviimine: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Partnerid osalevad uuringuvajaduste sõnastamises, osalevad juhtkomisjoni töös, koordineerivad uuringute ja analüüside elluviimist ning katavad tegevuse rahastamise maksumusest 21%. Eelnõu punktis 6 nimetatakse RITA+ sekkumise sihtrühmad. Tegevuse sihtrühma moodustavad Eesti Vabariigi ministeeriumid, Riigikantselei, Arenguseire Keskus, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevusega tegelevad asutused (sh rakenduskõrgkoolid) ja ettevõtted, erialaliidud ning nende asutuste töötajad (sh doktorandid). Alategevus 3 puhul on sihtrühmaks eelkõige ministeeriumides ja Riigikantsleis töötavad teadusnõunikud, kelle töö eesmärgiks on ministeeriumi töötajate nõustamine teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Kuid tegevuses võivad osaleda ka ministeeriumi teiste ametikohtade hoidjad, kui nende tööülesannetest vähemalt 50% on seotud teadus- ja arendustegevuse valdkonnaga. Üldjuhul on alategevus 3 koolituste, seminaride ja õppereiside toetamine suunatud ühest asutusest ühele kuni kahele töötajale, kuid põhjendatud juhtudel võib elluviija ühest asutusest kaasata ka rohkem inimesi (näiteks juhul, kui asutuses töötab rohkem kui kaks teadusnõunikku). Erialaliitude osas on tegevus suunatud nii RITA programmist toetust saanud arendusnõunikele, kes RITA+ sekkumise toetusperioodi ajal jätkavad töötamist erialaliidus arendusnõuniku ametikohal, kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise“ toel erialaliitudesse tööle asunud arendusnõunikud. Alategevus 3 raames toetatud koolitusprogrammi sihtrühmaks on ministeeriumis avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud või töölepingu alusel töötavad teenistujad. Eelnõu punktis 7 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood, mis jääb vahemikku 1. aprill 2023 kuni 31. august 2029. Alategevustel on erinev abikõlblikkuse perioodi algus, mis on seotud RITA programmi tegevuste lõppemise ning RITA+ sekkumise tegevuste käivitamisega. Alategevustel 1-3 algab abikõlblikkuse periood 1. septembrist 2023, alategevus 4 ning horisontaalsete tegevuste abikõlblikkuse periood algab alates 1. aprillist 2023. See on vajalik, kuna ETIS-e toetamise periood RITA programmist lõppes 31. märtsiga ning kuna infosüsteemi arendamine on pidev, ei ole võimalik ETIS-e rahastamist kahe meetme vahelisel perioodil katkestada. Uuringu abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad uuringu tegevused algama ja lõppema. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud. 26 Eelnõu punktis 8 esitatakse tegevuste eelarve. RITA+ sekkumise kogueelarve on 19 126 485 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot (70%), riiklikust kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot (13,9%) ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444 eurot (16,1%). Sekkumise eelarve jaotus alategevuste vahel on toodud järgnevas tabelis: Eelarve (EUR) Osakaalud (%) Riiklik Oma- kaasfinant- finant- Eelarve Tegevuse nr EL toetus seering seering kokku EL RKF OF Kokku Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 70,0% 9,0% 21,0% 100,0% Alategevused 3-4, horisontaalsed tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136 70,0% 30,0% 0,0% 100,0% Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486 70,0% 13,9% 16,1% 100,0% Alategevuse eelarvete kujundamisel on lähtutud tegevuste sisust ning RITA programmi kogemustest. Alategevus 1 eelarve puhul on arvestatud kolme ideekorjevooru läbiviimisega, milles igaühes rahastatakse elluviija poolt kuni seitset rakendusuuringut. Alategevus 2 puhul on arvestatud, et aastas tellitakse 2-3 suuremat rakendusuuringut, poliitikaanalüüsi või eksperdihinnangut ja viiakse läbi vähemalt üks õppereis välisriiki. Alategevus 3 eelarve kujundamisel on arvestatud, et aastas viiakse läbi vähemalt kaks õppereisi, ning 2 kuni 3 koolitust või seminari. Ühtlasi on alategevus 3 eelarve alla arvestatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamine. Alategevus 4 on ette nähtud ETIS-e arendamise kulud. Horisontaalsete tegevuste all on kajastatud nii RITA+ sekkumise elluviimist toetavad tegevused (sh teaduskommunikatsioon, uuringute ja analüüside tulemuste kvaliteedi tagamine) kui ka elluviija personalikulud ja elluviija kaudsed kulud. Sekkumise kaudseid kulusid arvestatakse kõigist rahastamiskõlblikest otsestest kuludest määraga 7%. Kaudseid kulusid kasutatakse nii sisutegevuste läbiviimiseks kui ka elluviija tööjõukuludega kaasnevate kaudsete kulude tasumiseks. Kaudsete kulude kasutamist on kavandatud alategevuses 3, mille raames kasutatakse kaudseid kulusid siseriiklike pädevuse kasvatamise tegevuste (koolitused, seminarid, koostöötegevused) läbiviimiseks. Samuti kasutatakse kaudseid kulusid horisontaalsete tegevuste puhul, teaduskommunikatsiooni ja teadus- ja arendustegevuse tutvustamisega seotud