Taotlusvooru „Muusikakonkursid“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 16.10.2023 nr 218 Taotlusvooru „Muusikakonkursid“ hindamismetoodika kinnitamine Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 5 ning kultuuriministri 23.11.2018 määruse nr 7 „Muusikakonkursside toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel: 1) Kinnitan taotlusvooru „Muusikakonkursid“ hindamismetoodika (lisatud). 2) Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 172 kinnitatud taotlusvooru „Muusikakonkursid“ hindamismetoodika. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 218 Lisa TAOTLUSVOORU „MUUSIKAKONKURSID“ HINDAMISMETOODIKA 1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes käesolevast komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei kohaldata kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korda“. 1.2. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse laiapinnaliselt valdkonna ekspertidest ja Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st. 1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks. 1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna ettepanekul. 1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees. 1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja). 1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist, kui arutatakse temaga seotud taotlust. 1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. 1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb põhjendada. 1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. 1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on seatud suhteline osakaal (punktid 15-40), maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada kokku 100 punkti. 1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt hindamiskriteeriumile maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte proportsionaalselt vähem. 1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne punktide arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem võimalik hinne taotluses“. 1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st. 1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või on hindamiskriteeriumeid 1 ja 3 hinnatud hindega 1. 1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul, kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said hindamiskriteeriumite 1 ja 3 eest kokku kõrgema hinde. 1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni tehtud ettepanekutest. Lk 2 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 218 1.19. Pingereas olevate taotluse osas kaalutakse rahastamist järgmiselt: a) kui taotlus on saanud väärtuspunkte 95,00 ja enam, rahastatakse taotlust 76% kuni 100% ulatuses; b) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 80,00 kuni 94,99 rahastatakse taotlus 51% kuni 75% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest; c) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 65,00 kuni 79,99 rahastatakse taotlus kuni 50% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest; 1.20. Alla 65 punkti saanud taotlus ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste taotlustega lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest. 1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed: 1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht; 1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed; 1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad; 1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused; 1.22.5. eriarvamused nende olemasolul. 1.23. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele; 1.23.1. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. 1.24. Komisjoni teenindab ministeeriumi kunstide osakond. 1.25. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni finantsküsimustes. 1.26. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga. 2. HINDAMISKKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD, OSAKAALUD 2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes): 1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea. 2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 23.11.2018 määruse nr 7 „Muusikakonkursside toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest 2 järgmised: 1. Projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 40% Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärkidele, hinnates sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust. Hinnatakse taotluses kirjeldatud projekti põhjendatust ja mõjukust eesti rahvuskultuuri seisukohalt, selle ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet, samuti sündmusel osalejate võimalust tõsta oma professionaalset taset ning saada professionaalset tagasisidet. Hinnatakse sündmuse olulisust ja kõrget taset võrreldes sarnaste Eestis toimuvate sündmustega muusikahariduse kontekstis. Lisaks hinnatakse ka konkursi žürii mõjukust ja noori juhendavate õpetajate ning juhendajate kogemusi. Hinnatakse Eesti muusikute kaasatust sündmusel ja tegevustes, mis jaguneb kaheks: konkursil või sündmusel osalejad ning osalejaid saatvad ja erinevates tegevustes toetavad muusikud. Konkursi puhul eeldatakse, et eesti noortele muusikutele ja professionaalidele on konkursist osavõtt lähtuvalt reglemendist tagatud. Kui tegemist on kõrgetasemelise rahvusvahelise konkursiga, mille puhul Eesti esindaja ei pruugi jõuda lõplikku valikusse, on oluline, et konkursi Lk 3 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 218 kõrvalprogrammides, sealhulgas publikuprogrammis on eesti muusikutele loodud osalemise võimalus. Konkursil osalejaid saatvad ja toetavad muusikud peaksid võimalusel olema Eestis resideerivad kollektiivid ja interpreedid, mis tagab konkursil osalejatele emakeelse põhjaliku tagasiside. Hinnatakse Eesti heliloojate ja heliloomingu esindatust projekti erinevates tegevustes, eesti heliloojate loomingu olemasolu, valikut ja kunstilist põhjendatust sündmusel või konkursi erinevates voorudes, samuti selle tellimisvalmidust konkreetsetele instrumentidele või tüüpkooslustele. Olulise aspektina hinnatakse eesti heliloojate teoste perspektiivi jõuda kollektiivide, üksikinterpreetide või solistide kavadesse ning muusikasündmuste korraldajate huvivälja siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. Hinnatakse sündmusel, sh konkursil osalejate hulga ning publiku hulga prognoosi pädevust, arvestades sündmuse kunstilist kvaliteeti, teavitustegevuste plaani ning sündmuse toimumise paiku, taotluses kirjeldatud eesmärkide mõju ja haaret. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas ja kuivõrd taotleja panustab taotlusvooru eesmärki ehk sisuline vastavus taotlusvooru eesmärgile?  kas taotleja poolt kavandatud tegevuste kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne tähtsus ning valdkondlik mõju on kõrge, keskmine või madal?  kas noorte muusikute potentsiaal valdkonnas on kõrge, keskmine või madal?  kas eesti muusikute kaasatus ja eesti muusika osatähtsus projektis on kõrge, keskmine või madal? Hinnete kirjeldus: 5 Taotluse sisu vastab täielikult eesmärgile ja tulemused on saavutatavad. Eestis toimub rahvuskultuuriliselt väga oluline eesti heliloomingu ning interpretatsiooni seisukohast väärtuslik konkurss noortele muusikutele kui ka professionaalidele, noorte muusikute erialast taset tõstvad erinevas formaadis sündmused nagu konkursid, õpitubade tsüklid ja laagrid - vastab täielikult toetuse andja ootustele. Valdkondlik mõju on kõrge; professionaalne tase on kõrge. Muusikahariduse kontekstis on potentsiaal kõrge. Eesti muusikute kaasatus on kõrge (ca 71 % ja enam). Eesti muusika osatähtsus sündmustega seotud tegevustes on kõrge. 3 Taotluse sisu vastab osaliselt eesmärgile, tulemused on osaliselt saavutatavad. Eestis toimub keskmise olulisusega rahvuskultuuriliselt eesti heliloomingu ning interpretatsiooni seisukohast konkurss noortele muusikutele kui ka professionaalidele; noorte muusikute erialast taset tõstvad erinevas formaadis sündmused nagu konkursid, õpitubade tsüklid ja laagrid - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Valdkondlik mõju on keskmine; professionaalne tase on keskmine. Muusikahariduse kontekstis on potentsiaal keskmine. Eesti muusikud on kaasatud keskmiselt (ca 40- 70% ulatuses). Eesti muusika osatähtsus sündmustega seotud tegevustes on keskmine 1 Taotluse sisu ei vasta eesmärgile, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tulemusena ei toimu Eestis rahvuskultuuriliselt olulist eesti heliloomingu ning interpretatsiooni seisukohast väärtuslikku konkursi noortele muusikutele kui ka professionaalidele (alla keskmise olulisusega); noorte muusikute erialast taset tõstvad erinevas formaadis sündmused nagu konkursid, õpitubade tsüklid ja laagrid - vastab alla keskmise toetuse andja ootustele. Valdkondlik mõju on alla keskmise; professionaalne tase on alla keskmise. Muusikahariduse kontekstis on potentsiaal madal. Lk 4 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 218 Eesti muusikute kaasatus on madal (hinnanguliselt alla 40 %). Eesti muusika osatähtsus sündmustega seotud tegevustes on madal. 2. Taotleja meeskonna suutlikkus – osakaal 15% Hinnatakse projekti läbiviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas kogemuses sarnaste projektide korraldajana; haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja pikaajalises korrektses finantskäitumises, samuti meeskonna komplekteerimise ja juhtimise võimekust. Tugistruktuuri olemasolu puhul hinnatakse taotluses kirjeldatud meeskonna võimekust ning eritüübiliste ressursside olemasolu projekti oskuslikul läbiviimisel. Hinnatakse erinevaid ressursse, nt rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele, ühistegevus, vabatahtliku töö panus jne, koostööpartnerite olemasolu ning projekti läbiviijaga kokku lepitud panust, partnerite professionaalsust, usaldusväärsust ja mõjukust oma valdkonnas. Professionaalsete partnerite olemasolu tugevdab projekti ja tagab erinevates aspektides oskusliku tulemuse. Partnerite panus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Antud määruse kontekstis ei loeta koostööpartneriks riiklike või munitsipaalasutusi, kellelt toetust taotletakse. Hindamisel arvestatakse järgmist:  milline on taotleja meeskonna erialane kogemus ja kompetents?  kas ja milline on taotleja meeskonna juhtimisalane kogemus ja kompetents?  kas taotlejal on koostööpartnerid ja milline, kui suur on nende panus? Hinnatakse valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana; võetakse arvesse projekti või taotleja seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised tunnustused. Hinnete kirjeldus: 5 Olemas pikaajaline projektide elluviimise kogemus; varasemad projektid olid edukad, pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne; meeskond vastab täielikult toetuse andja ootustele. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on piisavalt, korraldajaga kokkulepitud panus on paigas ja vastab täielikult toetuse andja ootustele; partnerid on professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 3 Teostajal on vähene eelnev kogemus; eelnevad projektid olid elluviidud, kuid pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi; meeskonna võimekus on üle keskmise. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on keskmiselt; korraldajaga kokkulepitud panus on olemas, kuid ei vasta täielikult toetuse andja ootustele; partnerid on keskmiselt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 1 Teostajatel puudub eelnev piisav kogemuses sarnaste projektide korraldajana ja/või oli eelnevate projektide elluviimises puudusi nii finantskäitumises kui üldise haldusvõimekuse tagamises; meeskonna võimekus on rahuldav. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid ei ole ja/või on vähesed; korraldajaga kokkulepitud panust ei ole võimalik hinnata ja/või on madal; partnerid ei ole piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 3. Projekti ettevalmistus ja läbimõeldus – osakaal 30% Sündmuse, sealhulgas konkursi kestlikkuse puhul, hinnatakse senist kvaliteeti ja stabiilsust nii kunstilises tasemes kui ka korralduses, võrreldes varasemate aastate sündmusega uusi ja ajakohaseid ideid, mille sihtrühmaks võib olla nii konkursil osaleja kui ka sidusrühmad nagu õpetajad, muusikaorganisatsioonid, haridusorganisatsioonid jt. Hinnatakse teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse aspektis. Teavitustegevused hõlmavad lisaks turundusele ja kommunikatsioonile projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud Lk 5 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 218 kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks. Teavitust ja vastavat plaani arvestatakse taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, sest nende kaudu teavitatakse valdkonda ja ühiskonda avalikest tegevustest, konkursil osalemise tingimustest, konkursi tulemustest, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest, tähelepanu väärivatest loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes. Hinnatakse erinevatele publikusihtrühmadele, sealhulgas regionaalsetele sihtrühmadele, noortele, õpetajatele ja huvijuhtidele suunatud tegevusi, samuti nii olemasolevatele kui ka uutele eratoetajatele ja koostööpartneritele suunatud tegevusi. Publikuarenduse programm on sisulises seoses teavitustegevuste plaaniga. Hinnatakse taotluse kvaliteeti, mille puhul on olulisteks aspektideks taotluses esitatud teabe ja faktide selgus ning keskendumine infole, mis on seotud konkreetse projekti elluviimisega ja oodatavate tulemustega. Oluline on, et taotleja on vastanud kõigile taotluses esitatud küsimustele ja määruses välja toodud tingimustele. Info selguse huvides võib info edastamiseks kasutada eraldi faili, mille saab taotlusele lisada. Hinnatakse muusikasündmuse aktuaalsust lähtuvalt kultuurielus tervikuna ja muusikavaldkonnas toimuvatest rahvuskultuuriliselt olulistest arengutest ja sündmustest (näiteks olulised teemapüstitused valdkonnas, seotud sündmused, ajalooline traditsioon jm). Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused?  kas tegevuste ajakava on realistlik?  kas projekti ajakriitilisus on kõrge, keskmine või madal (samal ajal toimuvad valdkonna üritused)?  kas teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus ning tegevuste omavaheline koosmõju on kõrge, keskmine või madal?  kas projekti ettevalmistamise kvaliteet (sealhulgas vajaliku sisuline ja finantsinformatsioon olemasolu) on kõrge, keskmine või madal?  kas taotlejal on kasvupotentsiaali? Kas on kestlikud tegevused, esineb uuenduslikkus ja ajakohasus?  publiku ja osalejate hulga prognoos?  suunatud tegevused erinevatele sihtrühmadele, publiku arendusprogrammi olemasolu ja teostatavus? Hinnete kirjeldus: 5 Taotluses olev info ja faktid on selged, põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud. Sündmus on kestlik, taotletavate tegevuste senine kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui korralduses on olnud kõrge – vastab täielikult toetuse andja ootustele. Projekt on aktuaalne ja tegemist on ajakriitilise sündmusega. Meediaplaan on põhjalik, hõlmatud on lisaks projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate tegevustega seotud kunstiliste eesmärkide või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Publikuarenduse programmis arvestatakse erinevate sihtrühmadega. 3 Taotluses olev info ja faktid on rahuldaval viisil lahti kirjutatud. Sündmuse kestlikkus, varasemate tegevuste kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui korralduses on olnud keskmine - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Projekt on keskmiselt aktuaalne ning ajakriitiline. Meediaplaanis esineb puudusi, publikuarenduse programm on puudustega. Lk 6 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 218 1 Taotluses olev info ja faktid ei ole selged, ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud ega vasta kõigile esitatud küsimustele. Sündmuse kestlikkus, varasemate tegevuste kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui korralduses on olnud madal - vastab alla keskmise toetuse andja ootustele. Projekti ei ole aktuaalne ega ajakriitiline. Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud esitatud nõuetega, publikuarenduse programm puudub. 4. Projekti eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus – osakaal 15% Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt projektis kirjeldatuga; kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves kooskõlas riigiabi reeglitega Hinnatakse publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust; taotluses kirjeldatud eesmärkide mõju ja haaret, kui publikule tagatakse sündmusele tasuta juurdepääs. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas projekti eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma finantseeringut?  kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud?  kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud tulemusi?  kas publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik?  kas finantsprognoosid on realistlikud? Hinnete kirjeldus: 5 Eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Projekti eelarve vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on pädev. 3 Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav ka soodsama lahendusega või on eelarves esitatud summad alahinnatud. publiku hulk ja piletimüügi prognoos on keskmiselt pädev. 1 Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud. Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on üle ja/või alahinnatud. Lk 7 / 7