(EIS) algatatud kooskõlastamine

Rahandusministeerium Teie 08.09.2023 nr 1.1-26/5747-1 [email protected] Meie 10.10.2023 nr 1-12/1279-2 Avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kultuuriministeerium toetab avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) muutmise seaduse eelnõuga kavandatud eesmärki ajakohastada kehtivat avaliku teenistuse seadust, leida võimalusi teenistussuhete ühtlustamiseks töölepingu seadusega ning edendada võimalusi asutusesisese ja -vahelise koostöö ja karjäärialase liikumise soodustamiseks. Esitame siinkohal väljatöötamiskavatsusega pakutud muudatuste kohta tekkinud küsimused ja märkused, aga ka lisaettepanekud, mida seaduse muutmisel kaaluda. Toetame välja pakutud kujul neid muudatusettepanekuid, mille kohta me märkusi ja kommentaare ei ole esitanud. 1. Toetame ATS-i § 16 muudatust eesmärgiga võimaldada ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel viibiva tippjuhi ametikohale sisekonkursi korraldamist. Sellele lisaks teeme ettepaneku muuta ATS-i § 33 lõikes 6 toodud piirangut ning võimaldada ajutiselt eemaloleva tippjuhi ametikohale asendaja määrata ATS-i § 33 alusel toimuva ametniku tähtajalise üleviimise (nn rotatsiooni) teel. Tähtajalise üleviimise eeldus peaks olema, et rotatsiooni korras ministeeriumi asekantsleri ametikohale nimetatud ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad asekantsleri ametikohale seatud nõuetele. Rotatsiooni võimaldamine tippjuhtide ametikohtadele looks paremad eeldused asutustevahelise koostöö edendamiseks, soodustaks tippjuhtide järelkasvu ja olemasolevate tippjuhtide enesearendamise võimalusi. Lisaks annaks rotatsiooniskeemi kasutamine asutustele suurema paindlikkuse leida ajutiselt vakantse tippjuhi koha täitmiseks sobivaim lahendus. 2. Toetame ATS-i § 17 muutmist, millega luuakse võimalus kohaldada avaliku konkursi sätteid ametiasutuse töötaja värbamisel. Sellega luuakse alus ametniku ja töötaja vahelise liikumise soodustamiseks. Teeme siinkohal ettepaneku jätta asutusele töötaja kohtade täitmisel alles kaalutlusõigus, kas koht täita konkursi teel või ilma konkursita (nt sihtpakkumise teel) tingimusel, et ilma konkursita avalikku teenistusse sisenenud töötaja ei saa edaspidi kandideerida asutuse sisekonkursil. Otsepakkumiste kaudu värbamine võib osutuda vajalikuks teatud ajakriitiliste tugifunktsioonide puhul (kiire asendamise vajadus, aga ka töökoha profiil, millelt ametniku kohale edasi liikumist võib pidada ebatõenäoliseks). 3. Lisaks eeltoodule teeme ATS-i § 17 kohta ettepaneku kaaluda konkursi maksimumtähtaja lühendamise võimalust. Kuna värbamisel kasutavad asutused laialdaselt sotsiaalmeediakanaleid, on teave konkreetse asutuse tööpakkumisest huvitatud Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  kandidaatidele oluliselt paremini ja kiiremini kättesaadav, kui see oli avaliku teenistuse seaduse väljatöötamise ajal. Praktika on näidanud, et teatud ametikohtade puhul laekub juba nädalaga piisaval arvul tugevaid kandidaate, kelle hulgast valik teha. Tõenäoliselt ei muutuks lühendatud tähtaja kasutamine seejuures valdavaks, sest teatud ametikohtadele on isegi 14-päevase tähtajaga väga keeruline sobivat kandidaati leida. 4. ATS-i §-de 26 ja 101 muudatusega ühtlustatakse ametnike ja töötajate teenistusest vabastamise või töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad koondamissituatsioonis. Sellega seoses teeme ettepaneku kaaluda ka koondamise korral kaasnevaid eelisõigusi puudutavate sätete ühtlustamist (ATS-i § 90 lg 5 ja töölepingu seaduse § 89 lg 5). Kehtiva regulatsiooni järgi tekib koondamisel eelisõigus alla seitsmeaastast last kasvataval ametnikul, samal ajal kui töötaja lapse puhul on vanusepiir kolm aastat. 5. Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis sisalduv keskastmejuhtide teenistusaja tähtajaliseks muutmine vajab meie hinnangul hoolikat kaalumist. Ühelt poolt on muudatus positiivne, sest keskastmejuhtidele kaasneks sellega teatud regulaarsusega väline surve hinnata enda tegelikku motivatsiooni valdkonna arengusse panustamist jätkata ning olla motiveeritud oma vastutusvaldkonnas häid tulemusi saavutama. Teisalt peab arvestama, et teenistustähtaja seadmine võib soodustada avalikus teenistuses suuremat voolavust ning muuta juhte vastuvõtlikumaks erasektori tööpakkumistele. Teeme ettepaneku kaaluda teatud tingimuste olemasolul keskastmejuhi tähtaja ühekordse pikendamise võimalust ilma konkurssi korraldamata. Näiteks võiks seda kaaluda olukorras, kus konkreetse üksuse teemade vaatest on tegemist üleriigilise või rahvusvahelise kriisiolukorraga ning juhi vahetumine ei pruugi niigi ambitsioonikal ajahetkel positiivset efekti anda. Samuti võiks kõne alla tulla olukord, kus keskastmejuhi vahetu tippjuht on kuni pool aastat enne keskastmejuhi teenistustähtaja saabumist vahetunud ning uue tippjuhiga koostöös on kokku lepitud järgmise strateegiaperioodi eesmärgid. Kuna keskastmejuhil puudub kindlus jätkamises, kannatab viimase poole aasta jooksul nii ülesannete elluviimise kvaliteet, aga ka isiklik motivatsioon valdkonna arendamisse panustada. 6. Keskastmejuhtide teenistustähtaja seadmisel vajab eraldi läbimõtlemist keskastmejuhi mõiste. Näiteks kui asutuses on osakonna juhatajad, kellele alluvad talituse või büroo juhatajad (või alternatiivina osakondi ei olegi ning struktuuriüksusteks on üksnes talitused, nagu võib olla väiksemates ametites ja inspektsioonides), siis kas kõigi tasandite juhid kvalifitseeruvad keskastmejuhina. Samuti vajavad läbi analüüsimist juhtumid, kus osakonda juhib osakonna juhataja, kelle alluvuses on tiimijuhid, kes struktuuriüksust ei juhi, ent kelle pädevuses on oma tiimi tegevust koordineerida. 7. Keskastmejuhtide teenistustähtaja muudatuse jõustumise korral vajavad eraldi tähelepanu rakendussätted. Soovitame vältida olukorda, kus üheaegsest muudatusest mõjutatud asutuste vaatest suurem osa keskastmejuhte ühel ajal vahetub. Sellega kannatab asutuste institutsionaalne mälu ja töökorraldus ning teisest küljest kaasneb märkimisväärne lisakoormus värbamisüksustele ühel ajal toimuvate konkursside korraldamiseks. 8. Palume täpsustada, kas VVTP punktis 3.1.4 toodud eesmärk kehtestada avalikus sektoris 2027. aasta alampalgaks 60% mediaanpalgast kehtib kõigile avaliku sektori asutustele (nt lisaks ametiasutustele ja hallatavatele asutustele ka riigi osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele). 9. Kuivõrd väljatöötamiskavatsuses toodud ametnike ja töötajate teenistussuhete ühtlustamisele suunatud muudatustega kaasnevad täiendavad piirangud ja lisatingimused ennekõike töölepinguliste töötajate vaatest (nt palkade avalikustamine, muutuvpalga komponentide laienemine), siis vajavad avaliku teenistuse arendamise vaatest eraldi tähelepanu avaliku teenistuse atraktiivsusega seotud küsimused. Teatud spetsiifilistes valdkondades (nt IKT-suunitlusega teenistuskohad) võib erasektor saada veelgi suurema eelise heade spetsialistide värbamisel või üle ostmisel.  10. Oleme seisukohal, et väljatöötamiskavatsuses pakutud alternatiivne lähenemine reguleerida avalike teenistujate töötamine ühtsetel alustel vajab täiendavat põhjalikumat analüüsi, avaliku võimu teostamise aspektist lähtudes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Anneli Jõgi 628 2251 [email protected]