Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 16.10.2023 nr 217 Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamismetoodika kinnitamine Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 5 ning kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel: 1) Kinnitan taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamismetoodika (lisatud). 2) Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 171 kinnitatud taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamismetoodika. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 Lisa TAOTLUSVOORU „MUUSIKAFESTIVALID JA SUURSÜNDMUSED“ HINDAMISMETOODIKA 1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja osakaalude alusel ning lähtudes käesolevast komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei kohaldata kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korda“. 1.2. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse laiapinnaliselt valdkonna ekspertidest ja Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st. 1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks. 1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna ettepanekul. 1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees. 1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja). 1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist, kui arutatakse temaga seotud taotlust. 1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. 1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb põhjendada. 1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. 1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on seatud suhteline osakaal (punktid 15-40), maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada kokku 100 punkti. 1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt hindamiskriteeriumile maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte proportsionaalselt vähem. 1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne punktide arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem võimalik hinne taotluses“. 1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st. 1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või on hindamiskriteeriumeid 1 ja 3 hinnatud hindega 1. 1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul, kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said hindamiskriteeriumite 1 ja 3 eest kokku kõrgema hinde. 1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni tehtud ettepanekutest. Lk 2 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 1.19. Pingereas olevate taotluse osas kaalutakse rahastamist järgmiselt: a) kui taotlus on saanud väärtuspunkte 95,00 ja enam, rahastatakse taotlust 76% kuni 100% ulatuses; b) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 80,00 kuni 94,99 rahastatakse taotlus 51% kuni 75% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest; c) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 65,00 kuni 79,99 rahastatakse taotlus kuni 50% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest; 1.20. Alla 65 punkti saanud taotlus ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste taotlustega lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest. 1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed: 1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht; 1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed; 1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad; 1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused; 1.22.5. eriarvamused nende olemasolul. 1.23. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele; 1.23.1. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. 1.24. Komisjoni teenindab ministeeriumi kunstide osakond. 1.25. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni finantsküsimustes. 1.26. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga. 2. HINDAMISKKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD, OSAKAALUD 2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes): 1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea. 2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest 2 järgmised: 1. Projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 40% Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärkidele, hinnates sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust. Hinnatakse projekti kunstilise programmi professionaalsust, esinduslikkust, põhjendatust, mitmekesisust ja mõjukust. Regionaalsuse aspektis hinnatakse sündmuse toimumise koha põhjendatust, mõju kohalikule elanikkonnale, võimalikult laia piirkondlikku haaret ning sündmusele ligipääsu, samuti konkurentsivõimekust teiste samas piirkonnas ja valdkonnas toimuvate sündmustega. Valdkondliku mõju puhul hinnatakse sündmuse kunstilise programmi ja läbiviimise professionaalsust võrreldes teiste sama valdkonna, žanri ja kunstiliste taotlustega sündmustega ning taotletavate tulemuste laiemat ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet. Lk 3 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 Hinnatakse esinejate professionaalset taset nii valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana, mida kinnitavad komisjoni liikmetena valdkonna eksperdid endi kogemuste, teadmiste ja pädevuse alusel. Hinnatakse Eesti muusikute osakaalu festivali programmis nii kollektiivide, solistide kui ka üksikute interpreetidena projekti omaproduktsioonides või rahvusvahelistes kooslustes. Hinnatakse Eesti heliloojate loomingu valikut ja kunstilist põhjendatust, eesti heliloomingu hulka ja esiletoomist programmis, uudisteoste ja olemasolevate teoste osakaalu kogu projekti kunstilises programmis, eesti heliloojate esindatust projekti erinevates tegevustes. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas ja kuivõrd projekt panustab taotlusvooru eesmärki ehk projekti sisuline vastavus taotlusvooru eesmärgile?  kas taotleja poolt kavandatud tegevuste kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne tähtsus ning valdkondlik mõju on kõrge, keskmine või madal?  kas eesti muusikute kaasatus ja eesti muusika osatähtsus projektis on kõrge, keskmine või madal va taotlejate puhul, kellel see ei ole žanriliselt võimalik? Hinnete kirjeldus: 5 Sisu vastab täielikult eesmärgile, sündmus omab laiemat ühiskondlikku tähendust. Ürituse toimumiskoht ja mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on olulise tähtsusega, on hea konkurentsivõimega sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega. Kavandatud tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on kõrge; on olemas nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised tunnustused. Eesti muusikute osakaal sündmuse programmi tegevustes on kõrge (ca 71 % ja enam). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmis on üle keskmise; uudisteoseid on võrreldes olemasolevate teostega võrdselt ja/või üle keskmise esindatud. Eesti heliloojad on aktiivselt kaasatud projekti tegevustesse. 3 Sisu vastab osaliselt eesmärgile, laiem ühiskondlik tähendus on keskmine. Ürituse toimumiskoht ja mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on keskmise tähtsusega, konkureerib sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega. Kavandatud tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on keskmine; on olemas siseriiklikud tunnustused, rahvusvahelised tunnustused puuduvad. eesti muusikud on sündmuse programmi tegevustes kaasatud keskmiselt (ca 40- 70% ulatuses). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmis on keskmine; uudisteoseid on võrreldes olemasolevate teostega võrdselt esindatud. Eesti heliloojad on keskmiselt esindatud projekti tegevustes. 1 Sisu ei vasta eesmärgile, laiem ühiskondlik tähendus on madal. Ürituse toimumiskoht ja mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on vähese tähtsusega, ei ole konkurentsivõimeline sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega. Kavandatud tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on alla keskmise; siseriiklikud ja rahvusvahelised tunnustused puuduvad. Eesti muusikute osakaal sündmuse programmi tegevustes on madal (hinnanguliselt alla 40 %). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmis on madal sh uudisteosed puuduvad ja/ või on nende osakaal vähene. Eesti heliloojad ei ole esindatud projekti tegevustes. 2. Taotleja meeskonna suutlikkus – osakaal 15% Hinnatakse projekti läbiviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas kogemuses sarnaste projektide korraldajana; haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja pikaajalises korrektses finantskäitumises, samuti meeskonna komplekteerimise ja juhtimise võimekust. Tugistruktuuri olemasolu puhul hinnatakse taotluses kirjeldatud meeskonna võimekust ning eritüübiliste ressursside olemasolu projekti oskuslikul läbiviimisel. Lk 4 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 Hinnatakse erinevaid ressursse, nt rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele, ühistegevus, vabatahtliku töö panus jne, koostööpartnerite olemasolu ning projekti läbiviijaga kokku lepitud panust, partnerite professionaalsust, usaldusväärsust ja mõjukust oma valdkonnas. Professionaalsete partnerite olemasolu tugevdab projekti ja tagab erinevates aspektides oskusliku tulemuse. Partnerite panus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Antud määruse kontekstis ei loeta koostööpartneriks riiklike või kohalike omavalitsuste asutusi, kellelt taotletakse toetust. Hindamisel arvestatakse järgmist:  milline on taotleja meeskonna erialane kogemus ja kompetents?  Kas ja milline on taotleja meeskonna juhtimisalane kogemus ja kompetents?  Kas taotlejal on koostööpartnerid ja milline, kui suur on nende panus? Hinnatakse valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana; võetakse arvesse projekti või taotleja seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised tunnustused. Hinnete kirjeldus: 5 Olemas pikaajaline projektide elluviimise kogemus; varasemad projektid olid edukad, korraldaja pikaajaline finantskäitumine on korrektne; meeskond vastab täielikult toetuse andja ootustele. Rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele, ühistegevused, vabatahtliku töö panus on kõrge; koostööpartnerid on tihedalt seotud sündmusega ja/või on kaasatavad partnerid usaldusväärsed ja laitmatu mainega oma valdkonnas. Koostööpartnerid vastavad täielikult toetuse andja ootustele. 3 Taotlejal on vähene eelnev kogemus; eelnev projekt oli elluviidud, kuid korraldaja pikaajalises finantskäitumises esineb vajakajäämisi; meeskonna võimekus on üle keskmise. Rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele, ühistegevused, vabatahtliku töö panus on keskmine; koostööpartnerid on keskmiselt kaasatud ja/või on kaasatavad partnerid keskmiselt usaldusväärsed ja omavad teatud mõju oma valdkonnas. Koostööpartnerid vastavad keskmiselt toetuse andja ootustele. 1 Taotlejal puudub eelnev kogemus; eelnevate projektide elluviimises on esinenud puudusi nii finantskäitumises kui üldise haldusvõimekuse tagamises; meeskonna võimekus on rahuldav. Rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele, ühistegevused, vabatahtliku töö panus on madal; koostööpartnerid on vähesed ja/või ei ole kaasatavad partnerid usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 3. Projekti ettevalmistus ja läbimõeldus – osakaal 25% Festivali kestlikkuse puhul hinnatakse festivali senist kvaliteeti ja stabiilsust nii kunstilises tasemes kui ka korralduses, uusi ja ajakohaseid erinevaid sihtrühmi kõnetavaid ideid võrreldes varasemate aastate festivalidega. Suursündmuste puhul hinnatakse idee ajakohasust ja nende eristumist traditsioonilistest sama eesmärgiga sündmustest. Hinnatakse teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse lõikes. Teavitustegevused hõlmavad lisaks turundus- ja kommunikatsioonitegevustele projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate projektiga seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Teavitustegevusi ja selle plaani loetakse taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, sest selle kaudu toimub valdkonna ja ühiskonna teavitamine projektist, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest ning tähelepanu väärivatest loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud Lk 5 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes. Publiku arendusprogrammi puhul hindab komisjon erinevatele publikusihtrühmadele, sealhulgas regionaalsetele sihtrühmadele ning noortele suunatud tegevusi, samuti nii olemasolevatele kui ka uutele eratoetajatele ja koostööpartneritele suunatud tegevusi. Publikuarenduse programm on sisulises seoses teavitustegevuste plaaniga. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused?  kas tegevuste ajakava on realistlik?  kas on olemas tegevuste omavaheline koosmõju?  kas projekti ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine või madal?  kas taotlejal on kasvupotentsiaali? Kas on kestlikud tegevused, esineb uuenduslikkus ja ajakohasus? Hinnete kirjeldus: 5 Taotlus on põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud, sündmus on kestlik, ajakohane ja uuenduslik - vastab täielikult toetuse andja ootustele. Meediaplaan on põhjalik, hõlmatud on lisaks projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate projektiga seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Publikuprogramm on sisuliselt seostatud teavitustegevustega ja on suunatud erinevatele publiku sihtrühmadele sh noortele. Hästi on arvestatud nii olemasolevate kui uute eratoetajate ja koostööpartneritega. 3 Taotlus on rahuldaval viisil lahti kirjutatud, sündmuse kestlikkus ning uuenduslikkus on keskmine - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Meediaplaanis esineb puudusi. Publikuarendusprogramm on nõrgalt seostatud teavitustegevustega, esindatud on üksikud publiku sihtrühmad sh noored. Olemasolevate ja/või uute eratoetajate ning koostööpartneritega on arvestatud keskmiselt. 1 Taotlus ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud, sündmuse kestlikkus, ning uuenduslikkus on madal - vastab alla keskmise toetuse andja ootustele. Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud esitatud nõuetega; publikuarendusprogramm ei ole sisuliselt seostatud teavitustegevustega ega ole suunatud erinevatele publiku sihtrühmadele sh regionaalselt. Ei ole arvestatud olemasolevate ja/või uute eratoetajate ega koostööpartneritega. 4. Projekti eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus – osakaal 20% Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt projektis kirjeldatuga; kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves kooskõlas riigiabi reeglitega. Hinnatakse publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust; taotluses kirjeldatud eesmärkide mõju ja haaret, kui publikule tagatakse sündmusele tasuta juurdepääs. Hindamisel arvestatakse järgmist:  Kas projekti eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma finantseeringut?  kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud?  Kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud tulemusi?  Kas publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik?  kas finantsprognoosid on realistlikud? Hinnete kirjeldus: Lk 6 / 7  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 5 Eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Projekti eelarve vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. publiku hulk ja piletimüügi prognoos on pädev. 3 Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav ka soodsama lahendusega või on eelarves esitatud summad alahinnatud. publiku hulk ja piletimüügi prognoos on keskmiselt pädev. 1 Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud. Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on üle ja/või alahinnatud. Lk 7 / 7