tegevustes. Eelnõu punktiga 9 sätestatakse RITA+ sekkumise kulude abikõlblikkus. Abikõlblikeks kuludeks loetakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 nimetatud tingimustele ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele vastavad kulud. Punktis 9.2. nimetatakse abikõlblikud kulud, mis on sätestatud võttes arvesse RITA+ sekkumise eesmärke ning planeeritud tegevusi. Abikõlblike kulude alla kuuluvad kõik 27 tegevuste elluviimisega seotud otsesed kulud (sh personalikulud, sisseostetavate teenuste kulud, välisriikides ürituste korraldamise ja nendes osalemisega seotud kulud, välislähetustega seotud kulud, infosüsteemide arendamisega seotud kulud, teaduskommunikatsiooniga seotud kulud) ning kaudsed kulud. Kaudseid kulusid arvestatakse vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3-6. Punktis 9.3. on toodud abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse kõiki ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulusid ning käskkirja eelnõu punktides 9.3.1. ja 9.3.2. nimetatud kulusid. Eelnõu punkt 10 sätestab toetuse maksmise tingimused ja korrad. Toetusi makstakse välja tegeliku kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. Samuti täpsustatakse, kuidas toimub lõppmakse tegemine. Eelnõu punktiga 11 kirjeldatakse elluviija ja partnerite kohustusi. Elluviijale ja partnerile kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks ühendmääruse sätetele on elluviija kohustatud viima ellu käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevusi, teavitama partnereid ja sihtrühma sekkumise võimalustest ning igakülgselt toetama partnereid ja sihtrühmi tegevustes osalemisel. Elluviija on kohustatud viima ellu sekkumise tegevusi tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult. Sekkumise raames antav toetus on riigiabi mõistes vähese tähtsusega abi, sellest tulenevalt on elluviija kohustus erialaliitude toetamisel hinnata, kas toetus vastab Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele. Ühtlasi on elluviija kohustatud esitama igal aastal nõutud tähtajaks rakendusüksusele sekkumise aastase aja- ja tegevuskava, eelarve, tegevuste täitmise ülevaate ning väljamaksete prognoosi. Ühtlasi on elluviija kohustatud esitama sekkumise aruandeid vastavalt käskkirja lisa 1 punktis 12 sätestatule. Juhul, kui RITA+ sekkumise elluviimises esineb takistusi või probleeme, on elluviija kohustatud koheselt nendest rakendusasutust teavitama. Elluviijal on kohustus täita teavitamisnõudeid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Eelnõu punktis 12 sätestatakse aruandluse kord, sealhulgas vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus rakendusüksusele, aruannete esitamise tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida sekkumise tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks kajastada põhjalikum ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust TAIE arengukava eesmärkide saavutamisele, 28 seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Eelnõu punkt 13 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) §-dele 28-30 ning ühendmääruse §-dele 34-39. Eelnõu punktis 14 sätestatakse vaiete esitamise ja lahendamise kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3 ning rakendusasutuse toimingu või otsuse korral rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. Punktis 14.3 on täpsustatud, et vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul alates esitamisest. 3. Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid12 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Riigiabiks loetakse toetust vaid juhul, kui abi vastab kõigile toodud viiele kriteeriumile. Riigiabi analüüs RITA+ sekkumise alategevuste lõikes. Alategevus 1 Alategevus 1 raames antakse toetust Eesti Vabariigi ministeeriumidele ja Arenguseire Keskusele ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate rakendusuuringute tellimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades. Kuna toetuse saajad täidavad avalikku ülesannet, siis 12 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 29 vastavalt punktile 2.2. Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõistete kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01), ei ole alategevus 1 puhul tegemist riigiabi andmisega. Alategevus 2 Alategevus 2 toel viiakse läbi TAIE arengukava analüüsi- ja seiretegevusi ning töötajate pädevuse kasvatamist, toetuse saajaks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Riigikantselei. Toetuse saajate tegevus ei ole käsitletav majandustegevusena, vaid tegemist on avaliku ülesande täitmisega, seega vastavalt punktile 2.2. Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõistete kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01), ei ole alategevus 2 puhul tegemist riigiabi andmisega. Alategevus 3 Alategevus 3 eesmärk on toetada ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ning erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist, võrgustumist ja koostööd. Ministeeriumide ja Riigikantselei töötajatele suunatud tegevuse puhul ei ole vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 tegemist riigiabi andmisega, kuna toetuse saajad täidavad avalikku ülesannet. Arendusnõunike tegevuse toetamise puhul antakse toetust erialaliitudele. Erialaliidud on mittetulundusühingud, mis on loodud valdkonna ettevõtete huvide eest seismiseks. Seega saavad tegevusest kasu ka liitu kuuluvad ettevõtted ja asutused, millel on majandustegevus. Toetusel on valikuline iseloom, toetust saavad vaid RITA programmi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine“ raames arendusnõuniku ametikoha toetust saanud erialaliidud. Toetus võib anda erialaliidu liikmetele majandusliku eelise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Arendusnõuniku tegevuse eesmärgiks on nõustada liidu liikmeid TAI küsimustes, tutvustada liidu liikmetele TAI meetmeid ja koostöövõimalusi ning toetada ja koordineerida liidu liikmete TAI tegevusi. Seega on ettevõtetel, mis kuuluvad arendusnõuniku toetust saavasse erialaliitu, parem teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimalustest, mis võib neile anda teatava konkurentsieelise. RITA+ sekkumises antakse arendusnõunike tegevuse toetamiseks vähese tähtsusega abi, lähtudes Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud reeglistikust. Elluviija hindab alategevuses osalevate erialaliitude vastavust Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 sätestatud tingimustele. Juhul, kui taotleja tingimustele ei vasta, siis vastavat erialaliitu tegevusse ei kaasata ning talle toetust ei eraldata. Alategevus 4 Alategevuse 4 eesmärk on toetada Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist, mis on riiklik andmekogu ja on asutatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks. Kuna elluviija tegevus ei ole käsitletav majandustegevusena, siis vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole tegevuse puhul tegemist riigiabi andmisega. 30 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Käskkirja mõjud 5.1. Sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele, mõju loodus- ja elukeskkonnale, mõju regionaalarengule. Sekkumise elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, loodus- ja elukeskkonda puudutavaid ning regionaalarengut puudutavaid mõjusid ei ole võimalik ette hinnata. Mõju ulatus oleneb sekkumise raames toetatud rakendusuuringute valdkondadest ja teemadest. RITA+ sekkumise raames ei avalda ühiskonnale, majandusele, keskkonnale või regionaalarengule mõju sekkumine ise, vaid sekkumise toel läbiviidud rakendusuuringute tulemused. Näiteks esimese ja teise alategevuse puhul avaldub tegevuse mõju teadusrühmade tegevuse ning läbiviidud rakendusuuringute või poliitikaanalüüside kaudu, millega luuakse valdkonnas uut teadmist ja mis on sisendiks teadmuspõhisele poliitikakujundamisele. Siiski, eeldatavasti on sekkumisel nimetatud valdkondade osas positiivne mõju, kuna sekkumise eesmärk on panustada „Eesti 2035“ sihtide ning TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Samuti hinnatakse esimese alategevuse puhul ka sekkumise puutumust horisontaalsete põhimõtetega, milleks on sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, regionaalareng. Juhul, kui rakendusuuring panustab horisontaalsete põhimõtete edendamisse, loetakse seda lisaväärtuseks. Toetusmeetmel on positiivne mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule. 5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Sekkumise elluviimisega ei kaasne olulisi mõjusid riigiasutuste või kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Kuna tegemist on jätkutegevusega, siis ei kaasne sekkumise elluviimisega uue struktuuriüksuse loomist või asutuste ülesannete ja töökorralduse olulist muutmist. Sekkumise rakendamiseks vajalikud vahendid on planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse. Käskkirja rakendamisega lisatulusid ei kavandata. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.04.2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse ja 31 Innovatsiooni Sihtasutusele, Arenguseire Keskusele, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, rakenduskõrgkoolidele, RITA programmist või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumisest „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine“ toetust saanud erialaliitudele, Eesti Teaduse Akadeemiale ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“; Lisa 2 „Riskihindamise tabel“. 32 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-1354 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/97750b97-2135-43ae-8adb-c1aaa5ff1d6e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/97750b97-2135-43ae-8adb-c1aaa5ff1d6e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →